Menetlus : 2017/2008(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0271/2017

Esitatud tekstid :

A8-0271/2017

Arutelud :

PV 02/10/2017 - 15
CRE 02/10/2017 - 15

Hääletused :

PV 03/10/2017 - 4.4
CRE 03/10/2017 - 4.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0364

RAPORT     
PDF 469kWORD 93k
13.9.2017
PE 601.154v04-00 A8-0271/2017

naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris

(2017/2008(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Raportöör: Anna Hedh

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris

(2017/2008(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 10, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 23 ja 33,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ(2),

–  võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiv)(3),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426),

–  võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest(4),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi (COM(2008)0637),

–  võttes arvesse oma 20. oktoobril 2010. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/.../EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise ning töötajate töö- ja pereelu ühitamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta(5),

–  võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2013. aasta direktiivi 2013/62/EL, millega muudetakse direktiivi 2010/18/EL (millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet) seoses Mayotte’i staatuse muutmisega Euroopa Liidu suhtes(6),

–  võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuse liikmete direktiiv) (COM(2012)0614),

–  võttes arvesse oma 20. novembril 2013. aastal vastu võetud esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid(7),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis(8),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta(10),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis(11),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/18/EL (millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ) rakendamise kohta(12),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(13),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(14),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv) kohaldamise kohta(15),

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2017. aasta soovitust nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO naiste staatuse komisjoni 61. istungjärguks(17),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal(18),

–  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta resolutsiooni naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades(19),

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2015. aasta järeldusi „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“,

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldustega vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti perioodiks 2011–2020(20),

–  võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2014. aasta soovitust meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta läbipaistvuse suurendamise kaudu (2014/124/EL)(21),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta detsembri algatust „Roadmap: A new start to address the challenges of work-life balance faced by working families“ („Tegevuskava: uus algus töötavate perekondade töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks“) ning selleteemalisi avalikke ja sidusrühmadega peetud konsultatsioone,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, maailma esimest äritegevust ja inimõigusi käsitlevate suuniste kogumit, mille kõik ÜRO liikmesriigid ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu 16. juunil 2011. aastal üksmeelselt heaks kiitsid; võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta (COM(2011)0681), milles ELi liikmesriike õhutatakse ÜRO juhtpõhimõtteid oma riigi kontekstiga kohandama,

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

–  Võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga grupi strateegiat soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „The Strategic engagement for gender equality 2016-2019“ („Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“) (SWD(2015)0278), eelkõige selle peatükki 3.1. „Naiste tööturul osalemise suurendamine ning naiste ja meeste võrdne majanduslik iseseisvus“,

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus, eriti selle 1. peatükki, milles käsitletakse naiste tööturul osalemise suurendamist ja võrdset majanduslikku iseseisvust, ning 2. peatükki soolise palga-, sissetuleku- ja pensionilõhe vähendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) aruandeid „The gender employment gap: challenges and solutions“ („Meeste ja naiste tööhõiveerinevused: probleemid ja lahendused“) (2016), „Work-life balance: creating solutions for everyone“ (Töö ja eraelu tasakaal. Kõigile sobivate lahenduste leidmine“ (2016), „Social partners and gender equality in Europe“ („Sotsiaalpartnerid ja sooline võrdõiguslikkus Euroopas“) (2014), „Developments in working life in Europe: EurWORK annual review“ („Muutused Euroopa tööelus. EurWORKi aastaülevaade“) (2014 ja 2015) ning kuuendat Euroopa töötingimuste uuringut (2016),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooni, ILO 1994. aasta osalise tööaja konventsiooni, ILO 1996. aasta kodutöö konventsiooni, ILO 2000. aasta emaduse kaitse konventsiooni ja ILO 2011. aasta koduabiliste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 24. märtsil 2017 toimunud 61. istungjärgul kokkulepitud järeldusi „Women’s economic empowerment in the changing world of work“ („Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine muutuvas töömaailmas“),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kõrgetasemelise paneeli 2016. aasta septembri aruannet „Leave no one behind: A call to action for gender equality and economic women’s empowerment“ („Ärgem jätkem kedagi maha – üleskutse tegevuseks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise nimel“),

–  võttes arvesse Pekingi tegevusprogrammi ja ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0271/2017),

A.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse edendada soolist võrdõiguslikkust ja võtta soolist aspekti kõigis oma meetmetes igati arvesse;

B.  arvestades, et naiste võrdne osalemine tööturul ja majandusotsuste tegemisel on nii naiste mõjuvõimu suurendamise eeldus kui ka selle tulemus;

C.  arvestades, et üle kogu ELi on naised tööturul ja juhtivatel ametikohtadel endiselt suuresti alaesindatud, kusjuures naiste üldine tööhõive määr on jätkuvalt peaaegu 12% väiksem kui samaealistel meestel;

D.  arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist takistavad peamiselt ebasoodsad sotsiaalsed normid, diskrimineerivad seadused või puuduv õiguskaitse, tasustamata majapidamistööde ja hoolduskohustuste ebavõrdne jaotumine meeste ja naiste vahel ning juurdepääsu puudumine finants-, digitaal- ja kinnisvarale; arvestades, et neid takistusi suurendab veelgi läbipõimunud diskrimineerimine(22), näiteks rassilise ja etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, tervise, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja/või sotsiaal-majandusliku olukorra alusel;

E.  arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist takistavad struktuursed tõkked tulenevad mitmekordsetest ja läbipõimunud ebavõrdsuse vormidest, stereotüüpidest ja diskrimineerimisest era- ja avalikus sfääris;

F.  arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine on üheaegselt nii õige kui ka arukas, kõigepealt sellepärast, et see on soolise võrdõiguslikkuse oluline mõõde ja seega põhiliste inimõiguste küsimus, ja teiseks seetõttu, et naiste suurem osalemine tööturul toetab kestlikku majandusarengut ühiskonna kõigil tasanditel; arvestades, et ettevõtjad, kes naisi väärtustavad ja võimaldavad neil täiel määral tööturul ning otsuste tegemisel osaleda, on jõukamad ning aitavad tootlikkust ja majanduskasvu suurendada; arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) tõendid näitavad, et soolise võrdõiguslikkuse vähendamine aitaks luua ELis 2050. aastaks kuni 10,5 miljonit uut töökohta, et ELi tööhõive määr ulatuks sel juhul peaaegu 80%ni ja ELi SKP elaniku kohta võiks suureneda 6,1–9,6% ning suurendada liikmesriikide majanduskasvu 2050. aastaks 15–45%;

G.  arvestades, et strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgi kohaselt peaks meeste ja naiste tööhõive kasvama 2020. aastaks 75%ni ning eelkõige soovitakse kaotada sooline tööhõivelõhe; arvestades, et naiste tööturul osalemise hõlbustamiseks on vaja kooskõlastatud jõupingutusi;

H.  arvestades, et 2015. aasta lõpus avaldas komisjon ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava 2016-2020, kus naiste majanduslike õiguste ja mõjuvõimu suurendamine on üks neljast peamisest tegevusvaldkonnast;

I.  arvestades, et „vähendada soolist palga-, sissetuleku- ja pensionilõhet ning võidelda sel viisil naiste seas esineva vaesusega“ on üks komisjoni poolt dokumendis „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019“ määratletud põhieesmärkidest;

J.  arvestades, et kõik 17 säästva arengu eesmärki hõlmavad naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist;

K.  arvestades, et tõhusa töö- ja eraelu tasakaalu saavutamine aitab läheneda mudelile, kus elatise teenija ja hooldaja roll jaguneb naiste ja meeste vahel võrdselt, samuti avaldab see soodsat mõju terviseaspektidele ning edendab kaasavat majanduskeskkonda, majanduskasvu, konkurentsivõimet, üldist tööturul osalemist, soolist võrdõiguslikkust, vaesusriski vähenemist ja põlvkondade solidaarsust ning aitab lahendada ka vananeva ühiskonnaga seotud probleeme;

L.  arvestades, et Eurostati andmetel töötab ELis osalise tööajaga 31,5% töötavatest naistest ja 8,2% töötavatest meestest, ning arvestades, et naistest töötab täistööajaga vaid veidi üle 50%, meestest aga 71,2%, niisiis on täiskohaga inimeste tööhõive määra sooline erinevus 25,5%; arvestades, et peaaegu 20% majanduslikult mitteaktiivsetest naistest on tööturult kõrvale jäänud hoolduskohustuste tõttu, majanduslikult mitteaktiivsetest meestest on samadel põhjustel tööturult kõrvale jäänud vaid 2%; arvestades, et hoolduskohustuste ning töö- ja eraelu ühitamise raskuste tõttu töötavad naised meestest palju tõenäolisemalt osalise tööajaga või on majanduslikult mitteaktiivsed, mis vähendab nende palku ja pensioniga seotud sissetulekut;

M.  arvestades, et tasustamata hooldajad hooldavad enamasti lapsi, eakaid või puudega pereliikmeid;

N.  arvestades, et naised teevad vähemalt kaks ja pool korda rohkem tasustamata majapidamis- ja hooldustöid kui mehed;

O.  arvestades, et emadust ei tohiks pidada naiste kutsealase arengu ja seega nende emantsipatsiooni takistuseks;

P.  arvestades, et naistel ja meestel on lapsevanemana võrdsed õigused ja kohustused (välja arvatud sünnitusjärgne puhkus), pidades meeles, et laste kasvatamist tuleks jagada ning seetõttu ei tohiks seda jätta üksnes emade ülesandeks;

Q.  arvestades, et 2015. aastal oli ühe alla kuueaastase lapsega naiste tööhõive määr ligi 9% madalam kui väikeste lasteta naistel ja arvestades, et mõnes liikmesriigis ületas see erinevus 30%;

R.  arvestades, et emade diskrimineerimine tööturule pääsemisel ja seal püsimisel on lubamatu;

S.  arvestades, et soolise palgalõhe kaotamise eesmärgil tuleks luua avalikult ligipääsetav palkade kaardistamise raamistik, mis hõlmab ka andmete kogumist, avaldades nii era- kui ka avalikule sektorile survet, et nad hindaksid oma palgastruktuure ja korrigeeriksid kõik leitud soolised erinevused, ning et see võib luua teadlikkuskultuuri, kus sooline palgalõhe majandussektoris või ettevõttes muutub sotsiaalselt vastuvõetamatuks;

T.  arvestades, et on ilmnenud, et lisaks talendipagasi paremale kasutamisele tööhõives on kvoodid aidanud parandada eraettevõtete tulemuslikkust ja ergutada laiemat majanduskasvu;

U.  arvestades, et töötajate sooliselt võrdõiguslik ja mitmekesine esindatus äriühingute juhatuses on oluline demokraatlik põhimõte, millel on positiivne majanduslik mõju, kusjuures muu hulgas suurendab see kaasavust strateegiliste otsuste tegemisel ja vähendab soolist palgalõhet;

V.  arvestades, et OECD uuringud on näidanud, et äriühingud, mille juhatuses on rohkem naisi, on kasumlikumad kui ainult meestest koosneva juhtkonnaga ettevõtted;

W.  arvestades, et tavaliselt on palgad naiste ülekaaluga sektorites või naiste täidetavate rollide puhul üldiselt madalamad kui võrreldavates meeste ülekaaluga sektorites või meeste täidetavate rollide puhul, mis moodustab soolise palga- ja pensionilõhe (praegu vastavalt 16% ja 40%) ühe komponendi;

X.  arvestades, et ILO on välja töötanud raamistiku, kus töökohti hinnatakse nelja teguri põhjal: kvalifikatsioon, panus, vastutus ja töötingimused, ning neid kaalutakse vastavalt nende tähtsusele asjaomase ettevõtte või organisatsiooni jaoks;

Y.  arvestades, et sotsiaalpartnerid võivad naiste majanduslikku mõjuvõimu tugevdada, kasutades kollektiivläbirääkimisi, edendades naiste ja meeste võrdset tasustamist, investeerides töö- ja eraelu tasakaalustamisse, ergutades naiste karjääri ettevõtetes ning pakkudes teavet ja haridust töötajate õiguste valdkonnas;

Z.  arvestades, et tõendid näitavad, et seal, kus peetakse tugevaid kollektiivläbirääkimisi, on palkade ebavõrdsus väiksem(23);

Aa.  arvestades, et Eurostati andmetel on 24,4% naistest ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, kusjuures üksikemade, üle 55-aastaste naiste ja puuetega naiste puhul on töötuse ja tööturult kõrvalejäämise oht eriti suur;

Ab.  arvestades, et Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) rakendamine on naiste mõjuvõimu suurendamise ja soolise võrdõiguslikkuse eeltingimus; arvestades, et sooline vägivald on lubamatu diskrimineerimisvorm ja põhiõiguste rikkumine, mis ei mõjuta mitte ainult naiste tervist ja heaolu, vaid ka nende pääsu tööturule ja rahalist sõltumatust; arvestades, et naistevastane vägivald on üks peamisi soolise võrdõiguslikkuse takistusi ning et haridus võib aidata soolist vägivalda vähendada; arvestades, et haridusega kaasnev sotsiaalse ja majandusliku mõjuvõimu suurenemine võib aidata naistel vägivallasituatsioonidest välja pääseda; arvestades, et vägivald ja ahistamine töökohal, sh seksism ja seksuaalne ahistamine, avaldab kõigile sellega seotud töötajatele, nende kolleegidele ja perekondadele, samuti nende organisatsioonidele ja tervele ühiskonnale tõsist kahjulikku mõju, ning võib olla üks põhjus, mis naised tööturult lahkuvad;

Ac.  arvestades, et majanduslik vägivald on naiste igapäevaelus esinev soolise vägivalla vorm, mis takistab naisi täitmast oma õigust vabadusele, taastoodab soolist ebavõrdsust ning eirab naiste laiemat rolli ühiskonnas;

Ad.  arvestades, et paljud uurimused on selgelt näidanud, et kokkuhoiupoliitika ja avaliku sektori eelarvekärped on avaldanud naistele, nende majandusliku mõjuvõimu suurendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse tagamisele ulatuslikku negatiivset mõju;

Ae.  arvestades, et haridus, kvalifikatsioon ja oskused on väga olulised naiste mõjuvõimu suurendamisel sotsiaalsel, kultuurilisel ja majanduslikul tasandil ning et haridusvõimalusi loetakse põhielemendiks võitluses ebavõrdsuse vastu, nagu alaesindatus otsuste tegemisel ja juhtivatel ametikohtadel ning teaduse ja tehnika valdkonnas, seega soodustab haridus naiste ja tütarlaste majandusliku mõjuvõimu suurendamist;

Af.  arvestades, et digiteerimine soodustab uute töövõimaluste loomist ja toob kaasa konstruktiivse nihke paindlikuma töökorralduse suunas, eelkõige naiste tööturule sisenemisel või sinna naasmisel, samuti parema tasakaalu saavutamisel nii naiste kui ka meeste hoolduskohustuste ja ametialase tegevuse vahel;

I. Üldised kaalutlused

1.  on seisukohal, et naiste majanduslik osalemine ja nende majandusliku mõjuvõimu suurendamine on naiste põhiõiguste tugevdamise võti, mis võimaldab naistel saavutada majandusliku iseseisvuse, avaldada ühiskonnas mõju ja kontrollida oma elu, ühtlasi aitab see lõhkuda nn klaaslage, mis takistab naiste meestega võrdset kohtlemist tööelus; soovitab seetõttu suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu poliitiliste ja rahaliste vahendite abil;

2.  rõhutab, et naiste õiguste ja nende majandusliku mõjuvõimu suurendamine tähendab, et on vaja muuta soolistes võimusuhetes sügavalt juurdunud ebavõrdsust, mis põhjustab diskrimineerimist ja vägivalda naiste ja tütarlaste, aga ka LGBTI-inimeste vastu, ja rõhutab, et soolised võimustruktuurid on koostoimes teiste diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vormidega, näiteks rassi, puude, vanuse ja soolise identiteediga;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist töökohal;

4.  kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama nii võrdse tööalase kohtlemise direktiivi kui ka direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta; palub komisjonil tagada nende direktiivide parem kohaldamine;

5.  juhib tähelepanu sellele, et naiste madal tööhõive määr ja tõrjutus tööhõives takistab nende majandusliku mõjuvõimu suurendamist; juhib tähelepanu sellele, et naiste madalamast tööhõivest tulenev iga-aastane majanduslik kulu, võttes arvesse saamata jäänud töötasu, tasumata jäänud sotsiaalmakse ja täiendavaid avaliku sektori kulusid, moodustas Eurofoundi andmetel 2013. aastal 2,8% ELi SKPst ehk 370 miljardit eurot, kusjuures ühe naise tööturult kõrvalejäämise maksumuseks hindab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut 1,2-2 miljonit eurot, sõltuvalt naise haridustasemest;

6.  arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine ja võrdsed võimalused tööturul on eelkõige otsustavalt tähtsad naiste endi jaoks, kuid väga vajalikud ka ELi majanduskasvu seisukohast, kuna neil on positiivne mõju SKP-le, kaasavusele ja ettevõtjate konkurentsivõimele ning see aitab lahendada ELi vananeva elanikkonnaga seotud probleeme; juhib tähelepanu asjaolule, et 2009. aasta uuringu kohaselt võiks täielik sooline tasakaal tööturul teoreetiliselt suurendada ELi SKPd ligi 27% võrra;

II. Meetmed ja vahendid naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks

Töö- ja eraelu parem tasakaal

7.  märgib, et vastuseks parlamendi nõudmisele parandada töö- ja eraelu tasakaalu on komisjon esitanud muid kui seadusandlikku ettepanekuid ja ühe seadusandliku ettepaneku, et luua mitu puhkuseliiki, mis vastavad 21. sajandi vajadustele; rõhutab, et komisjoni ettepanekud on heaks esimeseks sammuks Euroopa kodanike ootuste täitmisel, kuna need võimaldavad meestel ja naistel töö-, pere- ja ühiskondlikke kohustusi võrdsemalt jagada, eriti ülalpeetavate ja laste hooldamisel; kutsub kõiki institutsioone üles selle paketi käsitlemist võimalikult peatselt lõpule viima;

8.  kutsub liikmesriike üles suurendama kaitset diskrimineerimise ja seadusevastase vallandamise eest seoses töö ja eraelu ühitamisega ning tagama juurdepääsu õiguskaitsele ja kohtumenetlusele; kutsub komisjoni üles tõhustama ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide järelevalvet, ülevõtmist ja rakendamist, algatama vajaduse korral rikkumismenetlusi ning edendama eeskirjade järgimist, kasutades muude meetmete seas teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust õigusest võrdsele kohtlemisele;

9.  rõhutab, et töötasu ja sotsiaalmaksete maksmist tuleks jätkata ka puhkuse ajal;

10.  kutsub liikmesriike üles tagama puuetega laste vanematele lisapuhkust, pöörates erilist tähelepanu üksikemadele ja lähtudes parimate tavade hindamisest;

11.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid informaalse õppe põhistesse mängulistesse pikapäevastruktuuridesse, mis võiksid eelkõige olla keskused, kus oleks tagatud lapsehoid pärast kooli- ja lasteaiapäeva lõppu, mis aitaks lahendada koolide ja ettevõtete töögraafikute erinevuse probleemi;

12.  rõhutab, et Barcelona eesmärkide saavutamine ja ülalpeetavate ning vananevate ühiskonnaliikmete hoolduse eesmärkide kehtestamine, sealhulgas juurdepääsetav, taskukohane ja kvaliteetne lapsehoid ja muu hooldus, asutused ja teenused, samuti puuetega inimeste iseseisva elu poliitika, on hädavajalikud, et liikmesriigid suudaksid saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid; tuletab meelde, et investeerimine sotsiaalsesse taristusse, näiteks lapsehoidu, ei avalda mitte üksnes arvestatavat mõju tööhõivele, vaid tähendab ühtlasi avalikule sektorile märkimisväärset täiendavat sissetulekut seoses tööjõumaksudega, samuti säästu töötuskindlustusmaksetelt; rõhutab sellega seoses, et lastehoiuasutused peavad olema kõigis maapiirkondades kättesaadavad, ning julgustab liikmesriike edendama investeerimist kogu elu kestel kättesaadavatesse ja taskukohastesse kvaliteetsetesse hooldusteenustesse, sealhulgas lapsehoiuteenused ning ülalpeetavate ja eakate hooldusteenused; on seisukohal, et piisavad lapsehoiuvõimalused peaksid olema kättesaadavad ja taskukohased, et vanemad saaksid elukestva õppe võimalusi kasutada;

13.  rõhutab kvaliteetsete avaliku sektori teenuste otsustavat tähtsust, eriti naiste jaoks; rõhutab, kui oluline on naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks universaalne juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele, otstarbekalt paiknevatele ja nõudlusel põhinevatele avalikele teenustele;

14.  juhib tähelepanu praegusele ebakõlale liikmesriikide saavutuste ja Barcelona eesmärkide raames seatud sihtide vahel, ning kutsub komisjoni üles liikmesriikide meetmeid hoolikalt jälgima, tagamaks, et nad täidavad oma kohustusi;

15.  on veendunud, et meeste kaasamine hooldamiskohustuse täitmisse on üks soorollistereotüüpide muutmise eeltingimusi; leiab ühtlasi, et mõlemad sugupooled ja kogu ühiskond saavad kasu tasustamata töö õiglasemast jagamisest ning hooldamisega seotud puhkuse võrdsemast kasutamisest; on veendunud, et võrdse elatiseteenija – võrdse hooldaja mudel on kõige tõhusam viis kõikides eluvaldkondades soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

16.  kutsub liikmesriike üles rakendama konkreetset ja aktiivset tööhõive- ja koolituspoliitikat, et toetada nende naiste tööle naasmist, kes on oma karjääris pausi teinud, et sõltuvaid pereliikmeid hooldada;

17.  rõhutab, et parem töö- ja eraelu tasakaal ning naiste ja meeste suurem võrdsus on naiste mõjuvõimu suurendamiseks ülioluline; rõhutab, et parem töö- ja eraelu tasakaal tagaks tasustatava ja tasustamata töö õiglasema jaotamise perekonnas, suurendaks naiste osalemist tööturul ning seega vähendaks soolist palga- ja pensionilõhet;

18.  rõhutab, kui tähtsad on head ja kindlad töötingimused, mis võimaldavad naistel ja meestel töö- ja eraelu ühitada, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama töötajate õiguste tugevdamist, kollektiivläbirääkimisi ja soolise võrdõiguslikkuse suurendamist;

19.  soovitab tungivalt edendada puhkuseõiguse individualiseerimist, vanemapuhkuse õiguse ülekantamatust ühelt vanemalt teisele ja hooldusega seotud ülesannete võrdset jaotamist lapsevanemate vahel, eesmärgiga saavutada töö- ja eraelu sooliselt tasakaalustatud ühitamine;

20.  kutsub komisjoni üles rahastama uuringuid ja analüüsi, mis käsitlevad perekonna eest hoolitsemisel tehtud tasustamata töö mahtu ja väärtust ning keskmist tasustatud ja tasustamata töötundide arvu, eelkõige seoses laste, eakate ja puuetega inimeste hooldamisega;

21.  nõuab, et nii naiste kui ka meeste jaoks töötataks välja paindlike, töötajale orienteeritud tööhõivemudelite raamistik, mida täiendaks piisav sotsiaalne kaitse, et hõlbustada isiklike ja tööülesannete tasakaalu säilitamist; usub samas, et enne tööturu paindlikkuse suurendamist tuleb tagada töötajate õigused ja õigus kindlale tööle, et paindlikkus ei suurendaks ebakindlaid ja soovimatuid töö ja tööhõive vorme ega kahjustaks tööhõivestandardeid, mis praegu mõjutavad naisi rohkem kui mehi, kusjuures ebakindlateks töösuheteks tuleb lugeda suhted, mis ei vasta rahvusvahelistele, riiklikele või ELi standarditele ja õigusaktidele ja/või ei paku piisavaid vahendeid inimväärseks eluks või piisavaks sotsiaalkaitseks, nagu katkendlik tööhõive, ajutiste töölepingute ülekaal, nulltunnilepingud või sunnitud osalise tööajaga töö; rõhutab ühtlasi vajadust luua tingimused, et tagada õigus vabatahtlikult osalise tööajaga töölt täisajaga tööle tagasi pöörduda;

Võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine ja palgauuringud

22.  tuletab meelde, et naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte sisaldub ja on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 157 ning liikmesriigid peavad seda tõhusalt kohaldama; rõhutab sellega seoses, et komisjoni soovitust meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtet läbipaistvuse abil tugevdada tuleks kasutada liikmesriikide olukorra hoolikaks jälgimiseks ja koostada eduaruandeid, kasutades ka sotsiaalpartnerite abi, ning ergutab liikmesriike ja komisjoni kehtestama ja rakendama asjakohast poliitikat kooskõlas käesoleva soovituse eesmärgiga kõrvaldada püsiv sooline palgalõhe;

23.  palub liikmesriikidel ja ettevõtetel täita palkade võrdsuse nõuet ja kehtestada kohustuslikud palkade läbipaistvuse meetmed, et luua ettevõtetele meetodid soolise palgalõhe kaotamiseks, sealhulgas palkade auditeerimise ja kollektiivläbirääkimistesse võrdse tasustamise meetmete lisamise teel; rõhutab, kui tähtis on, et riiklike, piirkondlike ja kohalike ning õiguskaitseasutuste töötajad ja tööinspektorid saaksid piisava väljaõppe tööhõives diskrimineerimist keelavate õigusaktide ja kohtupraktika valdkonnas;

24.  rõhutab vajadust tunnustada ja ümber hinnata töid, mida teevad enamasti naised, näiteks tervise-, sotsiaal- ja haridussektoris, võrreldes töödega, mida teevad enamasti mehed;

25.  on veendunud, et võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise saavutamine eeldab selget raamistikku, mis hõlmab konkreetseid töö hindamise vahendeid koos võrreldavate näitajatega, et hinnata tööde või sektorite väärtust; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma sellise raamistiku koostamist ja liikmesriikide ning sotsiaalpartnerite toetamist selle rakendamisel; ergutab kõiki osalejaid kehtestama meetmeid ja seadusi, mis tagavad võrdse tasu maksmise võrdse ja võrdväärse töö eest;

26.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleks töö väärtust hinnata ja võrrelda objektiivsete kriteeriumide põhjal, nagu hariduse, töökogemuse ja koolitusega seotud nõuded, oskused, panus ja vastutus, tehtud töö ja tööülesannete iseloom;

27.   toonitab, kui oluline on sooneutraalsuse põhimõte töökohtade hindamise ja klassifitseerimise süsteemides nii avalikus kui ka erasektoris; tunneb heameelt liikmesriikide jõupingutuste üle poliitika edendamisel, mis takistab töölevõtmisel diskrimineerimist, ning julgustab neid edendama sooliselt neutraalsete elulookirjelduste kasutamist, et ettevõtted ja avaliku sektori asutused ei teeks töölevõtmisel sooliselt kallutatud otsuseid; palub komisjonil uurida võimalust töötada välja anonüümne Europassi CV; teeb ettepaneku, et liikmesriigid töötaksid välja sotsiaalsete ja sooliste stereotüüpide vastased programmid, et eelkõige nooremates elanikkonnarühmades vältida töökohtade kutsealast lahterdamist, mis sageli piirab naiste juurdepääsu kõige paremini tasustatud positsioonidele ja töökohtadele;

Sooline tasakaal avalikus ja erasektoris

28.  on seisukohal, et kvootide kehtestamine avalikus sektoris võib olla vajalik juhtudel, mil avaliku sektori asutused ei täida õiglase esindatuse tagamise kohustust ning mil kvoodid võiksid seega parandada otsustusorganite demokraatlikku legitiimsust;

29.  märgib, et sookvoodid ja sooliselt koosseisult võrdsed nimekirjad poliitiliste otsuste tegemisel on osutunud kõige tõhusamaks vahendiks võitluses diskrimineerimise ja soolise tasakaalustamatuse vastu võimu tasandil ning demokraatliku esindatuse täiustamisel poliitilisi otsuseid tegevates organites;

30.  palub komisjonil täiustada terviklike, võrreldavate, usaldusväärsete ja korrapäraselt ajakohastatavate andmete kogumist, analüüsimist ja levitamist, mis käsitlevad naiste osalemist otsuste tegemisel;

31.  palub ELi institutsioonidel ergutada naiste osalemist Euroopa tasandi valimisprotsessis, võttes Euroopa Parlamendi valimisseaduse järgmisel läbivaatamisel kasutusele sooliselt tasakaalus nimekirjad;

32.  kordab oma üleskutset, et nõukogu võtaks kiiresti vastu direktiivi soolise tasakaalu parandamise kohta börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, mis on esimene tähtis samm võrdse esindatuse saavutamisel avalikus ja erasektoris, ning märgib, et uuringute kohaselt on ettevõtted, mille juhtkonnas on rohkem naisi, osutunud edukamaks; märgib ühtlasi, et edusammud on kõige nähtavamad (2010. aasta 11,9%-lt 2015. aastaks 22,7%-ni) liikmesriikides, kus on vastu võetud juhatuse liikmete kvoote reguleerivad siduvad õigusaktid(24); kutsub komisjoni üles jätkama liikmesriikidele surve avaldamist kokkuleppele jõudmiseks;

Soolise võrdõiguslikkuse kavad

33.  tunnistab, et komisjon toetab soolise võrdõiguslikkuse kavade vastuvõtmist teadusuuringuid tegevates ja rahastavates organisatsioonides;

34.  märgib, et soolise võrdõiguslikkuse kavad võivad ettevõtte või sektori tasandil sisaldada mitmeid personalimeetmeid, mis käsitlevad värbamist, palka, edutamist, koolitust ning töö- ja eraelu tasakaalu; märgib, et need kavad sisaldavad sageli konkreetseid meetmeid, nagu sooneutraalne keel, seksuaalse ahistamise ennetamine, alaesindatud soo esindajate määramine juhtivatele kohtadele, osaline tööaeg ja isade osalemine lapsehoius, ning et liikmesriikides on kasutusel erinevaid lähenemisviise seoses nende meetmete kohustusliku kehtestamisega;

35.  tunnistab, et soolise võrdõiguslikkuse kavade vastuvõtmine ja sooküsimuste auditid erasektoris võivad aidata luua ettevõtetest positiivset töö- ja eraelu tasakaalustamisega arvestamise kuvandit, suurendada töötajate motivatsiooni ja vähendada tööjõu voolavust; kutsub komisjoni seetõttu üles ergutama üle 50 töötajaga ettevõtteid pidama sotsiaalpartneritega läbirääkimisi soolise võrdõiguslikkuse kavade üle, et suurendada soolist võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise vastu töökohal; nõuab, et need kavad sisaldaksid soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, et käsitleda töökohal toimuvat seksuaalset ahistamist, seda ennetada ja see kõrvaldada;

Kollektiivlepingud ja sotsiaalpartnerid

36.  väljendab veendumust, et sotsiaalpartnerid ja kollektiivlepingute sõlmimine võivad edendada soolist võrdõiguslikkust, suurendada ühtsuse kaudu naiste mõjuvõimu ja võidelda soolise palgalõhe vastu; rõhutab, et kollektiivläbirääkimiste meeskondades soolise võrdõiguslikkuse tagamine on naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks ülioluline, ning leiab seetõttu, et ametiühingud peaksid tugevdama naiste positsiooni sotsiaalpartnerluse struktuuris, eelkõige juhtivate otsustajarollide puhul, ning pidama ettevõtete ja sektorite tasandil läbirääkimisi soolise võrdõiguslikkuse kavade üle;

37.  ergutab komisjoni tihedale koostööle sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et tugevdada nende rolli sooliste eelarvamuste tuvastamisel palgaastmestiku kujundamise põhimõtetes ja niisuguste töö hindamise meetodite kujundamisel, mida ei mõjuta soolised eelarvamused;

III. Soovitused naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks

38.  on seisukohal, et majandusmudelid ja -praktika, maksupoliitika ja kuluprioriteedid, eriti kriiside ajal, peaksid hõlmama soolist aspekti, arvestama naiste kui majanduses osalejatega ja püüdma kaotada soolist ebavõrdsust, mis tooks kasu kodanikele, ettevõtetele ja kogu ühiskonnale, ning kordab sellega seoses, et majanduskriisid on eelkõige raskendanud just naiste olukorda;

39.  nõuab reforme, mis suurendaksid soolist võrdõiguslikkust nii pereelus kui ka tööturul; on veendunud, et individuaalsed sotsiaalkindlustusõigused ja tugev seadusjärgne õigus täistööajaga tööle koos osalise tööaja lepingute võimalusega aitavad naiste majanduslikku mõjuvõimu suurendada;

40.  märgib, et naiste karjääris ei toimu üldiselt tähelepanuväärset arengut; kutsub liikmesriike üles naisi julgustama ja toetama, et nad teeksid edukat karjääri, sealhulgas positiivsete meetmete abil, nagu koostöövõrgustikud ja juhendamisprogrammid, ning luues neile igas eas asjakohased tingimused ja meestega võrdsed võimalused väljaõppes, edutamisel, ümberõppes ja -koolituses, samuti meestega võrdväärsed pensioniõigused ja töötushüvitised;

41.  ergutab liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta riigihankedirektiivi (2014/24/EL)(25) sätetele tuginedes edendama sotsiaalklauslite kasutamist avalikes hangetes naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suurendamiseks, kui on olemas asjakohased siseriiklikud õigusaktid, millele sotsiaalklauslite kehtestamisel tugineda;

42.  palub uuesti läbi vaadata makromajanduslikud rõhuasetused, hinnates uuesti avalikke kulutusi ja pensioniprioriteete, tagamaks, et need toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust, sotsiaalset õiglust ja vaesuse vähendamist ning et nii naised kui ka mehed saaksid kasu kvaliteetsetest, taskukohastest avalikest teenustest ja investeeringutest sotsiaalsesse taristusse, eelkõige tervishoiu-, hooldus- ja sotsiaalvaldkonnas;

43.  rõhutab vajadust võidelda igasuguse soopõhise vägivalla vastu, kaasa arvatud koduvägivald, nagu vägistamine, naiste suguelundite moonutamine, seksuaalne kuritarvitamine, ärakasutamine või ahistamine ja sunnitud varajane abielu või lapse abielu, samuti majanduslik vägivald; juhib tähelepanu murettekitavalt sagedastele seksuaalse ahistamise juhtudele töökohal(26) ja rõhutab, et selleks, et naiste mõjuvõimu suurendamine oleks edukas, peab töökoht olema vaba kõigist diskrimineerimise ja vägivalla vormidest; nõuab, et EL ja liikmesriigid reservatsioonideta ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni, korraldaksid teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniad naistevastase vägivalla teemal ning ergutaksid heade tavade vahetamist; märgib, et naiste majanduslik sõltumatus on väga oluline tegur, mis annab neile võimaluse koduvägivalla eest põgeneda; kutsub seetõttu liikmesriike üles korraldama sotsiaalkaitse süsteeme, et naisi sellises olukorras toetada;

44.  kordab, et naiste isikliku, sotsiaalse ja majandusliku mõjuvõimu suurendamine ja sõltumatus on tihedalt seotud õigusega otsustada oma keha ja seksuaalsuse üle; tuletab meelde, et üldine juurdepääs mitmesugustele seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenustele ning vastavate õiguste austamine on tähtis tegur kõigi inimeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

45.  tervitab naiste olukorra komisjoni 61. istungi järeldusi „Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta muutuvas maailmas”, kus esmakordselt otseselt ja selgelt seostati naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine ning nende seksuaal- ja reproduktiivtervis ja reproduktiivõigused; peab siiski kahetsusväärseks, et põhjalik seksuaalharidus jäeti dokumendist täielikult välja;

46.  rõhutab asjaolu, et naised moodustavad 52% Euroopa koguelanikkonnast, kuid ainult ühe kolmandiku füüsilisest isikust ettevõtjatest või alustavatest ettevõtjatest; rõhutab samuti, et naistel on meestest raskem rahalistele vahenditele, koolitusele ja koostöövõrgustikele ligi pääseda ning töö- ja eraelu tasakaalus hoida; ergutab liikmesriike edendama meetmeid ja tegevust, millega toetatakse ja nõustatakse naisi, kes otsustavad hakata ettevõtjaks, rõhutades samas, et rahaline sõltumatus on võrdsuse saavutamise võti; kutsub liikmesriike üles lihtsustama juurdepääsu laenudele, vähendama bürokraatiat ja kõrvaldama muid takistusi naiste juhitavate idufirmade teelt; kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd liikmesriikidega, et kindlaks teha ja kõrvaldada naiste ettevõtlust segavad takistused ning julgustada rohkem naisi oma ettevõtet looma, sealhulgas parandades juurdepääsu rahastamisele, turu-uuringutele, koolitusele ja ärivõrgustikele, nagu naisettevõtjatele mõeldud platvorm WEgate ja muud Euroopa võrgustikud;

47.  toonitab, et naiste ja tüdrukute digitaal- ja arvutioskuste parandamine ja nende tõhusam kaasamine IKT sektorisse võib suurendada nende majanduslikku mõjuvõimu ja sõltumatust, mis omakorda aitab vähendada soolist palgalõhet; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tõhusamatele jõupingutustele, et kaotada digitaalne lõhe meeste ja naiste vahel, nagu on märgitud Euroopa 2020. aasta digitaalses tegevuskavas, suurendades naiste juurdepääsu infoühiskonnale ja keskendudes eelkõige naiste nähtavuse parandamisele digitaalvaldkonnas;

48.  arvestades, et kuigi naisi on ELi kõrgkoolilõpetanute seas ligi 60%, jäävad nad visalt püsivate takistuste tõttu alaesindatuks loodusteadustes, matemaatikas, ITs, inseneriteadustes ja nendega seotud ametialadel; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles teabe- ja teadlikkuskampaaniate abil edendama naiste osalust traditsiooniliselt mehelikuks peetud sektorites, nt loodusteadus ja uus tehnoloogia, võttes lähiaastate digitaalarengu tegevuskavas arvesse soolist võrdõiguslikkust ja edendades ka meeste osalust traditsiooniliselt naiselikuks peetud sektorites, eelkõige hoolduse ja hariduse valdkonnas; rõhutab, et oluline on laiendada sotsiaalkaitset ja suurendada töötasu majandussektorites, kus enamik töötajatest on naised, teiste hulgas näiteks hooldustöötajad, koristajad ja koduabilised, toitlustustöötajad ning tervishoiu abispetsialistid; toonitab, kui oluline on kutseharidus ja -koolitus karjäärivalikute mitmekesistamisel ning naistele ja meestele mittetraditsiooniliste karjäärivõimaluste tutvustamisel, et ületada horisontaalset ja vertikaalset tõrjutust ning suurendada naiste arvu poliitika- ja ettevõtlusvaldkonna otsustusorganites;

49.  palub liikmesriikidel võtta seadusandlikke ja mitteseadusandlikke meetmeid, et tagada töötajate majanduslikud ja sotsiaalsed õigused nn feminiseerunud sektorites; toonitab, kui oluline on ennetada naiste ülekaalu kujunemist ebakindlas tööhõives, ja tuletab meelde, et on vaja võidelda ebakindla tööhõive vastu sellistes sektorites nagu majapidamistöö või hooldus; tunnistab, et majapidamistööd ja majapidamisteenuste osutamine, mida suures osas teevad naised, tehakse sageli deklareerimata tööna; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja arendama ametlikku majapidamisteenuste sektorit, seda ka deklareerimata töö vastase Euroopa platvormi kaudu, ja tunnistama, et majapidamisteenused, pere juures töötamine ja koduhooldus on väärtuslik majandussektor, millel on töökohtade loomise potentsiaal ja mida tuleb liikmesriikides paremini reguleerida, et luua kodutöötajate jaoks turvalised töökohad, anda perekondadele võimalus võtta tööandja roll ning pakkuda töötavatele peredele võimalusi töö- ja eraelu tasakaalustamiseks;

50.  rõhutab hariduse tähtsust võitluses soostereotüüpide vastu; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama algatusi haridustöötajatele mõeldud võrdõiguslikkusteemaliste koolitusprogrammide koostamiseks, et ennetada stereotüüpide edasikandumist õppekavade ja pedagoogiliste materjalide kaudu;

51.  rõhutab soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmise tähtsust peamise vahendina sootundliku poliitika ja õigusaktide kujundamisel, sealhulgas tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ning seega ka naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisel; palub komisjonil kasutusele võtta süstemaatiline soolise mõju hindamine; kordab üleskutset, et komisjon suurendaks dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016-2019” tähtsust, võttes selle vastu teatisena; kutsub komisjoni üles järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kasutusele võtma sooteadlikku eelarvestamist ja järjest rangemalt jälgima ELi eelarvekujundusprotsesse ja kulusid, sealhulgas võttes meetmeid, et parandada läbipaistvust ja aruandlust selle kohta, kuidas rahalisi vahendeid kulutatakse; lisaks kutsub Euroopa Investeerimispanka üles võtma soolist võrdõiguslikkust ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise vajadust arvesse kogu oma tegevuses nii ELis kui ka väljaspool seda;

52.  kutsub liikmesriike üles võtma oma riiklikus kvalifikatsiooni- ja tööturupoliitikas igakülgselt arvesse soolist mõõdet ning integreerima sellised meetmed riiklikesse tegevuskavadesse ja käsitlema neid Euroopa poolaasta osana kooskõlas tööhõivesuunistega;

53.  rõhutab, kui oluline on pakkuda maapiirkondade elavatele naistele elukestvat õpet, sealhulgas näiteks ettevõtete vaheliste koolituskursuste abil; rõhutab selliste füüsilisest isikust ettevõtjate suurt osakaalu maapiirkondades, kellel puudub asjakohane sotsiaalkaitse, samuti nähtamatu töö suurt osakaalu, mis puudutab eelkõige naisi; palub seetõttu liikmesriikidel ja seadusandlike volitustega piirkondadel tagada sotsiaalkindlustus nii maapiirkondades töötavatele meestele kui ka naistele; samuti palub liikmesriikidel võimaldada võrdset juurdepääsu maaomandile, tagada omandi ja pärandiga seotud õigused ning hõlbustada naiste juurdepääsu krediidile;

54.  juhib tähelepanu sellele, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk on naiste seas suurem kui meeste seas, ja rõhutab seetõttu, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastased meetmed aitavad eriti suurendada naiste majanduslikku mõjuvõimu; rõhutab, et soolise pensionilõhe ennetamine ja kaotamine ning naiste vaesuse vähendamine vanaduspõlves sõltub esmajoones naistele tingimuste loomisest, et nad saaksid pensionisüsteemi võrdselt sissemakseid teha, kaasates neid rohkem tööturule ja kaitstes võrdseid võimalusi palga osas, karjääri edendamisel ning täisajaga töötamisel; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et struktuuri- ja investeerimisfondid ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond aitaksid naiste vaesust vähendada, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ üldine vaesuse vähendamise eesmärk; kutsub liikmesriike üles tagama, et ESFi eraldatud 20%-list rahastust sotsiaalse kaasatuse meetmetele kasutataks ka nende kohalike väikeprojektide toetuse suurendamiseks, mille eesmärk on vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevate naiste mõjuvõimu suurendamine;

55.  märgib, et vaesust mõõdetakse jätkuvalt kogu leibkonna sissetuleku kohta, eeldades, et kõik leibkonna liikmed teenivad sama palju ja jagavad ressursse võrdselt; nõuab individuaalseid õigusi ja üksikisikute sissetulekutel põhinevaid arvutusi, et nähtavale tuua naiste vaesuse tegelik ulatus;

56.  märgib, et avaliku sektori kokkuhoiumeetmed ja kärped on kõige rohkem mõjutanud naisi (vähem kättesaadav ja kallim lastehoid, eakatele ja puuetega inimestele mõeldud teenuste vähendamine, haiglate erastamine ja sulgemine), eelkõige sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid ja sotsiaaltöö, kus naised moodustavad 70% tööjõust;

57.  rõhutab, kui oluline on tähelepanu pöörata eelkõige teatavate haavatavate rühmade konkreetsetele vajadustele ja mitmetahulistele probleemidele, millega nad tööturule sisenemisel kokku puutuvad; palub liikmesriikidel tagada neile isikutele varajane ja lihtsustatud juurdepääs kvaliteetsele koolitusele, sh praktikakohtadele, et tagada nende täielik integratsioon liikmesriikide ühiskonda ja tööturule, võttes arvesse pagulaste formaalseid ja mitteformaalseid oskusi ja pädevust, andeid ja oskusteavet; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et vältida läbipõimunud diskrimineerimist, mis mõjutab eelkõige haavatavas olukorras naisi; rõhutab, kui tähtis on nõuetekohaselt rakendada direktiivi 2000/78/EÜ võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(27);

58.  palub liikmesriikidel ja komisjonil jõustada ja parandada kehtivate seaduste ja töökohapoliitika praktilist kohaldamist ning vajaduse korral neid seadusi ja poliitikat parandada, et kaitsta naisi otsese ja kaudse diskrimineerimise eest, eelkõige naiste tööle valimisel ja palkamisel, töökoha säilitamisel, kutseõppes ja edutamisel nii avalikus kui ka erasektoris, ning pakkuda naistele palga ja karjääri edenemise osas võrdseid võimalusi;

59.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel vastu võtnud 2008. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta sõltumata nende usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on seadnud selle direktiivi esmatähtsale kohale; kordab oma üleskutset, et nõukogu selle ettepaneku võimalikult kiiresti vastu võtaks;

60.  kutsub komisjoni üles parandama konkreetsete sooliste näitajate ja sooliselt eristatud andmete kogumist, et hinnata liikmesriikide ja ELi poliitika mõju soolise võrdõiguslikkuse suurendamisel;

61.  märgib, et naised teevad ebaproportsionaalselt sageli ja tihti vastu tahtmist ebakindlat tööd; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitusi, mille eesmärk on vähendada ebakindla töö osakaalu, nt vähendaksid olukordi, milles tohib ebakindlaid lepinguid kasutada, ning piirates aega, mille jooksul töötajatel võib olla selline leping;

62.  peab kahetsusväärseks komisjoni küündimatut ettepanekut Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta ning palub komisjonil esitada direktiivi ettepanek kõigi töötajate inimväärsete töötingimuste kohta;

63.  juhib tähelepanu maksutulu rollile sotsiaalhoolekandesüsteemide rahastamisel;

64.  palub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil jätkata oma tööd soopõhiste andmete kogumisel ja tulemustabelite koostamisel kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades;

65.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(2)

ELT L 180, 15.7.2010, lk 1.

(3)

EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.

(4)

ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.

(5)

ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 163.

(6)

ELT L 353, 28.12.2013, lk 7.

(7)

ELT C 436, 24.11.2016, lk 225.

(8)

ELT C 36, 29.1.2016, lk 18.

(9)

ELT C 93, 9.3.2016, lk 110.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0207.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0203.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0226.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0235.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338.

(15)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0360.

(16)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0351.

(17)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0029.

(18)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0073.

(19)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0099.

(20)

Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 3073. istung, Brüssel, 7. märts 2011.

(21)

ELT L 69, 8.3.2014, lk 112.

(22)

Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisega tegeleva ÜRO kõrgetasemelise ekspertrühma aruanne „Leave no one behind: A call to action for gender equality and economic women’s empowerment“ ((„Ärgem jätkem kedagi maha – üleskutse tegevuseks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise nimel“) (september 2016).

(23)

Vt Euroopa Ametiühingute Keskliit, „Collective bargaining: our powerful tool to close the gender gap“ (2015).

(24)

Vt: Euroopa Komisjoni teabeleht „Gender balance on corporate boards – Europe is cracking the glass ceiling“, oktoober 2015; Euroopa Komisjon, DG JUST, „Women in economic decision-making in the EU: Progress report: A Europe 2020 initiative“, 2012; Aagoth Storvik and Mari Teigen, „Women on Board: The Norwegian Experience“, juuni 2010.

(25)

ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(26)

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) uurimus naistevastase vägivalla kohta.

(27)

EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.


SELETUSKIRI

Euroopa on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt maailmas vaieldamatult esirinnas. Võrdsuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise alal silmapaistvate tulemuste saavutamise üheks eeltingimuseks on aga naiste võrdne osalemine tööturul ja majanduslikus otsustusprotsessis.

Viimaste statistiliste andmete põhjal on EL soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel alles poolel teel. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi põhjal ei olnud EL peaaegu üldse edasi liikunud.

Paljudes riikides takistavad naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamist peamiselt mitmesugused sotsiaalsed normid ja diskrimineerivad seadused. Naiste keskmiselt kõrgemale haridustasemele vaatamata on sooline palgalõhe (16,1%) siiski väga valdav ning pensionilõhe (40,2%) murettekitavalt suur, kuigi liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi. Et naised saaksid meestega võrdselt tööturul osaleda, on vaja ka tasustamata majapidamistööd ühtlasemalt jaotada. Kui tasustamata majapidamistöid tehakse ühiselt ja neist saab võrdselt jagatud koormus ning saavutatakse Barcelona eesmärkidega seatud sihid, luuakse parem alus töö- ja eraelu täiustatud tasakaalule, mis võimaldab naistel meestega võrdsetel tingimustel konkureerida.

Samadel tingimustel konkureerimine ei ole mitte üksnes inimõigus ja sellele ei tohiks keegi vastu seista, sest kõigil inimestel on vaatamata oma taustale ja bioloogilisele soole samad õigused ja diskrimineerida ei tohiks kedagi. Lisaks sellele, et tegemist on inimõigusega, tõuseb võrdsemast tööturust ka kasu. Naised töötavad sagedamini kui mehed osalise tööajaga, see ei ole nende jaoks vabatahtlik valik ning koos palgaerinevusega tähendab see liikmesriikide jaoks tohutut maksutulu kaotust. Eurofondi andmetel vastas naiste madalama tööhõive määra aastane kogumaksumus 2,8%-le ELi SKPst,(1) samas kui naise tööhõivest kõrvalejätmise maksumus kogu tema töövõimelise ea vältel on hinnanguliselt 1,2 kuni 2 miljonit eurot, sõltuvalt naise haridustasemest.

Naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise eesmärgi saavutamiseks leidub mitmesuguseid vahendeid. Võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise aspektist kujutab palgalõhe endast fundamentaalset probleemi. Et saavutada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine, tuleb süstemaatiliselt andmeid koguda, et tagada nimetatud põhimõtte järgimine nii era- kui ka avalikus sektoris.

Naiste vähese majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks ELis tuleb tavapäraseid naistetöid väärtustada võrdselt tavapäraste meestetöödega. Selleks tuleb vastavates sektorites, kus valitseb naiste ülekaal, töötajaid paremini tasustada.

Nagu eespool mainitud, toob naiste suurem tööturul osalemine ainult häid tagajärgi. Naiste kaasamine ettevõtete juhtorganitesse ja avalikku sektorisse, kus toimub kõrgetasemeline otsustusprotsess, on tõestatult positiivseid tulemusi andnud. Kutsume nõukogu üles kiiresti vastu võtma direktiivi, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas (naissoost juhatuse liikmete direktiiv). Selles valdkonnas on tehtud edusamme, kuid edasiminek on liiga aeglane. Kõige rohkem edusamme on tehtud neis riikides, kus on vastu võetud kvoote käsitlevad siduvad õigusaktid. Oluline on ka eeskuju. ELis on praegu väga vähe naisi, kes on oma institutsioonis kõrgetasemelisel või juhtival kohal, ning siin on vaja otsustavat muutust.

Soolise võrdõiguslikkuse kavad võimaldavad käsitleda ebavõrdsust töökohas eri viisidel, värbamise, palga, edutamise, koolituse ning töö- ja eraelu tasakaalustamise kaudu. Lisaks aitab soolise võrdõiguslikkuse kava ka seksuaalset ahistamist ennetada. ELis aset leidnud naiste seksuaalse ahistamise juhtudest 32% pandi vastu toime nende töökohas ning sellist vägivalda kogenuna muudavad paljud naised oma käitumist, vältides kolleegi või ülemusega üksijäämist. Me ei tohi ahistamist sallida ning kõik inimesed, kaasa arvatud naised, peavad saama end oma töökeskkonnas turvaliselt tunda.

2020. aastani on jäänud ainult kolm aastat ning meil tuleb täita omaenda seatud ülinõudlikud eesmärgid. Me ei saa endale ebaõnnestumist lubada ja peame jätkama tööd eesmärkide saavutamiseks seoses naiste mõjuvõimu suurendamise ja tööturul osalemisega. Peame asuma juhirolli, näidates kindlalt, et me ei talu ebavõrdsust ning ootame nii era- kui avalikult sektorilt vastutuse võtmist ebavõrdsuse eest, mida nad käesolevas raportis osutatud probleemide tõttu taastoodavad.

(1)

2013. aasta andmed, vt „The gender employment gap: Challenges and solutions“.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (23.6.2017)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris

(2017/2008(INI))

Arvamuse koostaja: Tania González Peñas

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et struktuursed tõkked naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisele tulenevad mitmekordsest ja mitmevormilisest ebavõrdsusest, stereotüüpidest ja diskrimineerimisest era- ja avalikus sfääris;

B.   arvestades, et naiste majandusliku mõjuvõimu ja soolise võrdõiguslikkuse suurendamine on majanduse jaoks võimalus, millel on ELi SKP-le tugev positiivne mõju ning mis tooks 2050. aastaks kaasa ELi SKP kasvu 6,1 kuni 6,9 % elaniku kohta(1) ning et soolise lõhe vähendamine tööhõives edendaks liikmesriikides majanduskasvu 15 % kuni 45 %(2); arvestades, et kui võtta arvesse saamata jäänud tulusid, tasumata jäänud sotsiaalmakse ja riigi rahandusele tekkinud lisakulusid, oli naiste madalama tööhõive määra aastane maksumus 2013. aastal kokku 370 miljardit eurot, mis moodustab 2,8 % ELi SKP-st(3); samal ajal tooks soolise võrdõiguslikkuse suurendamine kaasa 10,5 miljonit uut töökohta(4);

C.  arvestades, et naiste osalemine majanduses ja nende mõjuvõimu suurendamine on hädavajalik, et naistel oleks kontroll oma elu üle ja võimalused ühiskonda mõjutada; selleks tuleb suurendada naiste juurdepääsu majandusressurssidele ja sellistele võimalustele nagu tööhõive, finantsteenused, omand ja muud varad ning oskuste arendamine; arvestades, et tuleb tingimata tagada, et naistel ja meestel oleks majanduselus ja tööturul osalemiseks samad õigused ja võimalused, mis ei ole üksnes otsustava tähtsusega, vaid vajalik ka ELi majandusarengu jaoks ja mõjutab positiivselt SKP-d, kaasamist, ettevõtete konkurentsivõimet ja elanikkonna vananemisega seotud probleeme;

D.  arvestades, et strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgi kohaselt peaks meeste ja naiste tööhõive olema 2020. aastaks 75 % ning eelkõige soovitakse kaotada sooline tööhõivelõhe; arvestades, et naiste tööturul osalemise hõlbustamiseks on vaja kooskõlastatud jõupingutusi;

E.  arvestades, et emadust ei tohiks pidada naiste kutsealase arengu ja seega nende emantsipatsiooni takistuseks;

F.  arvestades, et naistel ja meestel on lapsevanemana võrdsed õigused ja kohustused (välja arvatud sünnituspuhkus), ning arvestades, et laste kasvatamise koormust tuleks jagada ning seetõttu ei tohiks seda jätta üksnes emadele;

G.  arvestades, et leibkondades, kus noorim laps on alla seitsmeaastane, teevad mehed nädalas 41 tundi tasustatud tööd ja 15 tundi tasustamata tööd, naised aga 32 tundi tasustatud tööd ja 39 tundi tasustamata tööd;

H.  arvestades, et töö- ja pereelu ühitamine on väga tähtis naiste tööalase karjääri edendamiseks ning see nõuab riiklikke ja erasektori loodud lastehoiu struktuure;

I.  arvestades, et kuigi ELis on naisi kõrgkooli lõpetanute seas ligi 60 %, jäävad nad püsivate takistuste tõttu alaesindatuks loodusteaduste, matemaatika, IT, inseneriteaduste ja sellega seotud ametialadel; rõhutab tõsiasja, et selle tulemusel on tekkinud uusi ametialadel esineva ebavõrdsuse vorme ning haridusse investeerimisele vaatamata on noored naised noorte meestega võrreldes ikka kaks korda suurema tõenäosusega majanduslikult mitteaktiivsed; arvestades, et hinnangute kohaselt on IKT ja arvutiteaduste valdkonna töökohad lähitulevikus tähtsal kohal nii vabade töökohtade kui ka sissetuleku osas ning on äärmiselt oluline, et rohkem naisi asuks õppima just neid valdkondi;

J.  arvestades, et prognooside kohaselt võiks naiste tootlikkuse taseme tõus meestega samale tasemele kasvatada ELi SKP-d 27 %;

K.  arvestades, et OECD uuringute kohaselt on äriühingutel, mille juhatusse kuulub rohkem naisi, suurem kasumlikkus kui üksnes meestest koosneva juhatusega äriühingutel, isegi kui 2014. aastal oli ELi riikides registreeritud suuremate börsil noteeritud äriühingute juhatuse liikmete seas naisi vaid 20,2 %;

1.  on seisukohal, et naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine on keskse tähtsusega, et vähendada vaesust ja soodustada majandusarengut; rõhutab siiski, et majandusliku iseseisvuse saavutamine on ainult esimene samm naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks, samas kui võrdsust on vaja ka poliitika-, sotsiaal- ja kultuurimaastikul, et suurendada naiste mõjuvõimu era- ja avalikus sektoris; on seisukohal, et põhimõtte „võrdse tasu maksmine võrdse ja võrdväärse töö eest“ rakendamine liikmesriikides on vajalik naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks ja nende põhiõiguste tugevdamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama selle põhimõtte järgimist, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 157, ning võitlema tööturul esineva otsese ja kaudse diskrimineerimise vastu, et saavutada naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine;

2.  kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult võrdse tööalase kohtlemise direktiivi ning direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta; palub, et komisjon tagaks nende direktiivide parema kohaldamise ning propageeriks soolise võrdõiguslikkuse kavade rakendamist ettevõtetes;

3.  kutsub liikmesriike üles kaitsema naiste õigusi ja edendama soolist võrdõiguslikkust ja nende sotsiaalset heaolu, võideldes palga- ja pensionilõhe vastu, käsitledes töökohal toimuva diskrimineerimise vastaste õigusaktide rikkumisi, et need kaoksid, ning võideldes ebakindlate ja soovimatute tööhõive- ja töövormidega, tõlgendades ebakindlana tööhõivet, mis ei vasta rahvusvahelistele, riiklikele ja liidu standarditele ja seadustele ja/või mis ei anna piisavalt vahendeid inimväärseks eluks või piisavat sotsiaalkaitset, näiteks katkendlik tööhõive, enamik ajutisi lepinguid, null-töötundidega leping või mittevabatahtlik osaajaga töö, samuti luues tingimused, et tagada õigus naasta vabatahtlikult osaajaga töölt täisajaga tööle;

4.  peab kahetsusväärseks püsivat soolist palgalõhet, mis rikub ELi toimimise lepingu artiklis 157 sätestatud meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet ning mis eelkõige mõjutab lapsi saavaid ja kasvatavaid naisi; kutsub ELi ja liikmesriike koostöös sotsiaalpartnerite ja soolise võrdõiguslikkuse organisatsioonidega üles kehtestama ja rakendama poliitikameetmeid soolise palgalõhe kaotamiseks; kutsub liikmesriike üles tegema lisaks nimetatud jõupingutustele korrapäraselt palgauuringuid;

5.  rõhutab, et soolise palgalõhe takistamine ja kaotamine ning naiste vaesuse vähendamine nende vanaduspõlves sõltuvad esmajoones naistele selleks tingimuste loomisest, et nad saaksid pensionisüsteemi võrdselt sissemakseid teha, kaasates neid rohkem tööturule ja kaitstes võrdseid võimalusi palga osas, karjääri edendamisel ning täisajaga töötamisel;

6.  toonitab, et on vaja käsitleda soolise palgalõhe põhjuseid ja tagajärgi, sest palgalõhe takistab naisi olema majanduslikult iseseisev vanaduspõlves, mil nad on suuremas vaesuse ohus kui mehed; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide maksu- ja hüvitiste süsteemides ei seataks leibkonna teisele palgasaajale töötamiseks või suuremas ulatuses töötamiseks takistusi, sest leibkonna teised palgasaajad on sageli naised; nõuab tungivalt, et liikmesriigid asendaksid leibkonnapõhised mudelid maksude ja sotsiaalkindlustusõiguste individualiseerimisega, et tagada naistele individuaalsed õigused ning vähendada nende sõltuvust partneritest või riigist;

7.  rõhutab, et paindlikud töövormid lihtsustavad naistel töö- ja pereelu tasakaalustamist ning võivad avaldada positiivset mõju ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate naiste tööellu kaasamisele;

8.  kutsub liikmesriike üles parandama üldisi töötingimusi, sealhulgas perekonna vajadusi arvestavat tööaja korraldust, konsulteerides selleks töötajatega;

9.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid piisava isapuhkuse ja selle tasustamise, et tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused karjääri edendamisel;

10.  rõhutab vajadust kaotada tööturul horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon, tegeledes selle otseste ja kaudsete põhjustega, diskrimineeriva sotsiaalse käitumise ja stereotüüpidega, mitmekesistades naiste ja meeste karjäärivalikuid, edendades meeste ja naiste võrdset osalemist tööturul, kvaliteetses hariduses, formaalses ja mitteformaalses koolituses ja elukestvas õppes ja koolituses ning tagades võrdse osalemise hoolduses; kutsub üles komisjoni ja liikmesriike rakendama meetmeid, et vähendada soolisi stereotüüpe ja segregatsiooni tööturul, hariduses, koolitusel, samuti majapidamistöödes ja hoolduskohustuse täitmisel, et parandada naiste tulevasi sissetulekuid ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi;

11.  tuletab meelde, et hariduse jätkusuutlik rahastamine riiklikest ja eravahenditest on kaasava, sotsiaalselt õiglase ja demokraatliku ühiskonna alus ning see prioriteet peab kajastuma eelarvetes; rõhutab erilist rolli, mida tüdrukute ja noorte naiste haridus täidab nende tulevastes töövõimalustes ja majandusliku mõjuvõimu suurendamises; kutsub sellega seoses liikmesriike üles tugevdama poliitikat ja suurendama investeeringuid kvaliteetsesse haridusse ja koolitusse ning edendama sektoreid ja ameteid, kus naised on alaesindatud, nagu loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika, samuti suurendama naiste esindatust nendel kvaliteetsetel töökohtadel; rõhutab kutsehariduse ja -õppe tähtsust karjäärivalikute mitmekesistamisel, tutvustades naistele ja meestele ebatavalisi karjäärivõimalusi; tuletab meelde, kui oluline on haridussüsteemis meeste ja naiste vahelise võrdsuse põhimõte ja majanduselus võrdse osalemise õigus;

12.  juhib tähelepanu sellele, et digitaaltehnoloogia kiirel levikul on tööturule tugev mõju, see muudab töö iseloomu, tingimusi ja väärtusahelaid; märgib, et digiteerimisest tulenevad võimalused võivad tõhusalt kaasa aidata naiste edasisele tööturule kaasamisele ning nii naiste kui meeste tööalaste ja koduste kohustuste paremale ühitamisele; juhib lisaks tähelepanu sellele, et digiteerimise tulemuseks on kasvav vajadus oskuste järele, et tegeleda meeste ja naiste digitaaloskuste lõhega; toonitab, et nõudlust uute oskuste järele, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, peab täitma koolituste ja täiendõppe ning elukestva õppe kaudu, et arendada digitaaloskusi ja kaotada sooline ebavõrdsus ning suurendada seeläbi kõrgelt kvalifitseeritud kandidaatide hulka; kutsub seepärast liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama jõupingutusi, et suurendada naiste ja tütarlaste kaasatust IKT-sse ja edendada digioskusi ja e-kirjaoskust, kuna nad on alaesindatud selles sektoris, mis võib aidata suurendada nende majanduslikku mõjuvõimu ja iseseisvust, ning kokkuvõttes saaks sellega vähendada üldist palgalõhet;

13.  kutsub üles komisjoni koos liikmesriikidega edendama ja toetama naiste ettevõtlusalgatusi, sest need võivad anda naistele teadmised, mida neil on vaja oma uuenduslikel ideedel põhinevate äriettevõtete asutamiseks või kaasasutamiseks; sellega seoses on väga oluline pakkuda teavet koolituste kohta, toetada naisettevõtjaid alternatiivsetele rahastamisallikatele juurdepääsul, ettevõtlusvõrgustike loomisel ning nõustada neid ettevõtte loomise, juhtimise ja kasvu varastes etappides;

14.  kutsub liikmesriike üles rakendama konkreetset ja aktiivset tööhõive- ja koolituspoliitikat, et toetada nende naiste tööle naasmist, kes on oma karjääris pausi teinud, et hooldada neist sõltuvaid isikuid;

15.  rõhutab vajadust tagada struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine hariduse ja koolituse edendamiseks, et parandada juurdepääsu tööturule ning võidelda naiste töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; rõhutab, et seda 20 % ESFist, mis on eraldatud sotsiaalse kaasatuse meetmetele ja sotsiaalse innovatsiooni projektidele, tuleks kasutada aktiivsemalt algatuste toetamiseks – näiteks väikesed kohalikud projektid –, mille eesmärk on vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevate naiste mõjuvõimu suurendamine;

16.  palub liikmesriikidel võtta seadusandlikke ja mitteseadusandlikke meetmeid, et tagada töötajate majanduslikud ja sotsiaalsed õigused nn feminiseerunud sektorites; toonitab, kui oluline on ennetada naiste ülekaalu kujunemist ebakindlas tööhõives ja tuletab meelde, et on vaja võidelda ebakindla tööhõive vastu sellistes sektorites nagu majapidamistöö või hooldus; tunnistab, et majapidamistööd ja majapidamisteenuste osutamine, mida suures osas teevad naised, tehakse sageli deklareerimata tööna; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja arendama majapidamisteenuste ametlikku sektorit, seda ka deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi kaudu tunnustama majapidamisteenuseid, pere juures töötamist ja koduhooldust väärtusliku majandussektorina, millel on töökohtade loomise potentsiaal ja mida tuleb liikmesriikide siseselt paremini reguleerida, et luua kodutöötajate jaoks turvaline positsioon ja pakkuda perekondadele võimalusi täita jätkuvalt oma rolli tööandjana ning tasakaalustada töö- ja eraelu;

17.  märgib ära hooldussektori asjakohasuse ja selle töökohtade loomise potentsiaali ja rõhutab, et hooldussektoris on vaja luua kvaliteetne tööhõive, mis tooks kaasa inimväärseid töökohti avalikus ja erasektoris; rõhutab, et on oluline laiendada sotsiaalkaitset ja suurendada töötasu majandussektorites, kus enamik töötajatest on naised, muu hulgas näiteks hooldustöötajad, koristajad ja koduabilised, toitlustustöötajad ning tervishoiu abispetsialistid;

18.  rõhutab, kui tähtis on pöörata tähelepanu nende haavatavate rühmade konkreetsetele vajadustele, kes seisavad silmitsi mitmetahuliste ja eriliste raskustega tööturule sisenemisel, näiteks noored naised, maapiirkondades elavad naised ning puuetega, pagulastest ja rändajatest naised. kutsub liikmesriike üles tagama varase ja lihtsustatud juurdepääsu kvaliteetsele koolitusele, sh praktikakohtadele, et tagada täies ulatuses integratsioon liikmesriikide ühiskonda ja tööturule, võttes arvesse pagulaste olemasolevaid ametlikke ja mitteametlikke oskusi ja pädevusi, andeid ja oskusteavet; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et hoida ära sektoritevahelist diskrimineerimist, mis mõjutab eelkõige haavatavas olukorras naisi; rõhutab, kui tähtis on rakendada nõuetekohaselt direktiivi 2007/78/EÜ võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning direktiivi 2000/43/EÜ võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust;

19.  palub liikmesriikidel ja komisjonil jõustada ja parandada juba kehtivate seaduste ja töökohapoliitika kohaldamist ning parandada vajaduse korral neid seadusi ja poliitikat, et kaitsta naisi otsese ja kaudse diskrimineerimise eest, eelkõige naiste tööle valimisel ja palkamisel, töökoha säilitamisel, kutseõppes ja edutamisel nii avalikus kui ka erasektoris, ning pakkuda naistele võrdseid võimalusi palga ja karjääri edenemise osas;

20. toonitab, kui oluline on sooneutraalsuse põhimõte töökohtade hindamises ja klassifitseerimises nii avalikus kui ka erasektoris; tunneb heameelt liikmesriikide jõupingutuste üle edendada poliitikat, mis hoiab ära diskrimineerimist töölevõtmisel, ning julgustab neid edendama sooliselt neutraalseid elulugusid, et hoida ära ettevõtete ja avaliku sektori asutuste sooline kallutatus värbamisel; palub komisjonil uurida võimalust töötada välja anonüümitud Europassi CV; teeb ettepaneku, et liikmesriigid töötaksid välja programmid, et võidelda sotsiaalsete ja sooliste stereotüüpidega, eelkõige nooremates elanikkonnarühmades, et vältida töökohtade kutsealast lahterdamist, mille tõttu on naiste juurdepääs kõige paremini tasustatud positsioonidele ja töökohtadele sageli piiratud;

21.  kutsub liikmesriike üles kehtestama ennetavat poliitikat ja tegema sobivaid investeeringuid, mis on kujundatud nii, et need toetaksid naiste ja meeste sisenemist jätkusuutlikule ja kvaliteetseid töökohti pakkuvale tööturule, sinna naasmist, seal püsimist ja seal edasi liikumist pärast perekonna või hooldamisega seotud puhkust, kooskõlas Euroopa sotsiaalharta artikliga 27; rõhutab eelkõige vajadust tagada tagasipöördumine samale, võrdväärsele või sarnasele ametikohale, kaitse vallandamise või ebasoodsama kohtlemise eest pärast rasedust ja perepuhkuse taotlemist või võtmist ning kaitseperiood pärast tööle naasmist, et inimesed saaksid oma ametikohaga uuesti kohaneda;

22.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid vajaduse korral vanemakaitse süsteeme, mis hõlmavad kohustuslikku ja välistavat ema- ja isapuhkust iga vanema jaoks, samuti vanemapuhkust, mida saab kasutada vastavalt vanemate ühisele otsusele vahendina mõlema vanema õiguste tunnustamiseks ja tööandjate sellisele eeldusele vastuseismiseks, mille kohaselt jäävad vanemakohustused ainult naiste kanda;

23.  rõhutab, et töötasu ja sotsiaalmaksete maksmist tuleks jätkata puhkuse ajal;

24.  rõhutab, kui oluline on naiste ja meeste võrdne esindatus juhtivatel positsioonidel nii avalikus kui ka erasektoris; tuletab meelde naissoost juhatuse liikmete direktiivi tähtsust, mille eesmärk on tasakaalustada alaesindatud soo osakaalu börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete ametikohtadel, välja arvatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul; kutsub lisaks liikmesriike üles viima töönõukogus lõpule, nii et saaks alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga selle nimel, et 2020. aastaks oleks vähemalt 40 % börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest naised; kutsub liikmesriike ja ettevõtteid lisaks üles suurendama soolist tasakaalu juhtivatel ametikohtadel tööturul, majanduslikes ja poliitilistes otsustusstruktuurides ja institutsioonides ning ettevõtetes ja ettevõtete juhatustes, nt sookvootide abil;

25.  rõhutab, et juurdepääs krediidile, finantsteenustele ja nõustamisele aitab oluliselt suurendada sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate naiste võimalusi ettevõtluses ning nende esindatust erasektoris; soovitab seepärast, et tuleks uurida võimalusi kasutada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) paindlikumalt ja vähem bürokraatlikult, et toetada naisettevõtjaid käivitamisetapis;

26.  ergutab naisi asuma juhtivatele positsioonidele ametiühingutes ja töötajate organisatsioonides ning nõuab tungivalt, et kõik ametiühingujuhid tagaksid võrdse esindatuse ning esindaksid tõhusalt naissoost töötajate huve;

27.  rõhutab, kui olulised on sotsiaalpartnerid ja kollektiivläbirääkimised naissoost töötajate majandusliku mõjuvõimu suurendamise seisukohalt ning ergutab töökohtade klassifitseerimist läbi vaatama, kui soolistest eelarvamustest tingitult võib juhtuda, et erinevatel positsioonidel olevad inimesed täidavad samu ülesandeid;

28.  palub liikmesriikidel tugevdada ja jõustada kollektiivläbirääkimise õiguse täielikku kasutamist era- ja avalikus sektoris; palub eelkõige, et sotsiaalpartnerid kasutaksid kollektiivläbirääkimisi, et edendada naiste ja meeste võrdseid võimalusi, tagada võrdset kohtlemist käsitlevate kehtivate õigusaktide tulemuslik kohaldamine ning tegeleda ja võidelda soolise palgalõhega; rõhutab sellega seoses, et sotsiaalpartnerid suudavad tööturul soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks palju ära teha, tõstatades kollektiivläbirääkimistel järjekindlalt meeste ja naiste võrdse ja inimväärse tasustamise küsimuse; peab heaks tavaks soolise võrdõiguslikkuse volinike ametisse nimetamist, et suurendada teadlikkust ja teavitada soolisest võrdõiguslikkusest töökohal ning teha sellealast koostööd;

29.  kutsub liikmesriike üles rakendama ja jõustama avalikku sotsiaalhoolekande poliitikat ning tagama kvaliteetsed, taskukohased ja kõigile kättesaadavad hooldusteenused laste, eakate ja teiste ülalpeetavate hooldamiseks, seades lapsehoiuteenuste osas Barcelona eesmärkide puhul ambitsioonikamaid sihte; nõuab lisaks, et liikmesriigid määraksid kindlaks samasugused eesmärgid pikaajaliste hooldusteenuste osas ning edendaksid tasustamata majapidamistööde võrdset jagamist ja jagatud vastutus hoolduses; rõhutab, et lastehoiu kättesaadavus on otsustava tähtsusega eeltingimus, et naised saaksid rakendada oma potentsiaali töökohal, et töötavatel peredel oleks võimalik ühildada töö- ja eraelu ning et suureneks naiste osakaal tööturul; tuletab meelde avalike teenuste olulist rolli soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel; märgib, et nende valdkondade kulutustes tuleks näha investeeringuid, mis toovad majanduslikku kasu;

30.  rõhutab vajadust kõrvaldada sooline ebavõrdsus tasustatava ja tasustamata töö puhul ning edendada laste ja ülalpeetavatega seotud vastutuse, hoolduskohustuste ja kulutuste võrdset jagamist naiste ja meeste vahel ning ühiskonnas tervikuna, tagades, et naistel ja meestel on raha teenimise ja hooldamise seisukohalt võrdne positsioon; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele esitada konkreetseid ettepanekuid, et saavutada parem töö- ja eraelu tasakaal;

31.  nõuab, et kaasseadusandjad esitaksid uusi tõhusaid meetmeid töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks, sealhulgas seadusandlikke ettepanekuid rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse ja hoolduspuhkuse osas, et edendada soolist võrdõiguslikkust, parandades naiste juurdepääsu tööturule ning tagades majapidamistööde ja hooldamiskohustuste võrdset jagamise naiste ja meeste vahel;

32.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid integreeriksid oma tööõigusse mehhanismid, mille eesmärk on pakkuda stiimuleid, et kehtestada paindlik töökorraldus ja kaugtöö mudelid, mis muudavad vanemate jaoks lihtsamaks laste eest hoolitsemise pärast kooli ning hõlbustavad töö- ja perekondlike kohustuste ühitamist; rõhutab samal ajal, et töötajatel ja tööandjatel on jagatud vastutus sobivaima töökorralduse kavandamisel ja selles kokku leppimisel;

33.  kutsub liikmesriike üles tagama parimate tavade hindamise alusel puuetega laste vanematele lisapuhkuse, pöörates erilist tähelepanu üksikemadele;

34.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid investeeriksid informaalse õppe põhistesse mängulistesse pikapäevastruktuuridesse, mis võiksid eelkõige olla keskused, kus oleks tagatud lapsehoid pärast kooli- ja lasteaiapäeva lõppu, see aitaks lahendada koolide ja ettevõtete graafikute erinevuse probleemi;

35.  ergutab liikmesriike riigihankedirektiivi (2014/24/EL) sätetele tuginedes edendama sotsiaalklauslite kasutamist avalike hangete puhul naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suurendamise vahendina, juhul kui on olemas asjakohased siseriiklikud õigusaktid, millele sotsiaalklauslite kehtestamisel tugineda;

36.  rõhutab, kui oluline on pakkuda riiklikke stiimuleid, mis muudaksid rahastamise naisettevõtjatele hõlpsamini kättesaadavaks, ning toonitab sellega seoses mikrolaenude potentsiaali;

37.  kutsub liikmesriike üles võtma oma riikliku kvalifikatsiooni- ja tööturupoliitika puhul igakülgselt arvesse soolist mõõdet ning integreerima sellised meetmed riiklikesse tegevuskavadesse ja/või käsitlema neid Euroopa poolaasta osana kooskõlas tööhõivesuunistega;

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.6.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Elisabeth Morin-Chartier, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Lynn Boylan, Miapetra Kumpula-Natri, António Marinho e Pinto, Tamás Meszerics, Joachim Schuster, Michaela Šojdrová

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Xabier Benito Ziluaga, Monika Smolková, Milan Zver

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

GUE/NGL

PPE

 

S&D

 

Verts/ALE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Marinho e Pinto, Robert Rochefort

Xabier Benito Ziluaga, Lynn Boylan, Rina Ronja Kari

Georges Bach, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Verónica Lope Fontagné, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Michaela Šojdrová, Romana Tomc, Milan Zver,

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Miapetra Kumpula-Natri, Georgi Pirinski, Joachim Schuster, Siôn Simon, Monika Smolková, Marita Ulvskog

Jean Lambert, Tamás Meszerics, Terry Reintke

4

ECR

NI

Czesław Hoc, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

Lampros Fountoulis

3

0

ENF

GUE/GNL

PPE

Mara Bizzotto

João Pimenta Lopes

Jeroen Lenaers

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE); „Economic benefits of gender equality in the EU“, 2017, lk 3

http://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/economic_benefits_of_gender_equality_briefing_paper.pdf

(2)

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-09-1527_en.htm?locale=en

(3)

https://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2016/labour-market/the-gender-employment-gap-challenges-and-solutions

(4)

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE); „Economic benefits of gender equality in the EU“, 2017, lk 3

http://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/economic_benefits_of_gender_equality_briefing_paper.pdf


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

8

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Arne Gericke, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Florent Marcellesi, Maria Noichl, Margot Parker, Marijana Petir, Terry Reintke, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Ángela Vallina, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Catherine Bearder, Ildikó Gáll-Pelcz, Edouard Martin, Dubravka Šuica, Mylène Troszczynski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Theresa Griffin, Renate Weber


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

22

+

EPP

Ildikó Gáll-Pelcz, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Dubravka Šuica, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

S&D

Maria Arena, Vilija Blinkevičiūtė, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Theresa Griffin, Anna Hedh, Edouard Martin, Maria Noichl

ALDE

Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Renate Weber

EFDD

Daniela Aiuto

Verts

Florent Marcellesi, Terry Reintke, Ernest Urtasun

GUE/NGL

Malin Björk, Ángela Vallina

8

EPP

Marijana Petir, Michaela Šojdrová, Anna Záborská

ECR

Arne Gericke, Jadwiga Wiśniewska, Jana Žitňanská

EFDD

Margot Parker

ENF

Mylène Troszczynski

1

0

EPP

Anna Maria Corazza Bildt

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave