Menetlus : 2016/0282A(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0211/2017

Esitatud tekstid :

A8-0211/2017

Arutelud :

PV 04/07/2018 - 20
CRE 04/07/2018 - 20

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.9
CRE 05/07/2018 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0309

RAPORT     ***I
PDF 3613kWORD 493k
8.6.2017
PE 601.115v02-00 A8-0211/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL

(COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD))

Eelarvekomisjon

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöörid: Ingeborg Gräßle, Richard Ashworth

(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)

Arvamuse koostajad (*):

Jérôme Lavrilleux, tööhõive ja sotsiaalkomisjon

Jerzy Buzek, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Wim van de Camp, transpordi- ja turismikomisjon

Constanze Krehl, regionaalarengukomisjon

Paolo De Castro, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS(*)
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS(*)
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS(*)
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS(*)
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS(*)
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL

(COM(2016)0605 – C8-0372/2016 – 2016/0282(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0605),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõike 4 punkti b, artikleid 172, 175, 177 ja 178, artikli 189 lõiget 2, artikli 212 lõiget 2, artikli 322 lõiget 1 ja artiklit 349 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0372/2016),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 26. jaanuari 2017. aasta arvamust nr 1/2017(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, kalanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0211/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek   1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Võttes arvesse, et kuna pärast kolme aastat liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade rakendamist on vaja neid täiendavalt muuta, et kõrvaldada rakendamise kitsaskohad, suurendades paindlikkust, lihtsustada sidusrühmade ja talituste jaoks eeskirju ja keskenduda rohkem tulemustele, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/201214 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(1)  Võttes arvesse, et kuna pärast kolme aastat liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade rakendamist on vaja neid täiendavalt muuta, et kõrvaldada rakendamise kitsaskohad, suurendades paindlikkust, lihtsustada sidusrühmade ja talituste jaoks eeskirju, keskenduda rohkem tulemustele ning parandada juurdepääsu, läbipaistvust ja vastutust, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/201214 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

_________________

_________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saaks toimuda sisukas arutelu, oleks komisjoni ettepaneku arutamiseks tulnud ette näha nõuetele vastavad tähtajad.

Selgitus

Euroopa Parlament peab kahetsusväärseks, et kõnealuse ettepaneku arutamiseks ette nähtud tähtaegade puhul ei ole asjakohaselt arvesse võetud kaasseadusandja arvamusi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Eelarve aluspõhimõtted tuleks säilitada. Erivaldkondade, nt teadusuuringute, välistegevuse ja struktuurifondide valdkonna erandid neist aluspõhimõtetest tuleks läbi vaadata ja neid tuleks võimaluse korral lihtsustada, võttes arvesse nende jätkuvat asjakohasust, eelarve jaoks loodavat lisaväärtust ja sidusrühmade jaoks tekitatavat koormust.

(3)  Tuleks säilitada eelarve aluspõhimõtted, samuti volituste jaotus ning kontrollikoja keskne roll liidu auditeerimisel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 285 ja 287. Erivaldkondade, nt teadusuuringute, välistegevuse ja struktuurifondide valdkonna erandid neist aluspõhimõtetest tuleks läbi vaadata ja neid tuleks võimaluse korral lihtsustada, võttes arvesse nende jätkuvat asjakohasust, eelarve jaoks loodavat lisaväärtust ja sidusrühmade jaoks tekitatavat koormust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Kuni 10 % ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi vahenditest võib jätta eelarveaasta alguses eraldamata, et lisaks juba ettenähtud summadele oleks võimalik lisarahastamine, et reageerida olulistele ettenägematutele vajadustele, uutele kriisiolukordadele või olulistele poliitilistele muutustele kolmandates riikides. Kui neid eraldamata vahendeid ei seota aasta jooksul kohustustega, tuleks need kanda komisjoni otsusega üle järgmisse eelarveaastasse.

(4)  Kuni 10 % ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi vahenditest võib jätta eelarveaasta alguses eraldamata, et lisaks juba ettenähtud summadele oleks võimalik lisarahastamine, et reageerida olulistele ettenägematutele vajadustele, uutele kriisiolukordadele või olulistele poliitilistele muutustele kolmandates riikides. Kui neid eraldamata vahendeid ei seota aasta jooksul kohustustega, tuleks need kanda komisjoni otsusega üle järgmisse eelarveaastasse, tagades seejuures nende vahendite kasutamise algse rahastamisvahendi erieesmärkide kohaselt ning haldamise selle rahastamisvahendiga seotud asutuse poolt ja vastavate eeskirjade kohaselt.

Selgitus

Põhjendus peaks olema kooskõlas artikli 12 lõike 2 punktiga e, mis puudutab ainult ülekandmiseeskirju. Tuleks tagada, et üle kantud eraldamata vahendeid ei saa kasutada milleski muuks kui ainult vastava rahastamisvahendi eesmärkidel.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses ELi eelarvega. Tulemuspõhisust tuleks mõista usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte vahetu kohaldamisena. Assigneeringute kasutamisel tuleks samaaegselt võtta arvesse tulemuspõhisust, eesmärgipüstitust, näitajaid, tulemusi ja säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust. Selleks et vältida konflikte eri programmide olemasolevate tulemusraamistikega, peaksid viited tulemusterminoloogia osas piirduma eesmärkide ja nende saavutamisel tehtud edusammude jälgimisega.

(12)  Täpsustada tuleks tulemuspõhisuse kontseptsiooni seoses ELi eelarvega. Tulemuspõhisust tuleks mõista eesmärkide saavutamisena ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte vahetu kohaldamisena. Assigneeringute kasutamisel tuleks samaaegselt võtta arvesse püstitatud eesmärke ja tulemuspõhisust, näitajaid, tulemusi, täiendavust ja säästlikkust, tõhusust ja mõjusust, andmata programmi asjakohasuse kohta ennetavat hinnangut. Selleks et vältida konflikte eri programmide olemasolevate tulemusraamistikega, peaksid viited tulemusterminoloogia osas piirduma eesmärkide ja nende saavutamisel tehtud edusammude jälgimisega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  ELi toimimise lepingu artiklis 15 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult, näeb eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis ning tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades asjakohase teabe kõigi liidu vahendite saajate kohta, võttes arvesse kõigi selliste vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.

(14)  Läbipaistvuse põhimõte on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 15; selle kohaselt peavad institutsioonid tegema oma tööd võimalikult avalikult ning sellega nähakse liidu eelarve täitmise valdkonnas ette, et kodanikel peab olema võimalik teada saada, kus ja mis eesmärgil liidu rahalisi vahendeid kasutatakse. Selline teave soodustab demokraatlikku arutelu, aitab kodanikel osaleda liidu otsustusprotsessis, tugevdab institutsioonilist kontrolli ja järelevalvet liidu kulude üle ning suurendab märkimisväärselt liidu usutavust. Kommunikatsioon peaks olema rohkem suunatud vahendite saajatele, et suurendada kodanike jaoks nähtavust ning tagada samal ajal kindlaksmääratud meetmete abil teadete jõudmine toetusesaajateni. Sellised eesmärgid tuleks saavutada, avaldades täielikult (soovitatavalt moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutades) asjakohase teabe kõigi liidu vahendite saajate kohta, võttes arvesse nendesamade vahendite saajate konfidentsiaalsuse ja turvalisusega seotud õiguspäraseid huve ning füüsiliste isikute puhul nende õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Institutsioonid peaksid seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kohaldama teabe avaldamise suhtes valikulist lähenemisviisi. Avaldamisega seotud otsused peaksid põhinema asjakohastel kriteeriumidel, et anda sisulist teavet.

Muudatusettepanek   7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Teave selliste liidu vahendite kasutamise kohta, mille puhul toimub eelarve täitmine otse, tuleks avaldada institutsioonide veebisaidil ning see peaks sisaldama vähemalt nime, asukohta, summat ja vahendite eesmärki. Kõnealuses teabes tuleks arvesse võtta asjakohaseid kriteeriume, nagu meetme perioodilisus, liik ja olulisus.

(15)  Igal juhul tuleks püüda tagada toetusesaajaid käsitlevate andmete ülim läbipaistvus, ilma et see piiraks isikuandmete kaitse eeskirjade kohaldamist. Teave selliste liidu vahendite kasutamise kohta, mille puhul toimub eelarve täitmine otse, kaudselt ja koostöös liikmesriikidega, tuleks avaldada finantsläbipaistvuse süsteemis ja institutsioonide veebisaidil ning see peaks sisaldama vähemalt nime, asukohta, summat ja vahendite eesmärki. Kõnealuses teabes tuleks arvesse võtta asjakohaseid kriteeriume, nagu meetme perioodilisus, liik ja olulisus.

Muudatusettepanek   8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Liidu vahendite saajate nimi ja asukoht tuleks avaldada antud auhindade ja toetuste ning sõlmitud lepingute puhul pärast avaliku menetluse avamist taotluste või pakkumuste esitamiseks, nagu seda tehakse eelkõige konkursside, konkursikutsete ja pakkumiskutsete puhul, järgides ELi toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid ning eelkõige läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Lisaks peaks selline avaldamine kaasa aitama avaliku valikumenetluse kontrollile menetluses tagasilükatud taotlejate poolt.

(16)  Liidu vahendite saajate nimi ja asukoht tuleks avaldada antud auhindade ja toetuste ning sõlmitud lepingute puhul pärast avaliku menetluse avamist taotluste või pakkumuste esitamiseks ning eelkõige konkursside, konkursikutsete ja/või pakkumiskutsete puhul, et järgida ELi toimimise lepingus sätestatud põhimõtteid ning eelkõige läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Selline avaldamine peaks kaasa aitama avaliku valikumenetluse kontrollile edutute taotlejate poolt.

Selgitus

Selgem keelekasutus.

Muudatusettepanek   9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Vahendite saaja nime ja asukohta ning vahendite summat ja eesmärki ei tohiks avaldada, kui see ohustaks vahendite saaja puutumatust, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustaks tema õiguspäraseid ärihuve.

(22)  Vahendite saaja nime ja asukohta ning vahendite summat ja eesmärki ei tohiks avaldada, kui on olemas risk, et selline avaldamine võib seada ohtu vahendite saaja puutumatuse, mis on kaitstud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustaks tema õiguspäraseid ärihuve.

Muudatusettepanek   10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kaudse ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korral peaksid teabe vahendite saajate ning lõplike vahendite saajate kohta tegema kättesaadavaks isikud, üksused või määratud asutused, kes haldavad liidu vahendeid. Vajaduse korral tuleks üksikasjalikkuse aste ja kriteeriumid määrata kindlaks asjaomastes valdkondlikes eeskirjades ja neid võib täpsustada finantsraampartnerluse lepingutes. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks viite veebisaidile, kust võib leida teavet vahendite saajate ja lõplike vahendite saajate kohta.

(23)  Muude kui põhjenduses 15 nimetatud elementide puhul peaksid kaudse ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise korral teabe vahendite saajate ning lõplike vahendite saajate kohta kättesaadavaks tegemise eest vastutama isikud, üksused või määratud asutused, kes haldavad liidu vahendeid. Vajaduse korral tuleks üksikasjalikkuse aste ja kriteeriumid määrata kindlaks asjaomastes valdkondlikes eeskirjades ja neid võib täpsustada finantsraampartnerluse lepingutes. Komisjon peaks tegema kättesaadavaks viite veebisaidile, kust võib leida teavet vahendite saajate ja lõplike vahendite saajate kohta.

Muudatusettepanek   11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Kui iga finantsjuhtimises osaleja ülesanded ja kohustused on kindlaks määratud, võib neid vastutusele võtta üksnes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud tingimustel. Liidu institutsioonides on loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnad, kuid tõhususe huvides ja arvestades neile esitatud juhtumite piiratud arvu, on asjakohane anda nende ülesanded üle hiljuti loodud institutsioonidevahelisele toimkonnale, mis on moodustatud selleks, et hinnata taotlusi ja anda soovitusi halduskaristuste (menetlusest kõrvalejätmine ja rahaline karistus) kehtestamise kohta juhtumites, mille on talle edastanud komisjoni või muud liidu institutsioonid ja liidu asutused. Sellise üleandmise eesmärk on ka hoida ära dubleerimine ja vähendada vastuoluliste soovituste või arvamuste riske juhtumites, kuhu on segatud nii ettevõtja kui ka ELi töötaja. Säilitada tuleks menetlus, mille kohaselt eelarvevahendite käsutaja võib küsida kinnitust juhisele, mille ta leiab olevat eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, ning vabaneda sellise kinnituse saamisel mis tahes vastutusest. Selle rolli täitmisel tuleks nimetatud toimkonna koosseisu muuta.

(40)  Iga finantsjuhtimises osaleja, kelle ülesanded ja kohustused on kindlaks määratud, võib vastutusele võtta üksnes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud tingimustel. Tuleks luua spetsiaalne eraldiseisev institutsioonidevaheline toimkond. Kuna finantsrikkumiste küsimus on otseselt seotud institutsiooni distsiplinaarpädevusega ja seega automaatselt ka institutsiooni haldusautonoomiaga, tuleks seda, et toimkond on institutsioonidevaheline, rõhutada ka selle koosseisu kaudu.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Õiguskindluse huvides tuleks määrata kindlaks eeskirjad võlateate saatmisega seotud viivitamise puhuks.

(47)  Õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks määrata kindlaks eeskirjad võlateate saatmisega seotud viivitamise puhuks.

Muudatusettepanek   13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54)  Käesolevas määruses tuleks sätestada, et maksed tuleb teha kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja et selle tähtaja järgimata jätmise korral on võlausaldajatel õigus saada viivist, mis kantakse eelarvesse, välja arvatud liikmesriigid ja vastavalt uutele sätetele ka Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

(54)  Käesolevas määruses tuleks sätestada, et maksed tuleb teha kindlaksmääratud tähtaja jooksul ja et selle tähtaja järgimata jätmise korral on võlausaldajatel õigus saada viivist, mis kantakse eelarvesse, erandiks on siin liikmesriigid.

Selgitus

EIP gruppi ei tohiks siin kohelda muudest ELi eelarvevahendeid haldavatest üksusest ega liidu võlausaldajatest erinevalt. EIP grupi põhikirjas on sätestatud, et EIP grupp peab tagama, et tema kulud on kaetud. Kui lisada EIP/EIF selle sätte kohaldamisalasse, võib see tekitada reitinguagentuuride poolt seoses olemasolevate rahastamisvahenditega (nt EFSI, EIP välislaenude andmise volitus ja InnovFin) negatiivse reaktsiooni.

Muudatusettepanek   14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)  On oluline, et liikmesriikidel oleks võimalik taotleda, et vahendid, mis neile on eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, paigutatakse ümber liidu tasandil ja et komisjon haldab neid otsese või kaudse eelarve täitmise raames võimaluse korral asjaomase liikmesriigi eest. See võimaldaks optimeerida nende ressursside ja käesoleva määruse või valdkondlike määruste, sealhulgas EFSI määruse alusel loodud vahendite kasutamist, kuhu liikmesriigid taotleksid nimetatud ressursside ülekandmist. Selleks et tagada kõnealuste vahendite tõhus rakendamine, on vaja ette näha, et kui vahendid kantakse käesoleva määruse või valdkondlike määruste, sealhulgas EFSI määrusega loodud vahenditesse, kohaldatakse nende määruste eeskirju.

välja jäetud

Muudatusettepanek   15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks isiku või üksuse menetlusest kõrvale jätma juhul, kui ta on mõistetud lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega süüdi ametialaste käitumisreeglite tahtlikus või tahtmatus olulises rikkumises, sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega seotud kohustuste täitmatajätmises, liidu eelarvet kahjustavas pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus, terrorismi rahastamises, terrorismiga seotud õigusrikkumises, laste tööjõu kasutamises või muus inimkaubanduse vormis või eeskirjade eiramises. Samuti tuleks ta menetlusest kõrvale jätta juriidilise kohustuse tõsise rikkumise või pankroti korral.

(71)  Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks isiku või üksuse menetlusest kõrvale jätma juhul, kui ta on mõistetud lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises, sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega seotud kohustuste tahtlikus või tahtmatus täitmatajätmises, kui tema registrijärgne asukoht kuulub koostööd mittetegeva jurisdiktsiooni alla, hea maksuhaldustava nõuetega, sh õiglase maksukonkurentsiga seotud kohustuste täitmatajätmises, liidu eelarvet kahjustavas pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus, terrorismi rahastamises, terrorismiga seotud õigusrikkumises, laste tööjõu kasutamises või muus inimkaubanduse vormis või eeskirjade eiramises. Samuti tuleks ta menetlusest kõrvale jätta juriidilise kohustuse tõsise rikkumise või pankroti korral. Isik või üksus tuleks samuti kõrvale jätta juhul, kui ta ei täida maksustamise läbipaistvuse nõudeid ega avalikusta riikidepõhise aruandluse andmeid, nagu on nõutud direktiivis 2013/34/EL.

Muudatusettepanek   16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 72

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(72)  Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise või rahalise karistuse määramise ja sellekohase teabe avaldamise kohta või tema tagasilükkamise kohta, peaks ta tagama kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, võttes eelkõige arvesse olukorra tõsidust, selle mõju eelarvele, asjaomasest rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet ning isiku või üksuse valmidust teha uurimise läbiviimisel koostööd asjaomase pädeva asutusega ja tema panust uurimisse.

(72)  Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse isiku või üksuse menetlusest kõrvalejätmise või isikule või üksusele rahalise karistuse määramise kohta ja sellekohase teabe avaldamise kohta, peaks ta tagama kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, võttes eelkõige arvesse olukorra tõsidust, selle mõju eelarvele, asjaomasest rikkumisest möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskusastet ning isiku või üksuse valmidust teha uurimise läbiviimisel koostööd asjaomase pädeva asutusega ja tema panust uurimisse.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 80

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80)  On oluline, et menetlusest kõrvalejätmise ja rahalise karistuse hoiatavat mõju saaks tugevdada. Sellega seoses peaks hoiatavat mõju tugevdama võimalus avaldada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistusega seotud teavet, järgides täielikult andmekaitsealaseid nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (7). See peaks aitama tagada, et sama käitumine ei kordu. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks oma hindamistes arvesse võtma toimkonna soovitusi. Füüsiliste isikute puhul tuleks isikuandmeid avaldada ainult erandjuhul, mis on põhjendatav käitumise raskusaste või selle mõjuga liidu finantshuvidele.

(80)  On oluline, et menetlusest kõrvalejätmise ja rahalise karistuse hoiatavat mõju saaks tugevdada. Sellega seoses peaks hoiatavat mõju tugevdama võimalus avaldada kõrvalejätmise ja/või rahalise karistusega seotud teavet, järgides täielikult andmekaitsealaseid nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/6791a. See peaks aitama tagada, et sama käitumine ei kordu. Õiguskindluse huvides ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks täpsustada, millistes olukordades ei tuleks sellist teavet avaldada. Vastutav eelarvevahendite käsutaja peaks oma hindamistes arvesse võtma toimkonna soovitusi. Füüsiliste isikute puhul tuleks isikuandmeid avaldada ainult erandjuhul, mis on põhjendatav käitumise raskusaste või selle mõjuga liidu finantshuvidele.

 

________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek   18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 88

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(88)  Elektroonilise teabevahetuse ja dokumentide elektroonilise esitamise suunas toimunud arenguga, mis on oluline lihtsustusmeede, peaksid kaasnema selged tingimused, mille alusel kasutatavaid süsteeme aktsepteeritakse, et luua usaldusväärne õiguskeskkond, säilitades samal ajal osalejate, vahendite saajate ja eelarvevahendite käsutajate jaoks paindlikkuse, nagu sätestatud käesolevas määruses.

(88)  Elektroonilise teabevahetuse ja dokumentide elektroonilise esitamise, sealhulgas vajaduse korral e-riigihangete suunas toimunud arenguga, mis on oluline lihtsustusmeede, peaksid kaasnema selged tingimused, mille alusel kasutatavaid süsteeme aktsepteeritakse, et luua usaldusväärne õiguskeskkond, säilitades samal ajal liidu vahendite haldamisel osalejate, vahendite saajate ja eelarvevahendite käsutajate jaoks paindlikkuse, nagu sätestatud käesolevas määruses.

Muudatusettepanek   19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 96

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(96)  Oluline on tunnistada eripära, mida kätkevad segarahastamisvahendid, kus komisjon kombineerib oma rahalise toetuse finantseerimisasutuste omaga, ja selgitada rahastamisvahendeid käsitleva X jaotise kohaldamist.

(96)  Oluline on tõhustada selliste segarahastamisvahendite laadi ja kasutamist, kus komisjon kombineerib oma rahalise toetuse finantseerimisasutuste omaga, ja selgitada rahastamisvahendeid käsitleva X jaotise kohaldamist.

Muudatusettepanek   20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 97 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(97 a)  Töövõtjate ja alltöövõtjate osas tuleks tagada ülim läbipaistvus, tehes kättesaadavaks asjakohased andmed.

Muudatusettepanek   21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 105

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(105)  „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.

(105)  „Huvide konflikti“ all osutatakse tavapäraselt erinevatele olukordadele, mida on asjakohane täpsustada ja käsitleda erinevalt. Mõistet „huvide konflikt“ tuleks kasutada ainult juhtudel, kui niisugusesse olukorda on sattunud eelarve täitmise, auditi või kontrollimise eest vastutav üksus või isik või liidu institutsiooni ametnik või teenistuja. Kui ettevõtja püüab menetlust nõuetevastaselt mõjutada või saada konfidentsiaalset teavet, tuleks seda käsitada ametialaste käitumisreeglite raske rikkumisena, mille tulemusena võidakse kõnealune ettevõtja menetlusest kõrvale jätta. Lisaks võivad ettevõtjad sattuda olukorda, kus neid ei tohiks valida lepingut täitma ametialase huvide konflikti tõttu. Näiteks ei tohiks äriühing hinnata projekti, milles ta ise on osalenud, ning audiitoril ei tohiks olla võimalust auditeerida tema poolt eelnevalt kinnitatud raamatupidamise aastaaruandeid.

Muudatusettepanek   22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 108

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(108)  Liidu avalike hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida.

(108)  Liidu avalike hangete puhul peaks olema tagatud, et liidu vahendeid kasutatakse tulemuslikult, läbipaistvalt ja asjakohaselt, vähendades seejuures liidu vahendite saajate ja korraldusasutuste halduskoormust. Seda silmas pidades peaksid e-hanked aitama liidu vahendeid paremini kasutada ning suurendama kõigi ettevõtjate võimalusi lepinguid sõlmida. Kõik liidu institutsioonid, kes korraldavad avalikke hankeid, peaksid oma veebisaidil avaldama soetamise, kulude ja seire selge eeskirja ning kõik sõlmitud lepingud koos nende maksumusega.

Muudatusettepanek   23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 124

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(124)  Vaja on selgitada toetusi käsitleva jaotise kohaldamisala, eelkõige seoses sellega, mis liiki meetmed ja asutused vastavad toetuse saamise tingimustele, aga ka sellega, mis liiki juriidilisi kohustusi võib toetuste katmiseks kasutada. Eelkõige tuleks järk-järgult kaotada toetusotsused, sest nende kasutus on piiratud ja üha enam võetakse kasutusele e-hanked. Struktuuri lihtsustamiseks tuleks sätted, mis ei käsitle toetusi, vaid muid vahendeid, paigutada ümber määruse muudesse osadesse. Tuleks täpsustada, mis laadi asutused võivad saada tegevustoetust, sest liidu üldistes huvides tegutseva asutuse mõiste hõlmab ka asutusi, kellel on liidu poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk. Ühtlasi tuleks välja jätta liidu üldistes huvides tegutseva asutuse kitsas määratlus.

(124)  Vaja on selgitada toetusi käsitleva jaotise kohaldamisala, eelkõige seoses sellega, mis liiki meetmed ja asutused vastavad toetuse saamise tingimustele, aga ka sellega, mis liiki juriidilisi kohustusi võib toetuste katmiseks kasutada. Eelkõige tuleks järk-järgult kaotada toetusotsused, sest nende kasutus on piiratud ja üha enam võetakse kasutusele e-hanked. Struktuuri lihtsustamiseks tuleks sätted, mis ei käsitle toetusi, vaid muid vahendeid, paigutada ümber määruse muudesse osadesse. Tuleks täpsustada, mis laadi asutused võivad saada tegevustoetust, sest liidu üldistes huvides tegutseva asutuse mõiste hõlmab ka asutusi, kellel on liidu poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk.

Muudatusettepanek   24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 130

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(130)  Tuleks selgitada, millal võib kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarse hindamise asemel kasutada kontrollimist. Kontrollimine peaks keskenduma sellele, kas kindlasummalise makse, ühikuhindadel põhineva makse või kindlamääralise makse tegemise eeltingimused on täidetud, ja kui see on asjakohane, sealhulgas sellele, kas tulemused on saavutatud. Nimetatud eeltingimuste hulka ei tohiks kuuluda aruandlus toetusesaaja tegelikult kantud kulude kohta. Juhul kui vastutav eelarvevahendite käsutaja või komisjon on kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suuruse eelnevalt kindlaks määranud, ei tohiks neid enam järelkontrolli käigus vaidlustada. Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarne hindamine võib statistilistel ja metodoloogilistel eesmärkidel nõuda juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestusele. Regulaarse hindamise tulemusena võidakse ajakohastada edasiste lepingute puhul kohaldatavaid kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja kindlamääralisi makseid, kuid ei tohiks vaidlustada juba kokku lepitud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ega kindlamääraliste maksete suurust. Toetusesaaja raamatupidamisarvestusele on vaja juurdepääsu ka pettuse tõkestamise ja tuvastamise eesmärgil.

(130)  Tuleks selgitada, millal võib kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarse hindamise asemel kasutada kontrollimist. Kontrollimine peaks keskenduma sellele, kas kindlasummalise makse, ühikuhindadel põhineva makse või kindlamääralise makse tegemise eeltingimused on täidetud, ja kui see on asjakohane, sealhulgas sellele, kas tulemused on saavutatud. Nimetatud eeltingimuste hulka ei tohiks kuuluda aruandlus toetusesaaja tegelikult kantud kulude kohta. Kontrollimise sagedus ja ulatus peaks muu hulgas sõltuma toetusesaajaga seotud riskist, mis põhineb varasematel õigusnormide rikkumistel. Juhul kui vastutav eelarvevahendite käsutaja või komisjon on kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suuruse eelnevalt kindlaks määranud, ei tohiks neid enam järelkontrolli käigus vaidlustada. Kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste maksete regulaarne hindamine võib statistilistel ja metodoloogilistel eesmärkidel nõuda juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestusele. Regulaarse hindamise tulemusena võidakse ajakohastada edasiste lepingute puhul kohaldatavaid kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid ja kindlamääralisi makseid, kuid ei tohiks vaidlustada juba kokku lepitud kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ega kindlamääraliste maksete suurust. Toetusesaaja raamatupidamisarvestusele on vaja juurdepääsu ka pettuse tõkestamise ja tuvastamise eesmärgil.

Selgitus

Kontrollimisel tuleks keskenduda rohkem nendele toetusesaajatele, kes kujutavad endast liidu eelarvele suuremat riski. Riskil põhinev kontrollimine võimaldaks ELil kasutada halduse asemel rohkem vahendeid konkreetseteks meetmeteks.

Muudatusettepanek   25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 131 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(131 a)   Kasumi taotlemist keelav nõue peaks käesolevasse määrusesse alles jääma, et kaitsta riigi rahanduse ühte aluspõhimõtet. Kasumi taotlemist keelavat nõuet tuleks näha ühe peamise vahendina, mis aitab ära hoida riigi raha väärkasutamist.

Muudatusettepanek   26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 136

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(136)  Viimastel aastatel on liit kasutanud üha enam rahastamisvahendeid, mille abil on võimalik suurendada ELi eelarve finantsvõimendust, kuid samal ajal tekitab see eelarvele finantsriski. Lisaks rahastamisvahenditele, mis on juba hõlmatud finantsmäärusega, kasutatakse ka muid vahendeid, nagu eelarvelised tagatised ja finantsabi, mida on seni reguleeritud ainult asjaomastes alusaktides sätestatud eeskirjadega. On oluline luua ühine raamistik, mis tagaks ühtsete põhimõtete kohaldamise kõigi selliste vahendite suhtes, ning koondada need uude jaotisse, mis sisaldab lisaks olemasolevatele rahastamisvahendeid käsitletavatele eeskirjadele eraldi jagusid eelarveliste tagatiste ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

(136)  Viimastel aastatel on liit kasutanud üha enam rahastamisvahendeid, mis peaksid võimaldama suurendada ELi eelarve finantsvõimendust, kuid samal ajal tekitab see eelarvele finantsriski. Lisaks rahastamisvahenditele, mis on juba hõlmatud finantsmäärusega, kasutatakse ka muid vahendeid, nagu eelarvelised tagatised ja finantsabi, mida on seni reguleeritud ainult asjaomastes alusaktides sätestatud eeskirjadega. On oluline luua ühine raamistik, mis tagaks ühtsete põhimõtete kohaldamise kõigi selliste vahendite suhtes, ning koondada need uude jaotisse, mis sisaldab lisaks olemasolevatele rahastamisvahendeid käsitletavatele eeskirjadele eraldi jagusid eelarveliste tagatiste ja liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

Muudatusettepanek   27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 139

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(139)  Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabi kasutamiseks tuleb anda luba alusaktiga. Kui rahastamisvahendid on kehtestatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ilma alusaktita, peaks need eelarves heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.

(139)  Rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja usaldusfondide kasutamiseks tuleks anda luba alusaktiga.

Muudatusettepanek   28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 142

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(142)  Liidu poliitiliste eesmärkide täitmisel on kohane võtta arvesse huvide ühitamist, eriti asjaolu, et Euroopa Investeerimispangal ja Euroopa Investeerimisfondil on erialased teadmised rahastamisvahendite rakendamisel.

(142)  Liidu poliitiliste eesmärkide täitmisel on kohane võtta arvesse huvide ühitamist, eriti asjaolu, et Euroopa Investeerimispangal ja Euroopa Investeerimisfondil on erialased teadmised rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste rakendamisel.

Selgitus

EIP on ainus ELi finantseerimisasutus, mis on ELi toimimise lepingu kohaselt kohustatud ELi eesmärke, määrusi ja standardeid kohaldama ning mille auditeerimis- ja kontrollisüsteem on sätestatud ELi toimimise lepingus.

Muudatusettepanek   29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 164

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(164)  Komisjonil tuleks lubada asutada ja hallata liidu usaldusfonde, millest rahastataks hädaolukorra aegseid, hädaolukorra järgseid või temaatilisi meetmeid mitte ainult väljaspool ELi, vaid ka selle siseselt. Hiljuti Euroopa Liidus toimunud sündmused näitavad, et ELi-sisest rahastamist on vaja muuta paindlikumaks. See aitaks ühtlasi reageerida piiriülestele probleemidele, sest sise- ja välispoliitika vaheline piir muutub üha hägusemaks. Usaldusfondidele ette nähtud rahalise toetuse ja rahalise osaluse suhtes kehtivaid põhimõtteid on vaja täpsustada, et selgitada finantsjuhtimises osalejate ja usaldusfondi nõukogu kohustusi. Samuti on vaja määrata kindlaks eeskirjad, millega tagataks osalevate rahastajate õiglane esindatus usaldusfondi nõukogus ja vahendite kasutamiseks kohustuslik komisjoni poolthääl.

(164)  Usaldusfondide tõttu võivad oluliselt muutuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetavad eelarved ning sellega võib kaasneda oht, et rahastamisvahenditest antavaid vahendeid kasutatakse eesmärgil, mis ei ole ette nähtud alusaktides, millega need rahastamisvahendid on loodud. Usaldusfondid annavad aga lisaväärtust vahendite koondamise näol eeldusel, et niisugune koondamine ei piirdu eeskätt liidu vahenditega. Komisjonil tuleks lubada asutada ja hallata liidu usaldusfonde, millest rahastataks hädaolukorra aegseid, hädaolukorra järgseid või temaatilisi meetmeid väljaspool ELi. Nendele usaldusfondidele ette nähtud rahalise toetuse ja rahalise osaluse suhtes kehtivaid põhimõtteid on vaja täpsustada, et selgitada finantsjuhtimises osalejate ja usaldusfondi nõukogu kohustusi. Samuti on vaja määrata kindlaks eeskirjad, millega tagatakse osalevate rahastajate ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi õiglane esindatus usaldusfondi nõukogus ja vahendite kasutamiseks kohustuslik komisjoni poolthääl.

Selgitus

Raportöörid on seisukohal, et liidu usaldusfondide kohaldamisala laiendamine liidusisestele meetmetele ei ole praegu õige. Vt ka artikli 227 muudatusettepanekute selgitust.

Muudatusettepanek   30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 167

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(167)  Viis, kuidas institutsioonid praegu Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma kinnisvaraprojektidest aru annavad, peaks jääma samaks. Selleks et lubada institutsioonidel rahastada uusi kinnisvaraprojekte assigneeringutest, mis on saadud kinnisvara müügist, tuleks lisada viide sihtotstarbelisi tulusid käsitlevatele sätetele. See võimaldaks tulla toime institutsioonide kinnisvarapoliitika muutuvate vajadustega, vähendaks kulusid ja tagaks suurema paindlikkuse.

(167)  Viisi, kuidas institutsioonid praegu Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma kinnisvaraprojektidest aru annavad, tuleks parandada. Selleks et lubada institutsioonidel rahastada uusi kinnisvaraprojekte assigneeringutest, mis on saadud kinnisvara müügist, tuleks lisada viide sihtotstarbelisi tulusid käsitlevatele sätetele. See võimaldaks tulla toime institutsioonide kinnisvarapoliitika muutuvate vajadustega, vähendaks kulusid ja tagaks suurema paindlikkuse.

Muudatusettepanek   31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 169

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(169)  Erivahendite kiiremaks rakendamiseks on asjakohane kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi puhul komisjoni eelarvejao siseseid ümberpaigutusi, et lihtsustada vahendite kasutusele võtmise ja ümberpaigutamise menetlusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek   32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 170

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(170)  Selleks et tagada, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist pakutakse muutuvate poliitiliste prioriteetide toetamiseks kiiresti piisavalt vahendeid, peaksid kõigi kolme tegevussuuna soovituslikud protsendimäärad ja iga tegevussuuna alla kuuluvate valdkondade minimaalsed protsendimäärad olema paindlikumad. See peaks parandama programmi haldamist ja võimaldama suunata eelarve vahendid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas paremaid tulemusi andvatesse meetmetesse.

(170)  Selleks et tagada, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist pakutakse muutuvate poliitiliste prioriteetide toetamiseks kiiresti piisavalt vahendeid, peaksid kõigi kolme tegevussuuna soovituslikud protsendimäärad ja iga tegevussuuna alla kuuluvate valdkondade minimaalsed protsendimäärad olema paindlikumad, säilitades EURESi piiriüleste partnerluste osas ambitsioonika kasutuselevõtmise määra. See peaks parandama programmi haldamist ja võimaldama suunata eelarve vahendid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas paremaid tulemusi andvatesse meetmetesse.

Muudatusettepanek   33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 171

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(171)  Selleks et hõlbustada investeerimist kultuuri- ja jätkusuutliku turismi taristusse, tuleks kaotada teatavad piirangud selliste investeeringute toetamisel, ilma et see piiraks ELi keskkonnaalaste õigusaktide, eelkõige keskkonnamõju strateegilise hindamise või keskkonnamõju hindamise direktiivi täielikku kohaldamist, olenevalt sellest, kumb neist on asjakohane.

(171)  Investeeringud kultuuri- ja jätkusuutliku turismi väikesemahulisse taristusse tuleks säilitada, ilma et see piiraks ELi keskkonnaalaste õigusaktide, eelkõige keskkonnamõju strateegilise hindamise või keskkonnamõju hindamise direktiivi täielikku kohaldamist, olenevalt sellest, kumb neist on asjakohane. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võiks laiendada selliste investeeringute toetamist.

Muudatusettepanek   34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 172

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(172)  Selleks et reageerida üha suurenevast rändajate ja pagulaste sissevoolust tulenevatele probleemidele, tuleks kindlaks määrata eesmärgid, mida võib rändajate ja pagulaste toetamisel rahastada ERFist.

(172)  Selleks et reageerida üha suurenevast rändajate ja pagulaste sissevoolust tulenevatele probleemidele, tuleks kindlaks määrata eesmärgid, mida võib rahvusvahelise kaitse alla kuuluvate rändajate ja pagulaste toetamisel rahastada ERFist. See toetus võib olla tulemuslik, eelkõige suurte rändevoogudega silmitsiseisvates riikides, kui sellega kaasneb kogu Euroopas tegelik solidaarsuse põhimõtte rakendamine ning seega meetmed, mille eesmärk on koormust õiglaselt jagada.

Muudatusettepanek   35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 172 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(172 a)  Horisontaalsed põhimõtted, st partnerluste kaasamine, säästev areng, sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine, on andnud olulise panuse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikku rakendamisse ning neid tuleks pidada eeltingimusteks mis tahes liiki investeeringute puhul, mis on seotud ELi eelarve, sealhulgas rahastamisvahendite ja EFSIga.

Muudatusettepanek   36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 176

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(176)  Selleks et saavutada rände- ja varjupaigaprobleemidega toimetulekuks liidu fondide maksimaalne koostoime, tuleks valdkondlike eesmärkide kajastamisel iga fondi eeskirjades sätestatud prioriteetides tagada, et need hõlmavad fondi asjakohast kasutamist nimetatud probleemide lahendamiseks.

(176)  Selleks et saavutada rände- ja varjupaigaprobleemidega toimetulekuks liidu fondide maksimaalne koostoime, tuleks valdkondlike eesmärkide kajastamisel iga fondi eeskirjades sätestatud prioriteetides tagada, et need hõlmavad fondi asjakohast kasutamist nimetatud probleemide lahendamiseks. Vajaduse korral on soovitatav kooskõlastamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga.

Muudatusettepanek   37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 178

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(178)  Ühtekuuluvuspoliitika raames liikmesriikidele eraldatud rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on vaja lubada liikmesriikidel paigutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud summasid ümber finantsmääruse või valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse.

välja jäetud

Muudatusettepanek   38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 178 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(178 a)   Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahalised vahendid peaksid olema rangelt ette nähtud üksnes selleks, et toetada ühise kalanduspoliitika raames mere bioloogiliste ressursside kaitset, neid ressursse kasutava kalapüügi ja laevastiku haldamist, magevee bioloogilisi ressursse ja vesiviljelust ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist.

Muudatusettepanek   39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 199 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(199 a) Kooskõlas määruse (EL) nr 1296/2013 põhjenduses 10 ja käesoleva määruse artiklis 176 esitatud soovitustega peaksid liikmesriigid sagedamini kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi ja ühekordsete kindlasummaliste koondmaksetega rahastamist, et vähendada seonduvat halduskoormust ning lihtsustada vahendite eraldamist käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek   40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 199 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(199 b)  Suurema tõhususe saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik sagedamini kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi ja ühekordsete kindlasummaliste koondmaksetega rahastamist, et vähendada seonduvat halduskoormust ning lihtsustada vahendite eraldamist käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek   41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 200

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(202)  Selleks et hõlbustada lihtsustatud kuluvõimaluste kiiremat ja sihipärasemat kasutuselevõttu, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles määratakse kindlaks ühikuhindade standardastmestik või kindlamääralised maksed, nende aluseks olev aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod ning maksed, mis ei põhine kuludel, vaid programmi rakendamisel tehtud edusammudega või programmi tulemuste saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(200)  Selleks et hõlbustada lihtsustatud kuluvõimaluste kiiremat ja sihipärasemat kasutuselevõttu, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesolevat määrust täiendavaid õigusakte, milles määratakse kindlaks investorite diferentseeritud kohtlemise mõiste ja selle kohaldamise tingimused, ühikuhindade standardastmestik või kindlamääralised maksed, nende aluseks olev aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod ning maksed, mis ei põhine kuludel, vaid programmi rakendamisel tehtud edusammudega või programmi tulemuste saavutamisega seotud tingimuste täitmisel. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek   42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(239)  Selleks et tõhustada Euroopa ühendamise rahastu tegevust, võib luua selle raames ühe või mitu segarahastamisvahendit. Segarahastamisvahendist tuleks rahastada segarahastamist, mille puhul liidu eelarvest saadud tagastamatu abi ja/või rahastamisvahendid, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu omakapitaliinstrument ja laenuinstrument, mis on omavahel ühendatud, ühendatakse rahastamisega, mis on saadud EIP grupilt (sealhulgas EFSI raames), arenguabi- või muudelt finantseerimisasutustelt või investoritelt.

(239)  Selleks et tõhustada Euroopa ühendamise rahastu tegevust, võib luua selle raames segarahastamisvahendeid. Segarahastamisvahendist saaks rahastada segarahastamistoiminguid, mille puhul ühendatakse tagastamatu toetuse vormid, nagu liikmesriikide eelarvest makstavad toetused, Euroopa ühendamise rahastu toetused ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning/või liidu eelarvest pärit rahastamisvahendid, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu omakapitaliinstrumendi ja laenuinstrumendi kombinatsioonid, EIP grupilt (sealhulgas EFSI raames), riiklikelt tugipankadelt, arenguabi- või muudelt finantseerimisasutustelt või investoritelt saadud rahalised vahendid ja/või erasektori rahaline toetus, sealhulgas nii otsene kui ka kaudne rahaline toetus, mida võib muu hulgas eraldada avaliku ja erasektori partnerluste kaudu.

Selgitus

Segarahastamine peaks soodustama riikide ja ELi eelarvest eraldatud vahendite ja erainvestoritelt saadud toetuse ulatuslikku kombineerimist, et optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist ja kaasata võimalikult palju erainvesteeringuid.

Muudatusettepanek   43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(239 a)  Segarahastamisvahendite haldamine peaks põhinema finantsmääruse kohasel eelhindamisel ning selle puhul tuleks arvesse võtta kogemusi, mis on saadud Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkursi käigus, millele on osutatud 20. jaanuaril 2017. aastal avaldatud Euroopa ühendamise rahastu mitmeaastases tööprogrammis (2017). Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid tuleks luua mitme- ja/või iga-aastaste tööprogrammidega ning vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1316/2013 artiklitega 17 ja 25. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse iga segarahastamisvahendi rakendamise kohta läbipaistval viisil ja ettenähtud ajal aru.

Selgitus

Segarahastamisvahendite loomisel ja kasutamisel tuleb järgida selgelt kindlaks määratud ja läbipaistvat haldusprotsessi ning võtta arvesse kogemusi, mis saadakse käimasolevast 2017. aasta Euroopa ühendamise rahastu koordineerimise projektikonkursist (segarahastamise projektikonkurss). Eelkõige selleks, et Euroopa Parlament saaks valvata Euroopa ühendamise rahastu järele, tuleb segarahastamisvahendite loomisel ja segarahastamistoimingute tegemisel järgida Euroopa ühendamise rahastu tööprogrammi tsüklis ette nähtud kavandamis- ja otsustusmehhanisme.

Muudatusettepanek   44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(239 b)  Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk on soodustada ja ühtlustada üheainsa taotluse esitamist kõigi toetusevormide, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust antavate liidu toetuste ja erasektorist pärit rahaliste vahendite puhul. Segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema teha taotlusprotsessi tehnilised ja rahalised aspektid ühtse hindamismenetluse abil projektide elluviijate jaoks lihtsamaks.

Muudatusettepanek   45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(239 c)  Tänu Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele peaks projektide esitamise ajakava muutuma paindlikumaks ning projektide kindlaksmääramine ja rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks. Samuti peaksid need vahendid suurendama asjassepuutuvate finantseerimisasutuste vastutust ja kohustusi ning vähendama ohtu, et projektide, milleks on eraldatud toetused, rahaline lõpetamine ebaõnnestub ja seetõttu projektidele makseid ei tehta.

Muudatusettepanek   46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 239 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(239 d)  Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid peaksid parandama liikmesriikide, komisjoni, EIP, riiklike tugipankade ja erainvestorite vahelist koordineerimist, teabevahetust ja koostööd, et luua tugev projektide reserv ja seda toetada, mis on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu poliitikaeesmärkidega.

Muudatusettepanek   47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 240

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(240)  Euroopa ühendamise rahastu raames loodud segarahastamisvahendi eesmärk peaks olema suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt. Lisaks peaks segarahastamisvahend tagama toetatavate meetmete majandusliku ja finantsjätkusuutlikkuse.

(240)  Euroopa ühendamise rahastu raames loodud segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste mitmekordistavat mõju, meelitades ligi täiendavaid rahalisi vahendeid erainvestoritelt, tagades sellega erainvestorite maksimaalse osalemismäära. Lisaks peaksid segarahastamisvahendid tagama toetatavate meetmete majandusliku ja finantsjätkusuutlikkuse ning aitama tagada investeeringute võimendava mõju. Need peaksid aitama saavutada liidu eesmärgid Pariisi kliimakonverentsil (COP 21) püstitatud sihtide ning töökohtade loomise ja piiriülese ühenduvuse osas. Kui meetmete rahastamiseks kasutatakse nii Euroopa ühendamise rahastut kui ka EFSIt, peaks kontrollikoda viima läbi hindamise, et analüüsida, kas need vahendid aitavad nimetatud eesmärke saavutada.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 240 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(240 a)   EIP tagatisfondi rahastamine EFSI raames tuleb liidu eelarvest. EIP-l peaks seetõttu olema võimalik süstemaatiliselt sekkuda, et anda esimese järjekoha kahju tagatisi ühistes rahastamismehhanismides liidu eelarvest juba toetatavate toimingute jaoks, nagu Euroopa ühendamise rahastu ja EFSI, et võimaldada ja hõlbustada täiendavust ja erasektori kaasinvestorite osalemist seoses Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditega.

Muudatusettepanek   49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(241)  Selleks et toetada selliste projektide rakendamist, mis on seoses põhivõrgukoridoride, piiriüleste ühenduste ja muude põhivõrgu lõikudega üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks kõige suurema lisaväärtusega, on vaja muuta mitmeaastase tööprogrammi rakendamine paindlikuks, võimaldades kasutada ära kuni 95 % määrusega (EL) nr 1316/2013 eelarvest ette nähtud rahalistest vahenditest.

välja jäetud

Muudatusettepanek   50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(241 a)  Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonisektor erineb laadilt Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja energiasektoritest (väiksema keskmise toetussumma ning kulude ja projektide liigi poolest), seega peaksid sertifitseerimiskohustusega seonduvad kulud olema väiksemad, et hoida ära toetusesaajate ja seotud tegevustes osalevate liikmesriikide tarbetut koormamist, tegemata sealjuures järeleandmisi usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise osas.

Muudatusettepanek   51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(241 b)  Segarahastamisvahendite haldamine peaks põhinema finantsmääruse kohasel eelhindamisel ning selle puhul tuleks arvesse võtta kogemusi, mis on saadud Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkursi käigus, millele on osutatud 20. jaanuaril 2017. aastal avaldatud Euroopa ühendamise rahastu mitmeaastases tööprogrammis (2017)1a. Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid tuleks luua mitme- ja/või iga-aastaste tööprogrammidega, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1316/201311b artiklite 17 ja 25 alusel. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule antakse iga segarahastamisvahendi rakendamise kohta läbipaistval viisil ja ettenähtud ajal aru.

 

________________

 

1 a Komisjoni 20. jaanuari 2017. aasta rakendusotsus, millega muudetakse komisjoni rakendusotsust C(2014)1921, millega kehtestatakse 2014.–2020. aasta mitmeaastane tööprogramm, et anda finantsabi Euroopa ühendamise rahastu valdkonnas – Transpordisektor C(2017)0164.

 

1 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129–171).

Muudatusettepanek   52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(241 c)  Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendite eesmärk on soodustada ja ühtlustada üheainsa taotluse esitamist kõigi toetusevormide, kaasa arvatud Euroopa ühendamise rahastust antavate liidu toetuste ja erasektorist pärit rahaliste vahendite puhul. Segarahastamisvahendite eesmärk peaks olema teha taotlusprotsessi tehnilised ja rahalised aspektid ühtse hindamismenetluse abil projektide elluviijate jaoks lihtsamaks.

Muudatusettepanek   53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(241 d)  Tänu Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahenditele peaks projektide esitamise ajakava muutuma paindlikumaks ning projektide kindlaksmääramine ja rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks. Samuti peaksid need vahendid suurendama asjassepuutuvate finantseerimisasutuste vastutust ja kohustusi ning vähendama ohtu, et projektide, milleks on eraldatud toetused, rahaline lõpetamine ebaõnnestub ja seetõttu projektidele makseid ei tehta.

Muudatusettepanek   54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 241 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(241 e)  Euroopa ühendamise rahastu segarahastamisvahendid peaksid parandama liikmesriikide, komisjoni, EIP, riiklike tugipankade ja erainvestorite vahelist koordineerimist, teabevahetust ja koostööd, et luua tugev projektide reserv ja seda toetada, mis on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu poliitikaeesmärkidega.

Muudatusettepanek   55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 242

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(242)  Digitaalteenuste taristu valdkonna meetmete puhul võib praegu kasutada ainult toetusi ja hankeid. Selleks et nimetatud meetmed oleksid võimalikult tõhusad, peaks saama neid toetada ka rahastamisvahendite kaudu.

(242)  Digitaalteenuste taristu valdkonna meetmete puhul võib praegu kasutada ainult toetusi ja hankeid. Selleks et tagada digitaalteenuste taristu võimalikult tõhus toimimine, peaks saama neid meetmeid toetada ka muude rahastamisvahendite kaudu, mida praegu Euroopa ühendamise rahastu raames kasutatakse, sh uuenduslike rahastamisvahendite kaudu.

Muudatusettepanek   56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 252 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(252 a)  Enne ettepaneku esitamist käesoleva määruse muutmiseks peaks komisjon koostama mõjuhinnangu kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega1a.

 

__________________

 

1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Selgitus

Vastavalt artikli 278 a (uus) kohta esitatud muudatusettepanekule on raportöörid seisukohal, et kuigi finantsmääruse muutmise ettepanekus on tehtud suuri muudatusi, ei hinnanud komisjon nende mõju, kuigi institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes on seda nõutud. Seetõttu peavad raportöörid vajalikuks teha mõjuhinnang käesoleva määruse muutmisel alati kohustuslikuks.

Muudatusettepanek   57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 253 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(253 a)  Põllumajandusturud peaksid olema läbipaistvad ja hinnateave peaks olema kõikidele asjaomastele isikutele kättesaadav ja kasulik. Liidu ülesannete hulka kuulub ka läbipaistvuse edendamine liidu turul. Seetõttu peaks ühise põllumajanduspoliitika järgmine reform suurendama turu läbipaistvust iga sektori jaoks loodud põllumajandustoodete hinnavaatluskeskuste kaudu, et saada põllumajandusturgude kohta pidevaid dünaamilisi segmendipõhiseid analüüse majandustegevuses osalejad kaasates ning teha asjakohased andmed ja prognoosid korrapäraste vaheaegade järel kättesaadavaks.

Muudatusettepanek   58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 253 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(253 b)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 42 ja artikli 43 lõikele 2 on ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid kõikide liidu konkurentsieeskirjade suhtes ülimuslikud.

Muudatusettepanek   59

Ettepanek võtta vastu määrus

1 jaotis

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL

mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012

Selgitus

Tehniline parandus.

Muudatusettepanek   60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  „segarahastamistoiming“ – segarahastamisvahendi raames korraldatud tegevus, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahendid ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahendid. Segarahastamistoiming võib olla ka ettevalmistav tegevus, mis võib viia finantseerimisasutuste investeeringuteni;

6.  „segarahastamistoiming“ – segarahastamisvahendi raames korraldatud tegevus, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahendid ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahendid, olenemata artikli 201 lõikes 4 sätestatud eeskirjast, milles sedastatakse, et ainult avaliku sektori asutused või avalikke teenuseid osutavad asutused võivad tegeleda liidu eelarve täitmisega. Segarahastamistoiming võib olla ka ettevalmistav tegevus, mis võib viia finantseerimisasutuste investeeringuteni;

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga ajakohastatakse ja asendatakse raportööri algne muudatusettepanek 4. Eesmärk on rõhutada, et ELi raha haldamisega võiksid tegeleda ainult avalikke teenuseid osutavad pangad.

Muudatusettepanek   61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  „segarahastamisvahend“ – vahend, mis on loodud koostööraamistikuna komisjoni, arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite vahel ja mille eesmärk on viia ellu teatavaid liidu esmatähtsaid eesmärke ja poliitikat segarahastamistoimingute ja muude üksikmeetmete kaudu;

7.  „segarahastamisvahend“ – vahend, mis on loodud koostööraamistikuna komisjoni, arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite vahel ja mille eesmärk on viia ellu teatavaid liidu esmatähtsaid eesmärke ja poliitikat segarahastamistoimingute ja muude üksikmeetmete kaudu, olenemata artikli 201 lõikes 4 sätestatud eeskirjast, milles sedastatakse, et ainult avaliku sektori asutused või avalikke teenuseid osutavad asutused võivad tegeleda liidu eelarve täitmisega.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga ajakohastatakse ja asendatakse raportööri algne muudatusettepanek 5. Eesmärk on rõhutada, et ELi raha haldamisega võiksid tegeleda ainult avalikke teenuseid osutavad pangad.

Muudatusettepanek   62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  „eelarve täitmine“ – protsess, mis koosneb liidu rahaliste vahendite haldamise, rakendamise, kontrollimise ja auditeerimise etappidest ning millesse on kaasatud erinevast rakendamismetoodikast sõltuvalt komisjon ja muud osalised;

Muudatusettepanek   63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

21 a.  „kulukohustustest vabastamine“ – toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega võtmisega tehtud;

Selgitus

Toodud siia sidususe huvides üle artikli 109 lõikest 5, sest kõik mõisted peaksid olema artiklis 2.

Muudatusettepanek   64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27.  „rahastamisvahendid“ – liidu meetmed, millega antakse eelarvest liidu ühe või mitme konkreetse poliitikaeesmärgi saavutamiseks rahalist toetust. Sellised vahendid võivad olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu või tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis, mida võidakse vajaduse korral kombineerida muus vormis rahalise toetusega või vahenditega, mille korral toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, või EAFi vahenditega;

27.  „rahastamisvahendid“ – liidu meetmed, millega antakse eelarvest liidu ühe või mitme konkreetse poliitikaeesmärgi saavutamiseks rahalist toetust. Sellised vahendid võivad olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu või tagatise, tagasimakstavate ettemaksete või muu riskijagamisvahendi vormis, mida võidakse vajaduse korral kombineerida muus vormis rahalise toetusega või vahenditega, mille korral toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, või EAFi vahenditega;

Muudatusettepanek   65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

29 a.  „toetus“ – rahaline otsetoetus, mis annetatakse liidu eelarvest selle otsese, koostöös liikmesriikidega toimuva ja kaudse täitmise raames;

Selgitus

Järjepidevuse eesmärgil tõstetud ümber artikli 174 lõikest 2. Kõik mõisted tuleks esitada artiklis 2.

Muudatusettepanek   66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

31 a.  „mitterahaline osalus“ – mitterahalised vahendid, mille kolmandad isikud teevad toetusesaajale tasuta kättesaadavaks, sh vabatahtlike töö, töövahendite kasutamine, tarned, koosolekuruumid ja teenused;

Selgitus

Lisatakse uuesti kohaldamise eeskirjade artikli 183 lõige 2, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek   67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

34.  „laen“ – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa kokkulepitud aja jooksul tagasi maksma;

34.  „laen“ – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa kokkulepitud aja jooksul tagasi maksma; sellised laenud võivad olla tagasimakstavate ettemaksete vormis;

Selgitus

Kooskõlas raportööri muudatusettepanekuga artikli 2 lõike 1 kohta – punkt 46 a (uus).

Muudatusettepanek   68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

38.  „mitmekordistav mõju“ – rahastamiskõlblike lõplike vahendite saajate investeeringu ja liidu pakutava rahalise toetuse summa suhe;

38.  „mitmekordistav mõju“ – kaasatud erakapitali summa ja liidu pakutava rahalise toetuse summa suhe;

Muudatusettepanek   69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

38 a.  „väljund“ – projekti konkreetne mõõdetav ja soovitav tulemus, mis määratakse kindlaks eelnevalt ja mille saavutamisest sõltub vahendite saajate tehtud kulude hüvitamine;

Selgitus

Kontrollikoda soovitab oma arvamuses (nr 1/2017) võtta finantseeskirjades kasutusele „väljundi“ mõiste (arvamuse punkt 148). Nii kavandatud finantseeskirjade kui ka valdkondlike määruste eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu tulemustele ja väljunditele. Hiljutised auditi tulemused on siiski näidanud, et komisjoni tegevuste puhul kasutatava „väljundi“ mõiste erineb tugevalt (kontrollikoja arvamuse nr 1/2017 punkt 147), mistõttu tuleks selle mõiste määratlust ühtlustada.

Muudatusettepanek   70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

46 a.  „tagasimakstav ettemakse“ — projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

Selgitus

Mõiste on võetud komisjoni teatisest „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2014/C 198/01). Tagasimakstavad ettemaksed ei ole finantsmääruses määratletud, mis võib põhjustada õigusliku vaakumi, arvestades selle määratlust ja kasutamist ELi riigiabi eeskirjades.

Muudatusettepanek   71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

49 a.  „tulemused“ – eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel hinnatavate konkreetsete tulemuste saavutamine, millest sõltub vahendite saajate tehtud kulude hüvitamine;

Selgitus

Kontrollikoda soovitab oma arvamuses (nr 1/2017) võtta finantseeskirjades kasutusele „väljundi“ mõiste (punkt 148). Nii kavandatud finantseeskirjade kui ka valdkondlike määruste eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu tulemustele ja väljunditele. Hiljutised auditi tulemused on siiski näidanud, et komisjoni tegevuste puhul kasutatav „tulemuste“ mõiste erineb tugevalt (kontrollikoja arvamuse nr 1/2017 punkt 147), mistõttu tuleks selle mõiste määratlust ühtlustada.

Muudatusettepanek   72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 51 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

51 a.  „usaldusväärne finantsjuhtimine“ – põhimõte liidu eelarve täitmiseks ökonoomselt ja mõjusalt, järgides seaduslikkust ja korrektsust;

Muudatusettepanek   73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

60 a.  „vabatahtlik“ – isik, kes teeb mittetulundusühenduse jaoks tasustamata ja mittekohustuslikku tööd.

Muudatusettepanek   74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ28 ja määrusega () nr 45/2001. Hankemenetluses osalevat taotlejat või pakkujat, taotlejat toetuste andmise menetluses, eksperti ekspertide valimise menetluses, taotlejat auhinnakonkursil või isikut või üksust, kes osaleb liidu vahendite haldamise menetluses artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, toetusesaajat, töövõtjat, tasustatud väliseksperti ning mis tahes isikut või üksust, kes saab auhindu või haldab liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, teavitatakse sellest.

Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrustega (EÜ) nr 45/2001 ja (EL) nr 2016/679. Hankemenetluses osalevat taotlejat või pakkujat, taotlejat toetuste andmise menetluses, eksperti ekspertide valimise menetluses, taotlejat auhinnakonkursil või isikut või üksust, kes osaleb liidu vahendite haldamise menetluses artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, toetusesaajat, töövõtjat, tasustatud väliseksperti ning mis tahes isikut või üksust, kes saab auhindu või haldab liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, teavitatakse sellest.

_________________

 

28 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

 

Muudatusettepanek   75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kulukohustusi, mis ületavad heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

2.  Kulukohustusi, mis ületavad heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita, v.a kulukohustused, mis tulenevad rahastamisvahenditega seotud kohustustest, sihtotstarbelisest tulust kaetavad kulukohustused ja kinnisvaraga seotud kulukohustused.

Selgitus

Komisjoni esitatud kolmeveerulises dokumendis on nimetatud neid kolme erandit. Raportöörid on seisukohal, et kui need erandid on tegelikkuses olemas, tuleks neid läbipaistvuse huvides finantsmääruses selge sõnaga nimetada.

Muudatusettepanek   76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liigendamata assigneeringute puhul võib teha vahet kavandatud ja kavandamata ülekandmistel. Komisjon kehtestab koostöös Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kontrollikojaga oma suunistes nende kategooriate määratluse ja aruandluse.

Muudatusettepanek   77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assigneeringute vabastamine

Assigneeringute tühistamine pärast kulukohustustest vabastamist

Selgitus

Muudatusettepanekuga ei muudeta sisu, vaid tehakse mõistete kasutamine selgemaks. Et tekst oleks võimalikult hästi arusaadav, tuleb assigneeringute tühistamise ja kulukohustustest vabastamise vahel selget vahet teha. Kulukohustustes vabastamise all mõeldakse assigneeringute broneeringu tühistamist (s.t varem võetud eelarveliste kulukohustuste tühistamist). Sama selgitus kehtib ka järgmiste muudatusettepanekute puhul, mille raportöörid on esitanud artiklite 13 ja 14 kohta.

Muudatusettepanek   78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui assigneeringud vabastatakse mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil assigneeringud seoti kulukohustustega, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, tühistatakse asjaomased assigneeringud, kui lõikes 3 ja artiklis 14 ei ole ette nähtud teisiti.

1.  Kui eelarvelised kulukohustused mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil kulukohustus võeti, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu kooskõlas artikliga 112 tühistatakse, tühistatakse ka kulukohustustest vabastatud summadele vastavad assigneeringud, kui artiklis 14 ei ole ette nähtud teisiti.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöörid esitasid käesoleva artikli pealkirja kohta. Viide lõikele 3 on tarbetu, sest artiklis 14 on juba osutatud määrusele 1303/2013. Seetõttu jäetakse see selguse huvides välja.

Muudatusettepanek   79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Assigneeringud, mis tuleb artikli 12 lõike 2 kohaselt kulukohustustega siduda 31. märtsiks ja vabastatakse pärast 31. märtsi, tühistatakse.

2.  Assigneeringud, mis vastavad summadele, mis on artikli 12 lõike 2 punkti a kohaselt aasta n+1 31. märtsiks kulukohustustega seotud, kuid mis pärast seda tähtaega kulukohustustest vabastatakse, tühistatakse.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöörid on esitanud käesoleva artikli pealkirja kohta.

Muudatusettepanek   80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Määruses (EL) nr 1303/2013 osutatud assigneeringud vabastatakse automaatselt kooskõlas nimetatud määrusega.

3.  Määruse (EL) nr 1303/2013 reguleerimisalasse kuuluvate kulutoimingute puhul vabastatakse assigneeringud kulukohustustest kooskõlas nimetatud määrusega automaatselt.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöörid on esitanud käesoleva artikli pealkirja kohta. See lõige sobiks paremini artiklisse 112 („Kohustuste tähtajad“).

Muudatusettepanek   81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Määruses (EL) nr 514/2014 osutatud assigneeringud vabastatakse automaatselt kooskõlas nimetatud määrusega.

4.  Määruse (EL) nr 514/2014 reguleerimisalasse kuuluvate kulutoimingute puhul vabastatakse assigneeringud kulukohustustest kooskõlas nimetatud määrusega automaatselt.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöörid on esitanud käesoleva artikli pealkirja kohta. See lõige sobiks paremini artiklisse 112 („Kohustuste tähtajad“).

Muudatusettepanek   82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldada artikli 20 lõikes 2 osutatud sihtotstarbelise välistulu suhtes.

5.  Käesolevat artiklit ei kohaldada artikli 20 lõikes 2 osutatud sihtotstarbelise välistulu suhtes.

Selgitus

Lihtsustamine. Mõtet ei muudeta.

Muudatusettepanek   83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vabastatud assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemine

Kulukohustustest vabastatud summadele vastatavate assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemine

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek   84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruses (EL) nr 1303/2013 ja määruses (EL) nr 223/201431 osutatud vabastatud assigneeringud võib teha uuesti kättesaadavaks juhul, kui on tehtud ilmne viga, mida saab süüks panna üksnes komisjonile.

Määruses (EL) nr 1303/2013 ja määruses (EL) nr 223/201431 osutatud, kulukohustustest vabastatud summadele vastavad assigneeringud võib teha uuesti kättesaadavaks juhul, kui on tehtud ilmne viga, mida saab süüks panna üksnes komisjonile.

__________________

__________________

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek   85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vabastatud assigneeringud tehakse uuesti kättesaadavaks, kui:

2.  Kulukohustustest vabastatud summadele vastavad assigneeringud tehakse uuesti kättesaadavaks, kui:

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek   86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  assigneeringud vabastati programmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 20 kehtestatud tulemusreservi kasutamise korrale;

a)  summad vabastati programmi kulukohustustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 20 kehtestatud tulemusreservi kasutamise korrale;

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek   87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  assigneeringud vabastati teatava VKEsid toetava rahastamisvahendiga seotud programmist pärast seda, kui liikmesriigi osalemine rahastamisvahendis on lõppenud kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 lõike 2 seitsmenda lõiguga.

b)  summad vabastati teatava VKEsid toetava rahastamisvahendiga seotud programmi kulukohustustest pärast seda, kui liikmesriigi osalemine rahastamisvahendis lõppes kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 lõike 2 seitsmenda lõiguga.

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek   88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarveaastal n-2 vabastatud assigneeringud tehakse Euroopa Liidu kriisireservi jaoks uuesti kättesaadavaks aasta n eelarvemenetluse raames, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

Eelarveaasta n-2 assigneeringud, mis vastavad aastal n kulukohustustest vabastatud summadele, tehakse Euroopa Liidu kriisireservi jaoks uuesti kättesaadavaks aasta n eelarvemenetluse raames, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek   89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad assigneeringute summale, mis vabastati vastavate teadusprojektide täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, võib samuti teha iga-aastase eelarvemenetluse raames uuesti kättesaadavaks teadusprogrammide jaoks, mille alla projektid kuuluvad või mis on selle jätkuprogramm.

4.  Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad summale, mis vabastati kulukohustustest vastavate teadusprojektide täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, võib samuti iga-aastase eelarvemenetluse raames uuesti kättesaadavaks teha teadusprogrammi jaoks, mille alla need projektid kuuluvad või mis on selle jätkuprogramm.

Selgitus

Vt artiklit 13 (pealkirja).

Muudatusettepanek   90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liidu tegevuse järjepidevus seda nõuab, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes lisaks nendele assigneeringutele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks vastavalt lõigetele 1 ja 2, kiita kvalifitseeritud häälteenamusega nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringute puhul heaks kulusid, mis ületavad ühte, kuid mitte nelja ajutist kaheteistkümnendikku, ilma et võetaks arvesse automaatselt kättesaadavaks muutuvat kaheteistkümnendikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Nõukogu edastab loa andmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Kui liidu tegevuse järjepidevus seda nõuab, võib nõukogu komisjoni ettepanekule tuginedes lisaks nendele assigneeringutele, mis muutuvad automaatselt kättesaadavaks vastavalt lõigetele 1 ja 2, kiita kvalifitseeritud häälteenamusega nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringute puhul heaks kulusid, mis ületavad ühte, kuid mitte nelja ajutist kaheteistkümnendikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Nõukogu edastab loa andmise otsuse viivitamata Euroopa Parlamendile.

Selgitus

Raportöörid soovitavad võtta uuesti kasutusele määruse 966/2012 sõnastuse, mille kohaselt on lubatud ainult neli ajutist kaheteistkümnendikku.

Muudatusettepanek   91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  liikmesriikide, kolmandate riikide ning muude kui ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuste rahaline osalus teatavates liidu rahastatavates meetmetes või programmides ning ka täiendavates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavades, mida haldab nende nimel komisjon;

a)  liikmesriikide, kolmandate riikide ning muude kui ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuste spetsiifiline täiendav rahaline osalus teatavates liidu rahastatavates meetmetes või programmides ning ka täiendavates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavades, mida haldab nende nimel komisjon;

Selgitus

Selgitus, mille eesmärk on rõhutada, et liikmesriikide tavaline rahaline osalus ei kuulu sihtotstarbelise välistulu hulka.

Muudatusettepanek   92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a)  liikmesriikidest laekunud ressursid, mis ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 604/2013 kohaselt loodud korrigeeriva jaotusmehhanismiga.

Muudatusettepanek   93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eri sise-eeskirjade alusel on liidu institutsioonidel ja asutustel lubatud erandkorras mitterahaline ettevõtte sponsorlus vastu võtta, tingimusel et:

2.  Liidu institutsioonide ja asutuste veebisaidil avaldatavate spetsiaalsete sise-eeskirjade alusel on institutsioonidel ja asutustel lubatud erandkorras mitterahaline ettevõtte sponsorlus vastu võtta, tingimusel et:

Muudatusettepanek   94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  läbipaistvuse huvides on kõik sponsorlust ja sponsoreid käsitlevad andmed avalikustatud;

Muudatusettepanek   95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ja iga peatüki sees ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata. Ta võib teha ümberpaigutusi ka sama jaotise ühest peatükist teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse, ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata.

4.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ilma Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest eelnevalt teavitamata.

Selgitus

Raportöörid soovitavad eelarvepädevate institutsioonide õigusi rohkem mitte kärpida ja säilitada praegu kehtiv säte (komisjoni soovitatud muudatused lükatakse tagasi).

Muudatusettepanek   96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  tegevuskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest peatükist teise sama jaotise piires või sama alusaktiga reguleeritud eri jaotiste vahel, sealhulgas haldustoetuse peatükkides, kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, kust ümberpaigutus tehakse;

c)  tegevuskulude puhul paigutada sama jaotise piires assigneeringuid ümber ühest peatükist teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, kust ümberpaigutus tehakse;

Selgitus

Kuigi kontrollikoda on komisjoni soovitatud muudatuse poolt, on raportöörid seisukohal, et see vähendaks läbipaistvust, ja raportöörid ei arva, et see suurendaks paindlikkust. Eelarvepädevate institutsioonide õigusi ei tohiks rohkem kärpida.

Muudatusettepanek   97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  Euroopa Liidu Solidaarsusfondi puhul paigutada assigneeringuid reservist ümber eelarvereale pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud otsuse fondi kasutusele võtmiseks;

välja jäetud

Selgitus

Eelarvepädevate institutsioonide kontroll tuleks säilitada.

Muudatusettepanek   98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 1 punkti c kohaldamisel on lubatud iseseisvalt teha ümberpaigutusi haldustoetuse eelarveridadelt vastavatele tegevusridadele.

välja jäetud

(Vt artikli 28 lõike 1 punkti c kohta tehtud muudatusettepaneku selgitust.)

Muudatusettepanek   99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib esitada ettepanekud maksete assigneeringute ümberpaigutamiseks fondidesse, mida hallatakse liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise teel, välja arvatud EAGFi, Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgneva eelarveaasta 10. jaanuariks. Maksete assigneeringuid võib ümber paigutada igast eelarvepunktist. Lõikes 3 osutatud kuuenädalast tähtaega lühendatakse kolmele nädalale.

Komisjon võib esitada ettepanekud maksete assigneeringute ümberpaigutamiseks fondidesse, mida hallatakse liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise teel, välja arvatud EAGFi, Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgneva eelarveaasta 10. jaanuariks. Maksete assigneeringuid võib ümber paigutada igast eelarvepunktist.

Selgitus

Komisjoni ettepanek lühendada arutamiseks ettenähtud aega ei ühildu Euroopa Parlamendi ega eelarvekomisjoni sisekorraga.

Muudatusettepanek   100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõikes 4 osutatud kuuenädalast tähtaega lühendatakse kolmele nädalale.

välja jäetud

Muudatusettepanek   101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks, kui kuue nädala jooksul leiab aset ükskõik milline järgnevatest sündmustest:

6.  Ümberpaigutusettepanek kiidetakse heaks, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei tee kuue nädala jooksul otsust ümberpaigutusettepaneku muutmise või tagasilükkamise kohta.

Selgitus

Lihtsustamine. Sisu ei muudeta.

Muudatusettepanek   102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad selle heaks;

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustamine. Vt eespool.

Muudatusettepanek   103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kas Euroopa Parlament või nõukogu kiidab selle heaks ja teine institutsioon ei tee selle kohta otsust;

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustamine. Vt eespool.

Muudatusettepanek   104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  Euroopa Parlament ega nõukogu ei tee selle kohta otsust või ei tee otsust ümberpaigutusettepaneku muutmise ega tagasilükkamise kohta.

välja jäetud

Selgitus

Lihtsustamine. Vt eespool.

Muudatusettepanek   105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  ümber paigutatakse vähem kui 10 % selle eelarverea assigneeringutest, millelt ümberpaigutus tehakse, või ümberpaigutuse summa ei ületa 5 000 000 eurot;

a)  ümber paigutatakse vähem kui 10 % selle eelarverea assigneeringutest, millelt ümberpaigutus tehakse, ja ümberpaigutuse summa ei ületa 5 000 000 eurot;

Selgitus

Komisjoni ettepanekuga väheneks eelarvepädevate institutsioonide kontroll ümberpaigutuste üle, sest teatavate ümberpaigutuste puhul, mis ületavad 5 000 000 eurot, väheneks kontrollimiseks ettenähtud aeg kuuelt nädalalt kolmele.

Muudatusettepanek   106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõiget 1 ei kohaldata sihtotstarbelise sisetulu suhtes juhul, kui ei ole kindlaks tehtud vajadust, mille alusel saaks sellist tulu kasutada otstarbel, milleks see ette on nähtud.

3.  Lõiget 1 ei kohaldata sihtotstarbelise sisetulu suhtes juhul, kui ei ole kindlaks tehtud vajadust, mille alusel saaks sellist tulu kasutada otstarbel, milleks see ette on nähtud. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 29 kohast menetlust.

Selgitus

Raportöörid on selle poolt, et sihtotstarbelise sisetulu – kui vajadust selle kasutamiseks ei ole kindlaks tehtud – käsitlemine paindlikumaks muuta. Sellisel juhul tuleks aga kohaldada eeskirju, millega reguleeritakse ümberpaigutusi, mida ei tehta iseseisvalt.

Muudatusettepanek   107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Ümberpaigutusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reservist käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heakskiidetuna pärast otsuse vastuvõtmist fondi kasutuselevõtu kohta.

välja jäetud

Selgitus

Eelarvepädevate institutsioonide kontroll tuleks säilitada.

Muudatusettepanek   108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Assigneeringute puhul järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ning sellest lähtuvalt hallatakse neid järgmiste põhimõtete kohaselt:

1.  Assigneeringuid kasutatakse ja liidu eelarvet täidetakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning seejuures järgitakse järgimisi põhimõtteid:

Muudatusettepanek   109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  antakse tulemustest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru artikli 39 lõike 3 punkti h ja artikli 239 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt.

c)  antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 39 lõike 3 punkti h ja artikli 239 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt aru nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja tekkinud probleemidest.

Muudatusettepanek   110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärgid on konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud. Eesmärkide saavutamise hindamisel kasutatavad tulemusnäitajad määratakse kindlaks tegevustasandi täpsusega ja need hõlmavad kõiki sektoreid.

Selgitus

Raportöörid on seisukohal, et kehtiva finantsmääruse nn SMART-eesmärgid on endiselt asjakohased ja tuleks komisjoni ettepanekusse üle võtta.

Muudatusettepanek   111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmide ja tegevuste kohta, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, tehakse eel- ja järelhindamine (edaspidi „hindamine“), mis on proportsionaalne eesmärgi ja kuluga.

1.  Programmide ja tegevuste suhtes, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud ja mille puhul kasutatavad vahendid ületavad 5 000 000 eurot, viiakse läbi mõju hindamine ja tehakse järelhindamine (edaspidi „hindamine“), mis on proportsionaalne eesmärgi ja kuluga.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 32 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek   112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmide ja tegevuste ettevalmistamist toetavate eelhindamiste aluseks on seotud programmide või tegevuste tulemusandmed ning nendes tehakse kindlaks lahendamist nõudvad probleemid, ELi lisaväärtus, eesmärgid, eri valikuvõimaluste oodatud mõju ning järelevalve- ja hindamiskord, ning analüüsitakse neid.

2.  Mõju hindamine, millega toetatakse programmide ja tegevuste ettevalmistamist, põhineb seotud programmide või tegevuste tulemusandmetel ning nendes tehakse kindlaks lahendamist nõudvad probleemid, ELi lisaväärtus, eesmärgid, olemasolevad poliitikavõimalused, sealhulgas nendega seotud ohud, eri valikuvõimaluste oodatud mõju, eelkõige majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju, ning järelevalve- ja hindamiskord, mida on vaja nende analüüsimiseks, eelistatud valiku või valikute kõige sobivam rakendamismeetod, sisemine järjepidevus ja seosed muude asjaomaste vahenditega, assigneeringute maht, inimressursid ja muud halduskulud, mida eraldatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse kulutõhusust, ning minevikus saadud õppetunnid, ning analüüsitakse neid.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 32 lõike 3 kohta.

Muudatusettepanek   113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemust, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, ühtsus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Neid tehakse regulaarselt ja piisava aja tagant, et leide saaks võtta arvesse eelhindamistes, mis toetavad programmide ja tegevuste ettevalmistamist.

3.  Järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemust, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, ökonoomsus, ühtsus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Järelhindamisel võetakse arvesse artikli 31 lõike 2 kohaselt tulemusnäitajate alusel tehtud jälgimise tulemust. Hindamisi tehakse regulaarselt ja vähemalt iga kuue aasta järel programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ning piisava aja tagant, et leide saaks võtta arvesse mõju hindamistes, mis toetavad programmide ja tegevuste ettevalmistamist.

Selgitus

Muudatusettepanekut 34 täiendav tekst. Hindamiste osa mõisted tuleks viia vastavusse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome ja paremate õigusloome suuniste kohta. Lisaks sellele viidi uuesti sisse kehtivate kohaldamise eeskirjade artikli 18 sõnastus, milles käsitletakse programme ja tegevusi, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

Muudatusettepanek   114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) või liikmesriik esitab seadusandjale ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, lisatakse finantsselgitus ja artiklis 32 osutatud eelhindamine.

Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) või liikmesriik esitab seadusandjale ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, lisatakse finantsselgitus ja artiklis 32 osutatud mõjuhinnang.

Selgitus

Mõistete ühtlustamine kooskõlas raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek   115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mitmeaastaste meetmete puhul sisaldub finantsselgituses igaks aastaks vajalike assigneeringute ja ametikohtade, sealhulgas koosseisuväliste töötajate prognoos ning hinnang nende finantsmõjule keskpikas perspektiivis.

Mitmeaastaste meetmete puhul sisaldub finantsselgituses igaks aastaks vajalike assigneeringute ja ametikohtade, sealhulgas koosseisuväliste töötajate prognoos ning hinnang nende finantsmõjule keskpikas ja pikaajalises perspektiivis.

Muudatusettepanek   116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  artikli 31 lõikes 2 sätestatud tulemuspõhiste eesmärkide saavutamine;

Muudatusettepanek   117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmete ning tulemuslikkuse ja tõhususe jälgimise kord ja erandid;

e)  tulemuslikkuse ja tõhususe jälgimise kord;

Selgitus

Tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmed on oluline aspekt ja see tuleks seetõttu sätestada omaette punktis (vt raportööri järgmist muudatusettepanekut).

Muudatusettepanek   118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  tuvastatud sisekontrolli puuduste suhtes võetud järelmeetmete kord ja erandid.

Selgitus

Vt eespool punkti e kohta esitatud muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek   119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarved avaldatakse kolme kuu jooksul nende lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates.

Eelarved avaldatakse nelja nädala jooksul nende lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ning muud keeleversioonid avaldatakse kahe kuu jooksul eelarvete lõpliku vastuvõtmise kuupäevast arvates.

Muudatusettepanek   120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Otsese eelarve täitmise raames hallatavate liidu vahendite saajaid käsitlev teave avaldatakse liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juuniks.

Otsese eelarve täitmise raames hallatavate liidu vahendite saajaid käsitlev teave avaldatakse liidu institutsioonide ja finantsläbipaistvuse süsteemi veebisaidil hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juuniks.

Muudatusettepanek   121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon teeb liikmesriikide abiga asjakohasel viisil ja õigel ajal kättesaadavaks teabe vahendite saajate ja eelarvest rahastatud meetme laadi ja eesmärgi kohta, kui eelarvet täidetakse kooskõlas artikli 61 lõike 1 punktiga b.

 

Esimeses lõigus sätestatud kohustust kohaldatakse ka kohalike omavalitsuste suhtes, kui nad täidavad liidu eelarvet.

 

Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames hallatavate liidu vahendite saajaid käsitlev teave avaldatakse liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juuniks.

 

Esimeses lõigus osutatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige isikuandmete kaitset, ja see hõlmab eelkõige järgmist:

 

a)   vahendite saaja nimi;

 

b)   vahendite saaja asukoht;

 

c)   juriidiliste kohustustega seotud summa;

 

d)   meetme laad ja eesmärk.

 

Neljanda lõigu punkti b kohaldamisel tähendab asukoht:

 

i)   kui vahendite saaja on juriidiline isik, siis tema aadressi;

 

ii)   kui vahendite saaja on füüsiline isik, siis NUTS 2 tasandi piirkonda.

 

See teave avaldatakse ainult auhindade, toetuste ja lepingute puhul, mis on antud või sõlmitud konkursside, toetuste andmise menetluste või hankemenetluste tulemusel, ja ekspertide kohta, kes on valitud artikli 230 lõike 2 kohaselt. Teavet ei avaldata järgmise kohta:

 

i)  füüsilistele isikutele makstud haridustoetused ja muud otsetoetused, mis on makstud neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele ja millele on osutatud artikli 185 lõike 4 punktis b;

 

ii)   väga madala maksumusega lepingud, mis on sõlmitud ekspertidega, kes on välja valitud artikli 230 lõike 2 kohaselt, ning väga madala maksumusega lepingud, mille maksumus ei ületa lisa punktis 14.4 osutatud summat.

 

Kui teave ei ole avaldatud otse liidu institutsioonide veebisaidil selleks ette nähtud kohas, peab seal olema viide vähemalt sellele veebisaidi aadressile, kus see on avaldatud.

 

Füüsiliste isikute puhul piirdub avalikustamine vahendite saaja nime ja asukoha, juriidiliste kohustustega seotud summa ja meetme eesmärgiga. Selliste andmete avalikustamine põhineb asjakohastel kriteeriumidel, nagu meetme perioodilisus, liik või olulisus. Mis puutub füüsiliste isikutega seonduvatesse isikuandmetesse, siis kõrvaldatakse avaldatud teave kaks aastat pärast selle eelarveaasta lõppu, mil summad seoti juriidiliste kohustustega. Sama kehtib ka juriidiliste isikutega seonduvate isikuandmete puhul, mille korral üks või mitu füüsilist isikut on tuvastatavad nende ametinimetuse järgi.

 

Avaldamisest loobutakse juhul, kui selline avalikustamine võib seada ohtu asjaomaste üksikisikute õigused ja vabadused, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või võib kahjustada vahendite saajate ärihuve.

Muudatusettepanek   122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teave lõplike vahendite saajate kohta, kelle vahendid on pärit rahastamisvahenditest ja kelle puhul jääb liidu eelarvest kaetav summa alla 500 000 euro, piirdub statistiliste andmetega, mis on koondatud asjakohaste kriteeriumide alusel, nagu geograafiline asukoht, vahendite saaja majanduslik liigitus, saadud toetuse liik ja liidu poliitikavaldkond, mille raames toetust anti.

Teave lõplike vahendite saajate kohta, kelle vahendid on pärit rahastamisvahenditest ja kelle puhul jääb liidu eelarvest kaetav summa alla 200 000 euro, piirdub statistiliste andmetega, mis on koondatud asjakohaste kriteeriumide alusel, nagu geograafiline asukoht, vahendite saaja majanduslik liigitus, saadud toetuse liik ja liidu poliitikavaldkond, mille raames toetust anti.

Muudatusettepanek   123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Käesolevas artiklis osutatud teave avaldatakse ühel veebisaidil, mille eest vastutab komisjon.

Muudatusettepanek   124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Enne eelarveprojekti esitamist konsulteerib komisjon kodanikega.

Selgitus

Kaasraportöörid tunnevad heameelt kodanike suurema kaasamise idee üle, mille komisjon esitas artikli 54 lõikes 3, ja on seisukohal, et seda tuleks kohandada ka iga-aastase eelarve koostamise suhtes.

Muudatusettepanek   125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse palgaastmete ja haldusüksuste kaupa;

iii)  nende ametikohtade arv, mis on tegelikult täidetud selle aasta alguses, mil eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse palgaastmete, haldusüksuste ja soo kaupa;

Muudatusettepanek   126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – punkt h – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  ajakohastusi programmi eesmärkide saavutamise kohta;

iii)  ajakohastusi selle kohta, kuidas on programmi eesmärgid vastavalt artiklile 31 saavutatud;

Muudatusettepanek   127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  võrdleva tabeli, mis sisaldab komisjoni eelarveprojekti teiste institutsioonide kohta ja teiste institutsioonide poolt komisjonile edastatud eelarvestust;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on kohustada komisjoni lisama oma eelarveettepanekule eri institutsioonide vastu võetud algse eelarve, et komisjoni ühepoolselt tehtud muudatused oleksid nähtavad ja läbipaistvad.

Muudatusettepanek   128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 – lõik 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  riskide ja kohustuste katteks ettenähtud eraldiste kogusumma ning teave liidu finantsriski kohta;

i)  riskide ja kohustuste katteks ettenähtud eraldiste kogusumma ning teave liidu finantsriski, sh tingimuslike kohustuste kohta;

Muudatusettepanek   129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 – lõik 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k)  rahastamisvahendi, sealhulgas tehtud investeeringute tulemusnäitajad, soovitav finantsvõimendus ja saavutatud finantsvõimendus;

k)  rahastamisvahendi, sealhulgas tehtud investeeringute tulemusnäitajad, soovitav finantsvõimendus, saavutatud finantsvõimendus ja seni kaasatud erakapitali summa;

Muudatusettepanek   130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Töödokumendis on esitatud ka ülevaade halduskuludest, mis tulenevad haldustasudest ja muudest rahastamisvahendite haldamiseks makstud finants- või tegevuskuludest kokku ning haldavate poolte ja rahastamisvahendite kaupa.

Töödokumendis on esitatud ka konkreetne teave kümne kõige kehvema tulemusega rahastamisvahendi kohta ja ülevaade halduskuludest, mis tulenevad haldustasudest ja muudest rahastamisvahendite haldamiseks makstud finants- või tegevuskuludest kokku ning haldavate poolte ja rahastamisvahendite kaupa.

Muudatusettepanek   131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui komisjon kasutab usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile töödokumendi usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise ja tulemuste kohta.

6.  Kui komisjon kasutab välistegevuse usaldusfonde, lisab ta eelarveprojektile üksikasjaliku töödokumendi nendest usaldusfondidest toetatavate tegevuste, nende rakendamise, tulemuste, halduskulude ja mujalt kui liidust saadud toetuse kohta ning esialgse hinnangu selle kohta, kuidas on täidetud artikli 227 lõikes 3 sätestatud tingimusi. Töödokumendis selgitatakse ka, kuidas need meetmed on aidanud kaasa eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud põhiõigusaktis vahendi kohta, millest anti liidu rahalist toetust usaldusfondidele.

Selgitus

Vt artikli 227 kohta esitatud muudatusettepanekute selgitust.

Muudatusettepanek   132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 9 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Peale selle sisaldab lõikes 6 osutatud töödokument järgmist:

9.  Peale selle sisaldab lõikes 8 osutatud töödokument järgmist:

Selgitus

Parandus.

Muudatusettepanek   133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon esitab paranduseelarve projektid igal eelarveaastal hiljemalt 15. oktoobriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.

3.  Komisjon esitab paranduseelarve projektid igal eelarveaastal 1. septembriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.

Selgitus

Tähtaeg on asendatud praegu kehtiva tähtajaga, mis on sätestatud määruse 966/2012 artikli 41 lõikes 3.

Muudatusettepanek   134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni eelarvejagu võib sisaldada „negatiivreservi“, mille ülemmääraks on 400 000 000 eurot. See eraldi jaotisse kantav reserv sisaldab ainult maksete assigneeringuid.

Komisjoni eelarvejagu võib sisaldada „negatiivreservi“, mille ülemmäär on 200 000 000 eurot. See eraldi jaotisse kantav reserv sisaldab ainult maksete assigneeringuid.

Selgitus

Summa on asendatud praegu kehtiva summaga, mis on sätestatud määruse 966/2012 artiklis 47, sest seda soovitas kontrollikoda (vt arvamuse nr 1/2017 punkti 53).

Muudatusettepanek   135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

v a)  kõik vastava Euroopa Arengufondi tulud ja kulud, mis on kantud komisjoni jaos eraldi eelarverubriiki;

Selgitus

Euroopa Arengufondi võtmine ELi eelarvesse.

Muudatusettepanek   136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)  asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 45 lõikes 1 sätestatule. Eelarve selgitustes esitatakse alusakti viited, kui alusakt on olemas, ja kõik asjakohased selgitused assigneeringute sisu ja eesmärgi kohta;

vi)  asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 45 lõikes 1 sätestatule, sh esile tõstetuna Euroopa Parlamendis ja nõukogus heaks kiidetud lisamärkused. Eelarve selgitustes esitatakse alusakti viited, kui alusakt on olemas, ja kõik asjakohased selgitused assigneeringute sisu ja eesmärgi kohta;

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse vältida olukorda, kus kolmepoolsete eelarveläbirääkimiste tulemusi ei panda asjakohaselt lõppeelarve märkustesse kirja, nii nagu see on varem olnud.

Muudatusettepanek   137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2 – punkt a – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Katseprojektideks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 40 000 000 eurot eelarveaastas;

Katseprojektideks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 40 000 000 eurot eelarveaastas, mis ei sisalda komisjoni esildatud ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt vastu võetud katseprojekte;

Selgitus

Komisjoni esildatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed peaksid küündima üle finantsmääruses määratletud ülemmäära.

Muudatusettepanek   138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2 – punkt b – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas punktis nimetatud uuteks ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 50 000 000 eurot eelarveaastas ja ettevalmistavateks meetmeteks ettenähtud tegelikult kulukohustustega seotud assigneeringute kogusumma ei või ületada 100 000 000 eurot;

Käesolevas punktis nimetatud uuteks ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud assigneeringute kogusumma ei või ületada 50 000 000 eurot eelarveaastas ja ettevalmistavateks meetmeteks ettenähtud tegelikult kulukohustustega seotud assigneeringute kogusumma ei või ületada 100 000 000 eurot. See summa ei sisalda komisjoni esildatud ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt vastu võetud ettevalmistavaid meetmeid.

Selgitus

Komisjoni esildatud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed peaksid küündima üle finantsmääruses määratletud ülemmäära.

Muudatusettepanek   139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nende eelarvejagude täitmiseks.

1.  Teised institutsioonid vastutavad oma eelarvejao täitmise eest.

Selgitus

Selgitus. Selliste volituste andmist puudutavat komisjoni otsust praegu ei ole.

Muudatusettepanek   140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võib assigneeringute kasutamise lihtsustamiseks sõlmida teiste liidu institutsioonidega kokkuleppeid, eelkõige halduskokkuleppeid teenuste osutamiseks, toodete tarnimiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute täitmiseks.

2.  Liidu institutsioonid võivad assigneeringute kasutamise lihtsustamiseks sõlmida üksteisega kokkuleppeid, eelkõige halduskokkuleppeid teenuste osutamiseks, toodete tarnimiseks, ehitustööde tegemiseks või kinnisvaralepingute täitmiseks.

Muudatusettepanek   141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Sellistes teenustaseme kokkulepetes võivad omavahel kokku leppida ka liidu institutsioonide talitused, liidu asutused, Euroopa ametid, asutused või isikud, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ning Euroopa koolide kuratooriumi sekretäri kantselei. Nende kokkulepete alusel peab olema võimalik nõuda sisse nende täitmise tulemusel tekkinud kulud.

3.  Sellistes teenustaseme kokkulepetes võivad omavahel kokku leppida ka liidu institutsioonid, liidu asutused, Euroopa ametid, asutused või isikud, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine, ning Euroopa koolide kuratooriumi peasekretäri kantselei. Nende kokkulepete alusel peab olema võimalik nõuda sisse nende täitmise tulemusel tekkinud kulud. Kõigi selliste kokkulepete kohta esitatakse teave käesoleva määruse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes.

Selgitus

Muudatusettepanekuga piiratakse õiguste andmist ja lisatakse säte aruandluse kohta.

Muudatusettepanek   142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele ja nende äraoleku ajal talitluspidevuse tagamiseks delegatsioonide juhtide asetäitjatele. Kui liidu delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal nende asetäitjad tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele ja nende äraoleku ajal riigist, kus nende delegatsioon asub, talitluspidevuse tagamiseks delegatsioonide juhtide asetäitjatele. Kui liidu delegatsioonide juhid ja nende äraoleku ajal nende asetäitjad tegutsevad komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek   143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa välisteenistus võib oma jao haldusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused erandkorras delegeerida komisjoni delegatsiooni töötajatele, kui see on vajalik delegatsioonide haldamise järjepidevuse tagamiseks Euroopa välisteenistuse pädeva eelarvevahendite käsutaja äraoleku ajal. Erandjuhtudel, kui komisjoni töötajad tegutsevad Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad Euroopa välisteenistuse eelarve täitmise sise-eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Euroopa välisteenistus võib oma jao haldusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused erandkorras delegeerida komisjoni delegatsiooni töötajatele, kui see on vajalik delegatsioonide haldamise järjepidevuse tagamiseks ajal, mil Euroopa välisteenistuse pädev eelarvevahendite käsutaja ei viibi riigis, kus tema delegatsioon asub. Erandjuhtudel, kui liidu delegatsioonides töötavad komisjoni töötajad tegutsevad Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad Euroopa välisteenistuse eelarve täitmise sise-eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus mis kõigil teistel Euroopa välisteenistuse edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Selgitus

Sõnastuse selgemaks muutmine.

Muudatusettepanek   144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  kaudselt (edaspidi „kaudne eelarve täitmine“), kui see on ette nähtud alusaktis või artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punktides a–d osutatud juhtudel, koos:

c)  kaudselt (edaspidi „kaudne eelarve täitmine“), kui see on ette nähtud alusaktis või artikli 56 lõike 2 esimese lõigu punktides a–d osutatud juhtudel, delegeerides eelarve täitmisega seotud ülesanded:

Selgitus

Määruse 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktist c uuesti kasutusele võetud tekst. Kui „kaudse eelarve täitmise“ asemel „kaudse eelarve täitmise“ kasutamine on ainult keeleline muudatus, tuleks kaudse täitmise meetodi kehtiv määratlus alles jätta.

Muudatusettepanek   145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondiga (edaspidi „EIP grupp“);

iii)  Euroopa Investeerimispangale (EIP) või Euroopa Investeerimisfondile;

Selgitus

Kuna EIP grupi koosseis võib tulevikus muutuda, on EIP-le ja Euroopa Investeerimisfondile parem viidata eraldi.

Muudatusettepanek   146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarve täitmise eest vastutab ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt komisjon ning ta ei tohi delegeerida eelarve täitmist kolmandatele isikutele, kui kõnealuste ülesannetega kaasneb ulatuslik kaalutlusõigus, mis tähendaks poliitiliste valikute tegemist.

Eelarve täitmise eest vastutab ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt komisjon ning ta ei tohi delegeerida eelarve täitmist kolmandatele isikutele, kui kõnealuste ülesannetega kaasneb kaalutlusõigus, mis tähendaks poliitiliste valikute tegemist.

Selgitus

Ülesandeid, millega kaasneb poliitiliste valikute tegemist nõudev kaalutusõigus, peavad igal juhul täitma liidu ametnikud või muud teenistujad.

Muudatusettepanek   147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma vastavat kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.

1.  Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse eelarve täitmisega seotud ülesanded liikmesriikidele. Liidu rahaliste vahendite haldamisel järgivad komisjon ja liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Sel eesmärgil täidavad komisjon ja liikmesriigid oma vastavat kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades kehtestatakse täiendavad sätted.

Muudatusettepanek   148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  teevad koostööd komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi „OLAF“), Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikojaga (kontrollikoda).

Muudatusettepanek   149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad asjakohasel tasemel ning kooskõlas valdkondlikes eeskirjades sätestatud kriteeriumide ja korraga asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest. Need asutused võivad täita ka liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ja delegeerida oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele, sealhulgas artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii osutatud asutustele.

Liikmesriigid määravad asjakohasel tasemel ning kooskõlas valdkondlikes eeskirjades sätestatud kriteeriumide ja korraga asutused, kes vastutavad liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest. Need asutused võivad täita ka liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ja delegeerida oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele.

Selgitus

Kui anda ülesanded rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele ning EIP grupile, oleks liikmesriikidel koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames rahaliste vahendite, eelkõige toetuste haldamist raskem kontrollida.

Muudatusettepanek   150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 5 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peale selle võivad liikmesriigid esitada käesolevas lõikes osutatud teabe alusel nõuetekohasel tasandil allkirjastatud kinnitusi.

Peale selle esitavad liikmesriigid Euroopa Parlamendile ja komisjonile käesolevas lõikes osutatud teabe alusel nõuetekohasel tasandil allkirjastatud kinnitusi.

Muudatusettepanek   151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et edendada struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ning Euroopa Kalandusfondi rakendamisel parimaid tavasid, võib komisjon teha eelarve täitmise ja kontrollitegevuse eest vastutavatele asutustele teadmiseks kättesaadavaks metoodilise juhendi, milles ta kirjeldab oma kontrollistrateegiat ja lähenemisviisi, sealhulgas kontrollinimekirjasid, ning parimate tavade näited. Vajaduse korral kõnealust juhendit ajakohastatakse.

Selleks et edendada struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamisel parimaid tavasid, võib komisjon teha eelarve täitmise ja kontrollitegevuse eest vastutavatele asutustele teavitamise eesmärgil kättesaadavaks metoodilise juhendi, milles ta kirjeldab oma kontrollistrateegiat ja lähenemisviisi, sealhulgas kontrollinimekirjasid, ning parimate tavade näited. Vajaduse korral kõnealust juhendit ajakohastatakse.

Muudatusettepanek   152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Riiklike ja piirkondlike programmide elluviimine merendus- ja kalandusküsimustes eeldab kõikehõlmavat riiklikku ja piirkondlikku juhtimis- ja kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse kõigi rahaliste kohustuste suhtes ja mis põhineb riikliku ja piirkondliku korraldusasutuse ning komisjoni tihedal koostööl. Komisjon annab igal aastal aru ja avaldab vahehindamise tulemused.

Muudatusettepanek   153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Konkreetsete ja nõuetekohaste tegevussuundade ja meetmete kindlaks määramiseks toetab komisjon kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ja piirkondlikke pädevusi arvesse võttes piirkondlike rakenduskavade koostamist.

Selgitus

Piirkonnad peaksid saama kasutada õigust võtta osa nende pädevusse jäävate küsimuste otsustamisest. Seetõttu peaks kalanduspädevusega piirkondadel olema õigus koostada ja hallata oma piirkondlikke rakenduskavasid.

Muudatusettepanek   154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib kasutada ka kombineeritult tegevuste ja vahenditega, mida viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määruse 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013) kohaselt.

9.  Vahendeid, mis on valdkondlike eeskirjade kohaselt liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib kasutada ka kombineeritult tegevuste ja vahenditega, mida viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määruse 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013) kohaselt. Seejuures tuleb igal juhul kinni pidada maksimaalsest kohaldatavast kaasrahastamise määrast.

Muudatusettepanek   155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 62 a

 

Koostöös liikmesriikidega toimuval eelarve täitmisel kohaldatav ühtsete eeskirjade kogum

 

Kui mõnd Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kombineeritakse ühe ja sama meetme raames ühe või mitme teise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondiga või mõnd muud liiki liidu vahendiga, võib liikmesriik kehtestada üldeeskirjad ühe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi või liidu vahendi liikide õigusraamistiku kohaldamiseks kogu meetme suhtes. Liikmesriik esitab need üldeeskirjad heakskiitmiseks komisjonile.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames kasutusele ühtse eeskirjade kogumi põhimõte, et vabastada toetusesaajad ja liikmesriikide haldusasutused halduskoormusest, mida tekitavad näiteks komisjoni eri peadirektoraatide vastuolulised tõlgendused eeskirjadest. Parim viis selleks on ilmselt alt-üles-tegutsemisviis.

Muudatusettepanek   156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa ametid on haldusüksused, mille on loonud komisjon või komisjon koos ühe või mitme institutsiooniga, ning mille ülesanne on täita valdkondadevahelisi eriülesandeid, tingimusel et see on tasuvusanalüüsi ja seotud riskide hinnangu alusel põhjendatud.

1.  Euroopa ametid on haldusüksused, mille on loonud komisjon või komisjon koos ühe või mitme institutsiooniga, ning mille ülesanne on täita valdkondadevahelisi eriülesandeid, tingimusel et see on tasuvusanalüüsi ja kaasnevate riskide hinnangu alusel põhjendatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud.

Muudatusettepanek   157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  võivad täita mittekohustuslikke ülesandeid, milleks neil on juhtkonna heakskiit, võttes arvesse kulusid ja tulusid ning seotud riske kaasatud osapoolte jaoks. Nende ülesannete täitmiseks võib ametile delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused või ta võib sõlmida ajutisi teenustaseme kokkuleppeid liidu institutsioonide, liidu asutuste, muude Euroopa ametite või kolmandate isikutega.

b)  võivad eeldusel, et nende halduskomiteed on kaalunud kulusid ja tulusid ning asjaosaliste jaoks kaasnevaid riske, täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud mittekohustuslikke ülesandeid. Nende ülesannete täitmiseks võib ametile delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused või ta võib sõlmida ajutisi teenustaseme kokkuleppeid liidu institutsioonide, liidu asutuste, muude Euroopa ametite või kolmandate isikutega.

Muudatusettepanek   158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kõik liidu rakendusametite või detsentraliseeritud asutuste juhtkomitee ja juhatuse liikmed avaldavad igal aastal oma asutuse/ameti veebisaidil huvide deklaratsiooni. Deklaratsioonide selguse huvides esitab komisjon huvide deklaratsiooni mudeli, mida võib iga asutuse/ameti jaoks kohandada.

Selgitus

Muudetud finantsmäärusega tuleks huvide konflikti puudumise deklaratsioon teha kohustuslikuks kõigi detsentraliseeritud asutuste ja rakendusametite juhtkomitee ja juhatuse liikmete jaoks. Huvide deklaratsioonid peaksid olema ühtlustatud, kuid neid peaks olema võimalik iga asutuse/ameti jaoks kohandada.

Muudatusettepanek   159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Raamfinantsmäärus põhineb käesolevas määruses sätestatud eeskirjadel ja põhimõtetel.

2.  Raamfinantsmäärus põhineb lõikes 1 osutatud asutuste eripärasid arvesse võttes käesolevas määruses sätestatud eeskirjadel ja põhimõtetel.

Muudatusettepanek   160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne seda, kui iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuse raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse, kas kõnealuse asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on selle asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt kajastatud. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud alusaktis ei ole sätestatud teisiti, koostab kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1 aasta eriaruande iga asutuse kohta. Nimetatud aruande koostamisel arvestab kontrollikoda sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud audiitori leidudele reageerimiseks.

6.  Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne seda, kui iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuse raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse, kas kõnealuse asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on selle asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt kajastatud. Audiitori tasud maksab kontrollikoda. Audiitor võib kontrollida ka seda, et kõik tulud on laekunud ja kulud tekkinud seaduslikult ja korrektselt. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud alusaktis ei ole sätestatud teisiti, annab kontrollikoda igal aastal audititulemustest aru ja esitab ühtses konsolideeritud auditiaruandes iga käesoleva artikli reguleerimisalasse kuuluva asutuste kohta kinnitava avalduse, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1. Nimetatud aruande koostamisel arvestab kontrollikoda sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud audiitori leidudele reageerimiseks.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mille raportöör esitas lõike 6 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Kõigi sõltumatute välisauditite aspektide, sh audiitori leidude eest, vastutab täielikult kontrollikoda. Kõiki nõutavaid haldus- ja hankemenetlusi haldab kontrollikoja ja rahastab oma eelarvest neid menetlusi, samuti kõiki muid seotud kulusid.

Selgitus

Muudatusettepanekutega, mis on esitatud artikli 69 lõike 6 kohta, soovitatakse asendada iga-aastased eriaruanded, mille kontrollikoda koostab iga ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuse kohta, ühtse konsolideeritud auditiaruandega, milles on iga asutuste kohta esitatud kinnitav avaldus. Hinnangu, mille kontrollikoda kulude seaduslikkusele ja korrektsusele annab, võib koostada lõikes 6 osutatud sõltumatu välisaudiitor, kellele kontrollikoda võib vajaduse korral suuniseid anda.

Muudatusettepanek   162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 69 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste suhtes.

Avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste suhtes kohaldatakse artikli 69 lõikeid 2–6.

Selgitus

Avaliku ja erasektori partnerluste suhtes tuleks kohaldada samu eeskirju mis artiklis 69 osutatud ELi toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel asutatud asutuste suhtes.

Muudatusettepanek   163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Igas institutsioonis vastutab eelarvevahendite käsutaja tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse ning programmist vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuded oleksid täidetud.

1.  Eelarvevahendite käsutaja vastutab igas institutsioonis tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise, tulemuslikkust käsitleva teabe usaldusväärsuse, täielikkuse ja korrektsuse ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse ning programmist vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuded oleksid täidetud.

Selgitus

Raportöörid on seisukohal, et komisjoni ettepaneku artiklis 73 ei ole tulemuslikkust piisaval määral arvesse võetud, ja seetõttu tuleks eelarvevahendite käsutaja vastutusalasse lisada vastutus talle tulemuslikkuse kohta esitatud teabe usaldusväärsuse, täielikkuse ja korrektsuse eest. Peale selle võiks komisjoni ettepaneku artikli 73 lõikest 5 välja lugeda, et tulemuste kohta võib aruandeid esitada piiratumas ulatuses kui praegu ette nähtud.

Muudatusettepanek   164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega, tuginedes mitmeaastasele kontrollistrateegiale, milles võetakse arvesse riske. Eelkontrollide eesmärk on vältida vigu ja eeskirjade eiramisi enne toimingute heakskiitmist.

Iga toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega ning mille eesmärk on vältida enne toimingute heakskiitmist vigu ja eeskirjade eiramisi ning tagada toimingu eesmärkide saavutamise.

Muudatusettepanek   165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase toimingu tõendamise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada eelkontrolli raames piisav kindlus.

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid, kulutõhususe ja tulemuslikkuse kaalutlusi. Asjaomase toimingu tõendamise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja taotleb iseenda riskianalüüsi alusel lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada eelkontrolli raames piisav kindlus.

Muudatusettepanek   166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja eeskirjade eiramised. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ja kulutõhususe kaalutlusi.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja eeskirjade eiramine. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ning kulutõhususe ja tulemuslikkuse kaalutlusi.

Muudatusettepanek   167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 6 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja rakendab toetusesaajate suhtes järelkontrollina finantsauditeid, peavad asjaomased auditeerimiseeskirjad olema selged, ühtsed ja läbipaistvad ning nendes austatakse nii komisjoni kui ka auditeeritavate õigusi.

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja rakendab toetusesaajate suhtes järelkontrollina finantsauditeid, peavad asjaomased auditeerimiseeskirjad olema selged, ühtsed ja läbipaistvad, sisaldama ajakavu ning need tuleb toetusesaajatele kättesaadavaks teha toetuslepingu allkirjastamisel. Auditeerimiseeskirjades austatakse nii komisjoni kui ka auditeeritavate õigusi ning võimaldavad edasikaebamist.

(Kodanikuühiskonna organisatsioonid on täheldanud, et järjepidevus finantseeskirjade kohaldamisel puudub mitte üksnes eri peadirektoraatide vahel, vaid ka ühe ja sama peadirektoraadi sees. Asjaomastele töötajatele tuleks anda ühtsed suunised ja keskset koolitust. Ühtlasi tuleks auditiprotsessi eri etapid, kestus ja ajakava teha läbipaistvamaks ning neist tuleks teada anda lepingu allkirjastamisel.)

Muudatusettepanek   168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 7 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nende töötajad saavad regulaarselt ajakohastatud ja asjakohast teavet kontrollinõuete ning selleks kasutatavate asjaomaste meetodite ja toimimisviiside kohta;

a)  edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nende töötajad saavad kontrollinõuete ning selleks kasutatavate asjaomaste meetodite ja toimimisviiside kohta ühtsete suuniste alusel regulaarselt ajakohastatud ja asjakohast teavet ning koolitust;

(Kodanikuühiskonna organisatsioonid on täheldanud, et järjepidevus finantseeskirjade kohaldamisel puudub mitte üksnes eri peadirektoraatide vahel, vaid ka ühe ja sama peadirektoraadi sees. Asjaomastele töötajatele tuleks anda ühtsed suunised ja keskset koolitust. Ühtlasi tuleks auditiprotsessi eri etapid, kestus ja ajakava teha läbipaistvamaks ning neist tuleks teada anda lepingu allkirjastamisel.)

Muudatusettepanek   169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest oma otsesele ülemusele. Kui kõnealune töötaja teeb seda kirjalikult, vastab otsene ülemus kirjalikult. Otsese ülemuse tegevusetuse korral või juhul, kui otsene ülemus kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei lahenda tema tõstatatud probleemi mõistlikult, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult volitatud eelarvevahendite käsutajat. Kui eelarvevahendite käsutaja ei vasta juhtumi asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul ning igal juhul hiljemalt kuu aja jooksul, teatab asjaomane töötaja sellest artiklis 139 osutatud asjakohasele toimkonnale.

Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest oma otsesele ülemusele. Kui kõnealune töötaja teeb seda kirjalikult, vastab otsene ülemus kirjalikult. Otsese ülemuse tegevusetuse korral või juhul, kui otsene ülemus kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei lahenda tema tõstatatud probleemi mõistlikult, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult volitatud eelarvevahendite käsutajat. Kui eelarvevahendite käsutaja ei vasta juhtumi asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul ning igal juhul hiljemalt kuu aja jooksul, teatab asjaomane töötaja sellest artiklis 90 osutatud asjakohasele toimkonnale.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 9 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate;

a)  aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate ning eelkõige tulemuslikkust puudutav teave on usaldusväärne, täielik ja korrektne;

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mis on esitatud selle artikli lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek   171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga-aastases tegevusaruandes esitatakse teave elluviidud tegevuste tulemuste kohta, võrreldes neid strateegilistes kavades seatud eesmärkidega, esitatakse tegevustega seotud riskid ning kirjeldatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust. See hõlmab kontrollidega seotud kulude ja tulude üldist hindamist ja teavet selle kohta, kui suures ulatuses on heakskiidetud tegevuskulud aidanud kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele ja loonud liidu lisaväärtust. Komisjon koostab eelmise aasta kohta iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõtte.

Iga-aastases tegevusaruandes esitatakse teave elluviidud tegevuste tulemuste kohta, võrreldes neid strateegilistes kavades seatud eesmärkidega, teave nende tegevuste üldise tulemuslikkuse kohta, esitatakse tegevustega seotud riskid ning kirjeldatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust. See hõlmab kontrollidega seotud kulude ja tulude üldist hindamist ja teavet selle kohta, kui suures ulatuses on heakskiidetud tegevuskulud aidanud kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele ja loonud liidu lisaväärtust. Komisjon koostab eelmise aasta kohta iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõtte.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekus, mis on esitatud selle artikli lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek   172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 9 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Eelarvevahendite käsutajate iga-aastased tegevusaruanded ning, kui see on kohaldatav, institutsioonide, ametite, organite ja asutuste volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastased tegevusaruanded avaldatakse vastava institutsiooni, ameti, organi või asutuse veebisaidil hõlpsasti kättesaadaval viisil iga aasta 1. juuliks eelmise aasta kohta, võttes arvesse nõuetekohaselt põhjendatud konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kaalutlusi.

Selgitus

Siia on üle võetud määruse 966/2012 artikli 66 lõike 9 neljas lõik, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek   173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 73 lõikes 8 osutatud olukorda, pöörduvad nad artiklis 139 osutatud eritoimkonna poole. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele.

2.  Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 73 lõikes 8 osutatud olukorda, pöörduvad nad artiklis 90 osutatud eritoimkonna poole. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Peaarvepidaja võib nendest standarditest kõrvale kalduda, kui ta peab seda vajalikuks varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õiglase ülevaate andmiseks. Kui mõni raamatupidamiseeskiri nendest standarditest oluliselt erineb, tuuakse finantsaruannete lisades see asjaolu esile ning põhjendatakse seda.

2.  Peaarvepidaja võib nendest standarditest kõrvale kalduda, kui ta peab seda vajalikuks varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate andmiseks. Kui mõni raamatupidamiseeskiri nendest standarditest oluliselt erineb, tuuakse finantsaruannete lisades see asjaolu esile ning põhjendatakse seda.

Selgitus

„Õige ja õiglane ülevaade“ on üldiselt kasutatav mõiste.

Muudatusettepanek   175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjoni peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu teabe, mis on vajalik sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab institutsioonide finantsseisundist ja eelarve täitmisest õiglase ülevaate. Eelarvevahendite käsutajad tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

2.  Komisjoni peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu teabe, mis on vajalik sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab institutsioonide finantsseisundist ja eelarve täitmisest õige ja õiglase ülevaate. Eelarvevahendite käsutajad tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

Selgitus

„Õige ja õiglane ülevaade“ on üldiselt kasutatav mõiste.

Muudatusettepanek   176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist institutsiooni või artiklis 69 osutatud asutuse poolt kirjutab peaarvepidaja sellele alla, tõendades sellega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab institutsiooni või artiklis 69 osutatud asutuse finantsseisundist õiglase ülevaate.

Enne raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist institutsiooni või artiklis 69 osutatud asutuse poolt kirjutab peaarvepidaja sellele alla, tõendades sellega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamise aastaaruanne annab institutsiooni või artiklis 69 osutatud asutuse finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Selgitus

„Õige ja õiglane ülevaade“ on üldiselt kasutatav mõiste.

Muudatusettepanek   177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 10 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Iga institutsioon otsustab, millises talituses tõendavaid dokumente tuleb säilitada.

Selgitus

Siia on üle võetud finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 64 viimane lõik. Komisjon oli selle lause välja jätnud.

Muudatusettepanek   178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peaarvepidaja võib teha makseid ainult juhul, kui institutsioon, mille eest ta vastutab, on esmalt kandnud maksesaaja juriidilise isiku ja pangakonto andmed ühisesse toimikusse.

välja jäetud

Selgitus

Loogika huvides tuleks esimene lõik viia teise lõigu järele, sest makse tehakse pärast kulukohustuse võtmist.

Muudatusettepanek   179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Enne kohustuste võtmist kolmanda isiku ees teeb eelarvevahendite käsutaja kindlaks maksesaajate juriidilise isiku ja makseandmed ning kannab need selle institutsiooni nimel ühisesse toimikusse, mille eest vastutav eelarvevahendite käsutaja vastutab, et tagada läbipaistvus, vastutus ja makse nõuetekohane tegemine.

Enne kohustuste võtmist kolmanda isiku ees kontrollib eelarvevahendite käsutaja maksesaaja isikusamasust, teeb kindlaks maksesaajate juriidilise isiku ja makseandmed ning kannab need selle institutsiooni nimel ühisesse toimikusse, mille eest vastutav eelarvevahendite käsutaja vastutab, et tagada läbipaistvus, vastutus ja makse nõuetekohane tegemine.

Selgitus

Lisatud finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artiklist 63.

Muudatusettepanek   180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 4 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Peaarvepidaja võib teha makseid ainult juhul, kui institutsioon, mille eest ta vastutab, on esmalt kandnud maksesaaja juriidilise isiku ja makseandmed ühisesse toimikusse.

Selgitus

Loogika huvides on esimene lõik viidud teise lõigu järele, sest makse tehakse pärast kulukohustuse võtmist.

Muudatusettepanek   181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Avansikontod avab peaarvepidaja, kes kiidab ka heaks nende allkirjastamisvolitused eelarvevahendite käsutaja põhjendatud ettepaneku alusel.

2.  Avansikontod avab ja neid kontrollib peaarvepidaja, kes kiidab ka heaks nende allkirjastamisvolitused eelarvevahendite käsutaja põhjendatud ettepaneku alusel.

Selgitus

Lisatakse kohaldamise eeskirjade artikli 69 lõike 1 säte.

Muudatusettepanek   182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Peaarvepidaja kontrollib ise või teeb oma talituse või eelarvevahendeid käsutava talituse selleks volitatud töötajale ülesandeks kontrollida, üldjuhul kohapeal ja kui see on asjakohane, ette teatamata, et avansikontode haldajatele eraldatud vahendid ja raamatupidamisarvestus on olemas ning avansikontodelt tehtud tehingud on ettenähtud tähtaja jooksul arveldatud. Peaarvepidaja edastab nende kontrollide tulemused vastutavale eelarvevahendite käsutajale.

5.  Peaarvepidaja kontrollib ise või teeb oma talituse või eelarvevahendeid käsutava talituse selleks volitatud töötajale ülesandeks kontrollida, üldjuhul kohapeal ja vajaduse korral ette teatamata, et avansikontode haldajatele eraldatud vahendid ja raamatupidamisarvestus on olemas ning avansikontodelt tehtud tehingud on ettenähtud tähtaja jooksul arveldatud. Peaarvepidaja edastab nende kontrollide tulemused vastutavale eelarvevahendite käsutajale.

Muudatusettepanek   183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui töötaja tegevus või tegevusetus põhjustab finantsmääruse, finantsjuhtimise või toimingute kontrollimisega seotud sätete rikkumise, edastab mis tahes allpool toodud isik juhtumi käesoleva määruse artiklis 139 osutatud toimkonnale arvamuse saamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Pettustevastase Ameti volitusi:

1.  Kui töötaja tegevus või tegevusetus põhjustab finantsmääruse, finantsjuhtimise või toimingute kontrollimisega seotud sätete rikkumise, edastab mis tahes allpool toodud isik juhtumi finantsrikkumiste uurimise ühisele eritoimkonnale arvamuse saamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Pettustevastase Ameti volitusi:

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui teabele on juhtinud toimkonna tähelepanu rikkumisest teataja, käsitleb toimkond teavet vastavalt korrale, mis käsitleb teabe andmist õigusnormide tõsise rikkumise korral („rikkumisest teatamine“) ning kehtib komisjonis ja/või institutsioonis, organis või ametis, kuhu rikkumisest teataja kuulub.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lõikes 1 osutatud toimkonda kuuluvad:

 

a)   komisjoni nimetatud alaline kõrgetasemeline sõltumatu esimees;

 

b)   esindaja kuuest eri liidu institutsioonist, Euroopa ametist või artiklis 69 osutatud liidu asutusest.

 

Toimkonna koosseis peab tagama asjakohaste õiguslike ja tehniliste ekspertteadmiste olemasolu. Toimkonna liikmete ametisse nimetamisel võetakse arvesse vajadust hoida ära kõik huvide konfliktid. Toimkonda abistab komisjonile alluv alaline sekretariaat, kes tagab toimkonna järjepideva haldamise.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Lõike 1 a punktis b osutatud toimkonna liikmete ametiaeg on kolm aastat ja neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c.  Toimkonna esimees valitakse kontrollikoja või Euroopa Liidu Kohtu endiste liikmete hulgast või endiste ametnike hulgast, kes on töötanud muus liidu institutsioonis peale komisjoni vähemalt peadirektori ametikohal. Esimees valitakse isikuomaduste ja ametialaste võimete alusel ning tal peavad olema laialdased kogemused õigus- ja finantsküsimustes, tõendatud pädevus, sõltumatus ja ausus. Ametiaeg kestab viis aastat ja seda ei pikendata. Esimees nimetatakse ametisse erinõunikuna Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 5 kindlaksmääratud tähenduses. Esimees juhatab kõiki toimkonna koosolekuid ja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Esimehel ei tohi olla huvide konflikti esimehena tegutsemise ja muude ametikohustuste vahel.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d.  Komisjon võtab vastu toimkonna töökorra.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel on käesoleva määruse artiklis 139 osutatud toimkond pädev kindlaks tegema, kas on toimunud finantsrikkumine. Artiklis 139 osutatud toimkonna arvamuse põhjal otsustab asjaomane institutsioon lõikes 1 osutatud juhtudel, kas algatada distsiplinaarmenetlus või tekitatud kahju hüvitamise menetlus. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, esitab ta selle kohta soovituse eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, välja arvatud juhul, kui viimane on juhtumiga seotud töötaja, ning siseaudiitorile.

2.  Toimkond on pädev kindlaks tegema, kas on toimunud finantsrikkumine.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikes 1 osutatud arvamuse esitamisel tegutseb toimkond artikli 139 lõike 2 kohases koosseisus, mida täiendavad järgmised kaks lisaliiget:

välja jäetud

a)   ametisse nimetava asutuse esindaja, kes vastutab asjaomases institutsioonis või asutuses distsiplinaarküsimuste eest, ja

 

b)   teine liige, kelle on ametisse nimetanud asjaomase institutsiooni või asutuse personalikomitee. Nende lisaliikmete ametisse nimetamisel võetakse arvesse vajadust vältida mis tahes huvide konflikti.

 

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui lõikes 1 osutatud toimkond esitab arvamuse, edastatakse see distsiplinaarnõukogule, mille iga institutsioon või asutus on moodustanud kooskõlas oma sise-eeskirjadega.

5.  Toimkonna arvamus esitatakse asjaomases institutsioonis, ametis või organis distsiplinaarmenetluse eest vastutavale ametisse nimetavale üksusele.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Toimkonna arvamuse põhjal otsustab asjaomane institutsioon, kas algatada distsiplinaarmenetlus või tekitatud kahju hüvitamise menetlus. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, esitab ta selle kohta soovituse eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, välja arvatud juhul, kui viimane on juhtumiga seotud töötaja, ning siseaudiitorile.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Kui toimkond jõuab juhtumi uurimisel järeldusele, et küsimus kuulub OLAFi pädevusse, edastab ta viivitamata asja OLAFi direktorile ja teavitab asjaomase institutsiooni, ameti või organi ametisse nimetavat üksust. Alates edastamise päevast lõpetab toimkond juhtumi käsitlemise.

Selgitus

The Commission's proposal to merge the panel dedicated to the early detection and exclusion system with the panel dealing with financial irregularities is not justified given the differing objectives of the panels. A specific joint panel should be put in place with a reinforced interinstitutional character. Furthermore, the text proposed by the Commission is not compliant with the provisions on disciplinary proceedings laid down in Annex IX of the Staff Regulations. No disciplinary proceedings can be launched without either an OLAF report or an administrative inquiry having taken place.

Muudatusettepanek   194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et talle antud siduv juhis on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega eelkõige seetõttu, et seda ei saa täita talle eraldatud vahenditega, teatab ta sellest kirjalikult volitajale või edasivolitajale. Kui juhis kinnitatakse kirjalikult ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, sest see viitab sõnaselgelt punktidele, mis volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, ei tohi volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat või vastutusele võtta. Ta täidab juhise, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik või vastuolus asjaomaste ohutusnormidega.

1.  Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et talle antud siduv juhis on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega eelkõige seetõttu, et seda ei saa täita talle eraldatud vahenditega, teatab ta sellest kirjalikult volitajale või edasivolitajale. Kui juhis kinnitatakse kirjalikult ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, sest see viitab sõnaselgelt punktidele, mis volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, ei tohi volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat vastutusele võtta. Ta täidab juhise, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik või vastuolus asjaomaste ohutusnormidega. Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab igast sellisest juhtumist käesoleva määruse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes pealkirja all „Juhiste kinnitamine vastavalt finantsmääruse artiklile 91“.

Muudatusettepanek   195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Iga institutsioon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesolevas lõikes osutatud loobumiste kohta, mille puhul summa oli 100 000 eurot või üle selle. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse artikli 73 lõikes 9 nimetatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

5.  Iga institutsioon saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesolevas lõikes osutatud loobumiste kohta. Komisjoni asjaomane aruanne lisatakse artikli 73 lõikes 9 nimetatud iga-aastaste tegevusaruannete kokkuvõttele.

Muudatusettepanek   196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  tulemuslikkuse hindamise parameetrid;

Muudatusettepanek   197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  rahaliste toetuste puhul artiklis 227 osutatud usaldusfondidele: eelarveaastaks ette nähtud assigneeringud ja usaldusfondi jaoks kogu selle tegevusajaks kavandatud summad;

c)  rahaliste toetuste puhul artiklis 227 osutatud usaldusfondidele: eelarveaastaks ette nähtud assigneeringud ja usaldusfondi jaoks kogu selle tegevusajaks kavandatud summad, samuti muudest allikatest kui liidu eelarvest pärit rahastamise osakaal, mille vahekord peab jääma samaks kogu usaldusfondi tegevusaja jooksul, nagu on sätestatud artikli 227 lõikes 1;

Selgitus

Muudatusettepanekuga ajakohastatakse raportööride muudatusettepanekut 91. ELi eelarvest ja muudest allikatest pärit rahaliste vahendite vahekord peaks olema kindlaks määratud, et vältida olukorda, kus EL peab katma teiste rahastajate – kes jätavad oma algsed lubadused täitmata – osa.

Muudatusettepanek   198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2 – lõik 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  rahastamisvahendi puhul: rahastamisvahendile eraldatud summa;

e)  rahastamisvahendi puhul: rahastamisvahendile eraldatud summa ja eesmärgiks olev kaasatava erakapitali osakaal;

Muudatusettepanek   199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2 – lõik 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  rahaliste toetuste puhul segarahastamisvahenditele: segarahastamisvahendile eraldatud summa ja segarahastamisvahendis osalevate üksuste loetelu;

g)  rahaliste toetuste puhul segarahastamisvahenditele: segarahastamisvahendile eraldatud summa, segarahastamisvahendis osalevate üksuste loetelu ja nende vastav rahaline osalus;

Muudatusettepanek   200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 109 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  kontrollib makse tasumisele kuulumise tingimusi.

c)  kontrollib makse tasumisele kuulumise tingimusi. Kuluprognoosid ei tähenda kõnealuste tingimuste täitmist.

Muudatusettepanek   201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 109 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kulukohustustest vabastamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega võetud.

välja jäetud

Selgitus

Ühtluse huvides on käesolev lõige viidud üle artiklisse 2 (mõisted).

Muudatusettepanek   202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Esialgset eelarvelist kulukohustust täidetakse ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega, mis annavad õiguse hilisematele maksetele. Juhtudel, mis seonduvad personalijuhtimise kuludega või liidu sündmuste kajastamiseks ette nähtud institutsioonide teavitustegevuse kuludega või millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktis 14.5, võib need siiski täita otse maksetega.

6.  Esialgset eelarvelist kulukohustust täidetakse ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega, mis annavad õiguse hilisematele maksetele. Juhtudel, mis seonduvad personalijuhtimise, liidu institutsiooni praeguste või endiste liikmete kuludega või liidu sündmuste kajastamiseks ette nähtud institutsioonide teavitustegevuse kuludega või millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktis 14.5, võib need siiski täita otse maksetega.

Selgitus

Parlamendiliikmete hüvitisi makstakse samamoodi nagu töötajate omi ja seetõttu tuleks ka neid nimetada erandite hulgas, mille puhul võib esialgse kulukohustuse järel teha kohe maksed.

Muudatusettepanek   203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimeses lõigus osutatud kulukohustused arvatakse maha lõikes 2 osutatud üldisest esialgsest kulukohustusest.

Selgitus

Tehniline parandus (toodud üle lõikest 5).

Muudatusettepanek   204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Esimeses lõigus osutatud kulukohustused arvatakse maha lõikes 1 osutatud üldisest esialgsest kulukohustusest.

välja jäetud

Selgitus

Tehniline parandus (viidud üle lõikesse 4).

Muudatusettepanek   205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 112 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Eelarveliste kulukohustuste osad, millega seoses ei ole makset tehtud kuue kuu jooksul täitmise lõpptähtpäevast arvates, vabastatakse artikli 13 kohaselt.

4.  Eelarveliste kulukohustuste osad, millega seoses ei ole makset tehtud kuue kuu jooksul täitmise lõpptähtpäevast arvates, vabastatakse.

Selgitus

Viide on ebaloogiline, sest artiklis 13 käsitletakse assigneeringute tühistamist pärast kulukohustustest vabastamist, mitte kulukohustustest vabastamist kui sellist.

Muudatusettepanek   206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 113 – lõige 5 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui otsese eelarve täitmise raames rakendatava välismeetme toetus on üle 5 000 000 euro, võib kogu meetme vältel jääda tasaarvestamata maksimaalselt kaks eelmakset.

Selgitus

Lisatud on määruse 966/2012 artikli 184 lõike 4 teine lõik, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek   207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  90 kalendripäeva jooksul rahalist toetust käsitlevate lepingute ning lepingute ja toetuslepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenuste või meetmetega, mida on eriti keeruline hinnata ja mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;

a)  60 kalendripäeva jooksul rahalist toetust käsitlevate lepingute ning lepingute ja toetuslepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenuste või meetmetega, mida on eriti keeruline hinnata;

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb organisatsiooni Civil Society Europe soovitusel.

Muudatusettepanek   208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  60 kalendripäeva jooksul kõigi muude rahalist toetust käsitlevate lepingute puhul ning muude lepingute ja toetuslepingute puhul, mille puhul maksmine sõltub aruande või tõendi kinnitamisest;

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb organisatsiooni Civil Society Europe soovitusel.

Muudatusettepanek   209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Välja arvatud liikmesriikide, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi puhul, on võlausaldajal lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel õigus saada viivist järgmiste tingimuste kohaselt:

Välja arvatud liikmesriikide puhul, on võlausaldajal lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel õigus saada viivist järgmiste tingimuste kohaselt:

Selgitus

EIP gruppi ei tohiks siin kohelda muudest ELi eelarvevahendeid haldavatest üksusest ega liidu võlausaldajatest erinevalt. EIP grupi põhikirjas on sätestatud, et EIP grupp peab tagama, et tema kulud on kaetud. Kui lisada EIP/EIF selle sätte kohaldusalasse, võib see tekitada reitinguagentuuride poolt seoses olemasolevate rahastamisvahenditega (nt EFSI, EIP välislaenude andmise volitus ja InnovFin) negatiivse reaktsiooni.

Muudatusettepanek   210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 115 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga institutsioon näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Institutsiooni poolt ametisse nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

1.  Iga institutsioon näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Institutsiooni poolt ametisse nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitor peab oma ülesannete täitmisel olema sõltumatu ja siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

Muudatusettepanek   211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuses aastaaruandes nimetatakse ka artikli 139 kohaselt loodud toimkonna avastatud süsteemsed probleemid, mille kohta on esitatud artiklis 90 osutatud arvamus.

Kõnealuses aastaaruandes nimetatakse ka artikli 90 kohaselt loodud toimkonna avastatud süsteemsed probleemid.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 90 lõike 5 b (uus) kohta.

Muudatusettepanek   212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Siseaudiitor keskendub oma aruande koostamisel eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte üldisele järgimisele ja tagab, et selle põhimõtte rakendamise pidevaks parandamiseks ja tõhustamiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

5.  Siseaudiitor keskendub oma aruande koostamisel eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemuspõhisuse põhimõtete üldisele järgimisele ja tagab, et nende põhimõtete rakendamise pidevaks parandamiseks ja tõhustamiseks on võetud asjakohaseid meetmeid.

Muudatusettepanek   213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Igal aastal koostab institutsioon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest, ja edastab selle artikli 239 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

8.  Igal aastal koostab institutsioon aruande, mis sisaldab sisulist kokkuvõtet tehtud siseauditite arvust ja liigist, antud soovitustest ja nende soovituste põhjal võetud meetmetest, ja edastab selle artikli 239 kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek   214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 120 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 120 a

 

Siseauditi komiteed

 

1.   Iga institutsioon loob siseauditi komitee, kelle ülesanne on jälgida siseaudititegevuse kvaliteeti ning tagada, et talitused arvestaksid auditi soovitusi nõuetekohaselt ja võtaksid nende põhjal järelmeetmeid.

 

2.   Enamik siseauditi komitee liikmeid peavad olema institutsioonist sõltumatud.

 

3.   Siseauditi komiteede tegevus peaks eelkõige:

 

a)   aitama parandada riskijuhtimise ja sisekontrolli piisavust ja tulemuslikkust;

 

b)   edendama hea juhtimistava põhimõtteid ja nende kohaldamist otsuste tegemisel;

 

c)   toetama siseauditite kvaliteeti;

 

d)   suurendama teadlikkust vajadusest tugeva riskijuhtimise ja sisekontrolli järele;

 

e)   tagama sise- ja välisauditite soovituste elluviimise ning

 

f)   aitama kinnistada eetilise juhtimise väärtusi, sealhulgas tõhusat korda võitluseks pettuse ja korruptsiooni vastu.

 

4.   Artikli 116 lõikes 4 osutatud siseaudiitori aastaaruanne peab sisaldama asjakohast teavet siseauditi komitee volituste, tegevuse, meetmete ja tulemuste kohta.

Selgitus

Kooskõlas kontrollikoja arvamusega (vt arvamuse nr 1/2017 punkte 14–15) nõuab rahvusvaheline hea tava avaliku sektori juhtorganite valdkonnas siseauditi komitee loomist, mis koosneb enamikus sõltumatutest liikmetest, kelle pädevusse kuuluvad finantsaruandlus, õigusnormide rikkumised ja riskijuhtimine.

Muudatusettepanek   215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 1 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  asjaomase tegevuse kuludega mitte seotud maksed, mis põhinevad:

 

i)   kas valdkondlike õigusaktidega või komisjoni otsustega kehtestatud tingimuste täitmisel või

 

ii)   eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel;

Selgitus

Nn tulemuskultuuri juurutamiseks käesolevas määruses soovitavad raportöörid, et liidu toetuse vormide puhul tuleks enne teisi kriteeriume vaadata tulemuste saavutamist.

Muudatusettepanek   216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  asjaomase tegevuse kuludega sidumata maksed, mis põhinevad:

välja jäetud

i)   kas valdkondlike õigusaktidega või komisjoni otsustega kehtestatud tingimuste täitmisel või

 

ii)   eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel;

 

Selgitus

Viidud üle punkti -a.

Muudatusettepanek   217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 121 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab käesoleva artikli lõike 1 punktide e ja f kohastest liidu rahalistest toetustest aru käesoleva määruse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes pealkirja all „Finantsmääruse artikli 121 punktide e ja f kohased liidu rahalised toetused“.

Selgitus

Säte tugevdab eelarvepädevate institutsioonide järelevalvet kõnealuse uut liiki rahastamise üle.

Muudatusettepanek   218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 122

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 122

välja jäetud

Kolmanda isiku hindamisele tuginemine

 

Komisjon võib täielikult või osaliselt tugineda enda või muude üksuste, sealhulgas rahastajate tehtud hindamistele, kui kõnealuse hindamise juures on arvesse võetud tingimusi, mis on samaväärsed nendega, mis on käesoleva määrusega kehtestatud kohaldatava eelarve täitmise viisi suhtes. Sel eesmärgil edendab komisjon rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite tunnustamist või rahvusvahelisi parimaid tavasid.

 

Selgitus

See uus säte on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja tuleks seetõttu välja jätta.

Muudatusettepanek   219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui sõltumatu audiitor on koostanud rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite kohaselt liidu rahalise toetuse kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta auditi ning see annab piisava kindluse, võetakse kõnealune audit üldise kindluse aluseks, täpsustades seda vajaduse korral valdkondlikes eeskirjades.

Kui sõltumatu audiitor on koostanud rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite kohaselt liidu rahalise toetuse kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta auditi ning see annab piisava kindluse ning kui asjaomane liidu rahaline toetus moodustab kogu olemasolevast rahastamisest vähem kui 50 %, võidakse kõnealune audit võtta vastutava eelarvevahendite käsutaja otsuse alusel üldise kindluse aluseks, täpsustades seda vajaduse korral valdkondlikes eeskirjades. Erandeid võib teha teadusasutustele.

Selgitus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks seoses kolmanda isiku audititele tuginemisega kehtestada täiendavad kaitsemeetmed.

Muudatusettepanek   220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Sel eesmärgil edendavad komisjon ja kontrollikoda rahvusvaheliselt heakskiidetud standardite või rahvusvaheliste parimate tavade tunnustamist.

Selgitus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks seoses kolmanda isiku audititele tuginemisega kehtestada täiendavad kaitsemeetmed.

Muudatusettepanek   221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 123 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Teavet, mis korraldusasutusel on juba olemas, kasutatakse võimalikult suures ulatuses ära, et mitte nõuda toetusesaajatelt mitu korda üht ja sama teavet.

Selgitus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks seoses kolmanda isiku audititele tuginemisega kehtestada täiendavad kaitsemeetmed.

Muudatusettepanek   222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teeb Euroopa Liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja annab vahendite saamiseks vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastane Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale ning vajaduse korral asjaomastele riiklikele ametiasutustele vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul tähendab see ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

1.  Iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teeb Euroopa Liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja annab vahendite saamiseks vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Prokuratuurile, OLAFile ja kontrollikojale ning vajaduse korral asjaomastele riiklikele ametiasutustele vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul tähendab see ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

Muudatusettepanek   223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 124 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Isik või üksus, kes saab liidu vahendeid otsese ja kaudse eelarve täitmise raames, annab kirjalikult nõusoleku, et annab vajalikud õigused vastavalt lõikes 1 osutatule. See tähendab ka, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, peavad tagama samaväärsed õigused.

2.  Isik või üksus, kes saab liidu vahendeid otsese, koostöös liikmesriikidega toimuva ja kaudse eelarve täitmise raames, annab kirjalikult nõusoleku, et annab vajalikud õigused vastavalt lõikes 1 osutatule. See tähendab ka, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, peavad tagama samaväärsed õigused.

Muudatusettepanek   224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 125

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 125

välja jäetud

Vahendite ümberpaigutamine käesoleva määruse ja valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse

 

Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös nendega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmeriikide taotlusel paigutada ümber käesoleva määruse või valdkondlike määruste alusel loodud vahenditesse. Komisjon haldab neid vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti a või c kohaselt võimaluse korral asjaomase liikmesriigi eest. Lisaks võib liikmesriikidele nendega koostöös toimuva eelarve täitmise raames eraldatud vahendeid kasutada liikmesriikide taotlusel EFSI riskivõtmisvõime parandamiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse EFSI norme.

 

Muudatusettepanek   225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Finantsraampartnerluse lepingus määratakse kindlaks finantskoostöö vorm, koostöö ühised eesmärgid ja põhimõtted, mis alusel toimub komisjoni ning liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate vaheline koostöö. Nendes lepingutes täpsustatakse ka seda, millises ulatuses võib komisjon tugineda liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate süsteemidele ja menetlustele, sealhulgas auditi protseduuridele.

2.  Finantsraampartnerluse lepingus määratakse kindlaks finantskoostöö vorm, koostöö ühised eesmärgid ja põhimõtted, mis alusel toimub komisjoni ning liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate vaheline koostöö. Samuti peavad need lepingud

 

a)   tagama haldamise kvaliteedi ja selle, et liidu sekkumise eesmärgid saavutatakse, ning

 

b)   peegeldama liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksuste või toetusesaajate süsteeme ja menetlusi nende eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas auditimenetlusi.

Selgitus

Need täiendavad kaitsemeetmed aitavad tagada, et finantsraampartnerlustel on ELi jaoks lisaväärtus.

Muudatusettepanek   226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Auditi kulude ja tulude optimeerimiseks ning koordineerimise lihtsustamiseks võib liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksustega või toetusesaajatega sõlmida auditi- või kontrollikokkuleppeid. Euroopa Investeerimispanga puhul kohaldatakse kolmepoolset kokkulepet, mis on sõlmitud komisjoni ja Euroopa Kontrollikojaga.

3.  Auditi kulude ja tulude optimeerimiseks ning koordineerimise lihtsustamiseks võib liidu vahendeid artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt haldavate isikute ja üksustega või toetusesaajatega sõlmida auditi- või kontrollikokkuleppeid. Sellised kokkulepped ei tohi piirata kontrollikoja juurdepääsu teabele, mida on vaja liidu rahaliste vahendite auditeerimiseks.

Selgitus

Viide ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 sätestatud kolmepoolsele kokkuleppele on üleliigne. Selguse huvides tuleks täpsustada, et kõnealuses lõikes osutatud auditi- või kontrollikokkulepped ei tohiks piirata kontrollikoja juurdepääsu teabele, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek   227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  võib partnerluse kestus olla kuni neli aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

c)  võib partnerluse kestus olla kuni neli aastat, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis peavad olema selgelt näidatud artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes;

Selgitus

Muudatusettepanek tugevdab eelarvepädevate institutsioonide järelevalvet kõnealuste partnerluslepingute üle.

Muudatusettepanek   228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui finantsraampartnerluse lepinguid täidetakse eritoetuste kaudu, tehakse artiklis 191 osutatud tegevus- ja finantssuutlikkuskontroll enne finantspartnerluse raamlepingule allakirjutamist. Komisjon võib tugineda teiste rahastajate samaväärsetele finants- ja tegevussuutlikkuse kontrollidele.

6.  Kui finantsraampartnerluse lepingut täidetakse eritoetuste kaudu, tehakse artiklis 191 osutatud tegevus- ja finantssuutlikkuskontroll enne finantspartnerluse raamlepingule allakirjutamist. Üksnes juhul, kui liidu eelarvest makstav osa moodustab kogu rahastamisest vähem kui 50 %, võib komisjon tugineda teiste rahastajate samaväärsetele finants- ja tegevussuutlikkuse kontrollidele.

Selgitus

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks kehtestada täiendavad kaitsemeetmed seoses kolmanda isiku kontrollidele tuginemisega. Vt ka raportööride muudatusettepanekut artikli 123 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek   229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 126 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Komisjon püüab oma aruandlusnõudeid ühtlustada teiste rahastajate nõuetega.

välja jäetud

Selgitus

See uus säte võib õõnestada XIII jaotises sisalduvaid eeskirju aruandluse kohta ja tuleks seetõttu välja jätta.

Muudatusettepanek   230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 132 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  üksuse registrijärgne asukoht ja tema põhihuvide kese on eri jurisdiktsioonides, mis võimaldab tal vältida maksu- või sotsiaalõigusest tulenevaid kohustusi või mis tahes muid juriidilisi kohustusi, mida kohaldatakse jurisdiktsioonis, kus on üksuse põhihuvide kese (varifirma).

Selgitus

Sageli luuakse varifirmasid eesmärgiga hoida kõrvale maksu-, õiguslikest või sotsiaalsetest kohustustest, mida kohaldatakse riigis, kus asub üksuse põhihuvide kese. See on vastuolus ELi finantshuvidega ja ELi rahastamise eesmärgiga. Muudatusettepanek põhineb soovitusel, mille andis raportööridele Saksamaa föderaalne notarite koda (Bundesnotarkammer).

Muudatusettepanek   231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 132 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kui füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused neid isikuid või üksuseid esindada, nende nimel otsuseid teha või neid kontrollida, on ühes või mitmes lõike 1 punktides c–f osutatud olukorras;

a)  kui füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 131 lõikes 1 nimetatud isiku või üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kellel on volitused neid isikuid või üksuseid, sh isikuid ja üksuseid, kes kuuluvad omandi- ja kontrollistruktuuri ja tegelike tulusaajate hulka, esindada, nende nimel otsuseid teha või neid kontrollida, on ühes või mitmes lõike 1 punktides c–f osutatud olukorras;

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, milliseid isikuid artikli 131 lõikes 1 sätestatud kõrvalejätmise põhjused puututavad, ja kõrvalejätmise põhjuste kontrolli kohaldamisala viiakse kooskõlla selle kontrolli kohaldamisalaga, mida finantseerimisasutustelt ning muudelt määratud finantssektorivälistelt asutustelt ja kutsealade esindajatelt nõutakse rahapesuvastase direktiivi 849/2015 kohaselt, ja määruse 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) kohaldamisalaga.

Muudatusettepanek   232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 133 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  teave füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes on osaleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused osalejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ning asjakohased tõendid selle kohta, et kõnealune isik või kõnealused isikud ei ole artikli 132 lõike 1 punktides c–f osutatud kõrvalejätmist põhjustavates olukordades;

b)  teave füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes on osaleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kellel on volitused osalejat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, sh isikuid ja üksuseid, kes kuuluvad omandi- ja kontrollistruktuuri ja tegelike tulusaajate hulka, ning asjakohased tõendid selle kohta, et kõnealune isik või kõnealused isikud ei ole artikli 132 lõike 1 punktides c–f osutatud kõrvalejätmist põhjustavates olukordades;

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, milliseid isikuid artikli 131 lõikes 1 sätestatud kõrvalejätmise põhjused puututavad, ja kõrvalejätmise põhjuste kontrolli kohaldamisala viiakse kooskõlla selle kontrolli kohaldamisalaga, mida finantseerimisasutustelt ning muudelt määratud finantssektorivälistelt asutustelt ja kutsealade esindajatelt nõutakse rahapesuvastase direktiivi 849/2015 kohaselt, ja määruse 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) kohaldamisalaga.

Muudatusettepanek   233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega toimub kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel viisil, mis on sätestatud valdkondlikes eeskirjades. Nendes eeskirjades nähakse ette eelarve täitmise raames kogutud või muul viisil saadud ja edastatud andmete koostalitlusvõime.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek   234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 142 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru e-halduse rakendamisel tehtud edusammudest.

Selgitus

Lisatud on taas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 95 lõige 3, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek   235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 144 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon annab korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru käesoleva lõike rakendamisel tehtud edusammudest.

Selgitus

Lisatud on taas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 111 lõike 2 teine lõik, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek   236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 147 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui see on proportsionaalne, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, v.a madala maksumusega lepingute ja toetuste puhul, riskianalüüsi alusel nõuda tagatise esitamist:

1.  Kui see on proportsionaalne, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, v.a madala maksumusega lepingute ja toetuste puhul, oma riskianalüüsi alusel nõuda tagatise esitamist:

Selgitus

Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et see peab olema eelarvevahendite käsutaja enda riskianalüüs.

Muudatusettepanek   237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 148 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tagatis kehtib piisavalt kaua, et selle saaks vajaduse korral realiseerida.

Selgitus

Taastatud finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 206 lõikest 2. Komisjon jättis selle lause välja.

Muudatusettepanek   238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üksused ja isikud, kes rakendavad artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi, valitakse viisil, mis on läbipaistev ja meetme olemust arvestades põhjendatud ega tohi põhjustada huvide konflikti. Artikli 61 lõike1 punkti c alapunktides ii, v, vi ja vii osutatud üksuste valimisel tuleb ühtlasi võtta nõuetekohaselt arvesse nende tegevus- ja finantssuutlikkust.

Üksused ja isikud, kellele antakse eelarve täitmisega seotud ülesanded, sh eelarveliste tagatiste haldamine artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt, valitakse viisil, mis on läbipaistev ja meetme olemust arvestades põhjendatud ega tohi põhjustada huvide konflikti. Artikli 61 lõike1 punkti c alapunktides ii, v, vi ja vii osutatud üksuste valimisel tuleb ühtlasi võtta nõuetekohaselt arvesse nende tegevus- ja finantssuutlikkust.

Selgitus

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 1 uuesti kasutusele võetud tekst.

Muudatusettepanek   239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Üksused ja isikud, kes haldavad artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt liidu vahendeid või eelarvelisi tagatisi, järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Kui komisjon sõlmib artikli 126 kohaselt finantsraampartnerluse lepinguid, kirjeldatakse nendes täpsemalt kõnealuseid põhimõtteid.

2.  Üksused ja isikud, kellele on artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt antud eelarve täitmisega seotud ülesanded, sh eelarveliste tagatiste haldamine, järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad liidu tegevuse nähtavuse. Kui komisjon sõlmib artikli 126 kohaselt finantsraampartnerluse lepinguid, kirjeldatakse nendes täpsemalt kõnealuseid põhimõtteid.

Selgitus

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 1 uuesti kasutusele võetud tekst.

Muudatusettepanek   240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Artikli 61 lõike 1 punkti c kohaselt volitatud üksused ja isikud väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel õigusnormide rikkumist ja pettusi ning teatavad nendest komisjonile. Sel eesmärgil teevad nad kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle tehingute representatiivsete ja riskidel põhinevate valimite üle, et tagada eelarvest rahastatavate meetmete tulemuslik elluviimine ja õige rakendamine. Nad nõuavad ka tagasi alusetult makstud summad, jätavad ilma juurdepääsust liidu vahenditele või määravad rahalisi karistusi ning algatavad vajaduse korral sellekohaseid kohtumenetlusi.

Selgitus

Taastatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõige 3, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek   241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  kohaldavad kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, sealhulgas asjakohaseid läbivaatamismenetlusi, alusetult makstud summade sissenõudmise eeskirju ja rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju;

d)  kohaldavad kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmisel asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, sealhulgas läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid, tõhusaid ja tulemuslikke läbivaatamismenetlusi, alusetult makstud summade sissenõudmise eeskirju ja rahastamisest kõrvalejätmise eeskirju;

Muudatusettepanek   242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kokkuleppel asjaomase üksuse või isikuga võib komisjon lisaks hinnata muid eeskirju ja menetlusi, näiteks üksuse haldusalaseid kuluarvestustavasid. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võib komisjon otsustada tugineda kõnealustele eeskirjadele ja menetlustele.

Kokkuleppel asjaomase üksuse või isikuga võib komisjon lisaks hinnata muid eeskirju ja menetlusi, näiteks üksuse haldusalaseid kuluarvestustavasid. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võib komisjon otsustada tugineda kõnealustele eeskirjadele ja menetlustele. Kõigi selliste otsuste kohta esitatakse teave artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes.

Muudatusettepanek   243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 149 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui nimetatud üksused või isikud täidavad ainult osa lõikes 4 osutatud nõuetest, võtab komisjon liidu finantshuvide kaitse tagamiseks asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Kõnealused meetmed täpsustatakse asjaomastes lepingutes.

5.  Kui nimetatud üksused või isikud täidavad ainult osa lõikes 4 osutatud nõuetest, võtab komisjon liidu finantshuvide kaitse tagamiseks asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Kõnealused meetmed täpsustatakse asjaomastes lepingutes. Kõigi selliste meetmete kohta esitatakse teave artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes.

Muudatusettepanek   244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 150 – lõige 1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas lõikes sätestatud kohustused ei piira EIP grupi, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kohaldamist. Kõnealuste lepingutega nähakse seoses liidu vahendite haldaja kinnitusega vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on liidult saadud rahalist toetust kasutatud ja selle üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas artikli 149 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetega ning kõnealustes lepingutes sätestatud kohustustega. Sellise kinnituse võib esitada lõpparuandes, kui meetme rakendamine kestab kuni 18 kuud.

Käesolevas lõikes sätestatud kohustused ei piira EIP, Euroopa Investeerimisfondi (EIF), rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute kohaldamist. Kõnealuste lepingutega nähakse seoses liidu vahendite haldaja kinnitusega vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on liidult saadud rahalist toetust kasutatud ja selle üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas artikli 149 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetega ning kõnealustes lepingutes sätestatud kohustustega. Sellise kinnituse võib esitada lõpparuandes, kui meetme rakendamine kestab kuni 18 kuud.

Selgitus

Vt raportööride muudatusettepanekut artikli 61 lõike 1 punkti c alapunkti iii kohta.

Muudatusettepanek   245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 150 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kõik rahalist toetust käsitlevad lepingud, rahastamislepingud ja tagatislepingud tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.  Kõik rahalist toetust käsitlevad lepingud, rahastamislepingud ja tagatislepingud tehakse artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes kättesaadavaks.

Muudatusettepanek   246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 151 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 151 a

 

Kaudne eelarve täitmine koostöös liikmesriigi organisatsioonidega

 

1.  Liikmesriigi organisatsioonide all mõeldakse artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktides v–vii loetletud üksusi, tingimusel et

 

i)   liikmesriigid on neile teinud ülesandeks osutada avalikke teenuseid rahvusvahelise arengu ja koostöö valdkonnas ning need on liikmesriikides asutatud era- või avaliku õiguse alusel;

 

ii)  nende süsteemid ja menetlused, mis on kohandatud rahvusvahelise arengu ja koostöö konkreetsetele õiguslikele ja tegevuslikele tingimustele, on saanud artikli 149 lõike 4 kohaselt positiivse hinnangu.

 

2.   Komisjon tugineb nendele liikmesriigi organisatsioonide süsteemidele ja menetlustele, mis on saanud artikli 149 lõike 4 kohaselt positiivse hinnangu, või lisasüsteemidele ja -menetlustele, mis ei kuulu nimetatud artiklis sätestatud hindamise alla, kuid mis on nõuetekohaselt kehtestatud ja mida kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide järelevalve all, näiteks liikmesriigi organisatsioonide kulustruktuur. Niisugust kolmandatele isikutele tuginemist kohaldatakse eelkõige, kuid mitte üksnes artiklis 123 osutatud süsteemide ja menetluste suhtes.

 

3.   Artikli 126 kohaselt liikmesriigi organisatsioonidega sõlmitud finantsraampartnerluse lepingutes määratakse täpsemalt kindlaks liikmesriigi organisatsioonide süsteemidele ja menetlustele tuginemise ulatus ja üksikasjad.

Selgitus

Raportöör soovitab lisada kaudse eelarve täitmise jaotisesse uue artikli, et tunnustada liikmesriigi organisatsioonide tegevuse eripära ELi välisabi valdkonnas.

Muudatusettepanek   247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 153 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse segarahastamisvahendi raames, kohaldatakse X jaotist.

2.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse segarahastamisvahendi raames ja nad moodustavad kogu rahastamisest rohkem kui 50 %, kohaldatakse kogu toimingu suhtes X jaotist.

Selgitus

Kuigi raportöörid toetavad selle uue sätte aluseks olevat üldist lihtsustamise eesmärki, tuleks vältida olukorda, kus kogu segarahastamistoimingut reguleerivad rahastamisvahendite eeskirjad, ehkki rahastamisvahendid moodustavad rahastamisest vaid väikese osa.

Muudatusettepanek   248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 153 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui toetusi rakendatakse segarahastamisvahendi raames ja nad moodustavad kogu rahastamisest rohkem kui 50 %, kohaldatakse kogu toimingu suhtes VIII jaotist.

Selgitus

Kuigi raportöörid toetavad selle uue sätte aluseks olevat üldist lihtsustamise eesmärki, tuleks vältida olukorda, kus kogu segarahastamistoimingut reguleerivad rahastamisvahendite eeskirjad, ehkki rahastamisvahendid moodustavad rahastamisest vaid väikese osa.

Muudatusettepanek   249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 153 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Segarahastamisvahendi raames rakendatavad rahastamisvahendid loetakse artikli 202 lõike 1 punktile h vastavateks, kui enne kõnealuse segarahastamisvahendi loomist on tehtud eelhindamine.

3.  Segarahastamisvahendi raames rakendatavad rahastamisvahendid loetakse artikli 202 lõike 1 punktile h vastavateks, kui enne kõnealuse segarahastamisvahendi loomist on koostatud mõjuhinnang.

Selgitus

Terminite ühtlustamine raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek   250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 174 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toetused on eelarvest annetustena antavad sihtotstarbelised rahalised maksed, mille abil rahastatakse ühte järgnevast:

Toetusi antakse selleks, et rahastada üht järgnevast:

Selgitus

Ühtluse huvides on käesolev lõige osaliselt viidud artiklisse 2 (mõisted).

Muudatusettepanek   251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui see on võimalik ja asjakohane, määratakse kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed kindlaks selliselt, et toetus makstakse pärast konkreetsete tulemuste saavutamist.

2.  Kui see on võimalik ja asjakohane, määratakse kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed kindlaks selliselt, et toetus makstakse pärast konkreetsete väljundite ja tulemuste saavutamist, tingimusel et on võetud asjakohased meetmed, et tagada vastavate summade piisavus nõutava väljundi saavutamiseks.

Selgitus

Täiendav kaitsemeede.

Muudatusettepanek   252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Nõutava väljundi täpsed kriteeriumid lepivad läbirääkimiste teel kokku komisjon ja toetusesaaja ning need määratakse üksikjuhtumipõhiselt ja vastavalt asjaoludele kindlaks toetuslepingus.

Muudatusettepanek   253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, annab loa kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete kasutamiseks vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes tegutseb igas institutsioonis eelnevalt kindlaks määratud menetluse kohaselt.

3.  Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, annab loa kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete kasutamiseks vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes tegutseb igas institutsioonis eelnevalt kindlaks määratud menetluse kohaselt. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes iga sellise loa andmisest.

Muudatusettepanek   254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  võimaluse korral makse tegemise põhilised eeltingimused, mis võivad hõlmata tulemuste saavutamist, kui see on asjakohane;

d)  võimaluse korral makse tegemise põhilised eeltingimused, mis võivad hõlmata väljundite ja tulemuste saavutamist, kui see on asjakohane;

Muudatusettepanek   255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 4 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  selliste tingimuste kirjeldus, millega on tagatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine ja mõistliku kindlusega kinnipidamine kaasrahastamise põhimõttest;

e)  selliste tingimuste kirjeldus, millega on tagatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine ja mõistliku kindlusega kinnipidamine kaasrahastamise põhimõttest ja kasumi taotlemist keelavast põhimõttest;

Selgitus

Kasumi taotlemist keelav põhimõte tuleks taastada kui üks toetuste suhtes kohaldatavaid üldpõhimõtteid.

Muudatusettepanek   256

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid kindlamääraliste maksete vormis kuni 7 % ulatuses meetmele antava toetuse rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast. Komisjon võib põhjendatud otsusega anda loa tõsta kindlamääraliste maksete määra.

6.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib lubada rahastada või kohustada rahastama toetusesaaja kaudseid kulusid kindlamääraliste maksete vormis kuni 7 % ulatuses meetmele antava toetuse rahastamiskõlblike otseste kulude kogusummast. Komisjon võib põhjendatud otsusega anda loa tõsta kindlamääraliste maksete määra. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes kõigist sellistest otsusest, lubatavast kindlast määrast, asjaomastest summadest ning põhjustest, mille tõttu see otsus tehti.

Selgitus

Muudatusettepanek aitab eelarvepädevatel institutsioonidel kontrollida kõnealuse erandi kasutamist eelarvevahendite käsutajate poolt.

Muudatusettepanek   257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 175 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Toetusesaajad võivad deklareerida personalikulud, mis on seotud vabatahtlike poolt meetme või tööprogrammi raames teostatud töödega, ühikuhindade alusel, kui selleks on antud luba lõigete 1–6 kohaselt.

8.  Toetusesaajad võivad deklareerida arvestuslikud personalikulud, mis on seotud vabatahtlike poolt meetme või tööprogrammi raames teostatud töödega, ühikuhindade alusel, kui selleks on antud luba lõigete 1–6 kohaselt.

Selgitus

Vabatahtliku tegevuse mõiste üks osa on see, et vabatahtlike töö on tasustamata. Selleks et vältida mis tahes valesti tõlgendamist, tuleks täpsustada, et deklareerimine on raamatupidamisarvestuse vahend ega too kaasa vabatahtliku töö tasustamist. Muudatusettepanek põhineb Saksamaa sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide ühenduse (Bundesarbeitsgemeinschaft der Freien Wohlfahrtspflege) poolt raportööridele antud soovitusel.

Muudatusettepanek   258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 176 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kindlasummalise koondmakse kasutamiseks loa andmisel toimib vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 175.

3.  Kindlasummalise koondmakse kasutamiseks loa andmisel toimib vastutav eelarvevahendite käsutaja kooskõlas artikliga 175 ja kohaldatavate kaasrahastamise eeskirjadega, eelkõige üldise meetme või tööprogrammi maksimaalse kaasrahastamise määra puhul.

Muudatusettepanek   259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 177 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suurus on eelnevalt määratud kindlaks meetodi alusel, mille kasutamiseks on saadud vastutava eelarvevahendite käsutaja või komisjoni luba kooskõlas artikliga 175, siis ei vaidlustata nende suurust järelkontrollide käigus, ilma et see piiraks vastutava eelarvevahendite käsutaja õigust vähendada toetust koosõlas artikli 127 lõikega 4. Kui kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed on määratud kindlaks toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade alusel, kohaldatakse artikli 179 lõiget 2.

Kui kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete suurus on eelnevalt määratud kindlaks meetodi alusel, mille kasutamiseks on saadud vastutava eelarvevahendite käsutaja või komisjoni luba kooskõlas artikliga 175, siis vaidlustatakse nende suurus järelkontrollide käigus ainult põhjendatud kahtluse korral, ilma et see piiraks vastutava eelarvevahendite käsutaja õigust vähendada toetust koosõlas artikli 127 lõikega 4. Kui kindlasummalised maksed, ühikuhinnad ja kindlamääralised maksed on määratud kindlaks toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade alusel, kohaldatakse artikli 179 lõiget 2.

Muudatusettepanek   260

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 177 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kontrollimise sagedus ja ulatus võivad muu hulgas sõltuda konkreetse toetusesaajaga seotud riskist. Riski hinnatakse muu hulgas selle alusel, kas vastav toetusesaaja on varem eeskirju eiranud sedavõrd, et see on toetusi, mis toetusesaajale sarnastel tingimusel on antud, oluliselt mõjutanud.

Selgitus

Kontrollimisel peaks enam keskenduma toetusesaajatele, kellega kaasneb liidu eelarvele suurem risk. Riskipõhiste kontrollide korral oleks ELil võimalik kasutada oma ressursse halduse asemel pigem konkreetseks tegevuseks.

Muudatusettepanek   261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 178 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kindlasummaliste maksete, ühikukulude ja kindlamääraliste maksete kindlaksmääramise meetodit, selle aluseks olevaid andmeid ja selle tulemusena saadavaid summasid hinnatakse regulaarselt ning vajaduse korral tehakse nendesse kohandusi kooskõlas artikliga 175.

Kindlasummaliste maksete, ühikukulude ja kindlamääraliste maksete kindlaksmääramise meetodit, selle aluseks olevaid andmeid ja selle tulemusena saadavaid summasid, samuti nende summade asjakohasust võrreldes saavutatud väljunditega hinnatakse regulaarselt ja vähemalt iga kahe aasta tagant ning vajaduse korral tehakse nendesse kohandusi kooskõlas artikliga 175.

Muudatusettepanek   262

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 180 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  ei tohi toetused juhul, kui hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad artikli 175 lõikes 8 osutatud vabatahtlike tööd, ületada seda osa hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest, mis ei ole seotud vabatahtlike tööga.

b)  ei tohi toetused juhul, kui hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad artikli 175 lõikes 8 osutatud vabatahtlike tööd, ületada seda osa hinnangulistest rahastamiskõlblikest kuludest, mis ei ole seotud vabatahtlike tööga, või 75 % hinnangulistest rahastamiskõlblikest kogukuludest, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on vältida olukorda, kus väga väikese mitterahalise osaluse tulemuseks on peaaegu 100 % suurune de facto kaasrahastamise määr.

Muudatusettepanek   263

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 182 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  kasumi taotlemise keeld.

Selgitus

Vt artikli 182 a (uus) selgitust.

Muudatusettepanek   264

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Toetused põhinevad tööprogrammil, mis avaldatakse enne selle rakendamist.

Muudatusettepanek 265

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõik eelarveaasta käigus antud toetused avalikustatakse kord aastas vastavalt artikli 36 lõigetele 1–4.

2.  Kõik eelarveaasta käigus antud toetused avalikustatakse kord aastas vastavalt artikli 36 lõigetele 1–4. Peale selle avaldavad kõik liidu institutsioonid, kes korraldavad avalikke hankeid, oma veebisaidil soetamise, kulude ja seire selge eeskirja ning kõik sõlmitud lepingud koos nende maksumusega.

Muudatusettepanek   266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud avaldamise järel saadab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile aruande järgmise kohta:

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud avaldamise järel avalikustab komisjon ja saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järgmise kohta:

Muudatusettepanek   267

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  menetluse keskmine kestus alates toetustaotluste esitamise tähtpäevast kuni toetuse andmiseni;

c)  menetluse keskmine kestus alates toetustaotluste esitamise tähtpäevast kuni toetuse andmiseni, samuti vastavalt kõige kiirema ja aeglasema menetluse kestus;

Muudatusettepanek   268

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  vastavalt artikli 188 punktile g antud mis tahes toetus EIP-le või Euroopa Investeerimisfondile;

Muudatusettepanek   269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 183 – lõige 3 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d b)  mis tahes artikli 153 kohane segarahastamistoiming, mis hõlmab toetust.

Muudatusettepanek   270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 184 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Erandina lõikest 1 võib täies ulatuses toetusest rahastada välismeetmeid, kui see on nende rakendamiseks hädavajalik. Sellistel juhtudel tuleb esitada põhjendused toetuse andmise otsuses.

3.  Erandina lõikest 1 võib täies ulatuses toetusest rahastada välismeetmeid, mille võtab liidu partner, kes tõendab (eelhindamise kaudu), et ta täidab Euroopa Komisjoni eeskirju ja nõudeid, ning seda võib teha juhul, kui see on meetmete rakendamiseks hädavajalik. Sellistel juhtudel tuleb esitada põhjendused toetuse andmise otsuses.

Muudatusettepanek   271

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 185 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise vältimise põhimõte

Mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise keelustamise põhimõte

Selgitus

Keeleline muudatusettepanek.

Muudatusettepanek   272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 185 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Meede, mille jaoks võib eelarvest toetust anda, peab olema selgelt kindlaks määratud. Meedet ei või käesolevas määruses sätestatud rahastamiseeskirjade täitmisest kõrvalehoidmise eesmärgil mitmeks eri meetmeks jagada.

Selgitus

Taastatud finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikkel 176.

Muudatusettepanek   273

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 185 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata:

4.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:

Selgitus

Topeltrahastamise keelust ei tohiks erandeid teha.

Muudatusettepanek   274

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  meetmete võtmiseks artiklis 188 punktides a või b osutatud äärmiselt kiireloomulistes olukordades, kus liidu varane tegutsemine oleks väga olulise tähtsusega. Kõnealustel juhtudel loetakse kulud, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamise kuupäeva, liidu poolt rahastamiskõlblikuks järgmistel tingimustel:

b)  meetmete võtmiseks artiklis 188 punktis a osutatud äärmiselt kiireloomulistes olukordades, kus liidu varane tegutsemine oleks väga olulise tähtsusega. Kõnealustel juhtudel loetakse kulud, mille toetusesaaja on kandnud enne toetustaotluse esitamise kuupäeva, liidu poolt rahastamiskõlblikuks järgmistel tingimustel:

Selgitus

Erand tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttest peaks olema rangelt piiratud üksnes humanitaarabi ja sellega seotud juhtumitega.

Muudatusettepanek   275

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab igast sellisest juhtumist artikli 73 lõikes 9 osutatud iga-aastases tegevusaruandes pealkirja all „Erandid finantsmääruse artikli 186 kohasest tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttest“.

Muudatusettepanek   276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tegevustoetuse puhul kirjutatakse toetuslepingule alla kuue kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Rahastamiskõlblikud kulud ei tohi olla kantud enne toetustaotluse esitamist ega toetusesaaja majandusaasta algust.

4.  Tegevustoetuse puhul kirjutatakse toetuslepingule alla kolme kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Rahastamiskõlblikud kulud ei tohi olla kantud enne toetustaotluse esitamist ega toetusesaaja majandusaasta algust. Esimene osamakse tehakse toetusesaajale kahe kuu jooksul pärast toetuslepingule alla kirjutamist.

Selgitus

Komisjoni poolt toetuslepingule alla kirjutamise aega tuleks lühendada kuuelt kuult kolmele kuule alates toetusesaaja majandusaasta algusest. Komisjon saaks seeläbi suurendada tõhusust programmitöö tsükli ajal. Sellega hoitaks ühtlasi ära kodanikuühiskonna organisatsioonide, eriti neist väikseimate rahastamissuutlikkuse ohustamine. Kui lepingutele alla kirjutamiseks kulub kuus kuud ja esimese osamakse tegemiseks kolm kuud, siis tuleb enamikul kodanikuühiskonna organisatsioonidest sõltuda pangalaenudest.

Muudatusettepanek   277

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 186 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 186 a

 

Kasumi taotlemist keelav põhimõte

 

1.   Toetuse eesmärk ega tulemus ei tohi olla meetme või tööprogrammi raames toetusesaajale kasumi tootmine (kasumi taotlemist keelav põhimõte).

 

2.   Kasumi all mõistetakse toetusesaaja tulusid, millest on lahutatud rahastamiskõlblikud kulud, mille ta on kandnud lõppmaksetaotluse esitamise ajaks.

 

3.   Lõikes 2 osutatud tulud piirduvad ainult meetme või tööprogrammi raames saadud tuluga ning rahastajate rahalise osalusega, mille nad on näinud ette konkreetselt rahastamiskõlblike kulude katmiseks.

 

Tegevustoetuse puhul ei võeta kasumi taotlemist keelavast põhimõttest kinnipidamise kontrollimisel arvesse summasid, mis on ette nähtud reservide loomiseks.

 

4.   Lõiget 1 ei kohaldata:

 

a)   meetmete suhtes, mille eesmärk on toetusesaaja finantssuutlikkuse parandamine, ega meetmete suhtes, mis teenivad tulu toetusesaajate jätkusuutlikkuse tagamiseks liidult toetuse andmise otsuse või toetuslepingu alusel rahaliste vahendite saamisele järgneval ajal;

 

b)   füüsilistele isikutele makstavate õppe-, teadus- ja koolitusstipendiumide suhtes;

 

c)   muude otsetoetuste suhtes, mida makstakse neid kõige enam vajavatele füüsilistele isikutele, nt töötutele ja pagulastele;

 

d)   toetuste suhtes, mis põhinevad kindlamääralistel maksetel ja/või kindlasummalistel maksetel ja/või ühikuhindadel, kui need vastavad artiklis 175 sätestatud tingimustele;

 

e)   madala maksumusega toetuste suhtes.

 

5.   Kasumi tekkimise korral on komisjonil õigus tagasi nõuda kasumist nii mitu protsenti, kui suur on liidu rahaline osalus toetusesaaja poolt meetme või tööprogrammi elluviimisel tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes.

 

Kui Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse (määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 tähenduses) tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, mille jooksul ta on saanud tegevustoetust, võib teatava osa kõnealusest tulude ja kulude vahest, mis ei ületa 25 % selle eelarveaasta kogutuludest, kanda erandina käesolevast artiklist üle järgmisse eelarveaastasse tingimusel, et see kasutatakse ära enne järgmise eelarveaasta esimese kvartali lõppu.

Selgitus

Toetuse puhul kasumi taotlemist keelav põhimõte on avaliku sektori finantsjuhtimise oluline põhimõte. Komisjon ise leiab, et tulu tekitavate projektide rahastamiseks tuleks vaikimisi kasutada toetuste asemel rahastamisvahendeid, mistõttu on selle põhimõtte säilitamine toetuste puhul vajalik.

Muudatusettepanek   278

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 187 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  liidupoolset rahastamist käsitlev kord, eelkõige toetuste vorm;

c)  liidupoolset rahastamist käsitlev kord, kus on täpsustatud kõik liidu rahalise toetuse liigid, eelkõige toetuste vorm;

Muudatusettepanek   279

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 187 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kui taotlejaid teavitatakse nende toetustaotluste hindamise tulemustest, siis kuni kuus kuud pärast täielike toetustaotluste esitamise tähtpäevast;

a)  kui taotlejaid teavitatakse nende toetustaotluste hindamise tulemustest, siis kuni kolm kuud pärast täielike toetustaotluste esitamise tähtpäevast;

Muudatusettepanek   280

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 187 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kui taotlejatega kirjutatakse alla toetusleping, siis kuni kolm kuud kuupäevast, mil taotlejaid teavitati nende edukaks osutumisest.

b)  kui taotlejatega kirjutatakse alla toetusleping, siis kuni üks kuu kuupäevast, mil taotlejaid teavitati nende edukaks osutumisest.

Muudatusettepanek   281

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 187 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab oma iga-aastases tegevusaruandes keskmise aja, mis on kulunud taotlejate teavitamiseks ja toetuslepingute allakirjutamiseks. Esimeses lõigus nimetatud tähtaegade ületamise korral põhjendab volitatud eelarvevahendite käsutaja seda ja kui see ei ole kooskõlas teise lõiguga nõuetekohaselt põhjendatud, teeb parandusmeetmete ettepaneku.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab oma iga-aastases tegevusaruandes keskmise aja, mis on kulunud taotlejate teavitamiseks ja toetuslepingute allakirjutamiseks, samuti vastavalt kõige lühema ja pikema aja. Esimeses lõigus nimetatud tähtaegade ületamise korral põhjendab volitatud eelarvevahendite käsutaja seda ja kui see ei ole kooskõlas teise lõiguga nõuetekohaselt põhjendatud, teeb parandusmeetmete ettepaneku.

Muudatusettepanek   282

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 188 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  asutustele, kellel on de iure või de facto monopol, või asutustele, kelle on oma vastutusel määranud liikmesriigid, kellel on de iure või de facto monopol;

välja jäetud

Selgitus

Komisjoni ettepanekus nähakse ette võimalus laiendada otsetoetuste andmist ka sellistele liikmesriikide volitatud üksustele, kellel on de facto või de iure monopol, või kui otsetoetuste saajad on valitud nende tehniliste pädevuste tõttu. Raportöörid ei ole piisavalt veendunud, et toetuste andmine ilma konkursikutseta on sellel juhul põhjendatud.

Muudatusettepanek   283

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 188 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimese lõigu punktides c ja f osutatud erandeid tõlgendavad ja kohaldavad liidu institutsioonid ja asutused või liikmesriigid piiratult.

Muudatusettepanek   284

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 188 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liidu institutsioonid ja asutused või liikmesriigid määravad selgelt kindlaks esimese lõigu punktides c ja f osutatud erandite kohaldamise tähtaja ja ulatuse.

Muudatusettepanek   285

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 189 – lõige 1 – punkt d – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimest lõiku ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste ja artiklis 151 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes;

Esimest lõiku ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste, liikmesriigi organisatsioonide ega artiklis 151 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 151 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   286

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 189 – lõige 1 – punkt e – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)   meetme või tööprogrammi kirjeldus ja hinnanguline eelarve, milles on võimaluse korral:

e)   meetme või tööprogrammi kirjeldus ja hinnanguline eelarve, milles on:

Muudatusettepanek   287

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 189 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Taotleja nimetab sellise liidupoolse rahastamise muud allikad ja summad, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud samal eelarveaastal sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks, samuti mis tahes muu rahastamise, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud sama meetme jaoks.

Selgitus

Taastatakse finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 196 lõige 4.

Muudatusettepanek   288

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 191 – lõige 5 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  liikmesriigi organisatsioonid;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 151 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   289

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 191 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust.

6.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma riskianalüüsist loobuda kohustusest kontrollida avalik-õiguslike asutuste, liikmesriigi organisatsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevussuutlikkust.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 151 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   290

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 192 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  neid hinnata.

Muudatusettepanek   291

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 200 – lõige 5 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teatavaks tegemise järel saadab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile aruande järgmise kohta:

Teatavaks tegemise järel saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järgmise kohta:

Muudatusettepanek   292

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 201 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liit võib luua rahastamisvahendeid või pakkuda eelarvelisi tagatisi või finantsabi, mis on alusakti alusel eelarvest kaetud.

1.  Oma eesmärkide saavutamiseks võib liit luua rahastamisvahendeid või pakkuda eelarvelisi tagatisi või finantsabi, mis on alusakti alusel eelarvest kaetud, kui need annavad parima võimaluse liidu eesmärkide saavutamiseks. Need rahastamisvahendid peavad täiendama eelarvest muus vormis eraldatavat rahalist toetust.

Muudatusettepanek   293

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 201 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kontrollikojal peab olema täielik juurdepääs kogu teabele, mis on seotud rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja finantsabiga, sh kohapealseid kontrolle tehes.

 

Kui alusaktis ei ole sätestatud teisiti, loetakse kontrollikoda selliste projektide ja programmide eest vastutavaks välisaudiitoriks, mida toetatakse rahastamisvahendi, eelarvelise tagatise või finantsabi kaudu.

Muudatusettepanek   294

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Rahastamisvahendeid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja subsidiaarsuse põhimõtete kohaselt ning vastavalt nende eesmärkidele ja vajaduse korral kestusele, mis on sätestatud asjakohaste rahastamisvahendite alusaktis.

Selgitus

Taastatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõige 1, mille komisjon välja jättis.

Muudatusettepanek   295

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  tagatakse finantsvõimendus või mitmekordne mõju, käivitades üldise investeeringu, mis ületab liidu antava rahalise toetuse või tagatise mahtu. Finantsvõimenduse ja mitmekordse mõju väärtuste sihtvahemik põhineb asjaomase rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise eelhindamisel;

d)  tagatakse finantsvõimendus või mitmekordne mõju, käivitades üldise investeeringu, mis ületab liidu antava rahalise toetuse või tagatise mahtu. Finantsvõimenduse ja mitmekordse mõju väärtuste sihtvahemik põhineb asjaomase rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise mõju hindamisel;

Selgitus

Terminite ühtlustamine raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek   296

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  sätestatakse, et rakendamises osalevate üksuste ja vastaspoolte mis tahes tasu on tulemuspõhine. Tulemuspõhised tasud sisaldavad haldustasusid, millega tasustatakse üksust või vastaspoolt rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamisel tehtud töö eest, ning kui see on asjakohane, poliitikavaldkonnaga seotud stiimuleid, et edendada poliitikaeesmärkide saavutamist, või pakkuda stiimuleid rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise majandustulemuste saavutamiseks. Erakorralised kulud võidakse hüvitada;

g)  sätestatakse, et rakendamises osalevate üksuste ja vastaspoolte mis tahes tasu on tulemuspõhine. Tulemuspõhised tasud sisaldavad tegelikult ümber paigutatud rahaliste vahendite põhjal arvutatud haldustasusid, millega tasustatakse üksust või vastaspoolt rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamisel tehtud töö eest, ning kui see on asjakohane, poliitikavaldkonnaga seotud stiimuleid, et edendada poliitikaeesmärkide saavutamist, või pakkuda stiimuleid rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise majandustulemuste saavutamiseks. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võidakse hüvitada erakorralised kulud;

Muudatusettepanek   297

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a)  tagatakse, et lepingud ja tulemusnäitajad peavad olema hästi kavandatud ning hoolikalt ellu viidud; komisjon ei luba haldustasude arvutamist protsendina kulukohustustega seotud kumulatiivsest liidu rahalisest toetusest (sealhulgas sissenõudmata eelarvelistest kulukohustustest);

Muudatusettepanek   298

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  lähtutakse artikli 32 kohaselt eraldi või programmi raames tehtud eelhindamisest. Eelhindamises selgitatakse finantstehingu valikut, võttes arvesse poliitikaeesmärke, mida soovitakse saavutada, ning kaasnevaid finantsriske ja säästu liidu eelarve jaoks.

h)  lähtutakse artikli 32 kohaselt eraldi või programmi raames tehtud mõjuhinnangutest. Mõjuhinnangus selgitatakse finantstehingu valikut, võttes arvesse poliitikaeesmärke, mida soovitakse saavutada, ning kaasnevaid finantsriske ja säästu liidu eelarve jaoks. Need hinnangud vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse, et võtta arvesse oluliste sotsiaal-majanduslike muutuste mõju vahendi või tagatise ülesehitusele.

Selgitus

Terminite ühtlustamine raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek   299

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 202 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  pärast rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamise lõppu kantakse liidu eelarvest saadud, kuid veel välja maksmata summad eelarvesse tagasi;

b)  pärast rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise rakendamise lõppu ja selle rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise laadi arvesse võttes kantakse liidu eelarvest saadud, kuid veel välja maksmata summad eelarvesse tagasi;

Selgitus

Riskijagamise kokkulepetega seotud portfellides tuleks enne summade ELi eelarvesse tagasi kandmist arvestada ka portfelli eluiga.

Muudatusettepanek   300

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 203 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eelarveliste tagatiste ja finantsabiga võivad liidu jaoks kaasneda tingimuslikud kohustused, mis ületavad liidu finantsvastutuse katteks ette nähtud finantsvarasid.

2.  Eelarveliste tagatiste ja finantsabiga võivad liidu jaoks kaasneda tingimuslikud kohustused, mis võivad ületada liidu finantsvastutuse katteks ette nähtud finantsvarasid ainult juhul, kui see on sätestatud alusaktis, millega võetakse kasutusele tagatis, ning selles kehtestatud tingimustel.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga ajakohastatakse raportööride esialgset muudatusettepanekut 159 ja asendatakse see.

Muudatusettepanek   301

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 204 – lõige 8 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  eelarvelise tagatise jaoks ette nähtud eraldiste tase langeb tagatise realiseerimise tõttu alla 30 % lõikes 1 sätestatud eraldiste määra või võib komisjoni riskianalüüsi alusel järgneva aasta jooksul langeda allapoole seda määra;

a)  eelarvelise tagatise jaoks ette nähtud eraldiste tase langeb tagatise realiseerimise tõttu alla 50 % lõikes 1 sätestatud eraldiste määra, ja ka siis, kui see langeb alla 30 %, või siis, kui see võib komisjoni riskianalüüsi alusel järgneva aasta jooksul langeda allapoole emba-kumba määra;

Muudatusettepanek   302

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 204 – lõige 8 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  kaasatud erakapitali summa on väiksem kui avaliku sektori allikatest saadud summa.

Muudatusettepanek   303

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 205 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevate finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldisi hoitakse ühises eraldisfondis, mida haldab otse komisjon.

1.  Rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevate finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldisi hoitakse ühises eraldisfondis, mida haldab otse komisjon. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ühise eraldisfondi toimimisest ja selle eraldiste määra arvutamisest ning konsulteerib Euroopa Parlamendiga selles küsimuses.

Muudatusettepanek   304

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 206 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suuniste piisavust hinnatakse sõltumatult iga kolme aasta järel.

Suuniste piisavust hinnatakse sõltumatult iga kolme aasta järel ja hindamistulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek   305

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 207 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab artikli 242 kohaselt igal aastal aruande rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta.

Komisjon esitab artikli 242 kohaselt igal aastal aruande rahastamisvahendite, sh artikli 210 alusel reguleeritavate rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta.

Selgitus

Aruandlusnõuded, mida kohaldatakse rahastamisvahenditele liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames, peaksid olema samad mis otsese ja kaudse eelarve täitmise puhul.

Muudatusettepanek   306

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikli 201 lõikest 1 olenemata võib rahastamisvahendeid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel luua ilma neid alusaktiga heaks kiitmata, kui sellised vahendid sisalduvad eelarves vastavalt artikli 50 lõike 1 punktile e.

välja jäetud

Muudatusettepanek   307

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui rahastamisvahendeid täiendatakse ühes ja samas lepingus muude liidu eelarve vahenditega, sealhulgas toetustega, kohaldatakse kogu meetme suhtes käesolevat jaotist. Aruanded esitatakse kooskõlas artikliga 242.

2. Kui rahastamisvahendeid täiendatakse ühes ja samas lepingus muude liidu eelarve vahenditega, sealhulgas toetustega, kohaldatakse kogu meetme suhtes eeskirju, mis on kohaldatavad rahastamismeetodi suhtes, mille alusel toimub rohkem kui 50 % kogu rahastamisest. Rahastamise rahastamisvahendiga kaetud osa kohta esitatakse kooskõlas artikliga 242 aruanne.

Muudatusettepanek   308

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon tagab rahastamisvahendite ühtlustatud haldamise eelkõige raamatupidamise, aruandluse, järelevalve ja finantsriski juhtimise valdkonnas.

3.  Komisjon tagab rahastamisvahendite ühtlustatud ja lihtsustatud haldamise eelkõige raamatupidamise, aruandluse, järelevalve ja finantsriski juhtimise valdkonnas.

Muudatusettepanek   309

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui liidul on rahastamisvahendis vähemusosalus, tagab komisjon selle vastavuse käesolevale jaotisele proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, võttes aluseks rahastamisvahendis omandatud osaluse suuruse ja väärtuse. Eespool sätestatust olenemata tagab komisjon vastavuse artiklile 124.

välja jäetud

Muudatusettepanek   310

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 208 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 61 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eelarve täitmise viisidega seotud rahastamisvahendite tõhususe ja tulemuslikkuse kohta. Komisjon peab näitama aastaaruandes selgelt rahastamisvahendite lisaväärtust, ta peab saama välja tuua lõplikud rahaliste vahendite saajad ning loetlema rahastamisvahenditest rahastatud projekte.

Muudatusettepanek   311

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 210 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Rahaliste toetuste suhtes, mida makstakse käesoleva jaotise kohaselt loodud rahastamisvahenditele fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, kohaldatakse valdkondlikke erieeskirju. Selleks et rahaliselt toetada olemasolevat rahastamisvahendit, võivad korraldusasutused eespool sätestatust olenemata toetuda artikli 202 lõike 1 punkti h kohaselt tehtud olemasolevale eelhindamisele.

3.  Rahaliste toetuste suhtes, mida makstakse käesoleva jaotise kohaselt loodud rahastamisvahenditele fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, kohaldatakse valdkondlikke erieeskirju. Selleks et rahaliselt toetada olemasolevat rahastamisvahendit, võivad korraldusasutused eespool sätestatust olenemata toetuda artikli 202 lõike 1 punkti h kohaselt tehtud olemasolevale mõjuhinnangule.

Selgitus

Terminite ühtlustamine raportööri muudatusettepanekutega artikli 32 kohta.

Muudatusettepanek   312

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 213 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu finantsabi liikmesriikidele või kolmandatele riikidele antakse laenu, krediidiliini või mis tahes muus vormis, mida peetakse toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks. Selleks antakse asjaomases alusaktis komisjonile õigus liidu nimel laenata vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt.

1.  Liidu finantsabi antakse liikmesriikidele või kolmandatele riikidele eelnevalt kindlaks määratud tingimustel ja laenu, krediidiliini või mis tahes muus vormis, mida peetakse toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks. Selleks antakse asjaomases alusaktis komisjonile õigus liidu nimel laenata vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt.

Muudatusettepanek   313

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 213 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon rakendab finantsabi otsese eelarve täitmise raames.

4.  Komisjon rakendab finantsabi otsese eelarve täitmise raames ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruanded tingimuste täitmise ja finantsabi andmise edenemise kohta.

Muudatusettepanek   314

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 213 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  tagatakse, et finantsabi saav riik kontrollib korrapäraselt eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik liidu finantsabi raames antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

a)  tagatakse, et finantsabi saav riik kontrollib korrapäraselt eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist ja tingimuste täitmist, võtab asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik liidu finantsabi raames antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

Muudatusettepanek   315

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 215 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Rahalist toetust ei kasutata selleks, et anda Euroopa tasandi erakonna mõnele liikmele või töötajale otseselt või kaudselt rahalist või mitterahalist isiklikku kasu. Rahalist toetust ei kasutata selleks, et otseselt või kaudselt rahastada kolmandate isikute, eelkõige liikmesriikide erakondade või Euroopa või liikmesriigi tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust toetuste, annetuste, laenude või muu samalaadse kokkuleppe vormis. Rahalisi toetusi ei kasutata määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22 välistatud eesmärkidel.

3.  Rahalist toetust ei kasutata selleks, et anda Euroopa tasandi erakonna mõnele liikmele või töötajale otseselt või kaudselt rahalist või mitterahalist isiklikku kasu. Rahalist toetust ei kasutata selleks, et otseselt või kaudselt rahastada kolmandate isikute, eelkõige liikmesriikide erakondade või Euroopa või liikmesriigi tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust toetuste, annetuste, laenude või muu samalaadse kokkuleppe vormis. Käesoleva artikli kohaldamisel ei loeta kolmandateks isikuteks Euroopa tasandi erakondadega Euroopa tasandil seotud üksusi, nt nende erakondade noorte- ja naisorganisatsioone. Rahalisi toetusi ei kasutata määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikliga 22 välistatud eesmärkidel.

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et uue põhikirja kohaselt on Euroopa tasandi erakondadel endiselt lubatud toetada oma noorte-, nais- jms organisatsioone.

Muudatusettepanek   316

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 215 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Euroopa tasandi erakondadel on lubatud luua reserv omavahenditest, mille summa ületab 15 % nende aastastest hüvitatavatest kuludest.

Selgitus

Muudatusettepanekuga selgitatakse, et uue põhikirja kohaselt on Euroopa tasandi erakondadel endiselt lubatud luua omavahendite arvel reservid.

Muudatusettepanek   317

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 215 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Kui Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse (määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 tähenduses) tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, mille jooksul erakond on saanud tegevustoetust, võib teatava osa kõnealusest tulude ja kulude vahest, mis ei ületa 25 % selle eelarveaasta kogutuludest, üle kanda järgmisse eelarveaastasse tingimusel, et see kasutatakse ära enne järgmise eelarveaasta esimese kvartali lõppu.

välja jäetud

Selgitus

Ajakohastatakse muudatusettepanekut 170. Raportöörid on seisukohal, et artikli 215 lõige 7 tuleks viia üle artikli 186 a lõike 6 (uus) alla.

Muudatusettepanek   318

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 219 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  asjaomase tegevuse kuludega mitte seotud makse, mis põhineb ühel järgmistest:

 

i)   teatavate tingimuste eelnev täitmine;

 

ii)   eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamine;

Selgitus

Vt artiklit 121 käsitlevate muudatusettepanekute selgitust.

Muudatusettepanek   319

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 219 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  asjaomase tegevuse kuludega sidumata makse, mis põhineb ühel järgmistest:

välja jäetud

i)   teatavate tingimuste eelnev täitmine;

 

ii)   eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate alusel mõõdetavate tulemuste saavutamine;

 

Selgitus

Vt artiklit 121 käsitlevate muudatusettepanekute selgitust.

Muudatusettepanek   320

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondid

Liidu välistegevuse usaldusfondid

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut selle artikli lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek   321

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võib pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist asutada hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete jaoks usaldusfonde teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid. Komisjoni otsuses usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3 ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.

1.  Komisjon võib üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete puhul teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku luua alusaktiga ja seadusandliku tavamenetluse kohaselt teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel välistegevuse usaldusfonde. Alusaktis iga usaldusfondi asutamise kohta kirjeldatakse fondi eesmärke, põhjendatakse selle asutamist vastavalt lõikele 3, esitatakse muudest allikatest kui liidu eelarvest pärit rahastamise osakaal, mille vahekord peab jääma samaks kogu usaldusfondi tegevusaja jooksul, ning märgitakse usaldusfondi tegevusaeg ja teiste rahastajatega sõlmitud esialgsed kokkulepped.

 

Ühelgi juhul ei looda usaldusfondi liidu siseselt.

Selgitus

Praegu kasutatavaid liidu usaldusfonde iseloomustab Euroopa Parlamendi järelevalve puudumine ja küsimused, mis seonduvad muude rahastajate panusega, mis oleks samaväärne liidu eelarves võetavate kulukohustustega. Enne nende küsimuste lahendamist peavad raportöörid nende fondide kasutamise laiendamist sisepoliitikale enneaegseks. Ka on projekte ellu viivatel organisatsioonidel usaldusfondidega probleeme projektide kaasrahastamise osas ja seetõttu on nad vastu nende kasutamisele liidu sees. Muudatusettepanekus võetakse arvesse Saksamaa sotsiaalhoolekandeorganisatsioonide ühenduse (Bundesarbeitsgemeinschaft der Freien Wohlfahrtspflege) ettepanekuid.

Muudatusettepanek   322

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon esitab liidu usaldusfondi asutamist, tegevusaja pikendamist ja likvideerimist käsitlevate otsuste eelnõud pädevale komiteele, kui see on ette nähtud alusaktis, mille kohaselt liidu usaldusfondile antakse liidu rahalist toetust.

2.  Komisjon esitab liidu usaldusfondi asutamist, tegevusaja pikendamist ja likvideerimist käsitlevate ettepanekute eelnõud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Vt lõiget 1 käsitlevat raportööride muudatusettepaneku selgitust.

Muudatusettepanek   323

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  liidu sekkumine loob lisaväärtust: usaldusfonde luuakse ja rakendatakse liidu tasandil, kui nende eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil;

a)  mõjuhinnanguga on selgeks tehtud, et liidu sekkumine annab lisaväärtust: usaldusfonde luuakse ja rakendatakse liidu tasandil ainult siis, kui nende eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ning neid ei ole võimalik samal määral saavutada ühegi muu olemasoleva rahastamisvahendi abil;

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb organisatsiooni Civil Society Europe soovitusel.

Muudatusettepanek   324

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  liidu välistegevuse usaldusfondide eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärkidega, millest neid rahastatakse.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb organisatsiooni Civil Society Europe soovitusel.

Muudatusettepanek   325

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse rahastajate õiglase esindatuse tagamiseks nõukogu, mille eesistuja on komisjon ja vaatlejateks toetust mitteandvad liikmesriigid ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.

4.  Iga liidu usaldusfondi juurde luuakse nõukogu, mille eesistuja on komisjon ning mille eesmärk on tagada rahastajate ja toetust mitteandvate liikmesriikide ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi õiglane esindatus vaatlejatena ning mis teeb otsuseid vahendite kasutamise üle. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad eeskirjad ja usaldusfondi sise-eeskirjad sätestatakse usaldusfondi asutamisaktis, mille on vastu võtnud komisjon ja millega on ühinenud teised rahastajad. Kõnealuste eeskirjadega nähakse ette nõue, mille kohaselt on vahendite kasutamise kohta lõpliku otsuse vastuvõtmise jaoks vajalik komisjoni poolthääl.

Muudatusettepanek   326

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 227 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu usaldusfondid luuakse nende asutamisaktis kindlaksmääratud piiratud ajavahemikuks. Komisjon võib asjaomase liidu usaldusfondi nõukogu taotluse korral teha otsuse fondi tegevusaja pikendamise kohta.

Liidu usaldusfondid luuakse nende asutamisaktis kindlaksmääratud piiratud ajavahemikuks. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad asjaomase liidu usaldusfondi nõukogu taotluse korral pikendada fondi tegevusaega seadusandliku tavamenetluse kohaselt komisjoni ettepaneku alusel.

Muudatusettepanek   327

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondide rakendamine

Liidu välistegevuse usaldusfondide rakendamine

Muudatusettepanek   328

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu usaldusfonde rakendatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning igas asutamisaktis kindlaksmääratud konkreetsete eesmärkidega.

1.  Liidu usaldusfonde rakendatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, tagades täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvealase järelevalve- ja kontrollimehhanismi järgimise, ning kooskõlas igas asutamisaktis kindlaksmääratud konkreetsete eesmärkidega.

Muudatusettepanek   329

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liidu rahalist toetust kasutatakse eesmärkidel, mis on sätestatud alusaktis, mille alusel liit liidu usaldusfondidele toetust annab.

Muudatusettepanek   330

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liidu usaldusfondidest rahastatavate meetmete puhul võib komisjon täita eelarvet artikli 61 lõike 1 punkti a kohaselt otseselt või artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktide i, ii, iii, v ja vi kohaselt kaudselt üksuste kaudu.

2.  Liidu usaldusfondidest rahastatavate meetmete puhul võib komisjon täita eelarvet artikli 61 lõike 1 punkti a kohaselt otseselt või artikli 61 lõike 1 punkti c alapunktide i, ii, iii, v ja vi kohaselt kaudselt üksuste kaudu ning need on kooskõlas finantseeskirjadega.

Muudatusettepanek   331

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarvevahendite käsutaja koostab kaks korda aastas finantsaruande iga usaldusfondi tehingute kohta.

Eelarvevahendite käsutaja koostab kaks korda aastas finantsaruande iga usaldusfondi tehingute kohta. Lisaks annab komisjon vähemalt iga kuue kuu tagant aru iga usaldusfondi rakendamisest kvalitatiivsete kriteeriumide alusel, nagu toetatavate projektide ja programmide laad, valikumenetlused, geograafilised ja temaatilised prioriteedid, vahendajate järelevalve ning see, kuidas usaldusfond aitab kaasa niisuguste eesmärkide saavutamisele, mis on ette nähtud alusaktis, millega luuakse liidu rahastamisvahendid, millest antakse rahalist toetust asjaomase usaldusfondi rahastamiseks.

Muudatusettepanek   332

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondide suhtes tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit.

Usaldusfondide suhtes tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit. Kontrollikojal on kontrolliõigus.

Muudatusettepanek   333

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Usaldusfondide suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319.

Muudatusettepanek   334

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 228 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon avaldab igal aastal artikli 39 lõike 6 kohaselt eelarveprojektile lisatud töödokumendina üksikasjaliku aruande, milles käsitletakse liidu usaldusfondidest toetatavaid tegevusi ning nende rakendamist ja tulemusi.

Muudatusettepanek   335

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 229 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  kolmas riik järgib inimõiguste ülddeklaratsiooni aluspõhimõtteid;

Muudatusettepanek   336

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 229 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  kolmas riik on kehtestanud korruptsioonivastased seadused.

Muudatusettepanek   337

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 230 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tasustatud väliseksperdid, kes aitavad institutsioone toetustaotluste, projektide ja pakkumuste hindamisel ning avaldavad konkreetsetel juhtudel oma arvamust ja annavad nõu, võib artikli 169 lõikes 1 kehtestatud piirmääradest madalama maksumuse korral valida vastavalt lõikes 3 sätestatud menetlusele.

1.  Tasustatud väliseksperdid, kes aitavad institutsioone toetustaotluste, projektide ja pakkumuste hindamisel ning avaldavad konkreetsetel juhtudel oma arvamust ja annavad nõu, võib artikli 169 lõikes 1 kehtestatud piirmääradest madalama maksumuse korral valida vastavalt lõikes 3 sätestatud menetlusele. Nende suhtes kohaldatakse liidu maksu.

Muudatusettepanek   338

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmisest:

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse iga eelarveaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 234 lõigu 1 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   339

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  finantsaruanded, milles on esitatud finantsteave artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt;

a)  konsolideeritud finantsaruannetest, milles on esitatud konsolideeritud finantsteave, mis sisaldub eelarvest rahastatavate institutsioonide ja artiklis 69 osutatud asutuste finantsaruannetes ning samuti muude asutuste finantsaruannetes, kui viimati nimetatud asutuste raamatupidamise aastaaruanded kuuluvad artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt konsolideerimisele;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 234 lõigu 1 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   340

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  eelarve täitmise aruanne, milles esitatud teave hõlmab institutsioonide eelarve täitmise aruannetes sisalduvat teavet;

b)  eelarve täitmise koondaruandest, milles esitatud teave hõlmab institutsioonide eelarve täitmise aruannetes sisalduvat teavet;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 234 lõigu 1 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   341

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, milles on artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjade, eelkõige olulisuse põhimõtte kohaselt konsolideeritud artiklis 69 osutatud asutuste ja teiste raamatupidamise konsolideerimise kriteeriumidele vastavate asutuste finantsaruannetes ja eelarve täitmise aruannetes esitatud finantsteave.

välja jäetud

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 234 lõigu 1 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   342

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 234 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.   Komisjon avaldab igal aastal seitsme- kuni kümneaastase perioodi kohta pikaajalise rahavoogude prognoosi, sh teabe, mis hõlmab eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuspiiranguid ja vajaduse korral võimalikke kulukohustustest vabastamisi.

Selgitus

Raportöörid teevad kooskõlas kontrollikoja ettepanekutega (vt arvamust nr 1/2017) ettepaneku raamatupidamisaruanded restruktureerida, lisades pikaajalise rahavoogude prognoosi, et sidusrühmadel oleks lihtsam hinnata tulevasi maksevajadusi ja eelarveprioriteete. Ühtlasi säilitatakse raamatupidamise aastaaruande kehtiv määratlus.

Muudatusettepanek   343

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 235 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eelarveaasta sulgemise ja üldise raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab õiglase ülevaate; nimetatud korrigeerimised ei hõlma kõnealuse aastaga seonduvaid väljamakseid ega laekumisi. Sellised korrigeerimised peavad vastama artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjadele.

3.  Eelarveaasta sulgemise ja üldise raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja raamatupidamise aastaaruandest õige ja õiglase ülevaate andmiseks; nimetatud korrigeerimised ei hõlma kõnealuse aastaga seonduvaid väljamakseid ega laekumisi. Sellised korrigeerimised peavad vastama artiklis 79 osutatud raamatupidamiseeskirjadele.

Selgitus

„Õige ja õiglane ülevaade“ on üldiselt kasutatav terminoloogia.

Muudatusettepanek   344

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 237 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad saadavad oma esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

1.  Kõigi liidu institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad saadavad oma esialgse raamatupidamise aastaaruande kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekuid artikli 237 lõike 3 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   345

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 237 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamise aastaaruanded komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruandega ja saadab kontrollikojale järgneva eelarveaasta 31. märtsiks elektrooniliselt komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruande ja liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

3.  Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamise aastaaruanded komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruandega ja saadab kontrollikojale järgneva eelarveaasta 31. märtsiks elektrooniliselt liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekuid artikli 237 lõike 3 a (uus) kohta.

Muudatusettepanek   346

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 237 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liidu esialgne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne peab sisaldama ka järjepideva metoodika kohaselt arvutatud liidu kulude hinnangulist veamäära.

Selgitus

Raportöörid on kooskõlas kontrollikoja ettepanekutega (vt arvamuse nr 1/2017 punkte 13 ja 108) seisukohal, et kontrollikoda peaks kontrollima ka liidu esialgset raamatupidamise aastaaruannet.

Muudatusettepanek   347

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 238 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kontrollikoda esitab 1. juuniks oma tähelepanekud muude institutsioonide kui komisjoni ja teiste artiklis 234 osutatud asutuste esialgsete raamatupidamise aastaaruannete kohta ning 15. juuniks oma tähelepanekud komisjoni esialgse raamatupidamise aastaaruande ja liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

1.  Kontrollikoda esitab aasta n + 1 15. maiks oma tähelepanekud institutsioonide ja kõigi artiklis 234 osutatud asutuste esialgsete raamatupidamise aastaaruannete kohta ning aasta n + 1 1. juuniks oma tähelepanekud liidu esialgse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 238 lõike 2 teise lõigu kohta.

Muudatusettepanek   348

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 238 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti saadavad teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale tema sätestatud viisil ja vormis konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed.

Samuti saadavad teiste institutsioonide ja artiklis 234 osutatud asutuste peaarvepidajad 1. juuniks komisjoni peaarvepidajale tema sätestatud viisil ja vormis konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 238 lõike 2 teise lõigu kohta.

Muudatusettepanek   349

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 238 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muud institutsioonid kui komisjon ja iga artiklis 234 osutatud asutus saadab oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. juuliks.

Muud institutsioonid kui komisjon ja kõik artiklis 234 osutatud asutused saadavad oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. juuliks. Iseenda lõpliku raamatupidamise aastaaruande heakskiitmise järel edastab komisjon selle samaks kuupäevaks elektrooniliselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Selgitus

Raportöörid on seisukohal, et kavandatavat ajavahemikku lõpliku raamatupidamisaruande heakskiitmise ja edastamise vahel on võimalik lühendada.

Muudatusettepanek   350

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab järgneva aasta 31. juuliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finants- ja vastutusaruanded, mis koosnevad järgmisest:

1.  Komisjon esitab järgneva aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud finants- ja vastutusaruanded, mis koosnevad järgmisest:

Selgitus

Nende aruannete edastamise kuupäeva viimine 30. juunilt 31. juulile, mil suvepuhkus on alanud, on ühitamatu Euroopa Parlamendi ja eelarvekontrollikomisjoni sisemenetlustega. Raportöörid teevad hoopis ettepaneku tuua tähtaeg varasemale kuupäevale, 31. märtsile.

Muudatusettepanek   351

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  artiklis 238 osutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne;

a)  artiklis 238 osutatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne koos pikaajalise rahavoogude prognoosiga;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek   352

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne, mis koosneb järgmisest:

b)  ühtne aruandluspakett, mis koosneb järgmisest:

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek   353

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – alapunkt -i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  juhtimisaruanne koos teabega liidu tähtsaimate juhtimissüsteemide kohta;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek   354

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – alapunkt -i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i b)  poliitikaeesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude hinnang artiklis 31 osutatud tulemuspõhisuse näitajate alusel toimuva seire põhjal;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek   355

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – alapunkt -i c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i c)  hinnang selle kohta, millisel määral on kulutused mõjutatud eeskirjade eiramisest, koos iseenda hinnanguga hinnangulise veamäära kohta ning eraldi hinnang selle kohta, kui suures summas ta kavatseb liidu rahalisi vahendeid asjaomase eelarveaastaga seotud sissenõudmiste või finantskorrektsioonide abil tagasi nõuda;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek   356

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt b – alapunkt -ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  aruanne artiklis 120 a osutatud siseauditi komitee ülesannete ja järelduste kohta;

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 239 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek   357

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  ELi eelarvega seotud ennetus- ja parandusmeetmete aruanne, milles esitatakse selliste meetmete finantsmõju, mis on võetud ELi eelarve kaitsmiseks ebaseaduslike kulude eest;

c)  ELi eelarvega seotud ennetus- ja parandusmeetmete aruanne, milles esitatakse hinnang esialgsetes või heakskiidetud kulude hüvitamise taotlustes sisalduva eeskirjade eiramise ulatuse kohta ja teave selliste meetmete finantsmõju kohta, mis on võetud ELi eelarve kaitsmiseks ebaseaduslike kulude eest;

Selgitus

Raportöörid usuvad, et konsolideeritud finantsaruannetega koos tuleks esitada ühtne aruandluspakett, milles esitatakse raamatupidamisandmed, juhtimisaruanne, üldülevaade liidu kulutustest ja tegevusest, hinnang seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ja selle kohta, millisel määral on kulutused mõjutatud eeskirjade eiramisest, ning aruanne siseauditi komitee ülesannete ja järelduste kohta.

Muudatusettepanek   358

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 239 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  artikli 116 lõikes 7 osutatud siseauditeid käsitlev aruanne;

e)  artikli 116 lõikes 4 osutatud siseauditeid käsitlev aruanne;

Selgitus

Parandus.

Muudatusettepanek   359

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 241 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuse aruande teevad nad järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Kõnealuse aruande teevad nad järgneva eelarveaasta 1. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale kättesaadavaks.

Selgitus

Aruandluskohustuste järjekindel vastavusse viimine.

Muudatusettepanek   360

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 242 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üks kord aastas aruande artikli 39 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta. See teave tehakse samal ajal kättesaadavaks ka kontrollikojale.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üks kord aastas aruande artikli 39 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi, tingimuslike kohustuste ja ühise eraldisfondi kohta avaldamisaasta 30. juuni seisuga. See teave tehakse samal ajal kättesaadavaks ka kontrollikojale.

Selgitus

Raportöör tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle koondada kõik aruandlusnõuded eelarveprojektile lisatavasse ühte dokumenti. Selles dokumendis tuleks esitada samal tasemel teave mis praegustes aruannetes ning selge ülevaade olukorrast avaldamisaasta 30. juuni seisuga.

Muudatusettepanek   361

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 244 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Usaldusfondide aruanne

Liidu välistegevuse usaldusfondide aruanne

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekuid artikli 227 kohta.

Muudatusettepanek   362

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 244 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 39 lõike 5 kohaselt aruande, milles käsitletakse liidu usaldusfondidest toetust saanud meetmeid ning usaldusfondide rakendamist, tulemuslikkust ja raamatupidamise aastaaruandeid.

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 39 lõike 6 kohaselt aruande, milles käsitletakse liidu välistegevuse usaldusfondidest toetust saanud meetmeid ning nende rakendamist ja tulemuslikkust ning raamatupidamise aastaaruandeid.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekuid artikli 227 kohta.

Muudatusettepanek   363

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 247 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selle kindlakstegemiseks, kas kõik tulud on saadud ja kulud välja makstud seaduslikult ja nõuetekohaselt, võtab kontrollikoda arvesse aluslepinguid, eelarvet, käesolevat määrust, käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakte ja kõiki muid aluslepingute kohaselt vastuvõetud õigusakte. Seejuures võetakse arvesse programmide mitmeaastast olemust ning nendega seotud järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

1.  Selle kindlakstegemiseks, kas kõik tulud on saadud ja kulud välja makstud seaduslikult ja nõuetekohaselt, võtab kontrollikoda arvesse aluslepinguid, eelarvet, käesolevat määrust, käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakte ja kõiki muid aluslepingute kohaselt vastuvõetud õigusakte. Seejuures võib võtta arvesse programmide mitmeaastast olemust ning nendega seotud järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

Selgitus

Kontrollikoda juhtis tähelepanu (vt arvamuse nr 1/2017 punkte 106–108) selle, et komisjoni poolt kasutusele võetud uus sõnastus mõjutab kontrollikoja auditimetoodikat, mille üle otsustamine on kontrollikoja pädevuses.

Muudatusettepanek   364

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 249 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon, teised institutsioonid, liidu nimel tulusid ja kulusid haldavad asutused ja vahendite saajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad talle kogu teabe, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja käsutusse kõik eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik raha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid ja tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud ja kõik talituste organisatsiooniskeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks tulemiaruande ja eelarve tulemiaruande auditeerimiseks kas dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik elektrooniliselt loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed.

Komisjon, teised institutsioonid, liidu nimel tulusid ja kulusid haldavad asutused ja vahendite saajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad talle kogu teabe, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja taotluse alusel tema käsutusse kõik eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik raha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid ja tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud ja kõik talituste organisatsiooniskeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks tulemiaruande ja eelarve tulemiaruande auditeerimiseks kas dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik elektrooniliselt loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed. Kontrollikoja juurdepääsuõigus hõlmab juurdepääsu IT-süsteemidele, mida kasutatakse tema poolt auditeeritavate tulude ja kulude haldamiseks.

Selgitus

Vt raportööri muudatusettepanekut artikli 249 lõike 7 kohta.

Muudatusettepanek   365

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 249 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Integreeritud arvutisüsteemide kasutamine ei tohi piirata kontrollikoja võimalusi tutvuda tõendavate dokumentidega.

7.  Integreeritud arvutisüsteemide kasutamine ei tohi piirata kontrollikoja võimalusi tutvuda tõendavate dokumentidega. Kui see on tehniliselt võimalik, antakse kontrollikojale auditeerimiseks vajalikele andmetele ja dokumentidele elektrooniline juurdepääs, mida tal on võimalik kasutada oma ruumides.

Selgitus

Raportöörid teevad ettepaneku muuta artiklit 249, et tagada kontrollikojale selgesõnaline õigus pääseda juurde IT-süsteemidele, mida ta vajab auditi tegemiseks.

Muudatusettepanek   366

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 250 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt 15. juuniks kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse 15. oktoobriks. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.

1.  Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt 30. juuniks kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada kontrollikoja aastaaruandes, et võimaldada asjaomastel institutsioonidel nende kohta märkusi teha. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse 15. juuliks. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.

Selgitus

Muudatusettepaneku 205 parandus. Kontrollikoja aastaaruande tõhusam ja õigeaegne koostamine oleks 2016. aasta kogemusi arvestades korrapäraselt võimalik, kui sellele vastavalt kohandada tähtaega, milleks komisjon ja muud institutsioonid peavad esitama oma aastaaruanded ja sellega seotud teabe.

Muudatusettepanek   367

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 250 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide institutsioonide vastused tema tähelepanekutele avaldatakse kas iga tähelepanekuga kõrvuti või selle järel.

välja jäetud

Selgitus

Kontrollikoja õigused eriaruannete koostamise ja esitamise osas tuleks säilitada, mitte käesoleva ettepanekuga ette kindlaks määrata.

Muudatusettepanek   368

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 251 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollikoda edastab asjaomasele institutsioonile või asutusele kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust.

Kontrollikoda edastab asjaomasele institutsioonile või asutusele kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes, et võimaldada asjaomasel institutsioonil või asutusel nende kohta märkusi teha. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks.

Muudatusettepanek   369

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 251 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kontrollikoja või asjaomase institutsiooni või asutuse taotluse alusel võib Euroopa Parlament vastused läbi vaadata.

Selgitus

Menetluse läbipaistvuse suurendamiseks, eriti viivituse korral, võib Euroopa Parlament asjaomase institutsiooni või asutuse vastuseid arutada.

Muudatusettepanek   370

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 251 – lõige 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide asjaomaste institutsioonide ja asutuste vastused tema tähelepanekutele avaldatakse kas iga tähelepanekuga kõrvuti või selle järel, ning avaldab eriaruande koostamise ajakava.

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et koos eriaruandega avaldatakse kõikide asjaomaste institutsioonide ja asutuste vastused tema tähelepanekutele.

Selgitus

Kontrollikoja õigused eriaruannete koostamise ja esitamise osas tuleks säilitada, mitte käesoleva ettepanekuga ette kindlaks määrata.

Muudatusettepanek   371

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 256 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva jaotisega reguleeritavad haldusassigneeringud on määratletud artikli 45 lõikes 3.

Käesoleva jaotisega reguleeritavad ja muude institutsioonide haldusassigneeringud on määratletud artikli 45 lõikes 3.

Selgitus

Haldusassigneeringute määratlus ei peaks kehtima ainult komisjoni halduskulude kohta (artikli 45 lõige 3), vaid hõlmama ka teiste institutsioonide halduskulusid.

Muudatusettepanek   372

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 258 – lõige 3 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra.

Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu esitab nimetatud neljanädalase ajavahemiku jooksul argumente, pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra.

Muudatusettepanek   373

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 258 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  maa või hoonete vahetus;

Muudatusettepanek   374

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 258 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  hoonete soetamine, ehitamine või nende konstruktsioonide renoveerimine või nimetatud elemente kombineeriv projekt, mida viiakse ellu sama ajavahemiku jooksul ja mille väärtus ületab 1 000 000 eurot, juhul kui hind vastab rohkem kui 110 %-le võrreldava kinnisvara kohalikust hinnast või üüriindeksist;

Muudatusettepanek   375

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 258 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  maa või hoonete müük, juhul kui hind jääb võrreldava kinnisvara kohaliku hinnaindeksiga võrreldes alla 90 %;

Muudatusettepanek   376

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 259 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 258 lõigetes 1–5 sätestatud varajase teavitamise ja eelneva heakskiitmise menetlust ei kohaldata elamukinnisvara suhtes. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nõuda vastutavalt institutsioonilt mis tahes teavet elamukinnisvara kohta.

2.  Artikli 258 lõigetes 1–5 sätestatud varajase teavitamise ja eelneva heakskiitmise menetlust kohaldatakse ka elamukinnisvara suhtes, kui hoonete soetamise, ehitamise või nende konstruktsioonide renoveerimise või nimetatud elemente kombineeriva projekti väärtus ületab 1 000 000 eurot ja kui hind vastab rohkem kui 110 %-le võrreldava kinnisvara kohalikust hinnast või üüriindeksist. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nõuda vastutavalt institutsioonilt mis tahes teavet elamukinnisvara kohta.

Muudatusettepanek   377

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 261 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek   378

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 262 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EÜ) nr 2012/2002

Artikkel 4 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu fondi vahendite kasutuselevõtmise otsuse, võtab komisjon rakendusaktiga vastu fondist rahalise toetuse andmise otsuse ning maksab kõnealuse rahalise toetuse ühekordse maksena abisaajariigile viivitamata välja. Kui artikli 4a kohaselt on tehtud ettemakse, tehakse üksnes lõppmakse.

4.  Samal ajal kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ettepaneku võtta vastu otsus fondi kasutuselevõtmise kohta, võtab komisjon rakendusaktiga vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu fondi kasutuselevõtmise otsuse, ning maksab kõnealuse rahalise toetuse ühekordse maksena abisaajariigile viivitamata välja. Kui artikli 4a kohaselt on tehtud ettemakse, tehakse üksnes lõppmakse.

Muudatusettepanek   379

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„2. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud tegevussuundade suhtes kohaldatakse kogu programmiperioodi vältel keskmiselt järgmisi soovituslikke protsendimäärasid:

 

a) programmi „Progress“ tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %;

 

b) EURESe tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %;

 

c) mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna suhtes vähemalt 18 %.“

 

Muudatusettepanek   380

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

 

„2a.  Kõigi kolme tegevussuuna (programmi „Progress“, EURESe ning mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna) või nende temaatiliste prioriteetide jaoks eraldatud assigneeringud, mida ei ole eelarveaasta lõpuks ära kasutatud, kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse. Nende assigneeringute suhtes ei kehti lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud alammäärad.“

Muudatusettepanek   381

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 14 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„1.  Programmi „Progress“ tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas:

„1.  Programmi „Progress“ tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis a ette nähtud eraldise soovituslikul jaotamisel eri valdkondade vahel järgmist soovituslikku minimaalset protsentuaalset jaotust:

a)  tööhõive, eriti võitluseks noorte töötuse vastu;

a)  tööhõive, eriti võitluseks noorte töötuse vastu: 20 %;

b)  sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine;

b)  sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasatus ning vaesuse vähendamine ja ennetamine: 45 %;

c)  töötingimused.“;

c)  töötingimused: 7 %.

 

Ülejäänud summa jaotatakse punktides a, b ja c osutatud valdkondade vahel või määratakse ühele neist või nende kombinatsioonile.“;

Muudatusettepanek   382

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Artikkel 19

„Artikkel 19

Valdkonnad ja rahastamine

Valdkonnad ja rahastamine

EURESe tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas:

EURESe tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a, b ja c loetletud valdkonnas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis b ette nähtud eraldise soovituslikul jaotamisel valdkondade vahel järgmist minimaalset protsentuaalset jaotust:

a)  vabade töökohtade, töötaotluste ja nendega seonduva teabe läbipaistvus tööotsijate ja tööandjate jaoks;

a)  vabade töökohtade, töötaotluste ja nendega seonduva teabe läbipaistvus tööotsijate ja tööandjate jaoks: 15 %;

b)  teenuste väljatöötamine töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu liidu tasandil, eelkõige sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine;

b)  teenuste väljatöötamine töötajate värbamiseks ja nende ametisse nimetamiseks vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse kaudu liidu tasandil, eelkõige sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine: 15 %;

c)  piiriülesed partnerlused.“

c)  piiriülesed partnerlused: 18 %.

 

Ülejäänud summa jaotatakse punktides a, b ja c osutatud valdkondade vahel või määratakse ühele neist või nende kombinatsioonile.

Muudatusettepanek   383

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Artikkel 25

„Artikkel 25

Valdkonnad ja rahastamine

Valdkonnad ja rahastamine

Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a ja b loetletud valdkonnas:

Mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna raames toetatakse meetmeid ühes või mitmes punktides a ja b loetletud valdkonnas. Kogu programmiperioodi vältel järgitakse artikli 5 lõike 2 punktis c ette nähtud eraldise soovituslikul jaotamisel valdkondade vahel järgmist minimaalset protsentuaalset jaotust:

a)  haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine;

a)  haavatavate rühmade ja mikroettevõtete mikrorahastamine: 35 %;

b)  sotsiaalne ettevõtlus.“

b)  sotsiaalne ettevõtlus: 35 %.

 

Ülejäänud summa jaotatakse punktides a või b osutatud valdkondadele või nende kombinatsioonile.

Muudatusettepanek   384

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 32

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 a.  Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

Artikkel 32

Artikkel 32

Tööprogrammid

Tööprogrammid

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kolme tegevussuunda hõlmavad tööprogrammid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse kolme tegevussuunda hõlmavad tööprogrammid.

Tööprogrammid kehtestatakse asjakohasel juhul kolmeaastaseks jooksvaks ajavahemikuks ja need sisaldavad rahastatavate meetmete kirjeldust, liidu toetust saava meetme väljavalimiseks kasutatava menetluse tüüpi, geograafilist ulatust, sihtrühma ja rakendamise soovituslikku ajakava. Tööprogrammides esitatakse samuti viide igale erieesmärgile eraldatava rahasumma kohta ja neis peab kajastuma vahendite ümberjaotamine vastavalt artiklile 33. Tööprogrammid peavad suurendama sidusust programmiga, kajastades seoseid kõigi kolme tegevussuuna vahel.

Tööprogrammid kehtestatakse asjakohasel juhul kolmeaastaseks jooksvaks ajavahemikuks ja need sisaldavad rahastatavate meetmete kirjeldust, liidu toetust saava meetme väljavalimiseks kasutatava menetluse tüüpi, geograafilist ulatust, sihtrühma ja rakendamise soovituslikku ajakava. Tööprogrammides esitatakse samuti viide igale erieesmärgile eraldatava rahasumma kohta ning iga-aastased eraldised programmi kolmele tegevussuunale ning nende osadele ja neis peab kajastuma vahendite ümberjaotamine vastavalt artiklile 33. Tööprogrammid peavad suurendama sidusust programmiga, kajastades seoseid kõigi kolme tegevussuuna vahel.

 

2.  Suurema läbipaistvuse ja aruandekohusluse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda komisjoni esindaja parlamendikomisjoni arutama lõikes 1 osutatud tööprogrammi projekti, enne kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, millega tööprogramm kehtestatakse.“

Muudatusettepanek   385

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 33

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Artikkel 33 jäetakse välja.

5.  Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 33

 

Vahendite ümberjaotamine eri tegevussuundade vahel ja tegevussuundade konkreetsetele valdkondadele

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte selliste vahendite ümberjaotamiseks eri tegevussuundade vahel ja tegevussuundade konkreetsetele valdkondadele, kui sotsiaal-majanduslik olukord seda nõuab. Vahendite ümberjaotust iga tegevussuuna valdkondade vahel kajastatakse artiklis 32 osutatud tööprogrammides.“

Selgitus

Muudatusettepanekus püütakse alles hoida võimalus jagada ümber kehtiva määruse kohaselt antud vahendid ja delegeeritud õigusaktide kasutamisega ette nähtud kontrollid. Sellega jäetakse protsendid ja viited vahehindamisele välja. Artikli 13 lõikes 1 nõutakse, et see hindamine viidaks läbi 1. juuliks 2017.

Muudatusettepanek   386

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 a.  Artikli 34 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Artiklis 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2014.

2.  Artiklites 32 ja 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2014.

Muudatusettepanek   387

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 b.  Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 32 ja 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek   388

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 263 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)

Määrus (EL) nr 1296/2013

Artikkel 34 – lõige 5

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 c.  Artikli 34 lõige 5 asendatakse järgmisega:

5.  Artikli 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5.  Artiklite 32 ja 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek   389

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  investeerimine piirkondade sisepotentsiaali arendamisse seadmetesse ja taristutesse tehtavate püsiinvesteeringute kaudu; nende hulka kuuluvad kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse;

e)  investeerimine piirkondade sisepotentsiaali arendamisse seadmetesse ja väikesemahulistesse taristutesse tehtavate püsiinvesteeringute kaudu; nende hulka kuuluvad väikesemahulised kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetuse ulatust laiendada;

Muudatusettepanek   390

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Investeering, millele on osutatud esimese lõigu punktis e, loetakse väikesemahuliseks, kui selle ERFist kaasrahastamise summa ei ületa 10 000 000 eurot; seda ülemmäära suurendatakse kuni 20 000 000 euroni taristu puhul, mida peetakse maailma kultuuripärandiks UNESCO 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses.“

Muudatusettepanek   391

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1301/2013

Artikkel 5 – punkt 9 – alapunkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  rändajate ja pagulaste vastuvõtmise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise toetamine;

e)  rahvusvahelise kaitse all olevate rändajate ja pagulaste vastuvõtmise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise toetamine;

Muudatusettepanek   392

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 264 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1301/2013

I lisa – sotsiaalse taristu tabel

 

Komisjoni ettepanek

Lastehoid ja haridus

füüsilised isikud

Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus

Tervishoid

füüsilised isikud

Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud

Eluase

eluasemete arv

Renoveeritud elusasemed

 

eluasemete arv

Renoveeritud eluasemed, millest rändajatele ja pagulastele (vastuvõtukeskused välja arvatud)

Rändajad ja pagulased

füüsilised isikud

Rändajaid ja pagulasi toetava taristu võimekus (muu kui eluase)

Muudatusettepanek

Lastehoid ja haridus

füüsilised isikud

Toetust saavate lapsehoiuteenuste või hariduse taristu võimekus

Tervishoid

füüsilised isikud

Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud

Eluase

eluasemete arv

Renoveeritud elusasemed

 

eluasemete arv

Renoveeritud eluasemed, millest rahvusvahelise kaitse all olevatele rändajatele ja pagulastele (vastuvõtukeskused välja arvatud)

Rahvusvahelise kaitse all olevad rändajad ja pagulased

füüsilised isikud

Rahvusvahelise kaitse all olevaid rändajaid ja pagulasi toetava taristu võimekus (muu kui eluase)

Muudatusettepanek   393

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 2 – punkt 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  lisatakse järgmine punkt:

 

„11a)  „tagasimakstav ettemakse” – projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest; “

Selgitus

Mitmes liikmesriigis kasutatakse tagasimakstavat ettemakset (avances récupérables) ulatuslikult varases etapis olevate peamiselt innovatsioonisektori projektide toetamiseks ning sellel on rahastamisvahendi tunnused. See vahend on veel määratlemata ja sellele ei kohaldata ka ühissätetes ning finantsmääruses sätestatud rahastamisvahendite mõistet. See õiguslik vaakum tuleks kõige kiirema korras täita suuresti ka seetõttu, et tagasimakstav ettemakse on ELi riigiabi määruses selgesõnaliselt määratletud laenuna ja seetõttu on ta riskijagamisvahend.

Muudatusettepanek   394

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 2 – punkt 31

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

31)  „makropiirkondlik strateegia – integreeritud raamistik, mida võivad muu hulgas toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on ette nähtud selleks, et käsitleda kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiseid probleeme, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;

31)  „makropiirkondlik strateegia Euroopa Ülemkogu suunistele vastav integreeritud raamistik, mida võivad muu hulgas toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on ette nähtud selleks, et käsitleda kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiseid probleeme, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;

Muudatusettepanek   395

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 9 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks fondispetsiifiliste eeskirjadega ette nähtud prioriteedid hõlmavad eelkõige iga fondi asjakohast kasutamist rände ja varjupaiga valdkonnas.“

„Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks fondispetsiifiliste eeskirjadega ette nähtud prioriteedid hõlmavad eelkõige iga fondi asjakohast kasutamist rände ja varjupaiga valdkonnas ning tagavad vajaduse korral kooskõlastamise Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga.“

Muudatusettepanek   396

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 30a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Lisatakse artikkel 30a:

välja jäetud

„Artikkel 30a

 

1.   Osa liikmesriigile eraldatavatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest võidakse selle liikmesriigi taotlusel ja komisjoni nõusolekul ümber paigutada ühte või mitmesse rahastamisvahendisse, mis on loodud finantsmääruse või muude valdkondlike määruste alusel või selleks, et suurendada EFSI riskivõtmisvõimet kooskõlas finantsmääruse artikliga 125. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ümberpaigutamise taotlus tuleks esitada 30. septembriks.

 

2.   Ümber võib paigutada üksnes programmi rahastamiskavas tulevasteks aastateks ette nähtud rahalisi assigneeringuid.

 

3.   Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ümberpaigutus tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 programmi ja partnerluslepingusse, milles esitatakse igal asjaomasel aastal komisjonile üle kantav kogusumma.“

 

Muudatusettepanek   397

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas nende projektijuhtimise suutlikkuse edendamine;

a)  kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas nende projektijuhtimise suutlikkuse edendamine, ning võimalike lõplike toetusesaajate suutlikkuse suurendamine projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel;

Muudatusettepanek   398

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  strateegia, tegevuse ja projektide nähtavuse tagamine;

Muudatusettepanek   399

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning taotluste edastamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;

f)  tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning vajaduse korral taotluste edastamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;

Muudatusettepanek   400

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 37 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju), sealhulgas vajaduse korral hinnanguline vajadus ekvivalentsete vahendite kaasamiseks kohaldatava erineva kohtlemise järele ja selle ulatus ja/või selliste mehhanismide kirjeldus, mida kasutatakse sellise erineva kohtlemise vajaduse ja ulatuse kindlakstegemiseks, näiteks konkureeriv või nõuetekohaselt sõltumatu hindamisprotsess;

c)  rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju);

Muudatusettepanek   401

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 10 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 37 – lõige 8

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

b a)  lõige 8 asendatakse järgmisega:

8.  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad saada abi ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide prioriteetide või programmide raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest kooskõlas kohaldatavate liidu riigiabi eeskirjadega. Sel juhul tuleb pidada arvet iga abiallika üle eraldi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendist antav toetus peab olema osa tegevusest, mille rahastamiskõlblikud kulud hoitakse teistest abiallikatest lahus.

8.  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad asjakohasel juhul saada abi ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide prioriteetide või programmide raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest või Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist kooskõlas kohaldatavate liidu riigiabi eeskirjadega. Sel juhul tuleb pidada arvet iga abiallika üle eraldi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendist antava toetuse tulemusel peavad tekkima rahastamiskõlblikud kulud, mida hoitakse teistest abiallikatest lahus.

Muudatusettepanek   402

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  rahastamisvahendid, mis võimaldavad kombineerida sellist toetust EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames.

c)  rahastamisvahendid, mis võimaldavad kombineerida sellist toetust EIP finantstoodetega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames ja muude finantsasutuste finantstoodetega, millele on osutatud artikli 38 lõikes 4, tehes seda kooskõlas artikliga 39a.

Muudatusettepanek   403

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  avalik-õiguslikule pangale või finantseerimisasutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab kõigile järgmistele tingimustele:

iii)  avalik-õiguslikule pangale või asutusele, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab kõigile järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek   404

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  ta täidab liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi asjaomase asutuse antud, avalikest huvidest lähtuvat ülesannet, et viia ellu majandust arendavaid meetmeid, mis aitavad kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele;

–  ta täidab liikmesriigi riikliku või piirkondliku tasandi asjaomase asutuse antud, avalikest huvidest lähtuvat ülesannet, mis tema tegevuse osana sisaldavad selliste majandust arendavate meetmete elluviimist, mis aitavad kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele;

Muudatusettepanek   405

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  ta tegeleb arendustegevusega piirkondades, poliitikavaldkondades ja sektorites, mille jaoks ei ole üldiselt võimalik saada turuallikatest rahastust või mille puhul selline rahastus ei ole piisav;

–  ta tegeleb oma tegevuse osana majandust arendava tegevusega, mis aitab ühtlasi kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide saavutamisele piirkondades, poliitikavaldkondades ja sektorites, mille jaoks ei ole üldiselt võimalik saada turuallikatest rahastust või mille puhul selline rahastus ei ole piisav;

Muudatusettepanek   406

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  tema esmaseks eesmärgiks ei ole kasumi maksimeerimine, et tagada pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus;

–  tema esmane eesmärk ei ole kasumi maksimeerimine, et tagada oma tegevuste pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus;

Muudatusettepanek   407

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

–  ta tagab, et see otsene kaasatus ei anna otseseid ega kaudseid eeliseid kommertstegevuseks, pidades eraldi arvestust, hallates kommertstegevust eraldi või võttes muid meetmeid kooskõlas kohaldatava õigusega;

Muudatusettepanek   408

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1– punkt b – alapunkt iii – taane 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  sõltumatu asutus teeb siseriikliku õiguse kohaselt tema suhtes järelevalvet;

–  sõltumatu asutus teeb kohaldatava õiguse kohaselt tema suhtes järelevalvet;

Muudatusettepanek   409

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt b – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad esimese lõigu punktides a–d osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate standardite ning kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgida tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.“;

„Rahastamisvahendi rakendamisel järgivad esimese lõigu punktides a–d osutatud asutused kohaldatavat õigust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavaid eeskirju ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevaid standardeid ning kohaldatavaid õigusakte. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgida tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava põhimõtetega, mis on ette nähtud ELi õiguses. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokku lepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.“;

Muudatusettepanek   410

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rahaliseks toetamiseks, et kaasata täiendavaid erasektori investeeringuid.

1.  Asjaomaste liikmesriikide korraldusasutused võivad kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rahaliseks toetamiseks, kui selle eesmärk on kaasata täiendavaid erasektori investeeringuid ja see aitab ka edaspidi saavutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke ning täita liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat.

Muudatusettepanek   411

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 25 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud piirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 25 %, kuid ei või ületada 50 %. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.

2.  Lõikes 1 nimetatud rahaline toetus ei või ületada 15 % lõppsaajatele antavast kogutoetusest. Artikli 120 lõike 3 punktis b osutatud vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades võib rahaline toetus juhul, kui see on eelhindamisega või käesoleva artikli lõike 3 kohaselt EIP poolt tehtud ettevalmistava hindamisega nõuetekohaselt põhjendatud, ületada 15 %, kuid ei või ületada 30 %. Käesolevas lõikes osutatud kogutoetus hõlmab lõppsaajatele antavate uute laenude ja tagatisega laenude kogusummat ning omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringuid. Käesolevas lõikes osutatud tagatisega laene võetakse arvesse üksnes sel määral, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid on eraldatud garantiilepingutele, mille väärtus on arvutatud mitut uute laenudega koormatud summat hõlmava mõistliku riskide eelhindamise alusel.

Muudatusettepanek   412

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Artiklist 46 tulenev korraldusasutuste aruandlus käesoleva artikli kohaseid rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste kohta põhineb teabel, mis on EIP valduses EFSI määruse artikli 16 lõigetest 1 ja 2 tuleneva aruandluse jaoks ja mida täiendab artikli 46 lõikes 2 nõutav lisateave.

4.  Artiklist 46 tulenev korraldusasutuste aruandlus käesoleva artikli kohaseid rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste kohta põhineb teabel, mis on EIP valduses EFSI määruse artikli 16 lõigetest 1 ja 2 tuleneva aruandluse jaoks ja mida täiendab artikli 46 lõikes 2 nõutav lisateave. Tänu käesolevas lõikes sätestatud nõuetele on võimalik kohaldada käesoleva määruse artikli 46 lõike 3 kohaselt ühetaolisi aruandlustingimusi.

Muudatusettepanek   413

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 5 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  delegeerida rakendusülesanded mõnele finantseerimisasutusele, kes avab usalduskonto kas enda ja korraldusasutuse nimel või loob programmimakseteks finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisbloki. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite ja finantseerimisasutuste muude olemasolevate vahendite üle eraldi arvestust. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.

b)  delegeerida rakendusülesanded mõnele asutusele, kes avab usalduskonto kas enda ja korraldusasutuse nimel või loob programmimakseteks finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisbloki. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite ja finantseerimisasutuste muude olemasolevate vahendite üle eraldi arvestust. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.

Muudatusettepanek   414

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevate nõuete ja kohaldatavate õigusaktide järgimise. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes või märgukirjades. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.

6.  Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite rakendamisel järgivad käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asutused kohaldatavat õigust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavaid eeskirju ning rahapesu tõkestamist ning terrorismi, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust käsitlevaid nõudeid ja kohaldatavaid õigusakte. Need asutused ei või kasutada maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivseid maksuplaneerimisskeeme või tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses. Nad ei või asuda sellistel territooriumidel ja seoses finantstoimingute tegemisega ei või neil olla ärisuhteid selliste üksustega, mis kuuluvad jurisdiktsiooni, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokku lepitud ning läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise valdkonnas. Need asutused võivad oma vastutusel sõlmida finantsvahendajatega lepinguid finantstoimingute tegemiseks. Nad lisavad käesolevas lõikes nimetatud nõuded lepingutesse, mis nad sõlmivad finantsvahendajatega, kes on valitud osalema selliste lepingute alusel finantstoimingute teostamises.

Muudatusettepanek   415

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel et nad tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 201 lõikes 4 ning artikli 202 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.

7.  Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel et nad tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 201 lõikes 4 ning artikli 202 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.

Muudatusettepanek   416

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Kui korraldusasutused toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahenditega artikli 38 lõike 1 punkti c kohaseid olemasolevaid vahendeid, mille puhul on EIP, sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, või avalik-õiguslik pank või finantseerimisasutus, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimustele, fondivalitseja juba valinud, delegeerivad nad rakendusülesanded sellele fondivalitsejale otselepingu sõlmimisega.

8.  Kui korraldusasutused toetavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide vahenditega artikli 38 lõike 1 punkti c kohaseid olemasolevaid vahendeid, mille puhul on EIP, sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, või avalik-õiguslik pank või finantseerimisasutus, mis on asutatud juriidilise isikuna ja tegutseb kutseliselt finantseerimise alal ning vastab artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimustele, fondivalitseja või finantsvahendaja juba valinud, delegeerivad nad rakendusülesanded sellele fondivalitsejale või finantsvahendajale otselepingu sõlmimisega.

Muudatusettepanek   417

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12.  Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite puhul, mis on tagatisvahendite vormis, võidakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahaliselt toetada ka EFSI liidu tagatisega kaetud laenuportfellide madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise ja/või mezzanine-seeriaid.

12.  Artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite puhul, mis on tagatisvahendite vormis, võivad liikmesriigid otsustada, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad rahaliselt ka EFSI liidu tagatisega kaetud laenuportfellide eri seeriaid vastavalt sellele, milline neist on asjakohane. Rahastamisvahenditele investeeringutest või tagatislepingutele määratud vabanenud vahenditest tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimaksed ning tulud ja muud sissetulekud või kasum, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, kasutatakse uuesti kooskõlas vastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eesmärkidega, et toetada meetmeid ja lõppsaajaid kooskõlas programmi(de)ga, millest toetust antakse.

Muudatusettepanek   418

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 13

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 39a – lõige 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13.  ERDFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKF puhul võidakse ette näha eraldi prioriteet ja EAFRD puhul eraldi liiki tegevus, mille kaasrahastamise määr on kuni 100 %, programmi raames, mille alusel toetatakse tegevusi, mida rakendatakse artikli 38 lõike 1 punktis osutatud rahastamisvahendite kaudu.

13.  ERDFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKF puhul võidakse ette näha eraldi prioriteet ja EAFRD puhul eraldi liiki tegevus, mille kaasrahastamise määr on vastavalt artikli 120 lõikes 3 sätestatud kaasfinantseerimise määrade kehtestamisele kuni 15 % võrra kõrgem, programmi raames, mille alusel toetatakse tegevusi, mida rakendatakse artikli 38 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisvahendite kaudu.

Muudatusettepanek   419

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 265 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1303/2013

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad määratud asutustele kontrolliaruanded, mis lisatakse kõikidele maksetaotlustele. Samuti esitavad nad komisjonile ja määratud asutustele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud nende asutuste välisaudiitorid.

EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad iga kalendriaasta 30. juuniks määratud asutustele kontrolli- ja tulemusaruanded kõikide maksetaotluste ja eelnenud kalendriaastal lõppsaajatele hüvitatud summade määra kohta. Samuti esitavad nad komisjonile ja määratud asutustele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud nende asutuste välisaudiitorid.

Selgitus

EIP ja muud finantseerimisasutused peaksid kandma vastutust seoses tulemuste saavutamisega ja selle eest, et anda aru selle Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi rahastamisvahendite tulemuslikkuse kohta, mida nad haldavad, nii nagu seda nõutakse ka toetusesaajatelt ja muudelt Euroo