Menetlus : 2017/2003(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0195/2017

Esitatud tekstid :

A8-0195/2017

Arutelud :

PV 14/06/2017 - 20
CRE 14/06/2017 - 20

Hääletused :

PV 15/06/2017 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0271

RAPORT     
PDF 583kWORD 104k
11.5.2017
PE 595.756v02-00 A8-0195/2017

Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta

(2017/2003(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Nicola Danti

Arvamuse koostajad (*):

Joachim Schuster, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Dario Tamburrano, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

(*)  Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta

(2017/2003(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(1),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta(2),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni väikeste transpordiettevõtjate uute võimaluste ja koostööl põhinevate ärimudelite kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu kõrgetasemelise konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühma 12. septembri 2016. aasta kohtumist ja eesistujariigi aruteludokumenti sellel teemal(4),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse komisjoni 25. mai 2016. aasta teatist „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“ (COM(2016)0288),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatist „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele” (COM(2015)0550),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 29. septembri 2016. aasta kohtumist ja selle tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (teenuste direktiiv)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv),(7),

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/136/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijaõiguste direktiiv)(8),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 25. mai 2016. aasta töödokumenti ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamise suuniste kohta (SWD(2016)0163),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(9),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. detsembri 2016. aasta arvamust „Jagamismajandus ja veebiplatvormid: linnade ja piirkondade ühine seisukoht“(10),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. detsembri 2016. aasta arvamust jagamismajanduse kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0195/2017),

A.  arvestades, et jagamismajandus on kasutajate, tehingute ja tulu poolest viimastel aastatel kiiresti kasvanud, muutnud seeläbi toodete ja teenuste pakkumise viisi ja pannud proovile paljudes valdkondades kinnistunud ärimudelid;

B.  arvestades, et jagamismajandus on Euroopa Liidu kodanikele sotsiaalselt kasulik;

C.  arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse peamine tõukejõud ning nende osakaal kõikide mittefinantssektori ettevõtjate hulgas oli 2014. aasta andmetel 99,8 % ning nende arvele langes kaks kolmandikku kõigist töökohtadest;

D.  arvestades, et vaid 1,7 % ELi ettevõtetest kasutab täiustatud digitaaltehnoloogia kõiki võimalusi ning 41 % ei kasuta neid üldse; arvestades, et kõigi majandussektorite digiteerimine on ELi konkurentsivõime säilitamise ja suurendamise seisukohalt kriitilise tähtsusega;

E.  arvestades, et komisjoni hiljutine uuring näitab, et 17 % Euroopa tarbijatest on kasutanud teenuseid, mida pakub jagamismajandus, ja 52 % on pakutavatest teenustest teadlikud(12);

F.  arvestades, et jagamismajanduse tööhõivemahu kohta ei ole ametlikke statistilisi andmeid;

G.  arvestades, et jagamismajandus pakub noortele, rändajatele, osaajaga töötajatele ja eakatele võimalusi tööturule pääsemiseks;

H.  arvestades, et jagamismajanduse mudelid võivad aidata suurendada naiste osalust tööturul ja majanduses, pakkudes võimalusi paindlikeks ettevõtlus- ja tööhõivevormideks;

I.  arvestades, et kuigi komisjoni hiljutine teatis Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta on hea lähtealus selle valdkonna tulemuslikuks edendamiseks ja reguleerimiseks, tuleb tulevastesse valdkonna analüüsidesse ja soovitustesse lisada soolise võrdõiguslikkuse mõõde ja kajastada asjakohaste diskrimineerimisvastaste õigusaktide sätteid;

J.  arvestades, et sotsiaalse õigluse ja kaitse edendamine, mis on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9, on ka ELi siseturu eesmärk;

Üldised märkused

1.  väljendab heameelt Euroopa jagamismajanduse tegevuskava käsitleva teatise üle ja rõhutab, et see peaks olema esimene samm tasakaalustatud, kõikehõlmavama ja põhjapanevama ELi jagamismajanduse strateegia suunas;

2.  usub, et kui jagamismajandust arendatakse vastutustundlikult, loob see olulisi võimalusi kodanikele ja tarbijatele, kes saavad kasu tihedamast konkurentsist, kohandatud teenusest, laienenud valikust ja madalamatest hindadest; rõhutab, et majandus kasvab asjaomases sektoris tarbijate toel ja see annab tarbijatele aktiivsema rolli;

3.  rõhutab, et ettevõtetel tuleb võimaldada kasvada, kaotades takistused, dubleerimise ja killustatuse, mis pidurdab piiriülest arengut;

4.  ergutab liikmesriike tagama õigusselguse ning mitte pidama jagamismajandust ohuks traditsioonilisele majandusele; rõhutab, et jagamismajanduse reguleerimisel on oluline hõlbustada ja anda võimalusi, mitte piirata;

5.  nõustub, et jagamismajandus loob uusi ja huvitavaid ettevõtlusvõimalusi, töökohti ja majanduskasvu ning täidab sageli olulist osa majandussüsteemi muutmisel nii tõhusamaks kui ka sotsiaalselt jätkusuutlikumaks ja keskkonnasäästlikumaks, võimaldades jagada paremini ressursse ja vahendeid, mis on muidu alakasutatud, ning aidates sellega kaasa ringmajandusele üleminekule;

6.  tunnistab samal ajal, et jagamismajandus võib olulisel määral mõjutada väljakujunenud reguleeritud ärimudeleid paljudes strateegilistes sektorites, nagu transport, majutus, toitlustus, teenused, jaekaubandus ja rahandus; mõistab, millised probleemid kaasnevad olukorraga, kus sarnastele ettevõtjatele kehtivad eri õigusnormid; usub, et jagamismajandus suurendab tarbijate mõjuvõimu, pakub uusi töövõimalusi ja võib parandada maksukuulekust, kuid rõhutab siiski, kui oluline on tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse, kaitsta täielikult töötajate õigusi ning tagada maksukuulekus; tunnistab, et jagamismajandus mõjutab nii linna- kui ka maakeskkonda;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtjatel, tarbijatel ja ametiasutustel ei ole selge, kuidas kehtivaid eeskirju mõnes valdkonnas rakendada, ning seega on vaja tegeleda õiguslikult reguleerimata küsimustega; tunneb muret ühtse turu killustumise ohu pärast; on teadlik, et asjakohase reguleerimiseta võivad need muutused põhjustada õiguskindlusetust kehtivate normide suhtes ja takistada üksikisikute õiguste ning tarbijakaitse kasutamist; on seisukohal, et eeskirjad peavad vastama digitaalajastu eesmärgile ning on sügavalt mures selle pärast, et õiguskindlusetus ja liiga keerulised eeskirjad mõjuvad jagamismajanduses osalevatele Euroopa idufirmadele ja mittetulundusühendustele negatiivselt;

8.  on seisukohal, et jagamismajanduse õitsenguks ELis tuleb välja töötada dünaamilise, selge ja vajaduse korral ühtlustatud õiguskeskkond ning luua võrdsed konkurentsitingimused;

Jagamismajandus ELis

9.  rõhutab, et jagamismajandust tuleb käsitleda mitte ainult uute ärimudelite kogumina kaupade ja teenuste pakkumiseks, vaid ka majanduse ja ühiskonna integreerimise uue vormina, kus pakutavad teenused põhinevad mitmesugustel ühendatud majandus- ja sotsiaalsetel suhetel ning luuakse uusi kogukonnavorme ja ettevõtlusmudeleid;

10.  märgib, et Euroopas on jagamismajandusel mõned eriomadused ja need kajastavad ka Euroopa ettevõtlusstruktuuri, mis koosneb peamiselt VKEdest ja mikroettevõtjatest; rõhutab, et on vaja tagada ettevõtluskeskkond, kus jagamisplatvormid saaksid kasvada ja kujuneda maailmaturul ülimalt konkurentsivõimeliseks;

11.  märgib, et Euroopa ettevõtjatel on kalduvus luua koostööplatvorme sotsiaalsetel eesmärkidel, ja tunnistab üha suurenevat huvi koostööpõhistele ettevõtlusmudelitele tugineva jagamismajanduse vastu;

12.  rõhutab, kui oluline on hoida ära mis tahes vormis diskrimineerimist ning tagada jagamisteenuste tegelik ja võrdne kättesaadavus;

13.  on seisukohal, et jagamismajanduse raames pakutavad teenused, mida avalikkusele reklaamitakse ja osutatakse kasumi teenimise eesmärgil, kuuluvad nõukogu direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega) kohaldamisalasse ning peaks seetõttu olema kooskõlas naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega;

ELi õigusraamistik: kasutajalt kasutajale suunatud teenuseosutajad, tarbijad ja koostööplatvormid

14.  tunnistab, et kui teatud osad jagamismajandusest on eeskirjadega reguleeritud, seda ka kohalikul ja riiklikul tasandi, siis teised osad võivad jääda õiguslikult reguleerimata valdkondadesse, kuna alati ei ole selge, missuguseid ELi määruseid kohaldatakse, ja see võib põhjustada riiklike, piirkondlike ja kohalike eeskirjade ning kohtupraktika tõttu liikmesriikide vahel olulisi erinevusi, killustades ühtset turgu;

15.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle praegust killustatust vähendada, kuid peab kahetsusväärseks, et komisjoni teatis ei aidanud luua piisavat selgust kehtivate ELi õigusaktide kohaldatavuse suhtes erinevatele jagamismajanduse mudelitele; rõhutab, et liikmesriigid peavad tugevdama kehtivate õigusaktide jõustamist ning palub komisjonil mõelda jõustamisraamistiku loomisele, et liikmesriike selles aidata, eelkõige seoses teenuste direktiivi ja tarbijaõigustikuga; palub komisjonil kasutada selles kontekstis kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi juhul, kui tuvastatakse õigusaktide ebaõige või ebapiisav rakendamine;

16.  rõhutab, et turulepääsunõuded jagamismajanduse platvormide ja teenusepakkujate jaoks peavad olema vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed, nagu on sätestatud aluslepingutes ja teisestes õigusaktides, samuti lihtsad ja selged; toonitab, et seda hinnates tuleks võtta arvesse, kas on tegemist kutselise teenuseosutajaga või kasutajalt kasutajale pakutava teenusega, ning viimastele peaksid kehtima kergemad õiguslikud nõudmised, samal ajal tuleks aga tagada kvaliteedinormid ja kõrgel tasemel tarbijakaitse, võttes arvesse ka erinevusi sektorite vahel;

17.  tunnistab, et nii juhtivad kui ka uued ettevõtted ning digitaalsete platvormidega ja jagamismajandusega seotud teenused vajavad arenguks ettevõtlussõbralikku keskkonda, kus valitseb terve konkurents ja õigusaktides tehtavad muudatused on läbipaistvad; nõustub, et hinnates teenuste direktiivi kontekstis turulepääsunõudeid, peaksid liikmesriigid võtma arvesse jagamismajanduse ärimudelite eriomadusi;

18.  palub komisjonil töötada koos liikmesriikidega välja täiendavad suunised, et näha ette tõhusad kriteeriumid kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate ja kutseliste teenuseosutajate eristamiseks, mis on jagamismajanduse õiglaseks arendamiseks väga tähtis; märgib, et need suunised peaksid andma selguse ja õiguskindluse ning võtma muu hulgas arvesse liikmesriikide erinevaid õiguskeskkondi ja erinevusi majanduslikus olukorras, näiteks sissetulekute tasemes, sektorite eripära, mikro- ja väikeettevõtete olukorda ning tegevuse suunatust tulu saamisele; on seisukohal, et olukorda võiks aidata parandada üldpõhimõtete ja kriteeriumite kogum ELi tasandil ja künniste kogum riiklikul tasandil ning palub komisjonil viia läbi vastav uurimus;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et kui künniste kehtestamine võib aidata ettevõtjaid ja kasutajalt kasutajale teenuse osutajaid selgelt eristada, võib see samal ajal ka tekitada ebavõrdsust ühelt poolt mikro- ja väike-ettevõtete ning teiselt poolt kasutajalt kasutajale teenuse osutajate vahel; peab ülimalt soovitatavaks, et võrreldavate kategooriate teenuseosutajatel oleks võrdsed konkurentsitingimused; nõuab, et kaotataks tarbetu halduskoormus ja põhjendamatud turulepääsunõuded kõikide ettevõtjate, eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate jaoks, kuna see raskendab ka innovatsiooni;

20.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle tagada tarbijaõiguse piisavus ja hoida ära jagamismajanduse kuritarvitamist seadustest kõrvalehoidmiseks; on seisukohal, et tarbijad peaksid saama kasutada kõrgel tasemel ja tõhusat kaitset, sõltumata sellest, kas teenuseid osutavad kutselised või kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad; rõhutab eelkõige seda, kui tähtis on kaitsta tarbijaid tehingute puhul, mida tehakse kasutajalt kasutajale, tunnistades samal ajal, et teatavat kaitset saab anda iseregulatsioon;

21.  nõuab meetmete võtmist tagamaks, et aeg-ajalt teenuseid osutavad teenuseosutajad kasutaksid täielikult ja pidevalt tarbijakaitsealaseid nõudeid kutseliste teenuseosutajatega samaväärsel või võrreldaval viisil;

22.  märgib, et tarbijatel peaks olema juurdepääs teabele selle kohta, kas teenuseosutaja ei või olla teiste teenusekasutajate hinnangutele mõju avaldanud, näiteks kinnimakstud reklaami vormis;

23.  juhib tähelepanu vajadusele anda tarbijatele vaidluste puhul suuremat selgust ning kutsub koostööplatvorme üles tagama kaebuste menetlemise ja vaidluste lahendamise efektiivsete süsteemide rakendamise, mille abil tarbijad saaksid oma õigusi paremini kasutada;

24.  rõhutab, et jagamismajanduse ärimudelid põhinevad suures osas mainel, ning toonitab, et sellega seoses on läbipaistvus suure tähtsusega; on veendunud, et paljudel juhtudel aitavad jagamismajanduse ärimudelid suurendada tarbijate mõju ja lubavad neil tehnoloogia toel etendada aktiivsemat rolli; rõhutab, et tarbijakaitsenormid on jagamismajanduses endiselt vajalikud, eriti kui teatavatel toimijatel on turul valitsev seisund, kui teave on ühekülgne või kui puudub valik või konkurents; rõhutab, kui oluline on tagada tarbijatele adekvaatne teave igale tehingule kohaldatava õiguskorra ning sellest tulenevate õiguste ja juriidiliste kohustuste kohta;

25.  palub komisjonil võimalikult kiiresti veelgi täpsustada koostööplatvormide vastutuskorda, et suurendada vastutustundlikku käitumist, läbipaistvust ja õiguskindlust ning suurendada sealjuures kasutajate usaldust; tunnistab, et eelkõige puudub kindlus selles, kas konkreetne platvorm osutab alusteenust või üksnes e-kaubanduse direktiivile vastavat infoühiskonna teenust; palub seetõttu komisjonil anda lisasuuniseid nende aspektide kohta ning kaaluda edasiste meetmete vajalikkust, et muuta õigusraamistik paremini toimivaks; kutsub koostööplatvorme üles rakendama samal ajal sellega seoses vabatahtlikke meetmeid;

26.  palub komisjonil täpsemalt uurida ka ELi õigusakte, et vähendada ebakindlust ja tagada suurem õiguskindlus jagamismajanduse ärimudelitele kohaldatavate nõuete osas ja hinnata, kas on kohane kehtestada uued reeglid või kehtivaid muuta, eelkõige mis puudutab aktiivseid vahendajaid ning nende kohta kehtivaid teabe- ja läbipaistvusnõudeid, kohustuste rikkumist ja vastutust;

27.  on kindlalt seisukohal, et võimalik uus õigusraamistik peaks aitama tugevdada platvormide enesejuhtimisvõimet ja vastastikuse hindamise mehhanisme, kuna need tegurid on osutunud efektiivseks ning neis võetakse arvesse tarbijate rahulolu jagamisteenustega; on veendunud, et koostööplatvormid peaksid niisuguse uue regulatiivse keskkonna loomises ise aktiivselt osalema – parandama moonutatud teavet, kasutades eelkõige mainet toetavate digitaalsete mehhanismide võimalusi, et suurendada kasutajate usaldust; märgib samas, et koostööplatvormide enesereguleerimise võime ei asenda vajadust kehtivate reeglite järele, mis sisalduvad näiteks teenuste direktiivis ja e-kaubanduse direktiivis, ELi tarbijaõiguses ja teistes võimalikes õigusaktides;

28.  on sellega seoses kindlalt seisukohal, et digitaalsed usalduse suurendamise mehhanismid on jagamismajanduse väga oluline osa; tunnustab kõiki koostööplatvormide rakendatud meetmeid ja algatusi, mis on suunatud moonutuste vältimisele, reitingu- ja hindamismehhanismide usaldatavuse ja läbipaistvuse suurendamisele, usaldusväärsete mainekriteeriumide kujundamisele, tagatiste või kindlustuse kasutuselevõtule, kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate ja tootvate tarbijate identsuskontrollile ning turvaliste ja läbipaistvate maksesüsteemide väljatöötamisele; peab niisuguseid uusi tehnoloogilisi suundumusi, näiteks kahesuunalisi reitingusüsteeme, hindamiste sõltumatut kontrollimist ja sertifitseerimissüsteemide vabatahtlikku vastuvõtmist, headeks näideteks selle kohta, kuidas takistada kuritarvitusi, manipulatsioone, pettust ja võltstagasisidet; soovitab koostööplatvormidel õppida parimatest tavadest ja suurendada teadlikkust kasutajate juriidilistest kohustustest;

29.  juhib tähelepanu sellele, et ülimalt oluline on täpsustada meetodeid, mille alusel algoritmidel põhinevad otsustussüsteemid toimivad, et tagada algoritmide õiglus ja läbipaistvus; palub komisjonil uurida seda küsimust ka ELi konkurentsiõiguse seisukohast; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikide, erasektori ja asjaomaste reguleerivate asutustega koostööd, et kindlaks määrata sektoripõhised kriteeriumid, mille alusel saaks välja töötada algoritmide vastutuspõhimõtted teabepõhiste koostööplatvormide jaoks;

30.  rõhutab, et vaja on hinnata andmete kasutamist, kui sel võib olla mitmetine mõju ühiskonna eri sektoritele, et vältida diskrimineerimist ja teha kindlaks võimalik suurandmete tekitatud kahju eraelu puutumatusele; tuletab meelde, et EL on isikuandmete kaitse üldmäärusega juba loonud tervikliku andmekaitseraamistiku, ning palub jagamismajanduse platvormidel andmekaitse küsimust mitte hooletusse jätta, vaid anda teenuseosutajatele ja kasutajatele läbipaistvat teavet kogutud isikuandmete ja selle kohta, kuidas neid andmeid töödeldakse;

31.  märgib, et paljusid ELi õigustikus sisalduvaid norme juba kohaldatakse jagamismajandusele; palub komisjonil hinnata ELi õigusraamistiku täiendamise vajadust eesmärgiga takistada ühtse turu edasist killustumist, järgides parema õigusloome põhimõtteid ja arvestades liikmesriikide kogemusi; on kindlalt seisukohal, et seda raamistikku tuleks vajaduse korral ühtlustada ning see peaks olema paindlik, tehnoloogianeutraalne ja tulevikukindel ning sisaldama üldpõhimõtete ja konkreetsete normide kombinatsiooni, ning sellele võivad vajaduse korral lisanduda sektoripõhised eeskirjad;

32.  rõhutab, kui olulised on sidusad õigusaktid, et tagada kõigile siseturu hea toimimine, ning kutsub komisjoni üles kaitsma kehtivaid eeskirju ja õigusakte töötajate ja tarbijate õiguste valdkonnas enne selliste uute õigusaktide kehtestamist, mis võivad siseturgu killustada;

Konkurents ja maksukuulekus

33.  väljendab rahulolu selle üle, et jagamismajanduse tõus on suurendanud konkurentsi ja sundinud olemasolevaid majandustegevuses osalejaid keskenduma tarbijate tegelikele nõudmistele; soovitab komisjonil edendada nii koostööplatvormide endi vahel kui ka nende ja traditsiooniliste ettevõtete vahel võrreldavate teenuste puhul võrdseid konkurentsitingimusi; rõhutab, kui oluline on teha kindlaks ja kõrvaldada tõkked, mis takistavad jagamisettevõtete, eriti idufirmade tekkimist ja laienemist; rõhutab sellega seoses vajadust tagada andmete vaba liikumine, andmete ülekantavus ja koostalitlusvõime, kuna need aitavad hõlbustada platvormide vahetamist ja vältida kinnistamist ning on avatud ja ausa konkurentsi ning koostööplatvormide kasutajate mõjuvõimu suurendamise põhitegurid, samal ajal tuleb aga arvesse võtta kõigi turul osalejate õigustatud huve ning kaitsta kasutajaid puudutavat teavet ja isikuandmeid;

34.  väljendab rahulolu selle üle, et veebiplatvormid võimaldavad majandustehinguid paremini jälgida, et tagada maksukuulekus ja maksunõuete täitmine, peab aga murettekitavaks praeguseks mõnes sektoris ilmnenud raskusi; rõhutab, et jagamismajandust ei tohiks kunagi kasutada maksukohustuste vältimise moodusena; rõhutab peale selle, et pädevatel asutustel ja koostööplatvormidel on tingimata vaja maksukuulekuse ja maksude kogumise tagamiseks koostööd teha; märgib, et mõnes liikmesriigis on nende küsimustega tegeletud ning selles vallas on avalik ja erasektor edukalt koostööd teinud; kutsub komisjoni üles hõlbustama parimate tavade vahetust liikmesriikide, sealhulgas nende pädevate asutuste ja sidusrühmade vahel eesmärgiga töötada välja efektiivseid ja innovaatilisi lahendusi maksukuulekuse ja maksunõuete täitmise parandamiseks, samuti ka piiriülese maksupettuse ohu kõrvaldamiseks; kutsub koostööplatvorme üles selles aktiivselt osalema; soovitab liikmesriikidel täpsustada teavet, mida erinevad jagamismajanduses osalejad peavad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele maksualase teabe kohustuste raames maksuhalduritele avaldama, ning teha selles vallas üksteisega koostööd;

35.  jagab seisukohta, et samaväärseid teenuseid osutavatele ettevõtjatele, tegutsegu nad traditsioonilises majanduses või jagamismajanduses, tuleks kohaldada samalaadseid maksukohustusi, ning on veendunud, et makse tuleks maksta seal, kus teenitakse tulu ja kus tegemist ei ole pelgalt kulude kandmises osalemisega, kusjuures järgida tuleb subsidiaarsuse põhimõtet ning ka riigi ja kohaliku tasandi maksuseadusi;

Mõju tööturule ja töötajate õigustele

36.  rõhutab, et digipööre avaldab tööturule suurt mõju ja et jagamismajanduses esilekerkivad suundumused on osa praegusest ühiskonna digitaliseerumisega seotud arengusuunast;

37.  märgib, et samas avab jagamismajandus uusi võimalusi ja uusi paindlikke töötamismooduseid kõigile kasutajatele, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötutele ning inimestele, kes on hetkel tööturult eemal või kes muidu ei saa tööturul osaleda, ning seega võiks jagamismajandus toimida tööturule sissepääsuna, seda eriti noorte ja marginaliseeritud rühmade jaoks; märgib aga, et selline areng võib mõnel juhul tekitada ka ebakindla olukorra; rõhutab ühelt poolt vajadust tööjõuturu paindlikkuse järele ning teiselt poolt vajadust töötajate majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse järele, lähtudes liikmesriikides kujunenud tavadest ja traditsioonidest;

38.  rõhutab, et jagamisteenuste puhul on ülimalt tähtis tagada töötajate õigused – eelkõige õigus organiseeruda, õigus pidada kollektiivläbirääkimisi ja ühisaktsioone korraldada vastavalt riigis kehtivatele õigusaktidele ja tavadele; tuletab meelde, et kõik jagamismajanduses töötajad on kas palgatöötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad ja neid tuleks sellele vastavalt liigitada; palub liikmesriikidel ja komisjonil vastavalt oma pädevusvaldkondadele tagada kõigile jagamismajanduses töötajatele, sõltumata nende staatusest, õiglased töötingimused ning piisav õigus- ja sotsiaalkaitse;

39.  toonitab, et oluline on tagada füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle hulk üha suureneb ja kes on jagamismajanduses kesksed osalised, põhiõigused ja piisav sotsiaalkaitse, sealhulgas õigus kollektiivläbirääkimisi pidada ja ühisaktsioone korraldada, seda ka seoses töötasuga;

40.  soovitab liikmesriikidel tunnistada, et jagamismajandus tekitab ka tõrkeid, ning valmistada seetõttu teatavatele sektoritele ette meetmed koolituse ja töökohavahetuse toetamiseks;

41.  rõhutab, et oluline on, et koostööplatvormide töötajad saaksid kasutada reitingute ja hinnangute ülekantavust, mille puhul on tegemist nende digitaalturuväärtusega, ning oluline on lihtsustada reitingute ja hinnangute ülekantavust eri platvormide vahel, austades samas andmekaitsenõudeid ja kõigi osapoolte eraelu puutumatust; juhib tähelepanu veebipõhiste hinnangutega seotud võimalikele ebaausatele ja meelevaldsetele tavadele, mis võivad mõjutada platvormimajanduse töötajate töötingimusi ja hüvitisi ning võimalusi tööd saada; on kindlalt seisukohal, et reitingu- ja kontrollimehhanismid tuleks välja töötada läbipaistval viisil ning töötajaid tuleks nende mehhanismide väljatöötamisel kasutatavatest üldistest kriteeriumitest teavitada ja nendega konsulteerida asjakohastel tasanditel ning kooskõlas liikmesriikides kehtivate õigusaktide ja tavadega;

42.  rõhutab, et muutuvas töömaailmas on olulised ajakohased oskused ja oluline on tagada, et kõigil töötajatel oleksid digitaalühiskonna ja -majanduse jaoks nõutavad oskused; kutsub komisjoni, liikmesriike ja jagamismajanduse ettevõtteid üles võimaldama elukestvat õpet ja digitaaloskuste arendamist; on seisukohal, et elukestva õppe ja koolituse rahastamiseks on vaja avalikke ja erainvesteeringuid ning rahastamisvõimalusi, eriti mikro- ja väikeettevõtete jaoks;

43.  rõhutab kaugtöö ja nutitöö (smartworking) tähtsust jagamismajanduse puhul ja toonitab sellega seoses vajadust võrdsustada need töövormid traditsiooniliste töövormidega;

44.  palub komisjonil uurida, mil määral on renditöö direktiivi (2008/104/EÜ) võimalik kohaldada konkreetsete veebiplatvormide suhtes; leiab, et paljud vahendusega tegelevad veebiplatvormid sarnanevad struktuuri poolest rendiagentuuridega (kolmepoolne lepinguline suhe: rendiagentuuri töötaja / veebiplatvormi töötaja, rendiagentuur / veebiplatvorm, kasutajaettevõte / klient);

45.  palub riiklikel tööturuasutustel ja Euroopa tööturuasutuste võrgustikul EURES jagada paremini teavet jagamismajanduse pakutavate võimaluste kohta;

46.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel anda veebiplatvormide töötajatele piisavalt teavet töö- ja tööhõivetingimuste ning töötajate õiguste kohta, samuti nende töösuhete kohta nii platvormide kui ka kasutajatega; on seisukohal, et platvormid peaksid õiguslike nõuete täitmise tagamiseks andma kohaldatava õigusraamistiku kohta ennetavalt teavet nii kasutajatele kui ka töötajatele;

47.  juhib tähelepanu sellele, et teave töömaailmas jagamismajanduse tõttu toimunud muutuste kohta on puudulik; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles koguma – ka koostöös sotsiaalpartneritega – usaldusväärsemaid ja terviklikumaid andmeid selle kohta ning soovitab liikmesriikidel määrata üks juba olemasolev pädev riigi tasandi üksus, kes jälgiks ja hindaks tõusvaid suundumusi jagamismajanduse tööturul; rõhutab, et sellega seoses on tähtis teabe ja parimate tavade vahetus liikmesriikide vahel; rõhutab, et oluline on jagamismajanduse tööturgu ja töötingimusi hoolikalt jälgida, et võidelda ebaseadusliku tegevuse vastu;

Jagamismajanduse kohalik mõõde

48.  märgib, et järjest rohkem kohalikke asutusi tegeleb juba aktiivselt jagamismajanduse reguleerimise ja arendamisega ning käsitleb koostöötavasid nii oma poliitika reguleerimisesemena kui ka koostööl põhineva valitsemismudeli ja osalusdemokraatia uute vormide korralduspõhimõttena;

49.  märgib, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel on palju tegutsemisruumi kontekstist lähtuvate meetmete vastuvõtmiseks, et käsitleda selgelt kindlaksmääratud avaliku huvi eesmärke proportsionaalsete meetmetega, mis on täielikus kooskõlas ELi õigusaktidega; palub seetõttu komisjonil toetada liikmesriike nende poliitika kujundamisel ja eeskirjade vastuvõtmisel kooskõlas ELi õigusega;

50.  märgib, et liikumise eesotsas on olnud linnad, kus sellised linnale omased tingimused nagu rahvastiku tihedus ja füüsiline lähedus soodustavad jagamistavade omaksvõtmist, minnes arukatelt linnadelt üle jagamislinnadele ja lihtsustades üleminekut kodanikusõbralikumatele taristutele; on samuti veendunud, et jagamismajandus võib pakkuda märkimisväärseid võimalusi sisemistele äärealadele, maapiirkondadele ja ebasoodsas olukorras olevatele territooriumitele, võib luua uusi ja kaasavaid arendamisvorme, sellel võib olla positiivne sotsiaal-majanduslik mõju ja see võib aidata marginaliseeritud kogukondi turismisektori saadava kaudse kasu kaudu;

Jagamismajanduse edendamine

51.  juhib tähelepanu sellele, kui olulised on piisavad pädevused ja oskused ning koolitus, et võimalikult paljud isikud saaksid osaleda aktiivselt jagamismajanduses ja kasutada ära selle potentsiaali;

52.  rõhutab, et IKT võimaldab jagamismajanduse uuenduslikel ideedel kiiresti ja tõhusalt areneda ning samas ühendab osalejaid (kasutajaid või teenuseosutajaid) ja annab neile mõjuvõimu, hõlbustab nende turulepääsu ja turul osalemist ning muudab äärepoolseimad piirkonnad ligipääsetavamaks;

53.  palub komisjonil ennetavalt julgustada avaliku ja erasektori koostööd, eelkõige seoses e-isikutunnistuste kasutuselevõtmisega, et suurendada tarbijate ja teenuseosutajate usaldust veebipõhiste tehingute vastu, tuginedes e-isikutunnistuste vastastikuse tunnustamise ELi võrgustikule, ning kõrvaldada teised jagamismajanduse kasvu takistused, nagu tõkked piiriüleste kindlustussüsteemide tagamisel;

54.  juhib tähelepanu sellele, kuidas 5G kasutuselevõtt muudab põhjalikult meie majanduse loogikat ning muudab seeläbi teenused mitmekesisemaks ja kättesaadavamaks; rõhutab sellega seoses, kui oluline on luua konkurentsivõimeline turg uuenduslikele ettevõtjatele, kelle edukus määrab lõppkokkuvõttes meie majanduse tugevuse;

55.  juhib tähelepanu sellele, et jagamismajandus on üha olulisem energiasektoris, võimaldades tarbijatel, tootjatel, üksikisikutel ja kogukondadel tõhusalt osaleda taastuvenergia tsükli mitmetes detsentraliseeritud etappides, sealhulgas oma tarbeks tootmine ja tarbimine, salvestamine ja jagamine, kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkidega;

56.  juhib tähelepanu asjaolule, et jagamismajandus õitseb eelkõige kogukondades, kus on tugevad teadmiste ja hariduse jagamise mudelid, edendades ja tugevdades seeläbi avatud innovatsiooni kultuuri; rõhutab, kui olulised on sidusad poliitikameetmed ning lairiba- ja ultralairibaühenduse kasutuselevõtmine jagamismajanduse täieliku potentsiaali arendamise ja koostööpõhise mudeli pakutavatest eelistest kasusaamise eeltingimusena; tuletab seega meelde vajadust võimaldada asjakohane võrgujuurdepääs kõigile kodanikele ELis ja eelkõige hõredamalt asustatud piirkondades, äärealadel või maapiirkondades, kus piisav ühenduvus ei ole veel kättesaadav;

57.  rõhutab, et jagamismajanduse kiire areng ja laienemine vajab toetust ning see peab jääma avatuks teadusuuringutele, innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele, et meelitada ligi investeeringuid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi õigusaktid ja poliitika oleksid tulevikukindlad, ning eriti tuleks sellega seoses pakkuda kõigile avatud, katsetamiseks ettenähtud võimalusi, et soodustada digitaalset ühenduvust ja digikirjaoskust, toetada Euroopa ettevõtjaid ja idufirmasid ning ergutada neljanda tööstusrevolutsiooni (Industry 4.0) innovatsioonikeskusi, klastreid ja ettevõtlusinkubaatoreid, arendades koostoimet samal ajal toimivate traditsiooniliste ärimudelitega;

58.  rõhutab transpordisektori keerulist olemust nii jagamismajanduse raames kui ka väljaspool seda; märgib, et see sektor on tugevalt reguleeritud; märgib jagamismajanduse mudelite potentsiaali parandada märkimisväärselt transpordisüsteemi tõhusust ja säästvat arengut (sh võimaldada jagamismajanduse rakenduste abil kasutajatele tõrgeteta mitmeliigilise transpordi piletimüügisüsteemid ja ühtsed teekonnad), selle ohutust ja turvalisust ning muuta äärepoolseimad piirkonnad ligipääsetavamaks ja vähendada liiklusummikute soovimatuid välismõjusid;

59.  kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles edendama jagamismajanduse transporditeenuste ja tavatranspordisüsteemi kasulikku kooseksisteerimist; kutsub komisjoni üles integreerima jagamismajanduse oma töösse, mis käsitleb transpordisektori uusi tehnoloogiaid (ühendatud sõidukid, autonoomsed sõidukid, integreeritud digitaalne piletisüsteem ja intelligentsed transpordisüsteemid), nende tugevate vastastikuste seoste ja loomuliku koostoime tõttu;

60.  rõhutab vajadust pakkuda platvormidele ja nende kasutajatele õiguskindlust ning tagada jagamismajanduse areng ELi transpordisektoris; märgib, et liikuvusvaldkonnas on oluline selgelt eristada ühelt poolt i) koossõitu ja kulude jagamist sellise reisi ajal, mille juht kavandas enda otstarbeks, ning teiselt poolt ii) reguleeritud reisijateveoteenuseid;

61.  tuletab meelde, et komisjoni hinnangute kohaselt on kasutajalt kasutajale majutus jagamismajanduse suurim sektor kauplemise mahu alusel, samal ajal kui kasutajalt kasutajale transport on suurim sektor platvormi tulu arvestades;

62.  toonitab, et turismisektoris on kodujagamise puhul tegemist ressursside ja alakasutatud ruumi suurepärast kasutamisega, eelkõige piirkondades, mis traditsiooniliselt turismist kasu ei saa;

63.  mõistab sellega seoses hukka mõnede avaliku sektori asutuste poolt selliste eeskirjade kehtestamise, mille eesmärk on piirata majutusvõimaluste pakkumist jagamismajanduse kaudu;

64.  juhib tähelepanu raskustele, mida Euroopa koostööplatvormid kogevad riskikapitalile juurdepääsul ja seoses oma laienemisstrateegiatega ning mida teravdavad siseturgude väiksus ja killustatus ning piiriüleste investeeringute kriitiline vähesus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täiel määral ära olemasolevaid rahastamisvahendeid, et investeerida jagamisettevõtetesse ning edendada algatusi, millega hõlbustatakse juurdepääsu rahastamisele, eelkõige idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja ettevõtete jaoks;

65.  rõhutab, et koostööl põhinevad rahastamissüsteemid, nagu ühisrahastamine, on oluline täiendus tavapärastele rahastamiskanalitele osana tõhusast rahastamise ökosüsteemist;

66.  märgib, et VKEde osutatavad teenused jagamismajanduse sektoris ei ole alati piisavalt kohandatud puudega inimeste ja eakate vajadustele; nõuab vahendeid ja programme, mille eesmärk on toetada neid ettevõtteid, et nad võtaksid arvesse puudega inimeste vajadusi;

67.  kutsub komisjoni üles hõlbustama ja edendama jagamismajanduse sektoris tegutsevate Euroopa ettevõtjate juurdepääsu asjakohastele eelarveridadele, ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames;

68.  märgib uuenduslike tehnoloogiate ja digitaalsete vahendite, nagu plokiahelad ja hajusandmebaasi tehnoloogiad, kiiret arengut ja kasvavat levikut, ka finantssektoris; rõhutab, et asjaomase detsentraliseeritud tehnoloogia kasutamine võib jagamismajanduses võimaldada tõhusaid kasutajalt kasutajale tehtavaid tehinguid ja kasutajatevahelisi ühendusi, millega kaasneb sõltumatute turgude või võrgustike tekkimine ja mis asendavad tulevikus koostööplatvormide rolli vahendajana;

69.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0237.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0455

(4)

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11834-2016-INIT/en/pdf

(5)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(6)

EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(7)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(8)

ELT L 337, 18.12.2009, lk 11.

(9)

ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(10)

ECON-VI/016.

(11)

INT/793 EESC-2016-3545-00-00-AC-TRA.

(12)

Eurobaromeetri kiiruuring 438 (märts 2016) koostööplatvormide kasutamise kohta.


SELETUSKIRI

1. Jagamismajanduse üldine ülevaade

Jagamismajanduse mõiste hõlmab paljusid tegevusalasid, mis tulenevad mitmesugustest, sealhulgas mittetulunduslikest ärimudelitest; nende hulka kuuluvad näiteks koostööplatvormid, mis võimaldavad vahetada kaupu ja teenuseid kogu maailmas, aga ka väikeseid koostööd tegevaid VKEsid, kes osutavad teenuseid kohalikele kogukondadele.

Jagamismajandus on viimastel aastatel kasutajate, tehingute ja tulu poolest kiiresti kasvanud ning on lõppkokkuvõttes muutnud paljudes valdkondades toodete ja teenuste pakkumise viisi. 2014. aasta alguses mõjutas see peamiselt kuut tegevusvaldkonda (tooted/jaekaubandus, teenused, ruumid/majutus, toit, transport ja rahastamine). 2016. aastaks oli valdkondade arv suurenenud peaaegu kolm korda: jagamismajandus oli laienenud uutesse sektoritesse (nt tervis, õppimine, logistika, kohalikud omavalitsusüksused, ruumid, kommunaalteenused, nagu energia, jms) või oli selles tekkinud uut liiki tegevusvaldkondi (nt käsitööliste liikumine kaupade sektoris).

Selle kiiresti leviva nähtuse kirjeldamiseks on kasutatud paljusid mõisteid, sageli läbisegi: jagamismajandus, kasutajalt kasutajale suunatud majandus, koostöömajandus, kasutajalt kasutajale suunatud platvormide turud, tööampsumajandus, ühistarbimine, osaluskapitalism jms. Need mõisted peegeldavad nähtuse enese dünaamikat ning selle ümber käiva poliitilise ja akadeemilise arutelu ulatust ja intensiivsust.

Praegu on kasutusel mitu jagamismajanduse määratlust. Oxfordi sõnaraamatus määratletakse jagamismajandust järgmiselt: majandussüsteem, milles eraisikud jagavad vara või teenuseid kas tasuta või tasu eest ja tavaliselt interneti abil.(1) Oma teatises osutab komisjon sellele kui ärimudelitele, kus tegevust hõlbustavad koostööplatvormid, mis loovad avatud kauplemisvõimaluse selliste kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks, mida tihti pakuvad eraisikud ning täpsustab, et jagamismajanduse tehingud ei hõlma sageli omandiõiguse muutumist ning neid võidakse teha kasumi teenimise või mittetulunduslikul eesmärgil.

Jagamismajandus ja selle ärimudelid hõlmavad üldiselt kolme liiki osalisi:

i) teenuseosutajad – aeg-ajalt teenuseid osutavad eraisikud (jagavad varasid, aega ja oskusi tasu eest või tasuta; kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad) või kutselised teenuseosutajad);

ii) nende teenuste kasutajad ja

iii) koostööplatvormid, mis ühendavad pakkumist ja nõudlust reaalajas ning vahendavad tehinguid.

2. Komisjoni vastus

Komisjon avaldas 2016. aasta juunis teatise „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“, et tegeleda küsimustega, mis puudutavad ebakindlust jagamismajanduses eri osalejate õiguste ja kohustuste suhtes, ja anda vastused ELi seisukohast lähtuvalt. Teatise eesmärk on tagada mittesiduvad suunised selle kohta, kuidas tuleks kohaldada kehtivaid ELi õigusakte jagamismajanduse ärimudelitele. Selles uuritakse tähtsamaid küsimusi, millega puutuvad kokku nii turuosalised kui ka avaliku sektori asutused, viies põhivaldkonnas: 1) turulepääsunõuded, 2) vastutussüsteemid, 3) kasutajate kaitse, 4) füüsilisest isikust ettevõtjad ja töötajad jagamismajanduses, 5) maksustamine.

3. Jagamismajandusega seotud peamised probleemid

3.1. Võimalused ja kasu

Jagamismajandus võib pakkuda tarbijatele, ettevõtjatele ja kodanikele märkimisväärseid võimalusi ning luua uusi töökohti, majanduskasvu ja sissetulekuallikaid.

Hinnanguliselt tootsid jagamismajanduse viies tähtsamas sektoris tegutsevad koostööplatvormid ELis 2015. aastal 3,6 miljardit eurot tulu.(2) Jagamismajanduse võimalused on suured – selle aastane kasv on üle 25 %(3) ja põhimõtteliselt võib majanduslik tulu, mis saadakse tänu jagamismajandusele võimekuse paremast kasutamisest, olla hinnanguliselt kuni 572 miljardit eurot.(4) Neid arve tuleks siiski käsitleda teatava ettevaatusega, sest vaatamata jagamismajanduse majandusliku tähtsuse suurenemisele on selle väärtust endiselt raske mõõta. Selle põhjuseks on asjaolu, et kokku on leppimata metoodika, mille alusel mõõta jagamismajanduse mitmesugust mõju majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale, ja et jagamismajanduse kohta ei ole kogutud andmeid.

Mitmes uuringus on tulnud esile tarbijate suur toetus jagamismajandusele ja huvi selle vastu.(5) Kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajaid ajendavad selles uues ärimudelis osalema paljud tegurid, näiteks rahaline tulu ning kvaliteedist ja kogemusest saadav kasu, aga ka positiivne sotsiaalne või ühiskondlik mõju. Eurobaromeetri uuringu järgi peab 42 % tarbijaid jagamismajanduse teenuseid mugavamaks ja 33 % hindab asjaolu, et see on odavam või koguni tasuta.(6)

3.2. Peamised probleemid ja ohud

Oluline on siiski tuua esile ka seda, kui suurt mõju avaldavad jagamismajanduse ärimudelid paljudele traditsioonilistele ettevõtetele ning nende väljakujunenud tootmis- ja tarbimismudelitele. Selle nähtuse kiire ja reguleerimata kasv viimastel aastatel on tekitanud palju probleeme ja võimalikke ohte, mida tuleks arvesse võtta ja arutada.

Eelkõige on kerkinud esile palju küsimusi seoses tarbijate õiguste ja tundlikke teemasid käsitleva tarbijakaitse korraga – need puudutavad andmekaitset, tarbijatele antava teabe läbipaistvust ja usaldusväärsust, koostööplatvormide vastutuskorda, algoritmide õiglust ja võimalikke diskrimineerimise vorme. On oht, et eelkõige kasutajalt kasutajale suunatud tehingute korral miinimumnõuded võrreldes kehtivate nõuetega, mida kohaldatakse kutseliste teenuseosutajate osutatud samaväärsetele teenustele, vähenevad. Peale selle on koostööplatvormide kiire levik mõnes sektoris tekitanud kõlvatu konkurentsi ohu ning toonud kaasa uute monopolide ja kinnistamismehhanismide loomise. See on tekitanud suuri raskusi ka seoses maksukuulekuse ja maksude sissenõudmisega, vaatamata majandustehingute paremale jälgitavusele.

Ja viimaseks avaldavad käimasoleva digipöörde raames loodud jagamismajanduse ärimudelid olulist mõju tööturule ning koostööplatvormide ja töötajate vahelistele töösuhetele, millega kaasneb konkreetne õiglaste töötingimuste, minimaalsete õigusnormide ja piisava sotsiaalkaitse vähenemise oht.

3.3. Õigusraamistik

Seoses õigusraamistikuga tekib kaks peamist küsimust: 1) milliseid ühenduse õigustiku sätteid võidakse kohaldada jagamismajandusele ja 2) kas kehtivad ELi eeskirjad on eesmärgipärased, et tagada jagamismajanduses vajalik selgus, mõjuvõimu suurendamine ja eri osalejate kaitse.

Jagamismajanduse ärimudelid on keerukamad ja mitmekesisemad ning neid iseloomustab erineval määral detsentraliseeritus, deprofessionaliseerumine ja uued majandustegevuses osalejad – kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad / tootvad tarbijad. Peale selle on seni kutselise teenuseosutaja / kaupleja ja tarbija vaheline selge piir muutunud hägusamaks mitmepoolsete suhete tõttu, mis hõlmavad tarbijat kui teenuseosutajat kas tarbijalt tarbijale suunatud tehingus või tarbijalt ettevõtjale suunatud tehingus.

Kuna kehtiv ELi õigusraamistik on kavandatud tavapärase ettevõtluse reguleerimiseks ja tarbijate kui äritehingu haavatavama poole õiguste kaitsmiseks, kerkivad esile probleemid. Tekivad küsimused jagamismajanduse eri osalejate õiguste ja kohustuste kohta, mis loob ebakindla keskkonna. See ebakindlus on seotud paljude asjaoludega – ELi õigusraamistiku kohaldamise, jagamismajanduse eri osalejate õiguslike kohustuste, tarbijate õiguste, vastutuskorra, töötajate staatuse ja maksukorraga, kui nimetada vaid mõnda.

3.4. Ühtse turu killustumise oht

Jagamismajanduse suhtes on võetud mitmesuguseid reguleerivaid meetmeid ja seda ei ole teinud mitte ainult liikmesriigid, vaid ka piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, nende kohtuasutused ning Euroopa Kohus.(7) Vastused ja reaktsioon on erinevad – isegi samas riigis – ja peegeldavad liikmesriikide eri lähenemisviise jagamismajanduse ärimudelitega seotud probleemide lahendamiseks.

Mõned liikmesriigid on töötanud välja konkreetseid meetmeid ja kehtestanud kriteeriumid, mille alusel kohaldatakse kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate suhtes leebemaid õigusnõudeid; mõnel juhul eristatakse teenuste kutselist ja mittekutselist osutamist sellega, et kehtestatakse kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate jagamismajandusest saadud sissetulekule künnis ja kohaldatakse madalamat maksumäära.(8) Mõnes riigis kaaluvad riiklikud ametiasutused koostööplatvormidele rangemate teavitamiskohustuste kehtestamist.(9)

Tuleb märkida, et linnad on olnud ühed esimesed jagamismajandusele reageerijad, sest linnale omased tingimused, nagu rahvastiku tihedus ja füüsiline lähedus, on soodustanud jagamistavade omaksvõtmise kiiremat levikut, eriti mõnes sektoris, näiteks majutus- ja transpordisektoris.(10) Häid tavasid on loonud mõned pädevate kohalike asutuste ja koostööplatvormide vahelise koostöö positiivsed juhtumid, näiteks kutsealase koolituse pakkumine tootvatele tarbijatele, kindlustusskeemid või kasutajate teadlikkuse suurendamise tagamine võimalike maksu- ja juriidiliste kohustuste suhtes.(11)

Need ja muud näited meetmetest, mille on võtnud mõned liikmesriigid, piirkondlikud ametiasutused ja linnad – mõnikord koostööplatvormide aktiivsel osalusel –, tutvustavad mitmesuguseid häid tavasid, mida saaks rakendada kogu ELis. Sellest hoolimata tekitavad niisugused ühepoolsed killustatud meetmed palju piiranguid ja tõkkeid oma tegevust laiendada soovivatele ELi jagamisettevõtjatele ja ka tarbijatele ning vähendavad lõppkokkuvõttes mõningaid jagamismajanduse kasutegureid ja ähvardavad killustada ühtset turgu.

3. Raportööri peamised prioriteedid

Raportöör tunnistab jagamismajanduse olulisi võimalusi ja kasulikkust ühiskonna ja majanduse jaoks, kuid on samas valvas võimalike probleemide suhtes, mis on eespool esile toodud, ja väljendab iseäranis muret ühtse turu killustatuse võimaliku ohu pärast, samal ajal kui suur osa jagamismajandusest jääb reguleerimata.

Seetõttu on ta seisukohal, et eelkõige on vaja üldpõhimõtteid ja konkreetseid eeskirju hõlmavat horisontaalset Euroopa raamistikku, mis sillutaks teed ühtsetele, dünaamilistele ja võrdsetele ELi tingimustele ja aitaks hoida ära võimalikku negatiivset mõju töötajatele, kõlvatu konkurentsi ohtu traditsiooniliste sektorite ja koostööplatvormide vahel ja maksustamise vältimist.

Sama oluline on määrata kindlaks jagamismajanduse peamiste osalejate omadused ja kohustused, eriti seoses järgmisega:

– kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate ja kutseliste teenuseosutajate selge eristamine;

– koostööplatvormide olemus, kohustused ja vastutus;

– tarbijate kõrgetasemeline kaitse ka tarbijalt tarbijale suunatud mõõtmes/tehingutes.

Viimaseks julgustab raportöör edendama veelgi ELi jagamismajanduse mudelit rahastamisvahendite ja koolitusse investeerimise kaudu. Ta usub, et õiglase ja hästi reguleeritud jagamismajanduse arendamine võib luua olulisi võimalusi kõigile ühiskonna osadele ning soodustada kaasavama ja jätkusuutlikuma majanduse arendamist ELis.

(1)

Vt https://en.oxforddictionaries.com/definition/sharing_economy

(2)

Jagamismajandus, juhtumiuuring 12, september 2013, PWC.

(3)

Samas (PWC(2013)).

(4)

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „The Cost of Non-Europe in the sharing economy“ (Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud jagamismajanduses), 2016.

(5)

Euroopa Tarbijaliitude Ameti 2015. aasta juulis tehtud uuringu kohaselt on 70 % tarbijatest osalenud jagamismajanduses vähemalt korra, 60–80 % vastajatest olid kogemusega väga rahul ja 32 % neist osales tootva tarbijana.

(6)

Eurobaromeetri kiiruuring 438, juuni 2016, Euroopa Komisjon.

(7)

Euroopa Kohtu kohtuasi C-434/15, Euroopa Kohtu kohtuasi C-526/15.

(8)

Belgias on aeg-ajalt kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajate küsimuse lahendamiseks kehtestatud mitmesugusele kuni 5 000 euro suurusele sissetulekule konkreetne maksumäär, mis on vaid 10 %, Itaalia kaalub mittekutselise jagamismajanduse sissetulekule 10 000 euro suuruse künnise kehtestamist ja Ühendkuningriik teatas hiljuti 2000 Inglise naela suuruse maksukompensatsiooni kehtestamisest omandi- ja kauplemistulu suhtes.

(9)

Prantsusmaa: Loi n° 2016-1321 du 7 octobre 2016 pour une République numérique.

(10)

Näiteks Saksamaal ja Belgias, kus Berliinis ja Brüsselis on majutusplatvormidele kehtestatud ranged registreerimisnõuded, kuid Hamburgis ja Flandrias on võetud teistsugune lähenemisviis, mida iseloomustavad leebemad registreerimisnõuded.

(11)

Eesti kohalikud ametiasutused viivad koostöös sõidujagamisplatvormiga ellu katseprojekti, et kehtestada mitmesuguste e-lahendustel põhinevate ärimudelite jaoks mugavam maksude deklareerimise vorm.


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD

Alljärgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel raportööri ainuvastutusel. See loetelu ei ole ammendav. Raportöör ja/või tema büroo sai enne hääletamist IMCO-komisjonis teavet järgmistelt üksustelt:

Üksus

AHTOP - Association française pour un hébergement et un tourisme professionnel

Airbnb

Altroconsumo

Bed & Breakfast Association

Euroopa Tarbijaliitude Amet

Blablacar

Bruegel Institute

Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu

Charlie 24

Confederazione Nazionale dell`artigianato e della Piccola Impresa

Collaboriamo

Regioonide Komitee

Confcommercio

Cooperatives Europe

Taani Ametiühingute Konföderatsioon

European Federation of Cleaning Industries

Enterprise Holdings

Enterprise Rent-A-Car

Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures

Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon

EUCOLAB

Eurocities

European Business Service Alliance

European Holiday Home Association

European Hotel Forum

Flintglobal

Prantsusmaa alaline esindus Euroopa Liidu juures

Heetch

HomeAway

Hotrec

IRU - International Taxi Forum

Itaalia alaline esindus Euroopa Liidu juures

Ouishare

Slovakkia alaline esindus Euroopa Liidu juures

Uber

Uni Global Union

Unionen

Volta

Wethic

Zurich Insurance


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (27.3.2017)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta

(2017/2003(INI))

Arvamuse koostaja (*): Joachim Schuster

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et komisjon toonitab oma 6. juuni 2016. aasta teatises „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356) platvormimajanduse kasvavat tähtsust ning selle mõju majandus- ja tööhõivepoliitikale, sh majanduskasvule ja töökohtadele, ning esitab liikmesriikidele poliitikasoovitused; arvestades, et selles teatises esitatakse suunised kohaldatavate ELi õigusaktide kohta, et aidata töötajatel, ettevõtjatel, liikmesriikidel ja üldiselt ühiskonnal platvormimajandusest kasu saada;

B.  arvestades, et sotsiaalse õigluse ja kaitse edendamine, mis on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9, on samuti ELi siseturu eesmärgid;

C.  arvestades, et füüsilisest isikust ettevõtjate (2006: 3,7 %; 2016: 5,6 %) ja kahe töökohaga töötajate (2002: 3,6 %; 2016: 4,2 %) osakaal on ELis tõusuteel; arvestades, et platvormimajanduse kohta puuduvad tööhõivealased andmed; arvestades, et uut tüüpi majandusega seotud sotsiaalsetele probleemidele reageerimiseks peavad komisjon ja liikmesriigid tegelema rohkem platvormimajanduse sotsiaalse mõõtmega, tehes analüüse ja esitades andmeid uute tööhõivevormide kohta, jälgides muutuvat regulatiivset keskkonda ja edendades parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

D.  arvestades, et paljude platvormide serverid ja äripeakorterid asuvad väljaspool ELi ning jäävad seega Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalast välja;

E.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 20. detsembri 2016. aasta raportis Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(1) toonitatakse, kui oluline on tagada piisav võimekus, et kindlustada liikmesriikide tasandil piisav sotsiaalkaitse kõigi tööhõivevormide alusel töötavatele inimestele, sh nii standardsetes kui ka mittestandardsetes töösuhetes inimestele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele;

F.  arvestades, et komisjoni teatis on esimene samm platvormimajanduse tasakaalustatud arengu poole, võttes arvesse selle kiiret arengutempot ning seotud ja tegelemist vajavaid õiguslikke lünki ja ebakindluse allikaid, nagu ebakindlad töövormid platvormimajanduses;

G.  arvestades, et jagamismajanduse töövormid saab jagada füüsilisteks teenusteks, nagu nõudetöö, ja virtuaalteenusteks, nagu rahvatöö, mida tehakse ainult interneti vahendusel;

H.  arvestades, et jagamismajandus hõlmab äärmiselt erinevaid mudeleid, nagu muu hulgas ühisrahastamine, kaupade vahetamine, ajapangad, omatarbeks tootmise grupid või kaupade ühiskasutus, ning see tähendab, et alati ei tegutseta digitaalkeskkonnas, vaid ka kogukonnapõhises kontekstis ja sageli kasumi teenimise eesmärgita; arvestades, et alati ei tegutseta üleilmsel, vaid hoopis kohalikul tasandil, ning tegevus ei ole üksnes majanduslik, vaid paneb rõhku ka sotsiaalsetele, keskkonna- ja juurdepääsuga seotud aspektidele;

I.  arvestades, et platvormimajandus pakub võimalusi ka majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, muu hulgas näiteks tööturu sellistele inimestele, kes on tööturult eemale jäänud või otsivad teistsuguseid, paindlikku graafikut võimaldavaid tööhõive vorme, lihtsamini juurdepääsetavaks muutmise kaudu; arvestades, et see on võimeline pakkuma uuenduslikke teenuseid; arvestades, et see peaks tagama head töötingimused, sotsiaalkindlustuse ning (nõude)töö ja eraelu ühitamise;

J.  arvestades, et platvormimajanduses osalemiseks on tingimata vaja juurdepääsu kiirele lairibaühendusele ja lairibaühenduse puudumine võib jätta teatavad ühiskonnarühmad (nt vähem soodsate piirkondade, maapiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade elanikud) uutest võimalustest ilma;

K.  arvestades, et platvorme kasutavaid üksikisikuid ja teenusepakkujaid tuleks paremini teavitada neile kehtivatest juriidilistest tingimustest, eelkõige seoses nende tööalasest staatusest tingitud õiguste ja kohustustega;

L.  arvestades, et puudub ametlik statistika platvormimajanduse tööhõivemahtude kohta;

  Sissejuhatus

1.  rõhutab, et liit peaks toetama platvormimajanduse arengut (kohaldatavate õiguslike sätete täpsustamise kaudu) ning kujundama seda sotsiaalselt õiglasel, tasakaalustatud ja jätkusuutlikul viisil; leiab, et töötajate kaitset uute tööhõivevormide puhul (nagu platvormimajanduses) tuleks peavoolustada ka kõikides teistes poliitikavaldkondades peale tööhõive ja sotsiaalküsimuste;

2.  võtab teadmiseks mitmesugused platvormimajandust käsitlevad riiklikud ja kohalikud regulatiivsed algatused(2); juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et platvormimajanduse kasv ja poliitilised reaktsioonid sellele toovad esile võimalused ja probleemid, mis on seotud lepingupõhise töö ja sellise tegevuse arenguga, mis ei sobitu kergesti tööandja alluvuses ja iseseisvalt tehtava töö tavakategooriatesse;

3.  nendib, et veebiplatvormidel põhineva digitaalmajanduse kohta puudub ühiselt kokku lepitud määratlus („platvormimajandus“, „jagamismajandus“, „koostöömajandus“ jne); peab mõistet „platvormimajandus“ kõige objektiivsemaks kirjelduseks ja palub komisjonil tagada järjepideva sõnavara kasutamine;

4.  rõhutab vajadust eristada selgelt ärilisi ja mitteärilisi platvorme, et tagada võrdsed tingimused, ning eristada samuti selgelt mittekutselist omavahelist tegevust, mille puhul jagatakse äärmisel juhul kulusid, ning kaupade ja teenuste kutselisena pakkumist; palub, et komisjon ergutaks liikmesriike töötama sellega seoses välja sektoripõhised määratlused ja lävendid, tehes koostööd asjaomaste sidusrühmadega; rõhutab, et platvormimajanduses on tähtis tunnustada tasustatud kutselist tegevust tööna, olenemata kasutatud sõnavarast („tööotsad“, „ülesanded“, „juhutööd“ jne);

5.  kutsub komisjoni üles uurima, mil määral saab liidu kehtivaid eeskirju kohaldada digitaalse tööturu suhtes, ning tagama piisava rakendamise ja jõustamise; kutsub liikmesriike koostöös sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega üles hindama proaktiivselt ja ennetavale loogikale tuginedes vajadust ajakohastada olemasolevaid õigusakte, sh sotsiaalkindlustussüsteeme, et pidada sammu tehnoloogia arenguga ning tagada samal ajal töötajate kaitse; palub, et komisjon ja liikmesriigid kooskõlastaksid sotsiaalkindlustussüsteeme, et tagada hüvitiste ülekantavus ja tööperioodide kokkuliitmine vastavalt liidu ja riikide õigusaktidele; ergutab sotsiaalpartnereid kollektiivlepinguid vajaduse korral ajakohastama, et kehtivad kaitsestandardid oleksid tagatud ka digitaalse töö vallas;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et liidus välja kujunev veebipõhine platvormimajandus oleks sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlik, austaks tööõigusi ning vastaks platvormide kvaliteedi osas miinimumnõuetele;

7.  kutsub komisjoni üles töötama sotsiaalpartnerite abil välja asjakohased vormid jagamismajanduse jälgimiseks ja järelevalveks;

8.  rõhutab, et jagamismajandus on seni kiirelt arenenud peamiselt linnapiirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et võidelda digilõhe vastu ja tagada kõigile inimestele võrdne juurdepääs; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on võtta maapiirkondades kasutusele lairibaühendus, et võimaldada kõikidel piirkondadel ja inimestel saada kasu platvormimajanduse võimalustest, eelkõige seoses tööhõivega; kutsub liikmesriike üles suurendama rahalisi vahendeid ja inimressursse, et anda ebasoodsas olukorras isikutele võimalus omandada põhilised digitaaloskused;

  Töösuhe

9.  märgib, et kõik platvormimajanduse töötajad on faktide primaarsust arvestades kas töövõtjad või füüsilisest isikust ettevõtjad; rõhutab, et liikmesriikides tuleks kogu platvormimajanduses tehtav töö vastavalt liigitada; rõhutab, et sellist täpsustamist on vaja nii näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise vältimiseks kui ka kõikide platvormimajanduses töötavate isikute sotsiaal- ja tööõiguste kaitseks olenemata nende ametlikust töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja seisundist;

10.  võtab teadmiseks komisjoni teatise „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“, milles nähakse muu hulgas ette suunised digitaalse tööturu töösuhete iseloomustamiseks; juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa Kohtu kohtupraktikas kasutatud käsitusele, mille kohaselt määratletakse mõiste „töötaja“ ELi õiguse kohaldamisel töösuhte alusel, mida iseloomustavad teatavad kriteeriumid, nt alluvussuhe, tasustamine ja töö iseloom(3); kutsub komisjoni üles tegema kõikide liikmesriikidega koostööd, et täpsustada, mida kujutab endast „töösuhe“ veebiplatvormide vahendatud töö puhul, võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust nr 198 töösuhete kindlaksmääramise kohta;

11.  rõhutab, et kõigile töötajatele tuleb tagada piisav kaitse ja turvalisus seoses töötingimuste, palkade, sotsiaalkaitse, tervishoiu ja ohutusega ning nende tööhõive kvaliteet peab olema alati tagatud, hoolimata sellest, kas nad töötavad platvormi kaudu või mitte;

12.  kordab oma nõudmist luua Euroopa sotsiaalõiguste sammas, et tagada kõikidele, sh platvormimajanduses töötajatele inimväärsed töötingimused; toonitab vajadust kaasata sellisesse tegevusse sotsiaalpartnerid ja muud asjaomased sidusrühmad; rõhutab vajadust tagada, et kõikidel platvormimajanduse töötajatel on traditsioonilises majanduses töötajatega võrdsed sotsiaalsed ja tööalased õigused, samaväärsed tervishoiu ja ohutuse alased tagatised ning võrdsed võimalused juurdepääsuks pidevõppele kooskõlas riiklike seaduste ja tavadega, kusjuures samal ajal tuleb ergutada innovatsiooni, edendada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ja tagada ettevõtetele võrdsed tingimused;

13.  juhib tähelepanu vajadusele tagada platvormiettevõtete jaoks töötavatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ja spetsialistidele kutsetasandile vastav tasustamine ja kindlad maksetähtajad;

14.  rõhutab kaug- ja nutika töö tähtsust jagamismajanduse valdkonnas ja toonitab sellega seoses vajadust võrdsustada need töövormid traditsiooniliste vormidega;

  Kollektiivläbirääkimised ja konkurentsiõigus

15.  toonitab, et ühinemisvabadus ja kollektiivse tegutsemise vabadus, kaasa arvatud kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus, on põhiõigused, mis peavad kehtima kõigile töötajatele, olgu siis tegemist palgatöötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatega; juhib tähelepanu asjaolule, et füüsilisest isikust ettevõtjatel, keda peetakse juriidilisest küljest ühe töötajaga ettevõteteks, peaks olema õigus vabalt ühineda, ilma et nende tegevust käsitletaks kartelli moodustamisena; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles hindama Euroopa ja riikide konkurentsiõigust ja tegema vajaduse korral kohandusi; palub komisjonil toetada liikmesriike ja sotsiaalpartnereid, et suurendada kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega kollektiivläbirääkimiste ulatust ning võimestada platvormimajanduse töötajaid;

  Võrdsed tingimused

16.  rõhutab, et veebiplatvormide võimalikud tõhususega seotud eelised traditsioonilise majanduse ees peaksid tuginema õiglasele konkurentsile, mitte palgadumpingule; rõhutab, et võrdsete tingimuste tagamiseks platvormimajanduse ja traditsioonilise ettevõtluse ning eriti VKEde jaoks peab platvormimajanduses – nagu igas teises majandusharus – maksma makse ja tegema sotsiaalmakseid ning täitma tööhõivet ja sotsiaalküsimusi käsitlevaid seadusi; rõhutab vajadust kohandada asjakohastel juhtudel seotud poliitikavaldkondi;

17.  palub komisjonil avaldada suunised selle kohta, kuidas kohaldada liidu õigust platvormimajanduse mitmesuguste ärimudelite suhtes, et täita vajaduse korral regulatiivsed lüngad tööhõive ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas; on seisukohal, et platvormimajanduse suur läbipaistvuspotentsiaal võimaldab head jälgitavust, mis on kooskõlas olemasolevate õigusaktide jõustamise eesmärgiga; palub liikmesriikidel kindlustada piisav tööjärelevalve veebiplatvormide üle ning näha eeskirjade rikkumise korral ette sanktsioonid, eelkõige seoses töö- ja tööhõivetingimustega ning kvalifikatsiooni puudutavate konkreetsete nõuetega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pöörama selles valdkonnas erilist tähelepanu deklareerimata töö ja näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise probleemile ning võtma platvormimajanduse küsimuse deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi tegevuskavasse; palub liikmesriikidel tagada järelevalve jaoks piisavad vahendid;

18.  tuletab meelde, et kõik platvormioperaatorid peavad järgima oma tegevuses rangelt ELi ja riiklikke õigusakte; nõuab dumpinguvastaste meetmete võtmist ausa konkurentsi tagamiseks liikmesriikides asuvate ja kolmandates riikides asuvate platvormide vahel; rõhutab, et vaja on tõhusaid eeskirju, mille abil hoida ära liidus teenuseid osutavate või kaupu müüvate kolmandate riikide veebiplatvormide maksustamise vältimine;

19.  rõhutab vajadust tegeleda paremini platvormimajanduse sotsiaalse mõõtmega; palub seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid koguksid kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega ja koostöös sotsiaalpartneritega usaldusväärsemaid ja terviklikumaid andmeid töökohtade ja ametiprofiilide ning töö- ja tööhõivetingimuste kohta, hõlmates teavet sissetuleku, oskuste, kvalifikatsiooni ja platvormimajanduses tehtava töö kohta; on seisukohal, et sellised andmed võiksid tugineda vestlustel platvormimajanduse töötajatega ja platvormide kogutud teabel; nõuab platvormimajanduses tehtava töö põhjalikku analüüsi, et kohandada vajaduse korral tööhõivet ja sotsiaalküsimusi käsitlevaid olemasolevaid õigusakte; rõhutab, kui tähtis on selles kontekstis parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel;

20.  palub liikmesriikidel tagada piisav sotsiaalkindlustus füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on digitaalsel tööturul kõige tähtsamad osalejad; palub liikmesriikidel kohandada olemasolevaid sotsiaalkaitse süsteeme ja töötada vajaduse korral välja uusi kaitsemehhanisme, tagada platvormimajanduse töötajate piisav kaetus, mittediskrimineerimine ja sooline võrdõiguslikkus, kajastades digitehnoloogiale üleminekust tingitud konkreetseid töö- ja karjäärimustreid, ning jagada Euroopa tasandil parimaid tavasid;

21.  palub komisjonil uurida, millisel määral on renditöö direktiivi võimalik kohaldada konkreetsete veebiplatvormide suhtes; peab paljusid vahendusega tegelevaid veebiplatvorme struktuuri poolest sarnaseks rendiagentuuridega (pidades silmas lepinguliste suhete kolmnurka rendiagentuuri töötaja / platvormimajanduse töötaja, rendiagentuuri / veebiplatvormi ja kasutajaettevõtja / kliendi vahel);

22.  palub riiklikel tööturuasutustel ja Euroopa tööturuasutuste võrgustikul EURES jagada paremini teavet jagamismajanduse pakutavate võimaluste kohta;

23.  tunnistab, et platvormimajandust saab ära kasutada sotsiaalsetel eesmärkidel; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada platvormimajanduses sotsiaalmajanduse mudeleid, pidades eelkõige silmas korporatiivse mudeli järgi struktureeritud platvorme, ning vahetada sellega seotud parimaid tavasid, võttes arvesse, et sotsiaalsed ettevõtted on osutunud majanduskriisi ajal vastupidavaks;

  Oskustega seotud nõuded

24.  rõhutab, et digipädevus on ülitähtis kõiki eluaspekte puudutava jätkuva digiteerimisega sammu pidamiseks; palub, et liikmesriigid kohandaksid oma haridus- ja koolitussüsteemi vastavalt digitaalse tööturu vajadustele, viies kokku haridus- ja töömaailmad ning edendades ettevõtlust; juhib tähelepanu asjaolule, et kuna töökohtade ja oskuste profiilid muutuvad järjest keerulisemaks, tähendab see eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskustega seotud uute nõudmiste esitamist koolitusele, samuti täiendusharidusele ja pidevõppele, et edendada digitaalset kirjaoskust ja kaotada sellega seoses olemasolev sooline ja põlvkondadevaheline lõhe;

25.  rõhutab, kui tähtis on suurem sünergia sotsiaalpartnerite ja erinevate haridus- ja koolitusasutuste vahel, et ajakohastada õpetamist ja õppevahendeid ning arendada välja oskuste arendamise strateegiad; innustab liikmesriike lisama digiharidust koolide õppekavadesse juba alates varasest east; rõhutab kutseharidusse ja pidevõppesse avaliku sektori investeeringute tegemise vajalikkust, et tagada töötajatele digitaalajastu jaoks õiged oskused; rõhutab, et haridus ja koolitus peavad olema kättesaadavad kõigi töötajate jaoks; on seisukohal, et vaja on uusi pidevõppe ja koolituse rahastamisvõimalusi, eriti mikro- ja väikeettevõtete jaoks;

  Platvormioperaatorite aruandlus- ja läbipaistvuskohustus

26.  nõuab platvormioperaatoritele läbipaistvus- ja avalikustamiskohustuse standardite kehtestamist, et jälgida maksude tasumist, sotsiaalmakseid ja platvormidel tehtava töö hindamist ning tagada, et kogu vajalik teave on riigiasutustele kättesaadav; ergutab liikmesriike hõlbustama tuludeklaratsioonide lihtsustamise abil platvormimajanduses töötajate aruandluskohustuse täitmist ning tegema koostööd veebiplatvormidega, et tagada elektrooniliste tehingute salvestiste edastamine, eesmärgiga aidata kaasa võitlusele maksudest kõrvalehoidumise ja deklareerimata töö vastu;

27.  märgib, et kasutajate loodud andmed koonduvad veebiplatvormide kätte, ning palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid digitaalse ühtse turu nõuetekohase toimimise ja kehtestaksid piisavad meetmed kasutajate ja töötajate eraelu puutumatuse kaitsmiseks ja andmete kogumise jaoks;

28.  rõhutab, et tarbijatele peaks olema tagatud kõrgetasemeline ja tõhus kaitse, vaatamata sellele, kas teenuseid osutavad kutselised või kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad; rõhutab eelkõige seda, kui tähtis on kaitsta tarbijaid kasutajalt kasutajale suunatud tehingute puhul ja otsida turvalisust suurendavaid lahendusi;

29.  rõhutab, et platvormimajanduse mudelite aluseks on kasutajate usaldus, eriti internetipõhiste hinnangute vastu; tuletab meelde, et platvormimajanduse töötajate hinnangutel on kasutajate jaoks digitaalsel turul suur väärtus; rõhutab seega, et platvormid peavad töötama välja veebipõhiste hinnangute sertifitseerimise vahendid, et tagada teenuste kvaliteeti puudutava teabe läbipaistvus ja usaldusväärsus; palub seega komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada koostöös sotsiaalpartneritega võrdväärsete teenuste puhul hinnangute platvormiülest ülekantavust ja kumuleerumist;

30.  võtab teadmiseks veebipõhiste hinnangutega seotud petmisvõimalused, mis võivad mõjutada platvormimajanduse töötajate töötingimusi ja hüvitisi ning nende suutlikust tööd leida; peab murettekitavaks, et juhuslik hulk negatiivseid kliendiarvustusi, mis ei pruugi näidata töökvaliteeti ja mida ei saa vaidlustada, võib viia konto deaktiveerimiseni või otsingutulemustes tahapoole jätmiseni; on seisukohal, et platvormide välja töötatud hindamissüsteemide kehtestamisel tuleb konsulteerida töötajate ja nende esindajatega; palub, et platvormid teavitaksid oma töötajaid ja pakuksid neile enne hinnangutel põhinevate meetmete võtmist arbitraaživõimalust; juhib tähelepanu asjaolule, et kõikidel platvormimajanduse töötajatel peaks olema õigus lasta põhjendamatud hinnangud kustutada; soovib, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid koostöös sotsiaalpartneritega, et töötajad ja kasutajad saaksid hinnata ka veebiplatvorme;

31.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta otsustavaid meetmeid, et keelustada veebiplatvormides väljatöötatud või kasutatavad diskrimineerivad ja läbipaistmatud algoritmid ja tarkvara, mis ei vasta Euroopa ja riiklikele õigusaktidele, ning luua selleks ka järelevalvestruktuurid;

32.  peab vajalikuks võtta meetmeid, et võimaldada liikmesriikide valitsustel kehtestada avalikes huvides kõnealustele platvormidele tegutsemispiirangud;

33.  palub komisjonil, liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel anda platvormimajanduse töötajatele piisavalt teavet töö- ja tööhõivetingimuste ning töötajate õiguste kohta, samuti nende töösuhete kohta nii platvormide kui ka kasutajatega; on seisukohal, et platvormid peaksid jagama õigusnormide täitmise tagamiseks ennetavalt nii kasutajatele kui ka töötajatele teavet kohaldatava õigusraamistiku kohta;

  Tervishoid ja ohutus

34.  märgib, et platvormimajandus pakub inimestele uusi võimalusi lisasissetuleku teenimiseks, noorte tööhõiveks (eelkõige nende noorte puhul, kes otsivad ajutist ja paindlikku tööd, mis võimaldaks ühitada töö ja õppimise), paremaks töö- ja eraelu ühitamiseks, vaegtööhõive ja töötuse vähendamiseks ning ühistööks; märgib siiski, et selline areng võib mõnel juhul viia ka ebakindluseni; rõhutab, et paindliku tööhõive puhul peab järgima kehtivaid tervishoiu- ja ohutusnorme ning sotsiaalkaitsemeetmeid, et vältida pikaajalist sotsiaalset ja finantsmõju, ning välistada tuleb potentsiaalsed riskid, nagu töötajate ülekoormus ja töö tulemuslikkusele mittevastav palgatase; rõhutab seepärast ühelt poolt vajadust tööturu paindlikkuse järele ning teiselt poolt töötajate majandusliku ja sotsiaalse turvalisuse järele; rõhutab, et kulude kärpimine ei tohiks kahjustada töötingimusi ega tööstandardeid;

35.  palub, et komisjon uuriks digiteerimise mõju töötajate heaolule ning töö- ja eraelu tasakaalule, aga ka selle ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid tagajärgi; toonitab, et töö platvormimajanduses ei peaks viima pideva kättesaadavuse, traditsioonilise tööaja korralduse kadumise või sotsiaalse eraldatuseni, sest need võivad põhjustada psühhosotsiaalseid probleeme, nagu läbipõlemine või depressioon; pooldab seetõttu ettenähtud puhkeperioodide täielikku järgimist ja rõhutab vajadust pidada kinni tööaja korraldusest, et säilitada liikmesriikide tööseadustes määratletud tööaja piirangud; rõhutab, et vaja on hinnata digiteerimise mõju töötervishoiule ja -ohutusele ning olemasolevaid tervishoiu- ja ohutusraamistike sätteid tuleb vastavalt kohandada; soovitab, et liikmesriigid näeks ette õiguse mitte olla väljaspool kokkulepitud tööaega kättesaadav, et tagada töö- ja eraelu hea tasakaal; rõhutab, et sellise õiguse kasutamine ei tohi mõjutada platvormimajanduse töötajatele antud hinnanguid;

36.  rõhutab, et digitaalmajanduse kutselised teenusepakkujad peavad samuti täitma traditsioonilises majanduses kehtivaid kvaliteedi-, oskuste ja kvalifikatsiooninõudeid, et vältida tervishoiu ja ohutusega seotud riske; palub, et asjaomased ametiasutused töötaksid koostöös sotsiaalpartneritega välja sobivad järelevalve- ja sertifitseerimismenetlused;

37.  tuletab meelde, et selliste töökohtade paindlikkus, ettearvamatus ja ebastabiilsus kannab tururiskid üle töötajatele, mis põhjustab suuremat sotsiaalset ebavõrdsust ning tekitab enam vaimseid probleeme kui teised töökohad; toonitab, et praegu ei ole selle sektori töökohad piisaval määral kättesaadavad töötute, enim kõrvale jäänud sotsiaalsete rühmade ja maapiirkondade elanike jaoks, sest seda takistab muu hulgas digitaalne lõhe ja tehnoloogiliste oskuste puudumine.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

1

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Anthea McIntyre, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Dominique Martin, Joëlle Mélin, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Jutta Steinruck, João Pimenta Lopes, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Tania González Peñas, Krzysztof Hetman, Marju Lauristin, Edouard Martin, Alex Mayer, Joachim Schuster, Jasenko Selimovic, Neoklis Sylikiotis, Michaela Šojdrová

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

ECR

PPE

S&D

Verts/ALE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Yana Toom, Renate Weber

Anthea McIntyre, Jana Žitňanská

Georges Bach, David Casa, Krzysztof Hetman, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Michaela Šojdrová, Romana Tomc

Maria Arena, Ole Christensen, Jan Keller, Marju Lauristin, Javi López, Edouard Martin, Alex Mayer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Maria João Rodrigues, Joachim Schuster, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog

 

Jean Lambert, Terry Reintke, Tatjana Ždanoka

1

NI

Lampros Fountoulis

8

0

ENF

GUE/NGL

Mara Bizzotto, Dominique Martin, Joëlle Mélin

Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, João Pimenta Lopes, Neoklis Sylikiotis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0010.

(2)

Vt: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Tööelu Seirekeskus (EurWork): „Digitalisation and working life: lessons from the Uber cases around Europe“ (Digiteerimine ja tööelu: õppetunnid Euroopa Uberi juhtumitest), 2016.

(3)

Vt: Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C 596/12, punkt 17, ning Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C 232/09, punkt 39.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (24.3.2017)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta

(2017/2003(INI))

Arvamuse koostaja (*): Dario Tamburrano

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava” üle, milles tunnistatakse, et jagamismajandus pakub kodanikele uute teenuste osutamiseks, ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks uuenduslikke viise; tunnistab asjaolu, et kõik jagamismajanduse vormid tuginevad inimeste koostöövalmidusele, nende aluseks on kasutajate vahelised suhted, kogukond ja usaldus ning neid on soodsalt mõjutanud sotsiaal-majanduslik areng, sealhulgas üleminek omamise vajaduselt kasutamise vajadusele ja varade jagamise mudelile; tunnistab, et praegu toimib jagamismajandus mitmesugustes eri vormides, alates kingipõhistest kuni tulupõhiste majandusmudeliteni, ja et olenemata sellest, kui mitmekesised need on või kui mitmekesiseks need muutuvad, iseloomustab neid ressursside jagamine, kodanike aktiivne osalemine ja neile mõjuvõimu andmine, kogukonna poolt aktsepteeritud innovatsioon ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) intensiivne kasutamine kui peamine tegur;

2.  jagamismajanduse mitmemõõtmelist olemust arvestades rõhutab vajadust eristada „tulupõhiseid” ja „mittetulunduslikke” (sealhulgas kulude jagamise) mudeleid, kuna nende vastavate osalejate, kasutajate või teenuseosutajate, suhtes ei tohiks kohaldada samasuguseid õiguslikke nõudeid;

3.  rõhutab, et jagamismajandus võib pakkuda palju võimalusi investeeringuteks ja heaoluks Euroopa turul, sealhulgas töökohti inimestele, kes on tööturult eemale jäänud, näiteks töötutele, noortele, üliõpilastele, naistele ja eakatele; märgib sellega seoses ebatüüpiliste töösuhete võimalust, sealhulgas töötamist näilise füüsilisest isikust ettevõtjana, mis tuleks kindlaks teha, et oleks tagatud asjaomaste töö- ja maksustamisstandardite õiglane kohaldamine; rõhutab, et jagamismajandus edendab ettevõtlust; rõhutab vajadust kohandada koolitusmeetmeid nendest uut liiki ettevõtetest lähtuvalt;

4.  rõhutab, et IKT võimaldab jagamismajanduse uuenduslikel ideedel kiiresti ja tõhusalt areneda ning samas ühendab osalejaid (kasutajaid või teenuseosutajaid) ja annab neile mõjuvõimu, hõlbustab nende turulepääsu ja turul osalemist, muudab äärepoolseimad piirkonnad ligipääsetavamaks, vähendab nii vahendustegevuse vajadust ning otseseid ja üldkulusid, juhib rikkalikke teabevooge ja tugevdab vastastikust usaldust;

5.  tunnistab kasutajate loodud andmete, teenuste ja loomesisu potentsiaali Euroopa ettevõtjate jaoks, juhtides samas tähelepanu võimalikele riskidele, mis on seotud nende koondumisega väikesele arvule piiriülestele digitaalsetele platvormidele, mis võivad toimida uute vahendajatena, moonutada turgu ning takistada jagamismajanduse kohalike algatuste arengut; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma asjakohaseid vahendeid turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ennetamiseks, mis võib mõjutada ELi digitaalset turgu;

6.  on veendunud, et selleks, et platvormi saaks pidada jagamismajanduse platvormiks, on väga oluline, et kaupade ja teenuste vahetamine toimuks eeskätt võrdsete partnerite vahel; hoiatab sellega seoses selliste platvormide laia leviku eest, mis tegutsevad jagamismajanduse nime all, kuid ei ole pelgalt teenuste vahendajad, vaid nende tegelikud osutajad;

7.  rõhutab, et jagamismajanduse aluseks on usaldus, eriti veebikommentaarid, reitingud ja mainesüsteemid või muud mehhanismid, mis võivad takistada osalejate kahjulikku käitumist, vähendada teabe ebaühtlust ja aidata parandada teenuste kvaliteeti ja läbipaistvust; hoiatab siiski, et tuleb vältida nende mehhanismide toimimist viisil, mis toob kaasa põhjendamatute tõkete loomise nendele platvormidele sisenevatele või sealt lahkuvatele osalejatele, ja et enesereguleerimine üksi, sealhulgas kvaliteedimärgised, ei pruugi olla piisavad ohutus- ja teenusekvaliteedi standardite saavutamiseks; julgustab sellega seoses komisjoni looma koostööplatvormidele võrdsed tingimused ja selleks

a)  jätkama tööd andmete vaba liikumise ja turuplatvormide koostalitlusvõime osas ja soodustama andmete ülekantavust;

b)  tegema ettepanekuid, kuidas veebis esitatud tarbijaarvamusi autentida;

c)  tagama, et platvormid i) edastaksid põhjalikku teavet õigusraamistiku kohta, mida teenuseosutajad järgima peaksid, ning ii) täidaksid ennetavamat osa selle kontrollimises, kas teenuseosutajad täidavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

8.  toonitab, et varade jagamine optimeerib nende kasutamist ja vabastab hulgaliselt positiivset keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku välismõju, muutes seeläbi tööstuse ja teenused ressursitõhusamateks, alandab turule sisenemisega seotud algseid tasusid ja loob kogukonnapõhiseid võimalusi, millest saavad kasu ettevõtted ja mis suurendavad jagamismajanduses osalevate üksikisikute mõjuvõimu; rõhutab sellega seoses, et tuleks edendada varade jagamist kooskõlas liidu jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidega;

9.  juhib tähelepanu sellele, kuidas 5G kasutuselevõtt muudab põhjalikult meie majanduse loogikat ning muudab seeläbi teenused mitmekesisemaks ja kättesaadavamaks; rõhutab sellega seoses, kui oluline on luua konkurentsivõimeline turg uuenduslikele ettevõtjatele, kelle edukus määrab lõppkokkuvõttes meie majanduse tugevuse;

10.  toob esile jagamismajanduse võimalused aidata tagada ELi majanduse jätkusuutlikkus säästva põllumajanduse, ressursitõhususe, kliimamuutuste vastu võitlemise ja ringmajanduse loomise üldeesmärkide saavutamisel;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et jagamismajandus õitseb eelkõige kogukondades, kus on tugevad teadmiste ja hariduse jagamise mudelid, edendades ja tugevdades seeläbi avatud innovatsiooni kultuuri, toetades avatud lähtekoodiga riist- ja tarkvara ning laiendades meie ühiste hüvede ja Creative Commonsi litsentside pärandit; rõhutab, et seoses potentsiaaliga edendada Euroopa kodanike loomingulist ja innovaatilist kapitali, peab jagamismajandus olema jätkuvalt avatud ja juurdepääsetav kõigile üksikisikutele, tagades samal ajal kultuuri- ja loomevaldkonna töötajatele ja teadlastele õiglase tasu;

12.  tunnistab, et jagamismajandus on olnud edukas rohkem linnapiirkondades, kus sellised tingimused nagu rahvastikutihedus ja füüsiline lähedus on soodustanud jagamismajanduse mudelite omaksvõtmist; rõhutab sellega seoses, kui oluline on töötada välja sidusad poliitikameetmed ning võtta kasutusele lairiba- ja ülikiire lairibaühendus, et võimaldada kõigil liidu territooriumidel, eelkõige hõredamalt asustatud piirkondadel, äärealadel või maapiirkondadel, saada kasu jagamismajanduse võimalustest;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid koostöös asjaomaste sidusrühmadega parema kooskõlastamise, et saavutada kõrged standardid seoses järgmisega: a) jagamismajanduse töötajad ja nende sotsiaalkaitse; b) jagamismajanduse kasutajate ohutuse tagamine; c) jagamismajanduse arendamine ja traditsiooniliste ärimudelitega kooseksisteerimisest tulenev sünergia ning d) isikuandmete kaitse tagamine, et kindlustada kõigi töötajate eraelu puutumatus ja tarbijate andmete saladuses hoidmine;

14.  palub komisjonil muu hulgas uurida põhjalikumalt jagamismajanduse sotsiaal-majanduslikku mõju tööhõivele, tarbijakaitsele, sotsiaalkaitsele ja asjaomastele avaliku poliitika valdkondadele, nagu ruumiline planeerimine ja turism;

15.  kutsub komisjoni üles lihtsustama liikmesriikide jaoks piisava sotsiaalkaitse tagamist nii jagamismajanduse töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, rõhutades samal ajal, et komisjon peab austama sotsiaalpartnerite autonoomiat riiklikul tasandil ning siseriiklikke kollektiivlepinguid, tööturu tavasid ja mudeleid, hoidudes selliste algatuste tegemisest, mis võivad mõjutada õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle või kollektiivlepinguid sõlmida ja nende täitmist tagada ning kollektiivselt tegutseda kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega;

16.  kutsub komisjoni üles uurima põhjalikumalt, mil määral kohaldatakse jagamismajanduse suhtes üksikute liikmesriikide õigusraamistikke ja kehtivaid ELi õigusnorme eesmärgiga luua vajadusel jagamismajanduse ühtlustatud lähenemisviis ELi tasandil, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet; juhib sellega seoses tähelepanu positiivsetele kogemustele kohaliku tasandi reguleerimises, milles juhindutakse üldiselt teabe läbipaistvuse, osalemise, kaasamise ja hea valitsemistava põhimõtetest;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi õigusaktid ja poliitika oleksid tulevikukindlad ja annaksid õigusliku stabiilsuse ja õiguskindluse, et vabastada ELi töötajate, ettevõtete ja kodanike jaoks jagamismajanduse täielik potentsiaal, ning eriti tuleks sellega seoses

a) määrata vajaduse korral kindlaks sektoripõhised kriteeriumid ja künnised, ning eristada nende määratluste puhul selgelt mõisteid „töö“ ja „teenus“, „töötaja“ ja „füüsilisest isikust ettevõtja“, „mittekutseline kasutajalt kasutajale suunatud tegevus“ ja „teenuseosutaja“, „tulupõhine” ja „mittetulunduslik” (kaasa arvatud kulude jagamine) tegevus;

b) tagada võrdsed võimalused ELi ettevõtetele ja kodanikele, tagades muu hulgas, et sarnastele ettevõtjatele kohaldatakse funktsionaalselt sarnaseid õigusnorme, mis käsitlevad tarbijakaitset, töötajate õigusi, maksukohustuste täitmist ja läbipaistvust;

c) pakkuda kõigile avatud, katsetamiseks ettenähtud võimalusi ja soodustada digitaalset ühenduvust ja digikirjaoskust, toetades Euroopa ettevõtjaid, idufirmasid ja ergutades neljanda tööstusrevolutsiooni (Industry 4.0) innovatsioonikeskusi, klastreid ja ettevõtlusinkubaatoreid; on seisukohal, et see tuleks saavutada, kasutades parimal viisil ära asjakohaseid õigusakte ja vältides ülereguleerimist, austades samal ajal liikmesriikide eesõigust selles küsimuses, sealhulgas sotsiaalpartnerite autonoomiat ja riiklikke tavasid ning Euroopa Kohtu antud suuniseid mõistete „töö“ ja „teenus“, „töötaja” ja „teenuseosutaja” kohta, ning tuletab meelde, et töötaja mõiste reguleerimine on liikmesriikide pädevuses;

18.  rõhutab, et jagamismajandus on ökosüsteem, mille kiire areng ja laienemine vajab toetust ning mis peab jääma avatuks teadusuuringutele, innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele, et meelitada ligi investeeringuid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täiel määral ära olemasolevaid rahastamisvahendeid, et investeerida jagamisettevõtetesse ning edendada algatusi, millega hõlbustatakse juurdepääsu rahastamisele, eelkõige idufirmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kogu liidu majanduses tegutsevate ettevõtete jaoks mitmesuguste kanalite kaudu, nagu pangandus, riskikapital, avaliku sektori vahendid ja ühisrahastamine;

19.  rõhutab, et riikliku ja kohaliku tasandi põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed eeskirjad mitte ainult ei tekita ühtse turu tõkkeid, mis on vastuolus ELi õigusaktidega, vaid takistavad ka idufirmade loomist ja arengut; palub komisjonil seetõttu jõustada ennetavalt ühtse turu õigusaktid;

20.  juhib tähelepanu sellele, et jagamismajandus on üha olulisem energiasektoris, võimaldades tarbijatel, tootjatel, üksikisikutel ja kogukondadel tõhusalt osaleda taastuvenergia tsükli mitmetes detsentraliseeritud etappides, sealhulgas oma tarbeks tootmine ja tarbimine, salvestamine ja jagamine, kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkidega;

21.  toetab sageduste pidamist ühishüveks ja julgustab lisama reguleerimisse uuenduslikke kasutajast lähtuvaid algatusi, mis aitaksid edendada jagamismajandust;

22.  palub komisjonil toetada jagamismajanduse kasvu meetmetega, mille eesmärk on vähendada üksikisikute ja ettevõtjate halduskoormust, diskrimineerimata sealjuures eri ärimudeleid;

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikolay Barekov, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Pilar del Castillo Vera, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, András Gyürk, Rebecca Harms, Eva Kaili, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mario Borghezio, Soledad Cabezón Ruiz, Jens Geier, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Constanze Krehl, Olle Ludvigsson, Sofia Sakorafa, Anne Sander, Maria Spyraki, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, Arndt Kohn, Pavel Poc

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

53

+

ALDE

Fredrick Federley, Kaja Kallas, Morten Helveg Petersen, Lieve Wierinck

ECR

Nikolay Barekov, Edward Czesak, Ashley Fox, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

EFDD

Isabella Adinolfi, Dario Tamburrano, Marco Zullo

EPP

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Maria Spyraki, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

S&D

José Blanco López, Soledad Cabezón Ruiz, Jens Geier, Adam Gierek, Eva Kaili, Arndt Kohn, Peter Kouroumbashev, Constanze Krehl, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Dan Nica, Pavel Poc, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Reinhard Bütikofer, Rebecca Harms, Benedek Jávor, Michel Reimon, Claude Turmes

4

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Paloma López Bermejo, Sofia Sakorafa, Neoklis Sylikiotis

2

0

ENF

Mario Borghezio, Angelo Ciocca

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (11.4.2017)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

Euroopa jagamismajanduse tegevuskava kohta

(2017/2003(INI))

Arvamuse koostaja: Merja Kyllönen

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt jagamismajanduse esilekerkimise üle transpordi-, turismi- ja majutusteenuste valdkonnas, tunnistades, et asjakohase õigusraamistikuga on sellel potentsiaali

a)  pakkuda suuremat valikut, taskukohasust ja mitmekesisemaid teenuseid klientidele, suurendades ja mitmekesistades nii nõudlust kui ka pakkumist;

b)  edendada uusi koostöövorme ELi kodanike vahel, samuti majanduskasvu, töökohti ja ettevõtlusvõimalusi, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kogu Euroopas;

c)  mõjutada positiivselt puuetega isikute liikuvust ja edendada aktiivselt säästva liikuvuse vorme;

d)  parandada selliste inimeste kaasamist, kes on traditsiooniliselt tööturult välja jäetud;

2.  tunnistab jagamismajanduse positiivset mõju kiiresti kasvavale turismisektorile, kuna see toetab individuaalseid teenimisvõimalusi ja kohalikku majandust ning pakub vahendeid, millega nõudlusele paremini vastata, nt tippnõudluse ajal ja kõrvalistes piirkondades, ning peegeldab samuti reisijate, eriti väiksema sissetulekuga inimeste erinevaid eelistusi; märgib, et tarbijate rahulolu jagamismajanduse turismiteenustega on kõrge; on seisukohal, et jagamismajandus tuleks täiel määral kaasata ELi turismipoliitikasse; rõhutab vajadust edendada traditsiooniliste turismiteenuste ja jagamismajanduse kasulikku kooseksisteerimist;

3.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja asjakohased meetmed, et lahendada probleeme, mis kerkivad esile, kui Euroopa tarbijad kasutavad veebiplatvorme, mida juhitakse väljastpoolt ELi, Euroopa-välises kultuuri- ja õigusraamistikus, pidades eelkõige silmas andmekaitset, tervishoidu ja ohutust, maksustamist ja tööõigust;

4.  tuletab meelde, et komisjoni hinnangute kohaselt on kasutajalt kasutajale majutus jagamismajanduse suurim sektor kauplemise mahu alusel, samal ajal kui kasutajalt kasutajale transport on suurim sektor platvormi tulu arvestades;

5.  toonitab, et turismisektoris on kodujagamise puhul tegemist ressursside ja alakasutatud ruumi suurepärast kasutamisega, eelkõige piirkondades, mis traditsiooniliselt turismist kasu ei saa;

6.  mõistab sellega seoses hukka mõnede avaliku sektori asutuste poolt selliste eeskirjade kehtestamise, mille eesmärk on piirata majutusvõimaluste pakkumist jagamismajanduse kaudu;

7.  väljendab heameelt võimaluste üle, mida jagamismajandus pakub seoses paindliku tööajaga, mis võimaldab seda ühildada muude kohustustega ja aitab tööturult kõrvale jäänud inimesi tööturule tagasi tuua;

8.  märgib, et liikmesriikide reaktsioon jagamismajanduse ärimudelite väljatöötamisele on siiani olnud väga killustatud, mis tekitab ebakindlust ja avab mõnel juhul võimalusi protektsionistlike meetmete võtmiseks; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ ja püüdlust määratleda jagamismajandust, kuid avaldab kahetsust, et selles ei püüta luua sõnaselgelt ühtset õiguslikku raamistikku jagamismajandusele kogu Euroopa Liidus ega uurita, kuidas kehtivates õigusaktides käsitletakse jagamismajanduse vajadusi; tuletab seetõttu meelde vajadust põhjaliku analüüsi (sealhulgas jagamismajanduse makromajanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude kohta) järele, millele järgnevad vajaduse korral hiljemalt 2018. aastaks komisjoni proportsionaalsed reguleerivad meetmed;

9.  rõhutab vajadust ühtlustada jagamismajandus ja traditsioonilised majandustegevuse vormid koolitus-, kutsekvalifikatsioonide ning maksu- ja sotsiaalsete kohustuste valdkonnas;

10.  peab kahetsusväärseks, et praegu kehtivaid õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul(1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(2), ei rakendata nõuetekohaselt; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et jagamismajanduse mudeleid reguleerivate õigusaktidega ei rikuta ELi õigusakte ega siseturu põhimõtteid;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et jagamismajandus aitab oluliselt kaasa turismi- ja transpordisektori jätkusuutlikkusele, võimaldades alakasutatud varasid kasutades optimeerida olemasolevaid vahendeid ja arendada välja uusi teenuseid ja tooteid ilma suuremahulisi investeeringuid tegemata; juhib lisaks tähelepanu sellele, et see julgustab kodanikke osalema nendes sektorites ning aitab tagada, et turismist saavad kasu kõik piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad, mägi- ja maapiirkonnad;

12.  toonitab, et jagamismajanduse kontekstis peaks õigusraamistik olema eelistatavalt valdkonnapõhine ja püüdma asetada tarbija tegevuse keskmesse, tagama õiglase konkurentsi, edendama innovatsiooni ja toetama ELi transpordipoliitika eesmärkide üldist arengut ja saavutamist, näiteks süsinikdioksiidiheite vähendamise, saasteainete ja müra vähendamise, territoriaalse ühtekuuluvuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja ohutuse osas; rõhutab, et kõige pakilisemad küsimused on tarbijakaitse, vastutuse jagunemine, maksukohustuse täitmine, kindlustusskeemid, töötajate sotsiaalne kaitse (olenemata sellest, kas nad on palgatöötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad), puuetega inimeste õigused ja andmekaitse, ning ergutab seetõttu komisjoni ja liikmesriike tagama kehtivate õigusaktide täitmine ning tegema ettepaneku võtta vastu täiendavaid õigusakte, mis põhinevad nõuetekohastel hindamistel, kui seda peetakse vajalikuks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koordineeriksid tõhustatud meetmetele tuginedes jagamismajandusega seotud algatusi ja parimaid tavasid, et edendada selle sektori positiivset arengut Euroopas;

13.  ootab, et komisjon annaks liikmesriikidele edasisi juhiseid, et vältida killustumist, ja julgustab liikmesriike vahetama parimaid tavasid ja vähendama seadusandlikku koormust; rõhutab, et jagamismajanduses kohaldatakse paljudel juhtudel eneseregulatsiooni meetmeid ja edendatakse tarbijate vahelisi usaldusmehhanisme; rõhutab, et õigusraamistik peaks olema asjakohane (võttes arvesse, kas teenuseid osutavad kutselised või kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad) ja ei tohiks takistada innovatsiooni, luues koormavad takistused ettevõtlusele ELis;

14.  märgib, et jagamismajandus on samuti keeruline tööturu, tööhõivekavade ja ettevõtluse seisukohalt, kuna sellel on nii eeliseid kui ka puudusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid uute töökohtade ja kvaliteetsete teenimisvõimaluste loomist jagamismajanduses, pöörates tähelepanu eelkõige neile, kes traditsiooniliselt on tööturult välja jäetud, ning tagades õiglased töötingimused ja töösuhted ning töötajate õiguste järgimise; ergutab koostööd kõigi sidusrühmade vahel, kes peaksid täitma oma kohustusi paralleelselt reguleeriva sekkumisega, kui see on vajalik; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hindaksid, kas jagamismajanduses töötavad isikud on sotsiaalkindlustussüsteemiga nõuetekohaselt kaetud;

15.  rõhutab, et jagamismajanduse mudelite aluseks on kasutajate usaldus, eriti internetipõhiste kommentaaride vastu; rõhutab, kui oluline on, et kasutajatel oleks juurdepääs usaldusväärsele ja õiglasele teabele jagamisplatvormide kaudu pakutavate teenuste kvaliteedi kohta;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama võrdsuse ja läbipaistvuse jagamismajanduses tegutsejate ning traditsiooniliste ettevõtjate vahel ja kindlustama tarbijate kõrgetasemelise kaitse, eriti ohutuse, turvalisuse, tervishoiu, eraelu puutumatuse kaitse ja teabe õigsusega seotud aspektides;

17.  tuletab meelde jagamismajanduse mudelite potentsiaali parandada märkimisväärselt transpordisüsteemi tõhusust ja muuta olemasoleva suutlikkuse kasutamise teel äärepoolseimad piirkonnad ligipääsetavamaks ja vähendada liikluse soovimatuid välismõjusid, nagu liiklusummikud ja heitkogused; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles edendama jagamismajanduse transporditeenuste ja tavatranspordisüsteemi kasulikku kooseksisteerimist, sh kohaliku liikuvuse planeerimise, teabe- ja piletisüsteemide puhul, ning vältima selliseid haldussüsteeme või õiguslikke meetmeid, mis võiksid kaasa tuua jagamismajanduse transporditeenuste kõrvalejätmise transpordi ja transporditeenuste planeerimisest, et võimaldada sujuvate ja täielike uksest ukseni reisiahelate loomist ning edendada säästvat liikuvust; rõhutab, et jagamismajanduse ja ühistranspordi koos kasutamine pakub suurepäraseid võimalusi ühendada inimesi ja piirkondi, eelkõige neid, mis on olnud seni halvasti ühendatud;

18.  rõhutab, et kooskõlas Euroopa transporditeenuste laiema digiteerimisega on kiire traadita ja püsiühendus äärmiselt oluline jagamismajanduse edasiarendamiseks;

19.  nõuab sõltumatu teenuste osutamise tingimuste läbivaatamist reguleeritud sektorites, nagu linnatransport ja linnadevaheline reisijatevedu maanteel, et luua ühtne õigusraamistik, milles ühendatakse ELi õigusaktide kohased kutsealal tegutsema asumise tingimused ja teenuste järjepideva ja stabiilse osutamise kord, et vältida ebaausat konkurentsi;

20.  on veendunud, et jagamismajanduse ärimudelid on oluline vahend ühenduste jätkusuutlikuks arendamiseks äärealadel, mägi- ja maapiirkondades, kuigi need piirkonnad oma olemuselt jagamismajanduse arengule kaasa ei ata;

21.  väljendab heameelt asjaolu üle, et digitaalne revolutsioon on võimaldanud jagamismajanduse rakenduste abil kasutajatele tõrgeteta mitmeliigilise transpordi piletimüügisüsteemid ja ühtsed teekonnad;

22.  kutsub komisjoni üles integreerima jagamismajanduse oma töösse, mis käsitleb transpordisektori uusi tehnoloogiaid (ühendatud sõidukid, autonoomsed sõidukid, integreeritud digitaalne piletisüsteem, intelligentsed transpordisüsteemid), nende tugevate vastastikuste seoste ja loomuliku koostoime tõttu;

23.  rõhutab jagamismajanduse märkimisväärset panust ohutusse ja turvalisusesse (osapoolte selge tuvastamine, vastastikune hindamine, usaldusväärsed kolmandad isikud, nõuetele vastavuse kontrollimine) transpordi valdkonnas;

24.  juhib tähelepanu, et jagamismajanduse mudelite, toodete ja teenuste suure mitmekesisuse tõttu eri sektorites on tegevuste klassifitseerimine keeruline; rõhutab siiski, et ELi terminoloogias tuleb selgelt eristada vahendusplatvorme, mis ei tooda oma kasutajatele kasumit, ning vahendusplatvorme, mis viivad kokku teenuseosutaja (kasu saamise eesmärgil) ja kliendi, kelle vahel (teenuseosutaja ja platvorm) võib olla alluvussuhe, ent ei pea olema, et aidata kõigil osapooltel pidada kinni oma maksu- ja sotsiaalsete kohustuste täitmisest ja tagada tarbijakaitse; palub komisjonil lisaks täpsustada ELi terminoloogiat sellistes valdkondades nagu koossõit, ühisauto kasutamine ja sõidujagamine, et tagada nende teenuste asjakohane klassifitseerimine ELi transpordipoliitikas; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks vajadusel ettepanekud liidu õigusaktide kohandamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks uuringu künniste rolli kohta jagamismajanduses ja vajaduse kohta ühtlustada kutsetegevusega tegelemiseks vajalikud menetlused;

25.  kutsub liikmesriike üles töötama välja meetmeid ja vahetama parimaid maksualaseid tavasid vähendamaks varimajanduse ja maksudest kõrvalehoidmise võimalust jagamismajanduse teenuste osutamisel; rõhutab jagamisplatvormide potentsiaali maksustamise läbipaistvuse parandamiseks elektrooniliste maksemeetodite kasutamise kaudu ja ergutab lisaks asjakohaste kõrgetasemeliste makselahenduste väljatöötamist jagamismajanduses, ilma et loodaks tarbetuid takistusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid selgitaksid, mida nad peavad maksustatavaks kasumiks ja maksuvabaks tegevuseks, nagu kulude jagamine, ning tuletab meelde, et makse tuleks maksta ja sotsiaalkaitsega seotud kohustusi täita selle riigi õigusaktide kohaselt, kus kasumit saadakse;

26.  nõuab takistusteta juurdepääsu, mis tagaks, et eakatel ja puuetega inimestel oleks samuti juurdepääs jagamismajanduses saadaolevatele eri vahenditele;

27.  väljendab heameelt, et vahendusplatvormid on kaasa toonud uue turudünaamika konkureerida üksteisega, olemasolevate osalejate ja äriüksustega ning murendavad seeläbi olemasolevaid monopole ning hoiavad ära uute tekkimise; tunnistab siiski, et ilma asjakohase ja selge õigusraamistikuta võib tekkida potentsiaalne oht, et vahendusplatvormid tekitavad turgu valitseva seisundi, mis kahjustab majanduse ökosüsteemi mitmekesisust; palub seetõttu liikmesriikidel ja komisjonil jälgida turu arengusuundumusi ning majanduslikku ja sotsiaalset mõju, parandada selged turutõrked ja vajaduse korral teha ettepanekuid meetmete kohta Euroopa äriühingute konkurentsivõime tagamiseks Euroopa turul ja mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele soodsate turutingimuste loomiseks;

28.  märgib, et digiteerimine ja andmete vaba liikumine on üks olulisemaid vahendeid transpordi- ja turismisektori reformimisel ning tunnistab omandiõiguse ja andmetele juurdepääsu olulisust; kutsub seetõttu komisjoni üles avaldama viivitamata tegevuskava avaliku sektori poolt rahastatavate transpordiandmete vabastamise ja ühtlustatud standardite kohta, et suurendada andmemahukat innovatsiooni ja uute teenuste osutamist; rõhutab, kui oluline on tagada turuplatvormide vaheline andmete vaba liikumine, andmete ülekantavus ja koostalitlusvõime;

29.  tunnistab, et jagamisplatvormide enesejuhtimise võime võib aidata vähendada probleeme, mida põhjustab teabe ebaühtlus, ja kõrvaldada muid turutõrkeid; rõhutab, et jagamismajanduses kohaldatakse paljudel juhtudel eneseregulatsiooni meetmeid ja edendatakse tarbijate vahelisi usaldusmehhanisme; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles uurima võimalusi edendada andmete vaba liikumist, luues võimalikke halduslikke erandeid ettevõtete jaoks, kes pakuvad piisavaid andmeid, et jälgida avaliku poliitika eesmärkide saavutamist; rõhutab vajadust toetada jagamismajanduse kasvu meetmetega, mille eesmärk on vähendada üksikisikute ja ettevõtjate halduskoormust ja tagada juurdepääs rahastamisele, sealhulgas ühisrahastamisele;

30.  rõhutab, et kuigi veebivahendajate suhtes kohaldatakse kõiki Euroopa Liidu õigusakte, sealhulgas tarbijakaitse ja konkurentsi valdkonnas, ning nad peavad neid täitma, on vahendajate vastutust käsitlevad kaitstuse kriteeriumid väga olulised, et kaitsta interneti avatust, põhiõigusi, õiguskindlust ja innovatsiooni transpordisektoris;

31.  toetab jagamismajanduse kiiret arengut ning nõuab tungivalt, et komisjon teostaks uuringud, et analüüsida turudünaamikat ja hinnata jagamismajanduse majanduslikku ja sotsiaalset mõju turismi- ja transpordisektorile;

32.  on seisukohal, et transpordi- ja turismisektoris tegutsevaid idufirmasid tuleks toetada, eelkõige koolituse abil; rõhutab vajadust pakkuda spetsialistidele erikoolitust digitaaloskuste arendamiseks, mis on orienteeritud jagamismajanduse mudelitele, võttes arvesse uusi nõudeid ja tarbijate ootusi;

33.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles kaasama asjaomaseid jagamismajanduse esindajaid, teenuste kasutajaid ja osutajaid ning vajaduse korral vabaühendusi ja ametiühinguid sidusrühmade dialoogi ja mõju hindamise menetlustesse, et tagada nõuetekohane integreerimine ja arenguvõimalused jagamismajanduse teenustele; kutsub komisjoni sellega seoses üles kasutama eeskujuna Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi (DG Growth) korraldatud seminaride sarja lühiajalise majutuse renditeenuste teemal, et hõlbustada teabevahetust liikmesriikide ja ELi institutsioonide ning tööstuse ja kodanikuühiskonna vahel ja anda juhiseid seoses siseriiklike õigusnormidega, mis on inspireeritud parimatest tavadest jagamismajanduse transporditeenuste valdkonnas sellistes küsimustes nagu turulepääsu, linnaliikuvuse või maksustamise läbipaistvuse parandamine.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

11.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Kateřina Konečná, Matthijs van Miltenburg, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Stuart Agnew, Jiří Maštálka

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Dominique Riquet, Pavel Telička, Matthijs van Miltenburg

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Kateřina Konečná, Merja Kyllönen, Jiří Maštálka

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Dieter-Lebrecht Koch, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp

S&D

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Jens Nilsson, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, David-Maria Sassoli, Claudia Țapardel, István Ujhelyi, Janusz Zemke

Verts/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

7

ECR

Jacqueline Foster, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Peter van Dalen

EFDD

Peter Lundgren, John Stuart Agnew

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 178, 17.7.2000, lk 1.

(2)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Vicky Ford, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Morten Løkkegaard, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Edward Czesak, Roberta Metsola, Julia Reda, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella De Monte, Angélique Delahaye


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ECR

Edward Czesak, Daniel Dalton, Vicky Ford, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Carlos Coelho, Angélique Delahaye, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Roberta Metsola, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Lambert van Nistelrooij

S&D

Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Isabella De Monte, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Marlene Mizzi, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler

Verts/ALE

Julia Reda, Igor Šoltes

1

ENF

Marcus Pretzell

3

0

ALDE

Dita Charanzová, Morten Løkkegaard, Jasenko Selimovic

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave