Menetlus : 2016/2154(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0136/2017

Esitatud tekstid :

A8-0136/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 19
CRE 26/04/2017 - 19

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0148

RAPORT     
PDF 454kWORD 62k
31.3.2017
PE 593.842v02-00 A8-0136/2017

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus

(2016/2154(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Benedek Jávor

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus

(2016/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0272/2016)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A8-0136/2017),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kohtule, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus

(2016/2154(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A8-0136/2017),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda täheldas 2015. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud olulisi puudusi seoses Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega;

2.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et Euroopa Kohtu haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2015 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

3.  märgib, et 2015. aastal oli Euroopa Kohtu käsutuses assigneeringutena 357 062 000 eurot (2014. aastal 355 367 500 eurot) ja et assigneeringute täitmise määr oli 99 %; tunneb heameelt 2015. aasta väga kõrge kasutusmäära üle, mis on võrdne 2014. aasta määraga;

4.  märgib, et Euroopa Kohtu 2015. aasta eelarves oli tuludeks arvestatud 44 856 000 eurot; palub Euroopa Kohtul selgitada, miks olid kindlaksmääratud nõuded 2015. aastal 49 510 442 eurot, st 10,4 % suuremad kui eelarves;

5.  märgib, et 2014. aastast kanti 2015. aastasse üle 84 620,37 eurot nõuetega seotud tulu ja 84,28 % moodustab tulu, mis pärineb institutsioonide ja muude liidu asutuste jaoks töötavatelt inimestelt;

6.  märgib, et Euroopa Kohtu eelarve on suuremalt jaolt halduseelarve, millest ligilähedaselt 75 % kasutatakse kohtu töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänud summat seoses hoonete, sisustuse, seadmete ja kohtu eriülesannetega; rõhutab siiski, et tulemuspõhist eelarvestamist ei tuleks kohaldada üksnes kohtu üldeelarve suhtes, vaid see peaks hõlmama ka konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, realistlikke ja tähtajalisi (SMART) eesmärke eri osakondade, üksuste ja töötajate iga-aastastes tegevuskavades; sellega seoses kutsub Euroopa Kohut üles lisama tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte laiemalt oma igapäevasesse tegevusse;

7.  väljendab heameelt Euroopa Kohtu kohtutöö tootlikkuse üle 2015. aastal: kolmele kohtule esitati 1711 kohtuasja ja 1755 kohtuasja lahendati; märgib, et nii palju kohtuasju ei ole Euroopa Kohtule varem ühe aasta jooksul esitatud;

8.  märgib, et Euroopa Kohus lahendas 2015. aastal 616 juhtumit, mis kujutab endast vähenemist võrreldes eelmise aastaga (2014. aastal lõpetati 719 kohtuasja) ja kohtule esitati 713 uut kohtuasja (2014. aastal 622 kohtuasja);

9.  märgib, et 2015. aastal esitati Üldkohtule 831 uut kohtuasja ja lahendati 987 kohtuasja, mis tähendab võrreldes eelmiste aastatega üldist kasvu;

10.  märgib, et Avaliku Teenistuse Kohus lahendas 2015. aastal 152 kohtuasja, samuti kui 2014. aastal, ja kohtule esitati 167 uut kohtuasja; rõhutab, et kümme aastat pärast Avaliku Teenistuse Kohtu loomist lõpetas see kohus 2015. aastal oma töö; on veendunud, et Euroopa Kohus peaks neid kümmet tegevusaastat põhjalikult hindama;

11.  märgib, et kolme kohtu 2015. statistika näitab kohtuasjade keskmise menetlusaja puhul sama suundumust nagu viimastel aastatel, st menetlusaeg on rahuldav (Euroopa Kohtus eelotsusetaotluse puhul 15,3 kuud (2014. aastal 15 kuud), kiire eelotsuse taotluste puhul 1,9 kuud (2014. aastal 2,2 kuud), hagide puhul 17,6 kuud (2014. aastal 20 kuud) apellatsioonikaebuste puhul 14 kuud (2014. aastal 14,5 kuud); Üldkohtus ja Avaliku Teenistuse Kohtus oli keskmine menetlusaega igat liiki kohtuasjade puhul vastavalt 20,6 kuud (2014. aastal 23,4 kuud) ja 12,1 kuud (2014. aastal 12,7 kuud); on seisukohal, et 2015. aastal heaks kiidetud Euroopa Kohtu põhikirja reform toetab ratsionaliseerimise püüdlusi;

12.  tunneb heameelt selle üle, et lahendatud kohtuasjade arv suurenes 2007.–2015. aastal 57 %, seda suuresti tänu kohtute ja abiteenistujate koordineeritud jõupingutustele, kuigi abiteenistujate arv kasvas sel perioodil väga vähe;

13.  märgib, et 2015. aastal võeti vastu Euroopa Kohtu kohtusüsteemi struktuuri reform ja koos sellega töötati Üldkohtule välja uus kodukord; mõistab, et kuna 2019. aastani kestva kolmeetapilise protsessi tulemusel suureneb Üldkohtu kohtunike arv kaks korda, aitab reform Euroopa Kohtul kohtuasjade arvu suurenemisega ka edaspidi toime tulla; jääb ootama analüüsi selle kohta, kuidas mõjutab reform Euroopa Kohtu suutlikkust menetleda kohtuasju mõistliku aja jooksul ja õiglase kohtupidamise põhimõtte rakendamist;

14.  usub, et reform võimaldab Euroopa Kohtul oma suureneva töökoormusega kiiremini ja tulemuslikumalt toime tulla ning see on õigusenõudjate huvides, tagades neile õiguse nõuetekohasele kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul, kooskõlas tõhusa ja kvaliteetse teeninduse eesmärkidega;

15.  võtab teadmiseks, et kohtuliikmete käitumisjuhend on kavas uuesti sõnastada ning selle käigus muudetakse kohtuvälise tegevuse ja kohtunike majanduslike huvide avaldamise sätted täpsemaks; nõuab, et iga kohtuniku kohtuväline tegevus oleks läbipaistvam; nõuab, et Euroopa Kohus esitaks veebisaidil ja iga-aastases tegevusaruandes teabe kohtunike muude ametikohtade ja kohtuväliste tasustatud tegevuste kohta;

16.  märgib, et lähtetuste jaoks ette nähtud 295 500 euro suurustest kulukohustustest kasutati ära ainult 41 209 eurot; juhib tähelepanu sellele, et sellist alarahastamist võiks vältida; nõuab, et Euroopa Kohus parandaks lähetuste eelarve koostamist ja sellega seotud vastutust, ning rõhutab, et lähetused peavad olema kulutõhusad;

17.  on seisukohal, et Euroopa Kohus peaks koosolekute kohta, mida ta peab väliste asjaosalistega (v.a need, kes on seotud õigusemõistmisega), avaldama osalejate ja sisu üldülevaate;

18.  palub Euroopa Kohtul esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2017. aasta juuniks lobitöötegijate, kutseorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega peetavate koosolekute nimekirja; palub Euroopa Kohtul esitada 2017. aasta juuniks ka nende koosolekute protokollid;

19.  võtab rahuloluga teatavaks e-Curia rakenduses tehtud parandused ja asjaolu, et 2015. aastal kasutasid seda kõik liikmesriigid; on seisukohal, et ühes elektrooniliste dokumentide kasutuselevõtuga tuleks parandada andmete turvalisust;

20.  märgib, et vastavalt 2015. aasta juhtimisaruandele teeb Euroopa Kohus tihedat koostööd kontrollikoja meeskonnaga, kes on määratud kohtu tulemuslikkust hindama; märgib sellega seoses, et auditiprotsessi alguses tegi Euroopa Kohus auditimeeskonna tööle takistusi; võtab rahuloluga teadmiseks, et Euroopa Kohus on audiitoritega koostööd parandanud ja esitanud kontrollikojale lisadokumente; on teadlik sellest, et arutelud peavad olema salajased, et aidata tagada otsusetegijate sõltumatust, soodustada otsuste järjepidevust ja lõplikkust ning vältida seda, et otsusetegijad kulutavad otsuse tegemisest rohkem aega nende selgitamisele; juhib aga tähelepanu sellele, et kui hoida arutelud algusest peale saladuses, ei ole välist kontrolli üldse võimalik teha; palub Euroopa Kohtul töötada seetõttu välja sisekontrolli-/parandusmehhanismid, et tagada teataval tasemel kontroll;

21.  võtab teadmiseks, et Euroopa Kohus kavatseb kinni pidada institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 %;

22.  märgib, et vaatamata personali suurele voolavusele, on suur osa (98 %) Euroopa Kohtu ametikohti täidetud, ja toetab selle aktiivset töölevõtmispoliitikat; kutsub Euroopa Kohut üles kehtestama eeskirjad nn pöördukse efekti kohta;

23.  väljendab heameelt töötajate vahetuse üle 2015. aastal Euroopa Kohtu ja Euroopa Keskpanga vahel ja loodab, et see koostöö jätkub ka järgmistel aastatel;

24.  toetab Euroopa Kohtu algatust parandada juhtivatel ametikohtadel soolist tasakaalu ning tunneb heameelt selle üle, et naiste osakaal keskastme ja tippjuhtide ametikohtadel oli 2015. aastal 35 % / 65 %; on siiski veendunud, et soolise tasakaalu osas on institutsioonis veel arenguruumi; võtab ühtlasi teadmiseks, et Euroopa Parlament ja nõukogu on püstitanud eesmärgi tagada naiste ja meeste võrdne esindatus uute kohtunike nimetamisel Üldkohtusse(6);

25.  rõhutab, et geograafiline tasakaal, eelkõige liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi suuruse vaheline suhe, peab olema inimressursside haldamisel oluline aspekt, pidades ennekõike silmas liiduga 2004. aastal ja pärast seda ühinenud liikmesriike;

26.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Kohus saavutas liiduga enne 2004. aasta ühinenud liikmesriikidest pärit ametnike ning 2004. aastal või pärast seda ühinenud liikmesriikidest pärit ametnike vahel parema tasakaalu; on aga sügavalt mures märkimisväärse geograafilise tasakaalustamatuse pärast kesk- ja kõrgema astme juhtkonnas, kusjuures ebasoodsamas olukorras on need liikmesriigid, kes ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastal või pärast seda; kutsub Euroopa Kohut üles püüdma olukorda parandada ja teavitama Euroopa Parlamenti selles osas tehtud edusammudest;

27.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Kohtu sisesed rikkumisest teatamise eeskirjad võeti vastu alles 2016. aasta alguses; soovitab Euroopa Kohtul neid eeskirju personali hulgas levitada, et kõik töötajad oleksid neist teadlikud; palub Euroopa Kohtul esitada 2017. aasta juuniks üksikasjad rikkumisest teatamise juhtumite kohta 2015. aastal (kui neid oli) ja selle kohta, kuidas neid käsitleti ja need lahendati;

28.  nõuab tungivalt, et Euroopa Kohus kehtestaks, et huvide konflikti puudumise deklaratsiooni asemel tuleb esitada huvide deklaratsioon, sest kui anda huvide konfliktile ise hinnang, siis see on juba iseenesest huvide konflikt; on seisukohal, et huvide konfliktile peab hinnangu andma sõltumatu isik; palub Euroopa Kohtul anda tehtud muudatustest 2017. aasta juuniks aru ja näidata, kes huvide konfliktide olukorda kontrollib; kordab, et läbipaistvus on avalikkuse usalduse tagamisel peamine tegur; palub Euroopa Kohtul sätestada pöördukse efekti suhtes kohaldatavad selged eeskirjad ning kehtestada pöördukse efekti vältimiseks meetmed ja heidutavad karistused, nagu pensioni vähendamine või keeld töötada vähemalt kolm aastat samasugustes asutustes;

29.  märgib, et Euroopa Kohus teeb institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee raames koostööd komisjoni ja Euroopa Parlamendi suulise tõlke teenistusega, eelkõige suulise tõlke valdkonnas; loodab, et seda koostööd laiendatakse kirjaliku tõlke valdkonnale, ning toetab seda alati, kui see on võimalik ega mõjuta negatiivselt Euroopa Kohtu kohustusi;

30.  kutsub Euroopa Kohut üles esitama parlamendile kirjaliku tõlke kulud vastavalt ühtlustatud metoodikale, milles lepiti kokku institutsioonidevahelist tegevust ja tulemusnäitajaid käsitlevas institutsioonidevahelises töörühmas;

31.  märgib, et seoses kontrolliga töö välistõlkesse suunamise üle ja uute tõlkeabivahendite kasutuselevõtuga suurenes Euroopa Kohtu kirjaliku tõlke direktoraadi töökoormus 2015. aastal 1,4 % ja selle tootlikkus kasvas 7 %;

32.  pooldab seda, et ametiautodega seotud kulud ja kasutamistingimused vaatavad ühiselt läbi Euroopa Kohtu ja kontrollikoja siseauditi talitused; kutsub Euroopa Kohut üles kaaluma kõnealuse läbivaatamise raames võimalust vähendada liikmete ja personali käsutuses olevat ametiautode arvu; palub Euroopa Kohtul peale selle paremini kontrollida, kui palju kasutatakse ametiautosid erasõitudeks;

33.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kohus on kohustunud täitma kõrgeid keskkonnaeesmärke; soovitab, et Euroopa Kohus kohaldaks keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtet ja nõuab süsinikdioksiidi kompenseerimiseks eeskirjade kehtestamist ja piisava eelarve tagamist;

34.  võtab teadmiseks üksikasjaliku teabe Euroopa Kohtu kinnisvarapoliitika kohta, eelkõige seoses olemasolevale hoonekompleksile viienda juurdeehituse ehitamisega;

35.  tunneb heameelt selle üle, et Firenzes asuvas Euroopa Liidu Ajalooarhiivis avati Euroopa Kohtu ajalooarhiiv;

36.  peab Euroopa Kohtu algatust avaldada iga-aastane tegevusaruanne uues vormis kiiduväärseks; palub Euroopa Kohtul kontrollikoja aastaaruanne, eelkõige osad, milles on juttu Euroopa Kohtust, avaldada;

37.  palub Euroopa Kohtul liidu kodanike teavitamise poliitikat parandada;

38.  peab Euroopa Kohtu vastust Euroopa Parlamendi esitatud küsimusele nr 26 hüvitiste kohta ebarahuldavaks; palub Euroopa Kohtult selgitust ning selget ja üksikasjalikku vastust.

2.2.2017

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus

(2016/2154(DEC))

Arvamuse koostaja: Gilles Lebreton

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt selle üle, et IV jao (Euroopa Kohus) assigneeringute kasutamise määr püsis 2015. aastal väga kõrgel (kokku 99,1 % ning peatükkide 14 ja 21 assigneeringute osas koguni 99,8 %);

2.  rõhutab, et Euroopa Kohtu eelarve koosneb ainult halduskuludest, millest umbes 75 % on seotud institutsioonis töötavate inimestega ning ülejäänu kinnisvara, mööbli, seadmete ja mitmesuguste jooksvate kuludega;

3.  väljendab rahulolu sellega, et 2015. aasta aruandes, nagu ka varasemates aruannetes juba alates 2010. aastast, ei ole kontrollikoda teinud Euroopa Kohtu kohta tähelepanekuid; juhib lisaks tähelepanu sellele, et viimasel ajal ei ole kontrollikoda koostanud Euroopa Kohtu kohta ühtegi eriaruannet;

4.  märgib, et kolme kohtu statistika 2015. aasta kohta kinnitab varasematel aastatel täheldatud suundumust kohtumenetluste keskmise kestuse osas, millega võib ka praegu rahul olla [Euroopa Kohus: eelotsusetaotlused keskmiselt 15,3 kuud (2014. aastal 15 kuud), kiireloomulised eelotsusetaotlused 1,9 kuud (2014. aastal 2,2 kuud), hagimenetlused 17,6 kuud (2014. aastal 20 kuud) ja apellatsioonkaebused 14 kuud (2014. aastal 14,5 kuud); Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus: vastavalt 20,6 kuud (2014. aastal 23,4 kuud) ja 12,1 kuud (2014. aastal 12,7 kuud) kõigi menetluste puhul kokku]; on seisukohal, et 2015. aastal heaks kiidetud Euroopa Liidu Kohtu põhikirja reform toetab ratsionaliseerimise püüdlusi;

5.  märgib, et kokku lõpetasid Euroopa Liidu Kohtu kolm kohut 2015. aastal 1775 kohtuasja (2014. aastal 1685), mis tähendab 4,2 % suurust kasvu; on ühtlasi seisukohal, et institutsiooni aastane töömaht oli suurem kui kunagi varem, sest algatatud kohtuasjade arv tõusis 1691-lt 2014. aastal 1711ni 2015. aastal, mis on Euroopa Liidu Kohtu ajaloos suurim kohtuasjade arv(7);

6.  tunneb heameelt selle üle, et lõpuleviidud kohtuasjade arv on ajavahemikul 2007–2015 kasvanud 57 %, seda suuresti tänu kohtute ja abiteenistujate koordineeritud jõupingutustele, kuigi abiteenistujate arv kasvas sel perioodil väga vähe;

7.  usub, et kohtusüsteemi reform võimaldab Euroopa Kohtul oma suureneva töökoormusega kiiremini ja tulemuslikumalt toime tulla ning see on õigusenõudjate huvides, tagades neile õiguse nõuetekohasele kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul, kooskõlas tõhusa ja kvaliteetse teeninduse eesmärkidega;

8.  tunneb heameelt kohtudokumentide elektroonilise esitamise ja edastamise rakenduse e-Curia edu üle, millest annab tunnistust rakenduse juurdepääsukontode (2015. aastal 2914; 2014. aastal 2230) ja seda kasutavate liikmesriikide (2015. aastal 26; 2014. aastal 25) arvu kasv; ergutab liikmesriike võtma meetmeid rakenduse propageerimiseks ja palub komisjonil pakkuda välja selleks sobivaid võimalusi, näiteks avalikkusele suunatud teavituskampaaniate korraldamine liikmesriikides ja dokumentide levitamine liikmesriikide kohtute kaudu;

9.  võtab rahuloluga teadmiseks asjaolu, et kohus tegutseb meeste ja naiste võrdse esindatuse tagamise nimel vastutusrikastel ametikohtadel (2015. aastal oli naisi AD-ametikohtadel 53 % ja juhtivatel ametikohtadel 35 %, mis moodustab ligikaudu 60 % kohtu töötajatest), ning et loodud on spetsiaalne töörühm, mille ülesanne on uurida selles valdkonnas esinevaid takistusi ja võimalusi nende kõrvaldamiseks; võtab ühtlasi teadmiseks, et Euroopa Parlament ja nõukogu on püstitanud eesmärgi tagada naiste ja meeste võrdne esindatus uute kohtunike nimetamisel Üldkohtusse(8).

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.1.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

0

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sergio Gaetano Cofferati, Angel Dzhambazki, Evelyne Gebhardt

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Bogusław Liberadzki, Notis Marias, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Hannu Takkula, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Markus Pieper, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Raymond Finch, Jens Geier, Arne Lietz, Piernicola Pedicini

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Martina Dlabajová, Hannu Takkula

Richard Ashworth

Piernicola Pedicini

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Markus Pieper, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Patricija Šulin, Joachim Zeller

Inés Ayala Sender, Jens Geier, Karin Kadenbach, Bogusław Liberadzki, Arne Lietz, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

Benedek Jávor, Bart Staes

3

ECR

EFDD

ENF

Notis Marias

Raymond Finch

Jean-François Jalkh

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 69, 13.3.2015.

(2)

ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.

(3)

ELT C 375, 13.10.2016, lk 1.

(4)

ELT C 380, 14.10.2016, lk 147.

(5)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)

Vt Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta seadusandliku resolutsiooni lisa – Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0377.

(7)

2015. aasta aruanne – Tegevusaruanne – Volitatud eelarvevahendite käsutaja tegevusaruanne – lk 6, http://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2016-06/rapport_gestion_2015_en_version_web.pdf.

(8)

Vt 28. oktoobri 2015. aasta seadusandliku resolutsiooni lisa – Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0377.

Õigusalane teave