Menetlus : 2016/0257(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0273/2017

Esitatud tekstid :

A8-0273/2017

Arutelud :

PV 10/12/2018 - 17
CRE 10/12/2018 - 17

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0490

RAPORT     ***I
PDF 691kWORD 104k
28.7.2017
PE 589.452v02-00 A8-0273/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 337/75

(COM(2016)0532 – C8-0343/2016 – 2016/0257(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Anne Sander

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 337/75

(COM(2016)0532 – C8-0343/2016 – 2016/0257(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0532),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikli 166 lõiget 4, artikli 165 lõiget 4 ja artiklit 149, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0343/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0273/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Cedefop soodustab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 149, artikli 165 lõikega 4 ja artikli 166 lõikega 4 koostööd liikmesriikide vahel ning toetab nende tegevust algatustega, mille eesmärk on teabe ja parimate tavade vahetamine kutseõppe valdkonnas.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Alates asutamisest on Cedefopil olnud oluline roll kutsehariduse ja -õppe ühise poliitika väljatöötamise toetamisel. Tulenevalt muutustest tööturul, tehnoloogia arengust, eelkõige digivaldkonnas, ja tööjõu liikuvuse suurenemisest on kutseõppe mõiste ja tähtsus muutunud. Kutseõppemeetmed on samuti muutunud ning hõlmavad mitmesuguseid vahendeid ja algatusi, millest mõned, eelkõige oskuste ja kvalifikatsiooniga seotud algatused, sealhulgas õppe käigus omandatud pädevuste tunnustamine, lähevad kindlasti kaugemale kutsehariduse ja -õppe tavapärastest piiridest. Seepärast tuleks täpselt kindlaks määrata Cedefopi roll ja kohandada asjakohast terminoloogiat, jäädes samas aluslepingu kutsehariduse ja -õppe valdkonda käsitlevate sätete piiridesse.

(2)  Alates asutamisest on Cedefopil oma oskusteabe tõttu olnud oluline roll kutsehariduse ja -õppe ühise poliitika väljatöötamise toetamisel. Tulenevalt muutustest tööturul, suurenevast tööjõu liikuvusest, liidu pühendumusest kestlikkusele ja tehnoloogia arengule, eelkõige digivaldkonnas, mis muudab keerulisemaks küsimuse, kuidas viia pädevused ja kvalifikatsioonid paremini vastavusse pidevalt muutuva nõudlusega, on kutseõppe mõiste ja tähtsus muutunud. Kutseõppemeetmed on samuti muutunud ning hõlmavad mitmesuguseid vahendeid ja algatusi, millest mõned, eelkõige oskuste ja kvalifikatsiooniga seotud algatused, sealhulgas õppe käigus omandatud pädevuste tunnustamine, lähevad kindlasti kaugemale kutsehariduse ja -õppe tavapärastest piiridest. Seepärast tuleks täpselt kindlaks määrata Cedefopi roll ja kohandada asjakohast terminoloogiat, jäädes samas aluslepingu kutsehariduse ja -õppe valdkonda käsitlevate sätete piiridesse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 337/75, et ajakohastada Cedefopi volitusi ja ülesandeid, kajastamaks paremini Cedefopi neid praegusi tegevusi, mis on laiaulatuslikumad kui kutseharidus ja -õpe ning hõlmavad tööd oskuste ja kvalifikatsioonidega, ning et kohandada Cedefopi volitusi ja ülesandeid praeguste poliitiliste prioriteetide ja strateegiatega, võttes arvesse hiljutist poliitilist arengut kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnas.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Kutseharidus- ja kutseõppepoliitika rakendamisel tuleb keskenduda hariduse ja koolituse ning töömaailma kokkupuutepunktidele ja tagada, et omandatud teadmised, oskused ja pädevused toetavad tööalast konkurentsivõimet muutuval tööturul ning vastavad kodanike ja ühiskonna vajadustele.

(4)  Kutseharidus- ja kutseõppepoliitika rakendamisel tuleb keskenduda hariduse ja koolituse ning töömaailma kokkupuute- ja üleminekupunktidele ja tagada, et omandatud teadmised, oskused ja pädevused toetavad integreerumist muutuval tööturul ning vastavad kodanike ja ühiskonna vajadustele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Nõukogu määrust (EMÜ) nr 337/75 on mitu korda muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks määrus selguse huvides kehtetuks tunnistada.

(5)  Määrust (EMÜ) nr 337/75 on mitu korda muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks määrus selguse huvides kehtetuks tunnistada, ilma määruse peamistest eesmärkidest kõrvale kaldumata ning seadmata ohtu selle algseid sihte.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Cedefopi juhtimise seisukohalt peaks haldusnõukogu kaaluma oma liikmete järjestikuste ametiaegade arvu piiramist tegevuseeskirjade või muude mehhanismide abil, et tagada koosseisu muutumine aja jooksul.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

(7)  Kuna ELi kolm kolmepoolset asutust – Cedefop, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid nad tegema tihedat koostööd ning kasutama võimalusi tõhususe ja koostoime parandamiseks, kusjuures nende tegevuse puhul tuleks vältida mis tahes dubleerimist nii asutuste seas kui ka komisjonis. Lisaks peaks Cedefop vajaduse korral tegema tõhusat koostööd, et ära kasutada liidu institutsioonide sisemist teadussuutlikkust.

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanekud 4, 30, 31 ja 32 (Cedefop); 2, 50, 51, 52 (Eurofound); 3, 30, 31, 32 (EU-OSHA).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Cedefopi, Eurofoundi ja EU-OSHA kolmepoolne olemus kujutab endast terviklikku strateegiat, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riiklike ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste ja kestlike lahenduste leidmiseks väga väärtuslik.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Cedefopi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks võimaluste piires osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Kui see on asjakohane näiteks tõlke kiireloomulisuse või kulu või tõlkekeskuse suure töökoormuse tõttu, peaks tõlketeenuseid olema võimalik osutada ka muudel tõlketeenuse osutajatel. Kõnealused muud tõlketeenuse osutajad peaksid tagama tõlkekeskusega sama kvaliteeditaseme maksumusega, mis ei ole kõrgem, ning nad peaksid järgima liidu keskkonna-, töö- ja sotsiaalseid standardeid ja vajaduse korral avaliku hanke eeskirju.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Cedefop peaks hangete puhul järgima keskkonna-, töö- ja sotsiaalvaldkonna kõrgeimaid standardeid, tagama suure läbipaistvuse ja pidama kinni õiglase konkurentsi eeskirjadest.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 c)  Cedefopi eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse asutuse eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Cedefopi personali käsitlevad määruse (EMÜ) nr 337/75 sätted tuleks viia kooskõlla Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega („teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/687.

(9)  Cedefopi personali käsitlevad määruse (EMÜ) nr 337/75 sätted tuleks viia kooskõlla Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega („teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/687. Cedefopi ajakohastatud volitusi arvestades on vaja piisaval arvul töötajaid, et see asutus saaks oma volitusi täita.

__________________

__________________

7  Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

7  Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Asutuse eesmärk on aidata komisjonil kujundada ja rakendada kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid. Selleks esitab asutus tõendavad andmed ning pakub abi poliitika kujundamisel ja teadmiste jagamisel liidu ja liikmesriikide tasandi osalejate, eelkõige valitsuste ja sotsiaalpartnerite vahel.

2.  Asutuse eesmärk on toetada Euroopa Liidu kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid. Selleks esitab asutus sõltumatud tõendavad andmed, analüüsitulemused, osutab teenuseid ning pakub abi poliitika kujundamisel ja teadmiste jagamisel liidu ja liikmesriikide tasandi osalejate vahel.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  teha poliitikakujundajatele oma analüüsi ja teadusuuringute põhjal teadusuuringutel põhinevaid ettepanekuid kutsehariduse ja -koolituse valdkonna poliitika kohta;

Selgitus

Cedefop on täiesti võimeline üle minema teabe pakkumiselt ja analüüsilt asjakohaste ettepanekute esitamisele poliitikakujundamise kohta. See peaks olema tema ülesannetes ja volitustes selgelt määratletud.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  hallata oskusi, ameteid ja kvalifikatsioone käsitlevaid vahendeid, andmekogusid ja teenuseid ning teha need kättesaadavaks kodanikele, ettevõtjatele, poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele.

(h)  koostöös komisjoniga hallata oskusi, ameteid ja kvalifikatsioone käsitlevaid vahendeid, andmekogusid ja teenuseid ning teha need kättesaadavaks kodanikele, ettevõtjatele, poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega. Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd Euroopa Liidu muude asutustega, eelkõige Euroopa Koolitusfondi, Eurofoundi ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga, et vältida tegevuse kattumist ning edendada sünergiat ja vastastikust täiendavust.

3.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori, riiklike ja rahvusvaheliste erialaasutustega, kes töötavad välja kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega, töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega ning, kui need on olemas, riiklike kolmepoolsete asutustega. Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd Euroopa Liidu muude asutustega, eelkõige Euroopa Koolitusfondi, Eurofoundi ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga, et hoida ära ja vältida tegevuse kattumist ning edendada sünergiat ja vastastikust täiendavust, sealhulgas ühise tegutsemise võimalust.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Amet võib osaleda kõikides Euroopa Komisjoni korraldatud avalikes pakkumismenetlustes, mis kuuluvad tema pädevusvaldkonda, pidades kinni läbipaistvuse, ausa konkurentsi ja sotsiaalsete õiguste alastest eeskirjadest.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  kolm Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatut eksperti;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon nimetab punktis d osutatud liikmed. Euroopa Parlamendi vastutav komisjon nimetab ametisse punktis d a osutatud eksperdid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

3.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Euroopa Parlament, komisjon, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid tagavad oma vastavate esindajate ja asendajate haldusnõukogusse nimetamisel meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse asumisel või tagasinimetamisel kirjaliku huvide deklaratsiooni ja ajakohastab seda, kui sellega seotud asjaolud muutuvad. Asutus avaldab huvide deklaratsioonid ja ajakohastamised oma veebisaidil.

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanekud 53, 62, 69 ja 70 (Cedefop).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

4.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

Selgitus

Esimehe ja aseesimeeste ametiaja kooskõlla viimine (pikendatav üks kord) (artikli 7 lõige 2). Ühine kompromissettepanek, millega asendati muudatusettepanekud 9, 71, 72, 73, 74, 75 (Cedefop), (105), 106, 107, 108 (Eurofound), 11, (74), 75, 76, 77, 78 (EU-OSHA).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Eurofoundi esindajal ja EU-OSHA esindajal on haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, et suurendada kolme kolmepoolse asutuse tõhusust ja nendevahelist koostoimet ning vältida kattumisi nende tegevuses.

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanekud 10, 15, 77, 78, 79, 101 ja 102 (Cedefop).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  annab asutusele üldise tegevussuuna ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 6 vastu asutuse programmdokumendi;

(a)  annab asutusele strateegilise tegevussuuna, mis vastab selle peamiste sidusrühmade vajadustele, ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 6 vastu asutuse programmdokumendi;

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanekud 11 ja 80 (Cedefop).

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  võtab vastu eeskirjad, et vältida ja lahendada oma liikmete huvide konflikte;

(f)  võtab vastu eeskirjad, sh meetmed võimalike ohtude varajaseks avastamiseks, et vältida ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide ning artiklis 19 osutatud riikide lähetatud ekspertide ja muude asutuseväliste töötajate huvide konflikte;

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanek 81 (Cedefop).

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

(g)  võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt ning kajastab seda asutuse programmdokumendis;

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanek 12 (Cedefop).

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 18;

(k)  nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral nimetab ta tagasi ametisse või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 18;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt n

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  teeb kõik otsused asutuse sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse asutuse tegevusega seonduvaid vajadusi ja lähtudes eelarve usaldusväärsest haldamisest;

välja jäetud

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases programmis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud.

3.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid, samuti tegevust ja programme, mille suhtes kohaldatakse eel- või järelhindamist. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete, sealjuures tõhususe suurendamiseks kavandatud meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases programmis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

1.   Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu vastutab programmi kattumise vältimise eest EU-OSHA ja Eurofoundiga ning selle eest, et enne mis tahes täiendavad rahaliste vahendite andmist kaalutakse asutuse tegevuse prioriteetide ümberkorraldamist. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt: üks isik liikmesriike esindavate liikmete hulgast, üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast, üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast. Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.  Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt: üks isik liikmesriike esindavate liikmete hulgast, üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast, üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast. Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu tagab meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse esimehe ja aseesimeeste hulgas tervikuna.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta.

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud tingimustega ja eelarveküsimuste kohta.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 5 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 5 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel täisliikmete puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 5 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 5 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel täisliikmete puudumise korral, tagades meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Juhatuse liikme ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

5.  Juhatuse liikme ametiaeg on kaks aastat. Teda võib ametisse tagasi nimetada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

Selgitus

Ühine kompromissettepanek, millega asendati muudatusettepanekud 16, 109, 110, 111 (Cedefop), 31, 149, 150, 151 (Eurofound), 15, 109, 110, 111, 112 (EU-OSHA).

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Juhatus tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas selle esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

6.  Juhatus tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas selle esimehe algatusel või liikmete taotlusel. Iga koordinaator teavitab oma rühma liikmeid pärast iga koosolekut arutelude sisust õigeaegselt ja läbipaistvalt.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor juhib asutust. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

1.  Tegevdirektor vastutab asutuse üldise juhtimise eest vastavalt haldusnõukogu määratud strateegilisele suunale ning annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanek 114 (Cedefop).

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  teeb otsuseid personalihalduse kohta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusele;

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanekud 18, 120 ja 121 (Cedefop).

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  teeb otsuseid asutuse sisestruktuuride ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse asutuse tegevusega seotud vajadusi ja eelarve usaldusväärset haldamist;

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanekud 18, 120 ja 121 (Cedefop).

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  koostab asutuse tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab asutuse eelarvet.

(j)  asutuse programmdokumendi osana koostab asutuse tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab asutuse eelarvet;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  teeb koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas asutuse ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on ühes või mitmes liikmesriigis vaja luua üks kohalik kontor või mitu kohalikku kontorit. Sellise otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja selle liikmesriigi eelnevat nõusolekut, kuhu kohalik kontor luuakse. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja asutuse haldusülesannete dubleerimist.

6.  Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas asutuse ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua üks kohalik kontor Brüsselis kontaktasutusena, et edendada asutuse koostööd liidu asjaomaste institutsioonidega. Sellise otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja selle liikmesriigi eelnevat nõusolekut, kuhu kohalik kontor luuakse. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja asutuse haldusülesannete dubleerimist.

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanekud 19, 124, 125, 126 ja 127 (Cedefop).

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Tegevdirektor võib pärast juhatusega konsulteerimist nimetada ametisse asedirektori tingimusel, et haldusnõukogu kiidab selle lihthäälteenamusega heaks. Asedirektor valitakse asutuse kõrgemate ametnike seast ja tema ametiaeg lõpeb samal ajal kui tegevdirektori ametiaeg või varem distsiplinaarpõhjustel, mille haldusnõukogu peab lihthäälteenamusega heaks kiitma. Tegevdirektor peab põhjendama asedirektori ametisse nimetamise vajadust ning eraldama selleks piisavalt ressursse. Asedirektori ülesanded peavad olema selgelt määratletud, piirduma üksnes asutuse igapäevase tegevuse juhtimisega ning juhatus peab need tegevdirektori ettepanekute esitamise järel heaks kiitma. Asedirektor osaleb haldusnõukogu ja juhatuse koosolekutel.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse kõnealuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse, kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esialgse eelarvestuse projektiga tagatakse, et töötajatele tehtavad kulutused on piisavad, et võimaldada asutusel oma volitusi täita.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4.  Komisjon esitab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele ja asutusele koos liidu üldeelarve projektiga.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Peaarvepidaja edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

5.  Peaarvepidaja edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, millega tagatakse kandidaatide range hindamine ning sõltumatuse kõrge tase. Pärast ametisse nimetamist osaleb tegevdirektor Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni arvamuste vahetuses.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu nimetada tegevdirektori ametisse tagasi ühel korral.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi pärast üldperioodi lõppu osaleda sama ametikoha tulevastes valikumenetlustes.

5.  Tegevdirektor, kes on korra ametisse tagasi nimetatud, ei tohi pärast üldperioodi lõppu osaleda sama ametikoha tulevastes valikumenetlustes.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

6.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel, tuginedes põhjendatud hinnangule tegevdirektori ametiülesannete täitmise kohta.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Asutus võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 asutada kohaliku kontori ühes või mitmes liikmesriigis, kui need selleks nõusoleku annavad.

4.  Asutus võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 asutada kontaktbüroo Brüsselis.

Selgitus

Ühine kompromissmuudatusettepanek, millega asendatakse muudatusettepanekud 22, 140, 141 ja 142 (Cedefop).

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või vajaduse korral muud tõlketeenuse osutajad.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Asutuse tegevuses järgitakse kõrge läbipaistvustaseme põhimõtet.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/20121a artikli 30 lõikega 4 korraldab asutus eel- ja järelhindamisi oma tegevusele, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui komisjon leiab, et asutuse töö jätkamine ei ole asutusele seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

2.  Kui komisjon leiab, et asutuse töö jätkamine ei ole asutusele seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada. Selline ettepanek tehakse üksnes pärast põhjalikku hindamist ning pärast Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite teavitamist ja nendega konsulteerimist.

(1)

  ELT C 209, 30.7.2017, lk 4.


SELETUSKIRI

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) on Euroopa Liidu üks kõige vanemaid asutusi. Tänu kutsehariduse ja -õppe süsteeme ja poliitikasuundi käsitlevate analüüside ja andmete kvaliteedile, aga ka suutlikkusele soodustada ideede ja heade tavade vahetamist on asutus poliitikakujundajate seas tuntud ja usaldatud.

Juhtiva oskusteabe keskusena suutis Cedefop aastate jooksul laiendada oma tegevusala pädevuste ja kvalifikatsioonideni, võttes arvesse majanduslikku, ühiskondlikku, poliitilist ja tehnoloogilist arengut. Digitaalajastu saabumine muutis märkimisväärselt seda, kuidas kutsehariduse ja -õppe poliitikat käsitletakse. Tulevikus töötame ametikohtadel, mida praegu veel olemaski ei ole. Seetõttu on vaja pädevusi ja kvalifikatsioone pidevalt ettevõtjate uute vajadustega kohandada. Selleks on vaja soodustada ka pidevõpet.

Sel eesmärgil ning Cedefopi andmetele ja analüüsidele tuginedes algatas Euroopa Komisjon 2016. aasta juunis Euroopa uue oskuste tegevuskava, et aidata 70 miljonit eurooplast, kelle lugemis-, kirjutamis-, arvutamis- ja digitaaloskused ei ole piisavad. Komisjon väljendas soovi kasutada Cedefopi oskusteavet ja vahendeid, et tagada selle ulatusliku projekti elluviimine. Asutuse üksikasjalikku rolli tuleks aga täpsustada, et hoida sidusrühmade vahel häid suhteid ja vältida Cedefopi volituste kahjustamist.

Selles konkreetses kontekstis tegi komisjon 23. augustil 2016. aastal ettepaneku vaadata läbi Cedefopi asutamismäärus, mis pärineb 1975. aastast (ja mis on ühtlasi asutuse loomise aasta).

Sellel läbivaatamisel on kaks eesmärki: ühelt poolt ühtlustada määruse teatavad sätted detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise käsitlusviisiga;

teiselt poolt ajakohastada Cedefopi eesmärgid ja ülesanded, et kohandada Cedefopi asutamismäärust selle tegevuse tegeliku olemusega. Oma raporti projektis väljendab raportöör heameelt selle üle, et viimaks kohaldatakse ühist käsitlusviisi, mille kohta koostasid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament 12. juunil 2012. aastal Strasbourgis kindlameelse ühisavalduse, milles nad pooldasid selliste asutuste paremat juhtimist ja suuremat tõhusust, et neil oleks võimalik avaliku poliitika elluviimist seejärel paremini toetada.

Raportöör väljendab samuti heameelt asutuse eesmärkide ja ülesannete ajakohastamise üle, arvestades juba elluviidavaid tegevusi, mis on kooskõlas Euroopa kutsehariduse ja -õppe poliitika praeguste prioriteetidega. Peale selle peab raportöör kiiduväärseks, et säilitatakse asutusele ainuomane kolmepoolne juhtimissüsteem, mis hõlmab valitsusi ning tööandjate ja töötajate organisatsioone.

Raportöör seab aga kahtluse alla selle läbivaatamise ajastuse. Ehkki see võib olla Cedefopi nõuetekohase toimimise ja tõhususe suhtes positiivne, oleks olnud asjakohasem korraldada tööprogramm nii, et läbivaatamine hõlmaks ka järeldusi, mis tehakse aasta lõpus pärast asutuse käimasolevat välishindamist.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (27.4.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 337/75

(COM(2016)0532 – C8-0343/2016 – 2016/0257(COD))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas kõnealuse määruse eelnõu, et viia Cedefopi käsitleva kehtiva määruse teatavad sätted vastavusse detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga. Läbivaatamine annab ühtlasi võimaluse ajakohastada Cedefopi eesmärke ja ülesandeid.

Samaaegselt Cedefopi asutamismäärusega vaadatakse läbi ka ülejäänud kahe nn kolmepoolse Euroopa Liidu asutuse (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofoundi) asutamismäärused.

Mõju eelarvele inim- ja finantsressursside osas on üksikasjalikumalt esitatud finantsselgituses ning see on kooskõlas komisjoni teatisega COM(2013) 519.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku muuta kolmepoolsete asutuste vahelise koostööga seotud teatavaid sätteid, et seda koostööd tõhustada.

Lisaks teeb arvamuse koostaja ettepaneku nimetada asutuse haldusnõukogusse Euroopa Parlamendi määratud esindaja, kes asendaks komisjoni ühe esindaja. See lähenemisviis on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

(7)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Eelkõige nähakse ette nende asutuste vaheline haldusülesannete ühendamine või ühine täitmine ning asutused peaksid võtma oma vastavad iga-aastased tööprogrammid vastu tihedas omavahelises koostöös, et vältida kattuvusi. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Asutuse eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, mille puhul võetakse arvesse selle eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Asutuse eesmärk on aidata komisjonil kujundada ja rakendada kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid. Selleks esitab asutus tõendavad andmed ning pakub abi poliitika kujundamisel ja teadmiste jagamisel liidu ja liikmesriikide tasandi osalejate, eelkõige valitsuste ja sotsiaalpartnerite vahel.

2.  Asutuse eesmärk on aidata komisjonil, teistel liidu institutsioonidel, liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel kujundada ja rakendada kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud meetmeid. Selleks esitab asutus tõendavaid andmeid ning analüüse poliitika kujundamiseks ja teadmiste jagamiseks liidu ja liikmesriikide tasandi osalejate, eelkõige valitsuste ja sotsiaalpartnerite vahel.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega. Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd Euroopa Liidu muude asutustega, eelkõige Euroopa Koolitusfondi, Eurofoundi ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga, et vältida tegevuse kattumist ning edendada sünergiat ja vastastikust täiendavust.

3.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige Euroopa Koolitusfondi, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga, et saavutada koordineeritus ja rahaline sääst ning vältida kattumist ning edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust nende tegevuses.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Asutus sõlmib koostöölepingud teiste asjaomaste liidu asutustega, et hõlbustada ja edendada nendega koostöö tegemist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

1.  Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

(a)  igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

(a)  igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

(b)  igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

(b)  igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

(c)  igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

(c)  igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

(d)  kolm komisjoni esindavat liiget.

(d)  kaks komisjoni esindavat liiget;

 

(d a)  üks Euroopa Parlamenti esindav sõltumatu liige.

Kõikidel punktides a–d osutatud liikmetel on hääleõigus.

Kõikidel punktides a – d a osutatud liikmetel on hääleõigus.

 

Ametisse nimetamine jõustub pärast seda, kui asjaomane isik on allkirjastanud deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta.

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon ja Euroopa Parlament nimetavad liikmed, kes neid esindavad.

 

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri esindajal ning Eurofoundi esindajal on haldusnõukogus vaatleja staatus.

Selgitus

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta nähakse Euroopa Parlamendile ette võimalus nimetada haldusnõukogusse üks liige.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu ülesanne on vältida programmitöö kattumist teiste liidu kolmepoolsete asutuste programmitööga ning tagada, et tegevusprioriteetide muutmist käsitletakse alati õigustatud alternatiivina enne võimalikku täiendavate rahaliste vahendite eraldamist. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  teeb koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse kõnealuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Komisjon edastab kõnealuse eelarvestuse projekti samaaegselt ka asutusele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piiride raames.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 36 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant teostab komisjon vastavalt oma suunistele hindamise, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 36 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon vastavalt oma suunistele hinnangu, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Viited

COM(2016)0532 – C8-0343/2016 – 2016/0257(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

12.9.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Jens Geier

15.9.2016

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Clare Moody, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jean-Paul Denanot, Ivana Maletić, Derek Vaughan, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Richard Ashworth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk

GUE/NGL

Younous Omarjee

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ivana Maletić, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

S&D

Jean-Paul Denanot, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Vladimír Maňka, Clare Moody, Victor Negrescu, Derek Vaughan, Daniele Viotti, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

2

ENF

Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Viited

COM(2016)0532 – C8-0343/2016 – 2016/0257(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.8.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

12.9.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

12.9.2016

 

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Anne Sander

22.9.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.3.2017

25.4.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Sven Schulze, Siôn Simon, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Lynn Boylan, Tania González Peñas, Marju Lauristin, Paloma López Bermejo, Anne Sander, Joachim Schuster, Michaela Šojdrová, Helga Stevens, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrejs Mamikins, Elena Valenciano

Esitamise kuupäev

28.7.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

47

+

ALDE

ECR

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Martina Dlabajová, Marian Harkin, Robert Rochefort, Yana Toom, Renate Weber

Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Jana Žitňanská

Lynn Boylan, Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo

David Casa, Danuta Jazłowiecka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Michaela Šojdrová, Romana Tomc

Maria Arena, Guillaume Balas, Brando Benifei, Ole Christensen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Marju Lauristin, Andrejs Mamikins, Joachim Schuster, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Elena Valenciano, Flavio Zanonato

Jean Lambert, Terry Reintke, Tatjana Ždanoka

3

ENF

NI

Dominique Martin, Joëlle Mélin

Lampros Fountoulis

1

0

ALDE

Enrique Calvet Chambon

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu

Õigusalane teave