Menetlus : 2016/2309(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0050/2017

Esitatud tekstid :

A8-0050/2017

Arutelud :

PV 15/03/2017 - 18
CRE 15/03/2017 - 18

Hääletused :

PV 16/03/2017 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0094

RAPORT     
PDF 296kWORD 57k
2.3.2017
PE 595.414v02-00 A8-0050/2017

komisjoni 2016. aasta Montenegro aruande kohta

(2016/2309(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Charles Tannock

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni 2016. aasta Montenegro aruande kohta

(2016/2309(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi ja nende järelduste lisa „Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks“,

–  võttes arvesse 29. märtsi 2010. aasta stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel(1),

–  võttes arvesse 30. juunil 2016 asetäitjate tasandil ja 13. detsembril 2016 ministrite tasandil toimunud ELi ja Montenegro ühinemiskonverentsi kohtumiste tulemusi,

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2012. aasta järeldusi, millega otsustati avada Montenegroga ühinemisläbirääkimised 29. juunil 2012, ja 13. detsembri 2016. aasta järeldusi, mis pälvisid delegatsioonide valdava enamuse toetuse,

–  võttes arvesse 20. juunil 2016 Brüsselis toimunud Montenegro ja ELi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu seitsmendat istungit,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2016. aasta teatist ELi laienemisstrateegia kohta (COM(2016)0715) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb Montenegro 2016. aasta aruannet (SWD(2016)0360),

–  võttes arvesse 4. juulil 2016 Pariisis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumise eesistuja lõppdeklaratsiooni ja kodanikuühiskonna organisatsioonide soovitusi 2016. aasta Pariisi tippkohtumiseks,

–  võttes arvesse NATO liikmesriikide välisministrite 2. detsembri 2015. aasta otsust ja Montenegro NATOga ühinemise protokolli allkirjastamist 19. mail 2016. aastal,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi valimiste vaatlusmissiooni lõplikku aruannet 16. oktoobri 2016. aasta parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse 8. novembril 2016 Budvas toimunud ELi ja Montenegro ühise nõuandekomitee kaheksandal kohtumisel esitatud ühisdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 19.–20. mail 2016 Podgoricas toimunud ELi ja Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 12. kohtumisel esitatud deklaratsiooni ja soovitusi,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Montenegro kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0050/2017),

A.  arvestades, et Euroopa-Atlandi integratsioon on Montenegro välispoliitika esmatähtis valdkond;

B.  arvestades, et ühinemisläbirääkimistel on tehtud edusamme; arvestades, et Montenegrot peetakse praegu ühinemisprotsessis kõige edasijõudnumaks riigiks; arvestades, et õigusriigi valdkonda puudutav õigusraamistik on peaaegu valmis ja institutsionaalne ülesehitus on paigas;

C.  arvestades, et endiselt tekitab muret asjaolu, et poliitiline õhkkond riigis on polariseerunud ja opositsioon boikoteerib parlamendi tegevust; arvestades, et jätkusuutlik dialoog ja konstruktiivne koostöö valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni vahel on ühinemisprotsessiga edasiliikumiseks väga oluline;

D.  arvestades, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on jätkuvalt tõsised probleemid;

E.  arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad osaleda töörühmades, kaasa arvatud ühinemisläbirääkimistel, kuid on väljendanud rahulolematust enda poliitikakujundamisse kaasatuse taseme ja teabele juurdepääsu võimalustega; arvestades, et on äärmiselt murettekitav, et mõnda kodanikuühiskonna aktivisti on isiklikult rünnatud meedia laimukampaaniatega;

F.  arvestades, et läbirääkimiste protsessi üldise tempo seisukohalt on väga olulised Montenegro edusammud õigusriiki käsitlevate peatükkidega 23 ja 24;

G.  arvestades, et väljendus- ja meediavabadus on ELi põhiväärtused ja iga demokraatliku riigi alustala; arvestades, et Montenegro meediakogukond on väga politiseeritud, jätkuvalt esineb tsensuuri ja enesetsensuuri ning ajakirjanikele majandusliku ja poliitilise surve avaldamist;

1.  väljendab heameelt Montenegro ELiga integreerumise edusammude üle; on rahul sellega, et Montenegro ühinemisläbirääkimised on ühtlaselt edenenud, ja märgib, et seni on avatud 26 läbirääkimispeatükki ja kaks peatükki on ajutiselt suletud; kutsub nõukogu üles Montenegroga peetavaid läbirääkimisi kiirendama; ergutab avama ja sulgema 2017. aasta ühinemisläbirääkimistel uusi peatükke; tunnustab Montenegro valitsust Montenegro ELiga ühinemise programmi 2017–2018 vastuvõtmise eest; innustab Montenegrot kiirendama reforme, suurendama oma jõupingutusi kõigi kriteeriumide täitmise nimel ja keskenduma ka edaspidi ühinemisprotsessi põhiküsimustele; tuletab meelde, et tähtis on saavutada konkreetseid tulemusi kindla ja jätkusuutliku rakendamise alal, eelkõige õigusriigi, õiguse ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas;

2.  tunnustab pädevaid ametiasutusi 16. oktoobril 2016 korrektselt toimunud parlamendivalimiste eest, kus üldiselt austati põhivabadusi; julgustab edasist vastavusse viimist rahvusvaheliste standarditega; tunneb heameelt selle üle, et valimisaktiivsus oli pärast 2002. aastat suurim; tunneb heameelt muudetud õigusraamistiku üle, mis võeti valimistel aluseks, kuid toob esile mõningate halduspuuduste jätkuva esinemise, kaasa arvatud riikliku valimiskomisjoni tegevuses, ning on mures valimisnimekirjade täpsuse ja politiseerimise pärast;

3.  peab kahetsusväärseks internetiplatvormide ajutist sulgemist valimiste päeval ning Demokraatiale Ülemineku Keskuse (CDT) veebisaidi häkkimist mõni päev enne valimisi, mis takistas kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd valimiste jälgimisel; kutsub pädevaid ametiasutusi üles tegelema vajakajäämistega ning uurima väidetavaid menetlusrikkumisi, sh väidetavat riigi vahendite ja ametipositsiooni kuritarvitamist ning muid teatatud puudusi kiirelt ja läbipaistvalt kooskõlas OSCE/ODIHRi soovitustega; eeldab, et säilitatakse vabariigi valimiskomisjoni sõltumatus; on seisukohal, et valimisprotsessi tuleb parandada, et luua selle vastu täielik usaldus; võtab kahetsusega teadmiseks, et osa opositsioonist ei ole valimistulemusi tunnistanud; võtab teadmiseks väliste osalejate katsed valimisprotsessi diskrediteerida ja raskused, mida see on kaasa toonud; loodab, et uus valitsus säilitab poliitilise pühendumuse reformiprotsessile, ja kutsub kõiki erakondi üles jätkama konstruktiivset dialoogi;

4.  märgib, et nende valimiste eel loodi valijate poolt usaldatav valitsus; väljendab heameelt asjaolu üle, et tegemist oli Montenegro juhitud protsessiga ja see saavutati erakonnaüleselt;

5.  peab murettekitavaks Venemaa väidetavaid katseid mõjutada arenguid Montenegros, sest selline käitumismuster kõnealuses piirkonnas võib tähendada Lääne-Balkani edasist destabiliseerimist; väljendab muret seoses 16. oktoobril 2016 aset leidnud tõsiste vahejuhtumitega, sealhulgas väidetava riigipöördekatsega, ning palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajal ja komisjonil jälgida tähelepanelikult pädevate asutuste käimasolevaid uurimisi; tunnustab Serbia tahet teha uurimistes koostööd; peab oluliseks, et liikmesriikide asjaomased teenistused jagaksid omavahel ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoniga teavet kõnealuste vahejuhtumite kohta;

6.  on jätkuvalt sügavalt mures asjaolu pärast, et poliitiline õhkkond riigis on polariseerunud ja osa opositsioonist boikoteerib parlamendi tegevust; kutsub opositsiooni üles kasutama ära Montenegro peaministri pakkumist osaleda valitsuses vastutasuna boikoteerimise lõpetamise eest; rõhutab vajadust, et kõik poliitilised jõud alustaksid taas Montenegro parlamendis konstruktiivset dialoogi ja koostööd; nõuab, et veelgi tugevdataks parlamentaarset kontrolli ühinemisprotsessi üle ja suutlikkust teostada järelevalvet eelarve üle; tunnustab parlamenti jätkuvalt suure läbipaistvuse eest; väljendab muret ebaproportsionaalselt suure jõukasutuse pärast valitsusevastastel meeleavaldustel; rõhutab veel kord, et on vaja asjakohaseid järelmeetmeid nn helisalvestiste skandaalile; kutsub üles parandama organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastaste meetmete rakendamise parlamentaarset kontrolli;

7.  kutsub valitsust üles parandama juurdepääsu avalikule teabele, eelkõige seoses selliste suurte taristuprojektidega nagu maanteede ehitamine, erastamine, riigihanked ja kohtutoimingud;

8.  peab kiiduväärseks uut avaliku halduse reformi strateegiat aastateks 2016–2020, avaliku sektori finantsjuhtimise reformikava, töötasusid käsitleva uue seaduse jõustumist ja haldusmenetluste lihtsustamist; nõuab meetmeid avaliku halduse reformi strateegia elluviimiseks asjakohaste eelarvevahendite eraldamiseks, samuti järjekindlat poliitilist tahet avaliku halduse ratsionaliseerimiseks, pidades silmas ka ühinemise ettevalmistamist; märgib, et haldussuutlikkuse tugevdamine ei ole eriti edenenud; toetab avaliku halduse täielikku depolitiseerimist; peab oluliseks kinni pidada pädevuse, professionaalsuse, vastutustundlikkuse ja läbipaistvuse põhimõtetest ja õigeaegsest regulatiivse mõju hindamisest ning tagada kodanike õigus tõhusale, korruptsioonivabale haldusele ja teabele;

9.  võtab teadmiseks kohtureformi edusammud, sealhulgas institutsioonilise suutlikkuse parandamise; väljendab jätkuvalt muret kohtute sõltumatuse lubamatu mõjutamise pärast, eelkõige seoses kohtunike ametissenimetamisega; rõhutab vajadust tugevdada kohtusüsteemi vastutust, edendades eetikakoodeksite ning kohtunike ja prokuröride uute distsiplinaarsüsteemide rakendamise järelevalvet; rõhutab vajadust ratsionaliseerida kohtuvõrgustikku ning parandada veelgi suutlikkust jälgida kohtuasjade kuhjumist ja vähendada pooleliolevate menetluste hulka; nõuab institutsionaalse ja isikliku vastutuse tõhustamist korruptsiooni-, rahapesu- ja organiseeritud kuritegevuse süüdistuste menetlemisel; rõhutab vajadust rakendada tõhusalt teabele juurdepääsu puudutavaid kohtuotsuseid ja võidelda levinud tava vastu, mille kohaselt kuulutatakse dokumendid juurdepääsu piiramise eesmärgil konfidentsiaalseks; rõhutab, et on oluline suurendada üldsuse teadlikkust olemasolevatest kaebuste esitamise mehhanismidest;

10.  täheldades mõningasi edusamme sõjakuritegude menetlemisel, kutsub pädevaid ametiasutusi üles sõjakuritegusid tõhusalt uurima, esitama nende eest süüdistusi, neid kohtus menetlema ja määrama nende eest karistusi ning võitlema karistamatusega kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, eelkõige seoses käsuliini tipus olevate vastutavate ametnikega; kiidab heaks süüdistuste esitamise strateegia vastuvõtmise, eesmärgiga võtta menetlusse uusi juhtumeid ja saavutada konkreetseid tulemusi; rõhutab vajadust tagada sõjakuritegude ohvritele takistamatu juurdepääs õigusemõistmisele ja õiglasele hüvitisele ning kaitsta igakülgselt sõjakuritegude menetlustel osalevaid tunnistajaid;

11.  märgib murelikult, et korruptsioon on paljudes valdkondades endiselt väga levinud, kuid peab tervitatavaks korruptsioonivastase võitluse raamistiku edasist tugevdamist, mille käigus muu hulgas muudetakse korruptsioonivastase võitluse amet täielikult toimivaks ja määratakse ametisse spetsiaalselt korruptsioonijuhtumitega tegelevad prokurörid ning hakatakse pakkuma vastavasisulist pikaajalist koolitust; peab väga tähtsaks nende sõltumatuse tagamist uurimistes; rõhutab korruptsioonivastase võitluse ameti poliitiliselt erapooletu, professionaalse ja läbipaistva tegevuse olulisust, eelkõige seoses kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni juhtumitega ja erakondade rahastamisega; rõhutab veel kord vajadust teha edusamme eelkõige kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumite tulemuslikul uurimisel ja nende eest süüdimõistmisel ning korruptsiooni ennetavate meetmete puhul, kaasa arvatud õiguslike sanktsioonide tõhusam kohaldamine; palub uuel valitsusel seada korruptsioonivastane võitlus prioriteediks ning eraldada selle ülesande täitmiseks piisavad inim- ja rahalised ressursid;

12.  nõuab valdkondlike tegevuskavade tõhusat rakendamist eriti korruptsioonialdiste valdkondade puhul, nagu riigihanked, erastamine, linnaplaneerimine, haridus, tervishoid, kohalik omavalitsus ja politsei; nõuab võimalike rikkumistest teatamise juhtumite tulemuslikku uurimist ja nendest teatajate piisavat kaitset; nõuab, et Montenegro kriminaalkoodeksis sätestataks ebaseaduslik rikastumine kriminaalkuriteona; nõuab Eurojusti ja Montenegro vahelise koostöölepingu tõhusat rakendamist, et parandada õigusalast koostööd raskete kuritegude vastu võitlemisel; nõuab meetmeid rikkumisest teatajate paremaks kaitseks;

13.  võtab teadmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava vastuvõtmise ning terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli allkirjastamise; rõhutab vajadust jätkata organiseeritud kuritegevuse juhtumite tulemuslikku lahendamist, eelkõige inimkaubanduse, narkootikumide ja rahapesu valdkonnas, tagada tugevam ametitevaheline koostöö ja teha organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses veelgi tihedamat piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd; rõhutab vajadust, et tavapärastel uurimistel osaleksid kohturaamatupidamisele spetsialiseerunud nõunikud;

14.  tunneb heameelt inimkaubanduse vastu võitlemise õigusraamistiku parandamise üle; rõhutab siiski, et inimkaubanduse ohvrite tuvastamist tuleb parandada ning neile tuleb tagada abi, hüvitiste ja kaitse parem kättesaadavus;

15.  peab tervitatavaks vägivaldse äärmusluse vastu võitlemise uut strateegiat aastateks 2016–2018, mis täiendab terrorismi, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja selle vastu võitlemise riiklikku strateegiat; võtab teadmiseks uue andmebüroo loomise, mille ülesanne on tuvastada ja jälgida vägivaldsete äärmusrühmituste potentsiaalseid liikmeid; peab äärmiselt oluliseks radikaliseerumise varajases etapis olevate inimeste tuvastamist, et hoida ära nende värbamine vägivaldsete äärmusrühmituste poolt ja kaasata nad taas edukalt ühiskonda; peab oluliseks, et selleks võetavate meetmete puhul oleks tagatud inimõiguste ja põhivabaduste järgimine kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega; rõhutab teadlikkuse suurendamise olulisust võimalike terrorismiohtude jälgimisel;

16.  tunnustades kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist ühinemise ettevalmistamisel, palub pädevatel asutustel parandada veelgi nende juurdepääsu ELiga seotud teabele ja võimaluse korral tagada, et kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimine toimuks mõtestatult; palub pädevatel ametiasutustel olla toetavam ja kaasavam, et hõlbustada kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust rohujuure tasandil ja julgustada neid osalema aktiivselt kogu valimisprotsessi jälgimises; nõuab tungivalt, et pädevad ametiasutused arendaksid kodanikuühiskonna organisatsioonide riiklikest vahenditest rahastamist nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, et see oleks jätkusuutlikum, läbipaistvam ja tõhusam; palub asjaomastel asutustel luua tingimused, mis aitavad edendada vabatahtlikku tööd ja ühiskonnaelus osalemise määra; on sügavalt mures teatavate kodanikuühiskonna organisatsioonide aktivistide vastaste laimukampaaniate ja hirmutamiskatsete jätkumise pärast; palub pädevatel ametiasutustel uurida ja välja selgitada nende katsete põhjusi ning teha suuremaid jõupingutusi kodanikuühiskonna organisatsioonide aktivistide kaitsmiseks;

17.  märgib, et vähemuste olukorra parandamisel on tehtud mõningaid edusamme ja muu hulgas on lõpule viidud mitu õigusreformi, et tagada suurem vastavus ELi ja rahvusvaheliste inimõiguste normidega; tunneb heameelt romade ja egiptlaste kogukondade sotsiaalse kaasamise strateegia ja tegevuskava (2016–2020) vastuvõtmise üle; nõuab asjakohaste eelarvevahendite eraldamist tegevuskava nõuetekohaseks elluviimiseks; on mures romade kogukonda kuuluvate naiste ja tütarlaste kahekordse diskrimineerimise pärast ning romade kogukonna, egiptuse vähemuste ja aškalite juurdepääsu pärast tervishoiule, haridusele, eluasemele ja tööhõivele; ergutab pädevaid ametiasutusi jätkama suuremate pingutuste tegemist, et kaitsta LGBTI-inimeste õigusi; võtab teadmiseks Montenegro ühiskonnas seksuaalse mitmekesisuse aktsepteerimisel esinevad raskused; palub pädevatel ametiasutustel teha suuremaid jõupingutusi, et suurendada üldsuse teadlikkust diskrimineerimisvastasusest; peab murettekitavaks olukorda, kus enamik üldkasutatavaid hooneid, sh meditsiinikeskused ja ülikoolid, ei ole ikka veel puuetega inimestele ligipääsetavad ning töötavate puuetega inimeste osakaal on veel väga väike; nõuab täiendavaid meetmeid Kotori lahe piirkonna paljurahvuselise identiteedi kaitseks;

18.  nõuab inimõigustega tegelevate institutsioonide, sealhulgas ombudsmani ning inimõiguste ja vähemuste ministeeriumi tugevdamist ning on seisukohal, et nende teadmisi rahvusvahelisest ja Euroopa inimõigustealasest õigusest ja normidest tuleks suurendada; väljendab muret ühtse käsitusviisi puudumise pärast inimõiguste rikkumiste suhtes ja nende eest ette nähtud madalate karistusmäärade pärast;

19.  on endiselt mures selle pärast, et sooline kodu- ja seksuaalvägivald jätkub, süüdimõistvaid kohtuotsuseid on vähe, kuriteo toimepanijaid ei karistata rahvusvahelistele standarditele vastavalt ning ohvriabi ja ohvrite kaitse on ebatõhus; nõuab meetmeid, mis võimaldaksid luua piisavad kaitseteenused, tõhustada institutsioonidevahelist koostööd selles valdkonnas, kasutada tulemuslikult uut ühtset koduvägivallajuhtumeid sisaldavat andmebaasi ja viia ellu koduvägivalla vastu võitlemise strateegia aastateks 2016–2020; rõhutab, et on oluline õpetada ja koolitada riigiasutuste töötajaid ohvritega töötama; palub pädevatel asutustel tagada sundabielude ohvritele piisav kaitse, pikaajaline majutus, rahaline toetus ja haridusprogrammid ning tõhus kohtumõistmine kuriteo toimepanijate üle ja neile tõhusate karistuste määramine; rõhutab, kui oluline on ergutada naiste osalemist poliitikas, sealhulgas olulistel otsuste tegemisega seotud ametikohtadel, samuti nende juurdepääsu tööturule ja paremat esindatust tööturul; nõuab sellise riikliku poliitika kujundamist, mis aitab tasakaalustada töö- ja pereelu; võtab teadmiseks soolist võrdõiguslikkust käsitleva tegevuskava (2013–2017) jätkuva rakendamise; palub tungivalt, et pädevad asutused eraldaksid selle rakendamiseks eelarvest piisavalt vahendeid; märgib, et lapsi käsitlevate meetmete koordineerimisel esineb probleeme ja lastevastane vägivald valmistab endiselt muret;

20.  palub Montenegro ametiasutustel võtta vajalikke meetmeid, mille abil hoida ära lastevastast vägivalda, inimkaubandust ja varajasi sundabielusid, mille kohta vabaühendused jätkuvalt teateid edastavad;

21.  rõhutab vajadust teha pidevalt ja tõsiselt tööd selle nimel, et viia Montenegro õigussüsteem kooskõlla rahvusvaheliste inimõigustealaste ja puudega inimeste vabadusi käsitlevate õigusnormidega, et tagada õigusriigi ning põhiseaduslikkuse ja õiguspärasuse põhimõtete austamine;

22.  on jätkuvalt mures väljendus- ja meediavabaduse olukorra pärast Montenegros ja asjaolu pärast, et valitsus ei ole tõhusalt uurinud ajakirjanike vastu suunatud rünnakuid; nõuab veel kord tungivalt, et pädevad ametiasutused lahendaksid pikalt menetluses olnud ajakirjanike vastu suunatud vägivalla, nende ähvardamise ja hirmutamise juhtumid, võtaksid meetmeid meediatöötajate kaitseks ja looksid vaba ja uuriva ajakirjanduse jaoks turvalise keskkonna; on mures politseijõudude toimepandud rünnakute pärast ning hiljutiste ajakirjanike vastu suunatud surveavalduste ja hirmutamise, sealhulgas laimukampaaniate, füüsiliste rünnakute ja ähvarduste pärast ning meediasse sekkumise juhtumite pärast valitsusvastaste meeleavalduste ajal, sealhulgas omavoliliste vahistamiste ja varustuse konfiskeerimiste pärast; väljendab muret asjaolu pärast, et rünnakuid ei ole ikka veel nõuetekohaselt uuritud ja need juhtumid on lahendamata; märgib, et on laimamisjuhtumite arv on endiselt suur; nõuab läbipaistvat avalik-õiguslikku reklaami erameedias, Montenegro kriminaalkoodeksi muutmist ja kuritegude vastaste uute meetmete sisseviimist, mis on seotud oma tööülesandeid täitvate ajakirjanike vastu suunatud rünnakute ennetamise ja nende eest karistamisega; võtab teadmiseks avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni RTCG finantssõltumatuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks võetud õigusmeetmed ning nõuab edasiste meetmete võtmist selle sõltumatuse, sh toimetusliku sõltumatuse tagamiseks; rõhutab vajadust toetada ja tugevdada praeguseid enesereguleerimise mehhanisme; rõhutab, et ajakirjanike muudetud eetikakoodeksit tuleb tõhusalt ja ühetaoliselt kohaldada kogu meediamaastikul; kutsub ELi delegatsiooni vaatlejaid ja liikmesriikide saatkondi üles vajaduse korral osalema korrapärasemalt ajakirjanike ja meediatöötajate vastu suunatud kohtumenetlustes;

23.  märgib, et riigi valimiskomisjoni juurdepääs meediale oli 2016. aasta valimiste ajal piiratud; nõuab, et 2016. aasta parlamendivalimiste OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni lõpparuandes meedia kohta esitatud soovitused viidaks ellu;

24.  võtab teadmiseks majanduse positiivse arengu, kuid nõuab tungivalt, et uus valitsus võtaks meetmeid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, suurendades ühtlasi sotsiaalseid õigusi ja tarbijakaitset, ning käivitaks täiendavad struktuurireformid, et parandada ettevõtlus- ja investeerimiskliimat, mis looks töökohti ja majanduskasvu ning mitmekesistaks majandust, sealhulgas meetmete kaudu, mis on mõeldud mitteametliku sektori osakaalu vähendamiseks, ja rõhutab vajadust võidelda tõhusalt maksudest kõrvalehoidumise vastu; tunneb heameelt 19. peatüki avamise üle ja usub kindlalt, et see on parim viis innustada valitsust tegutsema aktiivsemalt sotsiaalse kaasamise ning vaesuse ja mitteametliku sektori osakaalu vähendamise nimel; nõuab avaliku sektori kulutuste ratsionaliseerimist ning suuremaid pingutusi õigusriigi ja lepingute jõustamise tugevdamiseks; rõhutab vajadust piirata suurt välist tasakaalustamatust ja anda uus hinnang riigi rahanduse jätkusuutlikkust ohustavatele avaliku taristu investeerimisprojektidele; nõuab, et VKEde jaoks tehtaks kättesaadavaks täiendavad rahalise ja mitterahalise iseloomuga meetmed ning et majanduse elavdamiseks tehtaks täiendavaid investeeringuid innovatiivsetesse ja kestlikesse projektidesse; nõuab paremat sotsiaaldialoogi;

25.  märgib, et ehkki transporditaristu arendamisel on tehtud mõningaid edusamme, sealhulgas Kagu-Euroopa transpordi vaatluskeskuse kaudu, takistab riikidevaheliste maanteede puudumine kaubandust ja turismi; väljendab heameelt seniste jõupingutuste üle Montenegro raudteesektori liberaliseerimisel; rõhutab vajadust kooskõlastada naaberriikidega ühenduvuse küsimusi ja muuta nende arutamine taristuprojektide kavandamise protsessi osaks;

26.  rõhutab, kui oluline on edendada VKEde sektorit ja toetada neid paremate õigusaktide, rahastamise ja tööstuspoliitika rakendamise ning mitteametliku majanduse osakaalu vähendamise ja äriühingute üleriigilise elektroonilise registreerimise kiirendamise abil;

27.  märgib, et varimajandus moodustab ikka veel suure osa Montenegro SKPst; tuletab meelde, et ulatuslik varimajandus kujutab endast olulist ettevõtluse ja majanduskasvu takistust, ning ergutab Montenegrot võtma meetmeid varimajanduse mahu vähendamiseks;

28.  märgib murelikult, et ametiasutused ei kasutanud täielikult mõningaid ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames rahastatud suutlikkuse suurendamise meetmeid või ei jälginud nende elluviimist; rõhutab, et positiivsete tulemuste saavutamiseks peavad ametiasutused tagama piisava arvu töötajate kättesaadavuse, võtma vastu meetmete kasutamiseks vajalikke õigusakte ja võimaldama uutele institutsioonidele vajalikul määral iseseisvust;

29.  võtab teadmiseks tööpuuduse tagasihoidliku vähenemise; tervitab uue 2016.–2020. aasta tööhõive ja inimressursside arendamise riikliku strateegia ja selle juurde kuuluva 2016. aasta tegevuskava vastuvõtmist; väljendab jätkuvalt muret kõrge noorte töötuse määra ja tööjõu vähese liikuvuse pärast; nõuab ennetavaid tööturumeetmeid tööhõive suurendamiseks ning naiste, kaitsetute inimeste, puudega inimeste ja noorte toetamiseks hariduse, karjäärinõustamise, koolituse, tööhõive ja töötaja õiguste kaudu; rõhutab, kui oluline on osaleda aktiivselt piirkondlikes noortealgatustes, nagu Lääne-Balkani piirkondlik noorte koostööamet, ja kasutada muu hulgas ära olemasolevaid programme, mille eesmärk on suurendada piirkonnas ühenduvust ja vähendada noorte töötust;

30.  märgib, et avaliku sektori kulutused haridusele on endiselt märgatavalt allpool ELi keskmist; rõhutab vajadust võtta vajalikke meetmeid, eelkõige seoses väikelastehoiu ja koolieelsete haridusasutustega, milles osalemise määr on pettumustvalmistavalt väike ja kaugelt allpool ELi 2020. aasta eesmärki, milleks on 95 %; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et puudega inimestel puudub juurdepääs mitmele avalik-õiguslikule ülikoolile;

31.  peab tervitatavaks uut keskkonnaseadust ning riiklikku strateegiat, mis käsitleb keskkonna ja kliimamuutuste alase ELi õigustiku ülevõtmist ja rakendamist, ja 2016.–2020. aasta tegevuskava; rõhutab vajadust tugevdada rakendamise alaseid jõupingutusi, eelkõige vee kvaliteedi, looduskaitse ja jäätmekäitluse valdkonnas, ning parandada sellega seotud haldussuutlikkust kõigil tasanditel; peab murettekitavaks, et potentsiaalse Natura 2000 ala Ulcinj Salina kaitsmisega on märkimisväärselt viivitatud; nõuab lisapingutusi, et säilitada Salina bioloogiline mitmekesisus ja rannikuala kestlikult arendada;

32.  palub pädevatel ametiasutustel võtta Skadari järve ökoloogiliste omaduste ja ökoloogilise terviklikkuse säilitamiseks vajalikke kaitsemeetmeid; palub valitsusel tagada, et rahvusparkide ümberkujundamine riigile kuuluvaks osaühinguks ei mõjuta negatiivselt rahvusparkide kaitset; peab murettekitavaks märkimisväärseid viivitusi potentsiaalsete Natura 2000 võrgustiku aladena määratletud alade kaitsmise tagamisel; tuletab meelde keskkonnamõju usaldusväärse ja strateegilise hindamise vajalikkust kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvaheliste normidega;

33.  rõhutab vajadust täita kliimamuutuste leevendamise rahvusvahelisi kohustusi; on väga mures valitsuse kavatsuse pärast rajada söeküttel töötav elektrijaam Pljevlja II, mis ei ole kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega;

34.  tunnustab energeetika valdkonnas tehtud edusamme, sealhulgas partnerriikidega energiaühenduste loomisel; kutsub Montenegrot üles kehtestama õigusakte kolmanda energiapaketi, eriti taastuvenergia direktiivi rakendamiseks; väljendab jätkuvalt muret hüdroenergia mittekestliku arendamise pärast ja selle pärast, et paljusid neist jaamadest kavandatakse ilma usaldusväärse keskkonnamõju hindamiseta, milles arvestataks eelkõige bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja jaamade mõju kaitsealadele, nagu seda nõutakse ELi õigusaktides; palub pädevatel ametiasutustel jälgida valvsalt avamere nafta- ja gaasiuuringuid ning rakendada kõiki kaitsemeetmeid kooskõlas vastuvõetud õigusaktide, eeskirjade ja ELi õigustikuga;

35.  pidades silmas ettevalmistusi 2017. aastal Itaalias toimuvaks Lääne-Balkani riikide tippkohtumiseks, palub Montenegro ametiasutustel suurendada jõupingutusi õigus- ja reguleerivate meetmete rakendamiseks transpordi- ja energeetikasektoris (pehmed meetmed), et täita Euroopa Liidu ühenduvuse tegevuskava;

36.  tunneb heameelt Montenegro innuka osalemise ja jätkuvalt konstruktiivse rolli üle heanaaberlikus piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös; ergutab tegema veelgi tihedamat koostööd; peab eriti kiiduväärseks seda, et Montenegro jätkab oma välispoliitika täielikku vastavusse viimist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2016/1671, millega pikendati piiravaid meetmeid Venemaa suhtes; väljendab heameelt Montenegro osalemise üle ELi juhitud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonides; julgustab Montenegrot ka edaspidi lahendama kahepoolsed vaidlusalused küsimused oma naaberriikidega, sh Serbia ja Horvaatiaga lahendamata piiride mahamärkimise küsimus, konstruktiivselt ja heanaaberlikult ühinemisprotsessi võimalikult varajases etapis; kordab oma üleskutset ametiasutustele aidata lahendada endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi pärandiga seotud õigusjärgluse küsimusi; väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviinaga saavutatud piiride mahamärkimise kokkuleppe üle ning Kosovoga sõlmitud piiride mahamärkimise kokkuleppe ratifitseerimise üle; rõhutab vajadust jätkata läbirääkimisi piiriületust ja piiriliiklust käsitlevate kokkulepete kohandamiseks; peab kiiduväärseks koostööd naaberriikidega Sarajevo deklaratsiooni protsessi raames; palub tungivalt, et Montenegro järgiks ELi ühist seisukohta Rooma statuudi terviklikkuse kohta ja sellega seotud ELi juhtpõhimõtteid kahepoolsete puutumatuse kokkulepete kohta;

37.  juhib tähelepanu asjaolule, et ehkki Montenegro ei paikne Lääne-Balkani rändeteel, on see jätkuvalt transiidiriik pagulaste ja rändajate jaoks, kellest enamik tuleb Süüriast; palub Montenegro ametiasutustel tagada, et rändajaid ja pagulasi, kes taotlevad Montenegros varjupaika või liiguvad läbi Montenegro territooriumi, koheldaks kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega, sealhulgas pagulasseisundi konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga; tunneb heameelt Schengeni tegevuskava ja integreeritud rändehalduse strateegia (2017–2020) vastuvõtmise üle;

38.  palub komisjonil jätkata kõigi Lääne-Balkani riikidega koostööd rändeküsimustes, et tagada ELi ja rahvusvaheliste normide ja standardite järgimine; on rahul seni selles osas tehtud tööga;

39.  väljendab heameelt Montenegro aktiivse osalemise üle 2016. aastal Pariisis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel, eriti seoses ühenduvuse tegevuskavaga; palub ametiasutustel viia ellu hiljuti Albaaniaga sõlmitud piiriületuslepe ja rakendada üleeuroopalisi võrke käsitlevat määrust seoses raudteeturu avatud juurdepääsu litsentsimise ja lubamisega; tõdeb, et kuigi Montenegro raudteeturg on olnud alates 2014. aastast konkurentsile avatud, ei ole seni ükski eraettevõtja turule sisenemise vastu huvi tundnud; palub uuel valitsusel tagada avatud raudteeturg, mille läbipaistvad raudteele juurdepääsu tasud ja läbilaskevõime jaotamine on täielikus kooskõlas ELi õigustikuga;

40.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Montenegro NATOga ühinemise protokoll allkirjastati 2016. aasta mais tunnustusena Montenegro jõupingutuste eest reformide elluviimisel ning et praegu toimub protokolli ratifitseerimine NATO liikmesriikide poolt, sest NATO on oluline tegur stabiilsuse ja rahu tagamisel Lääne-Balkani riikides; julgustab ELi kuuluvaid NATO liikmesriike pidama ratifitseerimisprotsessi prioriteetseks ja tunnistama, et Montenegro NATO-liikmesusel on riigi Euroopa-Atlandi integratsiooniprotsessis oluline sümboolne ja strateegiline tähendus; tuletab meelde, et ühinemisläbirääkimised ELiga ei ole seotud NATOga ühinemise protsessiga;

41.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Montenegro valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT L 108, 29.4.2010, lk 1.


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

7

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Amjad Bashir, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Alex Mayer, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Jordi Solé, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Anders Primdahl Vistisen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Angel Dzhambazki, Takis Hadjigeorgiou, Urmas Paet, Miroslav Poche, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Igor Šoltes, Eleni Theocharous, Bodil Valero, Željana Zovko


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Iveta Grigule, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans, Johannes Cornelis van Baalen

ECR

Amjad Bashir, Angel Dzhambazki, Anna Elżbieta Fotyga, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Eleni Theocharous

PPE

Lars Adaktusson, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Ramona Nicole Mănescu, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, László Tőkés, Željana Zovko, Dubravka Šuica

S&D

Nikos Androulakis, Francisco Assis, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Miroslav Poche

Verts/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Alyn Smith, Jordi Solé, Bodil Valero, Igor Šoltes

7

-

EFDD

James Carver

ENF

Mario Borghezio

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa

NI

Georgios Epitideios

2

0

ECR

Anders Primdahl Vistisen

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave