Menetlus : 2017/2098(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0278/2017

Esitatud tekstid :

A8-0278/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/09/2017 - 9.6

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0337

RAPORT     
PDF 495kWORD 64k
1.9.2017
PE 606.282v02-00 A8-0278/2017

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/002 FI/Microsoft 2)

(COM(2017)0322 – C8‑0193/2017 – 2017/2098(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Petri Sarvamaa

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI
 LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/002 FI/Microsoft 2)

(COM(2017)0322 – C8‑0193/2017 – 2017/2098(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0322 – C8‑0193/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0278/2017),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Soome esitas taotluse EGF/2017/002 FI/Microsoft 2 EGFist rahalise toetuse saamiseks EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel seoses 1248 koondamisega Soomes paikneva ettevõtja Microsoft Mobile Oy ning 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, kes tegutsevad NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla kuuluvas majandussektoris;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 3 520 080 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 5 559 300 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et Soome esitas taotluse 1. veebruaril 2017 ja pärast Soome poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 21. juunil 2017;

3.  tuletab meelde, et Microsoft omandas Nokia mobiiltelefonide äri ja 2014. aastal asutati ettevõtja Microsoft Mobile Oy; märgib, et Soomes paiknev ettevõtja Microsoft Mobile Oy võttis üle ligikaudu 4700 Nokia töötajat;

4.  märgib, et koondamiste peamine põhjus ettevõtja Microsoft Mobile Oy juures on mobiiltelefonide sektoris valitsev üleilmne konkurents ja sellest tulenev Microsoft Mobile Oy ja tema Windowsi-põhise operatsioonisüsteemi turuosa vähenemine; märgib, et turuosa vähenemine jätkus hoolimata asjaolust, et Microsoft Mobile Oy hakkas tegema uusi mobiilseadmeid ja investeeris nende disaini, koostisse ja turustamisse;

5.  tõdeb kahetsusega ELi mobiiltelefonitootjate ees seisvaid probleeme; on seisukohal, et tuleb pakkuda asjakohast toetust, et koondatud töötajad saaksid ümber õppida, nii et neil oleks suurem võimalus töökohtade leidmiseks seotud või laienevates tööstussektorites;

6.  järeldab, et koondamised on seotud sellega, et mobiiliseadmete tootmine liigub madalamat palka maksvatesse riikidesse; märgib, et nutitelefonitootjate konkurentsivõitluses osutusid võitjateks USAs ja Aasias paiknevad tootjad, kes kasutavad Android- või iOS- operatsioonisüsteemi;

7.  tunnistab, et mõjutatud piirkondade – Helsingi-Uusimaa, Lääne-Soome ja Lõuna-Soome – elektroonika- ja tarkvarasektori ettevõtetes on juba toimunud ulatuslikud koondamised ning et Lääne-Soome ja Lõuna-Soome piirkonnas on kõrge piirkondliku töötuse määr (vastavalt 14,6 % ja 17,5 % tööjõust); märgib, et 1248 koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavalt 1000 töötajat;

8.  märgib, et 92,5 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on vanuses 30–54 aastat ja et paljud koondatud töötajatest on kõrgharidusega; märgib, et kõrgharidusega inimeste töötuse määr on kõigis kolmes piirkonnas märkimisväärselt kasvanud; on mures selle pärast, et kõrge kvalifikatsiooniga ja haritud inimesed, kelle töövõimalused oleksid tavaolukorras head, on juba niigi keerulises tööpuuduse olukorras;

9.  märgib, et Soomel on kavas võtta kuut tüüpi meetmeid, milleks on i) nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed, ii) tööhõive- ja ettevõtlusteenused, iii) koolitus, iv) ettevõtluse alustamise toetus, v) palgatoetus ning vi) sõidu- ja majutuskulude hüvitised; märgib, et need meetmed on aktiivsed tööturumeetmed; märgib, et kontrolliks ja aruandluseks on eraldatud piisav raha;

10.  märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete teenuste kogupaketist 26,74 %, mis on madalam kui EGFi määruses sätestatud maksimummäär (35 %), ning selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

11.  rõhutab EGFi toetatavate aktiivsete tööturumeetmete olulisust; märgib, et varasemate EGFi taotluste puhul on koondatud töötajatele personaalsete teenuste osutamine osutunud äärmiselt tulemuslikuks;

12.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et välismaiste töökuulutuste edastamiseks Soome tööotsijaile kasutatakse EURESe võrgu teenust; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et Soome ametivõimud ergutavad koondatud töötajaid täiel määral kasutama oma vaba liikumise õigust;

13.  on aru saanud, et EGFist rahastatavad koolitusmeetmed täiendavad meetmeid, mida rahastab äriühingu poolt loodud fond, et toetada endisi töötajaid väikeettevõtte loomisel IT- ja muudes sektorites; peab kõnealust algatust tervitatavaks;

14.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et Soome alustas sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist 12. juulil 2016, varakult enne seda, kui esitati taotlus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks EGFist toetuse saamiseks;

15.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et on toimunud konsultatsioonid huvirühmadega, sealhulgas majandusarengu küsimustega tegelevate keskuste (ELY-keskused), asjaomaste piirkondade tööhõive ja majandusarengu ametite (TE-ametid), Microsofti, Soome tehnoloogiatööstuse, ametiühingu Pro, Soome inseneride kutseliidu ja Soome innovatsiooni rahastamiskeskuse esindajatega;

16.  tuletab meelde, et EGFi toetatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel tuleks lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks sobituma üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele;

17.  võtab teadmiseks, et käesolev taotlus on järg mitmele varasemale Soome poolt Nokia allakäigust tulenevalt esitatud taotlusele (EGF/2007/003 FI/Perlos, EGF/2012/006 FI/Nokia Salo, EGF/2013/001 FI/Nokia, EGF/2015/001 FI/Broadcom, EGF/2015/005 FI/Computer Programming, EGF/2016/001 FI/Microsoft ja EGF/2016/008 FI/Nokia Network Systems);

18.  märgib, et praegu menetletakse ühte EGFi sekkumist (EGF/2016/001 FI/Microsoft), millega soovitakse toetada varem Microsofti juures koondatud töötajaid; rõhutab, et käesoleva ettepaneku sihtrühma kuuluvad toetusesaajad on kõnealuse juhtumi omadest eraldatud;

19.  märgib, et Soome on esitanud kinnitused selle kohta, et kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidumuudest fondidest ega rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

20.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvat koolitust kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ettevõtluskeskkonnale;

21.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid; märgib, et Soome on kinnitanud, et EGFi toetus tõepoolest ei asenda neid meetmeid;

22.  palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

23.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

24.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/002 FI/Microsoft 2)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,(1) eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2), eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013(3) artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)  1. veebruaril 2017 esitas Soome taotluse, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega ettevõtja Microsoft Oy (Microsoft Mobile Oy) ja 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures ning tegevuse lõpetamistega. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)  Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Soome taotluse alusel rahalist toetust summas 3 520 080 eurot.

(5)  Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 3 520 080 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [the date of its adoption](4)*.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president    eesistuja  

(1)

  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(4)

*   Date to be inserted by the Parliament before the publication in OJ.


SELETUSKIRI

I.  TAUST

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)8 artikli 12 ja määruse (EL) nr 1309/20139 artikli 15 sätete kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Menetluskorra kohaselt esitab komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)10 punktile 13 fondi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

II.  Soome taotlus ja komisjoni ettepanek

Komisjon võttis 21. juunil 2017 vastu ettepaneku võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmise kohta Soomele vahendite eraldamiseks, et toetada niisuguste töötajate tööturule tagasipöördumist, kes koondati NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla kuuluva ettevõtja Microsoft (Microsoft Mobile Oy) ning 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures peamiselt NUTS11 2. tasandi piirkondades Helsingi-Uusimaa (Uusimaa) (FI1B1), Lääne-Soome (Pirkanmaa) (FI197) ja Lõuna-Soome (Varsinais-Suomi) (FI1C1).

Ettevõtjad ja koondatud töötajate arv vaatlusperioodil

Microsoft Mobile Oy

1191

Manpower Group Solutions

14

Accenture Oy

HCL Technologies Ltd

ISS Palvelut OyManpower

JOT Automation Oy

Lionbridge Oy

5

3

20

1

6

 

Sale Nordic Oy

Spellpoint Oy

Symbio Finland Oy

Tieto Oy

Varamiespalvelu-Group Oy

1

1

3

2

1

Ettevõtjaid kokku: 12

Koondatuid kokku:

1248

Tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid kokku:

0

Rahastamise nõuetele vastavaid töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid kokku:

1248

Käesolev on praeguseks neljas taotlus, mis vaadatakse läbi 2017. aasta eelarve raames, ja teine NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla kuuluvas sektoris. See puudutab 1248 koondatud töötajat ning EGFist Soome kasuks kokku 3 520 080 euro kasutuselevõtmist.

Taotlus saadeti komisjonile 1. veebruaril 2017 ja selle kohta esitati lisateavet kuue nädala jooksul pärast komisjoni esitatud palvet. Komisjon viis oma hindamise lõpule 21. juunil 2017 ja otsustas kooskõlas kõigi kohaldatavate EGFi määruse sätetega, et taotlus vastab EGFist rahalise toetuse andmise tingimustele, millele on osutatud EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a.

IKT-sektor on maailmamajanduse muudatustest väga mõjutatav, mis tuleneb suurest konkurentsist, kiirest tehnoloogilisest progressist ning innovatsioonist, ühinemistest, ülevõtmistest ja allhangetest. Konkurents ELis ja mujal kui ELis töötavate isikute vahel on tihe. Euroopa IKT-sektori töötajad vananevad ning nad on Ameerika ja Aasia kolleegidest madalama haridustasemega. Soome IKT-professionaalidele avalduv konkurentsisurve on kõigi teiste sektoritega võrreldes järjest üleilmsem.

Koondatud töötajatele pakutakse kuut tüüpi meetmeid ja need hõlmavad järgmist:

–  Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed: meetmete hulka kuuluvad tööotsimiskoolitus, tööjõu liikuvuse alane toetus (EURESe teenused), personaalne nõustamine (töönõustamine), karjäärinõustamine ja ekspertide poolne hindamine.

–  Tööhõive- ja ettevõtlusteenused: meetmete hulka kuuluvad sõltumatu tööotsimise toetamine, pädevuste hindamine, katseajaga töö pakkumine ja värbamisüritused.

–  Koolitus: meede hõlmab kutseõpet, jätku- ja muutusekoolitust, ümberõpet, ettevõtluskoolitust ja tööjõu liikuvusega seotud koolitust.

–  Ettevõtluse alustamise toetusega soovitakse edendada ettevõtlustegevuse alustamist ja üksikisiku tööhõivet füüsilisest isikust ettevõtjana. Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on tagada algajale ettevõtjale sissetulek ajaks, mida on vaja täistööajaga tegutseva ettevõtte tegevuse alustamiseks ja sisseseadmiseks.

–  Palgatoetus on ette nähtud koondatud töötajate jaoks, et toetada nende hõivet uuel töö- või praktikakohal, vähendades piiratud aja jooksul uue tööandja palgakulusid. Palgatoetus moodustab 30–50 % töötaja palgakuludest piiratud ajavahemikul (6–24 kuud).

–  Sõidu-, ööbimis- ja kolimiskulude hüvitamine: tööotsijale võidakse hüvitada sõidu- ja majutuskulud, mis on seotud töö otsimisega või koolitusmeetmetes osalemisega, samuti kolimiskulud.

Eespool mainitud meetmed on individuaalsed ja suunatud koondatud töötajale, samas kui ettevõtlusmeetmed on suunatud piiratud arvule isikutele, kellel on realistlikud äriprojektid.

Komisjon on seisukohal, et kirjeldatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

Soome on esitanud kõik vajalikud kinnitused seoses järgmisega:

–  kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–  siseriiklikes ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivsete koondamiste kohta on täidetud;

–  töötajaid koondanud ettevõtjad, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud;

–  kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–  kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–  EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

III.  Menetlus

Komisjon esitab EGFi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale summas 3 520 080 eurot.

See on 2017. aastal seni neljas ümberpaigutusettepanek, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmiseks esitatud.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt EGFi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolne menetlus.

Vastavalt sisekokkuleppele tuleks protsessi kaasata tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakuks konstruktiivset tuge ja aitaks hinnata EGFi kasutuselevõtmise taotlusi.


LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI

  CF/jb

D(2017)27397

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema: Arvamus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise kohta juhtumi EGF/2017/002 FI/Microsoft 2 puhul

Austatud esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (edaspidi „EMPL-komisjon“) ja selle EGFi käsitlev töörühm arutasid fondi kasutuselevõtmist juhtumi EGF/2017/002 FI/Microsoft 2 puhul ning võtsid vastu järgmise arvamuse.

EMPL-komisjon ja selle töörühm pooldavad fondi kasutuselevõtmist kõnealuse taotluse alusel. EMPL-komisjon esitab sellega seoses mõned märkused, kuid ei sea maksete tegemist kahtluse alla.

EMPL-komisjoni tähelepanekud põhinevad järgmistel kaalutlustel:

A)  arvestades, et käesolev taotlus põhineb määruse (EL) nr 1309/2013 (EGFi määrus) artikli 4 lõike 1 punktil a ning on seotud 1248 töötaja koondamisega Microsoft Oy (Microsoft Mobile Oy) ning 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, kes tegutsevad NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla kuuluvas majandussektoris;

B)  arvestades, et selleks, et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Soome, et tööjõu vähendamise peamine põhjus on mobiiltelefonide sektoris valitsev üleilmne konkurents ja sellest tulenev Microsoft Mobile Oy (ja tema Windowsi-põhise operatsioonisüsteemi) turuosa vähenemine;

C)  arvestades, et meetme sihtrühma kuuluvatest töötajatest on 74% mehed ja 26% naised; arvestades, et 92,5% sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on 30–54 aastat vanad, 2,5% on 25–29 aastat vanad ja 5% on 55–64 aastat vanad;

D)  arvestades, et kõnealune taotlus on Soome kaheksas EGFi kasutuselevõtmise taotlus, mis on seotud Nokia allakäiguga.

Seetõttu palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjon vastutaval eelarvekomisjonil lisada Soome taotlust käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõustub komisjoniga, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja et seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 3 520 080 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60% 5 559 300 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et komisjon pidas kinni 12 nädala pikkusest tähtajast Soome ametiasutustelt täieliku taotluse kättesaamisest kuni rahalise toetuse andmise tingimustele vastavuse kohta lõpliku hinnangu andmiseni 21. juunil 2017, ja tegi hinnangu samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3.  tunnistab, et mõjutatud piirkondades – Helsingi-Uusimaal, Lääne-Soomes ja Lõuna-Soomes – on juba toimunud ulatuslikud koondamised elektroonika- ja tarkvarasektori ettevõtetes ning et viimases kahes piirkonnas on kõrge piirkondliku töötuse määr (vastavalt 14,6% ja 17,5% tööjõust);

4.  väljendab muret kasvava töötuse määra pärast kõrgharidusega inimeste hulgas;

5.  tõdeb kahetsusega ELi mobiiltelefonitootjate ees seisvaid probleeme; on seisukohal, et tuleb pakkuda asjakohast toetust selleks, et koondatud töötajad saaksid ümber õppida, et neil oleks suurem võimalus töökohtade leidmiseks seotud või laienevates tööstussektorites;

6.  märgib, et koondatud töötajatele osutatavad EGFist kaasrahastatavad individuaalsed teenused hõlmavad nõustamist ja muid ettevalmistavaid meetmeid, tööhõive- ja ettevõtlusteenuseid, koolitust, ettevõtluse alustamise toetust, palgatoetusi ning sõidu- ja majutuskulude hüvitisi;

7.  väljendab heameelt konsultatsioonide üle huvirühmadega, sealhulgas majandusarengu küsimustega tegelevate keskuste (ELY-keskused), asjaomaste piirkondade tööhõive ja majandusarengu ametite (TE-ametid), Microsofti, Soome tehnoloogiatööstuse, ametiühingu (Pro), Soome inseneride kutseliidu ja Soome innovatsiooni rahastamiskeskuse esindajatega;

8.  on aru saanud, et EGFist rahastatavad koolitusmeetmed täiendavad meetmeid, mida rahastab äriühingu poolt loodud fond, et toetada endisi töötajaid väikeettevõtte loomisel IT- ja muudes sektorites; peab kõnealust algatust tervitatavaks;

9.  märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete teenuste kogupaketist 26,74%, mis on madalam kui määruses sätestatud maksimummäär (35%), ning et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

10.  märgib, et Soome on esitanud kinnitused selle kohta, et kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidumuudest fondidest ega rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

11.  väljendab heameelt Soomelt saadud kinnituse üle, et EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida asjaomane ettevõte peab võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt;

12.  tuletab meelde, et vastavalt määruse artiklile 7 tuleks individuaalse teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga.

Lugupidamisega

Thomas HÄNDEL

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esimees


LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Jean ARTHUIS

Eelarvekomisjoni esimees

Euroopa Parlament

Teema:  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine

Austatud härra Arthuis

Regionaalarengukomisjonile on arvamuse avaldamiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise kohta. Mulle teadaolevalt on eelarvekomisjonil kavas võtta 31. augustil 2017 selles küsimuses vastu raport.

  COM(2017)0322 sisaldab ettepanekut võtta kasutusele EGFi vahendid 3 520 080 euro suuruses summas seoses 1248 töötaja koondamisega ettevõtja Microsoft Oy (Microsoft Mobile Oy) ning 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures. Põhiettevõtja tegutseb majandusharus, mis on liigitatud NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla. Microsoft Mobile Oy koondamised toimusid peamiselt NUTS 2. tasandi piirkondades Helsingi-Uusimaal, Lääne-Soomes ja Lõuna-Soomes.

EGFist rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006.

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisele ega eelnimetatud summa eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule.

Lugupidamisega

Iskra MIHAYLOVA


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Urmas Paet, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anneli Jäätteenmäki, Giovanni La Via, Tomáš Zdechovský


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez, Anneli Jäätteenmäki, Urmas Paet

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

ENF

Marco Zanni

GUE/NGL

Liadh Ní Riada, Younous Omarjee

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský, Patricija Šulin

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, John Howarth, Vladimír Maňka, Pina Picierno, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

4

ECR

Richard Ashworth, Bernd Kölmel

EFDD

Jonathan Arnott

ENF

André Elissen

0

0

 

 

Kasutatud tähised

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave