Menetlus : 2017/0017(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0258/2017

Esitatud tekstid :

A8-0258/2017

Arutelud :

PV 11/09/2017 - 20
CRE 11/09/2017 - 20
PV 11/12/2017 - 18
CRE 11/12/2017 - 18

Hääletused :

PV 13/09/2017 - 9.7
CRE 13/09/2017 - 9.7
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/12/2017 - 5.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0338
P8_TA(2017)0477

RAPORT     ***I
PDF 809kWORD 112k
14.7.2017
PE 602.955v02-00 A8-0258/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast

(COM(2017)0054 – C8‑0028/2017 – 2017/0017(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Julie Girling

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast

(COM(2017)0054 – C8-0028/2017 – 2017/0017(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0054),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0028/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0258/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Keskkonnakaitse on üks olulisemaid liidu ees seisvaid ülesandeid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Peamised Euroopa tasandi vahendid, mis aitavad täita eesmärki vähendada heidet 40%, on hästi toimiv ja reformitud ELi HKS ning tõhustatud turu stabiliseerimise instrument, millega seoses pärast 2020. aastat kohaldatakse vähendamistegurit ja saastekvootide tasuta eraldamist. Enampakkumisel müüdav osa tuleks õigusaktis väljendada protsendimäärana, et suurendada investeerimisotsustega seotud planeerimiskindlust, parandada läbipaistvust, minimeerida süsinikulekked ning muuta kogu süsteem lihtsamaks ja kergemini mõistetavaks. Need tingimused peaksid olema kooskõlas liidu kliimaaeesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppe kohaselt võetud kohustustega ning nende puhul tuleks arvesse võtta 2018. aastal korraldatavat nn hõlbustavat dialoogi, 2023. aastal tehtavat esimest ülemaailmset kokkuvõtet ja edaspidi iga viie aasta järel tehtavaid ülemaailmseid kokkuvõtteid, mille eesmärk on anda teavet järgnevate riiklikult määratavate panuste jaoks.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit ja selle liikmesriigid on alates 1997. aastast püüdnud kiirendada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist, et vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju, ning kehtestanud alates 2008. aastast õigusaktid, et piirata lennutegevuse mõju kliimamuutusele alates 2005. aastast kohaldatava ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu. Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) edusammude kiirendamiseks kahel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud ajapõhised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil asuvate lennuväljade vaheliste lendude suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõidukikäitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 421/2014, millega nähti ette, et aastatel 2013–2016 kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-siseste lendude suhtes, ja HKSi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi oleks pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist hakatud alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama ka EMP-välistele lennuväljadele suunduvate ja sealt saabuvate lendude suhtes.

(4)  Liit ja selle liikmesriigid on alates 1997. aastast püüdnud kiirendada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist, et vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju, ning kehtestanud alates 2008. aastast õigusaktid, et piirata lennundustegevuse mõju kliimamuutustele alates 2005. aastast kohaldatava ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu. Euroopa Liidu Kohus otsustas 21. detsembril 2011. aastal1a, et Euroopa Majanduspiirkonna väliste lendude lisamisega ELi HKSi ei rikuta rahvusvahelist õigust. Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) edusammude kiirendamiseks kahel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud ajapõhised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil asuvate lennuväljade vaheliste lendude suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõidukikäitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 421/2014, millega nähti ette, et aastatel 2013–2016 kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-siseste lendude suhtes, ja HKSi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi oleks pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist hakatud alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama ka EMP-välistele lennuväljadele suunduvate ja sealt saabuvate lendude suhtes.

 

_________________

 

1a Euroopa Kohtu 21. detsembri 2011. aasta otsus Air Transport Association of America jt vs. Secretary of State for Energy and Climate Change, C-366/10, ECLI:EU:C:2011:864.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Võttes arvesse 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil vastu võetud resolutsiooni, milles käsitletakse üleilmse turupõhise meetme rakendamist alates 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide, mis ületab 2020. aasta taseme, peetakse asjakohaseks jätkata praegu kehtiva erandi kohaldamist seni, kuni üleilmse turupõhise meetme struktuurielementide ja rakendamisega seotud küsimuste lahendamisel saavutatakse täiendavat edu. Sellest tulenevalt on ICAO-l resolutsiooni täiendamiseks ja üleilmse süsteemi rakendamiseks kavas võtta 2018. aastal vastu standardid ja soovituslikud tavad. Üleilmse turupõhise meetme konkreetseks rakendamiseks peavad ICAO osalisriigid võtma meetmeid siseriiklikul tasandil. Lisaks peab ICAO välja töötama halduskorra ja registrisüsteemi. Seetõttu tuleks tagada, et kehtivat erandit, mille kohaselt ELi HKSi kohustused ei laiene kolmandatesse riikidesse suunduvatele ja sealt saabuvatele lendudele, kohaldatakse jätkuvalt selleks, et edendada ICAO raames tehtavaid jõupingutusi ja hõlbustada ICAO kava kasutuselevõttu seni, kuni vaadatakse läbi ICAO kava rakendamine. Seoses erandi kehtivuse pikendamisega peaks nii enampakkumisel müüdavate saastekvootide hulk kui ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulk, kaasa arvatud erireservist eraldatavad saastekvoodid, jääma 2016. aasta saastekvootide hulgaga võrdsele tasemele ning nende hulka tuleks vähendada proportsionaalselt niivõrd, kuivõrd vähendatakse asjaomaste kvootidega seotud tagastamiskohustust.

(5)  Võttes arvesse 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil vastu võetud resolutsiooni, milles käsitletakse üleilmse turupõhise meetme rakendamist alates 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide, mis ületab 2020. aasta taseme, on ICAO-l resolutsiooni täiendamiseks ja üleilmse süsteemi rakendamiseks kavas võtta 2018. aastal vastu standardid ja soovituslikud tavad. Üleilmse turupõhise meetme konkreetseks rakendamiseks peavad ICAO osalisriigid võtma meetmeid siseriiklikul tasandil. Lisaks peab ICAO välja töötama halduskorra ja registrisüsteemi. Seetõttu tuleks ICAO raames võetavate meetmete edendamiseks ja ICAO kava kasutuselevõtu hõlbustamiseks tagada, et kehtivat erandit, mille kohaselt ELi HKSi kohustused ei laiene kolmandatesse riikidesse suunduvatele ja sealt saabuvatele lendudele, kohaldatakse kuni 2021. aastani. Seoses erandi kehtivuse pikendamisega peaks nii enampakkumisel müüdavate saastekvootide hulk kui ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulk, kaasa arvatud erireservist eraldatavad saastekvoodid, jääma 2016. aasta saastekvootide hulgaga võrdsele tasemele ning nende hulka tuleks vähendada proportsionaalselt niivõrd, kuivõrd vähendatakse asjaomaste kvootidega seotud tagastamiskohustust.

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Alates 1. jaanuarist 2021 tuleks 50% saastekvootidest müüa enampakkumisel ning kõigi eraldatud saastekvootide suhtes tuleks kohaldada direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 sätestatud vähendamistegurit.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Saastekvootide oksjonite tulu või sellega võrdne rahasumma tuleks ära kasutada võitluseks kliimamuutustega liidus ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks liidus ja kolmandates riikides, eriti arenguriikides, kliimamuutuste mõju leevendamise ja sellega kohanemisega seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, sealhulgas aeronautika, õhutranspordi ja säästvate alternatiivsete lennukikütuste valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldavate transpordivahendite abil ning ELi HKSi haldamiskulude katteks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele liikmesriikidele, kes kasutavad seda tulu teadus- ja innovatsiooniprogrammide või -algatuste kaasrahastamiseks teadusuuringute 9. raamprogrammi raames. Saastekvootide oksjonite tulu käesolevale direktiivile vastav läbipaistev kasutamine on liidu kohustuste täitmiseks väga oluline.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Heitkoguste kompenseerimine üleilmse turupõhise meetme raames on osa ICAO meetmete kompleksist, mille abil tahetakse alates 2020. aastast saavutada CO2-neutraalne majanduskasv, ning seda peaks täiendama plaaneri- ja mootoritehnoloogiate areng. Selliste teadusstrateegiate ja -programmide nagu Clean Sky ühised tehnoloogiaalgatused, Galileo, SESAR ja „Horisont 2020“ jätkuv rahastamine on ka edaspidi oluline tehnoloogilise innovatsiooni ja käitamise täiustamise jaoks, mis peaks võimaldama minna CO2-neutraalse majanduskasvu 2020. aasta eesmärkidest kaugemale ja saavutada sektoris tervikuna heitkoguste absoluutmahu vähendamine. Seejuures on tähtis, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti ja täielikult sellised liidu õigusaktid nagu ühtne Euroopa taevas, mille abil tahetakse vältida Euroopa õhuruumi killustamist ja sellest tulenevat lennunduse CO2 heitkoguste kasvu.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Kuna üleilmse turupõhise meetme olulised elemendid on veel välja töötamata ja kõnealuse meetme rakendamine sõltub riikide ja piirkondade siseriiklikest õigusaktidest, peetakse asjakohaseks, et läbivaatamine toimub kohe pärast eespool nimetatud õiguslike vahendite olemuse ja sisu selgumist, kuid enne ICAO üleilmse turupõhise meetme rakendamist; Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleb esitada sellekohane aruanne. Aruandes tuleks vaadelda kõiki ICAO raames vastu võetud standardeid või muid vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Aruandes tuleks vaadelda ka seda, kuidas rakendada eespool nimetatud vahendeid liidu õiguses ELi HKSi läbivaatamise kaudu. Vajaduse korral tuleks aruandes käsitleda EMP-siseste lendude suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealusele aruandele tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav asjakohane ettepanek, mille eesmärk on tagada, et lennundussektor annaks oma panuse, et täita liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõikides majandussektorites.

(6)  Kuna üleilmse turupõhise meetme olulised elemendid on veel välja töötamata ja kõnealuse meetme rakendamine sõltub osalevate riikide ja piirkondade siseriiklikest õigusaktidest, peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ICAO läbirääkimiste käigust korrapäraselt aru andma, kajastades eelkõige ICAO raames vastu võetud asjaomaseid vahendeid, kolmandate riikide võetud meetmeid üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks heitkoguste suhtes aastatel 2021–2035, püüdlusi ambitsioonikate ja siduvate meetmete kehtestamiseks, mis võimaldaksid täita lennundussektori pikaajalise eesmärgi vähendada lennunduse CO2 heitkoguseid 2050. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes poole võrra, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi (nt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis ja Pariisi kokkuleppes sisalduvad nõuded CO2 turgude ja arvestuse kohta). Kui ICAO vahendite sisu ja olemuse kohta on selgust saadud, peaks komisjon enne ICAO üleilmse turupõhise meetme käivitamist esitama aruande, milles tuleks kajastada küsimust, kuidas neid vahendeid rakendada ning ELi HKSi läbivaatamise teel liidu õigusega kooskõlla viia. Vajaduse korral tuleks nimetatud aruandes käsitleda ka EMP-siseste lendude suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealusele aruandele tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav asjakohane ettepanek, mille eesmärk on tagada, et lennundussektor annaks oma panuse, et täita liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõigis majandussektorites.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Praeguste ja tulevaste ELi-siseste kliimastandardite järgimise tagamiseks ning ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 28b osutatud läbivaatamist, peaks CORSIA süsteemi rakendamine toimuma liidu õiguse raames ning tuleks ELi HKSi kaudu sellega kooskõlla viia.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Ehkki ICAO üleilmse turupõhise meetme tehnilised eeskirjad peab veel heaks kiitma ICAO nõukogu, on oluline, et reguleerivatel asutustel ja õhusõidukite käitajatel oleks võimalikult varakult teave ICAO süsteemi seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuete ning heitkoguste ühikute kohta, et hõlbustada ICAO süsteemi rakendamise ettevalmistusi ja CO2 heitkoguste seiret alates 1. jaanuarist 2019. Need seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuded peaksid olema komisjoni määruses (EL) nr 601/2012 sätestatud kasvuhoonegaaside seire- ja aruandlusnõuetega võrdväärselt ranged ning peaksid tagama, et esitatud heitkoguste aruanded on tõendatud vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 600/2012.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Tuleb küll tunnistada ICAOs tehtava tehnilise töö konfidentsiaalsust, kuid tähtis on ka see, et ICAO liikmesriigid, õhusõidukite käitajad ja kodanikuühiskond oleksid jätkuvalt kaasatud ICAO töösse üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks ning et ICAO oleks kontaktis kõigi sidusrühmadega, et neid aegsasti teavitada töö edenemisest ja tehtud otsustest. Selle saavutamiseks võib olla vajalik vaadata läbi teabe avalikustamata jätmist käsitlevad protokollid, mis kehtivad ICAO lennundusalase keskkonnakaitse komitee liikmete ja vaatlejate kohta.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda kooskõlas aluslepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte selliste heitkoguste seiret, asjakohast aruandlust ja kontrolle käsitlevate asjakohaste meetmete kohta, mida õhusõidukikäitajad peavad võtma ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(7)  Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda kooskõlas aluslepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte selliste heitkoguste seiret, asjakohast aruandlust ja kontrolle käsitlevate asjakohaste meetmete kohta, mida õhusõidukikäitajad peavad võtma ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, eelkõige ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist, et suurendada seeläbi otsustusprotsessi läbipaistvust ja tõhusust.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Kuigi lennunduse süsinikdioksiidi heitkoguste piiramise pikaajaline eesmärk peaks olema ühtse üleilmse süsteemi rakendamine ICAO süsteemi teise etapi alguseks 2024. aastal, tuleks juhuks, kui ICAO üleilmne turupõhine meede osutub liidu kliimaeesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise jaoks ebapiisavaks, uurida ka teisi süsinikdioksiidi heite vähendamise võimalusi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Lennundus mõjutab kliimat ka lämmastikoksiidide, veeauru, sulfaatide ja tahmaosakeste heitega atmosfääri ülakihtidesse. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul on lennunduse kogumõju praegu kaks kuni neli korda suurem kui tema senise süsinikdioksiidi heite mõju eraldi võetuna. Sõltuvalt teaduse arengust tuleks võimalikult laiaulatuslikult käsitleda kõiki lennundusest tulenevaid mõjusid. Edendada tuleks ka uuringuid, mis käsitlevad kondensatsioonijälgi, nende muundumist kiudpilvedeks, sulfaataerosoolide, tahma, veeauru, kondensatsioonijälgede ja kiudpilvede väiksemaid otsemõjusid ning tulemuslikke meetmeid nende mõjude leevendamiseks, sealhulgas käitamisega seotud ja tehnilisi meetmeid.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Vastavalt tunnustatud seisukohale ei piirdu lennunduse kahjulik mõju kliimale üksnes CO2 heitkogustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/101/EÜ1a sisaldas komisjoni kohustust esitada 2008. aastal asjakohane ettepanek lämmastikoksiidide kohta. Komisjon peaks tehnilistele ja poliitilistele raskustele vaatamata oma sellealast tööd kiirendama.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 8, 13.1.2009, lk 3).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3c – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)   Artiklisse 3c lisatakse järgmine lõige 3 a:

 

„3 a.  Õhusõidukite käitajatele eraldatavate saastekvootide üldkogus 2021. aastal on 10% väiksem ajavahemikus 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2016 eraldatud keskmisest kogusest ja väheneb seejärel igal aastal samal määral nagu artikli 9 teises lõigus osutatud ELi HKSi kogu ülemmäär, et viia 2030. aastaks lennunduse heitkoguste ülemmäär paremini kooskõlla ELi HKSi teiste sektorite omaga.

 

EMPst väljaspool asuvate riikide lennuväljadele suunduvate või sealt väljuvate lendudega seotud lennundustegevusele alates 2021. aastast eraldatavate saastekvootide kogust võib kohandada, võttes arvesse ICAO üleilmset turupõhist meedet, mida hakatakse rakendama 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelise lennunduse heitkoguseid, mis ületavad 2020. aasta taseme.“

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3d – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-1a)  Artikli 3d lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.   Alates 1. jaanuarist 2013 pannakse enampakkumisele 15% saastekvootidest. Seda protsenti võib käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus suurendada.

„2.   Alates 1. jaanuarist 2021 pannakse enampakkumisele 50% saastekvootidest. Seda protsenti võib käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus suurendada. Ülejäänud, tasuta saastekvoote kasutatakse vajaduse korral selleks, et hoiduda aastatel 2021–2030 kohaldamast artikli 10a lõiget 5.“

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3d – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 b)   Artikli 3d lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Võetakse vastu määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud sätted liikmesriikide poolt selliste saastekvootide enampakkumisel müümise kohta, mida ei pea käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 või artikli 3f lõike 8 kohaselt tasuta välja andma. Iga liikmesriik peab igal ajavahemikul müüma enampakkumisel sellise hulga saastekvoote, mis on proportsionaalne liikmesriigi osaga võrdlusaastal kõigile liikmesriikidele omistatud lennunduse heitkoguste koguhulgast, millest on teatatud vastavalt artikli 14 lõikele 3 ja mis on tõendatud vastavalt artiklile 15. Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on 2010 ning iga järgneva artiklis 3c osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne selle ajavahemiku algust, mida enampakkumine hõlmab.

„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades üksikasjaliku korra liikmesriikide poolt selliste saastekvootide enampakkumisel müümise kohta, mida ei pea käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 või artikli 3f lõike 8 kohaselt tasuta välja andma. Iga liikmesriik peab igal ajavahemikul müüma enampakkumisel sellise hulga saastekvoote, mis on proportsionaalne liikmesriigi osaga võrdlusaastal kõigile liikmesriikidele omistatud lennunduse heitkoguste koguhulgast, millest on teatatud vastavalt artikli 14 lõikele 3 ja mis on tõendatud vastavalt artiklile 15. Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on 2010 ning iga järgneva artiklis 3c osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne selle ajavahemiku algust, mida enampakkumine hõlmab.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 3d – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 c)   Artikli 3d lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 d (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 3d – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 d)   Artikli 3d lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumisest saadud tulu. Seda tulu tuleks kasutada võitlemiseks kliimamuutusega ELis ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning ühenduse süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludega tuleks rahastada ka annetusi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks. “

„Kogu saastekvootide enampakkumisest saadud tulu kasutatakse võitluseks kliimamuutustega liidus ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks liidus ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning liidu süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludest võib rahastada ka makseid ülemaailmsele energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsaraadamise ärahoidmiseks. Erilist tähelepanu pööratakse liikmesriikidele, kes kasutavad seda tulu teadus- ja innovatsiooniprogrammide või -algatuste kaasrahastamiseks teadusuuringute 9. raamprogrammi raames. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.“

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 e (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-1 e)  Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Liikmesriigid tagavad, et iga käitise käitaja tagastab iga aasta 30. aprilliks kõnealuse käitise kooskõlas artikliga 15 tõendatud eelnenud kalendriaasta koguheitmetele vastava hulga saastekvoote, välja arvatud II peatüki alusel välja antud saastekvoodid, mis seejärel kehtetuks tunnistatakse.

„3.  Liikmesriigid tagavad, et iga käitise käitaja tagastab iga aasta 30. aprilliks kõnealuse käitise kooskõlas artikliga 15 tõendatud eelnenud kalendriaasta koguheitmetele vastava hulga saastekvoote, mis seejärel kehtetuks tunnistatakse.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 f (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 f)   Artiklile 21 lisatakse lõige 2 a:

 

„2 a.   Aruanne sisaldab artiklis 18b osutatud koostöö kaudu saadud andmete alusel koostatud loetelu nende käitajate kohta, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi nõudeid ja kes ei ole avanud registrikontot.“

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28a – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“) asuvate riikide lennuväljadele igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 suunduvate või sealt väljuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist;

(a)  väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“) asuvate riikide lennuväljadele igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020 suunduvate või sealt väljuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28a – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  äärepoolseima piirkonna, Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 349 tähenduses, lennuvälja ja EMP muu piirkonna lennuvälja vahel igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 toimuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist.

(b)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 349 tähenduses äärepoolseima piirkonna lennuvälja ja EMP muu piirkonna lennuvälja vahel igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020 toimuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt i a (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28a – lõige 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  lisatakse punkt b a:

 

(b a)  „EMPs asuvate lennuväljade vaheliste lendude, mis toimuvad punktis a või b osutatud lennu ümbersuunamise tõttu EMPs asuvale lennuväljale, kõik heitkogused igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2017, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist.“

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt i

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28a – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina artiklitest 3d–3f ja kuni jõustuvad artiklis 28b osutatud läbivaatamise põhjal tehtud muudatused, tuleb õhusõidukikäitajatele eraldada alates 1. jaanuarist 2017 igal aastal 2016. aasta saastekvootidega võrdne arv saastekvoote. Alates 2021. aastast kohaldatakse kõnealuse saastekvoodiarvu suhtes artiklis 9 osutatud lineaarset tegurit.

Erandina artiklitest 3d–3f ja kuni jõustuvad artiklis 28b osutatud läbivaatamise põhjal tehtud muudatused, tuleb õhusõidukikäitajatele eraldada alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2020 igal aastal 2016. aasta saastekvootidega võrdne arv saastekvoote. Alates 2021. aastast kohaldatakse kõnealuse saastekvootide arvu suhtes artiklis 9 osutatud lineaarset tegurit.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt ii

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28a – lõige 2 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  kolmas lõik jäetakse välja.

ii)  kolmas lõik asendatakse järgmisega:

 

„Liikmesriigid avaldavad ajavahemikul 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2020 igale õhusõidukikäitajale eraldatud saastekvootide arvu hiljemalt 1. septembriks 2018.“

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28a – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Erandina artikli 3d lõikest 3 vähendatakse iga liikmesriigi poolt alates 1. jaanuarist 2013 enampakkumisel müüdavate saastekvootide arvu nii, et see oleks kooskõlas talle omistatud lennunduse heitkoguste nende lendude osakaaluga, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkte a ja b.

4.  Erandina artikli 3d lõikest 3 vähendatakse iga liikmesriigi poolt ajavahemikul 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2020 enampakkumisel müüdavate saastekvootide arvu nii, et see oleks kooskõlas talle omistatud lennunduse heitkoguste nende lendude osakaaluga, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 punkte a ja b.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28a – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  lõige 8 jäetakse välja.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28b – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles vaadeldakse kõiki asjakohaseid ICAO standardeid või muid õiguslikke vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi.

1.  Komisjon esitab 1. jaanuariks 2019 ja seejärel regulaarselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles vaadeldakse kõiki asjakohaseid ICAO standardeid ja soovituslikke tavasid, ICAO nõukogu heakskiidetud soovitusi seoses üleilmse turupõhise meetmega või muid õiguslikke vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, kolmandate riikide reservatsioonide mõju ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Lisaks teavitab komisjon vastavalt ICAO standardite väljatöötamise menetlustele Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt ülemaailmse registri loomise ning standardite ja soovituslike tavade väljatöötamise käigust. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmse kokkuvõtte põhimõtteid järgides teavitab ta ka abinõudest, mida on võetud selleks, et täita lennundussektori heitkoguste piiramise pikaajaline eesmärk – vähendada sektori CO2 heitkoguseid 2050. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes poole võrra.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28b – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Aruandes tuleks käsitleda võimalusi kõnealuste ICAO vahendite rakendamiseks liidu õiguses käesoleva direktiivi läbivaatamise kaudu. Aruandes käsitletakse ka eeskirju, mida vajaduse korral kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna siseste lendude suhtes.

2.  Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. märtsiks 2020, kuivõrd piisavad on need ICAO vahendid ja nende valikuvariandid, mis tuleb liidu õiguses käesoleva direktiivi läbivaatamise kaudu rakendada. Aruandes käsitletakse ka eeskirju, mida vajaduse korral kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna siseste lendude suhtes. Lisaks käsitletakse aruandes üleilmse turupõhise meetme taotlusi ja üldist keskkonnahoidlikkust, sealhulgas selle Pariisi kokkuleppe sihteesmärkidega seotud taotlusi, osalustaset, täidetavust, läbipaistvust, mittetäitmise korral kohaldatavaid karistusi, üldsuse kaasamise menetlusi, kompensatsiooniühikute kvaliteeti, heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli, registreid, aruandekohustust ja biokütuste kasutamise eeskirju. Kõige muu kõrval kaalutakse ka artikli 28 c lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti muutmise vajadust.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28b – lõige 2 a (uue)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Artiklis 28a sätestatud erandi kehtivust ei pikendata pärast 2020. aastat kolmandasse riiki suunduvate või sealt lähtuvate lendude suhtes, kui tegemist on riigiga, kes ei osale üleilmses turupõhises meetmes, kuid kes on endale võtnud Kyoto protokolli B lisasse kantud arvulisel väljendatud kohustused.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28b – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Aruandele võib vajaduse korral lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule adresseeritud ettepanekud artiklis 28a sätestatud erandite muutmiseks, tühistamiseks, pikendamiseks või asendamiseks kooskõlas liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustusega vähendada heitkoguseid kõikides majandussektorites.

3.  Lõikes 2 osutatud aruandele tuleb vajaduse korral lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule adresseeritud ettepanekud artiklis 28a sätestatud erandite muutmiseks, tühistamiseks, pikendamiseks või asendamiseks kooskõlas liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustusega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõikides majandussektorites; eesmärk on tagada ELi kliimameetmete maksimaalne tulemuslikkus ja keskkonnahoidlikkus ning vähendada CORSIA programmi käivitamise eel igasugust mitmetimõistetavust.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 28c – lõige1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võtab ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks vastu sätted, millega tagatakse heitkoguste nõuetekohane seire, aruandlus ja kontroll. Need sätted rajanevad samadel põhimõtetel kui artikli 14 lõikes 1 osutatud määrus ja nendega tagatakse, et esitatud heitkoguste aruanded on tõendatud vastavalt artiklile 15.

1.  Komisjon võtab ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks vastu sätted, millega tagatakse heitkoguste nõuetekohane seire, aruandlus ja kontroll. Need sätted on täiel määral kooskõlas artikli 14 lõikes 1 osutatud määruse põhimõtetega ja nendega tagatakse, et esitatud heitkoguste aruanded on tõendatud vastavalt artiklile 15.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 30 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõige 4 a:

 

„4 a.  Komisjon esitab 1. jaanuariks 2020 ajakohastatud analüüsi lennunduse mõjudest, mida ei tingi CO2 heitkogused, ning vajaduse korral lisab sellele seadusandlikud ettepanekud selliste mõjude kõige tõhusamaks leevendamiseks.“

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Rahvusvaheline lennundus toodab umbes 1,3% maailma CO2 heitkogustest. Lähemaks kolmeks aastakümneks oodatavat lennuliikluse kasvu arvestades võib heitkoguste maht kogu maailmas kasvada 300–700%, kui selle piiramiseks midagi ette ei võeta.

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on juba mõnda aega tegelenud üleilmse turupõhise meetme väljatöötamisega, mis on osa lennunduse kliimamõju piiramiseks kavandatud meetmete kompleksist. 2010. aastal toimunud ICAO assamblee 37. istungjärgul lepiti kokku ülemaailmses eesmärgis püüda jõuda 2020. aastaks CO2-neutraalse majanduskasvuni. Kolm aastat hiljem moodustas organisatsioon töörühma, mis pidi välja töötama üleilmse turupõhise mehhanismi selle eesmärgi saavutamiseks.

ICAO assamblee 39. istungjärgul 6. oktoobril 2016 võeti vastu resolutsioon 39-3, mille põhjal juurutatakse üleilmne rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteem (CORSIA), mille kohaselt lähteheitkoguseid ületavad õhusõidukikäitajad peavad ostma kompensatsiooniühikuid, kusjuures on võetud eesmärk muuta rahvusvaheline tsiviillennundus 2021. aastast CO2-neutraalseks. Lähtetasemeks võetakse aastate 2019–2020 heitkoguste keskmine näitaja. Kõnealune süsteem peab täiendama uusi tehnoloogiaid, paranenud käitamist ja taristut hõlmavaid meetmeid ning selle eesmärk on saavutada lennunduse kestlik kasv ja vähendada sektori CO2 heitkoguseid aastaks 2050 poole võrra, võrreldes 2005. aastaga. Kõik ELi liikmesriigid ühinevad süsteemiga selle käivitamise hetkest.

Selleks, et CORSIA saaks 2021. aastal jõustuda, peab ICAO veel välja töötama selle üksikasjad, menetlused ja rakendamisvahendid, mis hõlmavad heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli, kompenseerimise kriteeriumeid ja kompensatsioonikõlblikkust, heitkoguste lähtetasemeid ja reguleerivat raamistikku, mille abil osalevad riigid saavad süsteemi riigisiseselt rakendada. Seejärel toimub süsteemi rakendamine kolmes järgus. Katseetapis (2021–2023) ja esimeses etapis (2024–2026) osalevad vabatahtlikult 65 riiki. Teises etapis (2027–2035) osalemine on kohustuslik, erand tehakse vaid väga piiratud lennundustegevusega riikidele. Kui süsteemi eesmärgid saavutatakse, tähendab see, et aastatel 2021–2035 kompenseeritakse CORSIA raames umbes 80% lennunduse 2020. aasta tasemeid ületavatest heitkogustest. Ühe olulise punktina nähakse kokkuleppes ette korraldada iga kolme aasta järel süsteemi läbivaatamine, et tagada kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja 2015. aasta Pariisi kokkuleppe pikaajaliste kliimaeesmärkidega.

Euroopa Liit on juba ammugi tunnistanud õhusõidukite heitkoguste mõju kliimamuutustele. Selleks et stimuleerida lennuettevõtteid kasutama tõhusamaid õhusõidukeid, võttis EL 2008. aastal vastu õigusaktid, millega tema saastekvootidega/heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) laiendatakse heitkogustele, mis tekivad Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) suunduvatel, sealt lähtuvatel või nimetatud piirkonna sisestel lendudel. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt on see meede rahvusvahelise õigusega kooskõlas. Sellegipoolest olid paljud kolmandad riigid ja lennuettevõtjad kindlalt nende õigusaktide vastu ning väitsid, et selline piirkondlik süsteem nõrgestab kaubavahetust ja põhjustab finantsmoonutusi. Seepärast, soovides toetada ICAO otsust töötada välja üleilmne turupõhine meede, nõustus EL kuni 2016. aastani piirama ELi HKSi kohaldamisala üksnes EMP siseste lendudega. Kui ELi HKSi direktiivi rohkem ei muudeta, kaotab see erand kehtivuse ning jõustub taas direktiivi esialgne, 2008. aastast pärit kohaldamisala (nn snap-back).

Komisjon reageeris ICAO kokkuleppele CORSIA kohta 2017. aasta veebruaris, mil tegi ettepaneku kohaldada erandit ka pärast 2016. aastat. Hiljem, praegu veel kindlaksmääramata hilisemaks tähtajaks, kui ICAO on CORSIA rakendamismehhanismide sisu ja iseloomu täpsemalt selgitanud ja saab määratleda, millises ulatuses kolmandad riigid selles osalevad, koostatakse komisjoni aruande kujul ülevaade ELi HKSist. Ettepanekus märgitakse ka, kui tähtis on, et kaasseadusandjad – Euroopa Parlament ja nõukogu – jõuaksid kiiresti, soovitavalt enne 2017. aasta lõppu, kokkuleppele, millega tagataks õiguskindlus ELi HKSi nõuete täitmise osas.

Raporti projektis nõustutakse üldjoontes komisjoni ettepanekuga. Raportöör peab mõistlikuks enne 2020. aasta järgse ajavahemiku ELi HKSile hinnangu andmist ära oodata, kuidas kulgeb CORSIA üksikasjade ja menetluste väljatöötamine ning vaadata, milliseid meetmeid ICAO liikmesriigid süsteemi rakendamiseks võtavad. Selleks et kõnealune ülevaade aitaks lõimida CORSIAt ELi kliimameetmetega, tuleb raportööri arvates õigusaktidega kehtestada peamiste teostamisjärkude tähtajad. Kõigepealt peaks see kõige viimatine erand olema kehtiva määrusega kooskõla saavutamiseks ajaliselt piiratud ja tuleks tühistada enne 1. jaanuari 2021, mil CORSIA toimima hakkab. Teiseks tuleks komisjoni rakendusaruande avaldamise ajaks määrata 1. jaanuar 2019, sest siis jääb piisavalt aega ICAO nõukogu soovituste hindamiseks. Kolmandaks tähtajaks pakub raportöör 30. juuni 2019 – see tagaks, et komisjon esitab aegsasti oma rakendusaruandest tulenevad ettepanekud.

Rakendusaruandes sõnastatakse nõuded tulevast ELi HKSi reguleerivatele õigusaktidele, mistõttu raportööri veendumuse kohaselt on tähtis sätestada, milliseid keskseid tehnilisi elemente, menetlusi ja keskkonnamõjusid tuleb hinnata. Aruandes tuleks käsitleda CORSIA üldist ambitsioonikust võrreldes Pariisi kokkuleppe kohaselt võetud ELi kohustustega. Süsteemi tulemuslikkuse hindamiseks tuleks aruandes käsitleda ka kolmandate riikide osalemise ulatust, rikkumiste korral kohaldatavaid karistusi, üldsuse kaasamise menetlusi, heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamise nõudeid ja biokütuste kasutamise eeskirju ning hinnata objektiivsete kriteeriumite põhjal kompenseerimist käsitlevaid sätteid. Kui seda kõike teha, aitab rakendusaruanne komisjonil ja kaasseadusandjatel tagada ELi HKSi keskkonnanõuete täitmise.

Raportööri arvates mõjutab läbipaistvuse suurendamine otsustavalt ICAO kahe lähema aasta rakendamistegevuse edukust. ICAO lennunduse keskkonnakaitsekomitee, kes koos ICAO nõukoguga kehtestab heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamise ning kompensatsiooniühikute raamistikku ja juhtimist käsitlevad sätted, kohaldab oma liikmete ja vaatlejate suhtes rangeid konfidentsiaalsusnõudeid. Üldsuse esindajaid ei lubata komitee aruteludele. Raportöör kardab, et selline läbipaistmatus võib kahjustada ELi 2020. aasta järgset ajavahemikku puudutavate arutelude jaoks vajaliku teabe kvaliteeti ja institutsioonidevahelist usaldust. Seepärast on oluline, et lennunduse keskkonnakaitsekomitee lubaks komisjonil Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt sisuliste küsimustega kursis hoida.

Raportöör on veendunud, et nüüd, kus Euroopa Parlament ja nõukogu peavad läbirääkimisi ELi HKSi põhjalikumaks reformimiseks aastatel 2021–2030, tuleb käesoleva ettepanekuga kooskõla saavutamiseks sellesse lisada parlamendi poolt 15. veebruaril 2017 vastu võetud muudatusettepanekud. Nende kohaselt tuleks anda lennundussektorile, sarnaselt teiste sektoritega, tema aastate 2014–2016 keskmiste näitajatega võrreldes 10% vähem saastekvoote, tõsta oksjonitele pandavate kvootide osakaalu 15%-lt 50%-le ning eraldada nende kvootide müügist saadav tulu kliimameetmete rahastamiseks. Selle viimase küsimuse osas on raportöör veendunud, et teadusuuringute üheksanda raamprogrammi all tuleks erilist tähelepanu pöörata liikmesriikide rahastamisele, et stimuleerida saastekvoodioksjonite tulude kasutamist ning suurendada teadusuuringute, arendustegevuse ja uute kliimatehnoloogiate kaubastamise kulude kaasrahastamist.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (21.6.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast

(COM(2017)0054 – C8-0028/2017 – 2017/0017(COD))

Arvamuse koostaja: Werner Langen

LÜHISELGITUS

Lennutegevusest tulenev CO2-heide suureneb oluliselt kogu maailmas. Vaatamata sellele, et maailma õhusõidukites kasutatakse tänapäevaseid, kütusesäästlikke ja tänu sellele väiksemate heitkogustega mootoreid, on CO2-heide reisija ja kilomeetri kohta suurem kui teistes transpordisektorites. Seepärast oli ja on asjakohane võtta ka lennunduse jaoks vastu eeskirjad CO2-heite järkjärgulise vähendamise kohta või neid ajakohastada. Pärast seda, kui juba umbes 10 aastat tagasi otsustati vähendada uute mootorsõidukite (sõiduautode) CO2-heidet, integreeris EL 1. jaanuaril 2012 lennunduse olemasolevasse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS). See puudutas alates 2012. aastast EMP-siseseid lende ning kõiki lende EMP lennuvälja ja kolmanda riigi lennuvälja vahel.

Ühepoolne otsus arvata EL (või EMP) heitkogustega kauplemise süsteemi tõi kaasa arvukaid proteste ja ohu, et rahvusvahelises lennunduses tekib oluline konkurentsimoonutus Euroopa lennuettevõtjate kahjuks. Kuid ELi ettetõttamine ja surve avas võimaluse ja näitas vajadust, et Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) töötaks rahvusvahelise lennunduse jaoks välja üleilmse turupõhise meetme, ehkki sellel on pikad üleminekuperioodid.

Kuni ICAO nõusoleku saamiseni ja ICAO raames sellise üleilmse meetme kasutuselevõtu toetamiseks piiras EL (alates 30.04.2014) ELi HKSi kohaldamisala, nii et see hõlmas kuni 2016. aasta lõpuni ainult EMP-siseseid lende (määrus nr 421/2014).

Kui eeskirju ei muudeta, kehtib alates 2017. aastast automaatselt uuesti direktiivi 2003/87 täielik kohaldamisala (EMP-sisesed lennud + kõik lennud EMP lennuvälja ja kolmanda riigi lennuvälja vahel). Määruses nr 421/2014 ette nähtud erand on alates 31.12.2016 juba kehtivuse kaotanud. Järgnevad õigusnormid oleks tulnud juba vastu võtta.

6. oktoobril 2016 toimunud ICAO peaassamblee 39. istungil püstitasid ICAO liikmed endale eesmärgi hoida alates 2020. aastast rahvusvahelisest lennundusest tulenev CO2 netoheide üleilmselt samal tasemel ning võtta alates 2021. aastast kasutusele üleilmne ja turupõhine kliimakaitsevahend (üleilmne turupõhine meede).

ICAO otsustas seejuures rakendada tasaarvestusmudelit CORSIA (rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteem). Süsteem näeb ette, et lennundussektori kasvust tingitud otsene CO2-heide kompenseeritakse alates 2020. aastast CO2-heite vähendamisega mujal. Selleks edendatakse kliimakaitseprojekte, mida sõltumatud institutsioonid on kontrollinud ja mille nad on sertifitseerinud kasvuhoonegaaside heite säästva vähendamise osas. Lennuettevõtjad, kes heitkoguste stabiliseerimise eesmärke ei täida, peavad ostma otse või avalike platvormide kaudu kompensatsioonikvoote. Nii saavad projektid uue rahastamisallika ja kompenseeritakse lennuettevõtjate CO2-heide.

Selleks et anda rahvusvahelistele jõupingutustele ICAO raames täiendav tõuge, teeb komisjon ettepaneku kohaldada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) ka pärast 2016. aastat ainult EMP-sisestele lendudele. Komisjon soovib oma ettepanekuga edendada ICAO raames tehtavat tööd.

Komisjon tahab saada suuremat selgust kliimakaitsevahendi olemuse ja sisu ning rahvusvaheliste partnerite kavatsuste kohta seoses meetme kohaldamisega, et ta saaks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi uuesti hinnata ja 2020. aastale järgnevaks perioodiks vajaduse korral muuta. Eesmärk on saavutada vajalik kooskõla Pariisi kokkuleppega ja ELi eesmärkidega 2030. aastani.

Selleks et tagada õiguskindlus ja selgus õhusõidukikäitajatele, on komisjon seisukohal, et ettepanek peaks jõustuma võimalikult kiiresti, kuna vastasel korral peaksid õhusõidukikäitajad teatama oma saastekvoodid enne 2018. aasta aprilli lõppu. Kui praegust piiratud kohaldamisala EMP-sisestele lendudele ei säilitata, oleksid käitajad kohustatud esitama enne 30. aprilli 2018 saastekvoodid ka kolmandatesse riikidesse suunduvate ja sealt saabuvate lendude kohta (direktiiv 2003/87/EÜ).

Arvamuse koostaja toetas Euroopa Komisjoni eesmärke ja meetmeid määruse ettepanekus 2017/0017 (COD):

  piiratud kohaldamisala kehtib edasi. Ka alates 2017. aastast hõlmab ELi HKS üksnes EMP-siseseid lende;

  erandit mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajatele, kelle aastane heitkogus on alla 1000 tonni CO2 (0,2 % kasvuhoonegaaside heitest), pikendatakse 2020. aastalt 2030. aastani;

  komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vahendi rakendamise jaoks oluliste rahvusvaheliste arengusuundumuste kohta ning kolmandate riikide poolt meetme rakendamiseks astutud sammude kohta;

  komisjonile antakse kliimakaitsevahendi rakendamisega seotud ettevalmistuste tegemiseks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada heitkoguste seiret, asjakohast aruandlust ja kontrolle käsitlevad asjakohased sätted, mida õhusõidukikäitajad peavad järgima ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamisel.

Lisaks esitab arvamuse koostaja muudatusettepanekuid komisjoni ettepaneku seletuskirja ja ka mõnede üksikasjade kohta, et muuta rakendamine lihtsamaks, kiiremaks ja lennuettevõtjate jaoks paremini teostatavaks. See ei mõjuta põhimõttelist nõustumist, kuid peaks võimaldama teha kohandusi ning muudatus- ja rakendamisettepanekuid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290.

Eelkõige tuleks uurida, kuidas saab seda ICAO vahendit kooskõlastada ELi HKSiga ja kujundada kahe süsteemi kõrvuti eksisteerimist alates 2021. aastast. Lisaks tuleks uurida mõju lennundussektorile ja CO2-heitele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul, mis toimus 30. novembrist kuni 12. detsembrini 2015 Pariisis, võeti vastu kliimamuutustele ülemaailmse reageerimise tugevdamist käsitlev rahvusvaheline kokkulepe. Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega. EL kiitis Pariisi kokkuleppe heaks nõukogu otsusega (EL) 2016/1841. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks peavad kokkuleppeosalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need säilitama.

(1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul, mis toimus 30. novembrist kuni 12. detsembrini 2015 Pariisis, võeti vastu kliimamuutustele ülemaailmse reageerimise tugevdamist käsitlev rahvusvaheline kokkulepe. Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega. EL kiitis Pariisi kokkuleppe heaks nõukogu otsusega (EL) 2016/1841. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks peavad kokkuleppeosalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need säilitama. Kuigi rahvusvaheline lennundussektor jäeti Pariisi kokkuleppest kõrvale, peaks ka see sektor heitkoguste vähendamise eesmärkidele kaasa aitama, näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kehtestatava ülemaailmse turupõhise meetme kaudu.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu keskkonnaeesmärgid, millele on osutatud aluslepingus 191, on järgmised: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine ning meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

(2)  Liidu keskkonnaeesmärgid, millele on osutatud aluslepingu artiklis 191, on järgmised: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine ning meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja ennekõike võidelda kliimamuutuste vastu.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Keskkonnakaitse on üks liidu olulisemaid ülesandeid.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit ja selle liikmesriigid on alates 1997. aastast püüdnud kiirendada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist, et vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju, ning kehtestanud alates 2008. aastast õigusaktid, et piirata lennutegevuse mõju kliimamuutusele alates 2005. aastast kohaldatava ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu. Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) edusammude kiirendamiseks kahel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud ajapõhised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil asuvate lennuväljade vaheliste lendude suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõidukikäitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 421/2014, millega nähti ette, et aastatel 2013–2016 kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-siseste lendude suhtes, ja HKSi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi oleks pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist hakatud alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama ka EMP-välistele lennuväljadele suunduvate ja sealt saabuvate lendude suhtes.

(4)  Liit ja selle liikmesriigid on alates 1997. aastast püüdnud kiirendada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist, et vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju, ning kehtestanud alates 2008. aastast õigusaktid, et piirata lennutegevuse mõju kliimamuutusele alates 2005. aastast kohaldatava ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu. Euroopa Liidu Kohus otsustas 21. detsembril 2011. aastal, et Euroopa Majanduspiirkonna väliste lendude lisamisega ELi HKSi ei rikuta rahvusvahelist õigust. Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) edusammude kiirendamiseks kahel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud ajapõhised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil asuvate lennuväljade vaheliste lendude suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõidukikäitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 421/2014, millega nähti ette, et aastatel 2013–2016 kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-siseste lendude suhtes, ja HKSi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi oleks pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist hakatud alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama ka EMP-välistele lennuväljadele suunduvate ja sealt saabuvate lendude suhtes.

 

1a Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. detsember 2011, Air Transport Association of America jt vs. Secretary of State for Energy and Climate Change, C-366/10, ECLI:EU:C:2011:864.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide täitmiseks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks 2030. aastaks 40 % võrra tuleb täiel määral ellu viia ühtse Euroopa taeva meetmed. See võimaldaks vältida õhuruumi killustatust ja optimeerida liiklusvooge, vähendades seega kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Võttes arvesse 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil vastu võetud resolutsiooni, milles käsitletakse üleilmse turupõhise meetme rakendamist alates 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide, mis ületab 2020. aasta taseme, peetakse asjakohaseks jätkata praegu kehtiva erandi kohaldamist seni, kuni üleilmse turupõhise meetme struktuurielementide ja rakendamisega seotud küsimuste lahendamisel saavutatakse täiendavat edu. Sellest tulenevalt on ICAO-l resolutsiooni täiendamiseks ja üleilmse süsteemi rakendamiseks kavas võtta 2018. aastal vastu standardid ja soovituslikud tavad. Üleilmse turupõhise meetme konkreetseks rakendamiseks peavad ICAO osalisriigid võtma meetmeid siseriiklikul tasandil. Lisaks peab ICAO välja töötama halduskorra ja registrisüsteemi. Seetõttu tuleks tagada, et kehtivat erandit, mille kohaselt ELi HKSi kohustused ei laiene kolmandatesse riikidesse suunduvatele ja sealt saabuvatele lendudele, kohaldatakse jätkuvalt selleks, et edendada ICAO raames tehtavaid jõupingutusi ja hõlbustada ICAO kava kasutuselevõttu seni, kuni vaadatakse läbi ICAO kava rakendamine. Seoses erandi kehtivuse pikendamisega peaks nii enampakkumisel müüdavate saastekvootide hulk kui ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulk, kaasa arvatud erireservist eraldatavad saastekvoodid, jääma 2016. aasta saastekvootide hulgaga võrdsele tasemele ning nende hulka tuleks vähendada proportsionaalselt niivõrd, kuivõrd vähendatakse asjaomaste kvootidega seotud tagastamiskohustust.

(5)  Võttes arvesse 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil vastu võetud resolutsiooni, milles käsitletakse üleilmse turupõhise meetme rakendamist alates 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide, mis ületab 2020. aasta taseme, peetakse asjakohaseks jätkata praegu kehtiva erandi kohaldamist seni, kuni üleilmse turupõhise meetme struktuurielementide ja rakendamisega seotud küsimuste lahendamisel saavutatakse täiendavat edu. Et rakendada üleilmne süsteem 2018. aastaks, peab ICAO vastu võtma standardid ja soovituslikud tavad. Üleilmse turupõhise meetme konkreetseks rakendamiseks peavad ICAO osalisriigid võtma meetmeid siseriiklikul tasandil. Lisaks peab ICAO välja töötama halduskorra ja registrisüsteemi. Seetõttu tuleks tagada, et kehtivat erandit, mille kohaselt ELi HKSi kohustused ei laiene kolmandatesse riikidesse suunduvatele ja sealt saabuvatele lendudele, kohaldatakse jätkuvalt selleks, et edendada ICAO raames tehtavaid jõupingutusi ja hõlbustada ICAO kava kasutuselevõttu. Seoses erandi kehtivuse pikendamisega peaks nii enampakkumisel müüdavate saastekvootide hulk kui ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulk, kaasa arvatud erireservist eraldatavad saastekvoodid, jääma 2016. aasta saastekvootide hulgaga võrdsele tasemele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Kuna üleilmse turupõhise meetme olulised elemendid on veel välja töötamata ja kõnealuse meetme rakendamine sõltub riikide ja piirkondade siseriiklikest õigusaktidest, peetakse asjakohaseks, et läbivaatamine toimub kohe pärast eespool nimetatud õiguslike vahendite olemuse ja sisu selgumist, kuid enne ICAO üleilmse turupõhise meetme rakendamist; Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleb esitada sellekohane aruanne. Aruandes tuleks vaadelda kõiki ICAO raames vastu võetud standardeid või muid vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Aruandes tuleks vaadelda ka seda, kuidas rakendada eespool nimetatud vahendeid liidu õiguses ELi HKSi läbivaatamise kaudu. Vajaduse korral tuleks aruandes käsitleda EMP-siseste lendude suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealusele aruandele tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav asjakohane ettepanek, mille eesmärk on tagada, et lennundussektor annaks oma panuse, et täita liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõikides majandussektorites.

(6)  Kuna üleilmse turupõhise meetme olulised raamelemendid on veel välja töötamata ja kõnealuse meetme rakendamine sõltub riikide ja piirkondade siseriiklikest õigusaktidest, on oluline ICAO meede kohe pärast eespool nimetatud õiguslike vahendite olemuse ja sisu selgumist läbi vaadata, ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleks esitada sellekohane aruanne. Aruandes tuleks vaadelda kõiki ICAO raames vastu võetud standardeid või muid vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Aruandes tuleks vaadelda ka seda, kuidas need vahendid ELi HKSiga kooskõlastada. Kõnealusele aruandele tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav asjakohane ettepanek, mille eesmärk on tagada, et lennundussektor annaks oma panuse, et täita liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõikides majandussektorites ja majanduslikult võimalikult kasulikult.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteemi (CORSIA) edu tagamiseks peab kohaldamisala olema geograafiliselt ulatuslik ja tuleb vältida piirkondlike kavade kattumist. Neil asjaoludel on võimalik luua lennundussektoris tõeliselt võrdsed konkurentsitingimused.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Saastekvootide tulevasest enampakkumisest saadavad tulud tuleks eraldada programmidele, mille eesmärk on vähendada lennundussektori heitkoguseid, eelkõige teadus- ja arendustegevuse programmidele, ning suunamine peaks toimuma tulevase üheksanda teadusuuringute raamprogrammi kaudu.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda kooskõlas aluslepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte selliste heitkoguste seiret, asjakohast aruandlust ja kontrolle käsitlevate asjakohaste meetmete kohta, mida õhusõidukikäitajad peavad võtma ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(7)  Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi, tuleks komisjonile anda kooskõlas aluslepingu artikliga 290 õigus võtta vastu akte selliste heitkoguste seiret, asjakohast aruandlust ja kontrolle käsitlevate asjakohaste meetmete kohta, mida õhusõidukikäitajad peavad võtma ICAOs väljatöötatava üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, eelkõige ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist, et suurendada otsustamisprotsessi läbipaistvust ja tõhusust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1 (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3d – lõige 4 – lõik 1 (uus)

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-1)  Artikli 3d lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumisest saadud tulu. Seda tulu tuleks kasutada võitlemiseks kliimamuutusega ELis ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning ühenduse süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludega tuleks rahastada ka annetusi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks.

„Saastekvootide enampakkumisest saadud tulu kasutatakse ELis ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning ühenduse süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludega tuleks rahastada ka annetusi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks. Enampakkumise tulude jaotamisel pööratakse erilist tähelepanu tulevasele üheksandale teadusuuringute raamprogrammile”;

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008L0101&from=EN)

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28a – lõige 1 –punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“) asuvate riikide lennuväljadele igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 suunduvate või sealt väljuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist;

(a)  „väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“) asuvate riikide lennuväljadele igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020 suunduvate või sealt väljuvate lendude kõik heitkogused, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28a – lõige 1 – alapunkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  punkt c jäetakse välja.

ii)  punkt c asendatakse järgmisega:

 

„(c)   kõik heitkogused, mis tekivad EMPs asuvate lennuväljade vahelistel lendudel, mis toimuvad punktis a või b osutatud lennu ümbersuunamise tõttu EMPs asuvale lennuväljale, igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2017, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist.“;

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2 (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28d – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles vaadeldakse kõiki asjakohaseid ICAO standardeid või muid õiguslikke vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi.

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles vaadeldakse kõiki asjakohaseid ICAO standardeid ja soovituslikke tavasid, ICAO nõukogu heaks kiidetud soovitusi seoses üleilmse meetmega või muid õiguslikke vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Niisugune aruanne esitatakse 1. jaanuariks 2018, 1. jaanuariks 2019 ja edaspidi korrapäraselt vastavalt ICAO standardite koostamise menetlustele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1 (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28d – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Aruandes tuleks käsitleda võimalusi kõnealuste ICAO vahendite rakendamiseks liidu õiguses käesoleva direktiivi läbivaatamise kaudu. Aruandes käsitletakse ka eeskirju, mida vajaduse korral kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna siseste lendude suhtes.

2.  Aruandes käsitletakse seda, kuidas kooskõlastada ICAO vahendid ELi HKSiga ning millises vormis kahe süsteemi kooseksisteerimise alates 2021. aastast toimuma hakkab. Vajaduse korral tuleks lisaks uurida ka üleilmse turupõhise meetme mõju lennundussektorile ja CO2 heitele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28d – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Aruandele võib vajaduse korral lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule adresseeritud ettepanekud artiklis 28a sätestatud erandite muutmiseks, tühistamiseks, pikendamiseks või asendamiseks kooskõlas liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustusega vähendada heitkoguseid kõikides majandussektorites.

3.  Aruandele lisatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule adresseeritud seadusandlikud ettepanekud kehtivate õigusaktide vajalikuks muutmiseks kooskõlas liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustusega vähendada heitkoguseid kõikides majandussektorites.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kehtivate piirangute kohaldamise jätkamine lennutegevuse ulatuse suhtes ja ettevalmistuste tegemine üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast

Viited

COM(2017)0054 – C8-0028/2017 – 2017/0017(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ENVI

13.2.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

ITRE

13.2.2017

Arvamuse koostaja(d)

 nimetamise kuupäev

Werner Langen

16.3.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.5.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Dan Nica, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Lieve Wierinck, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Francesc Gambús, Françoise Grossetête, Constanze Krehl, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Florent Marcellesi, Anne Sander, Davor Škrlec

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Fredrick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Lieve Wierinck

ECR

Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský

EFDD

David Borrelli, Dario Tamburrano

PPE

Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Christian Ehler, Francesc Gambús, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Herbert Reul, Paul Rübig, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen

S&D

José Blanco López, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Peter Kouroumbashev, Constanze Krehl, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Csaba Molnár, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Florent Marcellesi, Michel Reimon, Davor Škrlec

5

ECR

Edward Czesak, Zdzisław Krasnodębski

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo

0

0

Tähiste seletused

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (20.6.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et jätkata kehtivate piirangute kohaldamist lennutegevuse ulatuse suhtes ja teha ettevalmistusi üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast

(COM(2017)0054 – C8-0028/2017 – 2017/0017(COD))

Arvamuse koostaja: Jacqueline Foster

LÜHISELGITUS

Ajalooline taust

EL võttis 2003. aastal vastu maailma esimese suure piirkondliku kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), mis käivitati 2005. aastal. EL võttis 2008. aastal vastu muutmisdirektiivi, mille eesmärk oli laiendada HKSi kohaldamisala ning lisada lennunduse heitkogused ELi HKSi alates 2012. aastast.

Kõnealune laiendamine põhjustas palju vastuväiteid ja tõi kaasa märkimisväärsed kaubandusprobleemid selliste strateegiliste ELi partneritega nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India. Lisaks kaasnes sellega hulk õigusprobleeme. Kahjuks see katse laiendada ELi HKSi, et see hõlmaks lennunduse heitkoguseid, kahjustas suuresti Euroopa lennundussektorit, eelkõige lennundus- ja kosmosetööstust, ning ELi ja selle liikmesriikide mainet.

Lõppkokkuvõttes ei olnud Euroopa Komisjonil 2012. aastal muud valikut, kui võtta vastu nn peatamisotsus, mida pikendati 2014. aastal. See otsus oli keskse tähtsusega, et hõlbustada üleilmse lahenduse leidmist rahvusvahelisel tasandil. Tõepoolest, 2013. aasta oktoobris toimunud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni(1) (ICAO) assamblee 38. istungil lepiti kokku, et töötatakse välja üleilmne turupõhine meede, mis on aluseks üleilmsele kokkuleppele, et saavutada nn CO2-neutraalne majanduskasv alates 2020. aastast (resolutsioon A38-18).

Üleilmse turupõhise meetme süsteem

Enne ICAO assamblee 39. istungit kohtus transpordi- ja turismikomisjoni delegatsioon ja sealhulgas arvamuse koostaja 2016. aasta mais Montrealis ICAO nõukogu esimehe dr Olumuyiwa Benard Aliu ja ICAO peasekretäri dr Fang Liuga, et arutada üleilmse turupõhise meetme küsimust. Ühtlasi peeti Ottawas konstruktiivset dialoogi Kanada kõrgemate lennundusministrite ja teiste oluliste ametnikega. Arvamuse koostaja kohtus samal eesmärgil ka Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti (FAA) ja Kanada valitsuse kõrgemate esindajatega.

Lisaks osales transpordi- ja turismikomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ajutine delegatsioon 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil ja jälgis tähelepanelikult üleilmset turupõhist meedet käsitlevaid läbirääkimisi. Transpordivoliniku ja tema meeskonna ning ELi nõukogu eesistuja vahel loodi äärmiselt head suhted. Assamblee 39. istungi ülimalt konstruktiivne õhkkond aitas kaasa sellise kokkuleppe sõlmimisele üleilmsel tasandil, mille nimel oli palju vaeva nähtud ja mille poole oli kaua püüeldud.

Selle tulemuseks oli ICAO assamblee üleilmset turupõhist meedet käsitlev 2016. aasta oktoobri resolutsioon (A39-3), millega rakendatakse üleilmse turupõhise meetme süsteem CORSIA(2) kujul. CORSIA põhiaspektid on alljärgnevad.

•  Käsitletakse rahvusvahelisest tsiviillennundusest tuleneva CO2-koguheite mis tahes aastast suurenemist, mis ületab 2020. aasta taseme.

•  Katseetapp kestab aastast 2021 kuni aastani 2023.

•  Esimene etapp kestab aastast 2024 kuni aastani 2026. Seda kohaldatakse riikidele, kes on soovinud vabatahtlikult süsteemis osaleda.

•  Teine etapp kestab aastast 2027 kuni aastani 2035 ja selles osalevad kõik riigid, v.a need riigid, kellele kohaldatakse erandit.

•  Alates 21. aprillist 2017 soovivad 67 riiki üleilmse turupõhise meetme süsteemis vabatahtlikult algusest peale osaleda, kusjuures see moodustab enam kui 87,5 % rahvusvahelisest lennutegevusest. Tuleks märkida, et kui riik on nõustunud süsteemis osalema, peab ta täitma kõiki edaspidiseid otsuseid.

•  Kokkuleppega nähakse ette ka iga kolme aasta järel toimuv läbivaatamine, mis võimaldab CORSIAt veelgi täiustada.

Nii Euroopa Komisjoni kui ka ELi liikmesriikide eksperdid töötavad nüüd koos ICAO lennundusalase keskkonnakaitse komitee (CAEP) ekspertidega välja süsteemi üksikasjalikke tehnilisi eeskirju, millega tagatakse, et see toimib tulemuslikult ja tõhusalt.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja nõustub täielikult komisjoni ettepanekuga ja on varem toetanud üleilmse turupõhise süsteemi kehtestamist. Ühtlasi on ta veendunud, et üksnes üleilmse pragmaatilise lähenemisviisiga saavutatakse konkreetsed tulemused. Samas, kui Euroopa kontinent soovib rahvusvaheliselt areneda, on meie huvides lennundussektorit mitte ülereguleerida, kuna on üsna selge, et see kahjustaks suuresti meie lennuettevõtjaid ja Euroopa lennundus- ja kosmosetööstust ning asetaks meid muu maailmaga võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Ühepoolsed ja eraldiseisvad ELi meetmed on viinud meid valesse suunda. Kahjuks ei võetud üldse arvesse ega mõistetud Euroopa lennundus- ja kosmosetööstuse tehnoloogilist arengut ning liikmesriikide tehtud talitluslikke täiustusi.

Arvamuse koostaja soovib tähelepanu juhtida ka selliste ELi tasandil vastu võetud õigusaktide vähesele tunnustamisele, mille eesmärk oli hoida ära Euroopa õhuruumi ülekoormatust ja tõhustada liikluse kulgemist. Transpordi- ja turismikomisjon toetas täielikult 2012. aasta Fosteri raportit ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta, milles nõuti, et liikmesriigid rakendaksid täies ulatuses ühtset Euroopa taevast käsitlevaid õigusakte, millega edendatakse otsemarsruute ning vähendatakse seeläbi kütusekulu, heitkoguseid ja lõppkokkuvõttes piletihindu tarbija jaoks.

Lisaks on aidanud heitkoguseid vähendada Galileo kasutamine satelliitnavigatsiooniks (GNSS(3) ja Copernicuse programm) ning ühised tehnoloogiaalgatused Clean Sky I (eelarve 1,6 miljardit eurot) ja Clean Sky II (eelarve üle 4 miljardi euro). Nende teadus- ja arendustegevusprojektidega arendatakse järgmise põlvkonna õhusõidukeid ja mootoreid ning need on olnud nii edukad, et Clean Sky III käsitlevad arutelud on jõudnud juba lõppjärku.

Samuti tuleks märkida, et liikmesriigid, lennuettevõtjad ning lennundus- ja kosmosetööstus on investeerinud miljardeid säästvatesse alternatiivkütustesse ning nad kavatsevad seda ka jätkata. Lõpptulemusena on ICAO andmetel õhusõidukid praegu ligikaudu 80 % kütusesäästlikumad reisijakilomeetri kohta kui 1960. aastatel.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on arvamuse koostaja kindlalt veendunud, et tuleb juhtida tähelepanu sektori tehnoloogilisele arengule, kuid rõhutab, et komisjoni ettepanekus keskendutakse tungivale vajadusele võimaldada praegu jätkata nn peatamist. Arvamuse koostaja on seetõttu kindlal seisukohal, et parlament peaks toetama volinik Bulci ja tema meeskonda ning andma aega, et töötada välja toimiv ja konstruktiivne üleilmne turupõhine meede, mida saavad toetada kõik need riigid, kes on juba osalemist kinnitanud, ja need riigid, kes loodetavasti tulevikus kinnitavad oma osalemist. Vastasel juhul võib juhtuda, et lähitulevikus ei jõuta rahvusvahelise lahenduseni. Seega on meie huvides, et parlament toetab komisjoni nn peatamisettepanekut.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul, mis toimus 30. novembrist kuni 12. detsembrini 2015 Pariisis, võeti vastu kliimamuutustele ülemaailmse reageerimise tugevdamist käsitlev rahvusvaheline kokkulepe. Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega. EL kiitis Pariisi kokkuleppe heaks nõukogu otsusega (EL) 2016/1841. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks peavad kokkuleppeosalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need säilitama.

(1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul, mis toimus 30. novembrist kuni 12. detsembrini 2015 Pariisis, võeti vastu kliimamuutustele ülemaailmse reageerimise tugevdamist käsitlev rahvusvaheline kokkulepe. Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega. EL kiitis Pariisi kokkuleppe heaks nõukogu otsusega (EL) 2016/1841. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks peavad kokkuleppeosalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need säilitama ning lisaks on vaja jätkuvat poliitilist tahet otsuste tegemiseks kooskõlas kokkuleppega, et tagada selle eesmärkide saavutamine. Tuleks siiski märkida, et COP21 Pariisi kokkuleppest jäeti välja nii rahvusvahelise lennunduse kui ka merenduse sektor ning lennunduse puhul peeti Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kõige asjakohasemaks organiks, kes peaks esitama toimiva üleilmse turupõhise meetme süsteemi.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Ülemkogu kehtestas 23.–24. oktoobril 2014 siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga Nõukogu kiitis 6. märtsi 2015. aasta istungil liidu ja selle liikmesriikide panuse ametlikult heaks kui kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse vastavalt Pariisi kokkuleppele. Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu. Selle eesmärgi saavutamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid.

(3)  Euroopa Ülemkogu kehtestas 23.–24. oktoobril 2014 siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga Nõukogu kiitis 6. märtsi 2015. aasta istungil liidu ja selle liikmesriikide panuse ametlikult heaks kui kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse vastavalt Pariisi kokkuleppele. Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu. Selle eesmärgi saavutamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid ning selleks peaks komisjon kasutusele võtma platvormi vähese heitega liikuvuse valdkonna parimate tavade ja sealt saadud õppetundide vahetamiseks liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit ja selle liikmesriigid on alates 1997. aastast püüdnud kiirendada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist, et vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju, ning kehtestanud alates 2008. aastast õigusaktid, et piirata lennutegevuse mõju kliimamuutusele alates 2005. aastast kohaldatava ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu. Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) edusammude kiirendamiseks kahel korral vastu võtnud ELi HKSiga seotud ajapõhised erandid, mille kohaselt nõuetele vastavuse kohustusi kohaldatakse vaid Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil asuvate lennuväljade vaheliste lendude suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõidukikäitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 421/2014, millega nähti ette, et aastatel 2013–2016 kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-siseste lendude suhtes, ja HKSi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi oleks pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist hakatud alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama ka EMP-välistele lennuväljadele suunduvate ja sealt saabuvate lendude suhtes.

(4)  Liit ja selle liikmesriigid on alates 1997. aastast püüdnud kiirendada rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist, et vähendada lennundusest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju, ning kehtestanud alates 2008. aastast õigusaktid, et piirata lennutegevuse mõju kliimamuutusele alates 2005. aastast kohaldatava ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu. Lisaks on liikmesriigid alates 2004. aastast ja uuesti 2008. aastal võtnud endale kohustuse rakendada ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni, võttes arvesse lennuliikluse mahu kasvu eelolevatel aastatel. Edusammude tegemiseks lennuliikluse juhtimises tuleb kiirendada Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) rakendamist ning toetada innovatiivseid tehnoloogiaid Clean Sky projekti raames. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) üleilmse turupõhise meetme kasutuselevõtmine peaks aitama teha täiendavaid edusamme lennunduse heitkoguste vähendamiseks. Sel põhjusel kehtestati erandid seoses nõuetele vastavuse kohustustega Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumil asuvate lennuväljade vaheliste lendude suhtes, tagades kõigi samu lennuliine teenindavate õhusõidukikäitajate võrdse kohtlemise sõltumata nende asukohast. ELi HKSiga seotud kõige hiljutisem erand kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 421/2014, millega nähti ette, et aastatel 2013–2016 kohaldatakse nõuetele vastavuse kohustusi ainult EMP-siseste lendude suhtes, ja HKSi kohaldamisala võimalik muutmine nii, et nõuetele vastavuse kohustusi oleks pärast kõnealuse määruse kohast läbivaatamist hakatud alates 1. jaanuarist 2017 kohaldama ka EMP-välistele lennuväljadele suunduvate ja sealt saabuvate lendude suhtes.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Võttes arvesse 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil vastu võetud resolutsiooni, milles käsitletakse üleilmse turupõhise meetme rakendamist alates 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide, mis ületab 2020. aasta taseme, peetakse asjakohaseks jätkata praegu kehtiva erandi kohaldamist seni, kuni üleilmse turupõhise meetme struktuurielementide ja rakendamisega seotud küsimuste lahendamisel saavutatakse täiendavat edu. Sellest tulenevalt on ICAO-l resolutsiooni täiendamiseks ja üleilmse süsteemi rakendamiseks kavas võtta 2018. aastal vastu standardid ja soovituslikud tavad. Üleilmse turupõhise meetme konkreetseks rakendamiseks peavad ICAO osalisriigid võtma meetmeid siseriiklikul tasandil. Lisaks peab ICAO välja töötama halduskorra ja registrisüsteemi. Seetõttu tuleks tagada, et kehtivat erandit, mille kohaselt ELi HKSi kohustused ei laiene kolmandatesse riikidesse suunduvatele ja sealt saabuvatele lendudele, kohaldatakse jätkuvalt selleks, et edendada ICAO raames tehtavaid jõupingutusi ja hõlbustada ICAO kava kasutuselevõttu seni, kuni vaadatakse läbi ICAO kava rakendamine. Seoses erandi kehtivuse pikendamisega peaks nii enampakkumisel müüdavate saastekvootide hulk kui ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulk, kaasa arvatud erireservist eraldatavad saastekvoodid, jääma 2016. aasta saastekvootide hulgaga võrdsele tasemele ning nende hulka tuleks vähendada proportsionaalselt niivõrd, kuivõrd vähendatakse asjaomaste kvootidega seotud tagastamiskohustust.

(5)  Võttes arvesse 2016. aasta oktoobris ICAO assamblee 39. istungil vastu võetud resolutsiooni, milles käsitletakse üleilmse turupõhise meetme rakendamist alates 2021. aastast, et kompenseerida rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide, mis ületab 2020. aasta taseme, peetakse asjakohaseks jätkata praegu kehtiva erandi kohaldamist seni, kuni üleilmse turupõhise meetme struktuurielementide ja rakendamisega seotud küsimuste lahendamisel saavutatakse täiendavat edu. Sellest tulenevalt on ICAO-l resolutsiooni täiendamiseks ja üleilmse süsteemi rakendamiseks hiljemalt 2021. aastal kavas võtta 2018. aastal vastu standardid ja soovituslikud tavad. Üleilmse turupõhise meetme konkreetseks rakendamiseks peavad ICAO osalisriigid võtma meetmeid siseriiklikul tasandil. Lisaks peab ICAO välja töötama halduskorra ja registrisüsteemi. Seetõttu tuleks tagada, et kehtivat erandit, mille kohaselt ELi HKSi kohustused ei laiene kolmandatesse riikidesse suunduvatele ja sealt saabuvatele lendudele, kohaldatakse jätkuvalt selleks, et edendada ICAO raames tehtavaid jõupingutusi, hõlbustada ICAO kava kasutuselevõttu seni, kuni vaadatakse läbi ICAO kava rakendamine, ja vältida kattumist ELi HKSi kohustustega. Seoses erandi kehtivuse pikendamisega peaks nii enampakkumisel müüdavate saastekvootide hulk kui ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulk, kaasa arvatud erireservist eraldatavad saastekvoodid, jääma 2016. aasta saastekvootide hulgaga võrdsele tasemele ning nende hulka tuleks vähendada proportsionaalselt niivõrd, kuivõrd vähendatakse asjaomaste kvootidega seotud tagastamiskohustust. Selleks et vähendada lennundussektori CO2-heidet jätkab liit tööd liikmesriikide toel, et kasutada saastekvootide enampakkumisest saadud tulu sellisteks projektideks nagu SESAR, Clean Sky ja muudeks innovatiivseteks projektideks.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Kuna üleilmse turupõhise meetme olulised elemendid on veel välja töötamata ja kõnealuse meetme rakendamine sõltub riikide ja piirkondade siseriiklikest õigusaktidest, peetakse asjakohaseks, et läbivaatamine toimub kohe pärast eespool nimetatud õiguslike vahendite olemuse ja sisu selgumist, kuid enne ICAO üleilmse turupõhise meetme rakendamist; Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleb esitada sellekohane aruanne. Aruandes tuleks vaadelda kõiki ICAO raames vastu võetud standardeid või muid vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Aruandes tuleks vaadelda ka seda, kuidas rakendada eespool nimetatud vahendeid liidu õiguses ELi HKSi läbivaatamise kaudu. Vajaduse korral tuleks aruandes käsitleda EMP-siseste lendude suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kõnealusele aruandele tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav asjakohane ettepanek, mille eesmärk on tagada, et lennundussektor annaks oma panuse, et täita liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõikides majandussektorites.

(6)  Kuna üleilmse turupõhise meetme olulised elemendid on veel välja töötamata ja kõnealuse meetme rakendamine sõltub riikide ja piirkondade siseriiklikest õigusaktidest, peetakse asjakohaseks, et läbivaatamine toimub kohe pärast eespool nimetatud õiguslike vahendite olemuse ja sisu selgumist, kuid enne ICAO üleilmse turupõhise meetme rakendamist; Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleb esitada sellekohane aruanne. Süsteemi edukuse tagamiseks tuleb liidul jätkata oma liikmesriikide toetamist ja teha tihedat koostöö ICAOga vaatleja rollis, et soodustada teabe läbipaistvust ja ICAO kokkuleppe edenemist. Aruandes tuleks vaadelda kõiki ICAO raames vastu võetud standardeid või muid vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Aruandes tuleks vaadelda ka seda, kuidas rakendada eespool nimetatud vahendeid liidu õiguses ja EMP-siseste lendude suhtes kohaldatavates eeskirjades. Kõnealusele aruandele tuleks lisada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav asjakohane ettepanek, mille eesmärk on tagada, et lennundussektor annaks oma panuse, et täita liidu poolt 2030. aastaks võetud kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõikides majandussektorites. Lisaks tuleks aruandes käsitleda üleilmse turupõhise meetme taotlusi ja üldist keskkonnahoidlikkust, sealhulgas Pariisi kokkuleppe eesmärke ja nõudeid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Arvesse tuleks võtta ka seda, et ICAO raames kokku lepitud rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteemi (CORSIA) edukuseks tuleb vältida vastuollu minevate või dubleerivate süsteemide kehtestamist siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil, et mitte tekitada konkurentsimoonutusi ega vastuvõetamatut halduskoormust. Lisaks aitab selle edule kaasa ühtse Euroopa taeva täielik rakendamine, mille eesmärk on kaotada Euroopa õhuruumi killustatus ja seega vähendada lennunduse keskkonnajalajälge. Lisaks tuleks liidus CORSIA rakendamisel arvestada iga kolme aasta järel toimuvat läbivaatamist, mis võimaldab süsteemi veelgi täiustada.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Liidu tasandil on vastu võetud mitu seadusandlikku akti, mille eesmärk on hoida ära Euroopa õhuruumi killustatust, et tõhustada lennuliiklusvoogusid ja õhuruumi kasutamise haldamist, vähendades seega heitkoguseid. Liidus tuleks CORSIA süsteemi käsitada osana ICAO meetmepaketist, mille juurde kuuluvad nii ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide täies ulatuses rakendamine liikmesriikides, SESAR, ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutamine satelliitnavigatsiooniks kui ka ühised tehnoloogiaalgatused, nagu Clean Sky I ja Clean Sky II. Kogu tulevasest saastekvootide enampakkumisest saadud tulu tuleks kasutada sihtotstarbeliselt teadus- ja arendustegevusprogrammideks ning ühisteks projektideks, mille eesmärk on arendada kõikides liikmesriikides peamise koostalitlusvõime olemasolu, eelkõige seda, mis parandab aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist, mis on vajalik lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamiseks. Samuti peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande meetmete kohta, mida liikmesriigid on võtnud üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks, et vähendada lennunduse kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas tulu kasutamist käsitleva teabe, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 17.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Lihtsustamise huvides ja selleks, et vähendada kõige väiksemate õhusõidukikäitajate halduskoormust, tuleks käsitada mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajaid, kelle aastane heitkogus on alla 1 000 tonni CO2, direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele vastavana veel kümme aastat, mille jooksul tuleks välja töötada meetmed, mis võimaldaksid kõikidel õhusõidukikäitajatel anda oma panus heitkoguste vähendamisse.

(8)  Lihtsustamise huvides ja selleks, et vähendada kõige väiksemate õhusõidukikäitajate ja äärepoolseimate piirkondade halduskoormust, tuleks endiselt käsitada mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajaid, kelle aastane heitkogus on alla 1 000 tonni CO2, ja äärepoolseimaid piirkondi direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele vastavana. Samuti tuleks rõhutada, et direktiivi 2003/87/EÜ I lisa tegevusalade loetelu jaotuse punktides a–k nähakse ette erandid tegevusalade liikidest, mille suhtes seda direktiivi kohaldatakse. Artiklis 28b kirjeldatud kavandatava läbivaatamise raames tuleks uuesti kinnitada, et vastavad lennud jäetakse ka edaspidi direktiivi kohaldamisalast välja.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3d – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Artikli 3d lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumisest saadud tulu. Seda tulu tuleks kasutada võitlemiseks kliimamuutusega ELis ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning ühenduse süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludega tuleks rahastada ka annetusi ülemaailmsele energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks.

Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumisest saadud tulu, tingimusel et seda tulu kasutatakse sihtotstarbeliselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist lennundussektoris käsitlevate teadusuuringute ja ühiste projektide rahastamiseks, nagu ühisettevõte SESAR ja Clean Sky ühised tehnoloogialgatused, ning mistahes algatusteks, mis võimaldavad ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi laialdast kasutamist satelliitnavigatsiooni ja koostalitlusvõime suutlikkuse jaoks kõigis liikmesriikides, eelkõige need, mis parandavad ühist aeronavigatsiooni infrastruktuuri, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist. Vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ on saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu läbipaistev kasutamine liidu kohustuste tähtsaim alus.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1– alapunkt a – alapunkt i a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28a – lõige 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a.  lisatakse punkt b a:

 

b a)  punktis a või b osutatud lennu ümbersuunamise tõttu EMPs asuvale lennuväljale toimuvate EMPs asuvate lennuväljade vaheliste lendude kõik heitkogused igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2017, arvestades artiklis 28b osutatud läbivaatamist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28a – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina artiklitest 3d–3f ja kuni jõustuvad artiklis 28b osutatud läbivaatamise põhjal tehtud muudatused, tuleb õhusõidukikäitajatele eraldada alates 1. jaanuarist 2017 igal aastal 2016. aasta saastekvootidega võrdne arv saastekvoote. Alates 2021. aastast kohaldatakse kõnealuse saastekvoodiarvu suhtes artiklis 9 osutatud lineaarset tegurit.

Erandina artiklitest 3d–3f ja kuni jõustuvad artiklis 28b osutatud läbivaatamise põhjal tehtud muudatused, tuleb õhusõidukikäitajatele eraldada alates 1. jaanuarist 2017 igal aastal 2016. aasta saastekvootidega võrdne arv saastekvoote.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28a – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  Artikli 28a lõige 8 jäetakse välja.

8.  Komisjon teavitab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) läbirääkimistel, aga ka oma pingutustest edendada turupõhiste mehhanismide rahvusvahelist tunnustamist kolmandate riikide seas. Pärast 2016. aastal toimuvat ICAO assambleed esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande meetmete kohta, millega alates 2020. aastast rakendada rahvusvahelist kokkulepet turupõhise meetme kohta, mis mittediskrimineerival moel vähendab lennunduse kasvuhoonegaaside heidet, see aruanne sisaldab ka tulu kasutamist käsitlevat teavet, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 17.

 

Oma aruandes komisjon käsitleb ja asjakohasel juhul teeb ettepanekuid lähtuvalt sellest, millised on olnud suundumused seoses sobivate võimalustega hõlmata pärast 1. jaanuari 2017. aastal väljaspool EMPd asuvate riikide lennuväljadele suunduvate või sealt saabuvate lendudega seotud heitkogused. Komisjon käsitleb aruandes ka lahendusi muudele küsimustele, mis võivad tekkida käesoleva artikli lõigete 1–4 rakendamisel, säilitades samal ajal kõikide samal lennuliinil tegutsevate õhusõidukikäitlejate võrdse kohtlemise.

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28b – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles vaadeldakse kõiki asjakohaseid ICAO standardeid või muid õiguslikke vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi.

1.  Komisjon esitab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles vaadeldakse kõiki asjakohaseid ICAO standardeid ja soovituslikke tavasid, ICAO nõukogu heakskiidetud soovitusi seoses üleilmse turupõhise meetmega või muid õiguslikke vahendeid ning samme, mida kolmandad riigid on astunud selleks, et rakendada alates 2021. aastast heitkoguste suhtes üleilmset turupõhist meedet, ning muid asjakohaseid rahvusvahelisi arengusuundumusi. Komisjon esitab ka aruande ICAO püüdluste kohta luua usaldusväärne pikaajaline eesmärk kõnealuses valdkonnas.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kehtivate piirangute kohaldamise jätkamine lennutegevuse ulatuse suhtes ja ettevalmistumine üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast

Viited

COM(2017)0054 – C8-0028/2017 – 2017/0017(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ENVI

13.2.2017

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

TRAN

13.2.2017

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Jacqueline Foster

14.3.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

30.5.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Pavel Telička, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Bas Eickhout, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Franck Proust, Evžen Tošenovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Susanne Melior, Roberta Metsola

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Jacqueline Foster, Tomasz Piotr Poręba, Evžen Tošenovský, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

EFDD

Daniela Aiuto, Peter Lundgren

PPE

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Dieter-Lebrecht Koch, Marian-Jean Marinescu, Roberta Metsola, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Franck Proust, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Wim van de Camp

S&D

Lucy Anderson, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Miltiadis Kyrkos, Susanne Melior, Jens Nilsson, Claudia Țapardel, Janusz Zemke

5

EFDD

Seymour Jill

GUE/NGL

Merja Kyllönen

Verts/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Bas Eickhout

1

0

ENF

Georg Mayer

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ICAO on ÜRO asutus, mis hõlmab 191 riiki ja haldab rahvusvahelise tsiviillennunduse juhtimist.

(2)

CORSIA: rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteem.

(3)

Arvamuse koostaja koostas 2012. aastal ka transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse ettepaneku kohta võtta vastu määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kehtivate piirangute kohaldamise jätkamine lennutegevuse ulatuse suhtes ja ettevalmistumine üleilmse turupõhise meetme rakendamiseks alates 2021. aastast

Viited

COM(2017)0054 – C8-0028/2017 – 2017/0017(COD)

EP-le esitamise kuupäev

3.2.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ENVI

13.2.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

ITRE

13.2.2017

TRAN

13.2.2017

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Julie Girling

16.3.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

57

3

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Rupert Matthews, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Luke Ming Flanagan, Elena Gentile, Krzysztof Hetman, Ulrike Müller, James Nicholson, Christel Schaldemose, Bart Staes, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Siôn Simon, Derek Vaughan

Esitamise kuupäev

17.7.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

57

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Ulrike Müller, Frédérique Ries

ECR

Arne Gericke, Julie Girling, Rupert Matthews, James Nicholson

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Luke Ming Flanagan, Kateřina Konečná, Estefanía Torres Martínez

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Andrzej Grzyb, Krzysztof Hetman, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Siôn Simon, Daciana Octavia Sârbu, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Derek Vaughan,Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Bart Staes

3

EFDD

Julia Reid

ENF

Mireille D'Ornano, Jean-François Jalkh

6

0

ECR

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

PPE

Angélique Delahaye, Jens Gieseke, Françoise Grossetête

Tähiste seletused

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave