Menetlus : 2016/0238(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0263/2017

Esitatud tekstid :

A8-0263/2017

Arutelud :

PV 13/09/2017 - 20
CRE 13/09/2017 - 20
PV 28/05/2018 - 23
CRE 28/05/2018 - 23

Hääletused :

PV 14/09/2017 - 8.11
CRE 14/09/2017 - 8.11
PV 29/05/2018 - 7.9
CRE 29/05/2018 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0357
P8_TA(2018)0212

RAPORT     ***I
PDF 792kWORD 125k
18.7.2017
PE 594.033v02-00 A8-0263/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

(COM(2016)0493 – C8‑0336/2016 – 2016/0238(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Ulrike Rodust

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

(COM(2016)0493 – C8‑0336/2016 – 2016/0238(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0493),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0336/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohast 29. märtsi 2017. aasta ametlikku teadet riigi kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0263/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

millega kehtestatakse Põhjamere teatavate põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikaajaliselt keskkonnasäästlik, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on pikaajaliselt keskkonnasäästlik, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi, tagada, et püütavate liikide kalavarud taastatakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel, ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel seatakse määruses (EL) nr 1380/2013 sõnaselgelt eesmärgiks taastada ja säilitada püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Seetõttu tuleb kooskõlas asjaomase määruse artikli 2 lõikega 2 vastav kasutamise määr saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning järk-järgult tõusvalt kõikidele varude puhul hiljemalt 2020. aastaks, misjärel tuleks see säilitada.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.

(5)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb täielikus kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade, kaitse piirväärtuste ja kaitseabinõudega.

(6)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade, kaitse piirväärtuste, eesmärkide ja kaitseabinõudega, asjaomase määruse artiklis 15 sätestatud kalavarude kaitse eesmärkide ja soovimatu saagi võimalikult suurel määral vältimise või vähendamise eesmärkide saavutamiseks võetavate tehniliste meetmetega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Lisaks võib komisjonil olla õigus rajada mitmeaastase kava raames määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 8 lõike 3 kohaselt kalavarude taastamise alasid.

Selgitus

Komisjoni ettepanekus ei viidatud ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 8 lõikele 3, mille kohaselt võib komisjonil olla õigus rajada delegeeritud volituste alusel mitmeaastaste kavade raames bioloogiliselt tundlikke kaitstavaid alasid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Teatavaid ühist huvi pakkuvaid kalavarusid kasutavad ka kolmandad riigid, mistõttu on väga oluline, et liit konsulteeriks asjaomaste kolmandate riikidega, et tagada vastavate kalavarude säästev majandamine. Ametliku kokkuleppe puudumise korral peaks liit tegema kõik endast oleneva, et leppida kokku nende kalavarude püügi ühtne kord eesmärgiga hõlbustada säästvat majandamist, kusjuures liidu turuosalistele tuleks tagada võrdsed tingimused, need jõustada ja neid edendada.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kõnealuse kava eesmärk peaks olema aidata täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige saavutada ja säilitada asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus (MSY) ning toetada püügi piirnormidega hõlmatud põhjalähedaste liikide lossimise kohustuse rakendamist ja kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist.

(10)  Kõnealuse kava eesmärk peaks olema aidata täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige taastada ja säilitada kalavarude biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel ning toetada püügi piirnormidega hõlmatud põhjalähedaste liikide lossimise kohustuse rakendamist, ühise kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslike aspektide elluviimist ja saavutamist ning kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist, mille puhul viiakse püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile miinimumini.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Samuti peaks kava aitama kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, nagu on sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, ning elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele, nagu on ette nähtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ1 a ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ1 b.

 

_____________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

 

1 b Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega.

(11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega ja need peavad järgima mitmeaastastes kavades kehtestatud eesmärke, ajaraamistikku ja marginaale.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui kalavarusid majandatakse koos kolmandate riikidega, saavutada võimaluse korral ühine kokkulepe selliste varude majandamiseks vastavalt asjaomase määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele. Lisaks tuleks selliste kokkulepete suhtes kohaldada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 1 ja 2 sätestatud eesmärke ning asjaomase määruse artiklis 4 sätestatud mõisteid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemed ei ole kättesaadavad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi.

(14)  Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemed ei ole kättesaadavad, tuleks mitmeaastases kavas ette näha kalavarude majandamise suhtes kohaldataval ettevaatusprintsiibil põhinevad meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 8. Nimetatud meetmed peavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 2 kohaselt tagama asjaomaste varude kaitse vähemalt samaväärsel tasemel nagu maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavate kasutusmäärade puhul.

Selgitus

Ettevaatusprintsiibil põhinevad mitmeaastases kavas sätestatud meetmed peavad kooskõlas ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 9 lõikega 2 tagama asjaomaste varude kaitse vähemalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga samaväärsel tasemel.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Harrastuskalapüügil võib olla kalavarudele suur mõju. Liikmesriigid peavad koguma püügiandmeid harrastuskalapüügi kohta kooskõlas andmete kogumise õiguslike nõuetega. Kui asjaomasel püügil on varudele märkimisväärne negatiivne mõju, tuleks kavas ette näha võimalus otsustada konkreetsete majandamismeetmete üle vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Kõik majandamis- ja tehnilised meetmed, mis käsitlevad harrastuskalapüüki liidu tasandil, peaksid olema proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Norra salehomaari funktsionaalse üksuse puhul on asjakohane kasutada järgmisi arvukuse miinimumtasemeid (kui need on kättesaadavad): minimaalne arvukus (Abundancebuffer), mis vastab Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni42 kehtestatud Põhjamere norra salehomaari pikaajalises majandamiskavas määratletud piirväärtusele Bbuffer, ning arvukuse piirväärtus (Abundancelimit), mis vastab kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtasemele MSY Btrigger (samaväärne näitajaga Blim), mille on määratlenud ICES7.

(16)  Norra salehomaari funktsionaalse üksuse puhul on asjakohane kasutada arvukuse miinimumtasemetena ICESi soovitatud minimaalset arvukust (Abundancebuffer) ja arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) (kui need on kättesaadavad).

_________________

 

42 Põhjamere norra salehomaari varude pikaajaline majandamiskava

 

Selgitus

Seadusandlikus tekstis ei ole asjakohane osutada nõuandekomisjoni nõuannetele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kõnealuste tasemete. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama kalapüügivõimaluste vähendamist ja konkreetseid kaitsemeetmeid, kui teaduslike nõuannete põhjal on vaja parandusmeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama kõik muud meetmed, nagu näiteks komisjon meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12 või liikmesriigi meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 13.

(17)  Tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kõnealuste tasemete. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama kalapüügivõimaluste vähendamist ja konkreetseid kaitsemeetmeid, kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal on vaja parandusmeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama kõik muud meetmed, nagu näiteks komisjoni meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12 või liikmesriigi meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 13.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Tuleks kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas, liites iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormid ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid kõnealuses lubatud kogupüügi piirkonnas. See ei välista siiski meetmete võtmist, et kaitsta teatavaid funktsionaalseid üksusi.

(19)  Norra salehomaari puhul tuleks võimaluse korral iga funktsionaalse üksuse kohta määrata kindlaks eraldi lubatud kogupüük. Vastavate funktsionaalsete üksuste kaitsmiseks võib võtta eraldi meetmeid.

Selgitus

Eri funktsionaalsete üksuste kohta ühtse lubatud kogupüügi kehtestamise puhul ei ole tagatud, et mõnes funktsionaalses üksuses ei toimu norra salehomaari ülepüüki. Ehkki ICES soovitab juba aastaid kehtestada eri funktsionaalsete üksuste kohta eraldi lubatud kogupüük, kehtestatakse nimetatud püügipiirkondades lubatud kogupüük kogu piirkonna kohta.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha täiendavad majandamismeetmed.

(20)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha muud kaitsemeetmed, eelkõige meetmed, eelkõige meetmed tagasiheite järkjärguliseks kaotamiseks, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, või kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava negatiivse mõju minimeerimiseks, mida tuleb vajaduse korral täiendavalt kirjeldada kooskõlas määruse(EL) nr 1380/2013 artikliga 18.

Selgitus

Muudatus on kooskõlas ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 10 lõike 2 punktiga a.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Tuleks sätestada põhjalähedaste kalavarude piirkogused, mille ületanud kalalaev on kohustatud saagi lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Liikmesriigid peaksid selliste sadamate või rannikuäärsete kohtade määramisel kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude üle.

(25)  Tuleks sätestada põhjalähedaste kalavarude piirkogused, mille ületanud kalalaev on kohustatud lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Liikmesriigid peaksid selliste sadamate või rannikuäärsete kohtade määramisel kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva saagi lossimise üle.

Selgitus

Sõnastuse kohandamine Läänemere mitmeaastast kava käsitleva määruse põhjenduse 28 sõnastusega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal; kusjuures kava tuleks hinnata iga viie aasta tagant. Kõnealune ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud, rakendatud ja nende mõju kalavarudele ja kalapüügile ilmnenud. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku.

(26)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal; kusjuures kava tuleks hinnata hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning seejärel iga viie aasta tagant. Kõnealune ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud, rakendatud ja nende mõju kalavarudele ja kalapüügile ilmnenud. Ka teadusasutused soovitavad vähemalt sellist ajavahemikku.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vete (edaspidi „Põhjameri“) põhjalähedaste varude ja nende varude püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vete (edaspidi tähistab viide „Põhjameri“ nimetatud kolme püügipiirkonda) põhjalähedaste varude ja nende varude püügi, sealhulgas harrastuskalapüügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“).

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklis 2 määratletud 1.–4. rühma kalavarude suhtes artikleid 4, 5, 6 ja 8.

välja jäetud

Selgitus

See muudatusettepanek kuulub muudatusettepanekute hulka, mille eesmärk on muuta 2. rühma süsteem lihtsamaks.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui komisjon leiab teaduslike nõuannete või asjaomase liikmesriigi taotluse alusel, et artiklis 2 osutatud loetelu on vaja kohandada, võib komisjon esitada ettepaneku selle loetelu muutmiseks.

Muudatusettepanek   23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Käesolevas määruses täpsustatakse ka määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud kõikide liikide lossimiskohustuse rakendamist (varud, mis ei ole juba kindlaks määratud käesoleva artikli lõikes 1).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „põhjalähedased kalavarud“ – tursklased ja lestalised ning Norra salehomaar, kes elavad merepõhjas või veesamba alumises osas;

(1)  „põhjalähedased kalavarud“ – tursklased, lestalised ja kõhrkalade liigid, norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ning harilikud süvameregarneelid (Pandalus borealis), kes elavad merepõhjas või veesamba alumises osas;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  „parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded“ – ICESi või STECFi läbi vaadatud teaduslikud nõuanded, mida toetavad uusimad kättesaadavad andmed ja mis vastavad määruses (EL) nr 1380/2013 ja eriti selle artiklis 25 sätestatud kõikidele nõuetele;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  „FMSY-vahemik“ – ICESi välja arvutatud vahemik, mis ei tohiks pikas perspektiivis vähendada saagikust maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga, mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass on väiksem kui kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (MSY Btrigger), vähendatakse kalastussuremuse sihttaset (F) nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga lubatud kogupüügi aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger;

Selgitus

ICESi nõuandvale eeskirjale ei tuleks selgesõnaliselt viidata mitte ainult põhjendustes, vaid ka Põhjamere põhjalähedaste kalavarude mitmeaastase kava regulatiivosas.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  „MSY Flower“ ja „MSY Fupper“ – FMSY-vahemiku madalaim ja kõrgeim väärtus;

Selgitus

Käesolev mõiste on võetud üle Läänemere mitmeaastasest kavast ning sellega lisatakse sõnastusse kontseptsioon, millele viidatakse raportööri poolt muudetud I lisas.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „1. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud käesolevas kavas järgmiselt:

(2)  „1. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on I ja II lisas loetletud sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud käesolevas kavas järgmiselt:

a)  tursk (Gadus morhua), IV alapiirkonnas ning VIId ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Põhjameri, La Manche'i idaosa, Skagerrak), edaspidi „Põhjamere tursk“;

a)  tursk (Gadus morhua) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ning VIId (La Manche’i idaosa) ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Skagerrak), edaspidi „IV alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk“;

b)  kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) IV alapiirkonnas ning VIa ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Põhjameri, Šotimaa läänepoolsed veed, Skagerrak), edaspidi „kilttursk“;

b)  kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ning VIa (Šotimaa läänepoolsed veed) ja IIIa (läänepoolses) rajoonis (Skagerrak), edaspidi „IV alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk“;

c)  merilest (Pleuronectes platessa) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja IIIa rajoonis (Skagerrak), edaspidi „Põhjamere merilest“;

c)  merilest (Pleuronectes platessa) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja IIIa rajoonis (Skagerrak), edaspidi „IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest“;

d)  põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) IV ja VI alapiirkonnas ning IIIa rajoonis (Põhjameri, Rockall ja Šotimaa läänepoolsed veed, Skagerrak ja Kattegat), edaspidi „põhjaatlandi süsikas“;

d)  põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VI alapiirkonnas (Šotimaa läänepoolsed veed ja Rockall) ning IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat), edaspidi „ IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas“;

e)  harilik merikeel (Solea solea) IV alapiirkonnas (Põhjameri), edaspidi „Põhjamere harilik merikeel“;

e)  harilik merikeel (Solea solea) IV alapiirkonnas (Põhjameri), edaspidi „IV alapiirkonna harilik merikeel“;

f)  harilik merikeel (Solea solea) IIIa rajoonis ja alarajoonides 22–24 (Skagerrak ja Kattegat, Läänemere lääneosa), edaspidi „Kattegati harilik merikeel“;

f)  harilik merikeel (Solea solea) IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ja alarajoonides 22–24 (Läänemere lääneosa), edaspidi „IIIa rajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel“;

g)  merlang (Merlangius merlangus) IV alapiirkonnas ja VIId rajoonis (Põhjameri ja La Manche’i idaosa), edaspidi „Põhjamere merlang“;

g)  merlang (Merlangius merlangus) IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VIId rajoonis (La Manche’i idaosa), edaspidi „IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang“;

 

g a)  euroopa merikurat* (Lophius piscatorius) IIIa rajoonis (Skagerrak ja Kattegat), IV alapiirkonnas (Põhjameri) ja VI alapiirkonnas (Šotimaa läänepoolsed veed ja Rockall);

 

g b)  harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) IVa rajooni idaosas ja IIIa rajoonis.

 

Komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega käesoleva punkti esimeses lõigus ja käesoleva määruse I ja II lisas sätestatud 1. rühma kalavarude loetelu.

 

(*Tuleb lisada lisadesse.)

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „2. rühm“ – norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsed üksused (FÜ), mille sihttasemed (väljendatud FMSY-vahemikena) ja arvukusega seotud kaitsemeetmed on kehtestatud käesolevas kavas ning mis hõlmavad järgmist:

(3)  „2. rühm“ – norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsed üksused (FÜ), mille I ja II lisas sätestatud sihttasemed (väljendatud FMSY-vahemikena) ja arvukusega seotud kaitsemeetmed on kehtestatud käesolevas kavas ning mis hõlmavad järgmist:

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „6. rühm“ – keelatud liigid, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis Põhjamere kohta;

välja jäetud

Selgitus

Tehniliste meetmete määruse ettepanek (artikkel 18) ja määrus (EL) nr 1380/2013 (artiklid 12 ja 13) juba võimaldavad võtta meetmeid asjaomaste liikide puhul.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „7. rühm“ – põhjalähedased kalavarud, kelle puhul on sihttasemed FMSY-vahemikena ja biomassiga seotud kaitsemeetmed kehtestatud muus liidu õigusaktis kui käesolevas määruses;

välja jäetud

Muudatusettepanek   32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Asjaomaseid kalavarusid muudetakse üksnes parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, millest madalama näitaja korral tuleks käivitada sobivad konkreetsed majandamismeetmed selle tagamiseks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgema tasemeni.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi, ning selle eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel taastatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel.

1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8, samuti toetab see kalapüügist sõltuvate inimeste rahuldava elatustaseme saavutamist, pidades silmas sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning selle eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamisel taastatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemale tasemele ja need säilitatakse sellisel tasemel. Maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldav püügitegevuse ulatus tuleb saavutada võimalikult kiiresti, aga igal juhul järk-järgult tõusvalt kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude puhul hiljemalt 2020. aastaks, misjärel tuleb see säilitada. Kalavarude puhul, mille kohta puuduvad teaduslikud nõuanded ja andmed, tuleb täita määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikes 2 sätestatud eesmärgid. Nimetatud eesmärkidega tagatakse asjaomaste varude kaitse vähemalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga samaväärsel tasemel.

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika alusmääruse eesmärgid ja ajakava peavad kehtima ühtmoodi kõikide rühmade kalavarude kohta.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kava aitab saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 5 osutatud sotsiaal-majanduslikke eesmärke ning eelkõige aitab see hoida kalapüügist sõltuvate inimeste elatustaset, säilitades kalandus- ja vesiviljelustoodete tõhusa ja läbipaistva siseturu ning võrdsed tingimused liidus turustatavatele kalandus- ja vesiviljelustoodetele.

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslikud kaalutlused ja sotsiaal-majanduslikud eesmärgid peaksid alati moodustama osa sellest mitmeaastasest kavast ning neid ei tohiks selle puhul eirata.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile oleks võimalikult väike. Kava on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund.

3.  Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile, eelkõige ohustatud elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele ja merelindudele oleks võimalikult väike. Kava täiendab ja on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 9 kohase ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga kalavarude majandamisele, liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund, ning direktiivides 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ sätestatud eesmärkide ja eeskirjadega. Lisaks nähakse kavas ette meetmed, mille eesmärk on leevendada kahjulikku sotsiaal-majanduslikku mõju ja võimaldada turuosalistel pikas perspektiivis suurendada majanduslikku nähtavust.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kava aitab tagada, et määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 1 kohaselt kolmandate riikidega ühiselt majandatavaid kalavarusid majandatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega ning et kalapüügivõimalused tervikuna ei ületa käesoleva määruse I lisas sätestatud väärtuste vahemikke.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Kavas võetakse arvesse liidu kahepoolseid suhteid kolmandate riikidega. Tulevastes kahepoolsetes kokkulepetes kolmandate riikidega võetakse kava arvesse.

Muudatusettepanek   40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  aidata kaasa direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teiste asjakohaste tunnuste täitmisele vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.

b)  täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teised asjakohased tunnused vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kõik kava raames ette nähtud meetmed tuleb võtta käesoleva määruse artikli 2 punkti 1 a kohaste parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal. ICES või STECF vaatavad parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded läbi ajaks, mil komisjon teeb ettepaneku võtta meetmeid käesoleva määruse artiklite 4, 5, 6 või 18 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 kohaselt.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  1. ja 2. rühma kalavarude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb sihttaset hoida I lisas määratletud vahemikes.

1.  1. ja 2. rühma kalavarude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb sihttaset hoida I lisas määratletud vahemikes, kusjuures tuleb järgida artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärke.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 peavad kalapüügivõimalused vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.

2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 ja artiklile 17 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kavas seatud eesmärkide ja sihtidega ning parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega, ühtlasi peavad kalapüügivõimalused vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.

Muudatusettepanek   44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisa veerus A esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisas esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

a)  kui see on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

Muudatusettepanek   46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  Otsuseid kalapüügi kohta ülemises vahemikus peavad toetama parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 3 punktile c. Üksikasjalikud teaduslikud tõendid tehakse avalikult kättesaadavaks vähemalt neli nädalat enne kalapüügivõimalusi käsitlevate otsuste vastuvõtmist määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 kohaselt I lisa veeru B põhjal.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks; või

b)  kui see on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks; või

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kalapüügivõimaluste määramisel tuleb tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb alla II lisa veerus B esitatud kudekarja biomassi piirväärtuse (Blim), oleks alla 5 %.

Selgitus

Analoogia Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 7.

Muudatusettepanek   49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Kui komisjon leiab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, et I lisas sätestatud kalastussuremuse vahemikud ei kajasta enam õigesti kava eesmärke, võib komisjon kiireloomuliselt esitada ettepaneku nimetatud vahemike muutmiseks.

Selgitus

Sätte lisamine Läänemere majandamiskavast.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  3. ja 4. rühma kalavarude püügivõimalused peavad olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud teaduslike nõuannetega.

1.  3. ja 4. rühma kalavarude püügivõimalused peavad olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava kalastussuremusega seotud teaduslike nõuannete puudumisel peavad kalapüügivõimalused olema kooskõlas teaduslike nõuannetega, mille eesmärk on tagada kalavarude jätkusuutlikkus kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.

2.  Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastava kalastussuremusega seotud teaduslike nõuannete ja andmete puudumisel tuleb kalapüügivõimaluste ja meetmete üle otsustamisel lähtuda määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 kohasest ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist kalavarude majandamisele ning järgida käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärke.

Selgitus

Oluline on rõhutada, et kohaldatakse ühise kalanduspoliitika alusmääruse kohast ettevaatusprintsiipi, et tagada ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 9 lõike 2 kohaselt asjaomaste kalavarude kaitse vähemalt samaväärsel tasemel nagu maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava majandamise puhul.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. rühma kalavarude majandamisel kohaldatakse ettevaatusprintsiipi vastavalt teaduslikele nõuannetele.

5. rühma kalavarude majandamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 kohast ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele ning järgitakse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja käesoleva määruse artikli 3 lõigetes 1 ja 3 sätestatud eesmärke. Piisava teadusliku teabe puudumisega ei saa õigustada mere bioloogiliste ressursside kaitsemeetmete võtmise edasilükkamist või võtmata jätmist.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et teataval aastal on 1. rühma mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger) või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtuse miinimumtaset (Abundancebuffer) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule A, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi või arvukuse vähenemist.

1.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et teataval aastal on 1. rühma mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger) või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtuse miinimumtaset (Abundancebuffer) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule A, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi või arvukuse vähenemist, kusjuures kalastussuremust tuleb vähendada proportsionaalselt biomassi vähenemisega vastavalt ICESi nõuandvale eeskirjale. Kohaldatakse artikli 2 punktis 1 b osutatud ICESi nõuandvat eeskirja.

Selgitus

Kuna esildatud vahemikke arvutatakse ICESi nõuandva eeskirja põhjal, peab see olema vahemike kohaldamise tingimuseks.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või norra salehomaari mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule B, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb nende parandusmeetmetega erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada asjaomase varu sihtpüük ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.

2.  Kui parimatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või norra salehomaari mis tahes funktsionaalse üksuse arvukus allpool arvukuse piirväärtust (Abundancelimit) vastavalt käesoleva määruse II lisa veerule B, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige tuleb nende parandusmeetmetega erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada asjaomase varu sihtpüük ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et teataval aastal on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes kalavaru kudekarja biomass allpool kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset (MSY Btrigger), võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele, ning kalastussuremust vähendatakse lineaarselt, et see oleks proportsionaalne biomassi vähenemisega vastavalt ICESi nõuandvale eeskirjale. Kohaldatakse artikli 2 esimese lõigu punktis 1 b osutatud ICESi nõuandvat eeskirja.

Selgitus

Ka 3., 4., 5. ja 7. rühma puhul peab olema võimalik kehtestada selliseid kaitsemeetmeid nagu kalastussuremuse määra vähendamine või muud parandusmeetmed püügikoguste vähendamiseks, mis on tehnilistest meetmetest kaugemaleulatuva mõjuga.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva mis tahes kalavaru kudekarja biomass on allpool biomassi piirväärtust (Blim) või muud asjakohast piirväärtust, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele. Eelkõige võib parandusmeetmetega vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi või peatada asjaomase varu sihtpüügi.

Selgitus

Ka 3., 4., 5. ja 7. rühma puhul peab olema võimalik kehtestada selliseid kaitsemeetmeid nagu kalapüügi peatamine või muud parandusmeetmed püügikoguste vähendamiseks, mis on tehnilistest meetmetest kaugemaleulatuva mõjuga.

Muudatusettepanek   57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Käesolevas artiklis osutatud parandusmeetmed võivad olla:

 

a)   määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 12 ja 13 kohased erakorralised meetmed;

 

b)   käesoleva määruse artiklite 11 ja 11 a kohased meetmed.

 

Kui kudekarja biomass on lõikes 1 osutatud tasemetest väiksem, sõltub käesolevas artiklis osutatud meetmete valik olukorra laadist, tõsidusest, kestusest ja kordumisest.

Selgitus

Sätte lisamine Läänemere majandamiskavast.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.–7. rühma konkreetsed kaitsemeetmed

Konkreetsed kaitsemeetmed

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada 3.–7. rühma mis tahes põhjalähedaste kalavarude kaitse, või kui 1. rühma mis tahes kalavarude kudekarja biomass või 2. rühma mis tahes funktsionaalse üksuse varude arvukus teataval aastal on allpool käesoleva määruse II lisa veeru A kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude majandamine kooskõlas käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

Selgitus

Sõnastuse kohandamine Läänemere mitmeaastase kava artikli 6 lõike 1 sõnastusega, et näha ette võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille abil tagatakse kalavarude kaitse, vähendatakse soovimatut kaaspüüki või minimeeritakse püügitegevuse negatiivset mõju mere ökosüsteemile.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks;

a)  püügivahendite omaduste ja spetsifikatsioonide kindlaksmääramine, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks, eelkõige 6. rühma kalavarude soovimatu kaaspüügi vähendamiseks;

Selgitus

Sõnastuse kohandamine vastavalt ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud nõuetele.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Kudemispaikade ja kalavarude taastamise alade kindlaksmääramine

 

Hiljemalt 2020. aastaks määravad liikmesriigid kindlaks kudemispaigad ja alad, mille puhul on olemas selged tõendid kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade suure kontsentratsiooni kohta, ning koostavad käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 kohased ühised soovitused kalavarude taastamise alade rajamiseks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude puhul.

Selgitus

Artikkel on kooskõlas ühise kalanduspoliitika alusmääruse artiklis 8 esitatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek   62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lubatud kogupüük

Kalapüügivõimalused

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 peavad liikmesriigid kalapüügivõimaluste jaotamisel lähtuma objektiivsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Kolmandate riikidega ühiselt majandatavate kalavarude majandamisel võimaldavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõike 2 kohaselt kalapüügivõimaluste vahetamist.

Selgitus

Kalapüügivõimaluste vahetamine kolmandate riikidega piirialade kalavarude puhul on oluline abinõu, et tagada olemasolevate kalapüügivõimaluste optimaalne kasutamine.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10– lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, on norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.

2.  Norra salehomaari püügi piirnormid ICESi IIa ja IV püügipiirkonnas kehtestatakse iga funktsionaalse üksuse kohta ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude kohta kehtestatakse ühtne lubatud kogupüük.

Selgitus

Norra salehomaari arvukus võib iga funktsionaalse üksuse puhul väga erinev olla. Kui kehtestada ühtne lubatud kogupüük, mis vastab funktsionaalsetes üksustes ja nendest väljapool paiknevate kalavarude summale, võib mõningates funktsionaalsetes üksustes püügisurve liiga suureks osutuda ning mõne funktsionaalse üksuse puhul võib juhtuda, et püügivõimalusi ei kasutata ära.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Harrastuskalapüügi mõju

 

1.  Kõiki kättesaadavaid andmeid harrastuskalapüügi kohta analüüsitakse eesmärgiga hinnata selle tõenäolist mõju reguleeritavate liikide kalavarudele.

 

2.  Nõukogu arvestab lõikes 1 ette nähtud hindamist. Seoses nende kalavarudega, mille puhul harrastuskalapüüki peetakse märkimisväärseks, võtab nõukogu kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuskalapüüki arvesse muu hulgas järgmiselt:

 

a)  arvestades parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhinevat harrastuskalapüügi hinnangulist koguhulka ning parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid töönduslike kalapüügivõimaluste kui kalastussuremuse sihttasemele vastava kogupüügi kohta;

 

b)  kehtestades harrastuskalapüügile piiranguid, sealhulgas kaasavõetava saagi päevaseid piirmäärasid ja keeluaegasid; või

 

c)  muude asjakohaste vahenditega.

Muudatusettepanek   67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lossimiskohustusega seotud sätted 1.–7. rühma puhul

Lossimiskohustusega seotud sätted

Muudatusettepanek   68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; ning

a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi; ning

Muudatusettepanek   69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige jälgida lossimiskohustuse täitmist; ning

c)  erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige järelevalve ja kontroll võrdsete tingimuste kindlustamiseks, tagades lossimiskohustuse täieliku järgimise; ning

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud meetmed aitavad saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke, milleks on eelkõige noorkalade ja kudevate kalade kaitse.

Muudatusettepanek   71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Tehnilised meetmed

 

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta:

 

a)   püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;

 

b)   püügivahendite muudatuste ja lisaseadmete spetsifikatsioonid, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;

 

c)   teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, et kaitsta kudevaid kalu, alamõõdulisi kalu ja mittesihtliike või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile; ning

 

d)   käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse.

 

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.

Selgitus

Läänemere majandamiskava artikli 8 lisamine. Komisjoni ettepanekus seotakse tehniliste meetmete küsimus üksnes teatava kalavaru kaitsemeetmete kontseptsiooniga. Selline lähenemisviis on liiga kitsas. Tuleks luua eraldi peatükk, mis võimaldab kehtestada üldisemaid tehnilisi meetmeid.

Muudatusettepanek   72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikes 1 sätestatud eelteatise esitamise kohustusele peavad selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on kaheksa kuni kaksteist meetrit, esitama rannikuliikmesriikide pädevatele asutustele vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega teabe, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõike 1 punktides a–f , kui neil on pardal vähemalt järgmine kalakogus:

välja jäetud

a)  1. rühm: 1 000 kg; ja/või

 

b)  2. ja 4. rühm: 500 kg; ja/või

 

c)  3. rühm: 1 000 kg; ja/või

 

d)  7. rühm: 1 000 kg.

 

Selgitus

Võttes arvesse majandamise keerukust, mis tuleneb kavandatavate rühmade suurest hulgast, tehakse ettepanek säilitada kontrollimääruse sätted kooskõlas parema õigusloome põhimõttega ning kalapüügi kontrolli ühtlustamist käsitlevas parlamendi algatusraportis esitatud soovitustega.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

välja jäetud

Püügipäevikule esitatavad nõuded 1.–7. rühma puhul

 

Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikest 1 peavad põhjalähedaste kalavarude püügiga tegelevate liidu kalalaevade kaptenid oma laevade tegevuse kohta püügipäevikut vastavalt nimetatud määruse artiklile 14, kui kalalaeva kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit.

 

Selgitus

See säte ei ole majandamiskavas asjakohane ning selle üle tuleks kontrollimääruse läbivaatamisel pidada ulatuslikum arutelu.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile ning käesoleva määruse eesmärkide täitmise ulatust, sealhulgas kalavarude taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemale tasemele ning edusammud hea keskkonnaseisundi saavutamise suunas. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui seda peetakse vajalikuks, võib komisjon aru anda varem.

 

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse eesmärkide saavutamise edusammude ning käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude olukorra kohta vetes niipea kui võimalik pärast seda, kui on vastu võetud iga-aastane määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu. Asjaomane aruanne lisatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 50 osutatud aastaaruandele.

 

Aruanne peab sisaldama järgmist:

 

1)   igakülgseid teaduslikke nõuandeid, mille alusel kalapüügivõimalused kindlaks määrati; ning

 

2)   teaduslikku põhjendust, millest nähtub, et kalapüügivõimalused määrati kindlaks kooskõlas käesoleva määruse eesmärkide ja sätetega ning eelkõige kalastussuremuse sihttasemetega.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antav toetus

 

Kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutisi peatamismeetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel püügitegevuse ajutise peatamisena.

(See artikkel tuleks lisada X peatükki.)

Selgitus

Läänemere mitmeaastase kava Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetust käsitleva artikli 17 sätte lisamine kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutiste peatamismeetmete kohta.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I lisa

I lisa

Kalastussuremuse sihttase

Kalastussuremuse sihttase

1. 1. rühm

1. 1. rühm

Kalavaru

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY)

Kalavaru

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY)

 

Veerg A

Veerg B

 

Veerg A

Veerg B

 

Tabelis toodud väärtused vastavad eritaotlusel esitatud uusimatele ICESi nõuannetele „EU request to ICES to provide FMSY ranges for selected North Sea and Baltic Sea stocks“.

Põhjamere tursk

0,22 – 0,33

0,33 – 0,49

IV alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Kilttursk

0,25 – 0,37

0,37 – 0,52

IV alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Põhjamere merilest

0,13 – 0,19

0,19 – 0,27

IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Põhjaatlandi süsikas

0,20 – 0,32

0,32 – 0,43

IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Põhjamere harilik merikeel

0,11 – 0,20

0,20 – 0,37

IV alapiirkonna harilik merikeel

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Kattegati harilik merikeel

0,19 – 0,22

0,22 – 0,26

IIIa rajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Põhjamere merlang

ei ole määratud

ei ole määratud

IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

 

 

 

IIIa rajooni ning IV ja VI alapiirkonna euroopa merikurat

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

 

 

 

IVa rajooni idaosa ja IIIa rajooni harilik süvameregarneel

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

2. 2. rühm

2. 2. rühm

Norra salehomaari funktsionaalne üksus (FÜ)

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY) (püügimäärana)

Norra salehomaari funktsionaalne üksus (FÜ)

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY) (püügimäärana)

 

Veerg A

Veerg B

 

Veerg A

Veerg B

 

Tabelis toodud väärtused vastavad eritaotlusel esitatud uusimatele ICESi nõuannetele „EU request to ICES to provide FMSY ranges for selected North Sea and Baltic Sea stocks“.

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

0,056 – 0,079

0,079 – 0,079

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Farne’i sügavik (FÜ 6)

0,07 – 0,081

0,081 – 0,081

Farne’i sügavik (FÜ 6)

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Fladen Ground (FÜ 7)

0,066 – 0,075

0,075 – 0,075

Fladen Ground (FÜ 7)

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Firth of Forth (FÜ 8)

0,106 – 0,163

0,163 – 0,163

Firth of Forth (FÜ 8)

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Moray Firth (FÜ 9)

0,091 – 0,118

0,118 – 0,118

Moray Firth (FÜ 9)

FMSY lower – FMSY

FMSY – FMSY upper

Selgitus

Sihttasemete vahemike arvutuspõhimõtte kehtestamise korral on võimalik vahemikke kohandada vastavalt ajakohaseimatele ja parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele. Kui kehtestada sihttasemete vahemikud arvudes, nagu Euroopa Komisjoni ettepanekus, siis vastavad need praegustele teaduslikele nõuannetele ja nende kohandamine on võimalik ainult seadusandlike tavamenetluse kaudu. Peale selle on kalavarude nimetuste kindlaksmääramine ICESi piirkondade, alapiirkondade ja rajoonide kaupa selgem ja täpsem.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II lisa

II lisa

Kaitse piirväärtused

Kaitse piirväärtused

(millele on osutatud artiklis 7)

(millele on osutatud artiklis 7)

1. 1. rühm

1. 1. rühm

Kalavaru

Kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (tonnides) (MSY Btrigger)

Biomassi piirväärtus (tonnides) (Blim)

Kalavaru

Kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (tonnides) (MSY Btrigger)

Biomassi piirväärtus (tonnides) (Blim)

 

 

Veerg A

Veerg B

Põhjamere tursk

165 000

118 000

IV alapiirkonna ning VIId ja IIIa läänepoolse rajooni tursk

165 000

118 000

Kilttursk

88 000

63 000

IV alapiirkonna ning VIa ja IIIa läänepoolse rajooni kilttursk

88 000

63 000

Põhjamere merilest

230 000

160 000

IV alapiirkonna ja IIIa rajooni merilest

230 000

160 000

Põhjaatlandi süsikas

200 000

106 000

IV ja VI alapiirkonna ning IIIa rajooni põhjaatlandi süsikas

150 000

106 000

Põhjamere harilik merikeel

37 000

26 300

IV alapiirkonna harilik merikeel

37 000

26 300

Kattegati harilik merikeel

2 600

1 850

IIIa rajooni ja alarajoonide 22–24 harilik merikeel

2 600

1 850

Põhjamere merlang

ei ole määratud

ei ole määratud

IV alapiirkonna ja VIId rajooni merlang

ei ole määratud

ei ole määratud

 

 

 

IIIa rajooni ning IV ja VI alapiirkonna euroopa merikurat

ei ole määratud

ei ole määratud

 

 

 

IVa rajooni idaosa ja IIIa rajooni harilik süvameregarneel

ei ole määratud

ei ole määratud

2. 2. rühm

2. 2. rühm

Norra salehomaari funktsionaalne üksus

Arvukuse piirväärtuse miinimumtase (miljonites) (Abundancebuffer)

Arvukuse piirväärtus (miljonites) (Abundancelimit)

Norra salehomaari funktsionaalne üksus

Arvukuse piirväärtuse miinimumtase (miljonites) (Abundancebuffer)

Arvukuse piirväärtus (miljonites) (Abundancelimit)

 

 

Veerg A

Veerg B

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

EI KOHALDATA

EI KOHALDATA

IIIa rajoon (FÜ 3 ja 4)

EI KOHALDATA

EI KOHALDATA

Farne’i sügavik (FÜ 6)

999

858

Farne’i sügavik (FÜ 6)

999

858

Fladen Ground (FÜ 7)

3583

2767

Fladen Ground (FÜ 7)

3583

2767

Firth of Forth (FÜ 8)

362

292

Firth of Forth (FÜ 8)

362

292

Moray Firth (FÜ 9)

262

262

Moray Firth (FÜ 9)

262

262

Selgitus

Selleks et viited II lisa veergudele A ja B oleksid selged, tuleb need veerud selgelt niimoodi tähistada. Peale selle on kalavarude nimetuste kindlaksmääramine ICESi piirkondade, alapiirkondade ja rajoonide kaupa selgem ja täpsem.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a lisa

 

Keelatud liigid

 

a)  täht-sünkrai (Amblyraja radiata);

 

b)  järgmised saagraide liigid:

 

i)  salesaagrai (Anoxypristis cuspidata);

 

ii)  väike saagrai (Pristis clavata);

 

iii)  väikehammas-saagrai (Pristis pectinata);

 

iv)  harilik saagrai (Pristis pristis);

 

v)  roheline saagrai (Pristis zijsron);

 

c)  hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias);

 

d)  sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia);

 

e)  ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IV alapiirkonna ja ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

 

f)  Alfredi sarvikrai (Manta alfredi);

 

g)  hiid-sarvikrai (Manta birostris);

 

h)  järgmised merisarvikute liigid:

 

i)  vahemere merisarvik (Mobula mobular);

 

ii)  Mobula rochebrunei;

 

iii)  astelsaba-merisarvik (Mobula japanica);

 

iv)  silesaba-merisarvik (Mobula thurstoni);

 

v)  väike merisarvik (Mobula eregoodootenkee);

 

vi)  Munki merisarvik (Mobula munkiana);

 

vii)  sirpuim-merisarvik (Mobula tarapacana);

 

viii)  lühiuim-merisarvik (Mobula kuhlii);

 

ix)  atlandi merisarvik (Mobula hypostoma);

 

i)  ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

 

j)  logardrailased (Rhinobatidae);

 

k)  euroopa ingelhai (Squatina squatina);

 

l)  lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta), kui neid püütakse traaliga vetes, mis jäävad ICESi II ja IV alapiirkonnas (liidu veed) liikmesriikide lähtejoontest mõõtes kaugemale kui kuus miili;

 

m)  viljastatud emased langustid (Palinuridae spp.) ja viljastatud emased homaarid (Homarus gammarus), välja arvatud siis, kui neid kasutatakse otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil.

Selgitus

Tehniliste meetmete määruse ettepaneku (COM(2016) 134 final) I lisas on loetletud keelatud liigid. Kuna see ettepanek on praegu alles arutlusel, peab raportöör vajalikuks keelatud liigid, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 2 punktis 7, täpsemini kindlaks määrata. Seetõttu on tehniliste meetmete määruse ettepanekus esitatud keelatud liigid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, üle võetud.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

1. Komisjoni ettepaneku taust

Alusmäärusega nähakse peamise vahendina, mille alusel mere bioloogilisi ressursse aastate jooksul säästvalt kasutada, ette mitmeaastased kavad. Nendes kavades tuleb arvesse võtta eri püügiliikide erisusi.

Kavad on aluseks tagasiheitekavadele, milles on täpselt kindlaks määratud teatavate varude ja varude püügiga seotud lossimiskohustus ja erandid.

Esimene mitmeaastane kava, mis alusmääruse alusel vastu võeti, oli Läänemere kava. See on küll muude merepiirkondade mitmeaastaste kavade koostamisel eeskujuks, kuid arvesse tuleb võtta eri püügiliikide (ja -piirkondade) erisusi.

Mõjuhinnangus, millel komisjoni ettepanek käesoleva mitmeaastase kava (edaspidi „Põhjamere kava“) kohta põhineb, on sätestatud muu hulgas järgmised eesmärgid (vt lk 31):

  alapüügi vähendamine FMSY-vahemike abil;

  ettevaatusprintsiibiga seotud kaitsemeetmed;

  lossimiskohustuse rakendamise lihtsustamine;

  piirkondadeks jaotamise raamistik.

Komisjoni ettepanek puudutab ainult põhjalähedasi kalavarusid, sest nende majandamine on hoopis teistsugune kui pelaagiliste ja töönduslike varude majandamine.

2. Ettepaneku sisu

Ülesehitus ja kohaldamisala

Komisjon on üldjoontes üle võtnud Läänemere kava ülesehituse. Mõned kohad on muudetud või välja jäetud.

Ettepanekus on põhitähelepanu pööratud põhjalähedaste kalavarude segapüügile Põhjameres. Varudevahelist bioloogilist koostoimet ei ole ettepanekus käsitletud, sest teadlased ei ole seda veel piisava täpsusega modelleerinud. Segapüügi puhul võib tekkida piiravate liikide probleem.

Seetõttu on komisjon võtnud oma ettepanekus kasutusele sihttasemete vahemiku mõiste. Tänu nendele vahemikele peaks olema püüki piiravate liikide probleemi võimalik veidi paindlikumalt lahendada.

Komisjon on jaganud põhjalähedased kalavarud seitsmesse rühma. Rühmadesse jagamine toimub teatavate kriteeriumide alusel, nt lubatud kogupüük (TAC).

Komisjon on kasutusele võtnud Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni välja töötatud minimaalse arvukuse põhimõtte. See on jätkusuutlikum kui Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) välja töötatud arvukuse piirväärtus.

Järjepidevus ja vahendid

Teaduslikud nõuanded ja varude arvutused põhinevad üldjuhul nn ICESi püügipiirkondadel, mis omakorda põhinevad bioloogiliste vaatlustel ja mida saab kohandada vastavalt varude arengule aja jooksul, samas kui lubatud kogupüük on seotud majandamisüksustega, mis on ICESi püügipiirkondadega võrreldes staatilised. Siit tuleneb erinevus kalavarude üksuste ja majandamisüksuste vahel.

Komisjoni valitud rühmade jaotuse puhul tuleb silmas pidada, et osad 3. rühma alla liigitatud varud vastavad ka 1. rühma piirväärtustele. Et need varud asuvad peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas, lisatakse nende piirväärtused tulevasse Loode-Atlandi mitmeaastasesse kavasse. See tähendab, et need varud kuuluvad Põhjamere kava 7. rühma.

7. rühma põhimõte seisneb selles, et kui koostatakse edasisi mitmeaastaseid kavasid, siis liigitatakse sellise ülesehituse säilitamise korral FMSY-vahemikega varud 1. rühma.

Komisjoni ettepanekus on merlang esitatud 1. rühmas. Eritaotlusel esitatud ICESi nõuanded vahemike kohta ei hõlma siiani ühtegi vahemikku merlangi jaoks, mistõttu ei ole see I lisas kindlaks määratud. Komisjoni teatel lisati merlang 1. rühma, sest peatselt oodatakse andmeid vahemike kohta. ICESi nõuannete järgmine versioon hõlmab lisaks ajakohastatud andmeid kilttursa kohta.

Raportööri teavitati, et 3. ja 6. rühm hõlmavad kõiki railiike. 3. rühm hõlmab lisaks turska Kattegatis.

Raportöör püüab oma muudatusettepanekutega saavutada piirkondade määratlemisel järjepidevuse ja selguse. Sel põhjusel on ta kohandanud kehtestatud nomenklatuuri „Põhjameri“. Ta toonitab, et ICESi IIIa rajoon osutab nii Skagerrakile kui ka Kattegatile, kuid IIIa (läänepoolne) rajoon puudutab üksnes Skagerraki.

Atlandi ookeani ja Põhjamere jaoks kehtestatakse lubatud kogupüügid liidu vete puhul ka IIa rajooni kohta. Komisjoni ettepanekus ei nimetata seda artiklis 1 osutatud püügipiirkonda siiski artiklis 2 esitatud konkreetsete rühmade määratlustes. Raportöör eeldab, et seda püügipiirkonda ei integreerita ICESi kalavarude arvutamisse.

1. ja 2. rühma saab muuta ainult seadusandliku tavamenetluse kaudu, mis kehtib ka nende rühmade jaoks lisas ette nähtud vahemike kohta. Seevastu 3. rühma saab liike juurde lisada, kui nõukogu kehtestab nendele liikidele lubatud kogupüügi. Sellisel juhul jääksid varud 5. rühmast välja. Vastupidine olukord võib tekkida juhul, kui nõukogu otsustab lubatud kogupüügi tühistada. Sel juhul langeksid varud 3. rühmast 5. rühma.

Kui Läänemere kavas nähakse ainult kaaspüügi liikide puhul ette delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine, võib komisjon oma ettepaneku kohaselt kehtestada erinevate rühmade ja mitmete liikide puhul Põhjamere jaoks konkreetsed kaitsemeetmed (artikkel 9).

3. Raportööri seisukoht

Asjaolude selgitamiseks, kehtivate eeskirjade, näiteks alusmääruse ja Läänemere kava järgimiseks ning paindlikkuse saavutamiseks seoses kõige uuemate teaduslike avastustega, esitab raportöör ettepaneku kohta muudatusettepanekuid.

Segapüük, vahemike väärtused ja paindlikkus

Juba Läänemere kavas nähakse ette vahemike väärtused. Raportöör on otsustanud võtta üle Läänemere kavas toodud vahemike väärtused, seda eeskätt Põhjameres toimuva segapüügi ja püüki piiravate liikidega seonduvate probleemide tõttu.

Vahemike väärtused võimaldavad läheneda lubatud kogupüügi kindlaksmääramisele paindlikult. Täiendavad paindlikkusmehhanismid on juba kehtestatud alusmääruses. See tähendab ka seda, et liikmesriigid võtavad saagi koostist püügikvootide jagamisel arvesse. Raportöör toetab komisjoni selles küsimuses. Ta on seisukohal, et lisaks sellele tuleks kasutada kvootide vahetamise ja selektiivsuse suurendamise võimalust, et vältida kvootide alakasutamist. Komisjoni sõnul ei ole liikmesriigid veel kasutanud liikidevahelist paindlikkust. See pakub veel võimalusi püüki piiravate liikidega seotud olukordade vähendamiseks. Lisaks sellele osutatakse alusmääruse artikli 33 lõikes 2 muu hulgas kalapüügivõimaluste vahetamisele kolmandate riikidega, et tagada selliste kalavarude säästev kasutamine, mida jagatakse kolmandate riikidega.

ICESi väärtuste vahemike ülempiiride arvutamine põhineb nn ICESi nõuandval eeskirjal. See hõlmab konkreetset mehhanismi juhuks, kui varu langeb alla teatud taseme. Ülempiiride kasutamine on õigustatud ainult siis, kui ICESi nõuandvat eeskirja järgitakse. Sel põhjusel täpsustab raportöör seda seost regulatiivosas.

Ühise kalanduspoliitika alased õigusaktid peaksid põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel. See tähendab, et õigusaktid peaksid andma vajaliku paindlikkuse, et reageerida uutele teaduslikele tõenditele. Sel põhjusel kasutab raportöör lisades mitte konkreetsetel arvudel, vaid põhimõttel põhinevat lähenemisviisi.

Parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded

Juba Läänemere kava üle peetavatel läbirääkimistel arutati parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete küsimust. Seda mõistet kasutatakse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikli 119 lõike 1 punktis a, nagu ka alusmääruse artikli 3 punktis c. Selle mõiste määratlus puudub. Praegu on tavaks võtta seadusandlike tekstide aluseks ICESi nõuanded.

Eelkõige seoses läbirääkimistega Läänemere püügivõimaluste üle 2017. aastal sai selgeks, et on vaja täpsustada, mida mõeldakse „parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete“ all. Sel põhjusel pakub raportöör välja määratluse, milles sedastatakse, et teaduslikud nõuanded tuleb enne nende rakendamist avalikustada ja läbi vaadata.

Brexit ja Norra

Kava eesmärk on luua hea alus edasiseks majandamiseks kolmandate riikidega. Sellega seoses tuleks täielikult ära kasutada alusmääruse artiklis 33 esitatud võimalusi. Seepärast on Põhjamere kava kiire väljatöötamine soovitav.

Muud küsimused

Komisjoni ettepaneku 6. rühmas viidatakse keelatud liikide loetelule, mis on esitatud nõukogu määruse (EL) 2017/127 artiklis 12. Raportöör teeb ettepaneku viidata vähem paindlikule loetelule. Seda on komisjon teinud ka oma hiljutises ettepanekus tehniliste meetmete kohta. Selline loetelu aitaks ka välistada kalavarude, mille lubatud kogupüük on null, lisamise sellesse rühma.

Mõjuhinnang koostati ajal, kui jõustus esimene põhjalähedaste liikide tagasiheitekava Põhjamere jaoks. Komisjon leiab, et üheaastane kogemus tagasiheitekavaga ei mõjuta mõju hindamise põhieeldusi. Raportöör võtab eelseisvat rakendamise hindamist arvesse selle kavaga edaspidi tehtava töö puhul.

Piirkondadeks jaotamise ja delegeeritud õigusaktide kaudu mitmeaastaste kavadega pakutav paindlikkus ei tohi takistada Euroopa Parlamendil täita oma kontrollifunktsiooni.

Läänemere kava artiklis 17 nähakse ette Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutiste peatamismeetmete puhul. Raportöör lisab selle sätte samas sõnastuses.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava

Viited

COM(2016)0493 – C8-0336/2016 – 2016/0238(COD)

EP-le esitamise kuupäev

3.8.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

12.9.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

12.9.2016

BUDG

12.9.2016

ENVI

12.9.2016

REGI

12.9.2016

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

DEVE

18.8.2016

BUDG

31.8.2016

ENVI

31.8.2016

REGI

8.9.2016

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Ulrike Rodust

15.9.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.10.2016

9.11.2016

25.1.2017

22.3.2017

 

30.5.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

4

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, Sylvie Goddyn, Mike Hookem, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Annie Schreijer-Pierik, Isabelle Thomas, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

José Blanco López, Ole Christensen, John Flack, Jens Gieseke, Julie Girling, Anja Hazekamp, Czesław Hoc, Maria Lidia Senra Rodríguez

Esitamise kuupäev

18.7.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

13

+

ALDE

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

ECR

John Flack, Julie Girling, Peter van Dalen

ENF

Sylvie Goddyn

PPE

Alain Cadec

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Ole Christensen, Richard Corbett, Ulrike Rodust, Isabelle Thomas

4

GUE/NGL

Anja Hazekamp

Verts/ALE

Marco Affronte, Ian Hudghton, Keith Taylor

7

0

GUE/NGL

Maria Lidia Senra Rodríguez

PPE

Jens Gieseke, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave