Menetlus : 2015/2318(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0194/2017

Esitatud tekstid :

A8-0194/2017

Arutelud :

PV 12/06/2017 - 17
CRE 12/06/2017 - 17

Hääletused :

PV 13/06/2017 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0246

RAPORT     
PDF 464kWORD 60k
10.5.2017
PE 597.439v03-00 A8-0194/2017

teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kulutasuvuse kohta

(2015/2318(INI))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöörid: Inés Ayala Sender, Martina Dlabajová

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kulutasuvuse kohta

(2015/2318(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XIX jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, EURATOM) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju(3),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2014 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 2/2013 „Kas komisjon on taganud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi tõhusa rakendamise?“,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi alamkoja teaduse ja tehnika komisjoni 16. novembri 2016. aasta aruannet „Leaving the EU: implications and opportunities for science and research“ (EList lahkumise mõju teadus- ja uurimistegevusele ning sellega kaasnevad võimalused)(5),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta otsust Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0194/2017),

A.  arvestades, et mitmeaastane finantsraamistik (2007–2013) on lõppenud, kuid teadusuuringute ja innovatsiooni seitsmenda raamprogrammi rakendamine kestab veel;

B.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) teadusuuringute ja innovatsiooni projektide suhtes kehtib programmi „Horisont 2020“ määrus(7);

C.  arvestades, et parlamendi andmetel ei ole põhjalikku analüüsi seitsmenda raamprogrammi kulutasuvuse kohta koostatud;

D.  arvestades, et ideaalsel juhul oleks seitsmenda raamprogrammi põhjalik hindamine pidanud eelnema programmi „Horisont 2020“ jõustumisele;

E.  arvestades, et programmi veamäärad ja järelhindamine ei anna ammendavat teavet kulutasuvuse kohta;

Seitsmes raamprogramm

1.  toob esile asjaolu, et seitsmenda raamprogrammi raames vastu võetud eelarve on 55 miljardit eurot, mis moodustab hinnanguliselt 3 % kogu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuludest Euroopas või 25 % konkurentsipõhisest rahastamisest; seitsmenda raamprogrammi seitsme aasta pikkuse kestuse jooksul esitati üle 139 000 teadusuuringutega seotud taotluse, mille seast valiti välja ja sai rahastuse 25 000 kvaliteetseimat projekti; seitsmendas raamprogrammis osalenud 29 000 organisatsioonist olid peamised toetusesaajad muu hulgas ülikoolid (44 % seitsmenda raamprogrammi vahenditest), teadus- ja tehnoloogiaasutused (27 %), suured eraettevõtjad (11 %) ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) (13 %), samal ajal kui avaliku sektori (3 %) ja kodanikuühiskonna organisatsioonide (2 %) osa jäi vähemtähtsaks;

2.  on teadlik, et seitsmenda raamprogrammi raames on toetusesaajaid kõigist ELi liikmesriikidest, assotsieerunud ja kandidaatriikidest, nagu Šveits, Iisrael, Norra, Island, Liechtenstein, Türgi, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Serbia, Albaania, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Fääri saared ja Moldova, ning rahvusvahelise koostöö partnerriikidest;

3.  juhib tähelepanu sellele, et kõrgetasemeline eksperdirühm pidas seitsmendat raamprogrammi oma asjaomases järelhindamises(8) edukaks; kõrgetasemeline eksperdirühm rõhutas eelkõige, et seitsmenda raamprogrammiga

–  soodustati teaduse tipptaseme arengut üksikisikute ja institutsioonide tasandil,

–  edendati murrangulisi teadusuuringuid seitsmenda raamprogrammi uudse programmi „Ideed“ (Euroopa Teadusnõukogu) kaudu,

–  kaasati strateegiliselt tööstussektor ja VKEd,

–  tugevdati uut koostööviisi ja avatud innovatsiooniraamistikku;

–  edendati Euroopa teadusruumi koostöökultuuri toetamise ja kõikehõlmavate võrgustike loomise kaudu valdkondlike probleemide lahendamiseks;

–  seitsmenda raamprogrammi programmi „Koostöö“ abil käsitleti teatavaid sotsiaalseid probleeme teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni kaudu,

–  toetati riikide teadus- ja innovatsioonisüsteemide ning -poliitika ühtlustamist,

–  soodustati teadlaste liikuvust kogu Euroopas – seitsmenda raamprogrammi programmiga „Inimesed“ loodi teadustöötajate avatud tööturu jaoks vajalikud tingimused,

–  suurendati investeerimist Euroopa teadustaristusse,

–  tagati teadustegevuse kriitiline mass Euroopas ja kogu maailmas;

4.  märgib, et 2015. aasta veebruaris ja märtsis seitsmenda raamprogrammi hindamise raames sidusrühmadega toimunud avalikus konsultatsioonis osutati järgmistele nõrkadele külgedele:

–  suur halduskoormus ning koormavad õigusnormid ja finantseeskirjad,

–  kõrge ületaotlemise määr,

–  ühiskondliku mõju ebapiisav käsitlemine,

–  liialt kitsas teemade ja projektikonkursside ulatus,

–  tööstussektori ebapiisav kaasamine,

–  kõrge künnis uutele osalejatele; madal keskmine edumäär taotluste ja taotlejate puhul (vastavalt 19 % ja 22 %),

  nõrk teabevahetus;

5.  väljendab muret seoses asjaoluga, et Euroopa Komisjoni voliniku väite kohaselt ei täideta ega hinnata seitsmendat raamprogrammi täies ulatuses enne 2020. aastat, mis võib põhjustada viivitusi tulevastes jätkuprogrammides; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks hindamisaruande nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt enne programmile „Horisont -2020“ järgneva teadusprogrammi esitamist;

Euroopa Kontrollikoja auditi järeldused

6.  rõhutab murega, et kontrollikoja hinnangul on teadustegevuse ja muu sisepoliitika valdkondade järelevalve- ja kontrollisüsteemid „osaliselt tõhusad“;

7.  kutsub komisjoni üles teavitama parlamendi pädevat komisjoni üksikasjalikult 10 tehingust, mis moodustasid 77 % vigadest 2015. aastal, ja võetud parandusmeetmetest;

8.  märgib murega, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni veamäär on viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes pidevalt ületanud 5 %;

9.  märgib, et 2015. aastal oli kontrollikoja auditeeritud 150 tehingust 72 (48 %) mõjutatud vigadest; kontrollikoja kvantifitseeritud 38 vea alusel on hinnanguline veamäär 4,4 %; peale selle oli 16 kvantifitseeritud vea puhul komisjonil, liikmesriikide ametiasutustel või sõltumatutel audiitoritel piisavalt teavet nende vigade vältimiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist; kui kogu teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks asjaomase peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,6 % väiksem;

10.  peab taunimisväärseks, et kümne puhul neist 38 tehingust, mille puhul esines kvantifitseeritud vigu, olid kontrollikoja hinnangul vigased enam kui 20 % uuritud elementidest; need 10 tehingut (üheksa teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis ning üks perioodi 2007–2013 konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis) moodustavad 77 % alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ 2015. aasta üldisest hinnangulisest veamäärast;

11.  peab kahetsusväärseks, et suurem osa kontrollikoja leitud kvantifitseeritud vigadest (33 viga 38st) oli seotud toetusesaajate deklareeritud rahastamiskõlbmatute personali- ja kaudsete kulude hüvitamisega ning peaaegu kõik kontrollikoja poolt kuluaruannetes leitud vead olid tingitud sellest, et toetusesaajad tõlgendasid valesti keerulisi rahastamiskõlblikkuse eeskirju või arvestasid oma rahastamiskõlblikke kulusid valesti, mis tähendab, et ilmselgelt on neid eeskirju vaja lihtsustada;

12.  tunnistab, et komisjoni arvutuste kohaselt oli 2014. aastal jääkvigade määr (programmi lõpus ja pärast paranduste tegemist) 3 % (2015. aastal 2,88 %);

13.  tuletab meelde oma seisukohta, mille ta esitas komisjoni 2012. ja 2014. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmisel: „on endiselt veendunud, et komisjonil tuleb püüda viia õigesse tasakaalu programmide atraktiivsus osalejate jaoks ning õigustatud vajadus vastutuse ja finantskontrolli järele; tuletab siinkohal meelde peadirektori 2012. aastal tehtud avaldust selle kohta, et menetlus, mille kohaselt tuleb igal juhul saavutada jääkvigade määr 2 %, ei ole elujõuline“;

14.  väljendab kahetsust, et vigade allikad on peamiselt ebakorrektselt arvutatud personalikulud ning rahastamiskõlbmatud otsesed ja kaudsed kulud;

15.  juhib tähelepanu Euroopa Kontrollikoja eriaruandele nr 2/2013, milles kontrollikoda järeldab, et komisjoni protsesside eesmärk on tagada, et rahalisi vahendeid investeeritakse kvaliteetsetesse teadusuuringutesse, kuid vähem on pööratud tähelepanu tõhususele, ning on mures nende järelduste pärast;

–  olemasolevad infotehnoloogiavahendid ei võimaldanud projekte tõhusalt rakendada ja kaheksas komisjoni talituses on seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks tööle võetud rohkem kui 2500 töötajat, kellest 1500 (60 %) on otseselt määratud juhtima eriprogrammi „Koostöö“ rakendamist;

–  toetuse määramiseni kuluvat aega tuleks veelgi lühendada, ja

–  seitsmenda raamprogrammi finantskontrolli mudelis ei võeta vigade tekkimise riski piisaval määral arvesse;

16.  viitab komisjoni kontrollikoja järeldustele antud vastustele, milles komisjon märgib, et allkirjastati siiski 4324 toetust, mis hõlmab peaaegu 20 000 osalejat, et toetuse määramiseni kuluvat aega on juba lühendatud ja et kontrollisüsteem on kavandatud nii, et toetutakse enim järelkontrollidele;

Seitsmenda raamprogrammi kulutasuvus

17.  rõhutab, et kulutasuvust poliitikaeesmärkide täitmisel tuleks mõõta säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse (usaldusväärse finantsjuhtimise)(9) alusel;

18.  märgib, et teadusuuringute raamprogrammide rakendamise eest vastutasid eri peadirektoraadid, rakendusametid, ühisettevõtted, nn artiklis 185 viidatud asutused, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat kiitis 2015. aastal heaks 3,8 miljardi euro ulatuses makseid, millest 67,4 % tehti peadirektoraadi otsesel vastutusel, 12,6 % tegid ühisettevõtted, 10,7 % tegid Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond ning 2,4 % rakendusametid;

20.  märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi 2015. aasta tegevusaruande kohaselt(10) oli Euroopa Liidu osa seitsmendas raamprogrammis 44,56 miljardit eurot, millest 58 % said Saksamaa (16 %), Ühendkuningriik (16 %), Prantsusmaa (11 %), Itaalia (8 %) ja Hispaania (7 %);

21.  märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat on kehtestanud kontrolliraamistiku, mille eesmärk on maandada toetuste otsese ja kaudse haldamise protsessi eri etappidega kaasnevaid riske; peale selle on teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat kehtestanud järelevalvestrateegia rahastamisvahendite suhtes, mida rakendavad Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond;

22.  märgib seoses seitsmenda raamprogrammiga (2007–2013), et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat oli 2015. aasta lõpuks viinud lõpule ja sulgenud 3035 toetuslepingut 4950st ja 1915 projekti ning maksta tuleb veel 1,6 miljardit eurot; teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat tegi 2015. aastal 826 lõppmakset; julgustab peadirektoraati tegema põhjalikuma statistilise ülevaate kõnealuse valdkonna kohta järgnevatel eelarveaastatel;

23.  juhib eriti tähelepanu asjaolule, et sellised näitajad nagu toetuse määramiseni, toetusest teatamiseni ja toetuse maksmiseni kuluv aeg on näidanud positiivset suundumust ning neid peeti rahuldavaks (vastavus 93–100 %);

24.  võtab teadmiseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat tegi 1550 auditit, mis hõlmasid 1404 toetusesaajat ja 58,7 % seitsmenda raamprogrammi programmitöö perioodi eelarvest;

25.  märgib, et vastavalt teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi seisukohale tegeles 9,4 täistööajale taandatud töötajat rakendusametitega seotud tegevuse järelevalve ja koordineerimisega; see kulu moodustab 1,26 miljonit eurot ehk 1,35 % kõigist halduskuludest; lisaks täitsid Teadusuuringute Rakendusamet ja Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet 2015. aastal 1,94 miljardi euro suurust tegevuseelarvet ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ja Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet tegi 480,5 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringuid;

26.  märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi kulud moodustasid 1,67 miljonit eurot ehk 0,35 % ühisettevõtetele nende tegevuse järelevalve eest makstavast 479,9 miljonist eurost; märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi kulud moodustasid 0,7 miljonit eurot ehk 0,78 % artiklis 185 viidatud asutustele nende tegevuse järelevalve eest makstud summast;

27.  rõhutab, et ühisettevõtted ja artiklis 185 viidatud asutused on kohustatud oma auditeid ise läbi viima, mille tulemused teatatakse teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadile;

28.  märgib murega, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi hinnangul on tuvastatud vigade üldine määr 4,35 %; samal ajal oli peadirektoraat veendunud, et jääkvigade määr (pärast programmi lõppu ja paranduste tegemist) on 2,88 %;

29.  märgib, et 2016. aasta lõpus oli sissenõutav summa 68 miljonit eurot, millest 49,7 miljonit eurot tegelikult sisse nõuti;

30.  märgib siiski, et seitsmenda raamprogrammi eeskirjad ei olnud üldise äritavaga piisavalt vastavuses, et kontrollisüsteem vajas paremat riski ja kontrolli vahelist tasakaalustatust, et toetusesaajad vajasid kava keerukusega toimetulemiseks paremaid suuniseid ning et hüvitamismeetodeid oli vaja muuta tõhusamaks;

31.  peab murettekitavaks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastasest tegevusaruandest nähtus, et 2015. aasta lõpuks oli ikka veel lõpule viimata 1915 teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi projekti, mille koguväärtus oli 1,63 miljardit eurot, ja see võib põhjustada programmi „Horisont 2020“ rakendamisel viivitusi;

32.  märgib, et koostoime tagamine teadusuuringute ja innovatsiooni sektori ning struktuurifondide vahel on Euroopa Liidu huvides;

33.  märgib, et komisjon peaks tagama, et seitsmenda raamprogrammi ja liikmesriikide teadusuuringute rahastamine on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega, et vältida nii ebajärjepidevust rahastamises kui ka topeltrahastamist; rõhutab, et arvesse tuleks võtta konkreetseid riiklikke eripärasid;

34.  rõhutab rahastamisvahendite tähtsust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; rõhutab teadusuuringute konkurentsivõimet silmas pidades, et rahastamisvahendite kasutamine kõrgema tehnoloogilise valmiduse astme projektide puhul võib tagada piisava avaliku investeeringu tasuvuse; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et „riskijagamisrahastu (2007–2013) pakub laene ja hübriid- või vahefinantseerimist, et parandada riskikapitali kättesaadavust teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide jaoks. Liidu 961 miljoni euro suuruse panusega 2007.–2015. aasta riskijagamisrahastusse toetati tegevust, mille maksumus moodustas enam kui 10,22 miljardit eurot kavandatud 11,31 miljardist eurost. (...)“; märgib, et VKEdele ette nähtud riskijagamisvahendi alusel tagati vahendeid rohkem kui 2,3 miljardi euro ulatuses, millest liidu vahendid olid 270 miljonit eurot(11); on arvamusel, et need arvud näitavad ettevõtjate ja muude toetusesaajate suur huvi riskifinantseerimise vastu;

35.  täheldab seitsmenda raamprogrammi rahastamisvahendite parema suunamise vajadust tagamaks rahastamisele piiratud juurdepääsuga uute osalejate toetamist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

36.  märgib, et teatavaid välisaudiitori ja/või komisjoni siseauditi talituse soovitatud meetmeid, nimelt kahte meedet seoses väliste asutuste järelevalve kontrollisüsteemiga ja kolme meedet seoses osalejate tagatisfondiga, ei ole kaasatud;

37.  soovitab liikmesriikides tulemustest paremini teavitamist ning paremaid programmi teabekampaaniaid;

Tulevikuväljavaated programmi „Horisont 2020“ raames

38.  rõhutab asjaolu, et 2015. aasta lõpuks oli programmi „Horisont 2020“ raames avalikustatud 198 projektikonkurssi, mille taotluste esitamise tähtaeg oli hiljemalt nimetatud kuupäev; nendel projektikonkurssidel esitati kokku 78 268 taotlust, millest 10 658 lisati põhi- või varunimekirja; selle kohaselt on edukuse määr ligikaudu 14 %, arvestades vaid rahastamiskõlblikke taotlusi; samal perioodil allkirjastati toetusesaajatega 8832 toetuslepingut, millest 528 allkirjastas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat;

39.  tunnistab, et võrreldes kuuenda raamprogrammiga moodustas seitsmendas raamprogrammis kulude kokkuhoid 551 miljonit eurot ning et komisjon püüdis programmi „Horisont 2020“ rakendamist võrreldes seitsmenda raamprogrammiga lihtsustada; rõhutab kõigi lihtsustamisest kasu saavate poliitikavaldkondade, sealhulgas struktuurifondide olulisust, et tagada kõigi Euroopa rahalise abi saajate võrdne kohtlemine;

40.  märgib rahuloluga, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat püüab vähendada üldkulusid lepingu haldamise teenuse ostmisega rakendusametitelt ja muudelt asutustelt; rõhutab sellega seoses, et 55 % programmi „Horisont 2020“ eelarvest haldavad rakendusametid;

41.  rõhutab, et kuna poliitilisi osalejaid on palju – sealhulgas komisjoni peadirektoraadid, rakendusametid, ühisettevõtted ja artiklis 185 viidatud asutused –, siis see eeldab märkimisväärset koordineerimist, mille tõhusus on esmatähtis;

42.  toob esile ühelt poolt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ja komisjoni ning teiselt poolt Euroopa Kontrollikoja eri arvamused maksete seaduslikkuse suhtes; on seisukohal, et seda vaidlust ei tohi lahendada toetusesaajate kahjuks, sest nad tegutsesid heas usus;

43.  peab seoses programmiga „Horisont 2020“ kiiduväärseks järgmisi asjaolusid:

–  programmi struktuur on lihtsam ja aitab tagada eri osade koostalitlusvõime,

–  kehtivad ühtsed eeskirjad,

–  kehtestatud on üks rahastamismäär projekti kohta,

–  kaudseid kulusid käsitletakse kindla määra alusel (25 %),

–  kontrollitakse vaid projekti koordinaatorite rahalist elujõulisust,

–  tulemuste suhtes on kehtestatud paremini mõõdetav lähenemisviis,

–  teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas kohaldatakse ühtset auditistrateegiat,

–  toetuste ja ekspertide haldamiseks on loodud ühtne osalejate portaal,

–  toetusi, ekspertidega sõlmitud lepinguid ja arhiveerimist hallatakse elektrooniliselt;

44.  väljendab heameelt ühise tugikeskuse loomise üle, sest see aitab programmi Euroopa Komisjoni seitsme peadirektoraadi, nelja rakendusameti ja kuue ühisettevõtte vahel tõhusalt ja ühtsel viisil koordineerida ja ellu viia; alates 1. jaanuarist 2014 osutab ühine tugikeskus programmi „Horisont 2020” rakendamises osalevatele teadusuuringutega seotud peadirektoraatidele, rakendusametitele ja ühisettevõtetele õigusabi-, järelauditi-, IT-süsteemide ja käitamis-, äriprotsesside alaseid ja programmist teavitamise teenuseid ning edastab andmeid;

45.  teeb ettepaneku, et siseriiklike kontaktpunktide rolli tuleks suurendada, et tagada kohapeal kvaliteetne tehniline tugi; iga-aastane tulemuste hindamine, koolitused ja tõhusalt tegutsevate siseriiklike kontaktpunktide premeerimine parandab programmi „Horisont 2020“ edumäära;

46.  väljendab heameelt selle üle, et programmist „Horisont 2020“ väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele eraldatud rahaliste vahendite osakaal kasvas 19,4 %-lt 2014. aastal 23,4 %-ni 2015. aastal, ning soovitab seda suundumust aktiivselt toetada;

47.  peab vastuvõetamatuks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ei ole järginud parlamendi taotlust, et komisjoni peadirektoraadid peaksid avaldama kõik oma riigipõhised soovitused oma aasta tegevusaruannetes;

48.  palub komisjonil võtta meetmeid tagamaks sama tasu teadlastele, kes teevad sama projekti raames sama tööd, ning esitada riikide lõikes nimekirja kõigist ettevõtetest, mis on noteeritud börsil ja/või mille iga-aastasest raamatupidamisaruandest nähtub kasum ning mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames;

49.  tunnistab, et uued programmi „Horisont 2020“ raames kasutusele võetud elemendid peegeldavad ka Euroopa Kontrollikoja tähelepanekuid;

50.  tuletab meelde, et koostamisel on üheksas teadusuuringute raamprogramm; rõhutab vajadust tagada, et programmi määratlemisel kasutataks programmi „Horisont 2020“ parimaid tavasid; soovitab rohkem rahastada innovatsiooni, mis on ettevõtlussektori jaoks majanduslikult tõhus, ning suuremat paindlikkust erinevate allprogrammide eelarvete vahel, et vältida rahastamise vähesusest „suurepärase“ määratlusega programmide puhul;

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisest tingitud tagajärjed seitsmendale raamprogrammile

51.  tunnustab 23. juunil 2016. aastal toimunud Ühendkuningriigi kodanike hääletuse tulemust, millega nad väljendasid poliitilist tahet Euroopa Liidust lahkuda;

52.  väljendab heameelt Ühendkuningriigi alamkoja töö üle, mida ta on teinud selle hääletuse tulemuste tagajärgede hindamisel teadustegevuse valdkonnale(12) ja püüdlustes minimeerida negatiivset mõju Euroopa konkurentsivõimele;

53.  juhib tähelepanu sellele, et Ühendkuningriigis asuvad organisatsioonid said 2014. aastal projektikonkursside kaudu toetusena 1,27 miljardit eurot, mis moodustab kogusummast 15 %, ja 2015. aastal projektikonkursside kaudu 1,18 miljardit eurot, mis moodustab kogusummast 15,9 % – see oli sellel aastal suurim ELi rahastamise osakaal liikmesriikide seas(13);

Järeldused

54.  järeldab, et komisjon haldas seitsmendat raamprogrammi üldiselt kulutasuvalt; märgib, et vaatamata korduvate vigade esinemisele ning viivitustele programmi rakendamises paranes ka selle tõhusus;

55.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja tähelepanekuid on arvesse võetud;

56.  kutsub komisjoni üles tagama, et programmi „Horisont 2020“ ajakohastamiseks kehtestatud tegureid, nagu kindel määr kaudsete kulude suhtes, ühtne auditistrateegia, ühtne osalejate portaal jms, kohaldataks samamoodi ka teistes poliitikavaldkondades, näiteks struktuurifondides; rõhutab, et kõiki toetusesaajaid tuleks kohelda õiglaselt ja võrdselt;

57.  kutsub liikmesriike üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et saavutada eesmärk investeerida 3 % SKPst teadusuuringutesse; leiab, et see suurendaks tipptaseme arengut ja innovatsiooni; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama võimalust kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil teaduspakti ettepaneku tegemiseks, tuginedes juba linnapeade paktiga loodud dünaamikale;

58.  väljendab muret asjaolu pärast, et nii Teadusuuringute Rakendusamet kui ka Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet on oma hindamisaruandes juhtinud tähelepanu sellele, et puudulikku tagasisidet ning komisjoni ja rakendusametite vahelist suhtlust tuleks parandada;

°

°  °

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Kontrollikojale ja komisjonile.

(1)

  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(2)

  ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(3)

  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)

  ELT C 373, 10.11.2015, lk 1.

(5)

  http://www.parliament.uk/business/committees/committees-a-z/commons-select/science-and-technology-committee/inquiries/parliament-2015/leaving-the-eu-inquiry-16-17/publications/

(6)

  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0147.

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(8)

  „Commitment and Coherence, ex-post evaluation of the 7th EU Framework Programme“ (Kohustuste võtmine ja sidusus: ELi seitsmenda raamprogrammi järelhindamine), november 2015. https://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/fp7_final_evaluation_expert_group_report.pdf

(9)

  Finantsmääruse 7. peatükk.

(10)

  http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/doc/rtd_aar_2015.pdf, lk 33.

(11)

  COM(2016)0675, lk 18 ja 19.

(12)

  http://www.parliament.uk/business/committees/committees-a-z/commons-select/science-and-technology-committee/inquiries/parliament-2015/leaving-the-eu-inquiry-16-17/publications/

(13)

  Programmi „Horisont 2020“ 2015. aasta seirearuanne, lk 21 jj.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Monica Macovei, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Hannu Takkula, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach, Andrey Novakov, Julia Pitera, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Lefteris Christoforou, Alfred Sant


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

22

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

PPE

S&D

Verts/ALE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová, Hannu Takkula

Monica Macovei

Marco Valli

Luke Ming Flanagan

Lefteris Christoforou, Andrey Novakov, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Tomáš Zdechovský, Patricija Šulin

Inés Ayala Sender, Cătălin Sorin Ivan, Karin Kadenbach, Arndt Kohn, Georgi Pirinski, Alfred Sant, Derek Vaughan

Bart Staes, Indrek Tarand

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave