Menetlus : 2016/2147(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0209/2017

Esitatud tekstid :

A8-0209/2017

Arutelud :

PV 12/06/2017 - 14
CRE 12/06/2017 - 14

Hääletused :

PV 13/06/2017 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0253

RAPORT     
PDF 970kWORD 345k
6.6.2017
PE 600.940v02-00 A8-0209/2017

programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga

(2016/2147(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Soledad Cabezón Ruiz

MUUDATUSED
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 ANNEX
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

1. Menetlus ja allikad

1.1 Raporti eesmärgid ja ajakava

Raportöörile tehti 24. mail 2016 ülesandeks koostada raport teadusuuringute raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise kohta.

Tagamaks, et Euroopa Parlamendi panust raamprogrammi vahehindamisel ja soovitusi järgmise teadusuuringute raamprogrammi kohta võetakse arvesse, viidi parlamendi rakendamisaruande vastuvõtmise ajakava kooskõlla komisjoni ajakavaga, kes võtab vastu teatise oktoobris 2017 ja ettepaneku 9. raamprogrammi kohta 2018. aasta kevadel.

1.2. Allikad ja metoodika

Käesolev raport põhineb alates 2015. aastast tegutseva tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni programmi „Horisont 2020“ töörühma analüütilisel tööl. Töörühm on pidanud ekspertide, sidusrühmade ja komisjoni esindajatega üle 18 koosoleku ning koostanud raamprogrammi kohta töödokumendi. Parlament kontrollib raamprogrammi rakendusmeetmeid ning hangib teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi kaudu teavet, mis on edastatud nõukogu teaduse töörühmale. Teabeallikana kasutati ka vastuseid komisjonile esitatud kirjalikult vastatavatele küsimustele.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus korraldas uuringu rakendamise hindamise kohta Euroopas ja on avaldanud ka mitmeid teisi ülevaateid; parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonnad on samuti mitu uuringut tellinud.

Korraldati kaks teabekogumismissiooni – 2016. aasta detsembris Portugali ja Hispaaniasse ning 2017. aasta veebruaris Saksamaale ja Poolasse. Lisaks korraldati 29. novembril 2016 avalik arutelu teemal „ELi teaduspoliitika tulevik: kokkuvõtted ja tulevikuplaanid“.

Raportöör on korraldanud kohtumisi sidusrühmadega, kes on esitanud ka rohkelt seisukohti. Väärtuslikud teabeallikad olid ka komisjoni ametlikud aruanded ja teatised.

Punktid 2, 3 ja 4 asuvad lisas.

5. Raportööri seisukoht

Programm „Horisont 2020“ on maailma suurim teadusuuringute programm ning selle eesmärk lahendada ühiskondlikke ja majanduslikke probleeme võimaldab alustada programmi hindamist, tunnistades selle asjakohasust ja analüüsides täiustamist vajavaid aspekte, et viia tõhusal ja jätkusuutlikul viisil ellu kaugeleulatuvad eesmärgid ja selle keerukusest tulenev komplitseeritud rakendamine.

Programm „Horisont 2020“ loodi strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide raames, eelkõige tingituna Euroopas valitsevast majanduskriisist ja deindustrialiseerimisest, mistõttu muutusid oluliseks innovatsioon, konkurentsivõime parandamine, VKEde osaluse suurendamine ja tipptaseme esikohale seadmine. Kolmesambaline süsteem, lihtsustamine, avatud teadus, uute probleemide esiletoomine, koostoime taotlemine Euroopa fondide vahel ning laiendamine, et parandada teadus- ja arendustegevuse määra mahajäänud piirkondades, või sooline aspekt kujutavad endast 7. raamprogrammiga võrreldes samuti uusi või tõhustatud suundi lisaks ligikaudu 30 % võrra suuremale eelarvele.

Siiski kaasneb Euroopa ühiskonna ees seisvate kiirete ja suurte muutustega (rahvuslik populism, ksenofoobia, rahvusvaheline terrorism, ebavõrdsus, rändevood, tehnoloogia areng, sotsiaalhoolekande- ja tervishoiualased probleemid, kliimamuutused ja loodusvarade jätkusuutlikkus) uus paradigma, mis vajab ühiskonna vaatepunktist ja huvist lähtuvaid lahendusi, säilitades ELi iseloomustavad väärtused ja põhimõtted.

Euroopa on maailma piirkond, kus on unikaalsel viisil ühendatud majandusliku ja ühiskondliku arengu kõrge tase, õigused, vabadused ja heaolu, mis annavad sellele lisaväärtuse ja loovad selle isikupära, ning need tuleb asjaomastes uutes tingimustes säilitada, kusjuures teadus- ja arendustegevus on selle jaoks peamine vahend. Teadust tuleks käsitada abivahendina, mille abil luua kodanike teenistuses ja huvides olev teadmusühiskond, jätkusuutlik ja kaasav ühiskond, kus teaduskogukond ja tööstus on vahendid ühiskonna poolt ja jaoks loodud teaduse lõppeesmärgi saavutamiseks.

Sellega seoses on programmi „Horisont 2020“ raames reageeritud asjaomastele muutustele maailmas ja see peaks jätkuma ka 9. raamprogrammi puhul. Siiski on vajalik kõikide ELi osalejate suurem pühendumine teadus- ja arendustegevusele.

EL investeeris 2015. aastal teadus- ja arendustegevusse 2,03 % SKPst (2014. aastal 2,04 % ja 2005. aastal 1,74 %, kusjuures riikidevahelised erinevused ulatusid 0,48 %st 3,26 %ni), mis jääb kaugele strateegias „Euroopa 2020“ ette nähtud 3 %st, mille täitsid üksnes Soome (3,2 %), Rootsi (3,2 %), Taani (3,1 %) ja Austria (3 %), kellest ei jäänud kaugele maha Saksamaa (2,9 %), kuid keda edestasid suurelt Lõuna-Korea (4,3 %), Iisrael (4,1 %) ja Jaapan (3,6 %).

Asjaomased andmed näitavad konkurentsi, millega EL vastamisi seisab, ning liikmesriikidevahelisi erinevusi teadus- ja arendustegevusse investeerimisel, kusjuures neid erinevusi tuleb vähendada – mitte selleks, et 2020. aastaks saavutada üksnes 3 %, vaid ka kõrgem eesmärk, et suurendada ELi konkurentsivõimet maailmas ja püüelda lähitulevikus 4 % poole.

Selleks et kaotada piirkondadevahelised erinevused ka muudes aspektides kui eelarve, tuleb tagada kõrgetasemeliselt koolitatud inimkapital, tehnoloogiline taristu ning ülikoolide ja ettevõtete koostöö. Kõige innovatiivsematel riikidel on olemas tasakaalustatud riiklik teadus- ja arendustegevuse süsteem, mis hõlmab koostööle avatud kõrgetasemelist akadeemilist teadustegevust ja kõrgetasemelist inimkapitali ning teadus- ja arendustegevuse rahastamisraamistikku ja riskikapitali, et ettevõtted töötaksid välja uut tehnoloogiat. Ettevõtlussektori investeeringud innovatsiooni, koostöö ning innovatsioonivõrgustikud ettevõtete vahel ja avaliku sektoriga on samuti tähtsad.

Sellega seoses on väga oluline edendada Euroopa teadusruumi, eelarve kohandamist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et see moodustaks 3 % SKPst kõigi liikmesriikide puhul, laiendamise ning Euroopa fondide ja raamprogrammi vahelise koostoime tõhustamist (lihtsustamine, normide kokkusobivus, piirkondlike innovatsioonistrateegiate ühtlustamine ning fondide täiendavuse põhimõtte järgimine), samuti tehnoloogilise taristu arendamist ja säilitamist. Lõppkokkuvõttes peab areng ja piirkondadevaheline ühtekuuluvus põhinema teadus- ja arendustegevuse lähenemisel, mille tulemusel suureneb Euroopa konkurentsivõime.

Innovatsiooni rahastamine peab hõlmama kõiki, mitte üksnes turulähedasi etappe, ning seda tuleb innovatsiooni siseturul edendada asjakohase õigusraamistiku ja avaliku sektori poliitikaga, et ettevõtted säilitaksid oma konkurentsivõime ja parandaksid seda.

Noorte ning murranguliste uuenduste rahastamise olulisust ei tohi alahinnata. Mitte üksnes tehnoloogilist innovatsiooni ei ole vaja rahastada, kuna ka sotsiaalvaldkonnas luuakse teadmisi, mida on võimalik keskpikas või pikas perspektiivis rakendada ning mida võidakse alahinnata liigse turule suunatuse ja koheste tulemuste taotlemise tõttu, võtmata arvesse üldisemat vaatenurka.

Teaduse tipptase ja alusuuringud peavad siiski jääma raamprogrammi üheks peamiseks prioriteediks, et tulla toime tulevaste probleemidega. Euroopal on maailmatasemel tunnustatud tippkeskused, kuid tipptulemusi saavutavate keskuste ja piirkondade arv peaks olema suurem. On oluline tagada teadlaste liikuvus, ilma et töötasu oleks takistuseks või keskuse projektide mõju kvaliteet oleks hindamise peamine kaalutlus, arvestamata keskuse tipptaset, ning soodustada uute keskuste ja asutuste avatust ja kaasatust.

Teadus- ja arendustegevust tuleb ühiskondlike probleemide lahendamisel käsitada struktuursena, mitte lühiajalisena, kusjuures haridus on keskse tähtsusega. Teadus- ja arendustegevuse ning hariduse vaheline seos alates varajastest etappidest ning kogu haridustee jooksul on ülioluline. Tuleb edendada ühiskonna osalust teadustegevuses ja tulemuste levitamist ning tegevusi teadushariduse raames, käsitledes teadus- ja arendustegevust kui teed keskmises kuni pikas perspektiivis, mille kaudu viiakse raamprogramm lähemale ühiskonnale ja eelkõige hariduskogukonnale ülikoolist varasemas etapis. Teaduse ja innovatsiooni valdkonnas paremaid tulemusi omavatel riikidel on paindlikud haridussüsteemid, milles soodustatakse loovust, kriitilist mõtlemist ja õpilaste aktiivset osalemist. Seetõttu tuleks kaaluda nn hariduse elemendi lisamist Euroopa teadusruumi mõistele, et tegemist oleks Euroopa haridus- ja teadusruumiga.

Asjaomane haridussüsteemide ümberkorraldamine, panustades tipposkustega inimkapitali, on väga oluline, et pakkuda uusi töökohti selliste tootmissektori töökohtade asemel, mille võtab üle tehnoloogia.

Kestva ülikooliõppe roll on esmatähtis, kuna tegemist on peamise teadmiste allikaga, ning tuleb tagada tingimused, mis võimaldaksid lähendada ülikooli veelgi innovatsioonile; ülikooli ja tööstussektori vahelist seost tuleb tugevdada, et parandada ettevõtete innovatsioonisuutlikkust. Sellega seoses tuleks kaaluda tehnoloogiaparkide rolli vahendajana.

Mis puutub avaliku ja erasektori vahelisesse seosesse, mida programm „Horisont 2020“ tugevdab, siis selle eesmärk on aidata kaasa innovatsiooni edendamisele tööstuses ning huvipakkuvate uurimisvaldkondade arengule. Siiski tuleks kaaluda võimalust eristada suurettevõtteid ja VKEsid ning analüüsida, kas ressursivajadused on sarnased, hinnata nende mõju ning kontrollida, et ühiskondlik kasu oleks võrdne. Tuleks täpsustada, kas suurettevõtted (v.a konkreetsed projektid, milleks on vaja suurt taristut ja eelarvet ning millel on kogu Euroopa ühiskonna jaoks kõrge lisaväärtus) vajavad teadusuuringute rahastamist avaliku sektori vahenditest või on avaliku sektori poliitika kõige tõhusam panus hoopis uuenduslik raamistik ning edusammud innovatsiooni siseturul. Ressursitõhusus ja tulemuste mõju on vajalikud. Mis puutub VKEde osalusse, siis nad peaksid Euroopa tööstusstruktuuris domineerima ning suurendama oma suutlikkust teadus- ja arendustegevuse ning majanduskasvu valdkonnas. Teiselt poolt tuleb tagada avaliku sektori investeeringute tasuvus lisaks töökohtade loomisest tulenevale ühiskondlikule kasule ning sotsiaalse vastutuse ja võrdsuse kriteeriumide kehtestamisele, millega tagatakse kodanike juurdepääs edusammudele, millele aitab kaasa avalik sektor.

Avatud teadust, mida programmi „Horisont 2020“ raames kaitstakse seoses selle potentsiaaliga edendada teadmisi ja majandust, tuleb tõhustada. Samamoodi peab vajalik tasakaal ja tagasiside hõlmama kõigi, nii avaliku kui ka erasektori esindajate toetust ja juurdepääsu, et võimaldada kasutada teadmiste kogu potentsiaali.

Seoses ühiskondlike probleemidega on sotsiaal- ja humanitaarteadused põhjapaneva tähtsusega, et uurida uusi probleeme, nagu terrorism, populism, rändevood või ebavõrdsus, ning neid tuleks ka teistes teadusharudes käsitada valdkonnaüleselt.

Samas on sotsiaalhoolekande- ja tervishoiualase probleemiga tegelemisel vaja teha suuremaid jõupingutusi ja käsitleda seda üldisemast vaatenurgast; vaja on selgeid vastuseid demograafiliste muutuste, haiguste krooniliseks muutumise, täppismeditsiini ja tehnoloogiale juurdepääsu valdkonnas, et muuta tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid jätkusuutlikuks. Rahvatervise, ennetamise, keskkonnatervise, tehnoloogia, digiteerimise ning tervise ja sotsiaalse mõõtme vahelise seose küsimust peaks hõlmama terviklik raamistik, mis võimaldaks Euroopa hoolekandesüsteemi käsitlevate vajalike reformide abil reageerida tõhusalt, terviklikult ja tulemuslikult.

Esmatähtis on teha jõupingutusi vähktõbe käsitlevate teadmiste ja selle vastase võitluse alal, tugevdades selle valdkonna teadusuuringukavu, ning koostada kindel ja range strateegia antimikroobiresistentsuse vastu võitlemiseks. Vaja on piisavat rahastamist, soodsat raamistikku ning Euroopa vahendite koordineerimist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

Põllumajanduslik toidutööstus seisab Euroopas silmitsi piisavuse, konkurentsivõime, sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkusega seotud probleemidega, mistõttu tuleb tõhustada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning asjakohast raamistikku, mis võimaldab edendada ja rakendada uuendusi VKEdel, kes peavad konkureerima hargmaiste välisettevõtetega.

Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tuleb teha suuremaid jõupingutusi. Peale nõuandvates organites osalevate naiste ei ulatu naiste osakaal muudes valdkondades minimaalse 40 %ni. Lisaks on madal naiste osalus eksperdirühmades, suurtes projektides ja nende koordineerimises. Naiste osalus erinevate ühiskondlike ülesannete täitmises või tööstussektoris ei ole kooskõlas edusammudega, mis on tehtud seoses naiste osakaaluga tehnoloogia erialadel. Tuleb ette näha soolise aspekti kohaldamine valdkonnaüleselt, eriti projektide väljatöötamisel ja uurimis- ja hindamisrühmade moodustamisel, ning hoida tulemuste hindamisel andmeid lahus. Sooline võrdõiguslikkus on seega vajalik ühiskonna ühtekuuluvuse suurendamiseks ja rikastamiseks rohkemate teadmiste kaasamise ning eri seisukohtade ja vajaduste arvestamise kaudu.

Rahvusvahelise koostöö puhul näitavad arvandmed 7. raamprogrammiga võrreldes tagasiminekut, mis tuleb parandada. Teadusdiplomaatial võib olla väga oluline osa teatavate uute ühiskondlike probleemide lahendamisel. Tuleb tunnustada sellised algatusi nagu PRIMA, mis niivõrd olulistele probleemidele nagu toiduga kindlustatus või veevarude piisavus lahendusi otsides võivad kaudselt aidata lahendada sisserände probleemi, parandades riikide- ja piirkondadevahelist koostööd, millega edendatakse nende arengut.

Programmi „Horisont 2020“ vahehindamine võimaldab teha järeldusi ja esitada soovitusi eelseisva 9. raamprogrammi jaoks, milles tuleb arvesse võtta teaduskogukonna ja pooleliolevate projektide järjepidevust, prognoositavust ning stabiilsust; lisaks kohandustele, mis on vajalikud uute probleemidega toimetulekuks, tuleb kindlustada programmi „Horisont 2020“ struktuuri ja põhialust, rakendada seda läbipaistvamalt, selgemalt, lihtsamalt ja vähem killustatult ning parandada selle hindamist ja teadlaste tagasisidet ning järelevalvet, samuti avaliku sektori vahendite mõju mõõtmist.

9. raamprogrammi jaoks tuleb tagada piisavad vahendid, vältides võimalikke eelarve vähendamisi rakendamise jooksul. 9. raamprogrammist peab kujunema kaugeleulatuv programm teadus- ja arendustegevuse jaoks ning selleks tuleb algeelarvena tagada 100 miljardit eurot.

Teadmised saavad edendada ühiskonna heaolu ja Euroopa konkurentsivõimet maailmas ning peavad seda tegema, mistõttu on programm „Horisont 2020“ asjakohane ning 9. raamprogrammi tuleb tugevdada.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga

(2016/2147(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (Euratom) nr 1314/2013 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad(3),

–  võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsust, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1292/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta otsust nr 1312/2013/EL Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus innovaatilisemasse Euroopasse(5),

–  võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrusi (EL) nr 557/2014, 558/2014, 559/2014, 560/2014 ja 561/2014(6) ning nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrusi (EL) nr 642/2014(7) ja 721/2014(8), millega luuakse programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavad ühisettevõtted,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsuseid nr 553/2014/EL, 554/2014/EL, 555/2014/EL ja 556/2014/EL, millega rajatakse artiklil 185 põhinevad avaliku sektori partnerlused, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames(9),

–  võttes arvesse ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise kõrgetasemelise töörühma jaoks koostatud 3. veebruari 2017. aasta aruteludokumente(10),

–  võttes arvesse komisjoni 2014. ja 2015. aasta seirearuandeid programmi „Horisont 2020“ kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa teadusruumi elluviimine ja edusammude seire“ (COM(2017)0035),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kaitsealane tegevuskava“ (COM(2016)0950),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegia rakendamine“ (COM(2016)0657),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178) ja sellega seotud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0106),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Vastuste kohta aruandele, mille kõrgetasemeline eksperdirühm esitas seitsmenda raamprogrammi järelhindamise kohta“ (COM(2016)0005),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2014. aasta aruanne“ (COM(2015)0401),

–  võttes arvesse komisjoni 2014. ja 2015. aasta aruandeid „Integration of Social Sciences and the Humanities in Horizon 2020; participants, budgets and disciplines“ (Sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise kohta programmis „Horisont 2020“: osalejad, eelarved ja teadusharud),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Parem õigusloome innovatsioonipõhisteks investeeringuteks ELi tasandil“ (SWD(2015)0298),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa teadusruum: 2014. aasta eduaruanne“ (COM(2014)0575),

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teadusuuringud ja innovatsioon kui tulevase majanduskasvu allikad“ (COM(2014)0339),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Teine aruanne tuumaenergia valdkonna hariduse ja koolituse olukorra kohta Euroopa Liidus“ (SWD(2014)0299),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatused: uus partnerlustel põhinev lähenemisviis suurte teaduslike väljakutsete ületamiseks ja innovatsiooni edendamiseks Euroopas“ (SWD(2014)0283),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühiste tehnoloogiaalgatuste raames asutatud ühisettevõtte Clean Sky, kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte ning innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõtte teine vahehindamine“ (COM(2014)0252),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Ühiste tehnoloogiaalgatuste ning avaliku ja erasektori partnerluste rolli ja mõju programmi „Horisont 2020“ rakendamisel jätkusuutlike tööstuse muutuste nimel“ (CCMI/142),

  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa pilvandmetöötluse algatuse kohta(11),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ELi vahendite kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks(12),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni innovatsioonile suunatud koostoime kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning muude Euroopa innovatsioonifondide ja ELi programmide vahel(13),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ning aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate (RIS3) kohta(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0209/2017),

A.  arvestades, et „Horisont 2020“ on ELi suurim tsentraalselt juhitav ja maailma suurim avalikest vahenditest rahastatav teadus- ja innovatsiooniprogramm;

B.  arvestades, et läbirääkimiste käigus programmi „Horisont 2020“ ja praeguse mitmeaastase finantsraamistiku teemal palus Euroopa Parlament 100 miljardit eurot, mitte 77 miljardit eurot, nagu kokku lepiti; arvestades, et eelarve näib olevat väga piiratud selleks, et programmis „Horisont 2020” täielikult ära kasutada tipptaseme teaduspotentsiaali ning käsitleda asjakohaselt probleeme, millega Euroopa ja maailma ühiskond praegu kokku puutuvad;

C.  arvestades, et ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise kõrgetasemelise töörühma aruande ja 2017. aasta kolmandaks veerandiks kavandatud vahehindamisega seatakse 9. raamprogrammi ülesehituse ja sisu alused, mille kohta avaldatakse ettepanek 2018. aasta esimesel poolel;

D.  arvestades, et finants- ja majanduskriis oli programmi „Horisont 2020“ kujundamisel üks määravaid tegureid; arvestades, et uued probleemid, uued poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud paradigmad ja jätkuvad ülemaailmsed suundumused kujundavad tõenäoliselt järgmise raamprogrammi;

E.  arvestades, et raamprogramm peab põhinema Euroopa väärtustel, teaduslikul sõltumatusel, avatusel, mitmekesisusel, Euroopa kõrgetel eetikastandarditel, sotsiaalsel ühtekuuluvusel ning kodanike võrdsel ligipääsul programmi pakutavatele lahendustele ja vastustele;

F.  arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse on Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu ja ülemaailmse konkurentsivõimelisuse jaoks otsustavalt tähtsad; arvestades, et tipptasemel teaduse olulisus innovatsiooni ja pikaajaliste konkurentsieeliste jaoks peab kajastuma 9. raamprogrammi rahastamises;

Programmi „Horisont 2020“ ülesehitus, põhimõtted ja rakendamine

1.  on seisukohal, pärast kolme aasta möödumist programmi „Horisont 2020“ käivitamisest on Euroopa Parlamendil aeg kujundada seisukoht programmi vahehindamise kohta ja nägemus tulevasest 9. raamprogrammist;

2.  meenutab, et programmi „Horisont 2020“ eesmärk on aidata rajada teadmus- ja innovatsioonipõhine ühiskond ja majandus ning tugevdada teadus- ja tehnoloogiabaasi ja kokkuvõttes Euroopa konkurentsivõimet, võimendades teadus- ja arendustegevuse täiendavat rahastamist riiklikest ja erasektori vahenditest ning aidates saavutada eesmärki, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse moodustaksid 2020. aastaks 3 % SKPst; peab kahetsusväärseks, et EL investeeris 2015. aastal teadus- ja arendustegevusse ainult 2,03 % SKPst, kusjuures eri riikide konkreetsed näitajad jäid vahemikku 0,46–3,26 %(15), samas kui peamised rahvusvahelised konkurendid kulutavad teadus- ja arendustegevusele EList rohkem;

3.  tuletab meelde, et Euroopa teadusruum konkureerib otseselt parimate tulemustega teaduspiirkondadega maailmas ja et Euroopa teadusruumi tugevdamine on seetõttu Euroopa ühine kohustus; ergutab asjaomaseid liikmesriike piisavalt panustama, et täita eesmärk eraldada 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevusele; juhib tähelepanu asjaolule, et üldine suurendamine 3 % võrra annaks Euroopas teadus- ja innovatsioonivaldkonnale aastas lisaks üle 100 miljardi euro;

4.  rõhutab, et 7. raamprogrammi hindamise ja programmi „Horisont 2020“ seire põhjal on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm olnud väga edukas ning loob ELile selget lisaväärtust(16); sedastab, et endiselt on võimalusi raamprogrammi ja tulevaste programmide parendamiseks;

5.  on seisukohal, et edu aluseks on valdkondadevaheline ja koostööpõhine keskkond ning tipptasemele ja mõjule seatud nõuded;

6.  tõdeb, et raamprogrammi eesmärk on ergutada tööstussektorit osalema, et suurendada tööstuse investeeringuid teadus- ja arendustegevusse(17); märgib, et tööstuse, sealhulgas VKEde osalus, on oluliselt suurem kui 7. raamprogrammi puhul; tuletab sellegipoolest meelde, et töötus ei ole üldiselt piisavalt suurendanud oma osalust teadus ja arendustegevuses, nagu Barcelonas Euroopa Ülemkogu järeldustes kokku lepiti(18); palub komisjonil hinnata Euroopa lisaväärtust ja mõju üldsusele selliste tööstuspõhiste rahastamisvahendite puhul nagu ühised tehnoloogiaalgatused(19), mis moodustavad suure osa eelarvest, ning kõigi ühisalgatuste(20) sidusust, avatust ja läbipaistvust;

7.  nendib, et programmi eelarve, juhtimine ja rakendamine on hajutatud üle 20 erineva ELi asutuse vahel; tõstatab küsimuse, kas see toob kaasa liigsed raskused kooskõlastamisel, keerulise halduskorra ja dubleerimise; palub komisjonil töötada selle lihtsustamise nimel;

8.  nendib, et teine ja kolmas sammas keskenduvad liialt kõrgematele tehnoloogilise valmisoleku tasemetele ja see võib piirata suutlikkust võtta vastu murrangulisi uuendusi, mis on madalama tehnoloogilise valmisoleku tasemega teadusprojektide jaoks alles ees; nõuab hoolikat tasakaalustatust tehnoloogilise valmisoleku tasemete vahel, et edendada kogu väärtusahelat; on seisukohal, et tehnoloogilise valmisoleku tasemed võivad välistada mittetehnoloogilised innovatsioonivormid, mis luuakse alus- ja rakendusuuringute käigus, eelkõige sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas;

9.  palub komisjonil pakkuda tasakaalustatud kombinatsiooni väikestest, keskmise suurusega ja suurtest projektidest; märgib, et programmi „Horisont 2020“ projektide keskmine eelarve on suurenenud ning et suuremate projektide puhul on ettepaneku koostamine ja projektijuhtimine koormavam, see aga soosib osalejaid, kellel on raamprogrammide valdkonnas suurem kogemus, tekitab takistusi uute osalejate jaoks ning koondab rahastuse piiratud arvu institutsioonide kätte;

Eelarve

10.  rõhutab, et praegune madal edukuse määr, alla 14 %(21), tähendab 7. raamprogrammiga võrreldes negatiivset suundumust; rõhutab, et taotluste kuhjumine ei võimalda rahastada suurt arvu väga kvaliteetseid projekte, ning peab kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kärpimine on seda probleemi süvendanud; kutsub komisjoni üles vältima täiendavate kärbete tegemist programmi „Horisont 2020“ eelarves;

11.  rõhutab, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide eelarve on surve all; avaldab kahetsust negatiivse mõju pärast, mida ELi eelarve maksekriis avaldas programmi rakendamisele praeguse mitmeaastase finantsraamistiku esimeste aastate jooksul; märgib muu hulgas, et 2014. aastal toimus seoses konkursikutsetega kunstlik viivitamine 1 miljardi euro ulatuses, ning et uute programmide eelmaksete tase on oluliselt vähenenud; toonitab sellega seoses, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 15 rakendati programmi „Horisont 2020“ (2014–2015) puhul rahaliste vahendite varasemat eraldamist; rõhutab, et varem eraldatud rahalised vahendid on programmis täielikult ära kasutatud, mis näitab kõrget tulemuslikkust ja valmisolekut kasutada ära isegi suuremaid summasid; rõhutab, et selline vahendite varasem eraldamine ei muuda programmide üldist rahastamispaketti, mistõttu eraldatakse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse teises pooles vastavalt vähem assigneeringuid; kutsub eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni üles tagama tulevateks aastateks piisaval tasemel maksete assigneeringuid ja tegema kõik endast oleneva, et hoida kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimastel aastatel ära uue maksekriisi tekkimist;

12.  rõhutab, et programm „Horisont 2020“ peab olema esmajoones toetuspõhine ja suunatud eelkõige alusuuringute ja teadusalaste koostööprojektide rahastamisele; toonitab, et teadusuuringud võivad olla erainvestorite jaoks riskantne investeering ja et teadusuuringute rahastamine toetuste kaudu on vajalik; rõhutab sellega seoses, et paljud avalikud asutused ei ole sageli õiguslikult võimelised laenu võtma; peab kahetsusväärseks suundumust, et mõnel juhul kasutatakse toetuste asemel pigem laenusid; tõdeb, et rahastamisvahendid peaksid olema kättesaadavad kõrge tehnoloogilise valmisoleku tasemega turulähedaste tegevuste jaoks InnovFini rahastamisvahendite raames ja väljaspool raamprogrammi (nt Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi kavade raames);

13.  rõhutab, et mitmed liikmesriigid ei pea kinni oma teadus- ja arendustegevuse investeeringutega seotud kohustustest; rõhutab, et eesmärk 3 % SKPst tuleb täita, ning loodab, et see eesmärk tõstetakse nii kiiresti kui võimalik samale tasemele, kui on ELi suurimatel konkurentidel maailmas; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles juhtima riiklikke strateegiaid selle eesmärgi saavutamiseks ning nõuab struktuurifondide konkreetsete osade määramist teadus- ja arendustegevusele ja programmidele, eelkõige investeeringuteks suutlikkuse suurendamisse, teadustaristusse ja palkadesse ning raamprogrammi ettepanekute ettevalmistamist ja projektide haldamist toetavasse tegevusse;

Hindamine

14.  kinnitab, et tipptase peaks jääma oluliseks hindamiskriteeriumiks raamprogrammi kõigis kolmes sambas, kuid samal ajal tuleks tähelepanu pöörata olemasolevatele „mõju“ ja „rakendamise kvaliteedi ja tõhususe“ kriteeriumidele, mis võivad aidata kindlaks määrata projekti ELi lisaväärtust; kutsub komisjoni seetõttu üles kaaluma viise, kuidas võtta „mõju“ ja „rakendamise kvaliteedi ja tõhususe“ kriteeriumide puhul arvesse ELi alaesindatud piirkondade vähest kaasatust, selliste alaesindatud teadusvaldkondade nagu sotsiaal- ja humanitaarteaduste kaasamist ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud teadustaristu kasutamist, mis on oluline Euroopa teadusruumi edukaks rakendamiseks ning raamprogrammide ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise sünergia loomiseks;

15.  nõuab hindajatelt paremat ja läbipaistvat hindamist ja kvaliteedikontrolli; rõhutab vajadust parandada kogu hindamisprotsessi vältel osalejatele antavat tagasisidet ning asjaolu, et arvesse tuleb võtta mitteedukate taotlejate kaebuseid selle kohta, et hindamiskokkuvõtted ei ole piisavalt põhjalikud ja neis pole selgelt öeldud, mida peaks edu saavutamiseks teisiti tegema; kutsub seetõttu komisjoni üles avaldama koos konkursikutsega üksikasjalikke hindamiskriteeriume, esitama osalejatele üksikasjalikumaid ja informatiivsemaid hindamiskokkuvõtteid ning korraldama projektikonkursse ülemäärast taotlemist vältival viisil, kuna see mõjub negatiivselt teadlaste motivatsioonile ja programmi mainele;

16.  kutsub komisjoni üles mõistet „mõju“ laiemalt määratlema, võttes arvesse nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid tagajärgi; rõhutab, et alusuuringute projektide mõju hindamine peaks jääma paindlikuks; palub komisjonil säilitada alt üles ja ülalt alla konkursside tasakaal ning analüüsida, milline hindamismenetlus (ühe- või kaheastmeline) on taotluste liiga suure arvu vältimiseks ja kvaliteetsete teadusuuringute teostamiseks kasulikum;

17.  palub komisjonil jätkusuutlikkuse kontekstis hinnata, millises ulatuses oleks mõistlik suurem keskendumine konkreetsele valdkonnale;

18.  palub komisjonil muuta osalejate portaal lihtsamini kättesaadavaks ja laiendada siseriiklike kontaktpunktide võrgustikku, eraldades selle tarbeks rohkem vahendeid, et tagada projekti ettepanekute esitamise ja hindamise etapis tõhusalt toimiv tugiteenus eelkõige mikro- ja väikestele ettevõtjatele;

19.  on seisukohal, et Euroopa Teadusnõukogu peaks osalema enam koostööprojektides kõikjal Euroopas ning eelkõige kaasama väikese suutlikkusega piirkondi ja asutusi, et levitada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni poliitikat ja oskusteavet kogu ELis;

Valdkonnaülesed küsimused

20.  märgib, et sidusrühmad kiidavad laialdaselt heaks programmi „Horisont 2020“ struktuuri ja konkreetselt ühiskondlike probleemide lahendamise käsituse; palub komisjonil jätkuvalt edendada ühiskondlike probleemide lahendamise käsitust ja rõhutab ülikoolide, teadusorganisatsioonide, tööstusharude (eriti VKEde) ja muude osalejate vaheliste teadusalaste koostööprojektide tähtsust; palub komisjonil hinnata ühiskonnaprobleemide asjakohasust ja individuaalseid eelarveid raamprogrammi rakendamise ajal valitsevas majandus-, sotsiaal- ja poliitilises kontekstis ja tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga;

21.  tunnustab komisjoni jõupingutusi halduskorra lihtsustamisel ning konkursikutse avaldamise ja toetuse eraldamise vahelise aja vähendamisel; palub komisjonil jätkata jõupingutusi bürokraatia vähendamiseks ja halduskorra lihtsustamiseks; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta kasutusele kindlasummalised maksed, et lihtsustada haldus- ja auditeerimiskorda;

22.  palub komisjonil hinnata, kas programmi „Horisont 2020“ jaoks kasutusele võetud uue, lihtsustatud toetusmudeliga on kaasnenud ettenähtud viisil tööstusharude suurem osalemine; nõuab sellega seoses rahastamismudeli tõhususe hindamist;

23.  kutsub komisjoni üles kontrollima, millises ulatuses võib osalemiseeskirjades kindlaksmääratud süsteemi asemel riiklike ja omaarveldussüsteemide kasutamisega kaasneda oluliselt lihtsam kontrollimenetlus ning seega Euroopa toetusprojektide puhul väljamaksete tegemisel veamäära alanemine; kutsub seetõttu üles tegema Euroopa Kontrollikojaga tihedamat koostööd ning viima võimaluse korral läbi ühtse auditi;

24.  tõdeb, et koostoime fondide vahel on investeeringute tõhustamiseks ülioluline; rõhutab, et aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiad on oluline vahend koostoime suurendamiseks, et luua riiklikke ja piirkondlikke raamistikke investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, ning neid tuleb seetõttu edendada ja tugevdada; peab kahetsusväärseks, et koostoime täielikule optimeerimisele on olulisi takistusi(22); soovib seetõttu struktuuri- ja investeerimisfondidest ja raamprogrammist rahastatavate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniprojektide eeskirjade ja menetluste ühtlustamist ning märgib, et kvaliteedimärgise kava tõhus kasutamine on võimalik ainult juhul, kui eespool nimetatud tingimused on täidetud; kutsub komisjoni üles eraldama osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate koostoimeks programmiga „Horisont 2020“; palub komisjonil riigiabi eeskirjad läbi vaadata ja tagada, et struktuurifondidest rahastatavad teadus- ja arendustegevuse projektid oleksid raamprogrammi korra kohaselt õigustatud, kindlustades samal ajal läbipaistvad menetlused; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada täiendavuse põhimõtte korrektne kohaldamine, mis praktikas tähendab, et ELi vahendid ei tohiks asendada riiklikke või samaväärseid kulutusi liikmesriigi piirkondades, kus see põhimõte kehtib;

25.  märgib, et Euroopa teadusruumi edukaks rakendamiseks on vaja ära kasutada kõigi liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kogu potentsiaali; tunnistab programmiga „Horisont 2020“ seoses osalemislõhet, millega tuleb tegeleda nii ELi kui ka riiklikul tasandil, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohandama olemasolevaid vahendeid või võtma vastu uusi meetmeid selle lõhe kõrvaldamiseks, näiteks looma teadustöötajate võrgustikke; kiidab heaks tipptasemel teadmiste levitamise ja osalemise laiendamise poliitika; kutsub komisjoni üles hindama, kas kolm laiendamisvahendit on saavutanud oma konkreetsed eesmärgid: tagada piisav eelarve ja tasakaalustatud vahendid, et kõrvaldada olemasolev ebavõrdsus ELi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja selged eeskirjad, mis võimaldavad kvaliteedimärgise kava täielikult rakendada ja uurima koostoime loomise rahastamist; kutsub komisjoni üles looma mehhanisme, mis võimaldaksid kaasata teadusuuringute raamprogrammi projektidesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu rahastatud teadustaristut; nõuab, et vaadataks läbi näitajad, millega määratletakse „alaesindatud“ riigid ja piirkonnad, ning nende riikide ja piirkondade loetelu korrapärast kontrollimist raamprogrammi rakendamise ajal;

26.  märgib, et komisjoni programmi „Horisont 2020“ rakendamist 2014. ja 2015. aastal käsitlevate aastaaruannete kohaselt eraldati EL 15-le kokku 88,6 % rahalistest vahenditest ning rahastus EL 13-le oli kõigest 4,5 %, st isegi väiksem kui assotsieerunud riikidele eraldatud vahendid (6,4 %);

27.  tunneb heameelt jõupingutuste üle kindlustada paremad sidemed Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi vahel, et lihtsustada teadlaste uue põlvkonna koolitamist; tõdeb, kui tähtis on kaasata loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkond ning teadustöö ja ettevõtluse alased oskused liikmesriikide põhi- ja keskkoolihariduse süsteemidesse, et julgustada noori neid oskusi arendama, kuna teadus- ja arendustegevust tuleks käsitleda pigem struktuurselt, mitte tsükliliselt ega ajaliselt; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama noorte teadlaste tööhõive stabiilsust ja atraktiivsust;

28.  rõhutab tööstuse ning ülikooli- ja teadusasutuste vahelise tihedama koostöö olulisust, et edendada ülikoolides ja teaduskeskustes eristruktuuride moodustamist, mille ülesandeks on luua tihedamad suhted tootmissektoriga;

29.  rõhutab, et üleilmne koostöö on oluline vahend Euroopa teadustegevuse tugevdamiseks; kinnitab, et 7. raamprogrammi käigus saavutatud 5 %-line rahvusvahelise osaluse määr langes programmi „Horisont 2020“ puhul 2,8 %-le; meenutab, et raamprogramm peaks aitama tagada, et Euroopa jääb üleilmses ulatuses oluliseks toimijaks, ning rõhutab ühtlasi teadusliku diplomaatia tähtsust; palub komisjonil raamprogrammis läbi vaadata rahvusvahelise koostöö tingimused ja võtta kasutusele konkreetsed ja viivitamatud meetmed ning pikaajaline strateegiline visioon ja struktuur selle eesmärgi toetamiseks; tunnustab sellega seoses selliseid algatusi nagu BONUS ja PRIMA;

30.  rõhutab vajadust tugevdada 9. raamprogrammi raames rahvusvahelist koostööd ja levitada teadusdiplomaatiat;

31.  tuletab meelde, et sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimine tähendab sotsiaal- ja humanitaarteadusuuringuid valdkondadevahelistes projektides, mitte tagantjärele lisandusi muus osas tehnoloogilistele projektidele, ning et ELi kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks on tarvis metoodilisi teadusuuringuid, mis keskenduksid sotsiaal- ja humanitaarteadustele sisulisemalt; märgib, et sotsiaal- ja humanitaarteadused on praeguses raamprogrammis alaesindatud; kutsub komisjoni üles tugevdama sotsiaal- ja humanitaarteadlaste võimalusi osaleda raamprogrammi valdkondadevahelistes projektides ning tagama sotsiaal- ja humanitaarteaduslike teemade piisava rahastamise;

32.  tõstab programmi „Horisont 2020“ puhul esile teadusuuringute ja innovatsiooni tasakaalustatust ja nõuab samalaadse lähenemisviisi rakendamist järgmises raamprogrammis; tunnustab Euroopa innovatsiooninõukogu loomist(23), kuid toonitab, et see ei tohiks põhjustada teadusuuringute lahutamist innovatsioonist ega rahastamise edasist killustumist; rõhutab asjaolu, et programm „Horisont 2020“ ei keskendu vajalikul määral madalseisust – nn surmaorust ülesaamisele ja see on peamine takistus prototüüpide masstootmisse viimisel;

33.  palub komisjonil täpsustada Euroopa innovatsiooninõukogu eesmärke, instrumente ja toimimist ning rõhutab innovatsiooninõukogu katseprojektide tulemuste hindamise vajadust; palub komisjonil Euroopa innovatsiooninõukogu vastutusvaldkonna jaoks välja pakkuda tasakaalustatud instrumentide kombinatsiooni; rõhutab, et innovatsiooninõukogu ei tohiks mingil juhul asendada teist sammast ning et teist sammast ei tohiks välja arendada eraldiseisvaks toetusvahendiks, vaid see peaks jätkuvalt keskenduma teaduskoostööle; rõhutab vajadust säilitada ja tugevdada VKEde vahendit ja vahendit „Innovatsiooni kiirtee“; kutsub komisjoni üles kavandama mehhanisme VKEde paremaks kaasamiseks 9. raamprogrammi suurematesse valdkondadevahelistesse projektidesse, et nende potentsiaali täies ulatuses rakendada; palub komisjonil jätta teadmis- ja innovaatikakogukonnad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi olemasolevasse struktuuri, rõhutades sellega läbipaistvuse ja sidusrühmade ulatusliku kaasamise tähtsust, ning palub analüüsida, kuidas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ning teadmis- ja innovaatikakogukonnad võiksid suhestuda Euroopa innovatsiooninõukoguga; palub komisjonil koostöös Euroopa innovatsiooninõukoguga kavandada erariskikapitali investeeringute raamistiku, et soodustada Euroopas riskikapitali investeeringuid;

34.  tunnustab algatusi, mis ühendavad era- ja avalikku sektorit teadusuuringute ja innovatsiooni stimuleerimise eesmärgil; rõhutab vajadust tõhustada ELi-poolset juhtimist avaliku sektori teadusuuringute vajaduste prioriseerimiseks ja vajadust tagada programmi „Horisont 2020“ investeeringute piisav läbipaistvus, jälgitavus ja õiglane tasuvus avaliku sektori jaoks, pidades silmas lõpptoodete vastuvõetavat hinda, kättesaadavust ja sobivust eelkõige teatavates tundlikes valdkondades, nagu tervishoid, ning kaitstes avalikke huve ja õiglast sotsiaalset mõju; kutsub komisjoni üles jätkama mehhanismide uurimist, jälgides eelkõige kõigi raamprogrammist toetatavate projektide pikaajalist ärakasutamist, kus oleks ühendatud õiglane tasuvus avaliku sektori jaoks ja tööstuse osalust soodustavad stiimulid;

35.  on rahul, et avatud juurdepääs on nüüd programmi „Horisont 2020“ üldpõhimõte; toonitab, et programmi „Horisont 2020“ projektidega seotud väljaannete arv kuni 2016. aasta detsembrini(24) näitab, et vaja on uusi andmete ja teadmiste levitamise meetmeid, et võimalikult palju uurimistulemusi ja teaduslikku informatsiooni kättesaadavaks teha; palub komisjonil läbi vaadata paindlikkuskriteeriumid, mis võivad selle eesmärgi saavutamist takistada, ning tõhustada teadmisi ja arengut;

36.  kiidab heaks avatud teadusandmete katseprojekti rahastuse kui esimese sammu nn avatud teaduse pilve suunas; tunnustab e-taristu ja superarvutite asjakohasust ja potentsiaali, avaliku ja erasektori sidusrühmade ning kodanikuühiskonna kaasatuse vajadust ja kodanike teadusalgatuste tähtsust selle tagamisel, et ühiskond etendaks probleemide määratlemisel ja käsitlemisel ning ühiselt lahenduste leidmisel aktiivsemat osa; kutsub komisjoni ning avaliku ja erasektori teaduskogukonda üles uurima uusi mudeleid, mis ühendavad erasektori pilve- ja võrguressursse ja avaliku sektori e-taristuid, ning kodanikukesksete tegevuskavade käivitamist teaduse ja innovatsiooni valdkonnas;

37.  tunnustab komisjoni hiljuti kasutusele võetud innovatsioonikeskuste kava, kuna need tugevdavad veelgi Euroopa innovatsioonimaastikku, aidates ettevõtetel, eelkõige VKEdel, parandada oma ärimudelit ja tootmisprotsessi;

38.  kutsub riiklikke kontaktpunkte üles aktiivsemalt osalema kvaliteedimärgise saanud projektide edendamises ja aitama nende jaoks leida teisi avaliku- ja erasektori rahastamisallikaid, milleks tuleks tugevdada riiklike kontaktpunktide võrgustiku sisest koostööd selles valdkonnas;

Soovitused 9. raamprogrammi kohta

39.  on veendunud, et ELil on potentsiaali saada maailma juhtivaks üleilmseks teadusuuringute ja teaduse keskuseks; on ka veendunud, et majanduskasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni soodustamiseks tuleks 9. raamprogramm võtta üheks Euroopa prioriteediks;

40.  tunnustab programmi „Horisont 2020“ edu ja võimendustegurit 1:11; palub komisjonil teha ettepaneku suurendada 9. raamprogrammi eelarvet 120 miljardi euroni; leiab, et peale eelarve suurendamise on vaja innovatsiooni siduvat raamistikku, ja kutsub seoses sellega komisjoni üles täpsustama innovatsiooni ja selle eri liikide mõistet;

41.  märgib, et ELi ees on palju olulisi ja dünaamilisi ülesandeid, ja kutsub komisjoni üles tagama koos Euroopa Parlamendiga kolmanda samba jaoks tasakaalustatud ja paindlik vahendite kogum, mis vastaks esilekerkivate probleemide dünaamilisele olemusele; juhib tähelepanu vajadusele tagada piisav eelarve konkreetsete ülesannete jaoks 3. samba raames, samuti vajadusele hinnata korrapäraselt nende ülesannete asjakohasust;

42.  kutsub komisjoni üles säilitama 9. raamprogrammis piisava tasakaalu alusuuringute ja innovatsiooni vahel; juhib tähelepanu vajadusele tugevdada teaduskoostööd; rõhutab, et oluline on koostööprojektidesse ja innovatsiooni paremini kaasata VKEd;

43.  soovitab komisjonil tugevdada 9. raamprogrammi ning teiste Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise vahendite koostoimet ning nende vahendite puhul nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil ja tihedas koostöös liikmesriikidega kasutusele võtta ühtlustatud instrumendid ja reeglid; palub komisjonil võtta ka tulevastes raamprogrammides arvesse standardimise olulist osa innovatsiooni valdkonnas;

44.  märgib, et 9. raamprogrammiga tuleks lahendada võimalik taotluste kuhjumise ja väikese edukuse määraga seonduv probleem, millega puututi kokku programmi „Horisont 2020“ puhul; soovitab kaaluda kahest etapist koosneva hindamissüsteemi taastamist, mille esimene etapp on ühtne ja teine etapp individuaalne, keskendunud konkreetsetele taotlejatele; kutsub komisjoni üles tagama piisavalt täielikud hindamiskokkuvõtted, kus näidatakse ka, kuidas saaks ettepanekut parandada;

45.  rõhutab, et Euroopa lisaväärtus peab jääma teadusuuringute raamprogrammi üheks vaieldamatuks põhielemendiks;

46.  palub komisjonil järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kaitse- ja tsiviilotstarbelised teadusuuringuid lahus hoida, et tagada kaks eraldiseisvat programmi, millel mõlemal on omaette eelarve, nii et see ei mõjutaks 9. raamprogrammi tsiviilotstarbeliste uuringute eelarvelisi eesmärke; palub komisjonil sellega seoses esitada parlamendile võimalikud moodused, kuidas kooskõlas aluslepingutega rahastada tulevast kaitseuuringute programmi, millel peaks olema eraldi eelarve uute vahenditega ja erireeglitega; rõhutab sellega seoses parlamentaarse järelevalve tähtsust;

47.  leiab, et tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate programmil on suurepärased tulevikuväljavaated ja see on hea vahend uuenduslike ideede ja oskusteabe levitamiseks riikide ja piirkondade tasandil;

48.  rõhutab seoses Pariisi kokkuleppe ja ELi kliimaeesmärkidega vajadust seada prioriteediks kliimamuutusi käsitlevate teadusuuringute ja kliimaandmete kogumise süsteemi rahastamine, eelkõige seetõttu, et USAs vähendatakse märkimisväärselt keskkonnauuringutega tegelevate teadusasutuste eelarvet; rõhutab vajadust tagada, et 100 % energiaprobleemide lahendamiseks mõeldud vahenditest eraldatakse taastuvenergiale, lõppkasutuseks ette nähtud energiatõhusale tehnoloogiale, nutikatele võrkudele ja ladustamisele; rõhutab vajadust tagada teadusuuringute rahastamine sellistes valdkondades nagu vähese ressursivajadusega põllumajandus, tervislik toit ja mitmekesisus, transpordi, veemajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse kestlikkuse mõõde;

49.  rõhutab, et teadusuuringute ja innovatsiooni 9. raamprogramm peaks aitama tugevdada ELi ühiskonna arengut ja konkurentsivõimet, edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning genereerida uusi teadmisi ja innovatsiooni, et leida lahendusi Euroopa peamistele probleemidele ja liikuda edasi Euroopa kestliku teadusruumi väljaarendamise suunas; hindab sellega seoses positiivselt raamprogrammi praegust sammastest koosnevat struktuuri ja kutsub komisjoni üles seda struktuuri järjepidevuse ja prognoositavuse tagamiseks säilitama; palub komisjonil seetõttu jätkata tööd, et suurendada programmi sidusust, lihtsust, läbipaistvust ja selgust, täiustada hindamisprotsessi, vähendada killustatust, dubleerimist ja vältida tarbetut halduskoormust;

50.  tunnistab, et haldusülesanded ja teadusuuringud on suures osas teineteist välistavad; rõhutab seetõttu, et oluline on hoida aruandekohustused minimaalses mahus, et liigne bürokraatia ei takistaks innovatsiooni ning oleks tagatud 9. raamprogrammi vahendite tulemuslik kasutamine ja samal ajal ka teadusuuringute sõltumatus; kutsub komisjoni üles võtma tõhusamaid meetmeid lihtsustamiseks;

51.  märgib, et komisjon räägib üha sagedamini toodangupõhisest toetusest; palub komisjonil täpsemalt määratleda mõiste „toodang“;

52.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama sünergiat raamprogrammi ja muude fondide vahel ning tegelema teadusuuringute puudujääkide probleemiga teatavate liikmesriikide lähenemispiirkondades, rakendades täiendavuse põhimõtet; peab kahetsusväärseks, et rahaeraldised struktuuri- ja investeerimisfondidest võivad viia teadus- ja arendustegevuse riiklike kulutuste vähendamiseni piirkondades, kus neid fonde rakendatakse, ja rõhutab, et fondidest eraldatavad vahendid peavad olema täienduseks riiklikele kulutustele; palub ka komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikku rahastamist käsitataks investeeringuna tulevikku ja mitte kuluna;

53.  märgib, et tulemuslik investeerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni struktuurifondide raames on võimalik üksnes siis, kui liikmesriikides on ettevalmistused korralikult tehtud; nõuab seetõttu riigipõhiste struktuurireformide soovituste ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute tihedamat seostamist;

54.  rõhutab vajadust uute tippkeskuste ja -piirkondade järele ning Euroopa teadusruumi jätkuva arendamise tähtsust; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tagada raamprogrammi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide parem koostoime; nõuab poliitikat, mis aitaks kõrvaldada selliseid takistusi nagu madalamad palgad ida- ja lõunapoolsetes liikmesriikides, et vältida ajude äravoolu; nõuab, et projekti tipptaset peetaks tähtsamaks kui juhtivate nn eliitkeskuste tipptaset;

55.  on seisukohal, et on tarvis tugevamaid stiimuleid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks investeeringuteks teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kui selle kohta on tehtud riigipõhised soovitused või on välja selgitatud puudused; märgib, et aastatel 2014–2020 suunatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu teadusuuringutesse ja innovatsiooni 65 miljardit eurot; teeb seetõttu ettepaneku, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemusreservi liikmesriikides kasutataks nii, et oluline osa struktuurifondidest saadavast tulust investeeritakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

56.  tunnustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020“ heatasemelist koostoimet tõendava kvaliteedimärgise põhimõtet ja potentsiaali, kuid märgib, et ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu liikmesriikides ei rakendata seda praktikas piisavalt; on seisukohal, et programmi „Horisont 2020” kaudu rahastamiseks esitatud projekte, mis on hinnatud rangetele valiku- ja hindamiskriteeriumidele vastavaks, kuid mida ei olnud võimalik rahastada eelarvepiirangute tõttu, tuleks rahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest, kui need vahendid on selleks kättesaadavad; rõhutab, et selline mehhanism tuleks luua ka ühiste teadusprojektide jaoks;

57.  kutsub komisjoni üles pakkuma 9. raamprogrammi kaudu noortele teadlastele rohkem toetust, näiteks üleeuroopaliste suhtlusvõrgustike loomise vahendeid, ja tugevdama rahastamiskavasid karjääri alustavatele teadlastele, kellel on pärast doktorikraadi saamist töökogemust alla kolme aasta;

58.  märgib, et Marie Skłodowska-Curie meetmed on teadlaste hulgas laialt tuntud rahastamisallikas, mis soodustab teadlaste liikuvust ja noorte teadlaste arengut; on seisukohal, et järjepidevuse huvides oleks soovitatav jätkata Marie Skłodowska-Curie meetmete rahastamist 9. raamprogrammi kaudu;

59.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles veelgi soodustama erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, kusjuures need peavad avaliku sektori investeeringuid täiendama, mitte asendama; tuletab meelde, et kaks kolmandikku SKP 3 %-st, mis on kavas rakendada teadus- ja arendustegevuse vajadusteks, peaks tulema erasektorist(25); tunnustab tööstuse senist panust ning kutsub erasektorit üles – võttes arvesse üldiselt nappe ressursse avaliku sektori investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse – suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning avatud juurdepääsu ja avatud teadusse, palub komisjonil kindlaks määrata suurtööstuse osalemise määr (laenude või toetuste kaudu või omal kulul), sõltuvalt konkreetse projekti Euroopa lisaväärtuse ulatusest ja projekti potentsiaalist toimida VKEsid hoogustava jõuna, ning võttes samal ajal arvesse iga sektori iseärasusi ja vajadusi; palub komisjonil jälgida mitterahalisi makseid, tagamaks, et tegemist on tegelike ja uute investeeringutega;

60.  kutsub komisjoni üles parandama 9. raamprogrammi projektide puhul era- ja avaliku sektori koostööreeglite läbipaistvust ja selgust, järgides hindamise tulemusi ja sellel põhinevaid soovitusi; palub komisjonil kontrollida ja hinnata praeguseid avaliku ja erasektori partnerluse tarbeks mõeldud vahendeid;

61.  rõhutab asjaolu, et vaatamata VKE instrumendile tuleks tööstuse kaasamist jätkuvalt toetada, kuna tööstusel on vajalikud teadmised paljudes valdkondades ja tööstuse rahaline panus on suur;

62.  peab kahetsusväärseks programmi „Horisont 2020“ soolise võrdõiguslikkuse mõõtme vallas saavutatud vahelduvaid tulemusi, kuna ainsa eesmärgina suudeti kindlustada naiste osakaal nõuanderühmades, samas kui naiste osa projekti hindamiskomisjonides ja koordinaatorite hulgas ning teadus- ja innovatsioonitegevuse sisu sooline mõõde jäävad allapoole eesmärgiks seatud taset; rõhutab vajadust parandada 9. raamprogrammis naiste osalemist ja soolise aspekti arvestamist ja saavutada programmi „Horisont 2020“ käsitlevas määruses sätestatud sihttasemed ning palub komisjonil teha uuringu tõkete või raskuste kohta, mis võivad tingida naissoo alaesindatuse programmis; kutsub liikmesriike üles looma Euroopa teadusruumi eesmärkidele vastavalt sooliselt tasakaalustatud õiguskeskkonda ja poliitilist keskkonda ning pakkuma muutusteks stiimuleid; tunnustab komisjoni soolise võrdõiguslikkuse suuniseid seoses programmiga „Horisont 2020“(26); tuletab meelde, et vastavalt nendele suunistele on sooline tasakaalustatus üks määrav tegur, et teha eelistus võrdse tulemusega künnise ületanud ettepanekute hulgast;

63.  märgib, et järgmises raamprogrammis tuleb arvesse võtta Ühendkuningriigi EList väljaastumist ja selle mõju; nendib, et teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele tulevad kasuks selged ja stabiilsed pikaajalised raamistikud ning et Ühendkuningriik on teaduse valdkonnas ühel juhtival kohal; soovib, et Ühendkuningriigi ja ELi vahelised võrgustikud ja koostöö teadusuuringute vallas jätkuksid ning et teatavatest tingimustest sõltuvalt leitaks kiiresti stabiilne ja rahuldav lahendus, millega tagataks, et EL ei kaota programmiga „Horisont 2020“ ja 9. raamprogrammiga saadud teaduslikke tulemusi;

o

o  o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 948.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 81.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 174.

(5)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 892.

(6)

ELT L 169, 7.6.2014, lk 54–178.

(7)

ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.

(8)

ELT L 192, 1.7.2014, lk 1.

(9)

ELT L 169, 7.6.2014, lk 1–53.

(10)

http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/hlg_issue_papers.pdf.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0052.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0075.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0311.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0320.

(15)

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta veebruari uuring „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Hinnang rakendamisele Euroopas.“

(16)

Vastu võeti üle 130 000 projektitaotluse, kinnitati 9 000 toetust, osalejaid oli 50 000 ja ELi rahastus 15,9 miljardit eurot.

(17)

Kaks kolmandikku SKP 3 % osast, mis on ette nähtud teadus- ja arendustegevuseks, peaks tulema tööstuselt. Vt Eurostati erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud: http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsc00031&plugin=1

(18)

http://ec.europa.eu/invest-in-research/pdf/download_en/barcelona_european_council.pdf

(19)

Kokku hõlmavad seitse ühist tehnoloogiaalgatust programmi „Horisont 2020“ rahalistest vahenditest üle 7 miljardi euro suuruse osa, mis on ligikaudu 10 % kogu „Horisont 2020“ eelarvest ja enam kui 13 % raamprogrammi taotlusvoorude jaoks tegelikult saadaolevatest rahalistest vahenditest (seitsme aasta jooksul u 8 miljardit eurot aastas).

(20)

Vt nõukogu 29. mai 2015. aasta järeldusi.

(21)

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2017. aasta veebruari uuring „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Hinnang rakendamisele Euroopas.“

(22)

Suur teadustaristu kuulub Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse ja vastab fondi eesmärkidele, kuid riiklikult jaotatavaid ERFi rahalisi vahendeid ei saa selle kaasrahastamiseks kasutada; uue teadustaristu rajamise kulud on ERFist rahastatavad, kuid tegevus- ja personalikulud mitte.

(23)

Komisjoni teatis „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733).

(24)

OpenAIRE aruanne: programmi „Horisont 2020“ kokku 10 684 projektist on lõpetatud 2017 (19 %) ja pooleli 8667. OpenAIRE on tuvastanud 6133 väljaannet, mis on seotud programmi „Horisont 2020“ 1375 projektiga.

(25)

Vt nõukogu 29. mai 2015. aasta järeldusi.

(26)

Vt soolise võrdõiguslikkuse suuniseid seoses programmiga „Horisont 2020“.http://eige.europa.eu/sites/default/files/h2020-hi-guide-gender_en.pdf


ANNEX

2. Origin, structure and purpose of the Horizon 2020 Framework Programme

2.1. Main issues to understand about the research framework programmes

European research policy has a legal base in the Treaty of Lisbon(1) which also introduced a legal basis for the creation of a European Research Area(2). So far, the European Commission has not taken legislative action in this domain and European research policy implementation has until now relied on soft law approaches. With the Research Framework Programmes, the EU started to become a player in research funding, with the main initial focus being on financing collaborative projects involving several Member States. Broadly speaking, only about 5% of the overall available European GBAORD(3) is funded by the FP. Around 80% of the GBAORD is confined to Member States, and 15% is implemented by longstanding European intergovernmental organisations such as ESA, CERN, etc.(4)

Still, the GDP allocated to R&D is still comparatively low in the EU-28 in relation to Japan or the US. Moreover, most of the EU Member States, especially those in which the Excessive Deficit Procedure was launched, have cut their spending on R&D&I due to the economic crisis. The EU’s share of world gross expenditure on research and innovation fell by 5% in the years from 2000 to 2013.

The first framework programme was established in 1983 for a four-year period. During the subsequent 30 years, successive FPs have provided financial support for the implementation of European research and innovation policies.

With the introduction of the European Research Area (ERA), the Open Method of Coordination and many other soft law approaches, the Union has started to coordinate national research policies (and eventually also national research programmes) since 2000. The FPs have always of course had a structuring effect on the national research systems, with the main idea of EU funding being to incentivise and leverage more national research funding. It was only with the introduction of ‘ERA instruments’ as of FP 6 (ERA-NETs, Article 185 initiatives), however, that this structuring influence became more evident and moved from the project level (at researcher and/or research unit level) to the Member State/funding bodies – or programme – level(5).

The introduction of the ERA was accompanied by the launch of the Lisbon process and the definition of the Barcelona goal for national research funding to reach 3% of GDP in 2010. This goal was renewed by another call for research funding to reach 3% by 2020 – the so called Europe 2020 Strategy (A strategy for smart, sustainable and inclusive growth) which was launched in March 2010. Today, the attainment of the 3% target is monitored by the Commission in the context of the European Semester(6) which is anchored upon extensive Member State reporting to the Commission. According to figures from 2015, the EU only invested 2.03%, with the individual figures for different countries ranging from 0.46% to 3.26%.(7)

In terms of topics funded, the purpose of the FPs has changed gradually from initially being an industry-focused programme to slowly opening up to basic research activities in universities. With the exception of the introduction of the European Research Council (ERC) funding for basic and frontier research only, the common feature of the FPs over the years was that they were always mission-oriented programmes serving commonly defined goals. The process in place for their adoption is through the co-decision procedure (now called the ordinary legislative procedure).

Finally, with the launch of the seven flagship initiatives in the context of the Europe 2020 Strategy in March 2010, the European Innovation Union(8) was introduced and with it the prerogative for innovation and competitiveness in Europe also moved into the research policy domain. H2020 is now one of the main tools with which the Innovation Union is being implemented.

2.2. Horizon 2020 - Overview

There is extensive information on H2020, its structure, rules and functioning(9), that does not need to be repeated here in detail. The description of the H2020 programme is limited to an illustration of the most relevant issues for the recommendations by the European Parliament.

As such, H2020 differs enormously from previous FPs insofar as it made the move to more research-generated innovation compulsory and introduced a more interdisciplinary impact-oriented societal challenge approach in contrast to the previous more mono-disciplined and sectoral approach taken until FP7. The approach of formulating mission-oriented programmes with predefined research results and prescribed research methods was abandoned in favour of a more openly defined societal challenge-oriented approach, in which the results are left open-ended and evolve over time. This approach also favours the early involvement of societal actors and opens the programme up to newcomers. Issues of transversal importance, such as the SME instrument or measures to improve synergies between H2020 and the structural funds, were also introduced.

H2020 is the world’s biggest Research and Innovation programme with nearly €80 billion of funding available over 7 years (2014 to 2020), and places the emphasis on excellent science, industrial leadership and tackling societal challenges. Its goals are to ensure that Europe produces world-class science, to foster innovation, and to make it easier for the public and private sectors to work together in delivering research and innovation.

Horizon 2020 is built around three main objectives:

1) Support for ‘Excellent Science’ – including grants for individual researchers from the European Research Council and Marie Skłodowska-Curie fellowships (formerly known as Marie Curie fellowships);

2) Support for ‘Industrial Leadership3 – including grants for small and medium-sized enterprises and indirect finance for companies through the European Investment Bank and other financial intermediaries;

3) Support for research to tackle ‘societal challenges’. During negotiations between the European Parliament and the Council it was decided to support research aimed at meeting seven broad challenges:

1.  Health, demographic change and wellbeing

2.  Food security, sustainable agriculture and forestry, marine, maritime and inland water research, and the bio-economy

3.  Secure, clean and efficient energy

4.  Smart, green and integrated transport

5.  Climate action, the environment, resource efficiency and raw materials

6.  Inclusive, innovative and reflective societies

7.  Secure and innovative societies

It also has two specific objectives:

4) Spreading excellence and widening participation

5) Science with and for society

and two separate institutions:

6) European Institute of Innovation and Technology (EIT)

7) The non-nuclear direct actions of the Joint Research Centre.

A number of priorities will be addressed across and within all three pillars of Horizon 2020. These include gender equality and the gender dimension in research; social and economic sciences and humanities; international cooperation; and fostering the functioning and achievement of the European Research Area and Innovation Union, as well as contributing to other Europe 2020 flagships (e.g. the Digital Agenda). At least 60% of the overall Horizon 2020 budget should be related to sustainable development, and climate-related expenditure should exceed 35% of the budget.

The management and implementation of the programme is complex. The overall budget for H2020 is managed by 9 different Commission Directorates-General and the JRC. Overall, 22 bodies implement different parts of the Horizon 2020 budget:

•  five Commission DGs

•  four executive agencies

•  four public‐public partnerships (P2Ps)

•  seven public‐private partnerships (PPPs)

•  the European Institute of Innovation and Technology (EIT)

•  the European Investment Bank (EIB).

The following graph tries to capture the complexity of the management and implementation of H2020

 

The specific programme is implemented by multiannual work programmes. Implementing powers are conferred on the Commission to adopt work programmes for the implementation of the specific programme. Several programme committees (each pillar has a number of committees and there is a main overall ‘strategic configuration’ committee) were set up to assist the Commission in preparing the work programmes. The preparation of work programmes also involves the consultation of stakeholders. For this purpose 19 Horizon 2020 Advisory Groups have been set up as consultative bodies to represent the broad constituency of stakeholders ranging from industry and research to representatives of civil society. Additional open and targeted consultation activities aim to obtain further views and contributions, including from the Enterprise Policy Group, the contractual Public-Private Partnerships (cPPPs), European Innovation Partnerships and European Technology Platforms.

3. The transition from FP 7 to Horizon 2020 and main improvements brought by Horizon 2020

The FP7 Final Evaluation Report by the High Level Expert Group(10) confirms that the move from FP7 to an adapted structure under H2020 was beneficial for the European research community and the logical next step at the time of the launch of H2020. The total budget of H2020 has been increased to about 77 billion euro which is nearly 50% more than the FP7budget. H2020 integrated elements from FP7 and existing, previously separate, funding programmes (CIP and EIT), which also accounts for the increase in the budget. However, in 2015, the planned budget for H2020 was cut by 2.2 billion euro to support the European Fund for Strategic Investments (EFSI). These cuts did not affect the ERC, Marie Skłodowska‐Curie Actions and the ‘Spreading excellence and widening participation’ programme, but fell on ‘Excellent Science’ (cut by 209 million euro), ‘Industrial Leadership’ (cut by 549 million euro) and ‘Societal Challenges’ (reduced by 1 billion euro).

The main improvements brought by H2020 as compared to its predecessor programmes can be summarised as follows(11):

•  High share of newcomers(12) in H2020 grant participation

The share of newcomers in 2014 and 2015 amounts to 49.0% of all participants on average for the entire H2020. The different programme parts display large differences in the share of new participants. The lowest share of newcomers is found in the Excellent Science Pillar, with the ERC having 1.4% of newcomer participations from calls in the first two years of Horizon 2020. The highest share of newcomers was recorded in the SME Instrument, where almost 79.6% of the participations came from organisations that had not taken part in FP7. The average for the Societal Challenge actions was 27.9% and within Industrial Leadership it was around 27.1%.

The share of newcomer participation per Member State differs between the EU-13 and EU-15. On average the EU-13 has a higher share (30.6%) of newcomer participation than EU-15 (24.7%). Malta and Romania had the highest shares of newcomer participation at 42.9% and 40.0% respectively, while Greece and United Kingdom had the lowest at 16.3% and 15.6%.

•  Much shorter time-to-grant

Compared to FP7, the first two years of implementation of Horizon 2020 have shown a significant reduction in the time that elapsed between the closure of a call and the signature of the Grant Agreement (the so-called time-to-grant – TTG). Under Horizon 2020, the Commission has committed itself to signing grant agreements within a period of eight months (245 days) for actions other than ERC actions. The average for both 2014 and 2015 is 90.7%. This constitutes a significant 33.4% improvement on the average TTG for the whole of FP7 (303 days).

•  Proven simplification

Compared to FP7, the design of Horizon 2020 brought a number of important simplifications:

  A radically simplified funding model.

  Under the MSCA, the use of simplified forms of grants.

  Streamlined ex-ante checks.

  Reduced requirements for work-time recording.

  Reduced audit burden.

  Faster granting processes.

  Fully paperless proposal and grant management.

4. Main areas of concern with the current H2020 implementation

The European Parliament has also identified areas of concern based on consultations with representatives of the research community in Europe:

•  Oversubscription - Lower success rate in H2020 as compared to FP7

The average success rates are substantially lower in H2020 than in FP7 (average of 19% from 2007 to 2013(13)) and different potential reasons for this are currently being discussed. These include research budget cuts in Member States, a less prescriptive approach in drafting the call texts in the work programmes allowing for more newcomers, and broader application of the two‐stage proposal schemes.

Furthermore, the increased attractiveness of the programme also explains the growing interest in Horizon 2020. In total, over 8 500 more proposals where submitted in 2015 than in 2014. This is reflected in lower success rates in 2015 than 2014 throughout Horizon 2020: in terms of numbers of proposals, from 13.2% to 10.7%, and in terms of funding, from 14.2% to 10.9%.

One worrying finding is the fact that an ever larger number of high quality proposals scoring above the threshold in the project proposal evaluation cannot be funded. A mere 22.7% of the proposals which scored above the threshold were retained for funding in 2015. This constitutes a significant decrease of 8.8 percentage points compared to 2014. In total for Horizon 2020, about one in four high quality proposals submitted was selected for funding. In numbers, 25 116 high quality proposals in the first two years of Horizon 2020 were not funded(14). This means that 77.3% of successful proposals could not be funded. The Commission calculates that H2020 would have needed an additional EUR 41.6 billion in the first two years to fund all proposals deemed excellent by independent evaluators. The extrapolated figure for the years to come until the end of the programme amounts to an additional EUR 145.6 billion if H2020 is to exploit European excellence potential to the maximum.

Table: Overall Success Rates(15)

 

•  Participation by third countries dropped by half

Horizon 2020 should contribute to maintaining the status of Europe as a key global player, in direct competition with the world’s top performing research regions. To achieve this, the programme should have a strategic vision and structure to support Europe in this. It should fulfil a strategic role when it comes to European co-ordination/prioritisation. In a nutshell, Horizon 2020 should be open, but in a strategic way.

However, the share of third country participation in FP7 was higher (i.e. 4.0% for all projects and 4.3% for collaborative projects). In H2020, third country participation in internationally open collaborative projects increased from 2.1% in 2014 to 2.8% in 2015, and for all projects from 1.7% in 2014 to 2.0% in 2015.

This has to do with the fact that the Commission has taken a radically new approach to international collaboration in H2020 as compared to FP7, changing the funding regime for third countries and abandoning the former INCO. The latter was replaced by strategic programming and roadmaps including flagship initiatives for collaboration with targeted non-EU countries. Much emphasis was also placed on multilateral funding through Member States. However, and especially when addressing the societal challenges as defined in H2020, a global approach requiring the involvement of all actors worldwide is imperative.

•  Insufficient definition of impact in H2020 projects

There are some concerns about the fact that the underlying definition of impact for H2020 projects poses problems for both project evaluators and researchers carrying out the project. In the long run, a fuzzy definition of impact will also disappoint research funders who will not be satisfied with the research outcomes. Collectively and especially when addressing societal challenges, the Commission and national governments will need to improve tracking outcomes and impact as well as broaden the definition of what constitutes impact. Different types of research produce different types of impact and evaluation processes need to reflect this. This discussion is connected with the need to better determine the place of innovation and the corresponding TRLs in research programme and project formulation. An overhaul of the H2020 indicators measured by DG RTD is needed.

It is to be noted that the legal base of H2020 states that it should support all stages of the research and innovation chain, so a concentration only on higher TRL levels is not a legal obligation but a political choice. The currently required high TRLs in Pillar 3 make it hard for vast sectors of the research landscape, such as universities, to compete. Focusing only on higher TRLs, while important to boost European industrial competitiveness, may limit the future absorption of disruptive innovations that are still in the pipeline of research projects with lower TRLs.

Generally, TRLs are based on a narrow perception of innovation as a linear model. TRLs thus do not capture the full complexity and bandwidth of innovation and exclude non-technological forms of innovation generated by fundamental or applied research, particularly from SSH research.

To a considerable extent, whole areas of research are being excluded from Horizon 2020 simply because the value they bring to society is not reflected well in the current impact and innovation definitions.

•  Lost focus on the European Research Area

It seems that current policymakers both in Member States and the Commission have lost interest in ERA. ERA progress reports have been launched since 2013 and one would as a consequence assume that a better database for ERA monitoring would also lead to common targets or corrective measures which would make the realisation of ERA successful. This is still not the case.

There are some concerns about this Commission’s reluctance to continue with the European Research Area project which is even anchored in the Treaty of Lisbon. H2020 should not come on top of what Member States are doing nationally and operate in isolation from them, but should be intrinsically linked, coordinated and aligned with Member States’ activities (as also laid down in the TFEU). H2020 should act as a pull factor for ERA to work better and should demonstrate clear EU added value. The overall poor progress made by Member States in reaching the 3% goal for GDP allocation to R&D by 2020 is intrinsically linked to this lost focus on ERA. In this respect joint programming, in which Council began to play a bigger role, is essential for ERA because it incentivises countries to prioritise nationally and enhances capacity building by collaborating across borders. Council should play a stronger role in defining common grand societal challenges that are then reflected in the Joint Programming Initiatives and in Horizon 2020.

The introduction of the 3 O’s(16) by Commissioner Moedas, after having declared that ERA was completed, reduced the potential of European research policy to marginal operational details within the much wider scope of ERA.

Taking ERA seriously would also improve the discussion on cohesion versus excellence within Europe. ERA is about capacity building, about national and regional coordination across borders, fostering mutual learning, avoiding redundancies and acting in a more strategic and efficient manner. Transnational cooperation has always been a good test bed to gather experience in order – at a later stage – to compete better when participating in H2020.

•  Addressing the innovation valley of death

The innovation process is characterised by the existence of a hard step between the development of an innovative product and its commercialisation. This gap is known as the innovation ‘valley of death’. SMEs are specifically vulnerable to this issue. They therefore need support to overcome this gap. A potential European Innovation Council (EIC), as proposed by Commissioner Moedas, should try to analyse the gaps and take action where needed.

A lot has been done already with the introduction of the Fast Track to Innovation and the SME Instrument which focuses on very high TRLs. However these had very low success rates (7%). One possibility, rather than investing even more, could be to decomplexify the EU funding landscape. There might be enough out there, but information on it is lacking.

This should not be the sole task of H2020 and other programmes should play a bigger role. H2020 cannot be overburdened to solve everything.

•  Widening participation

Despite the Sharing Excellence and Widening Participation instruments launched in the Horizon 2020 programme with its total budget of 816 million euro, there has been no significant increase in the share of low-performing European countries and regions in the framework programme.

Europe needs cohesion in terms of excellence and competitiveness and Horizon 2020, together with efforts by each Member State, are instruments to achieve that goal.

(1)

See Title XIX, Research and technological development and space, Articles 179 to 190 TFEU.

(2)

Article 182(5) TFEU.

(3)

GBAORD: Government budget appropriations or outlays for research and development.

(4)

Numbers have not significantly changed since 2009.

(5)

Arnold, Erik et alia: ‘Understanding the Long Term Impact of the Framework Programme’ Final report, December 2011.

(6)

The European Semester provides a framework for the coordination of economic policies between the countries of the European Union. It allows the EU Member States to discuss their economic and budget plans and to monitor progress at specific times throughout the year. Having assessed the EU governments’ plans (which detail the specific policies each country will implement to boost jobs and growth and prevent/correct imbalances, and their concrete plans to comply with the EU’s country-specific recommendations and general fiscal rules), the Commission presents each country with a set of country-specific recommendations, along with an overarching Communication.

(7)

‘Horizon 2020, the EU framework programme for research and innovation. European Implementation Assessment’. European Parliament Research Service.

(8)

http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm?pg=key.

(9)

e.g. EPRS Briefings, H2020 Participant Portal, National Contact Point websites, etc.

(10)

Commitment and Coherence: Ex‐Post‐Evaluation of the 7th EU Framework Programme (2007-2013), November 2015: https://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/fp7_final_evaluation_expert_group_report.pdf#view=fit&pagemode=none

(11)

Horizon 2020 Monitoring Report 2015:

http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/archive/h2020_monitoring_reports/second_h2020_annual_monitoring_report.pdf

(12)

Newcomers are defined as not having participated in FP7.

(13)

Seventh FP7 Monitoring Report 2013, see page 10: http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/archive/fp7_monitoring_reports/7th_fp7_monitoring_report.pdf

(14)

Horizon 2020 Monitoring Report 2015: http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/archive/h2020_monitoring_reports/second_h2020_annual_monitoring_report.pdf

(15)

Same source as for footnote 15.

(16)

Open Science, Open Innovation, Open to the World. Speech by Carlos Moedas, Commissioner for Research, Science and Innovation at the conference ‘A new start for Europe: Opening up to an ERA of Innovation’ in Brussels, 22 June 2015.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (26.4.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga

(2016/2147(INI))

Arvamuse koostaja: Nils Torvalds

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk on eraldada 3 % ELi SKPst teadus- ja arendustegevuseks;

B.  arvestades, et ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ keskne eesmärk on endiselt võimaldada teaduse tipptaset;

C.  arvestades, et hinnanguliselt toodab iga ELi teadus- ja arengutegevusele ning innovatsioonile kulutatud euro innovatsiooni ning uute tehnoloogiate ja toodete kaudu ligikaudu 11 eurot otsest ja kaudset majanduslikku kasu(1);

D.  arvestades, et ELi investeeringud eesliiniuuringutesse ja innovatsiooni on keskse tähtsusega, sest teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon loovad ELi tasandil märkimisväärset lisaväärtust, suurendavad ELi kui terviku konkurentsivõimet ning loovad tingimused majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks;

1.  rõhutab „Horisont 2020“ edukat rakendamist, mille tõestuseks on esitatud taotluste (millest suur osa on väga hea kvaliteediga) kasvav arv, sisemiste protsesside lihtsustamine ja toetuse määramiseni kuluva aja lühendamine; rõhutab, et „Horisont 2020“ raames paranesid tunduvalt menetluste lihtsustamine, sisemiste protsesside optimeerimine ja toetuse määramiseni kuluva aja lühendamine, nagu ka osalejate ja ametite head eelarvestamistavad; nõuab selles suunas edasiste edusammude tegemist üheksandas raamprogrammis, et tagada kõigile taotlejate jaoks juurdepääsetav lihtne ja selge ülesehitus; nõuab, et jätkataks toetustel ja rahastamisvahenditel põhinevat üliedukat toetuspõhist rahastamisskeemi, et üha tiheneva globaalse konkurentsi tingimustes säilitada Euroopa teadusasutuste ja ettevõtete konkurentsivõime;

2.  väljendab heameelt, et programmi rõhk on VKEdel, nende osalus kasvab ja programmi VKEdele mõeldud eelarve kasutussuutlikkus on silmapaistev; on sellest hoolimata seisukohal, et komisjoni eesmärk eraldada VKEde kaasamisele 8,65 miljardit eurot ei ole piisav; nõuab kaugemale ulatuvate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkide seadmist; palub komisjonil jätkata uurimist ja pakkuda välja uusi meetodeid COSME programmi, uue Euroopa innovatsiooninõukogu ja „Horisont 2020” tegevuse koordineerimiseks, et kõrvaldada VKEde osalemist endiselt takistavad tingimused ja teha programmile VKEde seas paremat reklaami;

3.  tuletab meelde, et ideede ja teadustöö põhjal konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste loomiseks on oluline investeerida teaduse, tehnoloogia ja ettevõtluskeskkonna edendamisse ning ajakohastamisse, arendada partnerlussuhteid riigiasutuste ja erasektori vahel ning kaasata sellesse arenguprotsessi akadeemilised ringkonnad, et suunata teadusuuringute tulemusi ühiskonna vajaduste rahuldamise suunas;

4.  rõhutab, et ELi rahastamine ei saa asendada riiklikke jõupingutusi, ning kutsub liikmesriike üles pöörama vastupidiseks teadus- ja arengutegevuse ning innovatsiooni vahendite kärpimise suundumust; usub, et see on toonud kaasa taotluste arvu suurenemise ja nende heakskiitmise määra languse;

5.  märgib suure murega, et programmi „Horisont 2020“ edukuse määr on võrreldes tema eelkäija, seitsmenda raamprogrammi eelmise perioodi määraga oluliselt langenud, sest ainult üks neljast kvaliteetsest ettepanekust saab rahastamise; tuletab meelde, et kui kõik 25 000 kvaliteetset ettepanekut oleksid saanud rahastuse, oleks programmi „Horisont 2020“ esimese kahe aasta jooksul olnud vaja 41,6 miljardit euro ulatuses rohkem vahendeid(2); peab kahetsusväärseks, et EL on jäänud ilma nendest võimalustest teadmistepõhise, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, nagu on ette nähtud strateegias „Euroopa 2020“;

6.  märgib, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ja programmi „Horisont 2020“ tuleks tõhusamalt planeerida, et nad täiendaksid teineteist parimal võimalikul moel;

7.  rõhutab, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide eelarve on surve all; avaldab kahetsust negatiivse mõju pärast, mida ELi eelarve maksekriis avaldas programmi rakendamisele praeguse mitmeaastase finantsraamistiku esimeste aastate jooksul; märgib muu hulgas, et 2014. aastal toimus seoses konkursikutsetega kunstlik viivitamine 1 miljardi euro ulatuses, ning et uute programmide eelmaksete tase on oluliselt vähenenud; toonitab sellega seoses, et kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 15 rakendati programmi „Horisont 2020“ (2014–2015) puhul rahaliste vahendite varasemat eraldamist; rõhutab, et varem eraldatud rahalised vahendid on programmis täielikult ära kasutatud, mis näitab kõrget tulemuslikkust ja valmisolekut kasutada ära isegi suuremaid summasid; rõhutab, et selline vahendite varasem eraldamine võtmine ei muuda programmide üldist rahastamispaketti, mistõttu eraldatakse mitmeaastase finantsraamistiku kestuse teises pooles vastavalt vähem assigneeringuid; kutsub eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni üles tagama tulevateks aastateks piisaval tasemel maksete assigneeringuid ja tegema kõik endast oleneva, et hoida kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku viimastel aastatel ära uue maksekriisi tekkimist;

8.  nõuab komisjonilt selle tagamist, et rahalise toetuse osa, mille EL on ette näinud seoses kliimamuutuste ja jätkusuutlikkusega, saavutataks programmis „Horisont 2020“;

9.  peab kahetsusväärseks, et programmi „Horisont 2020” eelarvet kärbiti 2,2 miljardi euro võrra, mis suunati ümber Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile; rõhutab parlamendi kohustust leevendada iga-aastase eelarvemenetluse raames selliste kärbete negatiivset mõju; tuletab meelde oma seisukohta, et uusi programme tuleks rahastada uutest eelarvelistest vahenditest; nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kaalutakse selle küsimuse käsitlemiseks üheksanda raamprogrammi vahendite suurendamist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile ümber suunatud vahendite abil;

10.  märgib, et järgmises raamprogrammis „Horisont 2020“ tuleb arvesse võtta Ühendkuningriigi EList lahkumist, ning et Ühendkuningriigist saab kolmas riik ja tema jätkuvale osalemisele seatakse tingimused; soovib, et lahendused leitaks kiiresti, arvestades Ühendkuningriigi juhtpositsiooni teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas ja tema olulist rolli teaduskoostöös üle kogu ELi;

11.  juhib tähelepanu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tohutule kasutamata potentsiaalile Euroopas ning vajadusele hoida andekaid teadlasi siin; rõhutab, kui oluline on tugevdada alusuuringute rahastamist tipptasemel teaduse ja tööstuse juhtpositsiooni valdkonnas; avaldab kahetsust, et sellised olemasolevate programmide puhul, nagu „Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad“, „Marie Skłodowska-Curie meetmed“ või „Innovatsioon VKEdes“ esitatakse toetustaotlusi kaugelt üle rahastamisvõimaluste; nõuab ülikoolidesse ettevõtlusinkubaatorite loomist, et arendada idufirmasid ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist; julgustab liitu jätkama tööd väga kaugelevaatavate rahastamisprogrammide suunas ka tulevikus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid rahalisi vahendeid kõikidele programmidele, mis saavad rahastamisvõimalusi kaugelt ületavaid toetustaotlusi;

12.  peab kiiduväärseks Euroopa innovatsiooninõukogu asutamist ning palub komisjonil esitada analüüs selle kohta, kuidas Euroopa innovatsiooninõukogu täiendab olemasolevaid teadusprogramme, ja mitte ei nõrgesta neid;

13.  rõhutab, et ELi eelarve peaks kajastama programmi „Horisont 2020“ ambitsioonikat eesmärki muuta EL maailma juhtivaks majanduseks ning teadusel ja innovatsioonil põhinevaks ühiskonnaks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken Marco Zanni, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Ivana Maletić, Pier Antonio Panzeri, Nils Torvalds, Marco Valli, Derek Vaughan, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Karin Kadenbach, Ramón Luis Valcárcel Siso

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Gérard Deprez, Nils Torvalds

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Bernd Kölmel

EFDD

Marco Valli

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Ivana Maletić, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Ramón Luis Valcárcel Siso, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský, Patricija Šulin

S&D

Nicola Caputo, Eider Gardiazabal Rubial, Karin Kadenbach, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Derek Vaughan, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

Verts/ALE

Jordi Solé, Monika Vana

2

ENF

Marco Zanni, Stanisław Żółtek

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Komisjon, 2015, „Kohustuste võtmine ja sidusus: ELi seitsmenda raamprogrammi järelhindamine“, lk 5.

(2)

Euroopa Komisjon, 2016, programmi „Horisont 2020“ 2015. aasta seirearuanne, lk 11.


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (30.3.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga

(2016/2147(INI))

Arvamuse koostaja: Matthijs Van Miltenburg

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et teadusuuringute tipptase ja konkurentsivõime peavad jääma ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi aluspõhimõteteks, samas kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärk peaks olema piirkondliku tasandi majanduskasv ja ühtekuuluvus; on seetõttu vastu uue raamprogrammi mis tahes kriteeriumitele või kvootidele, mille eesmärk on mõjutada geograafilist jaotust või ühtekuuluvust; palub komisjonil anda hinnang programmi „Horisont 2020“ tipptasemel teadmiste levitamist ja osalemise laiendamist toetavale vahendile ja võtta positiivse hinnangu korral see vahend üle ka 9. raamprogrammi, et saavutada teadustegevuse tasakaalustatud areng kogu ELis;

2.  märgib, et raamprogrammi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel on eesmärkide ja rõhuasetuse osas nii erinevaid kui ka sarnaseid jooni; märgib, et ühissätete määrusse 1. temaatilise eesmärgi lisamine teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni tugevdamiseks on oluliselt suurendanud teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu; on seisukohal, et tuleb jätkata jõupingutuste tegemist koostoime maksimeerimiseks nii programmi kui ka projekti tasandil; palub komisjonil täiendavalt analüüsida programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames tehtud kulutuste territoriaalseid mudeleid, et teha kindlaks need konkreetsed alad, kus tuleks suurendada assigneeringute koostoimet, ja luua projektide parimate tavade andmepank ning näidata võimalusi võimaliku tulevase koostoime saavutamiseks;

3.  tuletab meelde ELi eelarve katseprojekti „Teaduse tipptaseme saavutamine“ (S2E), millega jätkuvalt toetatakse piirkondi 13 liikmesriigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ja ELi muude rahastamisprogrammide vahelise koostoime arendamisel ja ärakasutamisel;

4.  on seisukohal, et teadus- ja uuendustegevuse aruka spetsialiseerumise strateegia (RIS3) on sobiv vahend piirkondliku innovatsiooni ökosüsteemide loomiseks, reformimiseks ja tugevdamiseks; juhib tähelepanu sellele, et RIS3 raames kindlaks määratud prioriteetide kohaselt tuleks arendada piirkondadevahelist koostööd, sest see võimaldab luua väärtusahelaid kõikjal ELis; palub komisjonil tugevdada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade edasist arengut RIS3 sõlmpunktidega; palub komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondadel suurendada jõupingutusi, et parandada aruka spetsialiseerumise strateegiate kvaliteeti ja nende strateegiate tõhusat rakendamist;

5.  on arvamusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde saab juba kasutada teadusuuringute taristu loomiseks ja arendamiseks ning see võimaldab liikmesriikidel saavutada tipptase teaduses; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid võib kasutada ka uuenduste ülevõtmiseks, avaliku ja erasektori investeeringute suurendamiseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning sidemete ja koostoime väljaarendamiseks ettevõtete, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vahel; soovib, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutataks pädevus- ja innovatsioonikeskuste, eelkõige Euroopale huvi pakkuvate keskuste tegevuse toetamiseks;

6.  on seisukohal, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavad tulemuslikud investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on võimalikud vaid juhul, kui liikmesriikidel on oma raamtingimused kindlaks määratud; tuletab meelde, et on oluline täita vastavaid ühtekuuluvuspoliitika eeltingimusi, näiteks aruka spetsialiseerumise vallas, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide oluline mõju innovatsioonile; nõuab seetõttu tugevat ja tasakaalustatud seost riigipõhiste struktuurireformide soovituste ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute vahel selles valdkonnas;

7.  kutsub ELi liikmesriike üles parandama innovatsiooni, teadusuuringuid ja arengutegevust soodustavaid tingimusi, eelkõige eesmärgiga suurendada 2020. aastaks avaliku ja erasektori kombineeritud investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni 3 %-ni SKPst ning ergutada teadusuuringute ja innovatsioonialast tegevust eelkõige vähem arenenud piirkondades; märgib, et on selge seos teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate riiklike investeeringute ja raamprogrammidest rahastatavate edukate projektitaotluste vahel;

8.  on seisukohal, et on tarvis tugevamaid stiimuleid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks investeeringuteks teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kui selle kohta on tehtud riigipõhised soovitused või on välja selgitatud puudused; järeldab, et ajavahemikus 2014–2020 suunatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu teadusuuringutesse ja innovatsiooni 65 miljardit eurot; teeb seetõttu ettepaneku, et liikmesriikides loodud tulemusreservi kasutatakse struktuurifondidest saadavast tulust olulise osa investeerimiseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

9.  väljendab heameelt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020“ vahelist heatasemelist koostoimet tõendava kvaliteedimärgise põhimõtte ja võimaluste üle, kuid märgib, et ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu liikmesriikides ei rakendata seda praktikas piisavalt; on arvamusel, et programmi „Horisont 2020” kaudu rahastamiseks esitatud projekte, mis vastavad rangetele valiku- ja hindamiskriteeriumidele, kuid mida ei olnud võimalik rahastada eelarvepiirangute tõttu, tuleks rahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest, kui need vahendid on selleks olemas; rõhutab, et selline mehhanism tuleks luua ka ühiste teadusprojektide jaoks;

10.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et programmi „Horisont 2020” eelarvet vähendati 2,2 miljardi euro võrra, et rahastada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi; on arvamusel, et EL peab jääma rahvusvahelises ulatuses konkurentsivõimeliseks ega tohiks kaotada oma teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali; rõhutab, et ELi teadusuuringutele piisava toetuse pakkumiseks tuleb 9. raamprogrammile ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele tagada 2020. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku raames piisav eelarve; teeb seetõttu ettepaneku suurendada 9. raamprogrammi eelarvet 100 miljardi euroni, mis hõlmaks ühtlasi suuremat VKEde vahendi sihtotstarbelist eelarvet ja mis tuleks tagada programmi kogu kestuse ajaks;

11.  palub komisjonil 9. raamprogrammi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määruste väljatöötamisel tagada raamtingimuste parandamine ja lihtsustamine, et suurendada koostoimet ja vastastikust täiendavust valdkonnapõhise teadusuuringute- ja innovatsioonipoliitika, struktuurifondide ning teadusuuringute ja innovatsiooni fondide ja programmide vahel; märgib, et 9. raamprogrammi vahenditest tuleks jätkata toetuse andmist eelkõige madala ja keskmise tehnoloogilise valmisoleku tasemega projektidele, kuna kõrgema tehnoloogilise valmisoleku tasemega projektid peaksid jääma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonda;

12.  märgib, et riigiabi eeskirjad kehtivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele, kuid mitte programmile „Horisont 2020”, kuigi nende kaudu saab rahastada kattuvate eesmärkidega sarnaseid projekte; rõhutab, et see põhjustab asjatuid probleeme seoses nende fondide vahelise koostoimega; rõhutab, et võrdsel kohtlemisel põhinev lähenemisviis menetlemisel, nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning raamprogrammi riigiabi ja abikõlblikkuse kuludega seoses, peaks muutuma juhtivaks põhimõtteks; nõuab, et komisjon esitakse ülevaate kehtivate riigiabi eeskirjade kohta, eelkõige seoses kvaliteedimärgist kandvate projektidega, ja määraks kindlaks, millised projektid enam riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse ei kuulu.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andor Deli, Josu Juaristi Abaunz, Ivana Maletić, Demetris Papadakis, Tomasz Piotr Poręba, Julia Reid, Davor Škrlec, Damiano Zoffoli, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Luigi Morgano

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

Andrew Lewer, Mirosław Piotrowski, Tomasz Piotr Poręba, Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D'Amato

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Andor Deli, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Milan Zver, Lambert van Nistelrooij

S&D

Andrea Cozzolino, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Luigi Morgano, Jens Nilsson, Demetris Papadakis, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Damiano Zoffoli

 

Davor Škrlec

1

EFDD

Julia Reid

2

0

GUE/NGL

Josu Juaristi Abaunz, Martina Michels

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (3.5.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga

(2016/2147(INI))

Arvamuse koostaja: Vilija Blinkevičiūtė

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1291/2013 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ)(1) artikli 14 lõiget 1 ja artiklit 16,

A.  arvestades, et programmiga „Horisont 2020“ süvalaiendatakse kooskõlas programmi käsitleva määruse artikli 16 nõuetega soolist võrdõiguslikkust ja soolist mõõdet teadusuuringute ja innovatsiooni puhul valdkondadeülese teemana kõigis tööprogrammi eri osades;

B.  arvestades, et programmis „Horisont 2020“ on kolm süvalaiendamise eesmärki: võrdsete võimaluste ja soolise tasakaalu edendamine projektimeeskondades, soolise tasakaalu tagamine otsuste tegemisel ning soolise mõõtme integreerimine teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud sisusse, mis peaks olema kvalitatiivne;

C.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse edendada soolist võrdõiguslikkust ja võtta soolist aspekti kõigis oma meetmetes igakülgselt arvesse; arvestades, et teadusuuringud ja innovatsioon on ELi majanduskasvu hoovad ning naiste suurem esindatus teaduses aitab kaasa innovatiivsete lahenduste levitamisele; arvestades, et naiste potentsiaali täielik ärakasutamine oskuste, teadmiste ja kvalifikatsiooni osas aitab edendada majanduskasvu, luua töökohti ja tõsta ELi konkurentsivõimet;

D.  arvestades, et ajavahemikul 2014–2015 oli naiste osakaal nõuanderühmades 51,9 %(2); arvestades, et see näitaja oli ainuke, mille puhul suudeti saavutada naiste osakaalu osas püstitatud eesmärk, mis antud juhul oli 50%; arvestades, et ekspertide andmebaasides registreeritud naissoost ekspertide osakaal oli 31,1% ja hindamiskomisjonides osalevate naiste osakaal 36,7 %(3); arvestades, et kummagi näitaja puhul ei saavutatud püstitatud 40% eesmärki;

E.  arvestades, et sooline mõõde oli teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud sisu puhul nähtav 36,2% toetatavate projektide puhul(4); arvestades, et ajavahemikul 2014–2015 oli programmi „Horisont 2020“ projektides osalevate naiste arv 35,8% kõikidest töötajatest, mis hõlmab ka muud kui teadustööd tegevaid töötajaid(5);

F.  arvestades, et programmi „Horisont 2020“, nagu kõikide teiste ELi programmide eesmärk on täita strateegiaga „Euroopa 2020“ seotud ja muud rahvusvahelised kohustused, nagu COP21 ning kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust käsitlev kestliku arengu eesmärk nr 5; arvestades, et nimetatud eesmärke ei saavutata uute innovatsiooniliste lahenduste ning teadus- ja arendustegevuseta; rõhutab siiski, et programm „Horisont 2020“ täiendab liikmesriikide endi investeeringuid teadustegevusse ja innovatsiooni;

1.  võtab teadmiseks, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse osas viimastel aastatel toimunud positiivsed muutused, ent juhib tähelepanu tugevale vertikaalsele ja horisontaalsele segregatsioonile, millega naised teadusmaailmas kokku puutuvad, ning olemasolevatele kultuurilistele ja institutsionaalsetele tõketele;

2.  väljendab heameelt asjaolu üle, et programmi „Horisont 2020“ raames toetatakse teadusasutusi soolise võrdõiguslikkuse kavade rakendamisel; väljendab heameelt ka komisjoni ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ühisprojekti üle luua soolise võrdõiguslikkuse kavade jaoks veebipõhine vahend, mis võimaldab välja selgitada parimad tavad ja jagada neid asjaomaste sidusrühmadega;

3.  rõhutab, kui oluline on säilitada võimalikult tihedad sidemed Ühendkuningriigi teadlastega, et vältida teadmussiirde katkemist või teadmiste kadu meditsiiniuuringute valdkonnas;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et töötajate sooliselt tasakaalustatud esindatus on üks programmi „Horisont 2020“ hindamiskriteeriume, kuna naised moodustavad üksnes 35.8 % tööjõust; kutsub komisjoni üles kehtestama järgmises raamprogrammis nõude, et alaesindatud soo minimaalne osalemismäär peab olema 40%; väljendab ühtlasi heameelt asjaolu üle, et taotlejatel on võimalus lisada oma ettepanekutesse toetuskõlblike kuludena soolist võrdõiguslikkust käsitlev koolitus ja konkreetsed sellealased uuringud;

5.  väljendab heameelt selle üle, et programmi „Horisont 2020“ soolise võrdõiguslikkuse mõõtme rakendamise jälgimiseks kasutatakse konkreetseid näitajaid, ent peab kahetsusväärseks, et üksnes 36,2% samal ajavahemikul kinnitatud toetuste puhul võeti teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud sisu puhul arvesse soolist mõõdet(6); kutsub seetõttu komisjoni üles seadma 9. raamprogrammist mis tahes toetuse saamise eeltingimuseks soolise mõju hindamise teostamise;

6.  märgib, et hetkel puuduvad näitajaid, millega mõõta nende projektide osakaalu, mis tegelevad konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse teemade ja nendega tihedalt seotud küsimustega, nagu: tervishoid (eelkõige emade ja vastsündinute tervis), vaesusega seotud ja tähelepanuta jäänud haigused, mida põevad proportsionaalselt rohkem naised ja lapsed, toit ja toitumine, vesi ja kanalisatsioon ning juurdepääs ressurssidele; võtab sellega seoses teadmiseks, et puuduvad näitajaid, millega mõõta selliste projektide teostamiseks korraldatud projektikonkursside osakaalu; kutsub komisjoni üles käsitlema tulevastes programmi „Horisont 2020“ iga-aastastes seirearuannetes ja uues raamprogrammis näitajaid kõikide nimetatud teemade kohta;

7.  väljendab heameelt soolise tasakaalu saavutamise üle programmi „Horisont 2020“ nõuanderühmades, kus naiste osakaal oli 2014. ja 2015. aastal 52%; peab siiski kahetsusväärseks, et ekspertide andmebaasides registreeritud naissoost ekspertide osakaalu ja hindamiskomisjonides esindatud naiste osakaalu puhul ei saavutatud alaesindatud soo 40% esindatuse eesmärki; palub komisjonil esitada uusi meetmeid sellise olukorra parandamiseks;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et programmi „Teadus ühiskonna osalusel ja ühiskonna heaks” üks eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus nii teadustegevuse kui ka teadusuuringute sisu puhul; väljendab lisaks heameelt toetuste üle, millega toetatakse teadusasutusi soolise võrdõiguslikkuse kavade rakendamisel ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust programmi „Horisont 2020” raames ja Euroopa teadusruumis; taunib siiski asjaolu, et puuduvad konkreetsed eelarveread programmis „Horisont 2020” määratletud eesmärkide jaoks;

9.  on seisukohal, et programmi „Horisont 2020” tulemuste hindamiseks on vaja täiendavat läbivaatamist, mis põhineks sellistel usaldusväärsetel ja võrreldavatel näitajatel, nagu naissoost osalejate ja naissoost projektikoordinaatorite osakaal programmis, eesmärgiga pakkuda välja kohandusi konkreetsete meetmete puhul, kui see on vajalik paremate tulemuste kindlustamiseks;

10.  palub komisjonil suurendada programmi „Horisont 2020“ eelarvet, et tõsta osalevate ülikoolide ja teadusasutuste arvu, ning kutsub liikmesriike üles lihtsustama naisuurijate ja -teadlaste juurdepääsu spetsiaalsetele toetustele, et edendada võrdõiguslikkust teaduskarjääri puhul ja edendada konkurentsivõimet ELis;

11.  kutsub liikmesriike üles programmis „Horisont 2020“ ja tulevases 9. raamprogrammis soolist mõõdet senisest enam arvesse võtma ning toetama ja tugevdama teadusasutuste, ettevõtete ja asjaomaste sotsiaalpartnerite dialoogi; nõuab soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide väljatöötamist strateegiates, programmides ja projektides teadusuuringute tsükli kõikides etappides;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama pingutusi, et likvideerida teadustöö tegijate puhul eelkõige töötingimuste osas valitsev struktuuriline sooline ebavõrdsus, nagu palgalõhe ja diskrimineerivad lepingutingimused, ning struktuuriline sooline ebavõrdsus naiste osakaalu puhul teadusasutuste ja ülikoolide juhatustes(7);

13.  rõhutab vajadust edendada VKEde rahastamisvahendi abil naisettevõtlust, et ergutada naisi käsitama ettevõtlust olulise karjäärivõimalusena, hõlbustades naiste juhitavate idufirmade jaoks juurdepääsu krediidile, vähendades bürokraatiat ja muid takistusi, et saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv; rõhutab ühtlasi, kui olulised on programmid naisettevõtjate ja naisteadlaste toetamiseks ning nõuab tungivalt, et EL toetaks konkreetsemalt nimetatud programme, sealhulgas selliste positiivsete meetmete abil nagu võrgustumis- ja nõustamisprogrammid ning luues asjakohased tingimused ja tagades igas vanuses naistele meestega võrdsed võimalused koolituse, edutamise ja ümberõppe osas;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama programmi „Horisont 2020“ puudutavate teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja teavituskampaaniate arvu ja mõju, et ergutada rohkem tütarlapsi valima loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika eriala ning hoogustada naiste osalemist teadusprojektides; kutsub komisjoni üles hindama, kas teavituskampaaniad on olnud sihipärased ja edukad naiste osalemise suurendamiseks teadusprojektides;

15.  ergutab liikmesriike edendama meetmeid ja algatusi, millega väärtustataks naiste juhipotentsiaali ja nende osalemist otsuste tegemisel, kasutades selliseid konkreetseid vahendeid, nagu mentorlus, võrgustike loomine ja rollimudelid naiste karjäärivõimaluste edendamiseks;

16.  kutsub komisjoni üles võtma programmi „Horisont 2020“ vahehindamise aruandes kasutusele kvalitatiivse lähenemise ja töötama aruande põhjal välja konkreetsed meetmed, millega mõõta soopõhist osalemise ja kaasamise määra, millest lähtuda programmi „Horisont 2020“ järelhindamisel;

17.  nõuab iseseisva eelarverea säilitamist soopõhiste struktuurimuudatusprojektide (nagu GERI projekt ajavahemikuks 2014–2016), aga ka muude soolise võrdõiguslikkuse teemade rahastamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

18.  nõuab, et 9. raamprogrammi ettepanekusse integreeritaks mõõdetavate eesmärkidega tõsiseltvõetav soolise võrdõiguslikkuse strateegia ning et uue raamprogrammi jaoks esildatavasse alusmäärusse lisataks täpsemalt sõnastatud ja konkreetsed eesmärgid soolise mõõtme integreerimiseks; peab oluliseks jätkuvalt toetada soolist võrdõiguslikkust kui valdkondadeülest eesmärki ja konkreetset rahastamiskõlbulikku valdkonda tööprogrammi igas eri osas.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

0

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Beatriz Becerra Basterrechea, Viorica Dăncilă, Arne Gericke, Anna Hedh, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Angelika Mlinar, Maria Noichl, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Eck, Rosa Estaràs Ferragut, Mariya Gabriel, Ildikó Gáll-Pelcz, Kostadinka Kuneva, Marc Tarabella, Monika Vana

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(2)

programmi „Horisont 2020“ 2015. aasta seirearuanne,

http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/archive/h2020_monitoring_reports/second_h2020_annual_monitoring_report.pdf.

(3)

Sealsamas.

(4)

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring, veebruar 2017.

(5)

Sealsamas.

(6)

Programmi „Horisont 2020“ 2015. aasta seirearuanne, lk 53–217.

http://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/archive/h2020_monitoring_reports/second_h2020_annual_monitoring_report.pdf

(7)

She Figures 2015. https://ec.europa.eu/research/swafs/pdf/pub_gender_equality/she_figures_2015-final.pdf#view=fit&pagemode=none


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Soledad Cabezón Ruiz, Jude Kirton-Darling, Constanze Krehl, Barbara Kudrycka, Olle Ludvigsson, Florent Marcellesi, Marian-Jean Marinescu, Marisa Matias, Markus Pieper, Sofia Sakorafa, Anne Sander, Pavel Telička, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Fabio Massimo Castaldo, Nicola Danti, Gabriele Preuß


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

50

+

ALDE

Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Pavel Telicka, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský, Anneleen Van Bossuyt

GUE

Xabier Benito Ziluaga, Jaromír Kohlícek, Marisa Matias, Sofia Sakorafa

PPE

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Christian Ehler, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Barbara Kudrycka, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Angelika Niebler, Markus Pieper, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

S&D

José Blanco López, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Danti, Adam Gierek, Theresa Griffin, Jude Kirton-Darling, Peter Kouroumbashev, Constanze Krehl, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Dan Nica, Miroslav Poche, Gabriele Preuβ, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

2

ENF

Angelo Ciocca, Jean-Luc Schaffhauser

5

0

Verts/ALE

Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Florent Marcellesi, Michel Reimon, Claude Turmes

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave