Menetlus : 2016/0230(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0262/2017

Esitatud tekstid :

A8-0262/2017

Arutelud :

PV 11/09/2017 - 21
CRE 11/09/2017 - 21
PV 16/04/2018 - 20
CRE 16/04/2018 - 20

Hääletused :

PV 13/09/2017 - 9.8
CRE 13/09/2017 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2018 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0339
P8_TA(2018)0096

RAPORT     ***I
PDF 1242kWORD 161k
17.7.2017
PE 599.777v02-00 A8-0262/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Norbert Lins

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0479),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0330/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 22. märtsi 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0262/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)   Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus on vaja võtta arvesse.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 a)   Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta on vaja võtta arvesse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  10. juunil 2016 esitas komisjon ettepaneku, mille kohaselt EL peaks ratifitseerima Pariisi kokkuleppe. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 201510.

(3)  5. oktoobril 2016 ratifitseeris nõukogu liidu nimel Pariisi kokkuleppe pärast seda, kui Euroopa Parlament oli andnud 4. oktoobril 2016 nõusoleku. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Käesolev määrus aitab selles suhtes ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on sätestatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 201510. Liit peab jätkama eeskuju näitamist ja suurendama oma kliimaalaseid pingutusi tasemeni, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

__________________

__________________

10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

10 http://www4.unfccc.int/ndcregistry/pages/Party.aspx?party=EUU

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks.

(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, mis eeldab, et maailm jõuaks nn negatiivsete heitkoguste ajajärku, kus on keskne koht metsadel, põllumaal ja märgaladel, sealhulgas turbaaladel. Pariisi kokkuleppe eesmärk on tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutuste ohule säästva arengu ja vaesuse vähendamise püüdluste raames, sealhulgas suurendades suutlikkust kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga ja tugevdada vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendada vähese kasvuhoonegaaside heidete arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist. Pariisi kokkuleppes tunnistasid osalised ka toiduga kindlustatuse tagamise ja nälja kõrvaldamise esmatähtsust ja toidu tootmissüsteemide erilist haavatavust kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes. Pariisi kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks on vaja, et kokkuleppe osalised suurendaksid oma ühiseid jõupingutusi kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja globaalse soojenemise piiramiseks. Kokkuleppe osalised peaksid koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks. Pariisi kokkuleppe osalised tunnistavad, et kliimamuutustega kohanemise meetmed peaksid järgima täieliku läbipaistvuse põhimõtet, võttes arvesse ökosüsteeme, ning nende aluseks ja suunisteks peaksid olema parimad olemasolevad teaduslikud andmed.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  On oluline, et metsi majandatakse säästval viisil, kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõtetega, mis on välja arendatud Euroopa metsade (Forest Europe) protsessi käigus. Selles protsessis määratletakse metsa säästev majandamine kui metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja globaalsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata. Selline majandamine muudab vajalikuks ka metsastamise rolli tunnistamise selles kontekstis.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Selleks et saavutada negatiivsed heitkogused, mida on vaja Pariisi kokkuleppe saavutamiseks, peab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) arvestamissüsteem olema tugev. Kuna LULUCFi sektorist pärinevate kasvuhoonegaaside sidumist on võimalik tagasi pöörata, tuleks neid käsitleda eraldiseisva sambana liidu kliimapoliitika raames.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.

(5)  24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Lisaks aitab tootmise suurendamisele ja keskkonnajalajälje vähendamisele kaasa ka tehnoloogiliste lahenduste rakendamine põllumajandus- ja metsandussektorites. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus.

(6)  LULUCFi sektor on kliimamuutuste suhtes väga kaitsetu ja tundlik. Samal ajal on sellel sektoril tohutu potentsiaal pakkuda pikaajalist kliimaalast kasu ning aidata olulisel määral kaasa liidu ja rahvusvaheliste pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisele. LULUCFi sektor panustab kliimamuutuste mõju leevendamisse mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. See sektor pakub samuti biomaterjale, mis võivad teataval määral asendada fossiil- või CO2-mahukaid materjale metsadest pärit vähese CO2-heitega taastuva biomassiga. Sellise asendamise puhul tuleks võtta kogu nende materjalide olelusringi alates tooraine tootmisest kuni töötlemis- ja tootmisetappideni arvesse. Biomajandus, sealhulgas materjalide asendamine, näiteks ehituses, sealhulgas bioenergia, mängib olulist rolli üleminekul mittefossiilsele majandusele. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad ja kooskõlas Pariisi kokkuleppega, on olulised metsade ja ressursside säästev majandamine ning süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus. Kuna LULUCFi sektorit iseloomustavad pikad ajavahemikud, on vaja pikaajalisi strateegiaid, et võimaldada pikas perspektiivis jätkusuutlikke investeeringuid.

Muudatusettepanek   9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Liit peaks saama üleilmselt juhtvaks jõuks LULUCFi sektoris tehtavate teadusuuringute ning säästvate, arenenud ja uuenduslike meetodite edendamisel ja eksportimisel ning keskkonnahoidlike tehnoloogiate levitamisel, selleks et kasvuhoonegaaside heidete piiramisega samaaegselt säilitada toiduainete tootmist, ning olema sellega oma rahvusvahelistele partneritele ja sealhulgas ka arenguriikidele eeskujuks. Selles valdkonnas tuleks tõhustada tulemuslikku koostööd ja partnerlust erasektori osapoolte, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Kliimamuutusi käsitlevate teadusuuringute rahastamise prioriteediks seadmine suurendaks LULUCFi sektori rolli kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Eelkõige aitaks ajavahemikuks 2021–2028 ette nähtud liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi suurendamine LULUCFi sektoris muu hulgas süvendada ja laiendada teadus- ja kohalike kogukondade teadmisi selle sektori toimimisest, kiirendada kestlikku innovatsiooni, soodustada üleminekut digitaalajastule, moderniseerida koolitust ja haridust, tugevdada LULUCFi sektori vastupanuvõimet ning jälgida bioloogilist mitmekesisust ja inimtegevust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Teadusuuringuid lagupuidu, eelkõige maapealse jämeda puitmaterjali ja maetud puitbiomassi rolli kohta nii majandatud kui ka majandamata metsades tuleks tugevdada, et suurendada metsade arvessevõtmise täpsust süsinikdioksiidi arvestuses ja ökosüsteemi süsiniku netobilansi arvutamises. Olemasolevad tõendid on piiratud, kuid need osutavad sellele, et lagupuit võib moodustada suure süsinikureservuaari ning lagupuidu kohapeale jätmine võib muu hulgas täita bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tähtsat rolli ja tuleb tunnistada selle tähtsat osa kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegias. See viide on oluline, võttes arvesse asjaolu, et metsade majandamisega võidakse soodustada lagupuidu eemaldamist näiteks energia saamise eesmärgil, ning mis tahes otsus kliimamuutuste nõuetekohase leevendamise ja nendega kohanemise kohta tuleks teha teadlikult ja teaduslikul alusel. Vastavasisulistele teadusuuringutele tuleks ajavahemikul 2017–2020 eraldada konkreetsed vahendid.

Muudatusettepanek   12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 d)  Liit on seoses ÜRO säästva arengu eesmärkidega võtnud kohustusi, mida võimaldab täita üksnes metsade nõuetekohane majandamine ning kohustus peatada metsaraadamine, anda sellele tagasikäik ja kiirendada taasmetsastamist.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 e)  Tuleks tagada troopikametsade raadamise terviklik käsitlus, võttes seejuures arvesse kõiki raadamist põhjustavaid tõukejõude ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel esitatud komisjoni avalduses sisalduvat eesmärki peatada hiljemalt 2030. aastaks maailma metsade pindala vähenemine ning vähendada 2020. aastaks troopikametsade koguraadamist praegusega võrreldes vähemalt poole võrra.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 f)  Metsi tuleks majandada vastutustundlikult ning nad peaksid andma riigi majanduse arengusse sisulise panuse ning pakkuma põllumajandustootjatele teostatavaid majanduslikke võimalusi, tingimusel et ei raadata õrnu ökosüsteeme, ei rajata istandusi turbaaladele, et kahjuliku sotsiaalse ja keskkonnamõju minimeerimiseks kasutatakse istandustes kaasaegseid agroökoloogilisi võtteid ning et tunnustatakse maaõigusi, põlisrahvaste kogukondade õigusi ning inimõigusi ja töötaja õigusi.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 g)  Täiustatud ja säästvad majandamistavad võivad aidata oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris. Tuleks edendada innovatiivsete tavade arendamist ja täiustatud majandamistavade kasutamist maaomanike poolt, näiteks täppispõllumajandust, täppismetsandust ja põllumajanduse agrodigiteerimist. Geoteabeteenustel ja Maa seirel põhinev järelevalve ning parimate tavade jagamine on võimalikud vahendid, mis aitavad liikmesriikidel saavutada oma eesmärke, mistõttu tuleks neid soodustada.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 h)  Agroökoloogia hõlbustab üleminekut lineaarsetelt toiduainete süsteemidelt ringsüsteemidele, mis jäljendavad looduslikke tsükleid ja võivad vähendada toidu ja põllumajanduseCO2- ja ökoloogilist jalajälge. On tähtis edendada nii agroökoloogiat kui ka agrometsandust, pidades silmas nende panust kliimamuutuste leevendamisse.

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks tingimata sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele, sealhulgas põllumajandus- ja metsamajandustootjatele, ning on vajalik, et liikmesriigid väldiksid selliseid kohustusi käesoleva määruse rakendamise ajal.

__________________

__________________

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Põllumajandus ja maakasutus on sektorid, millel on otsene ja ulatuslik mõju ELi bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele. Sel põhjusel on neid sektoreid mõjutava poliitika tähtis eesmärk tagada sidusus liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega. Lisaks sellele on olemas muud liidu poliitikavaldkonnad, millega võidakse stimuleerida tavasid, mis lähevad õigusaktidest tulenevatest miinimumnõuetest kaugemale ja annavad panuse kliimamuutustega tegelikule kohanemisele ja nende leevendamisele ning CO2 siduja hoidmisele ning avalike hüvede pakkumisele. Tuleks võtta meetmeid, et rakendada ja toetada meetmeid, mis on seotud metsade ja põllumaa terviklikku ja säästvat majandamist käsitlevaid leevendus- ja kohanemismeetmetega. Vaatamata sellele, et tuleb tunnistada põllumajanduse muude kui CO2-heite vähendamise suutlikkuse piiratust, peab põllumajandus andma õiglase panuse kliimamuutuste leevendamisse. Seda on võimalik saavutada muu hulgas täiustatud taimekasvatuse ergutamise abil, et suurendada mulla orgaanilist süsinikku. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama ÜPP ja käesoleva määruse vahelise kooskõla.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Märgalad on kõige tõhusamad ökosüsteemid CO2 säilitamiseks. Märgalade vähenemine liidus ei ole seega probleemiks mitte ainult bioloogilise mitmekesisuse jaoks, vaid ka suureks probleemiks kliima jaoks. Vastupidiselt võib märgalade kaitse ja taastamine tugevdada nii kaitsealaseid jõupingutusi ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet LULUCF sektoris. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suuniste täpsustamist, mis toimub 2019. aastal, tuleks samuti sellega seoses arvesse võtta.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul.

(8)  Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul. Kuna liit on kliimavaldkonnas juhtival kohal, peaksid liikmesriigid sellest vaikeväärtusest kõrvale kalduma ainult metsastatud maa puhul ja üksnes IPCC suunistes täpsustatud väga piiratud juhtudel. Kõrvalekaldumise võimaluse puhul võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid looduslikke ja ökoloogilisi tingimusi ning nende metsamaa sellest tulenevaid erinevusi.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada läbivaatamismenetlus, mis tagaks läbipaistvuse ja parandaks selle kategooria arvestuskvaliteeti.

(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest, mis liikmesriigiti oluliselt erinevad. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et käsitleda loodusliku ja riigiomase eripära mõju, nagu Horvaatia puhul, kus metsi ei olnud võimalik majandada tulenevalt riigi territooriumi okupeerimisest, Horvaatia iseseisvussõjast ning sõjaaegsest ja -järgsest olukorrast. Asjaomastes eeskirjades tuleks sätestada ka sidusus ning Euroopa metsad (Forest Europe – Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents) metsa säästva majandamise alased nõuded. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada liikmesriikide jaoks läbipaistev menetlus, et parandada auditeeritavust ja selle kategooria arvestuskvaliteeti.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  LULUCF sektori raietoodetest pärit heidetel on potentsiaal asendada heited heitkogustega kauplemise süsteemis ja jõupingutusi jagavates sektorites ning käesolevas määruses võib seda nii rõhutada kui ka arvesse võtta.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kui komisjon otsustab riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) kasutada ekspertidest koosneva läbivaatusrühma abi, peaks ta toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused) ning valima liikmesriikidest piisaval arvul eksperte.

(10)  Riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamiseks tuleks luua kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) ekspertidest koosnev läbivaatusrühm. Kõnealune ekspertrühm peaks toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused), ning liikmesriikidest tuleks valida piisaval arvul eksperte. Riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel peaks ekspertidest koosnev läbivaatusrühm konsulteerima nõukogu otsusega 89/367/EMÜ loodud alalise metsakomiteega ning sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata atmosfääri paiskuvat heidet ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et pakkuda stiimulid pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumaks kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.

(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata heidet tänu asendusefektile (arvestades teiste sektorite energia- ja CO2-mahukust – näiteks tsemenditootmise arvele langeb ligi 8 % maailma CO2-heitest) ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et tunnustada pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumat kasutamist ja seda stimuleerida, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt pigem muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal, kui kasutavad energia tootmiseks raietooteid. Et edendada ja kaasata soodsat asendusmõju veelgi rohkem, peaks komisjon delegeeritud õigusaktiga hõlmama raietoodete arvestusse rohkem tooteid. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Liikmesriike tuleks julgustada investeerima ennetavatesse meetmetesse, nagu säästvad majandamistavad, et vähendada looduslike häiringutega seotud ohte, vältides seeläbi negatiivset mõju CO2 siduvatele metsadele. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmiseks.

(14)  Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmiseks, ilma et sellega kahjustataks liidu kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamiseesmärkide üldist ambitsioonikust. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik kasutada raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad, majandatavat rohumaad ja vajaduse korral majandatavaid märgalasid ning, kui määruse (EL) [2017/... ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) artikli 7 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, majandatavat metsamaad hõlmavatest kombineeritud arvestuskategooriatest tulenevast kogu netosidumistest kuni 280 miljonit tonni, , et tagada oma kohustuste järgimine määruse (EL) [2017/... ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) raames.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimisega, mille kohta on komisjoni tööprogrammi kohaselt ette nähtud esitada ettepanek 2016. aasta lõpuks.

(15)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimist käsitleva määruse ettepanekuga, mille komisjon esitas 30. novembril 2016.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab liitu ja selle liikmesriike koostama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikud inventuurid kõigi kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise kohta, kasutades konventsiooniosaliste konverentsil kokku lepitud võrreldavaid meetodeid. Kasvuhoonegaaside inventuurid on olulised vähest CO2-heidet käsitleva mõõtme ellurakendamise jälgimiseks ning selleks, et hinnata kliimavaldkonna õigusnormide täitmist. Liikmesriikide kohustused riiklike inventuuride koostamise ja haldamise vallas on sätestatud komisjoni ettepanekus energialiidu juhtimist käsitleva määruse kohta.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil tuleks ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey) ning maa seire Euroopa programmi Copernicus. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.

(17)  Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse sihtotstarbeline inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey), maa seire Euroopa programmi Copernicus, eriti Sentinel-2 abil, ning Euroopa satelliitnavigatsiooni programme Galileo ja EGNOS, mida saab kasutada maakasutuse seire toetamiseks. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega, võttes aluseks IPCC kõige viimasena vastu võetud suunised, sealhulgas selle 2013. aasta märgalasid käsitlevas lisas kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suuniseid ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni suunisdokumente ja teabenõudeid. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse (EL) nr.../... (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.

(19)  Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi peaks komisjon avaldama teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolevas määruses ei tohi sätestada erasektori osalejate, sealhulgas põllumajandus- ja metsamajandustootjate arvepidamis- või aruandekohustusi.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolev määrus aitab liidul saavutada Pariisi kokkuleppe kohustusi ja eesmärke.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  alates 2026. aastast on majandatav märgala: selline maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad, muu märgalaks muudetud maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriik võib artikli 4 kohase kohustuse täitmisel arvesse võtta ka majandatavat märgala, mis on määratletud kui maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad ja muu maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala. Kui liikmesriik otsustab nii toimida, arvestab ta majandatava märgala heitkoguseid ja nende sidumist vastavalt käesolevale määrusele.

2.  Ajavahemikul 2021–2025 võib liikmesriik artikli 4 kohase kohustuse täitmisel arvesse võtta ka majandatavat märgala. Kui liikmesriik otsustab nii toimida, arvestab ta majandatava märgala heitkoguseid ja nende sidumist vastavalt käesolevale määrusele.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  „metsadega seotud heitkoguste võrdlustase“ – liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ajavahemikul pärast 2030. aastat püüavad liikmesriigid suurendada oma sidumisi, et need ületaksid nende heiteid. Komisjon teeb ettepaneku eesmärkide raamistiku kohta pärast 2030. aastat, mis hõlmab selliseid suuremaid sidumisi, kooskõlas liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide ja kohustustega Pariisi kokkuleppe raames.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).

1.  Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest ja muudest kategooriatest pärit heide ja selle sidumine, vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt vastuvõetud aruandlussuunistele ajavahemikuks 2021–2030. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi ja raietoodete puhul.

4.  Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi, (maapealse ja maetud) lagupuidu või majandatava metsamaa ja raietoodete puhul.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva.

2.  Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva, kui see on IPCC suuniste alusel nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Riiklikus arvestamises ei võeta arvesse metsastamismeetmeid, mis kohaldatavate bruto-neto arvestuseeskirjade kohaselt viiakse ajavahemikul 2017–2030 läbi märgaladel, sealhulgas turbaaladel, Natura 2000 võrgustikus ja direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud elupaikades, eelkõige looduslikel ja poollooduslikel rohumaadel ning looduslikus seisundis rabades ja soodes, ja muudel märgaladel, sealhulgas turbaaladel. Selliseid alasid võetakse vajaduse korral metsamaa kategooria sidumiste või heitkoguste puhul arvesse vaid pärast selle üleminekut majandatava metsamaa alla vastavalt artikli 5 lõikele 3.

Selgitus

Märgalade ja rohumaade metsastamine võivad suurendada mulla orgaanilise aine lagunemist, mitte siduda rohkem süsinikdioksiidi pinnasesse. Metsastamise pidev põhjendamine kliimaalaste eesmärkidega võib lisaks ohustada väärtuslikke ökosüsteeme.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui liikmesriik otsustab vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, teavitab ta ajavahemiku 2021–2025 kohta komisjoni sellest valikust 31. detsembriks 2020 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 31. detsembriks 2025.

3.  Kui liikmesriik otsustab vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, teavitab ta komisjoni sellest valikust 31. detsembriks 2020.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

4.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 mitte arvestada kohustuste täitmisel majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, annavad sellele vaatamata majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise kohta aru komisjonile.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Metsadega seotud heitkoguste võrdlustase on liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030.

1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme suhtes negatiivne, lisab liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil korrutatakse viiega.

2.  Kui lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on metsadega seotud heitkoguste võrdlusperioodi suhtes negatiivne, lisab liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil korrutatakse viiega. Liikmesriigid võivad lisada sellele 3,5 %-le majandatava metsamaa arvestuse puitplaatidest, saetud puidust ja lagupuidust tuleneva netosidumise teises, kolmandas ja neljandas lõigus kehtestatud tingimuste kohaselt.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Puitplaatidest tulenevat netosidumist, millele on osutatud artikli 9 punktis b, ja saetud puidust tulenevat netosidumist, millele on osutatud eelnimetatud artikli punktis c, võidakse arvestada eraldi väljaspool majandatava metsamaa netosidumist ja sellele lisaks, kuni 3 % ulatuses liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lagupuidu süsinikureservuaarist tulenevat netosidumist võidakse arvestada eraldi väljaspool majandatava metsamaa netosidumist ja sellele lisaks, kuni 3 % ulatuses liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimeses lõigus osutatud netosidumiste protsendimäär 3,5 %, millele on liidetud puitplaatidest, saetud puidust ja lagupuidust tuleneva majandatava metsamaa netosidumine, ei tohi kokku ületada 7 % liikmesriikide heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil, korrutatuna viiega.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 19902009 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava ja intensiivsuse jätkumisel, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.

Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja metsadega seotud heitkoguste uut võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 20002012 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava ja intensiivsuse jätkumisel, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas. Komisjon võib teha erandi baasperioodist 2000–2012, kui liikmesriik esitab põhjendatud taotluse, milles ta selgitab, miks selline erand on andmete kättesaadavuse, näiteks metsade inventuuri seisukohast vältimatult vajalik.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erandina teisest lõigust võib Horvaatia metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed välja arvutada, võttes arvesse selle territooriumi ühe osa okupeerimist aastatel 1991–1998, ning sõja ja sõjajärgse aja mõju oma territooriumi metsa majandamistavadele, jättes välja nende meetmete mõju metsa kui siduja arendamisele.

Muudatusettepanek   53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.

Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse, muu hulgas internetis, ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.

Muudatusettepanek   54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on kooskõla tagamiseks vajalik.

4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Kasutatud andmed käsitlevad kõige värskemat maakasutuse ja metsade seisundi kontrollitud arvestust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on vajalik kooskõla tagamiseks ning selleks, et teatada positiivsest panusest, mis tuleneb määratlemise ajal kehtinud metsade säästva majandamise poliitikast.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon vaatab riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on kavandatud metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel arvestatud lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib kavandatud metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada määral, mil see on nõutav lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmise tagamiseks.

5.  Ekspertidest koosnev läbivaatusrühm, mis moodustatakse vastavalt komisjoni otsusele C(2016)3301 ning koosneb komisjoni ja liikmesriikide esindajatest, vaatab, konsulteerides alalise metsakomitee ning metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühmaga, riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel liikmesriikide poolt arvestatud käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada ainult juhul, kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtted ja nõuded ei ole täidetud. Komisjon koostab kokkuvõtva aruande ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid esitavad komisjonile kõik esimeses lõigus nimetatud läbivaatamiseks ja hindamiseks küsitud andmed ja kogu teabe.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon võtab lõike 5 kohast läbivaatamist arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks. Kuni delegeeritud õigusakti jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.

6.  Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 5 kohast läbivaatamist ja hindamist ekspertidest koosneva läbivaatusrühma poolt arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks.

 

Kuni delegeeritud õigusaktide jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võtab artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse muutmiseks, ajakohastades raietoodete kategooriaid täiendavate toodetega, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks IPCC suunised ja tagades keskkonnaeesmärkidele vastavuse ning ajakohastades V lisas kindlaksmääratud vaikimisi määratud poollaguaegu, et kohandada neid tehnika arenguga.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja käesoleva artikli ja VI lisa alusel arvutatud statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“).

1.   Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja käesoleva artikli ja VI lisa alusel arvutatud statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“).

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Artiklis 15 osutatud aruandesse lisatakse hinnang käesolevas artiklis sätestatud paindlikkusmehhanismi mõju kohta.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Komisjoni 2027. ja 2032. aasta aruannetes esitatakse liidu majandatavatel metsamaadel tekkivate heitkoguste heite ja sidumise kumulatiivne saldo ning võrreldakse seda aastate 1990–2009 heitkoguste ja heite sidumise keskmiste näitajatega. Negatiivse kumulatiivse saldo korral teeb komisjon ettepaneku vastava koguse kompenseerimiseks ja selle kõrvaldamiseks liikmesriikide saastekvootidest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega .../...1a.

 

__________________

 

1a  Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus .../..., milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta (ELT L ..., ..., lk....).

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklites 3, 5, 8, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].

2.  Artiklites 3, 5, 8, 9, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2018. aastal alustatud hõlbustavat dialoogi avaldab komisjon teatise, milles hinnatakse, kas liidu kliima- ja energeetikavaldkonna seadusandlikud aktid vastavad Pariisi kokkuleppe eesmärkidele.

 

 

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning oma panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral esitada ettepanekuid.

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

(1)

ELT C 75, 10.3.2017, lk 103.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Taust

Detsembris 2015 saavutati Pariisis ajalooline õiguslikult siduv kliimakokkulepe. Kokkulepe kehtib 195 riigis üle maailma ning selle eesmärk on hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 2 °C ja teha jõupingutusi selle nimel, et temperatuuri tõus ei oleks suurem kui 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.

Seda, kui tähtis on võitlus kliimamuutustega rahvusvahelisel tasandil, näitas veelgi kliimamuutustega seotud meetmete silmapaistvus 17 kestliku arengu eesmärgis, mis sisalduvad kestliku arengu tegevuskavas 2030, mis jõustus ametlikult 1. jaanuaril 2016. Need uued eesmärgid kehtivad üldiselt kõigile ning nende eesmärk on võidelda vaesuse, ebavõrdsuse ja kliimamuutuste vastu järgmise 15 aasta jooksul.

Neid rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades otsustas Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobris ELi kliima- ja energiaalased eesmärgid kuni aastani 2030, mis hõlmasid eelkõige kasvuhoonegaaside heite vähemalt 40 % vähendamist võrreldes 1990. aasta tasemega. See eesmärk on ka ELi poolt Pariisi kliimakokkuleppe alusel võetud rahvusvaheline kohustus. Selle saavutamiseks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid HKSi sektoris 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega ja heitkoguseid HKSist välja jäävas sektoris 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega.

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF)

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) on kategooria ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestusraamistikus. See hõlmab elusa (maapealse ja maa-aluse) biomassi süsinikureservuaare, surnud orgaanilist ainet (lagupuit ja metsavaris) ning mulla orgaanilist süsinikku. Heitkogused on tingitud maakasutuse muutusest (nt püsikarjamaa muutmine põllumaaks) ja raadamisest. Sidumise puhul on ülekaalus CO2 neelamine olemasolevate ja uute metsade poolt. 2012. aastal moodustasid LULUCFi sektori netosidumised umbes 303 miljonit CO2-ekvivalendi tonni kogu ELis(1), mis vastab umbes 9 %-le teistest sektoritest pärit heitkogustest.

Praegune olukord

LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside heide ja sidumine on kuni 2020. aastani hõlmatud ainult Kyoto protokollist tulenevate rahvusvaheliste kohustustega.

Kavandatud määrusega loodaks õiguslik raamistik LULUCFi sektorist pärit kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta alates 2021. aastast, kaasates selle ELi kliimapoliitika raamistikku. LULUCF säiliks eraldi sambana, aga loodaks teatavad ühendused jõupingutuste jagamise süsteemiga (nn paindlikkuse klausel). Metsaomanike ja põllumajandustootjate meetmed metsades ja mullas talletunud süsiniku sidumiseks aitaksid nii täita ELi kliimamuutustega seoses võetud kohustusi.

Väljakutse ELi põllumajandusele ja metsandusele

Raportööri arvates on põllumajanduse ja metsanduse suhe kliimamuutustesse mitmemõõtmeline. Metsad katavad praegu üle 42 % ELi maismaast ning neil on väga suur potentsiaal leevendada kliimamuutusi CO2 sidumise ja talletamise kaudu. Teisest küljest peab metsandussektor rahuldama kasvavat nõudlust puidu järele, mida kasutatakse sageli biomajanduse lähteainena. Põllumajandus seisab silmitsi kasvava nõudlusega toidu ja sööda järele ning piiratud leevenduspotentsiaaliga. Mõlemad on kliimamuutuste suhtes väga kaitsetud, kuna need tegevused sõltuvad otseselt ilmastikutingimustest, nagu keskmised temperatuurid, sademed ja äärmuslikud kliimanähtused, ning neid mõjutavad kahjurite ja haiguste muutused. Pariisi kokkuleppega tunnistati eriti „toiduga kindlustatuse tagamise ja nälja kõrvaldamise esmatähtsust ja toidu tootmissüsteemide erilist haavatavust kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes“ ning selle eesmärk on edendada „vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist“. Vajadus tagada kooskõla toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustealaste eesmärkide vahel on sätestatud ka Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes.

See keerukas suhe tekitab LULUCFi sektori jaoks probleeme, aga ka ootusi ja võimalusi täita kliimamuutustes olulist rolli. Raportöör soovib oma raportis rõhutada neid erinevaid elemente.

Sidumised tulenevad taimede ja mulla võimest neelata ja talletada kasvuhoonegaase atmosfäärist fotosünteesiprotsessi abil. ELi metsad näiteks neelavad igal aastal peaaegu 10 %-le vastava määra kogu ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ning kujutavad endast olulist süsinikuvaru. Lisaks võib raietoodetel olla väga soodne asendusmõju, kui neid kasutatakse ehitusmaterjalina (asendavad energiamahukaid tooteid ja seovad süsinikku) või põletatakse energia saamiseks biomassina (asendavad fossiilkütuseid, kuid tekitavad kasvuhoonegaaside heidet).

ELi metsaliikide paljusus (taigametsad, okaspuu-mägimetsad jne) peegeldab liidu geograafilist ja klimaatilist mitmekesisust. Nende leviku määrab eelkõige kliima, mullatüüp, kõrgus merepinnast ja topograafia. Kui paljudes maakera piirkondades on raadamine endiselt suur probleem, siis ELis metsade pindala suureneb: aastatel 1990–2010 kasvas see ligikaudu 11 miljoni hektari võrra metsastamistöö ja loodusliku kasvu tulemusel ning tänu metsade säästva majandamise soodsale mõjule. Sotsiaal-majanduslikus mõttes annab metsade kasutamine loodusvarasid, eelkõige puitu. Peamised kasutusalad on energia tootmine (42 % mahust), saeveskid (24 %), paberitööstus (17 %) ja puitplaaditööstus (12 %). Umbes pool ELis tarbitavast taastuvenergiast saadakse puidust.

Raportööri seisukoht

Raportöör tunnistab sektori tohutut potentsiaali kliimamuutuste leevendamise seisukohast. Kuid seda on võimalik saavutada ainult tõhusa ja usaldusväärse arvestusega ELi tasandil ajavahemikul 2021–2030 ning kui negatiivset saldot keelav eesmärk ja võimalikud arvestusühikud saavutatakse võrreldavalt ja rangelt. Meie pikaajalised kliimaeesmärgid toetuvad ka LULUCFi sektori netosidumistele, kuid see ei tohiks kaasa tuua ambitsioonikuse vähenemist muudes sektorites. Tuleks ka teha vahet LULUCFi sektorist pärit nn rohelise CO2-heite ja fossiilkütuste põletamisel tekkiva CO2-heite vahel ning sellega seoses on äärmiselt oluline tugev sidusus ELi eri poliitikavaldkondade vahel. Lisaks ei tohiks subsidiaarsuse põhimõtet mingil juhul kahtluse alla seada.

Paindlikkus

Kavandatud paindlikkus LULUCFi määruse ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse vahel on kasulik vahend, et väärtustada ja stimuleerida metsanduse ja põllumajanduse kliimasõbralikke meetmeid ning nende eest premeerida. Seetõttu on raportöör seisukohal, et komisjoni kavandatud 280 miljonit tonni netosidumisi ei tohiks vähendada.

Metsastamine

Kuna metsade kasv ja katvus ELis erineb suuresti, on lähenemisviisid metsastamisele ja metsa majandamisele väga erinevad. Säästvat metsastamist tuleks ergutada, kuid selle panuse potentsiaali ei tohiks üle hinnata, arvestades muude maakasutuskategooriate olulist panust. Seepärast toetab raportöör metsastamisperioodi vaikeväärtust 20 aastat ja võimalikku erandit kuni 30 aastat. Kuid seda erandit kasutada soovivatel riikidel peaks olema kohustus oma taotlust põhjendada, järgides vähemalt rahvusvahelisi menetlusi ja suuniseid. Ajavahemiku täiendav pikendamine ei peaks olema võimalik, kuna see tooks kaasa ELi ambitsioonide taseme langemise.

Metsadega seotud heitkoguste võrdlustase

Selleks et tagada subsidiaarsuse põhimõtte täielik järgimine, ei peaks komisjonil olema võimalik otsustada üksi metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete kehtestamise üle. Raportöör toetab Kyoto eeskirjade täiustamist ja pakub välja kolmeetapilise protsessi:

1.  Liikmesriigid arvutavad metsadega seotud heitkoguste uue võrdlustaseme, millega ajakohastatakse kehtivaid väärtusi vastavalt Kyoto protokolli teisele kohustuste perioodile (II lisa). Kriteeriumid, mida tuleb järgida, on esitatud IV lisas.

2.  Vastavalt komisjoni otsusele (C(2016)3301) tuleb koostada ekspertidest koosnev läbivaatusrühm, kuhu kuuluvad komisjoni esindajad ja oluline arv riikide eksperte. See ekspertläbivaatus tuleks kujundada praeguste Kyoto eeskirjade järgi ja see peaks võimaldama vastastikuse eksperdihindamise sarnast protsessi liikmesriikide vahel.

3.  Komisjon võib metsadega seotud heitkoguste uusi võrdlustasemeid ümber arvutada ainult juhul, kui ei järgita IV lisa kriteeriumeid.

See protsess – sealhulgas kehtivaid Kyoto võrdlustasemeid ajakohastavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine – tuleks lõpule viia 2020. aasta lõpuks ehk enne esimese arvestusperioodi algust käesoleva määruse alusel. Pärast nende õigusaktide vastuvõtmist oleks liikmesriigil võimalus integreerida oma majandatavast metsamaast tulenevad arvestusühikud jõupingutuste jagamist käsitleva määruse alusel lubatud 280 miljoni CO2-ekvivalendi tonni suurusesse paindlikkusse.

Lisaks teeb raportöör ettepaneku kohandada võrdlusperioodi nii, et ajavahemik 1990–2009 muudetaks ajavahemikuks 2000–2012. See võimaldaks võtta paremini arvesse asjaolu, et kõik liikmesriigid ei ole võimelised esitama usaldusväärseid andmeid oma metsa (inventuuride) kohta 1990. aastatel. Lisaks sellele saaks tänu perioodi 2012. aastani pikendamisele täielikult integreerida ka kõige värskema lõpetatud Kyoto protokolli kohustuste perioodi.

Metsa majandamise ühikute piirmäär

Raportöör teeb ettepaneku muuta metsa majandamise ühikute piirmäära ja tõsta seda 3,5 %-lt liikmesriikide heitkogustest 7 %-le. Kuna komisjoni LULUCFi ettepanek raportööri muudetud kujul näeb ette tõhusa ja usaldusväärse arvestuse majandatava metsamaa kategoorias, tagab isegi suurem ülemmäär ikka veel keskkonnaeesmärkidele vastavuse ja võimaldab seejuures liikmesriikidele suuremat paindlikkust.

(1)

CO2-ekvivalent – kasvuhoonegaaside heite kogus, mis aitab 100-aastase ajavahemiku jooksul globaalsele soojenemisele kaasa sama palju kui ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) heide.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (3.5.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD))

Arvamuse koostaja: Florent Marcellesi

LÜHISELGITUS

Arengu seisukohast on ülioluline, et käesolev määrus oleks võimalikult ambitsioonikas. 1,5 °C eesmärk, millele on viidatud komisjoni ettepanekus, põhineb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) järeldustel, mis näitavad, et kliima suhtes tundlikud piirkonnad, näiteks väikesed arenevad saareriigid, Lõuna-Aasia läänerannik ja Aafrika põuapiirkonnad seisavad silmitsi ohtliku mõjuga, kui ülemaailmne temperatuuri tõus ületab seda taset. IPCC järelduste kohaselt eeldab 1,5 C eesmärgi saavutamine ja maailma vaeseimate piirkondade kaitsmine maakasutusest pärinevate nn negatiivsete heitkoguste tekitamist ja mitte ainult nende korvamismeetmena kasutamist.

Kui maailm vajab metsadest pärinevate negatiivsete heitkoguste tekitamist, nõuavad ülemaailmsed võrdse kohtlemisega seotud kaalutlused, et EL võtaks selles valdkonnas juhtrolli. Et austada vaesemate riikide „õigust areneda“, peaks EL võtma endale võimalikult suure vastutuse metsade kaitsmise eest, mis peab toimuma ülemaailmselt, eriti olukorras, kui määrus saab olema maailmas esimene katse määrata kindlaks, kuidas maakasutusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine integreeritakse ülemaailmsesse süsinikdioksiidi arvestusse. See loob olulise pretsedendi muu maailma jaoks, ning seda kasutatakse peaaegu kindlasti eeskujuna rahvusvahelistel läbirääkimistel. Nagu on märgitud komisjoni ettepanekus, on maal mitmeid eesmärke, näiteks toiduainete tootmine, mida tuleb kõrvutada maa CO2 sidumise potentsiaaliga. See on veelgi olulisem arenguriikides, kus suur osa elanikkonnast elab maapiirkondades ja sõltub sellest oma elatise saamisel. Samal põhjusel peaks määrus sisaldama ka rahvusvahelisi valdusõiguse norme, et tagada kaitse sätestamine rahvusvahelistes maakasutuse arvestuseeskirjades. Need normid on veelgi olulisemad riikides, kus tavaõigusi ei ole õigusnormides selgesõnaliselt tunnustatud ning kus maapiirkondade põliselanikke on looduskaitseprojektide tõttu ümber asustatud. Uute maapiirkondade metsastamise asemel tuleks määrusega edendada seniste maastike taastamist. See vähendab ohtu, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris teostatavad kliimameetmed muudavad võimatuks muud olulised maakasutusviisid, näiteks toiduainete tootmise, mis on eriti tähtis arenguriikide jaoks.

Eelnimetatud põhjustel soovib raportöör teha komisjoni ettepanekus järgmised muudatused:

•  Ettepaneku kliimaalaste eesmärkide ulatuse laiendamine järgmiste meetmete abil:

–  maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sisemise eesmärgi suurendamine;

–  arvestuseeskirjade tugevdamine;

–  märgalade taastamise stimuleerimine;

–  määruse eesmärkide ulatuse läbivaatamine.

•  Võimaluse korral tuleks määrusega stimuleerida tegevust, mis uute maapiirkondade metsastamise asemel suurendab seniste maakasutusviiside CO2 sidumise võimet (agroökoloogia või majandatavate põllu- ja karjamaade taastamise kaudu).

•  Käesoleva määruse rakendamiseks läbi viidavad tegevused peaksid olema kooskõlas maaomandi õiguste kaitse rahvusvaheliste normidega.

•  Käesoleva määruse rakendamiseks läbiviidavad tegevused peaksid samuti olema kooskõlas ELi enda bioloogilise mitmekesisuse nõuetega, millel on oluline mõju arengule, kuna miljardite inimeste elu Maal sõltub ökosüsteemide bioloogilisest mitmekesisusest.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015.10

(3)  5. oktoobril 2016 ratifitseeris Euroopa Liit ametlikult Pariisi kokkuleppe, mis teeb võimalikuks selle jõustumise 4. novembril 2016. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015.10 Liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihteesmärgid on kooskõlas ka liidu ja selle liikmesriikide võetud kohustusega saavutada 2030. aastaks rahvusvaheliselt kokku lepitud säästva arengu eesmärgid, eelkõige eesmärk nr 13, mis puudutab kliimamuutuste kui globaalprobleemi leevendamisele suunatud kiireid meetmeid, muu hulgas heitkoguste piiramist ja kliimaoludele vastupidavuse suurendamist.

_________________

_________________

10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor võib anda väga suure panuse liidu rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmisse. Maa haldamine peab, eelkõige sellest kohalikele kogukondadele ja toiduainetega kindlustatusele tuleneva mõju osas, vastama poliitikavaldkondade sidususe ja säästva arengu vajadustele. Seda arvestades peaks liidu tegevuspoliitika LULUCF-sektoris olema kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususega, eriti selle ökoloogilise ja majandusliku mõõtmega, et tugevdada sünergiat ja tagada rahvusvahelise kliimapoliitika soodne mõju kolmandatele riikidele.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks.

(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, mis eeldab, et maailm jõuaks nn negatiivsete heitkoguste ajajärku, kus on keskne koht metsadel. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised oma järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused ette valmistama, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Lisaks kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalustama inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heitkogused sidujates seotud kasvuhoonegaaside kogustega ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade kaitsmiseks ja vajaduse korral nende toime tõhustamiseks.

Selgitus

Et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C ning –juhul kui väljakuulutatud riiklike panuste kõrval ei toimu kasvuhoonegaaside heitkoguste kujunemises radikaalseid muutusi – alla 2 °C, on vaja leida viise süsinikdioksiidi eemaldamiseks atmosfäärist ehk nn negatiivsete heitkoguste tekitamiseks. ELi jaoks on kõige lihtsam viis selle saavutamiseks suurendada heitkoguste sidumist maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori poolt. Käesolev määrus on seepärast ELi jaoks tähtis sammas Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks vajalike negatiivsete heitkoguste saamiseks tuleks CO2 atmosfäärist eemaldamist maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kaudu käsitleda liidu kliimapoliitika omaette sambana.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Käesoleva määrusega kehtestatakse oluline ülemaailmne pretsedent maaga seotud heitkoguste ja nende sidumise integreerimiseks Pariisi kokkuleppest tulenevatesse riiklikult kindlaksmääratud panustesse. Seepärast on oluline järgida võrdse kohtlemise ja säästva arengu põhimõtteid ning vaesuse vähendamisele suunatud püüdlusi ning austada ja edendada rahvusvahelisi inimõiguste alaseid kohustusi ja põlisrahvaste õigusi, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes.

Selgitus

Käesolev määrus on esimene katse maailmas kehtestada maakasutuse sektori jaoks arvestuseeskirjad ning integreerida need riiklikult kindlaksmääratud panustesse. Seda võib kasutada maakasutuse arvestuseeskirjade lähtepunktina ka väljaspool ELi. Seepärast on tähtis, et see hõlmaks selliseid põhimõtteid nagu maaõiguste austamine ja maakasutusest pärinevate heitkoguste käsitlemine omaette sambana, sest need on ilmselt veelgi olulisemad kolmanda maailma riikides, kus vaesusest mõjutatud kogukonnad on CO2 sidumise projektide tõttu toimuva ümberasutamise ees veelgi kaitsetumad.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Liit peaks saama üleilmselt juhtvaks jõuks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris tehtavate teadusuuringute ning säästvate, arenenud ja uuenduslike meetodite edendamisel ja eksportimisel ning keskkonnahoidlike tehnoloogiate levitamisel, selleks et kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisega samaaegselt säilitada toituainete tootmist, ning olema sellega oma rahvusvahelistele partneritele ja sealhulgas ka arenguriikidele eeskujuks. Selles valdkonnas tuleks tõhustada tulemuslikku koostööd ja partnerlust erasektori osapoolte, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Käesoleva määruse rakendamine peaks toimuma Pariisi kokkuleppe kohaldamisala piires, kusjuures eriti tähtis on tagada kõigi ökosüsteemide puutumatus ning kaitsta metsaaladel elavate kogukondade vastupanuvõimet ja elatusvõimalusi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b)  Kliimamuutused mõjutavad sügavalt kogu maailma inimkogukondi. Pariisi kokkuleppe kohaselt on liit kohustunud kliimameetmete elluviimisel austama, edendama ja arvesse võtma oma kohustusi seoses inimõigustega, õigusega tervisele ning põlisrahvaste, kohalike kogukondade, migrantide, laste, puudega isikute ja kaitsetute isikute õigustega. Sellele lisaks liit austab, edendab ja võtab arvesse oma kohustusi seoses õigusega arengule, soolise võrdõiguslikkusega, naiste võimaluste suurendamisega ja eri põlvkondade võrdse kohtlemisega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 c)  Tuleks tagada troopikametsade raadamise terviklik käsitlus, võttes seejuures arvesse kõiki raadamist põhjustavaid tõukejõude ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel esitatud komisjoni avalduses sisalduvat eesmärki peatada hiljemalt 2030. aastaks maailma metsade pindala vähenemine ning vähendada 2020. aastaks troopikametsade koguraadamist praegusega võrreldes vähemalt poole võrra.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 d)  Liit on seoses ÜRO säästva arengu eesmärkidega võtnud kohustusi, mida võimaldab täita üksnes metsade nõuetekohane majandamine ning püüdlus peatada metsaraadamine, anda sellele tagasikäik ja kiirendada taasmetsastamist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 e)  Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile tuleks käesolevas määruses järgida riigipõhist, sooteadlikku, kaasavat ja läbilõhki läbipaistvat käsitlust ning arvestada kaitsetute inirühmade, kogukondade ja ökosüsteemidega. Ning selleks, et ühildada määruse kohaldamine sobivate sotsiaalmajanduslike ja ökoloogiliste tegevuspoliitikate ja meetmetega, tuleks võtta määruse aluseks ja suuniseks parimad olemasolevad teaduslikud ja vajaduse korral traditsioonilised teadmised ning põlisrahvaste ja kohalike elanike teadmised.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 f)  Metsi tuleks majandada vastutustundlikult ning nad peaksid andma riigi majanduse arengusse sisulise panuse ning pakkuma põllumajandustootjatele teostatavaid majanduslikke võimalusi, tingimusel et ei raadata õrnu ökosüsteeme, ei rajata istandusi turbaaladele, et kahjuliku sotsiaalse ja keskkonnamõju minimeerimiseks kasutatakse istandustes kaasaegseid agroökoloogilisi võtteid ning et tunnustatakse maaõigusi, põlisrahvaste kogukondade õigusi ning inimõigusi ja töötaja õigusi,

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolev määrus aitab liidul täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi ja eesmärke.

Selgitus

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus on üks sammas liidu Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks. Liit on võtnud kohustuse hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C ning püüda jätkuvalt hoida temperatuuri tõus allpool 1,5 °C taset. Pariisi kokkuleppe kohustuste täitmine on tähtis, et vältida ohtlikku mõju kliimamuutuste suhtes kõige tundlikumatele piirkondadele, sealhulgas väikestele arenevatele saareriikidele, Lõuna-Aasia läänerannikule ja Aafrika põuapiirkondadele.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  majandatavad märgalad: selline maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad, muu märgalaks muudetud maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala.

Selgitus

Turbaalad ja märgalad kujutavad endast suure kaitseväärtusega elupaiku, kus asuvad mõned ELi ja maailma kõige olulisemad süsinikuvaramud. Nende kahjustamise korral hakkavad nad õhku paiskama suurel hulgal kasvuhoonegaase. Selle tagamiseks, et määrus pakuks õigeid stiimuleid selliste süsinikusidujate säilitamiseks ja taastamiseks, tuleks märg- ja turbaalade üle arvepidamine teha kohustuslikuks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõike 1 mõisteid teaduse või tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suunistes (edaspidi „IPCC suunised“) esitatud asjaomaste mõistete muudatuste vahel.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõike 1 mõisteid teaduse või tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suunistes (edaspidi „IPCC suunised“) ja nende suuniste 2013. aasta märgalasid käsitlevas lisas esitatud asjaomaste mõistete muudatuste vahel.

Selgitus

Kõiki valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hiljutisi arvestusmeetodeid tuleks arvesse võtta.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid püüavad suurendada kasvuhoonegaaside sidumist ajavahemikuks 2021–2025 ja 2026–2030. Sellele järgnevatel aastatel suurendatakse käesoleva määruse kohaselt arvestatavate, kõigi liikmesriikide seotavate kasvuhoonegaaside kogumahtu kooskõlas liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega.

Selgitus

Et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C ning oluliselt alla 2 °C, peame teadusandmete põhjal rakendama vahendeid süsinikdioksiidi eemaldamiseks atmosfäärist ehk nn negatiivsete heitkoguste tekitamiseks. Negatiivsete heitkoguste saavutamiseks ei piisa, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor seob/neeldab oma heitkogustega võrdsel hulgal heitkoguseid, vaid ta peab neid siduma sellest rohkem.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid peavad arvestust metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise üle, arvutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 iga aasta koguheite ja kogusidumise.

1.  Liikmesriigid peavad arvestust raadamisest tingitud heitkoguste ja maade metsastamisega saavutatud heitkoguste sidumise üle, arvutades välja ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 iga aasta koguheite ja kogusidumise.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 1990–2009 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava ja intensiivsuse jätkumisel, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.

Riiklik metsanduse arvestuskava, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas, sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsaga seotud heitkoguste võrdlusperioodi, ning selle aluseks on eeldus, et jätkuvad senised, antud riigi metsades aastatel 1990–2009 dokumenteeritud metsamajandusvõtted ja majandamise intensiivsus metsatüüpide ja vanuseklasside lõikes, ning samuti säilib energia tootmiseks kasutatava biomassi ja puitmaterjalina kasutatava biomassi vaheline suhe.

Selgitus

Biomassi kasutamine puitmaterjalina (pikema elueaga toode) tähendab kliima seisukohast toote paremat kasutamist võrreldes metsast pärit biomassi kasutamisega energia tootmiseks (kohene oksüdeerimine). Kui raiete intensiivsus jääb samaks, kuid energia tootmiseks kasutatava puidu osakaal suureneb, vabaneb rohkem CO2, ja seda tulemust tuleks võrdlustasemega kõrvutada.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja nende gaaside sidumise lisamine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

12.9.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Florent Marcellesi

30.11.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.2.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Cristian Dan Preda, Elly Schlein, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Rübig, Judith Sargentini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Xabier Benito Ziluaga, Dariusz Rosati

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Paavo Väyrynen

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga

NI

Eleftherios Synadinos

PPE

György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Cristian Dan Preda, Dariusz Rosati, Paul Rübig, Bogdan Brunon Wenta, Željana Zovko, Anna Záborská

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Elly Schlein

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Judith Sargentini

0

 

 

2

0

ECR

Nirj Deva, Eleni Theocharous

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (1.6.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD))

Arvamuse koostaja: Marisa Matias

LÜHISELGITUS

Pariisi kokkulepe võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul, mis toimus 2015. aasta detsembris Pariisis. See kokkulepe on globaalne verstapost ühistegevuse tõhustamiseks ja kiirendab kogu maailmas üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale ja sellega asendatakse lähenemisviis, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga. Võetakse kasutusele poliitika, et saavutada ELi siduv kohustus vähendada liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kokkuleppes on seatud pikaajaline eesmärk ja selles on öeldud, et maakasutuse ja metsamajandamise panus on kliimamuutuste leevendamise pikaajaliste eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks, kuidas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor kaasatakse alates 2021. aastast ELi kliimapoliitika raamistikku. Kuni selle ajani on ELile ja igale liikmesriigile Kyoto protokolliga (mille kehtivus lõpeb 2020. aasta lõpus) kehtestatud piirangud, sest nad peavad tagama, et LULUCFi sektor ei põhjusta täiendavaid heitkoguseid. Seega tuleb LULUCFi sektori haldamist edasi arendada ELi siseselt.

Arvamuse koostaja väljendab komisjoni ettepaneku üle heameelt. Ta usub, et see on ambitsioonikas ettepanek, mis toetab vajadust kindlama arvestuskorra järele, mille eesmärk on aidata kaasa 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite 40 % vähendamise eesmärgile.

Arvamuse koostajale teeb muret komisjonile antud artiklites 3, 5, 8, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. See õigus on antud määramata ajaks. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku piirata seda aega viie aastaga kooskõlas aruandlusperioodi ajavahemikega 2021–2025 ja 2026–2030.

Maakasutus ja metsandus on tõhusa kliimapoliitika toetamisel ainulaadse positsiooniga. Seda seetõttu, et kõnealune sektor mitte ainult ei paiska õhku kasvuhoonegaase, vaid suudab ka vähendada atmosfääri CO2 sisaldust. Metsasektori panus ja pakutavad võimalused on ringmajanduse rakendamisel äärmiselt olulised.

Käesolevas ettepanekus käsitleb arvamuse koostaja sektori tähtsamaid valdkondi vastavalt ITRE-komisjoni pädevustele, sealhulgas:

a)  rahastamise suurendamine metsamajanduse valdkonnas, võttes arvesse geograafilist mitmekesisust;

b)  ELi kosmoseprogrammide (nt Copernicuse Maa seire satelliidisüsteem) kasutamine, mis pakub väärtuslikku tuge LULUCFi tegevuse järelevalves;

c)  toiduga kindlustatus ja bioloogiline mitmekesisus;

d)  rahvusvahelised lepingud ja vastavus ELi õigusele;

e)  mõju liikmesriikidele ja ELi tasandi arvestussüsteemidele;

f)  paindlikkus;

g)  puidust ja mittepuidulistest metsasaadustest pika kasutuseaga tooted;

h)  metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  10. juunil 2016 esitas komisjon ettepaneku, mille kohaselt EL peaks ratifitseerima Pariisi kokkuleppe. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015.10

(3)  Nõukogu ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 5. oktoobril 2016. aastal pärast seda, kui Euroopa Parlament oli 4. oktoobril 2016. aastal andnud oma nõusoleku, ning kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. aastal. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015.10

__________________

__________________

10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks.

(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, mis teadlaste sõnul eeldab, et maailmas algaks heitkoguste vähenemise ja nn negatiivsete heitkoguste ajajärk. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja, et kokkuleppe osalised suurendaksid oma ühiseid jõupingutusi kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja globaalse soojenemise piiramiseks. Liit peab olema endiselt eeskujuks ja suurendama kliimaga seotud jõupingutusi Pariisi kokkuleppe eesmärgi täitmiseks vajaliku tasemeni. Kokkuleppe osalised peaksid koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks. Pariisi kokkuleppes rõhutatakse metsade säästva majandamise rolli heite ja selle sidumise tasakaalu eesmärgi saavutamisel ning kliimamuutustega kohanemise edendamisel.

Muudatusettepanek   5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Käesolev määrus peaks aitama üle minna vähese CO2-heitega majandusele ja saavutada Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärgid, tagades samal ajal liidu bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide piisava kaitse muu hulgas kohanemismeetmete kaudu. Sellega seoses tuleks järgida kooskõla ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, jõupingutuste jagamise otsusega, liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga ja metsastrateegiaga, linnudirektiiviga ja elupaikade direktiiviga.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus.

(6)  LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet, säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid ning andes pikaajalisi biomaterjale, mis võivad toimida ajutiste süsinikuvarudena ja süsiniku aseainetena. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus. Pikas perspektiivis aitab kliimamuutuste mõju kõige püsivamalt leevendada metsade säästva majandamise strateegia, mille eesmärk on säilitada või suurendada metsade süsinikuvarusid ja seejuures toota igal aastal säästval tasemel kogus metsamaterjale.

Muudatusettepanek   7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Kliimamuutusi käsitlevate teadusuuringute rahastamise prioriteediks seadmine suurendaks LULUCFi sektori rolli kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Eelkõige aitaks aastateks 2021–2028 ette nähtud liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmi hoogustamine

LULUCFi sektoris muu hulgas süvendada ja laiendada teadus- ja kohalike kogukondade teadmisi selle sektori toimimisest, kiirendada kestlikku innovatsiooni, soodustada üleminekut digitaalajastule, moderniseerida koolitust ja haridust, tugevdada LULUCFi sektori vastupanuvõimet ning jälgida bioloogilist mitmekesisust ja inimtegevust.

Muudatusettepanek   8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL11 on esimese sammuna sätestatud LULUCFi sektorist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitika kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse LULUCFi sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks tingimata sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ja kohustus tagada, et kogu LULUCFi sektor ei tekitaks netoheidet. Selles ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele ning on vajalik, et liikmesriigid väldiksid selliseid kohustusi käesoleva määruse rakendamise ajal.

_________________

_________________

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).

Selgitus

Praegu on esimene kord, kui LULUCFi eeskirjad liidetakse õiguslike kohustustega ELi kliimaraamistikus. Eraõiguslikele isikutele tuleb kinnitada, et ettepanek ei avalda neile haldusmõju. Seega on ka oluline, et liikmesriigid teeksid kõik võimaliku, et vältida eraõiguslikele isikutele koormuse lisamist.

Muudatusettepanek   9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul.

(8)  Selleks et määrata kindlaks heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, tuleks kasutada iga aastal määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks IPCC suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul. Kuid arvestades liikmesriikide erinevaid looduslikke ja ökoloogilisi olusid, muu hulgas erinevate geograafiliste ja kliimatingimuste tõttu, mis mõjutavad süsinikuvarude muutuse üleminekuperioodi tegelikku pikkust, tuleks lubada sellest vaikeväärtusest kõrvale kalduda, kui see on IPCC suuniste kohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek   10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada läbivaatamismenetlus, mis tagaks läbipaistvuse ja parandaks selle kategooria arvestuskvaliteeti.

(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest ning neid erinevusi liikmesriikide vahel tuleks arvestada. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada läbivaatamismenetlus, mis tagaks läbipaistvuse ja parandaks selle kategooria arvestuskvaliteeti.

Muudatusettepanek   11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kui komisjon otsustab riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) kasutada ekspertidest koosneva läbivaatusrühma abi, peaks ta toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused) ning valima liikmesriikidest piisaval arvul eksperte.

(10)  Kui ja kuni komisjon otsustab riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) kasutada ekspertidest koosneva läbivaatusrühma abi, peaks ta toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused) ning valima liikmesriikidest piisaval arvul eksperte.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Rahvusvaheliselt kokkulepitud IPCC suunistes on kirjas, et biomassi põletamisel tekkiva heite väärtuseks võib energeetikasektoris arvestada nulli, tingimusel et kõnealune heide arvestatakse LULUCFi sektoris. Määruse (EL) nr 601/2012 artikli 38 ja määruse (EL) nr 525/2013 sätete kohaselt arvestatakse biomassi põletamisel tekkivat heidet ELis nullväärtusega, seega saaks kooskõla IPCC suunistega tagada ainult siis, kui seda heidet arvestataks korrektselt käesoleva määruse alusel.

(11)  Rahvusvaheliselt kokkulepitud IPCC suunistes on kirjas, et biomassi põletamisel tekkiva heite väärtuseks võib energeetikasektoris arvestada nulli, tingimusel et kõnealune heide arvestatakse LULUCFi sektoris. Määruse (EL) nr 601/2012 artikli 38 ja määruse (EL) nr 525/2013 sätete kohaselt arvestatakse biomassi põletamisel tekkivat heidet ELi raames nullväärtusega, seega saaks kooskõla IPCC suunistega tagada ainult siis, kui seda heidet arvestataks korrektselt käesoleva määruse alusel. Käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirjad ei tohiks takistada säästva biomassi kasutamist energeetikasektoris heite tekitamise kaudu LULUCFi sektoris.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata atmosfääri paiskuvat heidet ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et pakkuda stiimulid pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumaks kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.

(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata atmosfääri paiskuvat heidet ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et pakkuda stiimulid pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumaks kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal. Et edendada ja kaasata soodsat asendusmõju veelgi rohkem, peaks komisjon delegeeritud õigusaktiga hõlmama raietoodete arvestusse rohkem tooteid. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Arvestades, et viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist ega takistada liikmesriike võtmast ennetavaid meetmeid, näiteks tegemast investeeringuid looduslike häiringute ohu vähendamiseks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimisega, mille kohta on komisjoni tööprogrammi kohaselt ette nähtud esitada ettepanek 2016. aasta lõpuks.

(15)  Selleks et tagada ja kindlustada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe aruandlus ja kontroll, tuleks käesoleva määrusega lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded ning käesoleva määruse kohastes vastavuskontrollides tuleks neid aruandeid arvesse võtta. Seega tuleks määrust (EL) nr 525/2013 vastavalt muuta. Neid sätteid võib täiendavalt ühtlustada, et võtta arvesse mis tahes asjakohaseid muudatusi seoses energialiidu integreeritud juhtimisega, mille kohta on komisjoni tööprogrammi kohaselt ette nähtud esitada ettepanek 2016. aasta lõpuks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab liitu ja selle liikmesriike koostama, korrapäraselt ajakohastama, avalikustama ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikud inventuurid kõigi kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende sidujates sidumise kohta, kasutades konventsiooniosaliste konverentsil kokku lepitud võrreldavaid meetodeid. Kasvuhoonegaaside inventuurid on olulised vähest CO2-heidet käsitleva mõõtme ellurakendamise jälgimiseks ning selleks, et hinnata kliimavaldkonna õigusnormide täitmist. Liikmesriikide kohustused riiklike inventuuride koostamiseks ja juhtimiseks on sätestatud määruses (energiajuhtimise kohta, COM(2016) 759).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Euroopa Keskkonnaamet peaks vajaduse korral kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga aitama komisjoni kasvuhoonegaaside heite ja sidumise iga-aastase aruandluse süsteemi osas, poliitikasuundi ja meetmeid ning riiklikke prognoose käsitleva teabe ning kavandatavate täiendavate poliitikasuundade ja meetmete hindamisel, aga ka komisjoni poolt kooskõlas käesoleva määrusega tehtud vastavushindamiste tegemisel.

(16)  Euroopa Keskkonnaamet (EEA) peaks vajaduse korral kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga aitama komisjoni kasvuhoonegaaside heite ja sidumise iga-aastase aruandluse süsteemi osas, poliitikasuundi ja meetmeid ning riiklikke prognoose käsitleva teabe ning kavandatavate täiendavate poliitikasuundade ja meetmete hindamisel, aga ka komisjoni poolt kooskõlas käesoleva määrusega tehtud vastavushindamiste tegemisel.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil tuleks ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey) ning maa seire Euroopa programmi Copernicus. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.

(17)  Andmete kogumise ja metoodika parandamiseks tuleks teha maakasutuse sihtotstarbeline inventuur ja saadud andmed teatada, kasutades iga maatüki geograafilist jälgimist ning järgides riiklikke ja ELi andmekogumissüsteeme. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sh maakasutuse raamuuringut LUCAS (Land Use Cover Area frame Survey), maa seire Euroopa programmi Copernicus, eriti Sentinel-2 abil, ning Euroopa satelliitnavigatsiooni programme Galileo ja EGNOS, mida saab kasutada maakasutuse seire toetamiseks. Andmehaldus, k.a andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) sätetele.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva määruse põhieesmärk on aidata täita üleilmset kohustust temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja jätkata pingutusi globaalse soojenemise hoidmiseks 1,5 °C piires.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  majandatavad märgalad: selline maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala ja asulad, muu märgalaks muudetud maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriik võib artikli 4 kohase kohustuse täitmisel arvesse võtta ka majandatavat märgala, mis on määratletud kui maa, mille kasutuseks on märgitud märgalaks jääv märgala, märgalaks muudetud asulad ja muu maa ning asulateks ja muuks maaks muudetud märgala. Kui liikmesriik otsustab nii toimida, arvestab ta majandatava märgala heitkoguseid ja nende sidumist vastavalt käesolevale määrusele.

2.  Liikmesriigid, kellel [jõustumise kuupäev] puudub eraldi arvestuskategooria majandatavate märgalade jaoks, võivad kasutada alates [jõustumise kuupäev] viieaastast üleminekuperioodi, et koguda majandatavate märgalade kohta usaldusväärseid ja läbipaistvaid andmeid ning luua aruandlussüsteem vastavalt käesolevale määrusele. Andmete ja aruandlussüsteemi asjakohasust hinnatakse artiklis 12 osutatud vastavuskontrolli raames.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Metsastatud maa, raadatud maa ja majandatava metsamaa arvestuse puhul lisavad liikmesriigid raietoodetega seotud kategooria vastavalt artiklile 9.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõike 1 mõisteid teaduse või tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suunistes (edaspidi „IPCC suunised“) esitatud asjaomaste mõistete muudatuste vahel.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõike 1 mõisteid teaduse või tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suunistes ja kõigis asjaomastes IPCC täiendavates suunistes (edaspidi „IPCC suunised“) esitatud asjaomaste mõistete muudatuste vahel.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030 tagab iga liikmesriik artiklis 11 sätestatud paindlikkusmeetmeid silmas pidades, et heide ei ületa sidumist, arvutatuna nende territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana ning arvestatuna kooskõlas käesoleva määrusega.

Ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030 tagavad liikmesriigid miinimumstandardina, et heide ei ületa sidumist, arvutatuna nende territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana ning arvestatuna kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Selleks et täita Pariisi kokkuleppega võetud liidu pikaajalisi kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile tegevuskava, mis on kooskõlas määruses [energiajuhtimise kohta, COM (2016) 759] sätestatud menetlusega ning milles püstitatakse pikaajalised eesmärgid, et suurendada sidumist, süsinikuvarusid ja metsade säästva majandamise tavasid.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Riikliku arvestuse koostamisel tagavad liikmesriigid, et maakasutustegevus on kooskõlas liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga ja metsastrateegiaga.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva.

2.  Erandina nõudest kohaldada artikli 5 lõikes 3 sätestatud vaikeväärtust, võib liikmesriik kanda põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad ja muu maa sellise maa metsamaaks muudetud maa maakasutuskategooria alt metsamaaks jääva metsamaa kategooria alla 30 aastat pärast muutmiskuupäeva. Erandi tegemise otsus peab põhinema IPCC suunistel ja saama artikli 8 lõike 5 kohaselt moodustatud läbivaatusrühma heakskiidu.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

4.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad IV lisa A osas sätestatud kriteeriumide alusel uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Nad esitavad komisjonile ajavahemiku 2021–2025 kohta riikliku metsanduse arvestuskava, sh uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme, 31. detsembriks 2018 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 30. juuniks 2023.

Liikmesriigid määravad IV lisa A osas sätestatud kriteeriumide alusel uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Nad esitavad komisjonile ajavahemiku 2021–2025 kohta riikliku metsanduse arvestuskava, sh uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme, 31. detsembriks 2018 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 30. juuniks 2023. Liikmesriikide taotlusel annab komisjon suuniseid ja tehnilist abi.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 19902009 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava ja intensiivsuse jätkumisel, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.

Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praegusel, riigimetsade puhul perioodi 20212025 kohta kuni 2017. aastani ja perioodi 2026–2030 kohta kuni 2022. aastani metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise taval, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.

Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse, muu hulgas internetis, ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on kooskõla tagamiseks vajalik.

4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Kasutatud andmed käsitlevad kõige värskemat maakasutuse ja metsade seisundi kontrollitud arvestust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on vajalik kooskõla tagamiseks ning selleks, et teatada positiivsest panusest, mis tuleneb määratlemise ajal kehtinud metsade säästva majandamise poliitikast.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon vaatab riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on kavandatud metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel arvestatud lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib kavandatud metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada määral, mil see on nõutav lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmise tagamiseks.

5.  Komisjonist valitud ekspertidest koosnev läbivaatusrühm ja liikmesriigid vaatavad riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindavad, kui suures ulatuses on kavandatud metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel arvestatud lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Liikmesriigid esitavad läbivaatusrühmale kõik läbivaatamise ja hindamise läbiviimiseks küsitud andmed ja kogu teabe. Asjaomane liikmesriik arvutab kavandatud metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber määral, mil see on nõutav lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmise tagamiseks. Läbipaistvuse parandamiseks koostab komisjon kokkuvõtva aruande soovitustega ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks, muu hulgas internetis avaldamise kaudu.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon võtab lõike 5 kohast läbivaatamist arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks. Kuni delegeeritud õigusakti jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.

6.  Komisjon võtab lõike 5 kohast läbivaatamist arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks. Esimene neist delegeeritud õigusaktidest, mille aluseks on lõike 3 alusel liikmesriikide esitatud arvestuskavad, võetakse vastu hiljemalt 31. detsembril 2019. Kuni delegeeritud õigusakti jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 6 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 kohases raietoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas kindlaksmääratud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest raietoodete süsinikureservuaaris seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

Liikmesriigid arvestavad heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas kindlaksmääratud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest raietoodete süsinikureservuaaris seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võtab artikli 14 kohaselt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada raietoodete süsinikureservuaari kategooriaid uute toodetega, millel on positiivne asendusmõju, võttes arvesse liikmesriikide panust riigipõhiste allkategooriate kohta. See ajakohastamine toimub IPCC suuniste põhjal ja tagab liidu LULUCFi arvestuse vastavuse keskkonnaeesmärkidele.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Artiklis 15 osutatud aruandesse lisatakse hinnang käesolevas artiklis sätestatud paindlikkusmehhanismi mõju kohta.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon vaatab vastavusaruanded põhjalikult läbi, et hinnata artikli 4 nõude täitmist.

2.  Komisjon vaatab vastavusaruanded põhjalikult läbi, et hinnata artikli 4 nõude täitmist, ning esitab selgituse täheldatud erinevuste kohta.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon peab arvet iga liikmesriigi iga maakasutuskategooria heite ja sidumise koguste üle ning tagab artikli 11 kohaste paindlikkusmeetmete rakendamise täpse arvestuse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registris. Põhihaldaja kontrollib automaatselt igat käesoleva määruse kohast tehingut ja blokeerib vajaduse korral tehingud, tagamaks, et ei esine eeskirjade rikkumisi. See teave tehakse üldsusele kättesaadavaks.

1.  Komisjon peab arvet iga liikmesriigi iga maakasutuskategooria heite ja sidumise koguste üle ning tagab artikli 11 kohaste paindlikkusmeetmete rakendamise täpse arvestuse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registris. Põhihaldaja kontrollib automaatselt ja põhjalikult igat käesoleva määruse kohast tehingut ja blokeerib vajaduse korral tehingud, tagamaks, et ei esine eeskirjade rikkumisi. Liikmesriigile antakse tagasisidet ning liikmesriigil on vastulause esitamise õigus. Liikmesriikide taotlused korrigeerimiseks tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Komisjon peab arvet nende sündmuste jälgitavuse üle ja teeb kõnealuse teabe interneti kaudu üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklites 3, 5, 8, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].

2.  Artiklites 3, 5, 8, 9, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile 5 aastaks alates [jõustumise kuupäev].

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega ja töötab nendega ühise seisukoha saavutamise nimel kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning oma panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral esitada ettepanekuid.

Komisjon esitab kuue kuu jooksul pärast hõlbustavat dialoogi, mis korraldatakse 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, selle panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning selle panuse kohta Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral esitada ettepanekuid käesoleva määruse ja selle kaugeleulatuva eesmärgi ajakohastamiseks kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuvast hõlbustavast dialoogist tuleneva arengu ja uusimate teaduslike andmetega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  võrdlustasemed aitavad säilitada või suurendada metsade süsinikuvaru, tootes seejuures neist igal aastal säästval tasemel koguse puitu, kiudu või energiat;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;

(c)  võrdlustasemed peaksid tagama majandatava metsamaa tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  võrdlustasemed hõlmavad raietoodete süsinikureservuaari, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  võrdlustasemetes tuleks arvesse võtta bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikus metsapoliitikas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias;

(e)  võrdlustasemetes tuleks arvesse võtta bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikes metsaprogrammides ja -poliitikas ning liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias ja liidu biomajanduse strateegias;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  võrdlustasemed annavad kindlustunde, et nende väljatöötamisel ei ole otseselt kasutatud liikmesriigi või liidu poliitikal põhinevaid oletusi või hinnanguid või liikmesriigi või liidu poliitika eeldatavatel tulevastel muutustel põhinevaid oletusi või hinnanguid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja nende gaaside sidumise lisamine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

12.9.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Marisa Matias

5.10.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.11.2016

22.3.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

13

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Soledad Cabezón Ruiz, Jude Kirton-Darling, Constanze Krehl, Barbara Kudrycka, Olle Ludvigsson, Florent Marcellesi, Marian-Jean Marinescu, Marisa Matias, Markus Pieper, Anne Sander, Pavel Telička, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Fabio Massimo Castaldo, Nicola Danti, Gabriele Preuß

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Pavel Telicka, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský, Anneleen van Bossuyt

PPE

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Christian Ehler, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Barbara Kudrycka, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Angelika Niebler, Markus Pieper, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Anne Sander, Algirdas Saudargas, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

S&D

José Blanco López, Soledad Cabezón Ruiz, Adam Gierek, Theresa Griffin, Jude Kirton-Darling, Peter Kouroumbashev, Constanze Krehl, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Dan Nica, Miroslav Poche, Gabriele Preuβ, Flavio Zanonato

13

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

ENF

Angelo Ciocca, Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Jaromír Kohlícek, Paloma López Bermejo, Marisa Matias

S&D

Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Florent Marcellesi, Michel Reimon, Claude Turmes

1

0

S&D

Kathleen Van Brempt

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (1.6.2017)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta

(COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD))

Arvamuse koostaja: Elisabeth Köstinger

LÜHISELGITUS

Edukaks üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele on vaja stabiilset kliimapoliitika raamistikku. Heite vähendamise protsessi käivitamiseks ja jätkusuutlikuks elluviimiseks peavad kõik sektorid andma sellesse oma panuse. Seetõttu on LULUCFi sektori kaasamine alates 2021. aastast Euroopa Liidu kliimapoliitikasse tulevikku suunatud kliimapoliitika oluline osa.

Põllu- ja metsamajandusel on ühiskonna jaoks keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne funktsioon. Seda säästva põllumajanduse ja metsa säästva majandamise multifunktsionaalset rolli tuleb Euroopa kliimapoliitikas tunnustada. Seetõttu peavad stiimulid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks olema kooskõlas varustuskindluse tagamise ja Euroopa kui jätkusuutliku toidu ja biomassi tootmiskoha säilitamise selge tunnustamisega. Põllumajandus ja biomassi säästev kasutamine ei ole kliimaalaste ambitsioonidega vastuolus, vaid neid tuleks käsitleda lahenduse osana.

Õiglase lähtepositsiooni saavutamiseks tuleb sektori eelnevat panust igal juhul arvesse võtta. Euroopa põllumajandussektor on oma heitkoguseid alates 1990. aastast juba 24% võrra vähendanud.

Samal ajal on keskse tähtsusega fossiilsete ja biogeensete kasvuhoonegaaside selge eristamine. Põllu- ja metsamajandust ei tohi degradeerida teiste heiteallikate CO2 sidujaks. Tunnustada tuleb bioenergia, biomajanduse ja puidutoodete kasutamise asendusmõju. Kliimaeesmärkide saavutamises on väga oluline osa keskkonnasäästliku majanduse edendamisel.

Seetõttu tuleb rõhutada järgmisi muudatusi võrreldes komisjoni ettepanekuga:

1) Säästva põllumajanduse eestvedajaid ei tohi karistada.

Möödunud aastatel juba keskkonna- ja kliimameetmed kehtestanud liikmesriikidel peab olema võimalus neid põllumajanduse baasaasta arvutamisel arvesse võtta.

2) Metsamaa ja metsa säästva majandamise osas on liikmesriikide vahel märkimisväärseid erinevusi.

Seetõttu tuleb panustada mitte ainuüksi metsastamismeetmete positiivsetele kliimakaitsealastele mõjudele, vaid tunnustada eelkõige ka metsa säästva majandamise ja biomassi kasutamise kliimakaitsealast potentsiaali.

3) Metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kindlaksmääramiseks tuleb välja töötada süsteem, mille puhul võetakse arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.

Metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kindlaksmääramisel järgitavate kriteeriumide puhul peavad liikmesriigid võtma arvesse biomassi säästvat kasutamist, ELi biomajanduse strateegia elluviimist ja energiavarustuskindluse tagamist. Nagu nõuti juba Euroopa Parlamendi raportis Euroopa uue metsandusstrateegia kohta(1), tuleb alalist metsakomiteed tugevdada ja komisjon peab temaga tehnilise toe osas konsulteerima.

4. Delegeeritud õigusakte tuleb kasutada üksnes alusakti vähem oluliste osade muutmiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  10. juunil 2016 esitas komisjon ettepaneku, mille kohaselt EL peaks ratifitseerima Pariisi kokkuleppe. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015.10

(3)  Nõukogu ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 5. oktoobril 2016 pärast seda, kui Euroopa Parlament oli andnud 4. oktoobril 2016 nõusoleku. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016 ja selle eesmärk on hoida maailma keskmine õhutemperatuuri tõus tööstuseelse tasemega võrreldes kindlalt alla 2°C ja teha jõupingutusi, et hoida keskmine temperatuuritõus alla 1,5°C viisil, mis ei ohusta toidutootmist ja toiduga kindlustatust. Kokkuleppes rõhutatakse ka metsa säästva majandamise rolli heite ja sidumise tasakaalu eesmärgi saavutamisel. Käesolev seadusandlik ettepanek aitab ellu viia liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõigis majandusharudes nii, nagu on kinnitatud liidu ja selle liikmesriikide kavakohases riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015.10

__________________

__________________

10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

10 http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

Selgitus

Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseset tulenevalt on oluline teksti ajakohastada. Lisaks on põhjendust 3 vaja täiendada viitega Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktile b, mis puudutab toidutootmist, ning artiklile 5 metsade säästva majandamise rolli kohta heite ja sidumise tasakaalu eesmärgi saavutamisel.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks.

(4)  Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Samuti on selle eesmärk suurendada võimet kohaneda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga ja parandada vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendada vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist. Pariisi kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja vajaduse korral tõhustamiseks. Osalised tunnistavad, et kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed peaksid järgima täieliku läbipaistvuse põhimõtet, võttes arvesse ökosüsteeme, ning nende aluseks ja suunisteks peaksid olema parimad olemasolevad teaduslikud andmed.

Selgitus

Pariisi kokkulepet käsitlevat põhjendust tuleks täiendada viitega kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktile b, rõhutamaks et sektoris on mitmeid eesmärke ja probleeme, ning artiklile 7

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Et saavutada negatiivsed heitkogused, mida on vaja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, peab atmosfäärist pärinevate kasvuhoonegaaside sidumine maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kaudu olema töökindel ning seda ei tuleks kasutada üksnes teistest allikatest pärinevate heitkoguste vähendamise kompenseerimiseks. Kuna LULUCFi sektorist pärinevate kasvuhoonegaaside sidumist on võimalik tagasi pöörata, ei tohiks neid kasutada heitkoguste kompenseerimiseks ja neid tuleks käsitleda eraldiseisva sambana liidu kliimapoliitika raames.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.

(5)  24. oktoobri 2014. aasta Euroopa Ülemkogu tunnistas ka, et on mitu põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärki, mida iseloomustab väiksem leevenduspotentsiaal, samuti vajadus tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Lisaks aitab tootmise suurendamisele ja ökoloogilise jalajälje vähendamisele kaasa ka tehnoloogiliste lahenduste rakendamine põllumajandus- ja metsandussektorites. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitika, kuidas lisada maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus.

(6)  Kliimamuutuste vastases võitluses on peamine sihtmärk vähendada praegust CO2 taset atmosfääris ja vähendada heitkoguseid. LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid, asendades fossiilkütused metsa biomassist saadava taastuvenergiaga ning rakendades säästvast metsamajandusest pärinevate orgaaniliste ainete sidumisvõimet ja potentsiaali fossiilkütuste asendajatena, võttes arvesse nende ainete kogu olelusringi toormaterjali tootmisest töötlemise ja tootmise etappideni. Biomajandus ja bioenergia on möödapääsmatud fossiilkütustevaba ja keskkonnasäästliku majanduse poole liikumisel. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Täiustatud majandamistavad võivad aidata oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris. Selleks et aidata liikmesriikidel saavutada oma eesmärke, tuleks edendada uuenduslike tavade arengut ning ergutada maaomanikke kasutama täiustatud majandamistavasid, nagu täppispõllumajandust, täppismetsandust ja arukat põllumajandust.

Selgitus

Täppispõllumajanduse ja -metsanduse abil saab heitkoguseid vähendada, nt kütuste, väetiste ja pestitsiidide kasutamise optimeerimise teel. Selline arukas põllumajandus on kasulik põllumajandustootjatele, metsamajandajatele ja keskkonnale.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Ühise põllumajanduspoliitika meetmed ja riiklik poliitika mõjutavad põllumaa, rohumaa ja märgalade heiteprofiili. Käesolevas määruses sätestatud maa-arvestuskategooriate baasperioodi osas tuleks arvutamisel arvesse võtta liikmesriikide poolt nimetatud perioodil rakendatud põllumajanduse keskkonnameetmeid.

Selgitus

Põllumajanduse keskkonnameetmete tunnustamine on oluline selleks, et mitte karistada varaseid tegutsejaid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada läbivaatamismenetlus, mis tagaks läbipaistvuse ja parandaks selle kategooria arvestuskvaliteeti.

(9)  Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, vanuselisest struktuurist ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest, mis liikmesriigiti oluliselt erinevad. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes eeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et käsitleda loodusliku ja riigiomase eripära mõju, nagu Horvaatia puhul, kus metsi ei olnud võimalik majandada tulenevalt riigi territooriumi okupeerimisest, Horvaatia iseseisvussõjast ning sõjaaegsest ja -järgsest olukorrast. Asjaomastes eeskirjades tuleks sätestada ka sidusus ning Forest Europe’i (Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents) metsa säästva majandamise alased nõuded. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada liikmesriikide jaoks läbipaistev menetlus, et parandada auditeeritavust ja selle kategooria arvestuskvaliteeti.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kui komisjon otsustab riiklike metsanduse arvestuskavade läbivaatamisel kooskõlas komisjoni otsusega (C(2016)3301) kasutada ekspertidest koosneva läbivaatusrühma abi, peaks ta toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele (sh liikmesriikide ekspertide osalus ja soovitused) ning valima liikmesriikidest piisaval arvul eksperte.

(10)  Metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme liikmesriikide poolse kindlaksmääramise menetlus peaks olema läbipaistev ja kooskõlas Forest Europe’i (Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents) metsa säästva majandamise alaste nõuetega1a. Komisjon peaks liikmesriike abistama, toetudes headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele. Selles kontekstis on asjakohane, et komisjon pakuks tehnilist abi IV lisas sätestatud kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel, konsulteerides eelnevalt nõukogu otsuse 89/367/EMÜ1b alusel asutatud alalise metsakomiteega.

 

__________________

 

1a Forest Europe – Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents, valitsustevaheline läbirääkimiskomitee Euroopa metsi käsitleva õiguslikult siduva kokkuleppe saavutamiseks: http://www.foresteurope.org/.

 

1b Nõukogu 29. mai 1989. aasta otsus 89/367/EMÜ, millega luuakse alaline metsakomitee (EÜT L 165, 15.6.1989, lk 14).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Rahvusvaheliselt kokkulepitud IPCC suunistes on kirjas, et biomassi põletamisel tekkiva heite väärtuseks võib energeetikasektoris arvestada nulli, tingimusel et kõnealune heide arvestatakse LULUCFi sektoris. Määruse (EL) nr 601/2012 artikli 38 ja määruse (EL) nr 525/2013 sätete kohaselt arvestatakse biomassi põletamisel tekkivat heidet ELis nullväärtusega, seega saaks kooskõla IPCC suunistega tagada ainult siis, kui seda heidet arvestataks korrektselt käesoleva määruse alusel.

(11)  Rahvusvaheliselt kokkulepitud IPCC suunistes on kirjas, et biomassi põletamisel tekkiva heite väärtuseks võib energeetikasektoris arvestada nulli, tingimusel et kõnealune heide arvestatakse LULUCFi sektoris. Määruse (EL) nr 601/2012 artikli 38 ja määruse (EL) nr 525/2013 sätete kohaselt arvestatakse biomassi põletamisel tekkivat heidet liidus nullväärtusega, seega saaks kooskõla IPCC suunistega tagada ainult siis, kui seda heidet arvestataks korrektselt käesoleva määruse alusel. Käesolevas määruses sätestatud bioenergia arvestuseeskirjad ei tohiks takistada säästva biomassi kasutamist energeetikasektoris heite tekitamise kaudu LULUCFi sektoris.

Selgitus

Bioenergia potentsiaali fossiilkütuste asendamisel tuleb korrektselt kajastada.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata atmosfääri paiskuvat heidet ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et pakkuda stiimulid pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumaks kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.

(12)  Raietoodete säästva kasutamise suurenemine võib oluliselt piirata heitkoguseid tänu asendusefektile (arvestades teiste sektorite energia- ja CO2-mahukust – näiteks tsemenditootmise arvele langeb ligi 8 % maailma CO2-heitkogustest) ja suurendada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et tunnustada, soodustada ning pakkuda stiimuleid pika olelusringiga raietoodete ulatuslikumaks kasutamiseks, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid arvestuses täpselt muudatusi raietoodete süsinikureservuaarides nende toimumise ajal, vähendades nii muude, mittebiolagunevate materjalide (nt plastik) kasutamist. Komisjon peaks andma suuniseid raietoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

(13)  Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet LULUCFi sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna viimane võib olla tingitud ka majandamisotsustest nt puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati LULUCFi arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma LULUCFi arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist ega heidutada liikmesriike võtmast ennetavaid meetmeid looduslike häiringute ohtude vähendamiseks.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmiseks.

(14)  Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohase riikliku poliitika LULUCFi raames võetud kohustuste täitmiseks (sh võimalus kompenseerida ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega). Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Nõuetele vastavuse saavutamise täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist kauplemist. Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi praktika põhjal peaks liikmesriigil olema ka võimalik siis, kui ta on määruses EL nr .../... (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise teabe kohta) püstitatud eesmärke ületanud, võimalik kasutada seda ülejääki, tagades samal ajal fossiilsete ja biogeensete kasvuhoonegaaside heite ja sidumise selge eristamise. Seetõttu peaks raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast metsamaast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev aastane netosidumine piirduma põllumajandusega. Tulenevalt käesoleva määruse sätetest peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada kuni 425 miljonit tonni netosidumisi, et täita oma jõupingutuse jagamist käsitlevas määruses sätestatud kohustusi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, võrdlustasemete ajakohastamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse [] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)  Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sh paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, väärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsinikureservuaaride loetelude tehnilise kohandamisega, raietoodete süsinikureservuaari kategooriate täiendamisega, tehingute arvestusega ning metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamisega, et kajastada IPCC suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt. Nende meetmete korral tuleb võtta arvesse komisjoni määrust (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register. Vajalikud sätted peaksid olema koos ühes õigusaktis, kus on ühendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ1a, määruse (EL) nr 525/2013, määruse (EL) nr .../... (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et luua vastupidav energialiit) ja käesoleva määruse kohased arvestust käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta1b. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

 

________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

 

1b ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.

(19)  Vastavalt 2018. aasta hõlbustavale dialoogile esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 28. veebruariks 2019 aruande käesoleva määruse ambitsioonikuse taseme piisavuse kohta. Käesolev määrus tuleks selle üldise toimimise hindamiseks läbi vaadata 2023. aastal ja seejärel iga kolme aasta tagant. Selline läbivaatamine võib toimuda ka Pariisi kokkuleppe üleilmse ülevaate tulemuste põhjal.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse I lisa A osas loetletud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7 ja mis on toimunud ajavahemikul 2021–2030 liikmesriikide territooriumil mis tahes järgnevas maa-arvestuskategoorias:

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse I lisa A osas loetletud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7 ja mis on toimunud ajavahemikul 2021–2030 liikmesriikide territooriumil mis tahes järgnevas maa-arvestuskategoorias ja muudes arvestuskategooriates:

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  raietooted.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  Metsadega seotud heitkoguste võrdlustase on liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030.

Selgitus

Artikli 8 lõikes 1 sätestatud metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed tuleks sätestada artiklis 3 koos muude mõistetega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõike 1 mõisteid teaduse või tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suunistes (edaspidi „IPCC suunised“) esitatud asjaomaste mõistete muudatuste vahel.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõike 1 mõisteid, et tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suunistes (edaspidi „IPCC suunised“) esitatud asjaomaste mõistete muudatuste vahel, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030 tagab iga liikmesriik artiklis 11 sätestatud paindlikkusmeetmeid silmas pidades, et heide ei ületa sidumist, arvutatuna nende territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana ning arvestatuna kooskõlas käesoleva määrusega.

Ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030 tagab iga liikmesriik artiklis 11 sätestatud paindlikkusmeetmeid silmas pidades, et heide ei ületa sidumist, arvutatuna nende territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate ja muude kategooriate koguheite ja -sidumise summana ning arvestatuna kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).

1.  Iga liikmesriik koostab arvestuse ja peab sellist arvestust, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest ja muudest kategooriatest pärit heide ja selle sidumine, vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt vastuvõetud aruandlussuunistele. Liikmesriigid tagavad, et nende arvestus ja muud käesoleva määrusega ettenähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid hoiduvad igasugusest heite ja sidumise topeltarvestusest, eelkõige rohkem kui ühe maa-arvestuskategooria heite või selle sidumise arvestamisest ainult ühe kategooria all.

2.  Liikmesriigid hoiduvad igasugusest heite ja sidumise topeltarvestusest, eelkõige rohkem kui ühe arvestuskategooria heite või selle sidumise arvestamisest ainult ühe kategooria all.

Selgitus

Tehakse ettepanek, et raietooted lisataks eraldi inventuuri- ja arvestuskategooriana. See oleks kooskõlas 2006. aasta IPCC suuniste ja UNFCCC arauandluspraktikaga. See tooks kaasa muudatused artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 4.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi ja raietoodete puhul.

4.  Liikmesriigid lisavad iga arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsinikureservuaaride süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsinikureservuaaride süsinikuvarudes, kui asjaomane süsinikureservuaar ei ole allikas, v.a majandataval metsamaal oleva maapealse biomassi ja raietoodete puhul.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kajastada IPCC suuniste muudatusi.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kajastada IPCC suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast põllumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast põllumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast põllumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast põllumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel kindlaks määratud baasaastal. Võrdlusaluse valikust teavitatakse Euroopa Komisjoni hiljemalt 31. detsembriks 2018. Liikmesriigid võivad tasaarvestada baasperioodil rakendatud põllumajanduse keskkonnameetmed.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast rohumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast rohumaast tuleneva keskmise aastase heite ja sidumise baasperioodil 2005–2007.

2.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast rohumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast rohumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel kindlaks määratud baasaastal. Võrdlusaluse valikust teavitatakse Euroopa Komisjoni hiljemalt 31. detsembriks 2018. Liikmesriigid võivad tasaarvestada baasperioodil rakendatud põllumajanduse keskkonnameetmed.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui baasperiood hõlmab põllumajanduse keskkonnameetmeid, nagu on osutatud lõigetes 1 ja 2, võivad liikmesriigid võtta arvesse meetmeid, nagu

 

–  meetmed kliimamuutuste vastu ja kliimakaitsemeetmed,

 

–  bioloogilise ja geneetilise mitmekesisuse edendamine,

 

–  mullaviljakuse edendamine, ning

 

–  veekaitsemeetmed.

Selgitus

Määrusega ei tohiks karistada liikmesriike, kes juba rakendasid mitmeid põllumajanduse keskkonnameetmeid kooskõlas ÜPP programmidega. Neil liikmesriikidel peaks olema võimalik saada kasu oma headest tulemustest sellel perioodil. Baasperioodi heite ja sidumise arvutamisel tuleks arvesse võtta juba rakendatud põllumajanduse keskkonnameetmeid.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil 2005–2007.

4.  Liikmesriigid, kes on otsustanud vastavalt artiklile 2 arvestada kohustuse täitmisel majandatavat märgala, arvestavad majandatavast märgalast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasperioodil või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel kindlaks määratud baasaastal. Võrdlusaluse valikust teavitatakse Euroopa Komisjoni hiljemalt 31. detsembriks 2018.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Metsadega seotud heitkoguste võrdlustase on liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või sellise heite netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030.

1.  Liikmesriigid arvestavad majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme.

Selgitus

Artikli 8 lõikes 1 sätestatud metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed tuleks sätestada artiklis 3 koos muude mõistetega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme suhtes negatiivne, lisab liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis saadakse nii, et kuni 3,5 % liikmesriigi heitest baasaastal või III lisas sätestatud perioodil korrutatakse viiega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad IV lisa A osas sätestatud kriteeriumide alusel uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Nad esitavad komisjonile ajavahemiku 2021–2025 kohta riikliku metsanduse arvestuskava, sh uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme, 31. detsembriks 2018 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 30. juuniks 2023.

Liikmesriigid määravad IV lisa A osas sätestatud kriteeriumide alusel uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme. Nad esitavad komisjonile ajavahemiku 2021–2025 kohta riikliku metsanduse arvestusaruande, sh uue metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme, 31. detsembriks 2018 ja ajavahemiku 2026–2030 kohta 30. juuniks 2023.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb praeguse, riigimetsade puhul aastatel 1990–2009 metsa tüübi ja vanuseklassi järgi dokumenteeritud metsamajandamise tava ja intensiivsuse jätkumisel, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas.

Riiklik metsanduse arvestusaruanne sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja kavandatud uut metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset, mis põhineb metsa aktiivse, säästva majandamise tava jätkumisel kooskõlas parimate kättesaadavate andmetega ja vastuvõetud riiklike metsandusprogrammide ja -poliitikaga, väljendatuna CO2-ekvivalendi tonnidena aastas, ning liikmesriigi säästvat metsamajandust käsitlevatel kehtivatel poliitikasuundadel ja meetmetel. Samuti põhineb see säästva metsanduse põhimõtetel ja liikmesriikide poolt enne metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme esitamist avaldatud riiklikel strateegiatel selles valdkonnas, samuti Pariisi kokkuleppe artikli 4.1 eesmärgi täitmiseks läbi viidud pikaajalistel analüüsidel, s.o leida käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklik metsanduse arvestuskava avaldatakse ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.

Riiklik metsanduse arvestusaruanne avaldatakse ja selle üle toimub avalik konsulteerimine.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestuskavas metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on kooskõla tagamiseks vajalik.

4.  Liikmesriigid tõendavad riiklikus metsanduse arvestusaruandes metsadega seotud heitkoguste võrdlustaseme kehtestamiseks ning majandatava metsamaa arvestuses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. Hiljemalt ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 lõpus esitab liikmesriik komisjonile oma võrdlustaseme tehnilise paranduse, kui see on kooskõla tagamiseks vajalik.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon vaatab riiklikud metsanduse arvestuskavad ja tehnilised parandused läbi ja hindab, kui suures ulatuses on kavandatud metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel arvestatud lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon võib kavandatud metsadega seotud heitkoguste uusi või korrigeeritud võrdlustasemeid ümber arvutada määral, mil see on nõutav lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmise tagamiseks.

5.  Vastavalt IV lisas sätestatule hõlbustab komisjon liikmesriigi esitatud riikliku metsanduse arvestusaruande tehnilist hindamist ja mis tahes tehnilisi parandusi või kohandusi, et oleks võimalik hinnata, kui suures ulatuses on kavandatud metsadega seotud heitkoguste uute või korrigeeritud võrdlustasemete määramisel arvestatud lõigetes 3 ja 4, samuti artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Komisjon esitab tehnilised soovitused liikmesriikidele ja koostab kokkuvõtva aruande.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon võtab lõike 5 kohast läbivaatamist arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa riiklikel metsanduse arvestuskavadel või esitatud tehnilistel parandustel, sealhulgas läbivaatamise käigus tehtud mis tahes ümberarvestustel põhinevate, liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks. Kuni delegeeritud õigusakti jõustumiseni kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemeid, mis on määratletud II lisas.

6.  Komisjon võtab lõike 5 kohast tehnilist hindamist arvesse võttes kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemete ajakohastamiseks riiklike metsanduse arvestusaruannete või esitatud tehniliste paranduste ning tehnilise hindamise käigus tehtud mis tahes liikmesriikide poolsete ümberarvestuste alusel. Juhul kui liikmesriik ei ole oma metsadega seotud heitkoguste võrdlustaset ajakohastanud, kasutatakse ajavahemike 2021–2025 ja/või 2026–2030 jaoks väärtust, mis on määratletud II lisas.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 6 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 kohases raietoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas kindlaksmääratud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest raietoodete süsinikureservuaaris seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

Liikmesriigid kajastavad heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas kindlaksmääratud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest raietoodete süsinikureservuaaris seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid peavad arvestust raietoodete süsinikureservuaari muutustest tuleneva heite ja selle sidumise üle, märkides üles ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 iga aasta koguheite ja kogusidumise.

Selgitus

Raietooted on antopogeense/inimtegevuse otsene tagajärg ja seetõttu tuleks neid arvestada samuti nagu metsastatud maad. See tähendab, et muudatused raietoodetega seotud süsinikuvarudes lisatakse arvestusse.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võtab artikli 14 kohaselt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada raietoodete süsinikureservuaari kategooriaid uute toodetega, näiteks säästvad, innovatiivsed, bioressursipõhised tooted, millel on positiivne asendusmõju ning V lisas kindlaks määratud vaikimisi määratud poollaguaeg.

Selgitus

Selleks et paremini tunnustada tulevaste innovatiivsete ja säästvate bioressursipõhiste toodete süsinikdioksiidi säilitamist LULUCFi arvestuses, peaks komisjon soovitama raietoodete süsinikureservuaaridesse täiendavaid kategooriaid.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte VI lisas esitatud metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamiseks, et kajastada IPCC suuniste muudatusi.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte VI lisas esitatud metoodika ja teabega seotud nõuete läbivaatamiseks, et kajastada IPCC suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui koguheide liikmesriigis ületab sidumist ja kõnealune liikmesriik on määruse [ ] (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) alusel aastaks eraldatud heitkogused kustutanud, võetakse seda kogust arvesse artikli 4 kohase kohustuse täitmisel liikmesriigi poolt.

1.  Kui koguheide liikmesriigis ületab sidumist ja kõnealune liikmesriik on ühe paindlikkusvariandina otsustanud määruse (EL) nr .../... (milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030) alusel aastaks eraldatud heitkogused kustutada, võetakse seda kogust arvesse artikli 4 kohase kohustuse täitmisel liikmesriigi poolt.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklites 3, 5, 8, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].

2.  Artiklites 3, 5, 8, 9, 10 ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [jõustumise kuupäev].

Selgitus

Artikli vastavusse viimine artikli 9 muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid.

Vastavalt 2018. aasta hõlbustavale dialoogile esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 28. veebruariks 2019 aruande käesoleva määruse ambitsioonikuse taseme piisavuse kohta. Komisjon esitab 28. veebruariks 2023 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, et säilitada käesoleva määruse vastavus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt vastu võetud asjaomaste otsustega, ning teeb ettepanekuid.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt B – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  metsastatud maa ja majandatava metsamaa puhul: raietooted.

(f)  metsastatud maalt ja majandatavalt metsamaalt pärinevad raietooted.

Selgitus

On tehtud ettepanek hõlmata raietooted eraldi kategooriana ja jätta raietooted metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemest välja, ning seetõttu on vaja teksti vastavalt muuta.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – tabel 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed, sh raietooted

Liikmesriikide metsadega seotud heitkoguste võrdlustasemed

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;

(c)  võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et majandatavast metsamaast tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse ning et heide ja selle sidumine on tasakaalus;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  võrdlustasemed hõlmavad raietoodete süsinikureservuaari, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  võrdlustasemetes tuleks arvesse võtta bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikus metsapoliitikas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias;

(e)  võrdlustasemetes tuleks arvesse võtta bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside nii energia tootmiseks kui ka muude fossiilkütustel põhinevate materjalide asendamiseks säästva kasutamise eesmärki, nagu on sätestatud liidu metsastrateegias, liikmesriikide riiklikes metsaprogrammides ja -poliitikates ning liidu biomajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiates; Käesoleva määruse kohaselt ei karistata mahaarvamistega liikmesriiki, mis on hiljuti vastu võtnud või kavatseb vastu võtta uue metsamajandust ja selle ressursside kasutamist käsitleva poliitika, mille tulemuseks on puidu suurem ülestöötamine, eeldusel et see poliitika on ennetav ja kestlik ega vii liikmesriigi metsade pikaajalise sidumisvõime vähenemiseni.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – A osa – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  võrdlustasemed on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuride ja asjakohaste varasemate andmetega ning põhinevad läbipaistval, täielikul, järjepideval, võrreldaval ja täpsel teabel. Eelkõige peab võrdlustaseme kujundamiseks kasutatud mudel suutma edasi anda riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri varasemaid andmeid.

(g)  võrdlustasemed on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuride ja asjakohaste varasemate andmetega ning põhinevad läbipaistval, täielikul, järjepideval, võrreldaval ja täpsel teabel. Kasvuhoonegaaside inventuurid viiakse kooskõlla asjaomaste otsustega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Pariisi kokkuleppe organite poolt. Eelkõige peab võrdlustaseme kujundamiseks kasutatud mudel suutma edasi anda riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri varasemaid andmeid.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – B osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

B.  Riikliku metsanduse arvestuskava elemendid

B.  Riikliku metsanduse arvestusaruande elemendid

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – B osa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse artikli 8 kohaselt esitatud riiklik metsanduse arvestuskava peab sisaldama järgmisi elemente:

Käesoleva määruse artikli 8 kohaselt esitatud riiklik metsanduse arvestusaruanne peab sisaldama järgmisi elemente:

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – B osa – lõik 1 – punkt f – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  metsadest ja raietoodetest tulenevad heitkogused ja nende sidumised, nagu on näidatud kasvuhoonegaaside inventuurides ja asjakohastes varasemates andmetes,

(2)  metsadest tulenevad heitkogused ja nende sidumised, nagu on näidatud kasvuhoonegaaside inventuurides ja asjakohastes varasemates andmetes,

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – B osa – lõik 1 – punkt f – alapunkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  metsi iseloomustavad näitajad, sh vanuseline struktuur, juurdekasv, raiering ja muu metsamajandamisalane teave praeguse olukorra jätkumise stsenaariumi korral;

(3)  metsi iseloomustavad näitajad, sh vanuseline struktuur, juurdekasv, raiering ja muu asjakohane metsamajandamisalane teave;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja nende gaaside sidumise lisamine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

12.9.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Elisabeth Köstinger

30.8.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

5.12.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

30.5.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

13

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Belder, Franc Bogovič, Hannu Takkula

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Christofer Fjellner

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

PPE

Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Christofer Fjellner, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Marijana Petir

ECR

Bas Belder, Beata Gosiewska, Zbigniew Kuźmiuk

ALDE

Jan Huitema, Ulrike Müller, Hannu Takkula

ENF

Edouard Ferrand, Philippe Loiseau

13

S&D

Eric Andrieu, Viorica Dăncilă, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

ALDE

Ivan Jakovčić

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Maria Lidia Senra Rodríguez

Verts/ALE

Martin Häusling, Bronis Ropė

EFDD

John Stuart Agnew, Marco Zullo

3

0

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Paolo De Castro

GUE/NGL

Matt Carthy

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Raport teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“ (2014/2223(INI)), 7. aprill 2015


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete ja nende gaaside sidumise lisamine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta) muutmine

Viited

COM(2016)0479 – C8-0330/2016 – 2016/0230(COD)

EP-le esitamise kuupäev

20.7.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.9.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

12.9.2016

ITRE

12.9.2016

TRAN

12.9.2016

AGRI

12.9.2016

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

TRAN

1.9.2016

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Norbert Lins

28.9.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.3.2017

25.4.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

9

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Rupert Matthews, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Luke Ming Flanagan, Elena Gentile, Krzysztof Hetman, Ulrike Müller, James Nicholson, Christel Schaldemose, Bart Staes, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Siôn Simon, Derek Vaughan

Esitamise kuupäev

17.7.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

53

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries

ECR

Arne Gericke, Julie Girling, Rupert Matthews, James Nicholson

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Luke Ming Flanagan, Kateřina Konečná, Estefanía Torres Martínez

NI:

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Krzysztof Hetman, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Peter Simon, Daciana Octavia Sârbu, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Derek Vaughan,Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Bart Staes

9

ALDE

Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller

EFDD

Julia Reid

ENF

Mireille D'Ornano, Jean-François Jalkh

PPE

Angélique Delahaye, Elisabetta Gardini, Françoise Grossetête, Giovanni La Via

6

0

ECR

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

PPE

Karl-Heinz Florenz, Andrzej Grzyb

S&D

Jytte Guteland

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu

Õigusalane teave