Menetlus : 2016/0256(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0275/2017

Esitatud tekstid :

A8-0275/2017

Arutelud :

PV 10/12/2018 - 17
CRE 10/12/2018 - 17

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.10
CRE 11/12/2018 - 5.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0492

RAPORT     ***I
PDF 699kWORD 111k
28.7.2017
PE 601.030v02-00 A8-0275/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75

(COM(2016)0531 – C8-0342/2016 – 2016/0256(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Enrique Calvet Chambon

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75

(COM(2016)0531 – C8-0342/2016 – 2016/0256(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0531),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 153 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0342/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. märtsi 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0275/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) loodi määrusega (EMÜ) nr 1365/75,3 et aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ja loomisele meetmete kaudu, mille sihiks on laiendada ja levitada teadmisi, mis tõenäoliselt toetavad seda arengut.

(1)  Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) loodi nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1365/753, et aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ja loomisele meetmete kaudu, mille sihiks on laiendada ja levitada teadmisi, mis tõenäoliselt toetavad seda arengut. Eurofound peaks andma poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele oma pädevusvaldkonnas erialast ja lisaväärtusega teavet.

__________________

__________________

3 Nõukogu 26. mai 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

3 Nõukogu 26. mai 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

Muudatusettepanek   2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Eurofoundil on alates selle loomisest 1975. aastal olnud oluline roll elu- ja töötingimuste parandamise toetamisel kogu Euroopa Liidus. Ühiskonna arengu ja oluliste muutuste tõttu tööturul on elu- ja töötingimuste kontseptsioon ja tähendus muutunud. Seega on vaja kohandada määruses (EMÜ) nr 1365/75 Eurofoundi eesmärkide ja ülesannete kirjeldamiseks kasutatud terminoloogiat.

(2)  Eurofoundil on alates selle loomisest 1975. aastal olnud oluline roll elu- ja töötingimuste parandamise toetamisel kogu Euroopa Liidus. Ühiskonna arengu ja oluliste muutuste tõttu tööturul ning elu- ja töötingimustes on elu- ja töötingimuste kontseptsioon ja tähendus muutunud. Seega on vaja kohandada määruses (EMÜ) nr 1365/75 Eurofoundi eesmärkide ja ülesannete kirjeldamiseks kasutatud terminoloogiat.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

(5)  Kuna ELi kolm kolmepoolset asutust – Eurofound, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid nad tegema tihedat koostööd. Asutused peaksid seetõttu täiendama üksteise tööd valdkondades, kus neil on sarnased huvid, edendades samal ajal hästi toimivaid vahendeid, nagu Eurofoundi ja EU-OSHA vaheline vastastikuse mõistmise memorandum. Nad peaksid ära kasutama võimalusi parandada tõhusust ja koostoimet ning vältima volituste, eesmärkide ja tegevuse dubleerimist nii omavahel kui ka komisjoniga. Lisaks peaks EU-OSHA vajaduse korral tegema tõhusat koostööd, et ära kasutada liidu institutsioonide sisemist teadussuutlikkust.

Muudatusettepanek   4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Samuti on oluline, et Eurofound teeb tihedat koostööd asjakohaste rahvusvaheliste, liidu ja liikmesriikide tasandi asutustega, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), pakkudes analüüse ja teadmisi sotsiaal-, tööhõive- ja tööpoliitika valdkonnas. Maksimaalse kasu saamiseks peaks Eurofound looma sidemeid (võimaluse korral kolmepoolsete) riiklike organitega, kui see on asjakohane. Oluline on ka, et Eurofoundil oleks väga tihe funktsionaalne side tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomiteega, samuti ILOga, et tagada kooskõlastamine ja koostoime.

Muudatusettepanek   5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  EU-OSHA, Eurofoundi ja Cedefopi kolmepoolsuses väljendub äärmiselt väärtuslik terviklik lähenemisviis, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riiklike ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste ja kestlike sotsiaalsete ja majanduslike lahenduste leidmiseks väga oluline.

Muudatusettepanek   6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

( 6 a)  Eurofoundi täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks ning et võimaldada tal oma käesoleva määruse kohaseid eesmärke ja ülesandeid nõuetekohaselt täita, peaks tal olema oma piisav eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu üldeelarvest. Liidu eelarvemenetlust tuleks Eurofoundi suhtes kohaldada liidu rahalise toetuse ja muude liidu üldeelarvest makstavate toetuste osas. Eurofoundi raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Eurofoundi eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse asutuse eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)   Eurofoundi juhtimise seisukohalt peaks haldusnõukogu kaaluma oma liikmete järjestikuste ametiaegade arvu piiramist tegevuseeskirjade või muude mehhanismide abil, et tagada koosseisu muutumine aja jooksul.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Eurofondi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks võimaluste piires osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Kui see on asjakohane näiteks tõlke kiireloomulisuse või tõlkekeskuse suure töökoormuse tõttu, peaks tõlketeenuseid olema võimalik osutada ka muudel tõlketeenuse osutajatel. Kõnealused muud tõlketeenuse osutajad peaksid tagama tõlkekeskusega sama kvaliteeditaseme nii, et maksumus ei suureneks, nad peaksid järgima liidu keskkonna-, töö- ja sotsiaalseid standardeid ja vajaduse korral avaliku hanke eeskirju.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Asutuse eesmärk on laiendada ja levitada teadmisi, mis aitavad komisjoni ning teisi ELi institutsioone ja organeid, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid selliste poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on parandada elu- ja töötingimusi, toetades tööhõivemeetmeid ja edendades dialoogi tööturu osapoolte vahel.

2.  Kolmepoolse asutuse eesmärk on laiendada ja levitada teadmisi, mis aitavad liidu institutsioone ja organeid, liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja teisi asjaomaseid sidusrühmi selliste keskmise ja kaugema ajavahemiku poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on parandada elu- ja töötingimusi, toetades tööhõivemeetmeid ja edendades dialoogi tööturu osapoolte vahel.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  analüüsida elu- ja töötingimuste ning tööturu suundumusi;

(b)  koguda uuringute abil andmeid ja analüüsida elu- ja töötingimuste ning tööturu suundumusi;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  teostada uuringuid ja teostada asutuse erialavaldkonnas katseprojekte ning ettevalmistavaid meetmeid eelarve kaudse täitmise põhimõttel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 54 lõikega 2 ja artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga iv1a.;

 

___________________

 

1a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek   13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  teha poliitikakujundajatele, sh sotsiaalpartneritele oma analüüsi ja teadusuuringute põhjal teadusuuringutel põhinevaid poliitikaettepanekuid töötajate ohutuse ja tervise valdkonnas;

Selgitus

Eurofoundi tugevus seisneb ka selles, et ta suudab muuta analüüsid ja teadusuuringud poliitikakujundajate jaoks väärtuslikeks ideedeks. See peaks olema tema ülesannete ja volituste hulgas selgelt sätestatud.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Asutus jätkab uuringute tegemist, et tagada elu- ja töötingimuste ning tööturu suundumuste võrdleva analüüsimise jätkuvus liidus. Selleks hinnatakse finants- ja inimressursside vajadust ning eraldatakse need asutusele vastavalt uuringute kulude kujunemisele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Enne kui liidu institutsioonid tellivad välisorganisatsioonilt asutuse pädevusvaldkonda kuuluvaid uuringuid, konsulteerivad nad asutusega, et kontrollida, kas asutus saaks neid uuringuid läbi viia, kas tal on vastava valdkonna eksperditeadmised ja milliseid uuringuid ta on teostanud, ning kaaluvad vajaduse korral, kas eraldada asutusele selleks ajutiselt vahendid.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega, avaliku sektori asutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega. Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd teiste Euroopa Liidu asutustega, eelkõige Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega ning, kui see on asjakohane, ka ELi muude asutustega, et vältida tegevuse kattumist ning edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust.

2.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, avaliku sektori asutustega, haridusasutustega, töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega ning, kui need on olemas, riiklike kolmepoolsete asutustega. Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, tagab asutus koostöö muude liidu asutustega, et vältida kattuvusi ning edendada sünergiat ja tegevuse vastastikust täiendavust, sh ühise tegutsemise võimalus, eelkõige EU-OSHAga, Cedefopiga ning, kui see on asjakohane, ka muude liidu asutustega.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Asutus sõlmib koostöölepingud teiste asjaomaste liidu asutustega, et hõlbustada ja edendada koostööd nendega.

Muudatusettepanek   18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tegevdirektor, kes täidab artiklis 11 sätestatud kohustusi.

(c)  tegevdirektor ja asedirektor, kes täidavad vastavalt artiklites 11 ja 11 a sätestatud kohustusi;

Muudatusettepanek   19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  kolm Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatut eksperti.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad. Euroopa Parlamendi vastutav komisjon nimetab esimese lõigu punktis d a osutatud eksperdid ametisse pärast seda, kui ta on kindlaks teinud, et ametisse nimetamine ei põhjusta huvide konflikti.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele sotsiaal- ja tööpoliitika valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

3.  Haldusnõukogu liikmetel ja nende asendusliikmetel on asjakohased teadmised sotsiaal- ja tööpoliitika valdkonnas, samuti vastavad juhtimis-, haldus- ja eelarvealased oskused. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Euroopa Parlament, komisjon, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid tagavad oma vastavate esindajate ja asendajate haldusnõukogusse nimetamisel meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse asumisel kirjaliku huvide deklaratsiooni ja ajakohastab seda, kui sellega seotud asjaolud muutuvad. Asutus avaldab huvide deklaratsioonid ja ajakohastamised oma veebisaidil.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

4.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib uuendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni. Haldusnõukogu liikmed tagavad liidu ja asutuse üldiste huvide kaitse ning liikmesriikide võrdse positsiooni.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  EU-OSHA esindajal, Cedefopi esindajal ja Euroopa Koolitusfondi esindajal on õigus osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, et suurendada asutuste tõhusust ja nendevahelist koostoimet.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  annab asutusele üldise tegevussuuna ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 6 vastu asutuse programmdokumendi;

(a)  annab asutusele strateegilise tegevussuuna ja võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 6 vastu asutuse programmdokumendi;

Muudatusettepanek   26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  võtab vastu eeskirjad, et vältida ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide huvide konflikte;

(f)  võtab vastu eeskirjad, sh meetmed võimalike ohtude varajaseks avastamiseks, et vältida ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide, samuti artiklis 20 osutatud riikide lähetatud ekspertide ja muude asutuseväliste töötajate huvide konflikte;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt;

(g)  võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad, ajakohastab neid korrapäraselt ning kajastab seda asutuse programmdokumendis;

Muudatusettepanek   28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 19;

(k)  nimetab ametisse tegevdirektori ja asedirektori ning vajaduse korral uuendab nende ametissenimetamist või tagandab nad ametist kooskõlas artikliga 19;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  teeb kõik otsused asutuse sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse asutuse tegevusega seonduvaid vajadusi ja lähtudes eelarve usaldusväärsest haldamisest;

välja jäetud

Selgitus

See säte, mis teeb haldusnõukogule ülesandeks asutuse sisestruktuuride loomise (ja muutmise), vajab selgitamist, sest see võib tegelikkuses tähendada mikrotasandil juhtimist ja võib takistada direktori algatust, kui tal on vaja teha juhtimisotsuseid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 5 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud.

3.  Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid, samuti tegevust ja programme, mille suhtes kohaldatakse eel- või järelhindamist. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 5 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või tühistatud või mida on muudetud. Iga-aastased tööprogrammid ja mitmeaastased programmid sisaldavad strateegiat, mis käsitleb suhteid artiklis 30 osutatud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja strateegiaga seotud meetmeid.

Muudatusettepanek   31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 28 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 28 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks. Kui asutusele antakse liidu institutsioonide poolt või liidu õigusaktidega uued ülesanded, tuleb seda vahendite eraldamise ja finantsprogrammis arvesse võtta.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt: üks isik liikmesriike esindavate liikmete hulgast, üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast, üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast. Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.  Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt: üks isik liikmesriike esindavate liikmete hulgast, üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast, üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast. Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu tagab meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse esimehe ja aseesimeeste hulgas tervikuna.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

4.  Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu koosolekutel võivad vaatlejana osaleda kolmandad Euroopa Majanduspiirkonna riigid, kes osalevad asutuse töös.

Muudatusettepanek   34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise ja eelarveküsimuste kohta.

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid.

Muudatusettepanek   35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 5osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 5 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel täisliikmete puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 5 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 5 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel täisliikmete puudumise korral, tagades meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Juhatuse liikme ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

5.  Juhatuse liikme ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib uuendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

Muudatusettepanek   37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Juhatus tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Liikmete taotluse korral võib esimees kokku kutsuda lisakoosolekuid.

6.  Juhatus tuleb kokku kolm korda aastas. Liikmete taotluse korral võib esimees kokku kutsuda lisakoosolekuid. Iga koordinaator teavitab oma rühma liikmeid pärast iga koosolekut õigeaegselt ja läbipaistvalt arutelude sisust.

Muudatusettepanek   38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor juhib asutust. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

1.  Tegevdirektor vastutab asutuse üldise juhtimise eest vastavalt haldusnõukogu määratud strateegilisele suunale ning annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste kohaselt järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

(f)  koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste kohaselt järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab korrapäraselt komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt f a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)   tagab asutuses soolise tasakaalu;

Muudatusettepanek   41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  koostab asutuse tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab asutuse eelarvet.

(j)  koostab asutuse programmdokumendi osana asutuse tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab asutuse eelarvet.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  teeb otsuseid personalihalduse kohta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusele;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j b)  teeb otsuseid asutuse sisestruktuuride ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse asutuse tegevuse ja eelarve usaldusväärse haldamisega seotud vajadusi.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j c)  teeb koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas asutuse ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on ühes või mitmes liikmesriigis vaja luua üks kohalik kontor või mitu kohalikku kontorit. Sellise otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja nende liikmesriikide eelnevat nõusolekut, kuhu kohalik kontor luuakse. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja asutuse haldusülesannete dubleerimist.

6.  Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas asutuse ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua üks kohalik kontor Brüsselis kontaktasutusena, et edendada asutuse koostööd liidu asjaomaste institutsioonidega. Sellise otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja nende liikmesriikide eelnevat nõusolekut, kuhu kohalik kontor luuakse. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja asutuse haldusülesannete dubleerimist.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – 3 a osa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3. a osa Asedirektor

 

Artikkel 11 a

 

Asedirektor

 

1.   Asedirektor abistab tegevdirektorit asutuse ülesannete täitmisel ja tegevuses. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, allub asedirektor tegevdirektorile. Tegevdirektor esitab asedirektori ülesannete üksikasjad haldusnõukogule heakskiitmiseks.

 

2.   Asedirektor võib osaleda ja saata direktorit haldusnõukogu ja juhatuse koosolekutel.

 

3.   Artiklit 19 kohaldatakse asedirektori suhtes mutatis mutandis.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse kõnealuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse, kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttega.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4.  Komisjon esitab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele ja asutusele koos liidu üldeelarve projektiga.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, millega tagatakse kandidaatide range hindamine ning sõltumatuse kõrge tase. Pärast ametisse nimetamist osaleb tegevdirektor Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni kuulamisel.

Muudatusettepanek   50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu tegevdirektori ametisse tagasi nimetada ühel korral kuni viieks aastaks.

Muudatusettepanek   51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi pärast üldperioodi lõppu osaleda sama ametikoha tulevastes valikumenetlustes.

5.  Tegevdirektor, kes on korra ametisse tagasi nimetatud, ei tohi pärast üldperioodi lõppu osaleda sama ametikoha tulevastes valikumenetlustes.

Muudatusettepanek   52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

6.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel, lähtudes põhjendatud hinnangust tema tegevusele tegevdirektorina.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Asutus võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 asutada kohaliku kontori ühes või mitmes liikmesriigis, kui need selleks nõusoleku annavad.

4.  Asutus võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 asutada kontaktbüroo Brüsselis.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või vajaduse korral muud tõlketeenuse osutajad.

Muudatusettepanek   55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Asutuse tegevus on ülimalt läbipaistev.

Muudatusettepanek   56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 30 lõikega 4 peab asutus eelhindama oma tegevust, millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, ja sellist tegevust ka järelhindama.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 37 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant teostab komisjon vastavalt oma suunistele hindamise, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 37 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon vastavalt oma suunistele hinnangu, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hinnangu koostamisel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja haldusnõukoguga. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

Muudatusettepanek   58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui komisjon leiab, et asutuse töö jätkamine ei ole asutusele seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

välja jäetud

Muudatusettepanek   59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid asutuse pädevusse kuuluvates küsimustes.

3.  Haldusnõukogu võtab asutuse programmdokumendi osana vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid asutuse pädevusse kuuluvates küsimustes.

Muudatusettepanek   60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 8 alusel ametisse nimetatud asutuse asedirektor abistab direktorit või tegevdirektorit oma ametiaja lõpuni.

2.  Määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 8 alusel ametisse nimetatud asutuse asedirektorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artikli 11 a kohased asedirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

(1)

  ELTC209, 30.6.2017, lk 49.


SELETUSKIRI

23. augustil 2016 avaldas komisjon ettepaneku vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound).

Ettepaneku eesmärk on muuta Eurofoundi asutamismäärust, mis on pärit 1975. aastast. Eurofoundi asutamismäärust on muudetud kolmel korral (1993., 2003. ja 2005. aastal) peamiselt selleks, et võtta arvesse ELi laienemist või aluslepingu muudatusi. Nende muudatustega ei ole aga asutuse põhialuseid oluliselt muudetud.

Raportöör tunneb heameelt komisjoni läbivaatamisettepaneku üle, mis oli vajalik ja mille käigus täpsustatakse Eurofoundi rolli komisjoni, ELi muude institutsioonide ja organite ning liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite toetamisel, et kujundada elu- ja töötingimusi puudutavaid poliitikameetmeid ning edendada sotsiaalset dialoogi. Lisaks ajakohastatakse Eurofoundi kui analüüsi-, teadusuuringute ja poliitika järelevalve keskuse volitusi nendes poliitikavaldkondades.

Läbivaatamisega viiakse Eurofoundi kehtiva asutamismääruse teatavad sätted vastavusse detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga. Euroopa Parlament esitas koos Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga 19. juulil 2012 ühisavalduse detsentraliseeritud asutuste kohta.

Läbivaatamine annab ühtlasi võimaluse ajakohastada Eurofoundi eesmärke ja ülesandeid. Alates fondi asutamisest 1975. aastal on selle tegevuses arvesse võetud üldist ühiskondlikku, institutsioonilist ja majandusarengut ning ELi elu- ja töötingimusi käsitlevate poliitikameetmete uusi suundumusi. Eesmärke ja ülesandeid on kavas kohandada selliselt, et need kajastaksid paremini kõnealust arengut ning Eurofoundi praegust panust sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kujundamisse, viies ellu asjakohaseid ja kvaliteetseid teadusuuringuid tööhõive, töösuhete ning töö- ja elutingimuste valdkonnas.

Samaaegselt Eurofoundi asutamismäärusega on kavas läbi vaadata ka ülejäänud kahe nn kolmepoolse Euroopa Liidu asutuse (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse) asutamismäärused.

Nende asutuste ühine tunnus on kolmepoolne struktuur, mis kajastub nii juhtimises kui ka ülesannetes: riiklikud ametiasutused, ametiühingud ja tööandjate esindajad osalevad asutuste juhtorganites ja ka spetsiaalsetes nõuandekomiteedes.

Eurofoundi roll on teavitada ja aidata kaasa paremale tõenditel põhinevale poliitikakujundamisele elu- ja töötingimusi käsitlevates valdkondades. Läbivaatamisel võetakse arvesse elu- ja töötingimusi hõlmavaid kehtivaid ELi poliitikameetmeid ning nähakse ette vastastikune täiendavus selles valdkonnas käimasolevate ja kavandatud teadusuuringutega, mida rahastatakse ELi rahastamisvahenditest.

Raportöör teeb ettepaneku ja soovitab täiendada komisjoni ettepanekut järgmiselt.

Ettepanekuga kohandatakse Eurofoundi asutamisakti, mis oli vaja järjestikuste läbivaatamiste järel konsolideerida dokumendiks, milles antakse võimalused asutuse tõhususe suurendamiseks nii seoses omavahendite kasutamise kui ka asutuse tegevuse, rakendamise ja potentsiaaliga oma ülesannete raames, et parandada asutuse toimimist ning võimaldada selle levitatud teadustulemuste ja sisu maksimaalset ärakasutamist ELis. Eurofound jätkab detsentraliseeritud asutuse ning uuringu- ja sotsiaalpartnerite vahelise dialoogikeskusena, kuid peab arenema, et sellest saaks väärikas asutus kontinentaalseks muutuvas Euroopas.

Tõhususe huvides tuleb kaaluda, kas on endiselt otstarbekas, et igal kolmepoolsel tasandil on üks esindaja igast liikmesriigist, või võib see tavakodanikule tarbetuna paista. Kuna komisjon on suhtunud asjasse ükskõikselt ja ka liikmesriigid ei ole seda tõsiselt võtnud, on siiani püsinud kord, mis näeb ette ühe esindaja igast liikmesriigist. Peame selle mudeli ümber mõtestama ja uurima teisi võimalusi praeguse olukorra reformimiseks, ratsionaliseerima asutuste juhtimist ja taastama tasakaalu poliitilise, haldusliku ja tõhusa vahel.

Direktori ülesanded ja kohustused peavad olema jõulised, piiritletud, tõhusad ja selgelt professionaalsed, nende täitmist peavad tingimata kontrollima juhatus ja haldusnõukogu ning järelevalvet teostama komisjon, kusjuures ühtlasi annab direktor aru Euroopa Parlamendile. Selline lähenemisviis ei ole vastuolus asjaoluga, et nagu igal ettevõttel, on ka asjaomasel asutusel asedirektor, kuid siiski tuleb vältida mis tahes kaksikjuhtimist ja kohustuste jaotamist.

Meil ei tohi tekkida kiusatust asutuse tähtsust alahinnata ning me peame väärtustama selle koostatavate dokumentide kvaliteeti ja põhjalikkust. On aeg edasi liikuda, vältides väliseid või dubleerivaid tellimusi välisettevõtjatele ning usaldades need kõnealusele asutusele. Kahtlemata kujuneb sellega liidu eelarves saavutatav kokkuhoid enam kui märkimisväärseks. Et see nii oleks, tuleb asutusega konsulteerida, enne kui esitatakse välistellimus uuringuteks, mis kuuluvad Eurofoundi pädevus-, uurimis- ja oskusteabe valdkonda.

Euroopa integratsiooniprotsessi raames on komisjon viimasel ajal (ja paljudel juhtudel põhjendatult) otsustanud osa oma ülesandeid detsentraliseerida ning usaldada need spetsialiseeritud asutustele. Siiski võib paista, et see protsess hakkab mõistlikkuse piiridest väljuma, sest asutusi ja ülesandeid dubleeritakse liikmesriikide meeleheaks nii, et igas liikmesriigis asuks ühe ELi asutuse peakorter. Tulevikku arvesse võttes tuleks peamiste institutsioonide osalusel korraldada põhjalik, objektiivne ja sõltumatu hindamine, pidades silmas asutuste ühendamist või isegi selliste asutuste võimalikku sulgemist, millel enam ei ole lisaväärtust või mille ülesandeid saab tõhusamalt täita sõsarasutus. Tuleb liikuda detsentraliseeritud asutuste koondamise suunas, et ELi tegevus oleks tõhusam ja asjakohasem.

Samuti tuleb ELi peamisi institutsioone rohkem kaasata asutuse tööprogrammide väljatöötamisse, mis peavad olema osaliselt seotud ELi keskpika perioodi strateegiatega (näiteks strateegiaga „Euroopa 2020“, sotsiaalõiguste sambaga, pagulastega jne) ning milles tuleb arvesse võtta võimalikke lühiajalisi ülesandeid, kui asjaolud seda nõuavad.

Ühtlasi on õige aeg ära kasutada ka asutuse suurepärast tööd ja mainet vastavale temaatikale pühendatud rahvusvahelistel foorumitel, tugevdades selle rolli ELi mõjupoliitika ja nn pehme jõu toetamisel.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (27.4.2017)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75

(COM(2016)0531 – C8-0342/2016 – 2016/0256(COD))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas kõnealuse määruse eelnõu, et viia Eurofoundi käsitleva kehtiva määruse teatavad sätted vastavusse detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga. Läbivaatamine annab ühtlasi võimaluse ajakohastada Eurofoundi eesmärke ja ülesandeid.

Samaaegselt Eurofoundi asutamismäärusega vaadatakse läbi ka ülejäänud kahe nn kolmepoolse Euroopa Liidu asutuse (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop)) asutamismäärused.

Mõju eelarvele inim- ja finantsressursside osas on üksikasjalikumalt esitatud finantsselgituses ning see on kooskõlas komisjoni teatisega COM(2013) 519.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku muuta kolmepoolsete asutuste vahelise koostööga seotud teatavaid sätteid, et seda koostööd tõhustada.

Lisaks teeb arvamuse koostaja ettepaneku nimetada asutuse haldusnõukogusse Euroopa Parlamendi määratud esindaja, kes asendaks komisjoni ühe esindaja. See lähenemisviis on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

(5)  Kuna ELi kolm nn kolmepoolset asutust – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peaksid kolm asutust tegema tihedat koostööd, et parandada tõhusust ja ära kasutada koostoimet. Eelkõige nähakse ette nende asutuste vaheline haldusülesannete ühendamine või ühine täitmine ning asutused peaksid võtma oma vastavad iga-aastased tööprogrammid vastu tihedas omavahelises koostöös, et vältida kattuvusi. Lisaks peaks asutus vajaduse korral tegema tõhusat koostööd Euroopa Komisjoniga, et kasutada ära asutusesisest teadussuutlikkust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Asutuse eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, mille puhul võetakse arvesse selle eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega, avaliku sektori asutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega. Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd teiste Euroopa Liidu asutustega, eelkõige Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega ning, kui see on asjakohane, ka ELi muude asutustega, et vältida tegevuse kattumist ning edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust.

2.  Oma ülesannete täitmisel suhtleb asutus tihedalt nii avaliku kui ka erasektori erialaasutustega, avaliku sektori asutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Ilma et see piiraks tema enda eesmärke, teeb asutus koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige Euroopa Koolitusfondi, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega, et saavutada koordineeritus ja rahaline sääst ning vältida kattumist ning edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust nende tegevuses.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Asutus sõlmib koostöölepingud teiste asjaomaste liidu asutustega, et hõlbustada ja edendada nendega koostöö tegemist.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

1.  Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

(a)  igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

(a)  igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

(b)  igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

(b)  igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

(c)  igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

(c)  igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

(d)  kolm komisjoni esindavat liiget.

(d)  kaks komisjoni esindavat liiget;

 

(d a)  üks Euroopa Parlamenti esindav sõltumatu liige.

Kõikidel punktides a–d osutatud liikmetel on hääleõigus.

Kõikidel punktides a – d a osutatud liikmetel on hääleõigus.

 

Ametisse nimetamine jõustub pärast seda, kui asjaomane isik on allkirjastanud deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta.

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu liikmesriikide ja Euroopa tööandjate organisatsioonide ning töövõtjate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal. Komisjon ja Euroopa Parlament nimetavad liikmed, kes neid vastavalt esindavad.

 

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri esindajal ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse esindajal on haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus.

Selgitus

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta nähakse Euroopa Parlamendile ette võimalus nimetada haldusnõukogusse üks liige.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kui asutusele antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu ülesanne on vältida programmitöö kattumist teiste liidu kolmepoolsete asutuste programmitööga ning tagada, et tegevusprioriteetide muutmist käsitletakse alati õigustatud alternatiivina enne võimalikku täiendavate rahaliste vahendite eraldamist. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  teeb koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse kõnealuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Komisjon edastab kõnealuse eelarvestuse projekti samaaegselt ka asutusele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

3.  Asutuse toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piiride raames.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 37 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant teostab komisjon vastavalt oma suunistele hindamise, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 37 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon vastavalt oma suunistele hinnangu, milles hindab asutuse tegevust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamise eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta asutuse volitusi ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

Viited

COM(2016)0531 – C8-0342/2016 – 2016/0256(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

12.9.2016

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

12.9.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jens Geier

15.9.2016

Vastuvõtmise kuupäev

25.4.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Clare Moody, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jean-Paul Denanot, Ivana Maletić, Derek Vaughan, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Richard Ashworth, Zbigniew Kuźmiuk, Bernd Kölmel

GUE/NGL

Younous Omarjee

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ivana Maletić, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Rainer Wieland, Tomáš Zdechovský

S&D

Jean-Paul Denanot, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Vladimír Maňka, Clare Moody, Victor Negrescu, Derek Vaughan, Daniele Viotti, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

2

ENF

Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

Viited

COM(2016)0531 – C8-0342/2016 – 2016/0256(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.8.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

12.9.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

12.9.2016

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Enrique Calvet Chambon

28.9.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.3.2017

25.4.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Sven Schulze, Siôn Simon, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Lynn Boylan, Tania González Peñas, Marju Lauristin, Paloma López Bermejo, Anne Sander, Joachim Schuster, Michaela Šojdrová, Helga Stevens, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrejs Mamikins

Esitamise kuupäev

28.7.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

46

+

ALDE

ECR

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Martina Dlabajová, Marian Harkin, Robert Rochefort, Renate Weber

Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Jana Žitňanská

Lynn Boylan, Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo

David Casa, Danuta Jazłowiecka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Michaela Šojdrová, Romana Tomc

Maria Arena, Guillaume Balas, Brando Benifei, Ole Christensen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Marju Lauristin, Javi Lopez, Andrejs Mamikins, Joachim Schuster, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

Jean Lambert, Terry Reintke, Tatjana Zdanoka

3

-

ENF

NI

Dominique Martin, Joëlle Mélin

Lampros Fountoulis

3

0

ALDE

Tiziana Beghin, Enrique Calvet Chambon, Yana Toom

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave