Menetlus : 2016/2325(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0250/2017

Esitatud tekstid :

A8-0250/2017

Arutelud :

PV 11/09/2017 - 24
CRE 11/09/2017 - 24

Hääletused :

PV 12/09/2017 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0323

RAPORT     
PDF 513kWORD 83k
5.7.2017
PE 602.728v03-00 A8-0250/2017

Euroopa kosmosestrateegia kohta

(2016/2325(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Constanze Krehl

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa kosmosestrateegia kohta

(2016/2325(INI))

Euroopa Parlament,

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 4 ja XIX jaotise artiklit 189,

  võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatist „Euroopa kosmosestrateegia“ (COM(2016)0705),

–  võttes arvesse komisjoni 28. veebruari 2013. aasta teatist „ELi kosmosetööstuse poliitika“ (COM(2013)0108),

–  võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“ (COM(2011)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (COM(2016)0587) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0300),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD2016)0306),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (COM(2016)0590),

–  võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2010. aasta teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava“ (COM(2010)0308),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus Prantsusmaal Pariisis 30. novembrist 11. detsembrini 2015,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008(2),

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 512/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur(4),

–  võttes arvesse nõukogu asjakohaseid järeldusi ja ministrite 14. aprilli 2016. aasta Amsterdami deklaratsiooni ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimise valdkonnas tehtava koostöö kohta,

–  võttes arvesse Haagi 2016. aasta juuni manifesti kosmosepoliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühisavaldust Euroopa kosmosetuleviku ühtse visiooni ja ühtsete eesmärkide kohta, millele kirjutasid komisjon ja agentuur alla 26. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses(5),

  võttes arvesse oma 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni kosmoseandmete kasutuselevõtu kohta turul(6),

–  võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ELi kosmosetööstuse poliitika ja kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamise kohta(7),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis(9),

–  võttes arvesse 2016. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Space Market Uptake in Europe“, mis käsitleb kosmoseandmete turul kasutuselevõttu Euroopas(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ja kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0250/2017),

A.  arvestades, et kosmosest tuleneb ühiskonnale mitmesuguseid hüvesid, mis võivad paljude uute toodete ja teenuste väljatöötamise stimuleerimise ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja meretranspordi toetamise kaudu aidata muuta Euroopa majandust konkurentsivõimelisemaks; arvestades, et satelliittehnoloogia võib aidata parandada juurdepääsu kommunikatsioonitehnoloogiatele ja kõrglahutusega Maa jälgimise süsteemidele, mis võimaldavad vahetada teavet reaalajas, reageerida kiiresti loodusõnnetustele ning teostada tõhusamat piiri- ja turvakontrolli;

B.  arvestades, et kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad toetada mitmeid ELi avaliku poliitika valdkondi ja peamisi poliitilisi prioriteete, nagu digitaalse ühtse turu edendamine, Euroopa majanduse elavdamine ja kliimamuutustega tegelemine;

C.  arvestades, et kosmos ei tähenda Euroopa kodanikele mitte kulu, vaid investeeringut, ning et ambitsioonikas kosmosestrateegia võib tagada ELi sõltumatuse ja positsiooni strateegilises kosmosevaldkonnas, edendades samal ajal majanduskasvu, tõstes konkurentsivõimet ja luues kosmosevaldkonnaga seotud tootmises, toimingutes ja järgneval teenusteturul töökohti;

D.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2007. aastal tehtud poliitiliste otsuste tulemusena eraldati eelarvevahendid Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ja Galileo ning nendes sätestati kokkulepe kõnealuste programmide juhtimisstruktuuri kohta;

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Euroopa kosmosestrateegia“ puhul ning kiidab heaks komisjoni kindla kavatsuse maksimeerida kosmosest tulenevaid majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, edendades kosmosetehnoloogia ja -rakenduste kasutamist avaliku poliitika valdkondade toetamiseks, soodustades ülemaailmselt konkurentsivõimelist ja innovaatilist Euroopa kosmosesektorit, suurendades Euroopa sõltumatust kosmosevaldkonnas ning tõhustades nii Euroopa rolli ülemaailmse osalejana kui ka rahvusvahelist kosmosekoostööd;

2.  tuletab komisjonile meelde vajadust tingimata tagada ELi kosmoseprogrammide jätkumine ning arutelu Galileo ja Copernicuse edasise arengu üle, eelkõige selleks, et tekitada väärtusahela järgmistes etappides positiivne ja prognoositav investeerimiskliima; on seisukohal, et seda saab saavutada vaid juhul, kui kosmosealaste juhtprogrammide ja järgmise etapi andmetaristu avalikest vahenditest rahastamine on pikaajaliselt tagatud, tunnistades samas erasektori ulatusliku kaasamise vajadust;

3.  juhib tähelepanu liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) saavutustele kosmoses uute tehnoloogiate, uurimismissioonide ning Maa seire ja meteoroloogia alaste võimekuste valdkonnas;

4.  on veendunud, et enne, kui komisjon esitab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ühe osana oma uued seadusandlikud ettepanekud, tuleb hinnata Galileo ja Copernicuse programme; leiab, et selle hindamise käigus tuleb käsitleda muu hulgas: Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA) tulevast rolli programmis Galileo ja võimalikku rolli Copernicuse programmis; GSA ja ESA vaheliste suhete lihtsamaks muutmise võimalusi; ning ESA põhiülesannete ja talle delegeeritud ülesannete vahel tekkinud vastuolusid; sellega seoses nõuab, et komisjon enne GSA-le uute ülesannete jagamist tagaks tema suutlikkuse neid täita;

5.  rõhutab, et hindamise tulemused peaksid andma ka ainest tulevasteks aruteludeks ELi ja ESA vaheliste suhete üle, võttes arvesse 26. oktoobril 2016. aastal allkirjastatud ELi ja ESA ühisavaldust; kutsub komisjoni üles uurima koostöös ESAga võimalusi Euroopa kosmosevaldkonna juhtimise keerulise institutsioonilise struktuuri lihtsustamiseks, mis parandaks vastutuse jagamist ning suurendaks tulemuslikkust ja kulutõhusust;

6.  rõhutab, et Euroopa GNSSi programmide tõrgeteta toimimiseks ja kasutamiseks peaks GSA-l olema piisavalt töötajaid; palub komisjonil praeguseid ja tulevasi ülesandeid arvestades hinnata, kas GSAle eraldatud vahendid on piisavad; on seisukohal, et personalipoliitika ja -menetlused tuleks kohandada vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega agentuurile antud uutele ülesannetele;

7.  rõhutab, et praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks peaks järgmine ELi eelarve hõlmama praegusest suuremat kosmose-eelarvet, et toetada kogu väärtusahelat (kosmose- ja maapealset segmenti, Maa seiret ning sidet ja navigeerimist), ning et see tuleb tagada mitmeaastase finantsraamistiku tulevase läbivaatamise käigus; kordab, et järgnevate turgude edukas areng sõltub eelkõige Galileo ja Copernicuse programmide õigeaegsest rakendamisest ja pidevast arendamisest, mille puhul peaks olema esmatähtis piisav rahastamine; rõhutab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku eelarve küsimuste otsustamisel tuleb säilitada ja arendada ELi kosmoseprogrammide unikaalset panust ja neist saadavat Euroopa lisaväärtust;

8.  palub komisjonil uurida võimalust kasutada ELi kosmoseprogrammide vahelist sünergiat tulemuslikkuse ja kulutõhususe parandamiseks; on ka veendunud vajaduses tõhustada ELi kosmosepoliitikaga seotud ELi asutuste vahelist teabevahetust täiendava sünergia saavutamiseks; osutab eri tegevusvaldkondade üha suuremale lähenemisele; palub, et komisjon avaldaks igal aastal aruande ELi asutuste vahelise koostöö iseloomu ja ulatuse kohta;

9.  rõhutab, kui tähtis on tuvastada ja vähendada praegu kosmosealaste toodete ja teenuste valdkonnas siseturu toimimist segavaid tõkkeid;

Kosmosevaldkonnast ühiskonnale ja ELi majandusele tulenevate hüvede maksimeerimine

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et kosmoseprogrammid ja nende teenused on suur väärtus sellistes poliitika ja majanduse valdkondades nagu energeetika, kliima, keskkond, kaitse ja julgeolek, tervishoid, põllumajandus, metsandus, kalandus, transport, turism, digitaalne turg ja mobiilside, regionaalpoliitika ja kohalik planeerimistegevus; on veendunud kosmoseprogrammide tohutus potentsiaalis näiteks rände, piirihalduse ja säästva arenguga seotud probleemidega lahendamisel; juhib ka tähelepanu Euroopa kosmosestrateegia tähtsusele igakülgses ELi merenduspoliitikas; märgib, et ühiskond saab olulist kasu kaugseiresatelliitide ja -süsteemide kasutamisest majanduses;

11.  palub, et komisjon kiirendaks programmide EGNOS, Galileo ja Copernicus täiemahulist kasutamist majanduses ning selleks: seaks asjakohased sihid turul kasutuselevõtuks; parandaks Copernicuse programmi andmete kättesaadavust ja töötlemist, nii et ettevõtjad ja eelkõige VKEd ja idufirmad saaksid kosmoseandmete põhjal rakendusi luua; tagaks parema ühildamise muude digitaalteenustega, näiteks arukate transpordisüsteemide, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi, jõeteabeteenuste, SafeSeaNeti ja tavapäraste navigatsioonisüsteemidega, ning avardaks kosmoselahenduste potentsiaali; rõhutab satelliitnavigatsiooni ja Maa seire andmetest ja teenustest kodanikele ja ettevõtjatele tulenevat kasu;

12.  peab kiiduväärseks komisjoni tegevust pilveplatvormide hankel Maa seire andmete jaoks, et Euroopa saaks oma kosmosealastest juhtprogrammidest täiel määral majanduslikku kasu ning et tagada kasutajatele jätkusuutlik juurdepääs ja pädevuste arendamine; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks oma tööd selles valdkonnas, nii et esimesed andmeplatvormid oleksid 2018. aastal toimivad; on veendunud, et kõik nende platvormide hankemenetlused peaksid olema avatud ka erasektori osalejatele;

13.  palub komisjonil hinnata Copernicuse volitatud üksuste toimimist, eelkõige selleks, et lihtsustada ja ühtlustada nende hankemenetlusi ja muuta seeläbi nendes osalemine VKEdele lihtsamaks;

14.  rõhutab kosmosevaldkonnaga arvestavate õigusaktide vajalikkust ning kordab eelnimetatud, kosmoseandmete turul kasutuselevõttu käsitlevas resolutsioonis komisjonile esitatud palvet viia enne mis tahes seadusandliku ja muu kui seadusandliku ettepaneku esitamist süstemaatiliselt läbi nn kosmosekontroll; palub komisjonil kõrvaldada tõkked, mis takistavad avalikul sektoril kosmosetehnoloogia kasutamist, nt uute ja kehtivate ELi õigusaktide nõuete täitmise kontrollimisel; usub, et avalikku poliitikat saab kosmosetehnoloogia abil oluliselt täiustada, tuginedes sellistele näidetele nagu eCall ja digitaalne sõidumeerik; palub komisjonil ja liikmesriikidel stimuleerida kosmosetehnoloogia kasutuselevõtmist Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste poolt, näiteks ostes poliitikaeesmärkide täitmiseks Maa seire Euroopa programmi andmeid või teenuseid;

15.  juhib tähelepanu nn puhtama kosmose katseprojektile, milles tegeletakse kosmoseprügi kõrvaldamise ja uuenduslike materjalide kasutamisega kosmoseseadmetes, et katsetada kosmosesektoris kohaldatava tulevase ühise tehnoloogiaalgatuse teostatavust ja tulemuslikkust; tunnistab, et nii avaliku kui ka erasektori piisavad vahendid on olulised selleks, et tagada Euroopa kosmosesektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning arendada ELi kui üleilmse kosmoses osaleja rolli;

16.  on veendunud, et Copernicuse programmi panust kliimamuutuste leevendamisse tuleks edasi arendada; palub, et komisjon looks viivitamata Copernicuse programmile tugineva kasvuhoonegaaside, sealhulgas CO2 heitkoguste seire võime (praegu tegeletakse sellega programmi „Horisont 2020“ raames(11)), et rahuldada Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud vajadused ja see kokkulepe tõhusalt ellu viia; toetab tulevaste, CO2 ja metaani heitkoguste seireks mõeldud satelliitide väljatöötamist;

17.  väljendab heameelt 15. detsembri 2016. aasta avalduse üle programmi Galileo esialgsete teenuste kohta; rõhutab, et Galileo signaali ulatuslik kasutamine on eeltingimus kosmosepõhiste rakenduste ja teenuste tugeva järgneva turu loomiseks ning et tuleks võtta piisavaid, sealhulgas vajaduse korral regulatiivseid meetmeid, et muuta reegliks ELis müüdavate seadmete täielik ühilduvus Galileo ja EGNOSega ning õhutada Galileo ja EGNOSega ühilduvate seadmete kasutuselevõttu maailmaturul; lisaks kutsub komisjoni üles kaaluma meetmeid Euroopa GNSSi järgnevate sektorite konkurentsivõime suurendamiseks;

18.  palub, et komisjon tagaks elutähtsate taristute ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil põhinevate kellade ühilduvuse Galileo ja EGNOSega, mis on äärmiselt oluline turvalisuse seisukohast;

19.  juhib tähelepanu sellele, et satelliidid saavad pakkuda katkematut ja ülikiiret ühenduvust, eelkõige kõrvalistes ja äärepoolseimates piirkondades, mis on oluline digitaalse lõhe ületamiseks, kiirete võrkude arendamiseks ja asjade interneti laiendamiseks, mis võimaldavad selliseid teenuseid nagu juhita sõidukid, sõidukipargi ja veoste arukas haldamine ning e-valitsuse, e-õppe ja e-tervise rakendused; rõhutab maapealsete ja kosmosetehnoloogiate vastastikust täiendavust ülivõimsate võrkude tagamisel; nõuab, et komisjon seda tunnustaks ja võtaks nõuetekohaselt arvesse satelliitide panust kõnealuses valdkonnas; rõhutab ka vajadust eraldada selliste satelliitteenuste käitamiseks piisavad sagedusalad; nõuab antud küsimuse käsitlemist käimasolevas telekommunikatsioonivõrke puudutavas õigusloometöös ning piisavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse; on samas veendunud, et Euroopa kosmosestrateegia rakendamine peaks toimuma kooskõlas komisjoni digitaalstrateegiatega ning liikmesriikide ja tööstuse toetusel, et edendada satelliitside tõhusat ja nõudluspõhist kasutamist ning saavutada kogu ELis kõikjal kättesaadav internetiühendus;

20.  toonitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide olulist rolli kosmose järelturgude hoogustamisel, eelkõige riigihangete kaudu ning kaasates ka riike, millel ei ole veel suurt kosmosesektorit, ning märgib vajadust seda küsimust käsitleda käimasolevates aruteludes ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle; toetab sihipäraste suutlikkuse tõstmise meetmete kasutuselevõtmist, millega abistatakse kujunemisjärgus kosmosealase suutlikkusega liikmesriike ja piirkondi; juhib tähelepanu asjaolule, et kosmosest tulenevate hüvede kodanikeni toomiseks on oluline piirkondlik mõõde ning et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamine võib luua koostoime aruka spetsialiseerumise strateegiate ja ELi linnade tegevuskavaga; toetab seepärast piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumite ulatuslikumat kaasamist edukasse ELi kosmosepoliitikasse; rõhutab, et Regioonide Komitee peaks olema Copernicuse kasutajate foorumi liige, et juhtida tähelepanu piirkondlike ja kohalike osalejate tähtsusele Copernicuse andmete kasutajatena;

21.  rõhutab, et sellised kasutajad nagu VKEd ning kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ei ole veel piisavalt teadlikud Galileo või Copernicuse programmiga seotud projektide rahastamise, sealhulgas EIP pakutava rahastamise võimalustest, ning et teabe sihipärast levitamist nende võimaluste kohta tuleb kiiresti parandada;

22.  tunnistab kosmosetehnoloogiate ja kahe ELi kosmosealase juhtprogrammi osa maa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi muutmisel arukamaks, ohutumaks, turvalisemaks ja kestlikumaks ning lõimituks selliste tulevikus oluliste valdkondadega nagu juhita ja andmesideühendusega sõidukid ja mehitamata õhusõidukid; on veendunud, et kosmosestrateegia võib aidata rahuldada transpordi valdkonnas selliseid uusi vajadusi nagu turvaline ja tõrgeteta ühenduvus, usaldusväärsem positsioneerimine, ühendveod ja koostalitlusvõime; soovitab komisjonil kaasata transpordi sidusrühmi kosmosesektoriga peetavasse dialoogi, et tagada läbipaistvus ja hõlbustada Euroopa kosmosetehnoloogia kasutuselevõtmist transporditurul ning tõsta ELi transporditeenuste konkurentsivõimet Euroopa ja maailma turgudel; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata tähelepanu kosmoseturismi arendamisele;

23.  palub komisjonil toetada EGNOSel põhinevate maandumisprotseduuride rakendamist nii väiksemates kui ka suuremates lennujaamades; rõhutab majanduslikke eeliseid ning suuremat täpsust, vastupanuvõimet ja ohutust, mida EGNOS võib pakkuda ohutuse seisukohast oluliste rakenduste kasutamisel, ning rõhutab, et tähtis on hõlmata EGNOSega kõigepealt ka Kagu- ja Ida-Euroopa ning seejärel Aafrika ja Lähis-Ida; on lisaks seisukohal, et Galileol võiks olla keskne koht lennujuhtimises, kus võiks sellele tuginedes minna üle radaripõhiselt satelliidipõhisele seirele;

24.  rõhutab lisaks, kui tähtis on varustada õhusõidukid kosmosepõhise üldsaatega automaatse sõltuva seire (ADS-B) tehnoloogiaga ning kohustada õhusõidukite käitajaid varustama õhusõidukid ADS-Bga, et tagada reaalajas õhusõiduki täpne ja usaldusväärne seire ning säästa kütust;

25.  rõhutab ELi kosmoseprogrammide tähtsust mere- ja merendusküsimuste, kalandustegevuse ja meremajanduse jaoks üldiselt, kus need võivad aidata: võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu; jälgida ja hinnata ookeanide ja kalavarude üldist ja tervislikku seisundit; tõsta kalakasvanduste tootlikkust; toetada mereuuringuid; ning pakkuda pääste- ja otsinguteenuseid ja satelliidiühendust pardal olevate meditsiiniseadmete jaoks; sellega seoses viitab kosmosepõhise ookeaniseire võimekuse ning Galileo, EGNOSe ja Copernicuse teenuste hea kooskõlastamise vajalikkusele;

Ülemaailmselt konkurentsivõimelise ja uuendusliku Euroopa kosmosesektori tugevdamine

26.  rõhutab, et kosmosesektori edu ja konkurentsivõime ning murrangulise tähtsusega tehnoloogiate väljatöötamine sõltub väga suurel määral teadusuuringutest ja innovatsioonist; nõuab üheksanda raamprogrammi eelarves kosmosevaldkonnale eraldatud vahendite suurendamist ja nende kasutusaja pikendamist; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on ELi, ESA ja liikmesriikide igakülgne koostöö tõhususe tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks, eriti valdkondades, kus teadusuuringuid rahastab mitu osalejat; on veendunud, et eripalgeliste kosmosetehnoloogiate tarvis tuleb ergutada ja rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni; nõuab tungivalt, et komisjon pikendaks VKEde rahastamisvahendi kasutamist, et avardada kosmosepõhiste toodete ja teenuste ärivõimalusi nii programmis „Horisont 2020“ kui ka tulevastes raamprogrammides;

27.  palub, et komisjon tagaks riigihangetel ELi ettevõtjate õiglase kohtlemise kolmandate riikide ettevõtjatega võrreldes, arvestades eelkõige, milliseid hindu ettevõtjad küsivad muudelt klientidelt kogu maailmas, ning võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks püüaks tagada eeskirjade järgimist ja seda, et turuosalised toimiksid ausalt; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kosmosetööstus tegutseb üha ägedama rahvusvahelise konkurentsi tingimustes; peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut hoogustada uuenduslike hankemenetluste kasutamist;

28.  toonitab, kui tähtis on tugevdada Euroopa tööstusbaasi ja tagada ELi strateegiline sõltumatus ning selleks mitmekesistada tarneallikaid ja kasutada parimal viisil ELi arvukaid tarnijaid; on seetõttu seisukohal, et tuleb tasakaalustatult edendada tööstuse kaasamist igal tasandil, ning palub, et komisjon toetaks Euroopa kosmosesektorit kogu väärtusahela ulatuses; on veendunud, et kosmosetööstuse strateegias võib olla kasu nn kosmoseklastritest;

29.  kutsub komisjoni üles toetama kogu Euroopas niisuguste kosmosevaldkonna uute ärimudelite ja tehnoloogiate arendamist, mis võivad sektorit pöördeliselt muuta ja kulusid vähendada (nt Euroopa tehnoloogiad, mis võimaldavad saata kosmosesse väikseid satelliite, näiteks taaskasutatavaid õhupalle või kanderakette;

30.  palub, et komisjon kosmoseettevõtetele võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks kaaluks kosmosetaristu ja -teenuste valdkonna riigihangete kestuse määratlemisel VKEde olukorda ja vajadusi;

31.  rõhutab vajadust investeerida otsustavamalt Euroopa kodanike harimisse ja koolitamisse kosmose valdkonnas, sealhulgas selleks, et üleminekul digitaalühiskonnale täiel määral ära kasutada kosmose loodavaid võimalusi; juhib tähelepanu kosmosepoliitika saavutuste tähtsusele uute põlvkondade innustamisel ja Euroopa identiteedi tugevdamisel; rõhutab seepärast vajadust jätkata ja laiendada Euroopa kosmosehariduse kooskõlastatud käsitlust, kuna see võib panna noori mõtlema tööalasele karjäärile kosmoseteaduse ja -tehnoloogia valdkonnas;

32.  rõhutab, et osalemine ESA valikprogrammides, st raamistikus, kus Euroopa ettevõtjad ja ülikoolid või uurimisinstituudid saavad osaleda tipptasemel tehnoloogia ettevalmistamisel kosmosemissioonide ja -süsteemide tarbeks, on Euroopa kosmosetööstuse suutlikkuse arendamise peamine ja põhjapanev vahend; rõhutab, et sellistes programmides osalemine avab tee ettevõtlusele selles valdkonnas ning juurdepääsule ülimalt tehnoloogiamahukatele ja teadmuspõhistele teadusprojektidele, millel võib ühtlasi olla soodne mõju transpordisektorile;

Euroopa sõltumatuse kindlustamine kosmosesse pääsemisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas

33.  tuletab meelde, et ELi kosmoseprogrammid on tsiviilsuunitlusega, ning kordab oma eesmärki hoiduda kosmose militariseerimisest; tunnistab sellegipoolest kosmosevaldkonna strateegilist mõõdet Euroopa jaoks ja vajadust parandada tsiviil- ning julgeoleku- ja kaitseaspektide vahelist koostoimet ning kasutada kosmosealast suutlikkust kaitse- ja julgeolekuvajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse geopoliitilist olukorda ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat; on veendunud, et komisjon peaks analüüsima Euroopa kosmoseprogrammide ja 2016. aasta novembris esitatud Euroopa kaitsealase tegevuskava vahelist koostoimet, et tagada selle strateegilise valdkonna üldine sidusus;

34.  palub komisjonil koondada Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioonidest klientide nõuded, et tagada sõltumatu, kulutõhus ja kindel pääs kosmosesse Euroopa kanderakettide Ariane ja Vega ning nende edasiarenduste kasutamise teel; on veendunud selle ülimas strateegilises tähtsuses hädaolukorra ja kriisiohjamise funktsioonide täitmisel ning tugeva Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika huvides;

35.  toetab komisjoni eesmärki hinnata sõltumatuse, julgeoleku ja konkurentsivõime seisukohast eri viise Euroopa kanderaketitaristute toetamiseks, kui see on vajalik ELi poliitiliste eesmärkide ja vajaduste täitmiseks; sellest tulenevalt rõhutab Prantsuse Guajaanas asuva Euroopa kosmodroomi strateegilist tähtsust ja vajadust hoolikalt arvestada, millist majanduslikku ja sotsiaalset kasu see võib anda oma asukohaterritooriumile;

36.  tuletab meelde, et sõltumatut pääsu kosmosesse ei saa käsitleda eraldi Euroopa sõltumatust suutlikkusest kosmosesüsteeme kavandada, arendada, käivitada, käitada ja kasutada;

37.  märgib, et kanderakettide (Ariane 6 ja Vega C) programmi jätkamine Euroopas ei ole järgmise 3–4 aasta pärast piisavalt prognoositav, seda ka programmi rahalise seisu tõttu; väljendab muret mis tahes keskpika kuni pikaajalise kanderakette käsitleva programmi puudumise pärast; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa kanderakettide tööprogrammi järgmiseks 20 aastaks;

38.  kutsub komisjoni edendama alternatiivsete kanderaketitehnoloogiate arengut ja rakendama kõikide kanderakettide ja kosmoseseadmete puhul ökodisaini põhimõtteid;

39.  on seisukohal, et järgmise põlvkonna satelliitsüsteemides tuleks edasi arendada Galileo taristu, sealhulgas selle maapealse segmendi turvalisust, ning Galileo ja Copernicuse kahesuguse kasutuse võimet koos täpsuse ja krüpteerimise parandamisega; tuletab meelde, et Galileo avalik reguleeritud teenus, mida saavad kasutada vaid valitsuse volitatud kasutajad, võiks tulevikus täita olulist osa tekkivatele ohtudele, eriti kriisidele reageerimisel;

40.  juhib tähelepanu kosmosetaristute tundlikkusele riiklikelt ja mitteriiklikelt osalejatelt lähtuvate häiringute või rünnakute suhtes ning reale muudele ohtudele, näiteks kosmoseprügi või teiste satelliitidega kokkupõrkamise võimalusele; kordab taas, kui tähtis on kindlustada elutähtsa taristu ja side turvalisus ning arendada vastupidavaid tehnoloogilisi lahendusi; tunnistab kosmose ja kosmosetehnoloogiate kasvavat tähtsust kahesugusel kasutamisel, eelkõige side, luure, seire ja eelluure, katastroofidele reageerimise ja relvastuskontrolli valdkonnas, ning toonitab kosmosealase suutlikkuse elulist tähtsust terrorismivastases võitluses; ergutab veelgi enam investeerima, et kiirendada uue kosmosealase suutlikkuse ja tehnoloogia arengut; peab vajalikuks parandada võimet tulla toime uute tekkivate ohtudega kosmoses, mis omakorda parandaks Euroopa kosmosesektori suutlikkust reageerida muutuvatele turgudele, osalejatele ja tehnoloogiatele;

41.  palub komisjonil kosmoseprügist tulenevate ohtude leevendamiseks tõhustada praeguseid kosmose jälgimise ja seire (SST) teenuseid eesmärgiga koostada programm sõltumatule süsteemile, mis suudaks tuvastada kosmoseprügist Euroopa kosmosetaristutele põhjustatavaid ohte, rõhutades kokkupõrgete vältimise meetmeid ja hiljem jäätmete aktiivset kõrvaldamist; toetab kava laiendada ELi kosmose jälgimise ja seire ulatust, nii et see võimaldaks anda kosmosevaatlustel põhinevaid ilmaprognoose, ning teeb ettepaneku keskenduda lisaks maalähedastele objektidele, et hoida ära katastroofe, mida võib põhjustada mõne sellise objekti kokkupõrge Maaga; rõhutab vajadust lähtuda ESA praegusest suutlikkusest ja asjatundlikkusest neis valdkondades ja seda edasi arendada; kinnitab vajadust tagada võimalikult palju avatud andmeid, et soodustada teadusuuringuid ja innovatsiooni;

42.  tuletab meelde küberturvalisuse kasvavat tähtsust kosmoseprogrammides ning märgib, et see probleem on eriti tõsine seetõttu, et suur osa meie majandusest vajab kosmosega seotud teenuseid; palub komisjonil leevendada ELi kosmosevarasid ähvardavaid ohtusid ja võtta piisavaid meetmeid kosmosetaristu kaitsmiseks küberohtude eest, kasutades vajaduse korral muu hulgas krüpteerimist; lisaks palub komisjonil tagada, et kõigil asjaomastel asutustel oleksid vastu võetud hädaolukorra lahendamise kavad võimaliku küberrünnaku puhuks;

43.  peab kavandatavat riiklikku satelliitside algatust väga paljutõotavaks abinõuks, mis teeks Euroopa institutsioonilistele osalejatele kättesaadavaks turvalised, tõhusad ja kulutõhusad teenused, rahuldades tarbijate vajadused terves reas valdkondades ning ergutades samal ajal majanduskasvu, konkurentsivõimet ja innovatsiooni kogu Euroopa satelliitside sektoris; palub, et komisjon küllalt positiivse mõjuhinnangu korral kavandaks riikliku satelliitside algatuse kulutõhusal viisil, mis võib hõlmata ka võimekuste jagamist ja ühiskasutust või teenuste ostmist sertifitseeritud äriotstarbelistelt sidesatelliitidelt, ning tagaks selle, et algatusega luuakse olulist lisaväärtust ja ei dubleerita olemasolevaid struktuure;

44.  rõhutab, kui oluline on kõikehõlmav Euroopa kosmosepoliitika, mille eesmärk on aidata tulemuslikult tugevdada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, tagades asjaomastele institutsioonidele sõltumatu teabe, näiteks ülevaate olukorrast reaalajas;

Euroopa kui ülemaailmse osaleja rolli kindlustamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine

45.  palub, et komisjon oma välissuhete kõigis asjaomastes aspektides edendaks ELi kosmosevarasid ja kosmosetööstuse võimekust;

46.  on veendunud, et rahumeelse ja ohutu kosmosekeskkonna tagamiseks on vaja koostööd rahvusvaheliste partneritega, et edendada vastutustundliku käitumise ja kestlikkuse norme, eriti kosmoseuuringute osas, ning palub komisjonil teha selles küsimuses tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikidega;

47.  rõhutab kosmoseliikluse ja kosmoseprügi haldamise rahvusvahelise kooskõlastamise vajalikkust, kusjuures kosmosejäätmete hulk kasvab satelliitide nn megakogumite kavandatava kasutuselevõtmise ning maalähedaste objektide üha suurema arvu tõttu, mis võib tuleneda satelliitide orbiidile viimise kulude jätkuvast alandamisest;

48.  palub komisjonil jälgida praegusi erasektori eesmärke sellistes valdkondades nagu kosmosekaevandused, ning mõelda, kuidas need võiksid mõjutada praegust õigusraamistikku ja eelkõige avakosmoselepingut; leiab, et nimetatud lepingu aluspõhimõtteid tuleks järgida ning et peab hoiduma võidujooksust kosmoses leiduvate ammenduvate ressursside järele; nõuab, et liikmesriigid püüaksid koostada vastavat üleeuroopalist kooskõlastatud käsitlust, ning palub komisjonil konsensuse saavutamise protsessi juhtida; tunnistab, et kosmos on inimkonna ühispärand;

49.  väljendab suurt heameelt komisjoni kavatsuse üle kasutada majandusdiplomaatiat Euroopa kosmosetööstusele uute ärivõimaluste loomiseks; rõhutab, et komisjon ja vajaduse korral liikmesriikide ametiasutused kas individuaalselt või ESA kaudu, samuti asutused nagu Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) peaksid toetama Euroopa osalejaid kolmandate riikide turgudel; soovitab sellise kooskõlastatud toetuse andmise kavad eelnevalt välja töötada;

Tulemusliku elluviimise tagamine

50.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament peaks ELi kosmosepoliitikat aktiivselt arendama ning et ta tuleks kaasata kõikidesse komisjoni, nõukogu, Euroopa välisteenistuse ja ESA kosmosevaldkonnaga seotud teabevahetustesse;

51.  peab tähtsaks demokraatlikku toetus kosmoseinvesteeringutele; palub komisjonil esitada põhjalikult kavandatud ja kõikehõlmav kommunikatsioonistrateegia kosmosetehnoloogia hüvede tutvustamiseks kodanikele ja ettevõtjatele; nõuab, et komisjon selle strateegia elluviimisel tugineks järgmistele kolmele sambale, millest igaühel on üks oluline sihtrühm: a) üldsuse teadlikkuse tõstmine kosmoseinvesteeringute vajalikkusest; b) VKEde ja ettevõtjate teavitamine kosmosealaste juhtprogrammide võimalustest; c) kosmosealase hariduse kaasamine oskuste nappuse leevendamiseks; palub komisjonil esitada esimesel võimalusel Euroopa Parlamendile sellise kommunikatsioonistrateegia koostamise tegevuskava;

52.  palub, et komisjon koostaks ajakava strateegias kavandatud meetmete rakendamiseks, annaks regulaarselt aru selle täitmise kohta, esitaks vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid ning kavandaks täiendavaid konkreetseid ja käegakatsutavaid meetmeid strateegias välja toodud eesmärkide õigeaegseks täitmiseks;

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Kosmoseagentuurile.

(1)

ELT C 122 E, 24.4.2014, lk 44.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.

(3)

ELT L 158, 27.5.2014, lk 227.

(4)

ELT L 150, 20.5.2014, lk 72.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0267.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0268.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0534.

(8)

ELT C 227 E, 6.8.2013, lk 16.

(9)

ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 1.

(10)

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tellimusel koostatud uuring „Space Market Uptake in Europe“, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A, 2016, ISBN 978-92-823-8537-1.

(11)

https://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/2016_2017/main/h2020-wp1617-leit-space_en.pdf lk 48.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (31.5.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa kosmosestrateegia kohta

(2016/2325(INI))

Arvamuse koostaja: Geoffrey Van Orden

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks kosmose ja kosmosepõhise tehnoloogia tähtsuse suurenemise julgeoleku- ja kaitsetegevuses, eelkõige side, luure, seire ja eelluure valdkonnas, sh piiri- ja mereseire, katastroofidele reageerimise ja relvastuskontrolli, aga ka kaubandus- ja tsiviiltegevuses, ning toonitab, kui oluline on kosmosealane suutlikkus terrorismivastases võitluses; ergutab veelgi enam investeeringuid tegema, et kiirendada uue kosmosealase suutlikkuse ja tehnoloogia arengut;

2.  juhib tähelepanu ülemaailmse julgeolekuolukorra, infrastruktuuri ja kosmosepõhise kommunikatsioonitehnoloogia tundlikkusele riiklikelt ja valitsusvälistelt osalejatelt lähtuva häirimise või rünnakute ning küberrünnete suhtes, ründeotstarbelise kosmoserelvastusega seotud uuringute suhtes ning kosmoseprügi ja satelliitidega kokkupõrke ohu tõttu; kordab, kui tähtis on kindlustada kriitilise tähtsusega taristu ja kommunikatsioon ning töötada välja vastupidav tehnoloogia ja vaadata läbi 1967. aasta avakosmoseleping, et võtta arvesse alates 1960. aastatest toimunud tehnoloogia arengut;

3.  hoiatab, et sellised riigid nagu Venemaa, Põhja-Korea ja Iraan korraldavad ründeotstarbelise kosmoserelvastusega seotud uuringuid, mis võivad põhjustada ohtu elutähtsale taristule ja kommunikatsioonile, samuti praegustele ja kavandatavatele kosmosepõhistele süsteemidele;

4.  tuletab meelde, et Euroopa julgeoleku, kaitse ja stabiilsuse säilitamiseks ja tugevdamiseks on tähtis ennetada tundliku kosmosetehnoloogia eksporti riikidesse, kes ohustavad piirkondlikku või ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust; toetab stardisuutlikkusse (näiteks Vega C või Ariane 6) investeerimist ja selle arendamist, et Euroopa riikidel oleks kosmosele sõltumatu ja usaldusväärne juurdepääs;

5.  nõuab, et EL saavutaks kosmosega seotud valdkondades suurema autonoomia; on sellega seoses veendunud, et koostöö Venemaaga, näiteks Galileo ja Copernicuse satelliitide orbiidileviimisel, võib kahjustada tundlike kosmosepõhiste süsteemide julgeolekut;

6.  ergutab investeerima kosmosetehnoloogia, -varade ja -suutlikkuse kaitsemeetmetesse nii ELi toetatud programmide kui ka kosmose jälgimise ja seire valdkonnas;

7.  on veendunud, et Euroopa riikide ja suurte sõbralike kosmosejõudude, nagu Ameerika Ühendriikide, India ja Jaapani vahel eksisteerivaid kahepoolseid suhteid tuleks vajaduse korral kasutada selleks, et tugevdada ühiseid julgeoleku- ja kaitsehuvisid ning suurendada ja kindlustada elutähtsat suutlikkust ja võimalusi kosmoses tekkivaid ohte avastada, ära hoida ja neile reageerida, et parandada kosmosepoliitikat ja suurendada seeläbi Euroopa kosmosesektori suutlikkust reageerida turgude, osaliste ja tehnoloogia muutumisele ning edendada avakosmosega seotud lepingute ja konventsioonide täitmist;

8.  ärgitab liikmesriike tegema täiendavaid jõupingutusi ÜRO tasandil, et saavutada kokkulepe kavandatava avakosmosetegevuse tegevusjuhendi üle, mis peaks edendama vastutustundliku, läbipaistva ja rahumeelse kosmosekäitumise rahvusvahelisi põhimõtteid, tagama pikemas perspektiivis suurema ohutuse, parema julgeoleku ja jätkusuutlikkuse ning ennetama relvastuse paigutamist kosmosesse; toonitab, et sellel eesmärgil tuleks rõhutada, et kosmosetegevusega peaks kaasnema äärmine hoolikus, hoolsuskohustus ja nõuetekohane läbipaistvus, et suurendada osaliste usaldust, võttes arvesse, et viimastel aastatel on kosmosetegevus kiiresti laienenud, nii et satelliite on rohkem kui 70 riigil ja orbiidileviimise suutlikkus on üheksal riigil;

9.  tunnistab, et kosmosesuutlikkusega seotud teadus- ja arendustegevusse investeerimine on majanduslikult väga kasulik ning loob sünergiat, mis on ühtviisi hea nii kosmoseprogrammide kui ka tsiviil- ja kaitseaspektide jaoks; ergutab kahese kasutusega süsteemide arendamist kooskõlas ELi liikmesriikide kosmosejulgeoleku eesmärkidega ja rõhutab vajadust edendada rahumeelset käitumist kosmoses; märgib lisaks, et mõned liikmesriigid juba kasutavad kahese kasutusega satelliidisüsteeme, mis toetavad nii tsiviil- kui ka valitsus-/sõjalisi operatsioone, ja juhib tähelepanu häkkimisohule, mis selliste kahesuguse kasutusega süsteemidega kaasneb; ärgitab tööstusharu esindajaid ja käitajaid looma äärmiselt turvalisi süsteeme, milles eristataks selgelt avalik ja mitteavalik kasutus;

10.  võtab teadmiseks, et kui Galileo avalik reguleeritud teenus ja Copernicus välja arvata, lasub tsiviil- ja sõjalise kosmosesuutlikkuse arendamise vastutus endiselt riigi tasandil; märgib, et Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitse-eesmärke aitab osaliselt saavutada valitsustevahelise Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kaitseagentuuri vahel sõlmitud halduskokkulepe.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

6

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Petras Auštrevičius, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Janusz Korwin-Mikke, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Angel Dzhambazki, Neena Gill, Ana Gomes, Marek Jurek, Antonio López-Istúriz White, David Martin, Norica Nicolai, Soraya Post, Marietje Schaake, Jean-Luc Schaffhauser, Igor Šoltes, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Vladimir Urutchev

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

54

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iveta Grigule, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Norica Nicolai, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Ivo Vajgl

ECR

Angel Dzhambazki, Anna Elżbieta Fotyga, Marek Jurek, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Anders Primdahl Vistisen

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

PPE

Michèle Alliot-Marie, Laima Liucija Andrikienė, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Ramona Nicole Mănescu, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Vladimir Urutchev, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica

S&D

Nikos Androulakis, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Neena Gill, Ana Gomes, Andrejs Mamikins, David Martin, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Soraya Post, Boris Zala

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Ulrike Lunacek, Tamás Meszerics, Jordi Solé, Bodil Valero, Igor Šoltes

6

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat

NI

Georgios Epitideios

3

0

EFDD

James Carver

ENF

Mario Borghezio

NI

Janusz Korwin-Mikke

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (9.6.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa kosmosestrateegia kohta

(2016/2325(INI))

Arvamuse koostaja: Evelyne Gebhardt

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et komisjon osutab oma teatises „Euroopa kosmosestrateegia“ sellele, et Euroopa kosmosetööstus on muutumas järjest rohkem ülemaailmse väärtusahela osa ning arendab eelkõige asjade interneti vallas uuenduslikke tooteid ja teenuseid, mis on ka kosmosevaldkonnast väljaspool asuvate ettevõtete jaoks äärmiselt olulised ja mida on võimalik teha tarbijate jaoks kasutuskõlblikuks;

B.  arvestades, et kosmos ei tähenda Euroopa kodanikele kulu, vaid investeeringut, ning et ELi ambitsioonikas kosmosestrateegia võib tagada Euroopa autonoomia ja positsiooni strateegilises kosmosevaldkonnas, edendades samal ajal majanduskasvu, suurendades konkurentsivõimet ja luues kosmosega seotud tootmises, tegevuses ja järgneval teenusteturul töökohti;

1.  kutsub komisjoni üles ergutama kosmosesektori konkurentsivõimet ja innovatsiooni mudelite abil, mis ei tugine üksnes struktuuri- ja investeerimisfondidele, vaid ka erasektorile valdkondades, kus selle osalus on oluline; rõhutab, et ambitsioonikaid teadusuuringuid kosmose valdkonnas tuleks toetada heldekäelise ja tulevikku suunatud lähenemisviisiga, arvestades asjaolu, et positiivse investeerimiskliima loomiseks järeltööstuses on vajalik taristu ja teenuste pikaajaline tagamine, lisaks tuleb leida viise, kuidas toetada rahaliselt ja mitterahaliselt tööstusega seotud ja rakendusteaduste valdkonna teadusuuringuid ning baasuuringuid kosmose valdkonnas, kuna sellel on otsene mõju rakendustehnoloogiale ja see annab sektorile kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, mis on innovatsiooni jaoks kõige olulisem tegur;

2.  nõuab, et komisjon analüüsiks kosmosealase turu toimimist nii kanderakettide kui ka kosmoseseadmete sektoris ning neid kasutavate teenuste valdkonnas; palub, et komisjon tagaks raamistiku kokkusobimise konkurentsivõimelise lähenemisviisiga, mis julgustaks Euroopa tarnijaid liikuma edasi teistele turgudele;

3.  toonitab, et kosmosetehnoloogia riiklike teadusuuringute tulemuste kasutamine ühiskonnas laiemalt võib anda ELi mitmesuguste peamiste poliitiliste prioriteetide jaoks konkurentsivõimelisi ja valdkondadevahelisi lahendusi, aidates sellega lähendada ja ühtlustada pakutud poliitilisi lahendusi, eriti sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, ressursside säästev majandamine, ränne, piirikontroll, inimeste ühendamine liidu äärepoolsetel aladel ning katkestusteta ühenduste vajadus tulevastes 5G võrkudes;

4.  palub komisjonil tagada programmide EGNOS, Galileo ja Copernicus piisav rahastamine ning elujõulised meetmed nende turule viimiseks ning toetada kosmoseandmetel ja -teenustel põhinevate rakenduste arengut, et edendada selles sektoris integreeritud ja kompaktset ühtset turgu, eriti seetõttu, et kosmosevaldkonna lahenduste potentsiaali ei ole veel täielikult ära kasutatud ning seda sektorit tuleb paremini siduda teiste poliitika- ja majandusvaldkondadega ELi ja liikmesriikide tasandil; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kosmosetehnoloogia kasutamine võib anda hoogu majanduskasvule ja luua töökohti;

5.  nõuab, et komisjon edendaks alternatiivsete kanderakettide tehnoloogiate arengut ja rakendaks kõikide kanderakettide ja kosmoseseadmete puhul ökodisaini põhimõtteid;

6.  märgib, et kõik kosmosesüsteemid põhinevad infotehnoloogial, mis on seisnud silmitsi järjest suurema arvu tarkvararünnakute all, mis võib tõsiselt ohustada andmete, sealhulgas satelliidifotode, geopositsioneerimisteabe ja satelliitside usaldusväärsust;

7.  palub seepärast, et komisjon teeks koostööd liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning nende liikmesriikidega, kes on 1967. aasta nn avakosmoselepingu ja vastava vastutuse konventsiooni allakirjutanud riigid, et edendada avakosmoses vastutustundliku käitumise rahvusvahelisi põhimõtteid, lähtudes tõsiasjast, et kosmos on inimkonna ühine pärand. ning töötaks selle nimel, et avakosmoseleping ja Kuud käsitlev leping saaksid ÜRO ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste foorumite raames üleüldise heakskiidu;

8.  rõhutab, et on vaja kiiresti kaotada vastutuse konventsiooni artiklis 2 sisalduv õiguslik lünk ja tagada, et riike, kes küberrünnakuid kosmosesüsteemidele mahitavad, ergutavad või õhutavad, võetaks otseselt vastutusele; rõhutab, et riike, kes seda kohustust ei täida, tuleb pidada avakosmoselepingu artikli VI tähenduses vastutavaks;

9.  palub liikmesriikidel tagada, et kõikide kosmosevarade ja maapealsete seadete osas kasutataks laiaulatuslikult tugevat krüpteerimist ning kutsub üles rakendama kõiki meetmeid, et tagada sidesüsteemide turvalisus ja taristu vastupidavus;

10.  märgib, et kaugseiresatelliitide või kaugseiresüsteemide majanduslik kasutus on muutunud igapäevaseks reaalsuseks ning toonud ühiskonnale märkimisväärset tulu;

11.  rõhutab, et tuleb hoolitseda selle eest, et kaugseiresüsteemide kommertsialiseerumine toob kasu ELi tarbijatele ja ettevõtjatele, eelkõige VKEdele; rõhutab lisaks, et kuna on vaja tagada korralikult toimiv siseturg ning edendada kosmosetegevuste turvalisust, ohutust ja majandusarengut, tuleb kehtestada ühtsed eeskirjad, hoidmaks ära olukorda, kus erinevad eeskirjad moonutavad siseturul konkurentsi või tekitavad ebaühtlaseid julgeolekuohtusid; nõuab, et loodaks ühtsete eeskirjadega õigusraamistik, mis võimaldaks kaugseiresüsteemidega saadud andmed siseturul kättesaadavaks teha, nii et neid saaks uuesti kasutada lisaväärtust loovates protsessides, ning kaitsta neid andmeid loata juurdepääsu eest.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

8.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Morten Løkkegaard, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Pascal Arimont, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Kaja Kallas, Julia Reda, Marc Tarabella, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, Peter Jahr, Markus Pieper

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

ECR

ENF

PPE

 

S&D

 

Verts/ALE

Dita Charanzová, Kaja Kallas, Morten Løkkegaard

Daniel Dalton, Anneleen Van Bossuyt

Mylène Troszczynski

Pascal Arimont, Georges Bach, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Peter Jahr, Antonio López-Istúriz White, Jiří Pospíšil, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Lambert van Nistelrooij

Lucy Anderson, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

Julia Reda, Igor Šoltes

2

PPE

Markus Pieper, Sabine Verheyen

1

0

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (2.6.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa kosmosestrateegia kohta

(2016/2325(INI))

Arvamuse koostaja: Gesine Meissner

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab kosmosetehnoloogia rolli maismaa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi arukamaks, ohutumaks, turvalisemaks, säästvamaks ja integreeritumaks muutmisel; väljendab heameelt komisjoni teatise üle ja usub, et see võib aidata kaasa niisuguste uute transpordivajaduste täitmisele, milleks on turvaline ja tõrgeteta ühenduvus, usaldusväärsem positsioneerimine, ühendveod ja koostalitlusvõime;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et kosmos ja juurdepääs kosmosele sõltuvad eelkõige transpordivahenditest (satelliidid, kanderaketid, raketid); tunnistab, et see tähendab seda, et kosmosetehnoloogia ja kosmoseteenused (satelliitandmed, asukohatuvastus) pakuvad strateegilist huvi arvukates sektorites, näiteks transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja kaitsesektoris;

3.  rõhutab, et transpordisektoril on suur potentsiaal järgmise etapi sektori kujunemisjärgus ja innovatiivsete ärivõimaluste jaoks seoses muu hulgas ohutuse, keskkonnatõhususe, andmete voogedastuse, navigatsiooni-, otsingu- ja päästeteenuste ning liiklusjärelevalve ja -korraldusega; rõhutab, et ettevõtjad sõltuvad juurdepääsust andmetele ja koostööst, mida tehakse ülikoolide, teadlaste ning avaliku ja erasektori vahel;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et koolitusel ja kutseoskuste arendamisel on oluline roll ELi kosmosesektori tõeliselt sõltumatuks ja autonoomseks muutmisel; kutsub komisjoni üles toetama jätkuvalt programmi „Horisont 2020“ ning tulevaste teadus- ja arendusprogrammide raames meetmeid, mille eesmärk on edendada haridust, koolitust ning tulemuste levitamist kosmosega seotud valdkondades;

5.  rõhutab, et osalemine Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) valikprogrammides, st raamistikus, kus Euroopa ettevõtjad ja ülikoolid või uurimisinstituudid saavad osaleda tipptasemel tehnoloogia ettevalmistamisel kosmosemissioonide ja -süsteemide tarbeks, on Euroopa kosmosetööstuse suutlikkuse arendamise peamine ja põhjapanev vahend; rõhutab, et niisugustes programmides osalemine avab tee ettevõtlusele selles valdkonnas ning juurdepääsule ülimalt tehnoloogiamahukatele ja suuresti teadmistepõhistele teadusprojektidele, millel võib ühtlasi olla soodne mõju transpordisektorile;

6.  tunnistab ELi kosmoseprogrammide Galileo ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) potentsiaali ning vajadust edendada nende andmete kasutamist ja luua turuvõimalusi kehtivate õigusaktide läbivaatamise ja võimaliku uuesti sõnastamise ning kosmoseprogrammide nõuetele vastavuse süstemaatilise kontrollimise kaudu;

7.  kutsub komisjoni üles toetama kogu Euroopas niisuguste kosmose valdkonna uute ärimudelite ja tehnoloogiate arendamist, millega kujundatakse sektor ümber ja vähendatakse kulusid (näiteks Euroopa tehnoloogiad, mis võimaldavad saata väikeseid satelliite kosmosesse, näiteks taaskasutatavad õhupallid või kanderaketid);

8.  märgib, et ELi transpordisektor, eelkõige liikluskorralduse, seiresüsteemide ja satelliidipõhise jälgimise osas, tugineb kosmosetehnoloogiale ja selle suutlikkusele mis tahes ajahetkel asukohti täpselt kindlaks määrata; rõhutab korrektsema ja täpsema satelliitseire ja -positsioneerimise eeliseid, mis tulenevad niisuguste tehnoloogiate kasutamisest, mida pakub ühisettevõte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks lennundussektoris ja ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS) merendussektoris;

9.  rõhutab Galileo avalike reguleeritud teenuste tähtsust liikmesriikide valitsusasutuste toetamisel avaliku ohutuse ja hädaabiteenustega, eelkõige kriisiolukorras;

10.  rõhutab taas niisuguste programmide nagu eCall ja digitaalne sõidumeerik edukust, mis saavutati tänu õigusnormidele, millega muudeti GNSSil põhinevate positsioneerimisteenuste rakendamine kohustuslikuks, ning on veendunud, et kosmosestrateegia parandab liiklusohutust; rõhutab, et satelliitandmed võivad olla olulised autonoomse sõidukijuhtimise jaoks;

11.  toetab komisjoni riikliku satelliitside (GOVSATCOM) algatust, mille eesmärk tagada usaldusväärsed, turvalised ja kulutõhusad satelliitsideteenused Euroopa ja liikmesriikide institutsioonide ja taristute jaoks; rõhutab selle tähtsust transpordi jaoks, eelkõige Arktika meretranspordi, lennuliikluse korraldamise ning mehitamata õhusõidukite kontrollimise ja juhtimise jaoks;

12.  on arvamusel, et kõnealune strateegia peaks tooma kaasa sõltumatu ja turvalise juurdepääsu kosmoseteenustele ja -andmetele ning tehnoloogilise sõltumatuse kolmandatest riikidest; tunnistab siiski, et rahvusvahelised partnerlused on Euroopa tööstuse jaoks edu saavutamise tegurid ning et koostöö muude ülemaailmsete strateegiliste partneritega võib aidata vältida teadus- ja arendustegevuse dubleerimist ja/või kattuvusi ning aidata seeläbi kaasa tõhusamate investeeringute tegemisele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles jätkama rahvusvahelisi koostööprogramme, sealhulgas muude ametite ja organitega kolmandates riikides, et edendada Euroopas ehitatud Euroopa kosmosetehnoloogiat ja selle konkurentsivõimet ülemaailmsel turul sektori jaoks tõelise majandusdiplomaatia strateegia väljatöötamise ja rakendamise kaudu;

13.  palub komisjonil kosmosestrateegiat kiiresti rakendada, et transpordisektor saaks viivitamatut kasu mereseire, transpordi mitmeliigilisuse, reisijate reisikogemuse, postipakkide kättetoimetamise, tsiviilotstarbeliste droonide navigeerimise ja autonoomse sõidukijuhtimise paranemisest, samuti parandada ohutust, võttes nõuetekohaselt arvesse eraelu puutumatuse ja andmekaitset; on veendunud, et programmid Galileo ja EGNOS võivad oluliselt aidata kaasa ELi transpordialaste õigusaktide nõuetekohase täitmise tagamisele; on veendunud, et satelliitnavigatsioonisüsteemid tuleks veelgi suuremas ulatuses integreerida muudesse digitaalteenustesse, näiteks intelligentsetesse transpordisüsteemidesse (ITS), Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), jõeteabeteenusesse (RIS) SafeSeaNet ja tavapärastesse navigatsioonisüsteemidesse;

14.  palub komisjonil toetada ELi kosmosesektorit kuni Galileo süsteemi täieliku kasutuselevõtmiseni ning tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta konkreetseid meetmeid, sealhulgas reguleerivaid meetmeid, et tagada Galileo turuleviimine, soodustades täiesti ühilduvate ja koostalitlusvõimeliste Euroopa seadmete, näiteks kiibistike ja vastuvõtjate väljatöötamist, ning nõuab kindlalt, et need meetmed hõlmaksid kõiki transpordiliike (õhu-, maismaa-, raudtee-, mere- ja siseveetransport);

15.  on veendunud, et reguleerivad sätted, mille eesmärk on tagada teatavate transporditaristu vastuvõtjate ühilduvus Galileoga, eelkõige niisugustes strateegilistes tulevikusektorites nagu autonoomne sõidukijuhtimine ja andmesideühendusega autod ja mehitamata õhusõidukid, on vajalikud selleks, et edendada Euroopa kosmoselahenduste rakendamist transpordisektoris;

16.  on seisukohal, et järgmise põlvkonna satelliitsüsteemides tuleks veelgi parandada Galileo taristu turvalisust;

17.  rõhutab, et EGNOSe pakutav täpsus ja terviklikkus on aero-, mere-, raudtee- ja maanteenavigatsiooni jaoks ülimalt oluline; kordab, et EGNOSt tuleks laiendada eelkõige Kagu- ja Ida-Euroopasse, et kogu EL saaks kaetud, ning seejärel ka Aafrikasse ja Lähis-Idasse;

18.  kordab majanduslikke eeliseid ning suuremat täpsust, vastupanuvõimet ja ohutust, mida EGNOS võib pakkuda ohutuse seisukohast oluliste rakenduste kasutamisel, näiteks seoses õhusõidukite maandumisega, ning lennuseire puhul ning lendude tühistamise ja müra vähendamisel; palub seetõttu komisjonil tagada EGNOSe rakendamine kõikides Euroopa lennujaamades;

19.  rõhutab Copernicuse programmi tähtsust transpordi ja reisijate turvalisuse jaoks, eelkõige laevade marsruutimise teenuste, linnatranspordivõrkude arendamise ja õhusaaste seire valdkonnas; nõustub komisjoni arvamusega, et Copernicuse andmete kasutamist tuleb veelgi hõlbustada ja edendada, ning kutsub komisjoni üles jätkama selle taristu laiendamist;

20.  on seisukohal, et edasi tuleks arendada Galileo ja Copernicuse kahesuguse kasutuse alast võimekust ning paremat täpsust ja krüpteerimist;

21.  tuletab meelde, et ülimalt oluline on kiirendada lennujuhtimise puhul üleminekut praeguselt radaripõhiselt seirelt satelliidipõhisele seirele, sest reaalajas seiret on võimalik tagada vaid 30 % ulatuses meie planeedist, ning on seisukohal, et GNSSi tehnoloogial võib selles üleminekus olla keskne roll;

22.  rõhutab lisaks, kui tähtis on varustada õhusõidukid kosmosepõhise üldsaatega automaatse sõltuva seire (ADS-B) süsteemidega ning teha õhusõiduki käitajatele ülesandeks varustada õhusõidukid ADS-Bga, et tagada õhusõiduki reaalajas seire täpsus ja usaldusväärsus ning kütusesääst;

23.  rõhutab, kui tähtis on kaitsta Euroopa kosmosetaristut ning toetab seetõttu täiesti toimivate kosmose jälgimise ja seire (SST) teenuste kasutuselevõttu; toonitab, kui suur tähtsus on piisavate uuringute tegemisel ning üldiselt kosmosesaaste ja eelkõige kosmosejäätmete tekke vältimisel või vähendamisel; rõhutab sellega seoses, kui oluline on katseprojekt, mis käsitleb puhtamat kosmost tänu kosmosejäätmete kõrvaldamisele ja uuenduslike materjalide kasutamisele kosmoseseadmetes, et piirata kosmosejäätmete suurenemist ja teha kindlaks innovatsioonist tulenevad jätkusuutlikud pikaajalised asenduslahendused kosmosematerjalide jaoks; kordab, et selle katseprojektiga tahetakse katsetada kosmosesektoris kohaldatava tulevase ühise tehnoloogiaalgatuse teostatavust ja tulemuslikkust eesmärgiga meelitada ligi investeeringuid;

24.  märgib, et puudub selgus kanderakettide programmi jätkumise osas Euroopas pärast eelseisvat 3–4 aastat (Ariane 6 ja Vega C) ja kõnealuse programmi finantsseisundis; tunneb muret mis tahes keskpika kuni pikaajalise kanderakette käsitleva programmi puudumise pärast; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks järgmiseks 20 aastaks Euroopa kanderakettide tööprogrammi;

25.  rõhutab, et Euroopa kosmosetööstus seisab silmitsi ebaausa ja üha ägeneva konkurentsiga rahvusvahelisel turul, kuna kolmandate riikide institutsioonilised turud on Euroopa osalistele suletud, mis seab nad ebasoodsasse olukorda;

26.  on veendunud, et sellistel tõendatud asjaoludel, st ülimalt strateegilises satelliitide orbiidile saatmise sektoris institutsiooniliste turgude vastastikuse avatuse puudumise tingimustes, peab EL samuti koos oma partneritega eelistama Euroopa programmide raames satelliitide orbiidile saatmise institutsioonilistel turgudel Euroopa kanderakette;

27.  toetab komisjoni ettepanekut koondada Euroopa institutsiooniliste klientide nõudlus, et tagada sõltumatu, kulutõhus ja usaldusväärne juurdepääs kosmosele; soovitab tungivalt komisjonil hakata peamiseks institutsiooniliseks kliendiks Euroopa kanderakettide sektoris ning uurida võimalusi, kuidas toetada Euroopa kanderaketitaristut, et tagada ELi kosmosesektori suutlikkus konkureerida tulemuslikult muude ülemaailmsete tegutsejatega;

28.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse Galileo ja Copernicuse ning asjakohasel juhul oma muu kosmosetegevuse koostoimet, et tagada nende kulutõhus rakendamine (nt Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA) praeguse võimekuse kasutamine) ja suurendada võimalikult palju Euroopa majandusele toodavat kasu; palub komisjonil ergutada transpordisektoris kosmosetegevusse investeerimist aruka rahastamise kaudu (nt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond – EFSI) ning kosmosetegevuse asjakohast rahastamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; palub, et komisjon tagaks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 Galileo, EGNOSe ja Copernicuse programmi taristu uuendamise rahastamise ning vahendid GNSSi järel- ja eelrakenduste ning Maa seire tegevuse toetamiseks üheksanda raamprogrammi (sh ühine kosmosetehnoloogiaalgatus) ja Euroopa GNSSi programmide eelarvetes;

29.  kutsub komisjoni üles ergutama ja toetama VKEde ja idufirmade ulatuslikumat osalemist kosmosetegevuses ja kosmoseuuringutes; ergutab komisjoni kaasama transpordi sidusrühmi kosmosesektoriga peetavasse dialoogi, et hõlbustada Euroopa kosmosetehnoloogia kasutuselevõtmist transporditurul ning tagada ka läbipaistvus; kutsub komisjoni üles tegema kättesaadavaks Euroopa transpordi sidusrühmadele transpordiga seotud kosmosevaldkonna teadusuuringud ja andmed, et edendada uute innovatiivsete tehnoloogiate ulatuslikumat kasutamist ning soodustada seeläbi transporditeenuste konkurentsivõimet Euroopa ja ülemaailmsetel turgudel;

30.  palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata tähelepanu kosmoseturismi üha hoogsamale arengule.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Bruno Gollnisch, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Kateřina Konečná, Peter Kouroumbashev, Patricija Šulin, Evžen Tošenovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Barbara Kudrycka, Maria Noichl, Flavio Zanonato

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Jacqueline Foster, Evžen Tošenovský, Kosma Złotowski

EFDD

Daniela Aiuto

ENF

Georg Mayer

GUE/NGL

Tania González Peñas, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Dieter-Lebrecht Koch, Barbara Kudrycka, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Wim van de Camp, Patricija Šulin

S&D

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Ismail Ertug, Peter Kouroumbashev, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Jens Nilsson, Maria Noichl, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, David-Maria Sassoli, Flavio Zanonato, Janusz Zemke, Claudia Țapardel

Verts/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

1

EFDD

Jill Seymour

1

0

NI

Bruno Gollnisch

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (27.4.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa kosmosestrateegia kohta

(2016/2325(INI))

Arvamuse koostaja: Ricardo Serrão Santos

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et 1998. aasta Baveno manifestiga loodi ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire programm eesmärgiga määrata kindlaks Euroopa ülemaailmne järelevalveroll keskkonna ja julgeoleku valdkonnas; arvestades, et alates 2012. aastast on selle algatuse nimi Copernicus;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2007. aastal tehtud poliitilised otsused tõid kaasa eelarvevahendite eraldamise Euroopa satelliitnavigatsiooni programmidele Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ja Galileo ning nendes sätestati kokkulepe kõnealuste programmide juhtimisstruktuuri kohta;

C.  arvestades, et Galileo saab osaks süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja päästetegevuse satelliitsüsteemist;

D.  arvestades, et kalapüük on kõrge riskitasemega töö, kus õnnetusi võib alati juhtuda ja kalurite ellujäämine sõltub tavaliselt arstiabi saamisest nii kiiresti kui võimalik;

E.  arvestades, et kalavarude ja merekeskkonna paremaks analüüsimiseks on vaja rohkem ja kiiremini andmeid;

1.  tunneb heameelt Euroopa kosmosestrateegia üle, mis on väga oluline mere- ja merendusküsimuste ning kalapüügi jaoks ning millel on suur potentsiaal arendada inimtegevust merel ja kaitsta merekeskkonda;

2.  tunnistab Euroopa kosmosestrateegia olulisust haldusasutuste ja teiste sidusrühmade kooskõlastatud tegevuse jaoks;

3.  juhib tähelepanu, et puudub igasugune viide õhu ja mere vahelisele seosele, nagu näitab sõnade „ookean“ ja „mere-” puudumine;

4.  tunnistab, et kosmosetehnoloogial ja -andmetel ning kosmosepõhistel teenustel „on juba oma osa paljudes avaliku poliitika valdkondades ja majandussektorites“, sh kalapüügi kontrollis, laevateede prognoosimises ja seires ning naftalekete ja muu saaste tuvastamises ja seires, merel toimuvas otsingu- ja päästetegevuses ning ebaseadusliku kalapüügi ja piraatluse vastases võitluses;

5.  tunnistab, et ametiasutuste võimalus kasutada püsivamat ja tõhusamat kosmosepõhist ookeaniseiret võimaldab neil reageerida kiiremini ning saavutada olulist kokkuhoidu tegevuse parema suunamise kaudu, eelkõige võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

6.  rõhutab, kui oluline on kasutada kõige uuemat tehnoloogiat ja ergutada uute süsteemide väljatöötamist, et jälgida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ja selle vastu tõhusamalt võidelda;

7.  rõhutab Galileo ja EGNOSe tähtsust meresõidu turvalisuse ja navigatsiooni jaoks, sest nad tugevdavad ja täiustavad muid rahvusvahelisi süsteeme ning toetavad Euroopa tehnoloogilist sõltumatust;

8.  tuletab komisjonile meelde, kui oluline on parem koordineerimine Galileo ja EGNOSe ning nendega seotud Copernicuse teenuste vahel ka ohutuse suurendamise seisukohast;

9.  tunnistab vajadust arendada turvalisi satelliitside süsteeme, et täita Euroopa merenduskogukonna praegused ja tulevased vajadused, nagu kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemidel põhinev mereseire, mis sõltuvad suuresti satelliitsidest;

10.  kiidab heaks komisjoni riikliku satelliitside (GOVSATCOM) algatuse;

11.  rõhutab, kui oluline on Copernicus selleks, et täielikult mõista kliimat ja ilmastikku, ookeanide loomulikke bioloogilisi protsesse ning inimese agressiivse sekkumise mõju, mis kõik on kalanduse jaoks väga tähtsad küsimused;

12.  peab tervitatavaks Copernicuse mereseireteenistuse äsja esitatud aruannet ookeanide seisundi kohta ning märgib, et töös osales 80 Euroopa teadlast rohkem kui 25 asutusest ja aruanne on samm korrapärase iga-aastase aruandluse poole maailma ookeanide ja Euroopa merede seisundi kohta;

13.  rõhutab vajadust teha pildilised andmed kergesti kättesaadavaks eri tööstusharude, valitsusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, kohalike kavandajate ja erasektori kasutajate jaoks, sh ookeani pinnatemperatuuri kaardid kalandusele ja merekeskkonda käsitlevad andmed; rõhutab, et Copernicuse merekeskkonna seiresüsteem, mille eest vastutab Mercator Ocean, ning Copernicuse atmosfääri seiresüsteem ja kliimamuutusteteenus, mille eest vastutab Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), peaksid pakkuma Euroopa kaluritele konkreetseid vahendeid ning olema kättesaadavad kõigis asjassepuutuvates Euroopa keeltes;

14.  rõhutab vajadust tugevdada märkimisväärselt haridus- ja koolitusvahendeid, mis võimaldavad saada täiel määral kasu kosmosega seotud vahenditest;

15.  on seisukohal, et kosmosetehnoloogia areng aitab edaspidi kalavarusid tõhusamalt jälgida ja hinnata;

16.  on seisukohal, et Euroopa kosmosestrateegia peab olema ambitsioonikam seoses kliimamuutustega ja selle mõjuga merekeskkonnale;

17.  tunnistab võrgustike Copernicus Relay ja Copernicus Academy tähtsust sidusrühmade kaasatuse edendamisel, piirkondliku kasutaja mõõtme lisamisel ning selliste meetmete mõju suurendamisel, millega püütakse edendada Copernicuse andmete ja teenuste kasutuselevõtu;

18.  tunnistab, et andmete kiirem ja täpsem esitamine aitab suurendada vesiviljeluse tootlikkust tänu kahjuliku veeõitsengu seirele;

19.  tunnistab, et tulevases teadustegevuses on oluline tagada kosmoseuuringute parem lõimitus muude poliitikavaldkondadega, mis tegelevad ülemaailmsete ja ühiskondlike probleemidega;

20.  nõustub, et Galileo, EGNOSe ja Copernicuse potentsiaali ei ole veel täielikult mõistetud ning tunnistab avaliku ja erasektori liidu potentsiaali kosmosestrateegia küsimuses;

21.  rõhutab, et kosmosetehnoloogia ja selle in situ komponendid nõuavad suuri eelarveid ning et on äärmiselt oluline jätkuvalt eraldada sellele sektorile vajalikud vahendid ELi eelarves;

22.  rõhutab, et ELi kosmosetööstus annab tööd rohkem kui 200 000 spetsialistide, loob lisaväärtust vähemalt 46 miljardit eurot ning aitab kaasa sotsiaal-majanduslikule innovatsioonile ning uuringutele kalanduses ja sinises majanduses;

23.  toetab satelliitandmete tsentraliseeritud hankimist ja sellega seoses spetsiaalse tsentraliseeritud ostusüsteemi loomist, et soodustada andmete jagamist ja tekitada mastaabisäästu; peab heaks tavaks andmete hankimist Euroopa Meresõiduohutuse Ameti poolt erinevate liidu ametite, sealhulgas Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur huvides;

24.  märgib, et komisjon teeb ettepaneku ergutada kosmoselahenduste kasutuselevõttu, pakkudes eelkõige tehnilist tuge kosmoselahenduste innovaatiliste ja piiriüleste hangete jaoks;

25.  rõhutab, kui oluline on pidevalt parandada otsingu- ja päästevõimekust ning soovitab seetõttu integreerida Galileo satelliit senisest tihedamalt selliste süsteemidega;

26.  on seisukohal, et olemasoleva ja tulevase võimekuse konsolideerimine tõeliseks Euroopa kosmosepõhiseks mereseiresüsteemiks, millest saavad kasu mitmed institutsionaalsed kasutajad ja mille teenuseid saaks kaubanduslikel eesmärkidel eksportida, võiks olla hea näide komisjoni uuenduslikest ambitsioonidest kosmosesektoris;

27.  toetab kiirete ja usaldusväärsete satelliitühenduste loomist meditsiiniseadmetele nii laevade kui ka otsingu- ja päästemeeskondade jaoks, kes peaksid olema võimelised suhtlema haiglatega, saates ja võttes vastu meditsiinilisi andmeid, et määrata kindlaks parim lahendus nii kiiresti kui võimalik;

28.  tuletab meelde, et äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid annavad Euroopale erakordse mõõtme ja geograafilised võimalused, mis lubavad paigutada kasutusjaamu, seirerajatisi ja maapealse jälgimise süsteeme üle kogu maailma; peab kahetsusväärseks, et strateegias ei mainita äärepoolseimaid piirkondi ning ülemeremaid ja -territooriume;

29.  rõhutab, et kosmose avaliku kasutuse prioriteedid, sh vaatluseks, peaksid olema seotud Euroopa algatuste seadusandlike vajadustega (nagu merestrateegia raamdirektiiv);

30.  tunnistab kosmosetaristu ja sellest tulenevate teenuste potentsiaali aidata tõhusalt kaasa rahvusvahelise ookeanide majandamise eesmärkidele, nt COP21 kokkuleppe rakendamisele, kliimamuutuste ookeanidele, rannikualadele ja ökosüsteemidele avalduva mõju leevendamisele, võitlusele mereprahi vastu ning mereala ruumilisele planeerimise ülemaailmsel tasandil;

31.  tuletab meelde, kui tähtis on hoolitseda ELi erinevate ametite, näiteks Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti vajaduste eest, ning rõhutab, et need asutused aitavad samuti kaasa Euroopa kosmosestrateegia eesmärkide saavutamisele; nõuab koostööd ja satelliitteabe jagamist liidu ametite, eelkõige Euroopa Meresõiduohutuse Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve vahel;

32.  palub Euroopa Kalanduskontrolli Ametil kasutada täiel määral ära oma uusi volitusi, pakkudes järelevalve- ja sideteenuseid, mis kasutavad tipptehnoloogiat, eelkõige kosmosepõhist taristut, et teha kindlaks rändajaid vedavad veesõidukid ja hoida ära merekatastroofe;

33.  rõhutab satelliidipõhiste rakenduste potentsiaali parandada kalavarude kontrolli ja aidata kaitsta merekeskkonda;

34.  tuletab meelde, et kosmoseuuringute üks peamisi väärtusi erasektori jaoks on patentide ja ärisaladuse alla kuuluva teabe loomine, mida tuleks Euroopa kosmosestrateegia arendamisel rõhutada;

35.  tuletab meelde, et tehnoloogiline ja tööstuslik areng on Euroopa kosmosestrateegia olulisteks ressurssideks, ning leiab, et neid ei ole selles strateegias veel piisavalt uuritud;

36.  rõhutab, et 2021. aastale järgneva perioodi jaoks koostatava üheksanda raamprogrammi (FP9) eesmärkide hulka peaksid kuuluma nii ELi kosmosestrateegia, kalanduse ja meremajanduse kasvu integreerimine kui ka spetsialiseeritud teadusasutuste kaasamine nendes valdkondades;

37.  peab murettekitavaks asjaolu, et Euroopa kosmosestrateegias ei ole mainitud täiendatud intellektil, kognitiivsel andmetöötlusel ja neuraalsüsteemidel põhineva uue tehnoloogia kiiret arengut;

38.  on seisukohal, et Euroopa kosmosestrateegia hõlmab ainult lähitulevikku ning ei ole piisavalt ambitsioonikas võimalike uute, tulevikku vaatavate ja kaasavate projektide osas, sh aruka kalavarude majandamise seisukohast;

39.  on seisukohal, et Euroopa peab võtma maailmas liidrikoha meremajandusega seotud kosmosetehnoloogia valdkonnas ning selleks tuleb kasutusele võtta, kasutada ja täiustada järgmisi algatusi:

  –  Copernicuse programm, mis on oluline selleks, et päästa merel elusid, ning seoses üleujutustega,

  –  Galileo, Euroopa ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem,

  –  EGNOS, Euroopa diferentsiaalne globaalne asukoha määramise süsteem, mis juba pakub merel navigatsiooniteenuseid inimeste turvalisuse tagamiseks,

  –  nn sinised droonid, mida saab kasutada päästeoperatsioonideks merel, rannikuvetes ja liidu siseveekogudes, nt satelliitnavigatsiooniauhinna Satnav 2015 võitja.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Linnéa Engström, Sylvie Goddyn, Carlos Iturgaiz, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jens Gieseke, Verónica Lope Fontagné

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Stuart Agnew

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE Group

António Marinho e Pinto

ENF Group

Sylvie Goddyn

PPE Group

Alain Cadec, Jens Gieseke, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Verónica Lope Fontagné, Gabriel Mato, Jarosław Wałęsa

S&D Group

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Richard Corbett, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos

Verts/ALE Group

Marco Affronte, Linnéa Engström

1

EFDD Group

John Stuart Agnew

3

0

ECR Group

Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić, Peter van Dalen

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Christian Ehler, Fredrick Federley, Francesc Gambús, Adam Gierek, Theresa Griffin, Françoise Grossetête, András Gyürk, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Constanze Krehl, Miapetra Kumpula-Natri, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Olle Ludvigsson, Florent Marcellesi, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Dan Nica, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Davor Škrlec, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Lieve Wierinck, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

54

+

ALDE Group

Fredrick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

EFDD Group

David Borrelli, Dario Tamburrano

ENF Group

Angelo Ciocca

GUE/NGL Group

Jaromír Kohlíček

PPE Group

Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Christian Ehler, Francesc Gambús, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Herbert Reul, Paul Rübig, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen

S&D Group

José Blanco López, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Peter Kouroumbashev, Constanze Krehl, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Csaba Molnár, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Verts/ALE Group

Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Florent Marcellesi, Michel Reimon, Davor Škrlec

1

GUE/NGL Group

Paloma López Bermejo

1

0

GUE/NGL Group

Xabier Benito Ziluaga

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave