Menetlus : 2017/2057(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0267/2017

Esitatud tekstid :

A8-0267/2017

Arutelud :

PV 13/09/2017 - 22
CRE 13/09/2017 - 22

Hääletused :

PV 14/09/2017 - 8.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0354

RAPORT     
PDF 526kWORD 57k
19.7.2017
PE 604.635v02-00 A8-0267/2017

Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi–Tšiili assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamist käsitlevateks läbirääkimisteks

(2017/2057(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández

PARANDUSED/ ADDENDA
MUUDATUSED
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS

nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi–Tšiili assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamist käsitlevateks läbirääkimisteks

(2017/2057(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahel 2002. aastal sõlmitud assotsiatsioonlepingut ja selle kaubandussammast, mis jõustus 1. veebruaril 2003(1) (edaspidi „assotsieerimisleping“),

–  võttes arvesse 2015. aasta aprillis toimunud ELi–Tšiili assotsiatsiooninõukogu kuuenda istungi tulemusi(2),

–  võttes arvesse ühise nõuandekomitee 5. oktoobril 2016 vastu võetud lõppdeklaratsiooni(3),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497)(4) ning komisjoni 2017. aasta mai aruteludokumente „Üleilmastumise ohjamise kohta“(5) ja „Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta“(6),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid ja arvamusi (C-350/12 P, 2/13, 1/09) ning Euroopa Ombudsmani 6. jaanuari 2015. aasta otsust, millega lõpetati tema omaalgatuslik uurimine OI/10/2014/RA teabe ja dokumentidele juurdepääsu kohta(7), ning võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15(8),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta soovitusi komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks(9),

–  võttes arvesse oma 4. juulil 2017 vastu võetud muudatusettepanekuid ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv tulumaksualase teabe avalikustamise kohta teatavate äriühingute ja filiaalide poolt,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2010. aasta soovituste rakendamise kohta seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega(10) ning 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringut ELi ja Mehhiko üldlepingu ning ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu inimõigustega seotud klauslite mõju kohta(12),

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning ILO inimväärse töö tegevuskava,

–  võttes arvesse ÜRO 2015. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (Pariisi kokkulepe), mis jõustus 4. novembril 2016(13) ja mille Tšiili on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse ELi ja Tšiili parlamentaarse ühiskomisjoni 3. novembri 2016. aasta ühisdeklaratsiooni(14),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8, artikli 207 lõiget 3 ja artiklit 217,

–  võttes arvesse läbirääkimissuuniste eelnõu, mille komisjon võttis vastu 24. mail 2017,

  võttes arvesse Tšiilit käsitlevat artiklit organisatsiooni International Work Group for Indigenous Affairs (IWGIA) aastaraamatus „The Indigenous World 2016“ („Põlisrahvaste maailm 2016. aastal“)(15),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0267/2017),

A.  arvestades, et strateegias „Kaubandus kõigile“ on sedastatud, et „komisjon peab järgima poliitikat, mis toob kasu kogu ühiskonnale ning edendab peamiste majandushuvide kõrval Euroopa ja üldisi standardeid ja väärtusi, seades suurema rõhu säästvale arengule, inimõigustele, maksudest kõrvalehoidmisele, tarbijakaitsele ning vastutustundlikule ja õiglasele kaubandusele“;

B.  arvestades, et EL ja Tšiili on lähedased partnerid, kellel on ühised väärtused ja ühine eesmärk edendada tulemuslikku mitmepoolset kaubanduse juhtimist ja inimõiguste austamist, samuti jagatud heaolu ja turvalisust eeskirjadel põhineva üldise süsteemi raames; arvestades, et EL on Tšiili suuruselt kolmas kaubanduspartner; arvestades, et Tšiili on omalt poolt oluline piirkondlik toimija ja viimastel aastakümnetel üks Lõuna-Ameerika kõige kiiremini areneva majandusega riike, ja et reformid selles riigis veel jätkuvad;

C.  arvestades, et kehtiv assotsieerimisleping, sealhulgas selle kaubandussammas, sõlmiti 2002. aastal(16) ning see on 2003. aastast toimunud rakendamise ajal olnud osalistele väga kasulik, kahekordistades kaubavahetust ning suurendades ka teenustekaubandust ja kauplemist investeerimisvahenditega(17); võttes aga arvesse, et nii EL kui ka Tšiili on pärast seda sõlminud ajakohasemaid ja laialdasemaid kaubanduslepinguid;

D.  arvestades, et 2016. aastal eksportis EL Tšiilisse kaupu rohkem kui 8,6 miljardi euro väärtuses ning Tšiili eksportis ELi kaupu 7,4 miljardi euro väärtuses; arvestades, et 2015. aastal oli ELi teenustekaubanduse väärtus Tšiiliga 3,8 miljardit eurot ning Tšiili teenustekaubanduse väärtus ELiga 2 miljardit eurot; arvestades, et ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Tšiilis oli 42,8 miljardit eurot(18);

E.  arvestades, et kehtiv assotsieerimisleping ei hõlma muu hulgas eraldi peatükke investeeringute, VKEde, intellektuaalomandi õiguste, energeetika ja soolise võrdõiguslikkuse kohta, samuti ei hõlma see kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, sealhulgas kohustust jõustada töö- ja keskkonnastandardeid, ja parimate tavade edendamist sellistes valdkondades nagu ettevõtja sotsiaalne vastutus ja kestlikkuse tagamine;

F.  arvestades, et ELi kaubandusläbirääkimiste raames tuleb säilitada valitsuste õigus ja võime reguleerida üldsuse huvides, näiteks rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, sotsiaal- ja tarbijakaitse, riiklik haridussüsteem, ohutus, keskkond, loomade heaolu, avalik kõlblus, privaatsus ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse;

G.  arvestades, et ELi kaubandusläbirääkimistega tuleb tagada osalistele kõrgeim saavutatav sotsiaal-, töö- ja keskkonnakaitse tase ning need võivad olla vahendiks, mille abil edendada sotsiaalse õigluse ja kestliku arengu eesmärki nii ELis kui ka kogu maailmas; arvestades, et assotsieerimislepingu ajakohastamist tuleks käsitada ELi ja selle liikmesriikide võimalusena edendada oma kaubanduslepingutes veelgi ühiseid kõrgeid standardeid ja kohustusi, eelkõige tööõiguse, keskkonnakaitse, tarbijaõiguste ja üldsuse heaolu valdkonnas; arvestades, et komisjon on teatanud, et arutatakse erinevaid viise, kuidas nende kohustuste täitmist tagada, ja kaalutakse ka sanktsioonidel põhinevat mehhanismi;

H.  arvestades, et mõlema osalise kodanikuühiskonnaorganisatsioone hõlmava ELi ja Tšiili ühise nõuandekomitee esimene kohtumine toimus 4. ja 5. oktoobril 2016 eesmärgiga kontrollida kehtiva assotsieerimislepingu rakendamist ning selle ajakohastamise üle peetavaid läbirääkimisi, kasutades kodanikuühiskonna panust ning edendades dialoogi ja koostööd ELi ja Tšiili vahel, minnes kaugemale valitsusasutuste pakutavatest võimalustest; arvestades, et märkimisväärne viivitus ühise nõuandekomitee asutamisel ei tohi korduda ajakohastatud lepingu puhul; arvestades, et kui ajakohastatud leping jõustub, peab kodanikuühiskonna osalemise aluseks olema selge struktuur, liikmesuse ja aruandlusvolituste tasakaal;

I.  arvestades, et EL ja Tšiili peavad mõnepoolseid läbirääkimisi, et teenustekaubandust veelgi liberaliseerida (teenustekaubanduse leping);

J.  arvestades, et Tšiili ei ole osaline WTO mõnepoolses lepingus riigihangete kohta, vaid üksnes vaatleja, ega osale mõnepoolsetes läbirääkimistes keskkonnatoodete lepingu kohta;

K.  arvestades, et 2002. aasta ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu artikkel 45 sisaldab koostööpeatüki sätteid, milles täpsustatakse, et leping „aitab tugevdada põhimõtteid ja kavasid, millega parandatakse, laiendatakse ning tagatakse meeste ja naiste võrdne osalemine kõikides poliitika, majanduse, ühiskonna- ja kultuurielu valdkondades“;

L.  arvestades, et Tšiili on allkirjastanud Vaikse ookeani ülese partnerluse, mille tulevik näib praegu ebakindel, ja sõlminud kõikide Vaikse ookeani ülese partnerluse allkirjastanud riikidega vabakaubanduslepingud ning teda peetakse üldiselt stabiilseks ja usaldusväärseks partneriks;

M.  arvestades, et 2010. aastal sai Tšiilist esimese Lõuna-Ameerika riigina OECD liige ning seal on usaldusväärsed makromajanduslikud raamtingimused;

N.  arvestades, et on oluline suurendada võimalusi, mida pakub assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamine ettevõtteid, eelkõige VKEsid ning nii ELi kui ka Tšiili kodanikke kõige kaasavamal viisil; arvestades, et selles osas on võimalik rohkem ära teha, k.a muu hulgas kättesaadava teabe levitamine, mis võib assotsieerimislepingu osaliste jaoks kaasa tuua eeliste olulise võimendava mõju;

O.  arvestades, et Tšiili on sõlminud 17 ELi liikmesriigiga kahepoolsed investeerimislepingud, mille sisu ei kajasta investeerimispoliitika hiljutisi arengusuundi ega parimaid tavasid ning mis asendatakse või kaotavad kehtivuse, kui jõustub investeerimispeatükki hõlmav leping liidu ja Tšiili vahel;

P.  arvestades, et Tšiili õigusaktides sätestatud ebaproportsionaalselt ranged tingimused, mida ELi kalalaevad peavad täitma, takistavad neid laevu, kui nad kasutavad Tšiilis sadamarajatisi, et lossida, ümber laadida, kütust võtta või püügivahendeid omandada;

Q.  arvestades, et Tšiili praegune ekspordistruktuur on teravas vastuolus Euroopa ekspordistruktuuriga, sest selles domineerib tugevalt toorainete eksport, nagu vask, puu- ja köögivili;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel:

  a) tagada, et Euroopa Parlament saaks täielikku, kohest ja täpset teavet kogu läbirääkimiste aja jooksul, et täita oma rolli otsuse tegemisel selle kohta, kas anda nõusolek ajakohastatud assotsieerimislepingu sõlmimiseks Tšiiliga, k.a lepingu kaubandussammas; pidada meeles, et kui vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 217 sõlmitud assotsieerimislepingud on tavapäraselt oma laadilt segalepingud ning hõlmavad valdkondi väljaspool ühist kaubanduspoliitikat, siis pärast Euroopa Liidu Kohtu arvamust ELi ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu kohta tuleb sügavalt järele mõelda ELi–Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamise suuna üle, et eristada ja kaitsta kaubanduse alasid, mis kuuluvad ainupädevusse ja jagatud pädevusse, ning järgida täielikult pädevuste jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel kogu läbirääkimiste protsessi jooksul, samuti lepingute allkirjastamise ja sõlmimise eesmärgil; sõlmida seepärast kaks eraldiseisvat lepingut, tehes selget vahet kaubandus- ja investeerimislepingul, mis sisaldab ainult liidu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi, ja teisel lepingul, mis hõlmab küsimusi, mille puhul on pädevus liikmesriikidega jagatud;

  b) võtta teadmiseks, et nii EL kui ka Tšiili on alates nende kahepoolse assotsieerimislepingu jõustumisest sõlminud ajakohasemaid, edasipüüdlikumaid ja põhjalikumaid kaubanduslepinguid ning et lepingus ei käsitleta mitmesuguseid valdkondi, mis on olulised selle tagamiseks, et lepinguga aidataks kaasa jagatud majanduskasvu, võrdsete võimaluste, inimväärsete töökohtade ja kestliku arengu saavutamisele, sealhulgas töö- ja keskkonnastandardite, loomade heaolu ning soolise võrdõiguslikkuse austamisele ja edendamisele mõlema poole kodanike jaoks;

  c) pidada oluliseks ja vajalikuks ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamist, et võtta arvesse viimase 15 aasta majandus- ja poliitilist arengut, eelkõige selle kaubanduskomponendi puhul, kooskõlas vastastikkuse, vastastikuse abistamise ja tasakaalu põhimõtetega, ning arvestada ELi ja Tšiili parlamentaarse ühiskomisjoni väljendatud pideva toetusega ajakohastamisele ja asjaoluga, et ühine nõuandekomitee on väljendanud heameelt ajakohastamise nimel võetud meetmete üle;

  d) tuletada meelde, et globaliseerumine ja kaubanduspoliitika on kasude potentsiaalselt ebavõrdse jaotamise tõttu põhjustanud hiljuti tuliseid arutelusid Euroopas ja mujal; pidada vajalikuks prognoosida suundumusi ja võimalikke tagajärgi, et tagada kaubandusest saadavate tulude kaasavam jaotus ning pakkuda piisavat kaitset neile, kes lepingust kasu ei saa ja kes võivad edaspidi sattuda ebasoodsatesse tingimustesse; töötada seepärast välja poliitilised meetmed, peamiselt riiklikul, kuid ka liidu tasandil, muudes valdkondades kui kaubanduslepingute sätted, ulatudes tööstus-, rahandus- ja sotsiaalpoliitikani;

  e) meenutada mitmepoolse tegevuskava tähtsust ning seda, et kahepoolsetes läbirääkimistes ei tohi alahinnata eesmärki saavutada areng mitmepoolselt; võtta seisukoht, et tõhusamad kahepoolsed suhted ja ühine koostöö ELi ja Tšiili vahel peaks hõlbustama ka poolte suuremat koostööd ja koostoimet mitme- ja mõnepoolses kontekstis; innustada sellega seoses Tšiili täielikku osalemist WTO keskkonnatoodete lepingu ja WTO läbivaadatud riigihankelepingu läbirääkimistes;

  f) keskenduda ajakohastamise raames jagatud väärtustele ning jätakata inimõiguste klausli lisamise tava, nagu see on kombeks kõigis assotsieerimislepingutes,

  g) tagada, et ajakohastatud assotsieerimislepinguga tagatakse kogu teksti raames ning sätestatakse üksikasjalikult ja ühemõtteliselt poolte õigus ja võime võtta vastu ja kohaldada oma õigusnorme üldistes huvides, et saavutada sellised õiguspärased avaliku sektori poliitika eesmärgid nagu inimõiguste kaitse ja edendamine, sealhulgas vee kättesaadavus, rahvatervis, sotsiaalteenused, riiklik haridussüsteem, ohutus, keskkond, avalik kõlblus, sotsiaal- ja tarbijakaitse, eraelu ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse; tagada, et ühegi investori nõue nende eesmärkide saavutamist edukalt ei kahjustaks; rõhutada sellega seoses, et ELi vabakaubanduslepingute eesmärk ei ole piirata liidu, selle liikmesriikide või kohaliku tasandi üksuste õigustatud huve reguleerida üldsuse huvides;

  h) leida kaubavahetust käsitlevaid läbirääkimisi silmas pidades võimalusi parandada ulatuslikult turulepääsu tariifiridade üleselt, kõrvaldades tarbetud takistused, sealhulgas seoses ELi laevade juurdepääsuga sadamarajatistele, ning arvestades seejuures, et on teatav arv tundlikke põllumajandus-, tootmis- ja tööstustooteid, mida peaks sobivalt käsitlema, näiteks tariifikvootide, piisavate üleminekuperioodide või vajaduse korral otsese väljajätmise abil; kaasata kasutatav ja tõhus kahepoolne kaitseklausel, mis võimaldaks soodustused ajutiselt peatada, kui ajakohastatud assotsieerimislepingu jõustumise tulemusel suurenev import kahjustab oluliselt tundlikke sektoreid;

  i) lisada oma läbirääkimisjuhistesse eesmärk lihtsustada päritolureegleid ja tolliprotseduure, et kohandada neid üha keerukamate üldiste väärtusahelatega; tagada, et ajakohastatud assotsieerimisleping hõlmab pettusevastaseid sätteid ja meetmeid ning kohustusi standardida tollieeskirju ja -tavasid eesmärgiga suurendada läbipaistvust, tõhusust, õiguskindlust ja koostööd tolliasutuste vahel, ajakohastades ja lihtsustades samal ajal menetlusi, nagu on sätestatud WTO kaubanduse lihtsustamise lepingus ja muudetud Kyoto konventsioonis;

  j) võtta teenustekaubanduse puhul arvesse, et teenustesektori kogupotentsiaali ei ole kehtivas assotsieerimislepingus täiel määral ära kasutatud ning et ajakohastatud assotsieerimislepingus tuleks käsitleda tarbetuid takistusi turulepääsu ja riikliku käsitlemise puhul; arvestada, et tuleb kehtestada kohustused, tuginedes teenustekaubanduse üldlepingule, ning et vajaduse korral tuleks ajakohastada eeskirju, et võtta arvesse uusi arengusuundi; jätta audiovisuaalteenused lepingu kohaldamisalast välja; tagada ja selgesõnaliselt ette näha, et ajakohastatud assotsieerimisleping ei piiraks poolte võimet määratleda, reguleerida, osutada ja toetada avalikke teenuseid üldsuse huvides, et see ei nõuaks mingil juhul valitsustelt ühegi teenuse erastamist ega takistaks valitsustel osutada avalikke teenuseid, mida varem pakkusid eraõiguslikud teenuseosutajad, või tuua tagasi riikliku kontrolli alla teenused, mida valitsused on varem otsustanud erastada, ega välistaks võimaluse, et valitsused laiendaksid avalikkusele osutatavate teenuste ulatust, jättes välja kõik klauslid, sätted ja kohustused, mis kahjustaksid vajalikku paindlikkust, et viia praegused ja tulevased üldist majandushuvi pakkuvad teenused tagasi riikliku kontrolli alla;

  k) tagada, et ajakohastatud lepinguga kehtestatakse vajalikud meetmed, et tagada suurem regulatiivne läbipaistvus ning vastastikune tunnustamine, sealhulgas sätted, et tagada erapooletus ja kõrgeimate kaitsestandardite austamine nõuete, kvalifikatsioonide ja litsentside puhul, ning näha sellega seoses ette institutsioonilised mehhanismid konsulteerimiseks mitmesuguste huvirühmadega, näiteks VKEde ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

  l) tagada, et kehtestatakse kohustused, et lihtsustada füüsiliste isikute riiki sisenemist ja seal viibimist majandustegevuse eesmärgil, kuid samal peavad teenusteosutajad järgima ELi ja liikmesriikide sotsiaal- ja tööõigusakte ning kohaldatavaid kollektiivlepinguid, kui töötajad saavad kasu 4. tarneviisi kohustustest;

  m) tagada, et ulatuslik koostöö regulatiivsetes küsimustes ja standardite ühtlustamine on endiselt vabatahtlik, et selle raames austatakse reguleerivate asutuste autonoomiat, see põhineb üksnes suuremal teabevahetusel ja halduskoostööl eesmärgiga tuvastada tarbetud takistused ja halduskoormused ning seejuures säilitatakse ettevaatuspõhimõtte; tuletada meelde, et koostöö regulatiivsetes küsimustes peab püüdma kaasa aidata üleilmse majanduse juhtimisele, suurendades lähenemist ja koostööd rahvusvaheliste standardite valdkonnas, tagades kõrgeima tarbijakaitse, keskkonnakaitse, sotsiaal- ja töökaitse taseme;

  n) võtta arvesse, et ajakohastatud assotsieerimisleping peab finantsteenuste puhul hõlmama ettevaatuserandit, tuginedes ELi ja Kanada ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sisule, et sätestada osapooltele poliitiline võimalus reguleerida oma finants- ja pangandussektoreid eesmärgiga tagada finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus; kaasata kaitsemeetmeid ja üldisi erandeid kapitali liikumise ja maksete suhtes, mida kohaldatakse, kui need võivad põhjustada või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu sujuvale toimimisele või ELi maksebilansile;

  o) lisada sätted hea maksuhaldustava ja läbipaistvuse standardite kohtad, mis kinnitavad veel kord poolte kohustust rakendada rahvusvahelisi standardeid võitluses maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, eelkõige OECD asjaomaseid soovitusi maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kohta, ja mis hõlmavad automaatse teabevahetuse ning ärilist laadi usaldusfondide tegelike tulusaajate avalike registrite nõudeid ja konkreetsed sätted finantsteenuste, kapitali liikumise ja asutamise peatükkides, et välistada korporatsioonide avastamata maksuplaneerimine;

  p) tuletada meelde, et korruptsioon õõnestab inimõigusi, võrdsust, sotsiaalset õiglust, kaubandust ja ausat konkurentsi, takistades majanduskasvu; panna pooltele selge kohustus, lisades konkreetse jaotise, kus täpsustatakse selgeid ja kindlaid kohustusi ja meetmeid, mille abil võidelda korruptsiooni kõikide vormide vastu ning rakendada rahvusvahelisi standardeid ja mitmepoolseid korruptsioonivastaseid konventsioone;

  q) mõelda sellele, et ranged sätted riigihangete avamise kohta konkurentsile, mis edendavad kõige soodsama pakkumuse põhimõtet, mis hõlmab sotsiaalseid, keskkonna- ja innovatsioonialaseid kriteeriume, lihtsustatud menetlusi ja läbipaistvust pakkujatele, k.a tõhus juurdepääs teistest riikidest pärit pakkujatele, võivad samuti olla tõhusad vahendid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja avaliku halduse ausameelsuse edendamiseks, olles samal ajal maksumaksjatele kulutõhusad; pakkuda ajakohastatud assotsieerimislepingu raames paremat juurdepääsu riigihanketurgudele, sealhulgas piirkondlikul tasemel, ning läbipaistvaid menetlusi, mis tuginevad riiklikul kohtlemisel, erapooletusel ja õiglusel;

  r) tagada, et investeerimispoliitika hõlmaks head valitsemistava ja investeeringute soodustamist, ning arendada ja säilitada investorite kohustusi, parandades samas investorikaitset;

  s) tagada, et läbirääkimissuunistes suunatakse komisjoni pidama läbirääkimisi ajakohastatud investeerimispeatüki kohta, võttes arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid, näiteks ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD), kestliku arengu investeerimispoliitika raamistikku ning Euroopa Kohtu hiljutist arvamust ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta;

  t) teha edusamme vaidluste lahendamise korra vajaliku rahvusvahelise reformi suunas; püüelda selle poole, et kõik osalised peaksid esmatähtsaks pädevate kohtute poole pöördumist ning asendaksid investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise avaliku investeerimiskohtu süsteemiga, kus oleks edasikaebamismehhanism, huvide konflikti käsitlevad ranged eeskirjad ja täitmisele pööratav käitumisjuhend; võtta arvesse investorite kohustusi ja säilitada õigus reguleerida, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu need, mis on seotud tervishoiu ja veevarustusega ning ka töö- ja keskkonnakaitsega; püüda vältida asjatuid kohtuvaidlusi ning hõlmata kõik demokraatlikud menetluslikud tagatised, nagu õigus võrdsele juurdepääsule õiguskaitsele (pöörates erilist tähelepanu VKEdele), kohtusüsteemi sõltumatus, läbipaistvus ja vastutus, tehes samal ajal tööd mitmepoolse investeerimiskohtu loomiseks;

u) tagada, et ajakohastatud assotsieerimisleping sisaldaks kindlat ja ambitsioonikat kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevat peatükki, mis hõlmab siduvaid ja jõustatavaid sätteid, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid ja tõhusaid vaidluste lahendamise mehhanisme, kaasa arvatud mitmesugused jõustamismeetodid, muu hulgas sanktsioonidel põhinev mehhanism, ja mis võimaldavad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna nõuetekohast osalemist; arvestada sellega, et kaubandust ja kestlikku arengut käsitlev peatükk peaks hõlmama poolte kohustust vastu võtta ja riiklikes seadustes ja eeskirjades alal hoida peamistes ILO konventsioonides sätestatud põhimõtted ning rakendada tulemuslikult ajakohaseid ILO vahendeid, eelkõige valitsemistava käsitlevaid konventsioone, inimväärse töö tagamise suuniseid, ILO konventsiooni nr 169 põlisrahvaste õiguste kohta, mees- ja naistöötajate võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise konventsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2011. aasta koduabiliste inimväärse töö konventsiooni (konventsioon nr 189) ning perekondlike kohustustega töötajate konventsiooni, tööstandardeid rändajatest töötajatele ning ettevõtjate sotsiaalset vastutust, k.a OECD sektoripõhiste suuniste ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimine ning kord, mille kohaselt ühisesse nõuandekomiteesse kogunenud sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond võivad käivitada konsultatsioonid valitsusega;

v) tagada, viidates Tšiili edusammudele kahepoolsetes kaubandusläbirääkimistes Uruguay ja Kanadaga, et osapooled lisaksid ka kaubandust ja soolist võrdõiguslikkust ning naiste võimestamist käsitleva peatüki, minnes kaugemale rahvusvaheliste inimõiguste, töö- ja sotsiaalstandardite järgimisest ja austamisest osaliste poolt, nähes ette aktiivseid meetmeid, mille eesmärk on suurendada naiste võimalusi, et assotsieerimislepinguga pakutavatest võimalustest kasu saada; sätestada meetmed, mis on suunatud muu hulgas parema töö- ja pereelu tasakaalu saavutamisele ning juurdepääsu tagamisele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele; tagada muu hulgas, et lepingupooled kohustuvad koguma eristatud andmeid, mis võimaldab ajakohastatud assotsieerimislepingu mõju põhjalikku eel- ja järelanalüüsi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; jätkata naisettevõtjate (eelkõige mikroettevõtete ja VKEde) suurema osalemise taotlemist riigihangetes, tuginedes Tšiili soolise võrdõiguslikkuse ministeeriumi kogemustele, kes lõi 2015. aastal tugiprogrammi, et tugevdada naisettevõtjate osalemist pakkujatena riigihanketurul „Chile Compras“; toetada naisettevõtjate rahvusvahelistumist ja osalemist 4. tarneviisi võimalustes; tagada soolise võrdõiguslikkuse eksperditeadmiste olemasolu läbirääkimisrühmades ja kasutada neid korrapärastes aruteludes selle peatüki rakendamise üle ühises nõuandekomitees, mis peaks hõlmama ka soolist võrdõiguslikkust edendavaid organisatsioone;

  w) lisada ka mikroettevõtjaid ja VKEsid käsitlev laiaulatuslik peatükk, nähes selles ette märkimisväärse arengu kaubanduse hõlbustamise, kaubandustõkete ja tarbetu halduskoormuse kõrvaldamise seisukohast ning aktiivsed meetmed, mille eesmärk on tagada, et sellest tulenevad võimalused on piisavalt kasutuskõlblikud ja edastatakse kõikidele peamistele ja võimalikele osalistele (nt ühtsete liideste, eriotstarbeliste veebisaitide ja valdkondlike juhiste avaldamise teel, mis sisaldavad teavet menetluste ning uute kaubandus- ja investeerimisvõimaluste kohta);

  x) lisada energiapeatükk, mis hõlmaks muu hulgas taastuvenergiat ja tooraineid; tunnustada mitmepoolsete keskkonnalepingute ja eelkõige Pariisi kliimakokkuleppe rakendamise tähtsust, et kaasata kaubandusega seotud sätted ja kohustused, et osaleda rahvusvahelistes vahendites, läbirääkimistes ja üksteist täiendavates kaubandus- ja keskkonnapoliitika suundades, mis vastavad ringmajanduse eesmärkidele, sealhulgas rohelise majanduskasvu kohustused, ning et toetada ja edendada veelgi keskkonnakaupade ja -teenustega, taastuvenergiaga, aga ka kliimasäästlike tehnoloogiatega seotud kaubandust ja investeerimist;

y) võtta vastu läbirääkimissuunised, mis tugevdavad kõnealusesse assotsieerimislepingusse lisatud loomade heaolu käsitlevaid õigusnorme, luues selles küsimuses tõhusa kahepoolse koostöö ja tingimisi liberaliseerimise, kui loomade heaolu on teatavate toodete valmistamisel ohus;

  z) võtta vastu läbirääkimissuunised, milles sätestatakse konkurentsiõiguse jõustamist käsitlevad nõuded ning sätted sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta, et rakendada läbipaistvuse, õiglase menetluse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, aga ka toetusi käsitlevaid eeskirju;

  aa) pidada meeles, et kõikides kaubanduslepingutes tuleb sätestada, et tarbija heaolu on üks üldistest eesmärkidest, ning veenduda, et assotsieerimislepinguga sätestatakse osapooltele kohustus tagada tarbijaohutuse ja -kaitse kõrge tase ning kõrgete rahvusvaheliste standardite järgimine, ning töötada välja sidusad parimad tavad, eeskätt tarbijate kaitse puhul finantsteenuste, toodete märgistamise ja e-kaubanduse valdkonnas;

  ab) nõustuda, et läbirääkimiste tulemuseks peavad olema tugevad ja jõustatavad sätted, mis hõlmavad kõikide intellektuaalomandiõiguste vormide tunnustamist ja kaitset, sealhulgas edasipüüdlikud sätted geograafiliste tähiste kohta, tuginedes kehtiva assotsieerimislepingu sätetele, ent laiendades neid, tagades parema turulepääsu, tõhusama jõustamise ning võimaluse lisada uusi geograafilisi tähiseid; tagada, et läbivaadatud assotsieerimislepingus on intellektuaalomandi õiguste peatükk, mis tagab vajaliku paindlikkuse, ja et intellektuaalomandi õigustega seotud sätted ei takistaks juurdepääsu taskukohastele hädavajalikele ravimitele ja ravile riiklike rahvatervise programmide alusel; tagada, et selle peatüki sätted on ulatuslikumad kui intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) sätted;

  ac) tagada, et pooled tagaksid kõrgeima võimaliku läbipaistvuse ja osalemise taseme, veendudes, et täidetakse läbirääkimiste eesmärke, ning et see hõlmab pidevat ja nõuetekohaselt teavitatud dialoogi kõikide asjaosalistega, kelleks on nii sotsiaalpartnerid, nagu ettevõtjad ja ametiühingud, kui ka kodanikuühiskond, sealhulgas põlisrahvaste esindajad; kaasata sellega seoses süstemaatiliselt pädevad parlamentaarsed organid, eeskätt ELi ja Tšiili parlamentaarne ühiskomisjon ja ühine nõuandekomitee, assotsieerimislepingu kogu elutsükli jooksul alates läbirääkimistest kuni rakendamise ja hindamiseni, ning toetada rakendamisjärgus Tšiili ühiskonda kajastava Tšiili kodanikuühiskonna osalemise ametliku organi loomist, pöörates eritähelepanu põlisrahvastele; tagada selleks koostöös Tšiiliga, et kogu asjaomane teave avaldatakse üldsusele kõige juurdepääsetavamal viisil, kaasa arvatud hispaania keelde kui ühisesse ametlikku keelde tõlgitud teabelehed, kahjustamata sealjuures ELi läbirääkimisstrateegiat;

  ad) arvestada parlamendi üleskutsetega teha üldsusele kättesaadavaks kaubanduslepingute volitused ning avaldada läbirääkimissuunised assotsiaeerimislepingu ajakohastamiseks kohe pärast nende vastuvõtmist;

  ae) tagada, et assotsieerimislepinguga luuakse vajalikud mehhanismid, et lepingut rakendamise ajal ka tegelikult järgitaks, k.a kaasaegne, tõhus riikidevaheliste vaidluste lahendamise mehhanism;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tšiili Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1)

EÜT L 352, 30.12.2002, lk 3.

(2)

Nõukogu pressiteade 197/15, 21.4.2015.

(3)

http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-eu-chile-jcc-01-declaration

(4)

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52015DC0497

(5)

https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-globalisation_et.pdf

(6)

https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-social-dimension-europe_et.pdf

(7)

https://www.ombudsman.europa.eu/et/cases/decision.faces/en/58668/html.bookmark

(8)

 http://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?doclang=ET&text=&pageIndex=0&part=1&mode=req&docid=190727&occ=first&dir=&cid=472669

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0041.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0298

(11)

ELT C 99E, 3.4.2012, lk 94.

(12)

http://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU%282017%29558764

(13)

http://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf

(14)

http://www.europarl.europa.eu/cmsdata/113103/1107500EN.pdf

(15)

http://www.iwgia.org/publications/search-pubs?publication_id=740

(16)

http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:7e977597-3e1d-4ba8-bfbc-9a7588b0c7fa.0001.01/DOC_1&format=PDF

(17)

http://ec.europa.eu/trade/policy/countries-and-regions/countries/chile/

(18)

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/september/tradoc_113364.pdf


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Heidi Hautala, Yannick Jadot, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Dita Charanzová, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Sajjad Karim, Gabriel Mato, Georg Mayer, Fernando Ruas, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Constanze Krehl


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Dita Charanzová, Marietje Schaake, Hannu Takkula

ECR

David Campbell Bannerman, Sajjad Karim, Emma McClarkin, Joachim Starbatty

EFDD

William (The Earl of) Dartmouth

PPE

Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Gabriel Mato, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Fernando Ruas, Tokia Saïfi, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Agnes Jongerius, Jude Kirton-Darling, Constanze Krehl, Bernd Lange, David Martin, Sorin Moisă, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Yannick Jadot

2

EFDD

Tiziana Beghin

ENF

Edouard Ferrand

5

0

ENF

Georg Mayer, Franz Obermayr

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave