Menetlus : 2016/2186(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0079/2017

Esitatud tekstid :

A8-0079/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 19
CRE 26/04/2017 - 19

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.32
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0163

RAPORT     
PDF 383kWORD 65k
28.3.2017
PE 593.863v03-00 A8-0079/2017

Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2016/2186(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Inés Ayala Sender

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2016/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05873/2017 – C8-0072/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(4), eriti selle artiklit 64,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(5), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0079/2017),

1.  annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2016/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega(6),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(7) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2015. aasta eelarve täitmisel (05873/2017 – C8-0072/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(8), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ)(9), eriti selle artiklit 64,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(10), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0079/2017),

1.  annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

(2016/2186(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0079/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus“) finantsaruannete kohaselt oli asutuse 2015. aasta lõplik eelarve 33 419 863 eurot, mis tähendab 2014. aastaga võrreldes 0,54 % suurust vähenemist, mis tuleneb asutuse hiljutisest loomisest; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest (13 367 600 eurot ehk 40 %) ja liikmesriikide osamaksudest (20 051 400 eurot ehk 60 %);

B.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli finantskriisi järel parema finantsjärelevalve süsteemi tagamise eesmärgil uue ja tervikliku Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, sealhulgas kolme Euroopa järelevalveasutuse (ESAd) loomise eestvedaja;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

2.  võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et seoses ühe kommentaariga, mille kontrollikoda esitas 2012. aastat käsitlevas aruandes ja mille seisuks oli 2013. ja 2014. aastat käsitlevates kontrollikoja aruannetes märgitud „pooleli“, on asutus võtnud parandusmeetmeid ning sõlminud lepingud 20 kooliga 21st, kus töötajate lapsed õpivad;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.  märgib, et kontrollikoja hinnang on väga lühike ja selles on esitatud vähe soovitusi asutuse eelarve haldamise tõhususe parandamiseks;

4.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,34 %, mis on 0,47 % võrra 2014. aasta määrast madalam, ning maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,70 %, mis on 2014. aasta määrast 5,76 % kõrgem; märgib asutuse esitatud teabe põhjal, et eelarve täitmise kõrge määr tulenes nii heast eelarve planeerimisest ja jälgimisest kui ka asutuse eelarve piiratud olemusest; märgib, et mõned asutuse tööprogrammi olulised elemendid tuli 2016. aastasse edasi lükata või eelarvekärbete tõttu teostada väiksemas ulatuses;

5.  märgib, et Euroopa Parlament ja nõukogu vähendasid asutuse 2015. aasta rahalisi vahendeid eelmise aastaga võrreldes 6 % võrra, hoolimata töötajate arvu suurenemisest; märgib, et nende kärbete rakendamiseks pidi asutus kärpima oma tööprogrammi ja vähendama kulusid sellistes valdkondades nagu lähetused ja koosolekud, IT-projektid ja töötajate koolitus; võtab ühtlasi teadmiseks, et aasta jooksul langes märkimisväärselt euro väärtus naelsterlingi suhtes, mis sundis asutust taotlema paranduseelarvet summas 1,9 miljonit eurot, mis võeti vastu 2015. aasta augustis, et võimaldada asutusel oma rahalisi kohustusi täita;

6.  rõhutab, kui tähtis on tagada vahendite jaotamisel prioriseerimise ja tõhususe asjakohane tase; on sellega seoses seisukohal, et algseid eelarvekärpeid ei oleks tohtinud ellu viia standardite ja suuniste avaldamise edasilükkamise ega Baseli pangajärelevalve komitee töörühmades osalemise vähendamise kaudu; rõhutab, et asutuse vahendite mis tahes võimaliku suurendamisega peavad kaasnema piisavad prioriseerimismeetmed; soovitab, et kuna asutuse töökoormus nihkub üha rohkem seadusandlikelt ülesannetelt järelevalvealasele ühtsusele ja jõustamisele, tuleks asutusele eraldada ka vastav eelarve ja personal;

7.  väljendab heameelt selle üle, et asutuse 2016. aasta eelarvet parandati oluliselt, kuna asutus, Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid arvesse eelmise aasta menetlusest saadud õppetunde, mille tulemusel oli 2016. aasta eelarve 2015. aasta esialgsest eelarvest 20 % võrra suurem;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

8.  märgib, et asutus vähendas veelgi kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise kogumäära 2014. aasta 15,90 %-lt 2015. aastal 9,7 %-ni; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr kõrge II jaotises (halduskulud) – 1 487 794 eurot ehk 28 % selle jaotise kulukohustustega seotud assigneeringutest (2014. aastal 3 431 070 eurot ehk 48 %); võtab teadmiseks, et need ülekandmised hõlmasid ühte asutuse uue hoone maksumuse veel tasumata osa pealt maksmata käibemaksuga seotud lahendamata küsimust ja ühte Ühendkuningriigi hindamisameti poolt kinnisvaramaksu kohta esitatud arvet;

9.  väljendab heameelt asjaolu üle, et asutus vähendas ülekandmiste määra 2016. aastasse eelnenud aastaga võrreldes 40 %, kusjuures kogueelarve vähenes nendel kahel aastal 0,5 % võrra; tunnistab, et see kajastab ülekandmiste määra tavapärasema tasemeni jõudmist 2015. aasta lõpus pärast 2014. aasta kõrget määra, mis oli seotud asutuse kolimisega uutesse ruumidesse 2014. aasta detsembris;

Ümberpaigutamised

10.  märgib lõpliku raamatupidamise aastaaruande põhjal, et asutus teostas 2015. aastal 30 ümberpaigutamist; märgib, et asutust käsitleva finantsmääruse artiklis 27 osutatud 10 % limiit ületati vaid ühel juhul; märgib rahuloluga, et 2015. aastal ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad jäid finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

11.  märgib, et asutuse töötajate koguarv suurenes 146-lt inimeselt 2014. aastal 156-le 2015. aastal, kusjuures naisi oli 45 % ja mehi 55 %; võtab teadmiseks, et töölt lahkumisest, töölepingu pikendamata jätmisest või lepingu lõppemisest tingitud tööjõu voolavus oli 10,3 %, mis oli 2,6 % väiksem kui 2014. aastal; märgib rahuloluga, et nagu ka eelmistel aastatel, viis asutus läbi ametikohtade läbivaatamise, millest selgus, et 80,1 % töökohtadest oli seotud põhitegevusega (s.t otseselt keskendunud asutuse mandaadi teostamisele), 12,5 % tegeles halduse ja koordineerimisega ja 7,4 % oli seotud neutraalsete ülesannetega; juhib tähelepanu asjaolule, et iga nelja ametikoha kohta, mis on otseselt seotud asutuse mandaadi teostamisega, on ainult üks halduslik ametikoht;

12.  märgib, et asutus tagab soolise ja geograafilise tasakaalu ning võrdsete võimaluste põhimõtte järgimise kooskõlas personalieeskirjade artiklitega 1d ja 27 ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega; märgib, et asutus on avaldanud teabe kõigist vabadest töökohtadest oma veebilehel;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

13.  märgib, et asutus võttis 2014. aasta oktoobris vastu huvide konfliktide poliitika ja alates 2012. aastast on tal on oma eetikasuunised; tunnistab, et värbamismenetluse käigus peavad tulevased töötajad deklareerima oma potentsiaalsed huvide konfliktid, lisaks sellele, et hinnatakse nende elulookirjeldusi; võtab teadmiseks, et kõik töötajad peavad deklareerima igal aastal oma potentsiaalsed huvide konfliktid, mida hindab asutuse eetikanõunik; märgib, et järelevalvenõukogu liikmed ja nende asendusliikmed peavad samuti deklareerima oma tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, sealhulgas majanduslikud huvid, eelkõige finantsasutuste aktsiate omamise; märgib, et kõik need deklaratsioonid ja asutuse kõrgema juhtkonna deklaratsioonid avaldatakse asutuse veebisaidil ja neid ajakohastatakse igal aastal; väljendab siiski kahetsust, et haldusnõukogu ja järelevalvenõukogu liikmete elulookirjeldusi asutuse veebisaidil ei avaldata; palub asutusel need dokumendid võimalikult kiiresti avaldada, et tagada oma juhtimise üle vajalik avalikkuse järelevalve ja kontroll;

14.  märgib, et asutus võttis vastu pettustevastase strateegia, mis oli kavas täielikult ellu viia 2016. aasta lõpuks; märgib rahuloluga, et asutus viis 2016. aastal kõigis osakondades läbi esialgse sisepettuste riskihindamise ning lisas oma siseveebisaidile eraldi pettustevastase osa, mis võimaldab teabevahetust rikkumisest teatajatega;

15.  võtab asutuse esitatud teabe põhjal teadmiseks, et asutus teeb tihedat koostööd kõigi liikmesriikidega regulatiivsete aruannete ettevalmistamisel tema pädevusvaldkonda kuuluvates valdkondades, mille ta avaldab korrapäraselt; märgib rahuloluga, et asutus on rakendanud meetmeid, et tagada läbipaistvus avalikel aruteludel ja sidusrühmadega kohtumistel;

16.  on seisukohal, et järelevalvenõukogu ja sidusrühmade koosolekute protokollid, mis on avalikult kättesaadavad, tuleks avaldada kohe koosolekute järel, et vähendada praegust kuni kolme kuu pikkust viiteaega koosolekute toimumise ja protokollide avalikustamise vahel ning anda parem ülevaade peetud aruteludest, liikmete seisukohtadest ja hääletamiskäitumisest; on veendunud, et liidu kodanikeni jõudmist saaks parandada ka ürituste veebiülekannete abil; tunneb muret, et sisekoosolekute dokumentide ja teabe kättesaadavus on eri sidusrühmade, sh Euroopa Parlamendi puhul tegelikult ebavõrdne; väljendab heameelt asjaolu üle, et kõigist ESAdest avalikustab Euroopa Pangandusjärelevalve kõige asjakohasemas ulatuses teavet koosolekute kohta, mida selle töötajad peavad sidusrühmadega; on arvamusel, et asutus peaks järgmiste aastate tegevuskava raames looma rikkumistest teatajate jaoks turvalise kanali;

Siseaudit

17.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus teostas järelauditi asutuse IT projektihalduse piiratud läbivaatamise kohta, mis hõlmas algselt nelja soovitust; märgib lisaks, et üks soovitus, mille ta hindas oluliseks, oli ellu viidud juba 2015. aasta veebruaris siseauditi talituse dokumentaalse kontrolli põhjal;

18.  märgib, et siseauditi talitus teostas personalihalduse valdkonnas auditi ja esitas kuus soovitust, millest kaks loeti väga oluliseks ja neli loeti oluliseks, kriitilise tähtsusega soovitusi ei esitatud; väljendab heameelt asjaolu üle, et asutus nõustus kõigi tähelepanekute ja soovitustega ning töötas välja asjakohased tegevuskavad, mida asutus korrapäraselt jälgib;

Tulemuslikkus

19.  võtab teadmiseks, et asutus teeb kõikide tugifunktsioonide osas tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), et vähendada igal võimalikul viisil halduskulusid, suurendada koostoimet ja jagada parimaid tavasid; ootab, et asutus teeks veelgi suuremaid jõupingutusi koostöö tõhustamiseks teiste detsentraliseeritud asutustega ning vähendaks veelgi üld- ja halduskulusid;

Muud kommentaarid

20.  märgib, et 23. juunil 2016 hääletasid Ühendkuningriigi kodanikud Euroopa Liidust lahkumise poolt; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatakse, et liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule ning liit räägib selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et Londonis paikneva asutuse raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad koostati nimetatud aruande allkirjastamise kuupäeval kättesaadavate andmete alusel, kui referendumi tulemused ei olnud veel teada ja artikli 50 käivitamiseks ei olnud veel ametlikku taotlust esitatud;

21.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriigi 23. juuni 2016. aasta referendumi tulemuste selgumise järel koostas asutus mõjuhinnangud kõigi tugivaldkondade kohta, nagu IT, personal, hanked, ettevõtlusteenused ja teabevahetus, mida ajakohastatakse vastavalt sündmuste arengule;

22.  väljendab heameelt asutuse poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile antud põhjaliku teabe üle, mis puudutab tema Ühendkuningriigi territooriumil asumisest tulenevaid lepingulisi kohustusi; märgib, et välja arvatud üürileping, on asutuse maksimaalsed võimalikud lepingulised kohustused 33,16 miljonit eurot, kuid nende lepingute ennetähtaegsest lõpetamisest ei tulene rahalisi trahve, kui peetakse kinni kohaldatavast 1–3 kuulisest etteteatamisajast; väljendab siiski muret seoses sellega, et ümberpaigutamisotsus võib kaasa tuua tegevusega ja tegevuse jätkuvusega seotud riske ja seonduvaid kulusid, näiteks täiendavat hankealast tööd, mida tuleb teha lühikese aja jooksul, kui ajakava ei võimalda uude asukohta ümberasumiseks piisavat üleminekuperioodi;

23.  märgib, et asutus on sõlminud 12 aastaks üürilepingu, mis peaks lõppema 8. detsembril 2026, ning tavapäraste lepingutingimuste kohaselt tuleb üüri tasuda täies ulatuses kogu perioodi eest; märgib siiski, et asutus jõudis kokkuleppele lepingust taganemise klausli osas lepingu kehtivuse keskpunktis, mis tähendab, et kui seda klauslit kohaldatakse, vabastab see asutuse kohustusest maksta üüri viimase kuue aasta jooksul; märgib lisaks, et lepingust taganemise klausli kohaldamisel on asutus kohustatud tagasi maksma poole talle antud soodustusest (vabastus üüri tasumisest 32 kuuks), mis põhines 12 aastaks sõlmitud üürilepingul; märgib, et asutus peab lahkumisel ruumid üle andma samas seisukorras, kui need olid lepingu alguses, mis antud juhul tähendab, et asutusel tuleb tasuda tema poolt neisse ruumidesse paigaldatud büroosisustuse eemaldamise kulud; märgib, et täpne summa sõltub ekspertide hinnangutest ja täiendavate läbirääkimiste tulemustest; palub asutusel teavitada Euroopa Parlamenti, kui see summa on selgunud;

24.  tulenevalt artikli 50 käivitamisest Ühendkuningriigi valitsuse poolt kutsub komisjoni ja nõukogu üles muutma asutuse ümberpaigutamise sihtkohta puudutavad kaalutlused ja otsustusprotsessi läbipaistvaks ja demokraatlikuks;

25.  tuletab meelde, et asutuse segarahastamise süsteem, mis sõltub suurel määral liikmesriikide pädevate asutuste osamaksetest, on ebapiisav, paindumatu, koormav ja võib seada ohtu asutuse sõltumatuse; palub seetõttu komisjonil algatada 2016. aasta teise kvartalisse kavandatud valges raamatus ja 2017. aastaks esitatavas seadusandlikus ettepanekus teistsugune rahastamissüsteem, mis põhineb liidu eelarves loodaval eraldi eelarvereal ja liikmesriikide asutuste osamaksete täielikul asendamisel turuosaliste makstavate tasudega;

26.  rõhutab, et asutus peaks – tagades samal ajal kõigi ülesannete täiel määral ja tähtaegse elluviimise – jääma ainult nende ülesannete juurde, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on talle määranud; on veendunud, et asutus peaks täiel määral kasutama oma volitust edendada tulemuslikult proportsionaalsust; märgib, et kui asutusel on õigus koostada 2. ja 3. tasandi meetmeid, peaks ta kõnealuste standardite koostamisel pöörama erilist tähelepanu eri riikide siseturgude eriomadustele, ning märgib, et asjaomased turuosalised ja tarbijakaitseorganisatsioonid tuleks kaasata standardite kehtestamise protsessi varajases etapis, samuti koostamis- ja rakendamisetappide ajal;

27.  märgib murelikult, et asutus ei kasuta kõiki õigusi, mis on kehtestatud tema õigusraamistikus; rõhutab, et asutus peaks tagama vahendite maksimeerimise, et täita täielikult oma õiguslikke volitusi; märgib sellega seoses, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt talle antud volitustele suurema tähelepanu pööramise tagajärjeks võib olla tema vahendite tõhusam kasutamine ja tema eesmärkide tulemuslikum saavutamine; rõhutab, et asutus peab oma töö tegemisel ning eelkõige tehniliste standardite ja tehniliste nõuannete koostamisel teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma tegevusest õigeaegselt, korrapäraselt ja põhjalikult;

°

°  °

28.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma [xx xxxx 2017. aasta] resolutsioonile(11) [ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta].

1.3.2017

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Pangandusjärelevalve 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2016/2186(DEC))

Arvamuse koostaja: Sander Loones

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) on väga tähtis selleks, et edendada liidu õiguse järjepidevat kohaldamist ja riigi ametiasutuste vahelist paremat koordineerimist ning tagada finantsstabiilsus, läbipaistvus, paremini integreeritud ja turvalisemad finantsturud ning kõrgetasemeline tarbijakaitse ja ühtsed järelevalvetavad selles valdkonnas;

2.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja hinnangul on EBA 31. detsembril 2015. aastal lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed; märgib siiski, et kontrollikoja hinnang on väga lühike ja selles on esitatud vähe soovitusi EBA eelarve haldamise tõhususe parandamiseks;

3.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli finantskriisi järellainetuses parema finantsjärelevalve süsteemi tagamise eesmärgil uue ja tervikliku Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, sealhulgas kolme Euroopa järelevalveasutuse (ESAd) loomise eestvedaja;

4.  võtab teadmiseks EBA üürilepingu, mis lõpeb 8. detsembril 2026, kuid mis sisaldab tühistamise võimalust kuue aasta möödudes, mille korral tuleb tasuda trahvina 16 kuu üür, s.t 3 246 216 eurot; palub EBA-l hinnata kõiki Brexitist tingitud võimalikke kulusid ja selle tagajärgi ning eelkõige asukoha vahetamise kulusid; on seisukohal, et 2016. aasta raamatupidamise aastaaruandes tuleks täielikult avaldada mis tahes tulevase ümberkolimisega seotud kulud; palub EBA-l olla mis tahes tulevase ümberkolimise kaalutlustega seoses oma suhtluses kõikide sidusrühmadega läbipaistev;

5.  rõhutab, kui tähtis on tagada vahendite jaotamise asjakohane tase, prioriseerimine ja tõhusus; on sellega seoses seisukohal, et algseid eelarvekärpeid ei oleks tohtinud ellu viia standardite ja suuniste avaldamise edasilükkamise ega Baseli pangajärelevalve komitee töörühmades osalemise vähendamise kaudu; rõhutab, et EBA vahendite mis tahes võimaliku suurendamisega peavad kaasnema piisavad prioriseerimismeetmed; teeb seetõttu, et EBA töökoormus nihkub üha rohkem seadusandlikelt ülesannetelt järelevalvealasele ühtsusele ja jõustamisele, ettepaneku eraldada EBA-le ka sellele vastav eelarve ja personal;

6.  rõhutab, et EBA peaks – tagades samal ajal kõigi ülesannete täiel määral ja tähtaegse elluviimise – jääma ainult nende ülesannete juurde, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on talle määranud; on veendunud, et EBA peaks täiel määral kasutama oma volitust edendada tulemuslikult proportsionaalsust; märgib, et kui EBA-l on õigus koostada 2. ja 3. tasandi meetmeid, peaks ta kõnealuste standardite koostamisel pöörama erilist tähelepanu eri riikide siseturgude eriomadustele, ning märgib, et asjaomased turuosalised ja tarbijakaitseorganisatsioonid tuleks kaasata varajases etapis standardite kehtestamise protsessi, samuti koostamis- ja rakendamisetappide ajal;

7.  märgib murelikult, et EBA ei kasuta kõiki eelisõigusi, mis on kehtestatud tema õigusraamistikus; rõhutab, et EBA peaks tagama vahendite maksimeerimise, et täita täielikult oma õiguslikke volitusi; märgib sellega seoses, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt talle antud volitustele suurema tähelepanu pööramise tagajärjeks võib olla tema vahendite tõhusam kasutamine ja tema eesmärkide tulemuslikum saavutamine; rõhutab, et EBA peab oma töö tegemisel ning eelkõige tehniliste standardite ja tehniliste nõuannete koostamisel teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma tegevusest õigeaegselt, korrapäraselt ja põhjalikult;

8.  võtab teadmiseks 1 904 000 euro suuruse paranduseelarve, mille eesmärk oli võtta arvesse naelsterlingi tugevnemist 2015. aasta jooksul; toetab EBA taotlust vähendada 2016. aasta eelarvet, et võtta arvesse GBP-EUR vahetuskursi hiljutist langust;

9.  on jõudnud järeldusele, et EBA rahastamise kord tuleb läbi vaadata; palub komisjonil uurida praeguse rahastamiskorra muutmise võimalust, kehtestades turuosalistele asjakohaselt ja proportsionaalselt kohandatud tasud, mis asendavad võimaluse korral osaliselt liikmesriikide pädevate asutuste osamaksusid, tagades samas selle autonoomia ja järelevalvealase tegevuse;

10.  on seisukohal, et järelevalvenõukogu ja sidusrühmade koosolekute protokollid, mis on avalikult kättesaadavad, tuleks avaldada kiiremini, et vähendada praegust kuni kolme kuu pikkust viiteaega koosolekute toimumise ja protokollide avalikustamise vahel, ning on seisukohal, et need peaksid andma parema ülevaate peetud aruteludest, liikmete seisukohtadest ja hääletamiskäitumisest; on veendunud, et ELi kodanikeni jõudmist saaks parandada ka sündmuste veebiülekannete abil; peab kahetsusväärseks, et sisekoosolekute dokumentide ja teabe kättesaadavus on eri sidusrühmade, sh Euroopa Parlamendi puhul tegelikult ebavõrdne; tunneb heameelt asjaolu üle, et ESAdest avalikustab EBA kõige asjakohasemas ulatuses teavet koosolekute kohta, mida selle töötajad peavad sidusrühmadega; on arvamusel, et EBA peaks järgmiste aastate tegevuskava raames looma rikkumisest teatajate jaoks turvalise kanali.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Barbara Kappel, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luigi Morgano, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Beatrix von Storch, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eva Joly, Thomas Mann, Joachim Starbatty, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Cécile Kashetu Kyenge

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Notis Marias, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Hannu Takkula, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Gerben-Jan Gerbrandy, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Julia Pitera, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jens Geier, Piernicola Pedicini, Janusz Zemke

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

ECR

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Martina Dlabajová, Gerben-Jan Gerbrandy, Hannu Takkula

Monica Macovei

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Joachim Zeller, Patricija Šulin

Inés Ayala Sender, Jens Geier, Cătălin Sorin Ivan, Karin Kadenbach, Bogusław Liberadzki, Derek Vaughan, Janusz Zemke

Benedek Jávor, Bart Staes

4

ECR

EFDD

ENF

Richard Ashworth, Notis Marias

Piernicola Pedicini

Jean-François Jalkh

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 449, 1.12.2016, lk 72.

(2)

ELT C 449, 1.12.2016, lk 72.

(3)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)

ELT L 331, 15.12.2010, lk12.

(5)

ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(6)

ELT C 449, 1.12.2016, lk 72.

(7)

ELT C 449, 1.12.2016, lk 72.

(8)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(9)

ELT L 331, 15.12.2010, lk12.

(10)

ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P[8_TA(-PROV)(2017)0000].

Õigusalane teave