Menetlus : 2017/2044(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0299/2017

Esitatud tekstid :

A8-0299/2017

Arutelud :

PV 24/10/2017 - 13
CRE 24/10/2017 - 13

Hääletused :

PV 25/10/2017 - 7.2
CRE 25/10/2017 - 7.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0408

RAPORT     
PDF 1131kWORD 165k
11.10.2017
PE 610.722v02-00 A8-0299/2017(1. osa)

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(11815/2017 – C8-0313/2017 – 2017/2044(BUD))

1. osa: Resolutsiooni ettepanek

Eelarvekomisjon

Raportöörid: Siegfried Mureşan (III jagu – Komisjon)

Richard Ashworth (muud jaod)

PR_BUD_1all

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONIARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONIARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(11815/2017 – C8-0313/2017 – 2017/2044(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (mitmeaastase finantsraamistiku määrus),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsiooni eelarve koostamise üldsuuniste kohta(5),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2018. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 29. juunil 2017. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti (COM(2017)0400),

–  võttes arvesse 4. septembril 2017. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2017. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta (11815/2017 – C8-0313/2017),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0299/2017),

III jagu

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et 2018. aasta eelarve lugemisel Euroopa Parlamendis on täielikult kajastatud Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonis (eelarve koostamise üldsuuniste kohta) ja 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis (volituse kohta kolmepoolseteks läbirääkimisteks) ülekaaluka häälteenamusega vastu võetud poliitilisi prioriteete; tuletab meelde, et jätkusuutlik majanduskasv, töökohad, eelkõige noorte tööhõive, julgeolek ja kliimamuutused on nende prioriteetide keskmes;

2.  rõhutab, et liidu ees seisab ikka veel palju probleeme, ja on veendunud, et liidu eelarvest tuleb eelarvedistsipliini hoides kasutusele võtta vajalikud rahalised vahendid, et viia poliitilised prioriteedid ellu ning võimaldada liidul leida konkreetsed lahendused ja reageerida tulemuslikult nendele probleemidele; rõhutab, et liidu kulutused peaksid põhinema Euroopa lisaväärtuse põhimõttel ja nende puhul tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet;

3.  kinnitab taas võetud kohustust rahastada liidu poliitikameetmeid, mis suurendavad kõikides liidu piirkondades tööhõivet ja majanduskasvu investeeringute kaudu, mida tehakse teadusuuringutesse, haridusse, taristusse, VKEdesse ja tööhõivesse, eelkõige noorte hulgas; ei mõista, kuidas saab liit saavutada nendes valdkondades edu, arvestades kärpeid, mida nõukogu on soovinud teha alamrubriigis 1a; on otsustanud selle asemel suurendada veelgi niisuguste teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide vahendeid, millel on väga kõrge täitmismäär ja mille taotluste edukusmäär on ületaotlemise tõttu eriti madal;

4.  jääb truuks oma Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) läbirääkimistel antud lubadustele, nimelt vähendada iga-aastase eelarvemenetluse käigus võimalikult palju mõju, mida EFSIga seotud kärped avaldavad programmile „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastule; teeb seetõttu ettepaneku need kärped tasaarveldada kõnealuse kahe programmi algse aastaprofiili taastamisega, et nendega suudetaks täielikult saavutada asjakohaste õigusaktide vastuvõtmise käigus kokku lepitud eesmärgid;

5.  väljendab oma poliitilist toetust Euroopa solidaarsuskorpuse loomisele ja tunneb heameelt komisjoni esitatud sellekohase seadusandliku ettepaneku üle; on siiski arvamusel, et enne kui tehakse otsus Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamise kohta ja võetakse vastu asjakohane määrus seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ei tuleks sel eesmärgil rahaliste vahendite eraldamist 2018. aasta eelarves ette näha; on seetõttu otsustanud, et asjakohased assigneeringud ja ümberpaigutamised, mille komisjon on 2018. aasta eelarve projekti lisanud, tuleks praegu tühistada, kuna 2018. aasta eelarve kohta tehtav otsus ei tohiks mingil viisil eelnevalt mõjutada seadusandlike läbirääkimiste tulemust; on jätkuvalt täielikult veendunud, et kui läbirääkimisi asjakohase määruse üle ei viida lõpule enne 2018. aasta eelarvemenetluse lõppu, tuleks otsus Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamise kohta lisada järgmise aasta eelarvesse viivitamatult paranduseelarve kaudu;

6.  on mures asjaolu pärast, et noorte töötus on ikka veel enneolematul tasemel, ja on veendunud, et selleks, et mitte seada ohtu kogu noorte eurooplaste põlvkonna tulevikku, tuleb võtta lisameetmeid; on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele rohkem raha, kui komisjon 2018. aastaks on ette näinud; rõhutab, et sellist assigneeringute suurendamist tuleks pidada niisuguse üldise eraldise täienduseks, mis kiideti noorte tööhõive algatuse puhul poliitiliselt heaks mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel, ja mitte lihtsalt sooviks kanda üldisest eraldisest 2018. aasta eelarvesse suurem summa;

7.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitikal on esmatähtis roll majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamisel liidus ning seeläbi arengu ja majanduskasvu tagamisel; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika programmidelt oodatakse 2018. aastal mahajäämuse likvideerimist ja optimaalses tempos edasiliikumist; ning rõhutab Euroopa Parlamendi võetud kohustust tagada kõnealustele, üht liidu põhipoliitikat esindavatele programmidele piisavad assigneeringud; on siiski mures selle pärast, et riikide tasandil esineb rakenduskavade rakendamisel lubamatuid viivitusi; kutsub liikmesriike üles tagama korraldus-, auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramise lõpuleviimise ning rakendamise kiirendamise; kutsub lisaks komisjoni üles jätkama seotud menetluste lihtsustamist;

8.  on veendunud, et kuigi rände- ja pagulaskriisi haripunkt tundub praegu olevat möödas, peab liit olema valmis reageerima mis tahes tulevastele ootamatustele selles valdkonnas ja kasutama rände puhul ennetavamat lähenemisviisi; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon jälgiks pidevalt rubriigi 3 eraldiste piisavust ja kasutaks täielikult ära kõik kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku alusel olemas olevad vahendid, et reageerida õigeaegselt mis tahes ootamatustele, milleks võib olla vaja lisarahastamist; tuletab meelde, et kuigi liit on suutnud kehtestada teatavad mehhanismid, mis aitavad olukorraga toime tulla, on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel saabunud 2017. aastal praeguse seisuga meritsi Euroopasse siiski rohkem kui sada tuhat pagulast ja rändajat; on seetõttu otsustanud piiratult tugevdada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi, samuti varjupaiga valdkonna eest vastutavaid ameteid, nt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), kellele tuleb eraldada piisavad rahalised ja inimressursid; märgib taas, et rubriigi 3 ülemmäär on rände- ja pagulaskriisi sisemõõtme ja muude prioriteetsete programmide, nt kultuuri- ja kodakondsuse programmide asjakohase rahastamise tagamiseks täiesti ebapiisav;

9.  rõhutab, et rubriiki 3 on viimastel aastatel ulatuslikult kasutatud selleks, et tegeleda rände- ja pagulaskriisiga, ning et selliseid meetmeid tuleks jätkata nii kaua kui vajalik; märgib siiski, et seni eraldatud vahendid ei ole piisavad; on sel põhjusel otsustanud tugevdada justiits- ja siseküsimuste valdkonna ameteid, mis suurenenud töökoormuse ja lisaülesannete tõttu on viimastel aastatel kannatanud töötajate ja rahastamise vähesuse tõttu;

10.   rõhutab, et hiljuti kogu liidus esinenud julgeolekuprobleemide valguses tuleks rubriigist 3 vahendite eraldamisel pöörata tähelepanu ka meetmetele, mille tagajärjel suureneb liidu kodanike julgeolek;

11.  kordab, et rände- ja pagulaskriisi ning liidu kodanike julgeolekumuresid saaks olulisel määral lahendada rände algpõhjustega tegelemisega ning piisavate rahaliste vahendite eraldamisega välisvahenditele, mille eesmärk on tegeleda selliste probleemidega nagu vaesus, töö, hariduse ja majanduslike võimaluste puudus, ebastabiilsus, konfliktid ja kliimamuutused, mis kuuluvad rändevooge suurendavate algpõhjuste hulka; on arvamusel, et liit peaks optimaalselt kasutama rubriigi 4 rahalisi vahendeid, mis on osutunud kõigi välisprobleemide võrdseks lahendamiseks ebapiisavaks, arvestades, et vahendid on selgelt ebapiisavad ja neid tuleks suurendada orgaanilisemalt;

12.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei teavitatud tema seisukoha ettevalmistamise ajal piisavalt sellest, millist mõju avaldab eelarvele võimalik poliitiline otsus pikendada Türgi pagulasrahastu mandaati; kordab oma pikaajalist seisukohta, et uusi algatusi ei rahastata olemasolevate ELi välisprojektide arvelt; palub komisjonil seetõttu Türgi pagulasrahastu mandaadi pikendamise korral teha ettepanek, mille kohaselt rahastatakse seda uutest allikatest, ning kaasata selle rakendamisse rohkem kohalikke valitsusväliseid organisatsioone; märgib, et rubriigi 4 ülemmäär jääb kaugele sellest, mis oleks piisav jätkusuutlikuks ja tulemuslikuks reageerimiseks praegustele välisprobleemidele, sealhulgas rände ja pagulastega seotud probleemidele;

13.  tuletab meelde, et liidu eelarve peab toetama Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja liidu enda pikaajaliste kliimaeesmärkide täitmist, saavutades eesmärgi, mille kohaselt peab 20 % mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kulutustest olema seotud kliimameetmetega; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei esitanud konkreetseid ja realistlikke ettepanekuid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks; teeb seetõttu ettepaneku kliimameetmete assigneeringuid eelarveprojektis ette nähtuga võrreldes suurendada; märgib siiski, et niisugune assigneeringute suurendamine ei ole piisav, ning kutsub komisjoni üles esitama edaspidistes eelarveprojektides kõik ettepanekud, mis on vajalikud kõnealuste eesmärkide saavutamiseks; märgib sellega seoses, et 8,2 % kõikidest eelarveprojektis kavandatud kulukohustuste assigneeringutest on seotud bioloogilise mitmekesisuse kaitsega; rõhutab, et assigneeringute suurendamine aastas 0,1 % on vastuolus liikide ja elupaikade murettekitava ja kiireneva vähenemisega;

14.  kiidab heaks asjaolu, et tulemustele keskenduva eelarve alane uus käsitus on esimest korda integreeritud komisjonisisesesse eelarve koostamisse, et vaadata kulud läbi seni saadud kogemuste põhjal ja teha kindlaks võimalikud kohandused;

15.  tühistab nõukogu poolt eelarveprojektis kavandatud kärped; ei mõista kavandatud kärbete põhjendusi, näiteks mis puudutab programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastut – kaht programmi, mida ümberpaigutamised EFSIsse ja välispoliitikasse on juba mõjutanud; on igal juhul vastu nõukogu väljendatud kavatsusele teha kärpeid eelarveridadel, mille täitmismäär või kasutussuutlikkus on madal, kuna andmed eelarve tegeliku täitmise kohta seda ei kinnita ja seejuures ei arvestata teatavate programmide eelarve täitmise varieeruvust; 


16.  on teinud järelduse, et kõikide pakiliste vajaduste piisavaks rahuldamiseks ning mitmeaastase finantsraamistiku väga väikeseid 2018. aasta varusid arvesse võttes tuleb kasutusele võtta kõik mitmeaastase finantsraamistiku määruses paindlikkuse seisukohast kasutada olevad vahendid; eeldab, et nõukogu toetab seda lähenemisviisi ja lepitusmenetluse käigus saavutatakse hõlpsasti kokkulepe, mis võimaldab liidul olukorraga toime tulla ja eesseisvatele probleemidele tulemuslikult reageerida; rõhutab, et igal eelarveaastal esinevad kõrvalekalded kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku esialgsest programmitööst toetavad 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade tõstmist;

17.  määrab 2018. aasta kulukohustuste assigneeringute kogusummaks 162 597 930 901 eurot ja maksete assigneeringute kogusummaks 146 712 004 932 eurot; 


Alamrubriik 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

18.  on vastu nõukogu poolt alamrubriigis 1a tehtud põhjendamatutele 750 miljoni euro suurustele kärbetele, mis ainuüksi moodustavad peaaegu kaks kolmandikku kõikidest kärbetest, mille nõukogu on teinud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kulukohustuste assigneeringutes; märgib, et sellised kärped on vastuolus nõukogu enda poolt välja kuulutatud poliitiliste prioriteetidega;

19.  jääb kindlaks sellele, et liidus jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise saavutamiseks on keskse tähtsusega edendada investeeringute tegemist teadus- ja uuendustegevusse, haridusse, taristusse ning mikro-, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse; hoiatab, et sellised nõukogu kavandatud kärped seaksid ohtu tõelise Euroopa lisaväärtusega ning töökohtade loomisele ja majanduskasvu suurendamisele otsest mõju avaldavad programmid, nt programm „Horisont 2020“ või Euroopa ühendamise rahastu; märgib eelkõige, et ülioluline on tagada piisav rahastamine programmile „Horisont 2020“, et võimaldada teadusuuringute ja innovatsiooni arengut, juhtpositsiooni saavutamist digiteerimise valdkonnas ning VKEde toetamist Euroopas; tuletab meelde, et see programm on andnud suurt Euroopa lisaväärtust, kuna 83 % programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud projektidest ei oleks suudetud ilma liidu tasandi toetuseta ellu viia; kordab, et Euroopa ühendamise rahastu on üleeuroopalise transpordivõrgu väljakujundamise ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna saavutamise seisukohast oluline rahastamisvahend; on seetõttu otsustanud tühistada kõik nõukogu tehtud kärped ja taastada lisaks programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algsed assigneeringud, mida kärbiti EFSI tagatisfondi rahastamiseks;

20.  rõhutab ka vajadust tugevdada programmi „Erasmus+“ hariduse ja koolituse ning noorte tegevussuundi strateegilise investeeringuna Euroopa noortesse;

21.  rõhutab, et piisav rahaline toetus ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja VKEdele peaks olema liidu peamine prioriteet, kuna nemad on kogu Euroopas peamised töökohtade loojad; toonitab, et rahastamisele hea juurdepääsu tagamine on esmatähtis selleks, et hoida VKEde konkurentsivõimet ja aidata neil lahendada probleeme, mis on seotud pääsuga nii siseturule kui ka ülemaailmsele turule;

22.  on seetõttu otsustanud suurendada eelarveprojektist ning EFSI-eelsetest ja Euroopa solidaarsuskorpuse eelsetest assigneeringutest suuremas ulatuses nende programmide rahastamist, mis on majanduskasvu ja töökohtade edendamise seisukohast esmatähtsad ja peegeldavad laialdaselt liidu kokkulepitud prioriteete, nimelt programmide „Erasmus+“, „Horisont 2020“ (Marie Curie, Euroopa Teadusnõukogu, VKEde rahastamisvahend), COSME ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi („Progress“ ja EURES) rahastamist; kutsub komisjoni üles eraldama WIFI4EUga seotud eelarveridadele piisavalt vahendeid ja pidama kinni võetud kohustusest, mis on seotud investeeringute tegemisega ajavahemikus 2017–2020;

23.  tunneb heameelt iga-aastaste eriürituste eelarverea lisamise üle Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvesse, mis võimaldab arendada kodanike seas Euroopasse kuulumise tunnet; märgib, et iga-aastase eriürituse ulatus peaks selgelt pakkuma lisaväärtust Euroopa kodanikele kõikides liikmesriikides;

24.  rõhutab, kui oluline on edendada kaitseuuringutealast koostööd Euroopas, et tegeleda oluliste võimekuspuudujääkidega ajal, mil rahvusvahelised muutused ja ebakindlus nõuavad üha enam, et Euroopa suurendaks oma kaitsealaseid jõupingutusi; on veendunud, et liidu tasandil tehtavad täiendavad kaitseuuringute valdkonna kulutused tuleks kompenseerida kokkuhoiuga riiklikul tasandil; toetab kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavale meetmele ette nähtud assigneeringute suurendamist; nõuab kaitseuuringute programmi, millele nähtaks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette eraldi eelarve, kuid kordab oma pikaajalist seisukohta, mille kohaselt rahastatakse uusi algatusi uutest assigneeringutest, mitte liidu olemasolevate projektide arvelt; rõhutab lisaks vajadust suurendada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatiivsust;

25.  on arvamusel, et 2018. aasta eelarve raames tuleks eraldada rohkem vahendeid põhjaliku ja erapooletu hinnangu andmiseks ohule, mida kujutavad endast kolmandad riigid, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on direktiivi (EL) 2015/849(8) artiklis 9 toodud kriteeriumide järgi strateegilised puudused, ning suure riskiga jurisdiktsioonide loetelu koostamiseks;

26.  suurendab selle tulemusena alamrubriigi 1a kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 143,9 miljoni euro võrra (välja arvatud EFSI-eelsete ja Euroopa solidaarsuskorpuse eelsete summade taastamised, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed), mida rahastatakse olemasolevast varust ja kulukohustuste koguvaru kasutuselevõtmisega;

Alamrubriik 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“

27.  mõistab hukka nõukogu kavandatud 240 miljoni euro suuruse maksete assigneeringute kärpe alamrubriigis 1b, sealhulgas toetuste ridadel, ja tühistab need kärped, kuni komisjon esitab ajakohastatud prognoosid;

28.  märgib suureneva murega, et vastuvõetamatud viivitused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel on kahjustanud nende tulemuslikkust ja survestanud korraldusasutusi ja toetusesaajaid; rõhutab veel kord ohtu, et praeguste viivituste tagajärjeks võib olla maksmata arvete kuhjumine praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja teisel poolel ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja alguses; kordab jõuliselt oma üleskutset liikmesriikidele küsida komisjonilt nõu ja abi korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste määramisel esinevate viivituste kõrvaldamiseks; on ka mures liikmesriikide eelarvestuse vähendamissuundumuse ja täpsuse puudumise pärast;

29.  tuletab meelde, et noorte töötuse määrad on liidus jätkuvalt vastuvõetamatult kõrged; rõhutab, et selle probleemi lahendamiseks on oluline tagada noortegarantii nõuetekohane rahastamine noorte tööhõive algatuse ja ESFi kaudu; tunneb heameelt kokkuleppe üle, mis käsitleb vajadust eraldada noorte tööhõive algatusele uusi rahalisi vahendeid, ning vastavate assigneeringute lisamise üle 2018. aasta eelarveprojekti; on siiski arvamusel, et noorte tööhõive algatusele tuleks noorte töötusest tingitud probleeme ja ohte arvestades tagada suuremad assigneeringud, ning on seetõttu otsustanud eraldada noorte tööhõive algatusele 2018. aastal kulukohustustena 600 miljonit eurot; on lisaks seiskohal, et noortele suunatud kutsealase koolituse meetmed ja eelkõige praktikameetmed peaksid olema ühtekuuluvuspoliitika raames rahastamiskõlblikud;

30.  tunneb heameelt uue 142,8 miljoni euro suuruse rahastamispaketi üle, mis loodi selleks, et hõlbustada struktuurireformi tugiprogrammi rakendamist ajavahemikul 2017–2020;

Rubriik 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“

31.  märgib, et komisjoni ettepanek suurendada assigneeringuid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vajaduste rahastamiseks on tingitud suuresti sellest, et kasutada oleva sihtotstarbelise tulu summa on 2018. aastal eeldatavasti palju väiksem; võtab teadmiseks nõukogu 275 miljoni euro suuruse kärpe, kuid leiab, et EAGFi assigneeringute usaldusväärse muutmise aluseks peaks jääma komisjoni kirjalik muutmisettepanek, ning taastab sellele vastavalt eelarveprojekti tasemed, kuni see kirjalik muutmisettepanek lepitusmenetluses läbi vaadatakse;

32.  rõhutab, et ladustamisprogrammid on kriisiaegadel osutunud tulemuslikuks vahendiks ning et planeerimisprotsessis ette nähtud rahaliste vahendite vähendamine oleks kahjulik;

33.  rõhutab, et noorte töötust saab osaliselt lahendada noorte piisava toetamisega maapiirkondades; teeb seetõttu ettepaneku lisada praegu eelarveprojektis ette nähtud noorte põllumajandustootjate maksete assigneeringute tasemele 50 miljonit eurot; rõhutab vajadust kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning muid liidu rahastamiskavasid selleks, et hõlbustada noorte juurdepääsu kalandussektori töökohtadele;

34.  on otsustanud teha vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele ja oma rahvusvahelistele kliimamuutuste vastu võitlemise alastele kohustustele ettepaneku suurendada kliimaga seotud meetmete assigneeringuid eelarveprojekti tasemega võrreldes 21,2 miljoni euro võrra; kordab, et nii Euroopa Kontrollikoda kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) on kinnitanud, et liidu eelarve ei ole kooskõlas tema kliimaeesmärkidega;

35.   suurendab seetõttu kulukohustuste assigneeringuid 78,1 miljoni euro võrra, nii et pärast katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete mahaarvamist jääb rubriigi 2 kulukohustuste ülemmäära alla 619,7 miljoni euro suurune varu;

Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“

36.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi arvates peab rände- ja julgeolekuküsimustega tegelemine jääma liidu esmaseks prioriteediks, ning kordab oma veendumust, et rubriigi 3 ülemmäär on osutunud nende probleemide sisemõõtme piisaval rahastamisel äärmiselt ebapiisavaks;

37.  märgib, et kuigi liitu saabuvate rändajate arv Vahemere kesk- ja idaosa rändeteedel on 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul vähenenud, on Vahemere lääneosa rändeteed endiselt surve all; märgib, et 2017. aasta esimesel üheksal kuul sisenes meritsi Euroopasse rohkem kui sada tuhat rändajat ja pagulast, kellest rohkem kui 75 % saabus Itaaliasse ning ülejäänud jagunesid Kreeka, Küprose ja Hispaania vahel; on arvamusel, et rahastamist tuleb suurendada liidu rändealaste vajaduste täielikuks katmiseks, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu, et toetada liikmesriike integratsioonimeetmete ja -tavade parandamisel rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, eelkõige saatjata alaealiste puhul ning vajaduse korral, järgides täielikult tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, tagasisaatmisoperatsioonide elluviimisel isikute puhul, kellel puudub õigus kaitsele; nõuab sellega seoses ühtlasi kindlalt, et EASO-le eraldataks piisavad rahalised ja inimressursid, et amet saaks täita talle määratud ülesandeid;

38.  toetab otsingu- ja päästetegevuse fondi jaoks eraldi eelarverea loomist, et toetada liikmesriike oma kaubandusliku meresõidu õigusest tulenevate kohustuste täitmisel; palub komisjonil esitada ELi otsingu- ja päästetegevuse fondi loomiseks seadusandliku ettepaneku;

39.  on veendunud, et liidu kodanike julgeolekumurede tulemuslikuks lahendamiseks tuleb Sisejulgeolekufondi eelarves ette näha lisavahendid, et liikmesriigid oleksid võitluses terrorismi, piiriülese kuritegevuse, radikaliseerumise ja küberkuritegevuse vastu paremini varustatud; rõhutab eelkõige, et piisavad vahendid tuleb ette näha julgeolekustruktuuride tugevdamiseks ning õiguskaitseasutuste ja riiklike ametivõimude vahelise teabevahetuse suurendamiseks, sealhulgas infosüsteemide koostalitlusvõime parandamise kaudu, kuid samal ajal tuleb tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste austamine;

40.  rõhutab ELi ametite üliolulist rolli justiits- ja siseküsimuste valdkonnas liidu kodanike pakiliste mureküsimuste lahendamisel; on seetõttu otsustanud suurendada Europoli eelarve assigneeringuid ja töötajate arvu, mis hõlmab ka 7 ametikoha loomist uuele Europoli kadunud laste otsimise tegevusüksusele, ning tugevdada Euroopa Õigusalase Koostöö Üksust (Eurojust), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL); kordab, et need ametid aitavad tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd selles valdkonnas;

41.   palub komisjonil anda käimasolevatel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel saavutatud tegeliku edu valguses ajakohastatud teavet selle kohta, milline on veel menetluses olevate Euroopa rände tegevuskavasse kuuluvate (eelkõige Dublini süsteemi reformi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi ning EASOt käsitlevate) seadusandlike ettepanekute rahaline mõju 2018. aastal, et seda saaks lepitusetapis arvesse võtta;

42.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on meelevaldselt ja rohkem kui 30 miljoni euro ulatuses kärpinud paljude kultuuri, kodakondsuse, õiguse, rahvatervise, tarbijaõiguste ja kodanikukaitse valdkonna programmide kulukohustuste assigneeringuid ning teinud seda hoolimata nende programmide suurepärastest täitmismääradest ja juba niigi ebapiisavast rahastamise tasemest, mille tõttu jäävad paljud kvaliteetsed projektid rahastamata; taastab kõikide eelarveridade eelarveprojektis ette nähtud taseme ja teeb ettepaneku suurendada asjakohaste ridade summasid;

43.  kordab oma veendumust, et on aeg suurendada niisuguste liidu tähtsate kultuuri ja kodakondsuse valdkonna programmide, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ ja „Kodanike Euroopa“ rahastamist, millel on keskne roll kultuuri- ja loomemajanduse ning kodanikuaktiivsuse toetamisel, pidades eelkõige silmas 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi; kordab, et kõik institutsioonid peavad pidama kinni saavutatud poliitilisest kokkuleppest, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandiaasta rahastamist 2018. aastal, tagades sellele piisavad assigneeringud programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ kaudu, sest Euroopa kultuuripärandiaastale ei ole eraldi eelarverida ette nähtud; kutsub komisjoni üles vaatama läbi multimeediameetmete eelarvereale kantud algatused, et tagada liidu asjade kvaliteetse ja sõltumatu kajastamise tulemuslik toetamine eelarvest;

44.  on selle poolt, et muuta õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmis sisalduv „Daphne“ eesmärk läbipaistvamaks ja nähtavamaks, sest see on peamine liidu vahend, millega võidelda igasuguse laste, noorte, naiste, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ning muude riskirühmade vastase vägivalla vastu; toetab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis Euroopa soolise vägivalla seire keskuse loomist;

45.  suurendab rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojekti summaga võrreldes 108,8 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed) ja teeb ettepaneku võtta ka nimetatud summa katmiseks kasutusele paindlikkusinstrument;

Rubriik 4 „Globaalne Euroopa“

46.  rõhutab veel kord, et liidu välistegevuse jaoks on raha vaja üha rohkem ja palju rohkem kui rubriigi 4 praegune suurus võimaldab; on seisukohal, et kasutamaks liidu eelarvet rändeprobleemi lahendamiseks, tuleb ka järgmistel aastatel tegutseda paindlikult; rõhutab, et seda, kui assigneeringuid ühel aastal (nagu 2017) erakorraliselt suurendatakse, ei saa pidada piisavaks, sest liidul tuleb lahendada keerulised probleemid ja liidu välistegevust tuleb praeguses globaliseeruvas maailmas kindlasti suurendada;

47.  on seisukohal, et esmatähtsad peaksid olema liidu lähinaabrid ja meetmed, millega võideldakse nende riikide peamiste probleemidega, milleks lõunanaabruse riikides on rände- ja pagulaskriis ja sellega seotud humanitaarprobleemid ning idanaabruse riikides Venemaa agressioon; usub, et kui ELi naaberriikides valitseb stabiilsus ja jõukus, on see kasulik nii asjaomastele piirkondadele kui ka kogu liidule; kordab, et nõuab suurenevate vajaduste tõttu Lähis-Ida rahuprotsessile, Palestiina omavalitsusele ja Palestiina pagulaste abiorganisatsioonile suuremat toetust, et oleks võimalik täita liidu eesmärki, st soodustada piirkonna arengut ja stabiilsust ning toetada palestiinlaste vastupidavust; kordab, et soodustamaks poliitilisi ja majanduslikke reforme, on kõige tähtsam toetada riike, kes rakendavad liiduga sõlmitud assotsieerimislepinguid, kuid toonitab, et sellist toetust tuleks anda ainult siis, kui need riigid täidavad toetuskõlblikkuse kriteeriume, eriti mis puudutab õigusriigi põhimõtet ja selle järgimist tagavaid demokraatlikke institutsioone; on seetõttu otsustanud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) ja makromajandusliku finantsabi ressursse suurendada;

48.  rõhutab, et vaesuse kaotamisel ja enim puudust kannatavate piirkondade arengu tagamisel, mis on kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, on Euroopal üleilmsel tasandil väga tähtis osa; eraldab seetõttu arengukoostöö rahastamisvahendile ja humanitaarabiks lisaraha; tuletab meelde, et kuna suur osa Vahemerd ületavatest rändajatest tuleb Sahara-tagusest Aafrikast, on rände algpõhjuste kõrvaldamiseks kõige olulisem, et liit seda piirkonda toetaks;

49.  on vastu sellele, et rahalisi toetusi, mida välistegevuse rahastamisvahenditest (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) makstakse programmile „Erasmus+“, järsult vähendada, sest noortevahetuse programmid on ühed kõige tulemuslikumad pikaajalised investeeringud, mida tehakse kultuuridiplomaatiasse ja vastastikusesse mõistmisse, ning on seetõttu otsustanud neid toetusi suurendada;

50.  kuna demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste halvenev olukord tekitab muret, on otsustanud toetust, mis on ette nähtud Türgi poliitiliste reformide jaoks, vähendada; on otsustanud, et osa ülejäänud assigneeringutest paigutatakse reservi, kust need vabastatakse, kui Türgi teeb sellistes valdkondades nagu õigusriigi põhimõtte järgimine, demokraatia, inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse austamine mõõdetavaid edusamme, ja vabastatud raha eraldatakse hoopis kodanikuühiskonna liikmetele, kes viivad neid eesmärke toetavaid meetmeid ellu;

51.  on seisukohal, et võitlemaks väärinfo levitamise kampaaniate vastu tõhusalt ning tagamaks, et liidu kuvand väljaspool liitu oleks objektiivne, on vaja lisaraha; nõuab seetõttu, et väärinfo levitamise kampaaniate ja küberrünnakute tõrjumiseks eraldataks rohkem raha; on seetõttu otsustanud ressursse, mida kasutatakse naaberriikides ja Lääne-Balkani riikides võetavate strateegilise kommunikatsiooni meetmete jaoks, suurendada; tuletab meelde, et tingimata tuleb raha kasutada selleks, et muuta liidu välistegevus nähtavamaks, sest nii on võimalik vastavalt üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale suurendada sellele valdkonnale eraldatavate rahaliste vahendite mõju ja tõhustada ELi avalikku diplomaatiat;

52.  on seisukohal, et Küprose türgi kogukonnaga seotud eelarverea assigneeringuid tuleb suurendada, et anda otsustav panus sellesse, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon saaks tööd jätkata ja tõhustada, ning toetada kaht kogukonda ühendavat kultuuripärandi tehnilist komisjoni, millega edendatakse kahe kogukonna vahel usaldust ja leppimist;

53. rõhutab, et komisjoni tava kasutada paralleelseid eelarvemehhanisme, nagu usaldusfondid ja muud sarnased instrumendid, ei ole alati tulemusi andnud; on mures selle pärast, et kui rahastamisvahendid luuakse väljaspool liidu eelarvet, võidakse kahjustada eelarve ühtsust ja vältida eelarvemenetlust ning see võib vähendada eelarve täitmise läbipaistvust ja takistada Euroopa Parlamenti kasutamast õigust kulusid tulemuslikult kontrollida; on seetõttu seisukohal, et viimastel aastatel loodud välisrahastamisvahendid tuleb kanda liidu eelarvesse ning Euroopa Parlamendil peab olema nende vahendite rakendamise üle täielik kontroll; märgib, et 2017. aasta septembri lõpu seisuga oli 2017. aasta eelarves ELi usaldusfondide jaoks kulukohustustega seotud 795,4 miljonit eurot; palub, et komisjon annaks mõlemale eelarvepädevale institutsioonile teada, millise summa ta kavatseb usaldusfondide jaoks kulukohustustega siduda 2018. aastal; kordab oma muret selle pärast, et summad, mida liikmesriigid on lubanud usaldusfondidesse kanda, kipuvad tegelikkuseks jääma väiksemaks; võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 11/2017 Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfondi kohta; on mures puuduste pärast, mille kontrollikoda kindlaks tegi, näiteks ei ole hinnatud üldisi vajadusi ja mehhanismid, mida kasutatakse teiste rahastajatega koostöö tegemiseks, ei toimi; väljendab kavatsust hinnata, milline lisaväärtus on ELi usaldusfondidel liidu välispoliitika vahendina;

54. tuletab meelde, et vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklile 24 kantakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euratomi kulud ja tulud; palub komisjonil säilitada eelarve ühtsus ning käsitleda seda uute algatuste esildamisel juhtpõhimõttena;

55.  rõhutab, kui vajalikud on valimisvaatlusmissioonid, et tugevdada demokraatlikke institutsioone ja suurendada üldsuse usaldust valimiste vastu, mis omakorda aitab kindlustada rahu ja stabiilsust; rõhutab, et sellele eesmärgile tuleb tagada piisavad rahalised vahendid;

56.  juhib tähelepanu sellele, et arengukoostöö rahastamisvahendist ei tohi raha ümber paigutada selleks, et rahastada stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames loodud uut algatust, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks; peab kahetsusväärseks, et eelarveprojektis on ette nähtud paigutada arengukoostöö rahastamisvahendist sellele algatusele ümber 7,5 miljonit eurot, ja rõhutab, et selle puudujäägi täitmiseks tuleb tingimata leida muud lahendused;

57.  kordab, et ELi eriesindajate eelarverida tuleb eelarve summat mõjutamata paigutada ÜVJP eelarvest ümber Euroopa välisteenistuse halduseelarvesse, et liidu diplomaatilist tegevust veel rohkem konsolideerida;

58.  on seetõttu otsustanud peaaegu kõik nõukogu kärped tühistada ja suurendada rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 299,7 miljoni euro võrra (v.a katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, ELi eriesindajate eelarverea ümberpaigutamine ja heakskiidetud kärped);

Rubriik 5 „Haldus“ ning muude rubriikide haldus- ja teadustegevuse toetuskulud

59.  on seisukohal, et nõukogu tehtud kärbetes ei ole arvestatud tegelike vajadustega ja seetõttu mõjuvad need juba niigi järsult kärbitud halduskuludele halvasti; taastab seetõttu kõik komisjoni halduskulud, sh rubriikide 1–4 haldus- ja teadustegevuse toetuskulud, eelarveprojektis esitatud summas;

60.  kooskõlas järeldustega ühisarvamuses, mille Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigustalitused esitasid 12. septembril 2016 OLAFi ja selle järelevalvekomitee vahelise suhte kolme aspekti kohta, on otsustanud, et 10 % Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) assigneeringutest tuleb paigutada reservi, mis vabastatakse, kui OLAF annab järelevalvekomiteele juurdepääsu OLAFi juurdlustoimikutele, ning OLAFi eelarvet tuleb suurenenud ülesandeid arvestades veidi suurendada;

61.  märgib, et 2017. aasta alguses uuris OLAF Ühendkuningriigis tõsist juhtumit, mis puudutas tollipettust, mis seisnes imporditud toodete väärtuse näitamises tegelikust väiksemana ja mille tõttu jäi 2013.–2016. aastal liidu eelarvesse laekumata peaaegu 2 miljardi euro suurune tulu; on mures, et pettust ei ole praeguseks lõpetatud ja liidu eelarvesse jääb tulu endiselt laekumata; palub komisjonil võtta Brexiti-teemalistel läbirääkimistel arvesse, et Ühendkuningriigi administratsioon on tema vastavatele soovitustele reageerinud aeglaselt; palub liikmesriikidel, kes olid tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku vastu, oma seisukohta uuesti kaaluda, et nimetatud probleem oleks võimalik kiiresti lahendada; 


Detsentraliseeritud ametid

62.  kiidab komisjoni eelarvestuse ametite eelarvevajaduste kohta üldjoontes heaks; on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad lisakärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita neile antud ülesandeid; on seisukohal, et uusi ametikohti, mille ta oma seisukohas vastu võttis, on vaja uutest poliitikasuundumustest ja uutest õigusaktidest tingitud lisaülesannete täitmiseks; kordab, et kavatseb ametite korrektseks toimimiseks vahendid säilitada või neid vajaduse korral suurendada;

63.  arvestades rände- ja julgeolekuprobleeme, millega liidul tuleb endiselt tegeleda, ja kuna Euroopas välja töötatud lahendusi peab koordineerima, on otsustanud, et Euroopa Politseiameti (Europol), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (Eurojust), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) assigneeringuid suurendatakse;

64.  tuletab meelde, et liit peab suurimat tähelepanu pöörama konkurentsivõimele, mis aitab luua majanduskasvu ja töökohti; tuletab meelde, et liidu jaoks on strateegiliselt tähtis, et Galileo ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi projektid, mille eest vastutab osaliselt Euroopa GNSSi Agentuur (GSA), arendataks täielikult välja ja võetaks kasutusse; tuletab meelde, et GSA-l on puudus küberjulgeoleku ja avalike reguleeritud teenuste ressurssidest, ning on seetõttu otsustanud GSA assigneeringuid suurendada;

65.  on seisukohal, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) vajab lisaassigneeringuid ja -personali, et täita laiendatud ülesandeid, mis on seotud elektri- ja gaasivõrgueeskirjade ja -suuniste rakendamisega ning selle järelevalvega;

66.  tuletab eelkõige meelde, et Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aitab liidul teha teadlikke otsuseid, kuidas parandada keskkonda, võtta majanduspoliitikas arvesse keskkonnaaspekte ning muutuda säästvamaks, ning et komisjon on teinud liidu 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raames ettepaneku anda EEA-le uus ülesanne – energialiidu juhtimine –, ilma et seetõttu lisataks ametikohtade loetellu uusi ametikohti;

67.  rõhutab, et kuigi praegu tunduvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarvevahendid ja töötajate arv piisavad, tuleb hoolikalt jälgida, kui palju tegevusvahendeid ja töötajaid amet edaspidi vajab;

68. peab kiiduväärseks, et 2018. aasta eelarvesse on kantud Euroopa järelevalveasutuste tegevuse toetuseks piisavad vahendid; rõhutab, et Euroopa järelevalveasutustel on väga tähtis osa selles, et soodustada liidu õiguse järjepidevat kohaldamist ja riigi ametiasutuste vahel paremat koordineerimist ning tagada finantsstabiilsus, paremini integreeritud finantsturud ja tarbijakaitse ning järelevalve ühtlustamine; rõhutab, et oma eelarve arukaks kasutamiseks peavad Euroopa järelevalveasutused piirduma nende volituste ja ülesannetega, mille on neile andnud Euroopa Liidu seadusandja;

69.  kordab, et vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatule on 2018 viimane aasta, mil viiakse ellu personali 5 % vähendamist ja ametite ametikohtade suhtes kohaldatakse ümberpaigutamisreservi; kordab, et on selle vastu, et kohaldada ka pärast 2018. aastat ametite vahendite suhtes üldist käsitlust; kinnitab, et on nõus sellega, kui ametid teevad tihedamat halduskoostööd või vajadusel korral ühinevad ja kui teatavate funktsioonide täitmine toimub kas koos komisjoni või mõne teise ametiga ning tulemuslikkus seetõttu suureneb; peab seetõttu kiiduväärseks ideed koordineerida ametite tegevust veel rohkem, luues selleks ELi ametite võrgustiku alalise sekretariaadi (nüüdse nimetusega „ühine tugikeskus“), ja toetab ettepanekut lisada Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ametikohtade loetellu veel üks koht, mille kulud kaetakse ühiselt liidu ametite olemasolevatest eelarvetest ja mis antakse ajutiselt tugikeskusele;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

70.  olles esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid käimasolevate projektide ja meetmete edukusmäära seisukohast põhjalikult analüüsinud, jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta, on otsustanud võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi, sest muu hulgas on kasutada vaid piiratud varud ning katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks on olemas ülemmäärad;

71.  tõstab seetõttu esile selleks tehtud Euroopa Parlamendi pingutused ja palub komisjonil näidata eelarvemenetluse lõpus üles head tahet hakata vastuvõetud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ellu viima sõltumata hinnangust, mille ta on teostatavuse kohta andnud, ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele;

Erivahendid

72.  tuletab meelde, et erivahendid on väga kasulikud, sest need annavad paindlikkuse kasutada assigneeringuid ka väljaspool kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku erakordselt madalaid ülemmäärasid, ja tunneb heameelt selle üle, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise tulemusel on olukord paranenud; nõuab, et paindlikkusinstrumenti, kulukohustuste koguvaru ja ettenägemata kulude varu kasutataks suurtes summades selleks, et rahastada mitmesuguste uute probleemide lahendamist ja lisaülesandeid, milleks tuleb eelarvest raha leida;

73.  tuletab ühtlasi meelde Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), hädaabireservi ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) tähtsust; toetab komisjoni kavatsust luua võimalus ELSF kiiremini kasutusele võtta, paigutades peale summade, mis on eelarvesse juba kantud ettemaksete jaoks, enamiku ELSFi aastasest summast liidu eelarves reservi; peab kahetsusväärseks kärpeid, mida nõukogu selles vallas tegi, ja taastab osaliselt eelarveprojekti summad, v.a summa, mis toodi paranduseelarvega 4/2017 varasemaks, st 2017. aastasse, ja ELSFi kasutuselevõtmine Itaalia aitamiseks; nõuab, et ELSFi kohaldusalasse lisatakse võimalus anda abi ka terrorirünnakute ohvritele ja nende peredele;

Maksed

74.  on mures selle pärast, et makseid on kogu liidu eelarves kasutatud praeguseks ettenähtust vähem ja seda mitte ainult alamrubriigis 1b, vaid ka rubriikides 3 ja 4, kuigi lahendada tuleb väga palju uusi probleeme ja loodud on paindlikud rahastamismehhanismid; tuletab meelde, et kahel viimasel aastal vähendati liidu eelarves makseid väga suures summas ja peale selle tekkis eelarves suur ülejääk; väljendab seetõttu muret, et eelarveprojektis on maksete ülemmäära alla jäetud ikkagi enneolematult suur, 10 miljardi euro suurune varu, mis näitab, et maksete kasutamine on väike, mis võib kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja lõpus tekitada väga suure maksete vajaduse;

75.   rõhutab, et maksed tuleb kõigil nõukogu poolt kärbitud eelarveridadel taastada eelarveprojektis esitatud summas, ja suurendab maksete assigneeringuid sihipäraselt peamiselt neil eelarveridadel, mille kulukohustuste assigneeringuid on muudetud;

Muud jaod

76.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu on liidu institutsioonide suhtes kohaldatavat ühtset vähendusmäära jälle tõstnud; on veendunud, et sellel on eriti moonutav mõju institutsioonide eelarvetele, mille puhul varem on kohaldatud täpselt kindlaksmääratud vähendusmäära; on seisukohal, et sellise tegutsemisviisi puhul ei ole tegemist sihipärase vähendamise ega usaldusväärse finantsjuhtimisega; taastab seetõttu samasuguse vähendusmäära, nagu see oli eelarveprojektis;

I jagu – Euroopa Parlament

77.  jätab Euroopa Parlamendi 2018. aasta eelarve (mis võeti vastu ülalnimetatud 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooniga) kogusummaks 1 953 483 373 eurot; lisab eelarvesse eelarve tasakaalu mittemõjutavad tehnilised kohandused, millega võetakse arvesse ajakohast teavet, mis käesoleval aastal varem ei olnud kättesaadav;

78.  märgib, et 2018. aasta eelarvestuse summa vastab 18,88 %-le, mis on madalam kui 2017. aastal saavutatud 19,25 %, ning viimase viieteistkümne aasta jooksul ei ole see rubriigist 5 nii väikest osa veel moodustanud;

79.  kordab, et Euroopa Parlamendi jaoks on järgmisel eelarveaastal esmatähtis muuta juba võetud julgeolekumeetmed veel tugevamaks ja Euroopa Parlament küberrünnakute suhtes vastupidavamaks, muuta parlamendisisene eelarvemenetlus läbipaistvamaks ja pöörata Euroopa Parlamendi eelarves kõige suuremat tähelepanu oma põhiülesannetele, st õigusloome, tegutsemine ühena kahest eelarvepädevast institutsioonist, kodanike esindamine ja teiste institutsioonide töö kontrollimine;

80.  tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi juhatuses on loodud töörühm, kes hakkab tegelema üldkulude hüvitisega; tuletab meelde, et üldkulude hüvitisega seoses oodatakse suuremat läbipaistvust ja tuleb koostada täpsemad eeskirjad, kuidas anda selle hüvitisena heakskiidetud kuludest aru, ilma et Euroopa Parlamendil tekiks lisakulu;

81.  vastavalt kokkuleppele, mis 14. novembril 2015. aastal saavutati nõukoguga Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve kohta, vähendab Euroopa Parlamendi peasekretariaadi ametikohtade arvu 2018. aastal 60 võrra (eesmärk on vähendada töötajate arvu 1 %); tuletab meelde, et 35 ametikohta, mis Euroopa Parlamendile anti 2016. aastal, olid seotud uute, julgeoleku suurendamise meetmetega ja on seetõttu jäetud ametikohtade vähendamise eesmärgi alt välja, mida kinnitati ka paranduseelarve nr 3/2016 ja 2017. aasta üldeelarve vastuvõtmisel(9); palub komisjonil oma seiretabeleid kohandada, et esitada eelarvepädevatele institutsioonidele kõigis menetluse etappides täpne teave;

82.  peab kiiduväärseks arvamuste vahetust, mis 11. juulil 2017. aastal toimus eelarvekomisjoni, peasekretäri ja Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitika eest vastutavate asepresidentide vahel parlamendi kinnisvarapoliitika üle; on seisukohal, et arvamuste vahetus peaks olema pidev, eriti kui arvestada arutelusid, mida juhatus hakkab pidama Paul-Henri Spaaki hoone renoveerimise teemal;

83.  kordab seisukohta, mida Euroopa Parlament väljendas ülalnimetatud 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonis ja mille kohaselt on Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega seotud kontrollimehhanisme võimalik veel täiustada; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni ettepaneku muuta määrust nr 1141/2014(10) ja tunneb heameelt kõigi pingutuste üle, mida tehakse kulude eest võetava vastutuse ja kulude läbipaistvuse parandamiseks;

84.  tuletab meelde kontrollikoja 2014. aasta analüüsi, milles hinnati, et Euroopa Parlamendi mitme eri asukohaga kaasneb aastas umbes 114 miljoni euro suurune kulu; märgib peale selle, et Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta(11) tehti kindlaks, et 78 % Euroopa Parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest on otseselt tingitud Euroopa Parlamendi mitmest asukohast; rõhutab, et raportis on antud hinnang ka mitmest asukohast tingitud keskkonnamõjule, mille suurus on 11 000 – 19 000 tonni CO2 heitkoguseid; kordab, et üldsus mõistab mitme asukoha olemasolu hukka, ning nõuab seetõttu üheainsale asukohale ülemineku tegevuskava ja asjaomaste eelarveridade assigneeringute vähendamist;

IV jagu – Euroopa Kohus

85.  taastab kõigis eelarvepunktides, mida nõukogu kärpis, kuid mis on kohtu töö jaoks väga olulised, eelarveprojekti summad, ja kahes eelarvepunktis taastab eelarvestuses esitatud summa, et kohtul oleks järjest suurema tõlkenõudlusega võimalik paremini toime tulla;

86.  väljendab umbusku nõukogu ühepoolse avalduse ja sellega seotud liite suhtes, mis puudutavad töötajate arvu 5 % vähendamist ja on esitatud 2018. aasta eelarve projekti käsitlevas nõukogu seisukohas ning mille kohaselt peab kohus oma ametikohtade arvu vähendama veel 19 võrra; rõhutab, et need 19 ametikohta vastavad 12-le ja 7-le ametikohale, mille Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid vastavalt 2015. ja 2016. aasta eelarvemenetlustes heaks täiendavate vajaduste täitmiseks; rõhutab seetõttu, et neid 19 ametikohta ei peaks tagasi andma, sest kohus on töötajate arvu 5 % vähendamisega seotud nõude juba täitnud, kaotades 2013.–2017. aastal 98 ametikohta;

V jagu − Kontrollikoda

87.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad, et kontrollikoda saaks töökava täita ja esitada plaanitud auditiaruanded;

88.  paigutab punktis „Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud“ teatava summa reservi, kuni selguvad finantsmääruse muutmise üle peetavate läbirääkimiste tulemused ja muudetud finantsmäärus 2018. aastal jõustub;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

89.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad;

90.  kahel eelarvereal, mis on seotud kaubanduslepingute sisenõuanderühmade tööga, eraldab suurema summa kui eelarveprojektis esitatud;

VII jagu – Regioonide Komitee

91.  taastab kõigil eelarveridadel, mida nõukogu kärpis, eelarveprojekti summad;

92.  paljudel eelarveridadel näeb kooskõlas Regioonide Komitee iseenda eelarvestusega ette suurema summa kui eelarveprojektis esitatud;

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

93.  peab kiiduväärseks tööd, mida Euroopa Ombudsman on teinud, et leida omaenda eelarves võimalusi eelmise aastaga võrreldes raha kokku hoida;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

94.  ei mõista, miks soovib nõukogu Euroopa Andmekaitseinspektori eelarvet vähendada, kui Euroopa Parlament ja nõukogu andsid talle uusi ülesandeid; taastab seetõttu assigneeringud kõikidel nõukogu kärbitud eelarveridadel, et Euroopa Andmekaitseinspektor saaks oma ülesandeid ja kohustusi täita;

X jagu – Euroopa välisteenistus

95.  taastab assigneeringud kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel;

96.  loob kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2015. aasta märtsi järeldustega strateegilise teabevahetuse suutlikkuse eelarvepunkti ning annab Euroopa välisteenistusele piisavad inimressursid ja vahendid, et tulla toime kolmandate riikide ja valitsusväliste osalejate poolt levitatavast väärinfost tulenevate probleemidega;

97.  on peale selle otsustanud, et ELi eriesindajate eelarverida paigutatakse ÜVJP peatükist ümber Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et suurendada ELi välistegevuse sidusust;

98.  seoses leidudega, mille Euroopa Ombudsman tegi tasustamata praktika teemalises uurimises(12), näeb liidu delegatsioonide praktikantide jaoks ette suurema summa kui Euroopa välisteenistuse enda eelarvestuses esitatud;

o

o  o

99. võtab teadmiseks Prantsusmaa ja Luksemburgi ühepoolse avalduse, mis on lisatud nõukogu seisukohale 2018. aasta eelarve projekti kohta, mis võeti vastu 4. septembril 2017. aastal; tuletab meelde, et kevadel toimunud kolmepoolsetel eelarveteemalistel läbirääkimistel leppisid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjon esindajad 27. märtsil 2017. aastal kokku pragmaatilises ajakavas, mille alusel eelarvemenetlust korraldatakse ja mis sisaldab ka lepitusperioodi kuupäevi; tuletab meelde, et üldasjade nõukogu kiitis pragmaatilise ajakava oma 25. aprilli 2017. aasta kohtumisel heaks, olles igati teadlik, millal Euroopa Parlamendi osaistungjärgud 2017. aastal toimuvad; märgib seetõttu, et eelarvemenetlus toimub vastavalt pragmaatilisele ajakavale, milles kolm institutsiooni kokku leppisid;

100.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(2)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0085.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0114.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0302.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0401 / P8_TA(2016)0411.

(10)

2017/0219(COD).

(11)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0498.

(12)

Euroopa Ombudsman, 454.2014/PMC.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Cristian Dan Preda

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab murega teadmiseks komisjoni ettepaneku vähendada nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas rubriigi 4 („Globaalne Euroopa“) kulutusi üle poole miljardi euro võrra; rõhutab, et kulutuste erakorralist üheaastast suurendamist, nagu tehti 2017. aastal, ei saa pidada piisavaks, arvestades liidu ees seisvaid mitmesuguseid keerukaid probleeme ja vajadust ELi jõulisema välistegevuse järele vastavalt Euroopa Liidu üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale;

2.  rõhutab, et suurendamaks liidu võimet kriisidele reageerida, on vaja suuremat paindlikkust, kuid see ei tohi toimuda välisrahastamisvahendite olemasolevate prioriteetsete valdkondade ja pikaajaliste poliitikameetmete arvelt; nõuab, et rubriiki 4 eraldataks 230 miljoni euro suurune varu ning et vajalik paindlikkus tagataks mitmeaastase finantsraamistiku olemasolevate mehhanismide abil;

3.  juhib tähelepanu Lääne-Balkani riikides hiljuti toimunud murettekitavatele poliitilistele arengutele, mis nõuavad liidu kiiret reageerimist ning Lääne-Balkani riikide aktiivset ja sihipärasemat toetamist, et vältida olukorda, milles seatakse kahtluse alla viimaste aastakümnete edusammud, ja kindlustada nende liikumist ELiga ühinemise suunas; väljendab seetõttu vastuseisu ettepanekule vähendada peaaegu 90 miljoni euro võrra ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames antavat toetust poliitilistele reformidele selles piirkonnas; tuletab meelde, et kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide toetamine poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide vastuvõtmisel ja teostamisel on nende riikide ELiga ühinemise väljavaadet silmas pidades oluline stabiilsust edendav vahend ning et ELiga ühinemise väljavaate kadumine võib need riigid avada kolmandate riikide mõjule, mis võib kahjustada selle piirkonna stabiilsust ja julgeolekut;

4.  lükkab tagasi ettepaneku suurendada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames Türgile poliitiliste reformide läbiviimiseks antavat toetust, pidades silmas Türgi ametivõimude tõsise koostöö puudumist selles valdkonnas ning demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste olukorra halvenemist; rõhutab vajadust suurendada investeeringuid kodanikuühiskonna ja Türgis olevate pagulaste otseseks toetamiseks ning selliste inimestevaheliste vahetusprogrammide tarbeks nagu üliõpilastele, teadustöötajatele ja ajakirjanikele mõeldud Erasmus +; kutsub komisjoni üles kehtestama meetmeid, et suunata ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahendid ümber kodanikuühiskonna toetamisele, ning nõuab, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) raames suurendataks Türgi kodanikuühiskonna otseseks toetamiseks eraldatavaid vahendeid;

5.  rõhutab nii lõuna- kui ka idanaabruse strateegilist tähtsust liidu jaoks ning nõuab, et välditaks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kavandatud vähendamist; toetab 2017. aasta aprillis toimunud Brüsseli konverentsil antud kindlat lubadust suurendada abi andmist Süürias, Jordaanias ja Liibanonis ning rõhutab, et sellele vastavalt tuleks tugevdada Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit; rõhutab, kui oluline on jätkata Tuneesia toetamist, kuna Tuneesia on selles piirkonnas võimalik demokraatiale ülemineku näide, ning säilitada liidu keskne roll Lähis-Ida rahuprotsessi, Palestiina omavalitsuse ja Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni toetajana; rõhutab lisaks vajadust suurendada toetust stabiilsuse edendamisele Liibüas ja olla abiks riigi üleminekul kaasavale demokraatiale, mille raames on tagatud inimõiguste austamine; kutsub komisjoni üles austama ja tugevdama Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendiga seotud kohustust rahastada projekte, millega edendatakse noorte tööhõivet kohalikul tasandil; võtab rahuloluga teadmiseks, et idapartnerluse riikide rahastamist Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu on mõnevõrra suurendatud, ja juhib tähelepanu asjaolule, et praegusi probleeme arvesse võttes tuleks kaaluda selle edasist suurendamist;

6.  on vastu välistegevuse rahastamisvahenditest (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega ja arengukoostöö rahastamisvahend ning Erasmus +) antavate rahaliste toetuste järsule vähendamisele, mida kavandatakse hoolimata asjaolust, et noortevahetuse programme võib pidada üheks kõige edukamaks pikaajaliseks investeeringuks kultuuridiplomaatiasse ja vastastikusesse mõistmisse, ning nõuab hoopis nende toetuste suurendamist;

7.  kiidab heaks asjaolu, et kavandatavad assigneeringud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendile tõstetakse tagasi 2017. aasta eelsele tasemele ning et neid tugevdatakse veelgi seoses uute suutlikkuse suurendamise ülesannetega, mis eeldatavasti järgnevad stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi määruse käimasolevale läbivaatamisele, ning tunnustab lisaks stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi potentsiaali liidu julgeoleku ja piiride terviklikkuse tugevdamisel;

8.  hindab positiivselt meetmeid, mida on võetud viimaste eelarveläbirääkimiste tulemusena, et võimaldada suuremat parlamentaarset kontrolli liidu usaldusfondide ja Türgi pagulasrahastu kaudu rahastatava tegevuse üle; tuletab meelde, et need ajutised vahendid tuleks kasutusele võtta ainult juhul, kui liidu lisaväärtuse ja täiendavuse nõuded on täidetud; kutsub veel kord liikmesriike üles oluliselt suurendama makseid usaldusfondidesse ja tagama Türgi pagulasrahastu raames antud lubaduste õigeaegse täitmise;

9.  tuletab meelde, kui oluline on investeerida liidu välistegevuse nähtavamaks muutmisse, et tugevdada rahastamise mõju selles valdkonnas ja suurendada ELi avalikku diplomaatiat vastavalt üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale;

10.  nõuab rahastamise täiendavat suurendamist, et tõrjuda desinformatsioonikampaaniaid ja küberrünnakuid, mida kasutatakse üha enam, et kahjustada demokraatlikku korda liidu naaberriikides ja ka liidus endas; nõuab eelkõige rohkem vahendeid strateegilise kommunikatsiooni meetmete jaoks;

11.  rõhutab seda, kui oluline on edendada kaitseuuringute alast koostööd Euroopas, et tegeleda oluliste võimekuslünkadega ajal, mil rahvusvahelised arengud nõuavad üha enam, et Euroopa suurendaks oma jõupingutusi kaitseküsimustes; toetab täielikult suurendatud assigneeringuid kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavale meetmele; tunnustab komisjoni ettepanekut Euroopa kaitsetööstuspoliitika kohta ja nõuab, et seda rakendataks esmajärjekorras ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) vajaduste rahuldamiseks;

12.  tunnustab uut välisinvesteeringute kava, millega suurendatakse investeeringuid Aafrikasse ja ELi naaberriikidesse; rõhutab, et vaja on tagada, et rõhuasetus erasektori investeeringute ergutamisele ei tõmbaks rahalisi vahendeid eemale nende piirkondade pikaajalistest prioriteetidest, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide saavutamisest;

13.  toonitab veel kord demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tähtsust, sh selle kaudu toimuvat valimisvaatluste toetamist, ning rõhutab, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimine on maailmas stabiilsuse ja heaolu tagamiseks otsustava tähtsusega; väljendab rahulolu selle vahendi rahastamise suurendamise üle ning leiab, et seda tuleks veelgi tugevdada;

14.  nõuab saadud kogemuste analüüsimist, et teha kindlaks puudused ning parandada liidu välisrahastamisvahendite ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide (nagu Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ning muud arengu- ja finantseerimisasutused) rahastamisvahendite kooskõlastatust, et luua sünergia ja maksimeerida rahastamisvahendite mõju arengumaades;

15.  nõuab veel kord, et ELi eriesindajate eelarverida paigutataks eelarveneutraalselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarvest ümber Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et tugevdada liidu välistegevuse sidusust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

12

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Petras Auštrevičius, Mario Borghezio, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Andi Cristea, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Jordi Solé, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Hilde Vautmans, Anders Primdahl Vistisen, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elisabetta Gardini, Neena Gill, Ana Gomes, András Gyürk, Takis Hadjigeorgiou, Liisa Jaakonsaari, Marek Jurek, Urmas Paet, Mirosław Piotrowski, Miroslav Poche, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Janusz Zemke, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Seb Dance, Jean-Luc Schaffhauser, Marie-Pierre Vieu, Ivan Štefanec

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

49

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iveta Grigule, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans

PPE

Lars Adaktusson, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Elisabetta Gardini, András Gyürk, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Željana Zovko, Ivan Štefanec, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica

S&D

Andi Cristea, Seb Dance, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Neena Gill, Ana Gomes, Liisa Jaakonsaari, Andrejs Mamikins, Alex Mayer, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Miroslav Poche, Elena Valenciano, Boris Zala, Janusz Zemke

Verts/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Alyn Smith, Jordi Solé, Bodil Valero

12

ECR

Anders Primdahl Vistisen

EFDD

James Carver, Fabio Massimo Castaldo

ENF

Mario Borghezio, Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Marie-Christine Vergiat, Marie-Pierre Vieu

NI

Georgios Epitideios, Janusz Korwin-Mikke

5

0

ECR

Anna Elżbieta Fotyga, Marek Jurek, Ryszard Antoni Legutko, Mirosław Piotrowski, Charles Tannock

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS  (27.9.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Charles Goerens

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et ELi eelarvest tulev arenguabi tuleb hoida vähemalt mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud tasemel ja see peaks jätkuvalt olema suunatud pikaajalistele jõupingutustele vaesuse kaotamiseks; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks vähim arenenud riikidele;

2.  tunnistab, et ükski riik ei ole arenenud nii, et ei oleks samaaegselt süvendanud kaubandussuhteid naabermaade ja ülejäänud maailmaga; ergutab jätkama kaubandusabiga seotud tegevuse rahastamist, et arenguriigid võiksid tulevikus palju ulatuslikumalt ülemaailmsetes väärtusahelates osaleda; rõhutab siinjuures, et selline rahastamine peaks soodustama kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning edendama kõrgeid töö- ja keskkonnastandardeid; ühtlasi rõhutab digitaalse ühenduvuse kasvavat tähtsust, et saavutada globaliseerumise eeliste tasakaalustatum jaotamine, mis tuleks kasuks arenguriikidele;

3.  rõhutab, et tõsise humanitaarabivajaduse tõttu, mis on tekkinud enneolematute konfliktide ja kliimamuutustega seotud katastroofide tagajärjel, tuleb rubriigi 4 varu täielikult kasutusele võtta, et seda probleemi lahendada ja uusi kriise vältida; rõhutab vajadust suurendada Euroopa humanitaarabi, seda ka väljaspool Euroopa naabruskonda;

4.  rõhutab, et ELi eelarve peab andma piisava panuse tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi täitmisse; tuletab meelde, et tegevuskava rakendamine peab hõlmama nii liidu sise- kui ka välispoliitikat, samuti lõimima tasakaalustatult ja sidusalt kestliku arengu kolm mõõdet, pöörates tähelepanu kestliku arengu eri eesmärkide seostele;

5.  märgib, et nõuet, et 20% arengukoostöö rahastamisvahendi raames antavast abist eraldataks põhilistele sotsiaalteenustele, eelkõige tervishoiule ja haridusele, ei ole 2014–2017. aasta ajavahemikul(1) täidetud; on seisukohal, et inimarengusse, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning -õigustele juurdepääsuks tehtavate investeeringute suurendamine on vajalik, et aidata võidelda nn üldise vaikimisseaduse taastamise kahjuliku mõju vastu;

6.  tuletab meelde, et 2017. aasta eelarves vähendati arengukoostöö rahastamisvahendi inimarengu eelarverida, võrreldes algse mitmeaastase kavaga; märgib, et komisjoni väitel oli tegu lihtsalt kulutuste koondamisega eelarveperioodi lõppu, mitte programmi kärpimisega; peab seetõttu tähtsaks säilitada inimarengu eelarverea märgatav suurendamine eelmise aasta eelarvega võrreldes;

7.  rõhutab, kui tähtis on toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, ning nõuab eelkõige mikrorahastamise laenude ja tagatisskeemide jätkuvat tugevdamist;

8.  ergutab rajama arenguriikides duaalse kutseõppe asutusi, kus noored, kes läbivad ühe kutseala praktilistele aspektidele keskenduvat õpipoisiõppe programmi, saavad ühtlasi erialastes kutseõppeasutustes teoreetilist õpet;

9.  nõuab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ laiendamist väljapoole Euroopat, eelkõige arengumaadesse, pakkudes samas vajalikke rahalisi vahendeid;

10.  leiab, et ELi eelarve kasutuselevõtmine rändeprobleemile reageerimiseks peaks toimuma ühise valdkonnapoliitika raames; rõhutab, et arenguabi ei tohi seada sõltuvusse koostööst rändeküsimustes, näiteks piirihalduses või tagasivõtulepingute sõlmimisel; tuletab meelde, et rände- ja pagulaskriis on ELi eelarvele suurt mõju avaldanud ja eeldab kiiret tegutsemist ka järgmistel aastatel;

11.  tunnistab täielikult paljude probleemide keerukust ja vajadust lahendada neid mitmekülgsete ja üksteist täiendavate meetmetega, kuid rõhutab, et rahastamist tuleb korraldada selgelt ning tuleb täita rahvusvahelisi kohustusi; kordab oma vastuseisu arenguabi kasutamisele muudel kui arenguga seotud eesmärkidel ning rõhutab, et rahastamine, mis ei vasta ametliku arenguabi kriteeriumidele, tuleb hankida muudest vahenditest kui arengukoostöö rahastamisvahend; peab kahetsusväärseks parlamentaarse kontrolli puudumist uute usaldusfondide üle; rõhutab, et mehhanismid, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist, eelkõige ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist, peaksid täitma tõelisi pikaajalisi arengueesmärke ja vastama partnerriikide arenguvajadustele, mitte abiandjatel poliitilistele eesmärkidele; juhib tähelepanu sellele, et parlamendi 5. juuli 2017. aasta arvamuses ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, välistati arengukoostöö rahastamisvahendi mis tahes panus stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendisse;

12.  rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad täitma ühiselt võetud kohustust (mida 2015. aastal kinnitati) suurendada 2030. aastaks oma ametlikku arenguabi 0,7%ni kogurahvatulust; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada kohustuslik ajakava selle taseme järkjärguliseks saavutamiseks;

13.  rõhutab, kui oluline on suurendada rahaliste vahendite eraldamist, mille eesmärk on toetada arenguriikides head valitsemistava, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, et edendada vastutustundlikke ja läbipaistvaid institutsioone, toetada suutlikkuse suurendamist ja osalusel põhinevat otsustamist ning üldsuse juurdepääsu teabele;

14.  kordab, et Ühendkuningriigi panus moodustab 15% ELi arenguabieelarvest; kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama arutelu ELi arenguabi Brexiti-järgsete eesmärkide ja prioriteetide üle;

15.  on seisukohal, et vahendite nappuse tõttu kasutusele võetud usaldusfondide levik kahjustab eelarve ühtsust ning on vastuolus läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse nõuetega; kordab, et ELi meetmete tõhusust tugevdaks ühest küljest Euroopa Arengufondi lisamine eelarvesse ja teisest küljest spetsiaalse rahastamisvahendi loomine arengukoostööga seotud julgeolekukulutuste rahastamiseks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Doru-Claudian Frunzulică, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, György Hölvényi, Stelios Kouloglou, Vincent Peillon, Maurice Ponga, Elly Schlein, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Paul Rübig, Adam Szejnfeld

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

David Coburn

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

15

+

ALDE

Charles Goerens, Paavo Väyrynen

PPE

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, György Hölvényi, Maurice Ponga, Paul Rübig, Adam Szejnfeld, Bogdan Brunon Wenta

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Vincent Peillon, Elly Schlein

Verts/ALE

Heidi Hautala, Maria Heubuch

1

EFDD

David Coburn

1

0

GUE/NGL

Stelios Kouloglou

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

https://ec.europa.eu/europeaid/sites/devco/files/draft-eval-report-dci_en.pdf


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.8.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Reimer Böge

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et rahvusvaheline kaubandus on liidu välispoliitika keskne vahend, mis juhul, kui seda piisavalt rahastada ja sidusate strateegiate kaudu rakendada, aitab kaasa kestlikule arengule, eelkõige arengumaades;

2.  märgib, et liidu plaanid kaubanduse valdkonnas on üha kaugelevaatavamad, nagu näitab strateegia „Kaubandus kõigile“; rõhutab, et suurendada tuleks kaubandusabi algatuste rahastamist, sealhulgas meetmeid, millega toetatakse kohalikku ja piirkondadevahelist kaubandust, ning komisjoni kaubanduse peadirektoraadile tuleks eraldada piisavalt vahendeid, et ta saaks viia ellu oma üha suurenevat hulka tegevusi, eelkõige et tagada kahe- ja mitmepoolsete lepingute sätete rakendamine ja täitmise tagamine ning suurendada komisjoni kaubanduspoliitika tegevuskava sidusust liidu üldiste meetmete eesmärkidega ning poliitikavaldkondade arengusidususe nõuet, ilma et Euroopa arengukoostöö eelarvet vähendataks või ümber suunataks; rõhutab, et kaubandusabi rahastamine kujutab endast väga olulist struktuuride ja projektide arendamise vahendit, eelkõige vähim arenenud riikides; on seisukohal, et seda algatust ja rahastamist tuleks suurendada; palub lisaks komisjonil kooskõlastada selle rakendamist, et suurendada selle tulemuslikkust; rõhutab selliste lepingute hindamise tähtsust ning kordab vajadust piisavalt toetada liidu kaubandusstrateegiat kui üht tema välispoliitika peamist tugisammast;

3.  rõhutab tungivat vajadust korraldada liidu eelarve ja selle struktuur järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise raames ja kaubanduspoliitika tegevuskavaga seoses põhjalikult ümber ning palub komisjonil selles küsimuses nõukogule ja parlamendile ettepaneku esitada;

4.  märgib, et liidu kodanikud nõuavad üha enam enda suuremat kaasamist ja osalemist liidu kaubanduspoliitikas ning komisjon on seadnud selle kodanike huvi prioriteediks; rõhutab sellega seoses, et tingimata on vaja eraldada piisavalt vahendeid, et kaasata kodanikke aktiivselt liidu kaubanduspoliitika kujundamisse ja tõsta liidu kodanike seas teadlikkust sellest saadavast kasust; nõuab sisenõuanderühmade ja ühiste platvormide kaasamist kodanikega peetavasse dialoogi, kuna need on peamised vahendid, mille abil saavutada kodanikuühiskonna tulemuslik osalemine kaubanduslepingute kestlikku arengut käsitlevate peatükkide täitmise tagamises ja järelevalves; nõuab ka, et töötataks välja tulemuslikkuse põhinäitajad, mille abil nad soovivad hinnata tolliasutuste tööd nii riiklikul kui ka liidu tasandil; kutsub liikmesriike üles võtma aktiivsemat rolli liidu kaubanduspoliitika lisaväärtuse selgitamisel, sest just liikmesriigid koostavad läbirääkimisvolitused;

5.  rõhutab, et õiglane rahvusvaheline kaubandus on liidu välispoliitika põhivahend, mis juhul, kui sellega kaasneb vajalik rahastamine ja seda rakendatakse sidusate poliitiliste, majandus-, kaubandus- ja arengustrateegiate abil, annab panuse kestlikkusse arengusse, eelkõige arenguriikides, võimaldades liidul seeläbi osaleda aktiivselt rändepõhjustega tegelemises;

6.  rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika raames antav kaubandusega seotud tehniline tugi ja majandusabi liidu lähipartneritele ida- ja lõunapiiril annab olulise panuse nende piirkondade stabiilsusesse;

7.  on seisukohal, et makromajandusliku finantsabi rahastamist on vaja suurendada, et tagada tulevaste laenu- ja toetusetaotluste rahuldamine, kui need on põhjendatud, tingimusel et Euroopa Parlamendi seatud tingimused on täidetud; rõhutab, et makromajanduslik finantsabi ei tohiks abi saavates riikides vastavate tagasimaksetingimuste tõttu uut sõltuvust tekitada; usub, et pikemas perspektiivis tuleks kaaluda makromajandusliku finantsabi vahendi integreerimist Euroopa naabruspoliitika programmi rahastamisvahendisse, et suurendada liidu tegevuse sidusust;

8.  palub komisjonil hinnata VKEde rahvusvahelistumise edendamisele suunatud olemasolevaid vahendeid, et need oleksid kooskõlas liidu VKEde toetamise muude vahenditega, nt COSME programmiga, samuti subsidiaarsuse põhimõttega, ning et need ei dubleeriks, vaid täiendaksid liikmesriikide programme; palub komisjonil esitada aegsasti ettepanekud nende programmide vahehindamise jaoks, et parandada nende tõhusust ja tulemuslikkust;

9.  tuletab meelde, et mis tahes uusi liidu algatusi, sealhulgas kaitsevaldkonnas, tuleks rahastada täiendavate vahenditega ning olemasolevad eelarveread ei tohiks nende tõttu kannatada;

10.  märgib, et kuigi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) annab erinevaid tulemusi, on see alarahastatud, ei toimi süstemaatiliselt ja on seega automatiseerimise, digiteerimise ja globaliseerumise kõrvalmõjude tasakaalustamiseks ebapiisav; märgib, et võrdväärse majandusega riikides on sarnased algatused olnud edukad; toonitab, et EGFi rahastamiseks ning selle tõhususe ja toimivuse suurendamiseks on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid ja ressursse; on sellega seoses seisukohal, et tarbetu koormuse kaotamine on suurema tõhususe saavutamisel kriitilise tähtsusega; rõhutab koolituse tähtsust töötute jaoks, et anda neile vajalikud vahendid uuesti tööturule integreerumiseks;

11.  tuletab meelde, et liit on kohustatud integreerima soolise võrdõiguslikkuse kõigisse oma poliitikavaldkondadesse, ja tunnistab, et kaubanduspoliitikal võib eri majandussektorites olla erinev sooline mõju; palub lisada soolise võrdõiguslikkuse peatükid kõikidesse uuesti läbiräägitavatesse kaubanduslepingutesse ja näha ette vajalikud vahendid nende rakendamiseks, kaasa arvatud mõju hindamine enne rakendamist, rakendamise kestel ja pärast rakendamist, esitades andmed sooliselt eristatult.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

1

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Jude Kirton-Darling, Patricia Lalonde, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Nicola Danti, Seán Kelly, Sander Loones, Bolesław G. Piecha, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Beatriz Becerra Basterrechea, Arne Lietz

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Patricia Lalonde, Marietje Schaake

PPE

Reimer Böge, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Seán Kelly, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Tokia Saïfi, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Maria Arena, Nicola Danti, Jude Kirton-Darling, Arne Lietz, David Martin, Emmanuel Maurel, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

Verts/ALE

Yannick Jadot

1

ENF

Franz Obermayr

7

0

ECR

Sander Loones, Emma McClarkin, Bolesław G. Piecha, Joachim Starbatty

EFDD

Tiziana Beghin

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (7.9.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Joachim Zeller

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et vahendeid praegu napib, tuleks suuremat tähelepanu pöörata vajadusele pidada kinni eelarvedistsipliinist ja kasutada rahalisi vahendeid tõhusalt ja tulemuslikult, et tagada nende võimalikult suur Euroopa lisaväärtus;

B.  arvestades, et 2018. aasta eelarveprojekti põhieesmärk on tagada liidu eelarve varustamine vahenditega, mida liit vajab oma tõhustatud panuse täielikuks andmiseks majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse, (täielike tööõiguste ja -kaitsega) töökohtade loomisse, jätkusuutlikusse majanduskasvu, sihtotstarbelistesse investeeringutesse ja kõikide – suurte ja väikeste, raskustes olevate ja edukate – liikmesriikide solidaarsusesse ning reageerimiseks jätkuvatele probleemidele ja uutele arengusuundumustele ning nende mõjule seoses majanduse aeglase taastumisega, ebavõrdsuse kasvuga ning sisserände, humanitaarabi ja julgeolekuga;

C.  arvestades, et maksete 8,1 %-line üldine kasv võrreldes 2017. aasta eelarvega on tingitud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksete kasvust, mis peaks täiskiiruse saavutama 2018. aastal;

D  arvestades, et maksete suur enamus (94 %) on seotud uute programmide rahastamisega (perioodil 2014–2020), samas kui vaid 6 % on seotud vanade (2014. aasta eelsete) programmide lõpuleviimisega;

2018. aasta eelarvele lisatud programmide tegevuskulude selgitused

1.   kiidab heaks 2018. aasta eelarveprojektile COM(2017)400 lisatud programmide tegevuskulude selgitused, milles antakse teavet kooskõlas finantsmääruse artikliga 38, hõlmates nii eelhinnanguid tulevaste väljundite ja tulemuste kohta kui ka järelteavet programmide toimimise kohta;

2.  rõhutab, et selgitused vastavad osaliselt Euroopa Parlamendi taotlusele tulemuspõhise eelarve kohta(1), kuid märgib, et need selgitused täiendavad tavapärast tegevuspõhise eelarvestamise meetodit teatavate tulemusandmetega;

3.   märgib, et programmide selgitustes esitatud programmide praegune tulemusraamistik hõlmab rohkem kui 700 eri liiki tulemuslikkuse mõõtmise näitajat, samas kui üldiseid eesmärke on 61 ja konkreetseid eesmärke 228;

4.  rõhutab, et mitte kõik need näitajad ei mõõda otseselt liidu eelarve tulemuslikkust: mõni annab kas kõrgetasemelist taustteavet (nt 3 % SKP-st teadus- ja arendustegevusse investeerimine või teadlaste osakaal ELi tööjõu hulgas) või töötleb seotud teavet (nt projektitaotluste kvaliteet või osalejate arv);

5.  kutsub komisjoni üles ühtlustama oma aruandlust nii palju kui võimalik, et esitada tõepärane ülevaade eelarve täitmisest ja saavutatud lisaväärtusest;

6.   palub komisjonil esitada iga programmi kohta saadaoleva tulemuslikkuse teabe läbilõige, mis näitab kõigi alusaktis sisalduvate andmetega toetatud eriomaste näitajate kaugust eesmärgist; see läbilõige peaks väljendama näitaja väärtuse osakaalu lõppeesmärgiga võrreldes ja mõõtma eesmärkide saavutamise edenemist;

7.  võtab teadmiseks, et programmi kohta kogutud andmete (sh andmed 2014., 2015. ja 2016. aasta kohta) analüüsiga kinnitati, et praeguses rakendusfaasis on rohkem kui 80 % näitajatest juba osaliselt või täielikult andmetega toetatud;

8.   kutsub komisjoni lihtsustamise eesmärgil üles järgmisteks tegevusteks:

–  viima ELi toimimise lepingu hindamisaruande (aasta haldus- ja tulemusaruanne) artiklis 318 kasutatud tulemusraamistiku ja selle haldusvahendid (haldusplaan ja peadirektoraadi iga-aastased tegevusaruanded) vastavusse programmide selgituste tulemusraamistikuga;

–  kasutama programmide selgituste raamistikku strateegia „Euroopa 2020“ ja komisjoni poolt aastateks 2015–2019 seatud kümne prioriteedi elluviimise hindamiseks; ning

–  lisama tulemuste ajakohastatud andmed kõigile programmide selgitustes esitatud näitajatele vähemalt kord aastas;

9.  kiidab heaks, et tulemustele keskenduva eelarve alane uus käsitus on esimest korda ühendatud komisjonisisese eelarve koostamisega, mis võimaldab kulusid vaadelda siiani saadud kogemuste põhjal ja tuvastada võimalikke vajalikke kohandusi;

10.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2018. aasta eelarveprojekti koostamisel kasutatud konkreetset teavet valdkondade kohta, milles liidu rahastamisprogrammid positiivseid tulemusi toovad, või vastupidi, milles rakendamine on olnud oodatust aeglasem või programmi ülesehitus ei ole sobiv soovitud tulemuste saavutamiseks;

11.  kutsub Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni üles edendama koostöös parlamendi valdkondlike komisjonidega kulude kasutamise optimeerimise küsimuses tõeliste tulemuste saavutamist ja eemaldama selleks kulud madala tulemuslikkusega programmidest, tuginedes üksnes nõrkade tulemuste põhjuste põhjalikule analüüsile; kordab, et reaalseid tulemusi ei ole võimalik saavutada ilma piisavate vahenditeta;

12.  rõhutab, et parlamenti kutsutakse eelarve täitmist kinnitava asutusena üles väljendama arvamust eelarveprojektis komisjoni esitatud poliitiliste eesmärkide kohta ning et parlament peaks kontrollima kulutõhusust, kaaludes kõiki projektide tõhusust mõjutavaid tegureid;

Valdkondlik poliitika

13.  rõhutab, et eelkõige väiksemate põllumajandusettevõtjate puhul ei pruugi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames tehtud otsetoetused täielikult täita oma ülesannet põllumajandusettevõtte sissetulekute stabiliseerimise kaitsemehhanismina, kuna praegune toetuste jaotamine viib selleni, et 20 % kõigist ELi põllumajandusettevõtjatest saavad 80 % kõigist otsetoetustest, ning see annab samuti tunnistust vajadusest võtta arvesse põllumajandusettevõtete suuruses liikmesriigiti esinevaid erinevusi;

14.  palub komisjonil ÜPP reformi raames hinnata, kas ÜPP otsetoetuskava on kohaselt koostatud, et stabiliseerida kõigi põllumajandusettevõtjate sissetulekud, või võimaldaks otsetoetuste jaotamise teistsugune kogu liitu hõlmav mudel neid eesmärke paremini saavutada, ning palub lisaks komisjonil hinnata, kas selline uus jaotamise meetod tuleks muuta kohustuslikuks; märgib, et sellel hindamisel peaks olema mõju eelarvet käsitlevatele ettepanekutele turumeetmete osas;

15.  võtab teadmiseks, et komisjon leidis, et on raske kui mitte võimatu esitada hinnangut makstud kulude kohta rändajate/varjupaigataotlejate kohta riigiti, sest rändevoogude juhtimine hõlmab erinevaid tegevusi(2); soovib seetõttu saada teavet selle kohta, kuidas komisjon on suutnud selle poliitikavaldkonna kohta koostada täpseid hinnanguid tulemuspõhise eelarvestamise raames ning millise kriteeriumi alusel on seni mitmetes liikmesriikides Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid eraldatud;

Rahastamisvahendid

16.  märgib, et 2018. aasta programmide selgitused sisaldavad konkreetse programmi poolt rahastatud finantsinstrumentidele viitavaid lõike, ning võtab teadmiseks, et komisjon on seisukohal, et see teave ei ole ELi eelarvest rahastatud finantsinstrumentide ametlik aruanne, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 140 lõikes 8, kuna komisjon esitab üldeelarvest toetatud finantsinstrumentide kohta eraldi aastaaruande vastavalt finantsmääruse artikli 140 lõikele 8 ning kõige hiljutisem aruanne avaldati 2015. aasta kohta 24. oktoobril 2016; kutsub komisjoni üles esitama täielikud andmed rahaliste vahendite eraldamise, majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt seni saavutatud tulemuste ning prognoositud ja tegeliku finantsvõimenduse kohta;

17.  palub veel kord tungivalt komisjonil parandada finantsinstrumentide kasutamise läbipaistvust, anda korrapäraselt aru finantsvõimenduse, kahjude ja riskide kohta ning esitada finantsinstrumentide kulude-tulude analüüs, võrreldes neid vahetumas vormis toimuva projektide rahastamisega;

18.  märgib murega, et EFSI rakendamisnäitajate põhjal on suurem osa investeeringutest koondunud liidu viide suuremasse majandusse, mis võib veelgi kahjustada liidu suurema ühtekuuluvuse strateegiliste eesmärkide saavutamist;

19.  tunneb muret selle pärast, et jätkuvalt ei teosta parlament liidu eelarvest märkimisväärseid eraldisi kasutavate usaldusfondide ja muude rahastute üle nõuetekohast järelevalvet ja neil puudub aruandekohustus parlamendi ees, ning nõuab asjaomaste vahendite puhul suuremat aruandekohustust;

Brexit

20.  kutsub komisjoni üles esitama üksikasjaliku hinnangu kulude kohta, mida tekitab Ühendkuningriigi valitsuse otsus Euroopa Liidust lahkuda, sh selgitama arvutusmeetodit; nõuab lisaks, et komisjon avaldaks niipea kui võimalik ülevaate sellest, kuidas ta kavatseb toime tulla olukorraga, kus Brexiti järel on eelarvetulu väiksem ning sellistele valdkondadele nagu julgeolek ja ränne tehtavad kulutused on suuremad.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jonathan Arnott, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Raffaele Fitto, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Claudia Schmidt, Bart Staes, Hannu Takkula, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Brian Hayes, Julia Pitera

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

ECR

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Martina Dlabajová, Hannu Takkula

Raffaele Fitto

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Brian Hayes, Julia Pitera, Claudia Schmidt, Joachim Zeller

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Caterina Chinnici, Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Derek Vaughan

Bart Staes, Indrek Tarand

1

ENF

Jean-François Jalkh

2

0

EFDD

Jonathan Arnott, Marco Valli

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

  Oma 3. juunil 2013 vastu võetud raportis ühtse sisekontrolliraamistiku kohta nõuab Euroopa Parlament, et koostataks tulemuspõhine avaliku eelarvestamise mudel, milles iga eelarverida täiendavad tulemusnäitajate abil mõõdetud eesmärgid ja väljundid.

(2)

  Vastus kirjalikult vastatavale küsimusele nr 23 – volinik AVRAMAPOLOSE kuulamine 29. novembril 2016 eelarvekontrollikomisjonis.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (7.9.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Markus Ferber

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab, et 2018. aasta eelarve aitaks saavutada Euroopa poolaasta raames esile tõstetud prioriteete, eelkõige tulevikku suunatud investeeringute taaskäivitamist, vastastikuse lähenemise edendamist, sotsiaalselt tasakaalustatud jätkusuutlike ja kasvule suunatud struktuurireformide jätkamist, et suurendada konkurentsivõimet ja viia ellu vastutustundlikku eelarvepoliitikat; rõhutab, et Euroopa poolaasta prioriteetide saavutamine eeldab koostoimet liidu eelarve ning liikmesriigi eelarve vahel;

2.  rõhutab eelarverea „Majandus- ja rahaliitu, sealhulgas eurot, käsitlev koordineerimine, järelevalve ja teabevahetus“ äärmist olulisust majanduspoliitika parema koordineerimise tehnilise ja kommunikatiivse abivahendina, muu hulgas Euroopa poolaasta raames, kuna see annab panuse aluslepingul põhinevate järelevalvekohustuste täitmisse ja otsustava tähtsusega andmete kogumisse ning toetab finantsabi meetmeid, aidates sel viisil kaasa finantsstabiilsusele nii liidus kui ka väljaspool liitu;

3.  juhib tähelepanu vajadusele toetada praegust arutelu majandus- ja rahaliidu tuleviku teemal, rahastades kodanike ja sidusrühmadega peetava laialdase arutelu tagamiseks vajalikke vahendeid;

4.  rõhutab vajadust kehtestada standardne andmekogum, mille abil teostada arvestust ja järelevalvet ning anda aru liikmesriikide eelarvete ja liidu eelarve täitmise kohta ning nende panuse kohta iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigipõhistes soovitustes püstitatud eesmärkide saavutamisse;

5.  peab tervitatavaks, et 2018. aasta eelarvesse on kaasatud piisavad vahendid Euroopa järelevalveasutuste tegevuse toetuseks; rõhutab, et Euroopa järelevalveasutustel on väga tähtis roll liidu õiguse järjepideva kohaldamise ja riigi ametiasutuste vahelise parema koordineerimise edendamisel ning finantsstabiilsuse, paremini integreeritud finantsturgude ja tarbijakaitse ning järelevalvealase ühtlustamise tagamisel; rõhutab, et oma eelarve aruka kasutamise huvides peavad Euroopa järelevalveasutused piirduma nende volituste ja ülesannetega, mis on neile antud Euroopa seadusandja poolt;

6.  on veendunud, et Euroopa järelevalveasutuste eelarves on endiselt ratsionaliseerimise ruumi; rõhutab seetõttu, et Euroopa järelevalveasutuste vahendite mis tahes võimaliku suurendamisega peaksid kaasnema asjakohased ratsionaliseerimismeetmed;

7.  teeb seetõttu ettepaneku, et kuna Euroopa järelevalveasutuste töökoormus nihkub üha rohkem seadusandlikelt ülesannetelt järelevalvealasele ühtlustamisele ja eeskirjade täitmise tagamisele, tuleks Euroopa järelevalveasutuste eelarve ja personal sisemiselt ümber jagada; rõhutab, et kõik kolm asutust peavad eraldama piisavad vahendid selleks, et analüüsida Brexiti mõju liidu finantsturgude tulevikule;

8.  rõhutab, et Euroopa järelevalveasutused peaksid tagama, et kasutatavad IT-süsteemid on tõhusad, kasutajasõbralikud, turvalised ja kulutasuvad; seetõttu nõuab, et täiendava tõhususe saavutamiseks kaalutaks ühise haldusorganisatsiooni moodustamist, mis hõlmaks ühist IT osakonda ning ühist personaliosakonda;

9.  rõhutab veel kord, et Euroopa järelevalveasutuste rahastamine tuleks läbi vaadata; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa järelevalveasutuste eelseisva läbivaatamise raames ettepaneku, millega uuritaks turuosalistele asjakohaselt ja proportsionaalselt kohandatud tasude kehtestamist, mis osaliselt asendaksid liikmesriikide pädevate asutuste osamaksusid, seadmata seejuures ohtu Euroopa järelevalveasutuste sõltumatust; soovitab komisjonil teha ettepanek Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamiseks juba lähemal ajal;

10.  rõhutab, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) Londonist üleviimise kulud peaks kandma Ühendkuningriik; juhib siiski tähelepanu, et komisjon oleks pidanud ette nägema vajalikud rahalised vahendid juhuks, kui asjaomased kulud tuleb kanda komisjonil;

11.  on seisukohal, et EBA ümberpaigutamisega seotud otsustusprotsessis peaks otsustava tähtsusega kriteeriumiks olema tõhusus; kutsub seoses eelseisva Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamisega komisjoni üles uurima selle tõhususe saavutamiseks kõiki võimalusi, sealhulgas muudatusi Euroopa järelevalveasutuste struktuuris;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et märkimisväärne osa kõigi Euroopa järelevalveasutuste eelarvevahenditest kulutatakse kontoripinna üürimiseks; märgib, et eri Euroopa järelevalveasutuste makstavad üürihinnad erinevad omavahel tunduvalt; märgib, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) üür on 29 eurot/m² kuus, samas kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) maksab üüri 52,5 eurot/m² kuus; juhib tähelepanu sellele, et EBA ümberpaigutamise otsust langetades tuleks hoolikalt arvestada ka kontoriruumide üürimise kulusid;

13.  rõhutab, et finantsteenuste digiteerimise valdkonnas, eelkõige hajusandmebaasi tehnoloogia (Distributed Ledge Technology; DLT) osas, on vaja suurendada tehnilisi teadmisi, et suuta paremini reageerida võimalikele probleemidele, ning toetab seetõttu selgesõnaliselt hajusandmebaasi tehnoloogia horisontaalse rakkerühma jätkuvat rahastamist; nõuab, et selle tehnoloogia uuendusliku potentsiaali rakendamiseks töötataks välja kasutusotstarbed valitsuste jaoks;

14.  rõhutab vajadust tagada piisavad vahendid, et toetada liidu meetmeid võitluseks maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, kasutades selleks eelkõige ettevalmistavat meedet „Suutlikkuse suurendamine, programmiline arendustegevus ja kommunikatsioon seoses võitlusega maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastu“, mis järgnes 2016. aastal käivitatud katseprojektile;

15.  on seisukohal, et liidu 2018. aasta eelarve raames tuleks eraldada rohkem vahendeid põhjaliku ja erapooletu hinnangu andmiseks ohule, mida kujutavad endast kolmandad riigid, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 9 toodud kriteeriumide järgi strateegilised puudused, ning nimekirja koostamiseks kõrge riskitasemega jurisdiktsioonidest;

16.  väljendab heameelt seoses Eurostati valmisolekuga parandada oma veebiandmete kasutajasõbralikkust ja on seetõttu seisukohal, et eelmisel aastal vastu võetud eelarvereservi ei ole vaja uuesti vastu võtta; seda silmas pidades kutsub Eurostati üles rakendama nõuded, mis sätestati seoses Euroopa statistikaprogrammi pikendamisega aastateks 2018–2020;

17.  palub komisjonil jätkata Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) reformi, eriti selle ülesannete ja vastutusalade osas, millega ühtlasi tugevdatakse liidu mõju rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kehtestamisel;

18.  rõhutab, kui oluline on toetada komisjoni kapitaliturgude liidu algatuse lõpuleviimisel ning tagada tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava rakendamine, mis toob kasu nii tarbijatele, ettevõtjatele kui ka investoritele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

9

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Wajid Khan, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Dimitrios Papadimoulis, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Matt Carthy, Manuel dos Santos, Ashley Fox, Eva Joly, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Luigi Morgano, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Margot Parker, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Petr Ježek, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Bernd Lucke, Pirkko Ruohonen-Lerner

PPE

Burkhard Balz, Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Werner Langen, Thomas Mann, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Anne Sander, Esther de Lange, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

S&D

Pervenche Berès, Udo Bullmann, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Manuel dos Santos, Jakob von Weizsäcker

Verts/ALE

Eva Joly, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato

9

ECR

Ashley Fox

EFDD

Margot Parker

ENF

Gerolf Annemans, Bernard Monot, Marco Zanni

GUE/NGL

Matt Carthy, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Dimitrios Papadimoulis

4

0

ECR

Kay Swinburne

EFDD

Marco Valli

S&D

Neena Gill, Wajid Khan

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONIARVAMUS  (31.8.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Deirdre Clune

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et kestlik majanduskasv ja investeerimine on keskse tähtsusega inimväärsete töökohtade loomisel, mis toob kaasa kvaliteetse tööhõive ja suureneva jõukuse kõigi jaoks; tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid on vaja tõhusamalt suunata aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamisse, vähendamaks ebavõrdsust ja kiirendamaks ülespoole suunatud sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist; rõhutab sellega seoses, et ELi eelarvest tuleks rahaliste vahenditega toetada strateegia „Euroopa 2020“ sotsiaal- ja tööhõive valdkonna eesmärkide saavutamist;

2.  võtab teadmiseks, et komisjon on rubriigi 1 „Arukas ja kaasav majanduskasv“ koguassigneeringuid võrreldes eelmise aastaga suurendanud (kulukohustuste assigneeringuid +2,5 % ja maksete assigneeringuid +18,3 %); võtab ühtlasi teadmiseks, et alamrubriigi 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ assigneeringuid on suurendatud proportsionaalselt rohkem (kulukohustuste assigneeringuid on suurendatud +2,4 % ja maksete assigneeringuid 25,7 %);

3.  rõhutab, et nende täiendavate ressurssidega ei tohi rikkuda subsidiaarsuse põhimõtet, tõrjuda eemale erainvesteeringuid ega asendada riiklikke meetmeid;

4.  väljendab muret seoses kavandatava kulukohustuste 8,85 % vähendamisega jaotises „Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus“;

5.  väljendab muret seoses kõigi Euroopa Ülemkogu poolt jaotises „Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus“ tehtud lisakärbetega; rõhutab sellega seoses, et muudatused, millega vähendatakse tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse eelarveridade eelarvestust, tuleb tagasi lükata ning kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel tuleb leida sobiv tasakaal, et need poliitikavaldkonnad saavutaksid oma täispotentsiaali;

6.  toonitab, et 2018. aasta eelarvel peab olema keskne osa liidu panuse tõhustamisel liidu majanduskasvu ja töökohtade loomisse ja ebavõrdsuse vähendamisse, kusjuures keskenduda tuleb eelkõige võitlusele tööturust kõige kaugemal olijate töötusega ning võitlusele vaesusega, pöörates erilist tähelepanu laste vaesusele; kordab seetõttu oma üleskutset, et tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale määratud eelarveridasid kasutataks täiel määral;

7.  tuletab meelde, et ELis on 2 miljonit sotsiaalset ettevõtet, mis annavad tööd 14,5 miljonile inimesele ja mille eesmärk on sotsiaalne, ühiskondlik või keskkonnamõju üldistes huvides; juhib tähelepanu sellele, et nad aitavad kaasa liidu tööhõivele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele, piirkondlikule ja maaelu arengule, keskkonna- ja tarbijakaitsele, põllumajandusele, kolmandate riikide arengule ja sotsiaalkindlustuspoliitikale; kutsub komisjoni üles looma piisavalt rahastatavat Euroopa tegevuskava, millega edendatakse sotsiaalseid ettevõtteid liidus ning ergutatakse sotsiaalset innovatsiooni; tuletab meelde, et sotsiaalsetel ettevõtetel on raske leida õigeid rahastamisvõimalusi, kuna puudub arusaam nende toimimisest ja nad on väikesed; rõhutab, kui oluline on piisav rahastamine ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu;

8.  tuletab meelde, et noorte töötuse määr on liidus endiselt vastuvõetamatult kõrge ning et eriti murettekitav on töötute noorte, eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) olukord; rõhutab, et selle probleemi lahendamiseks tuleb tingimata tagada noorte tööhõive algatuse ja ESFi kaudu noortegarantii asjakohane ja õigeaegne rahastamine; toonitab sellega seoses vajadust nende vahendite piisavaks ja õigeaegseks rahastamiseks ja rõhutab eelkõige, kuivõrd olulised on noorte tööhõive algatuse jaoks 500 miljonit eurot 2017. aastaks kokkulepitud uusi rahalisi vahendeid; võtab samas murelikult teatavaks kontrollikoja avalduse(1), mille kohaselt ei ole võimalik tegeleda kõigi NEET-noortega üksnes ELi eelarvest eraldatavate vahendite abil;

9.  tuletab eelkõige meelde, et nagu mitmeaastase finantsraamistiku muutmisel kokku lepiti, tuleb noorte tööhõive algatusele tagada aastateks 2018–2020 vähemalt 700 miljonit eurot, mis tuleb 2018., 2019. ja 2020. aasta vahel jagada kolmeks võrdseks osaks (st iga osa suurus on 233,33 miljonit eurot), nagu seda on 2018. aasta eelarve projektis arvesse võetud; nõuab ka piisavaid maksete assigneeringuid, et tagada noorte tööhõive algatuse nõuetekohane rakendamine;

10.  tuletab meelde, et EURES on oluline vahend, mille abil suurendada tööjõu liikuvust ning võidelda samaaegselt töötusega ja oskustööjõu nappusega liidus; märgib siiski, et teadlikkus EURESist on endiselt väga madal; rõhutab, et teadlikkuse tõstmise kampaaniate rahastamiseks liidus on oluline tagada nõuetekohane ja õigeaegne rahastamine Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kaudu;

11.  rõhutab, kui oluline on asjakohane rahastamine ja eelarve hea haldamine selliste mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 programmide puhul, mille eesmärk on võidelda töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu (nt ESF, sh noorte tööhõive algatus, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi eri suunad ja Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks);

12.  kordab oma nõudmist, et 2018. aasta eelarves tagataks ESFile piisavad kulukohustuste assigneeringuid, eelkõige aga maksete assigneeringud, arvestades et fondil algab intensiivse rakendamise periood ja liikmesriikide maksetaotluste arv kasvab;

13.  väljendab heameelt seoses ettepanekuga suurendada EGFi kulukohustuste assigneeringuid (võrreldes eelmise aastaga +2 % selle fondi maksimaalsest rahastamispaketist) ja enim puudustkannatavate isikute Euroopa abifondi kulukohustuste assigneeringuid (+1,9 %); väljendab siiski muret seoses ettepanekuga vähendada lisaks FEADi toetuskuludele ka selle maksete assigneeringuid (–9,07 %);

14.  väidab, et sotsiaalne dialoog on peamine vahend, et tagada kestlik majanduskasv, töötingimuste parandamine, ülespoole suunatud lähenemine ning tasakaal konkurentsivõime ja õigluse vahel; peab seetõttu kahetsusväärseks Euroopa Ülemkogu tehtud kärpeid eelarveridadel, mis on seotud töösuhete ja sotsiaalse dialoogi ning ettevõtjate esindajate teavitamise, kaasamise ja nendega konsulteerimisega;

15.  märgib, et komisjoni poolt Euroopa solidaarsuskorpusele ette nähtud 72,8 miljonist eurost (seniks, kuni seadusandja võtab alusakti vastu, tuleb assigneeringud paigutada reservi) eraldatakse Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi alaprogrammi „Progress“ tegevussuunast 2018. aastal 2,5 miljonit eurot ning 11,1 miljonit eurot paigutatakse ümber Euroopa Sotsiaalfondist ja seega võetakse need summad ära muudelt tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatusega seotud prioriteetidelt; on veendunud, et selle asemel tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamiseks kasutada kõiki kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku määruse alusel olemasolevaid rahalisi vahendeid;

16.  tuletab meelde, et parlament on ELi programmide kaasseadusandjana ja ühena kahest eelarvepädevast institutsioonist vastu igasugusele vahendite ümberpaigutamisele prioriteetsetest programmidest;

17.  väljendab heameelt asjaolu üle, et solidaarsuskorpusele 2018. aastaks ette nähtud 18,4 miljonit eurot on uued rahalised vahendid; rõhutab siiski, et Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamine ei tohi avaldada survet ja negatiivset mõju tööhõivele, sotsiaalsele kaasatusele, haridusele ja kodanikuaktiivsusele suunatud olemasolevatele programmidele (näiteks programmid „Kodanike Euroopa“ ja „Erasmus+“, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning ESFist rahastatavad programmid) ega moonutada olemasolevate edukate programmide või meetmete toimimist; väljendab seetõttu muret selle üle, et vahendeid võetakse ära olulistelt programmidelt, nagu ESF, „Erasmus“ ja „Life“;

18.  lükkab tagasi nõukogu ettepaneku vähendada Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri assigneeringuid ning kordab, kui tähtis on see kavandatav kärbe tagasi lükata;

19.  nõuab, et 2018. aasta Eurofoundi personali vähendamise eesmärk erandkorras edasi lükataks;

20.  rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on väga väärtuslikud uute tööhõive ja sotsiaalse kaasamise valdkonna tegevuste ja poliitika algatamise vahendid ning et tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni mitu ideed on juba katseprojektide või ettevalmistavate meetmetena edukalt rakendatud; julgustab kõigi rubriikide all olevaid varusid täielikult ära kasutama; nõuab, et komisjon esitaks parlamendile katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamisetappide kohta korrapäraselt üksikasjalikku ajakohastatud teavet; palub, et katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamisel arvestaks komisjon nende sisu, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud ja heaks kiitnud;

21.  märgib, et viis katseprojekti hinnati „A“ või „B“ vääriliseks, ja innustab eelarvepädevaid institutsioone neid 2018. aasta eelarvesse lisama ja komisjoni neid viivitamatult rakendama;

22.  tuletab meelde, et krooniliste ja autoimmuunhaiguste esinemise suurenemine Euroopas ohustab tõsiselt liidu tervishoiusüsteeme ja tööturgu; rõhutab, kui oluline on rahastada teadusuuringuid ning töötada välja liidu tegevuskavad krooniliste ja autoimmuunhaiguste ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks ning eluaegse tervena vananemise kohta juba alates lapseeast;

23.  tuletab meelde, et hooldamist vajavate inimeste arv kasvab; 80 % hooldamisest tehakse ära mitteametlikult ja peamiselt naiste poolt, kes hoolitsevad oma sugulaste eest; rõhutab, et paljud neist vähendavad oma kutsealast töökoormust või isegi lahkuvad töökohalt, kuna neil on hooldajatena suur koormus; rõhutab, et mitteametlike hooldajate toetamiseks on vaja jätkata Euroopa hooldajate võrgustiku (EUROCARERS) rahastamist ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

8

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Sven Schulze, Siôn Simon, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Deirdre Clune, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Anne Sander, Joachim Schuster, Neoklis Sylikiotis, Monika Vana, Theodoros Zagorakis, Flavio Zanonato

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

GUE/NGL

PPE

 

S&D

 

VERTS/ALE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Robert Rochefort, Yana Toom, Renate Weber

Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

Georges Bach, David Casa, Deirdre Clune, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Theodoros Zagorakis

Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Edouard Martin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Joachim Schuster, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

Terry Reintke, Monika Vana, Tatjana Ždanoka

8

ECR

ENF

NI

Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

Dominique Martin, Joëlle Mélin

Lampros Fountoulis

2

0

EFDD

Laura Agea, Tiziana Beghin

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

http://www.eca.europa.eu/en/Pages/NewsItem.aspx?nid=8265


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (31.8.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et 2018. aasta eelarveprojekti kulukohustuste kogusummast on kliimaga seotud 19,5 % ja et liidu eelarve arengusuundumuse kohaselt jääb selleks määraks kogu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi kohta ainult 18,8 %; rõhutab, et tuleb teha kõik, et saavutada eesmärgiks olev 20 %;

2.  tuletab meelde, et Euroopa Kontrollikoja sõnul on olemas tõsine oht, et 20 %-list kliimaeesmärki liidu eelarves ei saavutata, sest komisjoni andmete põhjal oli kliimameetmete jaoks eraldatavate vahendite osakaal ajavahemikul 2014–2016 keskmiselt ainult 17,6 %; jagab kontrollikoja seisukohta, et kliima rahastamist tuleb suurendada nii, et see oleks keskmiselt 22 % praeguse programmiperioodi kõigi ülejäänud aastate jooksul, st aastatel 2017–2020, et saavutada 2020. aasta lõpuks üldeesmärk 20 %; tuletab meelde, et ka ECOFIN kutsus 2017. aasta märtsis liikmesriike üles kulutama praeguse mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud aastatel rohkem liidu eelarvevahendeid kliimamuutustega seotud rahastamisele, võttes arvesse Pariisi COP21-l võetud täiendavaid kohustusi;

3.  kordab, et strateegias „Euroopa 2020“ kehtestatud eesmärkide saavutamine sõltub kliimaeesmärkide ja ressursitõhususe süvalaiendamisest kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse; liidu eelarve peab ka toetama Pariisi kokkuleppe eesmärke;

4.  on veendunud, et liidu rahastatavad projektid, sh EFSI, ei tohiks negatiivselt mõjutada üleminekut ring- ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele; seetõttu on vaja liidu eelarve kiiresti põhjalikult läbi vaadata, et teha kindlaks keskkonna seisukohast kahjulikud kulutused ning töötada välja selliste laenude andmise järkjärgulise kaotamise strateegia ja võtta selle täitmine endale kohustuseks;

5.  märgib, et 8,2 % kõigist kulukohustustest on seotud bioloogilise mitmekesisuse taastamisega; nõuab bioloogilise mitmekesisuse kaitsele piisavate rahaliste vahendite eraldamist;

6.  märgib, et programmile „LIFE“ mõeldud kulukohustusi on suurendatud 29,1 miljoni euro võrra (+5,9 %); peab kahetsusväärseks, et programm „LIFE“ moodustab 2018. aasta eelarveprojektist vaid 0,3 %;

7.  tunneb muret asjaolu pärast, et komisjon kavatseb jaotada liidu kodanikukaitse mehhanismi vahenditest 2 miljonit eurot ning programmi „LIFE“ vahenditest 1,5 miljonit eurot ümber Euroopa solidaarsuskorpusele; kutsub komisjoni üles tagama, et vahendite ümberjaotamine liidu kodanikukaitse mehhanismist ja programmist „LIFE“ Euroopa solidaarsuskorpusele ei vähendaks mingil määral nende programmide tulemuslikku toimimist ega takistaks või aeglustaks meetmeid ja algatusi, mis on ette nähtud seoses kodanikukaitse ja keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliimamuutustega kohanemisega;

8.  väljendab muret selle pärast, et programmi „LIFE“ makseid on 13,1 % vähendatud; hoiatab maksete nappusest tuleneda võivate probleemide eest;

9.  võtab teadmiseks, et tervishoiu jaoks kavandatud kulukohustuste maht on 66,4 miljonit eurot (+2,9 %) ja maksete maht 55,9 miljonit eurot (–3,1 %); peab kahetsusväärseks, et see moodustab 2018. aasta eelarveprojektist vaid 0,04 % ja 3. rubriigist 1,5 % (kulukohustustes);

10.  võtab teadmiseks toidu ja sööda jaoks kavandatud 286,7 miljonit eurot kulukohustustena (+11,9 %) ja 248,4 miljonit eurot maksetena (+5,9 %); peab kahetsusväärseks, et see moodustab 2018. aasta eelarveprojektist vaid 0,18 % ja 3. rubriigist 7 % (kulukohustustes);

11.  märgib, et liidu kodanikukaitse mehhanismile – mis on liidu solidaarsuse nurgakivi – mõeldud kulukohustusi on suurendatud (33,2 miljonit eurot, + 7,2 %);

12.  mõistab hukka töötajate arvu vähendamise Euroopa Keskkonnaametis (–3 ametikohta), Euroopa Kemikaaliametis (–2), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses (–2), Euroopa Toiduohutusametis (–4) ja Euroopa Ravimiametis (–5), mis arvestades nende asutuste ülesannete ja kohustuste suurenemist kahjustab peaaegu vältimatult nende asutuste tööd; nõuab, et nad saaksid piisavad inim- ja rahalised ressursid; tunneb lisaks muret, et tasudest rahastatavate ametite puhul, nagu Euroopa Ravimiamet, tähendab töötajate arvu vähendamine viimastel aastatel tegelikult seda, et vähendatud on nende töötajate arvu, kes täidavad taotlejate makstavatest tasudest ja mitte liidu eelarvest rahastatavaid ülesandeid; selliseid kärpeid on tehtud, võtmata arvesse taotluste arvu suurenemisest tingitud täiendavat töökoormust ega sellele vastavat taotlejate makstud tasudest saadava tulu suurenemist osutatud teenuste eest, mis oleks võimaldanud personali suurendamist, vältides samal ajal mõju liidu eelarvele;

13.  tuletab eelkõige meelde, et Euroopa Keskkonnaamet aitab liidul teha teadlikke otsuseid keskkonna parandamiseks, keskkonnakaalutluste majanduspoliitikasse kaasamiseks ning kestliku arengu suunas liikumiseks ning et komisjon on teinud liidu 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raames Euroopa Keskkonnaametile ettepaneku uue ülesande andmise, nimelt energialiidu juhtimise kohta, ilma et ametikohtade loetelu vastavalt suurendataks;

14.  märgib, et kuna Ühendkuningriik on otsustanud liidust välja astuda, suureneb 2018. aastal nii Euroopa Keskkonnaameti töökoormus kui ka vajadus rahaliste vahendite järele; palub komisjonil teha 2018. aastal kättesaadavaks rohkem töötajaid ja eelarvevahendeid, et see amet saaksid jätkata oma ülesannete tulemuslikku täitmist ja alustada samas kõiki tegevusi, mida on vaja 2019. aastal toimuva ümberkolimise ettevalmistuseks; teeb seetõttu ettepaneku, et Euroopa Keskkonnaametil peaks usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet järgides olema lubatud säilitada reserv ettenägematute kulude jaoks, mis võivad tekkida 2018. aastal või veelgi hiljem, näiteks vahetuskursi ebasoodsa kõikumise tõttu;

15.  kutsub komisjoni üles kiiresti rakendama katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning palub tal jätkuvalt toetada käimasolevaid ja uusi katseprojekte;

16.  tuletab meelde, et katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid tuleks piisavalt rahastada kogu nende olelusringi vältel, et nad saavutaksid oma täieliku potentsiaali.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

11

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Paul Brannen, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Frédérique Ries, Davor Škrlec, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Christofer Fjellner, Luke Ming Flanagan, Stefano Maullu, Gesine Meissner, Joëlle Mélin, James Nicholson, Younous Omarjee, Marijana Petir, Stanislav Polčák, Christel Schaldemose, Tibor Szanyi, Keith Taylor, Tiemo Wölken, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, Olle Ludvigsson

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Gesine Meissner, Frédérique Ries

GUE/NGL

Stefan Eck, Luke Ming Flanagan, Kateřina Konečná, Younous Omarjee, Estefanía Torres Martínez

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Christofer Fjellner, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Peter Liese, Stefano Maullu, Marijana Petir, Stanislav Polčák, Ivica Tolić

S&D

Simona Bonafè, Paul Brannen, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Christel Schaldemose, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Keith Taylor

11

ECR

Mark Demesmaeker, Jørn Dohrmann, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, James Nicholson, Bolesław G. Piecha

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Mireille D'Ornano, Jean-François Jalkh, Joëlle Mélin

1

0

EFDD

Piernicola Pedicini

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (3.10.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Jerzy Buzek

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  ei poolda seda, et nõukogu on komisjoni ettepanekuga võrreldes vähendanud liidu 2018. aasta eelarve rubriigis 1a tööstuse, teadusuuringute ja energeetikaga seotud eelarveridadel kulukohustuste assigneeringuid 4,5 % ja maksete assigneeringuid 1,4 %; võtab teadmiseks, et liidu 2017. aasta eelarvega võrreldes suurendati 2018. aasta eelarve rubriigis 1a tööstuse, teadusuuringute ja energeetikaga seotud eelarveridadel kulukohustuste assigneeringuid 5,5 % ja maksete assigneeringuid 5,3 %; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on 2018. aasta eelarves keskendunud noorte põlvkondade edukusele ning stabiilsete ja kvaliteetsete töökohtade loomisele; märgib, et komisjoni ettepanekus on noortele teadlastele ette nähtud uued ja kõrgemad toetuste tasemed; taunib sellega seoses nõukogupoolset EIT ettevõtlusprogrammide rahastamise kärpimist;

2.  peab ülimalt kahetsusväärseks, et nõukogu on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis märkimisväärselt vähendanud kulukohustuste assigneeringuid (0,5 miljardit eurot) ja maksete assigneeringuid (120 miljonit eurot), mis avaldab programmile „Horisont 2020“ äärmiselt kahjulikku mõju; märgib, et kõnealune vähendamine on kavandatud hoolimata asjaolust, et praegu jääb teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid aastas puudu umbes 150 miljardi euro ulatuses; kavatseb seetõttu nõukogu kavandatud kärped täielikult tühistada; on mures selle pärast, et programmi „Horisont 2020“ ebapiisav rahastamine on toonud kaasa taotluste madala edukuse määra; kutsub komisjoni üles järgima programmi „Horisont 2020” eelarve vahendite jaotust, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 1291/2013 II lisas;

3.  palub taastada programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eelarveridade algse aastaprofiili, mida vähendati Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatisfondi rahastamiseks, ja kasutada selleks muu hulgas kõiki kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku määruse alusel olemasolevaid rahalisi vahendeid; tuletab meelde, et EFSI läbirääkimiste käigus nõudis Euroopa Parlament, et kõnealusele kahele programmile avalduvat kahjulikku mõju vähendataks võimalikult palju; on mures selle pärast, et kavandatud EFSI kestuse pikendamine võib taas nõrgestada programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastut;

4.  tuletab meelde, et energialiidu eesmärgid ja Euroopa kliimaeesmärgid kuuluvad praegu peamiste seadusandlike prioriteetide hulka; kutsub komisjoni üles andma vajalikke rahalisi vahendeid sellesse valdkonda investeerimiseks; on seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi jaoks tuleks tagada vajalikud vahendid, et saavutada liidu integreeritud energiaturgu süvendamine, ning tunneb muret nõukogu kavandatud kärbete pärast Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi kulukohustuste ja maksete assigneeringutes;

5.  rõhutab, et digitaalse ühtse turu eesmärgid tuleb saavutada, et edendada liidu majanduse, avaliku sektori ja liidu kodanike e-kaasatust, ning et sellised seadusandlikud algatused nagu WIFI4EU on kõnealuste eesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega; kutsub komisjoni üles eraldama sellega seotud eelarveridadele piisavalt vahendeid ja pidama kinni võetud kohustusest, mis on seotud investeeringute tegemisega WIFI4EUsse ajavahemikus 2017–2020;

6.  nõuab kindlalt, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER) eraldataks volituste pikendamisega toimetuleku võimaldamiseks piisavad rahalised vahendid ja personal; märgib lisaks, et Euroopa GNSSi Agentuuri (kellele on tehtud ülesandeks täita oma volitusi ning toetada Galileo nõuetekohast ja tõhusat haldamist tulevikus), samuti Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rahalised vahendid ja täiendavate ametikohtade arv on endiselt ebapiisavad, et täita neile liidu õigusaktidega määratud uusi ülesandeid;

7.  on teadlik sellest, kui ülitähtsad on ühiskondlikele väljakutsetele pühendatud eelarveread ja eelkõige eelarverida, mis on ette nähtud elukestva tervise ja heaolu parandamiseks, et tõsta liidus elatustaset; julgustab komisjoni säilitama nende eesmärkide jaoks piisava rahastamise ja peab nõukogu kavandatud kärpeid kahetsusväärseks;

8.  rõhutab, et VKEd moodustavad liidu majanduse olulise osa, sest nad loovad liidus palju töökohti, ning peab vajalikuks VKEde jaoks soodsa ettevõtluskeskkonna loomist ning VKEde klastrite ja võrgustike toetamist; tunneb heameelt selle üle, et komisjoni ettepanekus on ette nähtud VKEde rahastamisvahendile eraldatud vahendite suurendamine ja EFSI tegevuse jätkumine; märgib siiski sügava murega komisjoni kärpeid COSME puhul ja nõukogu kärpeid VKEde rahastamisvahendi puhul, millega edastatakse Euroopa ettevõtjatele vastuoluline signaal;

9.  võtab teadmiseks kaitsealase ettevalmistava meetme; rõhutab siiski, et sellisele tegevusele tuleks eraldada uusi vahendeid, arvestades selle märkimisväärset mõju liidu eelarvele; rõhutab, et teadusuuringute vahend vajab 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames lisarahastust; väljendab muret Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi assigneeringute võimalikult kiire rakendamise pärast, et teha aastatel 2019–2020 vahendid kättesaadavaks näiteks ELi kaitsepoliitika jaoks;

10.  võtab teadmiseks tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammidele eraldatud vahendite suurendamise; tunnistab, et dekomisjoneerimise jaoks on vaja rahalist abi, kuid peab kahetsusväärseks programmides esinevaid viivitusi; kutsub komisjoni üles tegema põhjalikult analüüsitud ja mõistlikke suurendusi, võttes arvesse niisuguseid viivitusi;

11.  rõhutab, et liidu suutmatus täita oma juriidilisi ja poliitilisi kohustusi seoses maksete assigneeringutega võib tõsiselt kahjustada tema usaldusväärsust ning mõjuda väga halvasti usaldusele liidu institutsioonide suutlikkuse vastu täita oma rolli.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

2.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

7

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikolay Barekov, Nicolas Bay, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Fredrick Federley, Adam Gierek, Theresa Griffin, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Aldo Patriciello, Miroslav Poche, Michel Reimon, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Pervenche Berès, Michał Boni, Jens Geier, Françoise Grossetête, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Răzvan Popa, Dennis Radtke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Claudia Schmidt

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

46

+

ALDE

Angelika Mlinar, Fredrick Federley, Kaja Kallas, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Evžen Tošenovský, Hans-Olaf Henkel, Nikolay Barekov, Zdzisław Krasnodębski

PPE

Aldo Patriciello, Algirdas Saudargas, Anna Záborská, Bendt Bendtsen, Claudia Schmidt, Cristian-Silviu Buşoi, Dennis Radtke, Françoise Grossetête, Henna Virkkunen, Janusz Lewandowski, Krišjānis Kariņš, Michał Boni, Massimiliano Salini, Nadine Morano, Pilar Ayuso, Pilar del Castillo Vera, Seán Kelly, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Werner Langen

S&D

Adam Gierek, Carlos Zorrinho, Csaba Molnár, Dan Nica, Edouard Martin, Jens Geier, José Blanco López, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Miapetra Kumpula-Natri, Miroslav Poche, Olle Ludvigsson, Patrizia Toia, Pervenche Berès, Peter Kouroumbashev, Răzvan Popa, Theresa Griffin

7

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Christelle Lechevalier, Nicolas Bay

Verts/ALE

Claude Turmes, Jakop Dalunde, Michel Reimon, Rebecca Harms

7

0

EFDD

Dario Tamburrano, David Borrelli

ENF

Barbara Kappel

GUE/NGL

Jaromír Kohlíček, Neoklis Sylikiotis, Paloma López Bermejo, Xabier Benito Ziluaga

Kasutatud tähised

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (20.7.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Daniel Dalton

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et eelarvemenetluses kuuluvad siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) vastutusvaldkonda kuuluvad eelarveread jaotistes 2 (Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd), 14 (Maksukorraldus ja tolliliit) ning 33 (Õigus- ja tarbijaküsimused);

2.  on seisukohal, et hästitoimiv, hästi integreeritud ja ühendatud ühtne turg, mis on õiglane keskkond tarbijatele ja VKEdele, on liidu konkurentsivõime tugevdamisel keskse tähtsusega, ning rõhutab vajadust võtta arvesse üleminekut digiajastusse, eraldades selleks piisavalt eelarvevahendeid, eeskätt VKEdele;

3.  on veendunud, et tarbijapoliitika on üks liidu peamisi horisontaalseid prioriteete ja see peaks kajastuma selle poliitikavaldkonna eelarves; kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et suurendada tarbijapoliitika ning tooteohutuse ja turujärelevalve alast haridust ja teadlikkust, eelkõige digitaalsel ühtsel turul, ja arvestama tarbijate huvidega erinevates liidu poliitikavaldkondades;

4.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2018. aasta eelarvemenetluses on IMCO-komisjoni peamisi prioriteete sellistes valdkondades nagu tolliliit, tarbijakaitse, konkurentsivõime ning kaupade ja teenuste siseturg piisavate eelarveliste kulukohustuste assigneeringute näol arvesse võetud;

5.  märgib, et IMCO-komisjoni eelarveridade maksete assigneeringud siiski vähenevad 15 % võrra, ning loodab, et see vähenemine kajastab vaid kehtivate lepingute kohaste maksete ajakavade asjakohast planeerimist komisjoni poolt ning et olemasolevatest assigneeringutest piisab kõigi maksete tegemiseks 2018. aastal;

6.  väljendab rahulolu assigneeringute eraldamise üle ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kuna üks prioriteetidest on toetada ettevõtlust ning ergutada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist; toonitab, et tõhusalt on vaja rahastada innovatsiooni, tegevuse laiendamist, rahvusvahelistumist ja pääsu kolmandate riikide turgudele, et suurendada liidu ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet;

7.  väljendab rahulolu eelarverea 02 02 01 „Ettevõtluse edendamine ning liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsu parandamine“ kulukohustuste assigneeringute suurendamise üle, kuid tunneb samas muret maksete assigneeringute vähendamise üle sellel eelarvereal, kuna VKEd kogevad endiselt raskusi nendes reaalmajanduse valdkondades; rõhutab, et piisav rahaline abi mikroettevõtjatele, ettevõtjatele ja VKEdele peaks olema üks liidu peamisi prioriteete; toonitab, et rahastamisele hea juurdepääsu tagamine on esmatähtis VKEde konkurentsivõime hoidmiseks ja aitab neil lahendada probleeme, mis on seotud juurdepääsuga nii siseturule kui ka ülemaailmsele turule;

8.  väljendab rahulolu rahaliste vahendite eraldamise üle tolliliidu moderniseerimiseks, millega toetatakse liidu tolliseadustiku rakendamist ja elektrooniliste tollisüsteemide arendamist, kuna see on paremini toimiva siseturu jaoks üks prioriteetseid valdkondi; toonitab, et tolliseadustiku täielik ja ühtne rakendamine on väga oluline kodanike ning liidu finantshuvide kaitsmiseks, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama tolliseadustiku artiklis 278 sätestatud üleminekumeetmete puhul kinni tähtajast 31. detsember 2020, et tagada tolliseadustiku täielik rakendamine;

9.  kiidab heaks assigneeringud eelarvereale 33 04 01, „Tarbijahuvide kaitse ning tarbijate ohutuse ja teavitamise parandamine“, kuna tarbijapoliitika on üks liidu peamisi poliitikavaldkondi;

10.  palub rahastada kõiki katseprojekte ja eriti uusi katseprojekte märksõnaga „Digitaaloskused ELi idufirmadele“, et aidata kaasa innovatsioonile ja piiriülesele kaubandusele, ning projekte märksõnaga „Ühtsel turul müüdavate toodete väidetavate kvaliteedierinevuste hindamine“, mille eesmärk on lahendada tarbijate mured seoses siseturul sama kaubamärgi ja samas pakendis müüdavate toodete võimalike kvaliteedierinevustega, ning palub ühtlasi pikendada katseprojekti „Algoritmidealase teadlikkuse suurendamise algatus“, mille eesmärk on töötada välja rida sihtotstarbelisi põhjalikke lähenemisviiside ja poliitiliste lahenduste prototüüpe, mis sobiksid lahendama algoritmilise otsustamise tõttu tekkivaid keerulisi probleeme lühi- ja pikemaajalises perspektiivis.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlos Coelho, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Morten Løkkegaard, Marlene Mizzi, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jan Philipp Albrecht, Birgit Collin-Langen, Edward Czesak, Dariusz Rosati, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrea Bocskor, David Coburn, Jan Huitema, Seán Kelly, Andrey Kovatchev, Bogdan Brunon Wenta, Marco Zanni

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Jan Huitema, Morten Løkkegaard, Jasenko Selimovic

ECR

Edward Czesak, Daniel Dalton, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

PPE

Andrea Bocskor, Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Ildikó Gáll-Pelcz, Seán Kelly, Andrey Kovatchev, Dariusz Rosati, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Bogdan Brunon Wenta

S&D

Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Marlene Mizzi, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

VERT/ALE

Jan Philipp Albrecht, Pascal Durand

4

EFDD

David Coburn, Robert Jarosław Iwaszkiewicz

ENF

Mylène Troszczynski, Marco Zanni

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (31.8.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Evžen Tošenovský

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et transpordile ja turismile ette nähtud eelarve peaks olema kooskõlas nende sektorite tähtsuse ja nende panusega liidu majanduskasvu, kestlikusse arengusse, kasutajate huvidesse ja kvaliteetsete töökohtade olemasolusse liidus; peab seetõttu kahetsusväärseks, et nõukogu on rubriigis 1a transpordisektoriga seotud eelarveridu kärpinud, ning nõuab nende ennistamist algsele tasemele;

2.  rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu on üleeuroopalise transpordivõrgu valmimise ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna saavutamise seisukohast oluline rahastamisvahend; rõhutab, et varasematel aastatel Euroopa ühendamise rahastu eelarvest Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) algatuse rahastamiseks tehtud kärpeid tuleks edaspidi vältida; peab kahetsusväärseks, et Euroopa ühendamise rahastu jaoks ette nähtud vahendeid ei ole olnud võimalik täielikult ennistada; palub komisjonil esitada uued algatused ja finantseeskirjad, mida kohaldada Euroopa ühendamise rahastu transporditoetuste ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastuse kombinatsioonidele;

3.  on kindlalt seisukohal, et Euroopa ühendamise rahastu on oluline ja märkimisväärse Euroopa lisaväärtusega vahend transpordivõrgu optimeerimiseks kogu liidus ning uute ja olemasolevate transporditaristute ühendamiseks ja/või kaasajastamiseks ning transporditeenuste koostalitlusvõime tagamiseks; on seisukohal, et tuleks kindlustada vajalikud vahendid, et saavutada Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna esmane eesmärk, mis on suunatud põhivõrgule; rõhutab, et liikmesriikide vahelist kooskõlastamist tuleb parandada, et tagada piiriüleste projektide sidusus põhilise raudtee-, lennundus- ja maanteetaristu osana; toonitab ühtlasi, kui oluline on rahastada sellise taristu ajakohastamise erikavasid, mille seisund kõige tõenäolisemalt halveneb, nagu sillad ja tunnelid; rõhutab, kui oluline on investeerida piirkondlikesse lennujaamadesse, kuna need soodustavad äritegevuse tõhusust ja tootlikkust ning piirkondlikku majandusarengut;

4.  rõhutab vajadust jätkuvalt toetada Euroopa lääne- ja idapiirkondi ühendavaid kiirraudteeprojekte; kordab, kui oluline on puuduvate ühenduslülide rajamine likvideeritud piirkondlike piiriüleste raudteeühenduste taastamiseks ning olemasoleva transporditaristu ajakohastamine ja hooldamine, mis võimaldab paremat koostööd liikmesriikide ja/või kolmandate riikide vahel, näiteks Musta mere makropiirkonna loomist; tunnustab komisjoni lähenemisviisi, et likvideeritud või kasutuselt kõrvaldatud piirkondlike piiriüleste raudteeühenduste taastamist tuleb kaasrahastada; juhib tähelepanu asjaolule, et optimeeritud taristu on otsustava tähtsusega liidu nn mahajäänud piirkondade arengu jaoks, ning palub komisjonil välja töötada seda toetavad konkreetsed eelarvevahendid; soovitab liikmesriikidel, piiriülestel piirkondadel ja komisjonil veelgi tõhustada selliseid altpoolt algatatud projekte;

5.  usub, et arvestades komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) äsjaseid algatusi, mille kohaselt peetakse esmatähtsaks laene ja uusi rahastamisvahendeid, on oluline eraldada piisavalt ressursse toetusteks, sest toetused on hädavajalik rahastamisvahend transpordisektoris, eriti taristu- ja muude projektide ning nende hulgas eelkõige selliste projektide puhul, kus on ette näha erainvesteeringute puudumist; tuletab meelde, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmi eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline kõrgtehnoloogilistele projektidele, nagu Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), piisavate vahendite eraldamine, muu hulgas EFSI kava raames avaliku ja erasektori partnerluse võimaluste ärakasutamise teel, et tagada vajalikud ressursid praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuni; rõhutab aga, et liidu rahaliste vahendite võimalikult mõjusa kasutamise seisukohast on väga oluline eri rahastamiskavade, nt Euroopa ühendamise rahastu, EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koostoime;

6.  palub komisjonil esitada aruande struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite rakendamise ja kasutuselevõtu määra kohta taristuprojektides ning täpsustama, millised neist aitavad kaasa põhivõrgu, koridoride ja üldvõrgu arendamisele; nõuab, et komisjon esitaks parlamendile ja nõukogule iga-aastase ülevaate kõigist liidu kaasrahastatavatest konkreetsetest transpordi- ja turismiprojektidest, sh vastavate summade üksikasjad; lisaks palub komisjonil seoses hiljuti avaldatud liikuvuspaketiga esitada ülevaate olemasolevatest ja kavandatavatest ohututest ja turvalistest parkimiskohtadest veokijuhtidele; palub komisjonil esitada kuluprognoosid olemasolevate parkimiskohtade ajakohastamise ning uute ohutute ja turvaliste parkimiskohtade rajamise kohta ning uurida võimalikke lahendusi kavade rahastamiseks Euroopa tasandil;

7.  rõhutab COP21 raames transpordi valdkonnas seatud eesmärkide olulisust võitluses kliimamuutustega; rõhutab, et rahalised vahendid peaksid olema kättesaadavad, et tagada üleminek maanteetranspordilt säästvatele transpordiliikidele (raudtee-, vee- ja siseveetransport), optimeerida mitmeliigilisi ühendusi ja minna üle digitaalsetele transporditeenustele; kordab, kui oluline on tõhustada vähese CO2-heitega transpordi majandust, arendades raudtee-kaubaveokoridore, mis kujutavad endast olulist elementi kaubaveo maanteedelt raudteedele suunamisel ja raudtee jätkusuutlikkuse parandamisel; on seisukohal, et tagamaks koostalitlusvõime maksimaalset kasu ühtses Euroopa raudteepiirkonnas, tuleks kasutusele võtta Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS); kutsub liikmesriike üles investeerima arukasse, säästvasse ja integreeritud ühistransporti; soovitab tähelepanu pöörata ka transpordist tekkiva müra vähendamisele, et võimaldada elanikele kvaliteetset elukeskkonda; kutsub komisjoni üles rahastama ja toetama projekte, millega arendatakse ja parandatakse jõetransporti, nagu Doonau jõe süvendamine ja puhastamine;

8.  rõhutab Euroopa globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) – Galileo ja EGNOS – olulist rolli transpordisüsteemide ja eelkõige nende turvalisuse ja ohutuse seisukohast nii lennunduse kui ka maantee-, raudtee- ja meretranspordi sektoris ning mitut transpordiliiki hõlmavate autonoomsete süsteemide väljaarendamise ja kasutamise seisukohast; kordab, et oluline on tagada eel- ja järelrakenduste piisav rahaline toetus Euroopa GNSSi programmide ja programmi „Horisont 2020“ eelarves; peab kahetsusväärseks, et Euroopa GNSSi (Galileo ja EGNOSi) vahendeid on vähendatud 9,6 %; palub taastada Euroopa kosmoseprogrammidele mõeldud eelarveread – mille puhul on ette nähtud täiendav kärpimine 5 % võrra – esialgsel tasemel ja jätkata kosmoseprogrammide piisavat rahastamist, kuna nende maksumust ei tohiks alahinnata;

9.  palub komisjonil kindlustada Galileo ja EGNOSi ülemaailmsete satelliitnavigatsioonil põhinevate teenuste ja taristu väljaarendamise ja käikuandmise rahastamine; kordab, et oluline on eraldada Galileole ja EGNOSile 2018. aastaks piisavad rahalised vahendid, et kiiresti kindlustada katkematud GNSSi teenused arukate teede ja ühendatud sõidukite, aruka sõidukipargi ning lasti ja liikluse haldamise, nt lennuliikluse korraldamise ning ERTMSi ja automaatse hädaabikõne tarbeks; on seisukohal, et EGNOSile tuleks kindlustada vajalikud rahalised vahendid, mis võimaldaksid EGNOSil laieneda esmajärjekorras Euroopa kagu- ja idaossa ning seejärel Aafrikasse ja Lähis-Idasse ning omandada ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamu (RIMS) ühendada need süsteemiga;

10.  rõhutab, et Euroopa GNSSi Agentuuril (GSA) on tähtsad ülesanded seoses Galileo ja EGNOSega, ning tunnustab ka GSA panust liidu konkurentsivõime tõstmisse ja tehnoloogilisse innovatsiooni; peab murettekitavaks, et GSAle ei ole eraldatud piisavalt vahendeid, et agentuur saaks oma ülesandeid täita, ja on veendunud, et GSAl peab olema piisavalt töötajaid, sealhulgas kõrgelt spetsialiseerunud eksperte, et tagada Euroopa GNSSi programmide sujuv toimimine ja kasutamine; rõhutab lisaks Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) tähtsat osa EGNOSi teenuseosutamise sertifitseerimisasutusena ja seoses Galileo toimimise järelevalveks vajalike ettevalmistavate meetmetega;

11.  rõhutab Euroopa transpordiametite tähtsust Euroopa transpordipiirkonna hea toimimise tagamisel; on seisukohal, et neile ametitele tuleks eraldada piisavad eelarvevahendid vastavalt nende ülesannete viimasel ajal toimunud või prognoositavate muutustega;

12.  rõhutab, et oluline on tulemuslikult ja kindlalt tegeleda nii merelt kui ka maismaalt tulenevate rändevoogude probleemiga; loodab, et Euroopa Meresõiduohutuse Ametile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ja Frontexile eraldatakse kohased rahalised vahendid liidu välispiiride kaitsmiseks ja valvamiseks;

13.  juhib tähelepanu lennunduse julgeoleku- ja ohutusalastele väljakutsetele ning Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) panuse olulisusele selles valdkonnas, eelkõige küberjulgeoleku ja kosmoseilmastikuga seotud ohtude ning liiduvälises õhuruumis viibivate reisijate ohutuse seisukohalt; rõhutab, et tähtis on eraldada EASA-le piisavad vahendid nende uute ülesannete edukaks täitmiseks, mis on kindlaks määratud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008(1);

14.  toonitab veel kord, et EASA on juba vähendanud töökohtade arvu viie aasta lõikes 5 %, nii nagu institutsioonidevahelises kokkuleppes kokku lepitud; on seetõttu seisukohal, et nõukogu soovitatud edasised kärped võiksid seada ohtu EASA nõuetekohase toimimise ning võiksid takistada EASA-l täitmast seadusandja antud ja edaspidi antavaid ülesandeid; toonitab lisaks, et uute poliitiliste arengusuundade ja õigusaktide tõttu lisaülesannete täitmiseks vajalikud uued EASA töökohad peavad jääma väljapoole kärpe-eesmärki;

15.  rõhutab, et EASA ametikohtade (ja nendega seotud pensionide) suhtes, mida rahastab täiel määral lennundussektor ja mis ei mõjuta seetõttu liidu eelarvet, ei tohiks kohaldada institutsioonidevahelises kokkuleppes ettenähtud töötajate arvu vähendamist;

16.  toonitab, et Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) peaks saama ise otsustada täielikult lennundussektori poolt rahastatavate töökohtade arvu suurendamise üle eelarveaasta jooksul vastavalt muutuvale töökoormusele, nt sektori vajadustele; toonitab, et sel eesmärgil peaksid eelarvepädevad institutsioonid lisaks EASA eelarve vastuvõtmisega juba heaks kiidetud tasudest ja lõivudest rahastatavatele ametikohtadele välja tooma nende ametikohtade lisa-protsendimäära (ülempiirmäär oleks 10 %), mille loomise EASA haldusnõukogu EASA ettepaneku põhjal heaks võiks kiita, et reageerida turunõudluse ettenägematule muutumisele; toonitab ühtlasi, et haldusnõukogu otsus peaks tuginema ettenägematu töökoormuse ja efektiivsuskriteeriumi dokumenteeritud hinnangule;

17.  rõhutab, et on oluline, et programm „Horisont 2020” edendaks ja toetaks aruka transpordilogistika ja liikuvuskorralduse, jagatud liikuvuse ja ühisveoste ning autonoomse transpordi teadusuuringute ja innovatsiooniga, sh autonoomse sõidukijuhtimise, avaliku ja jagatud liikuvuse ning transpordiohutusega seotud projekte; peab kahetsusväärseks transpordisektori teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise vähendamist programmis „Horisont 2020“; on seisukohal, et ohutule, sujuvale, arukale ja integreeritud transpordile üleminek annab liidule märkimisväärset lisaväärtust Euroopa transpordisüsteemi tõhustamise seisukohast; rõhutab, et vaja on tugevdada programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu ning muude asjaomaste liidu rahastamisallikate osalust lennundusvaldkonna ohutus-, julgeoleku-, innovatsiooni- ja digiteerimisprojektides, mille hangetesse ja rakendamisse tuleb tihedalt kaasata Euroopa Lennundusohutusamet (EASA);

18.  kordab, et oluline on kindlustada ühisettevõtetele, sealhulgas SESARile, SHIFT2RAILile ja CLEAN SKYle kohased rahalised vahendid; on seisukohal, et ühisettevõte SHIFT2RAIL peaks esmatähtsaks lugema koostalitusvõime projektid ja tagama koostalitlusvõime maksimaalse kasulikkuse ühtses Euroopa raudteepiirkonnas; peab oluliseks, et jätkuvalt eraldataks vahendeid, mis võimaldavad hooldada taristut ja järgida kvaliteedikriteeriumeid, et tagada tarbijate suurem kaitse ja ohutus;

19.  rõhutab vajadust eraldada piisavad rahalised vahendid SESARi elementide rakendamiseks, et tagada lennuliikluse korralduses selliste funktsioonide kasutuselevõtmine, mida peetakse esmatähtsaks liidu lennuliikluse korraldamise süsteemi toimimise parandamise seisukohast;

20.  palub komisjonil esitada ülevaate viimastel aastatel Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatud edukate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tulemustest; palub komisjonil eelkõige anda ülevaate hetkeseisust seoses nn puhtama kosmose katseprojektiga, mis käsitleb kosmoseprügi kõrvaldamist ja uuenduslike materjalide kasutamist kosmoseseadmetes, et suurendada kosmosesektoris kohaldatava tulevase ühise tehnoloogiaalgatuse tulemuslikkust;

21.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt tähtsustama turva- ja ohutusmeetmete rahastamist kõigi transpordivahendite puhul, millel on mõju reisijatevoogudele; soovitab komisjonil keskenduda vähemkaitstud liiklejate ohutusele, nagu jalakäijad, jalgratturid ja mootorratturid; soovitab komisjonil toetada algatusi, millega saab suurendada liiklusohutust ja aidata seega saavutada strateegiline eesmärk: vähendada 2020. aastaks poole võrra Euroopa teedel hukkunute arvu ning vähendada ka raskesti vigastada saanute arvu; palub komisjonil arvesse võtta taristu kvaliteedi märkimisväärseid erinevusi nn mahajäänud piirkondade ja ülejäänud Euroopa vahel ning suurendada investeeringuid asjaomastesse piirkondadesse;

22.  rõhutab, et oluline on toetada säästvat turismi, kaitstes samas selle allikaid loodus-, kultuuri-, ajaloo- ja tööstuspärandi raames; rõhutab, et oluline on üleminek säästvale turismile, mis hõlmab turismi- ja taristuprojektide paremat kooskõlastamist; rõhutab, et Eurovelo võrgustiku edendamine koos TEN-T raudteevõrguga pakub huvitavat keskonna- ja majanduskasu ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; rõhutab, et transpordi- ja turismisektori VKEdel on keeruline kohaneda digitaliseerimisega ja nad vajavad toetust; nõuab turismisektori ning eelkõige VKEde ja nende digiteerimise suuremat rahastamist; on veendunud, et mägi-, maa-, ranniku-, saare- ja äärepoolseimatele piirkondadele tuleks eraldada vahendeid, et jätkata turismi arendamist nendes piirkondades;

23.  on veendunud, et veelgi tuleks suurendada piiratud liikumisvõimega isikute tõketeta juurdepääsu turismiteenustele; kutsub komisjoni üles toetama võimalikke eri rahastamismeetmeid, et tagada transporditeenuste, transpordivahendite, taristu ja mitmeliigiliste transpordisõlmede juurdepääsetavus, ning täiendavaid meetmeid, millega parandatakse transpordi juurdepääsetavust puudega inimeste jaoks;

24.  tunnustab uut InterRaili algatust ning on seisukohal, et see võib anda noorele põlvkonnale võimaluse kogeda liikumisvabadust keskkonnasõbralikult reisides, ning nõuab, et see projekt, nagu ka teised turismivaldkonna projektid kantaks otsesele ja eraldiseisvale eelarvereale, sõltumatult rubriigist 1a, mis on seotud transpordisektori ja teiste liidu konkurentsivõime ja majanduskasvu jaoks oluliste sektoritega; kordab, et nõuab komisjonilt endiselt selle kohta ettepanekute esitamist;

25.  kutsub komisjoni üles soodustama mugava Euroopa öörongiliikluse taaselustamist, kuna tegemist on säästva alternatiiviga lühilendudele ja pikkadele autoreisidele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Jakop Dalunde, Bas Eickhout, Markus Ferber, Maria Grapini, Kateřina Konečná, Werner Kuhn, Franck Proust, Evžen Tošenovský, Matthijs van Miltenburg

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

ECR

GUE/NGL

PPE

 

S&D

Verts/ALE

Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička, Matthijs van Miltenburg

Evžen Tošenovský, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

Matt Carthy, Kateřina Konečná

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Markus Ferber,Dieter-Lebrecht Koch, Werner Kuhn, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Cláudia Monteiro de Aguiar, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Franck Proust, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Wim van de Camp.

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Miltiadis Kyrkos, Jens Nilsson, Gabriele Preuß, Christine Revault D'Allonnes Bonnefoy, David-Maria Sassoli, Claudia Țapardel, István Ujhelyi.

Jakop Dalunde, Bas Eickhout, Keith Taylor.

1

EFDD

Peter Lundgren

2

0

ECR

EFDD

Jacqueline Foster

Daniela Aiuto

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

  COM(2015)0613.


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (8.9.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Iskra Mihaylova

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika kui liidu peamine solidaarsusel põhinev avaliku sektori investeerimispoliitika selleks, et saavutada aluslepingust tulenev eesmärk vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi kõigis Euroopa piirkondades ja nende vahel; tunnistab, et liidu eelarve on ühtekuuluvuspoliitika prioriteetide ja eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside peamine allikas ning tuletab meelde, et sellest tuleks rahaliste vahenditega toetada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamist; rõhutab selles kontekstis ühtekuuluvuspoliitika rolli majanduskasvu ja töökohtade loomisel kogu liidus ning liidu peamiste eesmärkide ja prioriteetide, sh kliima-, energia- ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel, samuti vajadust ühtekuuluvuspoliitika säilitada ning seda edendada ja lihtsustada, et viia liit tagasi lähendamise ja edasise integratsiooni teele; mõistab praegust vajadust suurendada kulutusi julgeolekule, mis on üks ühtekuuluvuspoliitika ja liidu muude poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks vajalikke tingimusi;

2.  märgib, et ühtekuuluvuspoliitika assigneeringuid on ajavahemiku 2014–2020 esimestel aastatel teatavate viivituste tõttu alakasutatud ning et kuni 30. juunini 2017 tehti komisjoni eelarve peadirektoraadi andmetel liidus kõigist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kumuleeritud makseid üksnes ligikaudu 60 miljardi euro ulatuses, kusjuures keskmine kumuleeritud maksete määr oli 23,72 % (vähem arenenud piirkondades 19,76 %); juhib tähelepanu lubamatutele viivitustele praeguste programmide elluviimisel, mis on nende senist tulemuslikkust kahjustanud ning survestanud korraldusasutusi ja toetusesaajaid, suurendades vigade ja nõrkade tulemuste riski; nõuab seetõttu tungivalt, et kõik protsessis osalevad sidusrühmad suurendaksid omavahelist koostööd, et võidelda viivituste vastu praeguste programmide elluviimisel; palub komisjonil anda liikmesriikidele jooksvalt nõu, et tegeleda viivitustega vastavate korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste nimetamisel, et viia nende nimetamine võimalikult kiiresti lõpule, ning teha aktiivset koostööd, et kiirendada elluviimist ja vältida automaatset kulukohustustest vabastamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, et jälgida reaalajas programmide elluviimist ajavahemikul 2014–2020, tagades et maksed vastavad heakskiidetud kulukohustuste assigneeringutele, et vältida maksmata arvete kuhjumist; nõuab lisaks tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära praegusel rahastamisperioodil kättesaadavad programmitöö vahendid ning tagaksid ka edaspidi rakenduskavade sujuva elluviimise;

3.  tuletab komisjonile meelde, et ta jätkaks 2014. aastal ajavahemiku 2007–2013 jaoks loodud rakkerühmaga, et toetada ja kiirendada ajavahemiku 2014–2020 programmide elluviimist;

4.  tunnustab komisjoni jõupingutusi täitmata maksenõuete kuhjumise sujuvaks kaotamiseks; väljendab muret selle pärast, et seoses 2014.–2020. aasta programmidega on esitatud vähe maksenõudeid, mis võib tekitada uuesti maksmata arvete kuhjumise; nõuab selles kontekstid tungivalt, et komisjon võtaks arvesse võimalust, et uued maksenõuete kuhjumised tekitavad lisaviivitusi; väljendab heameelt mitmeaastase finantsraamistiku muutmise raames esitatud aastani 2020 ulatuva maksete prognoosi üle ja kutsub üles seda igal aastal korrapäraselt ajakohastama; rõhutab vajadust vähendada liikmesriikide vahelisi reaalsetes prognoosides esinevaid erinevusi, kehtestades selleks standardse elektroonilise prognoosisüsteemi;

5.  märgib, et 2018. aasta eelarveprojektis on alamrubriigi 1b maksete assigneeringute tase tõusnud 2017. aastaga võrreldes 25,7 % ning kulukohustuste assigneeringute kogusumma on suurenenud 2,4 %; peab küsitavaks nende summade piisavust selle rubriigi kulude katmiseks, arvestades et tegevuste väljavalimise määr suureneb ja eeldatakse, et rakendamine saab 2018. aastal olema väga hoogne; rõhutab vajadust näha liidu eelarves ette piisavad assigneeringud ühtekuuluvuspoliitika jaoks tehtavate maksete katmiseks, et tõendada liidu suutlikkust täita oma kohustusi ja suurendada tema usaldusväärsust;

6.  nõuab suuremat koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ning muude liidu programmide vahel; on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamise aluseks peaksid ka edaspidi jääma toetused; märgib, et rahastamisvahendid võivad olla toetustele täienduseks, aga neid tuleks kasutada ainult siis, kui nad on näidanud oma lisaväärtust, mis tehakse kindlaks eelneva hindamisega, milles analüüsitakse mitte ainult nende finantsvõimendust, vaid ka panust poliitika põhimõtetesse ja eesmärkidesse; märgib, et rahastamisvahendite kombineerimist tuleks nõuetekohaselt jälgida, pöörates peatähelepanu tulemustele ja saavutatud eesmärkidele; usub, et sünergiat saaks kõige paremini luua projektide järk-järgulise rakendamise ja eri faaside eri vahenditega rahastamise abil, selle asemel et kasutada eri vahenditest pärit segarahastamist; hoiatab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) või muude rahastamisvahendite kasutamine ei tohi kahjustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde;

7.  väljendab heameelt selle üle, et 2018. aasta eelarveprojekt sisaldab muutmispaketi elemente, mis võimaldavad suuremat paindlikkust; nõuab, et komisjon ei teeks rohkem ettepanekuid mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 rubriigi 1b vahendite ümberpaigutamise või kärpimise kohta; kutsub komisjoni üles pöörama jätkuvalt suurt tähelepanu liidu eelarve täitmise tulemustele, toetab kõiki samme tulemuspõhise tegutsemisviisi suunas; juhib tähelepanu sellele, et 2018. aasta eelarvet tuleks rakendada kooskõlas suurema potentsiaaliga, mille loob nn koondõigusaktide paketis kavandatud lihtsustamine ja paindlikkus; rõhutab vajadust võtta meetmeid, et suurendada kodanike teadlikkust liidu eelarvest tulenevast kasust ja saavutatud tulemustest ning rakendada meetmeid liidu vahenditest teavitamise ja nende nähtavuse parandamiseks;

8.  peab tervitatavaks uut 140 miljoni euro suurust rahastamispaketti, mis loodi selleks, et hõlbustada Struktuurireformi tugiprogrammi rakendamist ajavahemikul 2017–2020; kordab, kui oluline on tagada, et Struktuurireformi tugiprogramm ja tehnilise abi programmid toimiksid üksteist täiendavate lahendustena; märgib, et Struktuurireformi tugiprogrammi vahendid võetakse tehnilise abi kasutamata eraldistest, ja palub komisjonil seepärast tagada, et ta ei vähendaks oma eesmärki anda sihtotstarbelist tugeva temaatilise eesmärgiga abi;

9.  palub komisjonil teha liikmesriikidega koostööd üldsuse teadlikkuse tõstmiseks liidu prioriteetidest ja tagada liidu vahendite läbipaistev, õiglane ja vastutustundlik kasutamine – selle üldpõhimõtte eesmärk on tuua Euroopa projekt ELi kodanikele lähemale;

10.  märgib, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ajal ei pidanud komisjon vajalikuks suurendada üldiseid maksete ülemmäärasid, leides, et praegune paindlikkus on piisav; on veendunud, et komisjon, kes jätkab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamise jälgimist, peaks ka edaspidi tagama selles küsimuses avatud dialoogi Euroopa Parlamendiga;

11.  märgib, et komisjon on veendunud, et automaatse kulukohustustest vabastamise oht programmitöö perioodil 2014–2020 on praegu väike; märgib ka, et esimest korda kohaldatakse ajavahemiku 2014–2020 suhtes automaatse kulukohustustest vabastamise reeglit (n+3) 2017. aasta lõpul; arvestades rakendamise aeglast tempot, palub komisjonil tagada, et Euroopa Parlamendile antakse kulukohustustest vabastamise ohu suurenemisest nõuetekohast ja õigeaegset teavet, eelkõige kuna liikmesriigid üritavad 2018. aasta lõpul kulukohustuste määrasid põhjendada.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Mercedes Bresso, James Carver, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Raymond Finch, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andor Deli, John Howarth, Ivana Maletić, Dimitrios Papadimoulis, Georgi Pirinski, Bronis Ropė

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Santiago Fisas Ayxelà, Olga Sehnalová

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Matthijs van Miltenburg

ECR

Sławomir Kłosowski

GUE/NGL

David Martin, Younous Omarjee, Dimitrios Papadimoulis

PPE

Pascal Arimont, Andor Deli, Santiago Fisas Ayxelà, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Lambert van Nistelrooij

S&D

Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, John Howarth, Constanze Krehl, , Louis-Joseph Manscour, Jens Nilsson, Georgi Pirinski, Liliana Rodrigues, Olga Sehnalová, Kerstin Westphal

VERTS/ALE

Bronis Ropė

3

EFDD

James Carver, Raymond Finch

NI

Konstantinos Papadakis

1

0

EFDD

Rosa D'Amato

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (31.8.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Tibor Szanyi

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks, et 2018. aasta eelarveprojekti rubriigis 2 on kulukohustusteks kavandatud 59,5 miljardit eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 1,7 % kasvu, ning maksed on kasvanud 2,6 % ja ulatuvad nüüd 56,3 miljardi euroni; märgib siiski, et see kasv on tingitud peamiselt sellest, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile tehakse 2018. aasta eelarve projektis kättesaadavaks vähem sihtotstarbelist tulu kui 2017. aasta eelarves, muu hulgas seetõttu, et varasematest olulistest kontrollimise ja heakskiitmise otsustest tulenevad viimased osamaksed tuleb teha 2017. aastal;

2.  väljendab rahulolu selle üle, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kulukohustuste assigneeringud jäävad sisuliselt 2017. aasta eelarve tasemele, samal ajal kui taotletud maksete assigneeringud tegelikult suurenevad;

3.  märgib, et peamine põhjus, miks 2018. aasta eelarve projektis ei ole 2017. aasta eelarvega võrreldes märkimisväärseid muutusi, on see, et suurem osa ühise põllumajanduspoliitika kulutustest on seotud liikmesriikide sihtotstarbeliselt eraldatud rahastamispakettidega, mille puhul toetuse kasutusmäär on aastate lõikes suhteliselt stabiilne;

4.  märgib, et 2017. aasta eelarve hõlmab 500 miljoni euro suuruse solidaarsuspaketi rahastamist piima- ja loomakasvatussektori jaoks, samal ajal kui selle turumeetme toetuse vähendamine ei avalda mõju 2018. aasta eelarvele;

5.  rõhutab, kui oluline on arendada uusi turge konkurentsivõime säilitamiseks ja liidu põllumajanduse vastupanuvõime suurendamiseks turukriisidele, nagu Venemaa embargo; nõuab seetõttu turu arendamiseks rahalist toetust;

6.  nõuab kindlalt, et kõik eelmistel aastatel põllumajanduse sihtotstarbelistest tuludest või rikkumistega seotud tagasimaksetest liidu eelarvesse laekuvad tulud jääksid rubriiki 2, arvestades põllumajandussektori ebakindlat olukorda; tuletab sellega seoses meelde, et Venemaa embargo jätkub ja sellel on rasked tagajärjed eelkõige puu- ja köögivilja- ning piimasektori jaoks; nõuab seetõttu, et komisjon toetaks tulemuslikult nende kriiside tõttu kannatanud sektoreid ning et loodaks uus kriisireserv, mille rahastamine ei sõltu iga-aastasest finantsdistsipliini mehhanismist, nii et see saaks õigeaegselt reageerida tekkivatele kriisiolukordadele;

7.  rõhutab, et ühise põllumajanduspoliitika halduskulud tuleb kindlustada, eelkõige selleks, et tagada õigeaegsed maksed ja säilitada piisaval tasemel tõhus kontroll; rõhutab, et haldustöötajate arvu edasine vähendamine võib põhjustada pikemaid viivitusi ja suuremat veaohtu ning võib seada kahtluse alla ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ja eesmärgid; usub, et ühise põllumajanduspoliitika elluviimisel on vajalik edasine lihtsustamine, tõhus ja läbipaistev juhtimissüsteem ja bürokraatia vähendamine; rõhutab, et halduskulude vähendamine eelarves ei tohiks ühelgi viisil põhjustada halduskoormuse ülekandumist põllumajandustootjatele;

8.  palub komisjonil tagada aktiivse põllumajandustootja klausli kriteeriumite ühtse kohaldamise, et selliste põllumajandustootjate tuvastamine oleks lihtsam, kuid usaldusväärsem;

9.  rõhutab, kui tähtsad on maaelu arengu kulukohustused ja kulutused ning rõhutab nende potentsiaali ergutada majandustegevust ja luua töökohti, seda eelkõige kõrvalisemates piirkondades, kus on suurem tööpuudus, eriti nooremate põlvkondade puhul; rõhutab, et algatused, mis on suunatud noortele põllumajandustootjatele, sealhulgas piirkondlikud programmid, tuleks säilitada, et toetada innovatsiooni ja vajalikku põlvkondade vahetust; on seisukohal, et noori toetades tuleks tähelepanu pöörata nende praegustele vajadustele ning mitte julgustada neid ette võtma ülemäära suuri laene; rõhutab Euroopa Parlamendi seisukohta koondmääruses sisalduva noorte põllumajandustootjate toetuskava küsimuses, mille eesmärk on võimaldada noorte põllumajandustootjate toetuskava täielikult kasutusele võtta;

10.  väljendab heameelt koolipiima ja koolipuuvilja kavade edu üle ning rõhutab, et need kavad annavad panuse laste tervislikku toitumisse ja et nende rahastamine peaks seega jätkuma ka pikas perspektiivis;

11.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida õigeaegselt põllumajandustoodete hinna volatiilsust, millel on negatiivne mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult;

12.  rõhutab, kui olulised on põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas viimastel aastatel olnud katseprojektid; palub seetõttu jätkuvalt toetada käimasolevaid ja uusi katseprojekte; palub komisjonil korraldada katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tõhususe ja kasu järelhindamise; nõuab, et komisjon alustaks projektikonkurssidega kohe, kui eelarvemenetlus on lõpule viidud;

13.  rõhutab, kui tähtis on kindlaks määrata toetusmeetmed, millega parandada põllumajandustootjate rolli tarneahelas, ning moodused, kuidas ergutada põllumajandustootjate organisatsioone;

14.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse muudatusi, mida Euroopa Parlament on koondmääruse ettepaneku kohta põllumajanduskogukondade nimel esitatud, et kaasajastada ja lihtsustada ühist põllumajanduspoliitikat ja tagada rahastamine 2018. aasta eelarves, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega pereettevõtetele ja noortele põllumajandustootjatele;

15.  rõhutab, et on oluline, et põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringuteks sihtotstarbeliselt (eriti programmi „Horisont 2020“ eelarvest) eraldatud vahendid jääksid sellisena täies ulatuses kättesaadavaks, et ergutada ja tõhustada põllumajandus- ja maaelu arengu sektoris uuendustegevust ja nutikaid lahendusi, nagu see on Euroopa ühendamise rahastu vahendite puhul, et võimaldada lairibaühenduse loomist maapiirkondades; rõhutab, kui tähtis on tulemuste praktiline rakendatavus konkreetses põllumajandusettevõttes ja põllumajanduslike nõustamisteenuste roll; märgib, et integreeritud nn nutikad lahendused – nt nutikad külad, täppispõllumajandus, digiteerimine, jagamis- ja ringmajandus ning sotsiaalsed algatused – võivad aidata edendada põllumajandust ja üldist heaolu maapiirkondades; nõuab, et komisjon näeks seoses ühise põllumajanduspoliitika reformi ja Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0 ette nutikate lähenemisviiside rahastamise; rõhutab, et need nn nutikad lahendused peaksid säilitama sidususe keskkonna-, kliima- ja elurikkuse poliitika eesmärkega ning tagama tiheda koostöö asjaomaste sidusrühmadega kõigis liikmesriikides; rõhutab, kui oluline on investeerida täppispõllumajandusse, et ratsionaliseerida tootmismeetodid ja vähendada kahjusid, samuti seda, kui oluline on stimuleerida ja toetada algatusi, mis on kohandatud väikestele põllumajandusettevõtetele, millel puudub mastaabisääst, et nad võiksid kasu saada uutest tehnoloogiatest;

16.  peab tervitatavaks loomahaiguste ja taimekahjurite vastu võitlemiseks ette nähtud assigneeringute suurendamist 40 miljoni euroni, kuna liit seisab silmitsi selliste haiguste nagu Xylella fastidiosa, nodulaarse dermatoosi, sigade Aafrika katku, sinikeeltõve ja lindude gripi märkimisväärsete riskidega ja puhangute sagenemisega; on veendunud, et Euroopa Toiduohutusametile tuleks teha kättesaadavaks täiendavad vahendid, et amet saaks läbi viia põhjalikke sõltumatuid teadusuuringuid, muu hulgas pestitsiidide mõju kohta; nõuab lisavahendite sihtotstarbelist eraldamist oliivikasvatus- ja oliiviõlisektori põllumajandustootjatele, kes on kannatanud Xylella fastidiosa puhangu tõttu, et tõhustada Euroopas ennetusmeetmeid, restruktureerida see sektor ning konsolideerida kõnealuse patogeeni ja selle kandja alased teadusuuringud;

17.  toonitab vajadust eraldada rahalisi vahendeid kompenseerimaks majanduslikku kahju, mida põllumajandustootjad on kandnud turukriiside ja sanitaar- või fütosanitaarkriiside, nt Xylella fastidiosa tõttu, ning kordab vajadust kasutada selleks rubriigis 2 olevat varu koos rubriigiga 3; nõuab kindlalt, et likvideerimise kompenseerimine peaks hõlmama ka agroökosüsteemide, sealhulgas mulla taastamist ning kindla bioloogilise mitmekesisuse loomist, eeskätt tagades istutusmaterjali geneetilise mitmekesisuse, mis ideaaljuhul hõlmab resistentsust või vastupidavust haiguste või kahjurite suhtes; on seisukohal, et mis tahes abi üks eesmärke peaks olema tagada sellised tasakaalustatud ja bioloogiliselt mitmekesised agroökosüsteemid ning maastikud, mis on tulevaste rünnakute suhtes vähem vastuvõtlikud;

18.  rõhutab, et ladustamisprogrammid on kriisiaegadel osutunud tõhusaks vahendiks ning et planeerimisprotsessis ette nähtud rahaliste vahendite vähendamine oleks kahjulik;

19.  märgib, et Brexit ei avalda 2018. aasta eelarve projektile otsest mõju; peab aga kahetsusväärseks, et aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta(1) on visandatud mõned põllumajanduse ja maaelu arengu kriitilised stsenaariumid, mis on osaliselt seotud Ühendkuningriigi liidust lahkumisega; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles näitama käimasolevates aruteludes vastutustundlikku suhtumist ühise põllumajanduspoliitika eelarvesse, pidades silmas ka võimalikke kaubavoogude häireid; rõhutab, et on kindlalt vastu põllumajanduspoliitika rahastamise mis tahes kärbetele; palub seetõttu komisjonil esitada ettepaneku säilitada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus põllumajanduse liidupoolne rahastamine, võttes arvesse kõnealuse valdkonna suurt võimekust hoida ja luua töökohti, ning hakata viivitamata otsima uusi rahalisi vahendeid liidu eelarve jaoks vastavalt Mario Monti kõrgetasemelise töörühma ettepanekule;

20.  juhib erilist tähelepanu sellele, et põllumajanduspoliitika on ühine poliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarve kärbetel oleks ebaproportsionaalne mõju, kuna neid ei saa riigiabi eeskirjade tõttu asendada riiklike vahenditega.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

1

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Daniel Buda, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Jean-Paul Denanot, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Belder, Franc Bogovič, Maria Heubuch, Karin Kadenbach, Gabriel Mato, Momchil Nekov, Massimo Paolucci, Estefanía Torres Martínez, Tom Vandenkendelaere

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Ulrike Müller

ECR

Bas Belder, Jørn Dohrmann, Zbigniew Kuźmiuk, James Nicholson

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo

ENF

Laurenţiu Rebega

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Estefanía Torres Martínez

PPE

Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Czesław Adam Siekierski, Tom Vandenkendelaere

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Jean-Paul Denanot, Viorica Dăncilă, Karin Kadenbach, Momchil Nekov, Maria Noichl, Massimo Paolucci, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

1

EFDD

John Stuart Agnew

6

0

ALDE

Jan Huitema

GUE/NGL

Maria Lidia Senra Rodríguez

NI

Diane Dodds

Verts/ALE

Maria Heubuch, Martin Häusling, Bronis Ropė

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_et


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Alain Cadec

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et liidu 2018. aasta eelarves tuleks ette näha asjakohane maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute tase, et katta ühise kalanduspoliitika rahastamisvajadused;

2.  rõhutab, et kalapüük on kohalike kogukondade jaoks mere- ja rannikupiirkondades oluline nii sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes; tunnistab, et tuleb säilitada piisavad finantssätted, mis võimaldavad rannapüügilaevade ning rannalähedaseks püügiks ja väiksemahuliseks püügiks kasutatavate laevade sektoril rahastust saada;

3.  rõhutab, et esmatähtsale kohale tuleb seada projektid, mille keskmes on töökohtade loomine ja kohaliku majanduse mitmekesistamine, et anda nende kalapüügitegevusele suurem lisaväärtus, ning kalavarude mereökosüsteemide kaitse ja taastamine;

4.  on seisukohal, et liidu eelarves tuleks ette näha asjakohane maksete ja kulukohustuste assigneeringute tase, et vältida makseraskusi ja rahalisi kärpeid seoses kalandusmeetmetega;

5.  rõhutab vajadust hõlbustada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning muude liidu rahaliste vahendite abil noorte juurdepääsu kalandussektori töökohtadele;

6.  nõuab, et EMKFi varustataks piisava maksete assigneeringute tasemega, et võimaldada fondil investeerida kalalaevastiku jätkusuutlikkusse, selektiivsusse ja konkurentsivõimesse;

7.  märgib, et liikmesriigid on küll vastu võtnud EMKFi rakenduskavad, kuid kõik ei ole veel määranud järelevalveasutusi, mis aeglustab rahaliste vahendite kasutamist;

8.  juhib tähelepanu sellele, et kalapüügitegevuse kontrollimiseks nii laevadel kui ka sadamates tuleb ette näha piisav rahaline toetus, et tagada lossimiskohustuse nõuetekohane täitmine ja hõlbustada seda; kutsub sellega seoses liikmesriike üles kasutama EMKFi vahendeid kontrolli- ja rakendusmeetmeteks, mis on ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks keskse tähtsusega;

9.  kordab, kui olulised on põhjalikud ja sõltumatud teaduslikud arvamused kalavarude seisundi hindamiseks, et võtta vastu majandamisotsused, mis võimaldavad saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse; kutsub liikmesriike üles kasutama EMKFi vahendeid teaduslike andmete kogumiseks, mis on keskse tähtsusega ratsionaalsete ja teaduslikel alustel põhinevate otsuste langetamisel kalanduspoliitika küsimustes;

10.  peab kahetsusväärseks, et kontrollitegevuse jaoks ettenähtud EMKFi rahaliste vahendite otsene haldamine komisjoni poolt ei ole olnud edukas, kuna liikmesriigid ei ole vaatamata oma vähendatud kaasrahastamise määrale olnud kuigi agarad ühisprojekte esitama;

11.  rõhutab Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) olulist rolli kalalaevastike haldamisel ja kontrollide järelevalves; kutsub üles tagama ametile piisavalt vahendeid oma ülesannete täitmiseks;

12.  on arvamusel, et ühise kalanduspoliitika välismõõde eeldab realistlikke eelarveprognoose, et rahastada säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimist kolmandate riikidega;

13.  juhib tähelepanu sellele, et kolmandate riikidega sõlmitavate jätkusuutlike partnerluslepingute eesmärk on võidelda ka ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

30.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Mike Hookem, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elisabetta Gardini, Czesław Hoc, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon, Maria Lidia Senra Rodríguez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mircea Diaconu, France Jamet

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Mircea Diaconu, António Marinho e Pinto

ECR

Czesław Hoc, Remo Sernagiotto, Peter van Dalen

PPE

Alain Cadec, Elisabetta Gardini, Carlos Iturgaiz, Gabriel Mato, José Millán, Werner Kuhn, Jarosław Wałęsa

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Richard Corbett, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

VERTS/ALE

Marco Affronte, Ian Hudghton,

1

EFDD

Mike Hookem

2

0

GUE/NGL

Liadh Ní Riada, Maria Lidia Senra Rodríguez

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (11.7.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Morten Løkkegaard

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   peab väga kahetsusväärseks, et eelarveprojektis ei kajastu mingil määral 50 miljoni euro suurune täiendav summa, mis nähti ette programmile „Erasmus+“ mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel perioodi 2018–2020 osas; nõuab, et 50 miljonit tehtaks 2018. aastal täielikult kättesaadavaks ja jaotataks programmi „Erasmus +“ eelarveridade „Haridus ja koolitus“ (12 miljonit eurot) ja „Noored“ (38 miljonit eurot) vahel, et programmi saaks täielikult rakendada strateegilise investeeringuna Euroopa noortesse;

2.  rõhutab, et ühised Euroopa väljakutsed vajavad ühist Euroopa reageeringut; rõhutab vajadust toetada haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas suuremahulisi innovatsiooniprojekte, mida viivad ellu Euroopa kodanikuühiskonna võrgustikud; nõuab uuesti, et osa programmi „Erasmus+“ 2. põhimeetme „Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine“ vahenditest eraldataks kesksetele meetmetele; märgib siiski vajadust suurendada 3. põhimeetme „Poliitikareformi toetamine“ raames Euroopa võrgustikele tegevustoetuse andmist, et maksimeerida programmiga „Erasmus+“ pakutavate võimaluste edendamist ja levitamist;

3.  tuletab meelde, et noortegarantii ja noorte tööhõive algatus on olulised vahendid, mille abil langetada noorte töötuse püsivalt kõrget määra, ning kutsub üles neid vahendeid pidevalt täiustama ja nende eelarvet järsult suurendama; juhib tähelepanu sellele, et noorte kvaliteetse ja jätkusuutliku tööturule ülemineku toetamiseks on vaja poliitikat, millega toetatakse nõudlust ja investeeringuid, majanduskasvu edendavaid struktuurireforme ja sotsiaalpoliitika koordineerimist;

4.  väljendab muret asjaolu pärast, et Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamine sõltub suurel määral programmist „Erasmus +“ ja vähesemal määral muudest programmidest, täpsemalt Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist; palub komisjonil välja töötada üksikasjalik eelarveline seos uue korpuse ja Euroopa vabatahtliku teenistuse vahel ning vabatahtliku ja kutsealase tegevuse eristamine, et tagada, et võimalikke kvaliteetseid töökohti ei asendata tasustamata vabatahtliku tööga; tunneb heameelt selle üle, et solidaarsuskorpusele 2018. aastaks ette nähtud 18,4 miljonit eurot on uued rahalised vahendid; rõhutab, et uute algatuste rahastamine ei avalda suuremat survet programmi „Erasmus +” vahenditele ning programmist „Erasmus +” ei kanta korpusele üle muid vahendeid, kui neid, mille EL on eraldanud Euroopa vabatahtlikule teenistusele; rõhutab, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames vabatahtlikule tegevusele eraldatud vahendid peavad olema vähemalt võrdsed Euroopa vabatahtlikult teenistuselt võetud vahenditega;

5.  rõhutab programmi „Kodanike Euroopa“ kroonilist alarahastamist; peab kahetsusväärseks, et viimatinimetatud programmi 2018. aasta eelarvet on finantsplaneeringus ettenähtuga võrreldes vähendatud 740 000 euro võrra; tuletab meelde, et see moodustab programmi „Kodanike Euroopa“ eelarvest ligikaudu 3% ja avaldab mõju projektide õnnestumise määrale, mis on juba praegu madal; nõuab täiendavate vahendite suunamist tegevustoetustele programmi „Kodanike Euroopa“ 2018. aasta eelarves;

6.  nõuab täiendava 14 miljoni euro eraldamist programmi „Loov Euroopa“ 2018. aasta eelarvesse, et vastata Euroopa kodanike ootustele ning vastavate allprogrammide eesmärkidele; väljendab muret selle pärast, et eelkõige kultuuri allprogramm on tugevasti alarahastatud ja ei suuda seepärast saavutada rahuldavaid tulemusi; rõhutab, et MEDIA alaprogramm ja tagamisrahastu saaksid suurema edukuse määra tõttu samuti kasu stabiilsest ja järjekindlast eelarve eraldamisest;

7.  tunneb heameelt pingutuste üle, mida ELi institutsioonid on viimastel aastatel teinud maksete hilinemise probleemiga tegelemisel; juhib tähelepanu sellele, et kui asjaomaste organite ja toetusesaajate vahel lepingute sõlmimine viibib ning maksed hilinevad, on komisjonil raske programme täies mahus ellu viia;

8.   rõhutab kultuurilise ja haridusalase tegevuse tähtsust pagulaste edukaks integreerimiseks Euroopa vastuvõtvatesse ühiskondadesse ja nõuab seepärast pagulaste integratsiooniprojektide alalisemat kehtestamist programmide „Erasmus +“ ja „Loov Euroopa“ ühe eesmärgina 2016. aasta projektikonkurssidega alanud töö põhjal;

9.   rõhutab vajadust veelgi tugevdada programmide „Erasmus+“, „Loov Euroopa“, „Kodanike Euroopa“ ja „Horisont 2020“ rahvusvahelist mõõdet Euroopa välisteenistuse eelarvejaos, sest see on keskne element inimestevahelise käsituse edasiarendamisel ELi kultuurialastes välissuhetes;

10.   tunneb heameelt programmi „Loov Euroopa“ eelarvereale kantud täiendava 4 miljoni euro üle, mis on mõeldud Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 rahastamiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et Euroopa kultuuripärandiaastal ei ole omaette eelarverida, sest parlamendi ja nõukogu soovi kohaselt oleks tulnud selle jaoks ette nähtud 7 miljonit eurot eraldi eelarvereal välja tuua;

11.  kutsub liikmesriike ja Euroopa Investeerimispanka üles kasutama täielikult ära Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) võimalusi kultuuri- ja loomesektori toetamiseks, et seeläbi edendada majanduskasvu, eraldades suurema osa EFSI rahastamisest kultuuri- ja loomevaldkonnale; nõuab lisaks sellele tungivalt, et komisjon ja EIP soodustaksid kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi ja EFSI koostoimet, et anda kultuuri- ja loomevaldkonnale otstarbekohaseid laene;

12.   kutsub komisjoni üles vaatama läbi multimeediameetmete eelarvereale kuuluvad algatused, et tagada eelarve kaudu kvaliteetse ja sõltumatu ELi teemade kajastamise tõhus toetamine; kinnitab oma toetust Euranet+ kestlikule mitmeaastasele rahastamiskorrale; väljendab oma muret Euranet+ küllaltki väikese eraldise üle 2018. aastal; kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama jätkusuutlikku pikaajalist lahendust, mille kohaselt Euranet+ saab ELi aastaeelarve lahutamatuks osaks, tagades sellise rahastamise taseme, mille alusel saaks selle ulatust ja kuulajate arvu eelseisvatel aastatel laiendada;

13.  rõhutab katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tähtsust ELi tulevaste poliitiliste algatuste kujundamisel; juhib tähelepanu ettevalmistava meetme „Uus Euroopa narratiiv“ edule ja asjaolule, et see on aidanud tõhusalt elavdada noorte seas arutelu ja tulla välja uute ideedega ELi väljakutsete teemal; kutsub komisjoni üles hindama, kuidas selle algatusega saaks programmi „Erasmus+“ noorte osa raames jätkata; on seisukohal, et algatuse pikaajalise jätkumise saaks kõige paremini tagada õigusliku aluse loomisega ja uute vahendite abil sihipäraste fondide eraldamisega;

14.  tunneb heameelt iga-aastase eriürituse eelarverea lisamise Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvesse, mis võimaldab arendada kodanike seas Euroopasse kuuluvuse tunnet; märgib, et iga-aastase eriürituse ulatus peaks selgelt andma lisaväärtust Euroopa kodanikele kõikides ELi liikmesriikides;

15.   rõhutab, kui tähtis on luua parimad tingimused selle tagamiseks, et kodanikud saavad aru liidu toimimisest, selle poliitikavaldkondadest ja menetlustest ning nendes osalevad; rõhutab sellega seoses, et Euroopa Liidul on vaja parandada oma kommunikatsioonipoliitikat;

16.   rõhutab, kui tähtsad on statistilised uuringud ja juurdepääs võrdlusandmetele, mis võimaldavad kultuuri- ja haridusvaldkonna poliitika kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset mõju tulemuslikult jälgida ja analüüsida; tuletab sellega seoses meelde, et selleks otstarbeks on vaja eraldada piisavalt vahendeid;

17.  rõhutab, et selleks, et võtta midagi ette teatavate ELi programmidega, mille tulemused on alarahastamise tõttu pidevalt kesised, ja tagada ELi eelarve antitsükliline toime, tuleb 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kasutusele võtta tegelike ja järjepidevate omavahendite süsteem.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mary Honeyball, Marc Joulaud, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Martina Michels

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Lefteris Christoforou, Maria Heubuch

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22

+

ALDE

María Teresa Giménez Barbat, Morten Løkkegaard, Yana Toom

PPE

Lefteris Christoforou, Marc Joulaud, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Mary Honeyball, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Julie Ward

Verts/ALE

Maria Heubuch, Helga Trüpel

4

ECR

Emma McClarkin, Morten Messerschmidt, John Procter

ENF

Dominique Bilde

3

0

EFDD

Isabella Adinolfi

GUE/NGL

Nikolaos Chountis, Martina Michels

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (5.9.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Petr Ježek

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks 2018. aasta eelarveprojekti; peab kahetsusväärseks nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringute vähendamist III rubriigis võrreldes 2017. aastaga; rõhutab, et neid kärpeid ei saa õigustada viivitustega kokkulepitud meetmete rakendamises; väljendab heameelt paindlikkusinstrumendi abil rubriigi III vahendite suurendamise üle täiendava 817, 1 miljoni euroga üle selle ülemmäära; rõhutab, et kulutuste kavandatav tase on ebapiisav, et katta liidu vajadused sellistes valdkondades nagu ränne ja julgeolek;

2.  on veendunud, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eelarve suur vähendamine (49,7 % maksete assigneeringutes) õõnestab kõnealuse fondi poliitiliste eesmärkide tähtsust ja kiireloomulisust; vaidlustab 2018. aasta eelarveprojektis esitatud komisjoni väited, millega põhjendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamise kavandatud vähendamist; kiidab heaks komisjoni ettepaneku tugevdada tegevust eesliinil, kaasa arvatud eelarveeraldisi, mille eesmärk on parandada tagasisaatmise/tagasivõtmise alast koostööd kolmandate riikidega; on mures selle pärast, et komisjon võib olla alahinnanud varjupaigataotlejate vastuvõtu, arstiabi ja integreerimise vajadusi; rõhutab, et eelarvekärped ei tohi negatiivselt mõjutada liidus kaitset otsivate isikute turvalisust;

3.  on seisukohal, et kokkuleppe puudumisel Dublini määruse(1) muutmise kohta tuleks ümberpaigutamisi ka pärast 2017. aasta septembrit jätkata, ning leiab, et see on vajalik vastutuse õiglaseks jagamiseks ja solidaarsuseks liikmesriikide vahel;

4.  kutsub komisjoni üles esitama kirjaliku muutmisettepaneku niipea, kui õiguslikud alused, mis on seotud Euroopa rände tegevuskavaga, eelkõige Dublini süsteemi reformi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO), on vastu võetud, võttes täielikult arvesse nende finantsmõju, et tagada tulemusliku Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika asjakohane ja kiire rahastamine;

5.  tuletab meelde, et rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eri eesmärkide vahel oli Euroopa Parlamendi prioriteet läbirääkimistel, mille tulemusel see fond heaks kiideti; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi alla kuuluvate eelarveridade arvu, et need oleksid lihtsamini loetavad ja et neist selguks kergesti, kuidas eri eesmärkideks ja sellel otstarbel eri eelarveridadele eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse; kutsub komisjoni eelkõige üles eristama kõikides tulevastes eelarveprojektides kulusid, mis on seotud õiglase tagasisaatmise strateegiate tõhustamisega, ning kulusid, mis on seotud seadusliku rände ja kolmandate riikide kodanike tõhusa integreerimise edendamisega, nagu kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon 2015. ja 2016. aasta eelarvemenetluse raames esitatud arvamustes soovitas;

6.  rõhutab, kui oluline on rände- ja pagulaskriisi algpõhjustega tegelemiseks teha kättesaadavaks sihtotstarbelised rahastamisvahendid; rõhutab sellega seoses, et liidu eelarvest tuleks rahastada meetmeid nii rändajate päritolu- kui ka vastuvõturiigis, sealhulgas, kuid mitte ainult, meetmeid vaesuse, töötuse, hariduse ja majanduslike võimaluste, samuti ebastabiilsuse, konfliktide ja kliimamuutuste valdkonnas;

7.  rõhutab, kui oluline roll on kodanikuühiskonna organisatsioonidel rändajate ja varjupaigataotlejate elude päästmisel välispiiridel ning nende õiguste kaitsmisel, edendamisel ja rakendamisel; nõuab suurema rahalise toetuse andmist kodanikuühiskonna tegevuse tugevdamiseks;

8.  peab kahetsusväärseks Sisejulgeolekufondi eelarve märkimisväärset vähendamist (35,6 % maksete assigneeringutes); rõhutab, et pidades silmas jätkuvat ohtu liidu julgeolekule, peaks Sisejulgeolekufondi rahastamine olema piisav, et aidata liikmesriikidel tegeleda sisejulgeolekut ähvardavate ohtudega, eelkõige piiriülese organiseeritud ja raske kuritegevuse, terrorismi ja küberkuritegevusega; rõhutab vajadust rahastada piisavalt pingutusi teabe jagamise parandamiseks ja küberkuritegevusega võitlemiseks;

9.  väljendab heameelt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erakorralise abi (EMAS) ja liidu siseselt antava erakorralise humanitaarabi (ESI) vahendite rahastamise üle vastavalt 50 miljoni ja 200 miljoni euroga;

10.  võtab teadmiseks, et 2018. aasta eelarveprojektis kavandatakse kõikide „uusi ülesandeid“ täitvate justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametite kulude ja ametikohtadega seotud eraldiste suurendamist; peab siiski kahetsusväärseks, et kavandatav assigneeringute suurendamine on enamike ametite taotletust väiksem; rõhutab, kui tähtis on suurendada eu-LISA, Eurojusti, CEPOLi ja Europoli töötajate arvu; nõuab seoses õigusalase koostöö suurenenud vajadusega liidus, pidades eelkõige silmas Euroopa Prokuratuuri loomist, et Eurojusti eelarvet suurendataks; nõuab Europoli suurenenud töökoormust silmas pidades sellele täiendavaid rahalisi vahendeid, ilma et see mõjutaks muude justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevate ametite eelarveeraldisi; rõhutab, et Europoli ja Eurojusti täiendavad rahalised vahendid tuleks investeerida ühiste uurimisrühmade rahastamisse; tunneb heameelt Euroopa Andmekaitseinspektori eelarve suurendamise üle, pidades silmas isikuandmete kaitse üldmääruse(2) kohaldamist; nõuab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile (EASO) lisatöötajate eraldamist, et toetada tõhustatud mandaati muuta EASO täieõiguslikuks ametiks, mis on suuteline osutama liikmesriikidele vajalikku operatiiv- ja tehnilist abi; nõuab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile lisatöötajate eraldamist; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti volitused piiravad ikka veel tema põhiõigusi toetavat rolli; rõhutab, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil peaks olema võimalik esitada omal algatusel arvamusi seadusandlike ettepanekute kohta ning tema pädevus peaks laienema kõikidele Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kaitstud õiguste valdkondadele, sealhulgas näiteks politsei- ja õiguskoostöö küsimustele;

11.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ei ole oma ettepanekus juba kolmandat aastat järjest jätnud rubriigi III ülemmäära alla mitte mingisugust varu, mis näitab seda, et mitmeaastase finantsraamistiku väikseima rubriigi suurus ei ole enam ammu asjakohane, mida Euroopa Parlament väitis ka mitmeaastase finantsraamistiku muutmist menetledes;

12.  märgib, et Eurojust seisab praegu silmitsi töökoormuse märkimisväärse kasvu ning juhtumite keerukuse ja arvu suurenemisega (viimase viie aasta jooksul on juhtumite arv suurenenud 100 %); peab seetõttu kahetsusväärseks, et Eurojusti tegevuse rahastamist ja töötajate arvu on vähendatud; rõhutab, et Eurojusti piisav rahastamine on vajalik selleks, et ta saaks tulemuslikult täita oma keskset rolli kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö edendamisel; nõuab tungivalt, et ühistele uurimisrühmadele eraldatavaid vahendeid suurendataks, kuna rahvusvaheliste kriminaalasjade arv on märkimisväärselt suurenenud, ning et nende vahendite kasutamine muudetaks lihtsamaks ja paindlikumaks;

13.  nõuab rahaliste vahendite suurendamist, et võidelda radikaliseerumise nähtuse vastu, mis viib liidus vägivaldse äärmusluseni; on seisukohal, et see on saavutatav integratsiooni edendamisega ning diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastase võitlusega.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

9

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Malin Björk, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Frank Engel, Raymond Finch, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Maria Grapini, Anna Hedh, Petr Ježek, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

André Elissen, Rosa Estaràs Ferragut, Arndt Kohn, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Philippe Lamberts, Adam Szejnfeld, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Petr Ježek, Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Sophia in 't Veld

ECR

Daniel Dalton, Helga Stevens, Branislav Škripek

PPE

Frank Engel, Rosa Estaràs Ferragut, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jeroen Lenaers, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Roberta Metsola, Adam Szejnfeld, Csaba Sógor, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Traian Ungureanu, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Bogdan Brunon Wenta, Tomáš Zdechovský

S&D

Caterina Chinnici, Ana Gomes, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Arndt Kohn, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Soraya Post, Christine Revault D'Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Julie Ward, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Jan Philipp Albrecht, Philippe Lamberts, Judith Sargentini

9

EFDD

Raymond Finch, Kristina Winberg

ENF

André Elissen, Auke Zijlstra

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Malin Björk, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

NI

Udo Voigt

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

(2)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (13.7.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku assigneeringute vähendamiseks rubriigis 3 (18,9 % kulukohustuste assigneeringute ja 21,7 % maksete assigneeringute kohta võrreldes 2017. aasta eelarvega, kusjuures summa on siiski veidi suurem kui selleks aastaks algselt kavandatud; märgib, et komisjon ei jäta rubriiki 3 mingit varu, ja teeb ettepaneku kasutada 817,1 miljoni euro ulatuses paindlikkusinstrumenti, et tagada 2018. aastal rände ja julgeolekuga seotud vajaduste piisav rahastamine;

2.  on väga rahul ettepanekuga suurendada programmi „Kodanike Euroopa“ rahastamist 4,2 % kulukohustuste assigneeringute ja 8,6 % maksete assigneeringute osas, samuti õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi kulukohustuste assigneeringute 1,2 % suurendamisega, võrreldes 2017. aasta eelarvega, sest need programmid aitavad edendada kodanike üldist osalemist liidu poliitikas ja liidu kodakondsusest tulenevate õiguste kasutamist; sellega seoses kohustub koostöös komisjoniga tugevdama struktuurset dialoogi ELi institutsioonide ja Euroopa kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide vahel;

3.  võtab teadmiseks Euroopa kodanikualgatuse kulukohustuste assigneeringute vähendamise 100 000 euro võrra ning juhib tähelepanu vajadusele tagada piisavad vahendid, et edendada selle väärtusliku osalusdemokraatia vahendi kasutamist;

4.  võtab teadmiseks kommunikatsioonitegevuse rahastamise suurenemise 0,2 % kulukohustuste assigneeringute ja 2,1 % maksete assigneeringute osas ja avaldab kahetsust, et suurenemine ei ole märkimisväärsem, eriti arvestades 2018. aasta tähtsust kodanikega suhtlemisel seoses ettevalmistustega 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks ning arvestades seost rahastamise ja ulatusliku avaliku arutelu tagamise vahel, et kaasata kodanikud ja liikmesriikide parlamendid Euroopa tulevikku käsitlevasse arutellu vastuseks käesoleva aasta alguses avaldatud Euroopa Komisjoni valgele raamatule;

5.  kutsub Euroopa Parlamendi juhatust ja komisjoni üles suurendama piisavalt Euroopa Parlamendi läbipaistvusüksuse ja läbipaistvusregistri ühissekretariaadi rahalisi vahendeid;

6.  taunib asjaolu, et komisjon kasutab pidevalt raha olemasolevatelt eelarveridadelt, et rahastada äsja loodud fonde, mis on väljaspool liidu eelarvet ja mis ei ole seega allutatud parlamentaarsele kontrollile;

7.  rõhutab, et seoses Euroopa Parlamendi valimisi puudutava teavitamisega on vaja ühtset eelarvelähenemist; nõuab seetõttu, et korraldataks kampaania kodanike teavitamiseks Euroopa Parlamendi rollist neid Euroopa tasandil otseselt esindava institutsioonina, kodanike valimisõigusest, nende hääleõiguse Euroopa mõõtmest ja nende antud hääle ning komisjoni presidendi valimise seosest.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michał Boni, Mercedes Bresso, Elmar Brok, Richard Corbett, Pascal Durand, Danuta Maria Hübner, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gerolf Annemans, Cristian Dan Preda, Jasenko Selimovic, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pál Csáky

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jasenko Selimovic

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

PPE

Michał Boni, Elmar Brok, Pál Csáky, Danuta Maria Hübner, Markus Pieper, Cristian Dan Preda, György Schöpflin, Rainer Wieland

S&D

Mercedes Bresso, Richard Corbett, Ramón Jáuregui Atondo, Pedro Silva Pereira, Claudia Țapardel

VERTS/ALE

Pascal Durand, Josep-Maria Terricabras

4

ECR

Morten Messerschmidt, Kazimierz Michał Ujazdowski

ENF

Gerolf Annemans

NI

Diane James

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONIARVAMUS  (27.9.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta

(2017/2044(BUD))

Arvamuse koostaja: Barbara Matera

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks väärtusi, millele liit tugineb ja mida ta edendab;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi Daphne erieesmärgile piisavat rahastamist ning selle võimalikult suurt tähtsustamist, et kaitsta naisi ja tütarlapsi vägivalla eest;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti üks peamine eesmärk on strateegilised investeeringud ja jätkusuutlik majanduskasv, et toetada majanduslikku ühtekuuluvust ning luua töökohti, eriti noortele; arvestades, et sellega seoses on tähtis keskenduda ka naiste potentsiaali edendamisele kõigis majandussektorites, sealhulgas digiteeritud majanduses ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas; arvestades, et pöörates erilist tähelepanu soolisele aspektile nendes valdkondades, on vaja tegeleda märkimisväärse soolise ebavõrdsuse ja kogu liitu hõlmava oskuste puudujäägiga IKT- ja STEM-valdkonnas;

D.  arvestades, et juurdepääs avalikule teenistusele on naiste majandusliku sõltumatuse ja mõjuvõimu suurendamiseks väga olulise tähtsusega, kuna avalik teenistus on naiste jaoks jätkuvalt oluline tööhõivesektor;

1.  kordab oma nõuet kasutada eelarvemenetluses soolist võrdõiguslikkust arvestavat eelarvestamist ning kasutada eelarvekulusid kui mõjusat vahendit meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamiseks; tuletab meelde, et soolist võrdõiguslikkust arvestav eelarvestamine on metoodika, mida tuleb kohaldada kõigi liidu eelarve ridade suhtes, mitte ainult programmidele, mille puhul sooline mõju ilmneb kõige selgemalt;

2.  soovitab töötada välja eelarvekava soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks liidu institutsioonides; tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on otseselt aluslepingutest tulenev õiguslik kohustus;

3.  rõhutab vajadust suurendada Daphne erieesmärgi jaoks vahendite eraldamist kooskõlas eelmise programmitöö perioodi eraldistega ja näha järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist silmas pidades selle konkreetse eesmärgi jaoks ette eraldi eelarverida, kuna soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid jäävad liiga sageli alla teistele poliitikaeesmärkidele, mida käsitletakse samal eelarvereal;

4.  rõhutab, et vaja on rahalisi vahendeid, et toetada konkreetselt kõige haavatavamas olukorras olevaid naisi ja tütarlapsi meie ühiskonnas, eelkõige puudega naisi, pagulasi ning inimkaubanduse ja kuritarvitamise ohvreid;

5.  nõuab eraldisi naiste ettevõtluse toetamiseks ning naistele juurdepääsu tagamist laenudele ja omakapitali kaudu rahastamisele ning selle soodustamist liidu programmide ja fondide, näiteks COSME, programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa Sotsiaalfondi kaudu;

6.  kiidab heaks noorte tööhõive algatuse jätkuva rahastamise; nõuab tütarlaste ja noorte naiste võrdse osalemise tagamist selle algatusega hõlmatud meetmetes ja erilise tähelepanu pööramist neile suunatud kvaliteetsetele koolitus- ja tööpakkumistele, sealhulgas digiteeritud majanduse, IKT- ja STEM-valdkonnas;

7.  võtab teadmiseks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) eelarveeraldiste kavandatud väikese kasvu; rõhutab, et võimalik tulevane naiste tapmise ja naistevastase vägivalla Euroopa seirekeskus tuleks luua EIGE raames, et selle teadmisi ja olemasolevaid ressursse tõhusalt ja sünergiliselt kasutada; nõuab EIGE eelarve ja ametikohtade loetelu suurendamist, et uusi ülesandeid täita;

8.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ei hõlma soolist aspekti, ning rõhutab, et edukas taastumisprotsess ei ole võimalik, kui ei tegeleta sellega, kuidas kriisid on mõjutanud naisi.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

25.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Arne Gericke, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Angelika Mlinar, Marijana Petir, Terry Reintke, Ángela Vallina, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eleonora Forenza, Edouard Martin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Marie-Christine Arnautu, Jane Collins, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Axel Voss, Tiemo Wölken

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

13

+

ALDE

Angelika Mlinar

GUE/NGL

Malin Björk, Eleonora Forenza, Ángela Vallina

PPE

Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Axel Voss, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

S&D

Maria Arena, Vilija Blinkevičiūtė, David Martin, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Tiemo Wölken

Verts/ALE

Terry Reintke

3

ECR

Arne Gericke

EFDD

Jane Collins

ENF

Marie-Christine Arnautu

2

0

PPE

Marijana Petir, Anna Záborská

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

6

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Pina Picierno, Răzvan Popa, Paul Rübig, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anneli Jäätteenmäki, Andrey Novakov, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Marie-Pierre Vieu, Auke Zijlstra


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Gérard Deprez, Anneli Jäätteenmäki, Urmas Paet

GUE/NGL

Liadh Ní Riada

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov Jan Olbrycht, Paul Rübig, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, John Howarth, Pina Picierno, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Derek Vaughan, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

6

ECR

Bernd Kölmel

EFDD

Jonathan Arnott

ENF

Marco Zanni, Auke Zijlstra, Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

2

0

ECR

Richard Ashworth

GUE/NGL

Marie-Pierre Vieu

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0 : erapooletu

Õigusalane teave