Menetlus : 2016/2202(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0125/2017

Esitatud tekstid :

A8-0125/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 19
CRE 26/04/2017 - 19

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.14

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0145

RAPORT     
PDF 468kWORD 86k
30.3.2017
PE 593.839v05-00 A8-0125/2017

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2016/2202(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Younous Omarjee

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2016/2202(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2016)0485 – C8-0326/2016),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2016)0386),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2015 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2015. aastal (05376/2017-C8-0081/2017, 05377/2017-C8-0082/2017, 05378/2017-C8-0083/2017, 05379/2017-C8-84/2017),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(4),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(5),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(6) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(7) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(8) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(9) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(10) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(11) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0125/2017),

1.  annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2016/2202(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2016)0485 – C8-0326/2016),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2016)0386),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2015 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(14),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(15) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2017. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2015. aastal (05376/2017-C8-0081/2017, 05377/2017-C8-0082/2017, 05378/2017-C8-0083/2017, 05379/2017-C8-84/2017),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2016)0674) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2016)0338, SWD(2016)0339),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(16) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Burkina Fasos Ouagadougous(17),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(18),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(19) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(20) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(21) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(22) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel)(23) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(24) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(25) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(26) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0125/2017),

1.  annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

(2016/2202(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0125/2017),

A.  arvestades, et ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingu – millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000. aastal Cotonous(27) ja mida on muudetud 22. juunil 2010. aastal Burkina Fasos Ouagadougous(28) – („Cotonou leping“) kui liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide suhete raamistiku peamine eesmärk on vähendada vaesust ja see lõpuks täielikult kaotada kooskõlas säästva arengu eesmärkidega;

B.  arvestades, et nõukogu otsuse 2013/755/EL(29) peamine eesmärk on aidata kaasa ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTde) järjepidevale arengule, edendades ÜMTde konkurentsivõimet, parandades nende vastupanuvõimet, vähendades nende majanduslikku ja keskkonnaalast kaitsetust ning süvendades koostööd ÜMTde vahel ja teiste partneritega;

C.  arvestades, et Euroopa Arengufondid (EAFid) on peamine vahend, mille abil liit saab rahastada AKV riikidega ja ÜMTdega tehtavat arengukoostööd;

D.  arvestades, et EAFide valitsustevahelisest olemusest tulenevalt kasutatakse 79 riigis palju erinevaid rakendusmeetodeid, kohaldades hangete ja lepingute sõlmimise suhtes keerukaid eeskirju ja menetlusi;

E.  arvestades, et EAFi tegevust rakendatakse keerulistes oludes, kus on sageli tegemist suure geopoliitilise või institutsioonilise riskiga;

F.  arvestades, et EAFi nõuetekohast rakendamist mõjutavad välistegurid võivad arengualaseid püüdlusi vähendada või need olematuks muuta;

G.  arvestades, et EAFe rahastavad liikmesriigid ning neid haldavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP), kusjuures selle eest, et EAFide eelarve täitmisele antaks heakskiit, vastutab ainult komisjon;

H.  arvestades, et liidul on võimalused ja mõjuvõim üleilmsete ja geopoliitiliste probleemide lahenduste kujundamiseks;

I.  arvestades, et liikmesriikide ajaloo tõttu on liit kohustatud AKV riikide ja ÜMTde arengut toetama;

J.  arvestades, et geograafia, üleilmastumise ja demograafiliste muutuste tõttu on liidu, AKV riikide ja ÜMTde tulevik omavahel seotud;

K.  arvestades, et 2100. aasta maailma rahvastiku arvu käsitlevate prognooside ning uute rändevoogude, relvakonfliktide, ülemaailmse soojenemise ning arvukate majandus- ja sotsiaalkriiside mõju tõttu peab liit eelkõige oma arengupoliitika eesmärkide raames kiiresti midagi ette võtma; arvestades, et arenguabi on tähtis vahend, mille eri rakendusmeetodid tuleb kõigi nende arvukate üleilmsete probleemide lahendamiseks optimaalsemaks muuta;

L.  arvestades, et peale selle, et rändekriis on seadnud kahtluse alla rahvusvahelise abi põhimõtted ja eesmärgid, on see esile toonud tõsiasja, et solidaarsuse põhimõtet peavad ühtsemalt ja tingimusteta kohaldama kõik liikmesriigid;

M.  arvestades, et praegused rändekriisid ei tohi varjutada demograafiliste rahutustega seotud alaliste rändelainete probleemi, mis vajab teistsuguseid lahendusi;

N.  arvestades, et AKV riikide ja ÜMTde jaoks on vaja uut käsitlusviisi ning uusi finantsstiimuleid ja rahastamisvahendeid;

O.  arvestades, et uut tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et suur osa AKV riikidest on väikesed arenevad saareriigid; arvestades, et saartel ja eriti AKV saartel on rahvusvahelisel areenil uus roll, eelkõige tänu kliimamuutusi käsitlevatele rahvusvahelistele läbirääkimistele;

P.  arvestades, et paljud ÜMTd asuvad AKV riikidega samas piirkonnas; arvestades, et ÜMTdel on sarnased üleilmsed probleemid, kuid erinevalt AKV riikidest kuuluvad nad Euroopa perre ja peaksid seetõttu saama vahendite eraldamisel rohkem tähelepanu; arvestades, et ÜMTde puhul tuleks arvesse võtta nende eripära, st väiksust ning konstitutsioonilist sidet ÜMTde ja liidu vahel;

Q.  arvestades, et 2013. aasta septembris allkirjastasid komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat vastastikuse mõistmise memorandumi, et tõhustada koostööd äärepoolseimate piirkondade, ÜMTde ja AKV riikide vahel;

R.  arvestades, et liidu välissekkumised toimuvad rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, kes kas rakendavad liidu vahendeid või kaasrahastavad projekte koos liiduga, millega omakorda kaasnevad järelevalve- ja juhtimisküsimused;

S.  arvestades, et liidu tegevuse tase ja laad peavad olema diferentseeritud ja tingimuslikud ning sõltuma eri valdkondades, nagu demokratiseerimine, inimõigused, hea valitsemistava, säästev sotsiaal-majanduslik areng, õigusriigi põhimõte ja korruptsioonivastane võitlus, tehtud mõõdetavatest edusammudest ning liit peab vajaduse korral andma edusammude soodustamiseks abi;

T.  arvestades, et korrapärane ja põhjalik poliitiline dialoog on peamine vahend, millega tagada AKV riikide ja ÜMTde suurem omavastutus ning suutlikkus kohandada poliitikaeesmärke;

U.  arvestades, et tingimata tuleb tagada, et kõik liidu poliitikavaldkonnad ja liidu arengupoliitika eesmärgid on sidusad;

V.  arvestades, et kõigi arenguabi vormide puhul on ülimalt oluline suurendada liidu nähtavust ja anda edasi liidu väärtusi;

W.  arvestades, et rakendamisprotsesside lihtsustamine aitab suurendada abi andmise tulemuslikkust;

X.  arvestades, et selleks, et muuta kogu arenguabi tulemuslikumaks, jälgides kõigi abiandmisviiside kaupa pidevalt, milline on nende mõju, on esmajoones vaja jätkusuutlikkust;

Y.  arvestades, et liidu toetus valitsemisvaldkonnas on arenguabi keskne osa, mis aitab algatada tulemuslikke valitsemistava reforme;

Z.  arvestades, et eelarvetoetusega, mis võib olla üks tähtsamaid vahendeid muutuste soodustamiseks ja peamiste arenguprobleemide lahendamiseks, kaasneb märkimisväärne usaldusrisk ning seda tuleks anda ainult siis, kui on tagatud piisav läbipaistvus, jälgitavus, aruandekohustus ja tulemuslikkus ning tõendatud, et poliitilised reformid viiakse kindlasti ellu; arvestades, et eelarvetoetus sobib eriti hästi väikestele ja eraldatud territooriumidele, nagu AKV saared;

AA.  arvestades, et läbipaistvus ja aruandekohustus on demokraatliku kontrolli ja arenguabi tulemuslikkuse eeltingimused;

AB.  arvestades, et halduskulude haldamist tuleb kõigil juhtudel ja kõigi abiandmisviiside puhul järjepidevalt jälgida;

AC.  arvestades, et ebaseaduslikud finantsvood muudavad vaesuse arenguriikides veel suuremaks;

AD.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on korduvalt nõudnud EAFi kandmist liidu üldeelarvesse, et seeläbi suurendada EAFi ja kogu arengupoliitika nähtavust ja demokraatlikku kontrolli;

AE.  arvestades, et selleks, et liidu kodanikud oleksid arengupoliitika poolt, peab see olema võimalikult läbipaistev, hästi juhitud ja tulemuslik;

Kinnitav avaldus

Rahaliste vahendite rakendamine 2015. aastal

1.  märgib, et 2015. aasta kulud puudutasid nelja EAFi, milleks olid eelkõige 8. EAF, mille suurus oli 12,48 miljardit eurot, 9. EAF, mille suurus oli 13,8 miljardit eurot, 10. EAF, mille suurus oli 22,682 miljardit eurot, ja 11. EAF, mille suurus oli 30,506 miljardit eurot; märgib, et 11. EAFi vahenditest eraldatakse 29,089 miljardit eurot AKV riikidele ja 364,5 miljonit eurot ÜMTdele ning kummastki summast eraldatakse vastavalt 1,134 miljardit eurot ja 5 miljonit eurot EIP hallatavale AKV riikide investeerimisrahastule; märgib, et 1,0525 miljardit eurot on seotud komisjoni kuludega EAFide kavandamisel ja rakendamisel;

2.  märgib, et neid vahendeid rakendatakse projektide ja eelarvetoetuse kaudu järgmisel neljal viisil: 42 % maksetest tehti otsese eelarve täitmise raames ja neist 24 % tehti eelarvetoetuse kaudu; märgib, et ülejäänud 58 % tehti kaudse eelarve täitmise raames, nimelt 31 % rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, 24% kolmandate riikide kaudu ning 3 % liikmesriikide ametiasutuste kaudu;

3.  märgib murelikult, et 2015. aasta kulutused hõlmavad ikka veel 1995. aastal tegevust alustanud 8. EAFi vahendeid;

4.  tunneb heameelt koostöötalituse EuropeAid 2015. aastal tehtud jõupingutuste üle seoses 2015. aasta üldiste kulukohustuste tasemega 5,034 miljardit eurot (netosumma), mille põhjuseks oli 11. EAFi jõustumine, mis suurendas kulukohustusteks kasutada olevate vahendite summat 27,839 miljardi euro võrra; märgib, et 11. EAF mõjutas täitmata kulukohustuste täitmise määra, mis vähenes üldiste kulukohustuste puhul 98 %-lt 69,7 %-ni ning individuaalsete kulukohustuste puhul 91,2 %-lt 63,5 %-ni;

5.  peab kahetsusväärseks, et kuna komisjonil ei olnud 2015. aastal piisavalt maksete assigneeringuid, tekkis arengukoostöö eelarves keeruline olukord, mis kahjustas vahendite üldist tulemuslikkust, sest 483 miljonit eurot kanti üle 2016. aastasse ning maksti hinnanguliselt 1 miljon eurot viivist; tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle arenguabi järjepidevuse tagamisel ja esineva maksete ebapiisavuse kahjuliku mõju piiramisel;

6.  märgib ära ka komisjoni järjepidevad jõupingutused vähendada kogu oma vastutusvaldkonna raames vanu eelmakseid (saavutati 39 %; eesmärk oli 25 %) ja vanu täitmata kulukohustusi (saavutati 46 %; eesmärk oli 25 %) ning avatud aegunud lepingute arvu, kuigi viimase osas ei ole EAFide puhul tehtud nii suuri edusamme; ergutab komisjoni talitusi jätkama EAFide osakaalu vähendamist aegunud lepingutes;

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

7.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda leidis oma aastaaruandes 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2015 rahastatud tegevuste kohta, et lõplik raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi EAFide finantsolukorrast 31. detsembri 2015. aasta seisuga ning et nende tehingute tulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas EAFi finantsmääruse sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevate raamatupidamiseeskirjadega;

8.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon lahendas probleemi, mis puudutas eelmaksetelt teenitud – nii 750 000 eurot ületavate kui ka vahemikku 250 000 kuni 750 000 eurot jäävate – intresside sissenõudmist, tänu millele oli komisjonil võimalik 2015. aastal teenitud intresse summas 2,5 miljonit eurot finantsaruannetes korrektselt kajastada; palub komisjonil uurida ka seda, milline on olukord alla 250 000 euro suuruste intresside puhul;

9.  peab sissenõudekorralduste haldamise puhul kahetsusväärseks, et 9,6 miljoni euro väärtuses kasutamata eelmakseid kajastati põhitegevusest laekunud tuluna, st ebakorrektselt;

10.  peab kahetsusväärseks, et 8., 9., 10. ja 11. EAFi raames tühistati 29,6 miljoni euro väärtuses sissenõudekorraldusi kodeerimisvigade, vigade parandamise või muudatuste tõttu; palub komisjonil anda aru 15,8 miljoni euro kohta, mille suhtes algatatud kohtuvaidlus on endiselt lahendamata;

11.  väljendab suurt muret selle pärast, et 1 miljoni euro suuruse sissenõudekorralduse puhul loobuti pärast komisjoni ja võlgniku vahel saavutatud vastastikust kokkulepet 623 000 euro(30) sissenõudmisest; märgib, et sissenõudekorraldused on kooskõlas nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(31) (edaspidi „finantsmäärus“) kui ka proportsionaalsuse põhimõttega; rõhutab aga asjaolu, et kaalul on maksumaksjate raha, mida tuleb vajalike vahenditega kaitsta;

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

12.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja hinnangul on 2015. aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

13.  peab kahetsusväärseks kontrollikoja hinnangut, et 8., 9., 10. ja 11. EAFi kulutehingute kõige tõenäolisem veamäär on sama mis 2014. aastal (3,8 %) ning kõrgem kui 2013. aastal (3,4 %) ja 2012. aastal (3 %); palub EIP-l ja komisjonil koostada tegevuskava selle kohta, kuidas muuta oluliste vigade arvu suurenemise suundumust, ja esitada see eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

14.  väljendab muret asjaolu pärast, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse hindamisel tegi kontrollikoda kindlaks, et maksed on olulisel määral vigadest mõjutatud; väljendab muret maksetehingute valimi tulemuste pärast, mille kohaselt olid 140st maksest 35 (25 %) vigadest mõjutatud; märgib, et sisekontrollisüsteemid ja nende tulemuslikkuse kontrollid ei hõlma mitte ainult abisaavates riikides asuvaid komisjoni peakortereid ja liidu delegatsioone, vaid ka muid asjaosalisi, nagu riiklikud eelarvevahendite käsutajad, mille on määranud AKV riigid, kus on sageli tuvastatud kontrollide puudusi; palub komisjonil nende puudulikku institutsioonilist ja haldussuutlikkust toetada ja tugevdada;

15.  tunneb muret asjaolu pärast, et 2015. aasta 3,8 % veamäära tekitasid samasugused vead mis 2014. aastal, st tõendavate dokumentide puudumine (see veakategooria puudutab 3,692 833 miljonit eurot) ja hanke-eeskirjade eiramine (see veakategooria puudutab 1,176 140 miljonit eurot), mis moodustavad hinnangulisest veamäärast 70 % (2014. aastal 63 %); palub EIP-l ja komisjonil suurendada jõupingutusi ja parandada tulemuslikult rahastamisprojektide eel- ja järelkontrolli, et summad, mille puhul esineb selliseid vigu nagu tõendavate dokumentide puudumine ja hanke-eeskirjade eiramine, oleksid edaspidi oluliselt väiksemad;

16.  väljendab lisaks oma pikaajalist muret puudujääkide pärast eelkontrollides, kuivõrd 28 lõpptehingust, mille suhtes viidi läbi eelkontroll, kiideti lõpuks heaks 16 lõpptehingut kõnealuste eelkontrollide käigus ilmnenud kvantifitseeritavatest vigadest hoolimata; peab kahetsusväärseks, et sarnaselt eelnevatele aastatele oli enamik leitud vigu seotud programmide eelarvestuse ning koos rahvusvaheliste organisatsioonidega hallatavate toetuste ja tegevustega; palub komisjonil pöörata seetõttu EAFi rakendamise seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rohkem tähelepanu eelkontrollidele; märgib, et eelarvetoetuse olemus piiritleb eelarvetoetuse eraldamise faktilisele veamäärale niisuguse hinnangu andmisega, mille kohaselt esineb tehingutes vigade oht;

17.  rõhutab, milline risk peitub nominaalses käsitlusviisis, mille kohaselt järeldatakse, et komisjoni osalus mitme rahastajaga projektides ei sisalda korrektsusega seotud vigu, kui see on liidetud teiste rahastajate osalusele ja see ei ole ette nähtud konkreetsetele kindlaksmääratud kuluartiklitele, sest komisjon eeldab, et kulud on kooskõlas liidu rahastamiskõlblikkuse eeskirjadega, kui kogusumma sisaldab liidu osaluse katmiseks piisavalt rahastamiskõlblikke kulusid;

18.  väljendab muret selle pärast, et nominaalne käsitlusviis piirab suurel määral kontrollikoja tööd, eelkõige seetõttu, et 2015. aasta eelarvest eraldati eelarvetoetuse kaudu 763 miljonit eurot, mis moodustab EAFi 2015. aasta kuludest 24 %(32);

19.  nõuab tungivalt, et komisjon kaotaks eelkontrollidest kiiresti nimetatud puudujäägid, ja märgib samal ajal, et komisjonile oli oma infosüsteemide kaudu kättesaadav piisav teave, et ennetada, tuvastada ja parandada kvantifitseeritavaid vigu enne kulutuste tegemist ning sellel oleks olnud otsene positiivne mõju hinnangulisele veamäärale, mis oleks olnud 1,7 % võrra madalam;

20.  võtab teadmiseks, et eiramiste ja vigade tõttu nõuti alusetute maksete hüvitamiseks tagasi 89,9 miljonit eurot;

Kindluse andmise raamistiku komponendid

21.  tunneb heameelt selle üle, et nagu Euroopa Parlament oma varasemates Euroopa Arengufondide resolutsioonides nõudis, on üldreservatsioonide asemel esitatud nüüd diferentseeritud reservatsioonid, nimelt i) üks temaatiline reservatsioon kahe suure riskiga kuluvaldkonna kohta, mis on seotud toetustega otsese eelarve täitmise raames (2015. aastal makstud kogusummast 18 %) ja koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuva kaudse eelarve täitmise raames, ning ii) konkreetne reservatsioon Aafrika rahutagamisrahastu kohta;

22.  võtab teadmiseks meetmed, mida komisjon kahes suurema riskiga valdkonnas on võtnud, ja palub, et komisjon esitaks nende meetmete rakendamise kohta Euroopa Parlamendile aruande;

23.  palub komisjonil jätkata tegevuspõhise eelarvestusega kaasnevate riskide hindamise täpsemaks muutmist, et tagada ka edaspidi valdkondliku kindluse piisav tase; palub sellega seoses hinnata kaudse eelarvet täitmise riskide ja kaitsetuse taset;

24.  väljendab muret selle pärast, et kaudne eelarve täitmine on riskantne ja seda eelkõige seetõttu, et ei ole võimalik jälgida, mida tehakse rahaga, mille rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat eraldab kohalikele asjaosalistele ja alltöövõtjatele;

25.  peab kiiduväärseks, et välisauditite leidude jälgimiseks kasutatavaid seirevahendeid on parandatud; tunneb heameelt komisjoni välja töötatud uue auditirakenduse ja kvaliteediraamistiku üle ning toetab kontrollikoja soovitust neid uusi vahendeid parandada;

26.  tunneb heameelt selle üle, et jääkvigade määra uuring viidi läbi neljandat aastat järjest ja sellest on saanud oluline kontrolli-, seire- ja auditistrateegia vahend;

27.  rõhutab, et jääkvigade määra arvutatakse nii, et auditeerimisasutuste iga-aastastest veamääradest lahutatakse riikide ja liidu tasandil kohaldatud mitmeaastased finantskorrektsioonid;

28.  väljendab suurt muret selle pärast, et iga-aastases tegevusaruandes sisalduvate lõpetatud lepinguliste toimingute 2015. aasta jääkvigade määr oli hinnanguliselt 2,2 %, mis on endiselt kõrgem kui olulisuse piirmäär, milleks on 2 %, ja vastab umbes 174 miljonile eurole, sh 98 miljonit eurot EAFide jaoks;

29.  palub komisjonil jätkuvalt järgida jääkvigade määra hindamisel nõudlikke metoodikastandardeid ning hoolikalt jälgida ja jõustada liikmesriikide finantskorrektsioone;

30.  juhib tähelepanu sellele, et vahendite kasutamise suutlikkuse, nõuetele vastavuse ja tulemuslikkuse vahel tuleb leida tasakaal, mis peab kajastuma ka toimingute juhtimises;

31.  tunneb heameelt, et komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi hinnangulised kontrollikulud vähenesid 2014. aasta 371 miljonilt eurolt 2015. aastal 293 miljoni euroni, ning julgustab komisjoni muutma peadirektoraadi kontrollitegevust veelgi kulutõhusamaks, tagades samas, et vigu tekib võimalikult vähe;

32.  kutsub komisjoni üles kasutama eel- ja järelhindamisel juhtimis- ja tulemuslikkuse hindamise vahendeid, mis on kooskõlas komisjoni algatusega „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“, mille eesmärk on analüüsida, milline on liidu muu välispoliitika ja -tegevuse mõju toetust saavate riikide olukorrale;

Liidu arengukoostöö tulemuspõhise lähenemisviisiga seotud riskid

33.  võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon on integreerinud riskianalüüsi oma sellise välistegevuse juhtimisse, mis toimub väga mitmesuguste riskidega keerulises ja hapras keskkonnas, kus partnerriikidel on erinevad arengutasemed ja juhtimisraamistikud;

34.  juhib tähelepanu sellele, et enne eri projektide rahastamise kohta otsuse tegemist tuleb parandada pikaajaliste tulemustega (väljundid, tulemused ja mõju) seotud terminite kasutamist ning sõnastada tõelised ja jätkusuutlikud konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu „saavutatavate ja realistlike“ sihtide seadmisele, et vältida juhtumeid, kus partnerriigid küll saavutasid algsed eesmärgid, kuid märkimisväärsete arengualaste tulemusteta; kordab, et arengueesmärkide hindamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte;

35.  peab vajalikuks hoiduda keskendumisest eelarve täitmise tulemusele kui ainsale juhtimisalasele eesmärgile, sest see võib kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist ja tulemuste saavutamist; rõhutab, et mis tahes stiimulipõhine lähenemisviis, mis on rajatud nn positiivse tingimuslikkuse süsteemile, millega kaasnevad korrektselt tegutsevate toetusesaajate jaoks stiimulid ja ebakorrektselt tegutsevate jaoks karmimad kontrollid, peaks olema seotud konkreetsete ja rangete tulemusnäitajatega, mille abil on võimalik puudusi ja saavutatud eesmärke kvantitatiivselt hinnata;

36.  rõhutab igati, et positiivsel tingimuslikkusel põhineva süsteemi puhul tuleks eranditult kinni pidada ettevaatuspõhimõttest;

37.  tuletab meelde, et suurte riskitegurite (välis-, finants- ja operatsioonirisk) korrapärane seire ja kindlakstegemine ning nende kvantifitseerimine alates tuvastamise etapist kuni rakendamise etapini ei ole ainult hea finantsjuhtimise ja kvaliteetsete kulutuste eeltingimus, vaid ka liidu sekkumismeetmete usaldusväärsuse, jätkusuutlikkuse ja maine tagamise eeltingimus; on arvamusel, et tegevuste ja riikide kaupa riskiprofiilide loomine hõlbustab samuti kiire riskimaandamise strateegia koostamist juhul, kui partnerriigis olukord halveneb;

38.  rõhutab, et kontrollikeskkonda ja riskijuhtimise funktsioone tuleb pidevalt kohandada, et võtta arvesse uute abistamiseks mõeldud rahastamisvahendite ja rahastuvormide tekkimist, näiteks segarahastamine, usaldusfondid ja finantspartnerlused teiste rahvusvaheliste institutsioonidega, ning samuti siis, kui toetust saavad riigid saavad eri liiki abi;

39.  on veendunud, et arenguriikidest partnerriikide suutlikkuse, juhtimisraamistike ja omavastutuse arendamine aitab maandada süsteemseid riske, võimaldab kasutada rahalisi vahendeid ettenähtud otstarbel ning täita säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse nõudeid, võttes arvesse ka ökoloogiat, võrdsust ja eetikat; ergutab sellega seoses komisjoni uurima põhjalikumalt kohalike audiitorfirmade ja kohalike teenuselepingute kasutamise võimalikkust ja riske, tagades täieliku läbipaistvuse ja aruandekohustuse;

40.  märgib, et finantsmääruse kohaselt on toetusesaajatel õigus tellida teenuseid kohalikelt audiitorfirmadelt; on aga väga mures puuduste pärast, mis esinevad koostöötalituse EuropeAid juhtimisinfosüsteemides seoses välisauditite tulemuste ja järelmeetmetega, nagu kontrollikoda märkis EAFi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus; nõuab tungivalt, et seal, kus puuduliku kvaliteedi riski peetakse suuremaks ning auditi- ja kontrolliaruannetes ei ole kehtiva kvaliteediraamistiku tõhusaks kasutamiseks tegelikult tehtud töö kohta piisavalt teavet, kehtestaks rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat kontrollide usaldusväärsuse hindamiseks mõeldud kvaliteediraamistiku nende auditite ja kulukontrollide jaoks, mille on teinud kohalikud audiitorfirmad, millega toetusesaajad on ise lepingud sõlminud;

Euroopa Arengufondi abi tulemuslikkuse parandamine

41.  rõhutab, et selleks, et arenguabi oleks eelkõige kasutatavate instrumentide, abiandmisviiside ja asjaomaste rahaliste vahendite poolest usaldusväärne, on oluline see, et oleks võimalik tõendada toetuse kulutõhusust ja tänu sellele saavutatud tulemusi, aga ka see, et saavutataks liidu välispoliitika ja -tegevuse ning arenguabi eesmärkide, eelkõige sotsiaalse arengu, inimõiguste kaitse ja keskkonnakaitse eesmärkide vaheline sidusus;

42.  tuletab meelde, et abi tulemuslikkus, partnerriigi omavastutus arengutulemuste eest ning partnerriikide juhtimisraamistikele toetumine on juhtpõhimõtted, mida tuleb korrapäraselt täiustada;

43.  rõhutab, et igal juhul ja iga projekti puhul peab projekti rakendamise viis vastama projekti eesmärkidele; usub, et suurem tõhusus on saavutatav, toetades projekte, mille suurust on kohandatud vastavalt seatud eesmärkidele, mis viivad konkreetsete ja tuvastatavate tulemusteni ja on mõeldud kohalike kogukondade säästvaks arenguks;

44.  on seisukohal, et EAFi kaudu rahastatud tarituprojektide kohta tuleb teha sõltumatu eelhindamine, mille puhul võetakse arvesse projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju ning lisaväärtust; on seisukohal, et rahastamisotsused peaksid olema kooskõlas nõuetekohase kulude-tulude analüüsiga, mis tähendab seda, et rahastatakse projekte, mille rakendamine ei ole keskkonna, rahakulu ega sotsiaalse mõju mõttes vastuoluline;

45.  tuletab meelde, et kui tulemuslikkuse seire ja tulemuste hindamine on häiritud, raskendab see avaliku aruandekohustuse eesmärkide täitmist ja poliitikakujundajatele tervikliku teabe andmist; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendile tuleb tingimata anda täpselt teada, millises ulatuses on liidu peamised eesmärgid tegelikult saavutatud; rõhutab, et vaja on tasakaalustatumat lähenemisviisi, mis tähendab väiksemat konfidentsiaalsust ja suuremat läbipaistvust, eelkõige välisabi haldamise aruannetes;

46.  usub, et konkreetse rakenduskorra valikuga kaasnevate riskide hindamine on ülioluline enne liidu rahaliste vahendite sidumist kulukohustustega ja oodatavate tulemuste kindlaksmääramisel; usub, et selleks, et tagada EAFi toetuse tulemuslikkus, on suur tähtsus projektide kombinatsioonil, seda nii teemade kui ka rakendamise tüüpide osas;

47.  usub, et tehnoloogia- ja haldusvahendite ulatuslikum toetamine on vajalik selleks, et muuta EAFi abi tulemuslikumaks, pidades eelkõige silmas eeskirjade keerukust, sest EAFi finantsmäärus ei ole muudest õigusaktidest eraldiseisev dokument, vaid seda tuleb kasutada koostoimes muude õigusaktidega, millega kaasneb aga suur õigusliku ebakindluse ja vigade oht;

48.  usub, et rahaliste vahendite eraldamise eeskirju tuleb lihtsamaks muuta, et tagada rahaliste vahendite parem kasutamine ja suurendada abi osutamise tulemuslikkust; ergutab komisjoni hakkama rahaliste vahendite eraldamise eeskirju lihtsamaks muutma ja toetama projektide rakendamisel kohalikke partnereid; rõhutab aga, et lihtsamaks muutmine ei tohi toimuda praeguse eel- ja järelkontrollide ning tasakaalu süsteemi arvelt, sest need on põhjaliku ülevaate saamiseks vajalikud; rõhutab, et eelkontrollides esinevad juba niigi püsivad puudused, mistõttu tuleb selle valdkonna lihtsustamist riskide tõttu hoolikalt kaaluda; tuletab komisjonile meelde, et kui arengufondidest rahaliste vahendite eraldamise eeskirju muudetakse lihtsamaks, tuleb rõhutada õige tasakaalu saavutamist väiksema halduskoormuse ja tulemusliku finantskontrolli vahel;

49.  nõuab, et rahaliste vahendite eraldamise eeskirjade lihtsustamisel ei tohiks assigneeringuid alusaktides sätestatud eesmärkidelt ja põhimõtetelt ümber suunata, ning on veendunud, et rahaliste vahendite eraldamine usaldusfondide kaudu ei tohiks toimuda EAFi ja liidu pikaajalise poliitika arvelt;

Teadmiste, tulemuslikkuse ja tulemuste rakkerühm

50.  tunneb heameelt selle üle, et liidu rahvusvahelise koostöö ja arengu tulemuste raamistiku kasutuselevõtmise raames on koostatud esimene aruanne, mis puudutab projektide valitud tulemusi ja mis on täienduseks komisjoni lubadusele parandada oma aruandekohustuse täitmist ja laiendada käimasolevate toimingute tulemusi käsitlevat aruandlust; on eriti huvitatud loetelust, mis koosneb korraldusliku tulemuslikkuse näitajatest, mis aitavad mõõta partnerriikide ja komisjoni talituste saavutatud arenguga seotud mõju, tulemusi ja väljundeid ning nende kohta aru anda;

51.  peab otstarbekaks lisada see teave kõikidesse järgmistesse iga-aastastesse tegevusaruannetesse, et jälgida, kuidas on muutunud liidu panus tulemustesse, mida on saavutatud arengukoostöö eri valdkondades, näiteks riigirahanduse juhtimine, hea valitsemistava või segarahastamise finantsvõimendus;

Liidu delegatsioonide saavutatud tulemuste hindamine

52.  tunneb heameelt edusammude üle liidu delegatsioonide saavutatud globaalsete tulemuste analüüsimisel, milles tuginetakse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate alaste tulemuste võrdlusele rakendatavate sisekontrollisüsteemide ja auditisüsteemide tõhususe alaste sihtidega, samuti 2015. aasta toimingute ja vahendite tulemuslikule haldusele;

53.  nõuab, et EAFi vahenditega seotud strateegia, haldamine ja aruandekohustus oleksid kaugeleulatuvamad; rõhutab, et kõiki EAFi tegevusi saab vastupidavamaks muuta, kui tugevdada majandusliku ja finantsalase tõhususe kriteeriume ning teha kindlaks tõhususe ja tulemuslikkuse paranemine, mis kajastub juhtimistulemustes; on seisukohal, et vajaduste hinnangute koostamine on liidu rahastamise lõpliku tulemuslikkuse tagamise tõhus eeletapp;

54.  tunnistab 86 välisabi haldamise aruandest saadud teabe tähtsust komisjoni antava kinnituse jaoks välisabi haldamise ja delegatsioonide toimimise positiivsete suundumuste kohta, arvestades, et 24st võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast saavutati 2015. aastal 20, samas kui 2014. aastal oli selleks arvuks 15;

55.  peab aga kahetsusväärseks, et üheksa delegatsiooni 86st ei saavutanud oma võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate sihttaset, milleks on 60 %; kutsub komisjoni talitusi üles hoolikalt jälgima neid delegatsioone, mis on hiljuti jõudnud 60 % sihttasemeni või mis on just ületanud 60 % sihttaseme, et täpsustada ja konsolideerida delegatsioonide suundumuste analüüsi;

56.  kutsub komisjoni talitusi üles nii ajakohastama korrapäraselt võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate määratlust ja nendega seotud hindamisviise kui ka arendama edasi oma riskihindamist, eriti iga delegatsiooni portfelli kuuluvate projektide riskiprofiilide (a priori või väljundi riskid) koostamise abil eesmärgiga valida varajases etapis paremini välja üksnes elujõulised projektid; soovitab tungivalt teha põhjalikuma riskide eelhindamise, et välja valitaks ainult kõige elujõulisemad projektid;

57.  kutsub komisjoni üles töötama välja projektide rakendamisel esinenud takistuste ja raskuste põhjuste tüpoloogia selleks, et teha viivitamata kindlaks kõige asjakohasemad lahendused ja parandusmeetmed;

58.  peab oluliseks, et delegatsioonide juhtidele tuletataks pidevalt meelde nende võtmerolli kindluse üldisel tugevdamisel ja toimingute juhtimisel, eriti seoses niisuguste erinevate komponentide kaalumisega, mis võivad olla reservatsiooni esitamise põhjuseks;

59.  kordab, et Euroopa välisteenistuse töötajatega liidu delegatsioonide aruandekohustust tuleb ulatuslikult suurendada; on veendunud, et seda tuleks teha lisaks välisabi haldamise aruannetele, mille koostavad ja allkirjastavad liidu delegatsioonide juhid;

60.  on seisukohal, et liidu delegatsioonide juhtidele tuleks selgelt meelde tuletada nende kohustusi ning juhtimis- ja kontrolliülesandeid ning seda, et nad ei tohiks keskenduda ainult oma ülesannete poliitilisele komponendile;

61.  kutsub komisjoni üles andma viivitamata aru konkreetsetest parandusmeetmetest, mida võetakse juhul, kui projekt on liigitatud „punaseks“ kolmel järjestikusel aastal võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja nr 5 puhul (rakendamise edenemise seisukohast „punaste“ projektide protsent) ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja nr 6 puhul (tulemuste saavutamise seisukohast „punaste“ projektide protsent), et vaadata kiiresti uuesti läbi programmi algsed eesmärgid, jaotada olemasolevad vahendid ümber asjakohasematele projektidele ja abivajadustele või isegi kaaluda võimalikku projekti peatamist;

62.  mõistab, millised on projekti rahastamise peatamise ja otsese eelarvetoetuse eraldamise peatamise diplomaatilised tagajärjed, kuid rõhutab jõuliselt, et liidu finantshuvisid tuleb kaitsta;

63.  nõuab tungivalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu koos rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle allasutused, ellu viidavate toimingute seirele, vanadele täitmata kulukohustustele, eriti EAFi kontekstis, ning arenguabiprogrammide teabesüsteemi (CRIS) niisuguste andmete ja väärtuste usaldusväärsusele, mida kasutatakse välisabi haldamise aruannete koostamisel;

64.  rõhutab, et 8., 9., 10. ja 11. EAFi vahendite kogusumma on 76,88 miljardit eurot, millest 41,98 miljardit eurot moodustavad maksed; on väga mures selle pärast, et täitmata kulukohustused moodustavad 11,61 miljardit eurot ja 2015. aasta lõpus oli kasutatav saldo 23,27 miljardit eurot(33);

Tulemuspõhine järelevalve

65.  palub komisjonil tagada hindamiste ja poliitika määratlemise omavahelise tegeliku seotuse, võttes arvesse kõiki otsustusprotsessis saadud kogemusi; palub komisjonil määrata eri hindamistegevusteks piisava haldussuutlikkuse ning tagada EuropeAidi hindamise ja tulemuspõhise järelevalve süsteemide usaldusväärsuse;

66.  tuletab meelde, et komisjoni abiprojektide ja -programmide tulemuslikkuse kohta tuleks anda välist, objektiivset ja erapooletut tagasisidet, mis moodustab osa komisjoni kohustusest tagada kvaliteet; on seisukohal, et hindamiste tulemused on poliitika ja poliitilise läbivaatamisprotsessi alusmaterjalina tähtsad, aidates kohandada strateegilisi poliitilisi eesmärke ja parandada liidu poliitikavaldkondade üldist sidusust; peab soovitavaks tagada, et rahastatud projektidele antakse lõplik hinnang sõltumatu järelanalüüsi käigus;

67.   on veendunud, et erinevate hindamiste tulemuste ja tõendite analüüsimisse ja koondamisse panustamine aitab komisjonil saada üldise ülevaate suundumustest ja võimaldab ka teha järeldusi, mis tugevdavad hindamisprotsesside lõplikku tulemuslikkust ning suurendavad samal ajal ka paremate tõendite hulka otsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks;

68.  on seisukohal, et igal moel ja kõigi vahenditega teadmiste jagamine on olulise tähtsusega mitte ainult hindamiskultuuri, vaid ka eelkõige tulemusliku tulemuste saavutamise kultuuri arendamiseks;

Eelarvetoetusega seotud tegevus

69.  märgib, et kokku 5,746 miljoni euro suurusest maksete kogusummast nähti 2015. aastal eelarvetoetuseks ette 1,266 44 miljonit eurot (või 22 %);

70.  leiab, et eelarvetoetus on abi, mille puhul on arvesse võetud arenguabi eripära, millega soodustatakse riigi omavastutust ja abi tulemuslikkust ning mis on arengupoliitika eesmärkide saavutamisel andnud konkreetseid tulemusi; märgib siiski, et eelarvetoetusega kaasneb usaldusrisk ning see võib põhjustada tulemuste ja tulemuslikkuse suhtes ebakindlust; kutsub komisjoni üles tagama eelarvetoetuse kaudu antava arenguabi õige kasutamise, eelkõige pakkudes abisaajatele sihipärast koolitust ja tehnilist abi;

71.  tunneb heameelt komisjoni 2016. aasta eelarvetoetuse aastaaruande üle, mis annab ülevaate 2015. aasta võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatest kõikides liidu eelarvest toetust saavates riikides; julgustab komisjoni lisama kõnealuse aruande tulemused järgmisse iga-aastasesse tegevusaruandesse;

72.  tuletab meelde vajadust järgida pidevalt lepingueelse etapi nelja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumit, seatud eesmärkide arengut ning kokkulepitud oodatavaid tulemusi eelarvetoetuse kontrollimisel;

73.  rõhutab, et eelarvetoetuse panus arenguvaldkonna soovitud tulemustesse peab olema selgelt tõendatud ja selle kasutamise tingimuseks peab olema riigi rahanduse juhtimise parandamine ning demokraatlik järelevalve ja aruandekohustus, samuti täielik läbipaistvus toetust saavate riikide parlamentide ja kodanike jaoks; on seisukohal, et riikides, kes saavad eelarvetoetust, on kõige tähtsam siduda toetus tulemusliku korruptsioonivastase võitlusega;

74.  on seisukohal, et väljamaksete tulemuslikkuse kriteeriumid on keskse tähtsusega tegurid nii eelarvetoetusega seotud tegevuse juhtimisel kui ka süvendatud poliitilises ja poliitikadialoogis;

75.  peab vajalikuks tugevdada poliitilist ja poliitikadialoogi, abi tingimuslikkust ja loogilise ahela raamistikku, et tagada maksete otsuste ja eeltingimuste sidusus, sidudes maksed selgelt tulemuste, valitud eesmärkide ja eelnevalt kindlaks määratud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate saavutamisega; kutsub komisjoni talitusi üles tugevdama sellele vastavalt veelgi oma järelevalveraamistikku; kutsub komisjoni üles tulemuslikkust ja tulemusi hoolikalt jälgima ning andma neist korrapärasemalt aru;

76.  kutsub komisjoni üles andma korrapäraselt aru 2015. aastal algatatud Addise maksualgatuse rakendamisest, eriti meetmetest, mis algatati maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemiseks; leiab ühtlasi, et valitsuse tulemuslikkus ja riigi rahanduse juhtimine, korruptsioon ja pettus on peamised riskivaldkonnad, mida tuleb pidevalt ja põhjalikult kontrollida;

Usaldusfondide ja segarahastamisvahendite järelevalve mõõtme arendamine

77.  tunnistab vajadust töötada välja konkreetsed usaldusfondid kui eri sidusrühmade rahaliste vahendite koondamise vahendid, et suurendada paindlikkust ja kiirendada liidu reageerimist ülemaailmsetele rahvusvahelistele probleemidele, suurtele kriisidele või hädaolukordadele; usub sellele vaatamata, et väikesemahulised projektid, millel on selgelt tuvastatavad eesmärgid, rakendajad ja toetusesaajad ning mis annavad konkreetseid tulemusi ja mille puhul järgitakse pikaajalist strateegiat, võivad samuti tulemuslikult aidata liidul kõnealustele väljakutsetele reageerida;

78.  on seisukohal, et mis tahes uute arenguvahendite puhul tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta sidusust ja täiendavust EAFide suhtes, pidades eelkõige silmas abi mõju ning juhtimis- ja halduskulude osakaalu koguabis; kutsub komisjoni üles tagama, et niisugused uued arenguvahendid oleksid alati kooskõlas liidu üldise strateegia ja arengupoliitika eesmärkidega;

79.  väljendab muret selle pärast, et usaldusfonde ja segarahastusplatvorme, mida liikmesriigid rahastavad suurte summadega, kuid mis ei kuulu liidu eelarvesse, on väga palju; rõhutab igati valitsemistava, tulemuslikkuse, läbipaistvuse ja aruandekohustusega seotud võimalikke probleeme; hoiatab komisjoni arengupoliitika eesmärkide täitmisel allhangete kasutamise ja eesmärkide nõrgenemise riski eest; palub Euroopa Kontrollikojal aidata hinnata riske, parandada üldist läbipaistvust ja aruandekohtustuse täitmist ning võrrelda usaldusfondide kaudu tehtud investeeringute tulemuslikkust EAFi otsese või kaudse haldamise kaudu tehtud investeeringute omaga;

80.  märgib, et usaldusfondid olid osa ad hoc lahendusest, mis näitab, et EAFis, liidu eelarves ja mitmeaastases finantsraamistikus puuduvad vahendid ja paindlikkus, mida on vaja kiireks ja terviklikuks reageerimiseks suurtele kriisidele; on veendunud, et selle tulemuslikkuse tõendamiseks on vaja rohkem aega;

81.  võtab teadmiseks, et loodud on Aafrika jaoks mõeldud liidu hädaolukorra usaldusfond, kuid peab kahetsusväärseks, et ei toimunud eelnevat konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, ehkki parlament teostab tugevdatud järelevalvet EAFi programmitöö üle, mille aluseks on komisjoni võetud poliitiline kohustus; täheldab, et Aafrika jaoks mõeldud liidu hädaolukorra usaldusfondi on makstud 57 % liikmeriikide ja teiste rahastajate (Šveits ja Norra) lubatud algsest summast (st 47,142 miljonit eurot); märgib, et 1,4 miljardit eurot EAFi reservist kasutatakse Aafrika jaoks mõeldud liidu hädaolukorra usaldusfondi tarbeks ning et liikmesriikide võetud rahalised kohustused moodustavad kokku ainult 81,492 miljonit eurot (st 4,3 % kavandatud 1,8 miljardist eurost); märgib Bekou usaldusfondile lubatud ning makstud 34,925 miljoni euro suurust summat;

82.  kutsub komisjoni üles rakendama ulatuslikke kontrollimehhanisme, et tagada eelkõige Euroopa Parlamendi poolne poliitiline kontroll nende uute rahastamisvahendite juhtimise, haldamise ja rakendamise üle eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis; peab oluliseks töötada nende rahastamisvahendite jaoks välja konkreetsed järelevalvestrateegiad, mille puhul on ette nähtud konkreetsed eesmärgid, sihid ja läbivaatamised;

83.  tunneb sügavat muret asjaolu pärast, et usaldusfondide tulemuslikkuse hindamiseks ei ole piisavalt konkreetseid eesmärke ning puuduvad siduvad näitajad ja mõõdetavad sihid; palub kavandatud meetmete tulemuslikkuse järelevalve korda (või tulemuste maatrikseid või raamistikke) veelgi tugevdada, et lisada sellesse (nendesse) keskmise pikkusega ja pikaajalised eesmärgid, mis on ELi poliitikaeesmärkidega täielikult kooskõlas;

84.  on eriti huvitatud teabest olemasolevate segarahastusvahenditega saavutatud finantsvõimenduse määrade kohta, keskendudes konkreetselt lisaväärtusele ja täiendavusele tavapärase liidu toetusega võrreldes;

Rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö raamistike tugevdamine

85.  täheldab, et EAF võttis koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenguasutustega toimuva kaudse eelarve täitmise raames meetmeid väärtuses 810 miljonit eurot, sealhulgas ÜRO kaudu 347 miljoni euro ulatuses;

86.  tunnustab teatavates konkreetsetes valdkondades rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö lisaväärtust; rõhutab siiski korduvaid puudusi, näiteks finantsvigade tase, mis mõjutab veamäära taset, aruandlusega seotud puudused, probleem tulemuste eest vastutamisega ja sellest tingitud liidu kui rahastaja ebapiisav nähtavus ning vajadus ühtlustada ootusi, mis on seotud tulemustele orienteerituse ja kulutõhususega;

87.  ergutab eelkõige kaasrahastatavate ja mitme rahastajaga algatuste puhul komisjoni või rahvusvahelisi institutsioone:

i)  hindama ja kavandama projektist tulevikus saadavat kasu ning viisi, kuidas iga partner aitab kaasa lõpptulemuste saavutamisele ja laiemale mõjule, et vältida küsimusi selle kohta, kellele tulemused kuuluvad, st milline osa tulemustest tuleneb liidupoolsest rahastamisest või muude rahastajate sekkumismeetmetest;

ii)  kombineerima juhtimisraamistikke liidu poolt kasutatavate juhtimisraamistikega, eelkõige oma riskijuhtimismeetodite parandamise teel; on seisukohal, et rahaliste vahendite asendatavuse suhtes tuleks usaldusriski kõrge taseme tõttu teostada põhjalikku järelevalvet;

iii)  täiustama kõikide rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö võrgustike mudeleid, et tagada eelkõige halduskulude põhjalikum kontroll;

iv)  tagama rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö võrgustiku raames rakendatavate projektide vahelise ning liidu kui terviku meetmete ja poliitikavaldkondade vahelise sidususe;

Aafrika rahutagamisrahastu haldamine

88.  märgib, et Aafrika rahutagamisrahastu on liidu rahastamisvahend, mis on välja töötatud selleks, et toetada Aafrikaga rahu- ja julgeoleku valdkonnas tehtavat koostööd, ning mille kulukohustusega seotud assigneeringute kogusumma oli 2015. aastal 901,2 miljonit eurot ja sellest 600 miljonit eurot kaeti lepingutega ning kogusumma maksti välja 11. EAFist; võtab teadmiseks, et umbes 90 % ulatuses hallatakse EAFi vahendeid lepingute kaudu, mis sõlmitakse Aafrika Liidu komisjoniga, mis on Aafrika Liidu täitevasutus;

89.  märgib, et komisjonil puudub usk aastaid tegutseva Aafrika rahutagamisrahastu rakendamisse; on sellega seoses üllatunud komisjoni ettepaneku üle suunata veelgi rohkem arenguvahendeid ümber julgeolekumeetmetele Aafrikas; rõhutab ka, et Aafrika rahutagamisrahastu rahastamine EAFist on nüüdseks olnud ajutine lahendus juba 15 aastat; rõhutab, et arengu rahastamine on olnud kõigi nende aastate jooksul Aafrika julgeolekupoliitika jaoks väga oluline rahaline toetus, samas kui liidu julgeolekukulutused arenguga seotud eesmärkidel puuduvad täiesti;

90.  taunib tõsiasja, et Aafrika rahutagamisrahastu haldamise ja toimimise jälgimise kontrollisüsteem ei ole tulemuslikult kaitsnud EAFi ebaseaduslike ja ebakorrektsete kulutuste eest ning leevendusmeetmete rakendamine ei olnud piisav tuvastatud institutsiooniliste puuduste parandamiseks; peab kahetsusväärseks ka Aafrika rahutagamisrahastu raames rahastatava tegevusega seotud järelevalve- ja aruandlussüsteemide puudusi;

91.  väljendab muret selle pärast, et finantsmääruse nõuete kohaselt ellu viidud sambapõhiste hindamiste tulemusi ei ole arvesse võetud, eriti seoses raamatupidamis-, hanke- ja edasivolitusmenetluste rikkumistega; peab kahetsusväärseks, et parandusmeetmeid ei ole rakendatud kiiremini;

92.  kutsub komisjoni üles kohandama Aafrika rahutagamisrahastu rahastamise järelevalvesse ja selle käimasolevate projektide alasesse aruandlusesse kaasatud sidusrühmade (st komisjoni talituste, Euroopa välisteenistuse ja liidu delegatsioonide) valitsemistava, kooskõlastustööd ja vastavaid kohustusi;

93.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile õigeaegselt aru Aafrika rahutagamisrahastu vahendite haldamise parandamisest, sissnõudmiste tasemest ja parandusmeetmetest;

Koostöö ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd)

94.  märgib, et EAFid keskenduvad peamiselt Aafrika riikidele, ning on seisukohal, et ÜMTsid ei tohiks poliitiliste eesmärkide osas kõrvale jätta; kutsub komisjoni üles tekitama liidu sisepoliitiliste ja horisontaalsete poliitikameetmete suuremat koostoimet ning tagama selles ÜMTde konkreetse osaluse;

95.  usub, et tähelepanu tuleks juhtida abi tulemuslikkusele ja arengupoliitika mõjule, aga ka teistele Euroopa ja rahvusvahelistele poliitikameetmetele, mis on seotud ÜMTdega samas geograafilises piirkonnas asuvate riikidega; nõuab eritähelepanu pööramist Mayotti eriolukorrale, mis tekkis seetõttu, et 2014. aastal muudeti selle staatus ÜMTst äärepoolseimaks piirkonnaks;

96.  kutsub komisjoni üles tagama, et rahastus jaguneks kõigi ÜMTde vahel õiglaselt ja võrdselt; palub komisjonil ÜMTde ametiasutusi EAFi projektide rakendamisel rohkem toetada, eelkõige koolituse ja tehnilise abi kaudu;

97.  tuletab meelde ÜMTde geograafilist eripära; palub komisjonil ÜMTdele rahaliste vahendite eraldamisel sihipäraseid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid paremini arvesse võtta; palub ühtlasi, et komisjon esildaks BEST kava (Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev vabatahtlik kava) raames ettevalmistava meetme laiendusena alalise mehhanismi, mille abil kaitsta liidu ülemeremaades ja -territooriumidel bioloogilist mitmekesisust, arendada ökosüsteemi teenuseid ja võidelda kliimamuutuste mõju vastu;

98.  palub veel kord, et komisjon looks 2020. aastaks konkreetse rahastamisvahendi ÜMTde jaoks, arvestades nende erilist staatust ja kuulumist Euroopa perre. EAFi reageering pakilistele ülemaailmsetele väljakutsetele

Rändeküsimus ja arenguabi

99.  tuletab meelde, et liidu arengupoliitika peamine eesmärk on vähendada vaesust ja see lõpuks kaotada ning et EAF on seni saavutanud edu AKV riikides ja ÜMTdes; usub, et tulemuslik arenguabi ja rändeküsimused on omavahel seotud, sest ränne võib tekkida sotsiaalse või majandusliku kaitsetuse tagajärjel ja rände algpõhjuseid on võimalik sihipärase arenguabiga leevendada;

100.  märgib, et hiljuti vastu võetud liidu üldine strateegia säästva arengu eesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks, mis tugevdab veelgi arengu ja rände seotust ning asetab rände ja julgeoleku uude arengu ja koostöö raamistikku;

101.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi hoiakut rännet käsitleva tervikliku lähenemisviisi suhtes, mis põhineb poliitikameetmete uudsel kombinatsioonil ning hõlmab ka rände ja arengu vahelise seose tugevdamist rände algpõhjustega tegelemise kaudu, pooldades ühtlasi rändekriisile reageerimise rahastamisviiside muutmist;

102.  märgib, et liit on suurendanud julgeolekusektori reformideks mõeldud toetust; on siiski veendunud, et komisjon peaks tagama, et rahalisi vahendeid ei kasutata selleks, et suurendada julgeolekut, suurendamata samal ajal demokraatlike reformide toetust;

103.  on veendunud, et rändekriisi ulatuse tõttu tuleb tegutseda ning abi anda kiiremini ja tulemuslikumalt; peab kasulikuks luua OECD arenguabi komitees rändevaldkonna jaoks sobiv sektorikood, tänu millele saaks rännet paremini arengukavasse lisada, lihtsustada rahaliste vahendite kasutamist ja kodeerimist ning paremini jälgida ja kontrollida rände algpõhjuste vastu võitlemisega seotud välistegevuseks eraldatud summasid;

104.  tunneb heameelt kavatsuse üle algatada Aafrikas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mudelil põhinev välisinvesteeringute kava, mille eesmärk on korvata teatavate investeeringute puudumist; on seisukohal, et see on üks asjakohasemaid ja tõhusamaid vahendeid, mille abil saavutada Euroopa Parlamendi pikaajaline eesmärk tagada inimestele piisavalt head elamistingimused ja tegeleda seega ka Aafrikas toimuva massilise väljarände algpõhjustega;

105.  võtab teadmiseks, et EAFi vahendite abil aidatakse tegeleda praeguse ülemaailmse pagulas- ja rändekriisi algpõhjustega; toonitab, et EAFi vahendeid ei tohi kuritarvituslikult kasutada muul kui asjakohastes sätetes ette nähtud otstarbel (nt turvaline piirikontroll ja tõhusad tagasisaatmismeetmed); palub, et komisjon püüaks konstruktiivselt luua sünergiat liidu eelarve, EAFi ja kahepoolse koostöö vahel, et tegeleda rändekriisi ennetamisega seotud probleemidega;

106.  nõuab, et koostöös peamiste osalejatega täiendataks pidevalt liidu rändealast välispoliitikat ja poliitilisi võimalusi käsitlevat strateegilist arusaama ja raamistikku, et tagada välisrände mehhanismide selgus ning nende kooskõlastatud ja ühtne kasutuselevõtt lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis nii liidu eelarve raames kui ka väljaspool seda;

107.  peab hädavajalikuks saavutada tasakaal paremate tulemuste vajalikkuse ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu vahel selleks, et tagada suur ambitsioonikus liidu terviklike ja jätkusuutlike meetmete kavandamisel vastuseks rändekriisist tingitud praegustele ja tulevastele probleemidele; on arvamusel, et inimestele nende päritoluriikides ja muudes AKV riikides piisavate elamistingimuste pakkumiseks tuleb liidu poolt välisrändele tehtavate kulutuste väljamaksmist tõhustada ning see peab vastama nn lisaväärtuse kriteeriumidele;

108.  palub kõigil peamistel sidusrühmadel võtta arvesse tasakaalu sekkumismeetmete paindlikkuse, rahaliste vahendite vastastikuse täiendavuse, nende taseme ja vajaliku finantsvõimenduse vahel ning samuti liidu sekkumismeetmete võimalikku koostoimet ja üldist täiendavust, ning nendele asjakohaselt reageerida;

109.  usub, et Euroopa Parlamendi jaoks teeb rahaliste vahendite rakendamise üle järelevalve tegemise ja vastutuse kindlakstegemise raskemaks see, et vahendid on killustatud, sest igal neist on oma eesmärgid, mis ei ole omavahel seotud, mistõttu on rahasummasid, mida rändevaldkonna välistegevuse toetamiseks tegelikult kulutatakse, keeruline selgelt hinnata; peab kahetsusväärseks, et see tekitab ebatõhusust, läbipaistmatust ja aruandekohustuse puudulikku täitmist; on seisukohal, et praeguste poliitikavahendite kasutamise viise tuleb nende üldise tulemuslikkuse ja nähtavuse suurendamiseks muuta vastavalt selgele ja uudsele eesmärkide struktuurile;

110.  on sellega seoses veendunud, et erinevatele ja muutuvatele välisrände küsimustele eraldatud abi nõuetekohasesse suunamisse tuleks suhtuda vajaliku hoolikusega, tagades samal ajal ka piisava järelevalve väljamakstud rahaliste vahendite üle, et vältida rahaliste vahendite omastamise ja topeltrahastamise ohtu, ning tagades, et teised AKV riigid saaksid jätkuvalt kasu EAFi abist;

111.  usub, et kliimamuutused ja nendega kaasnevad probleemid, ränne ja areng on omavahel tihedalt seotud; nõuab selle seose paremat mõistmist arenguabi eraldamisel ja arengupoliitika eesmärgistamisel; palub komisjonil ja EIP-l vältida pelgalt rändega seotud probleemide lahendamiseks kulutatavate summade suurendamist võtmata arvesse projekte, mille eesmärk on kohaneda kliimamuutustega, ja muid arenguprojekte;

Euroopa Investeerimispanga (EIP) toetused

112.  märgib, et 2015. aastal eraldati AKV riikidele ning ÜMTdele 936 miljonit eurot projektide raames, mida rakendati 15 riigis ja kuues piirkondlikus rühmas;

113.  toetab AKV riikide investeerimisrahastu raamistiku üldisi eesmärke, st kohaliku erasektori toetamist ning tööhõive ja sotsiaal-majandusliku infrastruktuuri arendamist, millega toetatakse säästvat arengut kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning erasektori ja võtmeinfrastruktuuri arendamist ELi-Aafrika Infrastruktuuri sihtfondi raames;

114.  tunneb heameelt EIP pingutuste üle panustada liidu vastureaktsiooni kriitilistele rahvusvahelistele probleemidele, eriti EIP AKV rändepaketi ja majandusliku vastupanuvõime algatuse kaudu, toetades liitu ja partnerriike võitluses sotsiaal-majanduslike probleemide vastu, mis soodustavad rännet, tehes seda välisinvesteeringute kava eel; märgib samas EIP tegevuse asjakohast poliitilist ja demokraatlikku kontrolli kui jätkuvat väljakutset;

115.  kutsub EIPd üles rõhutama ja pidama kõigi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide puhul esmatähtsaks investeeringute pikaajalist mõju ja nende panust säästvasse arengusse;

116.  ergutab EIPd veelgi rohkem toetama kohaliku erasektori kui säästvuse peamise tõukejõu arengut, toetama abisaajatele otseselt huvi pakkuvat sotsiaalset ja majanduslikku põhiinfrastruktuuri ning uute kohalike ja piirkondlike partnerite otsingut mikrorahastamise erivaldkonnas; palub EIP-l suurendada täiendavust rahaliste vahendite kasutamise parema põhjendamisega;

117.  palub EIP-l tagada käimasoleva projekti korrapärase järelevalve ning algsete eesmärkide ja kriteeriumide tulemusliku täitmise projekti eluea jooksul; usub, et EIP peaks arvestama projekti ja selle eesmärkide võimalikku arengut;

118.  väljendab heameelt 2015. aastal esitatud teise EIP aruande üle, mis käsitleb tema välistegevuse tulemusi ning kolme samba alusel hindamise raamistiku ja tulemuste mõõtmise raamistiku kasutamist EIP poolt investeerimisprojektide eeldatavate tulemuste eelhindamisel;

119.  on veendunud, et investeerimisrahastu tulemuste ja tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku abil tuleks iga projekti puhul mõõta, milline on selle mõju arengule; rõhutab, et sihiks peavad olema samad eesmärgid ja strateegiad mis liidu arengupoliitikal; kutsub EIPd üles kooskõlastama oma tegevust paremini liidu arengupoliitika eesmärkidega;

120.  nõuab AKV riikide investeerimisrahastu edasilaenamislepingute süstemaatilist avaldamist ning juhatuse otsuste ja juhtimisalaste dokumentide suuremat läbipaistvust;

121.  leiab, et investeerimisrahastu audit on Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja vahelise koostöö ja kollektiivse kontrolli hea tava; peab aga kahetsusväärseks, et audit ei hõlma ÜMTdes rakendatud projekte ega neile eraldatud rahalisi vahendeid; taunib asjaolu, et investeerimisrahastut ei käsitleta kontrollikoja iga-aastase kinnitava avalduse auditi raames ning selle puhul ei kohaldata Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

Liikumine Cotonou lepingu järgse lepingu suunas

122.  tunnustab EAFi saavutusi, arvestades uusi väljavaateid, mida tuleks kaaluda selleks, et võtta arvesse muutusi AKV riikide ning ÜMTde maastikul ja uute säästvate eesmärkide väljatöötamisel, eriti seost rahu, humanitaarabi, kliimamuutuste ja nendega kaasnevate probleemide, väheneva bioloogilise mitmekesisuse ning rände vahel;

123.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ühisteatise „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“ üle, mille komisjon avaldas 2016. aasta novembris, ning nõuab, et liidu institutsioonid jätkaksid arutelusid liidu ning AKV riikide suhete tuleviku üle;

124.  märgib, et kuigi komisjon on kavandanud olulisi lihtsustusi üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses, reguleerivad iga EAFi tegevust endiselt tema enda vastavad finantsmäärused; on veendunud, et ühtne finantsmäärus vähendaks eri EAFide haldamise ja rakendamise keerukust; rõhutab lisaks, et Euroopa Parlament on kaua aega nõudnud EAFide lisamist liidu eelarvesse;

125.  usub, et Cotonou lepingu järgse lepinguga tuleks tagada suurem sidusus arengueesmärkide ja kõikide liidu välispoliitika meetmete vahel ning selles tuleks keskenduda sellistele aspektidele nagu võitlus ebavõrdsuse vastu ning säästva arengu soodustamise meetmed;

126.  ootab tema täielikku teavitamist ja temaga konsulteerimist 11. EAFi vahekokkuvõtte teemal, milles tuleks võtta arvesse tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses, kuid samuti täielikult austada arengu tulemuslikkuse põhimõtteid, mida kinnitati taas ülemaailmse partnerluse Nairobi kõrgetasemelisel foorumil, ja eelkõige toetust saavate riikide isevastutust seoses prioriteetidega;

127.  soovitab, et Cotonou lepingu järgne leping ei piirduks majanduslike küsimustega ja et sellega edendaks tõhusat poliitilist dialoogi; tuletab meelde, et poliitiline dialoog on üks abi tulemuslikkuse ja tõhususe tagamise võtmeaspekt;

128.  on seisukohal, et Cotonou lepingu järgne leping peaks edendama kohalike kogukondade ja üldiselt kodanikuühiskonna võimestamist ja osalust, eriti kohalike partnerluste lepingute sõlmimise kaudu, et tagada nõuetekohane projekti rakendamine kohalikul tasandil, eriti eelarve kaudse täitmise raamistikus;

129.  nõuab, et tunnistataks kliimamuutuste ja nendega kaasnevate probleemide ning väheneva bioloogilise mitmekesisuse mõju kõikidele arenguteguritele; usub, et Cotonou lepingu järgses lepingus tuleks rohkem keskenduda abi saavate riikide säästvale arengule ja eelkõige energiasõltumatuse küsimusele;

130.  palub komisjonil tunnustada ja edasi arendada arengupoliitika saaremõõdet ning luua konkreetse vahendi väikestele arenevatele saareriikidele, võimaldades nii paremat rahaliste vahendite eraldamist, tulemuslikkust ja kohandatud kontrolli;

131.  soovitab komisjonil esitada mõju kohta, mida arengupoliitika avaldab ühes ja samas geograafilises piirkonnas asuvatele riikidele ja piirkondadele, esmase hinnangu ja anda sellest korrapärasemalt aru, et võimaldada kõigi neis piirkondades kasutada olevate rahaliste vahendite vahel suurema koostoime loomist;

132.  kordab Euroopa Parlamendi pikaajalist toetust eelarvesse kandmisele selleks, et suurendada demokraatlikku kontrolli ja aruandekohustust ning tõhustada tulemuslikkust, läbipaistvust ja nähtavust EAFide kasutamisel; rõhutab samuti, et eelarvesse kandmine vähendaks tehingukulutusi ning lihtsustaks aruandlus- ja raamatupidamisnõudeid, sest nende suhtes kohaldataks vaid üht halduseeskirja ja otsustamisstruktuuri;

Euroopa Parlamendi resolutsioonide järelmeetmed

133.  palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse Euroopa Parlamendi iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis esitatud Euroopa Parlamendi soovituste järelmeetmete ülevaate.

6.3.2017

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2016/2202(DEC))

Arvamuse koostaja: Paul Rübig

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei saanud taas teha positiivset kinnitavat avaldust Euroopa Arengufondi (EAF) kulutuste kohta 2015. aastal; rõhutab suhteliselt kõrget veamäära (5,8 %), kui jätta välja sellised vigadest mittemõjutatud kulutused nagu eelarvetoetused ja maksed rahvusvahelistele organisatsioonidele; märgib, et see veamäär on oluliselt suurem kui kuluvaldkonna „Globaalne Euroopa“ kulutused liidu eelarvest, ja palub komisjonil seda asjaolu selgitada;

2.  peab põhimõtteliselt tervitatavaks konkreetseid jõupingutusi värskete ja uute vahendite kiireks ühendamiseks ning võimendava mõju leidmiseks, et võidelda rände algpõhjustega; peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendiga ei konsulteeritud, enne kui loodi ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks (ELi usaldusfond), kuigi parlamendil on komisjoni poolt võetud poliitilise kohustuse põhjal õigus tugevdatud järelevalveks EAFi kavandamise üle; märgib, et komisjon lubas eraldada 11. EAFist usaldusfondi kokku 1,5 miljardit eurot, samal ajal kui teised rahastajad lubasid eraldada 81,5 miljonit eurot; peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta novembri keskpaigaks oli komisjon maksnud vaid 47,14 miljonit eurot; nõuab tulemuslikumaid jõupingutusi, et parandada ELi usaldusfondi projektidega seotud otsuste läbipaistvust ja vastutust projektide eest, ning rõhutab asjaolu, et veel ei ole paika pandud parlamendiga korrapärase konsulteerimise vormi ja selles suhtes ei ole võetud mingeid meetmeid; tuletab meelde, et ELi usaldusfond on kavandatud selleks, et tegeleda destabiliseerimise, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega, edendades selleks suuremat vastupanuvõimet, majanduslikke võimalusi, võrdseid võimalusi, julgeolekut ja arengut;

3.  rõhutab, et liidu tõhusa arengupoliitika jaoks on esmase tähtsusega rahvusvaheliselt kokku lepitud arengu tõhususe põhimõtted, mille suhtes liit on kohustuse võtnud, nagu isevastutus, sidumata abi, vastastikku kokkulepitud tingimused ja kohandused vastavalt abi saavate riikide prioriteetidele;

4.  märgib, et komisjon ei usu Aafrika rahutagamisrahastu rakendamisse, mis on toiminud juba aastaid; on sellega seoses üllatunud komisjoni ettepaneku üle suunata veelgi rohkem arenguvahendeid ümber julgeolekumeetmetele Aafrikas; rõhutab ka, et Aafrika rahutagamisrahastu rahastamine EAFist on nüüd olnud juba 15 aastat ajutine lahendus; rõhutab, et arengu rahastamine on olnud kõigi nende aastate jooksul Aafrika julgeolekupoliitika jaoks väga oluline rahaline toetus, samas kui liidu julgeolekukulutused arenguga seotud eesmärkidel puuduvad täiesti;

5.  märgib, et kuigi komisjon on kavandanud olulisi lihtsustusi üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses, reguleerivad iga EAFi tegevust endiselt tema enda vastavad finantseeskirjad; on veendunud, et ühtsed finantseeskirjad vähendaksid eri EAFide haldamise ja rakendamise keerukust; rõhutab ka, et parlament on kaua aega nõudnud EAFide lisamist ELi eelarvesse;

6.  toetab eelarvetoetuste kasutamist, kuid rõhutab, et panust arenguvaldkonna soovitud tulemustesse tuleb üksikasjalikult jälgida ja selle kasutamise tingimuseks peab olema riigi rahanduse juhtimise parandamine, tulemuslik võitlus korruptsiooni vastu, demokraatlik järelevalve ja aruandlus ning täielik läbipaistvus toetust saavate riikide parlamentide ja kodanike jaoks;

7.  palub komisjonil viia arengusse sisse stiimulitel põhinev käsitlus, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on veendunud, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega edusamme demokraatlike institutsioonide rajamise ja tugevdamise ning inimõiguste austamise ja õigusriigi valdkonnas, seda enam toetust peaks ta liidult saama; rõhutab, et see nn positiivse tingimuslikkuse käsitlus koos keskendumisega maakogukondade väikesemahuliste projektide rahastamisele võib tuua tõelise muutuse ning tagada, et liidu maksumaksjate raha kulutatakse säästvamal viisil;

8.  ootab, et teda täielikult teavitatakse ja temaga konsulteeritakse 11. EAFi vahekokkuvõtte teemal, mis peaks võtma arvesse arengu tegevuskava aastani 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses, kuid samuti täielikult austama arengu tõhususe põhimõtteid, mida kinnitati taas ülemaailmse partnerluse Nairobi kõrgetasemelisel foorumil, ja eelkõige toetust saavate riikide isevastutust seoses prioriteetidega;

9.  palub veel kord, et komisjon kehtestaks 2020. aastaks spetsiifilise rahastamisvahendi ülemeremaade ja -territooriumide jaoks, arvestades nende erilist seisundit ja kuulumist Euroopa perre.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nirj Deva, Raymond Finch, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ádám Kósa, Paul Rübig

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

18

+

ECR

Nirj Deva, Eleni Theocharous

NI

Eleftherios Synadinos

PPE

Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ádám Kósa, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta, Željana Zovko, Anna Záborská

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Elly Schlein

5

EFDD

Raymond Finch

GUE/NGL

Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Maria Heubuch

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

23.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Bogusław Liberadzki, Notis Marias, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Bart Staes, Hannu Takkula, Indrek Tarand, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach, Younous Omarjee, Julia Pitera, Miroslav Poche

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ignazio Corrao, Raymond Finch, Ildikó Gáll-Pelcz, Lieve Wierinck

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Hannu Takkula, Lieve Wierinck

EFDD

Ignazio Corrao

GUE/NGL

Younous Omarjee, Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Ildikó Gáll-Pelcz, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Cătălin Sorin Ivan, Karin Kadenbach, Bogusław Liberadzki, Miroslav Poche, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes, Indrek Tarand

3

ECR

Notis Marias

EFDD

Raymond Finch

ENF

Jean-François Jalkh

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 375, 13.10.2016, lk 287.

(2)

ELT C 375, 13.10.2016, lk 297.

(3)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4)

ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5)

ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6)

EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(7)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(8)

ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(9)

ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10)

EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11)

ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12)

ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13)

ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(14)

ELT C 375, 13.10.2016, lk 287.

(15)

ELT C 375, 13.10.2016, lk 297.

(16)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(17)

ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(18)

ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(19)

EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(20)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(21)

ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(22)

ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(23)

EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(24)

ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(25)

ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(26)

ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(27)

  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(28)

  ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(29)

Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus), ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(30)

Teatis CAB D(2016) Ares 06675546.

(31)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(32)

Euroopa Kontrollikoja 2015. aasta aruanne.

(33)

Euroopa Kontrollikoja 2015. aasta aruanne, lk 295, selgitus 2 „EAFide vahendite kasutamine seisuga 31. detsember 2015“.

Õigusalane teave