Menetlus : 2016/0231(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0208/2017

Esitatud tekstid :

A8-0208/2017

Arutelud :

PV 13/06/2017 - 3
CRE 13/06/2017 - 3
PV 16/04/2018 - 20
CRE 16/04/2018 - 20

Hääletused :

PV 14/06/2017 - 8.1
CRE 14/06/2017 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2018 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0256
P8_TA(2018)0097

RAPORT     ***I
PDF 1134kWORD 150k
6.6.2017
PE 592.423v03-00 A8-0208/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Gerben-Jan Gerbrandy

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0482),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0331/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 22. märtsi 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0208/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

milles käsitletakse kliimameetmeid Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustuste täitmiseks ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta („kliimameetmete määrus, millega rakendatakse Pariisi kokkulepe“)

(EMPs kohaldatav tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

Selgitus

Uus pealkiri kajastab paremini määruse sisu.

Muudatusettepanek   2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

(3)  Nõukogu ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 5. oktoobril 2016, olles saanud Euroopa Parlamendilt nõusoleku 4. oktoobril 2016. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016 ning artikli 2 kohaselt on see suunatud „kliimamuutuste ohu suhtes võetavate ülemaailmsete meetmete tugevdamisele jätkusuutliku arengu ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, muu hulgas a) hoides ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, tunnistades, et see vähendaks märkimisväärselt kliimamuutustega seotud riske ja mõjusid; b) suurendades võimet kohaneda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga ja parandades vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist; c) viies rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele.“

 

Pariisi kokkuleppes nõutakse samuti, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid, et säilitada ja vajaduse korral edendada kasvuhoonegaaside sidujaid ja reservuaare, sealhulgas metsi.

 

Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Pariisi kokkuleppega asendatakse lähenemisviis, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis kehtib kuni 2020. aasta lõpuni.

(4)  Pariisi kokkuleppega asendatakse lähenemisviis, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis kehtib kuni 2020. aasta lõpuni. Seetõttu lõpetatakse ka Kyoto protokolliga seotud roheliste investeeringute skeemid, millega antakse rahalist toetust heite vähendamise projektidele madalama sissetulekuga liikmesriikides.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Keskkonnanõukogu toetas 21. oktoobril 2009. aastal toimunud istungil liidu eesmärki – rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) teatel kõigi arenenud riikide poolse vajaliku vähendamise raames – vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Puhtale energeetikale üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, et tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist ka HKSi mittekuuluvates sektorites ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.

(5)  Puhtale energeetikale ja biomajandusele üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist kõigis poliitikavaldkondades ja luua ärimudelite muutmiseks stiimulid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kellel on vähem kapitali, ja väiksematele põllumajandusettevõtetele. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, mille prioriteet on energiatõhusus ja eesmärk tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia ning rakendada fossiilressursside asemel biotoorainel põhinevatele ressurssidele üleminekul ranget kestlikkuse ja heite vähendamise poliitikat. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist käesoleva määrusega ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.

__________________

__________________

16 COM(2015)80

16 COM(2015)80

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2020. aastal kava lähtepunktiks kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 ja kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi. 2021. aastal saavad oma heitkoguseid kohandada need liikmesriigid, kelle heite piirnorm on vastavalt otsusele 406/2009/EÜ positiivne ja mille puhul otsustega 2013/162/EL ja 2013/634/EL on ette nähtud heite suurenemine aastatel 2017–2020, et võtta arvesse heite suurenemist nendel aastatel. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2018. aastal kava lähtepunktiks kas kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 või 2020. aastaks eraldatud heitkoguste väärtuse – sõltuvalt sellest, kumb väärtus on madalam – ja kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi. Selleks et premeerida varajast tegutsemist ja toetada liikmesriike, kellel on väiksem investeerimissuutlikkus, võivad need liikmesriigid, kelle SKP inimese kohta jääb alla ELi keskmise, ja kellel on ajavahemikus 2013–2020 vähem heiteid kui nendeks aastateks vastavalt otsusele 406/2009/EÜ eraldatud heitkogused, taotleda teatavatel tingimustel reservist täiendavaid heitkoguseid. 2021. aastal saavad oma heitkoguseid veel kohandada need liikmesriigid, kelle heite piirnorm on vastavalt otsusele 406/2009/EÜ positiivne ja mille puhul otsustega 2013/162/EL ja 2013/634/EL on ette nähtud heite suurenemine aastatel 2017–2020, et võtta arvesse heite suurenemist nendel aastatel. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.

_________________

_________________

19 Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

19 Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Selleks et aidata liidul liikuda vähese CO2-heitega majanduse suunas, nähakse käesoleva määrusega ette pikaajaline heitkoguste vähendamise trajektoor, et vähendada alates 2031. aastast käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Samuti aitab määrus kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärgile saavutada tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste ja sidujates kasvuhoonegaaside sidumise vahel käesoleva sajandi teisel poolel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Selleks et säilitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/18141a loodud turustabiilsusreservi täielik tõhusus, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud paindlikkusmeetmete kasutamise tõttu pärast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute vähendamist kehtetuks tunnistatud heitkoguseid võtta arvesse heitkogustena, mis on tühistatud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ, kui otsuse (EL) 2015/1814 kohaselt tehakse kindlaks ringluses olevate heitkoguste koguarvu asjaomasel aastal vastavalt kõnealusele otsusele.

 

____________________________

 

1a  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, milles käsitletakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

Muudatusettepanek   11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektoris. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja ringmajandust ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.

(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektorites. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhususe parandamist, taastuvate energiaallikate mitmekesistamist, energiatõhususe suurendamist ja ringmajanduse edendamist ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Selleks et saavutada heite vähendamine ja tegemaks jõupingutusi põllumajandussektori osa maksimeerimiseks, on oluline, et liikmesriigid edendaksid kõige suurema potentsiaaliga uuenduslikke leevendavaid meetmeid, nagu põllumaa muutmine püsirohumaaks; hekkide, puhverribade ja puude majandamine põllumajandusmaal; uued agrometsanduse ja metsaalade rajamise kavad; puude mahavõtmise ja metsade hävitamise ärahoidmine; vähene maaharimine või selle puudumine ning katte- ja vahekultuuride ja põllumajanduskultuuride jääkide kasutamine maal; süsinikuaudit ning pinnase ja toitainete majandamise kavad; lämmastikukasutuse tõhususe parandamine ja nitrifikatsiooni inhibeerimine; märg- ja turbaalade taastamine ja kaitse ning vähem heidet tekitavate eluskarja aretamise, toitmise ja kasvatamise meetodite tõhustamine.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Käesolev määrus, sealhulgas kasutada olevad paindlikkusmeetmed, soodustab heite vähendamist kooskõlas muude liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktidega käesoleva määrusega hõlmatud sektorites, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas. Kuna üle 75 % kasvuhoonegaaside heitest on seotud energeetika valdkonnaga, on energia tõhusamal kasutusel ja energiasäästul oluline roll nimetatud heite vähendamisel. Kaugeleulatuvate eesmärkidega energiatõhususe poliitika ei ole seepärast oluline mitte ainult fossiilkütuste suurema impordisäästu seisukohalt, tagades energiajulgeoleku ja tarbijatele väiksemad arved, vaid ka energiasäästu tehnoloogiate suuremas ulatuses kasutuselevõtmise seisukohalt hoonetes ning tööstuses ja transpordis, suurendades majanduslikku konkurentsivõimet, kohalike töökohtade loomist ning parandades tervishoiutingimusi ja aidates üle saada kütteostuvõimetusest. Tasudes end aja jooksul ära, on käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades võetavad meetmed kulutõhus viis aidata liikmesriikidel saavutada käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. Seega peavad liikmesriigid käesolevat määrust riigi poliitikas rakendades pöörama erilist tähelepanu eri sektorite asjaomastele energiatõhususe suurendamise võimalustele ja investeerimispotentsiaalile.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11)  Transpordisektor ei ole ainult üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, vaid see on olnud alates 1990. aastast ka energiatarbimise seisukohalt kõige kiiremini kasvav sektor. Seetõttu on oluline, et komisjon ja liikmesriigid teeksid rohkem jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks, säästvatele transpordiliikidele ülemineku soodustamiseks ja sektori suure süsinikusõltuvuse vähendamiseks. Energiaallikate jaotuse dekarboniseerimine, milleks edendatakse vähese heitega energia kasutamist transpordis, näiteks säästvaid biokütuseid ja elektrisõidukeid, aitab kaasa CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Seda saaks hõlbustada, tagades sektorile selge ja pikaajalise raamistiku, mis annab kindluse ja millest lähtuvalt saab teha investeeringuid.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 d)  Energiapoliitika ja valdkondlike poliitikameetmete mõju liidu ja liikmesriikide kliimaalastele kohustustele tuleks hinnata ühiste, arvuliselt väljendatud meetodite abil, et nende mõju oleks läbipaistev ja kontrollitav.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.

(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast, majandatavast rohumaast ja vajaduse korral majandatavast märgalast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 190 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga tasakaalustatud osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud 190 miljonilises paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Selleks et saavutada ühtsel viisil paljud liidu eesmärgid, mis on seotud põllumajandussektori, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega, õhukvaliteedi, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja ökosüsteemiteenustega ning maapiirkondade majanduse toetamisega, on vaja muutusi investeeringutes ja stiimulites, mida toetatakse liidu meetmetega, näiteks ÜPPga. On ülimalt oluline, et käesolevas määruses võetaks arvesse eesmärki aidata kaasa liidu metsastrateegia eesmärkidele, et soodustada liidu biomajanduse konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku puiduga varustamist, liikmesriikide riiklikku metsapoliitikat, liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ja liidu ringmajanduse strateegiat.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Mahaarvamist võiks siiski kohaldada vaid iga viie aasta tagant, nii et saaks arvesse võtta raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust vastavalt määrusele [ ]. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.

(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Täieliku vastavuse kontroll tuleks teostada iga kahe aasta järel. Raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust tuleks arvesse võtta vastavalt määrusele [ ] kõnealuses määruses sätestatud ajavahemike järel. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.

Muudatusettepanek   19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Kuna käesoleva määrusega hõlmatud sektorid tekitavad üle poole liidu kasvuhoonegaaside heitest, on heite vähendamise meetmed nendes sektorites ülimalt olulised selleks, et täita liidu kohustused vastavalt Pariisi kokkuleppele. Seepärast peaksid käesoleva määruse kohased seire-, aruandlus- ja järelkontrollimenetlused olema täiesti läbipaistvad. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema teabe käesoleva määruse nõuete järgimise kohta avalikult kättesaadavaks ning tagama sidusrühmade ja üldsuse nõuetekohase kaasamise määruse läbivaatamisprotsessi. Komisjon peaks kindlasti looma tõhusa ja läbipaistva süsteemi, et jälgida kasutusele võetavate paindlikkusmeetmete tulemusi.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped.

(14)  Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle kanda või maha arvata. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama.

(15)  Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama ning aitama vahetult ja tõhusalt kaasa kliimamuutustega toimetulemisele.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused artikli 4 rakendamisel , mille kohaselt kehtestatakse liikmesriikide aastased heite piirnormid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201121.

(17)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks ning liikmesriikidele aastaks eraldatavate heitkoguste kindlaksmääramiseks.

_________________

 

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Lisaks jõupingutustele, mida liit teeb oma heitkoguste vähendamiseks, on oluline, et kooskõlas eesmärgiga suurendada oma positiivset mõju ülemaailmsele nn CO2-käejäljele kavandaks liit koos kolmandate riikidega kliimalahendusi, viies ellu ühiseid projekte 2030. aasta kliimapoliitika kontekstis, võttes arvesse, et Pariisi kokkuleppega püütakse saavutada uut rahvusvahelist koostöömehhanismi võitluseks kliimamuutuste vastu.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.

(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.

 

Pariisi kokkuleppe järgimiseks on vaja, et liit teeks järjest tõsisemaid jõupingutusi ning esitaks iga viie aasta tagant panuse, mis kajastab tema kõrgeimat võimalikku eesmärki.

 

Läbivaatamise käigus tuleks seetõttu võtta arvesse liidu eesmärki vähendada kõigis majandusharudes 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja Pariisi kokkuleppe eesmärki saavutada tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste ja sidujates kasvuhoonegaaside sidumise vahel käesoleva sajandi teisel poolel. See peaks põhinema parimatel olemasolevatel teaduslikel andmetel ning toetuma Euroopa Keskkonnaameti ettevalmistavale aruandele.

 

2031. aastast algaval ajavahemikul toimuva liikmesriikide heite vähendamise läbivaatamisel tuleks võtta arvesse õigluse ja kulutõhususe põhimõtteid.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.

Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel. Sellega nõutakse, et liikmesriigid vähendaksid artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaaside heidet, et täita liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes kasvuhoonegaase vähemalt 30 % õiglasel ja kulutõhusal viisil.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva määruse üldine eesmärk on aidata liidul liikuda vähese CO2-heitega majanduse suunas, kehtestades prognoositava pikaajalise arengutee, et saavutada eesmärk vähendada 2050. aastaks liidu kasvuhoonegaaside heidet 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Muudatusettepanek   27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva määruse mõistes käsitatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategooria „1.A.3.A. Tsiviillennundus“ CO2-heite väärtust nulliga võrdsena.

3.  Käesoleva määruse mõistes käsitatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategoorias „1.A.3.A. Tsiviillennundus“ tekkiva ja direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud CO2-heite väärtust nulliga võrdsena.

Muudatusettepanek   28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesolevat määrust kohaldatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategooria „1.A.3.D. Meretransport“ CO2-heite suhtes, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 2003/87/EÜ.

Selgitus

Käesoleva määruse reguleerimisalasse peaks kuuluma ka meretranspordis tekkiv heide, v.a HKSi alla kuuluv heide.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Iga-aastased heitetasemed ajavahemikuks 2021–2030

Iga-aastased heitetasemed ajavahemikuks 2021–2030

1.  Iga liikmesriik vähendab kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta heitetasemega (mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3) vähemalt sel määral, nagu kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

1.  Iga liikmesriik vähendab kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta heitetasemega (mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3) vähemalt sel määral, nagu kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal lineaarses kavas kindlaksmääratud taset, võttes aluseks 2020. aastaks ettenähtud heitetaseme, mis arvutatakse kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise väärtuse põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpetades 2030. aastaks kehtestatud piirnormiga, mis kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal taset, mis on kindlaks määratud lineaarses kavas, mis algab 2018. aastal kas kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmisest väärtusest, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, või kui see on madalam, siis 2020. aastaks eraldatud heitkogusest, mis määratakse kindlaks vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10, ning lõppeb 2030. aastal piirnormiga, mis on kõnealuse liikmesriigi jaoks kehtestatud käesoleva määruse I lisas.

3.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuse rakendusakti kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.

3.  Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.

4.  Rakendusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.

4.  Delegeeritud õigusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.

5.  Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

Selgitus

Tekst on delegeeritud õigusaktiga kooskõlla viidud.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Alates 2031. aastast rakendatav pikaajaline heite vähendamise kava

 

Igal ajavahemikku 2031–2050 jääval aastal jätkavad kõik liikmesriigid käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heite vähendamist, v.a juhul, kui esimesel või mõnel järgneval läbivaatamisel, millele on osutatud artikli 14 lõikes 2, otsustatakse teisiti. Iga liikmesriik tagab, et tema kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2031–2050 jääval aastal taset, mis on kindlaks määratud lineaarses kavas, mis algab vastavale riigile 2030. aastaks eraldatud heitkogusest ja lõpeb 2050. aastal tasemega, mis on 80 % madalam kui sama liikmesriigi 2005. aasta tase.

 

Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse CO2-ekvivalenttonnides aastateks 2031–2050 eraldatud aastased heitkogused.

Selgitus

Tekst on delegeeritud õigusaktiga kooskõlla viidud.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Paindlikkusmeetmed iga-aastase piirnormi täitmiseks

Paindlikkusmeetmed iga-aastase piirnormi täitmiseks

1.  Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva artikli lõigetes 2–6 ning artiklites 6 ja 7 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid.

1.  Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva artikli lõigetes 2–6 ning artiklites 6 ja 7 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid.

2.  Aastatel 2021–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 5 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.

2.  Aastatel 2021–2025 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 10 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest. Aastatel 2026–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 5 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.

3.  Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib käesolevas artiklis ja artiklis 6 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi üle kanda järgmistesse aastatesse kuni aastani 2030.

3.  Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib kuni 2025. aastani kanda talle aastatel 2021–2025 asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägist sellise osa, mis moodustab talle aastaks eraldatud heitkogustest maksimaalselt 10 %, käesolevas artiklis ja artiklis 6 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades ülejärgmistesse aastatesse. Aastatel 2026–2029 asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägist võib liikmesriik kuni aastani 2030 järgmistesse aastatesse üle kanda sellise osa, mis moodustab talle aastaks eraldatud heitkogutsest maksimaalselt 5 %.

4.  Liikmesriik võib kuni 5 % teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.

4.  Liikmesriik võib aastatel 2021–2025 vastavaks aastaks eraldatud heitkogusest kuni 5 % ja aastatel 2026–2030 vastavaks aastaks eraldatud heitkogusest kuni 10 % üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.

5.  Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.

5.  Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.

 

5 a.  Liikmesriik ei tohi aastaks eraldatud heitkogusest midagi üle kanda, kui ülekandmise ajal on liikmesriigi heitkogus suurem kui aastaks eraldatud heitkogus.

6.  Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust.

6.  Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust. Selliste projektide jaoks võivad liikmesriigid soodustada erasektorisiseseid ning avaliku ja erasektori partnerlusi.

Muudatusettepanek   32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesolevas artiklis ja II lisas sätestatud paindlikkusmeetmeid võib kasutada tingimusel, et asjaomane liikmesriik kohustub võtma meetmeid muudes sektorites, kus seni ei ole piisavalt häid tulemusi saavutatud. Komisjon võtab käesoleva direktiivi täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 hiljemalt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, milles on sätestatud nende meetmete ja sektorite loetelu.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine

Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev täiendav kuni 190 miljoni tonni netosidumine

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad ja majandatavat rohumaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:

1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks vastaval aastal võib liikmesriik määral, mil ta ületab talle vastavaks aastaks eraldatud heitkogust, mille hulka on arvestatud ka artikli 5 lõike 3 kohaselt üle kantud heitkogused, võtta arvesse kogust, mille maksimaalne suurus on kõikide netosidumiste ning kõikide määruse [ ] [LULUCF] artiklis 2 osutatud raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad, majandatavat rohumaad, vajaduse korral majandatavat märgala ning, kui lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, siis majandatavat metsamaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summa, kui on täidetud järgmised tingimused:

 

-a)  liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2019 tegevuskava, milles on sätestatud kliimasäästliku põllumajandustootmise, maakasutuse ja metsandussektorite meetmed ja vajaduse korral liidu raha kasutamine, ning selgitab, kuidas need meetmed aitavad aastatel 2021–2030 vähendada käesoleva määruse kohaselt kasvuhoonegaaside heidet ja ületada määruse [ ] [LULUCF] artikli 4 kohaseid nõudeid;

a) liikmesriigi poolt aastatel 2012–2030 arvesse võetud kumulatiivne kogus ei ületa asjaomase riigi jaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud taset;

a) liikmesriigi poolt aastatel 2012–2030 arvesse võetud kumulatiivne kogus ei ületa asjaomase riigi jaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud taset;

b) asjaomane kogus ületab määruse [ ][LULUCF] artiklis 4 asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud nõudeid;

b) tõendatakse, et asjaomane kogus ületab määruse [ ][LULUCF] artiklis 4 asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud nõudeid määruse [ ][LULUCF] artiklis 12 sätestatud viieaastaste ajavahemike jooksul;

c) liikmesriik ei ole omandanud teistelt liikmesriikidelt määruse [ ][LULUCF] kohaselt rohkem netosidumisi, kui ta on üle kandnud; ning

c) liikmesriik ei ole omandanud teistelt liikmesriikidelt määruse [ ][LULUCF] kohaselt rohkem netosidumisi, kui ta on üle kandnud; ning

d) liikmesriik on täitnud määruse [ ][LULUCF] nõuded.

d) liikmesriik on täitnud määruse [ ][LULUCF] nõuded.

 

Komisjon võib liikmesriikide poolt kooskõlas punktiga -a esitatud tegevuskavade kohta arvamust avaldada.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.

2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 ja III lisas sätestatud arvestuskategooriate muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria tasakaalustatud panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12, ilma et ületataks käesoleva määruse artikli 7 kohast 190 miljoni tonni suurust kogumahtu.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui aastatel 2027 ja 2032 tehtava läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

1.  Iga kahe aasta järel kontrollib komisjon, kas liikmesriigid täidavad käesolevat määrust. Kui läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)  vastavalt artikli 11 kohaselt vastu võetud meetmetele suurendatakse asjaomase liikmesriigi järgmise aasta heitkogust nii, et ülemäärane kasvuhoonegaaside heide CO2-ekvivalenttonnides korrutatakse koefitsiendiga 1,08; ning

a)  vastavalt artikli 11 kohaselt vastu võetud meetmetele suurendatakse asjaomase liikmesriigi järgmise aasta heitkogust nii, et ülemäärane kasvuhoonegaaside heide CO2-ekvivalenttonnides korrutatakse koefitsiendiga 1,08; ning

b)  asjaomasel liikmesriigil on ajutiselt keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.

b)  asjaomasel liikmesriigil on ajutiselt keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Varase tegutsemise reserv

 

1.  Et võtta arvesse 2020. aastale eelnevat varast tegutsemist, võetakse viimasel vastavuskontrollil, mis selle riigi kohta käesoleva määruse artikli 9 kohaselt tehakse, liikmesriigi taotlusel arvesse kogust, mis ei ületa aastateks 2026–2030 eraldatud aastaste heitkoguste 70 miljoni tonni suurust kogumahtu, kui täidetud on järgmised tingimused:

 

a)  liikmesriigile aastateks 2013–2020 eraldatud aastased heitkogused, mis on kindlaks määratud vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10, on suuremad kui selles liikmesriigis aastatel 2013–2020 tekkiv tõendatud aastane kasvuhoonegaaside koguheide;

 

b)  liikmesriigi SKP elaniku kohta (turuhindades) on 2013. aastal alla ELi keskmise;

 

c)  liikmesriik on artiklites 6 ja 7 osutatud paindlikkusmeetmed II ja III lisas sätestatud tasemeni maksimaalselt ära kasutanud;

 

d)  liikmesriik on artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud paindlikkusmeetmed maksimaalselt ära kasutanud ega ole kandnud heitkoguseid artikli 5 lõigete 4 ja 5 kohaselt mõnele teisele liikmesriigile üle; ning

 

e)  liit tervikuna peab artikli 1 esimeses lõigus osutatud eesmärgist kinni.

 

2.  Maksimaalne osa, mille liikmesriigi puhul nõuete täitmiseks lõikes 1 osutatud kogusummast arvesse saab võtta, arvutatakse suhtena ühest küljest liimesriigile aastateks 2013–2020 kokku eraldatud aastaste heitkoguste ja selles riigis samal ajavahemikul tekkinud tõendatud aastase kasvuhoonegaaside koguheite erinevuse ning teisest küljest kõikidele lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumi täitvatele liikmesriikidele aastateks 2013–2020 kokku eraldatud aastaste heitkoguste ja nendes riikides samal ajavahemikul tekkinud tõendatud kasvuhoonegaaside aastase koguheite erinevuse vahel.

 

Aastaks eraldatud heitkogused ja tõendatud aastased heitkogused määratakse kindlaks vastavalt lõikele 3.

 

3.  Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse CO2-ekvivalenttonnides kindlaks iga liikmesriigi lõigete 1 ja 2 kohane osa. Delegeeritud õigusaktide koostamisel kasutab komisjon vastavalt otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 10 kindlaks määratud aastaks eraldatud heitkoguseid ja määruse nr (EL) 525/2013 kohaselt üle vaadatud 2013.–2020. aasta inventuuriandmeid.

Selgitus

Komisjoni kavandatud heitkoguste määramise eeskirjades ei pruugita teatavate riikide 2020. aastale eelnevat tegutsemist piisaval määral arvesse võtta. See on eriti problemaatiline liikmesriikide jaoks, mille SKP elaniku kohta on keskmisest väiksem, mis tähendab, et investeerimiseks on vähem võimalusi. Kavandatud varase tegutsemise reservi abil tunnustatakse varast tegutsemist ja antakse liikmesriikidele võimalus kasutada nõuete täitmiseks lisaheitkoguseid, kui muudest paindlikkusmeetmetest ei piisa. Liikmesriigi kasutada olevate lisaheitkoguste suhteline summa peaks sõltuma sellest, mil määral riik oma 2020. aasta eesmärki ületab.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva määruse IV lisas kindlaksmääratud kogused lisatakse kõikidele kõnealuses lisas loetletud liikmesriikidele 2021. aastaks eraldatud heitkogustele.

2.  Käesoleva määruse IV lisas kindlaksmääratud kogused, mis kõikide liikmesriikide kohta moodustavad kokku 39,14 miljonit CO2-ekvivalenttonni, lisatakse kõikidele kõnealuses lisas loetletud liikmesriikidele 2021. aastaks eraldatud heitkogustele.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Register

Euroopa register

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust aastaks eraldatud heitkoguste, artiklite 4–7 alusel kohaldatavate paindlikkusmeetmete, artikli 9 nõuete täitmise ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatuste kohta. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. See teave on üldsusele kättesaadav.

1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust. Komisjon võtab selleks kooskõlas artikliga 12 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, milles käsitletakse eelkõige aastaks eraldatud heitkoguseid, artiklite 4–7 alusel kohaldatavaid paindlikkusmeetmeid, artikli 9 nõuete täitmist ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatusi. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. Euroopa registri süsteem on läbipaistev ja sisaldab kogu asjakohast teavet, mis puudutab lubatud heitkoguse ühikute ülekandmist liikmesriikide vahel. See teave on üldsusele kättesaadav spetsiaalse veebisaidi kaudu, mida haldab komisjon.

Selgitus

Lubatud heitkoguse ühikute liikmesriikidevaheliste ülekandmiste läbipaistvuse suurendamine ja tehniline muudatus.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse artikli 12 alusel vastu delegeeritud õigusakt käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.

välja jäetud

Selgitus

Tehniline muudatus, mis on vajalik seetõttu, et delegeeritud akt on lisatud artikli 11 lõikesse 1.

Muudatusettepanek   42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Liidu raha kliimamõju

 

Komisjon koostab põhjaliku sektoritevahelise uuringu selle kohta, kuidas on liidu eelarvest või liidu õiguse kohaselt muul viisil eraldatud raha kliimamuutuste leevendamist mõjutanud.

 

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2019 uurimuse leidude kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud selle kohta, et raha eraldamine kõigile, mis ei ole liidu CO2 heite vähendamise eesmärkide või poliitikaga kooskõlas, lõpetatakse. See sisaldab ka ettepanekut hakata alates 1. jaanuarist 2020 enne iga uue investeeringu tegemist kohustuslikus korras kontrollima, kas see on kliimapoliitikaga kooskõlas, ja kohustust avaldada tulemused läbipaistvalt ja nii, et neile oleks võimalik ligi pääseda.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3, artiklis 4 a, artikli 6 lõikes 3 a, artikli 7 lõikes 2, artiklis 9 a ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] viieks aastaks. Komisjon esitab hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist vastuväite.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artiklis 4 a, artikli 6 lõikes 3 a, artikli 7 lõikes 2, artiklis 9 a ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 7 lõike 2 ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artikli 4 lõike 3, artikli 4 a, artikli 6 lõike 3 a, artikli 7 lõike 2, artikli 9 a ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt moodustatud kliimamuutuste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

Selgitus

Seotud rakendusaktide väljajätmisega.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.  Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi avaldab komisjon teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Teatises uuritakse eelkõige, kuidas on käesolevas määruses sätestatud kohustused nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud ja kas kohustused on asjakohased, ning kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid, sh energiatõhusus- ja taastuvenergianõuded, ning põllumajandus- ja transpordivaldkonna seadusandlikud aktid on ELi kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusega kooskõlas.

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid.

2.  Komisjon esitab 28. veebruariks 2024, st pärast Pariisi kokkuleppe rakendamisest esimese ülemaailmse kokkuvõtte tegemist 2023. aastal, ja seejärel kuue kuu jooksul pärast iga järgmist üleilmset ülevaadet Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide heite vähendamise koguseid.

 

Kui liikmesriikidele alates 2031. aastast eraldatud heite vähendamise koguseid läbi vaadatakse, võetakse liikmesriikide vahel koguste jaotamisel arvesse õigluse ja kulutõhususe põhimõtet.

 

Ühtlasi võetakse arvesse tulemusi, mida liit ja kolmandad riigid on Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel saavutanud, ja tulemusi, mida on saavutatud vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamiseks erasektori poolt tehtud investeeringute kaasamisel ja säilitamisel.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 a (uus)

Otsus (EL) 2015/1814

Artikkel 1 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine

 

Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

 

„4.  Komisjon avaldab igal aastal ringluses olevate LHÜde koguarvu järgmise aasta 15. maiks. Ringluses olevate LHÜde koguarv asjaomasel aastal on alates 1. jaanuarist 2008 emiteeritud LHÜde kumulatiivne arv, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 13 lõike 2 kohaselt kõnealusel perioodil väljastatud LHÜde arv ning käitiste õigused kasutada ELi HKSi kohaseid rahvusvahelisi ühikuid seoses enne kõnealuse aasta 31. detsembrit tekkinud heitkogustega; sellest arvatakse maha ELi HKSi kuuluvate käitiste tõendatud heitkoguste summa tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni sama aasta 31. detsembrini, kõik direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt tühistatud LHÜd, v.a LHÜd, mis on tühistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/...* artikli 6 lõike 1 kohaselt, ning reservis olevate LHÜde arv. Arvesse ei võeta aastate 2005 ja 2007 vahelise kolmeaastase perioodi heitkoguseid ning kõnealuste heitkoguste jaoks väljastatud LHÜsid. Esimest korda avaldatakse koguarv hiljemalt 15. mail 2017.

 

______________

 

*  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/..., milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta (ELT L ..., ..., lk ...).“

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

 

Maksimumkogus väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides

Belgia

3,8

Bulgaaria

4,1

Tšehhi Vabariik

2,6

Taani

14,6

Saksamaa

22,3

Eesti

0,9

Iirimaa

26,8

Kreeka

6,7

Hispaania

29,1

Prantsusmaa

58,2

Horvaatia

0,9

Itaalia

11,5

Küpros

0,6

Läti

3,1

Leedu

6,5

Luksemburg

0,25

Ungari

2,1

Malta

0,03

Madalmaad

13,4

Austria

2,5

Poola

21,7

Portugal

5,2

Rumeenia

13,2

Sloveenia

1,3

Slovakkia

1,2

Soome

4,5

Rootsi

4,9

Ühendkuningriik

17,8

Maksimaalne kogusumma:

280

 

Muudatusettepanek

 

Maksimumkogus väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides

Belgia

2,6

Bulgaaria

2,8

Tšehhi Vabariik

1,8

Taani

9,9

Saksamaa

15,2

Eesti

0,6

Iirimaa

18,2

Kreeka

4,6

Hispaania

19,8

Prantsusmaa

39,5

Horvaatia

0,6

Itaalia

7,8

Küpros

0,4

Läti

2,1

Leedu

4,4

Luksemburg

0,2

Ungari

1,4

Malta

0

Madalmaad

9,1

Austria

1,7

Poola

14,8

Portugal

3,5

Rumeenia

8,9

Sloveenia

0,9

Slovakkia

0,8

Soome

3,1

Rootsi

3,4

Ühendkuningriik

12,1

Maksimaalne kogusumma:

190

(1)

  ELT C 75, 10.3.2017, lk 103–108.

(2)

  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu jõupingutuste jagamist käsitlev määrus või kliimameetmete määrus, millega rakendatakse Pariisi kokkulepet, katab umbes 60 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Selle määrusega on hõlmatud kõik sektorid, mis ei kuulu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (EL HKS), sealhulgas transport, jäätmemajandus, tehiskeskkond ja põllumajandus.

Komisjoni ettepanek on tervitatav esimene samm ja selle eesmärk on tagada hõlmatud sektorites 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes heitkoguste 30 % vähendamine. Siiski on vaja teha mitmeid muudatusi, et paremini edendada pikaajalist prognoositavust ja tagada kooskõla muude poliitikavaldkondadega, eelkõige ELi energiatõhususe eesmärgiga, ning võimaldada liikmesriikide vahel piisavat paindlikkust ja solidaarsust.

Pikaajaline prognoositavus

Maailm liigub vähese CO2-heitega majanduse suunas ja eelmisel aastal vastu võetud Pariisi kokkulepe tähistab sellise arengu pöördumatust. Pariisi kokkuleppes sätestati eesmärk, et maailma keskmise temperatuuri tõus tuleb hoida alla kui 2°C ning püüda selle poole, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5°C. Kooskõlas nende eesmärkidega nõutakse Pariisi kokkuleppes samuti, et selle sajandi teisel poolel tuleb saavutada nullheide. Lisaks võttis EL 2009. aastal vastu eesmärgi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80 kuni 95%.

Hoolimata nendest kohustustest on komisjoni määruse ettepaneku eesmärk ainult ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamine. Pikaajalise kava puudumine võib siduda investeeringud süsinikdioksiidimahukate transporditaristute ja hoonetega jms, mille tulemuseks on kasutuskõlbmatud varad ja kliimameetmete märksa suuremad kulud pikemas perspektiivis. Pikaajalise prognoositavuse tagamiseks muudetakse ettepanekut uue artikliga, milles esitatakse pikaajaline kava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähemalt 80% vähendamise suunas 2050. aastaks.

Pealegi, arvestades olulist ülesannet muuta kõik majandussektorid süsinikuvabaks, sätestatakse 2021.–2030. aastaks rangem heitekava, mis järgib praegust Euroopa suundumust lahutada heitkogused majanduskasvust.

Energiatõhusus

Euroopa Parlament on järjekindlalt olnud selle poolt, et EL seaks endale energiatõhususe alal kõrgemad eesmärgid. Lisaks kasule, mida energiatõhusus toob kliimale, vähendab see energiakulusid, loob töökohti ning parandab energiajulgeolekut.

Komisjoni ettepanek võtta vastu käesolev määrus avaldati 2016. aasta juulis enne Euroopa Komisjoni 2016. aasta novembri talvepaketti, mis hõlmas suuremat, 30% energiatõhususe eesmärki (mis on veidi ambitsioonikam kui 27% eesmärk, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu oktoobris 2014).

Euroopa Komisjoni mõjuhindamises tuuakse esile, et 30% energiatõhususe eesmärgi juures on vaja 79 miljonit tonni maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) krediiti, et kulutõhusalt täita liikmesriikide jõupingutuste jagamise eesmärgid. Seda silmas pidades, et säilitada käesolevas määruses järjekindlat stiimulit energiatõhususe parandamiseks ja tagada, et ELi üldise eesmärgi saavutamine ei nõrgeneks, reguleeritakse artikli 7 kohaseid LULUCFi paindlikkusmeetmeid LULUCFi krediidi madalama taseme poole (kavandatud 280 miljoni asemel 190 miljonit).

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF)

Artiklis 7 käsitletud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) paindlikkusmeetmed on paljudele liikmesriikide olulised, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid. Veelgi enam, paindlikkusmeetmetest võiks olla täiendavat abi teatud liikmesriikide põllumajandus- ja metsandussektoris kliimameetmetesse panustamisel. Siiski tuleb tagada, et LULUCFi krediidid tooksid kaasa tõeliselt täiendava ja püsiva heitkoguste neeldumise.

Samuti tuleks parandada ELi olemasolevate rahastamisvahendite kasutamist põllumajandussektori toetamiseks. Euroopa Kontrollikoda tuli hiljuti järeldusele, et seoses ühise põllumajanduspoliitika kasutamisega „ei ole toimunud olulist nihet kliimameetmete suunas ja ei ole täielikult uuritud kõiki potentsiaalseid kliimagameetmete rahastamise võimalusi“.

Seetõttu on ettepanekut muudetud nii, et see võimaldaks paremini tagada, et LULUCFi paindlikkusmeetmed tooks kaasa kliimaga seotud eeliseid, ning julgustada liikmesriike kasutama põllumajandussektorile kättesaadavaid ELi erinevaid rahalisi vahendeid.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (23.3.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD))

Arvamuse koostaja: Benedek Jávor

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

(3)  ELi allkirjastatud Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest, et tõhustada kliimamuutuste ohu suhtes võetavaid ülemaailmseid meetmeid, hoides maailma keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja jätkates jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, vähendades samas kasvuhoonegaaside heidet, säilitades ja edendades kasvuhoonegaaside sidujaid ja reservuaare ning tagades toiduga kindlustatuse. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015. Kooskõlas Pariisi kokkuleppega peavad liikmesriigid jätkuvalt vähendama käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heidet pärast 2030. aastat nii, et vastavalt komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatises esitatud liidu energia tegevuskavale aastani 2050 vähendatakse 2050. aastaks liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste üldmahtu 80 %-lt 95 %-ni võrreldes 1990. aasta tasemega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Puhtale energeetikale üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, et tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist ka HKSi mittekuuluvates sektorites ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.

(5)  Puhtale energeetikale üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades, alustades energiatarbimise vähendamisest ja optimeerimisest. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, et tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist ka HKSi mittekuuluvates sektorites ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.

__________________

__________________

16 COM(2015)80.

16 COM(2015)80.

Selgitus

Energia säästmise meetmetel on kõige kiirem ja tõhusam tasuvusaeg ja kõige väiksemad rakendamiskulud.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2020. aastal kava lähtepunktiks kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 ja kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi. 2021. aastal saavad oma heitkoguseid kohandada need liikmesriigid, kelle heite piirnorm on vastavalt otsusele 406/2009/EÜ positiivne ja mille puhul otsustega 2013/162/EL ja 2013/634/EL on ette nähtud heite suurenemine aastatel 2017–2020, et võtta arvesse heite suurenemist nendel aastatel. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2020. aastal kava lähtepunktiks kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 ja kasutades otsusega nr 406/2009/EÜ kehtestatud 2020. aasta eesmärke maksimaalse piirnormina ning võttes kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.

__________________

__________________

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Käesolevas määruses nähakse ette stiimul heite vähendamiseks kooskõlas muude liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktidega. Kuna üle 75 % kasvuhoonegaasi heitkogustest on seotud energeetika valdkonnaga, on energia tõhusamal kasutusel ja energiasäästul oluline roll nimetatud heite vähendamisel. Kaugeleulatuvate eesmärkidega energiatõhususe poliitika ei ole oluline mitte ainult fossiilkütuste suurema impordisäästu seisukohalt, tagades energiajulgeoleku ja tarbijatele väiksemad arved, vaid ka energiasäästu tehnoloogiate suuremas ulatuses kasutuselevõtmise seisukohalt hoonetes ning tööstuses ja transpordis, suurendades majanduslikku konkurentsivõimet, kohalike töökohtade loomist ning parandades tervishoiutingimusi ja aidates üle saada kütteostuvõimetusest. Olles pikas perspektiivis kulutõhusad, on käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades võetavad meetmed kulutõhus viis aidata liikmesriikidel saavutada käesolevas määruses sätestatud eesmärgid. Seega peavad liikmesriigid käesolevat määrust riigi poliitikas rakendades pöörama erilist tähelepanu eri sektorite asjaomastele energiatõhususe suurendamise võimalustele ja investeerimispotentsiaalile.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Selleks et vähendada heitkoguseid põllumajanduses, peaksid liikmesriigid lisama oma heitkoguste vähendamise tegevuskavasse meetmed, millega parandada kulutõhusalt selle sektori leevendamispotentsiaali, sealhulgas püüdma leida ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames rahastamisvahendeid säästvate tavade edendamiseks selles sektoris. Komisjon hindab artikli 14 kohaselt põllumajandusega seotud muude kasvuhoonegaaside kui CO2 heite kulutõhusa vähendamise tegelikke edusamme ja teavitab neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning esitab vajaduse korral ettepaneku majandatavast põllumaast, majandatavast rohumaast ja majandatavast märgalast tuleneva netosidumise koguse muutmiseks sellest lähtuvalt.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.

(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast, majandatavast rohumaast ja majandatavast märgalast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Hindamine ei tohiks mõjutada 280 miljoni tonni netosidumise üldkogust. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Mahaarvamist võiks siiski kohaldada vaid iga viie aasta tagant, nii et saaks arvesse võtta raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust vastavalt määrusele [ ]. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.

(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Mahaarvamist võiks kohaldada igal aastal, kui arvesse on võetud kõiki käesolevas määruses sätestatud paindlikkusmeetmeid, sealhulgas määruses [ ] [LULUCF] sätestatud paindlikkusest tulenevat võimalikku panust, ning seda tuleks kontrollida selliste ajavahemike järel, mis on kooskõlas määruses [ ] [LULUCF] aruandluse kohta sätestatud ajavahemikega. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada kohustuste täitmata jätmise korral asjakohane rikkumismenetlus.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Kuna käesoleva määrusega hõlmatud sektorid tekitavad üle poole kasvuhoonegaaside heitest liidus, on nende sektorite heite vähendamise poliitika ja meetmete rakendamisel keskkonnale suur mõju. Seetõttu tuleb tagada, et liikmesriikide jõupingutusi käesoleva määruse kohaste eesmärkide täitmisel jälgitaks, nende kohta antaks aru ja nende suhtes võetaks järelmeetmeid läbipaistval viisil, eriti juhul, kui paindlikkuse osas on võimaldatud suur manööverdamisruum, kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Århusi konventsioon) ning direktiiviga 2001/42/EÜ. Samuti peavad liikmesriigid ja komisjon konsulteerima sidusrühmade ja avalikkusega ning andma neile varakult tulemuslikke võimalusi riikliku aruandluse ja paranduskavade ettevalmistamisel osalemiseks ning tagama nende nõuetekohase kaasamise käesoleva määruse läbivaatamisse.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped.

(14)  Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped. Sellisest ülekandmisest saadav tulu tuleb teha kättesaadavaks hoonete renoveerimise projektidele, eriti väikese sissetulekuga energiaostuvõimetutele kodumajapidamistele ja sotsiaamajadele, kooskõlas energiatõhususe direktiiviga […].

Selgitus

Sellisest ülekandmisest saadav tulu võib koos muude ELi rahastamisvahenditega aidata oluliselt suurendada hoonete renoveerimisse tehtavate investeeringute mahtu. Lisaks luuakse seos ettepanekuna esitatud energiatõhususe direktiivi (COM(2016) 761) artikliga 7, milles kohustatakse liikmesriike käsitlema energiatõhususe meetmete kavandamisel konkreetselt väikese sissetulekuga energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi ja sotsiaalmajasid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama.

(15)  Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama ning aitama vahetult ja tõhusalt tulla toime kliimamuutustega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.

(20)  Kuue kuu jooksul pärast 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuvat hõlbustavat dialoogi peaks komisjon 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, et hinnata käesoleva määruse üldist toimimist. Aruandes tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi ning aruannet tuleks vajaduse korral täiendada seadusandlike ettepanekutega käesoleva määruse ja selle eesmärkide ajakohastamiseks kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuva hõlbustava dialoogi tulemuste ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) uusimate teaduslike andmetega.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjenduss 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Komisjon peaks teostama täiendava läbivaatamise juhul, kui liikmesriik lahkub liidust Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel, et võtta arvesse lahkumise majanduslikke tagajärgi ning seda, kuidas tagada käesoleva määruse keskkonnaalane terviklikkus kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaste liidu kohustustega.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva määruse lõppeesmärk on aidata täita liidu ja liikmesriikide ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet, et hoida maailma keskmine õhutemperatuuri tõus tööstuseelse tasemega võrreldes kindlalt alla 2°C ja teha jõupingutusi, et hoida keskmine temperatuuritõus tööstuseelse tasemega võrreldes alla 1,5°C.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.

Käesolevas määruses nõutakse, et liikmesriigid saavutaksid I lisas toodud eesmärgid, et vähendada kollektiivselt artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaaside heidet liidus 2030. aastaks vähemalt 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kindlaksmääratud allikakategooriatesse kuuluvate heidete suhtes energeetika, tööstusprotsesside ja toote kasutamise, põllumajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ning seda ei kohaldata direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetud toimingutega seotud heidete suhtes.

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kindlaksmääratud allikakategooriatesse kuuluvate heidete suhtes energeetika, tööstusprotsesside ja toote kasutamise, põllumajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ning seda ei kohaldata direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetud toimingutega seotud heidete suhtes. Bioenergiat käsitletakse käesoleva määruse tähenduses CO2-neutraalsena.

Selgitus

CO2-neutraalsus on kooskõlas IPCC metoodikaga ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlustavadega. Kasvuhoonegaaside heidet, mida on juba arvestatud LULUCFi sektoris, ei tohiks teist korda energiasektoris arvestada.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal lineaarses kavas kindlaksmääratud taset, võttes aluseks 2020. aastaks ettenähtud heitetaseme, mis arvutatakse kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise väärtuse põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpetades 2030. aastaks kehtestatud piirnormiga, mis kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal lineaarses kavas kindlaksmääratud taset, võttes aluseks 2020. aastaks ettenähtud heitetaseme, mis arvutatakse kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise väärtuse põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, lugedes maksimummääraks 2020. aastaks eraldatud heitkoguste väärtuse, mis on sätestatud otsuse nr 406/2009/EÜ eesmärkides ja mida on ajakohastatud komisjoni rakendusotsusega 2013/634/EL, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem, ning lõpetades 2030. aastaks kehtestatud piirnormiga, mis kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuse rakendusakti kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.

3.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 12 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakti, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuse delegeeritud õigusakti kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Rakendusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.

4.  Delegeeritud õigusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 50 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Aastatel 2021–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 5 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.

2.  Aastatel 2021–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 10 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse II lisas on loetletud liikmesriigid, kes võivad käesoleva määruse nõuete täitmiseks ühiselt kehtetuks tunnistada kuni 100 miljonit direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti a kohast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikut (edaspidi „LHÜ“) .

1.  Käesoleva määruse II lisas on loetletud liikmesriigid, kes võivad käesoleva määruse nõuete täitmiseks ühiselt kehtetuks tunnistada kuni 50 miljonit direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti a kohast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikut (edaspidi „LHÜ“), kui ei kahjustata kogu ELi hõlmava heitkoguste vähendamise süsteemi keskkonnaalast terviklikkust.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) võtab liikmesriigi taotluse korral arvesse artikli 4 lõikes 4 osutatud kogust, et tagada artikli 9 nõuete täitmine asjaomases liikmesriigis. Ajavahemikus 2021–2030 tunnistatakse igal aastal direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtetuks üks kümnendik artikli 4 lõike 4 kohaselt kindlaksmääratud saastekvootidest.

3.  Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) võtab liikmesriigi taotluse korral arvesse artikli 4 lõikes 4 osutatud kogust, et tagada artikli 9 nõuete täitmine asjaomases liikmesriigis. Ajavahemikus 2021–2030 tunnistatakse igal aastal kehtetuks üks kümnendik artikli 4 lõike 4 kohaselt kindlaksmääratud saastekvootidest. Selleks et mitte häirida turustabiilsusreservi täitmist, ei võeta otsuse (EL) 2015/1814 (mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist) artikli 1 lõikes 4 ringluses olevate LHÜde koguarvu kindlaksmääramisel arvesse käesoleva lõike kohaselt kehtetuks tunnistatud LHÜde arvu.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine

Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast, majandatavast rohumaast ja majandatavast märgalast tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad ja majandatavat rohumaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:

1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad, majandatavat rohumaad ja majandatavat märgala hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  liikmesriik esitab 30. juuniks 2019. aastaks ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile tegevuskava, milles määrab kindlaks meetmed, sealhulgas finantsmeetmed, mida liikmesriik rakendab, tagamaks, et määruse [ ][LULUCF] artiklis 4 sätestatud nõudeid ületavad netosidumised on artikli 9 lõikes 2 sätestatud viieaastase perioodi jooksul muutumatud; tegevuskavas käsitletakse muu hulgas liidu asjaomaste rahaliste vahendite kasutamist kliimamuutuste leevendamiseks.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.

2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta enne määruse [LULUCF] läbivaatamist 2024. aastal käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, mõjutamata käesolevas artiklis ettenähtud 280 miljoni tonni netosidumise üldkogust, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui aastatel 2027 ja 2032 tehtava läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

1.  Kui läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust aastaks eraldatud heitkoguste, artiklite 4–7 alusel kohaldatavate paindlikkusmeetmete, artikli 9 nõuete täitmise ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatuste kohta. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. See teave on üldsusele kättesaadav.

1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust. Komisjon võtab selleks kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakti, et seda määrust täiendada, seoses aastaks eraldatud heitkoguste, artiklite 4–7 alusel kohaldatavate paindlikkusmeetmete, artikli 9 nõuete täitmise ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatustega. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. See teave on üldsusele kättesaadav.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi ja Euroopa Parlamendi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.  Komisjoni abistab määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt moodustatud kliimamuutuste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid.

Komisjon esitab kuue kuu jooksul pärast 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuva hõlbustava dialoogi lõppu ning 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030., 2040. ja 2050. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärkide täitmisel ning hindab oma panust Pariisi kokkuleppe pikaajaliste leevendamiseesmärkide saavutamisse, võttes arvesse IPCC uusimaid teaduslikke andmeid ning vajadust ajakohastada käesolevat määrust üleilmse rakendamise kontekstis, et tõhustada liidu kliimameetmeid. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriik astub liidust välja ELi lepingu artikli 50 alusel pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogule hiljemalt ühe aasta jooksul alates väljaastumislepingu jõustumisest – või kui ta seda ei tee, siis kolme aasta jooksul pärast ELi lepingu artikli 50 lõikes 2 osutatud teatist – ja seejärel iga aasta järel majanduslikest tagajärgedest, mida väljaastumine avaldab igale liikmesriigile, ning sellest, kuidas tagada käesoleva määruse keskkonnaalane terviklikkus kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaste liidu kohustustega, ja esitab vajaduse korral ettepanekuid.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 525/2013

Artikkel 21 – lõik 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(5 a)  artikli 21 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Iga aasta 31. oktoobriks edastab komisjon kokkuvõtliku aruande lõigetega 1 ja 2 ettenähtud hindamise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

„3.   Iga aasta 31. oktoobriks edastab komisjon kokkuvõtliku aruande lõigetega 1, 2 ja 2 a ette nähtud hindamise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriikide võetud siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

12.9.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Benedek Jávor

19.10.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.11.2016

12.1.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

28

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikolay Barekov, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Pilar del Castillo Vera, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Françoise Grossetête, András Gyürk, Rebecca Harms, Eva Kaili, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mario Borghezio, Soledad Cabezón Ruiz, Jens Geier, Benedek Jávor, Olle Ludvigsson, Piernicola Pedicini, Sofia Sakorafa, Anne Sander, Maria Spyraki, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, Arndt Kohn, Maria Noichl, Pavel Poc

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Fredrick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Lieve Wierinck

EFDD

Isabella Adinolfi, Piernicola Pedicini, Dario Tamburrano, Marco Zullo

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Paloma López Bermejo, Sofia Sakorafa, Neoklis Sylikiotis

S&D

José Blanco LópezSoledad Cabezón Ruiz, Jens Geier, Adam Gierek, Eva Kaili, Arndt Kohn, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Dan Nica, Maria Noichl, Pavel Poc, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Reinhard Bütikofer, Rebecca Harms, Benedek Jávor, Michel Reimon, Claude Turmes

28

ECR

Nikolay Barekov, Edward Czesak, Ashley Fox, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

ENF

Mario Borghezio, Angelo Ciocca, Jean-Luc Schaffhauser

PPE

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Angelika Niebler, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Maria Spyraki, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (27.3.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD))

Arvamuse koostaja: Merja Kyllönen

LÜHISELGITUS

Transport toodab veerandi ELi süsinikdioksiidi heitest. Vajaduse üle vähendada transpordist tulenevat heidet on arutatud alates 1990. aastatest, samal ajal kui eesmärgid on muutunud koos majanduslike suundumustega. Ehkki arutelu on jätkunud, on transpordi tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogused Euroopas vaid suurenenud ja 2014. aastaks olid need 20 % suuremad kui 1990. aastal.

Transpordist tuleneva heite üldine kasv on tingitud peamiselt maanteetranspordi ja lennunduse heitkoguste kasvust, samal ajal kui raudtee- ja siseveeteede transpordist tingitud heitkogused on alates 1990. aastast vähenenud. Isiklike sõiduautode osakaal transpordi heitkogustes on ligikaudu 44 % ning raskeveokite ja busside osakaal kokku on umbes 18 %. Kaalumisel olev jõupingutuste jagamise määrus hõlmab kogu transpordisektorit, välja arvatud rahvusvaheline laevandus ja õhutransport.

Määruse ettepaneku kohaselt nõutakse lisaks heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgile, et liikmesriigid täidaksid iga-aastased vähendamise eesmärgid aastatel 2021–2030. Liikmesriike kohustatakse järgima nii iga-aastaseid heitkoguste kvoote kui ka vähendama heitkoguseid lineaarselt. Ettepaneku kohaselt on 2021.–2030. aasta heitkoguste vähendamise lähtepunktiks aasta 2020 ning lähtepunkt määratakse põhimõtteliselt kindlaks, võttes aluseks andmed keskmiste heitkoguste kohta aastatel 2016–2018. Arvamuse koostaja on seisukohal, et kõikidele riikidele tuleb luua tugev stiimul vähendada heitkoguseid juba perioodi alguses, ja soovitab seetõttu 2020. aasta taseme lähtepunkti läbi vaadata. Arvamuse koostaja rõhutab vajadust vähendada heitkoguseid pidevalt, sh pikas perspektiivis, st 2050. aastani.

Komisjon on lisanud määruse ettepanekusse paindlikkusmeetmed, mille eesmärk on tagada, et heitkoguste vähendamise meetmed viiakse ellu kõige kulutõhusamal viisil. Siiski varjutab komisjoni ettepanekus sisalduvaid paindlikkusmeetmeid ja nende arvutamise alust ebakindlus, mis võib seada ohtu ELi kliimapoliitika rakendamise ja selle üldise lõpptulemuse. Kavandatavad paindlikkusmeetmed võimaldavad olukorda, kus EL ei täida Pariisi kliimamuutuste konventsiooni kohaseid heitkoguste vähendamise eesmärke isegi juhul, kui liikmesriigid saavutavad eesmärgid, mis on neile jõupingutuste jagamise otsuse alusel määratud. Teiselt poolt sõltub komisjoni ettepaneku vastuvõetavus teatavates liikmesriikides just nendest paindlikkusmeetmetest. Üheskoos võivad arvukad paindlikkusmeetmed, millest mõned kattuvad, siiski kaasa tuua olukorra, kus ELi jõupingutuste jagamise sektori heide väheneb oluliselt vähem kui eesmärgiks seatud 30 %. Arvamuse koostaja on seisukohal, et kavandatud paindlikkusmehhanismide hulgast on põhjust toetada sektoritevahelisi ülekandmisi heitkogustega kauplemise ja jõupingutuste jagamise sektori vahel (nn ühekordne mehhanism), samuti maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) paindlikkust, mis peaks võimaldama liikmesriikidel kasutada ka ettepanekus sätestatud LULUCFi heitkoguste neeldumise ühikute ülemmäära, et täita heitkoguste vähendamise kohustus jõupingutuste jagamise sektoris.

Arvamuse koostaja mõistab ideed, mis sisaldub komisjoni ettepanekus halduskoormuse vähendamiseks, kuid peab vajalikuks jälgida seda, kuidas püütakse saavutada heitkoguste vähendamise eesmärke eri liikmesriikides, igal aastal, mitte ainult iga viie aasta järel toimuva hindamise käigus. Selleks, et tagada rakendamine ja tulemuslikkus, on arvamuse koostaja seisukohal, et komisjonil peaksid samuti olema vahendid, mille abil kehtestada sanktsioonid liikmesriikidele, kes ei täida oma heitkoguste vähendamise eesmärke.

Jõupingutuste jagamise määruse kohaselt tuleb heite vähendamise meetodid jätta iga liikmesriigi otsustada. Koos ettepanekuga jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kohta esitas komisjon oma seisukohad selle kohta, milliste meetmete abil vähendada transpordist tulenevat heidet, teatises „Towards low-emission mobility“ („Vähese heitega liikuvuse suunas“), mis avaldati 2016. aasta juulis. Komisjoni teatisele peavad järgnema mitmed seadusandlikud ettepanekud, et luua raamistik muu hulgas raskeveokite heite reguleerimise jaoks. Siiski sõltub ELi kliimapoliitika kui terviku edu väga suurel määral riigi ja kohaliku tasandi poliitikast ja otsustest. Linnastutel on eriti suur roll, sest linnatransport tekitab 23 % Euroopa süsinikdioksiidi heitest transpordisektoris. Jõupingutuste jagamise määruse ettepaneku kohaselt lasub suurim surve transpordi tekitatud heite vähendamiseks nendel liikmesriikidel, kelle heite vähendamise eesmärgid on tervikuna kõrged.

Arvamuse koostaja nõustub otsusega jätta liikmesriikide otsustada meetodid, mida kasutatakse transpordist tuleneva heite vähendamiseks. Ta peab siiski problemaatiliseks asjaolu, et ELil puudub pädevus linnapoliitika valdkonnas, ning loodab, et EL saab täita suuremat koordineerivat rolli parimate tavade levitamisel linnatranspordi poliitikas. Arvamuse koostaja tuletab ühtlasi meelde, et tänu oma mitmesugustele rahastamisvahenditele on ELil palju võimalusi eraldada vahendeid, ning ta peab väga oluliseks, et transpordi puhul kasutataks eri programmidest ja instrumentidest eraldatud rahalisi vahendeid selliste projektide jaoks, mis edendavad üleminekut vähese heitega (lühikeses perspektiivis) ja täielikult heitevabale (keskpikas ja pikas perspektiivis) transpordisüsteemile.

Juba pikka aega on Euroopa ühine transpordipoliitika põhinenud heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisel peamiselt sõiduki- ja kütusetehnoloogias tehtud edusammude abil. Kuid hiljuti autotööstuses päevavalgele tulnud probleemid on tõstatanud küsimuse, kas tööstusharu on ikka pühendunud heitkoguste tegelikule vähendamisele. Üleminekut vähese heitega või heitevabale liikuvusele takistab suur sõltuvus fossiilkütustest, samal ajal kui madal naftahind on hiljuti pidurdanud sellistest kütustest loobumist. Arvamuse koostaja on seisukohal, et tõhusaim viis heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks on mitmesuguste meetmete pakett, mis koosneb ratsionaalsest maakasutuse planeerimisest, ühistranspordist, kõndimise ja jalgrattasõidu edendamisest, sõiduki-, mootori- ja kütusetehnoloogia arengu täielikust ärakasutamisest, teadmistepõhiste ja digitaalteenuste kasutuselevõtmisest ning hinnavahendite kasutamisest liikuvusega seotud valikute suunamiseks.

Digiteerimine ja uued digitaalteenused on võimaldanud luua uut tüüpi liikuvusteenuseid, mis juhul, kui neid hakatakse laiemalt kasutama, võivad väheneda vajadust omada ja kasutada isiklikku autot, ning luua seeläbi märkimisväärse heitkoguste vähendamise potentsiaali. Seetõttu on soovitav, et need teenused koguksid populaarsust nii linna- kui ka linnadevahelise transpordi puhul. Need teenused pakuvad kasutajatele lihtsat liikumisvõimalust ning ühtlasi muudavad liikuvuse kogukulud prognoositavamaks ja läbipaistvamaks. Näib, et ka liikluse automatiseerimine edeneb oodatust kiiremini. Arvamuse koostaja peab mõlemaid arenguid positiivseks, kuid märgib, et seadusandja nii ELis kui ka liikmesriikides peaks hoolikalt jälgima seda, kuidas mõjutab valdkonna areng transpordist tulenevaid heitkoguseid. Tuleb tagada, et muutused toovad kaasa liikuvusega seotud käitumistavad, millel on vähem kahjulik mõju kliimale ja keskkonnale.

Transport on üks kõige olulisemaid igapäevaseid teenuseid Euroopa kodanikele ning tõhus, täpne ja kulutasuv logistika on väga oluline Euroopa integratsiooni ja siseturu toimimise jaoks. Arvestades, et heitkoguste vähendamise eesmärgid transpordi- ja logistikasektoris on muutumas käesoleva jõupingutuste jagamist käsitleva määruse tõttu üsna ambitsioonikaks, ei saa arvamuse koostaja varjata oma muret seoses sellega, et heitkoguste vähendamisega seotud kulud transpordisektori ja Euroopa tööstuse jaoks laiemalt tuleb alles kindlaks teha. Vaja on ka usaldusväärset kulude ja tulude arvestust, kui liikmesriigid teevad otsuseid selle kohta, kuidas jagada heitkoguste vähendamise kohustusi eri sektorite vahel, ning komisjon peaks toetama liikmesriike nende vahendite pakkumisel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

(3)  Pärast Euroopa Parlamendi heakskiidu saamist 5. oktoobril 2016 ratifitseeris Euroopa Ülemkogu Pariisi kokkuleppe 4. novembril 2016 ning samal päeval kokkulepe ka jõustus. Pariisi kokkuleppe eesmärk on hoida ülemaailmse temperatuuri tõus tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Pariisi kokkuleppes sätestatud liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

Muudatusettepanek   2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Teatavad liikmesriigid tegid märkimisväärseid jõupingutusi ning see paindlikkus kajastab liikmesriikide ühist soovi tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) Pariisis võetud kohustuste täitmiseks vajalike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiste saavutamiseks tehtavate jõupingutuste õiglane ja ambitsioonikas jaotus.

Muudatusettepanek   3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektoris. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja ringmajandust ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.

(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektoris. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, energiatõhususe parandamise edendamist, sh hoonete puhul, taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja ringmajanduse edendamist ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Rohkem kui 75 % liidu kasvuhoonegaaside heitest on seotud energiaga. Seetõttu on oluline seada prioriteediks kõik meetmed, mis aitavad suurendada energiatõhusust kulutõhusal viisil ja seega vähendada nõudlust energia järele, ning neid edendada ja integreerida need nõuetekohaselt kliimapoliitika meetmetega eri sektorites.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Transpordisektor ei ole üksnes üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, vaid see on olnud alates 1990. aastast ka energiatarbimise seisukohast kõige kiiremini kasvav sektor. Seetõttu on oluline, et komisjon ja liikmesriigid teeksid täiendavaid jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks, säästvatele transpordiliikidele ülemineku kiirendamiseks ja sektori suure süsinikusõltuvuse vähendamiseks. Energiaallikate jaotuse dekarboniseerimine, edendades vähese heitega energiat transpordis, näiteks säästvaid biokütuseid ja elektrisõidukeid, aitab kaasa CO2-heite vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Seda tuleks hõlbustada, tagades sektorile selge ja pikaajalise raamistiku, mis annab kindluse ja millest lähtuvalt saab teha investeeringuid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 c)  Selleks, et saavutada tõhusam „kliimaliit“, peaks käesolev määrus motiveerima vähendama heidet kooskõlas muude liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktidega. On ülioluline, et nii liit kui ka selle liikmesriigid tagaksid, et nad rakendavad asjaomastes sektorites vastastikku tugevdavaid poliitikameetmeid (nt kliima-, energia- ja muud sektoripõhised poliitikameetmed), et minna edukalt üle konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele. Energiapoliitika ja valdkondlike poliitikameetmete mõju liidu ja liikmesriikide kliimaalastele kohustustele tuleks hinnata ühiste, arvuliselt väljendatud meetodite abil, et nende mõju oleks läbipaistev ja kontrollitav.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused artikli 4 rakendamisel , mille kohaselt kehtestatakse liikmesriikide aastased heite piirnormid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201121.

(17)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused artikli 4 rakendamisel, mille kohaselt kehtestatakse liikmesriikide aastased heite piirnormid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

_________________

 

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Lisaks jõupingutustele oma heitkoguste vähendamiseks on oluline, et kooskõlas eesmärgiga suurendada oma positiivset mõju ülemaailmsele nn CO2-käejäljele kavandaks liit koos kolmandate riikidega kliimalahendusi, viies ellu ühiseid projekte 2030. aasta kliimapoliitika kontekstis, võttes arvesse, et Pariisi kokkuleppega püütakse saavutada uut rahvusvahelist koostöömehhanismi võitluseks kliimamuutuste vastu.

Muudatusettepanek   9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Pariisi kokkuleppe artiklite 4 ja 14 järgimiseks on vaja, et liit teeks järjest tõsisemaid jõupingutusi ning esitaks iga viie aasta järel panuse, mis kajastab tema kõrgeimat võimalikku eesmärki. Seetõttu sisaldab käesolev määrus läbivaatamisklauslit, et püstitada uued eesmärgid liidu kohustuste suurendamiseks. Selleks et tagada, et liidu eesmärkide kohandamine on kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohase üleilmse ülevaate mehhanismiga, on oluline, et läbivaatamine oleks ulatuslik ja selle puhul võetaks arvesse parimaid olemasolevaid teadusandmeid.

Selgitus

Määrus peaks sisaldama ranget läbivaatamisklauslit, et kohandada ELi kliimaeesmärgid iga viie aasta järel vastavaks Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustele. Sellest perspektiivist lähtuvalt peaks läbivaatamisklausel põhinema Euroopa Keskkonnaameti ettevalmistaval ja sõltumatul aruandel.

Muudatusettepanek   10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.

(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, mis on kooskõlas nii LULUCFi nõuetele vastavuse tsükliga kui ka Pariisi kokkuleppe kohase rahvusvahelise tsükliga, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe kohase üleilmse ülevaate tulemusi. Seda silmas pidades tuleks iga sellise läbivaatamise puhul võtta arvesse majanduslikke tagajärgi, mis võivad tekkida juhul, kui mõni liikmesriik lahkub liidust Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel.

Muudatusettepanek   11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Selleks et tagada ulatuslik kohustuste suurendamise süsteem kooskõlas Pariisi kokkuleppega ning võtta arvesse Euroopa Keskkonnaameti kogemusi Euroopa keskkonnateabe rahvusvahelistesse seireprogrammidesse lülitamise soodustamisel ning liidu keskkonnaseisundi ulatuslike hinnangute pakkumisel, peaks läbivaatamine põhinema Euroopa Keskkonnaameti ettevalmistaval ja sõltumatul aruandel.

Selgitus

Määrus peaks sisaldama ranget läbivaatamisklauslit, et kohandada ELi kliimaeesmärgid iga viie aasta järel vastavaks Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustele. Sellest perspektiivist lähtuvalt peaks läbivaatamisklausel põhinema Euroopa Keskkonnaameti ettevalmistaval ja sõltumatul aruandel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.

1.  Käesolevas määruses nõutakse, et liikmesriigid vähendaksid artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks kollektiivselt vähemalt 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Selles on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu ja liikmesriikide Pariisi kokkuleppe kohased kasvuhoonegaaside heite vähendamise alased kohustused aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Käesoleva määruse lõppeesmärk on täita liidu ja liikmesriikide ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet, et hoida ülemaailmse temperatuuri tõus tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks jätkavad liikmesriigid käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heite vähendamist pärast 2030. aastat lineaarselt igal aastal, vähendades käesoleva sajandi teisel poolel netoheite nullini.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal lineaarses kavas kindlaksmääratud taset, võttes aluseks 2020. aastaks ettenähtud heitetaseme, mis arvutatakse kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise väärtuse põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpetades 2030. aastaks kehtestatud piirnormiga, mis kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2.  Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal lineaarses kavas kindlaksmääratud taset, võttes aluseks 2020. aastaks ettenähtud heitetaseme, mis arvutatakse kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise väärtuse põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, kasutades otsuses nr 406/2009/EÜ sätestatud 2020. aasta eesmärke maksimummäärana, ning lõpetades 2030. aastaks kehtestatud piirnormiga, mis kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Muudatusettepanek   15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Rakendusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.

4.  Delegeeritud õigusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.

Muudatusettepanek   16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib käesolevas artiklis ja artiklis 6 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi üle kanda järgmistesse aastatesse kuni aastani 2030.

3.  Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib käesolevas artiklis kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi üle kanda järgmistesse aastatesse kuni aastani 2029. Seda ülejääki võib kasutada osaliselt või täielikult mõnel järgmistest aastatest kuni aastani 2029, ületamata 5 % aastaks eraldatud heitkogusest.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriik võib kuni 5 % teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.

4.  Liikmesriik võib kuni 10 % teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030. Sellised ülekandmised kantakse artiklis 11 osutatud Euroopa registrisse.

Muudatusettepanek   19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.

5.  Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030. Sellised ülekandmised kantakse artiklis 11 osutatud Euroopa registrisse.

Selgitus

Eraldatud heitkoguste liikmesriikidevaheliste ülekandmiste läbipaistvuse suurendamine.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust.

6.  Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust. Liikmesriigid ergutavad erasektorit sellistes projektides osalema.

Selgitus

Ka erasektor peaks saama osaleda heite vähendamise projektides, et suurendada investeeringute võimendust. HKSi direktiivi artikkel 24a tagab, et lõppvastutus projekti eest ja topeltarvestuse vältimise eest lasub liikmesriigil, kus projekt läbi viiakse.

Muudatusettepanek   21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine

Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast, majandatavast rohumaast, majandatavast metsamaast ja raietoodetest tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad ja majandatavat rohumaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:

1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad, majandatavat rohumaad, majandatavat metsamaad ja raietooteid hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:

 

(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses.)

Muudatusettepanek   23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  meetmed, mida liikmesriik rakendab selleks, et täita käesoleva määruse artikli 4 kohaseid konkreetseid kohustusi nii siseriiklike poliitikasuundade ja meetmete kui ka liidu meetme rakendamise kaudu;

a)  meetmed, mida liikmesriik rakendab selleks, et täita käesoleva määruse artikli 4 kohaseid konkreetseid kohustusi nii siseriiklike poliitikasuundade ja meetmete kui ka liidu meetme rakendamise kaudu, ilma et see avaldaks kahjulikku mõju kodanike elule;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui aastatel 2027 ja 2032 tehtava läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

1.  Alates 2020. aastast hindab komisjon kord iga kahe aasta järel, kas liikmesriikide edusammud on nende käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks piisavad. Kui liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Register

Euroopa register

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust aastaks eraldatud heitkoguste, artiklite 4–7 alusel kohaldatavate paindlikkusmeetmete, artikli 9 nõuete täitmise ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatuste kohta. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. See teave on üldsusele kättesaadav.

1.  Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust aastaks eraldatud heitkoguste, artiklite 4–7 alusel kohaldatavate paindlikkusmeetmete, artikli 9 nõuete täitmise ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatuste kohta. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. Euroopa registri süsteem on läbipaistev ja sisaldab kogu lubatud heitkoguse ühikute liikmesriikide vahel ülekandmist puudutavat asjakohast teavet. See teave on üldsusele kättesaadav spetsiaalse veebisaidi kaudu, mida haldab komisjon.

Selgitus

Lubatud heitkoguse ühikute liikmesriikidevaheliste ülekandmiste läbipaistvuse suurendamine.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid.

Kuue kuu jooksul pärast hõlbustavat dialoogi, mis korraldatakse 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, et anda ülevaade konventsiooniosaliste ühistest jõupingutustest üleilmse pikaajalise eesmärgi saavutamiseks, ja seejärel kuue kuu jooksul alates 2023. aasta üleilmsest ülevaatest ning järgnevatest üleilmsetest ülevaadetest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja oma panuse kohta käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud pikaajaliste eesmärkide saavutamisel. Samuti hindab komisjon, eesmärgiga tõhustada liidu kliimameetmeid, Euroopa Keskkonnaameti koostatud sõltumatu aruande alusel käesoleva määruse muutmise või muude seadusandlike ettepanekute esitamise või mõlema asjakohasust selleks, et tagada Pariisi kokkuleppe artiklite 3, 4 ja 14 kohaste liidu kohustuste täitmine.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Pärast iga Pariisi kokkuleppe kohast üleilmset ülevaadet võib liikmesriik vabatahtlikult tühistada osa talle aastaks eraldatud heitkogusest. Liikmesriik teavitab komisjoni oma kavatsusest tühistada osa talle aastaks eraldatud heitkogusest ning komisjon teeb selle teabe oma veebisaidil avalikult kättesaadavaks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriikide võetud siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

TRAN

12.9.2016

Arvamuse koostaja(d)

nimetamise kuupäev

Merja Kyllönen

28.9.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

25.1.2017

28.2.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Hugues Bayet, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, Markus Ferber, Maria Grapini, Franck Proust, Patricija Šulin, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Herbert Dorfmann

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička, Matthijs van Miltenburg

GUE/NGL

Tania González Peñas, Merja Kyllönen

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Herbert Dorfmann, Markus Ferber, Dieter-Lebrecht Koch, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Franck Proust, Massimiliano Salini, Patricija Šulin, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp

S&D

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Hugues Bayet, Ismail Ertug, Maria Grapini, Miltiadis Kyrkos, Jens Nilsson, Gabriele Preuß, Christine Revault D'Allonnes Bonnefoy, Claudia Țapardel, István Ujhelyi, Janusz Zemke

8

ECR

Mark Demesmaeker, Jacqueline Foster, Roberts Zīle

 

EFDD

Peter Lundgren, Jill Seymour

Verts/ALE

Michael Cramer, Bas Eickhout, Keith Taylor

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (4.5.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0482 – C8-0331/2017 – 2016/0231(COD))

Arvamuse koostaja: Nicola Caputo

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja seisukoht

Põllumajandusest tuleneb kokku 10 % Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogusest. Viimastel aastatel on kariloomade arvu märkimisväärne vähenemine, väetise tõhusam kasutamine ja parem sõnnikukäitlus aidanud vähendada ELi heitkoguseid. Aastatel 1990–2012 vähenesid need 24 %.

Aastal 2016 eraldati ühise põllumajanduspoliitika eelarvest 16,3 miljardit eurot säästvale ja kliimahoidlikule põllumajandusele, mis näitab, et Euroopa põllumajandussektor on oluliselt kiirendanud üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupidavale ringmajandusele ning on kindlalt asunud kasutama kõiki võimalusi keskkonnanäitajate parandamiseks.

Alt üles lähenemisviis, mis iseloomustab uut ülemaailmset kliimamuutusi käsitlevat kokkulepet, tekitab siiski kahtlusi selles, kas vähemasti esialgu ja praeguseks rakendatud poliitikameetmed ikka on piisavad selleks, et täita Euroopa Liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga ja selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2005. aastaga võrreldes 30 % sektorites, mis HKSi ei kuulu.

Seepärast on oluline käesolev ettepanek võtta vastu määrus, milles komisjon hindab Pariisi kokkulepet ja kehtestab edasiste poliitikameetmete tarbeks riikidele vähendamise eesmärgid, et edaspidi veelgi heitkoguseid vähendada.

Kõnealuse ettepanekuga seoses tuleb siiski esile tõsta kuut probleemi.

1. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori tegevust tuleks arvesse võtta täielikult ja muude koormusejagamise määrusega hõlmatud sektoritega võrdselt, mitte paindlikkusmeetmena. Kogu põllumajandus- ja metsandussektori, sealhulgas praegu väljajäetava metsade majandamise täielik arvesse võtmine tagaks selle, et tehakse kindlaks ebasobivast energiapoliitikast tulenevad võimalikud heitkogused, mis võivad vähendada põllumajanduse ja metsade ökosüsteemide vastuvõtuvõimet. Koormuse jagamise määruse ettepaneku jõustumiseni on piisavalt aega, et määrata kindlaks arvesse võtmise täpsed ja usaldusväärsed kriteeriumid, et oleks võimalik täielikult arvesse võtta kõikide sektorite, kaasa arvatud metsade haldamise osa.

2. Mis puudutab hüvitiste kasutamise võimalust, siis nende kohaldamisala oleks vaja laiendada ja seepärast tuleks kehtestada LULUCF-sektorist tuleneva täiendava kuni 425 miljoni tonni netosidumine, nagu osutatud LULUCF-määruse ettepanekule lisatud komisjoni mõjuhinnangu kolmandas võimaluses. Selline ettepanek on kooskõlas Pariisi kokkuleppega, milles tunnustatakse LULUCF-sektori olulist leevendamise potentsiaali. See lähenemisviis on pealegi kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri suunistega, milles märgitakse, et põllumajandussektori potentsiaal kliimamuutuste leevendamise osas on väike, ning rõhutatakse, et tähtis on uurida parimaid võimalusi, et optimeerida selle sektori

panust kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, eriti LULUCF-alase tegevuse abil.

3. Ettepanekus võtta vastu koormuse jagamise määrus kehtestatakse liikmesriikidele iga-aastased heitkoguste vähendamise eesmärgid ajavahemikuks 2021–2030, kuid ei anta soovitusi leevendavate meetmete võtmiseks, mis aitaks vähendamise eesmärki saavutada, eriti põllumajandussektoris, kus on vaja ergutada heitkoguste vähendamise heade tavade kasutamist.

Eelkõige on vaja soodustada innovatsiooni põllumajanduses, et võetaks kasutusele keskkonnahoidlikke meetodeid, mille abil on võimalik kaitsta pinnast ja vähendada põllumajandussektorist tulenevaid heiteid. Sel eesmärgil on vaja lisaks täppispõllumajanduse süsteemidele edendada eeskätt keskkonnasäästlikke põllumajandusmeetodeid.

4. Järelevalve ja kontrolli osas tehakse ettepanek viia vastavuskontrolle läbi igal aastal, mitte iga viie aasta tagant. Iga viie aasta tagant toimuvad vastavuskontrollid piiraksid parandusmeetmete kohaldamisala ja võimalike karistuste tõhusust (nõuete täitmata jätmise korral kohaldataks karistusi esimest korda alles 2027. aastal). Iga-aastased vastavuskontrollid soodustaksid samuti kvootidega kauplemist, sest liikmesriigid saaksid suhteliselt lühikese aja jooksul täpsema ülevaate olukorrast.

5. Teatavasti võib delegeeritud õigusakte kasutada alusakti vähem oluliste osade muutmiseks. Lisaks soovitatakse komisjonil mitte kasutada liiga sageli delegeeritud õigusakte ja rõhutatakse Euroopa Parlamendi osalemise olulisust selliste õigusaktide ettevalmistamisel.

6. Ettepanekus võtta vastu määrus ei ole ühtegi viidet Brexitile. Praegu käsitletakse ettepaneku tabelites kõiki 28 liikmesriiki ja Ühendkuningriik on toodud I lisa tabelis ning tema eesmärk on vähendada heiteid 37 %. Arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjon peaks muutma andmeid ja sihtarve nii pea, kui võetakse kasutusele EList lahkumist käsitlev Lissaboni lepingu artikkel 50.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu, kusjuures jõupingutuste jaotus põhineb suhtelisel sisemajanduse koguproduktil (SKP) elaniku kohta. Heite vähendamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid ja eespool nimetatud eesmärgi täitmises peaksid osalema kõik liikmesriigid, pidades silmas tasakaalu õiglus- ja solidaarsuskaalutluste vahel; samuti tuleks nende liikmesriikide riiklikke eesmärke, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisest suurem, kohandada suhteliselt nii palju, et need kajastaksid kulutasuvust õiglaselt ja tasakaalustatult. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamine peaks tõhustama Euroopa majandust ja soodustama innovatsiooni ning eelkõige edendama selliste käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate sektorite arengut nagu hoonehaldus, põllumajandus, jäätmekäitlus ja transport.

(2)  Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu, kusjuures jõupingutuste jaotus põhineb suhtelisel sisemajanduse koguproduktil (SKP) elaniku kohta. Heite vähendamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid ja eespool nimetatud eesmärgi täitmises peaksid osalema kõik liikmesriigid, pidades silmas tasakaalu õiglus- ja solidaarsuskaalutluste vahel; samuti tuleks nende liikmesriikide riiklikke eesmärke, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisest suurem, kohandada suhteliselt nii palju, et need kajastaksid kulutasuvust õiglaselt ja tasakaalustatult. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamine peaks tõhustama Euroopa majandust ja soodustama innovatsiooni ning eelkõige edendama selliste käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate sektorite arengut nagu metsandus, hoonehaldus, põllumajandus, jäätmekäitlus ja transport.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Selleks et saavutada heidete vähendamine ja teha jõupingutusi põllumajandussektori osa maksimeerimiseks, on oluline, et liikmesriigid edendaksid kõige suurema potentsiaaliga uuenduslikke leevendavaid meetmeid, nagu põllumaa muutmine püsirohumaaks; hekkide, puhverribade ja puude majandamine põllumajandusmaal; uued agrometsanduse ja metsaalade rajamise kavad; puude mahavõtmise ja metsade hävitamise ärahoidmine; vähene maaharimine või selle puudumine ning katte- ja vahekultuuride kasutamine ja põllumajanduskultuuride jäägid maal; süsinikuaudit ning pinnase ja toitainete majandamise kavad; lämmastikukasutuse tõhususe parandamine ja nitrifikatsiooni inhibeerimine; märg- ja turbaalade taastamine ja kaitse ning vähem heidet tekitavate eluskarja aretamise, toitmise ja kasvatamise meetodite tõhustamine.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b)  Nõukogu ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 5. oktoobril 2016 pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist 4. oktoobril 2016. 4. novembril 2016. aastal jõustunud Pariisi kokkuleppe eesmärk on hoida maailma keskmine õhutemperatuuri tõus tööstuseelse tasemega võrreldes kindlalt alla 2° C ja teha jõupingutusi, et hoida keskmine temperatuuritõus tööstuseelse tasemega võrreldes alla 1,5° C, ning see tähendab, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutusele võtta kestlikumad põllumajandustavad, mis annavad sünergiat bioloogilise mitmekesisuse, keskkonna- ja kliimaeesmärkide vahel.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

(3)  Põllumajandussektori panus on liidu suutlikkuse suurendamisel kliimamuutustest põhjustatavate tulevaste probleemidega kohanemisel peamine prioriteet ning käesolev määrus on osa Pariisi kokkuleppes võetud ELi kohustuste rakendamisest, et saavutada parem kooskõla kliimamuutuste poliitika ja toiduga kindlustatuse eesmärkide vahel, selleks et tagada jätkusuutlik, tõhus ja vastupidav toiduainete tootmine, võttes arvesse toidu tootmissüsteemide erilist haavatavust kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Puhtale energeetikale üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, et tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist ka HKSi mittekuuluvates sektorites ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.

(5)  Puhtale energeetikale ja biomajandusele üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist kõigis poliitikavaldkondades ja luua oma ärimudelite muutmiseks stiimulid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kellel on vähem kapitali ja väiksemad põllumajandusettevõtted. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, mille prioriteet on energiatõhusus ja eesmärk tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia ning rakendada fossiilressursside asemel biotoorainel põhinevatele ressurssidele üleminekul ranget kestlikkuse ja heite vähendamise poliitikat. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist ka HKSi mittekuuluvates sektorites ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“16.

__________________

__________________

16 COM(2015)80.

16 COM(2015)80.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektoris. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja ringmajandust ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.

(11)  Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektoris. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, energiakultuure, energiatõhusust ja ringmajandust ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute, sealhulgas kõigi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamisvahendite rahastamiseks ning lisaks kestlikule, suure bioloogilise mitmekesisusega ja väikese CO2-heitega toidu- ja põllumajandussüsteemile ülemineku kui ÜPP olulise eesmärgi rahastamist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Kuna põllumajandus- ja metsandussektoril on ainulaadne suutlikkus siduda kasvuhoonegaaside heidet, kuid vähem võimalusi leevendusmeetmeteks, on vaja paremini mõista üksikute põllumajandusettevõtete ja määratud metsaalade kliimamuutuste leevendamise potentsiaali liidus, et suurendada võimalikke stiimuleid kliimatõhusatele põllumajandustootjatele ja paremaid metsamajandustavasid eelkõige üksiku põllumajandusettevõtte tasandil või metsaalal.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  On oluline, et selliste meetmetega ergutataks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, hüvitades parimaid tavasid, aidates põllumajandustootjatel välja töötada ja integreerida konkreetseid kliimamuutuste leevendamise meetmeid ja üldiselt parandada tootmise tõhusust. Maaelu arengu poliitikast (teine sammas) eraldatakse 99,6 miljardit eurot paljudele eri meetmetele, sealhulgas ressursitõhususe edendamiseks ning ülemineku toetamiseks vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris. Liikmesriigid peavad toetama käitumist, mis edendab üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.

(12)  Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast metsamaast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 425 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Arvestades põllumajanduse kui sektori piiratud leevenduspotentsiaali, peaks eelkõige põllumajandus saama kasu käesoleva määruse alusel lubatud netosidumistest, kusjuures tehtaks ka selget vahet LULUCFi sektorist ja põllumajandusest pärit nn rohelise biogeense CO2-heite ja fossiilkütuste põletamisel tekkiva CO2-heite vahel. On oluline, et komisjon hindaks ka LULUCFi sätete tõttu maa omandiõiguses toimunud muutusi, tagamaks et maakasutuse muutmise poliitika ei soodustaks maa hõivamist. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Selleks et saavutada ühtsel viisil paljud liidu eesmärgid, mis on seotud põllumajandussektori, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega, õhukvaliteedi, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja ökosüsteemiteenustega ning maapiirkondade majanduse toetamisega, on vaja muutusi investeeringutes ja stiimulites, mida toetatakse liidu meetmetega, näiteks ÜPPga. Käesolev määrus, sealhulgas kasutada olevad paindlikkusmeetmed, peaks motiveerima vähendama heidet kooskõlas muude liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktidega käesoleva määrusega hõlmatud sektorites, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas. On oluline, et käesolevas määruses võetaks arvesse eesmärki aidata kaasa liidu metsastrateegia eesmärkidele, et soodustada konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku puiduga varustamist liidu biomajandusele, liikmesriikide riiklikku metsapoliitikat, liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ja liidu ringmajanduse strateegiat.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Mahaarvamist võiks siiski kohaldada vaid iga viie aasta tagant, nii et saaks arvesse võtta raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust vastavalt määrusele [ ]. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.

(13)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Mahaarvamist võiks siiski kohaldada vaid iga viie aasta tagant, nii et saaks arvesse võtta raadatud maa, metsastatud maa, majandatava metsamaa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust vastavalt määrusele [ ]. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.

(20)  Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist ja määruse täitmist liikmesriikide poolt. Läbivaatamine peaks aitama tagada, et liikmesriigid liiguvad oma pikaajaliste kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide poole ning põhinema Euroopa Keskkonnaameti ettevalmistaval aruandel, milles võetakse arvesse liidu eesmärki vähendada 2050. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning Pariisi kokkuleppe eesmärki vähendada käesoleva sajandi teisel poolel netoheide nullini nii, et see ei ohusta toiduainetööstust, ning seda, et tähtis on uurida parimaid võimalusi, et optimeerida selle sektori panust kasvuhoonegaaside heite leevendamisse ja sidumisse, eriti LULUCF-alase tegevuse abil. Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet peaksid läbivaatamisel arvesse võtma ka riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi ning eesmärki saavutada heitkoguste nulleesmärk käesoleva sajandi teisel poolel viisil, mis ei ohusta toidutootmist, ning vastavalt Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustele, milles tunnistati põllumajanduse piiratud potentsiaali kliimamuutuste leevendajana ja põllumajanduse multifunktsionaalset iseloomu.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kindlaksmääratud allikakategooriatesse kuuluvate heidete suhtes energeetika, tööstusprotsesside ja toote kasutamise, põllumajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ning seda ei kohaldata direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetud toimingutega seotud heidete suhtes.

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kindlaksmääratud allikakategooriatesse kuuluvate heidete suhtes energeetika, tööstusprotsesside ja toote kasutamise, põllumajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ning seda ei kohaldata direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetud toimingutega seotud heidete suhtes. Biomassi heite nulltaset kohaldatakse ainult bioenergia tootmisele jäätmetest ja jääkidest.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise pikaajalised eesmärgid

 

Komisjon peab 2026. aastaks hindama saavutusi liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise pikaajaliste eesmärkide täitmisel ja liikmesriikide suutlikkuse alal täita oma kohustusi, võttes arvesse Pariisi kokkuleppe rakendamise 2023. aastal tehtava esimese ülemaailmse kokkuvõtte tulemusi. Komisjon kasutab selle hindamise tulemustest saadud teavet tagamaks, et liikmesriigid suudavad vähendada heitkoguseid 2050. aastaks 80 % allapoole 1990. aasta taset, võttes arvesse neid rahvusvahelisi eesmärke.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Selleks et parandada keskkonna terviklikkust, suurendades samal ajal paindlikkust ning tegeledes leevendamise piiratud potentsiaaliga põllumajanduses, muudetakse käesolevas määruses sätestatud uute paindlikkustingimuste kasutamine sõltuvaks sellest, kas asjaomased liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada leevendamismeetmeid muudes sektorites, kus ei ole piisavalt tulemusi saavutatud. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades selliste meetmete ja sektorite loetelu enne 2020. aastat.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Võimalus kasutada käesolevas artiklis ja II lisas sätestatud paindlikkust antakse tingimusel, et asjaomased liikmesriigid kohustuvad võtma meetmeid muudes sektorites, kus ei ole piisavalt tulemusi saavutatud. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades selliste meetmete ja sektorite loetelu 31. detsembriks 2019.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine

Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast metsamaast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav kuni 425 miljoni tonni netosidumine

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad ja majandatavat rohumaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:

1.  Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul (millele lisanduvad artikli 5 lõike 3 alusel eraldatud heitkogused) asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat metsamaad, majandatavat põllumaad ja majandatavat rohumaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.

välja jäetud

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  meetmed, mida liikmesriik rakendab selleks, et täita käesoleva määruse artikli 4 kohaseid konkreetseid kohustusi nii siseriiklike poliitikasuundade ja meetmete kui ka liidu meetme rakendamise kaudu;

a)  meetmed, mida liikmesriik rakendab selleks, et täita käesoleva määruse artikli 4 kohaseid konkreetseid kohustusi, milles võetakse arvesse põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse väiksemat leevenduspotentsiaali, nii siseriiklike poliitikasuundade ja meetmete kui ka liidu meetme rakendamise kaudu;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui aastatel 2027 ja 2032 tehtava läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

1.  Kui liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  asjaomasel liikmesriigil on ajutiselt keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.

b)  asjaomasel liikmesriigil on keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

2.  Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 6 lõigetes 3 a ja 3 b ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõigetes 3a ja 3 b ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 7 lõike 2 ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artikli 6 lõigete 3 a ja 3 b ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid.

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 pärast Pariisi kokkuleppe rakendamise 2023. aastal tehtavat esimest ülemaailmset kokkuvõtet ja edasisi ülemaailmseid kokkuvõtteid ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, selle kooskõla kohta muude õigusaktidega, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid. Nimetatud aruanne peab sisaldama edusamme, mida on saavutatud erasektori rahastuse võimendamisel ja tagamisel selleks, et toetada pikaajalist üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. Koos sellega esitatakse kulutasuvuse hinnang ja hinnang leevendusmeetmete mõju kohta liidu keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkidele. See peab sisaldama ka hinnangut liikmesriikide heitkoguste vähendamise eesmärkide jaotamisele kulutasuvate ja uuenduslike heitkoguste vähendamise strateegiate põhjal, mitte aga selle põhjal, kui suur on SKP elaniku kohta. Kui see on asjakohane, esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud heitkoguste vähendamise kohustuste kohta 2030. aastale järgnevaks perioodiks.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RAADATUD MAADEST, METSASTATUD MAADEST, MAJANDATAVATEST PÕLLUMAADEST JA MAJANDATAVATEST ROHUMAADEST TULENEVATE NETOSIDUMISTE KOGUSUMMA, MIDA LIIKMESRIIGID VÕIVAD VASTAVALT ARTIKLILE 7 AASTATEL 2021–2030 NÕUETE TÄITMISEL ARVESSE VÕTTA

RAADATUD MAADEST, METSASTATUD MAADEST, MAJANDATAVATEST PÕLLUMAADEST, MAJANDATAVATEST METSAMAADEST JA MAJANDATAVATEST ROHUMAADEST TULENEVATE NETOSIDUMISTE KOGUSUMMA, MIDA LIIKMESRIIGID VÕIVAD VASTAVALT ARTIKLILE 7 AASTATEL 2021–2030 NÕUETE TÄITMISEL ARVESSE VÕTTA

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – tabel

 

Maksimumkogus väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides

Belgia

3,8

Bulgaaria

4,1

Tšehhi Vabariik

2,6

Taani

14,6

Saksamaa

22,3

Eesti

0,9

Iirimaa

26,8

Kreeka

6,7

Hispaania

29,1

Prantsusmaa

58,2

Horvaatia

0,9

Itaalia

11,5

Küpros

0,6

Läti

3,1

Leedu

6,5

Luksemburg

0,25

Ungari

2,1

Malta

0,03

Madalmaad

13,4

Austria

2,5

Poola

21,7

Portugal

5,2

Rumeenia

13,2

Sloveenia

1,3

Slovakkia

1,2

Soome

4,5

Rootsi

4,9

Ühendkuningriik

17,8

Maksimaalne kogusumma:

280

 

Muudatusettepanek

III lisa

RAADATUD MAADEST, METSASTATUD MAADEST, MAJANDATAVATEST PÕLLUMAADEST JA MAJANDATAVATEST ROHUMAADEST TULENEVATE NETOSIDUMISTE KOGUSUMMA, MIDA LIIKMESRIIGID VÕIVAD VASTAVALT ARTIKLILE 7 AASTATEL 2021–2030 NÕUETE TÄITMISEL ARVESSE VÕTTA

 

Maksimumkogus väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides

Belgia

5,7

Bulgaaria

6,2

Tšehhi Vabariik

4,0

Taani

22,2

Saksamaa

33,9

Eesti

1,3

Iirimaa

40,7

Kreeka

10,2

Hispaania

44,2

Prantsusmaa

88,4

Horvaatia

1,4

Itaalia

17,4

Küpros

0,9

Läti

4,8

Leedu

9,9

Luksemburg

0,4

Ungari

3,2

Malta

0,3

Madalmaad

20,0

Austria

3,8

Poola

33,0

Portugal

7,9

Rumeenia

20,0

Sloveenia

1,9

Slovakkia

1,9

Soome

6,9

Rootsi

7,5

Ühendkuningriik

27,0

Maksimaalne kogusumma:

425

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriikide võetud siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

12.9.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Nicola Caputo

30.8.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

5.12.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

7

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Eck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

James Carver

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Ulrike Müller, Jens Rohde

ECR

Richard Ashworth, Jørn Dohrmann, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk, James Nicholson

ENF

Laurenţiu Rebega

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan

NI

Diane Dodds

PPE

Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Viorica Dăncilă, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

7

EFDD

James Carver

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez

Verts/ALE

José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė

2

0

ENF

Edouard Ferrand, Philippe Loiseau

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Title

Liikmesriikide võetud siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta) muutmine

References

COM(2016)0482 – C8-0331/2016 – 2016/0231(COD)

Date submitted to Parliament

20.7.2016

 

 

 

Committee responsible

       Date announced in plenary

ENVI

12.9.2016

 

 

 

Committees asked for opinions

       Date announced in plenary

DEVE

12.9.2016

ITRE

12.9.2016

TRAN

12.9.2016

REGI

12.9.2016

 

AGRI

12.9.2016

 

 

 

Not delivering opinions

       Date of decision

DEVE

7.9.2016

REGI

8.9.2016

 

 

Rapporteurs

       Date appointed

Gerben-Jan Gerbrandy

19.9.2016

 

 

 

Discussed in committee

24.1.2017

27.2.2017

 

 

Date adopted

30.5.2017

 

 

 

Result of final vote

+:

–:

0:

42

4

20

Members present for the final vote

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Substitutes present for the final vote

Jørn Dohrmann, Eleonora Evi, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Merja Kyllönen, Stefano Maullu, James Nicholson, Christel Schaldemose

Substitutes under Rule 200(2) present for the final vote

Pál Csáky, Siôn Simon

Date tabled

6.6.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

42

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Jørn Dohrmann*, Arne Gericke, Julie Girling, James Nicholson

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Stefan Eck, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen, Estefanía Torres Martínez

NI

Zoltán Balczó

PPE

Karl-Heinz Florenz

S&D

Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Siôn Simon, Daciana Octavia Sârbu, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Davor Škrlec

4

ECR

Urszula Krupa, Jadwiga Wiśniewska

ENF

Mireille D’Ornano

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

20

0

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Pál Csáky, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Stefano Maullu, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

* Hääletuse parandused: Jørn Dohrmann kavatses hääletamisest hoiduda

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave