Menetlus : 2016/0254(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0274/2017

Esitatud tekstid :

A8-0274/2017

Arutelud :

PV 10/12/2018 - 17
CRE 10/12/2018 - 17

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.9

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0491

RAPORT     ***I
PDF 722kWORD 98k
28.7.2017
PE 599.596v02-00 A8-0274/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94

(COM(2016)0528 – C8-0344/2016 – 2016/0254(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Czesław Hoc

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94

(COM(2016)0528 – C8-0344/2016 – 2016/0254(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0528),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0344/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0274/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2062/94,3 et aidata parandada töökeskkonda ning kaitsta töötajate ohutust ja tervist meetmete kaudu, mille eesmärk on laiendada ja levitada teadmisi, mis võiksid töökeskkonna paranemisele kaasa aidata.

(1)  Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2062/94,3 et aidata parandada töökeskkonda ning kaitsta töötajate ohutust ja tervist meetmete kaudu, mille eesmärk on laiendada ja levitada teadmisi ja teadusuuringutel põhinevaid poliitikaettepanekuid, mis võiksid töökeskkonna paranemisele kaasa aidata. EU-OSHA peamine eesmärk peaks olema pakkuda oma pädevusvaldkonnas eriotstarbelist ja sisukat teavet.

__________________

__________________

3 Nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

3 Nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Alates EU-OSHA loomisest 1994. aastal on asutusel olnud oluline roll töötervishoiu ja tööohutuse parandamisel kogu Euroopa Liidus. Samas on töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas toimunud pidev areng. Seda silmas pidades tuleks teha teatavaid muudatusi nõukogu määruses (EÜ) nr 2062/94 sätestatud EU-OSHA eesmärkide ja ülesannete kirjelduses.

(2)  Alates EU-OSHA loomisest 1994. aastal on asutusel oma eksperditeadmiste tõttu olnud oluline roll töötervishoiu ja tööohutuse parandamisel kogu Euroopa Liidus. Samas on töötervishoiu ja tööohutuse ning töökeskkonna valdkonnas toimunud pidev areng, sh tehnoloogiline areng, eelkõige digitaalvaldkonnas, ning see muudab töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna kõrgete standardite edendamise keerukamaks. Seda silmas pidades tuleks teha teatavaid muudatusi nõukogu määruses (EÜ) nr 2062/94 sätestatud EU-OSHA eesmärkide ja ülesannete kirjelduses.

Muudatusettepanek   3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Käesoleva määrusega tunnistatakse seega kehtetuks määrus (EÜ) nr 2062/94 eesmärgiga ajakohastada EU-OSHA volitusi ja ülesandeid, et need kajastaks paremini selle praegust tegevust, sh vajadust pöörata erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolsed asutust – Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

(5)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid nad tegema tihedat koostööd. Asutused peaksid seega täiendama üksteise tööd valdkondades, kus neil on sarnased huvid, edendades samal ajal hästi toimivaid vahendeid, nagu EU-OSHA ja Eurofoundi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum. Nad peaksid ära kasutama võimalusi parandada tõhusust ja koostoimet ning vältima volituste, eesmärkide ja tegevuse dubleerimist nii omavahel kui ka komisjoniga. Lisaks peaks EU-OSHA vajaduse korral tegema tõhusat koostööd liidu institutsioonidega, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

Muudatusettepanek   5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  EU-OSHA, Eurofoundi ja Cedefopi kolmepoolne olemus kujutab endast äärmiselt väärtuslikku terviklikku lähenemisviisi, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riiklike ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste jätkusuutlike sotsiaalsete ja majanduslike lahenduste leidmiseks väga oluline.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  EU-OSHA juhtimise seisukohalt peaks haldusnõukogu kaaluma oma liikmete järjestikuste ametiaegade arvu piiramist tegevuseeskirjade või muude mehhanismide kaudu, et tagada koosseisu muutumine aja jooksul.

Muudatusettepanek   7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  EU-OSHA täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks ning käesoleva määruse kohaste eesmärkide ja ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks tal olema oma piisav eraldiseisev eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu üldeelarvest. EU-OSHA suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. EU-OSHA raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  EU-OSHA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks võimaluste piires osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Kui see on asjakohane näiteks tõlke kiireloomulisuse või tõlkekeskuse suure töökoormuse tõttu või kui tõlge on suurema projekti lahutamatu osa, peaks tõlketeenuseid olema võimalik osutada ka muudel tõlketeenuse osutajatel. Kõnealused muud tõlketeenuse osutajad peaksid tagama tõlkekeskusega sama kvaliteeditaseme maksumusega, mis ei ole kõrgem, ning nad peaksid järgima liidu keskkonna-, töö- ja sotsiaalseid standardeid ja vajaduse korral avaliku hanke eeskirju.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Asutuse eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele, sotsiaalpartneritele ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas osalejatele tehnilist, teaduslikku, õigus- ja majandusteavet ning eksperditeadmisi selles valdkonnas.

2.  Töökeskkonna parandamiseks töötajate ohutuse ja tervise kaitsmise seisukohast on kolmepoolse asutuse eesmärk pakkuda liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele, sotsiaalpartneritele ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas osalejatele tehnilist, teaduslikku, õigus- ja majandusteavet ning eksperditeadmisi selles valdkonnas.

Muudatusettepanek   10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  koguda, analüüsida ja levitada liikmesriikides töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet ning esitada teavet Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele ja huvitatud isikutele; teavet kogutakse selleks, et selgitada välja riskid ja head tavad ning olemasolevad riiklikud prioriteedid ja programmid ning omada vajalikku teavet Euroopa Liidu prioriteetide ja programmide tarvis;

(a)  koguda, analüüsida ja levitada liikmesriikides tööohutust ning füüsilist ja vaimset töötervishoidu käsitlevat tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet ning esitada teavet Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele ja huvitatud isikutele; teavet kogutakse selleks, et selgitada välja riskid ja head tavad ning olemasolevad riiklikud prioriteedid ja programmid ning omada vajalikku teavet liidu prioriteetide ja programmide tarvis;

Muudatusettepanek   11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  koguda ja analüüsida tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate teadusuuringute kohta ning muu uurimistegevuse kohta, mis hõlmab tööohutuse ja töötervishoiuga seotud aspekte, ning levitada teadusuuringute ja uurimistegevuse tulemusi;

(b)  koguda ja analüüsida tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet tööohutust ning füüsilist ja vaimset töötervishoidu käsitlevate teadusuuringute kohta ning muu uurimistegevuse kohta, mis hõlmab tööohutuse ja töötervishoiu ning töökohal kaasamisega seotud aspekte, ning levitada teadusuuringute ja uurimistegevuse tulemusi;

Muudatusettepanek   12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  edendada ja toetada koostööd ning teabe ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas, sealhulgas koolitusprogrammide osas;

(c)  edendada ja toetada koostööd ning teabe ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel tööohutuse ning füüsilise ja vaimse töötervishoiu valdkonnas, sealhulgas koolitusprogrammide osas;

Muudatusettepanek   13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  varustada Euroopa Liidu institutsioone ja asutusi ning liikmesriike objektiivse kättesaadava tehnilise, teadusliku, õigus- ja majandusteabega ning eksperditeadmistega, mida nad vajavad selleks, et luua ja rakendada arukaid ja tõhusaid meetmeid töötajate ohutuse ja tervise kaitseks; pakkuda sel eesmärgil Euroopa Komisjonile eelkõige tehnilist, teaduslikku, õigus- ja majandusteavet ning eksperditeadmisi, mida komisjon vajab, et täita oma ülesandeid ning teha kindlaks, valmistada ette ja hinnata töötajate ohutuse ja tervise kaitsmisega seotud õigusakte ja meetmeid, eelkõige õigusaktide mõju osas, õigusaktide kohandamise osas lähtuvalt tehnika, teaduse ja õigusloome arengust, õigusaktide praktilise rakendamise osas ettevõtetes, pöörates erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

(e)  varustada liidu institutsioone ja asutusi ning liikmesriike objektiivse kättesaadava tehnilise, teadusliku, õigus- ja majandusteabega ning eksperditeadmistega, mida nad vajavad selleks, et luua ja rakendada arukaid ja tõhusaid meetmeid töökohal kaasamise edendamiseks ning töötajate ohutuse ja füüsilise ja vaimse tervise kaitseks, sh võimalike ohtude vältimiseks ja ennetamiseks; pakkuda sel eesmärgil komisjonile eelkõige tehnilist, teaduslikku, õigus- ja majandusteavet ning eksperditeadmisi, mida komisjon vajab, et täita oma ülesandeid ning teha kindlaks, valmistada ette ja hinnata töötajate ohutuse ja tervise kaitsmisega seotud õigusakte ja meetmeid, eelkõige õigusaktide mõju osas, õigusaktide kohandamise osas lähtuvalt tehnika, teaduse ja õigusloome arengust, õigusaktide praktilise rakendamise osas ettevõtetes, pöörates erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

Muudatusettepanek   14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  teha poliitikakujundajatele, sh sotsiaalpartneritele oma analüüsi ja teadusuuringute põhjal teadusuuringutel põhinevaid poliitikaettepanekuid töötajate ohutuse ja tervise valdkonnas;

Selgitus

EU-OSHA on täiesti võimeline üle minema teabe pakkumiselt ja analüüsilt asjakohaste ettepanekute esitamisele poliitikakujundamise kohta. See peaks olema tema ülesannete ja volituste hulgas selgelt sätestatud.

Muudatusettepanek   15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  koguda kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt teavet tööohutuse ja töötervishoiu kohta ning anda neile kõnealuse valdkonnaga seotud teavet;

(g)  koguda kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt teavet tööohutuse ning füüsilise ja vaimse töötervishoiu kohta ning anda neile kõnealuse valdkonnaga seotud teavet;

Muudatusettepanek   16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  pakkuda tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ennetusmeetmete rakendamise meetodite ja vahendite kohta, teha kindlaks hea tava ja edendada ennetustegevust, pöörates põhitähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriprobleemidele. Hea tava osas peaks asutus keskenduma eelkõige tavadele, mis võimaldavad praktiliselt hinnata tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riske ning määrata kindlaks meetmed nende kõrvaldamiseks;

(h)  pakkuda tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ennetusmeetmete rakendamise meetodite ja vahendite kohta, teha kindlaks hea tava ja edendada ennetustegevust, pöörates põhitähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriprobleemidele. Hea tava osas peaks asutus keskenduma eelkõige tavadele, mis võimaldavad praktiliselt hinnata tööohutuse ning füüsilise ja vaimse töötervishoiuga seotud riske ning määrata kindlaks meetmed nende kõrvaldamiseks;

Muudatusettepanek   17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  töötada välja strateegia, mis käsitleb kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid asutuse pädevusse kuuluvates küsimustes;

Muudatusettepanek   18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  suurendada teadlikkust ning korraldada töötervishoidu ja tööohutut käsitlevat teavitustegevust ja kampaaniaid.

(j)  suurendada teadlikkust ning korraldada füüsilist ja vaimset töötervishoidu ning tööohutust käsitlevat teavitustegevust ja kampaaniaid;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  töötada välja komisjoni ning muude institutsioonide ja asutuste strateegiate ja tegevustega kooskõlastatud ja asjakohane kommunikatsioonistrateegia.

Muudatusettepanek   20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Enne kui liidu institutsioonid tellivad välisorganisatsioonilt asutuse pädevusvaldkonda kuuluvaid uuringuid, peavad nad kontrollima, kas asutus saaks neid uuringuid läbi viia, ja eraldama asutusele selleks vahendid.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega, avaliku sektori asutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega. Ilma et see piiraks asutuse enda eesmärke, tagab ta koostöö muude Euroopa Liidu ametitega, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega ning, kui see on asjakohane, ka muude ELi ametitega, et vältida kattuvusi ning edendada sünergiat ja tegevuse vastastikust täiendavust.

3.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega, töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega ning riiklike kolmepoolsete asutustega, kui need on olemas. Ilma et see piiraks asutuse enda eesmärke, tagab ta koostöö muude liidu ametitega, eelkõige Eurofoundiga, Cedefopiga ning, kui see on asjakohane, ka muude liidu ametitega, et vältida kattuvusi ning edendada sünergiat ja tegevuse vastastikust täiendavust, sh ühise tegutsemise võimalust.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  Euroopa Parlamendi nimetatud kolm sõltumatut eksperti.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee9 liikmete ja asendusliikmete hulgast.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee9 liikmete ja asendusliikmete hulgast, tuginedes vastavalt liikmesriikide ning Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjadele.

__________________

__________________

9 Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee, ELT C 218, 13.9.2003, lk 1–4.

9 Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee, ELT C 218, 13.9.2003, lk 1–4.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktis a osutatud liikmed nimetatakse ametisse liikmesriigi ettepanekul.

välja jäetud

Selgitus

Komisjoni ettepaneku asjaomase lõigu ja kahe järgneva lõigu väljajätmine tagab kolme asutuse ametisse nimetamise menetluse sidususe.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides b ja c osutatud liikmed nimetatakse ametisse nõuandekomitee vastavate rühmade esindaja ettepanekul.

välja jäetud

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuandekomitee kolme rühma ettepanekud esitatakse nõukogule; teavitamise eesmärgil esitatakse ettepanekud ka komisjonile.

välja jäetud

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Euroopa Parlamendi vastutav komisjon nimetab esimese lõigu punktis d a osutatud eksperdid ametisse pärast seda, kui ta on kindlaks teinud, et ametisse nimetamine ei põhjusta huvide konflikti.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse ja piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus.

3.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Euroopa Parlament, komisjon, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid tagavad oma vastavate esindajate ja asendajate haldusnõukogusse nimetamisel meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse asumisel kirjaliku huvide deklaratsiooni ja ajakohastab seda, kui asjaolud sellega seoses muutuvad. Asutus avaldab huvide deklaratsioonid ja ajakohastamised oma veebisaidil.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

4.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib uuendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Eurofoundi esindajal, Cedefopi esindajal ja Euroopa Koolitusfondi esindajal on õigus osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, et suurendada asutuste tõhusust ja nendevahelist koostoimet.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  annab asutusele üldise tegevussuuna ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 6 vastu asutuse programmdokumendi;

(a)  annab asutusele strateegilise tegevussuuna ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 6 vastu asutuse programmdokumendi;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  võtab vastu eeskirjad, et vältida ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide huvide konflikte;

(f)  võtab vastu eeskirjad, sh meetmed võimalike ohtude varajaseks avastamiseks, et vältida ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide ning artiklis 20 osutatud riikide lähetatud ekspertide ja muude asutuseväliste töötajate huvide konflikte;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

(g)  võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt ning kajastab seda asutuse programmdokumendis;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 5 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases programmis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud. Iga-aastased tööprogrammid ja/või mitmeaastased programmid sisaldavad strateegiat, mis käsitleb suhteid artiklis 30 osutatud kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja strateegiaga seotud meetmeid.

3.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid, samuti tegevusi ja programme, mille suhtes kohaldatakse eel- või järelhindamist. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 5 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases programmis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud. Iga-aastased tööprogrammid ja mitmeaastased programmid sisaldavad strateegiat, mis käsitleb suhteid artiklis 30 osutatud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja strateegiaga seotud meetmeid.

Muudatusettepanek   36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 28 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

6.  Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 28 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks. Kui asutusele antakse uued ülesanded liidu institutsioonide poolt või liidu õigusaktidega, tuleb seda arvesse võtta vahendite eraldamise ja finantsprogrammis.

Selgitus

ELi õigusaktidega võidakse anda asutusele uusi ülesandeid. Kui seda ei võeta eelarve ja vahendite planeerimisel arvesse, ei saa asutus rahuldavalt täita uusi ülesandeid ega kohanduda uute nõudmistega.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt: üks isik liikmesriike esindavate liikmete hulgast, üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast, üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast. Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.  Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt: üks isik liikmesriike esindavate liikmete hulgast, üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast, üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast. Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu tagab meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse esimehe ja aseesimeeste hulgas tervikuna.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Asutus avaldab teabe haldusnõukogu koosolekute kohta oma veebisaidil õigeaegselt ja läbipaistvalt.

Muudatusettepanek   39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta.

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 5 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 5 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel täisliikmete puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 5 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 5 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel täisliikmete puudumise korral, tagades meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Juhatuse liikme ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

5.  Juhatuse liikme ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib uuendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

Muudatusettepanek   42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Juhatus tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas selle esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

6.  Juhatus tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas selle esimehe algatusel või liikmete taotlusel. Iga koordinaator teavitab oma rühma liikmeid pärast iga koosolekut arutelude sisust õigeaegselt ja läbipaistvalt.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor juhib asutust. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

1.  Tegevdirektor vastutab asutuse üldise juhtimise eest vastavalt haldusnõukogu määratud strateegilisele suunale ning annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  kehtestab tõhusa järelevalvesüsteemi, mis võimaldab läbi viia artiklis 28 osutatud korrapäraseid hindamisi, ning aruandlussüsteemi nende tulemustest kokkuvõtete tegemiseks;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste kohaselt järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

(f)  koostab sise- või välisauditi aruannete ja artiklis 28 osutatud hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste kohaselt järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – punkt 5 – alapunkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  tagab asutuses soolise tasakaalu;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  teeb otsuseid personalihalduse kohta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusele;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – punkt 5 – alapunkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j b)  teeb otsuseid asutuse sisestruktuuride ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse asutuse tegevusega seotud vajadusi ja eelarve usaldusväärset haldamist.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas asutuse ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on ühes või mitmes liikmesriigis vaja luua üks kohalik kontor või mitu kohalikku kontorit. Sellise otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja selle liikmesriigi eelnevat nõusolekut, kuhu kohalik kontor luuakse. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja asutuse haldusülesannete dubleerimist.

6.  Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas asutuse ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua üks kohalik kontor Brüsselis kui kontaktbüroo, et edendada asutuse koostööd asjaomaste liidu institutsioonidega. Sellise otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja selle liikmesriigi eelnevat nõusolekut, kuhu kohalik kontor luuakse. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja asutuse haldusülesannete dubleerimist.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse kõnealuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4.  Komisjon esitab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele ja asutusele koos liidu üldeelarve projektiga.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale asutuse esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamisaruannetega.

Komisjoni peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Kontrollikojale asutuse esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamisaruannetega.

Selgitus

Järjepidevuse tagamiseks muude asutuse ettepanekute ja käesolevas tekstis kasutatud viidetega.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud finantsmääruse artikli 148 kohaselt kontrollikoja märkused asutuse esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab tegevdirektor omal vastutusel asutuse lõpliku aruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

3.  Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud finantsmääruse artikli 148 kohaselt Euroopa Kontrollikoja märkused asutuse esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab tegevdirektor omal vastutusel asutuse lõpliku aruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

Muudatusettepanek   54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Peaarvepidaja edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

5.  Peaarvepidaja edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.

Muudatusettepanek   55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab asutust haldusnõukogu esimees.

 

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Enne oma kandidaatide nimekirja esitamist konsulteerib komisjon haldusnõukoguga nõusoleku saamiseks vajaduse korral kirjaliku menetluse teel. Pärast ametisse nimetamist osaleb tegevdirektor Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni kuulamisel. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab asutust haldusnõukogu esimees.

Muudatusettepanek   56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

6.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel, tuginedes põhjendatud hinnangule tegevdirektori ametiülesannete täitmise kohta.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Asutus võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 asutada kohalikke kontoreid liikmesriikides, kui need selleks nõusoleku annavad.

4.  Asutus võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 asutada kontaktbüroo Brüsselis.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või vajaduse korral muud tõlketeenuse osutajad.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

- 1.  Asutuse tegevus on ülimalt läbipaistev.

Muudatusettepanek   60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/20121 a artikli 30 lõikega 4 korraldab asutus eelhindamisi oma sellise tegevuse kohta, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ja järelhindamisi.

 

__________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek   61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 35 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant teostab komisjon vastavalt oma suunistele hindamise, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 37 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon vastavalt oma suunistele hinnangu, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hindamise teostamisel haldusnõukoguga. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ning seotud täiendavad finants- ja eelarvevahendid ja inimressursid, kui asutusele antakse uusi ülesandeid või kui suureneb olemasolevate ülesannetega seotud töökoormus.

Muudatusettepanek   62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib asutus teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võib asutus komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

1.  Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib asutus teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja/või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Selleks võib asutus leppida kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

(1)

  ELT C 209, 30.7.2017, lk 49.


SELETUSKIRI

I. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eesmärk on muuta töökohad Euroopas turvalisemaks, tervisesõbralikumaks ja tootlikumaks. Asutus propageerib riskide ennetamise kultuuri ning jagab tervishoiu ja ohutuse alaseid teadmisi ja häid tavasid. Asutus töötab koos valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonide, ELi asutuste ja võrgustike, aga ka eraettevõtjatega.

EU-OSHA asutati, st selle asutamismäärus võeti vastu 1994. aastal eesmärgiga anda ELi asutustele, liikmesriikidele, sotsiaalpartneritele ja selles valdkonnas osalejatele töötervishoiu ja -ohutuse alast kasulikku tehnilist, teaduslikku ja majanduslikku teavet. Asutuse asutamismäärust on hiljem mitu korda muudetud, viimati 2005. aastal.

Asutuse missiooni kirjelduse kohaselt on EU-OSHA eesmärk koostada, koguda ja esitada usaldusväärseid ja asjakohaseid andmeid, analüüse ja vahendeid, et parandada teadmisi, suurendada teadlikkust ja vahetada tööohutuse ja töötervishoiu teavet ja head tava vastavalt tööohutuse ja töötervishoiuga seotud inimeste vajadustele. Samuti on määratletud praeguse tööperioodi üldised sihid, mille kohaselt on EU-OSHA eesmärk olla tunnustatud juhtiv agentuur tervislike ja ohutute töökohtade edendamisel Euroopas, tuginedes kolmepoolsusele, osalemisele ning tööohutuse ja töötervishoiu riskide ennetamise kultuuri väljatöötamisele, et tagada arukas, jätkusuutlik, tootlik ja kaasav majandus.

Komisjoni ettepanekus säilitatakse EU-OSHA kolmepoolne struktuur, mis kajastub ka selle eesmärkides ja haldusnõukogu koosseisus. Sidusrühmad kiitsid selle käsituse heaks. Raportöör on nõus, et asutuse kolmepoolne olemus on oluline selleks, et asutus oleks hästi kursis liikmesriikides valitseva olukorraga. Samuti võimaldab see asutusel jagada häid tavasid ja jõuda kogu Euroopas sihipäraselt töötajateni.

II. Ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta

19. juulil 2012 allkirjastasid parlament, nõukogu ja komisjon ühisavalduse, milles määrati kindlaks ühine käsitus, mis ei ole küll juriidiliselt siduv, kuid mida võetakse detsentraliseeritud asutusi käsitlevates tulevastes otsustes arvesse. Komisjoni ettepaneku eesmärk on ühtlustada EU-OSHA asutamismäärust mitme ühises käsituses käsitletud punktiga.

EU-OSHAga tegelev raportöör teeb koostööd Cedefopi (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) ja Eurofoundiga (Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond) tegelevate raportööridega, et kolm määrust kajastaksid täielikult ühisavalduse põhimõtteid ja muid arengusuundi, mida teatavate teiste ELi asutuste suhtes kohaldatavad määrused juba hõlmavad.

Komisjon koostab praegu valdkonnaülest hinnangut, et vaadelda asutuse eesmärke, volitusi, juhtimist ja ülesandeid, sh seoses muude asutustega, kes tegelevad tööturu, töötingimuste, kutsehariduse ja -õppe ning oskustega. Seepärast ei püüta käesolevas raporti projektis muuta artiklis 2 sätestatud ülesandeid.

Nende muudatuste tegemist võib kaaluda siis, kui hindamise tulemused on teada. Oluline on siiski tagada, et sellised kavandatavad muudatused ei takistaks mingil juhul EU-OSHA juba praegu tehtavat tööd.

III. Muudatusettepanekud

Komisjoni ettepanekus on juba kajastatud mõned ühisavalduse ja ühise käsituse olulised punktid. Need hõlmavad järgmist:

•  haldusnõukogu struktuur,

•  varasema büroo asendamine juhatusega, kes aitab haldusnõukogu otsuseid ette valmistada ja nende suhtes järelmeetmeid võtta ning kes võtab vastu ka teatavaid kiireloomulisi esialgseid otsuseid,

•  EU-OSHA suhted teiste ELi asutustega, eriti Cedefopi ja Eurofoundiga,

•  pettuste või võimalike huvide konfliktide vastu võitlemise meetmed ning

•  programmide ja kulutuste hindamine.

Kavandatavate muudatusettepanekute eesmärk on mõnda nimetatud punktidest tugevdada ja täpsustada, pöörates erilist tähelepanu vajadusele vältida eri asutuste töö dubleerimist.

See on eriliselt oluline, pidades silmas, et avaliku sektori kulutused on üleüldise surve all ning kodanikele on vaja kinnitada, et nende maksuraha kulutatakse võimalikult kulutõhusal viisil.

Peale võimalike kattuvuste uurimise asutuse tegevuse vaatenurgast on tõhususe maksimeerimisel sama olulised ka tõhus eel- ja järelhindamiste programm, mis on integreeritud iga-aastasesse eelarve- ja planeerimismenetlusse, ning tulemusnäitajate asjakohane kasutamine.

Teatavate muudatusettepanekutega rõhutatakse vajadust tagada tulemuslik kommunikatsioon ja läbipaistvus, kasutades täielikult ära kaasaegsete kommunikatsioonivahendite pakutavaid eeliseid. See on oluline, et tagada EU-OSHA töö tulemuste jõudmine võimalikult arvukate potentsiaalsete abisaajateni, sh mikro- ja väikeste ettevõtete ja nende töötajateni.

Teiste muudatusettepanekute eesmärk on soodustada eri otsustustasandite vahelist tulemuslikku kommunikatsiooni, eelkõige juhatuse ja haldusnõukogu vahel ning sidusrühmadega.

IV. Kokkuvõte

EU-OSHA asutamismääruse läbivaatamine (koos Cedefopi ja Eurofoundi määruste samaaegse ajakohastamisega) kujutab endast olulist, ehkki piiratud reformi. See annab võimaluse ühtlustada asutuse struktuuri teatavaid aspekte ning tugevdada tähtsaid põhimõtteid, nagu hindamine, läbipaistvus ja kulutõhusus. Raportöör püüdis järgida samu eesmärke ning vältida ebavajalikke muudatusi, võttes arvesse EU-OSHA juba suurt osatähtsust võimalikult kõrgete standardite tagamisel töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (10.5.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94

(COM(2016)0528 – C8-0344/2016 – 2016/0254(COD))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

LÜHISELGITUS

EU-OSHA asutamismääruse läbivaatamisega viiakse kõnealust asutust käsitleva kehtiva määruse teatavad sätted vastavusse detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga. Lisaks annab läbivaatamine võimaluse ajakohastada EU-OSHA eesmärke ja ülesandeid.

Samaaegselt EU-OSHA asutamismäärusega on kavas läbi vaadata ka ülejäänud kahe nn kolmepoolse Euroopa Liidu asutuse (Eurofoundi ja Cedefopi) asutamismäärused.

Mõju eelarvele inim- ja finantsressursside osas on üksikasjalikumalt esitatud finantsselgituses ning see on kooskõlas komisjoni teatisega COM(2013) 519.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku muuta kolmepoolsete asutuste vahelise koostööga seotud teatavaid sätteid, et seda koostööd tõhustada.

Lisaks teeb arvamuse koostaja ettepaneku nimetada asutuse haldusnõukogusse Euroopa Parlamendi määratud esindaja, kes asendaks komisjoni ühe esindaja. See lähenemisviis on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolsed asutust – Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

(5)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Eelkõige nähakse ette kõnealuse kolme asutuse vaheline haldusülesannete ühendamine või ühine täitmine ning asutused peaksid võtma oma vastavad iga-aastased tööprogrammid vastu tihedas omavahelises koostöös, et vältida kattuvusi. Lisaks peaks asutus vajaduse korral püüdma parandada oma ressursside haldamist varade, seadmete ja personali ühendamise abil, et minimeerida kasutajate riske ja maksimeerida eeliseid, ning püüdma teha tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Koordineerituse ja rahalise säästu saavutamiseks ning kattuvuse vältimiseks ning koostoime ja vastastikuse täiendavuse edendamiseks peaks asutus tegema tihedat koostööd muude asjaomaste liidu asutustega ning sõlmima nendega koostöölepingud.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Asutuse eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, mille puhul võetakse arvesse selle eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega, avaliku sektori asutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega. Ilma et see piiraks asutuse enda eesmärke, tagab ta koostöö muude Euroopa Liidu ametitega, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega ning, kui see on asjakohane, ka muude ELi ametitega, et vältida kattuvusi ning edendada sünergiat ja tegevuse vastastikust täiendavust.

3.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega, avaliku sektori asutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega, et saavutada koordineeritus ja rahaline sääst ning vältida kattumist ning edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust nende tegevuses.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Asutus sõlmib koostöölepingud teiste asjaomaste liidu asutustega, et hõlbustada ja edendada nendega koostöö tegemist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

1.  Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

(a)  igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

(a)  igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

(b)  igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

(b)  igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

(c)  igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

(c)  igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

(d)  kolm komisjoni esindavat liiget.

(d)  kaks komisjoni esindavat liiget;

 

(d a)  üks Euroopa Parlamenti esindav sõltumatu liige.

Kõikidel punktides a–d osutatud liikmetel on hääleõigus.

Kõikidel punktides a – d a osutatud liikmetel on hääleõigus.

 

Ametisse nimetamine jõustub pärast seda, kui asjaomane isik on allkirjastanud deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete hulgast.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete hulgast.

Punktis a osutatud liikmed nimetatakse ametisse liikmesriigi ettepanekul.

Punktis a osutatud liikmed nimetatakse ametisse liikmesriigi ettepanekul.

Punktides b ja c osutatud liikmed nimetatakse ametisse nõuandekomitee vastavate rühmade esindaja ettepanekul.

Punktides b ja c osutatud liikmed nimetatakse ametisse nõuandekomitee vastavate rühmade esindaja ettepanekul.

Nõuandekomitee kolme rühma ettepanekud esitatakse nõukogule; teavitamise eesmärgil esitatakse ettepanekud ka komisjonile.

Nõuandekomitee kolme rühma ettepanekud esitatakse nõukogule; teavitamise eesmärgil esitatakse ettepanekud ka komisjonile.

Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Komisjon ja Euroopa Parlament nimetavad liikmed, kes neid esindavad.

 

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse esindajal ja Eurofoundi esindajal on haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus.

Selgitus

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta nähakse Euroopa Parlamendile ette võimalus nimetada haldusnõukogusse üks liige.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu ülesanne on vältida programmitöö kattumist teiste liidu kolmepoolsete asutuste programmitööga ning tagada, et tegevusprioriteetide muutmist käsitletakse alati õigustatud alternatiivina enne võimalikku täiendavate rahaliste vahendite eraldamist. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  teeb koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse kõnealuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Komisjon edastab kõnealuse eelarvestuse projekti samaaegselt ka asutusele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piiride raames.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 35 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant teostab komisjon vastavalt oma suunistele hindamise, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 35 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon vastavalt oma suunistele hinnangu, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

Viited

COM(2016)0528 – C8-0344/2016 – 2016/0254(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

12.9.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Jens Geier

15.9.2016

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Clare Moody, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jean-Paul Denanot, Ivana Maletić, Derek Vaughan, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Richard Ashworth, Zbigniew Kuźmiuk, Bernd Kölmel

GUE/NGL

Younous Omarjee

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ivana Maletić, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

S&D

Jean-Paul Denanot, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Vladimír Maňka, Clare Moody, Victor Negrescu, Derek Vaughan, Daniele Viotti, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

2

ENF

Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

Viited

COM(2016)0528 – C8-0344/2016 – 2016/0254(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.8.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

12.9.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

12.9.2016

ENVI

12.9.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

ENVI

31.8.2016

 

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Czesław Hoc

28.9.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.3.2017

25.4.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Sven Schulze, Siôn Simon, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Lynn Boylan, Tania González Peñas, Marju Lauristin, Paloma López Bermejo, Anne Sander, Joachim Schuster, Michaela Šojdrová, Helga Stevens, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrejs Mamikins, Elena Valenciano

Esitamise kuupäev

28.7.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

46

+

ALDE

ECR

GUE/NGL

 

PPE

 

S&D

 

Verts/ALE

Martina Dlabajová, Marian Harkin, Robert Rochefort, Yana Toom, Renate Weber

Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Jana Žitňanská

Lynn Boylan, Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo

David Casa, Danuta Jazłowiecka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Michaela Šojdrová

Maria Arena, Guillaume Balas, Brando Benifei, Ole Christensen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Marju Lauristin, Andrejs Mamikins, Joachim Schuster, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Elena Valenciano, Flavio Zanonato

Jean Lambert, Terry Reintke

3

ENF

NI

Dominique Martin, Joëlle Mélin

Lampros Fountoulis

1

0

ALDE

Enrique Calvet Chambon

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave