Menetlus : 2016/2152(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0153/2017

Esitatud tekstid :

A8-0153/2017

Arutelud :

PV 26/04/2017 - 19
CRE 26/04/2017 - 19

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.15

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0146

RAPORT     
PDF 602kWORD 92k
4.4.2017
PE 593.979v02-00 A8-0153/2017

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

(2016/2152(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Dennis de Jong

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

(2016/2152(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2015. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2016)0475 – C8-0270/2016)(2),

–  võttes arvesse 2015. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2015 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(7), eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0153/2017),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2015. aasta raamatupidamisaruande vastu 4. juulil 2016. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja tõendas 24. juunil 2016. aastal, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused andsid aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.  arvestades, et 2015. aasta haldus- ja muude kulude erihinnangus märkis kontrollikoda, et ta ei leidnud kontrollitud institutsioonide ja asutuste iga-aastastes tegevusaruannetes ega sisekontrollisüsteemides, mida nõutakse määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, tõsiseid puudusi;

D.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõike 1 kohaselt on nõutav, et kõik liidu institutsioonid võtaksid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

(2016/2152(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0153/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

B.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 129 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul;

C.  arvestades, et kontroll – eelkõige eelarve täitmisele iga-aastase heakskiidu andmise menetluse vormis – aitab tagada, et parlamendi poliitilised juhid ja administratsioon täidavad liidu kodanike ees aruandekohustust; arvestades, et avaliku sektori vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja mõjusust on võimalik pidevalt parandada; arvestades, et tulemuspõhise eelarvestamise põhimõte ning hea tava inimressursside juhtimisel peaksid olema eelarve täitmise põhielemendid;

Parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise ülevaade

1.  märgib, et parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise ametliku järelevalvesüsteemi neli peamist komponenti on järgmised:

a)  lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamine parlamendi peaarvepidaja poolt;

b)  siseaudiitori aastaaruanded ja tema arvamus sisekontrollisüsteemi kohta;

c)  hinnang, mille on kõikide liidu institutsioonide, sealhulgas parlamendi haldus- ja muudele kuludele andnud selle välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“); ning

d)  eelarvekontrollikomisjoni ette valmistatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille tulemusel parlament otsustab, kas anda presidendi tegevusele parlamendi eelarve täitmisel heakskiit või mitte;

2.  märgib, et siseaudiitori aastaaruanne sisaldab leide, mis põhinevad konkreetsel auditeerimistööl; seab eesmärgiks eelarvehalduse ja finantsjuhtimise parandamise, kuid mitte täieliku ülevaate andmise parlamendi eelarvehaldusest ja finantsjuhtimisest; märgib, et ka kontrollikoja aruanne kajastab parlamendi tehingute puhul ainult väikese valimi (16 tehingut) hindamistulemusi;

3.  märgib, et halduskulude üldiselt madal veamäär võib olla põhjustatud sellest, et kontrollikoda pööras parlamendi tehingutele suhteliselt vähe tähelepanu;

4.  juhib aga tähelepanu sellele, et isegi kui veamäär on märkimisväärselt madal, siis mainerisk on suhteliselt suur, kui arvestada, et sellised finants- ja eelarvevead võivad avaldada negatiivset mõju institutsiooni reputatsioonile;

5.  märgib peale selle, et kuna alles hiljuti jõuti üldisele üksmeelele selles, et vaja on tulemuspõhist eelarvestamist, ei tohiks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse puhul piirduda ainult eeskirjade eiramise avastamisega, vaid tuleks ka mõõta konkreetseid tulemusi, ning ka see on parlamendi puhul eriti oluline, sest tulemuste puudumisel on institutsiooni mainele otsene mõju;

6.  märgib sellega seoses, et töö, mida parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames teeb, annab võimaluse parlamendi administratsiooni raamatupidamise aastaaruannet põhjalikumalt analüüsida;

Parlamendi raamatupidamise aastaaruanne

7.  märgib, et parlamendi 2015. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 794 929 112 eurot ehk 19,78 % kõigi liidu institutsioonide 2015. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku(8) rubriigist 5 ning lõplikud assigneeringud oli 2014. aasta eelarvest (1 755 631 742 eurot) 2,2 % suuremad;

8.  märgib, et 31. detsembri 2015. aasta seisuga raamatupidamise aastaaruandesse kantud kogutulu oli 176 367 724 eurot (2014. aastal oli see 174 436 852 eurot), sealhulgas 27 988 590 eurot sihtotstarbelist tulu (2014. aastal oli see 26 979 032 eurot);

9.  juhib tähelepanu sellele, et 71 % kulukohustuste kogumahust oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud); märgib, et see näitab, et parlamendi kulud on äärmiselt järjepidevad, suur osa eelarvest on seotud parlamendiliikmete ja töötajate töötasudega, mida kohandatakse vastavalt personalieeskirjadele ja muudele lepingulistele kohustustele;

10.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2015. aastal suleti:

a) Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2015. aastaks ette nähtud assigneeringud:

1 794 929 112

2014. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

2014. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

277 911 825

2015. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

27 988 590

2014. aastast üle kantud, sihtotstarbelistele tulule vastavad assigneeringud:

106 077 150

Kokku:

2 206 906 677

b) Assigneeringute kasutamine 2015. aastal (eurodes)

kulukohustused:

2 176 992 756

tehtud maksed:

1 770 807 099

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust eraldatud assigneeringud:

392 379 176

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

tühistatud assigneeringud:

43 720 402

c) Tulu (eurodes)

2015. aastal saadud tulu:

176 367 724

d) Bilansi summa 31. detsembri 2015. aasta seisuga (eurodes)

1 511 058 599

11.  märgib, et 2015. aastal seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest kulukohustustega 99,1 %, kusjuures tühistamismäär oli 0,9 %, ning sarnaselt eelnevate aastatega saavutati väga kõrge eelarve täitmise määr;

12.  juhib tähelepanu sellele, et tühistatud assigneeringute summa oli kokku 41 422 684 eurot ning enamik neist olid seotud töötasude ja hoonetega seotud kuludega;

13.  märgib, et assigneeringujääke paigutati ümber summas 71 000 000 eurot, mis moodustas 4 % kõigist määratlemata otstarbega assigneeringute rubriikidest ja muudest allikatest ümber paigutatud assigneeringutest, et aidata katta Konrad Adenaueri hoone iga-aastaseid liisingumakseid; nõuab tungivalt, et parlamendi hoonete poliitika tuleks eelarvestrateegias piisava selgusega kindlaks määrata; peab assigneeringujääkide ümberpaigutamise taset väga kõrgeks; on kindlal arvamusel, et eelarve tõhusa haldamisega tuleks selliseid ümberpaigutamisi vähendada hädavajaliku miinimumini; palub seoses sellega kontrollikojal koostada aruanne Euroopa Parlamendi hoonete poliitika kohta;

Kontrollikoja arvamused 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

14.  märgib, et üldisest auditi tõendusmaterjalist nähtub, et halduskuludes ei esine vigu olulisel määral, sest seitsme kvantifitseeritava vea põhjal on hinnanguline veamäär mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 5 (haldus) 0,6 % (2014. aastal 0,5 %);

15.  väljendab suurt muret kontrollikoja leiu pärast, et kõigist kontrollitud 151st liidu institutsioonide tehingust esines vigu 22 puhul (14,6 %); märgib siiski, et 22 tehingust vaid seitse kvantifitseeriti ja omasid seega finantsmõju, mille tulemuseks on hinnanguline veamäär 0,6 %;

16.  võtab peale selle teadmiseks leiud, mis kontrollikoja 2015. aasta aastaaruandes puudutavad parlamenti; märgib, et kontrollikoda leidis puudusi 2014. aastal tehtud kulutuste kinnitamise ja arveldamise kontrollimisel; need hõlmasid vaid ühte kontrollitud kuueteistkümnest parlamendi tehingust, mis olid seotud mõne fraktsiooniga, ja puudused likvideeriti 2015. aastal;

17.  võtab teadmiseks vastused, mille parlament kontrollikojale ärakuulamismenetluse käigus andis; palub kontrollikojal hoida vastutavat komisjoni kursis oma soovituse rakendamisega, et anda paremaid juhiseid ja vaadata läbi fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise praegune kontrolliraamistik;

Siseaudiitori aastaaruanne

18.  märgib, et 30. jaanuaril 2017. aastal siseaudiitori osavõtul toimunud pädeva komisjoni avatud koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ja luges üles järgmised teemad, mille kohta ta 2015. aastal aruande vastu võttis:

–  siseauditiaruannetes tõstatatud küsimuste lahendamise seisu uurimine;

–  mitmekeelsuse eeskiri;

–  IT-süsteemide tõhus toimimine ja tulemuslikkuse mõõtmine;

–  finantsjuhtimissüsteem;

–  võlgade sissenõudmise menetlus;

–  talitluspidevuse haldamine;

–  IT andmekeskuse inventuur ja välisekspertidega tegelemine;

19.  teadvustab ja toetab siseaudiitori seisukohti, mille kohaselt tuleb:

–  koostada põhjendatud ettepanek mitmekeelsuse eeskirja ajakohastamiseks suulise tõlke teenuste seisukohast, hõlmates konkreetseid sätteid kolmepoolsete kohtumiste planeerimise kohta;

–  parandada suulise tõlkega koosolekute õigusraamistikku, mis peaks hõlmama: kehtivate eeskirjade paremat kooskõlastamist; meetmeid nõudluse ühtlasemaks hajutamiseks kogu nädalale ning kasutamata ajavahemike kindlakstegemiseks ja täitmiseks; toonitab vajadust vähendada viimasel hetkel ärajäetavate koosolekute arvu, kuna see põhjustab märkimisväärset ressursside ebaratsionaalset paigutamist;

–  koostada asjakohased kriteeriumid ja soovituslikud piirmäärad õigusmenetluste algatamiseks ja võlgade sissenõudmisest loobumiseks ning nende esitamiseks peamisele volitatud eelarvevahendite käsutajale heakskiidu saamiseks;

–  töötada välja asjakohane talitluspidevuse haldamise juhtimissüsteem ja poliitika (sh institutsioonilised ja praktilised juhised);

20.  märgib, et pärast järjestikuseid järelauditeid oli sisekontrolli raamistiku läbivaatamise käigus ette nähtud meetmetest (kõik puudutasid mõõdukat riski) 2015. aasta lõpus pooleli neli, millest ühe tähtaeg on nihkunud parlamendi uue finantsjuhtimissüsteemi raames 2017. aastasse; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis meetmete puhul tehtud edusammudega;

21.  palub, et siseaudiitor keskenduks aastaaruande esitamisel rohkem sellistele aspektidele, kus esinesid vead ja/või rikuti õigusnorme, ja kehtestaks menetlused toimivuse ja tulemuste hindamiseks; palub siseaudiitoril esitada ka aruande oma volituste täitmise käigus tuvastatud probleemide järelmeetmete, edasiste arengute ja lahenduste kohta;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

22.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 20. oktoobril 2016. aastal, ja peasekretäri ettekande, milles käsitleti Euroopa Parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning võtab samuti teadmiseks seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse; peab siiski kahetsusväärseks, et paljud neist taotlustest on jäänud järelmeetmeteta ning ei ole antud mingeid põhjusi ega põhjendusi; rõhutab, kui oluline on võimalus eelarvekontrollikomisjonis sagedamini koos peasekretäriga arutada küsimusi, mis puudutavad parlamendi eelarvet ja selle rakendamist;

23.  märgib, et Euroopa Parlamendi eelarve täimisele heakskiidu andmist käsitleva raporti projekti esitamise kuupäeva ja peasekretärile täiendavate küsimuste esitamiseks antud tähtaja vahel valitses ebakõla; palub peasekretäril esitada vastused täiendavatele küsimustele enne muudatusettepanekute esitamise tähtaega ja vajaduse korral enne hääletust parlamendikomisjonis;

Parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

24.  märgib, et 30. jaanuaril 2017. aastal toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel arvamuste vahetus, millest võtsid osa ka kontrollikoja liige ja siseaudiitor;

25.  väljendab rahulolu sellega, et parlamendi administratsioon püüab pidevalt parandada kõigi parlamendi teenistuste tulemusi ja teha seda tõhusal viisil, kuigi leiab ka, et mõnel juhul võtab muudatuste praktikasse viimine liiga kaua aega;

26.  märgib, et Euroopa Parlament, mis läheb igale kodanikule maksma umbes 3,60 eurot aastas, ei pea pelgama võrdlusi teiste parlamentaarsete süsteemidega, eriti kuna kolmandik kuludest kulub sellistele põhiteguritele (mitmekeelsus ja töökohtade arv), mille üle parlamendil endal on vaid piiratud mõju ning mis teisi parlamente samas vormis ei puuduta;

27.  märgib aga, et tähelepanu, mida tulemuspõhisele eelarvestamisele pööratakse, on peadirektoraaditi erinev ning on heal tasemel näiteks finantsküsimuste peadirektoraadis (DG FINS), kuid endiselt algetapis administratsiooni ülejäänud üksustes; kutsub peasekretäri üles tagama, et kogu administratsioonis seatakse selged ja mõõdetavad eesmärgid ning et nende täitmist kontrollitakse;

28.  võtab teadmiseks peasekretäri vastuse rakenduse ePetition kättesaadavuse kohta parlamendiliikmetele ja üldsusele ning õigustalituse aruande; palub peasekretäril anda aru õigusteenistuse soovituste järelmeetmetest;

29.  peab kiiduväärseks tähelepanu, mida administratsioon pöörab eelkõige riigihankemenetlustes jätkusuutlikkusele; märgib aga, et tänu uue riigihankedirektiivi(9) jõustumisele on võimalik suurendada sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kriteeriumide osakaalu võrreldes madalaima hinna kriteeriumiga;

30.  kutsub peasekretäri üles esitama tegevuskava selle kohta, kuidas kohaldada parlamendi hankemenetlustes jätkusuutlikkuse kriteeriume, ja hindama sellega seoses keskkonnahoidlike hangete kasutamist;

31.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja andmeil on parlamendi mitmest asukohast tingitud kulud aastas 114 miljonit eurot, ja võtab teadmiseks, et 2013. aasta Fox-Häfneri raporti kohaselt on 78 % kõigist parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest otseselt tingitud parlamendi teenistuste geograafilisest hajutatusest; tuletab meelde, et mitme asukoha tagajärjeks keskkonna seisukohast on hinnanguliselt 11 000 – 19 000 tonni CO2 heidet; palub juhatusel nõuda peasekretärilt viivitamata parlamendi üheainsa töökoha tegevuskava väljatöötamist; kordab oma üleskutset Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegeleda pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud; on veendunud, et Ühendkuningriigi lahkumine ja vajadus paigutada ümber Euroopa ametid, mille praegune asukoht on Ühendkuningriigis, võivad pakkuda suurepärase võimaluse lahendada üheaegselt mitu küsimust; juhib siiski tähelepanu ELi toimimise lepingu artiklile 341, milles sätestatakse, et liidu institutsioonide asukoht määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel, ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 6, milles on sätestatud, et Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourgis; tuletab meelde, et üheainsa töökoha lahendus nõuab aluslepingute muutmist;

32.  tuletab meelde administratsiooni vastust parlamendi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutava küsimustiku 75. küsimusele, et on otsustatud loobuda pikaajaliste lähetuste tavast, mis võimaldab saavutada märkimisväärset kokkuhoidu, kuid leiab, et see on tugevas vastuolus asjaoluga, et hetkel viibib pikaajalises lähetuses 13 parlamendi töötajat; on seisukohal, et töötaja pikaajaline lähetus (mis hõlmab kodumaalt lahkumise toetust ja päevarahasid) riiki, kus kõnealune isik juba elas ja töötas, kujutab endast maksumaksjate raha häbiväärset kasutamist ja on personalieeskirjadega vastuolus; nõuab iga pikaajalise lähetuse asjaolude selgitamist ning eriti pikaajalise lähetuse põhjuste ja kulude avalikustamist;

33.  tuletab meelde, et kõik liidu ametnikud ja muud teenistujad, isegi need, kes töötavad kabinettides, täidavad oma ülesandeid ainult liidu huve silmas pidades vastavalt personalieeskirjades sätestatud eeskirjadele; juhib tähelepanu sellele, et ELi ametnikud on palgatud maksumaksja raha eest, mis ei ole ette nähtud pressi- või muude selliste töötajate palkamiseks, kes tegelevad presidendi mis tahes poliitiliste huvidega liikmesriikides; kutsub juhatust üles kehtestama selgeid sätteid Euroopa Parlamendi eeskirjades;

34.  võtab teadmiseks presidendi 21. oktoobri 2015. aasta otsuse, millega ta soovis nimetada parlamendis ametisse juhtivametnikke, järgimata seejuures menetlusi ja kasutamata eelkõige avalikke kandideerimiskutseid; märgib, et see otsus „ei olnud kooskõlas eeskirjadega“ (administratsiooni vastus seoses eelarvekontrollikomisjoni teise küsimustikuga); nõuab, et see presidendi otsus tunnistataks ametlikult kehtetuks;

35.  märgib, et 15. detsembril 2015 andis president endale õiguse eraldada oma kantselei töötajatele piiramatult erihüvitisi, ületades kantselei kehtivat hüvitiste määra, vaatamata sellele, et personalieeskirjades ei ole sellist erihüvitist ette nähtud; tõstatab veel kord küsimuse sellise õiguse seaduslikkuse ja erihüvitiste kehtivuse kohta; palub kaaluda asjaomase otsuse kehtetuks tunnistamist;

Külastusrühmade toetussüsteemi haldamine

36.  võtab teadmiseks asjaolu, et juhatus võttis 24. oktoobril 2016. aastal vastu muudetud eeskirjad ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmise kohta;

37.  tunneb heameelt selle üle, et sellega vähendatakse märkimisväärselt sularahamaksete hulka ja nähakse ette kohustuslikud elektroonilised ülekanded, tänu millele väheneb vargusoht ja parlamendi maine kahjustamise oht, kuid säilib siiski arvestatav paindlikkus; toetab juhatuse kavatsust muudetud süsteem üks aasta pärast kasutuselevõtmist uuesti läbi vaadata; peab siiski kahetsusväärseks, et makseid võib teha selleks määratud assistentide isiklikele kontodele, kes peavad tõendama rühma kulusid; kardab, et sellega pannakse registreeritud assistentidele tarbetu rahaline ja õiguslik vastutus ja võimalik risk; nõuab tungivalt, et juhatus käsitleks seda küsimust esmatähtsana;

38.  taunib asjaolu, et parlament andis heakskiidu oma presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisel, jättes viimasel hetkel välja olulised punktid, milles tõstatati küsimusi presidendi poliitilise ja finantstegevuse kohta 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal;

Läbipaistvusregister ja huvide konfliktid

39.  väljendab heameelt seoses meedia ja üldsuse kasvava huviga parlamendi ja tema administratsiooni vastu; võtab siiski teatavaks mõnede ajakirjanike väited, et neil on otsitavat teavet raske kätte saada; juhib tähelepanu asjaolule, et parlamendi ja selle administratsiooni tegevuse läbipaistvus on institutsiooni legitiimsuse seisukohast ülioluline ning juurdepääsu teabele tuleks parandada, järgides alati isikuandmete kaitset käsitlevaid eeskirju;

40.  kutsub juhatust üles avaldama parlamendi veebisaidil masinloetavas vormingus asjakohased dokumendid, mille peasekretär on talle esitanud, välja arvatud juhul, kui see on võimatu dokumentides sisalduva teabe laadi tõttu, näiteks isikuandmete kaitsmiseks;

41.  rõhutab vajadust muuta Euroopa Parlamendi siseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse töö läbipaistvamaks ja avatumaks; nõuab, et juhatuse päevakorrad avaldataks aegsasti intranetis ja et koosolekute protokolle avaldataks palju kiiremini; märgib, et ei ole vaja oodata, kuni need on tõlgitud kõikidesse keeltesse;

42.  palub peasekretäril esitada käesolev resolutsioon juhatusele, rõhutades kõiki taotlusi meetmete võtmiseks või otsuste tegemiseks juhatuse poolt; kutsub peasekretäri üles koostama tegevuskava ja ajakava, mis võimaldab juhatusel võtta järelmeetmeid ja/või reageerida soovitustele, mis sisalduvad parlamendi resolutsioonides eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning lisama tulemused iga-aastasesse järelevalvedokumenti; palub peasekretäril anda õigeaegselt aru eelarve- ja eelarvekontrollikomisjonile kõigist juhatusele esitatud projektidest, millel on märkimisväärne mõju eelarvele;

43.  on seisukohal, et parlamendiliikmetel peaks olema võimalik anda parlamendi veebisaidil oma valijaskonnale võimalikult läbipaistvat teavet oma tegevuse kohta, ning kutsub seetõttu peasekretäri üles töötama välja süsteemi, mille abil Euroopa Parlamendi liikmed saaksid avaldada üksikasjalikku teavet huvigruppide esindajatega peetavate kohtumiste kohta; ja nõuab tungivalt, et peasekretär tagaks selle võimaluse ilma edasiste viivitusteta, nagu nõuti juba parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis;

44.  kordab Euroopa Parlamendi seisukohta üldkulude hüvitise osas, mis on esitatud parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punktides 36–39; märgib, et neil Euroopa Parlamendi liikmetel, kes seda soovivad, on juba võimalik esitada auditiga seotud kulusid üldkulude hüvitisega seotud abikõlblike kuludena; palub juhatusel uurida, kas on võimalik leida kulutõhusaid viise selleks, et parlamendiliikmed saaksid lasta oma kulusid auditeerida välisaudiitorite asemel parlamendi administratsioonil;

45.  märgib parlamendiliikmete vähest teadlikkust võimalusest tagastada üldkulude hüvitise ülejääk; palub peasekretäril tutvustada seda võimalust esmatähtsana; nõuab tungivalt, et parlamendiliikmed tagastaksid ülejäägi oma mandaadi lõppedes;

46.  samuti kutsub peasekretäri üles varustama parlamendiliikmeid, kes soovivad avaldada üksikasju neile makstud kõigi muude parlamendi hüvitiste kohta oma isiklikul veebisaidil, kergesti töödeldavate asjakohaste andmetega;

47.  palub lisaks peasekretäril abistada samal viisil ka huvitatud fraktsioone;

48.  märgib, et parlamendi veebisaidil tehakse kättesaadavaks hulk Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tunnustamise otsust puudutavaid dokumente koos lõpliku eraldise kindlaksmääramise üksikasjadega; palub Euroopa Parlamendil taotleda, et komisjon esitaks ettepaneku Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist käsitleva kehtiva õigusakti(10) läbivaatamiseks, sealhulgas Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste loomise rangemate nõuete kohta, et hoida ära rikkumisi;

49.  peab kiiduväärseks erivormi kasutuselevõtmist, millega raportöörid saavad teada anda, milliste huvirühmade esindajad nende raporti koostamist mõjutasid (seadusandlik jalajälg);

50.  kordab, et nõuab parlamendi administratsioonilt aruande koostamist selle kohta, kuidas huvirühmade esindajad ja muud välisorganisatsioonid parlamendi hooneid kasutavad;

51.  väljendab muret selle pärast, et kehtiv parlamendiliikmete käitumisjuhend võib vajada huvide konfliktide vältimiseks täiendavaid parandusi, eelkõige seoses järgmisega:

–  parlamendiliikmete tasustatud lisatöö;

–  endiste parlamendiliikmete lobitöö Euroopa Liidu institutsioonide juures ajal, mil neil on õigus saada üleminekuhüvitist;

–  Euroopa Parlamendi liikmete majanduslike huvide deklaratsioonide registreerimine;

–  nõuandekomitee koosseis ja pädevus;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

52.  tunneb heameelt selle üle, et parlamendi kommunikatsioonitegevuse tulemuste mõõtmiseks on välja töötatud näitajad, ja kutsub peasekretäri üles käsitlema selle uue tulemuspõhise käsitlusviisi tõhusust parlamendi 2016. aasta tegevusaruande kommunikatsioonipeatükis eraldi jaos;

53.  väljendab rahulolematust parlamendi praeguse kommunikatsioonistrateegiaga; on seisukohal, et tõsiseid probleeme on praeguse strateegia tulemuslikkuse ja sidususega ning eelkõige selle rahastamisega, ning palub parlamendi teenistustel koostada kommunikatsioonistrateegia, mis teeniks institutsiooni huve tulemuslikult ja säästlikult;

54.  toetab eri programme, mille eesmärk on teha parlamendi külastamine ajakirjanike ja teiste parlamendi tegevusest rohkem huvitatud kodanike jaoks lihtsamaks;

55.  kordab sellega seoses oma 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames tehtud üleskutset, milles märgiti, et Euroopa Parlamendi veebisait on endiselt suhteliselt vähe kasutajasõbralik, seal on raske orienteeruda ja see ei sisalda kõige uuemaid tehnoloogilisi lahendusi, mistõttu on raske leida kiiresti asjakohast teavet; samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et Euroopa kodanikega suhtlemise tähtsust silmas pidades ei aita veebisait kaasa parlamendi maine parandamisele üldsuse jaoks;

56.  kutsub kommunikatsiooni peadirektoraati (DG COMM) üles võtma kasutusele tõhusama ja kasutajasõbralikuma veebisaidi, mis sisaldab tõhusamat veebisaidi otsingumootorit, mis tõstab parlamendi mainet üldsuse silmis ning vastab otsesemalt kodanike vajadustele ja huvidele; märgib, et arvestatavatele kulutustele vaatamata on saadud üksnes keskpäraseid tulemusi;

57.  väljendab muret parlamendi kommunikatsioonistrateegia tõhususe pärast; nõuab sellega seoses kehtiva strateegia põhjalikku läbivaatamist ja eelkõige aktiivsemat lähenemist neile kodanikele, keda parlamendi tegevus ei huvita või kes on parlamendi töö suhtes lausa skeptilised; kutsub peasekretäri üles töötama välja uue strateegia paremini ka nende kodanikeni jõudmiseks ja nendega suhtlemiseks, lihtsustades selleks muu hulgas nende juurdepääsu teabele, eesmärgiga kummutada parlamendi suhtes valitsevaid alusetuid eelarvamusi ning vältida tarbetuid ja kulukaid reklaamikampaaniaid;

58.  rõhutab vajadust ajakohastada parlamendi infobüroode ülesandeid, optimeerides uute kommunikatsioonitehnoloogiate ja -viiside kasutamist ning kasutades ära nende privilegeeritud geograafilist asukohta kodanikele lähemal selleks, et veelgi intensiivistada kohapeal toimuvat tegevust, näiteks arutelude korraldamist Euroopa Parlamendi liikmete ja kodanikuühiskonna osavõtul, eesmärgiga inimesi kuulata ja teha nendega koostööd; toonitab, et nende ürituste tulemusena internetis tekkivad arutelud ja meediatähelepanu peaksid aitama kodanikeni jõudmist veelgi parandada; märgib, et liikmesriikides asuvate parlamendi infobüroode hoonete ja töötajatega seotud kulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes sellega, kui palju raha kulutatakse nende büroode põhiülesannetele; palub peasekretäril esitada 2017. aasta lõpuks eelarvekontrollikomisjonile üksikasjaliku aruande Brüsselis ja Strasbourgis asuvate infobüroode tegevuse ja finantsaspektide kohta, keskendudes eriti nende pakutavale lisaväärtusele;

59.  on mures vastuste pärast kirjalikult vastatavatele küsimustele, mis puudutavad parlamendi infobüroosid mõnedes liikmesriikides, kuna enamikul juhtudel tuleneb üksnes väike osa nende tegevuskuludest infobüroode tegelike eesmärkide ja ülesannete täitmisest, samas kui lõviosa rahast kulutatakse büroode üürikuludele ning töötajate palkadele ja reisikuludele;

60.  kutsub peasekretäri üles parandama eri peadirektoraatide vahelist sisesuhtlust, näiteks selleks, et selliste uute tähtsate vahendite nagu õigusloome ajakava (legislative train) väljatöötamisest saaks teada suurem hulk inimesi nii parlamendi sees kui ka sellest väljaspool;

Filmiauhind LUX

61.  väljendab heameelt selle üle, et nagu 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames nõuti, tehti eelarvekontrollikomisjonile ning kultuuri- ja hariduskomisjonile ühine esitlus uuringu kohta, mille eesmärk oli välja selgitada, kas filmiauhind LUX on tuntud ja kuidas sellesse – kui üldse – vastavas liikmesriigis suhtutakse, ja uuringu tulemuste kohta;

62.  tuletab meelde, et uuringus selgitati peamiselt, kui hästi teavad filmiauhinda LUX Euroopa Parlamendi liikmed ja filmitegijad, ning käsitleti auhinna eesmärki – näidata kodanikele parlamendi pühendumust sellistele ühistele väärtustele nagu inimõigused ja solidaarsus ning oma pühendumust kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele;

63.  märgib, et uuringus oli vähe osalejaid, vastas üksnes 18 % praegusesse parlamendikoosseisu kuuluvatest parlamendiliikmetest (st 137 parlamendiliiget eri fraktsioonidest ja liikmesriikidest) ning nendest enam kui 90 % olid filmiauhinnaga LUX kursis, 75 % mõistsid selle eesmärke ja enam kui 80 % suhtus sellesse positiivselt;

64.  kahtleb meetodis, mille alusel parlamendiliikmed kandidaadid ja auhinna võitja välja valivad, ja palub juhatusel esitada aruanne selle kohta, millised on muud võimalused soovitud tulemuste saamiseks, näiteks toetades filmitegijate organisatsioonide endi samalaadset algatust;

65.  märgib, et kuigi aastate jooksul on vaatajate hulk suurenenud, on 43 000 vaatajat Euroopa Liidus endiselt väga väike arv, mis seab filmiauhinna LUX vajalikkuse kahtluse alla;

Euroopa Ajaloo Maja

66.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ajaloo Maja avamist on korduvalt edasi lükatud: algselt pidi see toimuma 2016. aasta märtsis, siis 2016. aasta septembris ja novembris ning nüüd peaks see toimuma 6. mail 2017. aastal;

67.  võtab murelikult teadmiseks, et jätkuvalt arutatakse ajutiste näituste laadi üle; tõstatab küsimuse, kas Euroopa Ajaloo Maja näituste sisu üle otsustamine ei tuleks mitte jätta muuseumi pädevate organite ülesandeks;

68.  on rahul, et hinnangute kohaselt hakkab Euroopa Ajaloo Maja võtma vastu 250 000 külastajat aastas; juhib tähelepanu asjaolule, et hoone iga-aastased tegevuskulud on eelneva hinnangu kohaselt 13,3 miljonit eurot; väljendab muret selle pärast, et külastajate arv on kõrgete tegevuskuludega võrreldes proportsionaalselt väike, pidades silmas, et Euroopa Parlament võttis 2015. aastal vastu 326 080 külastajat ja sellega seotud tegevuskulud olid ainult 4,3 miljonit eurot;

69.  palub juhatusel kaaluda võimalust kohandada Euroopa Ajaloo Maja haldamine rohkem institutsioonidevahelise lähenemisviisiga, uurides võimalusi täiendavaks koostööks liidu teiste institutsioonide, eelkõige komisjoni ja nõukoguga;

70.  väljendab heameelt komisjoni otsuse üle anda Euroopa Ajaloo Maja iga-aastastesse tegevuskuludesse 800 000 euro suurune panus; on siiski seisukohal, et komisjon peaks katma iga-aastastest tegevuskuludest oluliselt suurema osa;

Personali peadirektoraat (DG PERS)

71.  märgib, et 31. detsembri 2015. aasta seisuga töötas sekretariaadis kokku 5391 ametnikku ja ajutist töötajat (96 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga) ning fraktsioonides töötas kokku 771 ametnikku ja ajutist töötajat (26 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga); koos lepinguliste töötajatega oli personali peadirektoraat vastutav 9402 töötaja eest (467 inimest rohkem kui 31. detsembri 2014. aasta seisuga);

72.  võtab teadmiseks, et 1. jaanuari 2015. aasta seisuga kustutati parlamendi ametikohtade loetelust vastavalt 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisele ja aastate 2014–2020 finantsraamistikule 47 ametikohta, misjärel jäi ametikohtade loetellu 6739 ametikohta, millest 5723 (84,9 %) olid ette nähtud sekretariaadile ja 1016 (15,1 %) fraktsioonidele; 31. detsembri 2015. aasta seisuga olid sekretariaadi ametikohtadest vabad 4,9 % (2014. aasta lõpus 9,6 %);

73.  väljendab heameelt selle üle, et sooline tasakaal peadirektorite hulgas paranes suhtelt 18,2 % / 81,8 % 2014. aastal suhteni 33,3 % / 66,7 % 2015. aastal, kuid märgib, et sooline tasakaal direktorite hulgas vähenes suhtelt 34 % / 66 % aastal 2014 suhteni 31,1 % / 68,9 % aastal 2015; märgib, et sooline tasakaal osakonnajuhatajate tasandil paranes jätkuvalt: 2014. aasta lõpu suhtelt 30 % / 70% suhtele 31,2 % / 68,8 % 2015. aasta lõpus; rõhutab, et juhtivate ametikohtade puhul seega tasakaal endiselt puudub ja nende ametikohtade jaoks on tingimata vaja võrdsete võimaluste programmi;

74.  väljendab imestust selle üle, et parlamendi kõrgemate ametnike ametisse nimetamise nõuandekomitee koosneb üksnes kõrgema astme juhtidest, ja kutsub peasekretäri üles kaasama ka töötajate ühingu esindajat;

75.  toonitab, et geograafiline tasakaal, st liikmesriigist pärit töötajate arvu ja nende päritoluliikmesriigi rahvastikuarvu vaheline suhe, peaks jääma ressursside haldamisel endiselt oluliseks aspektiks eelkõige liiduga alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide puhul; tunneb heameelt asjaolu üle, et parlament on saavutanud liiduga enne ja pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide ametnike vahel üldise tasakaalustatud koosseisu; kuid juhib tähelepanu sellele, et nende liikmesriikide kodanikud moodustavad kolmes töökohas „kõrgema taseme administraatoritest“ (AD 12–16) ikka vaid 3 %, samas kui nende liikmesriikide osakaal liidu rahvastikus on 21 %, ning selles osas oodatakse endiselt edusamme;

76.  märgib, et teatud tegevuste puhul, näiteks toitlustamine ning puhastus- ja koristustööd, eelistab parlament väljasttellimist ning seetõttu võib teatavates peadirektoraatides koosseisuväliseid töötajaid olla isegi rohkem kui ametnikke;

77.  märgib aga, et väljasttellimise otsustega ei saa selgitada kõikide koosseisuväliste töötajate olemasolu, näiteks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi koosseisuväliste töötajate ja ametnike arvu suhet on raske mõista;

78.  on seisukohal, et koosseisuvälise personali abil ei tohiks kompenseerida ametikohtade arvu vähendamist, milles lepiti kokku 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisel ja seoses kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga;

79.  võtab teadmiseks peasekretäri vastused seoses Euroopa Parlamendi poolt koosseisuväliste töötajate palkamise tingimustega; rõhutab, et administratsioon peab hoolikalt ja süstemaatiliselt tagama, et teenuseosutajad järgivad rangelt asjakohaseid tööhõivet, ohutust, heaolu jne käsitlevaid õigusakte, mida kohaldatakse kõigile parlamendi hoonetes töötavatele koosseisuvälistele töötajatele, nagu sööklate töötajad, koristajad, hoolduspersonal jne; kutsub parlamenti üles kehtestama püsivad hoiatus- ja järelevalvemehhanismid, et ennetada ja avastada kõik ühekordsed või süstemaatilised hooletuse, kuritarvitamise või eeskirjade rikkumise juhtumid, et võimaldada parlamendil viivitamatult võtta meetmeid;

80.  märgib, et parlamendi turvateenuse institutsioonisiseseks muutmise menetlus on lõpule viidud ja et sama menetlus autojuhiteenustega seoses on pooleli; kutsub peasekretäri üles andma eelarvekontrollikomisjonile aru kõnealuste menetluste käigus saadud kogemuste ja võimaliku saavutatud kokkuhoiu kohta;

81.  märgib murega, et nädalatel, mil Euroopa Parlamendi liikmeid töötavad mujal, nt valijatega kohtumise nädalad või Strasbourgis toimuvate täiskogu istungite ajal, ei maksta söökla töötajatele palka lepingus sisalduvate töötundide järgi ja et märkimisväärne arv neist on määratud lühiajalisele tööle, mis mõjutab nende töösuhet ja sissetulekut; kutsub peasekretäri üles leidma toitlustusteenuse pakkujaga läbi rääkides lahendust, millega tagatakse töötajatele igal nädalal regulaarsed töötunnid ja palk;

82.  märgib, et 2015. aasta lõpu seisuga töötas parlamendis 1813 registreeritud assistenti (aasta varem oli neid 1686); nõuab, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide õigustele pöörataks eritähelepanu, sest nende leping on otseselt seotud selle Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga, kelle heaks nad töötavad, pidades silmas, et parlamendiliikmete registreeritud assistendid töötavad Euroopa Parlamendiga sõlmitud töölepingute alusel, samas kui kohalike assistentide töölepingute suhtes kohaldatakse eri liikmesriikide õigusakte;

83.  väljendab kahetsust, et eelarvekontrollikomisjonile ei esitatud enne 2016. aasta lõppu hindamisaruannet parlamendiliikmete registreeritud assistentide suhtes kohaldatavate sätete rakendamise kohta, nagu seda nõuti 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis, ja seda ei ole siiani esitatud;

84.  juhib tähelepanu sellele, et ahistamise või rikkumisest teatamise korral on parlamendiliikmete registreeritud assistendid eriti kaitsetud, sest nende leping põhineb parlamendiliikme ja assistendi vastastikusel usaldusel; usalduse puudumine on juba piisav põhjus, miks leping lõpetada; ja kui Euroopa Parlamendi liige peab kuriteo või muu seaduserikkumise tagajärjel tekkinud mainekahju tõttu tagasi astuma, tähendab see tavaliselt, et ka kõigi tema assistentide lepingud lõpetatakse; nõuab seetõttu, et ahistamiskaebuste menetlemisega tegelevas nõuandekomitees suurendataks kohe registreeritud assistentide esindatust ja tagataks ka sooline tasakaal, nagu nõuti juba 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus; palub juhatusel eraldada asjakohased rahalised vahendid, et katta parlamendiliikmete registreeritud assistentidest hagejate reisi- ja elamiskulud, kuna neil ei ole sageli vajalikke vahendeid, et tulla isiklikult Brüsselisse ja tuua oma juhtum ahistamiskaebustega tegeleva komitee ette; nõuab, et personalieeskirjade järgmise muutmise käigus kaalutaks võimalust näha registreeritud assistentidele ette rahalise hüvituse meetmed, et tagada registreeritud assistentide võrdne kohtlemine ja arvestada nende eriti kaitsetut olukorda ahistamise või rikkumistest teatamise juhtumite korral;

85.  tunneb heameelt, et administratsioon kavatseb alustada registreeritud assistentidele Strasbourgi lähetuste eest makstavate kindlasummaliste hüvitiste kohandamist, kuna need hüvitised on tunduvalt väiksemad kui alalistele ametnikele makstavad hüvitised; toonitab, et see kohandamine peaks tuginema läbipaistvale arvutusmeetodile ja olema vahetus seoses alaliste ametnike hüvitiste ja majutuskulude ülemmäära hiljutise tõstmisega; toonitab ka, et tulevaste muutmiste osas tuleks minna üle hüvitiste automaatsele indekseerimisele;

86.  taunib asjaolu, et juhatus ei ole vastanud Euroopa Parlamendi 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides esitatud nõudmistele kohaldada registreeritud assistentide suhtes sama päevaraha määra mis muude töötajate suhtes; rõhutab samal ajal, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide lähetuste praeguseid hüvitiste ülemmäärasid ei ole kohandatud alates 2009. aastast ning et registreeritud assistentide ja muude töötajate vahe suurenes veelgi (vähemalt 40 %-ni) uute ülemmäärade kehtestamisega, mille nõukogu kiitis heaks 9. septembril 2016 ja mida seni on kohaldatud ainult ametnike suhtes (alates 10. septembrist 2016); kutsub seetõttu juhatust üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks;

87.  väljendab sügavat kahetsust asjaolu üle, et registreeritud assistendi töötamise aeg lõpeb tema tööandjaks oleva parlamendiliikme surma või tagasiastumise korral asjaomase kalendrikuu lõpus; toonitab, et see võib tähendada, et registreeritud assistendile ei võimaldata päevagi etteteatamisaega, kui parlamendiliikme ametiaeg juhtub lõppema kuu viimasel päeval; nõuab selle lubamatu olukorra lahendamist personalieeskirjade järgmise muutmise käigus, sidudes etteteatamisaja kindlaksmääratud ajavahemikuga, nt nelja nädalaga, mitte käimasoleva kalendrikuuga; kutsub juhatust ühtlasi üles kehtestama kiiresti ajutised meetmed, millega oleks võimalik seda probleemi enne õiguslikku läbivaatamist ajutiselt lahendada;

88.  tunneb muret, et väidetavalt esineb sellist käitumist, et parlamendiliikmed kohustavad registreeritud assistente õigusevastaselt minema lähetustele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ja ilma et neile hüvitataks lähetuskulud ja ka lihtsalt sõidukulud; on arvamusel, et selline käitumine loob võimaluse kuritarvitusteks – kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad katma kulud oma vahenditest ja samuti puudub neil tööga seotud kindlustus; nõuab, et juhatus tagaks personalieeskirjade nõuetekohase rakendamise ja karistaks parlamendiliikmeid eeskirjade rikkumise korral;

89.  märgib, et praktikantidel on õigus saada Brüsseli ja Luxembourgi kõigis iseteenindusega restoranides põhiroogade pealt allahindlust 0,50 eurot ja Strasbourgis 0,80 eurot; on siiski seisukohal, et arvestades nende keskmist töötasu ja kõrgeid hindu viimasel kahel aastal, ei piisa sellest hinnaalandusest isegi minimaalse mõju avaldamiseks nende rahalisele olukorrale; nõuab peasekretärilt nende tasuga kooskõlas olevate hinnaalanduste võimaldamist;

90.  nõuab, et juhatus kindlustaks nende registreeritud assistentide sotsiaalsete ja pensioniõiguste tagamise, kes on töötanud kogu viimase kahe parlamendikoosseisu ametiaja jooksul ilma katkestusteta; palub sellega seoses administratsioonil esitada ettepaneku, milles võetakse personalieeskirjades nõutud 10 teenistusaasta arvutamisel arvesse otsust korraldada 2014. aasta valimised varem, samuti töölevõtmise menetlusele kulunud aega;

91.  kutsub esimeeste konverentsi üles kaaluma uuesti võimalust lubada registreeritud assistentidel saata teatavatel kehtestatavatel tingimustel parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nii nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud;

92.  palub peasekretäril ja juhatusel uurida ja lahendada probleeme, mis tulenevad peamiselt viimasest ametiaja vahetumisest ja on seotud registreeritud assistentidega (nt viivitused lepingute allkirjastamisel, lepingute katkestamised, varasemaks toodud Euroopa Parlamendi valimised jne) ning millel võib olla tõsine mõju registreeritud assistentide edaspidisele tööõiguste omandamisele; palub parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindajate kaasamist lahenduste otsimisse;

93.  märgib, et 2015. aastal lõpetati 154 töötaja teenistus, neist 126 pensionile jäämise, 13 invaliidsuse, 9 tagasiastumise ja 6 surma tõttu; palub peasekretäril rangelt jõustada personalieeskirjade artiklit 16 lõiget 4, milles käsitletakse pärast parlamenditeenistuse lõppemist tekkida võivaid huvide konflikte, ja seda eelkõige tagasiastumise puhul, sest kummalisel kombel ei ole potentsiaalseid huvide konflikte kunagi avalikustatud;

94.  märgib murega, et juhuks, kui liikmesriik otsustab liidust lahkuda, pole töötajate osas ette nähtud mingeid erimeetmeid; mõistab, et see küsimus puudutab kõiki Euroopa Liidu institutsioone, ja kutsub peasekretäri üles arutama seda komisjoniga, et Ühendkuningriigi kodanikest töötajad ei peaks Brexiti tõttu kannatama ning et nende eeskirjadest tulenevad, lepingulised ja omandatud õigused oleksid täielikult kaitstud;

95.  nõuab koolituskursuste tõhusamat korraldamist, et kohandada need registreeritud assistentide erivajadustega; administratsioon peaks eelkõige võtma arvesse parlamendi ja parlamendiliikmete tegevuskava ning määrama kindlaks spetsiaalselt kohandatud ajakavad ja konkreetsed teemad;

96.  juhib tähelepanu sellele, et 43 % parlamendi töötajatest arvab, et kaugtöö suurendaks nende tööga rahulolu; toonitab, et Euroopa Parlament on ainus institutsioon, mis ei ole kehtestanud kaugtöö ja paindliku tööaja süsteemi, kusjuures need mõlemad on olnud palju aastaid kasutusel enamikus muudes institutsioonides, sh komisjonis, ning on end õigustanud, sest suurenenud on tootlikkus ja töötajate elukvaliteet on paranenud; märgib, et parlament võttis ajutise kaugtöö kasutusele möödunud aasta oktoobris; palub peasekretäril anda selle teenuse rakendamisest aru kõigile huvitatud teenistustele, sh parlamendiliikmetele ja nende assistentidele; nõuab ühtlasi paindliku tööaja süsteemi võimalikult kiiret ülevõtmist parlamendi töökorraldusse;

97.  kutsub parlamenti üles muutma parlamendiliikmete ja fraktsioonide juures võimaldatavat praktikat reguleerivaid eeskirju, et parandada praktikantide olukorda parlamendis, sh inimväärse töötasu, praktika kestuse fikseerimise ja õppelepingu osas;

Finantsküsimuste peadirektoraat

Parlamendi sõlmitud lepingud

98.  märgib rahuloluga, et parlament avaldab oma veebisaidil igal aastal täieliku nimekirja kõigist töövõtjatest, kellega sõlmitud lepingute maksumus ületas 15 000 eurot, ning selles nimekirjas on välja toodud töövõtja nimi ja aadress, lepingu liik ja ese, selle kestus, maksumus, kasutatud hankemenetluse liik ja asjaomane peadirektoraat;

99.  juhib tähelepanu asjaolule, et nimekirja koostamisega on mindud kaugemale kui ELi finantsmääruses sätestatud läbipaistvuse nõuetes kirjas; innustab kõiki liidu institutsioone avaldama kogu teabe kõigi töövõtjate ja kõigi avalike hangete tulemusel sõlmitud lepingute kohta, sh ka siis, kui leping sõlmiti hankemenetlust korraldamata või kasutati piiratud menetlust;

100.  toetab kontrollikoja järeldust, et lõpetatud hangete tegeliku läbipaistvuse ja hilisema järelevalve tagamiseks peavad liidu institutsioonid looma ühtse andmehoidla, kus hoida hankelepinguid puudutavat teavet;

101.  juhib tähelepanu sellele, et vaatamata varasematele nõudmistele teenust parandada, on parlamendi reisibüroo teenused endiselt ebarahuldavad, kuna hinnad on suhteliselt kõrged ning bürool ei ole õnnestunud sõlmida suuremate lennuettevõtjatega kokkuleppeid odavamate hindade ja reisikorralduse suurema paindlikkuse saavutamiseks;

102.  kutsub reisibürood üles püüdma aktiivselt pakkuda madalamaid hindu, olenemata lennuettevõtjast; teeb büroole ettepaneku võtta kasutusele tagasiside andmise protsess (kasutajate rahulolu-uuringud), et selgitada välja valdkonnad, kus võiks suuremat edasiminekut saavutada;

Vabatahtlik pensionifond

103.  märgib, et vabatahtliku pensionifondi hinnanguline kindlustusmatemaatiline puudujääk suurenes 2015. aasta lõpus 276,8 miljoni euroni; märgib peale selle, et 2015. aasta lõpu seisuga on arvesse minevate netovarade summa 155,5 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 432,3 miljonit eurot;

104.  tuletab meelde, et need prognoositud tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele, kuid 2015. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 15,8 miljoni euro suuruses summas;

105.  juhib tähelepanu sellele, et see tekitab muret fondi vahendite võimaliku ammendumise pärast, kusjuures parlament peab tagama pensioniõiguste väljamaksmise ka juhul, kui fond ei suuda oma kohustusi täita;

106.  palub veel kord juhatusel koostada võimalikult kiiresti hinnang pensionifondi praeguse olukorra kohta;

107.  tuletab meelde eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporti (P8_TA-PROV(2016)0150) punkti 112, milles paluti koostada pensionifondi hetkeolukorra kohta hinnang; peab kahetsusväärseks, et sellist hinnangut ei ole veel koostatud;

108.  tuletab meelde Euroopa Kohtu 2013. aasta otsust selle kohta, et otsus tõsta fondi liikmete pensioniiga 60 eluaasta asemel 63 eluaastale, et vältida kapitali varajast ammendumist ning ühtlustada tingimused parlamendiliikmete uue põhimäärusega, oli õigustatud;

109.  on seisukohal, et arvestades, et riiklikud pensionifondid peavad tavaliselt vastama rangetele standarditele ja neil ei tohi kindlustusmatemaatilist puudujääki olla, kuid vabatahtliku pensionifondi kindlustusmatemaatiline puudujääk moodustab kindlustusmatemaatilistest kulukohustustest 64 %, palub peasekretäril esitada juhatusele põhjalik tegevuskava, et hoida ära fondi enneaegne ammendumine;

Muud küsimused

110.  peab kahetsusväärseks, et kui parlament valib maksete tegemiseks ja kontode hoidmiseks finantseerimisasutusi, siis ei pööra ta mingit tähelepanu ettevõtte sotsiaalse vastutuse poliitikale, ja kutsub peasekretäri üles tagama, et edaspidi kasutaks parlament eelkõige selliste finantseerimisasutuste teenuseid, kelle investeerimispoliitika keskmes on jätkusuutlikkus ja muud ettevõtte sotsiaalse vastutuse aspektid;

111.  rõhutab, et 2015. aastal hoidis parlament pangakontodel, kus raha ei teeninud mingit intressitulu, keskmiselt 106,25 miljonit eurot; kutsub peasekretäri üles uurima, kas nii suurt likviidsust on vaja, ja eelkõige kutsub teda üles parandama sellega seoses rahahaldust ning võimaluse korral leidma võimalusi selliste hoiuste tootlust suurendada;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

112.  on rahul tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi 2014.–2019. aasta strateegiliste suuniste elluviimisega; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi liikmete ja töötajate elektroonilises töökeskkonnas on tehtud palju muudatusi, kuid muudatuste mõju, sealhulgas uute võimaluste kohta on suhteliselt vähe teada ja neid arendatakse peamiselt tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi sees; nõuab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat ning kommunikatsiooni peadirektoraat teeksid tihedamat koostööd, et parandada paljudest juba ellu viidud või peagi ellu viidavatest uuendustest teavitamist nii institutsiooni sees kui ka väljaspool;

113.  mõistab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat püüab parandada Google’i otsingumootori kaudu parlamendi veebilehtedele jõudvate külastajate arvu; on aga lisaks arvamusel, et parlamendi enda veebisaidi otsingumootor peaks andma sisukaid tulemusi, et kasutajad saaksid portaali kaudu jõuda kiiresti vajalikele veebilehtedele; märgib murega, et praegu otsingumootor korralikult ei toimi, ja palub peasekretäril leida sellele pikaajalisele probleemile kiiresti lahendus;

114.  märgib murega, et kuigi tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi pädevusvaldkonnas kulutatakse uue riistvara soetamiseks enam kui 35 miljonit eurot aastas, puudub selge keskkonnahoidlike ja sotsiaalselt jätkusuutlike hangete korraldamise poliitika, ja kutsub peasekretäri üles töötama sellega seoses välja tegevuskava, millega tagada, et edaspidi sisaldavad kõik pakkumiskutsed riistvara kohta keskkonna- ja sotsiaalseid kriteeriume;

115.  kutsub tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati üles tegema kõik parlamendi veebilehed kaasaskantavatele seadmetele juurdepääsetavaks, kuna praeguseid liideseid ei saa pidada kaasaskantavate seadmetega ühilduvaks, kuigi suur osa nende veebilehtede külastajatest kasutab parlamendi ja erikomisjonide veebisaitidele sisenemiseks iPadi või mobiiltelefoni; teeb ettepaneku võtta meetmeid veebilehtede juurdepääsetavuse parandamiseks kaasaskantavatele seadmetele konkreetselt ja mõistliku aja jooksul;

116.  peab parlamendiliikmete mandaadi täitmise seisukohalt väga oluliseks, et printerid jääksid nende kabinettidesse; juhib tähelepanu, et odavad geneerilised kassetid võivad põhjustada ohtlikul tasemel tahkete osakeste heidet ja tervisekahjustusi; nõuab seetõttu, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat ning infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat võtaksid meetmeid, et edendada keskkonnasõbralike printerite hankimist ja tagada ainult originaalkassettide kasutamine;

117.  võtab teadmiseks, et juhatus võttis 7. septembril 2015. aastal vastu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide turbe poliitika („IKT turbe poliitika“); rõhutab, et praegu maailmas toimuvat arvestades tuleb viivitamatult rakendada tunduvalt karmimat IKT turbe poliitikat, mille abil hoida kõik küberjulgeolekuga seotud ohud kontrolli all; tunneb seetõttu heameelt, et ametisse on nimetatud parlamendi küberjulgeoleku eest vastutav ametnik;

118.  kordab 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis esitatud nõuet luua hädaolukorras kasutatav kiirhoiatussüsteem, mille abil on tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil võimalik saata koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadiga kiirteateid SMSi või e-posti teel neile Euroopa Parlamendi liikmetele ja töötajatele, kes on nõus lisama oma kontaktandmed sellisesse spetsiifilistes hädaolukordades kasutatavasse kontaktandmete nimekirja;

119.  tunnustab tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraati selle eest, et ta on taganud WiFi levi kõigis parlamendi hoonetes; märgib aga, et Strasbourgi istungisaalis on WiFi ebaühtlane, eriti kui hääletuse ja peamiste arutelude ajal soovivad paljud Euroopa Parlamendi liikmed süsteemi korraga kasutada; kutsub peasekretäri üles võtma sellega seoses vajalikke parandusmeetmeid;

Liidu välispoliitika peadirektoraat

120. väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamentidevaheliste delegatsioonide teatavatelt avalikelt koosolekutelt juba tehakse veebiülekandeid; palub peasekretäril jätkata selle teenuse arendamist ning laiendamist koos delegatsioonide veebilehtede sisuga;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

121.  märgib, et 2010. aasta keskpika perioodi kinnisvarastrateegia on praegu läbivaatamisel; nõuab, et strateegia muudetaks pikaajalisemaks ning et sellesse lisataks Brexiti tõenäoliste tagajärgede stsenaarium;

122.  väljendab heameelt selle üle, et alates 2019. aastast on parlamendiliikmetel ja nende assistentidel Strasbourgis rohkem kontoriruumi; palub peasekretäril tagada, et seni, kuni parlamendi üheainsa töökoha idee elluviimiseks ei ole lahendust leitud, vastaks ruutmeetrite miinimumarv ühe assistendi kohta kehtivatele töötingimusi reguleerivatele eeskirjadele, sest praegu on parlament kontoriruumide ruutmeetrite miinimumarvu kohta ette nähtud eeskirjade teadliku eiramise tõttu haavatavas olukorras;

123.  väljendab sügavat kahetsust otsuse üle vahetada parlamendiliikmete ja nende assistentide Brüsseli kabinettides välja mööbel ning nõuab selle tegevuse kohest peatamist; märgib, et enamik mööblist on täiesti töökorras ja esinduslik ning seetõttu puudub igasugune vajadus seda muuta; on seisukohal, et mitmelt parlamendiliikmelt saadud tagasiside – vastupidiselt ülduuringu koostamisele – ei ole muutuste jaoks üksi piisav põhjendus ning administratsiooni esitatud väited maitse, moe ja aegunud stiili küsimustes on sama ebapiisavad; üksikud mööbliesemed tuleks välja vahetada ainult juhul, kui on näha selged kahjustused, ulatuslik kulumine või töökohaga seonduv konkreetne või üldist laadi terviseoht (nt ergonoomilisemate bürootoolide võimalik väljatöötamine); majanduskriisi ajal, mis on toonud kaasa meie praegused kitsendatud finantsolud, võib selline väljanägemise pärast muretsemine tõsiselt kahjustada parlamendi ja selle liikmete usaldusväärsust, eriti kodanike silmis ja avaliku arvamuse osas;

124.  märgib, et vastavalt juhatuse 2013. ja 2015. aasta otsustele ei nähta uutes toitlustusteenuste lepingutes ette parlamendi eelarvest otsest rahalise toetuse maksmist; väljendab muret, et teatavaid teenuseid pakuti 2015. aastal turuhinnast kõrgema hinnaga; peab silmas koosolekutel pakutavat kohvi; võtab teadmiseks, et hinnad vaadati 2016. aasta augustis läbi;

125.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et autojuhtide töölevõtmisel ja autojuhtimisteenuse andmisel parlamendi koosseisuliste töötajate kätte, mis algatati 2016. aastal turvakaalutlustel, kasutati meelevaldseid, subjektiivseid ja ebaproportsionaalseid kriteeriume; peab kahetsusväärseks, et seejuures ei võetud arvesse oskusi ega kogemusi, mille autojuhid olid omandanud parlamendiliikmetega otseses kontaktis oldud tööaastate jooksul, nendega loodud usaldussuhet ega seda, et nad kaotasid töö ja paljudega neist juhtus see vanuses, kus tööd on keeruline leida;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat (DG INTE)

126.  väljendab muret probleemse sotsiaalse dialoogi pärast, mis algas 2014. aasta jaanuaris suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi ning tõlkide esindajate vahel ja mille osas ei ole seni mingit kokkulepet saavutatud; kutsub peasekretäri üles algatama asjaomaste poolte vahel lepitusmenetlust, et parandada vastastikust mõistmist ja leida lahendused, mis on kõigile vastuvõetavad;

127.  väljendab rahulolu suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi kaasajastamisel juba saavutatud edusammude üle, eelkõige seoses tõlkide parema kättesaadavuse, suulise tõlke tegemisele kulutatud töötundide arvu mõõduka kasvu ja tõlkide töökoormuse parema jaotamise üle; märgib, et arvutusmeetodit on statistika osas selgitatud ja nüüd on tõlkide poolt tõlkekabiinis veedetud keskmise tundide arvu arvutamisest välja jäetud kõik aastapuhkused ja haiguspäevad;

128.  nõuab, et peasekretär annaks teada, milliseid meetmeid on pärast 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni vastuvõtmist selleks võetud, et muuta koosolekute korraldus parlamendi konverentsikorralduse ühtlustamise kaudu ressursitõhusamaks ja tulemuslikumaks;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

129.  tunneb heameelt selle üle, et parlamendi tööruume ja nende ümber olevaid alasid püütakse pidevalt ohutumaks muuta; märgib, et parlamendi puhul tähendab ohutuse tagamine vajadust leida optimaalne tasakaal – ühest küljest tuleb eri meetmete abil tagada ohutus, kuid samas tuleb vältida üleliia karmi turvarežiimi kehtestamist, mis takistaks parlamendi tööd; rõhutab sellele vaatamata, et hooneid tuleks veel turvalisemaks muuta, ja palub peasekretäril tagada, et töötajad saaksid korraliku väljaõppe ja oleksid võimelised oma ülesandeid ka hädaolukorras asjatundlikult täitma;

130.  palub peasekretäril tagada, et peale Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutuste tehakse aktiivset koostööd ka teiste liidu institutsioonidega;

131.  palub tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadil tugevdada häkkimisvastaseid meetmeid, sest viimastel kuudel on küberrünnakute oht suurenenud;

Keskkonnahoidlik parlament

132.  tuletab meelde, et juhatus algatas 19. aprillil 2004. aastal parlamendis keskkonnajuhtimissüsteemi (EMAS) projekti; märgib, et juhatus võttis 2016. aastal vastu läbivaadatud keskkonnapoliitika, milles korratakse ja kinnitatakse, et parlamendi eesmärk on keskkonnahoidlikkust pidevalt parandada;

133.  tunneb heameelt selle üle, et keskkonnahoidlike avalike hangete jaoks luuakse institutsioonidevaheline kasutajatugi, mis tuleb nüüd täielikult tööle rakendada, seades selles valdkonnas selged eesmärgid ning suurendades jõupingutusi, mida tehakse keskkonnahoidlikest avalikest hangetest teavitamisel parlamendis ning nende soodustamisel ja tõhusal juhtimisel; rõhutab samuti, et alltöövõtjatest teenuseosutajad peavad nendest eeskirjadest samamoodi kinni pidama; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et parlamendis kasutatakse palju plastpudeleid, -topse, -mahuteid- ja pakendeid;

134.  tuletab meelde, et parlament on lubanud vähendada CO2 heitkoguseid ühe täistööaja ekvivalendi kohta 2020. aastaks 30 % (võrreldes 2006. aastaga); peab kiiduväärseks, et 2015. aastaks oli heide vähenenud 2006. aastaga võrreldes 24,3 %;

135.  peab seetõttu ülioluliseks, et parlament seaks endale uued, veelgi rangemad ja kvantitatiivsed eesmärgid, mille täitmist peaksid vastutavad teenistused korrapäraselt hindama; võtab sellega seoses teadmiseks juhatuse 2015. aasta otsuse kompenseerida kogu parlamendi süsinikuheide, sealhulgas heitkogused, mida tekitavad parlamendiliikmete lennud päritoluriigi ja parlamendi töökohtade vahel;

136.  tuletab parlamendile meelde energiatõhususe direktiiviga 2012/27/EL seoses võetud kohustust, mille kohaselt parlament lubab, ilma et see piiraks kehtivate eelarve- ja hanke-eeskirjade kohaldamist, kohaldada parlamendi omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes samu nõudeid, mida kohaldatakse liikmesriikide keskvalitsuste hoonete suhtes sama direktiivi artiklite 5 ja 6 alusel, sest hooned on suure tähelepanu all ja et parlamendil peaks olema hoonete energiatõhususega seoses juhtiv roll; rõhutab, et sellest deklaratsioonist tuleb tingimata kinni pidada, sest sellest sõltub parlamendi usaldusväärsus hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi praegusel läbivaatamisel;

137.  kutsub juhatust üles uurima kava, millega soodustada kodu ja töökoha vahel tõhusat transporti;

138.  peab kiiduväärseks parlamendi algatust rakendada toidujäätmete vähendamiseks terviklikku poliitikat; palub parlamendil tagada, et kõigis parlamendi hoonetes tegutsevad toitlustusteenuse pakkujad teevad kõik aktiivselt jõupingutusi toidujäätmete vältimise nimel; kutsub parlamenti üles annetama müümata toitu sagedamini heategevuseks;

139.  arvab, et kui võtta kasutusele koosolekuruumide tõhusa broneerimise süsteem ja ruumihaldusregister, võivad need aidata parlamendil kulusid suuresti kokku hoida ja keskkonda säästa, ning palub peasekretäril vastavalt tegutseda;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

140.  märgib, et 2015. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2015

2014**

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad (2011)

PPE

17 440

10 198

17 101

98,06 %

8 720

19 919

7 908

17 796

89,34 %

9 960

S&D

15 256

5 748

15 379

100,81 %

5 625

15 619

4 653

14 850

95,07 %

5 422

ECR

5 959

1 614

5 065

84,99 %

2 509

5 014

1 060

4 476

105,43 %

1 598

ALDE

5 692

2 517

5 865

103,03 %

2 344

6 214

1 774

5 491

88,35 %

2 498

GUE/NGL

4 305

1 256

3 832

89,02 %

1 729

3 527

417

2 689

76,62 %

1 255

Verts/ALE

4 153

1 293

3 890

93,67 %

1 556

4 292

1 389

4 396

88,41 %

1 287

EFDD

3 843

1 643

3 629

94,45 %

1 856

3 231

1 142

2 708

88,83 %

1 615

ENF

1 587

0

827

52,09 %

760

 

 

 

 

 

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1 627

533

1 001

61,51 %

214

1 991

441

1 281

64,32 %

533

Kokku

59 860

24 803

56 588

94,53 %

25 312

59 807

18 784

53 687

89,76 %

24 168

*   Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

**   2014. aasta hõlmas 2014. aasta mais toimunud parlamendivalimiste tõttu kaht eelarveaastat. Tabelis 2014. aasta kohta esitatud arvud on konsolideeritud summad.

141.  tuletab meelde, et kontrollikoda soovitas oma iga-aastases aruandes, et parlament „peaks üle vaatama fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise olemasoleva kontrolliraamistiku ja lisaks peaks Euroopa Parlament rangema järelevalve abil andma fraktsioonidele paremaid suuniseid nii fraktsioonide kulude kinnitamise ja haldamise kui ka hankemenetluste kohta kehtivate eeskirjade täitmise osas“;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

142.  märgib, et 2015. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt(11):

Erakond

Lühend

Omavahendid

EP toetus

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 926

8 053

12 241

85 %

363

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 246

5 828

8 024

85 %

40

Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei

ALDE

561

2 093

2 789

85 %

90

Euroopa Roheliste Partei

EGP

480

1 666

2 245

85 %

83

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

395

1 952

2 401

85 %

8

Euroopa Vasakpartei

EL

372

1 484

2 044

85 %

71

Euroopa Demokraatide Partei

EDP/PDE

120

457

577

85 %

0

ELi Demokraadid

EUD

55

292

370

85 %

3

Euroopa Vabaliit

EFA

127

636

845

85 %

0

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

87

461

560

85 %

4

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

94

494

588

85 %

7

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Liit

AENM

53

292

399

85 %

0

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa Liikumine

MENF

161

401

562

85%

0

Euroopa Otsedemokraatia Liit

ADDE

250

821

1,070

85 %

-403

Vaba ja

Demokraatliku

Euroopa Liikumine

MELD

91

44

226

85 %

-208

Kokku

 

6 017

24 974

34 943

85 %

59

(*)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

 

 

143.  märgib, et 2015. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt(12):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid*

EP toetus

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitikauuringute Keskus

WMCES

PPE

949

4 725

5 674

85 %

Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus

FEPS

PES

847

3 848

4 695

85 %

Euroopa liberaalne foorum

ELF

ALDE

183

880

1 063

85 %

Rohelise Euroopa sihtasutus

GEF

EGP

163

914

1 077

85 %

Euroopa muutmine

TE

EL

159

847

1 066

85 %

Euroopa demokraatide instituut

IED

PDE

47

284

331

85 %

Maurits Coppietersi keskus

CMC

EFA

57

241

298

85 %

Uus suund – Euroopa reformimise sihtasutus

ND

AECR

323

1 100

1 423

85 %

 

 

 

 

 

 

 

Euroopa vabaduse sihtasutus

EFF

EAF

47

268

315

85 %

Euroopa riikidevahelise koostöö organisatsioon

OEIC

EUD

33

132

165

85 %

Euroopa kristlik poliitiline sihtasutus

CPFE

ECPM

51

267

318

85 %

Euroopa vabaduse ja demokraatia sihtasutus

FELD

MELD

50

248

298

85 %

Euroopa Otsedemokraatia Instituut

IDDE

ADDE

144

673

817

85 %

Euroopa Identiteedid ja Traditsioonid

EIT

AENM

32

169

201

85 %

Kokku

 

 

3 085

14 596

17 681

85 %

(*)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

 

 

 

 

 

 

144.  märgib murega, et Euroopa Otsedemokraatia Liidu, Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumise, Euroopa Otsedemokraatia Algatuse ning Euroopa vabaduse ja demokraatia sihtasutuse puhul tuvastati suuri rikkumisi, mis olid seotud keelatud otsese või kaudse rahastamisega riigi tasandi erakondade poolt või annetustega;

145.  väljendab muret kahju pärast, mida iga selline rikkumine võib parlamendi mainele tekitada, ja on veendunud, et on vaja kiireid ja tõhusaid meetmeid, millega samalaadseid rikkumisi tulevikus ennetada ja käsitleda;

146.  on teadlik uutest määrustest, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrusest (EL, Euratom) nr 1141/2014(13) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrusest (EL, Euratom) nr 1142/2014(14), mis hakkavad Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamist alates 2018. aastast mõjutama, ja olulisest rollist, mis on antud äsja loodud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametile, ning aruteludest, mida juhatuses praegu peetakse peasekretäri ettepanekute üle selle kohta, kuidas lahendada mitmeid küsimusi, mida ei ole nende määrustega lahendatud; palub, et parlamendi siseaudiitor koostaks võimalikult kiiresti pärast uue määruse jõustumist Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise kohta uue auditiaruande;

147.  peab mõistlikuks uurida, kas praegune sise- ja väliskontrollisüsteem on suurte rikkumiste ärahoidmiseks puudulik; võtab teadmiseks välise arvepidaja EY avalduse, mille kohaselt on tema auditite eesmärk saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja et majandusüksus on järginud asjakohaseid eeskirju ja norme, ja et katse korras kontrollivad nad ka arvamuse aluseks olevaid tõendeid; märgib aga, et kontrolli käigus ei uurita võimalikke valeandmeid sisaldavaid aruandeid ega tõendavaid dokumente ning seetõttu tekib kontrollitud finantstoimingutest kõigest piiratud ülevaade;

148.  märgib, et finantsküsimuste peadirektoraadis on liiga vähe inimesi, kes Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste aruandeid kontrollivad (töötajate arv vastab kahele täistööaja ekvivalendile); on kindlalt veendunud, et suurt mainelanguse ohtu arvestades võiks selle töö jaoks ette näha rohkem ressursse;

149.  palub juhatusel muuta juurdepääs alusdokumentidele, mis sisalduvad Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste lõpparuannetes, eelkõige raamatupidamise aastaaruannetes ja auditiaruannetes, lihtsamaks, kui see on konfidentsiaalsuse põhimõtte järgi võimalik;

150.  nõuab, et uus asutus esitaks pärast esimest tegevusaastat, st 2017. aastal parlamendile eduaruande; ja kutsub peasekretäri üles tagama, et asutuse käsutuses oleks kõik selle ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Notis Marias, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Hannu Takkula, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gerben-Jan Gerbrandy, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Julia Pitera, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Raymond Finch, Jens Geier, Piernicola Pedicini, Janusz Zemke

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Martina Dlabajová, Gerben-Jan Gerbrandy, Hannu Takkula

ECR

Monica Macovei

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Patricija Šulin, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Jens Geier, Cătălin Sorin Ivan, Karin Kadenbach, Bogusław Liberadzki, Georgi Pirinski, Derek Vaughan, Janusz Zemke

VERTS/ALE

Benedek Jávor, Bart Staes

5

ECR

Notis Marias

EFDD

Raymond Finch, Piernicola Pedicini

ENF

Jean-François Jalkh

PPE

José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 69, 13.3.2015.

(2)

ELT C 380, 14.10.2016, lk 1.

(3)

ELT C 354, 27.9.2016, lk 1.

(4)

ELT C 375, 13.10.2016, lk 1.

(5)

ELT C 375, 13.10.2016, lk 10.

(6)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)

PE 422.541/Bur.

(8)

Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

(11)

  Märkused:

  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

  Märkus(1): Kogutulu hõlmab eelmise aasta ülekantud vahendeid vastavalt finantsmääruse artikli 125 lõikele 6.

(12)

  Märkused:

  kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1142/2014, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 seoses Euroopa tasandi erakondade rahastamisega, ELT L 317, 4.11.2014, lk 28.

Õigusalane teave