Menetlus : 2016/2311(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0063/2017

Esitatud tekstid :

A8-0063/2017

Arutelud :

PV 13/06/2017 - 14
CRE 13/06/2017 - 14

Hääletused :

PV 14/06/2017 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0261

RAPORT     
PDF 379kWORD 62k
22.3.2017
PE 594.161v03-00 A8-0063/2017

komisjoni 2016. aasta Serbia aruande kohta

(2016/2311(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: David McAllister

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni 2016. aasta Serbia aruande kohta

(2016/2311(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003 Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/213/EÜ, millega sätestatakse Serbiaga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/56/EÜ(1),

–  võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta arvamust, mis käsitleb Serbia taotlust Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta (SEC(2011)1208), Euroopa Ülemkogu 2. märtsi 2012. aasta otsust anda Serbiale kandidaatriigi staatus ning Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni 2013. aasta otsust alustada Serbiaga läbirääkimisi,

–  võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. septembril 2013,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni 64/298, milles võeti teadmiseks Rahvusvahelise Kohtu arvamus ning tunnustati ELi valmisolekut hõlbustada Serbia ja Kosovo vahelist dialoogi,

–  võttes arvesse ELi–Serbia parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 22.–23. septembril 2016 toimunud viiendal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni ja soovitusi,

–  võttes arvesse ELi ja Serbia kodanikuühiskonna ühise nõuandekomitee 7. oktoobril 2016 vastu võetud aruannet ettevõtlus- ja tööstuspoliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) piiratud valimisvaatlusmissiooni 29. juuli 2016. aasta lõpparuannet Serbia ennetähtaegsete parlamendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembril 2016 esitatud 2016. aasta Serbia aruannet (SWD(2016)0361),

–  võttes arvesse komisjoni hinnangut Serbia majandusreformiprogrammile (2016–2018) (SWD(2016)0137),

–  võttes arvesse ELi ning Lääne-Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi 26. mai 2016. aasta ühiseid järeldusi (9500/16),

–  võttes arvesse eesistujariigi 13. detsembri 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu 13. detsembril 2016 toimunud kolmandat kohtumist,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Serbia 2015. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0063/2017),

A.  arvestades, et Serbiat, nagu ka kõiki teisi riike, kes soovivad ELi liikmeks saada, tuleb hinnata samade kriteeriumide täitmisel, rakendamisel ja järgimisel saavutatud tulemuste alusel, ning arvestades, et ühinemise ajakava määrab vajalikele reformidele keskendumine ja nende kvaliteet;

B.  arvestades, et kooskõlas läbirääkimisraamistikuga on Serbia edusammud õigusriigi põhimõtteid käsitleva 23. ja 24. peatüki osas ning 35. peatüki kohasel suhete normaliseerimisel Kosovoga läbirääkimisprotsessi üldise tempo hoidmiseks endiselt väga olulised;

C.  arvestades, et Serbia on teinud olulisi samme suhete normaliseerimiseks Kosovoga, mille tulemusel sõlmiti 19. aprillil 2013 esimene kokkulepe suhete normaliseerimise põhimõtete kohta ja 2015. aasta augusti kokkulepped, kuid sellel alal on veel palju teha; arvestades, et kõikide kahe riigi vaheliste lahendamata küsimustega tegelemiseks, nende edendamiseks ja lahendamiseks on kiiresti vaja astuda uusi samme;

D.  arvestades, et Serbia on endiselt keskendunud toimiva turumajanduse loomisele ning jätkab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu elluviimist;

E.  arvestades, et täielikult tuleb tagada vähemuste kaitse õigusraamistiku rakendamine, eelkõige hariduse, keelekasutuse, meedia ja usutalituste vähemuskeeltes kättesaadavuse ning rahvusvähemuste kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil asjakohase poliitilise esindatuse valdkonnas;

1.  tunnustab läbirääkimiste alustamist 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 24. peatüki (õigus, vabadus ja turvalisus) üle, mis on olulised peatükid ELi käsitlusviisis õigusriigi põhimõttele tugineva laienemise kohta, kuna nende peatükkide puhul saavutatud edu on püsivalt oluline läbirääkimisprotsessi üldise tempo hoidmiseks; kiidab heaks 32. peatüki (finantskontroll) ja 35. peatüki (muud küsimused) avamise, läbirääkimiste alustamise 5. peatüki (avalikud hanked) üle ning 25. peatüki (teadus ja uurimistegevus) avamise ja ajutise sulgemise; kutsub nõukogu üles avama 26. peatükki (haridus ja kultuur) ja rõhutab selle tähtsust Euroopa väärtuste edendamise jaoks noorema põlvkonna hulgas; ootab täiendavate tehniliselt ettevalmistatud peatükkide avamist;

2.  tunneb heameelt Serbia jätkuva pühendumise üle ELiga integreerumisele ning tema konstruktiivse ja hästi ettevalmistatud läbirääkimiste käsitluse üle, mis on selge märk sihikindlusest ja poliitilisest tahtest; kutsub Serbiat üles seda strateegilist otsust Serbia elanikkonna seas aktiivselt edasi edendama ja selle kohta teavet edastama, edendades sealhulgas ka Serbia kodanike suuremat teadlikkust ELi eelarvest Serbiale suunatud rahastamisest; kutsub Serbia ametiasutusi üles hoiduma avalikkusele suunatud ELi-vastasest propagandast ja sõnumitest; rõhutab, et ELi, selle institutsioonide ja ELi liikmesusega kaasneva üle on vaja pidada teadlikke, läbipaistvaid ja konstruktiivseid arutelusid; võtab teadmiseks edusammud dialoogide ja avalike konsultatsioonide pidamisel asjaomaste sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga ning nende kaasamisel ELiga integreerumise protsessi;

3.  rõhutab, et integratsiooniprotsessi edukuse peamine näitaja on endiselt reformide ja poliitikameetmete põhjalik rakendamine; kiidab heaks liidu õigustiku vastuvõtmist käsitleva läbivaadatud riikliku programmi vastuvõtmise; kutsub Serbiat üles parandama uute õigusaktide ja poliitika kavandamist, kooskõlastamist ning rakendamise järelevalvet, luues asjakohase ja tõhusa haldussuutlikkuse, ning tegema rohkem jõupingutusi, et tagada kodanikuühiskonna süstemaatiline kaasamine poliitilistesse dialoogidesse, sealhulgas ühinemisprotsessi, kasutades seda võimalust demokraatliku valitsemistava standardite parandamise vahendina; kiidab heaks valitsuse kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise büroo jätkuvad algatused, mille eesmärk on parandada riigi ja kodanikuühiskonna vahelist koostööd;

4.  võtab teadmiseks ühinemiseelse abi kasutamises tekkinud viivitused, mille põhjuseks on muu hulgas puudulik institutsionaalne raamistik; nõuab tungivalt, et ametiasutused otsiksid liikmesriikidest positiivseid näiteid ja parimaid tavasid; rõhutab, et riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tuleb luua tõhusam ja ulatuslikum institutsiooniline süsteem ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) ja muude kättesaadavate vahendite kasutamiseks;

5.  tunneb heameelt Serbia edusammude üle toimiva turumajanduse väljaarendamises ja riigi üldise majandusliku olukorra paranemise üle; rõhutab, et Serbia on teinud suuri edusamme mõne oma poliitilise puuduse parandamisel, pidades eelkõige silmas valitsemissektori eelarvepuudujääki, mis on nüüd väiksem Maastrichti kriteeriumides sätestatud tasemest; toonitab, et majanduskasvu väljavaated on paranenud ning sisemine ja väline tasakaalustamatus on vähenenud; kiidab heaks asjaolu, et riigiettevõtete restruktureerimises on tehtud edusamme, eelkõige energeetika ja raudteetranspordi valdkonnas, ning rõhutab, kui tähtis on nende professionaalne juhtimine, et muuta need tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja ökonoomsemaks; rõhutab, kui suure tähendusega on Serbias avaliku sektori tööhõive ja kui tähtis on austada töötajate õiguseid;

6.  rõhutab, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) on Serbia majanduse jaoks ülioluline roll, ning kutsub Serbiat üles erasektori ettevõtluskeskkonda veelgi parandama; nõuab, et Serbia valitsus ja ELi institutsioonid laiendaksid VKEdele mõeldud rahastamisvõimalusi, eelkõige IT- ja digitaalmajanduse valdkonnas; kiidab heaks Serbia jõupingutused duaalse ja kutsehariduse alal, et käsitleda noorte töötuse probleemi, ning rõhutab, et koolitusi on tähtis korraldada suuremas kooskõlas tööturu nõudlusega; julgustab Serbiat edendama ettevõtlusvaimu, eelkõige noorte seas; võtab teadmiseks ebasoodsad demograafilised protsessid ja nn ajude väljavoolu nähtuse ning kutsub Serbiat üles looma riiklikke programme noorte tööhõive edendamiseks;

7.  väljendab rahulolu 24. aprillil 2016 parlamendivalimiste korraldamise üle, mida rahvusvahelised vaatlejad positiivselt hindasid; kutsub ametiasutusi üles võtma täielikult arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimisvaatlusmissiooni soovitusi, eelkõige seoses meediakajastuse erapoolikusega, ametisolevate erakondade ebaõiglaste eelistega, riigi ja erakonna tegevuste vahelise piiri hägususega, registreerimisprotsessiga ning poliitiliste parteide ja valimiskampaaniate rahastamise puuduliku läbipaistvusega; rõhutab, et erakondade rahastamine peab olema kooskõlas rangeimate rahvusvaheliste normidega; palub ametiasutustel nõuetekohaselt uurida väiteid valimisprotsessi ajal aset leidnud rikkumiste, vägivaldsete vahejuhtumite ning hirmutamise kohta; kutsub Serbiat üles tagama 2017. aasta aprillis õiglased ja vabad valimised;

8.  kutsub uuesti Serbiat üles viima oma välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas Venemaaga seotud poliitika, kandidaatriigi staatusest tulenevate nõuete kohaselt järk-järgult vastavusse ELi poliitikaga; peab Serbia ja Venemaa ühiseid sõjaväeõppuseid kahetsusväärseks; tunneb heameelt Serbia olulise panuse üle mitmetesse ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ja operatsioonidesse (EUTM Mali, EUTM Somalia, EUNAVFOR Atalanta, EUTM RCA) ja tema jätkuva osalemise üle rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides; julgustab ja toetab Serbiat tugevalt Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise läbirääkimistes;

9.  avaldab Serbiale tunnustust konstruktiivse ja humanitaarse käsitlusviisi eest rändekriisiga tegelemisel; kutsub Serbiat üles edendama sellist konstruktiivset suhtumist ka oma naaberriikides; väljendab heameelt asjaolu üle, et Serbia on teinud märkimisväärseid pingutusi tagamaks, et kolmandate riikide kodanikele antakse ELi ja rahvusvahelise toe abil peavarju ja humanitaarabi; rõhutab, et Serbia peaks võtma vastu uue varjupaigaseaduse ja seda rakendama; kutsub Serbia ametiasutusi üles pakkuma kõikidele pagulastele ja rändajatele ka edaspidi põhiteenuseid, nagu asjakohast majutust, toitu, sanitaartingimusi ja tervishoiuteenuseid; kutsub komisjoni ja nõukogu üles Serbiat rändeprobleemidega tegelemisel jätkuvalt toetama ning jälgima tähelepanelikult rändevoogude korraldamiseks ja nendega toimetulemiseks mõeldud rahaliste toetuste kasutamist; julgustab Serbiat jätkama suunda, mille tulemusena Serbiast ELi tulevate varjupaigataotlejate arv väheneb; kutsub Serbiat üles austama täielikult varjupaigataotlejate õigusi Serbias ning tagama, et saatjata ja vanematest eraldatud alaealised oleks tuvastatud ja kaitstud; kutsub komisjoni üles jätkama rändega seotud küsimustes tööd kõikide Lääne-Balkani riikidega, et tagada Euroopa ja rahvusvaheliste normide ja standardite järgimine;

Õigusriigi põhimõte

10.  märgib, et kuigi kohtusüsteemiga seotud valdkonnas on tehtud teatud edusamme, eelkõige on võetud meetmeid kohtupraktika ühtlustamiseks ja veelgi edendatud tulemuspõhist värbamissüsteemi, ei ole kohtusüsteemi sõltumatus tegelikkuses tagatud ning see takistab kohtunikke ja prokuröre vastuvõetud õigusakte rakendamast; kutsub ametiasutusi üles viima põhiseadusliku ja õigusraamistiku vastavusse Euroopa standarditega, et vähendada poliitilist mõju kohtunike ja prokuröride töölevõtmisel ja ametisse nimetamisel; rõhutab, et kohtusüsteemi kvaliteet ja tõhusus ning õiguskaitse kättesaadavus on endiselt piiratud, kuna töökoormus jaguneb ebaühtlaselt, kohtuasjade kuhjumine mõjub koormavalt ja puudub tasuta õigusabi süsteem, mis tuleb luua; nõuab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamist;

11.  on mures asjaolu pärast, et korruptsioonivastases võitluses ei ole saavutatud edu, ja nõuab tungivalt, et Serbia näitaks selle probleemi lahendamisel selget poliitilist tahet ja otsusekindlust, muu hulgas õigusraamistikku parandades ja täielikult jõustades; kutsub Serbiat üles kiirendama riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava rakendamist ning nõuab suurkorruptsiooni uurimise, selle eest süüdistuste esitamise ja süüdimõistmiste valdkonnas esmaste tulemuste saavutamist; tunneb heameelt edusammude üle korruptsioonivastast ametit käsitleva seaduseelnõu lõpuleviimisel ning selle üle, et vastloodud ELi mestimisprojekti raames kavandatud meetmeid korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks on rakendatud; nõuab tungivalt, et Serbia ametiasutused muudaksid ja rakendaksid karistusseadustiku majandus- ja korruptsioonikuritegusid käsitlevat jagu, et tagada usaldusväärne ja ettearvatav kriminaalõiguse raamistik; on mures asjaolu pärast, et pooleliolevate uurimiste üksikasjad on korduvalt lekkinud meediasse; kutsub Serbia ametiasutusi üles uurima tõsiselt mitut tähelepanuväärset juhtumit, mille puhul ajakirjanikud on esitanud tõendeid väidetavate rikkumiste kohta; kordab oma nõudmist reformida asjakohaselt ametiseisundi kuritarvitamise ja võimu kuritarvitamise süütegusid, et ennetada võimalikku kuritarvitamist või meelevaldset tõlgendust; rõhutab, et ametiseisundi kuritarvitamist erasektoris käsitleva sätte liiga laiaulatuslik kasutamine on kahjulik ettevõtluskeskkonnale ja vähendab õiguskindlust; kutsub Serbiat üles tagama avaliku teenistuse neutraalsuse ja järjepidevuse;

12.  tunneb heameelt Serbia aktiivse rolli üle rahvusvahelises ja piirkondlikus politsei- ja õigusalases koostöös ning edusammude üle organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning Serbia esimese riikliku raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu vastuvõtmise üle; kutsub Serbiat üles suurendama jõupingutusi laiemate kuritegelike võrgustike uurimiseks, parandama finantsuurimist ja teabepõhist politseitegevust ning saavutama arvestatavaid tulemusi lõplike süüdimõistmiste alal; kutsub Serbiat üles rakendama täiel määral 2016. aasta veebruari politseiseadust, tagama kooskõla kuritegeliku vara arestimist käsitlevate ELi õigusnormidega ning looma turvalise platvormi, mis võimaldab vahetada luureteavet õiguskaitseasutuste vahel; väljendab heameelt riigivara käsitleva seaduse hiljutiste muudatuste üle ning rõhutab, et tagada tuleb selle läbipaistev ja mittediskrimineeriv rakendamine ning et omandiõigustesse täieliku õigusselguse toomiseks tuleb võtta täiendavaid meetmeid; nõuab täiendavaid jõupingutusi riigiasutuste korraldust ja pädevust sõjakuritegude kohtuprotsessides käsitleva seaduse kohaldamisala, rakendamise ja mõju küsimusega tegelemiseks; kutsub ametiasutusi üles käsitlema juhtumeid, kus politsei on kasutanud kodanike vastu ülemäärast jõudu; on võtnud murega teadmiseks Belgradi Savamala linnaosas toimunud vastuolulised sündmused, pidades eelkõige silmas eraomandi lammutamist, ning nõuab nende kiiret lahendamist ja uuringutel täieliku koostöö tegemist õigusasutustega, et kuritegude toimepanijad vastutusele võtta;

13.  tunneb heameelt Serbia aktiivse rolli üle terrorismivastases võitluses ning tuletab meelde, et Serbia kriminaliseeris juba 2014. aastal välisvõitlejate tegevuse kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2178 (2014); nõuab tungivalt 2016. aasta märtsis valminud terrorismi ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitleva riikliku strateegia vastuvõtmist; kutsub Serbiat üles rakendama täielikult Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (Moneyval) hindamisaruandes toodud soovitusi, eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitusi, mis käsitlevad terrorismi rahastamist ja rahapesu; tunneb heameelt Serbia jätkuva rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö üle narkootikumidevastase võitluse valdkonnas, kuid rõhutab, et täiendavaid jõupingutusi on vaja inimkaubandusega seotud võrgustike tabamiseks ja vastutusele võtmiseks; on seisukohal, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks on kindlasti vaja piirkondlikku strateegiat ja tõhustatud koostööd kogu piirkonnas;

Demokraatia

14.  tunneb heameelt läbipaistvuse parandamiseks võetud meetmete üle ja parlamendi konsultatsioonimenetluse üle, sealhulgas avalike arutelude ning Euroopa integratsiooni riikliku konvendiga korrapäraselt toimunud kohtumiste ja konsultatsioonide üle, eriti kuna need moodustavad läbirääkimismenetluse olulise osa; on endiselt mures seaduste vastuvõtmisel kiirmenetluste laialdase kasutamise pärast; rõhutab, et kiirmenetluste sage kasutamine ja parlamendi ajakava viimasel hetkel muutmine ohustab parlamendi tõhusust ning õigusloomeprotsessi kvaliteeti ja läbipaistvust, kuna see ei võimalda alati sidusrühmade ja laiema üldsusega piisavalt konsulteerida; rõhutab, et parlamendi järelevalvet täitevvõimu üle tuleb veelgi tugevdada; nõuab paremat koordineerimist kõikidel tasanditel ja parlamendi käitumisjuhendi viivitamatut vastuvõtmist; peab kahetsusväärseks, et segavate asjaolude tõttu ei saanud ELi delegatsiooni juht Serbias tutvustada Serbia parlamendi Euroopaga integreerumise komisjonis Euroopa Komisjoni aruannet; rõhutab, et ELi delegatsiooni juht peaks saama oma aruannet esitleda ilma põhjendamatute takistusteta ning see võimaldab ka Serbia parlamendil saada ühinemisprotsessist õige ülevaate;

15.  märgib, et põhiseadus tuleb läbi vaadata, et see kajastaks täielikult Veneetsia komisjoni soovitusi, eelkõige seoses parlamendi rolliga kohtunike ametissenimetamisel, erakondade kontrolliga parlamendiliikmete mandaadi üle, olulisemate institutsioonide sõltumatusega ja põhiõiguste kaitsmisega;

16.  tunneb heameelt avaliku sektori finantsjuhtimise reformikava, e-valitsuse strateegia, õigusreformi ja poliitikakujundamise strateegia üle ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste riigiametnikke, riigiametnike palkasid ja üldisi haldusmenetlusi käsitlevate uute õigusaktide vastuvõtmise üle; märgib, et avaliku halduse reformi tegevuskava elluviimine on teatud valdkondades olnud aeglane ja keskvalitsuse ametnikke käsitleva õigusraamistiku muutmine ei ole edenenud; rõhutab, et täiendavaid jõupingutusi on vaja selleks, et muuta haldusasutused professionaalsemaks, need depolitiseerida ning muuta töölevõtmine ja töölt vabastamine läbipaistvamaks;

17.  rõhutab veel kord, kui oluline on sõltumatute reguleerivate asutuste, nagu ombudsmani, riikliku tähtsusega teabe ja isikuandmete kaitse eest vastutava voliniku, riikliku auditeerimisasutuse, korruptsioonivastase ameti ja korruptsioonivastase nõukogu olemasolu täitevvõimu järelevalve ja vastutuse tagamisel; rõhutab, et riigiasutuste puhul on tähtis läbipaistvus ja vastutus; palub ametiasutustel kaitsta täiel määral nende reguleerivate asutuste sõltumatust, pakkuda nende tööle täielikku poliitilist ja halduslikku toetust ning tagada, et nende soovitusi nõuetekohaselt järgitaks; kutsub ametivõime üles hoiduma ombudsmani vastu suunatud süüdistustest ja põhjendamatutest poliitilistest rünnakutest;

18.  rõhutab vajadust tagada kättesaadav, täieliku ja tasakaalustatud õppekavaga haridussüsteem, milles rõhutatakse muu hulgas inimõiguste ja mittediskrimineerimise, noorte töö- ja koolitusvõimaluste ning Euroopa õppeprogrammide, näiteks Erasmuse programmi edendamise tähtsust;

Inimõigused

19.  rõhutab, et rahvusvahelise inimõigustealase õiguse järgimiseks on olemas õiguslik ja institutsiooniline raamistik; toonitab, et seda tuleb kogu riigis järjepidevalt rakendada; märgib, et haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste, sealhulgas romade, puudega inimeste, HIVi/AIDSi nakatunud inimeste, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste, rändajate, varjupaigataotlejate ja etniliste vähemuste olukorra parandamiseks on veelgi vaja teha pidevaid jõupingutusi; rõhutab, et Serbia ametiasutustel, kõikidel erakondadel ja avaliku elu tegelastel tuleb Serbias edendada sallivat ja kaasavat ühiskonda; palub ametiasutustel tagada vastuvõetud diskrimineerimisvastaste õigusaktide, eelkõige vihakuritegudega seotud õigusaktide nõuetekohane rakendamine; väljendab muret sõja tsiviilohvrite õigusi käsitleva seaduse pärast, millega jäetakse seaduse kohaldamisalast välja mõned konfliktide ajal aset leidnud vägivalla ohvrite rühmad, ning palub ametiasutustel see seadus läbi vaadata;

20.  väljendab taas muret asjaolu pärast, et mingil moel ei ole paranenud olukord seoses väljendusvabadusega ja meedia enesetsensuuriga, mis on süvenev nähtus; rõhutab, et poliitiline sekkumine, ajakirjanike ähvardamine ja hirmutamine ning nende vastu suunatud vägivald, sealhulgas füüsilised rünnakud, verbaalsed ja kirjalikud ähvardused ning vara kahjustamine, on jäänud muret tekitavaks küsimuseks; kutsub ametivõime üles kõik rünnakud avalikult ja ühemõtteliselt hukka mõistma, eraldama piisavaid vahendeid kõikide ajakirjanike ja meediaväljaannete vastu suunatud rünnakujuhtumite ennetavamaks uurimiseks ning tooma rikkumiste toimepanijad kohtu ette; väljendab muret asjaolu pärast, et kriitiliste meediaväljaannete ja ajakirjanike suhtes on põhjendamatult palju algatatud laimu käsitlevaid tsiviilkohtuasju ja laimukampaaniaid, ning selle pärast, millist mõju võivad kohtute otsused laimu küsimuses avaldada meediavabadusele; nõuab meediat käsitlevate õigusaktide täielikku rakendamist; väljendab heameelt, et prokurörid ja politsei ning ajakirjanikud ja meediaühendused allkirjastasid koostöö ja ajakirjanike kaitse lepingu, ning ootab selle rakendamist; rõhutab, et meedia omandisuhetes ja rahastamises on vaja täielikku läbipaistvust; ergutab valitsust tagama mõlema avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni sõltumatuse ja rahalise jätkusuutlikkuse ning vähemuskeeltes pakutava meediasisu rahalise elujõulisuse ning suurendama avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rolli selles valdkonnas;

21.  on mures, et reklaamiseadus võeti 2015. aastal vastu ilma nõuetekohase avaliku konsultatsioonita, kuigi sellega tühistati tähtsad sätted, nagu riigiasutuste reklaamimise keeluga ja väljaspool valimiskampaaniaid poliitiliste reklaamide näitamise keeluga seotud sätted;

22.  taunib ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kasutamiseks kehtestatud nõuet, mille kohaselt peavad kodanikuühiskonna organisatsioonid oma taotlustele positiivse vastuse saamiseks hakkama riigi partneriks;

23.  mõistab hukka valitsuse ja valitsuse juhitava meedia negatiivse kampaania kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu; on mures selle pärast, et valitsus on sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu tegutsemiseks loonud näilikud kodanikuühiskonna organisatsioonid; peab vastuvõetamatuks, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendist toetuse saamiseks peavad kodanikuühiskonna organisatsioonid saama valitsuse partneriks;

Vähemuste austamine ja kaitse

24.  kordab, et inimõiguste, sealhulgas rahvusvähemuste õiguste edendamine ja kaitse on ELiga ühinemise peamine eeltingimus; tunneb heameelt rahvusvähemuste õiguste tagamiseks loodud tegevuskava vastuvõtmise üle ning dekreedi vastuvõtmise üle, millega luuakse rahvusvähemuste fond, mis tuleb toimivaks muuta; nõuab tegevuskava ja selle lisa täielikku rakendamist terviklikul ja läbipaistval viisil ja kõigi poolte konstruktiivsel osavõtul; kutsub Serbiat uuesti üles tagama vähemuste kaitset käsitlevate õigusaktide järjepideva rakendamise ja pöörama erilist tähelepanu rahvusvähemuste mittediskrimineerivale kohtlemisele kogu riigis, pidades sealhulgas silmas haridust, keelte kasutamist, piisavat esindatust kohtuasutustes, avaliku halduse asutustes, riigi parlamendis ning kohalikes ja piirkondlikes asutustes ning meedia ja usutalituste vähemuskeeltes kättesaadavust; väljendab heameelt serbia keele kui võõrkeele õppe uute haridusstandardite vastuvõtmise üle ja kooliõpikute vähemuskeeltesse tõlkimise edenemise üle ning palub, et Serbia ametiasutused tagaksid nende protsesside jätkusuutlikkuse; kutsub Serbiat üles rakendama täiel määral kõiki vähemuste õigusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid;

25.  märgib, et Vojvodina paljurahvuseline, multikultuurne ja mitmeusuline olemus kuulub samuti Serbia identiteedi juurde; rõhutab, et Vojvodina on säilitanud vähemuste kaitse kõrge taseme ja rahvusrühmade vaheline olukord on endiselt hea; rõhutab, et Vojvodina autonoomiat ei tohiks nõrgestada ning et viivitamata tuleks vastu võtta Vojvodina vahendeid käsitlev õigusakt, nagu on ette nähtud põhiseaduses; väljendab heameelt, et Serbia linna Novi Sad saavutuste tulemusel on see linn valitud 2021. aasta Euroopa kultuuripealinnaks;

26.  võtab teadmiseks, et vastu on võetud uus romade sotsiaalse kaasamise strateegia (2016–2025), mis hõlmab haridust, tervishoidu, majutust, tööhõivet, sotsiaalkaitset, diskrimineerimisvastast võitlust ja soolist võrdõiguslikkust; nõuab uue romade kaasamist käsitleva strateegia täielikku ja kiiret rakendamist, kuna romad on kõige nõrgem, tõrjutum ja diskrimineeritum rühm Serbias, ning tegevuskava kiiret vastuvõtmist ja tegevuskava rakendamist koordineeriva organi loomist; mõistab hukka, et ametiasutused lammutasid mitteametlikud roma asulad sellest ette teatamata ja pakkumata alternatiivset majutust; on sügavas mures selle pärast, et romadele ei väljastata isikut tõendavaid dokumente, mis piirab nende põhiõigusi; on arvamusel, et kõigi eelnimetatud probleemide tõttu tuleb suur hulk Serbiast pärit romasid ELi varjupaika taotlema;

Piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted

27.  kiidab heaks asjaolu, et Serbia on endiselt konstruktiivselt keskendunud kahepoolsete suhete hoidmisele teiste laienemisprotsessis osalevate riikide ja naabruses asuvate ELi liikmesriikidega; ergutab Serbiat jätkama ennetavat ja positiivset suhtlust oma naabrite ja laiema piirkonnaga, edendama heanaaberlikke suhteid ning tegema naaberriikidega suuremaid jõupingutusi kahepoolsete vaidlusküsimuste lahendamiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega; kutsub ametivõime uuesti üles muutma Jugoslaavia endiste vabariikidega seotud arhiivid hõlpsamini kättesaadavaks; kutsub Serbiat üles rakendama täielikult naaberriikidega sõlmitud kahepoolseid lepinguid; rõhutab, et lahendamata kahepoolsed vaidlused ei tohiks kahjustada ühinemisprotsessi; julgustab Serbiat suurendama eelkõige piirialadel koostööd naabruses asuvate ELi liikmesriikidega, et hõlbustada majandusarengut;

28.  kiidab heaks asjaolu, et Serbia on üha konstruktiivsemalt kaasatud piirkondliku koostöö algatustesse, nagu Doonau strateegia, Kagu-Euroopa koostööprotsess, piirkondlik koostöönõukogu, Kesk-Euroopa vabakaubandusleping, Aadria mere ja Joonia mere algatus, Brdo-Brijuni protsess, kuue Lääne-Balkani riigi algatus ning selle ühenduvust käsitlev tegevuskava ja Berliini protsess; väljendab heameelt Bulgaaria, Rumeenia ja Serbia peaministrite vahelise kohtumise üle energeetika ja transporditaristu koostöö teemal ning toetab nn Craiova rühma kohtumiste alalise formaadi mõtet; rõhutab Lääne-Balkani piirkondliku noorte koostööameti tähtsust leppimise edendamisel; kutsub Serbiat üles rakendama ühenduvust käsitleva tegevuskavaga seotud ühenduvuse reformi meetmeid ning 2016. aastal Pariisis toimunud Lääne-Balkani riikide teemalise konverentsi järeldusi ja TEN-T määrust; kiidab Serbia kaubandus- ja tööstuskoja rolli piirkondliku koostöö edendamisel ja Lääne-Balkani riikide investeerimisfoorumi koja loomisele kaasaaitamisel;

29.  tunneb heameelt sõjakuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise riikliku strateegia vastuvõtmise üle; palub Serbial edendada lugupidamise ja sallivuse õhustikku ning mõista hukka kõik vihakõne vormid, genotsiidi avalik heakskiitmine ja genotsiidi eitamine, inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod; märgib, et endise sõjakuritegude prokuröri volitused lõppesid 2015. aasta detsembris; rõhutab, et tema ametijärglase nimetamine on ülimalt oluline; nõuab selle riikliku strateegia rakendamist ja operatiivse prokuratuuri strateegia vastuvõtmist kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste standardite põhimõtete ja eeskirjadega; nõuab suurema piirkondliku koostöö tegemist sõjakuritegude käsitlemisel ning kõikide sellega seotud probleemide lahendamist, tuginedes muu hulgas piirkonna sõjakuritegude prokuratuuride koostööle ühiste probleemide lahendamises; nõuab täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ja peab seda endiselt hädavajalikuks; nõuab sõjakuritegude käsitlemist ilma diskrimineerimiseta, karistamatuse probleemiga tegelemist ja vastutuse tagamist; nõuab tungivalt, et ametivõimud jätkaksid tööd teadmata kadunud inimeste saatuse väljaselgitamiseks, massihaudade asukohtade kindlakstegemiseks ning ohvrite ja nende pereliikmete õiguste tagamiseks; avaldab uuesti toetust algatusele luua sõjakuritegude ja muude endises Jugoslaavias toimepandud tõsiste inimõiguste rikkumistega seotud faktide kindlakstegemise piirkondlik komisjon ning nõuab tungivalt, et Serbia valitsus võtaks selle loomisel juhtrolli;

30.  väljendab muret mõningate Serbia kõrgete ametnike osalemise pärast 9. jaanuaril toimunud Serblaste Vabariigi päeva pidustustel, mille korraldamisega eirati Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu otsuseid; rõhutab, et nii kandidaatriik Serbia kui ka potentsiaalne kandidaatriik Bosnia ja Hertsegoviina peaksid oma tegudega kaitsma ja edendama õigusriigi põhimõtet; palub Serbia ametivõimudel toetada põhiseadusreforme Bosnias ja Hertsegoviinas, et suurendada riigi suutlikkust toimida ja osaleda ELiga ühinemise läbirääkimistel;

31.  peab kolme uue piiriületuspunkti avamist Serbia ja Rumeenia vahel heaks suundumuseks ning soovitab avada Bulgaariaga kolm viivitusi kaasa toonud piiriületuspunkti: Salaš – Novo Korito, Bankja – Petačinci ja Trekljano – Bosilegrad;

32.  tunnustab Serbiat ja Albaaniat nende jätkuva panuse eest kahepoolsete suhete parandamisse ja piirkondliku koostöö tugevdamisse poliitilisel ja ühiskondlikul tasandil, näiteks piirkondliku noorsookoostöö talituse kaudu, mille peakorter asub Tiranas; kutsub mõlemat riiki üles jätkama selles piirkonnas lepitamise edendamiseks oma heal tasemel koostööd;

33.  tunneb heameelt Serbia jätkuva osalemise üle suhete normaliseerimises Kosovoga ning tema võetud kohustuse üle rakendada ELi vahendatud dialoogis saavutatud kokkuleppeid; kordab, et dialoogi edukust tuleks mõõta selle kohapealse rakendamise põhjal; seetõttu palub mõlemal poolel jätkuvalt rakendada heas usus ja õigel ajal täielikult kõiki juba sõlmitud kokkuleppeid ning jätkata otsustavalt suhete normaliseerimise protsessi, kaasates ka Serbia omavalitsuste ühenduse küsimuse; julgustab Serbiat ja Kosovot määrama kindlaks dialoogi uusi aruteluvaldkondi, et parandada inimeste elu ja normaliseerida põhjalikult suhteid; kordab oma üleskutset Euroopa välisteenistusele hinnata mõlema poole tulemuslikkust oma kohustuste täitmisel;

34.  väljendab tõsist muret hiljutiste pingete pärast Serbia ja Kosovo vahel seoses esimese rongireisiga Belgradist Põhja-Mitrovicasse, sealhulgas viha õhutavate avalduste ja ELi-vastase propaganda pärast; rõhutab, et nii Belgrad kui ka Priština peavad hoiduma tegudest, mis võivad seada ohtu seni tehtud edusammud, ning vältima provokatiivseid samme ja kasutut propagandat, mis võib takistada suhete normaliseerimise protsessi;

35.  tunneb heameelt, et Serbia ametivõimud aitasid Montenegrol uurida Montenegro 2016. aasta valimiste päevale kavandatud ebaõnnestunud rünnakuid; märgib, et pärast seda, kui Montenegro andis välja vahistamismääruse, on Serbia ametivõimud vahistanud kaks kahtlusalust; ergutab Serbia ametivõime jätkama koostööd Montenegroga, et korraldada kahtlustatavate isikute väljaandmine Montenegrole kooskõlas riikide kahepoolse väljaandmislepinguga;

Energeetika

36.  kutsub Serbiat üles täielikult rakendama ühenduvuse reformi meetmeid energeetikasektoris; julgustab Serbiat arendama konkurentsi gaasiturul ning võtma meetmeid, et parandada oma õigusaktide vastavust liidu õigustikule energiatõhususe, taastuvenergia ja kliimamuutustega võitlemise valdkonnas, sealhulgas võtma vastu tervikliku kliimapoliitika; nõuab Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimist; nõuab kogu Lääne-Balkani piirkonda hõlmava hüdroenergia strateegia koostamist kooskõlas ELi keskkonnaalaste õigusaktidega ning palub ametiasutustel kasutada 50 miljoni euro väärtuses ELi lisavahendeid piirkonna hüdroenergia potentsiaali arendamiseks; kiidab Serbiat keskkonna rahastamissüsteemi loomise eest Rohelise Fondi kaudu; rõhutab vajadust arendada Serbia gaasi- ja elektriühendusi naabritega; innustab Serbiat kiirendama tehnilisi ja eelarve koostamisega seotud ettevalmistusi Bulgaaria ja Serbia vahelise gaasiühenduse rajamiseks;

37.  juhib tähelepanu asjaolule, et Serbia ei ole veel ametlikult vastu võtnud veemajanduse strateegiat ega vaadanud läbi veeseadust ega riiklikku Doonau veemajanduskava; rõhutab, et need dokumendid on äärmiselt tähtsad ELi õigustikuga täiendava vastavuse saavutamiseks ja veesektorit käsitlevate ELi direktiivide paremaks rakendamiseks;

*

* *

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Serbia valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT L 80, 19.3.2008, lk 46.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0046.


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

2

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Amjad Bashir, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Alex Mayer, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Anders Primdahl Vistisen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Angel Dzhambazki, Takis Hadjigeorgiou, Urmas Paet, Miroslav Poche, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Igor Šoltes, Renate Sommer, Eleni Theocharous, Bodil Valero, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

55

+

ALDE

Iveta Grigule, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans, Johannes Cornelis van Baalen

ECR

Amjad Bashir, Angel Dzhambazki, Anna Elżbieta Fotyga, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Anders Primdahl Vistisen

PPE

Lars Adaktusson, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Ramona Nicole Mănescu, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Renate Sommer, László Tőkés, Željana Zovko, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica

S&D

Nikos Androulakis, Francisco Assis, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Arne Lietz, Olle Ludvigsson, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Miroslav Poche

Verts/ALE

Barbara Lochbihler, Ulrike Lunacek, Alyn Smith, Jordi Solé, Bodil Valero, Igor Šoltes

2

EFDD

James Carver

NI

Georgios Epitideios

6

0

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

ENF

Mario Borghezio

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave