Menetlus : 2016/0339(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0134/2017

Esitatud tekstid :

A8-0134/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0135

RAPORT     *
PDF 641kWORD 97k
31.3.2017
PE 597.532v02-00 A8-0134/2017

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas

(COM(2016)0687 – C8-0464/2016 – 2016/0339(CNS))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Olle Ludvigsson

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas

(COM(2016)0687 – C8-0464/2016 – 2016/0339(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0687),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0464/2016),

–  võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse muid arvamusi, mille seadusandliku akti eelnõu kohta esitasid Tšehhi Senat, Saksamaa Liidunõukogu, Hispaania parlament ja Portugali parlament,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(1),

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(2),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 30. august 2016. aasta otsust riigiabi kohta (SA.38373 (2014/C) (ex 2014/NN) (ex 2014/CP)), mida Iirimaa andis ettevõttele Apple, ning komisjoni pooleliolevaid uurimisi seoses Luksemburgi väidetava abiga ettevõtetele McDonald’s ja Amazon,

–  võttes arvesse parlamendi uurimiskomisjoni jätkuvat tööd, et uurida väidetavaid rikkumisi ja haldusomavoli rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0134/2017),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Direktiiviga (EL) 2016/1164 on ette nähtud hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete käsitlemise raamistik.

(4)  Direktiiviga (EL) 2016/1164 on ette nähtud hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete käsitlemise esimene raamistik, mis ei kaota hübriidseid ebakõlasid terviklikult ja süsteemselt ning mille kohaldamisala on piiratud liiduga.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  BEPSi algatuse aluseks on ka G20 juhtide 5.–6. septembri 2013. aasta Peterburi kohtumise deklaratsioon, milles nad väljendavad oma soovi tagada, et kasumit maksustatakse seal, kus toimub kasumit tekitav majandustegevus ja kus luuakse väärtust. Praktikas oleks see tähendanud vajadust kehtestada ühtne maksustamine maksutulu valemipõhise jaotamisega riikide vahel. Seda eesmärki ei ole saavutatud.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  On vaja kehtestada eeskirjad, millega terviklikult neutraliseeritakse hübriidsete ebakõlade mõju. Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmab üksnes liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide omavahelisest koostoimest tekkivaid hübriidseid ebakõlasid, esitas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 20. juunil 2016 avalduse, milles palus komisjonil esitada 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette eeskirjad, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta soovitatud eeskirjadega ega oleks neist eeskirjadest vähem tõhusad, eesmärgiga jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele.

(5)  On väga oluline kehtestada eeskirjad, millega terviklikult neutraliseeritakse hübriidsete ebakõlade ja filiaale puudutavate ebakõlade mõju. Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmab üksnes liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide omavahelisest koostoimest tekkivaid hübriidseid ebakõlasid, esitas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 20. juunil 2016 avalduse, milles palus komisjonil esitada 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette eeskirjad, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta soovitatud eeskirjadega ega oleks neist eeskirjadest vähem tõhusad, eesmärgiga jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete mõju tuleks kaaluda ka arenguriikide vaatenurgast ning liidu ja selle liikmesriikide eesmärk peaks olema toetada arenguriike võitluses sellise mõju vastu.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Seda arvesse võttes [see on muu hulgas sätestatud direktiivi (EL) 2016/1164 põhjenduses 13] on oluline, et jätkuks töö muude selliste nagu püsivaid tegevuskohti käsitlevate hübriidsete ebakõladega ning et kõnealune direktiiv hõlmaks ka püsivaid tegevuskohti käsitlevaid hübriidseid ebakõlasid.

(6)  Seda arvesse võttes [see on muu hulgas sätestatud direktiivi (EL) 2016/1164 põhjenduses 13] on oluline, et jätkuks töö muude selliste nagu püsivaid tegevuskohti, sh tunnustamata püsivaid tegevuskohti käsitlevate hübriidsete ebakõladega ning et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmaks ka püsivaid tegevuskohti käsitlevaid hübriidseid ebakõlasid. Selliste ebakõlade käsitlemisel tuleks arvesse võtta OECD 22. augusti 2016. aasta avaliku arutelu projektis soovitatud eeskirju BEPSi 2. meetme kohta – filiaalidega seotud ebakõlade struktuurid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et näha ette terviklik raamistik, mis on kooskõlas hübriidseid ebakõlasid käsitleva OECD BEPSi aruandega, on oluline, et direktiiv (EL) 2016/1164 hõlmaks ka eeskirju, milles käsitletakse hübriidülekandeid, imporditud ebakõlasid ja topeltresidentsusega seotud ebakõlasid, et maksumaksjad ei saaks kasutada allesjäänud seaduselünki.

(7)  Selleks et näha ette raamistik, mis on hübriidseid ebakõlasid käsitleva OECD BEPSi aruandega kooskõlas ja ei ole sellest vähem tõhus, on oluline, et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldaks ka eeskirju hübriidülekannete ja imporditud ebakõlade kohta ning käsitleks kõiki erinevaid topeltmahaarvamisi, et maksumaksjad ei saaks kasutada allesjäänud seaduselünki. Need eeskirjad tuleks liikmesriikide vahel võimalikult suures ulatuses ühtlustada ja kooskõlastada. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust kehtestada karistused maksumaksjatele, kes kasutavad ära hübriidseid ebakõlasid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Tuleb kehtestada eeskirjad, et lõpetada erinevate maksuarvestusperioodide kasutamine eri jurisdiktsioonides, mis tekitab maksustamisel ebakõla. Liikmesriigid peaksid tagama, et maksumaksjad deklareerivad maksed kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides mõistliku aja jooksul. Riiklikud asutused peaksid lisaks uurima kõiki hübriidsete ebakõlade põhjuseid ning kõrvaldama kõik seaduselüngad ja tõkestama agressiivset maksuplaneerimist, selle asemel et keskenduda üksnes maksutulu kogumisele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldab eeskirju liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade kohta, on asjakohane lisada kõnealusesse direktiivi eeskirjad kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta. Neid eeskirju tuleks kohaldada kõigi äriühingu tulumaksu maksvate maksumaksjate, sh kolmandate riikide residendist üksuste püsivate tegevuskohtade suhtes. On vaja hõlmata kõik hübriidseid ebakõlasid hõlmavad kokkulepped, mille vähemalt üks pool on juriidilisest isikust maksumaksja liikmesriigis.

(8)  Arvestades et direktiiv (EL) 2016/1164 sisaldab eeskirju liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade kohta, on asjakohane lisada kõnealusesse direktiivi eeskirjad kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta. Neid eeskirju tuleks kohaldada kõigi äriühingu tulumaksu maksvate maksumaksjate, sh kolmandate riikide residendist üksuste püsivate tegevuskohtade suhtes. On vaja hõlmata kõik hübriidseid ebakõlasid hõlmavad või nendega seotud kokkulepped, mille vähemalt üks pool on juriidilisest isikust maksumaksja liikmesriigis.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad peaksid võtma arvesse ebakõlasid hõlmavaid olukordi, mis tulenevad kahe (või enama) jurisdiktsiooni lahknevatest maksueeskirjadest. Need eeskirjad aga ei tohiks mõjutada jurisdiktsiooni maksusüsteemi üldisi eeskirju.

(9)  On oluline, et hübriidseid ebakõlasid käsitlevaid eeskirju kohaldatakse automaatselt piiriüleste maksete puhul, mis on maksja poolel maha arvatud, ilma et oleks vaja tõendada maksustamise vältimise motiivi, ning hõlmaksid selliseid ebakõladega seotud olukordi, mis tulenevad topeltmahaarvamistest, vastuolust finantsinstrumentide, maksete ja üksuste õiguslikus kvalifitseerimises või maksete omistamises. Kuna hübriidsed ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Püsiva tegevuskohaga seotud ebakõlad tekivad, kui erinevused püsiva tegevuskoha ja elukoha jurisdiktsiooni eeskirjades, mis käsitlevad tulu ja kulu omistamist sama üksuse eri osade vahel, põhjustavad maksustamisega seotud ebakõla, sh juhul, kui ebakõla tekib asjaolu tõttu, et püsiv tegevuskoht jäetakse filiaali jurisdiktsiooni seaduste rakendamise tulemusena tunnustamata. Need ebakõlad võivad põhjustada maksustamata jätmist ilma arvessevõtmiseta, topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta ning seepärast tuleks need kõrvaldada. Liikmesriik, kus maksumaksja on resident, peaks tunnustamata püsivate tegevuskohtade osas nõudma, et maksumaksja võtaks maksustatava tulu hulgas arvesse tulu, mis oleks muidu omistatud püsivale tegevuskohale.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Proportsionaalsuse tagamiseks on vaja käsitleda üksnes neid juhtumeid, mille puhul on märkimisväärne risk, et hübriidseid ebakõlasid kasutatakse maksustamise vältimiseks. Seepärast on asjakohane hõlmata hübriidseid ebakõlasid käsitlevad kokkulepped, mis on sõlmitud maksumaksja ja tema sidusettevõtjate vahel, ning hübriidsed ebakõlad, mis tulenevad maksumaksjat hõlmavatest struktureeritud kokkulepetest.

välja jäetud

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Selleks et näha ette piisavalt terviklik sidusettevõtja määratlus hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade jaoks, peaks see määratlus hõlmama ka üksust, mis kuulub finantsaruandluse eesmärgil samasse gruppi, ettevõtjat, mille juhtimisele avaldab olulist mõju maksumaksja, ning ettevõtjat, mille juhtimine avaldab maksumaksjale olulist mõju.

välja jäetud

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Eelkõige üksuste hübriidsusega seotud ebakõlasid tuleks käsitleda üksnes siis, kui ühel sidusettevõtjal on vähemalt tegelik kontroll teiste sidusettevõtjate üle. Seega tuleks nendel juhtudel nõuda, et maksumaksja või teised sidusettevõtjad omavad asjaomases sidusettevõtjas või asjaomane sidusettevõtja omab nendes hääleõiguslikku või kapitaliosalust või õigust saada vähemalt 50 protsenti tulust.

välja jäetud

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kuna kolmandaid riike hõlmavad hübriidüksuse ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja ette näha eeskirjad, mille kohaselt sõltuvalt juhtumist asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka.

(15)  Kuna kolmandaid riike hõlmavad hübriidüksuse ebakõlad põhjustavad sageli topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta, on vaja ette näha eeskirjad, mille kohaselt sõltuvalt juhtumist asjaomane liikmesriik kas ei luba makset, kulusid või kahjumit maha arvata või nõuab, et maksumaksja lisaks makse oma maksustatava tulu hulka.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Hübriidülekanded võivad põhjustada eri maksukohtlemist, kuna struktuurse kokkuleppega hõlmatud finantsinstrumendi ülekandmise tulemusel võib rohkem kui üks kokkuleppe osapool käsitada selle instrumendil aluseks olevat tulu samaaegselt saaduna. Aluseks olev tulu on tulu, mis on ülekantud instrumendiga seotud ja sellest saadud. Selline erinev maksukohtlemine võib põhjustada mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta või maksukrediiti kahes eri jurisdiktsioonis sama kinnipeetava maksu puhul. Seepärast tuleks sellised ebakõlad kõrvaldada. Seoses ilma arvessevõtmiseta tehtava mahaarvamisega tuleks kohaldada samu eeskirju nagu hübriidinstrumendi või ilma arvessevõtmiseta tehtavat mahaarvamist põhjustava hübriidüksuse ebakõlade neutraliseerimise puhul. Kahekordse maksukrediidi puhul peaks asjaomane liikmesriik piirama maksukrediidist saadavat kasu proportsionaalselt aluseks oleva kasumi maksustatava netotuluga.

(17)  Hübriidülekanded võivad põhjustada eri maksukohtlemist, kuna finantsinstrumendi ülekandmise tulemusel võib rohkem kui üks kokkuleppe osapool käsitada selle instrumendil aluseks olevat tulu samaaegselt saaduna. Aluseks olev tulu on tulu, mis on ülekantud instrumendiga seotud ja sellest saadud. Selline erinev maksukohtlemine võib põhjustada mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta või maksukrediiti kahes eri jurisdiktsioonis sama kinnipeetava maksu puhul. Seepärast tuleks sellised ebakõlad kõrvaldada. Seoses ilma arvessevõtmiseta tehtava mahaarvamisega tuleks kohaldada samu eeskirju nagu hübriidinstrumendi või ilma arvessevõtmiseta tehtavat mahaarvamist põhjustava hübriidüksuse ebakõlade neutraliseerimise puhul. Kahekordse maksukrediidi puhul peaks asjaomane liikmesriik piirama maksukrediidist saadavat kasu proportsionaalselt aluseks oleva kasumi maksustatava netotuluga.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Imporditud ebakõlade puhul kandub kolmandate riikide osapoolte vahelise hübriidse ebakõla mõju liikmesriigi jurisdiktsiooni muu kui hübriidinstrumendi kasutamise kaudu, mis vähendab hübriidsete ebakõlade neutraliseerimise tõhusust. Ühes liikmesriigis mahaarvatavat makset saab kasutada kolmandate riikide vahelist hübriidset ebakõla hõlmava struktureeritud kokkuleppe raames kulu rahastamiseks. Selliste oluliste ebakõlade kõrvaldamiseks on vaja lisada eeskirjad, millega ei lubata makset maha arvata, kui maksest saadav vastav tulu otse või kaudselt tasakaalustab mahaarvamise, mis tuleneb kolmandate riikide vahelisest hübriidseid ebakõlasid käsitlevast kokkuleppest, mis põhjustab topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta.

(19)  Imporditud ebakõlade puhul kandub kolmandate riikide osapoolte vahelise hübriidse ebakõla mõju liikmesriigi jurisdiktsiooni muu kui hübriidinstrumendi kasutamise kaudu, mis vähendab hübriidsete ebakõlade neutraliseerimise tõhusust. Ühes liikmesriigis mahaarvatavat makset saab kasutada kolmandate riikide vahelist hübriidset ebakõla hõlmava struktureeritud kokkuleppe raames kulu rahastamiseks. Selliste oluliste ebakõlade kõrvaldamiseks on vaja lisada eeskirjad, millega ei lubata makset maha arvata, kui maksest saadav vastav tulu otse või kaudselt tasakaalustab mahaarvamise, mis tuleneb kolmandate riikide vahelisest hübriidseid ebakõlasid käsitlevast või sellega seotud kokkuleppest, mis põhjustab topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks hübriidsete ebakõlade suhtes. Seda ei saa liikmesriigid ise täielikult saavutada, arvestades et liikmesriikide äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Selle tulemuseks oleks kooskõla puudumine. Tulenevalt hübriidseid ebakõlasid käsitlevate kokkulepete piiriülesest olemusest ja vajadusest võtta vastu lahendusi, mis toimivad siseturul tervikuna, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades nõutava kaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus.

(21)  Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks hübriidsete ebakõlade suhtes. Seda ei saa liikmesriigid ise täielikult saavutada, arvestades et liikmesriikide äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Selle tulemuseks oleks kooskõla puudumine. Tulenevalt hübriidsete ebakõlade piiriülesest olemusest ja vajadusest võtta vastu lahendusi, mis toimivad siseturul tervikuna, on seda eesmärki võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, muu hulgas minna eraldiseisva üksuse lähenemisviisilt üle ühtsele lähenemisviisile seoses hargmaiste ettevõtjate maksustamisega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades nõutava kaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Selleks et tagada selge ja tõhus rakendamine, tuleks rõhutada kooskõla OECD väljaandes „Neutralising the Effects of Hybrid Mismatch Arrangements, Action 2 - 2015 Final Report“ sisalduvate soovitustega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist nelja aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on,

(23)  Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist iga kolme aasta järel pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis on selleks hindamiseks vajalik.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Liikmesriigid peaksid olema kohustatud jagama kogu asjakohast konfidentsiaalset teavet ja parimaid tavasid, et võidelda maksualaste ebakõlade vastu ning tagada, et direktiivi (EL) 2016/1164 rakendatakse ühetaolisel viisil.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1)  Artikli 1 lõppu lisatakse järgmine lõige:

 

„Artiklit -9a kohaldatakse samuti kõikide üksuste suhtes, mida liikmesriik käsitab maksustamise eesmärgil läbipaistvatena.“

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 4 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  punkti 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Artikli 9 kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub finantsaruandluse eesmärgil samasse gruppi [Termin on muutunud. Vana termin oli „kontsern“] nagu maksumaksja, ja ettevõtjat, mille juhtimisele avaldab olulist mõju maksumaksja, või ettevõtjat, mille juhtimine avaldab maksumaksjale olulist mõju. Hübriidüksusega seotud ebakõlade puhul muudetakse määratlust nii, et 25% nõue asendatakse 50% nõudega“;

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a (uus)

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 4 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  punkti 4 kolmas lõik jäetakse välja;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„9)  „hübriidne ebakõla“ – maksumaksja ja sidusettevõtja vaheline olukord või eri maksujurisdiktsiooni osapoolte vaheline struktureeritud kokkulepe, mille puhul erinevused finantsinstrumendi või üksuse õiguslikus kvalifitseerimises või kaubandusliku kohaloleku käsitamine püsiva tegevuskohana toovad kaasa mis tahes järgmise olukorra:

„9)  „hübriidne ebakõla“ – maksumaksja ja muu üksuse vaheline olukord, mille puhul erinevused finantsinstrumendi või selle alusel tehtud makse õiguslikus kvalifitseerimises või erinevused hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud makse või hübriidüksuses või püsivas tegevuskohas tekkinud makse, kulu või kahju tunnustamises või erinevused arvestuslike maksete tunnustamises, mis on tehtud sama maksumaksja kahe poole vahel või kaubandusliku kohaloleku tunnustamises püsiva tegevuskohana, toovad kaasa mis tahes järgmise olukorra:

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  makse arvatakse maksubaasist maha jurisdiktsioonis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse võetaks („mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta“);

(b)  makse arvatakse maksubaasist maha mis tahes jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse tehtud maksena („maksja jurisdiktsioon“), ilma et sedasama makset mis tahes teises jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saadud maksena („maksesaaja jurisdiktsioon“), maksustamisel arvesse võetaks („mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta“);

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – alapunkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kui kaubandusliku kohaloleku käsitamisel püsiva tegevuskohana esineb erinevusi ja ühest jurisdiktsioonist pärit tulu jäetakse maksustamise eesmärgil teises jurisdiktsioonis maksustamata ilma seda sama tulu teises jurisdiktsioonis vastavalt arvessevõtmata (edaspidi „maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta“).

(c)  kui kaubandusliku kohaloleku tunnustamisel püsiva tegevuskohana esineb erinevusi ja ühest jurisdiktsioonist pärit tulu jäetakse maksustamise eesmärgil teises jurisdiktsioonis maksustamata ilma seda sama tulu teises jurisdiktsioonis vastavalt arvessevõtmata (edaspidi „maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta“).

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – alapunkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta, kui ebakõla tuleneb erinevustest püsivale tegevuskohale ja hübriidüksusele tehtud maksete tunnustamises;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 1 – alapunkt c b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  makse põhjustab mahaarvamise ilma arvessevõtmiseta tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hübriidne ebakõla tekib üksnes siis, kui sama mahaarvatud makse, tekkinud kulu või kahjum ületab kahes jurisdiktsioonis tulu, mida võetakse mõlemas jurisdiktsioonis arvesse ja mida saab seostada sama allikaga.

Hübriidne ebakõla, mis tuleneb erinevustest hübriidüksuses või püsivas tegevuskohas tekkinud makse, kulu või kahjumi tunnustamises või erinevustest arvestuslike maksete tunnustamises, mis on tehtud sama maksumaksja kahe poole vahel, tekib üksnes siis, kui tulemuseks saadud mahaarvamine päritolu jurisdiktsioonis arvatakse maha varalt, mis ei kuulu kummassegi jurisdiktsiooni, kus ebakõla tekkis. Kuid juhul, kui makse, mis tekitab sellise hübriidse ebakõla, tekitab ka hübriidse ebakõla, mis tuleneb erinevustest finantsinstrumendi või selle alusel tehtud makse õiguslikus kvalifitseerimises või erinevustest hübriidüksusele või püsivale tegevuskohale tehtud makse tunnustamises, tekib hübriidne ebakõla vaid siis, kui makse tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 – lõik 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hübriidne ebakõla hõlmab ka maksumaksjat kaasava struktuurse kokkuleppega hõlmatud finantsinstrumendi ülekandmist, kui rohkem kui üks kokkuleppe osapooltest, kes on eri maksujurisdiktsioonide residendid, käsitavad ülekantud finantsinstrumendi aluseks olevat kasumit maksustamise eesmärgil samaaegselt saaduna, mis tekitab mis tahes järgmise olukorra:

Hübriidne ebakõla hõlmab ka maksumaksjat kaasava finantsinstrumendi ülekandmist, kui rohkem kui üks kokkuleppe osapooltest, kes on eri maksujurisdiktsioonide residendid, käsitavad ülekantud finantsinstrumendi aluseks olevat kasumit maksustamise eesmärgil samaaegselt saaduna, mis tekitab mis tahes järgmise olukorra:

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lisatakse järgmine punkt:

 

„9 a)  „hübriidüksus“ – igasugune üksus või kokkulepe, mida ühe jurisdiktsiooni seaduste kohaselt käsitatakse maksustamise eesmärgil isikuna ning mille tulu või kulu käsitatakse teise jurisdiktsiooni seaduste kohaselt ühe või enama muu isiku tulu või kuluna;“

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b (uus)

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 9 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  lisatakse järgmine punkt:

 

„9 b)  „tunnustamata püsiv tegevuskoht“ – igasugune olukord, mille tulemusena luuakse peakontori jurisdiktsiooni seaduste kohaselt püsiv tegevuskoht, mida ei käsitata püsiva tegevuskohana teise jurisdiktsiooni, kus püsiv tegevuskoht asub, seaduste kohaselt;“

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11)  „struktureeritud kokkulepe“ – hübriidset ebakõla hõlmav kokkulepe, mille puhul ebakõla on kokkuleppe tingimustesse arvestatud, või kokkulepe, mis on kavandatud nii, et tekiks hübriidne ebakõla, v.a juhul, kui põhjendatult ei saa eeldada, et maksumaksja või sidusettevõtja ei oleks pidanud ebakõlast teadlik olema, ning nad ei jaganud hübriidsest ebakõlast tuleneva maksusoodustuse väärtust.“

välja jäetud

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 2 – punkt 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  lisatakse järgmine punkt:

 

„11 a)  „maksja jurisdiktsioon” – jurisdiktsioon, kus asub hübriidüksus või püsiv tegevuskoht või kus makset käsitletakse tehtud maksena.“

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 9 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade tulemuseks on sama makse, kulu või kahjumi topeltmahaarvamine, lubatakse mahaarvamine teha üksnes selles liikmesriigis, kust makse on pärit, kus kulu kanti või kahjum tekkis.

1.  Kui liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade tulemuseks on sama makse, kulu või kahjumi topeltmahaarvamine, ei lubata mahaarvamist liikmesriigis, mis on investori jurisdiktsioon.

Kui kolmandat riiki hõlmava hübriidse ebakõla tulemuseks on sama makse, sama kulu või sama kahjumi topeltmahaarvamine, ei lubata asjaomases liikmesriigis selliselt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud.

Juhul kui investori jurisdiktsioonis lubatakse mahaarvamist teha, ei lubata seda teha maksja jurisdiktsioonis. Kui asjaga on seotud kolmas riik, lasub kohustus tõendada, et kõnealune kolmas riik ei lubanud mahaarvamist teha, maksumaksjal.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 9 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui kolmandat riiki hõlmava hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta, ei lubata maksja liikmesriigis selliselt makselt mahaarvamist teha.

2.  Kui hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta, ei lubata selliselt makselt mahaarvamist teha liikmesriigis, mis on maksja jurisdiktsioon. Kui mahaarvamist lubatakse maksja jurisdiktsioonis teha, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja lisaks makse summa, mis põhjustaks muidu ebakõla, maksesaaja jurisdiktsioonis tulu hulka.

Kui kolmandat riiki hõlmava hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvessevõtmiseta:

 

i)  kui makse on pärit liikmesriigist, ei luba see liikmesriik mahaarvamist teha, või

 

ii)  kui makse on pärit kolmandast riigist, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks selle makse maksubaasis arvesse, v.a juhul, kui kolmas riik on juba keelanud mahaarvamise tegemise või on nõudnud selle makse arvessevõtmist.

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 9 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui püsivat tegevuskohta käsitleva liikmesriikidevahelise hübriidse ebakõla tulemuseks on maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta, nõuab see liikmesriik, kus maksumaksja on maksuresident, et maksumaksja võtaks püsivale tegevuskohale omistatava tulu maksubaasis arvesse.

3.  Kui hübriidne ebakõla on seotud tunnustamata püsiva tegevuskoha tuluga, mida ei maksustata liikmesriigis, kus maksumaksja on maksuresident, nõuab see liikmesriik, et maksumaksja võtaks oma maksustatava tulu hulgas arvesse tulu, mis oleks muidu omistatud tunnustamata püsivale tegevuskohale.

Kui kolmandas riigis asuvat püsivat tegevuskohta käsitleva hübriidse ebakõla tulemuseks on maksustamata jätmine ilma arvessevõtmiseta, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks kolmandas riigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatava tulu maksubaasis arvesse.

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriik ei luba maksumaksjal makset maha arvata, kui selline makse rahastab otseselt või kaudselt mahaarvatavat kulu, põhjustades seeläbi hübriidse ebakõla tehingu või rea tehingute kaudu.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 9 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui makse, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, kulu või kahjumiga, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast on mahaarvatavad liiduvälises kahes eri jurisdiktsioonis, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kahes eri jurisdiktsioonis mahaarvatavalt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamise tegemise.

4.  Kui makse, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale üksusele, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, kulu või kahjumiga, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast on mahaarvatavad liiduvälises kahes eri jurisdiktsioonis, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kahes eri jurisdiktsioonis mahaarvatavalt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamise tegemise.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 9 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui arvessevõtmine, mis vastab mahaarvatavale maksele, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast ei ole maksja maksubaasiga hõlmatud, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kõnealuselt arvessevõtmata makselt mahaarvamise tegemise.

5.  Kui arvessevõtmine, mis vastab mahaarvatavale maksele, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast ei ole maksja maksubaasiga hõlmatud, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kõnealuselt arvessevõtmata makselt mahaarvamise tegemise.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel -9 a

 

Ümberpööratud hübriidsed ebakõlad

 

Kui üks või enam mitteresidendist seotud üksust, kellele kuulub kasumiosalus liikmesriigis juriidilisi õigusi omavas või liikmesriigis asutatud hübriidüksuses, asub jurisdiktsioonis või jurisdiktsioonides, mis peavad seda hübriidüksust maksukohustuslaseks, peetakse seda hübriidüksust selle liikmesriigi residendiks ja tema tulu maksustatakse, kui seda tulu ei maksustata muul moel liikmesriigi või mis tahes muu jurisdiktsiooni seaduste kohaselt.“

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2016/1164

Artikkel 9 a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui makse, kulu või kahjum, mis on seotud maksumaksjaga, kes on maksuresident nii liikmesriigis kui ka kolmandas riigis, on kooskõlas asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi seadustega maksubaasist mahaarvatavad mõlemas jurisdiktsioonis ning seda makset, kulu või kahjumit saab maksumaksja liikmesriigis tasakaalustada maksustatava tuluga, mida ei ole kolmandas riigis arvesse võetud, ei luba maksumaksja liikmesriik sellelt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud.

Kui makse, kulu või kahjum, mis on seotud maksumaksjaga, kes on maksuresident nii liikmesriigis kui ka kolmandas riigis, on kooskõlas asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi seadustega maksubaasist mahaarvatavad mõlemas jurisdiktsioonis ning seda makset, kulu või kahjumit saab maksumaksja liikmesriigis tasakaalustada maksustatava tuluga, mida ei ole kolmandas riigis arvesse võetud, ei luba maksumaksja liikmesriik sellelt makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud. Sellist mahaarvamise keeldu kohaldatakse ka olukordades, kus maksumaksja on maksustamise seisukohast „kodakondsuseta“. Kohustus tõendada, et kolmas riik ei lubanud makselt, kulult või kahjumilt mahaarvamist teha, lasub maksumaksjal.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0457.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.


SELETUSKIRI

Vaadates ettepanekut, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas, on raportöör veendunud, et komisjon esitas ettepaneku, mis tõhusalt piirab ettevõtte tulumaksu vältimist.

Rahvusvahelised maksuküsimused on viimastel aastatel olnud poliitika tulipunktis mõjuvatel põhjustel. Kiirenenud üleilmastumine, digitaliseerimine ning riikide majanduste ja turgude integreerimine on toonud ilmsiks puudused kehtivates eeskirjades, tekitades võimalused maksubaasi kahanemiseks ja kasumi ümberpaigutamiseks (BEPS). Seetõttu võtsid septembris 2013 OECD ja G20 riigid vastu 15-punktilise tegevuskava BEPSiga tegelemiseks. Lõpparuanne 2. meetme kohta, mis käsitleb hübriidsete ebakõlade mõju neutraliseerimist, avaldati 2015. aastal.

Hübriidseid ebakõlasid käsitlevate kokkulepete puhul kasutatakse ära üksuse või finantsinstrumendi eri maksukohtlemist kahes või enamas jurisdiktsioonis, et saavutada kahekordne maksustamata jätmine. Sellised kokkulepped luuakse sageli üksnes selleks, et vähendada äriühingute maksustamist, mille tulemuseks on ELi äriühingutest maksumaksjate maksubaasi märkimisväärne vähenemine. Seetõttu on vaja kehtestada eeskirjad seda tüüpi kokkulepete vastu.

Nõukogu direktiivis, millega nähakse ette otseselt siseturu toimimist mõjutava maksustamise vältimise vastased eeskirjad („maksustamise vältimise vastane direktiiv“), käsitletakse kõige levinumaid hübriidsete ebakõlade vorme, kuid üksnes ELis. Maksustamise vältimise vastase direktiivi artiklis 9 on käsitletud hübriidseid ebakõlasid, mis tulenevad sellest, et liikmesriigis asuv maksumaksja ja teises liikmesriigis asuv sidusettevõtja kasutavad üksuse või finantsinstrumendi eri õiguslikku iseloomustamist, või liikmesriikides asuvate osapoolte vahelistest struktureeritud kokkulepetest.

Ometi kasutavad maksumaksjad ELis ära hübriidsed ebakõlad, et vähendada oma üldist maksukohustust ELis kolmandaid riike hõlmavate piiriüleste struktuuride kaudu. Seetõttu tegi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu avalduse hübriidsete ebakõlade kohta (mis lisati lõplikusse kompromissettepanekusse 20. juunil 2016. aastal kokku lepitud maksustamise vältimise vastase direktiivi kohta), paludes komisjonil „esitada 2016. aasta oktoobriks ettepaneku kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade kohta, et näha ette eeskirjad, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta soovitatud eeskirjadega ega oleks neist eeskirjadest vähem tõhusad, et jõuda 2016. aasta lõpuks kokkuleppele“.

Seetõttu on tervitatav, et komisjon esitab nüüd meetmed hübriidsete ebakõlade vastu võitlemiseks, kaasates sellesse ka kolmandaid riike. Raportöör leiab veel, et komisjoni ettepanekusse lisatud muud liiki ebakõladega, nagu püsiva tegevuskohaga seotud hübriidsed ebakõlad, hübriidülekanded, nn imporditud ebakõlad ja topeltresidentsusega seotud ebakõlad, mida ei ole käsitletud maksustamise vältimise vastase direktiivi artiklis 9, tuleks samuti tegeleda, et vähendada BEPSi võimalusi.

Kuna käesolev direktiiv on ka osa paketist, mis sisaldab äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitleva ettepaneku ja äriühingu tulumaksu ühtset maksubaasi käsitleva ettepaneku uuesti algatamist, siis on raportöör seisukohal, et kavandatav direktiiv on oluline samm võitluses kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõlade vastu, et neutraliseerida hübriidseid ebakõlasid hõlmavaid kokkuleppeid.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kolmandate riikidega seotud hübriidsed ebakõlad

Viited

COM(2016)0687 – C8-0464/2016 – 2016/0339(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

21.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

21.11.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

21.11.2016

IMCO

21.11.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

INTA

28.11.2016

IMCO

5.12.2016

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Olle Ludvigsson

24.11.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.2.2017

27.3.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luigi Morgano, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Pirkko Ruohonen-Lerner, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Kay Swinburne, Paul Tang, Ernest Urtasun, Marco Valli, Jakob von Weizsäcker, Steven Woolfe

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Doru-Claudian Frunzulică, Ildikó Gáll-Pelcz, Thomas Mann, Joachim Starbatty, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Carlos Iturgaiz, Bogdan Andrzej Zdrojewski

Esitamise kuupäev

31.3.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Sylvie Goulard, Nils Torvalds

ECR

Sander Loones, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Joachim Starbatty, Kay Swinburne

ENF

Bernard Monot

GUE/NGL

Marisa Matias

PPE

Burkhard Balz, Markus Ferber, Ildikó Gáll-Pelcz, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Carlos Iturgaiz, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Fulvio Martusciello, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Esther de Lange

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Anneliese Dodds, Doru-Claudian Frunzulică, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Luigi Morgano, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

Verts/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

0

2

0

EFDD

Marco Valli

NI

Steven Woolfe

Tähiste seletused

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave