Menetlus : 2016/2098(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0161/2017

Esitatud tekstid :

A8-0161/2017

Arutelud :

PV 27/04/2017 - 3
CRE 27/04/2017 - 3

Hääletused :

PV 27/04/2017 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0138

RAPORT     
PDF 411kWORD 64k
5.4.2017
PE 587.516v02-00 A8-0161/2017

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2015) kohta

(2016/2098(INI))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Nedzhmi Ali

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2015) kohta

(2016/2098(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2015. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2015. aasta finantsaruannet ja 2015. aasta statistilist aruannet,

–  võttes arvesse 2015. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, 2015. aasta aruannet EIP ELi-sisese tegevuse kolme samba alusel hindamise kohta ja 2015. aasta aruannet Euroopa Investeerimispanga tulemuste kohta väljaspool ELi,

–  võttes arvesse auditikomisjoni 2015. aasta aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga grupi (EIP grupp) aastaaruannet pettustevastase tegevuse kohta 2015. aastal,

–  võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2015. aastal ning äriühingu juhtimise 2015. aasta aruannet,

–  võttes arvesse EIP kõrgeima järelevalveametniku büroo 2015. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse EIP grupi tegevuskava aastateks 2014–2016, 2015–2017, 2016–2018 ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) strateegilist tegevuskava aastateks 2014–2016,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309, sellele lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta ning protokolli nr 28 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruande kohta(1), 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2013. aasta aruande kohta(2) ja 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta(3),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL EIP välisvolituse kohta aastateks 2007–2013(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 670/2012, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas(6) (seoses „Euroopa 2020“ projektivõlakirjade algatuse katseetapiga),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(7),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2015. aasta teatist „Koostöö töökohtade loomise ja majanduskasvu nimel: riiklike tugipankade roll Euroopa investeerimiskava toetamisel“ (COM(2015)0361),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. septembri 2016. aasta töödokumenti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597), (SWD(2016)0297) ja (SWD(2016)0298),

–  võttes arvesse EIP tegevuse hindamise üksuse 2016. aasta septembri hinnangut Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toimimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 2/2016 EFSI kestuse pikendamise ja mahu suurendamise ettepaneku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“,

–  võttes arvesse Ernst & Youngi 8. novembri 2016. aasta sihtotstarbelist auditit määruse (EL) nr 2015/1017 (EFSI määrus) rakendamise kohta,

–  võttes arvesse 2016. aasta septembris sõlmitud kolmepoolset lepingut Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 22. juuli 2016. aasta kirja Euroopa Investeerimispanga presidendile,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0161/2017),

A.  arvestades, et EIP on aluslepingu kohaselt kohustatud aitama sihtotstarbeliste investeerimisvahendite, nt laenude, omakapitali, tagatiste, riskijagamisrahastu ja nõustamisteenustega kaasa ELi integratsioonile, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning piirkondlikule arengule;

B.  arvestades, et EIP kui maailma suurim avaliku sektori laenuandja tegutseb rahvusvahelistel kapitaliturgudel, pakkudes klientidele konkurentsivõimelisi ja soodsaid tingimusi, et toetada ELi poliitikavaldkondi ja projekte;

C.  arvestades, et Euroopa Investeerimisfondil (EIF) peaks koos Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) olema oluline roll EIP meetmete täiendamisel ELi riskikapitalile ja tagatistele spetsialiseerunud erifondina, mis on suunatud peamiselt VKEde ja Euroopa integratsiooni ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamisele;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament koostab EIP tegevuse kohta kolm eri raportit: raporti EIP finantstegevuse kohta (mille koostavad majandus- ja rahanduskomisjon ning eelarvekomisjon), raporti EIP finantstegevuse kontrolli kohta (mille koostab eelarvekontrollikomisjon) ja raporti EFSI rakendamise kohta (mille koostavad majandus- ja rahanduskomisjon ning eelarvekomisjon);

Ε.  arvestades, et EIP lepingusätted sisaldavad kaitsemeetmeid pettuste, sh maksupettuste ja rahapesu vastu ning terrorismi rahastamise riskide vastu ning need lisatakse EIP grupi ja selle vastaspoolte vahel sõlmitavatesse lepingutesse; arvestades, et EIP nõuab, et tema vastaspooled järgiksid kõiki kohaldatavaid õigusakte; arvestades, et EIP peaks kehtestama hoolsuskohustuse auditi tulemuste põhjal täiendavad lepingusätted, et lahendada teatavaid läbipaistvuse ja aususega seotud küsimusi;

F.  arvestades, et EIP toimib strateegia „Euroopa 2020“ ja juhtalgatuste elluviijana, tagades avaliku sektori investeeringute kasutamise finantsturu lünkade täitmiseks või parandamiseks ning käivitades uusi kasvu ja töökohtade loomise eestvedajaid ELis;

G.  arvestades, et EIP rahastamisvahendite hankimise stimuleeriv mõju on keskne element ELi lisaväärtuse määratlemisel ja selle tagamisel, et Euroopa säilitaks maailmas juhtrolli ja kõik maailmaklassi majanduse omadused konkurentsivõime, innovatsiooni, taristu ja külgetõmbavuse osas;

H.  arvestades, et EIP investeeringud kujutavad endast majanduse stimuleerimise paketti, selleks et anda ELile palju paremad vahendid jääda võimalusi pakkuvaks kohaks ja seista vastu ülemaailmse majanduskonkurentsi raskustele;

I.  arvestades, et Euroopa investeerimiskava on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on anda tagasikäik avaliku ja erasektori investeeringute osas täheldatavale negatiivsele suundumusele, võttes kasutusele uued ja erasektori finantslikviidsuse vahendid, et suunata need reaalmajandusse eesmärgiga soodustada pikaajalisi strateegilisi ja jätkusuutlikke investeeringuid kogu liidus;

J.  arvestades, et EIP poolt kavandatud ja edendatud rahastamisvahendite (avaliku ja erasektori partnerlustest väärtpaberistamiseni) arv kasvab praegu; arvestades, et sellised vahendid võivad tuua kaasa kahjumi ühiskonna õlule lükkamise ja kasumi erastamise ohu;

K.  arvestades, et EIP rahastamistegevusega väljaspool ELi toetatakse peamiselt ELi välispoliitilisi eesmärke, suurendades seejuures liidu nähtavust ja tugevdades väärtusi ning panustades kolmandate riikide stabiilsuse säilitamisse;

L.  arvestades, et jätkuvat tähelepanu tuleks keskendada EIP tulemuspoliitika ja juhtimise ning hea üldjuhtimise ja läbipaistvusega seotud parimate tavade edasiarendamisele;

M.  arvestades, et EIP peaks säilitama AAA-reitingu, mis on panga ärimudeli peamine väärtus, ning EFSI rakendamisel kõrge kvaliteediga tugeva varaportfelli, mis sisaldab usaldusväärseid investeerimisprojekte;

N.  arvestades, et EIP ei ole veel võtnud kõiki vajalikke meetmeid vastuseks varasematest aastatest pärinevatele parlamendi resolutsioonides EIP iga-aastaste aruannete kohta esitatud soovitustele ja nõudmistele;

EIP investeerimispoliitika jätkusuutlikkuse edendamine

1.  märgib, et 2015. aastal sõlmiti tehinguid 77,5 miljardi euro suuruses summas (võrrelduna 77 miljardi euroga 2014. aastal), sellest 69,7 miljardit eurot läks ELi liikmesriikidesse ja 7,8 miljardit eurot väljapoole ELi;

2.  väljendab heameelt EIP 2015. aasta aruannete ja seal esitatud saavutuste üle, samuti püüdluste üle paremini näidata ja kajastada EIP panust (või täiendavust) ja tulemusi;

3.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi nõuet esitada terviklikum ja ühtlustatum aastaaruanne, et EIP üldisest tegevusest ja laenuandmise prioriteetidest oleks võimalik saada parem kvalitatiivne ülevaade ja anda neile hinnang; nõuab kindlalt, et EIP täpsustaks veelgi ja esitaks teavet selle kohta, milline on tema tegevuse konkreetne ja saavutatud majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju ning lisaväärtus liikmesriikides ja väljaspool ELi;

4.  toonitab, et kõik EIP rahastatavad tegevused peavad olema ELi üldstrateegia ja strateegias „Euroopa 2020“, majanduskasvu ja tööhõive rahastus ning majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes määratletud poliitiliselt prioriteetsete valdkondade osa ja alati nendega kooskõlas, kohaldades seejuures projektide valimisel majanduslikke, sotsiaalseid, finantstõhususe ja keskkonnamõju kriteeriumeid, et kindlustada ELi poliitika järjepidev rakendamine;

5.  rõhutab vajadust esitada konkreetsed ja kokkuvõtlikud tulemused selle kohta, kuidas EIP välisinvesteeringud on andnud panuse ELi prioriteetide saavutamisse ja piirkondades suutlikkuse suurendamisse;

6.  julgustab EIPd igati jätkama pingutusi investeeringu-, turu ja valdkondlike lünkade ületamiseks ning investeerima projektidesse ja tegevustesse, millel on tegelik lisaväärtus, et saavutada ELi ulatuslikum majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, tugevam investeerimiskeskkond, suurem tööhõive ning pöörata kogu EL jälle jätkusuutliku kasvu teele;

7.  tuletab meelde, et majanduse elavdamise, jätkusuutliku kasvu ja tugevama ühtekuuluvuse toetamine on üldeesmärk ning EIP peaks paremini ennetama struktuurseid probleeme, eelkõige neid, mis on seotud Euroopa taasindustrialiseerimise ja teadmistepõhise ning digitaalse majandusega, et luua uusi majanduslikke võimalusi, innovatsiooni, edendada ringmajandust ja taastuvate energiaallikate paremat kasutamist kooskõlas keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega; rõhutab, et taasindustrialiseerimise protsessis tuleb arvesse võtta ühelt poolt kvaliteetsete töökohtade loomise vajadust, teiselt poolt Euroopa majandust iseloomustavaid erinevaid olukordi, kuid arvestades alati keskkonna ning töötajate ja elanike tervisega;

8.  on arvamusel, et EIP peaks eriti piiriüleseid asjaolusid mõjutava investeerimistegevuse kindlaksmääramisel ja rahastamisotsuste tegemisel pöörama süsteemselt tähelepanu majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele tagajärgedele keskpikas ja pikas perspektiivis; peab vajalikuks, et EIP investeeriks pikas perspektiivis süsteemset tähtsust omavatesse suure- ja väikesemahulistesse jätkusuutlikesse projektidesse, mis loovad lisaväärtust piirkondlikul ja ELi tasandil;

9.  rõhutab, et rahastatavate projektide tugevust ei tuleks olemuselt hinnata mitte ainult majandusliku tähtsuse seisukohalt, vaid pöörates sama suurt tähelepanu ka keskkonnaalasele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning ka selliste projektide poliitilisele, piiriülesele ja piirkondlikule tähtsusele; kordab, et selgeid ja jätkusuutlikke tulemusi andvate ning majanduskasvu ja tööhõivet mõjutavate projektide tähtsustamine EIP laenutegevuses peab jääma peamiseks põhimõtteks;

10.  tunnistab, et EIP on oluline mõjutaja, keda on vaja ELi majanduse elavdamiseks, tööhõive toetamiseks, majanduskasvu näitajate edendamiseks liikmesriikides ning kasutatavate rahaliste vahendite mõjususe ja tasuvuse maksimeerimiseks, kasutades selleks pöördvahendeid, eriti tagatisfondide ja finantsvõimenduse mitmekordistava mõju abil;

11.  usub, et tuleb tagada vastupanuvõimeline, kestlik ja stabiilne ELi rahastamisstrateegia, et kiirendada majanduse elavnemist, suurendada tööhõivet ja aidata teatavatel majandussektoritel ning vähem arenenud piirkondadel järele jõuda; tuletab meelde vajadust keskenduda tootlikele, eelkõige pikas perspektiivis mõju avaldavatele investeeringutele ning toetada primaarsektorit, uurimistegevust, taristuid ja tööhõivet; on arvamusel, et projektide valimisel tuleks lähtuda nende headest külgedest, potentsiaalist luua lisaväärtust ELile tervikuna ja tegelikust täiendavusest ning need võiksid olla suurema riskiprofiiliga;

12.  kordab sellega seoses, et tuleks avalikustada rohkem teavet otseselt või kaudselt EIP laenudest rahastatavate üksikprojektide täpse olemuse, eelkõige nende lisaväärtuse ning oodatava majandusliku mõju kohta igas liikmesriigis;

13.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi soovi, et määrataks kindlaks tasakaalustatud strateegia, nii et projektid ja investeeringud jaguneksid liikmesriikide vahel geograafiliselt dünaamiliselt, õiglaselt ja läbipaistvalt, võttes arvesse erilist keskendumist vähem arenenud riikidele ja piirkondadele; märgib, et 73 % kõigist 2015. aastal antud EIP laenudest (51 miljardit eurot) on keskendunud kuude liikmesriiki, mis näitab, et kõik liikmesriigid või piirkonnad ei saa investeerimisvõimalustest võrdselt kasu;

14.  toetab EIP algatusi tagada korraldusasutustele ja finantsvahendajatele kohapeal ühine tehniline abi, sealhulgas platvormi fi-compass sihtkoolitus;

15.  kutsub EIPd üles tugevdama oma kommunikatsioonipoliitikat potentsiaalsete sidusrühmade ja erainvestorite suunas kasutatavate rahastamisallikate ja -vahendite teemal ning kodanike suunas saavutatud tulemuste teemal;

16.  palub EIP-l ja komisjonil levitada tõhusamalt teavet oma rahastamisvõimaluste kohta, samuti tõhustada toetus- ja nõustamistegevust, suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja VKEde projektide rahastamist ning lihtsustada juurdepääsu EIP-poolsele rahastamisele ning ühendada toetusi laenude ja rahastamisvahenditega; palub, et komisjon toetaks potentsiaalsete toetusesaajate koolitusprogrammide koostamist, andes korraldusasutustele olulisema rolli lõplikele toetusesaajatele teabe ja juhiste andmisel ning nende nõustamisel;

17.  on seisukohal, et EIP-l on väga oluline hoida AAA-krediidireitingut, et säilitada juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele kõige paremate laenuvõtmise tingimustega ja kanda need eelised üle oma investeerimisstrateegiasse ja laenuandmise tingimustesse; kutsub EIPd üles arendama edasi oma riskikäitumise kultuuri, et parandada oma tegevuse tulemuslikkust ja täiendavust ning koostoimet oma meetmete ja ELi eri poliitikavaldkondade vahel;

18.  on sügavalt mures EIP/EIFi hallatud fondide (kus rahastamisvahendeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames) üldiselt kõrgemate kulude ja tasude pärast, nagu selgus Euroopa Kontrollikoja leidudest eriaruandes nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“, ning julgustab kontrollikoda koostama sarnast auditit käimasoleva perioodi kohta;

EIP mõju jälgimine avaliku poliitika peamiste valdkondade rakendamisel

19.  võtab teadmiseks aruande, milles käsitletakse EIP ELi-sisese tegevuse tulemusi ja mõju 2015. aastal, tuginedes kolme samba alusel hindamise meetodile, et hinnata oodatavaid tulemusi, teostada järelevalvet praeguste tulemuste üle ja mõõta tulemusi, mis on saavutatud avaliku sektori poliitika nelja peamise eesmärgiga: innovatsioon ja oskused (2015. aastal EIP allkirjastatud laenutehingutest 22,7 %, s.t 15,8 miljardit eurot), VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamine (28,5 % allkirjastatud laenutehingutest, s.t 19,8 miljardit eurot), taristu (24,5 %, s.t 17,1 miljardit eurot) ning keskkond (24,3 %, s.t 16,9 miljardit eurot); märgib, et oodatavate tulemuste illustreerimiseks on lisatud valik uute allkirjastatud tehingute väljunditest ja tulemustest, aga et kõnealuses aruandes puudub teave praeguste tulemuste järelevalve ja saavutatud mõju kohta;

20.  peab kahetsusväärseks seda, et 2015. aasta aastaaruandes, milles käsitletakse EIP ELi-sisest tegevust, puudub teave panga tegevuse oodatavate ja saavutatud tulemuste kohta seoses selle kahe valdkondadevahelise poliitikaeesmärgiga, nimelt kliimameetmed ja ühtekuuluvus; peab muret tekitavaks, et 2015. aastal ei saavutanud EIP ühtekuuluvusse tehtavates investeeringutes kavandatud 30 %-list taset (ELis saavutati 25,2 %) ning et 2016. aastaks prognoositud rakendamine (27 %) jäi samuti eesmärgile (30 %) alla; kutsub EIPd tungivalt üles taastama poliitika peamise avaliku eesmärgina majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning alustama sõnaselgete aruannete koostamist selle rakendamise kohta;

21.  avaldab samuti kahetsust, et kolme samba meetodi ajakohastamine, et viia see vastavusse EFSI määruse nõuetega, ei ole toonud kaasa ELi-sisest tegevust käsitlevate EIP aruannete ühtlustamist aruannetega väljaspool ELi toimuva tegevuse kohta ega analüütilise ja põhjaliku teabe lisamist saavutatud konkreetsete tulemuste kohta ELis; nõuab projekti tasandil rohkema teabe avalikustamist, tagades avaliku juurdepääsu kolme samba alusel hindamisele ning tulemuste mõõtmise raamistiku projekti hindamisele ja hindamislehtedele;

22.  toonitab, et ambitsioonika investeerimisstrateegiaga peavad kaasnema tulemusjuhtimist tagavad selged järelevalve- ja aruandlusvahendid;

23.  kutsub EIPd üles panema pidevalt rõhku oma tulemuslikkuse kontrollimisele tulemuslikkuse ja tõendatud mõju hindamiste kaudu; ergutab EIPd jätkama oma järelevalvenäitajate, täpsemalt täiendavuse näitajate kindlaksmääramist, et hinnata mõju projekti loomisetapis nii vara kui võimalik ja anda panga nõukogule piisavat teavet oodatava mõju kohta, eriti seoses ELi poliitikasse antava panusega;

24.  tunnistab, et keeruline on teostada järelevalvet kasvava portfelli ja erinevate projektiregistrite üle ning sellest tulenevalt näitajaid üldiselt hallata; julgustab EIPd tegema suuremaid jõupingutusi, et tagada nõuetekohane järelevalve;

25.  ergutab EIPd olema liikmesriikide suhtes proaktiivsem, et tagada vahetult toetusesaajatele suutlikkuse suurendamine ja nõuandeteenused suuremahuliste investeerimisprojektide ettevalmistamiseks, tehes paremat koostööd asjaomaste riiklike või detsentraliseeritud asutuste või riiklike tugipankadega;

VKEde rahastamiskavad

26.  tuletab meelde, et EIP ülesanne on tagada ettevõtete jaoks soodsa investeerimiskliima edendamise kaudu ELi atraktiivsus maailmaareenil;

27.  tunnistab VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate keskset rolli ELi ja üksikute liikmesriikide tööhõive ja majanduskasvu toetamisel; toetab EIP jõupingutusi suurendada toetust kõigile VKEdele (stardikapital, idufirmad, mikro- ja keskmise suurusega ettevõtjad, ettevõtete klastrid), keskendudes uutele ärimudelitele, millel on suur potentsiaal pakkuda töövõimalusi noortele; kutsub sellega seoses EIPd üles tegema vajalikke jõupingutusi, et tagada VKEsid käsitleva algatuse programmi täielik rakendamine;

28.  võtab teadmiseks selle, et EIP toetus VKEdele moodustas 2015. aastal EIP poolsest rahastamisest ligikaudu 36,6 %, tuues VKEde rahastamisel kaasa 39,7 miljardi euro suuruse võimendava mõju ja toetades 5 miljonit töökohta;

29.  kiidab heaks EIFi jõupingutused VKEde algatuse praeguseks rakendamiseks kuues riigis (Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Soome, Rumeenia ja Malta), mille puhul eeldatakse, et nad saavad kasu uutest soodsate tingimustega VKEde laenudest umbes 8,5 miljardi euro väärtuses; palub liikmesriikidel VKEde algatust laiemas ulatuses rakendada, pidades silmas selle suutlikkust vähendada finantsvahendajate riski; kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepaneku pikendada VKEde algatust aastani 2020; rõhutab siiski, et VKEde algatus peaks täitma suuremat osa, kuna VKEde rahastamine on ELis majanduskasvu ja töökohtade edendamiseks väga oluline, eelkõige majandus- ja finantskriisile järgneval perioodil; kutsub EIPd üles jälgima ja tõhustama väärtpaberistamise instrumendi kasutamist; palub lisaks parandada EIP teabevahetuspoliitikat ja VKEde algatuse haldustingimusi; kutsub EIFi üles avaldama aruande, milles käsitletakse üksikasjalikult programmi edukaid ja ebaõnnestunud külgi;

30.  tunneb heameelt selle üle, et võeti kasutusele uued EIP ja komisjoni vahel kokku lepitud rahastamisvahendid, nt energiatõhususe vahendi erasektoripoolne rahastamine (PF4EE), VKEde algatus ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni finantsinstrumendid, mis annavad oodatavalt panuse strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse; võtab teadmiseks EIFi tegevuse, eriti mis puudutab COSME (ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm) rahastamisvahendeid ja algatust InnovFin, mis said 2015. aastal kasu EFSIst tema tagatavate laenude summa kahekordistamise kaudu;

31.  kutsub EIPd üles suurendama oma meetmete riskiprofiili, eriti toetades VKEsid, mis võtavad riske või mida arendatakse majanduslikult ebasoodsates või ebastabiilsetes piirkondades; on samuti veendunud, et VKEde sektor ja juurdepääs rahastamisele on pidev ja pikaajaline eesmärk, mille poole püüelda ja mida veelgi laiendada;

Innovatsioon

32.  toetab kõiki stiimuleid, millega toetatakse turupõhist innovatsiooni, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset, säilitades jätkusuutliku majanduskasvu ning ressursside hoolsa kasutamise; toetab stiimuleid, millega toetatakse ELi ambitsiooni saada teadmistepõhiseks ja digitaalseks ringmajanduseks ning säilitatakse ELi konkurentsivõime;

33.  märgib, et EIP rahastab juba ELi julgeolekuvaldkonna ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse tsiviil- ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega seoses; on arvamusel, et kahesuguse kasutusega tehnoloogiate puhul peaks EIP peamiselt toetama investeeringuid, mis on põhjendatud tsiviilotstarbel turustamisega – näiteks on EIP seda liiki projektide hulgas juba investeeringud teadus- ja arendustegevusse õhusõidukite ja kosmosevaldkonna varustuse, radarisüsteemide, küberjulgeoleku, pilvandmetöötluse turvalisuse ning mikroelektroonika ja vaktsiinidega seoses;

34. märgib, et 2015. aastal innovatsiooniprojektidele antud laenud ulatusid rekordilisele tasemele 18,7 miljardit eurot, ja tunneb heameelt, et EIP on pööranud rohkem tähelepanu innovatsiooni investeerimisele;

35.  märgib, et tsiviil- ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiate jätkuva toetamisega saaks EIP suurendada toetust ELi julgeolekusektorile oma kehtiva õigusraamistiku piires; see hõlmab EFSIst toetatavaid tehinguid;

Taristu

36.  kutsub EIPd üles jätkama transpordi- ja energiasektorites tulemuslikel ühist huvi pakkuvatel projektidel põhineva taristu tegevuskava toetamist omavahenditega ning laenupõhiste rahastamisvahendite rakendamise kaudu Euroopa ühendamise rahastust, võttes samal ajal arvesse nende kokkusobivust keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide ja regionaalarenguga; kutsub EIPd üles töötama välja uusi rahastamisvahendeid, et ehitada taristuid ning teostada töid makropiirkondlike strateegiate raames;

37.  tunneb heameelt majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi rahastamistaseme üle (17 634 miljardit eurot) ning maa- ja linnaelu taaselustamise eesmärgi rahastamistaseme üle (5 467 miljardit eurot) ning soovitab need säilitada; peab niisugust rahastamist oluliseks täienduseks ühtekuuluvuspoliitikale ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele; toonitab korraldusasutustega korrapärase dialoogi säilitamise tähtsust, et luua mõlema vahendi vahel koostoimet ja vastastikust täiendavust;

38.  palub EIP-l, komisjonil ning riigi, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel koos riiklike tugipankade ja finantseerimisasutustega tugevdada koostööd, et luua suuremat koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EIP rahastamisvahendite ja laenude vahel ning vähendada halduskoormust, lihtsustada menetlusi, suurendada haldussuutlikkust, soodustada territoriaalset arengut ja ühtekuuluvust ning parandada arusaama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning EIP-poolsest rahastamisest; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika projektide ja programmidega seotud EIP segarahastamise alase tegevuse kohta on saadaval vähe teavet; palub EIP-l täita oma rolli avaliku institutsioonina ning püüelda vastutuse, läbipaistvuse ja nähtavuse valdkonnas suurimate eesmärkide poole, et vältida mitmemõttelisust; kutsub EIPd üles töötama oma tegevuse, sh oma nõustamistegevuse osas välja teabevahetuspoliitika, et kõigil valitsusasutustel ja toetusesaajatel oleks juurdepääs selle programmidele;

39.  rõhutab, et rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine ühtekuuluvuspoliitikas eeldab seda, et Euroopa Parlament kaasatakse suuremal määral EIP tegevuse kontrollimisse, et võimaldada ka EIP rolli mõju ja tagajärgede paremat hindamist;

40.  palub liikmesriikidel kasutada täiel määral ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldisi ja täiendavust, täiendades seeläbi EIP laene ja rahastamisvahendeid; nõuab lisaks, et senisest rohkem ja paremini ühendataks toetusi EIP-poolse rahastamisega, et kasutada paremini ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide finantsvõimendust; palub EIP-l juhtida seda protsessi, sest tal on oskusteave ja vastutus aktsionäride ees, mis aitab tal saada oma investeeringutest tulu;

41.  palub EIP-l suurendada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja linnaeesmärkide rahastamist ning jätkata samal ajal traditsiooniliste ja uuenduslike sektorite toetamist ELis; nõuab lisaks niisuguste konkreetsete rahastamisvahendite väljatöötamist, mille eesmärk on toetada makropiirkondlike tegevuskavade ja strateegiate rakendamist koostöös liikmesriikidega;

Keskkond ja kliimainvesteeringud

42.  ergutab EIPd keskenduma oma kliimameetmetes valdkonnaüleste projektide jätkusuutlikkusele COP21 eesmärkide kontekstis ning toetama taastuvenergia kasutamise laiendamist ja ressursitõhusust; märgib, et taastuvate energiaallikatega seotud rahastamine ulatus 3,4 miljardi euroni;

43.  palub EIP-l hinnata ümber tähelepanu, mida ta pöörab spetsiaalselt gaasitaristu projektidele, eelkõige kuna Euroopas on nõudlus gaasi järele kahanemas ja samal ajal kerkivad esile uued suuremahulised kavad uute torujuhtmete ning veeldatud maagaasi terminalide ehitamiseks; väljendab muret, et EIP investeeringud gaasitaristusse võivad tähendada investeeringuid kasutuskõlbmatutesse varadesse;

44.  on veendunud, et vaja on jätkata turu arendamist jätkusuutlike keskkonnahoidlike projektide jaoks, soodustades eelkõige ringmajanduse loomist, ning eelkõige roheliste võlakirjade turu kaudu;

EIP panus ülemaailmsete probleemide lahendamisse

45.  võtab teadmiseks välisvolituse suurenemise 10 miljardilt 27 miljardi euroni koos 3 miljardi euro suuruse võimaliku lisasummaga; tuletab meelde vajadust hoida see volitus pidevalt ELi välispoliitika eesmärkidega kooskõlas, arvestades eelkõige kodanikuõiguste austamist toetust saavates riikides; kordab Euroopa Parlamendi nõudmist kontrollikojale koostada eriaruanne EIP väliste laenutehingute ELi poliitikaga kooskõla ja nende tulemuslikkuse kohta;

46.  tunneb heameelt selle üle, et EIP on suutnud oma tegevust rahvusvahelisi probleeme arvesse võttes kiiresti kohandada; kutsub EIPd üles jätkama ELi välispoliitika ja hädaolukordadele reageerimise toetamist rändega seotud ülemaailmsete probleemidega seoses, hõlmates arenguaspekti ja edendades majanduslikku vastupanuvõimet;

EFSI lisaväärtuse ja täiendavuse jälgimine

47.  märgib, et EFSI eesmärk on teha EIP kaudu reaalmajandusse 2018. aastaks kokku 315 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid ja uusi projekte; märgib, et heakskiidu on saanud 97 taristu- ja innovatsiooniprojekti ning 192 VKEde rahastamise kokkulepet, millega peaksid kaasnema kokku 115,7 miljardi euro suurused investeeringud;

48.  tunnistab, et EFSI rakendamine on kiiresti muutnud EIP profiili ja ärimudelit menetluste ning allkirjastatud laenutehingute ja lepingute järelevalve seisukohast;

49.  märgib, et täiendava riskivõtmisvõime täielikuks ärakasutamiseks arendab EIP grupp mitmeid uusi tooteid, mis võimaldavad võtta suuremaid riske (nt allutatud võlakirjad, omakapitalis osalemine, pankadega riskide jagamine), ja on vaadanud suurema paindlikkuse võimaldamiseks läbi oma krediidiriski poliitika ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; märgib, et EIP suurendab toetust innovatiivsetele ettevõtetele ja taristuprojektidele, kasutades EFSI toetust; märgib, et EIP saab toetada selliseid riskantseid projekte suuremal hulgal, kahjustamata usaldusväärse juhtimise põhimõtet;

50.  tuletab meelde, et EFSI eesmärk on selgitada välja silmapaistvad, tõeliselt innovatiivsed ja riskantsemad projektiprofiilid uute osapooltega erasektorist EIP muude olemasolevate rahastamisvahenditega võrreldes, saavutades samas märkimisväärset piiriülest Euroopa tasandi lisaväärtust valitud projektide elluviimisel ja andes mõjusa panuse ELi olemasolevatesse ühistesse poliitikaeesmärkidesse;

51.  tunnistab, et EFSI on turupõhine vahend; tuletab siiski meelde, et kõik liikmesriigid peavad arendama välja asjakohase suutlikkuse selle kasutamiseks;

52.  märgib, et EFSI projektide registri rakendamisel tuleks kaaluda võimalikult laia geograafilist ulatust, et toetada ühtekuuluvuse ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärke; palub EIP-l kaotada praegune geograafiline tasakaalustamatus liidu sees ja EFSI portfelli sektoripõhine koondumine, eelkõige taristu- ja innovatsioonikomponendis ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate komponendis, parandades EIP nõuandeteenuseid projektide arendamisel liikmesriikides ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu antavat tehnilist abi, kaaludes EFSI rahastamise jaoks kõlblike sektorite arvu laiendamist või kohandades projektide liiki ja suurust paremini liikmesriikide turgude vajadustega;

53.  palub EIP-l valikuprotsessis hoolikalt kaaluda tõelist täiendavust ja uut dünaamikat koos mitmekordistava mõju suurusega, mis võib projektide lõikes varieeruda, eelkõige valdkondades, milles EIP või EIF ei ole varem tegutsenud, turutõrgete korral või mitteoptimaalsetes investeerimisolukordades;

54.  märgib, et finantsvõimendus varieerub projektide lõikes eelkõige tulenevalt nende mahust, keerukusest ning oluliste valdkondlike probleemide ja lõplike toetusesaajate ootuste omavahelisest seosest avaliku sektori rahaliste vahendite nappuse kontekstis; on arvamusel, et keskmise 15-kordse finantsvõimenduse eeldust saab mõõta üksnes investeerimistsükli lõpus, võttes ühtlasi arvesse sektorite eripärasid; on samuti arvamusel, et meetmete tulemuslikkust ei hinnata mitte üksnes rahastamisvahendite potentsiaali, vaid ka mõõdetavaid tulemusi silmas pidades;

55.  kutsub EIPd üles pöörama erilist tähelepanu täiendavuse põhimõttele ja andma asjakohast kvalitatiivset haldamisega seotud teavet EFSI sätestatud eesmärkide elluviimise kohta, tuues välja tegeliku täiendavuse ja mõju võrdlusalustega võrreldes, kuid võttes arvesse ka EFSI pikendamist pärast 2017. aastat;

56.  peab erasektori kapitali kasutuselevõtu jaoks oluliseks seda, et EIP vabastaks investorid mõnedest potentsiaalsete projektidega kaasnevatest riskidest; kutsub samuti EIPd üles suurendama EFSI atraktiivsust ja nähtavust investeerimissuunistes, kuid ka rahastama projekte tulemuslikuma poliitika väljatöötamise kaudu, et tõsta potentsiaalsete erainvestorite teadlikkust;

57.  märgib, et EFSI on (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate komponendi kaudu) oluline vahend VKEde täiendavaks rahastamiseks: EFSI kaudu kolme aasta jooksul tehtavate investeeringute kogusummast eraldatakse VKEdele koos EIP ja EIFi laenutegevusega kuni 75 miljardit eurot;

58.  palub, et komisjon looks EFSI raames alalise Euroopa tagatisplatvormi, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning parandada Euroopa tagatistel põhinevate tagatiste ja laenutoodete arengut;

59.  kutsub EIPd üles kasutama EFSI esitatud võimalust suurendada väikesemahuliste, võrguväliste, detsentraliseeritud taastuvate energiaallikate projektide rahastamist, mis hõlmavad kodanikke ja kogukondi, kellel on raskusi teistest allikatest rahastamise saamisega;

60.  võtab samuti teadmiseks EIP eritegevuse mahu suurenemise seoses EFSI rakendamise esimese aastaga, mis kajastab EIP konservatiivses riskikäitumises ja laenupoliitikas toimunud arengut;

61.  nõuab, et aruandekohustuse täitmise eesmärgil arendataks tulemustele suunatud investeeringuid, mida investeeringute komitee näitajate tulemustabeli alusel korrapäraselt hindab, et selgitada välja hästi suunatud projektid, pidades silmas nende panust majanduskasvu ja töökohtade loomisse, ning saada objektiivne ülevaade nende täiendavusest, lisaväärtusest ja kooskõlast liidu poliitika või EIP muude tavapäraste tegevustega; kutsub EIPd üles avaldama teavet selle kohta, mis oli EFSI tagatise saanud projektide tulemus, kui neid võrreldi EFSI näitajatest koosneva tulemustabeliga;

62.  märgib, et EIP on tulevikus jätkuvalt avatud arutama Euroopa Parlamendi teenistustega täiendavaid kokkuleppeid, mis võiksid sisaldada struktureeritumat ja vähem killustatud lähenemisviisi Euroopa Parlamendi ja EIP dialoogile; märgib, et EIP ja Euroopa Parlament töötavad praegu selle nimel, et kiiresti sõlmida EFSId puudutav ametlik kokkulepe, millega sätestatakse kogu EFSIga seotud teabevahetus, sealhulgas EFSId puudutav aastaaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile;

EIP läbipaistvuse, aruandekohustuse, usaldusväärsuse ja sisekontrolli suurendamine äriühingu parema üldjuhtimise eeltingimusena

63.  on veendunud, et EIP suurema rolliga majanduses, tema suurenenud investeerimisalase suutlikkuse ja ELi eelarve kasutamisega EIP tegevuse tagamiseks peavad kaasnema suurem läbipaistvus ja põhjalikum aruandekohustus, et tagada tema tegevuse, projektide valimise ja rahastamisprioriteetide üle tõeline avalik kontroll;

64.  kutsub EIPd üles korrapäraselt ajakohastama oma tegevusega seotud riskide kaardistamist ja kohandama oma riskikäitumist vastavalt hiljutisele ärimudelile ja portfelli kasvavale mahule, mis on seotud EFSIga koos uute rahastamisvahendite, mitmesuguste mehhanismide, investeerimisplatvormide ja riskijagamisrahastute rakendamisega; kutsub sellega seoses samuti EIPd üles lisama oma riskide kaardistamisse mitterahalised mõõtmed, nagu sotsiaalne ja/või keskkonnaalane lisaväärtus; tunneb sellega seoses heameelt EIP konservatiivse riskivalmidusraamistiku rakendamise üle, et tugevdada riskide üle teostatavat järelevalvet ning järelevalvet nende päritolu, põhjustajate ja juhtimise üle; tuletab meelde vajadust töötada välja ühtne ja homogeenne kontrolliraamistik;

65.  väljendab heameelt EIP laenuportfelli kõrge kvaliteedi üle, kuna vähenenud väärtusega laenud moodustavad kogu EIP laenuportfellist 0,3 %, mis kinnitab EIP pidevalt konservatiivset riskijuhtimispoliitikat ja säilitab rahvusvahelistel finantsturgudel tema tugeva krediidivõimelisuse;

66.  tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP läbipaistvuspoliitika aluseks on avalikustamise eeldus ning et igaüks pääseb EIP dokumentidele ja teabele ligi; tuletab meelde oma soovitust avaldada EIP veebisaidil sellised mittekonfidentsiaalsed dokumendid nagu eelnevate aastate strateegilised tegevuskavad, institutsioonidevahelised kokkulepped ja memorandumid ning kutsub EIPd üles sellega mitte piirduma, vaid jätkama pidevalt viiside otsimist olukorra parandamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks;

67.  tunneb heameelt aruande üle, milles käsitletakse EIP grupi läbipaistvuspoliitika rakendamist 2015. aastal, ja EIP rikkumistest teatamise poliitika eelseisva läbivaatamise üle;

68.  tuletab meelde, et läbipaistvus ELi poliitika elluviimisel ei tugevda mitte üksnes EIP üldist ettevõtja vastutust ja usaldusväärsust, kui finantsvahendajatest ja lõplikest toetusesaajatest antakse selge ülevaade, vaid aitab suurendada ka rahastatavate projektide tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust, kui EIP laenuportfellis kohaldatakse pettuste ja korruptsiooni suhtes nulltolerantsi poliitikat; palub, et EIP kohandaks oma töö komisjoni kavandatud uue varajase hoiatamise ja välistamise süsteemiga;

69.  märgib murelikult, et EIP, kes rahastab kolm korda rohkem kui Maailmapank, on kandnud musta nimekirja ainult kolm üksust, võrreldes Maailmapanga 820-ga; palub, et selle olukorra parandamiseks liituks EIP teiste avalike pankade mustade nimekirjade võrgustikuga, mis hõlmab Maailmapanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka;

70.  kordab oma üleskutset suurendada EIP meetmete läbipaistvust finantsvahendajate ja toetusesaajatega koos tegutsedes, et vältida osapooli, kes on halva mainega, kantud musta nimekirja või kellel on potentsiaalsed sidemed läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonidega, offshore-tegevuse või organiseeritud kuritegevusega; on seisukohal, et finantsvahendajate valimisel kriteeriumide kasutamine ja ajakohastatud teabe omamine ettevõtte (sealhulgas usaldusfondid, sihtasutused ja maksuparadiisid) kasusaava omaniku kohta on parimad tavad, mida tuleb kogu aeg järgida; kutsub EIPd üles veelgi tugevdama oma lepingutingimusi, lisades klausli või viite heale juhtimistavale, et leevendada aususe ja mainega seotud riske;

71.  soovitab EIP-l järgida Maailmapanga Grupi Rahvusvaheline Finantskorporatsiooni eeskuju ja hakata avalikustama teavet kõrge riskiastmega allprojektide kohta, mida EIP rahastab kommertspankade kaudu (EIP poolt VKEde rahastamiseks kasutatud peamised vahendajad/finantsvahendid);

72.  väljendab heameelt kodanikuühiskonnaga toimuvate korrapäraste kohtumiste üle ja EIP poliitika arendamist puudutavate avalike konsultatsioonide üle;

73.  nõuab üha suurema läbipaistvuse tagamist EIP avalikustamispoliitikas seoses tema juhtimisorganitega, eelkõige avaldades EIP ja EIFi direktorite nõukogude või EFSI investeeringute komitee koosolekute protokollid ja teabe üldist huvi pakkuvate projektide kohta, millele on antud ELi eelarve tagatis ning mis mõjutavad ELi piirkondi ja kodanikke; peab heaks tavaks näitajate tulemustabeli avaldamist kõigi tehingute ning keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise puhul projektide või alaprojektide tasandil;

74.  kordab oma palvet teha avalikuks ja kergesti kättesaadavaks teave allhankelepingute süsteemi kohta ja tagada igal juhul Euroopa Parlamendile juurdepääs asjakohasele finantsteabele ja -dokumentidele;

75.  väljendab heameelt Euroopa Ombudsmani võetud ennetava lähenemise üle EIP suhtes avaliku kontrolli rakendamisel; tunneb suurt muret EIP juhtimisorganites võimalike huvide konfliktide ennetamiseks mõeldud mehhanismides tuvastatud puudujääkide pärast; kutsub sellega seoses EIPd üles – et paremini vältida huvide konflikte oma juhtimisorganites ja nn pöördukse efektiga seotud potentsiaalseid probleeme – võtma arvesse ombudsmani soovitusi ja vaatama võimalikult kiiresti läbi oma käitumisjuhend;

76.  on seisukohal, et EIP asepresidendid ei tohiks enam vastutada nende koduriikides aset leidvate projektide eest, kuna tegemist on selge huvide konflikti potentsiaaliga ning kuna üksnes vähestel liikmesriikidel on oma asepresident;

77.  tunneb heameelt kaebuste lahendamise mehhanismi büroo eeskirjade läbivaatamise üle ning samuti Euroopa Ombudsmani ja EIP vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi uuendamise üle; nõuab EIP-lt selgitust tema kaebuste lahendamise mehhanismi büroo poliitika ja menetluste läbivaatamist käsitleva avaliku arutelu algatamise viibimise kohta; märgib, et selline läbivaatamise menetlus annab võimaluse parandada veelgi kaebuste lahendamise mehhanismi sõltumatust ja tõhusust, et luua samuti süsteemne mehhanism vahetuks teabevooks kaebuste lahendamise mehhanismi büroo ja direktorite vahel; rõhutab, et EIP juhtkond peaks esitama ombudsmanile ja Euroopa Parlamendile igal aastal aruande selle kohta, kuidas tema kaebuste lahendamise mehhanismi soovitused on kajastunud panga poliitikas ja tavades; rõhutab lisaks, et kaebuste lahendamise mehhanismi büroo juht peaks esitama kord aastas Euroopa Parlamendile tegevusaruande ja hinnangu selle kohta, kuidas pank täidab kaebuste lahendamise mehhanismi büroo soovitusi;

78.  palub EIP-l anda endast parim võitluses maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja maksustamise vältimise, seadusevastase tegevuse ja rahapesu vastu oma läbipaistmatuid ja koostööst keelduvaid jurisdiktsioone käsitleva poliitika ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku kaudu;

79.  kutsub EIPd üles tegema ka korrapärast koostööd muude rahvusvaheliste finantsasutustega, vahetades teavet tema läbi viidud ettevõtjate või maksualase hoolsuskohustuse või põhimõttega „tunne oma klienti“ seotud kontrollide tulemuste kohta, ning esitama Euroopa Parlamendile ja avalikkusele igal aastal aruanne selle kohta, kuidas EIP rakendab oma läbipaistmatuid ja koostööst keelduvaid jurisdiktsioone käsitlevat poliitikat;

80.  on seisukohal, et EIP väline usaldatavusnõuete täitmise järelevalve väärib hoolikat kaalumist, nagu Euroopa Parlament on oma varasemates resolutsioonides märkinud;

81.  võtab teadmiseks uuendatud kolmepoolse lepingu sõlmimise 2016. aasta septembris EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahel ning kutsub kontrollikoda üles tegema tulemusauditeid EIP tegevuste kohta erinevates sektorites, kui need on seotud ELi eelarvevahendite kasutamisega, et kontrollida nende tulemuslikkust ja tõhusust;

82.  kutsub komisjoni üles esitama alates 2018. aastast iga aasta juuniks aruande rakendamise kohta alates käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku algusest ja hetkeolukorra kohta, sh kõigi EIP grupi (mis tegeleb ELi eelarvevahenditega) hallatud ja rakendatud rahastamisvahenditega saavutatud tulemuste kohta, et kasutada seda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

83.  kutsub Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) üles lisama oma aastaaruandesse teavet EIPga seotud juhtumite kohta;

Euroopa Parlamendi soovituste suhtes võetud järelmeetmed

84.  palub EIP-l anda aru Euroopa Parlamendi poolt iga-aastastes resolutsioonides varem antud soovituste suhtes võetud meetmete hetkeolukorra ja staatuse kohta, eriti mis puudutab EIP laenutegevuse mõju;

85.  kutsub EIPd üles vaatama läbi poliitika EIP eeskirjades keelatud tegevuse ennetamise ja takistamise kohta, mis peaks kivisse raiuma vajaduse, et EIP lõpetaks rahastamise ja/või edasiste laenu väljamaksete heakskiitmise projektidele, mille suhtes käib riiklik või OLAFi korruptsiooni ja pettustega seotud uurimine;

o

o

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2014)0201.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA (2015)0183.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0200.

(4)

ELT L 280, 27.10.2011, lk 1.

(5)

ELT L 135, 8.5.2014, lk 1.

(6)

ELT L 204, 31.7.2012, lk 1.

(7)

ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (86.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.7.2.2017)

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2015) kohta

(2016/2098(INI))

Arvamuse koostaja: Ivan Jakovčić

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.    võtab teadmiseks, et Euroopa Investeerimispank (EIP) kiitis 2015. aastal heaks 77,5 miljardit eurot (millest 69,7 miljardit eurot oli ette nähtud liidusisesteks ja 7,8 miljardit eurot liiduvälisteks) uuteks tehinguteks innovatsiooni, VKEde, taristu ja keskkonna valdkonnas ning pagulaste majutamise ja pagulaskriisist mõjutatud piirkondade investeeringute toetuseks; võtab samuti teadmiseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) rahastas 2015. aastal 126 projekti, mille koguväärtus oli 7,5 miljardit eurot ja mis kaasasid 50 miljardi euro väärtuses investeeringuid;

2.    tunnistab EIP-poolse rahastamise tähtsat rolli traditsioonilisi krediidisüsteeme tõsiselt mõjutava majandus- ja finantskriisi ajal;

3.    palub EIP-l ja komisjonil anda rohkem tehnilist abi, et jätkata haldussuutlikkuse ja projektijuhtimise toetamist, et lihtsustada juurdepääsu rahastamisele ja hõlbustada investeeringute elluviimist Euroopa Liidu eri piirkondades; tunnistab niisuguste liikmesriikide tähtsust, kes on EIP suurimad aktsionärid, ning nõuab ühtlasi abi andmist liikmesriikidele, kellel on EIP-poolses rahastamises väike osakaal, eelkõige sellistes valdkondades nagu nõustamis- ja analüüsiteenused, projektijuhtimine ja suutlikkuse suurendamise alane tegevus, et tagada rahastuse geograafiliselt tasakaalustatud jaotus eesmärgiga vältida piirkondadevahelise lõhe laienemist, säilitades samal ajal taotluste tulemuspõhise hindamise;

4.    tunneb heameelt majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi rahastamistaseme üle (17 634 miljardit eurot) ning maa- ja linnaelu taaselustamise eesmärgi rahastamistaseme üle (5 467 miljardit eurot) ning soovitab need säilitada; peab niisugust rahastamist oluliseks täienduseks ühtekuuluvuspoliitikale ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele; toonitab korraldusasutustega korrapärase dialoogi säilitamise tähtsust, et luua mõlema vahendi vahel koostoimet ja vastastikust täiendavust;

5.    tunnistab, et laenuportfelli kvaliteet püsib kõrgena tänu mõistliku riskijuhtimispoliitika järgimisele; palub siiski EIP-l suurendada oma riskivalmidust, tagades seega ulatuslikuma ja tulemuslikuma majandusliku mõju ning säilitades samal ajal laenuportfelli kõrge taseme, tehes seda muu hulgas tihedama kooskõlastatuse korraldamise teel riigi asutustega, kes tagavad sooduslaene investeerimisprogrammide jaoks, mis on kooskõlas EIP edendatavate arengueesmärkidega; juhib tähelepanu asjaolule, et rahastamisvahenditel, sh laenudel ei tohi lubada asendada toetusi;

6.    palub EIP-l, komisjonil ning riigi, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel üheskoos riiklike tugipankade ja finantseerimisasutustega tugevdada oma koostööd, et luua suuremat koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EIP rahastamisvahendite ja laenude vahel ning vähendada halduskoormust, lihtsustada menetlusi, suurendada haldussuutlikkust, soodustada territoriaalset arengut ja ühtekuuluvust ning parandada arusaama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning EIP-poolsest rahastamisest; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika projektide ja programmidega seotud EIP segarahastamise alase tegevuse kohta on saadaval vähe teavet; palub EIP-l täita oma rolli avaliku institutsioonina ning püüelda vastutuse, läbipaistvuse ja nähtavuse valdkonnas suurimate eesmärkide poole, et vältida mitmemõttelisust; kutsub EIP-d üles töötama oma tegevuse, sh oma nõustamistegevuse osas välja teabevahetuspoliitika, et kõigil valitsusasutustel ja toetusesaajatel oleks juurdepääs selle programmidele;

7.    rõhutab, et rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine ühtekuuluvuspoliitikas nõuab seda, et Euroopa Parlament kaasatakse suuremal määral EIP tegevuse kontrollimisse, et võimaldada ka EIP rolli mõju ja tagajärgede paremat hindamist;

8.    kiidab heaks Euroopa Investeerimisfondi jõupingutused VKEde algatuse praeguseks rakendamiseks kuues riigis (Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Soome, Rumeenia ja Malta), mille puhul eeldatakse, et nad saavad uutest soodsate tingimustega VKEde laenudest umbes 8,5 miljardi euro väärtuses kasu; palub liikmesriikidel VKEde algatust laiemas ulatuses rakendada, pidades silmas selle suutlikkust vähendada finantsvahendajate riski; kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepaneku pikendada VKEde algatust aastani 2020; rõhutab siiski, et VKEde algatus peaks täitma suuremat osa, kuna VKEde rahastamine on ELis majanduskasvu ja töökohtade edendamiseks väga oluline, eelkõige majandus- ja finantskriisile järgneval perioodil; kutsub EIPd üles jälgima ja tõhustama väärtpaberistamise instrumendi kasutamist; palub lisaks parandada EIP teabevahetuspoliitikat ja VKEde algatuse haldustingimusi; kutsub Euroopa Investeerimisfondi üles avaldama aruande, milles käsitletakse üksikasjalikult programmi edukaid ja ebaõnnestunud külgi;

9.    palub liikmesriikidel kasutada täiel määral ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldisi ja täiendavust, täiendades seeläbi EIP laene ja rahastamisvahendeid; palub lisaks, et senisest rohkem ja paremini ühendataks toetusi EIP-poolse rahastamisega, et kasutada paremini ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide finantsvõimendust; palub EIP-l juhtida seda protsessi, sest tal on oskusteave ja vastutus aktsionäride ees, mis aitab tal saada oma investeeringutest tulu;

10.    palub, et komisjon looks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames alalise Euroopa tagatisplatvormi, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning parandada Euroopa tagatistel põhinevate tagatiste ja laenutoodete arengut;

11.    palub EIP-l suurendada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja linnaeesmärkide rahastamist ning jätkata samal ajal traditsiooniliste ja uuenduslike sektorite toetamist ELis; nõuab lisaks niisuguste konkreetsete rahastamisvahendite väljatöötamist, mille eesmärk on toetada makropiirkondlike tegevuskavade ja strateegiate rakendamist koostöös liikmesriikidega;

12.    palub EIP-l ja komisjonil tõhustada oma rahastamisvõimaluste levitamist, samuti oma toetus- ja nõustamistegevust, suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja VKEde projektide rahastamist ning lihtsustada juurdepääsu EIP-poolsele rahastamisele ning ühendada toetusi laenude ja rahastamisvahenditega; palub, et komisjon toetaks potentsiaalsete toetusesaajate koolitusprogrammide koostamist, andes korraldusasutustele olulisema rolli lõplikele toetusesaajatele teabe ja juhiste andmisel ning nende nõustamisel;

13.    peab kahetsusväärseks asjaolu, et aastatel 2014–2015 suurenes langenud väärtusega laenude lepingute arv, kusjuures koguriskipositsioon suurenes 455 miljonilt eurolt 1,41 miljardile eurole; palub komisjonil vaadata läbi oma riskijuhtimise ja projekti hoolsuskohustuse menetlused tagamaks, et nende raames tegeletakse tulemuslikult kõnealuse kasvava probleemiga, ning esitada Euroopa Parlamendile 2017. aastal ajakohase teabe tehtud edusammude kohta.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.2.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Constanze Krehl, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Petras Auštrevičius, Andor Deli, Maurice Ponga, Bronis Ropė, Branislav Škripek, Hannu Takkula, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Sofia Ribeiro


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Benedek Jávor, Marian-Jean Marinescu, Julia Pitera

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Arndt Kohn, Barbara Kudrycka, Lieve Wierinck


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE

PPE

S&D

Greens

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová, Lieve Wierinck

Ingeborg Gräßle, Barbara Kudrycka, Marian-Jean Marinescu, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Joachim Zeller

Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski

Benedek Jávor, Bart Staes

1

EFDD

Marco Valli

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave