Menetlus : 2017/2021(IMM)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0223/2017

Esitatud tekstid :

A8-0223/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/06/2017 - 7.1

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0266

RAPORT     
PDF 372kWORD 51k
13.6.2017
PE 606.036v02-00 A8-0223/2017

Marine Le Peni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2017/2021(IMM))

Õiguskomisjon

Raportöör: Sajjad Karim

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Marine Le Peni puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2017/2021(IMM))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Marine Le Peni puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 9. detsembril 2016 Aix-en-Provence’i apellatsioonikohtu peaprokurör Pascal Guinot ja mis tehti teatavaks täiskogu istungil 19. jaanuaril 2017,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 kutsunud Marine Le Peni ärakuulamisele 29. mail ja 12. juunil 2017,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 23 esimest lõiku, artikli 29 esimest lõiku, artiklit 30 ja artikli 31 esimest lõiku ning 29. juuli 1982. aasta seaduse artikleid 93-2 ja 93-3,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0223/2017),

A.  arvestades, et apellatsioonikohtu peaprokurör taotleb Euroopa Parlamendi liikme Marine Le Peni puutumatuse äravõtmist seoses väidetavat väärtegu puudutava hagiga;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artikli 26 teises lõigus on sätestatud, et parlamendiliiget võib kuriteo või väärteo toimepanemise eest arreteerida või temalt vabaduse võtta või seda piirata ainult selle parlamendikoja juhatuse nõusolekul, mille koosseisu ta kuulub, ning et selline nõusolek ei ole vajalik kuriteolt või väärteolt tabamise korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul;

E.  arvestades, et Marine Le Peni süüdistatakse avalikult valitud ametniku avalikus laimamises, mis on väärteona sätestatud Prantsusmaa õiguses, täpsemalt 29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 23 esimeses lõigus, artikli 29 esimeses lõigus, artiklis 30 ja artikli 31 esimeses lõigus ning 29. juuli 1982. aasta seaduse artiklites 93-2 ja 93-3;

F.  arvestades, et Christian Estrosi esitas 28. juulil 2015 Nice’i kõrgema astme eeluurimiskohtunikule tsiviilhagi Marine Le Peni vastu tema vastutusele võtmiseks avalikult valitud ajutise mandaadiga ametniku avaliku laimamise eest; arvestades, et Estrosi väidab, et 3. mail 2015 tegi Marine Le Pen saates Le Grand Rendez-vous, mida kanti üle üheaegselt nii kanalil iTELE kui ka Europe 1, järgmisi märkusi, mida võib pidada tema vastu esitatud väideteks või süüdistusteks, mis teotasid tema au või kahjustasid mainet:

„Vaadake, ma tean seda, et Estrosi on rahastanud UOIFi (L'Union des organisations islamiques de France, Prantsusmaa Islamiorganisatsioonide Liit), ta on halduskohtus süüdi mõistetud UOIFi kuuluva mošee käest nii madala üürihinna küsimise eest, et talle loeti isegi halduskohtus sõnad peale, ning see peegeldab viisi, kuidas linnapead ebaseaduslikult ja 1905. aasta seadust rikkudes mošeesid rahastavad; kui teid on tabatud näppupidi klientelistlikust, uskkonnaga seotud meepotist, tuleb muidugi välja öelda šokeerivaid asju, kuid ma pööran vähe tähelepanu sõnadele ja rohkem tegudele...“; vastuseks saatejuhi esitatud küsimusele „Nii et Estrosi aitab kaasa džihadistide tegevusele?“ vastas Le Pen väidetavalt: „Abi, vahendite pakkumine, toetus; kui keegi aitab islami fundamentalismil end sisse seada, levida, värvata, siis moraalselt on ta mingil määral kaasosaline“;

G.  arvestades, et Marine Le Peni on vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 kutsutud kahel korral ärakuulamisele; arvestades, et ta ei ole siiski kasutanud võimalust esitada vastutavale komisjonile oma tähelepanekuid;

H.  arvestades, et väidetav tegevus ei ole otseselt või ilmselgelt seotud Marine Le Peni töökohustuste täitmisega Euroopa Parlamendi liikmena ning tema mainitud sõnu ei saa pidada Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamusteks või antud häälteks vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklile 8;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 arvesse võttes on selge, et süüdistused ei ole seotud Marine Le Peni kui Euroopa Parlamendi liikme ametiga, vaid on seotud üksnes riiklikku või piirkondlikku laadi tegevusega, ning arvestades, et artikkel 8 ei ole seetõttu kohaldatav;

J.  arvestades, et ära on võimalik võtta üksnes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikliga 9 hõlmatud puutumatust;

K.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9 arvesse võttes ei ole alust arvata, et puutumatuse äravõtmise taotlus oleks esitatud selleks, et püüda takistada Marine Le Peni parlamentaarset tööd, või eesmärgiga tekitada talle poliitilist kahju (fumus persecutionis);

1.  otsustab Marine Le Peni puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Prantsusmaa pädevale ametiasutusele ja Marine Le Penile.

(1)

Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI:EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.


SELETUSKIRI

1. Taust

President teatas 19. jaanuari 2017. aasta istungil kooskõlas kodukorra artikli 9 lõikega 1, et talle edastati 9. detsembril 2016 Aix-en-Provence’i apellatsioonikohtu peaprokuröri Dr Pascal Guinot’ kiri, milles taotletakse Marine Le Peni puutumatuse äravõtmist.

Aix-en-Provence’i apellatsioonikohtu peaprokurör esitas taotluse Nice’i piirkonnakohtu asepresidendi ja eeluurimiskohtuniku Tallone’i taotluse alusel.

Vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 1 edastas president taotluse õiguskomisjonile.

Marine Le Peni puutumatuse äravõtmise taotluse aluseks on põhjendatud kahtlus, et Le Pen laimas avalikult rahva valitud ametnikku (29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 23 esimese lõigu, artikli 29 esimese lõigu, artikli 30 ja artikli 31 esimese lõigu tähenduses ning 29. juuli 1982. aasta seaduse artiklite 93-2 ja 93-3 tähenduses).

29. juuli 1881. aasta seaduse artikli 23 esimeses lõigus on sätestatud, et „kuriteoks või väärteoks liigituva teo osalistena karistatakse neid, kes on kas avalikes kohtades või avalikel kohtumistel kõne, hüüete või ähvarduste kaudu või avalikes kohtades või avalikel kohtumistel müüdud või jagatud, müüki pandud või eksponeeritud kirjutiste, trükiste, joonistuste, gravüüride, maalide, sümbolite, piltide kaudu või mis tahes muul viisil trükis, sõnas või pildis, avalikkusele nähtavaks tehtud siltide või plakatite või mis tahes elektrooniliste avalikkusega suhtlemise vahendite kaudu teo autorit või autoreid otseselt provotseerinud nimetatud tegu toime panema ja kui provokatsioon oli tulemuslik.“

Sama seaduse artikli 29 esimeses lõigus on sätestatud, et „igasugune väide või fakti esitamine, mis teotab selle isiku või üksuse au või mainet, kelle kohta fakt esitatakse, on laimamine. Kõnealuse väite või fakti esitamise otsene või reprodutseeritud kujul avaldamine on karistatav, isegi kui seda tehakse kahtluse vormis või kui selles on silmas peetud isikut või üksust, keda ei ole otsesõnu nimetatud, kuid keda on võimalik kõnedes, hüüetes, ähvardustes, kirjutistes või trükistes, siltidel või plakatitel kasutatud ütluste abil ära tunda.“ Seaduse artikli 30 ja artikli 31 esimese lõigu kohaselt on „kohtute, maa-, mere- või õhuväe, riiklike institutsioonide või avalike haldusasutuste laimamine ühel artiklis 23 osutatud viisidest karistatav 45 000 euro suuruse trahviga“; „sama karistus on ette nähtud juhtudel, kui ameti või staatuse tõttu laimatakse samal viisil vabariigi presidenti, ühte või mitut ministrit, ühte või mitut parlamendiliiget mis tahes kojast, avalikku teenistujat, ametnikku või avaliku võimu esindajat, riigi rahastatud usukogukonna vaimulikku, ajutise või alalise ülesande või mandaadiga kodanikku või vandekohtunikku või tunnistajat tema ütluste tõttu. Igasugune solvav, põlastav või teotav ütlus, mille puhul ei esitata ühtegi fakti, on solvamine. “

29. juuli 1982. aasta seaduse artiklites 93-2 ja 93-3 on sätestatud: „Iga elektroonilisel teel avalikkuse poole pöördumise eest vastutab vastutav toimetaja. Kui vastutaval toimetajal on parlamendiliikmena puutumatus põhiseaduse artiklis 26 ning 8. aprilli 1965. aasta protokolli (Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide kohta) artiklites 9 ja 10 ette nähtud tingimustel, määrab ta endale kaastoimetaja, kellel puudub parlamendiliikme puutumatus ning kes on juhul, kui teabeteenuse osutamise eest vastutab juriidiline isik, selle juriidilise isiku liige, haldusnõukogu või juhatuse liige või tegevjuht, sõltuvalt juriidilise isiku vormist. Kaastoimetaja tuleb nimetada ühe kuu jooksul pärast seda, kui vastutavale toimetajale antakse eelmises lõigus osutatud puutumatus. Vastutav toimetaja ja võimalik kaastoimetaja peavad olema täisealised ja omama kodanikuõigusi, mida ei tohi olla neilt kohtuotsuse alusel ära võetud. Erandjuhul võib vabatahtlikult välja antava väljaande vastutavaks toimetajaks või kaastoimetajaks nimetada vähemalt 16-aastase noore. Vastutavaks toimetajaks või kaastoimetajaks nimetatud vähemalt 16-aastase noore vanemaid võib tsiviilseadustiku artikli 1242 kohaselt vastutavaks pidada üksnes juhul, kui ta on 29. juuli 1881. aasta ajakirjandusvabaduse seaduses sätestatud kriteeriumidele vastava teo pannud toime omal vastutusel. Kaastoimetajale kehtivad kõik vastutava toimetaja juriidilised kohustused.

Kui teenust osutab juriidiline isik, on vastutav toimetaja juhatuse või haldusnõukogu esimees, tegevjuht või juriidiline esindaja, sõltuvalt juriidilise isiku vormist. Kui teenust osutab füüsiline isik, on vastutav toimetaja seesama füüsiline isik.“ Samuti on sätestatud, et „kui 29. juuli 1881. aasta ajakirjandusvabaduse seaduse IV peatükis ette nähtud rikkumine pannakse toime elektrooniliselt avalikkuse poole pöördumise vormis, võetakse vastutav toimetaja või – vastavalt käesoleva seaduse artikli 93-2 teisele lõigule – kaastoimetaja vastutusele pöördumise peamise autorina, kui see pöördumine on enne avalikkusele teatavaks tegemist heaks kiidetud. Vastasel juhul võetakse peamise autorina vastutusele autor või – kui see ei ole võimalik – tootja. Kui vastutusele võetakse vastutav toimetaja või kaastoimetaja, võetakse autor vastutusele kaasosalisena. Kaasosalisena võib vastutusele võtta kõik isikud, kes kuuluvad karistusseadustiku artikli 121–7 kohaldamisalasse. Kui rikkumine seisneb kasutaja poolt veebipõhisesse kommunikatsiooniteenusesse postitatud sõnumis ja see ilmub kasutajate pöördumiste rubriigis, mis on sellisena ka määratletud, ei saa vastutavat toimetajat või kaastoimetajat peamise autorina kriminaalvastutusele võtta, kui tõestatakse, et ta ei olnud postituse sisust enne selle veebis avaldamist teadlik või kui ta võttis sellest teada saades viivitamatult meetmeid selle kõrvaldamiseks.“

Peaprokuröri esitatud andmete kohaselt esitas Christian Estrosi 28. juulil 2015 Nice’is kõrgema astme eeluurimiskohtunikule tsiviilhagi Marine Le Peni vastu tema vastutusele võtmiseks avalikult valitud ajutise mandaadiga ametniku avaliku laimamise eest. Estrosi väidab, et 3. mail 2015 tegi Le Pen saates Le Grand Rendez-vous, mida kanti üle üheaegselt nii kanalil iTELE kui ka Europe 1, Estrosi vastu suunatud süüdistavaid või ründavaid märkusi, mis riivasid Estrosi au ja kahjustasid ta mainet. Le Pen ütles muu hulgas järgmist: „Vaadake, ma tean seda, et Estrosi on rahastanud UOIFi (L'Union des organisations islamiques de France, Prantsusmaa Islamiorganisatsioonide Liit), ta on halduskohtus süüdi mõistetud UOIFi kuuluva mošee käest nii madala üürihinna küsimise eest, et talle loeti isegi halduskohtus sõnad peale, ning see peegeldab viisi, kuidas linnapead ebaseaduslikult ja 1905. aasta seadust rikkudes mošeesid rahastavad.“ „Abi, vahendite pakkumine, abistamine; kui keegi aitab islami fundamentalismil end sisse seada, levida, värvata, siis moraalselt on ta mingil määral kaasosaline“.

Lisaks on Le Pen kutsutud kaks korda ülekuulamisele, kuid ta on kohtule oma advokaadi kaudu teatanud, et kasutab Euroopa Parlamendi liikmena oma puutumatust.

Samuti tuleb märkida, et kassatsioonikohtu kohtupraktika kohaselt (Cass. Crim., 26. mai 1992) on kohtu ainus ülesanne viia selliste sõnavõttude autorite puhul läbi esmane uurimine, sest eeluurimiskohtuniku ülesanne ei ole ajakirjandusega seotud juhtudel uurida laimu tõelevastavust ega otsida selle kohta tõendeid. Seetõttu on parlamendiliikme Le Peni puutumatuse äravõtmine vajalik ainult selleks, et Aix-en-Provence’i apellatsioonikohus saaks viia läbi juhtumi esmase uurimise.

Vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 1 edastas president taotluse õiguskomisjonile. Õiguskomisjon kutsus Le Peni vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 kuulamisele 29. mail ja 12. juunil 2017.

2. Euroopa Parlamendi liikmete puutumatust käsitlevad õigusaktid ja menetlused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklites 8 ja 9 on sätestatud:

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a. oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b. teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.

Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 6 lõikes 1 ja artiklis 9 on sätestatud:

Artikkel 6

Puutumatuse äravõtmine

1.   Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileege ja immuniteete käsitleva protokolli (nr 7) artiklite 7, 8 ja 9 ning kodukorra artikli 5 lõikes 2 osutatud põhimõtete kohaselt.

Artikkel 9

Puutumatusega seotud menetlused

1.   Kui liikmesriigi pädev asutus on esitanud presidendile parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise taotluse või kui parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse, antakse taotlusest teada täiskogu istungil ja taotlus edastatakse vastutavale komisjonile.

2.   Asjaomase parlamendiliikme või endise parlamendiliikme nõusolekul võib taotluse esitada teine parlamendiliige, kellel lubatakse asjaomast parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindada kõikides menetluse etappides.

Teist parlamendiliiget või endist parlamendiliiget esindav parlamendiliige ei osale vastutava komisjoni otsuse tegemisel.

3.   Vastutav komisjon vaatab puutumatuse äravõtmise ning eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlused läbi viivitamatult, võttes seejuures arvesse nende suhtelist keerukust.

4.   Vastutav komisjon teeb ettepaneku teha põhistatud otsus, milles soovitatakse puutumatuse äravõtmise taotlus või eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. Muudatusi teha ei saa. Ettepaneku tagasilükkamise korral loetakse vastuvõetuks sellele vastupidine otsus.

5.   Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda teavet või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et võtta seisukoht, kas puutumatus tuleks ära võtta või tuleks seda kaitsta.

6.   Parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi ja ta võib esitada dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks.

Asjaomane parlamendiliige ei viibi kohal tema puutumatuse äravõtmise või kaitsmise taotlust käsitlevatel aruteludel, välja arvatud kuulamisel.

Komisjoni esimees kutsub parlamendiliikme selgitusi andma, teatades talle kuulamise toimumiskuupäeva ja kellaaja. Asjaomane parlamendiige võib loobuda õigusest anda kuulamisel selgitusi.

Kui asjaomane parlamendiliige ei ilmu kuulamisele, kuhu teda kutsuti, loetakse seda loobumiseks õigusest anda selgitusi, välja arvatud juhul, kui parlamendiliige on teatanud, et ei saa osutatud kuupäeval ja kellajal toimuval kuulamisel osaleda ja on esitanud asjakohased põhjendused. Komisjoni esimees otsustab, kas taotlus kuulamisel osalemisest vabastamiseks rahuldatakse esitatud põhjenduste alusel. Asjaomasel parlamendiliikmel ei ole lubatud otsust edasi kaevata.

Kui komisjoni esimees rahuldab parlamendiliikme taotluse tema kuulamisel osalemisest vabastamiseks, kutsub ta asjaomase parlamendiliikme kuulamisele uuel kuupäeval ja kellaajal. Kui asjaomane parlamendiliige ei ilmu ka teisele kuulamisele, jätkatakse menetlust parlamendiliiget ära kuulmata. Edasisi taotlusi vabastamiseks või selgituste andmiseks vastu ei võeta.

7.   Kui puutumatuse äravõtmist või kaitsmist taotletakse mitmel alusel, võib iga aluse kohta teha eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et puutumatuse äravõtmist või kaitsmist rakendataks ainult juurdlustoimingutele ja kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme puutumatus kinnipidamise, eelvangistuse või muu meetme suhtes, mis takistaks tal mandaadiga seotud ülesannete täitmist.

8.   Komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse lubatavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta küsimuses, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles parlamendiliiget süüdistatakse, põhjendavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui taotluse läbivaatamise käigus on juhtumi asjaolud komisjonile üksikasjalikult teatavaks saanud.

(...)

3. Esitatud otsuse põhjendus

Eespool toodud asjaoludest lähtuvalt kohaldatakse käesoleva juhtumi suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 9.

Selle sätte kohaselt on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel. Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklis 26 on sätestatud, et parlamendiliikme suhtes ei või algatada menetlust, teda ei või taga otsida, vahistada, kinni pidada ega tema üle kohut mõista tema poolt oma ülesannete täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu ning teda võib kuriteo või väärteo toimepanemise eest arreteerida, tema vabadust võtta või piirata ainult selle parlamendikoja juhatuse nõusolekul, mille koosseisu ta kuulub.

Selleks et otsustada, kas parlamendiliikme puutumatus võetakse ära või mitte, kohaldab Euroopa Parlament oma väljakujunenud põhimõtteid. Üks neist põhimõtetest on, et tavaliselt võetakse puutumatus ära, kui õiguserikkumine kuulub protokolli nr 7 artikli 9 kohaldamisalasse, tingimusel et puudub fumus persecutionis, st piisavalt tõsine ja täpne kahtlus, et kohtuasi on algatatud eesmärgiga tekitada asjaomasele parlamendiliikmele poliitilist kahju.

Kõnealusel juhul puudub põhjus kahtlustada fumus persecutionise olemasolu.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 8 suhtes on Euroopa Kohus seisukohal, et selle artikli kohane absoluutne puutumatus kehtib Euroopa Parlamendi liikmele juhul, kui ta on arvamust väljendanud oma kohustuste täitmisel, mistõttu väljendatud arvamuse ja parlamendiliikme kohustuste vahel peab olema otsene ja ilmselge seos(1).

Käesoleval juhul ei ole Le Pen oma väidetavaid märkusi ilmselgelt teinud Euroopa Parlamendi liikme ülesandeid täites Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikli 8 tähenduses (nagu Euroopa Kohus seda tõlgendab).

4. Järeldus

Eespool toodud asjaolusid arvesse võttes ja kodukorra artikli 9 lõike 4 alusel soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil Marine Le Peni parlamendiliikme puutumatuse ära võtta.

(1)

Euroopa Kohtu 6. septembri 2011 aasta otsus kohtuasjas C-163/10, Patriciello, ECLI: EU:C:2011:543, punkt 35.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

13.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Joëlle Bergeron, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Angel Dzhambazki, Heidi Hautala, Jens Rohde

Õigusalane teave