Menetlus : 2016/2035(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0221/2017

Esitatud tekstid :

A8-0221/2017

Arutelud :

PV 03/07/2017 - 27
CRE 03/07/2017 - 27

Hääletused :

PV 04/07/2017 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0280

RAPORT     
PDF 432kWORD 72k
15.6.2017
PE 597.467v04-00 A8-0221/2017

kalastusturismi rolli kohta kalapüügi mitmekesistamises

(2016/2035(INI))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Renata Briano

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kalastusturismi rolli kohta kalapüügi mitmekesistamises

(2016/2035(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv)(3),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni väikesemahulise rannapüügi, rannalähedase kalapüügi ja ühise kalanduspoliitika reformi kohta(4),

–  võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni sinise majanduskasvu – jätkusuutliku majanduskasvu soodustamise kohta ELi merendussektoris, meretranspordis ja turismisektoris(5),

–  võttes arvesse komisjoni 13. mai 2014. aasta teatist „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2014)0254),

–  võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

–  võttes arvesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020 ja eriti 4. eesmärki kalapüügi säästvamaks muutmise ja merede keskkonnaseisundi parandamise kohta, milles EL lubab muu hulgas kõrvaldada kahjuliku mõju kalavarudele, liikidele, elupaikadele ja ökosüsteemidele, muu hulgas seeläbi, et pakutakse finantsstiimuleid selliste rahastamisvahendite kaudu, mis on tulevikus ette nähtud kalandus- ja merenduspoliitika merekaitsealade (sh Natura 2000 alad ning rahvusvaheliste või piirkondlike lepingutega loodud kaitsealad) rahastamiseks. See võib hõlmata mereökosüsteemide taastamist, püügitegevuse kohandamist ning kalastussektori kaasamise soodustamist alternatiivsetesse tegevustesse, nt ökoturism, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse seire ja haldamine ning mereprahi kõrvaldamine,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2012. aasta teatist „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas“ (COM(2012)0494),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2014. aasta teatist Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia kohta (COM(2014)0086),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0221/2017),

A.  arvestades, et traditsioonilise kalapüügi sektori olukord on järk-järgult halvenenud;

B.  arvestades, et mitmekesisus on muutunud paljudele väikekaluritele oma sissetuleku lisaallikana hädavajalikuks, kuna nende sissetulek on sageli ebapiisav;

C.  arvestades, et kalanduse mitmekesistamiseks on vaja arvestada asjaoluga, et suur osa kalandussektorist sõltub peaaegu täielikult traditsioonilistest püügiviisidest;

D.  arvestades, et enamik ranniku- ja saarepiirkondi kannatab tõsise majanduslanguse all, mille tagajärjeks on rahvastikukadu, sest elanikud lahkuvad piirkondadesse, kus on rohkem tööd ja koolitusvõimalusi;

E.  arvestades, et kuigi mõned rannapüügipiirkonnad paiknevad turismisihtkohtade läheduses, ei ole nad suutnud korralikku majanduskasvu saavutada olenemata asjaolust, et nende kalandus- ja turismisektor on omavahel ühitatavad;

F.  arvestades, et kalastusturism võib aidata kaasa töökohtade loomisele, sotsiaalsele kaasatusele, samuti kalandusest sõltuvate kogukondade elukvaliteedi parandamisele ja nende kogukondade taaselustamisele, eriti piirkondades, kus muud majandustegevust napib; arvestades, et see potentsiaal on piirkondade lõikes väga erinev ja sõltub asjaomaste kalandusettevõtete liigist ja laevade suurusest;

G.  arvestades, et kalastusturism võib aidata vähendada mõju kalavarudele ja keskkonnale ning suurendada teadmisi ja teadlikkust vajadusest kaitsta keskkonda ja kultuuri; arvestades, et kalurite pakutavate kalastusretkede ja kaldal pakutavate turismiteenuste näol võib paljudes Euroopa piirkondades olla eelkõige tegemist nende põhitegevuse täiendamise ja mitmekesistamise reaalse vormiga;

H.  arvestades, et kalastusturism aitab suurendada kalurite nähtavust ning väärtustada ja mõista nende keerulist tegevusala; arvestades, et kalastusretked ja muud turismiga seotud kalastustegevused (kalurite poolt kaldal pakutavad turismiteenused, harrastuskalapüük jne) on üldsusele veel vähe tuntud ning tarbijate teadlikkust sellest, kui oluline on tarbida lühikesest tootmisahelast pärinevate kohalike kalatoodete tarbimist, tuleb suurendada;

I.  arvestades, et kalastusturism võib olla võimalus turistide ligimeelitamiseks laiaulatusliku pakkumise kaudu, mis hõlmab nii kohalikke tooteid kui ka keskkonnasõbralikke ettevõtlusvorme;

J.  arvestades, et kalatoodetega seonduv traditsiooniline gastronoomia ning traditsiooniline konservi- ja töötlev tööstus võiks kalandussektoriga seotud turismi arendamisele suurel määral kaasa aidata;

K.  arvestades, et õngitsemine toob mitmel moel sotsiaalset kasu ning avaldab positiivset mõju inimeste tervisele ja heaolule;

L.  arvestades, et kalastusturismi sotsiaal-majanduslik kasu sõltub väga suurel määral hooajast, koondudes peamiselt suvekuudesse; arvestades, et kasu, mida saadakse klientide suuremast lojaalsusest (millele sageli viidatakse), on saavutatav terve aasta jooksul;

M.  arvestades, et aasta 2018 on Euroopa kultuuripärandiaasta ning selle eesmärk on parandada elanikkonna teadlikkust Euroopa ajaloost ja oma kultuuripärandi väärtusest kui ühisest ressursist; arvestades, et traditsiooniline kalapüük moodustab osa Euroopa rikkast kultuuripärandist ja aitab kaasa kohalike kogukondade identiteedile, kuna see on aidanud kujundada maitset, toitu, traditsioone, ajalugu ja maastikku; arvestades, et kontaktid turistidega tugevdavad seda aspekti tunduvalt;

N.  arvestades, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetab investeeringuid, mis aitavad kaasa kalurite sissetulekute mitmekesistamisele täiendavate tegevuste arendamise kaudu, sealhulgas investeeringuid, mis tehakse veesõidukite pardal oleva ohutusvarustuse täiendamisse, kalastusretkedesse, kaldal pakutavatesse turismiteenustesse, toitlustamisse, harrastus- ja sportkalapüügiga seotud teenustesse ning kalapüügiga seotud haridustegevusse;

O.  arvestades, et kalastusturismil puudub ühtne määratlus ja õiguslik alus; arvestades, et kui näiteks Itaalias peetakse seda turismiliiki kutsetegevuseks, siis Prantsusmaal käsitletakse seda lisategevusena; arvestades, et sõltuvalt selle tegevuse õiguslikust seisundist võib esineda märkimisväärseid erinevusi maksukorralduses, lubade andmise korras, kutsekvalifikatsiooni omamise kohustuses, turvavarustuse nõuetes jms;

P.  arvestades, et Euroopa Liidu veepoliitika ja merekeskkonna raamdirektiivid kohustavad liikmesriike tagama ranniku- ja merevee hea seisundi; arvestades, et elupaikade direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid määrama mere- ja rannaelupaigad ja need säilitama, luues selleks Natura 2000 alad ja hallates neid;

Q.  arvestades, et enamikul merekaitsealadel ja Natura 2000 mere- ja rannikualadel on turismisektor eriti oluline; arvestades, et merekaitsealade juhtorganite ja väikesemahulise püügiga tegelevate kalurite ühise haldamise ja partnerluste kohta, mille kaudu turismi ja kultuuri eesmärgil edendatakse kalastusturismi ja muid traditsioonilist kalapüüki tutvustavat tegevust, võib tuua palju positiivseid näiteid;

R.  arvestades, et andmeid kalastusturismi kohta Euroopas ja sellest väljaspool on vähe ja need ei ole järjepidevad ega võimalda võrdlemist;

S.  arvestades, et 2012. aasta meremajanduse kasvu strateegia raames määratles EL ranniku- ja mereturismi jätkusuutliku ja kaasava majanduse arendamise olulise valdkonnana;

T.  arvestades, et komisjon väljendas oma 2010. aastal teatise „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ raames vajadust töötada välja säästev ranniku- ja mereturismi strateegia;

U.  arvestades, et komisjon algatas 2012. aastal avaliku arutelu Euroopa ranniku- ja mereturismi ülesannete ja võimaluste kohta ning avaldas 20. veebruaril 2014 järelmeetmena teatise „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia“;

V.  arvestades, et kalastusturismiga tegelevad elukutselised kalurid, et mitmekesistada oma tegevust, edendada ja väärtustada oma elukutset ja sotsiaal-majanduslikku pärandit ning parandada veeökosüsteemi säästvat kasutamist, milleks nad veavad mõnel juhul turiste kalalaevadega; arvestades, et kuigi need kalastustegevused hõlmavad ilmselgelt turismi- ja vaba aja veetmise aspekte, puudub nende selge õiguslik määratlus;

W.  arvestades, et mõiste „kalastusretked“ tähistab turistidele / vaba aja veetmiseks mõeldud harrastuskalapüüki, mida pakuvad elukutselised kalurid, kes võtavad oma laeva pardale turiste, et tutvustada neile kalapüüki;

X.  arvestades, et kalurite poolt rannikul pakutavad turismiteenused hõlmavad toitlustust ja majutust, millega tegelevad elukutselised kalurid; arvestades, et üks peamisi erinevusi eespool nimetatud kahe turismiliigi vahel on see, et viimast ei saa teostada kalalaeva pardal;

Y.  arvestades, et harrastuskalapüük toimub üksnes vaba aja veetmise ja/või võistlusspordi eesmärgil, kus kasutatakse vee-elusressursse ning keelatud on igasugune püütud kala müük; arvestades, et kuigi harrastuskalapüüki ei harrastata tulu teenimiseks, kuulub see turismitegevuste alla, mis loovad paralleelmajanduse, mida tuleks elukutseliste kalurite poolt harrastuskalastajatele pakutavate teenuste, rajatiste ja taristute kaudu ära kasutada; arvestades, et kontrollimatu ja intensiivne harrastuspüük võib siiski mõjuda kahjulikult mõne piirkonna kalavarudele;

Z.  arvestades, et puuduvad usaldusväärsed sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna-alased statistilised andmed harrastuskalapüügi mõju kohta kalavarudele, eriti piirkondades, kus harrastuskalapüük on intensiivne, ning arvestades, et puuduvad selged eeskirjad ja põhjalik kontroll püügi kohta ning veel vähem on andmeid harrastuspüügi abil saadud saagi ebaseadusliku müügi kohta mitteametlikke kanaleid pidi, mis üldiselt on seotud restoranidega;

Kalastusturism ELi liikmesriikides

AA.  arvestades, et uuringust kodanike harjumuste ja arvamuste kohta, mille viis 2015. aastal läbi Alpide-äärse mere ranniku rakkerühm (GAC)(6) GACi piirkonnas, nähtub, et üks kolmandik vastanutest tarbib kala mitu korda nädalas, kuid ainult nelja kalaliiki, millest kaks on mageveekalad ja ülejäänud merekalad (sinikala, lõhe, tursk ja forell); arvestades, et kalastusturism suurendab teadlikkust erinevate liikide ja toidutavade kohta, mis on sageli jäänud paljude tarbijate poolt tähelepanuta; arvestades, et püügikoormuse mitmekesistamise mõju on ilmne;

AB.  arvestades, et Itaalias on pidevalt kasvanud kalastusturismiga tegelemise loa taotluste arv; arvestades, et hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt on kõige enam lube saanud maakonnad Liguuria (290), Emilia-Romagna (229), Sardiinia (218), Calabria (203), Campania (200) ja Sitsiilia (136); arvestades, et aastatel 2002–2012 registreeriti kokku 1600 luba; arvestades, et 2003. aastal olid kõige rohkem lube saanud maakonnad Campania (63), Liguuria (62), Sitsiilia (60) ja Sardiinia (59), millele järgnesid Apuulia (46), Calabria (39) ja Toscana (37)2;

AC.  arvestades, et kolmandik laevadest, mis omavad kalastusturismiga tegelemise luba, ei tohi pardale võtta üle nelja reisija, 29 % laevadest saavad võtta pardale viis kuni kaheksa reisijat ning ülejäänud 37 % üheksa kuni kaksteist reisijat1;

AD.  arvestades, et suurim arv turiste koondub peaaegu täielikult juulisse ja augustisse, mis tähendab, et kalastusturism on väga hooajalise iseloomuga ning oluline on julgustada mitmekesistamist;

AE.  arvestades, et haridustase jaotub sarnaselt vanusekategooriatele ning kalastusretkede korraldajatel on kõrgem haridustase võrreldes nendega, kes tegelevad üksnes elukutselise kalapüügiga; arvestades, et üle 30 %-l kipritest on diplom või kutsekvalifikatsioon ning vähemalt algeline inglise (64 %), prantsuse (34 %), hispaania (16 %) või saksa keele (7 %) oskus(7);

AF.  arvestades, et uuringust kalastusretkede korraldajate kohta Itaalias ilmnes, et kalastusretked võivad osutuda kasulikuks kalavarude ja mere ökosüsteemide kaitsmisel, eriti kuna püük väheneb, ning olla kasulikud ka kalurite ja nende perede sotsiaalse, füüsilise ja vaimse heaolu seisukohast, kuna merel töötatavate tundide arv väheneb;

AG.  arvestades, et naised on hakanud rohkem tegelema mitte üksnes kalanduse kõrvaltegevuste, vaid ka oma kalastusturismi alase tegevuse arendamisega;

AH.  arvestades, et ka noori võib pidada kalastusturismi sihtkohtade arendamise sihtrühmaks,

AI.  arvestades, et traditsiooniline kalapüük on praegu kõige vähem tuntud primaarsektori tegevus, mida on ka kõige vähem uuritud ja õppevahendina alg- ja keskastmes kõige vähem kasutatud;

AJ.  arvestades, et traditsioonilise kalapüügiga seotud hariduslike tegevuste (nt talukooli mudeli põhjal) lisamiseks on palju võimalusi;

AK.  arvestades, et kalastusturismi arendamine sõltub väga suurel määral partnerlussuhetest, kalandussektori kohalikest tegevusrühmadest, milles kalandussektori töötajad ja muud avaliku ja erasektori huvirühmad kavandavad ja rakendavad koos alt-üles strateegiat, mis on kohandatud ja vastab asjaomase piirkonna majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonna-alastele vajadustele; arvestades, et kuigi kalandussektori kohalikud tegevusrühmad tegutsevad Euroopas väga erinevates tingimustes ja rakendavad väga erinevaid strateegiaid, on valdav enamus neist veendunud, et turismil on arengu tagamisel väga oluline roll;

AL.  arvestades, et komisjon on loonud Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku (FARNET) tugiüksuse, et aidata rakendada Euroopa Kalandusfondi 4. telge; arvestades, et FARNET on püügipiirkondade võrgustike platvorm ning toetab kalandussektori kohalikke tegevusrühmi kohalike strateegiate, algatuste ja projektide väljatöötamisel;

AM.  arvestades, et kohalikud huvirühmad on tänu kalandussektori kohalikele tegevusrühmadele teada saanud, kuidas turismiteenuste osutamisest püügipiirkonnas võib areneda välja kompaktne tegevuspakett, mis säilitab oma atraktiivsuse ka tiheda konkurentsiga turismivaldkonnas; arvestades, et turism võib sel viisil muutuda kalastuskogukondadele tähtsaks täiendavaks sissetulekuallikaks, mis lõppkokkuvõttes aitab kaasa ranniku- ja saarepiirkondade üldisele arengule;

AN.  arvestades, et edulood annavad tunnistust kalandussektori kohalike tegevusrühmade hindamatust abist Kreeka, Itaalia ja Hispaania väikesemahulise kalapüügi kogukondadele; arvestades, et FARNETi võrgustik on häid tavu esile toonud ka Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Horvaatias ja Itaalias(8);

AO.  arvestades, et Soomes võeti vastu kalastusturismi mõju hindamise mudel, mille aluseks on külastuse kestus, viibimiskoht ja külastajate arv; arvestades, et hindamistulemused tõid ilmsiks probleemid, mis on seotud mõiste „kalastusturist“ määratlemisega ning sellega, kuidas külastuste arvu arvutada(9);

AP.  arvestades, et liikmesriikide paljudes rannakülades toimuvad festivalid, mille puhul on oluline integreerida muid viise nende atraktiivsuse suurendamiseks turistide jaoks, näiteks kombineerides neid teiste kvaliteetsete primaarsektori pakkumistega: levitada teadmisi väikesemahulise kalapüügi ja kalurielu kohta, pakkuda osasaamist kohalikust kultuurist, sh piirkondliku toidu ja veini abil, ning töötleva ja konservitööstuse kvaliteetseid tooteid, mis kajastavad ELi mitmekesisust,

AQ.  arvestades, et Hispaanias on loodud spetsiaalsed asutused, nagu Turismo marinero – Costa del Sol, mille eesmärk on edendada traditsioonilist kalatööstust ning aidata kohalikel inimestel arendada ja reklaamida kalastussektoriga seotud turismitegevust; arvestades, et Costa del Sol korraldab kokanduskursusi kohalike kalurite poolt kasutatavatel laevadel, kalaliikide vaatlusreise ning harrastuskalapüüki; arvestades, et korraldatakse ka ekskursioone bioparki, mille puhul on tegemist spetsiaalselt lastele loodud vabaõhumuuseumiga, kus nad saavad teadmisi merebioloogia, traditsioonilise kalapüügi (traditsioonilised kalapüügivahendid ja -meetodid) ja kohaliku kultuuri kohta; märgib, et selliste algatuste edendamine ja liikmesriikide vaheline kogemuste vahetamine selles valdkonnas tooks ranniku- ja maakogukondadele kasu, eelkõige äärealadel(10);

AR.  arvestades, et komisjon, parlament ja liikmesriigid ei tohi seetõttu keelata traditsioonilise väikesemahulise pereettevõtete poolt harrastatava kalapüügi võtteid valimatult, vaid peavad eelnevalt teostama nõuetekohase mõjuhinnangu, et mitte muuta kestliku, väikesemahulise ja traditsioonilise kalastusturismi uute vormide kasutamist traditsiooniliste püügivahenditega võimatuks;

AS.  arvestades, et Horvaatias suvekuudel ranniku- ja saarte turismikeskustes toimuvate kalafestivalidega edendatakse kalapüügi traditsioone, kultuuri- ja ajaloopärandit, kohalikku kokakunsti ja traditsioonilist eluviisi;

1.  peab oluliseks kalalaevade ümberkujundamist ja kohandamist turismitegevuse läbiviimiseks, kuna laevu tuleb turistide ohutuse tagamiseks uuendada, ning selle tagamist, et kalapüügile ei tehtaks takistusi ja samal ajal tagataks külastajatele mugavused meeldiva elamuse saamiseks, kuid et püügivõimsus ei suureneks; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et seda laadi muudatustega, eriti kui see toimub turismi madalhooajal, ei tohi kaasneda tööndusliku kalapüügi piiranguid;

2.  rõhutab kalastusturismi veel kasutamata potentsiaali, mis võib tuua märkimisväärset kasu rannikualadel elavatele kogukondadele, mitmekesistades nende kohalikke sissetulekuallikaid; on sellega seoses seisukohal, et kalastusturism merel ja kalurite poolt pakutavad turismiteenused rannikul võivad täiendada kutselist kalapüüki ja anda kalapüügiga tegelevatele kogukondadele lisasissetuleku;

3.  leiab, et komisjoni algatuse strateegiline eesmärk peaks olema kalastusretkede, kalurite pakutavate rannikuturismiteenuste ja sportkalapüügiga seotud turismi edendamine ning nende igakülgse arendamise võimaldamine kõikjal ELis selleks loodud ühisvõrgustiku ja raamistiku kaudu;

4.  palub komisjonil edendada Euroopa Reisikomisjoni ja selle portaali visiteurope.com kaudu säästvat harrastuskalapüüki pakkuvaid turismisihtkohti Euroopas ning teavitada sihtotstarbelise teabekampaania kaudu kalandussektori ettevõtteid nende uute ja jätkusuutlike ärimudelite potentsiaalist ning nende pakutavatest majanduskasvu võimalustest;

5.  kutsub komisjoni soodustama kalapüügiturismi käivitamist ja arendamist, et rakendada selle valdkonna potentsiaaliga sobivat mitmekesist äristrateegiat ja tulemuslikumalt rahuldada tema vajadusi, arendades uut turismiliiki, mille juures omavad muu hulgas suurt tähtsust kvaliteet, paindlikkus, uuenduslikkus ning püügipiirkondade ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamine ning keskkonna ja inimeste tervise kaitse; kutsub komisjoni ühtlasi üles edendama ja toetama investeeringuid turismivaldkonna kalapüüki, et luua erinevaid turismivorme – edendada mittetöönduslike kalatoodetega seotud kokakunsti, õngitsemisturismi, veealust ja sukeldumisturismi jms, kasutades nii jätkusuutlikult ära kalastuspärandit ja konkreetse kalanduspiirkonna eripära;

6.  kutsub komisjoni üles kalastusturismi käivitamise ja arengu ergutamiseks julgustama ja aktiivselt edendama investeerimist, et suurendada kalandussektori mitmekesisust kultuurilisest ja kunstilisest aspektist osana traditsioonilisest pärandist (käsitöö, muusika ja tants), ning toetama investeerimist püügitraditsioonide, -ajaloo ja üldise kalastuspärandi (kalapüügivahendid, -võtted, ajaloolised dokumendid jms) edendamisse muuseumide avamise ja rannapüügiga tihedalt seotud näituste korraldamise kaudu;

7.  kutsub komisjoni üles uurima võimalust kasutada püügilaevu mitmeks otstarbeks, nii et need saaksid püügifunktsiooni säilitades tegeleda ka muu, puhke- ja turismimajandusega seonduvaga (näiteks mereteabepäevad ning töötlemise, koolituse või kokakunstiga seotud tegevused jne), sarnaselt maapiirkondades toimivate talukoolide või põllumajandusturismiga;

8.  peab seetõttu vajalikuks luua Euroopa kalastusturismi võrgustik ning Euroopa sport- ja harrastuskalapüügiga seotud turismiteenuste võrgustik FARNETi äärmiselt eduka näite põhjal, mis pakub kalandussektori kohalikele tegevusrühmadele märkimisväärset abi;

9.  peab äärmiselt vajalikuks suunata hoolikalt toetavaid poliitikameetmeid ja hinnata nõuetekohaselt nende tulemusi ning süstematiseerida, ühtlustada ja parandada statistika kogumist selle kohta, mida tegevuse mitmekesistamine on Euroopa püügipiirkondade sissetulekule andnud; rõhutab ka, kui tähtis on jälgida harrastuskalapüügi kui majandustegevuse tegelikku mõju, selle mõju kalavarudele ja mitteametlikest müügikanalitest tulenevat võimalikku konkurentsi töönduslikule kalapüügile; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kalatööstus osaleb selliste järelevalvemeetmete väljatöötamises;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama ja toetama kalastusturismisektoriga loodavaid partnerlussuhteid, mida edendavad merekaitsealade haldusasutused merekaitsealadel ja Natura 2000 aladel, et ühendada loodusvarade kaitse kultuuri edendamise ja arendamisega nii, et selle nautimine oleks vastutustundlik; 

11.  arvab, et väga tähtis on luua kalastusturismi tegevuse määratlus liidu tasandil, pöörates erilist tähelepanu kalastusretkedele, kalurite pakutavatele rannikuturismiteenustele, vesiviljelusturismile ning sport- ja harrastuskalapüügiga seotud turismile; selles määratluses tuleks arvesse võtta nende tegevuste väga erinevaid vorme, tagada konsulteerimine kõigi huvirühmadega ning kindlustada, et kalastusturismi käsitataks kõrvaltegevusena, mis võimaldab kaluritel täiendada oma põhilist püügitegevust, ilma et nad peaksid kalandusest mingisse muusse sektorisse minema;

12.  toonitab seda, kui tähtis on teha vahet erinevatel kalandusega seotud turismivormidel, mis hõlmavad kalastusturismi (kalastusturism, mille raames saab jälgida kalurite tööd, ja kalastusega seotud elamusturism), veega seotud tegevusi merel ja rannikul, harrastuskalapüüki (ka õngitsusturismi), sisevetekalandust ning pärandi- ja kultuuripõhiseid tegevusi, mis on suunatud sünergia loomisele kvaliteetsete esmatoodete turundamise algatustega, austades samal ajal looduspärandit ning vajadust kaitsta loomi ja bioloogilist mitmekesisust;

13.  palub komisjonil, arvestades suuri erinevusi liidu kalastusturismis osalevate kalandusettevõtjate vahel, võtta vastu ühised eeskirjad meresõiduohutuse, kalastusturismiks kasutatavate laevade tervise- ja hügieeninõuete ning võimalike maksesoodustuste kohta, tingimusel et nimetatud meetmed on piisavalt paindlikud, et võtta arvesse eri kalandusettevõtete ja kalapüügilaevade suuri erinevusi ning märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi;

14.  soovitab lisada mootorlaevade CO2-heite vähendamise ja energiatõhususe põhimõtte kohanduste hulka, mida tuleb sellistel laevadel teha, kui nad nimetatud tegevuste jaoks ümber kujundatakse;

15.  on veendunud, et kõnealustele turistidele tuleks tagada sobiv transport ja majutus ning kindlustada avaliku ruumi hooldamine ja korrashoid vastavalt vajadusele, et tagada turismitegevuse pikaajaline edu;

16.  palub liikmesriikidel täita oma ELi veepoliitika ja merekeskkonna raamdirektiividest tulenevad kohustused, et tagada ranniku- ja merevee hea seisund, parandades eelkõige ressursitõhusust ning vältides tulemuslikult reostust ja jäätmeid ning võideldes nende vastu;

17.  palub, et liikmesriigid vähendaksid halduskoormust, lihtsustades lubade taotlemist ja muid bürokraatlikke menetlusi;

18.  rõhutab, et need tegevused peavad olema bioloogilise mitmekesisuse, Natura 2000 alade ja merekaitsealade kaitsega kooskõlas (ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia, linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv), mistõttu on vaja edendada dialoogi ja sünergiat teiste asjaomaste liikmesriikidega;

19.  peab vajalikuks korraldada kaluritele ja kalandusettevõtjatele, nende peredele ja kõigile asjaomastele kohalikele elanikele koolituskursusi, et tagada, et neil oleks turistide vastuvõtmiseks vajalik keeleoskus ja suutlikkus tagada nende ohutus, ning levitada teavet merebioloogia, kohalike kalaliikide, keskkonna ja kultuuritraditsioonide kohta; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnustama naiste rolli kalandusturismi sektoris ja kalandusest sõltuvate piirkondade kestlikus arengus, et tagada nende osalemine võrdsetel tingimustel;

20.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles levitama ulatuslikult teavet komisjoni Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES) kohta, mis pakub tööotsijatele ja tööandjatele teavet töövõimalustest, oskustest ja koolitusvajadustest merendussektori töökohtade osas, ning edendama avatud veebipõhiseid kursusi, mille eesmärk on täiendada turismi juhtimise ja uuendusliku kalastusturismiga seotud oskusi või pakkuda nendega seotud ümberõpet;

21.  kutsub komisjoni üles lisama Euroopa väikeettevõtete portaali eraldi osa, mis aitaks ettevõtjatel/kaluritel leida rahastamist kalapüügiga seotud turismivaldkonna tegevustele;

22.  on seisukohal, et kutseoskuste omandamine sellistes valdkondades nagu digitaalturundus, sotsiaalmeediasuhtluse haldamine ja hooldus, sotsiaal-kultuuriline juhtimine ja keeleoskus on kalanduspiirkondades prioriteediks, et edendada kalastusturismi poolt pakutavate võimaluste loomist ja levitamist;

23.  peab tähtsaks, et iga turismiteenuse pakkumisel säilitataks selle eripära, mis tuleneb kohalikel oludel ja nendega seotud spetsialiseerumisel põhinevast strateegiast ja olemasolevatest ressurssidest; kutsub komisjoni ja liikmesriike sel eesmärgil üles edendama jätkusuutliku ja ökoturismi liike uuenduslike turustrateegiate abil, mis peaksid eelkõige olema suunatud traditsioonilistele ja kestlikele omadustele ning mida tuleks pidevalt jälgida, et tagada pakkumise ja nõudluse tasakaal;

24.  nõuab integreeritud pakkumiste väljatöötamist, et võimaldada tarbijatele täielikku elamust, mis tugineb kõige selle struktureeritud ja sünergilisel kogumil, mida piirkonnal on pakkuda, ning partnerluste loomist, et tuua tarbijad turismidünaamika kaudu traditsiooniliste püügipiirkondadega külgnevatelt aladelt, kus turism (nt konverentsi- või karjääriturism) on juba levinud, traditsioonilise kalapüügi aladele;

25.  palub, et komisjon toetaks ja edendaks kalandusettevõtete ja -töötajate kaasamist ka projektidesse, mis on seotud kultuuri- ja pärimusturismiga, nagu meresõidu taasavastamine ning traditsioonilised kaluripiirkonnad ja -tegevused;

26.  märgib, kui oluline on turismisektori ettevõtjate ja kalurite koostöö kalastusturismi potentsiaali suurendamiseks;

27.  rõhutab, kui oluline on eluslooduse jälgimisega seotud turism, eelkõige vaalavaatlus, millega peab kaasas käima looduslike elupaikade ja bioloogiliste vajaduste austamine; arvestades, et see võib tuua suurt hariduslikku, keskkonna-alast, teaduslikku ja muud sotsiaal-majanduslikku kasu ning aidata tõsta teadlikkust nendest kordumatutest liikidest ja nende väärtuslikust elukeskkonnast ning suurendada austust nende vastu;

28.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles pakkuma uuenduslikku ja kestlikku taristut, muu hulgas internetiühendust ja infotehnoloogiat, et ergutada kalastusturismi arendamist ning olemasolevate mere-, jõe- ja järvetaristute uuendamist;

29.  palub komisjonil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel tõhustada reklaami- ja teavituskampaaniaid, näiteks algatuste „Euroopa parimad sihtkohad“ ja „Euroopa kultuuripärandiaasta 2018“ raames, ning algatusi, mis samuti on suunatud traditsioonilise kalapüügi- ja vesiviljeluskultuuri alaste teadmiste ja teadlikkuse suurendamisele; julgustab huvirühmi kasutama ära nii turistide kui ka selliste inimeste potentsiaali, kellel on võimalik reisida väljaspool hooaega;

30.  on veendunud, et kalanduse mitmekesistamise vastutustundlikud ja kestlikud ärimudelid peavad hõlmama kohalike kalandusega tegelevate kogukondade kultuuri austamist ja aitama säilitada nende identiteeti; rõhutab eelkõige, et turismiga seotud harrastuskalapüük peaks olema kooskõlas väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kohalike väikeettevõtete huvidega;

31.  peab oluliseks arendada kalastusturismi, mille raames saab jälgida kalurite tööd, ja kalastusega seotud elamusturismi kui aktiivpuhkuse vorme, millel on suured eelised, näiteks merekultuuri ja kalandustraditsioonide edendamine ning keskkonnaalase teadlikkuse ja liikide kaitse alane harimine;

32.  juhib tähelepanu vajadusele uurida viise ümberehitatud laevadega seotud potentsiaalse nõudluse suurendamiseks, laiendades pakkumist nii, et huvi tekiks ka näiteks haridusringkondades, kellel on kogemusi põllumajandussektori õppe-eesmärgil kasutamises (nt „talukooli“ projektid);

33.  rõhutab, et toodete mitmekesistamine nõuab asjakohast reklaami ning kalurite sihtrühma jaoks on vaja nähtavusstrateegiat, sh piiriüleseid tutvustusalgatusi;

34.  on seetõttu veendunud, et kalanduspiirkonnad peaksid kaaluma sama piirkonna muude sihtkohtadega koos ühiste turunduskampaaniate algatamist – nagu seda soovitati Euroopa Parlamendi resolutsioonis uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas(11) – ja ühiste turundusplatvormide edendamist, keskendudes rahvusvahelises koostöös eriti reklaamile ja veebimüügile;

35.  on arvamusel, et sellise turundusstrateegia raames tuleks luua sünergia kvaliteetsete värskete või töödeldud toodete, gastronoomia ja turismiga seotud turundusalgatuste vahel ning need tuleks rühmitada territoriaalsetesse piirkondadesse, mis on kultuuri, tootmise või keskkonna seisukohast ühtsed ja/või sünergiapõhised;

36.  peab vajalikuks kaitsta traditsiooniliste tavade ja meetodite kasutamist, näiteks almadraba-lõkspüünis ja xeito-triivvõrk, arvestades et need on tihedalt seotud rannikuäärsete piirkondade identiteedi ja eluviisiga, mistõttu neid tuleks käsitada kultuuripärandi osana;

37.  rõhutab, kui oluline on investeerida kalanduse mitmekesistamisse, et edendada piirkonna traditsioone, ajalugu ja kultuuripärandit kui tervikut (sealhulgas traditsioonilisi püügivahendeid ja -võtteid);

38.  rõhutab, kui oluline on kalandussektori mitmekesistamisse investeerimine kohalike kalatoodete töötlemise edendamiseks;

39.  kutsub liikmesriike üles kiitma heaks strateegiaid turismitegevusega seotud hooajalisuse probleemi lahendamiseks, mille üks võimalus on toidufestivalide ja -ürituste, sadama- ja külalaatade/-turgude korraldamine(12), teemakülade ja muuseumide rajamine (vt Hispaania ja Cetara), kus üritused võiksid toimuda aastaringselt sõltumata ilmastiku- ja meretingimustest;

40.  on veendunud, et alternatiivsete ja sihtotstarbeliste turismitoodete tasakaalustatud kombinatsioon ning nende toodete asjakohane edendamine ja turustamine võib aidata hooajalisusest tulenevaid probleeme tasakaalustada;

41.  peab oluliseks, et liikmesriigid, piirkonnad ja huvirühmad jagaksid parimaid tavasid, kuna ELi merepiirkondades puudub ettevõtete vaheline sünergia, mis tekitab killustatust ja vähendab majanduslikke eeliseid; märgib, et uurimisinstituute, muuseume, turismiettevõtjaid, Natura 2000 alade ja merekaitsealade haldajaid, traditsioonilist konservi- ja kalatöötlemistööstust ja muid huvirühmi tuleks julgustada tegema koostööd, et arendada välja kestlikud uuenduslikud tooted, mis lisaks majandusliku lisaväärtuse andmisele vastaksid ka külastajate ootustele; rõhutab, et kõnealused tegevused tuleks koondada järjepidevasse üldisesse raamistikku, mille abil edendada kestlikku ja vastutustundlikku turismi nimetatud aladel; on seisukohal, et kalandussektori kohalikud tegevusrühmad võivad sellega seoses olulist rolli etendada ning seetõttu tuleb neile eraldada piisavad rahalised vahendid;

42.  palub liikmesriikidel ja komisjonil tugevdada sidemeid kohalike, piirkondlike, riiklike ja ELi asutuste vahel, et edendada selliseid juhtimisvorme, mis hõlbustavad valdkondadevahelise poliitika rakendamist, et aidata saavutada eri poliitikavaldkondade eesmärke, sealhulgas kestlik ja kaasav majanduskasv;

43.  palub komisjonil edendada FARNETi ning kalandussektori kohalike tegevusrühmade raames üleeuroopalist dialoogi sadamate, turismivaldkonna huvirühmade ja keskkonnaekspertidega;

44.  kutsub liikmesriikide ametivõime ja asutusi üles tegema tihedamat koostööd turismiametitega ning omistama suurt tähtsust meremajanduse mitmekesistamisele, pidades eeskätt silmas mereturismi ja seda täiendavaid sektoreid; märgib, et see peaks hõlmama ka õngepüügi lisamist turismipakettidesse ja turustuskampaaniatesse, kui see on asjakohane, eriti saartel ja rannikualadel; rõhutab, et kahesuguse kasutuse loa andmist kalalaevadele – nii tööndlusliku, väikesemahulise ja rannalähedase püügi kui ka mereturismi laevadele, sh õngitsemisturismile – tuleks pidada prioriteediks ja laevade ümberehitamiseks tuleks anda toetust;

45.  palub komisjonil, liikmesriikidel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel, asjaomasel sektoril ning teistel huvirühmadel tegutseda eesmärgipäraselt ja kooskõlas ELi kalandus- ja vesiviljelussektorit mõjutava poliitikaga; märgib, et seoses sellega on vaja heaks kiita parimate tavade käsiraamat, kus esitatakse valdkonna tegevuse kõige väljapaistvamad näited, millest teised ettevõtjad saaksid eeskuju võtta; tuletab meelde, et tuleb kaasata ka kohalik teadlaskond, et vältida keskkonnaprobleeme;

46.  rõhutab keskkonnahoidlike ärimudelite tähtsust ja soovitab seetõttu, et keskkonnaeksperdid peaksid alati olema kohalike tegevusrühmadega (nt kalandussektori kohalikud tegevusrühmad ja maapiirkondade kohalikud tegevusrühmad) tihedalt seotud;

47.  nõuab tungivalt sihtotstarbeliste rahaliste vahendite eraldamist sellise parimate tavade vahetamise ja kalapüügiga seotud tegevuste kaardistamise Euroopa võrgustiku loomiseks, millest saaks teavet iga kalandusega tegeleva kogukonna huvipakkuvate aspektide ja eripärade kohta;

48.  loodab, et kasutatakse sektoripõhiseid toetusmehhanisme (seoses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja/või muude vahenditega), mida saab aktiveerida hädaolukordades (nt loodusõnnetus) piirkondades, kus kalapüük ja kalastusturism on ainus sissetulekuallikas;

49.  on seisukohal, et vaja on edendada sedalaadi meetmete rahastamist EMKFist, Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist, teadusuuringute raamprogrammidest ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP), ning lihtsustada sooduslaenude andmist, mis võimaldavad ületada spetsiifilisi raskusi, millega seisavad silmitsi naised, kui nad otsivad rahastamist toetuskõlblikele projektidele, mida võiks lisada riiklikesse programmidesse;

50.  rõhutab, et programmitöö perioodiks 2007–2013 oli kalandussektori kohalike tegevusrühmade käsutuses 486 miljonit eurot Euroopa Kalandusfondist ning et selle ajavahemiku jooksul toetati ligikaudu 12 000 kohalikku projekti;

51.  ergutab liikmesriike ning kalandussektori kohalikke tegevusrühmi olemasolevaid rahalisi vahendeid parimal viisil ära kasutama ja võimaluse korral mitmeid rahastamisallikaid kasutama (ühiselt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) või Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF));

52.  kutsub liikmesriike üles looma piirkondlikul tasandil kontaktpunkte, et anda piisavat teavet ja tuge;

53.  soovitab kalandussektori kohalikel tegevusrühmadel teha tihedat koostööd turismiekspertidega, et leida kalastuspiirkondade mitmekesistamiseks EMKFi 4. telje raames projekte ja asjakohast rahastamist;

54.  juhib tähelepanu sellele, et EMKF annab konkreetset rahalist toetust kalanduskogukondade algatustele, mida edendavad naised;

55.  palub liikmesriikidel tagada EMKFist rahastatava tegevuse jaoks valikukriteeriumide kehtestamisel, et rahastatavate meetmete kaudu tagatakse soolise võrdõiguslikkuse edukas süvalaiendamine ja edendamine (nt eelistades konkreetselt naistele suunatud või nende poolt võetavaid meetmeid);

56.  palub komisjonil läbi viia uuring kõnealusest tegevusest tuleneva sotsiaal-majandusliku ja keskkonnaalase mõju kohta;

57.  kutsub komisjoni üles analüüsima harrastuskalapüügi sotsiaal-majanduslikku mõju sisemaaturismile, eelkõige maapiirkondades, ja töötama välja meetmeid nende piirkondade jaoks, kus sellise kalapüügi potentsiaal on alakasutatud;

58.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles parandama kalastusturismiga seotud andmete kogumist ja nende haldamist;

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, samuti liikmesriikide valitsustele ja nõuandekomisjonidele.

(1)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)

ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.

(3)

EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(4)

ELT C 419, 16.12.2015, lk 167.

(5)

ELT C 75, 26.2.2016, lk 24.

(6)

‘Indagine sulle abitudini e opinioni dei cittadini nel comprensorio del GAC “il mare delle Alpi” – Analisi della pescaturismo in Italia come strumento di sviluppo sostenibile’ (2015).

(7)

‘L’integrazione della pesca con altre attività produttive – La pescaturismo come modello sociale e culturale’, Cenasca Cisl et al., (2005).

(8)

Socio-economic analysis on fisheries-related tourism in EUSAIR – Nemo project 1M-MED14-11, WP2, Action 2.3. (ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kalandusturismi sotsiaalmajanduslik analüüs – Nemo projekt 1M-MED14-11, WP2, meede 2.3).

(9)

‘Perspectives for the development of tourism activities related to fishing’, European Parliament, IP/B/PECH/IC/2013-103 (2014) („Kalapüügiga seonduva turismi arendamise perspektiivid“, Euroopa Parlament, IP/B/PECH/IC/2013-103 (2014)).

(10)

‘Perspectives for the development of tourism activities related to fishing’, European Parliament, IP/B/PECH/IC/2013-103 (2014) („Kalapüügiga seonduva turismi arendamise perspektiivid“, Euroopa Parlament, IP/B/PECH/IC/2013-103 (2014)).

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0391.

(12)

Nt heeringapäevad ja sadamapäevad Madalmaades.


SELETUSKIRI

Taust: traditsioonilise püügitegevuse mitmekesistamise vajadus

Viimaste aastakümnete jooksul on paljud püügikogukonnad kogu ELis sattunud üha suurema surve alla, mis on põhjustatud paljudest erinevatest negatiivsetest teguritest, nagu ülepüük, kahanevad kalavarud, kliimamuutus, saaste, rahvastiku vähenemine, kaluri elukutse populaarsuse langus jne.

Lisaks, samal ajal kui mõnedes piirkondades jääb kalapüük ligitõmbavaks kutsetegevuse valikuks, on inimväärse elatise teenimine muutumas paljudes kohtades kaluritele aina keerulisemaks. Tööhõive langust kalanduses ja valdkonna vähenevat kasumlikkust tajutakse sageli tavalise olukorrana. See vähendab veelgi traditsiooniliste eluviiside elujõulisust paljudes Euroopa rannikukogukondades.

Seetõttu on Euroopas üha rohkem traditsioonilisi püügikogukondi, mis ei saa sõltuda üksnes traditsioonilisest püügitegevusest. Selleks et võimaldada neil taastuda ja elujõuliseks jääda, tuleb viivitamata leida uusi lahendusi.

Traditsioonilise tegevuse mitmekesistamine teiste valdkondade lisamise kaudu, sealhulgas kalastusturismi arendamine, muutub möödapääsmatuks ja pakub võimalust aidata kaasa nii töökohtade loomisele, sotsiaalsele kaasatusele kui ka kalandusest sõltuvate kogukondade elavdamisele.

Kalastusturism kui võimalik lahendus

Euroopa rannikualad, eriti Vahemere piirkond, kuid ka Atlandi ookeani, Läänemere ja Musta mere äärsed alad, on juba hinnatuimad turismisihtkohad, mis meelitavad igal aastal ligi miljoneid külastajaid.

Kahjuks on suurim osa neist turistidest toodud rannikualadele suurte reisikorraldusettevõtjate poolt ja vaid suhteliselt väike hulk külastajaid satub traditsioonilistesse kaluriküladesse. Sama võib öelda mitmesuguste tegevuste ja muude huviväärsuste kohta, mida võiks külastajatele pakkuda suurem osa traditsioonilisi kalanduskogukondi. Teisalt on viimastel aastatel ilmnenud üha suurenev huvi säästva turismi vastu ja selliste ökoteadlike turistide ligimeelitamise potentsiaali tuleks ära kasutada.

On vajalik aidata kaasa kalanduskogukondade ja turistide kokkuviimisele ja veenduda, et mõlemalt poolt luuakse piisav huvi kauakestvale kasulikule partnerlusele aluse panemiseks.

Siiski tuleks selle potentsiaali kasutamiseks võtta arvesse paljusid erinevaid probleemseid valdkondi.

Taristu

Tuleb teha riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil investeeringuid, et pakkuda vajalikku taristut alates paremast internetiühendusest kuni kõrvalisematele kaluriküladele hea juurdepääsu tagamiseks uute ja paremate teede ehitamiseni ning mere- ja kalandusrajatiste uuendamiseni, tagades samas, et seda tehakse jätkusuutlikul ja keskkonnasõbralikul viisil.

Hooajalisus

Hooajalisus on oluline probleemne valdkond ja sellega saaks tegeleda näiteks kohalike festivalide ja toiduürituste korraldamise ning muuseumite ja teemakülade avamise abil, pakkudes külastajatele erinevaid tegevusi kogu aasta vältel vaatamata ilmastikuoludele. Selles osas omavad erilist rolli reklaami- ja teavituskampaaniad.

Õiguslik seisund

Kalastusturismil ei ole ühist õiguslikku alust. Näiteks kui Itaalias peetakse seda kutsetegevuseks, liigitatakse see Prantsusmaal huvitegevuse valdkonda. Sõltuvalt selle õiguslikust seisundist erinevates liikmesriikides võib maksukorralduses, lubade andmise korras, kutsekvalifikatsiooni omamise kohustuses ja muus esineda märkimisväärseid erisusi. Võrdsete tingimuste loomiseks on vajalik ühtlustamine.

Kalalaevade ohutus reisijatele

Üks tõenäoliselt kõige ilmsematest huviväärsustest, mida turistidele saaks pakkuda, on kalapüügi- või puhkereisid merel, pakutuna kalurite poolt nende kalalaevadel ajal, kui laevu põhitegevuseks ei kasutata. Samas erinevad sellise tegevuse suhtes kehtestatud ohutuseeskirjad liikmesriigiti suurel määral. Seetõttu tuleks leida lahendus, kuidas kasutada ilma liigsete kulutusteta ära olemasolevaid kalalaevastikke, eelkõige väikesemahulise kalapüügiga tegelevaid laevu, tegemata samas järeleandmisi reisijate ohutuses. Tuleks ühtlustada ohutuseeskirju ning rahastamine kättesaadavate rahastamisvahendite kaudu (nagu Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) tuleks muuta hõlpsasti juurdepääsetavaks ja lihtsasti kasutatavaks.

Kalastusturismi määratluse ühtlustamine

Vaatamata ilmselgele laiaulatuslikule majandus- ja sotsiaalsele potentsiaalile ning mitmesugustele probleemsetele valdkondadele, millest paljudega oleks võimalik tegeleda Euroopa tasandil, ei ole määratlus „kalastusturism“ ELi õigusaktidega sätestatud. Selle ühtlustamine võiks olla esimene samm sidusama ELi poliitika poole antud valdkonnas.

Poliitikaraamistik

Näib ilmselge, et kalastusturismile võiks ambitsioonikas poliitikaraamistik väga positiivselt mõjuda. Seetõttu peab komisjon, kuid samuti ka liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, tööstus ja teised huvirühmad võtma kooskõlas ELi poliitikaga antud valdkonda mõjutavaid sihtotstarbelisi meetmeid. Saavutada tuleks võimalikult suur koostoime ning huvirühmade vahelist dialoogi ja koostööd tuleks partnerluse, võrgustike ja klastrite kaudu parandada. Kuigi Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning teised rahastamisvahendid on kättesaadavad, pakkumaks tuge investeeringutele, mis aitavad kaasa kalurite sissetulekute mitmekesistamisele täiendavate tegevuste (nagu kalastusturism) kaudu, ei kasutata vahendeid tõhusalt ning neile juurdepääsu tuleks lihtsustada.

Komisjoni uuring, milles käsitletakse konkreetselt kalastusturismiga seotud erinevaid küsimusi (sotsiaal-majanduslik ja keskkonnamõju) ning erinevate liikmesriikide poolt juba kohaldatud parimaid tavasid, oleks teretulnud samm edasi.


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2016)

kalanduskomisjonile

kalastusturismi rolli kohta kalapüügi mitmekesistamises

(2016/2035(INI))

Arvamuse koostaja: István Ujhelyi

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab selliste strateegiate väljatöötamise tähtsust, mis aitaksid kohaliku piirkonna majandust mitmekesistada, pakkuda täiendavaid töökohti ja lisasissetulekut peredele ning peatada kalandussektorist sõltuvate kogukondade tööhõive vähenemist;

2.  toonitab seda, kui tähtis on teha vahet erinevatel kalandusega seotud turismivormidel, mis hõlmavad kalastusturismi (kalastusturism, mille raames saab jälgida kalurite tööd, ja kalastusega seotud elamusturism), veega seotud tegevusi merel ja rannikul, harrastuskalapüüki (ka õngitsusturismi), sisevetekalandust ning pärandi- ja kultuuripõhiseid tegevusi, mis on suunatud sünergia loomisele kvaliteetsete esmatoodete turundamise algatustega, austades samal ajal looduspärandit ning kaitstes loomi ja bioloogilist mitmekesisust;

Investeerimine uuenduslikesse, säästvatesse ja kohandatud toodetesse

3.  tuletab meelde, et 2010. aasta turismi käsitlevas teatises seati säästva, vastutustundliku ja kvaliteetse turismi arendamine Euroopa turismi üheks peamiseks eesmärgiks, et ergutada töökohtade loomist ja majanduskasvu;

4.  rõhutab, et kuna reisijad on tänapäeval palju paremini informeeritud kui varem, peavad turismipiirkonnad oma õitsengu nimel pöörama rohkem tähelepanu kvaliteedi, autentsuse ja hea hinna-kvaliteedi suhte tagamisele;

5.  on seetõttu veendunud, et pakkumist tuleb kohandada uut tüüpi nõudlusega kohandatud toodete järele populaarsetes mereäärsetes kuurortides ning rikkumata maa- ja rannikupiirkondades ning sisemaal asuvates sihtkohtades ja et välja tuleb arendada sedasorti potentsiaalsele nõudlusele kohandatud turundusplatvormid;

6.  rõhutab seda, kui oluline on toetada äriplatvorme, mis on suunatud seda tüüpi kliendile, kes otsib kõrge kvaliteediga turismielamust, mis tähendab, et avaliku sektori algatustes ja toetuskõlblikes tegevustes peab prioriteetne olema oskusteadlane koolitus kõnealuses valdkonnas ning tehnoloogiataristu ja digitaalsete leviplatvormide loomine;

7.  on veendunud, et kalanduse mitmekesistamise vastutustundlikud ja jätkusuutlikud ärimudelid peavad hõlmama kohalike kalandusega tegelevate kogukondade kultuuri austamist ja aitama nende identiteeti säilitada; rõhutab eelkõige, et turismiga seotud harrastuskalapüük peaks olema kooskõlas väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kohalike väikeettevõtete huvidega;

8.  peab oluliseks arendada kalastusturismi, mille raames saab jälgida kalurite tööd, ja kalastusega seotud elamusturismi kui aktiivpuhkuse vorme, millel on suured eelised, näiteks merekultuuri ja kalandustraditsioonide edendamine ning hariduse pakkumine keskkonnaalase teadlikkuse ja liikide kaitse küsimustes;

9.  rõhutab keskkonnahoidlike ärimudelite tähtsust ja soovitab seetõttu, et keskkonnaeksperdid peaksid alati olema kohalike tegevusrühmadega (nt kalanduse ja vesiviljeluse kohalikud tegevusrühmad ja maapiirkondade kohalikud tegevusrühmad) tihedalt seotud;

10.  toonitab, et üks kalastusturismi takistusi, mis piirab kalurite potentsiaalset kasu, on väikesemahulisele kommertslaevaveole kehtestatud regulatiivne koormus ja kalalaevade turismistandarditega vastavusse viimisega seotud kõrged ümberehituse kulud;

11.  soovitab panna paika kalastusturismi ühised määratlused ja eeskirjad riiklikul tasandil, et vältida olukorda, kus liikmesriigid kehtestavad erinevaid õigusakte ja eeskirju;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele seatud regulatiivset koormust, eelkõige ohutuseeskirjade, siduvate õigusaktide ja laevade ohutuse osas, tuleb vajalike investeeringute hõlbustamiseks lihtsustada;

13.  on vastu püüetele kehtestada riiklikul või piirkondlikul tasandil liigseid makse avalikke siseveeteid kasutavatele harrastuskaptenitele, kuna sellised maksud kujutavad endast bürokraatlikku piirangut ning takistavad nn pehmet kalastus- ja mereturismi;

14.  juhib tähelepanu vajadusele uurida viise ümberkujundatud laevadega seotud potentsiaalse nõudluse laiendamiseks, laiendades pakkumist, et tekitada huvi näiteks haridusringkondades, kellel on kogemusi põllumajandussektori õppe-eesmärgil kasutamises, nt „talukooli“ projektid;

15.  tunneb heameelt piirkondlikul ja riiklikul tasandil esitatud ettepanekute üle võtta kasutusele turistidele mõeldud kalapüügiluba, tingimusel et – kooskõlas kalapüüki ja loomade heaolu puudutavate õigusaktidega – kindlustatakse minimaalsel tasemel eksperditeadmised, millega tagatakse kalapüüki puudutavate sätete järgimine ning õngeridva kasutamise ja püütud kalade kohtlemise nõuetekohasus;

16.  rõhutab seda, kui oluline on kalastusturism kultuuri- ja toiduvalmistamistraditsioonide ning ranniku- ja veeäärsete piirkondade traditsioonilise elulaadi säilitamise seisukohast;

17.  tuletab komisjonile meelde, et kalastusturismi edendamine võib suurendada selliste uute turismipiirkondade nähtavust, mille potentsiaal on suuresti veel kasutamata;

18.  rõhutab, et kalapüügiga seotud ökoturismi edendamiseks tuleks kalanduspiirkondadele luua spetsiaalselt ette nähtud rajatised, näiteks telkimisplatsid ning sildumis-, parkimis- ja puhkerajatised;

19.  märgib, et õngitsusturism on mõnes liikmesriigis hästi arenenud ja kasvav ärivaldkond, teistes aga kasutamata potentsiaal; toonitab harrastuspüügina toimuva õngitsusturismi tähtsust ranniku- ja maapiirkondades, samuti sisevetekalanduse tähtsust kõrge väärtusega ja säästvat arengut võimaldava tegevusena;

20.  toonitab vajadust hinnata turismiga seotud harrastuskalapüügi mõju kalandusele;

21.  kutsub komisjoni üles analüüsima harrastuskalapüügi sotsiaal-majanduslikku mõju sisemaaturismile, eelkõige maapiirkondades, ja töötama välja meetmeid nende piirkondade jaoks, kus sellise kalapüügi potentsiaal on alakasutatud;

ELi rahalise toetuse kasutamise maksimeerimine

22.  kutsub komisjoni üles analüüsima ELi meetmete (sh eelkõige Euroopa struktuurifondide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames võetud meetmete) tõhusust kalastuspiirkondade arendamisel ning kalanduse majanduslikul mitmekesistamisel; palub komisjonil avaldada korrapäraseid ülevaateid selle kohta, milliseid projekte ja milliste summadega on toetatud;

23.  ootab eelkõige, et komisjoni poolt kogukonna juhitud kohaliku arengu suhtes läbi viidav eelseisev hindamine aitab parandada arusaamist EMKFi raames võetud mitmekesistamismeetmete sotsiaal-majanduslikust mõjust, kaasa arvatud maapiirkondade kohalike tegevusrühmade ning kalanduse ja vesiviljeluse kohalike tegevusrühmade poolt loodud ühiste strateegiate raames;

24.  rõhutab, et programmitöö perioodiks 2007–2013 oli kalanduse ja vesiviljeluse kohalike tegevusrühmade käsutuses 486 miljonit eurot Euroopa Kalandusfondist ning et selle ajavahemiku jooksul toetati ligikaudu 12 000 kohalikku projekti;

25. toonitab lisaks, et praegusel rahastamisperioodil on kogukonna juhitud kohaliku arengu meetmete jaoks EMKFi raames kättesaadava rahastamise kogusumma suurenenud 514 miljoni euroni;

26.  ergutab liikmesriike ning kalanduse ja vesiviljeluse kohalikke tegevusrühmi olemasolevaid rahalisi vahendeid parimal viisil kasutama ja võimaluse korral kasutama mitmeid rahastamisallikaid (ühiselt Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi või Euroopa Sotsiaalfondiga);

27.  palub liikmesriikidel kasutada asjakohaselt EMKFi raames olemasolevaid rahalisi vahendeid kutseliseks püügiks mõeldud kalalaevade ümberehitamiseks ja ajakohastamiseks ning kalandusega seotud ettevõtlusprojektideks ja luua piirkondlikul tasandil kontaktpunktid piisava teabe ja toe pakkumiseks;

28.  soovitab kalanduse ja vesiviljeluse kohalikel tegevusrühmadel teha tihedat koostööd turismiekspertidega, et leida kalastuspiirkondade mitmekesistamiseks EMKFi tegevussuuna 4 raames projekte ja asjakohast rahastamist;

29.  juhib tähelepanu sellele, et EMKF annab konkreetset rahalist toetust kalanduskogukondade algatustele, mida edendavad naised;

30.  palub liikmesriikidel tagada EMKFi kohase tegevuse jaoks valikukriteeriumide kehtestamise kaudu soolise võrdõiguslikkuse edukas süvalaiendamine ja edendamine rahastatavate meetmete kaudu (nt eelistades konkreetselt naistele suunatud või nende poolt võetavaid meetmeid);

31.  soovitab anda konkreetset rahalist toetust kalastuspiirkondade kohalikele ametiasutustele selliste teabepunktide avamiseks, mille ülesanne oleks tutvustada ja edendada kalandusega tegelevaid kogukondi ja traditsioonilisi tooteid ning anda teavet nende ja ühtlasi ka kõnealuste piirkondade turismiga seotud eesmärkide kohta;

32.  soovitab anda konkreetset rahalist toetust ettevõtluse ja innovatsiooni edendamisele, rahastades kalandussektorist sõltuvaid tegevusi;

33.  soovitab komisjonil võtta koos liikmesriikidega ning kalanduse ja vesiviljeluse kohalike tegevusrühmade kaasamisel kasutusele sobiv nimetus liidus või alamvesikondades kalandusega tegelevate kogukondade tähistamiseks, võttes eeskujuks Portugali mereäärsed kogukonnad („Aldeias do Mar“ – mereäärsed külad); nõuab tungivalt, et eraldataks vajalikud rahalised vahendid sellise parimate tavade vahetamise ja kalapüügiga seotud tegevuste kaardistamise Euroopa võrgustiku loomiseks, millest saaks teavet iga kalandusega tegeleva kogukonna huvipunktide ja eripärade kohta;

Toodete mitmekesistamise edendamine

34.  on veendunud, et alternatiivsete ja sihtotstarbeliste turismitoodete tasakaalustatud kombinatsioon ning nende toodete asjakohane edendamine ja turustamine võib aidata tasakaalustada hooajalisusest tulenevaid probleeme;

35.  rõhutab, et mitmekesistamise eesmärgi saavutamiseks peavad kõik ettevõtlusega seotud algatused toimuma kohalikul tasandil ning neis tuleb tagada, et kontroll ettevõtete ja kooperatiivide üle säilitatakse sellel tasandil; juhib tähelepanu sellele, et sotsiaal-majanduslikud algatused on selleks eriti sobivad;

36.  nõuab seetõttu toetuse andmist kohalike ettevõtjate juhitavatele turundusplatvormidele, tagamaks, et säilitatakse nende võimalikult suur kaasamine ja osalemine kogu väärtusahelas ning nende kontroll väärtusahela üle;

37.  rõhutab, et toodete mitmekesistamine nõuab asjakohast reklaami ning kalurite sihtrühma jaoks on vaja nähtavusstrateegiat, sh piiriüleseid tutvustusalgatusi;

38.  on seetõttu veendunud, et kalanduspiirkonnad peaksid kaaluma sama piirkonna muude sihtkohtadega koos ühiste turunduskampaaniate algatamist – nagu seda soovitati Euroopa Parlamendi raportis uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas – ja ühiste turundusplatvormide edendamist, keskendudes rahvusvahelise koostöö alusel eriti reklaamile ja veebimüügile;

39.  on arvamusel, et selle turundusstrateegia raames tuleks luua sünergiat kvaliteetsete värskete või töödeldud toodete, gastronoomia ja turismiga seotud turundusalgatuste vahel ning need tuleks rühmitada territoriaalsetesse piirkondadesse, mis on kultuuri, tootmise või keskkonna seisukohast ja/või sünergia põhjal ühtsed;

40.  palub komisjonil aktiivselt toetada ja edendada investeerimist kalanduse mitmekesistamisse kohalike kalatoodete turustamise ja töötlemise seisukohast ning edendada kohalike jaotuskanalite arendamist;

41.  tuletab komisjonile meelde vajadust edendada kalanduse traditsioonilisi tooteid ja pakkuda neile sertifikaate ning luua kalastuspiirkondadele spetsiaalsed kohalikud kaubamärgid;

42.  palub komisjonil toetada investeerimist kalandussektori mitmekesistamisse täiendavate tegevuste arendamise kaudu, sealhulgas investeerimine laevadesse, koolitusse, ohutusvahenditesse ning kultuuri- ja haridustegevusse;

43.  palub komisjonil aktiivselt toetada ja edendada investeerimist kalanduse mitmekesistamisse kultuuri ja kunsti valdkonnas traditsioonilise pärandi osana ning toetada üldiselt traditsioonide ja kalapüügiga seotud pärandi (meetodid ja püügivahendid) edendamisse tehtavaid investeeringuid;

44.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles jagama laiemates piirkondades parimaid tavasid, et suurendada teadlikkust uuenduslikest kalandusega seotud turismitoodetest, mis on osutunud majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonna seisukohast edukaks;

45.  palub komisjonil edendada Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku (FARNET) ning kalanduse ja vesiviljeluse kohalike tegevusrühmade raames üleeuroopalist dialoogi sadamate, turismivaldkonna sidusrühmade ja keskkonnaekspertidega;

46.  palub komisjonil edendada Euroopa Reisikomisjoni ja selle portaali visiteurope.com kaudu säästvat harrastuskalapüüki pakkuvaid turismisihtkohti Euroopas ning teavitada sihtotstarbelise teabekampaania kaudu kalandussektori ettevõtteid nende uute ja jätkusuutlike ärimudelite potentsiaalist ning nende pakutavatest majanduskasvu võimalustest;

Teadmised ja oskused

47.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles levitama ulatuslikult teavet komisjoni Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES) kohta, mis pakub tööotsijatele ja tööandjatele teavet töövõimalustest, oskustest ja koolituse vajadustest merendussektori töökohtade osas, ning edendama avatud veebipõhiseid kursusi, mille eesmärk on täiendada turismi juhtimise ja uuendusliku kalastusturismiga seotud oskusi või pakkuda nendega seotud ümberõpet;

48.  kutsub komisjoni üles lisama Euroopa väikeettevõtete portaali eraldi osa, mis aitaks ettevõtjatel/kaluritel leida rahastamist kalapüügiga seotud turismi valdkonna tegevustele;

49.  toonitab vajadust suurendada kohalike ettevõtjate teadlikkust ja pakkuda neile koolitust turismiga seotud toodete, kaasa arvatud elamusturismi reklaami ja müügi jaoks mõeldud uute ühiste veebiplatvormide kohta ning ergutada neid kaasama need elemendid oma ettevõtetesse, tagamaks, et mitmekesistamisest tulenev kasum jääb kohalikele kogukondadele.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Wim van de Camp, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Knut Fleckenstein, Maria Grapini, Werner Kuhn

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, João Ferreira, Sylvie Goddyn, Mike Hookem, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Annie Schreijer-Pierik, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ole Christensen, Rosa D’Amato, Norbert Erdős, Jens Gieseke, Seán Kelly, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Stuart Agnew, Paloma López Bermejo


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

ECR

Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić, Peter van Dalen

EFDD

Rosa D'Amato

ENF

Gilles Lebreton

GUE/NGL

Paloma López Bermejo

PPE

Alain Cadec, Jens Gieseke, Carlos Iturgaiz, Verónica Lope Fontagné, Gabriel Mato, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Ole Christensen, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

Verts/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström, Ian Hudghton

1

EFDD

John Stuart Agnew

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu

Õigusalane teave