Menetlus : 2016/0381(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0314/2017

Esitatud tekstid :

A8-0314/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/04/2018 - 6.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0099

RAPORT     ***I
PDF 1183kWORD 179k
18.10.2017
PE 603.067v02-00 A8-0314/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

(COM(2016)0765 – C8-0499/2016 – 2016/0381(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Bendt Bendtsen

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR TEAVET SAI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

(COM(2016)0765 – C8-0499/2016 – 2016/0381(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0765),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0499/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0314/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liit on võtnud kohustuse luua säästlik, konkurentsivõimeline, turvaline ja väikeste CO2 heitkogustega energiasüsteem. Liit on võtnud energialiidu ning aastani 2030 seatud energia- ja kliimapoliitika raamistikuga ambitsioonika kohustuse vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid (2030. aastaks vähemalt 40 % võrra 1990. aasta tasemega võrreldes), suurendada tarbitava taastuvenergia osakaalu (vähemalt 27 %), saavutada vähemalt 27 % suurune energiasääst – seejuures kaaluda selle suurendamist liidu tasandil 30 protsendini3 ning suurendada Euroopa energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja säästlikkust.

(1)  Liit on võtnud kohustuse luua säästlik, konkurentsivõimeline, turvaline ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega energiasüsteem ning tagada kõrgetasemeline inimeste tervise kaitse. Liit on võtnud energialiidu ning aastani 2030 seatud energia- ja kliimapoliitika raamistikuga ambitsioonika kohustuse vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid (2050. aastaks 80–95 % võrra 1990. aasta tasemega võrreldes), suurendada tarbitava taastuvenergia osakaalu vastavalt direktiivile .../2018/EL [taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, 2016/0382(COD)], saavutada energiasääst vastavalt direktiivile 2012/27/EL, mida on muudetud direktiiviga .../2018/EL [2016/0376(COD)], ning suurendada Euroopa energiajulgeolekut, konkurentsivõimet, taskukohasust ja säästlikkust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liit on võtnud kohustuse luua 2050. aastaks turvaline, konkurentsivõimeline ja väikeste CO2 heitkogustega energiasüsteem5. Selle eesmärgini jõudmiseks vajavad liikmesriigid ja investorid vahe-eesmärke, et tagada hoonete CO2 heitkoguste vähendamine aastaks 2050. Seega peaksid liikmesriigid hoonete CO2 heitkoguste vähendamisega seotud keskpika perioodi (2030. aastaks täidetavate) ja pikaajaliste (2050. aastaks täidetavate) eesmärkide saavutamiseks määrama kindlaks konkreetsed vaheetapid.

(6)  Liit on võtnud kohustuse luua 2050. aastaks turvaline, konkurentsivõimeline ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega energiasüsteem. Selle eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt oluline, et olemasolev hoonefond, mille arvele langeb ligi 36 % kõikidest liidu süsinikdioksiidi heitkogustest, oleks aastaks 2050 suure energiatõhususega ja et selle süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendataks kuni liginullenergiastandardini. Liikmesriigid peaksid püüdlema kulutasuva tasakaalu poole energiavarustuse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ja energia lõpptarbimise vähendamise vahel. Selleks vajavad liikmesriigid ja investorid oma poliitika ja investeerimisotsuste suunamiseks selget nägemust, mis hõlmab selgelt määratletud riiklikke energiatõhususe parandamise vahe-eesmärke ja meetmeid, et saavutada lühiajalise perioodi (2030. aastaks täidetavad), keskpika perioodi (2040. aastaks täidetavad) ja pikaajalise perioodi (2050. aastaks täidetavad) eesmärgid.

__________________

5 Teatis „Energia tegevuskava aastani 2050“ (KOM(2011) 885 (lõplik)).

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Liidu jõupingutused oma hoonefondi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks peaksid kajastama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet. Võttes arvesse asjaolu, et peaaegu 50 % liidu lõppenergiast kasutatakse kütmiseks ja jahutamiseks, millest 80 % kasutatakse omakorda hoonetes, sõltub liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine suuresti jõupingutustest, mida liit teeb oma hoonefondi ümberehitamiseks, pidades esmatähtsaks energiatõhusust ja -säästu, järgides täielikult energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning tagades taastuvate energiaallikate tulemusliku kasutuselevõtu.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL6 sätted pikaajaliste renoveerimisstrateegiate kohta tuleks üle viia direktiivi 2010/31/EL, millesse need sobituvad paremini.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL sätted pikaajaliste renoveerimisstrateegiate kohta tuleks üle viia direktiivi 2010/31/EL, millesse need sobituvad paremini, ning neid tuleks ajakohastada, et muuta selgemaks eesmärk saavutada suure energiatõhususega ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega hoonefond. Pikaajalised renoveerimisstrateegiad ja nende poolt soodustatavad renoveerimised edendavad majanduskasvu ja konkurentsivõimet kohalike ja mitte-allhankeliste töökohtade loomise kaudu ning tagavad kodanikele energiatõhusad, tervislikud ja turvalised hooned.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Selleks et aidata kaasa liidu kliima- ja energiaeesmärkide kulutõhusale saavutamisele ning hoonete kulutasuval viisil renoveerimisele, tuleks liikmesriikide pikaajalistesse renoveerimisstrateegiatesse lisada kaalutlused tervishoiu ja sisekliima parandamiseks, sh kombineerides renoveerimist asbesti ja muude kahjulike ainete kõrvaldamisega, vältides kahjulike ainete ebaseaduslikku kõrvaldamist ning lihtsustades kehtivate õigusaktide, nagu direktiivi 2009/148/EÜ1 a ja direktiivi (EL) 2016/22841 b järgimist.

 

__________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ.

 

1 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Selleks et saavutada suure energiatõhususega ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega hoonefond ning tagada, et pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega saavutatakse vajalikud edusammud, eelkõige arvukamate põhjalike renoveerimistega, peavad liikmesriigid andma selged suunised ja kavandama mõõdetavad ja sihipärased meetmed, sealhulgas riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega segmendi, kütteostuvõimetute tarbijate, sotsiaaleluruumide ning selliste leibkondade jaoks, kelle probleemiks on huvide lahknemine, ning võtma samal ajal arvesse taskukohasust. Selleks et veelgi toetada vajalikke parendusi liikmesriikide üürihoonefondis, peaksid liikmesriigid kaaluma niisuguste nõuete kehtestamist või jätkuvat kohaldamist, mille kohaselt peab üürikinnisvara vastama energiamärgise kohaselt teatavale energiatõhususe tasemele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  Võttes arvesse komisjoni mõjuhinnangut, milles täpsustatakse, et liidu energiatõhususe eesmärkide kulutõhusaks saavutamiseks peaks renoveerimise keskmine määr olema 3 %, on oluline, et liikmesriigid määraksid kindlaks oma oodatava tulemuse ja panuse üldis(t)esse eesmärki(desse) suurendada energiatõhusust 2030. aastaks [X %] vastavalt direktiivile 2012/27/EL, mida on muudetud direktiiviga .../2018/EL [2016/0376(COD)], võttes arvesse, et iga täiendav 1 % energiasäästu vähendab imporditava gaasi kogust 2,6 % ning aitab seeläbi aktiivselt kaasa liidu energiasõltumatusele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 d)  Ambitsioonikad eesmärgid olemasoleva hoonefondi põhjalikuks renoveerimiseks loovad liidus miljoneid töökohti, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Sellega seoses peavad liikmesriigid looma selge seose oma pikaajaliste riiklike renoveerimisstrateegiate ning asjakohaste algatuste vahel, mille eesmärk on edendada oskuste arendamist ja haridust ehitus- ja energiatõhususe sektorites.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Digitaalse ühtse turu ja energialiidu tegevuskavad tuleks omavahel kooskõlla viia ja need peaksid teenima ühiseid eesmärke. Energiasüsteemi digitaliseerimine muudab kiiresti energiamaastikku alates taastuvenergia lõimimisest kuni arukate võrkude ja arukat kasutamist võimaldavate hooneteni. Ehitussektori digitaliseerimiseks tuleks ette näha sihtotstarbelised stiimulid arukat kasutamist võimaldavate süsteemide ja digitaalsete lahenduste edendamiseks tehiskeskkonnas.

(8)   Digitaalse ühtse turu ja energialiidu tegevuskavad tuleks omavahel kooskõlla viia ja need peaksid teenima ühiseid eesmärke. Energiasüsteemi digitaliseerimine muudab kiiresti energiamaastikku alates taastuvenergia lõimimisest kuni arukate võrkude ja arukat kasutamist võimaldavate hooneteni. See pakub uusi energiasäästu saavutamise võimalusi, andes tarbijatele täpsemat teavet nende tarbimisharjumuste kohta ja võimaldades süsteemihalduril võrku paremini hallata. Ehitussektori digitaliseerimiseks ja arukate linnade süsteemse arendamise edendamiseks tuleks ette näha sihtotstarbelised stiimulid asjakohaste ja arukat kasutamist võimaldavate süsteemide ja digitaalsete lahenduste edendamiseks tehiskeskkonnas, võttes samal ajal arvesse digitaalselt vähem kaasatud tarbijaid. Neid stiimuleid tuleks arvesse võtta liidu ühenduvuse eesmärkides ning arukate kodude ja hästi ühendatud kogukondade eelduseks olevate kõrgjõudlusega sidevõrkude kasutuselevõtu eesmärkides, tagades ühtlasi, et niisuguste võrkude arendamist ei takista ehituslahendused, mis võivad kahjustada ühenduvust.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Et võimaldada kohandada käesolevat direktiivi tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi arukusnäitaja määratlusega ja võimaldada selle näitaja kasutuselevõttu. Arukusnäitajat tuleks kasutada selleks, et mõõta hoone suutlikkust kasutada hoone töö optimeerimiseks ja elektrivõrguga suhtlemiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ja elektroonilisi süsteeme. Arukusnäitaja suurendab hoonete omanike ja kasutajate teadlikkust hoone tehnosüsteemide elektroonilise seire ja hooneautomaatika väärtusest ning annab hoone kasutajale kindluse seoses asjaomasest uuest tõhustatud funktsionaalsusest tuleneva tegeliku säästuga.

(9)  Et võimaldada kohandada käesolevat direktiivi tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi arukusnäitaja määratlusega ja võimaldada selle näitaja kasutuselevõttu kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud metoodikaga. Arukusnäitaja peaks olema kooskõlas energiamärgistega ning seda tuleks kasutada selleks, et mõõta hoone suutlikkust kasutada hoone töö, tõhususe ja ruumide mugavuse optimeerimiseks ning elektrivõrguga suhtlemiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ja elektroonilisi süsteeme. Arukusnäitaja suurendab hoonete omanike ja kasutajate teadlikkust hoone tehnosüsteemide elektroonilise seire ja hooneautomaatika väärtusest ning annab hoone kasutajale kindluse seoses asjaomasest uuest tõhustatud funktsionaalsusest tuleneva tegeliku säästuga.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Innovatsioon ja uued tehnilised lahendused loovad ka võimaluse toetada hoonete kaudu CO2 heitkoguste vähendamist majanduses tervikuna. Näiteks saab hoonete kaudu aidata kaasa elektrisõidukite arukaks laadimiseks vajaliku taristu väljakujunemisele ja võimaldada liikmesriikidel kasutada autoakusid soovi korral energiaallikana. Selle eesmärgi kajastamiseks tuleks hoone tehnosüsteemi mõistet laiendada.

(10)  Innovatsioon ja uued tehnilised lahendused loovad ka võimaluse toetada hoonete kaudu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist majanduses tervikuna, sealhulgas transpordisektoris. Näiteks saab hoonete kaudu aidata kaasa elektrisõidukite aruka laadimise kasutuselevõtuks vajaliku taristu väljakujunemisele ja võimaldada liikmesriikidel kasutada autoakusid soovi korral energiaallikana. Selle eesmärgi kajastamiseks tuleks hoone tehnosüsteemi mõistet laiendada.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Kaablite ja torude eelpaigaldamisega luuakse õiged tingimuseks laadimispunktide kiireks kasutuselevõtuks, kui ja kus need vajalikud on. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama elektritranspordi tasakaalustatud ja kulutõhusa arendamise. Eelkõige peaks elektritaristut puudutava olulise rekonstrueerimise korral toimuma ka kaablite ja torude eelpaigaldamine, et tagada parklate laadimispunktide paigaldamiseks piisavad kaablid, torud ja elektrivõimsus direktiivi 2014/94/EL tähenduses.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Selge nägemus hoonefondi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisest 2050. aastaks nõuab kõrgete eesmärkide seadmist. Kui energiatarbimine viiakse nullile lähemale, on kasutatud energial otsustavam roll hoonete kogu olelusringis. Tulevikunägemus väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega hoonefondist peaks hõlmama hoonetes kasutatud energiat. Seetõttu on ehitamisel puidu kasutamine kliimasõbralik.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c)  Ergutada tuleks niisuguste teadusuuringute ja katsete tegemist, mis on seotud uute lahendustega, mille eesmärk on optimeerida ajalooliste hoonete ja rajatiste energiatõhusust – samal ajal ka kultuuripärandit kaitstes ja säilitades.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 d)  Liikmesriigid peaksid võtma arvesse, et uuendustegevus ja uued tehnoloogiad eeldavad suuremate investeeringute tegemist haridusse ja oskustesse, mis on vajalikud niisuguste tehnoloogiate edukaks rakendamiseks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 e)  Käesoleva direktiivi puhul on vaevalt võimalik prognoosida, milline areng ja uuendustegevus elektritranspordi, hoonete või arukate süsteemide valdkonnas toimub. Seetõttu tuleks kogu direktiivis kohaldada tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 f)  Looduspõhised lahendused, näiteks hästi läbimõeldud haljastus ning murukatused ja -seinad, mis pakuvad hoonetele isolatsiooni ja varju, vähendavad energianõudlust, vähendades vajadust kütmise ja jahutamise järele ning parandades hoone energiatõhusust.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 g)  Käesolevas direktiivis sätestatud elektritranspordi taristu alased nõuded peaksid moodustama liikmesriikide tervikliku strateegilise linnaplaneerimise osa, et edendada alternatiivseid, ohutuid ja jätkusuutlikke transpordiliike, ning liikmesriigid peaksid kohaldama elektritaristu suhtes sidusat lähenemisviisi, tagades näiteks sihtotstarbelise parkimistaristu elektrijalgratastele ja piiratud liikumisvõimega isikutele.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Mõju hindamisel tehti kindlaks kaks rühma kehtivaid sätteid, mille eesmärki oleks praeguse olukorraga võrreldes võimalik saavutada tõhusamal viisil. Esiteks muutub kohustus viia enne ehitamise alustamist läbi suure tõhususega alternatiivseid süsteeme käsitlev teostatavusuuring tarbetult koormavaks. Teiseks leiti, et kütte- ja kliimasüsteemide ülevaatust käsitlevad sätted ei võimalda piisavalt ega tõhusalt tagada kõnealuste tehnosüsteemide algset ja hilisemat töökindlust. Praegu ei kaaluta piisavalt isegi väga lühikese tasuvusajaga odavate tehniliste lahenduste kasutamist, näiteks küttesüsteemi hüdraulilist tasakaalustamist või termostaatiliste reguleerventiilide paigaldamist/asendamist. Ülevaatusega seotud sätteid muudetakse, et tagada parem tulemus.

(11)  Mõju hindamisel tehti kindlaks kehtivad sätted, mille eesmärki oleks praeguse olukorraga võrreldes võimalik saavutada tõhusamal viisil. Leiti, et kütte- ja kliimasüsteemide ülevaatust käsitlevad sätted ei võimalda piisavalt ega tõhusalt tagada kõnealuste tehnosüsteemide algset ja hilisemat töökindlust. Lisaks ei kaaluta praegu piisavalt väga lühikese tasuvusajaga odavate tehniliste lahenduste kasutamist, näiteks küttesüsteemi hüdraulilist tasakaalustamist või termostaatiliste reguleerventiilide paigaldamist/asendamist, mida tuleks täiendavalt uurida, sealhulgas lahendustena, mis toetaksid kütteostuvõimetuid tarbijaid. Ülevaatusega seotud sätteid muudetakse, et tagada parem tulemus.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Uute hoonete puhul peaksid liikmesriigid tagama, et enne ehitamise algust võetakse arvesse alternatiivsete suure tõhususega süsteemide tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust. Niisuguste süsteemide hulka võivad kuuluda taastuvatest energiaallikatest toodetud energial või heitsoojusenergial põhinevad detsentraliseeritud energiavarustussüsteemid, koostootmine ning kaug- või lokaalküte või -jahutus ning soojuspumbad.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  WHO 2009. aasta suunistes on siseõhu kvaliteediga seoses esitatud, et paremate tõhususnäitajatega hoonetes on kasutajatele tagatud suurem mugavus ja heaolu, samuti parem tervis. Külmasildade, ebapiisava isolatsiooni ja õhu planeerimata liikumisteede tõttu võib pinnatemperatuur langeda alla õhu kastepunkti ja tekkida niiskus. Seetõttu on oluline tagada hoone, sealhulgas rõdude, akende, katuste, seinte, uste ja põranda täielik ja ühtlane isolatsioon.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  On leitud, et ülevaatust asendavad eelkõige suurte süsteemide puhul tõhusalt hoone tehnosüsteemide elektrooniline seire ja hooneautomaatika. Selliste seadmete paigaldamist tuleks käsitada ülevaatuse kõige kulutõhusama alternatiivina suurte mitteeluhoonete ja piisava suurusega mitmepereelamute puhul, kus nende tasuvusaeg on lühem kui kolm aastat. Praegu ette nähtud võimalus rakendada alternatiivseid meetmeid jäetakse seepärast välja. Väikeste süsteemide puhul hõlbustavad paigaldaja tehtav süsteemi tõhususe dokumenteerimine ja selle teabe kandmine energiatõhususe sertifitseerimise andmebaasi hoone kõikide tehnosüsteemide suhtes kehtestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamist ja suurendavad energiamärgiste tähtsust. Peale selle võimaldavad ettenähtud korrapärased ohutusalased kontrollid ja korralised hooldustööd jätkuvalt anda vahetut nõu energiatõhususe suurendamise kohta.

(12)  Hooneautomaatikal, rajatiste haldusel ja hoone tehnosüsteemide elektroonilisel seirel on suur potentsiaal pakkuda kulutõhusat ja märkimisväärset energiasäästu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Eelkõige suurte süsteemide puhul on hoone tehnosüsteemide elektrooniline seire ja hooneautomaatika osutunud tõhusaks ja need võivad teatavatel juhtudel asendada ülevaatusi suurte mitteeluhoonete ja piisava suurusega mitmepereelamute puhul, kus nende tasuvusaeg on lühem kui kolm aastat, kuna need võimaldavad tegutseda esitatud teabe põhjal, tagades seeläbi aja jooksul energiasäästu. Praegu ette nähtud võimalus rakendada alternatiivseid meetmeid jäetakse seepärast välja, samas peaks olema võimalik vabastada ülevaatuse nõudest tehnosüsteemid, mida ilmselgelt hõlmab mõni energiateenuste ettevõtja programm. Topeltülevaatuste vältimiseks tuleks sellest nõudest vabastada süsteemid, mida käitab kommunaalettevõtja või võrguettevõtja ja mille puhul tuleb teha ülevaatusi süsteemi tasandil. Väikeste süsteemide puhul hõlbustavad paigaldaja tehtav süsteemi tõhususe dokumenteerimine ja selle teabe kandmine energiatõhususe sertifitseerimise andmebaasi hoone kõikide tehnosüsteemide suhtes kehtestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamist ja suurendavad energiatõhususe sertifikaatide (energiamärgiste) tähtsust. Peale selle võimaldavad ettenähtud korrapärased ohutusalased kontrollid ja korralised hooldustööd jätkuvalt anda vahetut nõu energiatõhususe suurendamise kohta.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Liimesriigid peaksid tagama, et olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamisega aidatakse kaasa ka tervisliku sisekeskkonna saavutamisele, sealhulgas asbesti ja muude kahjulike ainete kõrvaldamisega ja muude probleemide, näiteks hallituse vältimisega, ning hoonete põhiliste ohutusstruktuuride tagamisele, eelkõige seoses tuleohutuse ja maavärinaohutusega.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  Oluline on tagada, et meetmed, mille eesmärk on parandada hoonete energiatõhusust, ei keskenduks ainult hoone välispiirdele, vaid hõlmaks kõiki hoone ehitusdetaile ja tehnosüsteeme.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Energiatõhususega seotud finantsmeetmete parimaks rakendamiseks hoonete renoveerimisel tuleks need siduda renoveerimise ulatusega, mida tuleks hinnata enne ja pärast renoveerimist väljastatud energiamärgiste võrdlemise teel.

(13)  Energiatõhususega seotud riiklike finantsmeetmete parimaks rakendamiseks hoonete renoveerimisel tuleks need siduda renoveerimise ulatusega ning need peaksid edendama hoonete terviklikku renoveerimist kui parimat viisi suure energiatõhususe ja parema ruumide mugavuse tagamiseks. Selliseid renoveerimisi tuleks hinnata enne ja pärast renoveerimist väljastatud energiamärgiste võrdlemise teel, juhul kui see on proportsionaalne renoveerimise ulatusega, või sarnaste piisavate ja proportsionaalsete dokumenteerimismeetoditega.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Finantsmehhanismid ja -stiimulid peaksid olema riikide pikaajalistes renoveerimisstrateegiates kesksel kohal ja neid tuleks liikmesriikides aktiivselt edendada, muu hulgas hõlbustades energiatõhusate hüpoteeklaenude standardite kohaldamist hoonete energiatõhusust parandavatele sertifitseeritud renoveerimistele, edendades avaliku sektori investeeringuid energiatõhusasse hoonefondi, näiteks muutes selgemaks avaliku sektori investeeringutega seotud raamatupidamisstandardeid ning pakkudes tarbijatele kättesaadavaid ja läbipaistvaid nõustamisvahendeid rahastamisvõimaluste kohta hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Uute energiatõhusate hoonete rahastamise mehhanismid, samuti hoonefondi energiatõhususe meetmed peaksid tulema kas erasektori, era- ja avaliku sektori või avaliku sektori allikatest. Erasektori investeeringute puhul tuleks vähendada hoonefondi ajakohastamisse investeerimise riski. Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe meetmete puhul tuleks eelkõige kaaluda avaliku ja erasektori partnerluste kaasamist, et vähendada väiksemate ja rahaliselt nõrgemate linnade, piirkondade ja liikmesriikide finantskoormust. Lisaks peaksid liikmesriigid ergutama energiatõhususe meetmete võtmist, eriti sotsiaaleluruumides ja nõrgimate turuosaliste eluruumides, kasutades selleks avaliku sektori finantstoetust, milleks võib kasutada ka liidu rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 c)  Kui uus energiamärgis kinnitab asjaolu, et hoone energiatõhusus on paranenud, peaks olema võimalik lisada märgise saamise kulud asjaomase liikmesriigi pakutavasse stiimulisse.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kvaliteetsete andmete olemasolu hõlbustab juurdepääsu rahastamisallikatele. Seepärast tuleks nõuda, et üle 250 m2 suuruse kasuliku üldpinnaga üldkasutatavate hoonete puhul avalikustataks nende tegelik energiatarbimine.

(14)  Kvaliteetsete andmete olemasolu hõlbustab juurdepääsu rahastamisallikatele. Seepärast tuleks nõuda, et riigile, piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele või eraomanikele kuuluvate üle 250 m2 suuruse kasuliku üldpinnaga üldkasutatavate hoonete puhul avalikustataks nende tegelik energiatarbimine.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Praegusi sõltumatuid energiamärgiste kontrollimise süsteeme tuleks tõhustada, et tagada energiamärgiste kvaliteet ning nende kasutatavus nõuetekohasuse kontrollimiseks ja piirkonna/riigi hoonefondi kohta statistiliste andmete saamiseks. Hoonefondi kohta on vaja kvaliteetseid andmeid ja neid on osaliselt võimalik koguda registrite ja andmebaaside kaudu, mida praegu loovad ja haldavad energiamärgistega seoses peaaegu kõik liikmesriigid.

(15)  Praegusi sõltumatuid energiamärgiste kontrollimise süsteeme tuleks tõhustada, et tagada energiamärgiste kvaliteet ning nende kasutatavus nõuetekohasuse kontrollimiseks ja kohaliku/piirkonna/riigi hoonefondi kohta ühtlustatud statistiliste andmete saamiseks. Hoonefondi kohta on vaja kvaliteetseid andmeid ja neid on osaliselt võimalik koguda registrite ja andmebaaside kaudu, mida praegu loovad ja haldavad energiamärgistega seoses peaaegu kõik liikmesriigid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Energiatõhususe poliitika eesmärkide saavutamiseks hoonete puhul tuleks energiamärgistega seotud läbipaistvuse suurendamiseks tagada, et nii sertifitseerimise kui ka energiatõhususe miinimumnõuete puhul on sätestatud kõik arvutusteks vajalikud näitajad ja neid kasutatakse järjepidevalt. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed, millega tagatakse näiteks, et hoones paikneva paigaldatud, asendatud või ajakohastatud tehnosüsteemi tõhusus on hoone sertifitseerimise ja nõuetekohasuse kontrollimise huvides dokumenteeritud.

(16)  Energiatõhususe poliitika eesmärkide saavutamiseks hoonete puhul tuleks energiamärgistega seotud läbipaistvuse suurendamiseks tagada, et nii sertifitseerimise kui ka energiatõhususe miinimumnõuete puhul on sätestatud kõik arvutusteks vajalikud näitajad ja neid kasutatakse järjepidevalt. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed, millega tagatakse näiteks, et hoones paikneva paigaldatud, asendatud või ajakohastatud tehnosüsteemi tõhusus on hoone sertifitseerimise ja nõuetekohasuse kontrollimise huvides dokumenteeritud. Selleks et tagada hästi toimiv energiamärgiste süsteem, peaks komisjon käesoleva direktiivi kohaldamise läbivaatamisel hindama energiamärgiste täiendava ühtlustamise vajalikkust.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Käesoleva direktiivi läbivaatamisele avaldaks positiivset mõju Euroopa Standardikomitee (CEN) poolt nüüdseks lõplikul välja töötatud hoonete energiatõhususe direktiivi kohaste standardite tunnustamine, edendamine ja kohaldamine kõikides liikmesriikides.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Nullilähedase energiatarbega hooneid käsitlevas komisjoni 29. juuli 2016. aasta soovituses (EL) 2016/1318 on kirjeldatud, kuidas käesoleva direktiivi rakendamisega on võimalik üheaegselt tagada nii hoonefondi ümberehitamine kui ka liikumine kestlikuma energiavarustuse suunas, mis ühtlasi toetab ELi kütte- ja jahutusstrateegiat. Asjakohase rakendamise tagamiseks tuleks hoonete energiatõhususe arvutamise üldist raamistikku ajakohastada ning kasutada selleks ära Euroopa Komisjoni antud volituse M/480 alusel Euroopa Standardikomitees (CEN) tehtud tööd.

(17)  Nullilähedase energiatarbega hooneid käsitlevas komisjoni 29. juuli 2016. aasta soovituses (EL) 2016/1318 on kirjeldatud, kuidas käesoleva direktiivi rakendamisega on võimalik üheaegselt tagada nii hoonefondi ümberehitamine kui ka liikumine kestlikuma energiavarustuse suunas, mis ühtlasi toetab ELi kütte- ja jahutusstrateegiat. Asjakohase rakendamise tagamiseks tuleks hoonete energiatõhususe arvutamise üldist raamistikku ajakohastada ning kasutada selleks ära Euroopa Komisjoni antud volituse M/480 alusel Euroopa Standardikomitees (CEN) tehtud tööd. Hoonete energiatõhususe arvutusi tuleks kohaldada optimaalse energiatõhususe saavutamiseks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet järgides ning kuna seda väljendatakse primaarenergiatarbimise arvnäitajaga (kWh/m2 aastas), peaksid liikmesriigid täiendama seda, esitades lisanduva arvnäitaja kogu hoone üldise energiavajaduse kohta.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Üksi tegutsedes ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärki vähendada energia hulka, mida vajatakse hoonete tüüpilise kasutusega seotud energiatarbe rahuldamiseks. Käesoleva direktiivi eesmärki saab tõhusamalt saavutada tegevusega liidu tasandil, sest sellega tagatakse ühiste eesmärkide, arusaamade ja poliitilise tahte ühtsus. Seepärast võtab liit meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele, mis on samuti sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(19)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt vähendada energia hulka, mida vajatakse hoonete tüüpilise kasutusega seotud energiatarbe rahuldamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid ühiste eesmärkide, arusaamade ja poliitilise tahte ühtsuse tagamise vajalikkuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesolevas direktiivis austatakse täielikult liikmesriikide eripära ja erinevusi ning nende pädevusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikele 2. Lisaks on käesoleva direktiivi eesmärk võimaldada parimate tavade vahetamist, et hõlbustada liidus üleminekut suure energiatõhususega hoonefondile.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 1 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Artikli 1 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriigid võivad kohaldada hoonete üldise energiatõhususe miinimumnõudeid ühe hoone asemel kogu piirkonnale, et võimaldada integreeritud lähenemisviisi kasutamist piirkondliku energia- ja liikuvussüsteemi suhtes tervikliku renoveerimiskava raames, tingimusel et iga hoone vastab üldise energiatõhususe miinimumnõudele.“

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3)  „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, sisseehitatud valgustuse jaoks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks, kohapeal elektri tootmiseks ning kohapealse elektritranspordi taristu jaoks, või selliste süsteemide kogum, sealhulgas taastuvates energiaallikatest pärit energiat kasutavad seadmed;

3)  „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, siseõhu kvaliteedi juhtimiseks, tarbevee soojendamiseks, sisseehitatud sise- ja välisvalgustuse süsteemide jaoks, päikese varjamiseks, liftide ja eskalaatorite jaoks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks, hoone andmete edastamiseks ja säilitamiseks, kohapeal elektri tootmiseks ja salvestamiseks ning kohapealse elektritranspordi taristu jaoks, või selliste süsteemide kogum, sealhulgas taastuvates energiaallikatest pärit energiat kasutavad seadmed;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„3a)  „otsustav hetk“ – hetk, mis on hoone olelusringis nt kulutõhususe, kulutasuvuse või mingi häire seisukohast sobiv hoone renoveerimiseks energiatõhususe nimel;“

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„3b)  „hoonete renoveerimispass“ – pikaajaline tegevuskava, mis on koostatud kvaliteedikriteeriumide alusel ja pärast energiaauditi tegemist ning milles on esitatud asjakohased meetmed ja renoveerimistööd, mis parandaksid konkreetse hoone energiatõhusust;“

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c.  Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„3c)   „hoone automaatika- ja juhtimissüsteem“ – süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja inseneriteenuseid, mida vajatakse automaatseks juhtimiseks, sealhulgas blokeerimiseks, seireks ja optimeerimiseks, ning käitamiseks, inimsekkumiseks ja haldamiseks, et saavutada hoone tehnosüsteemide energiatõhus, säästlik ja ohutu toimimine;“

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 d (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d.  Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„3d)  „passiivelement“ – hoone välispiirde element või muud elemendid, mis on seotud passiivtehnoloogiaga, mille eesmärk on vähendada energiavajadust kütmisel või jahutamisel ning energiatarbimist valgustuse ja ventileerimise puhul ning parandada seeläbi soojus- ja visuaalset mugavust;“

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 e (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

1 e.  Artikli 2 punkt 17 asendatakse järgmisega:

17)  „efektiivne nimivõimsus” – tootja määratletud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral;

17)  „efektiivne nimivõimsus” – tootja määratletud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral ning mille puhul:

 

a)  „täiskoormus“ – ruumi kütmiseks ja jahutamiseks ning ventileerimiseks ja tarbevee soojendamiseks vajalik hoone tehnosüsteemide maksimaalne võimsus; ning

 

b)  „osaline koormus“ – osa täiskoormuse võimsusest, mis vastab keskmistele kasutustingimustele;“

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 f (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 f.  Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„19 a)  „väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega hoonefond“ – hoonefond, mis vastab liginullenergiahoone tasemele ja mille energiatõhusus on võimalikult suur;“

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  lõike 1 moodustab energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL9 artikli 4 tekst, millest on välja jäetud viimane lõik;

a)  lisatakse järgmine lõige 1:

 

„1.   Liikmesriigid koostavad pikaajalise strateegia, mille eesmärk on ehitada 2050. aastaks oma riigi nii avaliku kui ka erasektori elamu- ja ärihoonete fond ümber suure energiatõhususega ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega hoonefondiks. Strateegia sisaldab meetmeid niisuguste investeeringute tegemiseks, mille eesmärk on hõlbustada 2050. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikku renoveerimist. Strateegia hõlmab järgmist:

 

a)  ülevaade kogu riigi hoonefondist, sealhulgast asjakohastest hoonetüüpidest, tuginedes vajaduse korral statistilisele valimile;

 

b)  hoonetüübi ja kliimatsooni suhtes asjakohast tehnoloogianeutraalset renoveerimist edendavate kulutõhusate lähenemisviiside ja meetmete kindlakstegemine, võttes arvesse asjakohaseid otsustavaid hetki hoone olelusringis;

 

c)  poliitika ja meetmed, millega edendatakse hoonete kulutõhusat põhjalikku renoveerimist, sealhulgas järkjärgulist põhjalikku renoveerimist ning süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist kütte- ja jahutusnõudluses, näiteks hoonete renoveerimispasside süsteemi kasutuselevõtuga;

 

d) poliitika ja meetmed, millega toetatakse sihipäraseid vähekulukaid energiatõhususe meetmeid ja renoveerimistöid;

 

e)  poliitika ja meetmed, mis on suunatud riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega segmentidele, kütteostuvõimetutele leibkondadele ja sellistele leibkondadele, kelle probleemiks on huvide lahknemine, aga ka mitmepereelamutele, kus on raskusi renoveerimistööde elluviimisega, ning milles võetakse samal ajal arvesse taskukohasust;

 

f)  poliitika ja meetmed, mis on suunatud kõigile üldkasutatavatele hoonetele, sh sotsiaaleluruumidele;

 

g)  poliitika ja meetmed, mille eesmärk on kiirendada tehnoloogilist üleminekut arukatele ja omavahel hästi ühendatud hoonetele ja kogukondadele ning väga kõrge jõudlusega võrkude kasutuselevõttu;

 

h)  ülevaade riiklikest algatustest, mille eesmärk on edendada oskusi ja haridust ehitus- ja energiatõhususe sektorites ning haridust nii passiivelementide kui ka arukate tehnoloogiate alal;

 

i)  tulevikku suunatud lähenemisviis juhtimaks üksikisikute, ehitustööstuse, avalik-õiguslike asutuste, sealhulgas omavalitsuste, elamuühistute ja finantseerimisasutuste investeerimisotsuseid;

 

j)  eeldatava energiasäästu ja laiema kasu, näiteks tervise, ohutuse ja õhukvaliteediga seotud kasu tõenduspõhine hinnang.

 

Liikmesriikide pikaajaliste renoveerimisstrateegiate väljatöötamist ja rakendamist toetavad struktureeritud alalised sidusrühmade platvormid, mis hõlmavad kohalike ja piirkondlike kogukondade esindajaid, sotsiaaldialoogi esindajaid, sealhulgas töötajaid, tööandjaid, VKEsid ja ehitussektorit, ning vähemuste esindajaid.“

 

 

__________________

 

9 ELT L 315, 14.11.2012, lk 13.

 

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid koostavad lõikes 1 osutatud pikaajalise renoveerimisstrateegia raames selgete vahe-eesmärkide ja meetmetega tegevuskava oma riigi hoonefondiga seotud CO2 heitkoguste vähendamise pikaajalise, aastaks 2050 seatud eesmärgi saavutamiseks, püstitades seejuures konkreetsed vahe-eesmärgid aastaks 2030.

Liikmesriigid koostavad lõikes 1 osutatud pikaajaliste renoveerimisstrateegiate raames selgete vahe-eesmärkide ja meetmetega tegevuskava oma riigi suure energiatõhususe ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega hoonefondi tagamisega seotud pikaajalise, aastaks 2050 seatud eesmärgi saavutamiseks, kehtestades seejuures konkreetsed vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040 ning mõõdetavad edusammude näitajad.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid täpsustavad oma pikaajalistes renoveerimisstrateegiates, kuidas nende vahe-eesmärgid aitavad saavutada liidu eesmärki (eesmärke) suurendada 2030. aastaks energiatõhusust [X %] vastavalt direktiivile 2012/27/EL, mida on muudetud direktiiviga .../2018/EL [2016/0376(COD)], ning liidu eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80–95 % võrra.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peale selle aitab kõnealune pikaajaline renoveerimisstrateegia leevendada energiaostuvõimetust.

Peale selle esitatakse pikaajalistes renoveerimisstrateegiates asjakohased meetmed, mis aitavad leevendada kütteostuvõimetust ning toetavad haavatavatele leibkondadele võrdse juurdepääsu tagamist energiatõhususe nimel tehtava renoveerimise rahastamise vahenditele.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõike 1 punktis d osutatud investeerimisotsuste tegemise hõlbustamiseks kehtestavad liikmesriigid mehhanismid:

3.  Lõikes 1 osutatud investeerimisotsuste võimaldamiseks ja juhtimiseks kehtestavad või säilitavad liikmesriigid mehhanismid:

a)  projektide koondamiseks, et investoritel oleks lihtsam lõike 1 punktides b ja c osutatud renoveerimist rahastada;

a)  projektide koondamiseks, sh investeerimisplatvormide abil, et investoritel oleks lihtsam lõikes 1 osutatud renoveerimist rahastada;

b)  energiatõhususega seotud tegevuse riskide vähendamiseks investorite ja erasektori jaoks; ning

b)  energiatõhususega seotud tegevuse tajutava riski vähendamiseks investorite ja erasektori jaoks, näiteks kohaldades sertifitseeritud energiatõhusust parandavate renoveerimiste puhul kasutatava tagatise teguri suhtes kapitalinõuete osas madalamat riskikaalu;

c)  avaliku sektori raha kasutamiseks erasektori investeeringute suurendamise või konkreetsete turutõrgete kõrvaldamise nimel.

c)  avaliku sektori raha kasutamiseks erasektori investeeringute suurendamise nimel, sealhulgas arukate hoonete aruka rahastamise algatuse raames, või konkreetsete turutõrgete kõrvaldamise nimel;

 

c a)  kooskõlas kehtivate Eurostati juhiste ja selgitustega ESA 2010 raamistikus: investeeringute suunamiseks energiatõhusate üldkasutatavate hoonete fondi ja raamatupidamiseeskirjade tõlgendamise selgitamiseks, et toetada tervikliku lähenemisviisi kasutamist riigiasutuste investeeringute suhtes;

 

c b)  projektide väljatöötamiseks antava abi toetamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rühmadesse ja konsortsiumidesse koondamise hõlbustamiseks, et võimaldada pakettlahenduste pakkumist potentsiaalsetele klientidele; ning

 

c c)  kättesaadavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite loomiseks, näiteks tarbijatele mõeldud kontaktpunktid ja energiaalase nõustamise teenused, mille raames antakse teavet energiatõhususe nimel teostatavate renoveerimiste kohta ja kättesaadavate rahastamisvahendite kohta, mis on mõeldud hoonete renoveerimiseks energiatõhususe nimel.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon esitab liikmesriikidele soovitusi, mis põhinevad energiatõhususe nimel renoveerimise edukate avaliku ja erasektori rahastamiskavade alaste parimate tavade ning väikesemahuliste energiatõhususe nimel teostatava renoveerimise projektide koondamise kavasid käsitleva teabe kogumisel ja levitamisel. Komisjon esitab lisaks liikmesriikidele soovitusi tarbija seisukohast renoveerimist soodustavate finantsstiimulite kohta, võttes arvesse kulutasuvuse erinevusi liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Iga liikmesriik korraldab enne komisjonile oma pikaajalise renoveerimisstrateegia esitamist pikaajalise renoveerimisstrateegia eelnõu teemal vähemalt kolm kuud kestva avaliku konsultatsiooni, millesse kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad. Iga liikmesriik avaldab oma avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtte oma pikaajalise renoveerimisstrateegia lisana.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Iga liikmesriik lisab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse ... [milles käsitletakse energialiidu juhtimist (2016/0375(COD) (juhtimise määrus))] [artikli 19 punktis a] sätestatud aruandluskohustustele oma lõimitud riiklikku energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse oma pikaajalise renoveerimisstrateegia rakendamise üksikasjad, k.a kavandatud poliitika ja meetmete kohta.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

(a)  lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

 

„Uute hoonete puhul tagavad liikmesriigid, et enne ehitamise algust võetakse olemasolu korral arvesse alternatiivsete suure tõhususega süsteemide tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust.“;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 7 – lõik 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Artikli 7 viies lõik jäetakse välja.

4.  Artikli 7 viies lõik asendatakse järgmisega:

 

„Liikmesriigid tagavad, et oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul võetakse arvesse alternatiivseid suure tõhususega süsteeme, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav, ning et nõuetekohast tähelepanu pööratakse tuleohutusele ja tervisliku sisekliima tingimuste edendamisele.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja;

(a)  lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

 

„Liikmesriigid nõuavad, et uued hooned oleksid varustatud isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad toatemperatuuri taset igas ruumis eraldi. Olemasolevates hoonetes nõutakse niisuguste isereguleerivate seadmete paigaldamist, mis reguleerivad toatemperatuuri taset igas ruumis eraldi, soojusgeneraatorite asendamisel.“;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et kõikide rohkem kui kümne parkimiskohaga uute ja põhjalikult renoveeritavate olemasolevate mitteeluhoonete igast kümnest parkimiskohast vähemalt üks on varustatud laadimispunktiga alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi 2014/94/EL10 tähenduses ning selline laadimispunkt võimaldab alustada ja lõpetada laadimist hinnasignaalide alusel. Alates 1. jaanuarist 2025 kohaldatakse seda nõuet kõikide rohkem kui kümne parkimiskohaga mitteeluhoonete suhtes.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et kõikide rohkem kui kümne parkimiskohaga uute mitteeluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate mitteeluhoonete (kui rekonstrueerimine hõlmab hoone või parkla elektritaristut) puhul oleks vähemalt üks parkimiskoht varustatud laadimispunktiga ja igast kümnest parkimiskohast üks oleks varustatud piisavate eelpaigaldatud kaablite või torudega, et võimaldada sinna paigaldada laadimispunkti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL tähenduses.

 

2 a.   Liikmesriigid nõuavad kõikidesse rohkem kui kümne parkimiskohaga üldkasutatavatesse ja ärilistesse mitteeluhoonetesse miinimumarvul laadimispunktide paigaldamist 1. jaanuariks 2025.

 

2 b.  Liikmesriigid kohaldavad lõike 2 sätteid rohkem kui kümne parkimiskohaga segakasutusega hoonete suhtes, kui tegemist on uute hoonetega või nende oluline rekonstrueerimine hõlmab hoone või parkla elektritaristut.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada esimeses lõigus osutatud nõudeid hoonete suhtes, mille omanik ja kasutaja on komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotises esitatud määratluse kohane väike või keskmise suurusega ettevõtja.

2 c. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 2 osutatud nõudeid hoonete suhtes, mille omanik ja kasutaja on komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotises esitatud määratluse kohane väike või keskmise suurusega ettevõtja.

__________________

__________________

10 ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad, et rohkem kui kümne parkimiskohaga uute ja põhjalikult renoveeritavate eluhoonete puhul eelpaigaldatakse kaablid, mis võimaldavad paigaldada iga parkimiskoha juurde elektrisõiduki laadimispunkti.

3.  Liikmesriigid tagavad, et rohkem kui kümne parkimiskohaga uute ja oluliselt rekonstrueeritavate elamute puhul (kui rekonstrueerimine hõlmab hoone või külgneva või sisseehitatud parkla elektritaristut) eelpaigaldatakse piisavad kaablid või torud, mis võimaldavad paigaldada iga parkimiskoha juurde elektrisõiduki laadimispunkti.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõigetes 2 ja 3 osutatud nõudeid üldkasutatavate hoonete puhul, mis kuuluvad direktiivi 2014/94/EL kohaldamisalasse.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõigetes 2 ja 3 osutatud nõudeid üldkasutatavate hoonete puhul, eeldusel et nende suhtes kehtivad juba nõuded, mis on võrreldavad direktiivi 2014/94/EL ülevõtmise meetmetega.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud nõudeid kohaldatakse ka eraettevõtjate käitatavate avalike parklate suhtes.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Liikmesriigid kõrvaldavad regulatiivsed tõkked ning tagavad lihtsustatud loa- ja heakskiitmismenetluste olemasolu omanikele ja üürnikele, et võimaldada laadimispunktide kasutuselevõttu olemasolevates elamutes ja mitteeluhoonetes.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 4 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c.  Elektritranspordi taristu alaste nõuetega seoses võtavad liikmesriigid arvesse vajadust alternatiivkütuste taristu järele hoonetes ja sihipäraste taristute kasutuselevõttu, näiteks elektritranspordi koridoride abil, ning vajadust pehme ja rohelise liikuvuse, mitmeliigilisuse ning linnaplaneerimise sidusa poliitika järele.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või uuendamisel hinnatakse muudetud süsteemi kui terviku üldist energiatõhusust, dokumenteeritakse see ja edastatakse vastavad dokumendid hoone omanikule, et need oleksid lõike 1 kohaselt sätestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks ja energiamärgise väljastamiseks kättesaadavad. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused andmed kantakse artikli 18 lõikes 3 osutatud riiklikku energiamärgiste andmebaasi.

5.  Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või uuendamisel hinnatakse muudetud süsteemi kui terviku üldist energiatõhusust täis- ja osalise koormuse olukorras ning asjakohasel juhul hinnatakse ka mõju siseõhu kvaliteedile. Tulemused dokumenteeritakse ja edastatakse hoone omanikule, et need oleksid lõike 1 kohaselt sätestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks ja energiamärgise väljastamiseks kättesaadavad. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused andmed kantakse artikli 18 lõikes 3 osutatud riiklikku energiamärgiste andmebaasi.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on vastavalt artiklile 23 õigus võtta vastu käesolevat direktiivi täiendavaid delegeeritud õigusakte, et määratleda mõiste „arukusnäitaja“ ja kehtestada tingimused, millest lähtuvalt esitatakse see näitaja lisateabena võimalikule uuele üürnikule või ostjale.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi „arukusnäitaja“ määratlemisega, olles eelnevalt konsulteerinud asjaomaste sidusrühmadega ja lähtudes Ia lisas sätestatud ülesehitusest ja metoodikast. Määratlus hõlmab teavet selle kohta, kuidas saaks näitaja pärast katseetappi kasutusele võtta, kuidas see näitaja seotaks artiklis 11 osutatud energiamärgistega ja kuidas saaks seda esitada otstarbeka lisateabena võimalikele uutele investoritele, üürnikele, ostjatele ja turuosalistele.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Arukusnäitaja hõlmab paindlikkust iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja suutlikkust, mis tulenevad tavapärastesse hoone tehnosüsteemidesse sisse ehitatud ja omavahel paremini ühendatud arukatest seadmetest. Need omadused võimaldavad hoones viibijatel ja hoonel endal tõhusamalt reageerida mugavuse või tööga seotud vajadustele, osaleda nõudlusreageeringus ning aidata kaasa hoonega ühendatud eri energiasüsteemide ja piirkonna taristute optimaalsele, sujuvale ja ohutule toimimisele.

Arukusnäitaja hõlmab tõhustatud energiasäästu, võrdlusanalüüsi ja paindlikkust iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja suutlikkust, mis tulenevad tavapärastesse hoone tehnosüsteemidesse sisse ehitatud ja omavahel paremini ühendatud arukatest seadmetest. Need omadused võimaldavad hoones viibijatel ja hoonel endal tõhusamalt reageerida mugavuse või tööga seotud vajadustele, eelkõige osalise koormuse olukorras, sealhulgas energiatarbimise kohandamisega, osaleda tarbimiskajas ning aidata kaasa hoonega ühendatud eri energiasüsteemide (mis hõlmavad kohapeal toodetud taastuvenergiat) ja piirkonna taristute optimaalsele, tõhusale, sujuvale ja ohutule toimimisele.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 10 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid seovad finantsmeetmed, mis on ette nähtud renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks, renoveerimisel saavutatava energiasäästuga. Sellise säästu kindlakstegemiseks võrreldakse enne ja pärast renoveerimist väljastatud energiamärgiseid.

6.  Liikmesriigid seovad finantsmeetmed, mis on ette nähtud renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks, renoveerimisel saavutatava energiasäästuga. Sellise säästu kindlakstegemiseks kasutatakse, juhul kui see on proportsionaalne renoveerimise ulatusega, energiaauditit või enne ja pärast renoveerimist väljastatud energiamärgiste võrdlust või hoonete energiasäästu arvutamisel kasutatavaid standardväärtusi või sarnast asjakohast ja läbipaistvat dokumenteerimismetoodikat.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 10 – lõige 6a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6a.  Liikmesriikide loodav andmebaas energiamärgiste registreerimiseks peab võimaldama jälgida selles kajastatud hoonete tegelikku energiatarbimist hoone suurusest ja liigist olenemata. Kõnealune andmebaas peab sisaldama üle 250 m2 suuruse kasuliku pinnaga sageli külastatavate üldkasutatavate hoonete tegeliku energiatarbimise andmeid, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

6a.  Liikmesriikide loodav või kasutatav olemasolev andmebaas energiamärgiste registreerimiseks peab võimaldama jälgida selles kajastatud hoonete tegelikku energiatarbimist hoone suurusest ja liigist olenemata. Kõnealune andmebaas peab sisaldama riigiasutuste omandis olevate, hallatavate või kasutatavate üle 250 m2 suuruse kasuliku pinnaga hoonete energiatarbimise andmeid, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 10 – lõige 6b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6b.  ELi andmekaitsenõuetele vastavad anonüümitud koondandmed tehakse nõudmisel vähemalt avaliku sektori asutustele statistilise analüüsi ja uuringute tegemise eesmärgil kättesaadavaks.“

6b.  ELi andmekaitsenõuetele vastavad anonüümitud koondandmed tehakse nõudmisel vähemalt riigiasutustele statistilise analüüsi ja uuringute tegemise eesmärgil kättesaadavaks ning täielik andmekogum on kättesaadav hoone omanikule.“

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid kehtestavad üle 250 MWh suuruse primaarenergia üldtarbega mitteeluhoonete puhul ja selliste eluhoonete puhul, mille tsentraliseeritud tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on üle 100 kW, vajalikud meetmed, millega nähakse ette hoonete kütmiseks kasutatavate süsteemide ligipääsetavate osade, näiteks soojusgeneraatori, juhtimissüsteemi ja ringluspumba või -pumpade korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone küttevajadusest lähtuvat katla tõhususe ja võimsuse hindamist. Katla võimsuse hindamist ei ole vaja korrata, kui küttesüsteem ja hoone küttevajadus ei ole vahepeal muutunud.

1.  Liikmesriigid kehtestavad üle 250 MWh suuruse primaarenergia üldtarbega mitteeluhoonete puhul ja selliste elamute puhul, mille ruumide kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks kasutatavate tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on üle 70 kW, vajalikud meetmed, millega nähakse ette hoonete kütmiseks kasutatavate süsteemide ligipääsetavate osade, näiteks soojusgeneraatori, juhtimissüsteemi ja ringluspumba või -pumpade korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone küttevajadusest lähtuvat soojusgeneraatori tõhususe (nii täis- kui ka osalise koormuse olukorras) ja võimsuse hindamist. Soojusgeneraatori võimsuse hindamist ei ole vaja korrata, kui küttesüsteem ja hoone küttevajadus ei ole vahepeal muutunud.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 sätestatu alternatiivina võivad liikmesriigid kehtestada nõuded, millega tagatakse, et mitteeluhooned, mille primaarenergia üldtarve on suurem kui 250 MWh aastas, on varustatud hoone automaatika- ja juhtimissüsteemiga. Selline süsteem peab võimaldama:

2.  Liikmesriigid nõuavad, et mitteeluhooned, mille primaarenergia üldtarve on suurem kui 250 MWh aastas, varustatakse hoone automaatika- ja juhtimissüsteemiga 2023. aastaks. Selline süsteem peab võimaldama:

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  energiatarbimist pidevalt jälgida, analüüsida ja kohandada;

a)  energiatarbimist pidevalt jälgida, registreerida, analüüsida ja kohandada, et võimaldada optimaalset energiatõhusust täis- ja osalise koormuse olukorras;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 sätestatu alternatiivina võivad liikmesriigid kehtestada nõuded, millega tagatakse, et eluhooned, mille tsentraliseeritud tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on suurem kui 100 kW, on varustatud:

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et elamud, mille ruumide kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks kasutatavate tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on suurem kui 70 kW, on varustatud:

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  pideva elektroonilise jälgimise lahendusega, mis võimaldab mõõta süsteemide tõhusust ja teavitada hoone omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt vähenenud ja kui mõni süsteem vajab hooldust, ning

a)  pideva elektroonilise jälgimise funktsiooniga, mis võimaldab mõõta süsteemide tõhusust ja teavitada hoone omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt vähenenud ja kui mõni süsteem vajab hooldust, ning

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  tõhusa juhtimislahendusega, millega tagatakse energia optimaalne tootmine, jaotamine ja kasutamine.“

b)  tõhusa juhtimisfunktsiooniga, millega tagatakse energia optimaalne tootmine, jaotamine, salvestamine ja kasutamine täis- ja osalise koormuse olukorras, sealhulgas veeringluse tasakaalustamine.“

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.  Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hooned, mis on vastavuses lõikega 2 või 3.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 3b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3b.  Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, näiteks energiatõhususe lepingutega, mis on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 27, või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse seetõttu tõhususe jälgimise meetmeid süsteemi poolel.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid kehtestavad üle 250 MWh suuruse primaarenergia üldtarbega mitteeluhoonete puhul ja selliste eluhoonete puhul, mille tsentraliseeritud tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on üle 100 kW, vajalikud meetmed, millega nähakse ette kliimaseadmete ligipääsetavate osade korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone jahutusvajadusest lähtuvat kliimaseadme tõhususe ja võimsuse hindamist. Kõnealust võimsuse hindamist ei ole vaja korrata, kui asjaomane kliimaseadet hõlmav süsteem ja hoone jahutusvajadus ei ole vahepeal muutunud.

1.  Liikmesriigid kehtestavad üle 250 MWh suuruse primaarenergia üldtarbega mitteeluhoonete puhul ja selliste elamute puhul, mille kliima- ja ventilatsiooniseadmete tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on üle 12 kW, vajalikud meetmed, millega nähakse ette kliima- ja ventilatsiooniseadmete ligipääsetavate osade korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone jahutusvajadusest lähtuvat kliimaseadme ja ventilatsiooni tõhususe (täis- ja osalise koormuse olukorras) ja võimsuse hindamist. Kõnealust võimsuse hindamist ei ole vaja korrata, kui asjaomane kliima- või ventilatsiooniseadme süsteem ja hoone jahutusvajadus ei ole vahepeal muutunud.

 

Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt kliimaseadme süsteemide tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest, võttes arvesse süsteemide ülevaatuse kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat prognoositavat energiakulude säästu.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 sätestatu alternatiivina võivad liikmesriigid kehtestada nõuded, millega tagatakse, et mitteeluhooned, mille primaarenergia üldtarve on suurem kui 250 MWh aastas, on varustatud hoone automaatika- ja juhtimissüsteemiga. Selline süsteem peab võimaldama:

2.  Liikmesriigid nõuavad, et mitteeluhooned, mille primaarenergia üldtarve on suurem kui 250 MWh aastas, varustatakse hoone automaatika- ja juhtimissüsteemiga 2023. aastaks. Selline süsteem peab võimaldama:

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  energiatarbimist pidevalt jälgida, analüüsida ja kohandada;

(a)  energiatarbimist pidevalt jälgida, analüüsida, registreerida ja kohandada, et võimaldada optimaalset energiatõhusust täis- ja osalise koormuse olukorras;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 sätestatu alternatiivina võivad liikmesriigid kehtestada nõuded, millega tagatakse, et eluhooned, mille tsentraliseeritud tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on suurem kui 100 kW, on varustatud:

3.  Liikmesriigid võivad nõuda, et elamud, mille tehnosüsteemide kliima- või ventilatsiooniseadmete kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on suurem kui 12 kW, on varustatud:

(a)  pideva elektroonilise jälgimise lahendusega, mis võimaldab mõõta süsteemide tõhusust ja teavitada hoone omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt vähenenud ja kui mõni süsteem vajab hooldust, ning

a)  pideva elektroonilise jälgimise funktsiooniga, mis võimaldab mõõta süsteemide tõhusust ja teavitada hoone omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt vähenenud ja kui mõni süsteem vajab hooldust, ning

(b)  tõhusa juhtimislahendusega, millega tagatakse energia optimaalne tootmine, jaotamine ja kasutamine.

b)  tõhusa juhtimisfunktsiooniga, millega tagatakse energia optimaalne tootmine, jaotamine, salvestamine ja kasutamine täis- ja osalise koormuse olukorras, sealhulgas veeringluse tasakaalustamine.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.  Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hooned, mis on vastavuses lõikega 2 või 3.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 3b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3b.  Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, näiteks energiatõhususe lepingutega, mis on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 27, või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse seetõttu tõhususe jälgimise meetmeid süsteemi poolel.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Artiklis 19 asendatakse aastaarv „2017“ aastaarvuga „2028“.

9.  Artiklis 19 asendatakse aastaarv „2017“ aastaarvuga „2024“.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 19 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a.  Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõik:

 

„Komisjon hindab eelkõige, kas artikli 11 kohaseid energiamärgiseid on vaja täiendavalt ühtlustada.“

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 b (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 19a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 b.  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 19a

 

Komisjon korraldab enne 2020. aastat teostatavusuuringu, täpsustades võimalusi ja ajakava hoonete renoveerimispassi kasutuselevõtuks, võimaluse korral energiamärgiste soovituste jao osana, et esitada konkreetse hoone pikaajaline järkjärgulise renoveerimise kava.“

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete omanikele või üürnikele teavet energiamärgiste ja nende otstarbe ja eesmärkide kohta, kulutõhusate viiside kohta hoone energiatõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral ka hoone energiatõhususe suurendamiseks kättesaadavate rahastamisvahendite kohta.

Eelkõige annavad liikmesriigid sõltumatute, kättesaadavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite abil, näiteks kontaktpunktide kaudu, hoonete omanikele, haldajatele ja üürnikele teavet kulutõhusate meetmete kohta hoone energiatõhususe suurendamiseks, sealhulgas renoveerimisalaste nõuannetega, energiamärgiste ning nende otstarbe ja eesmärkide kohta, fossiilkütustel töötavate katelde jätkusuutlikumate alternatiividega asendamise kohta ning hoone energiatõhususe suurendamiseks kättesaadavate rahastamisvahendite kohta.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

I lisa – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„1.  Hoone energiatõhusus kajastab hoone kütmise, jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise ja valgustusega seotud tüüpilist energiatarbimist.

„1.  Hoone energiatõhusus kajastab läbipaistvalt hoone kütmise, jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, valgustuse ning muude hoone tehnosüsteemidega seotud tüüpilist energiatarbimist.

Hoone energiatõhusust mõõdetakse primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja abil ühikutes kWh/(m²×a); see näitaja on energiatõhususe sertifitseerimise ja energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise huvides ühtlustatud. Energiatõhususe näitaja ja selle kindlakstegemiseks kasutatav meetod peavad olema läbipaistvad ja uuendustele avatud.

Hoone energiatõhusust mõõdetakse primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja abil ühikutes kWh/(m²×a); see näitaja on energiatõhususe sertifitseerimise ja energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise huvides ühtlustatud. Selle kindlakstegemiseks kasutatav meetod peab olema läbipaistev ja uuendustele avatud.

Liikmesriigid kirjeldavad oma siseriiklikku arvutusmeetodit lähtuvalt Euroopa Komisjoni antud volituse M/480 alusel Euroopa Standardikomitees (CEN) välja töötatud vastavate Euroopa standardite asjaomase riikliku lisa raamistikust.“;

Liikmesriigid kirjeldavad oma siseriiklikku arvutusmeetodit, võttes arvesse terminoloogiat ja määratlusi, mis on esitatud Euroopa Komisjoni antud volituse M/480 alusel Euroopa Standardikomitees (CEN) välja töötatud vastavate Euroopa standardite asjaomase riikliku lisa raamistikus.“;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

I lisa – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„2.   Arvutatakse ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise ja piisava ventileerimisega seotud energiavajadus, et tagada liikmesriikide kindlaks määratud, tervise ja mugavusega seotud miinimumtasemest kinni pidamine.

„2.  Arvutatakse ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, valgustuse, ventileerimise ning muude hoone tehnosüsteemidega seotud energiavajadus, et tõsta võimalikult palju liikmesriikide poolt riigi või piirkondlikul tasandil kindlaks määratud tervise, siseõhu kvaliteedi ja mugavuse taset. Eelkõige ei tohiks temperatuur hoone mis tahes sisepinnal langeda alla kastepunkti temperatuuri.

Primaarenergia vajaduse arvutamisel lähtutakse iga energiakandja primaarenergiategurist, mis võib põhineda riiklikul või piirkondlikul aastasel kaalutud keskmisel või konkreetse piirkonna süsteemi kohta kättesaadavaks tehtud täpsematel andmetel.

Primaarenergia vajaduse arvutamisel lähtutakse iga energiakandja primaarenergiategurist, mis võib põhineda riiklikul või piirkondlikul aasta, võimaluse korral ka hooaja või kuu kaalutud keskmisel või konkreetse piirkonna süsteemi kohta kättesaadavaks tehtud täpsematel andmetel.

Primaarenergiateguri leidmisel ei võeta energiakandjate puhul arvesse taastuvenergia osakaalu, seega on arvutustes võrdne kaal a) taastuvast allikast pärit energial, mis on toodetud kohapeal (individuaalsest arvestist tarbija pool, st mitte tarnitud), ja b) taastuvast allikast pärit energial, mis on tarnitud energiakandja kaudu.“;

Liikmesriigid võtavad oma arvutustes esmalt arvesse energiavajadust ja seejärel võtavad nad võrdse kaaluga arvesse a) taastuvatest allikatest pärit energiat, mis on toodetud ja mida kasutatakse kohapeal (individuaalsest arvestist tarbija pool, st mitte tarnitud), ning b) taastuvatest allikatest pärit energiat, mis on tarnitud energiakandja kaudu.

 

Primaarenergiategurite kasutamine tagab selle, et püütakse saavutada hoone optimaalset energiatõhusust, toetades seeläbi artikli 9 nõuete rakendamist riigi tasandil.“;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Ia lisa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lisatakse järgmine lisa:

 

„Ia LISA

 

Artikli 8 lõikes 6 osutatud hoonete „arukusnäitaja“ määratlemise ühtne üldine raammetoodika

 

1.  Komisjon kehtestab arukusnäitaja väärtuse kindlakstegemise ühtse üldise raammetoodika. Näitaja iseloomustab hoone või selle osa võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele ning parandada oma energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid.

 

Metoodikas võetakse arvesse mitmeid tegureid, mis hõlmavad arukaid arvesteid, hoone automaatika- ja juhtimissüsteeme, arukaid termostaate, sisseehitatud kodumasinaid, elektrisõidukite laadimispunkte, energia salvestamist ja üksikasjalikke funktsioone ning kõnealuste tegurite koostalitlusvõimet. Hinnatakse, kuidas selline mõju võib parandada asjaomaste hoonete või hooneosade energiatõhusust ja muid tõhususnäitajaid, samuti võimaldatud paindlikkust, sisekliima tingimusi ja mugavust.

 

2.  Arukusnäitaja kindlaksmääramisel ja arvutamisel lähtutakse hoone ja selle tehnosüsteemide kolmest kesksest funktsionaalsusnäitajast:

 

a)  võime hoida tõhusalt hoone tõhusus- ja toimivusnäitajate kõrget taset energianõudluse vähendamise ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ulatuslikuma kasutamise abil (elekter ja küte), sealhulgas hoone võime juhtida oma nõudlust või kohapealset tootmist omaenda ressursside halduse ümberkorraldamise abil;

 

b)  võime kohandada oma toimimisviisi vastavalt kasutaja vajadustele, tagades tervise ja sisekliima tingimuste kõrged standardid ning pöörates nõuetekohast tähelepanu kasutajasõbralike kuvarite ja kaugjuhtimisseadmete olemasolule ning andes aru siseõhu kvaliteedist ja energia kasutamisest; ning

 

c)  hoone elektrienergia kogunõudluse paindlikkus, sh selle võime võimaldada osalemist aktiivselt ja passiivselt ning otseselt ja kaudselt tarbimiskajas, mida mõõdetakse selle kaudu, kui suurt osa hoone koormusest saab kW tippvõimsuse ajal korraga ümber suunata ning kui suure osa sellisest paindlikkusvarust saab seejärel kWh mõttes võrku või võrgust tagasi suunata.

 

See võimaldaks ja soodustaks tarbijate aktiivset osalemist elektritarnete turul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ*.

 

Raammetoodikas võetakse arvesse Euroopa standardeid, eelkõige neid, mis töötati välja volituse M/480 alusel.

 

3.  Raammetoodika tagab hoones paiknevate arukate arvestite, hoone automaatika- ja juhtimissüsteemide, sisseehitatud kodumasinate ja arukate termostaatide ning siseõhu kvaliteedi andurite ja ventilatsiooni täieliku koostalitlusvõime ning edendab võrdlusanalüüsi ja Euroopa standardite, sealhulgas arukate seadmete viiteontoloogia kasutamist. Arukusnäitaja puhul võetakse arvesse ja hinnatakse väärtuseliselt selliste taristute nagu elektrivõrkude ja kaugkütte võrkude, elektrisõidukite taristute ning tarbimiskaja agregaatorite avatust kolmandate osapoolte süsteemidele, et tagada side, süsteemikontrolli ja asjaomaste andmete või signaalide edastamise koostalitlusvõime.

 

4.  Raammetoodika hõlmab ka hoones või väljaspool hoone välispiirdeid toimuvat andmekäitlust; siia hulka võivad kuuluda ka hoonest või hoone kasutajalt pärinevad või nende poolt saadud andmed. Selle protsessi aluseks on protokollid, mis võimaldavad autenditud ja krüpteeritud sõnumite vahetamist hoone kasutaja ja hoones paiknevate asjaomaste toodete või seadmete vahel. Eelkõige isikuandmete (nt suure sagedusega või kaugloetavatelt arvestitelt või kasutajapõhistelt arvestitelt laekuvad või arukate võrkude käitajate poolt töödeldavad andmed) töötlemisel tagatakse kasutaja omandiõiguse, andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtete järgimine. Ühtne raammetoodika hõlmab reaalajas saadavaid ja pilvepõhistest lahendustest pärit energiaalaseid andmeid ning see tagab andmete, arukate arvestite näitude ja andmeside turvalisuse ja lõpptarbijate eraelu puutumatuse kooskõlas asjakohaste andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusaktidega ning küberjulgeoleku parima võimaliku tehnoloogiaga.

 

5.  Raammetoodikas võetakse arvesse olemasolevate sidevõrkude soodsat mõju, eriti sellise kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilise taristu nagu vabatahtlike lairibavalmiduse märgiste ning korterelamute juurdepääsupunktide olemasolu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL** artiklile 8.

 

6.  Raammetoodikas kehtestatakse arukusnäitaja parameetri kõige sobivam kuju või visuaalne sümbol ning metoodika peab olema lihtne, läbipaistev ning tarbijatele, omanikele, investoritele ja tarbimiskaja turu osalistele kergesti mõistetav. Sellega täiendatakse energiamärgist, niivõrd kui on olemas kindlakstehtud seos hoone energiatõhususega.

 

__________________

 

*   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

 

**   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.5.2014, lk 1).“

(1)

  ELT C 246, 28.7.2017, lk 48.

(2)

  ELT C 342, 12.10.2017, lk 119.


SELETUSKIRI

Liidus kulub hoonefondile märkimisväärne osa Euroopa lõplikust energianõudlusest, seda eelkõige fossiilkütustest saadava energia osas. Hoonefondi suurem tõhusus võib oluliselt suurendada energiajulgeolekut ja vähendada energia importimist Euroopasse, alandada Euroopa energiatarbijate kulutusi energiale, muuta tervislikumaks elamistingimused ning suurendada majanduskasvu ja tööhõivet, seda eelkõige VKEde puhul.

Meie Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning liidu enda energiatõhususe suurendamise ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärkide kulutõhusaks täitmiseks peavad saastekvootidega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorid, näiteks hooned ja transport, samuti oma potentsiaali realiseerima. Seepärast on vaja nõudlikku ja tulevikusuunitlusega hoonete energiatõhususe direktiivi, mis aitaks tagada suure energiatõhususe ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega Euroopa hoonefondi.

Liikmesriikide pikaajaliste kavade ja meetmete tugevdamine

Hoonefondi vajaliku renoveerimise tagamiseks on muu hulgas olulised riikide pikaajalised renoveerimisstrateegiad, mis sisalduvad energialiidu juhtimise määruses osutatud riiklikes energia- ja kliimakavades.

Eelkõige olemasoleva hoonefondi vajaliku renoveerimise tegelikuks läbiviimiseks soovitab raportöör karmistada riikide pikaajaliste renoveerimisstrateegiate sisule esitatavaid nõudeid. Liikmesriigid peavad subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt järgides tagama põhjalikud ja auahned renoveerimisstrateegiad, milles esitatakse konkreetsed meetmed, mille eesmärk on tegeleda kõige halvemate tõhususnäitajatega hoonetega, käsitleda huvide lahknevust, võtta arvesse hoone olelusringis täheldatavaid asjakohaseid otsustavaid hetki ja käsitleda avaliku sektori investeeringute raamatupidamisarvestuse õiguslike piirangute küsimusi ning tagada juurdepääs teabele rahastamisvahendite kohta, mis on tarbijatele kättesaadavad hoonete energialaseks renoveerimiseks.

Proportsionaalsed nõuded elektritranspordile

Komisjon soovib oma ettepanekus edendada direktiivi läbivaatamise kaudu transpordi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist – nimelt kasutada hooneid ümbritsevaid taristuid elektritranspordi taristute kasutuselevõtu hõlbustamiseks.

Raportööri soovituse kohaselt võiks direktiivi nõuetes kulude proportsionaalsuse huvides keskenduda kaablite või torude eelpaigaldamisele ning nõue võiks keskenduda üksnes sellega seotud renoveerimistöödele, s.t elektritaristule või parklale, nii et renoveerimise stiimulid ei kahaneks. Riigiasutuste piisava panuse tagamiseks muudab raportöör karmimaks eraettevõtjate käitatavatele üldkasutatavatele hoonetele ja avalikele parklatele esitatavad nõuded.

Parem reguleerimine ja head renoveerimisstiimulid

Komisjoni esialgses ettepanekus soovitatakse kehtivat direktiivi mitmeti ajakohastada, et tagada renoveerimistegevusega seotud halduskoormuse vähendamine ning luua paremad tingimused energiaalasteks renoveerimistöödeks.

Parema reguleerimise ja energiaalaste renoveerimistööde nõuetekohase stimuleerimise tagamiseks tugineb raportöör sellele ettepanekule. Näiteks soovitatakse rõhutada ettepaneku neid osi, mis käsitlevad hoonetes automaatseadmete kasutamist, selgitada selliste seadmete eneste väärtust ning nende kasutamist kontrollkäikude asemel (lihtsustamise eesmärgil). Lisaks piiritleb raportöör komisjonile arukusnäitaja väljatöötamiseks delegeeritavate volituste konkreetsed tingimused, ulatuse ja eesmärgi. Ühtlasi teeb ta ettepaneku selgitada nõudeid, mis esitatakse renoveerimisega saavutatud energiasäästu dokumenteerimisele, et tagada alternatiivsete ja piisavalt turvaliste dokumenteerimisvõimaluste juurutamisega proportsionaalsus ja mitte piirata renoveerimisstiimuleid.

Hoonete energiatõhususe õige kajastamine

Komisjoni ettepaneku kohaselt peab primaarenergiateguri arvutamisel kohapeal toodetud ja tarnitud taastuvast allikast pärit energial olema võrdne kaal ja mõlema väärtust tuleb vähendada (diskonteerida). Primaarenergiategurit kasutatakse hoonete energiatõhususe arvutamiseks.

Raportööri arvates tuleb taastuvenergia arendamise kulutõhusaks tagamiseks alles jätta viide kohapeal toodetud ja tarnitud taastuvast allikast pärit energia võrdsele kaalule, kuid ta jätab välja viite nende väärtuse kohustuslikule vähendamisele, kuna see võib moonutada hoonete tegeliku energiatarbe ja energiatõhususe kajastamist. See võib omakorda piirata energiatõhususe parandamise alaseid stiimuleid. Kõiki muid primaarenergiateguriga seotud küsimusi reguleeritakse endiselt energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiiviga.


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR TEAVET SAI

Organisatsioon

European Building Automation and Controls Association, EU.bac

Velux

Danish Energy Association

Rockwool

DG Energy

Veolia

Schöck

DONG Energy

Estonian Energy Ministry

Buildings Performance Institute Europe, BPIE

AFCO Worldwide

European Heat Pump Association, EHPA

KREAB

EUFORES

Confederation of Danish Industries, DI

Active House Alliance

European Alliance to Save Energy, EU-ASE

EUROPEAN RENEWABLE ENERGIES FEDERATION asbl

Schneider Electric

EpiCenter

EON

Danish District Heating Association, DANVA

Electric Underfloor Heating Alliance

ENEL SPA

Confederation of Danish Enterprises

Novozymes

Euroheat & Power

UNION FRANCAISE DE L’ELECTRICITE

Bosch

AmCham EU

The Danish Construction Association

Danish Ministry for Climate and Energy

Eco Council Denmark

Smart Energy Demand Coalition EU

WWF

Danish Association of Construction Clients, DACC

Local Government Denmark

European Historic Houses Association

International Union of Property Owners

Director General of the European Property Federation

Council of European Municipalities and Regions

Orgalime

CEZ group

Eni

European Environmental Bureau (EEB)

Climate Action Network Europe

European Energy Forum

HydrogenEurope

GD4S coalition

Eurelectric

SolarPowerEurope

WindEurope

FireSafeEurope

VOEWG

Swedish PermRep

Green Building Council Denmark

Confederation of Norwegian Enterprise

REHVA

ENGIE

Statoil

E.on

Fleishman Hillard

GRDF

Saint Gobain

PlasticsEurope

European Construction Industry Federation

Grace Public Affairs

Smart Energy Demand Coalition

European Forum for Manufacturing

British Chamber of Commerce in Belgium

Council of Gas Detection and Environmental Monitoring (CoGDEM)

European Facility Management Coalition

EuroCommerce

EDSO for Smart Grids

EnerginetDK

EnergyCoalition

Danfoss

Grundfoss

EnergiWatch

Cembreau

EDF

Dalkia

Enel

BDEW  - German Association of Energy and Water Industries

EPEE

European Builders Confederation (EBC)

Eurima

EuroAce - European Alliance of Companies for Energy Efficiency in Buildings

FIEC - European Construction Industry Federation

Tesla

CoGen

European Federation of Building and Woodworkers

European Aluminium

Fédération du Commerce et de la Distribution

Knauf Insulation

The European Chemical Industry Council, CEFIC

CableEurope

BASF

ABB

Norsk Hydro ASA

CEMEX

Association of North German Chambers of Commerce and Industry

European Engineering Industries Association

International Energy Agency

European Copper Institute

BDR Thermea

EC Power A/S

Platform for Eletro-Mobility

European Solar Thermal Industry Federation (ESTIF) 

German Federation of Companies in the Gas and Water Industry (figawa)

Glass for Europe

Shell

GreenEnergyOptions, GEO

SustainSolutions

European Mortgage Federation

European Construction Industry Federation

Siemens

Vattenfall

EUnited

HSSE

Dow

Renault Group

Transport & Environment

Bellona

Austrian Federal Economic Chamber (WKÖ)

Vestas

Housing Europe

Danish Social Housing Federation

Dutch Social Housing Federation

French Social Housing Federation

German Social Housing Federation

European Union of House builders and Developers

BEUC

World Green Building Council (WorldGBC)

Snam S.p.A.

BDI/BDA The German Business Representation

European Federation of Intelligent Energy Efficiency Services

German Retail Federation

Architects' Council of Europe - Conseil des Architectes d’Europe

Swedish Petroleum and Biofuel Institute

AFEP

Cercle de l'Industrie

ES-SO European  Solar Shading Organization

E3G - Third Generation Environmentalism

European Economic and Social Committee

European Heating Industry (EHI)

Federal Chamber of German Architects

European Federation of National Organisations Working with the Homeless

NALCO Water

Avisa Partners

LightingEurope AISBL

BMW Group

Ecofys

Danske Arkitektvirksomheder

United Technologies Corporation UTC

EU association for engineering building services and installers

European Geothermal Energy Council

AEBIOM

EuroFuel

Rud-Pedersen

Client Earth


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (19.9.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

(COM(2016)0765 – C8-0499/2016 – 2016/0381(COD))

Arvamuse koostaja: Anneli Jäätteenmäki

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanekuga püütakse suurendada Euroopa hoonefondi energiatõhusust ja aidata kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. Valitud meetod seisneb selles, et tugevdada kehtiva direktiivi rakendamist ja pakkuda välja mõned sätted, mis lähevad praegusest olukorrast kaugemale. Energiatõhususe tähtsustamine on õigesti tunnistatud juhtpõhimõtteks.

Pidades silmas Euroopa hoonete iga-aastast aeglast renoveerimiskiirust (umbes 0,4–1,2 % sõltuvalt liikmesriigist) ning ELi õigusaktide, riiklike ehitusnormide, ehitustavade, majanduslike suundumuste ja hoonefondi omandistruktuuri keerulist koosmõju, on kasutamata energiasäästu potentsiaal endiselt tohutu. Praegust suundumust arvestades eelseisvatel aastatel olukord oluliselt ei muutu.

Ilma lisameetmeteta tegeletakse energiatõhususe nimel renoveerimisega, kui see on majanduslikult otstarbekas ja selleks on kasutusele võetud majanduslikud stiimulid, et stimuleerida energiatõhususe eesmärkide saavutamist.

On oluline, et liikmesriigid tunneksid oma hoonefondi ja aitaksid erinevatel osalistel sellest tulenevalt tähtsustada kulutõhusat renoveerimist. Seda püütakse soodustada artikli 2 muudatusettepanekus pikaajaliste renoveerimisstrateegiate kohta.

Praegu on vaja kiiresti teha kättesaadavaks finantsinstrumendid, mis hõlmaksid ja toetaksid energiatõhususe nimel renoveerimise positiivseid aspekte, näiteks suuremat varade väärtust ja elanike tervislikumaid elutingimusi. Tuleb toetada komisjoni pingutusi rahastamise võimaldamiseks, näiteks algatust „Arukate hoonete arukas rahastamine“.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada kahte suurt küsimust: tervislikud hooned ja komisjoni ettepanek elektromobiilsuse kohta.

Esiteks, ei ole võimalik üle tähtsustada tervislike hoonete tähtsust. Tervisliku hoone on kavandatud nii, et saaks rahuldada selle elanike vajadusi ja seda saaks muuta tulevaste vajaduste täitmiseks. Selline hoone on ehitatud vastupidavast, parandatavast ja ringlussevõetavast mittetoksilisest materjalist. See kasutab energiat tõhusalt ja võib seda ka ise toota, selles on piisavalt loomulikku valgust ning seda tuulutatakse ja soojendatakse nõuetekohaselt, et saavutada hea siseõhu kvaliteet ja temperatuur.

Tänapäeval veedab enamik inimesi suure osa ajast siseruumides. Hinnangute kohaselt kannatavad kümned miljonid eurooplased halva siseõhu kvaliteedi tõttu, mida sageli põhjustab liigne niiskus, mis soodustab hallituse teket ja võib hoonele tekitada ka struktuurseid kahjustusi.

Sellest probleemist mõjutatud hoonete hulgas on nii elumaju kui avalikke hooneid. Hoonete ehitamise ja hooldamise viis mõjutab väga tugevasti rahvatervist ja kogu elanikkonna heaolu.

Madala energiatõhususega hooned ja kütteostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Kui elamukvartalites vajalikud renoveerimistööd rahastamise puudumise tõttu edasi lükatakse, riskitakse elutingimuste edasise halvenemise ja ka elamufondi väärtuse vähenemisega.

Arvamuse koostaja jaoks on teine peamine teema elektromobiilsus, mis on lisatud muudetud artiklisse 8.

Sellekohane ettepanek hõlmab kõiki uusi mitteeluhooneid ja ulatuslikult renoveeritavaid olemasolevaid mitteeluhooneid, millel on rohkem kui kümme parkimiskohta. See hõlmab ka uusi ja ulatuslikult renoveeritavad eluhooneid. Esimese kategooria jaoks tuleks vähemalt 10 % parkimiskohtade jaoks ette näha laadimispunkt. Teise kategooria jaoks tuleks iga parkimiskoha jaoks ette näha laadimist võimaldavad kaablid.

Raportööri hinnangul kahjustavad komisjoni pakutud laadimistaristu kohustused nii era- kui ka avaliku sektori vahendite tõhusat eraldamist.

Praegu arendatakse laadimistehnoloogiat kiires tempos. Paljud liikmesriigid on juba võtnud meetmeid laadimistaristu rajamiseks. Laadimispunktide maksumus väheneb. Eraettevõtetel ja kommunaalettevõtetel on elujõulised ärimudelid võrgustiku loomiseks ja elektrisõidukite laadimise hinna kujundamiseks.

Uute hoonete, nii mitteeluhoonete kui ka eluhoonete puhul saab vajaliku taristu võtta kavandamisprotsessi juba algusest peale. Seepärast on mõistlik teha uued hooned kaabelduse abil tulevikukindlaks. See annaks piisava paindlikkuse kaabelduse mahu üle otsustamiseks ja selle tagamiseks, et vajaliku laadimistaristu saab vajaduse korral hõlpsasti ehitada.

Olemasolevate mitteeluhoonete puhul tuleks nõuet leevendada ja seda kohaldada ainult juhul, kui renoveerimine puudutab hoone elektritaristut. See aitaks hoida investeeringutasuvuse energiatõhususe tegeliku suurendamise eest kõrgemal tasemel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liit on võtnud kohustuse luua säästlik, konkurentsivõimeline, turvaline ja väikeste CO2 heitkogustega energiasüsteem. Liit on võtnud energialiidu ning aastani 2030 seatud energia- ja kliimapoliitika raamistikuga ambitsioonika kohustuse vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid (2030. aastaks vähemalt 40% võrra 1990. aasta tasemega võrreldes), suurendada tarbitava taastuvenergia osakaalu (vähemalt 27%), saavutada vähemalt 27% suurune energiasääst – seejuures kaaluda selle suurendamist liidu tasandil 30 protsendini 10 – ning suurendada Euroopa energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja säästlikkust.

(1)  Liit on võtnud kohustuse luua säästlik, konkurentsivõimeline, turvaline ja väikeste CO2 heitkogustega energiasüsteem ning tagada kõrgetasemeline inimeste tervise kaitse. Liit on võtnud energialiidu ning aastani 2030 seatud energia- ja kliimapoliitika raamistikuga ambitsioonika kohustuse vähendada veelgi kasvuhoonegaaside heitkoguseid (2030. aastaks vähemalt 40 % võrra 1990. aasta tasemega võrreldes), suurendada tarbitava taastuvenergia osakaalu (vähemalt 27%), saavutada vähemalt 27% suurune energiasääst – seejuures kaaluda selle suurendamist liidu tasandil vähemalt 30 %-ni10 – ning suurendada Euroopa energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja säästlikkust ning parandada vastuvõetava hinnaga energia kättesaadavust, et vähendada kütteostuvõimetust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Komisjon on kaasrahastanud mitmesuguseid projekte, mis aitavad edendada piirkondliku koostöö kogemusi ja häid tavasid – võtteid, mida saab jagada kogu ELis, et parandada käesoleva direktiivi rakendamist. Nende projektide hulka kuuluvad näiteks MARIE ning selle laiendus HERPA, samuti ELIH-MED ja PROFORBIOMED.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Hoonete energiatõhususe suurendamine vähendab nõudlust kütteainete järele, eelkõige tahkete kütteainete järele, ning aitab seega saasteainete heitkoguste vähendamisega kaasa õhu kvaliteedi parandamisele ja kulutõhusal viisil liidu õhukvaliteedi poliitika eesmärkide saavutamisele, nagu see on sätestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/22841a. Energiatõhusust tuleks seetõttu käsitada õhukvaliteedi poliitika osana, eelkõige liikmesriikides, kus liidu õhusaasteainete heitkoguste piirmäärade saavutamine on probleemne ja energiatõhusus võiks aidata neid eesmärke saavutada.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31).

Selgitus

Elamusektori arvele langeb Euroopas oluline osa saasteainete, nagu BaP, PM2,5 ja PM10 heitkogustest, mille allikas on elamute kütmiseks kasutatavate tahkete kütuste põletamisel tekkiv suits. Need saasteained suurendavad suremust, haigestumust ja haiglaravi vajadust, eelkõige kui heitkogused ületavad tihti oluliselt ELi õhukvaliteedi õigusaktides kehtestatud piirmäärasid.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b)  Ligikaudu 50 miljonit liidu majapidamist on energiaostuvõimetud. Kütteostuvõimetust tuleks käsitada kui kodumajapidamise suutmatust säilitada mugavuse ja tervise elementaarse taseme tagamiseks piisav energiavarustus, kusjuures selle suutmatuse põhjused on inimeste väike sissetulek, kõrge energiahind ning madala kvaliteedi ja halbade tingimustega elamud. Praegune hoonete renoveerimise määr ei ole piisav ja kõige raskem on jõuda hooneteni, mida omavad või kasutavad väikese sissetulekuga inimesed, keda ohustab energiaostuvõimetus.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Liidu hooned peavad 2050. aastaks muutuma liginullenergiahooneteks vastavalt COP21 (Pariisi kokkuleppe) eesmärkidele. Praegune hoonete renoveerimise määr ei ole piisav ning nende hooneteni, mida omavad või kasutavad väikese sissetulekuga inimesed, keda ohustab kütteostuvõimetus, on kõige raskem jõuda.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liit on võtnud kohustuse luua 2050. aastaks turvaline, konkurentsivõimeline ja väikeste CO2 heitkogustega energiasüsteem12. Selle eesmärgini jõudmiseks vajavad liikmesriigid ja investorid vahe-eesmärke, et tagada hoonete CO2 heitkoguste vähendamine aastaks 2050. Seega peaksid liikmesriigid hoonete CO2 heitkoguste vähendamisega seotud keskpika perioodi (2030. aastaks täidetavate) ja pikaajaliste (2050. aastaks täidetavate) eesmärkide saavutamiseks määrama kindlaks konkreetsed vaheetapid.

(6)  Liit on võtnud kohustuse luua 2050. aastaks turvaline, konkurentsivõimeline ja väikeste CO2 heitkogustega energiasüsteem12. Pariisi kokkulepet arvesse võttes ning selle eesmärgini jõudmiseks vajavad liikmesriigid ja investorid ambitsioonikaid eesmärke ning täpseid vahe-eesmärke ja meetmeid, et tagada hoonete CO2 heitkoguste vähendamine ja energiatõhususe suurendamine, et saavutada 2050. aastaks liginullenergiahoonete standard. Seega peaksid liikmesriigid hoonete CO2 heitkoguste vähendamisega seotud keskpika perioodi (2030. ja 2040. aastaks täidetavate) ja pikaajaliste (2050. aastaks täidetavate) eesmärkide saavutamiseks määrama kindlaks konkreetsed vaheetapid ja trajektoorid ning suurendama olemasoleva hoonefondi renoveerimiskiirust, kuna praegune hoonete renoveerimise määr ei ole piisav.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Et saavutada hoonefondi CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgid aastaks 2050 ning vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja soodustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, on vaja rakendada holistilist lähenemist energiatõhusate ehitiste määratlemiseks. Uute hoonete ehitamise ja olemasolevate hoonete renoveerimise eesmärk on luua hooned, mis vastavad kasutajate vajadustele ja mida saab tulevaste vajaduste täitmiseks muuta, mis on ehitatud vastupidavatest, parandatavatest ja ringlussevõetavatest mittetoksilistest materjalidest ja mis saaksid ka ise energiat toota, milles on piisavalt loomulikku valgust, mis vastavad ohutus-, sealhulgas tuleohutusnõuetele ning mida ventileeritakse ja köetakse nõuetekohaselt, et säilitada siseruumides tervislik õhu kvaliteet.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  ELi pingutused hoonefondi süsinikdioksiidiheite vähendamiseks peavad kajastama Pariisi kliimakokkulepet, võttes arvesse, et ligi 50 % energia lõppnõudlusest ELis kulub küttele ja jahutusele, millest omakorda 80 % kasutatakse ära hoonetes. Liidu energia- ja kliimaeesmärgid tuleb seega täita, minnes hiljemalt 2050. aastaks peaaegu 100 % ulatuses üle taastuvate energiaallikatega varustamisele, mida on võimalik saavutada üksnes energiatarbimise vähendamisega ja kasutades täielikult ära põhimõtte „energiatõhusus ennekõike”, kuna energiatõhususe meetmed on kõige kulutõhusam viis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Kuna 90 % 2050. aastaks olemasolevast hoonestusest on juba praegu olemas, on vaja rakendada ambitsioonikamaid meetmeid, et kiirendada renoveerimist ja vähendada olemasoleva hoonefondi CO2 heitkoguseid. Kuna 30 aastat on olemasoleva hoonefondi uuendamiseks suhteliselt lühike ajavahemik, määravad praegu rakendatavad stiimulid ja standardid lõppkokkuvõttes selle, kas liit saavutab oma pikaajalised kliima- ja energiaeesmärgid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL13 sätted pikaajaliste renoveerimisstrateegiate kohta tuleks üle viia direktiivi 2010/31/EL, millesse need sobituvad paremini.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL13 sätted pikaajaliste renoveerimisstrateegiate kohta tuleks üle viia direktiivi 2010/31/EL, millesse need sobituvad paremini ja milles need aitavad teostada liikmesriikide plaane jõuda ELis 2050. aastaks liginullenergiahooneteni. Pikaajaline eesmärk peaks jääma, kuid sellele peaksid lisanduma siduvad vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040. Pikaajalised renoveerimisstrateegiad ja renoveerimistöö, mida sellega stimuleeritakse, aitavad edendada majanduskasvu töökohtade loomise kaudu ning pakkuda tarbijatele puhast ja vastuvõetava hinnaga energiat. Liikmesriikide pikaajalistes renoveerimisstrateegiates peaksid keskse koha saama rahastamismehhanismid ja finantsstiimulid ning liikmesriigid peaksid neid aktiivselt edendama. Sellele tuleks lisada strateegia tarbijate erialase toetamise ja nõustamise parandamiseks ning spetsialistide koolitamiseks.

_________________

_________________

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Liidus on ainuüksi ehitustööstuse arvel 18 miljonit töökohta ja 9 % liidu SKPst. Energiatõhususe meetmed ehitustööstuses ja ambitsioonikad eesmärgid olemasolevate hoonete põhjalikuks ja järk-järguliseks renoveerimiseks võimaldavad liidus kiirendada selle sektori ja sellega seotud tööjõu ajakohastamist ning miljonite töökohtade loomist eelkõige mikroettevõtetes ning väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Oma pikaajalise renoveerimise strateegiate väljatöötamise aluseks olevates kuluoptimaalsuse arvutustes ja otsustes nende tõhususe miinimumnõuete kohta peaksid liikmesriigid ühtlasi nõuetekohaselt arvesse võtma energiatõhususe meetmetega kaasneva kasu majanduslikku väärtust, nagu töökohtade loomine, vara väärtus, vähendatud impordisõltuvus, tervis ning sise- ja välisõhu kvaliteet, tehes seda ühtlustatud kontrollväärtuste abil, mis on osa laiendatud kuluoptimaalsuse arvutamise metoodika suunistest.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Kuna liidu hoonefondi moderniseeritakse kõrgema energiatõhususe tasemeni, muutub see ka keerukamaks. Järjest suureneb vajadus teha koostööd eri spetsialistide vahel kohapeal. Õige kutseoskuste kombinatsioon etendab olulist osa selle potentsiaali rakendamises ja hoonefondi parandamises Süsteemse mõtlemise soodustamine peaks alguse saama haridussüsteemist ja jätkuma ehitajate tööelu jooksul. Sellega seoses peavad liikmesriigid tagama selge seose oma pikaajaliste riiklike renoveerimisstrateegiate ning asjakohaste algatuste vahel, et edendada oskusi ja haridust ning ehitus- ja energiatõhususe sektoris töötavate tehnikute ja spetsialistide elukestvat õpet ja oskusi ning teavitada kogukonnarühmi ja väikeettevõtjaid energiaalastest teadmistest, energiatõhususmeetmetest ja ehitiste renoveerimisest.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  Riikide renoveerimisstrateegiates tuleks kindlaks määrata oodatavad tulemused ja panus üldise energiatõhususe eesmärgi saavutamisse lühemas (2030), keskpikas (2040) ja pikaajalises perspektiivis (2050. aastaks).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Et võimaldada kohandada käesolevat direktiivi tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi arukusnäitaja määratlusega ja võimaldada selle näitaja kasutuselevõttu. Arukusnäitajat tuleks kasutada selleks, et mõõta hoone suutlikkust kasutada hoone töö optimeerimiseks ja elektrivõrguga suhtlemiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ja elektroonilisi süsteeme. Arukusnäitaja suurendab hoonete omanike ja kasutajate teadlikkust hoone tehnosüsteemide elektroonilise seire ja hooneautomaatika väärtusest ning annab hoone kasutajale kindluse seoses asjaomasest uuest tõhustatud funktsionaalsusest tuleneva tegeliku säästuga.

(9)  Et võimaldada kohandada käesolevat direktiivi tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi arukusnäitaja määratlusega ja võimaldada selle näitaja kasutuselevõttu. Arukusnäitajat tuleks kasutada selleks, et mõõta hoone suutlikkust kasutada hoone töö energiavarustuse ja -kasutuse (nt vesi ja õhk) optimeerimiseks ja elektrivõrguga suhtlemiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ja elektroonilisi süsteeme. Arukusnäitaja suurendab hoonete omanike ja kasutajate teadlikkust hoone tehnosüsteemide elektroonilise seire ja hooneautomaatika väärtusest ning annab hoone kasutajale kindluse seoses asjaomasest uuest tõhustatud funktsionaalsusest tuleneva tegeliku säästuga.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Innovatsioon ja uued tehnilised lahendused loovad ka võimaluse toetada hoonete kaudu CO2 heitkoguste vähendamist majanduses tervikuna. Näiteks saab hoonete kaudu aidata kaasa elektrisõidukite arukaks laadimiseks vajaliku taristu väljakujunemisele ja võimaldada liikmesriikidel kasutada autoakusid soovi korral energiaallikana. Selle eesmärgi kajastamiseks tuleks hoone tehnosüsteemi mõistet laiendada.

(10)  Innovatsioon ja uued tehnilised lahendused loovad ka võimaluse toetada hoonete kaudu CO2 heitkoguste vähendamist majanduses tervikuna. Näiteks saab hoonete kaudu aidata kaasa elektrisõidukite arukaks laadimiseks vajaliku taristu väljakujunemisele ja võimaldada liikmesriikidel kasutada autoakusid soovi korral ka energiaallikana. Energiatõhususe eesmärki arvesse võttes võib hoonetes ka vesi olla energiaallikas. Soojusvahetajate abil võib näiteks olla võimalik toota soojust reoveest. Selle üldise CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgi kajastamiseks tuleks hoone tehnosüsteemi mõistet laiendada.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Vesi on paljude hoone tehnosüsteemides, nt kütte- ja jahutussüsteemides, ning kodumajapidamistes kasutatav oluline element. Vee transportimiseks vajalikud pumba- ja survesüsteemid tarbivad palju energiat. Peale selle moodustavad 24 % ELi kogu veetarbimisest veelekked, mis põhjustavad energia ja vee kadu. Veekasutuse efektiivsem juhtimine ning veetarbimise vähendamine uutes ja renoveeritud hoonetes peaks seega aitama saavutada ressursside ratsionaalse kasutamise eesmärki.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Meetmetes, millega jätkatakse ehitiste energiatõhususe parandamist, tuleks võtta arvesse liidu liginullenergiahoone kriteeriume, mida uute hoonete puhul nõutakse 2021. aastaks, ning nõuet, et 2050. aastaks peaks hoonefond täielikult vastama liginullenergiahoone tingimustele, ning sellega seoses tuleks samuti arvesse võtta kliima- ja kohalikke tingimusi ning siseruumide kliimat, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, sealhulgas tuleohutusnõudeid, sise- ja välisõhu kvaliteeti ja kulutõhusust, sealhulgas energiaga mitteseotud hüvesid.

Selgitus

Komisjoni soovituses (EL) 2016/1318 määratletud ELi liginullenergiahoone võrdlusalus on liikmesriikidele, kes on energiatõhususe nõuete parandamisel maha jäänud.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c)  Alternatiivsete, ohutute ja säästvate transpordiliikide, näiteks jalgrataste kasutamise soodustamine aitab samuti kaasa majandusest lähtuvate CO2 heitkoguste vähendamisele ja liikmesriigid peaksid selle ühe elemendina võtma pikaajalistesse strateegiatesse, mille eesmärk on suurendada hoonete renoveerimise määra kogu liidus.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 d)  Liikmesriigid peaksid pakkuma stiimuleid madala süsinikusisaldusega looduslike ehitusmaterjalide kasutamiseks ning roheliste katuste paigaldamiseks hoonete ulatusliku renoveerimise korral, kuna neid saab tõhusalt kasutada õhukvaliteedi parandamiseks, halvenevate kliimatingimustega tegelemiseks, eelkõige linnapiirkondades, ja hoonete üldise energiatõhususe parandamiseks.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Mõju hindamisel tehti kindlaks kaks rühma kehtivaid sätteid, mille eesmärki oleks praeguse olukorraga võrreldes võimalik saavutada tõhusamal viisil. Esiteks muutub kohustus viia enne ehitamise alustamist läbi suure tõhususega alternatiivseid süsteeme käsitlev teostatavusuuring tarbetult koormavaks. Teiseks leiti, et kütte- ja kliimasüsteemide ülevaatust käsitlevad sätted ei võimalda piisavalt ega tõhusalt tagada kõnealuste tehnosüsteemide algset ja hilisemat töökindlust. Praegu ei kaaluta piisavalt isegi väga lühikese tasuvusajaga odavate tehniliste lahenduste kasutamist, näiteks küttesüsteemi hüdraulilist tasakaalustamist või termostaatiliste reguleerventiilide paigaldamist/asendamist. Ülevaatusega seotud sätteid muudetakse, et tagada parem tulemus.

(11)  Mõju hindamisel tehti kindlaks kaks rühma kehtivaid sätteid, mille eesmärki oleks praeguse olukorraga võrreldes võimalik saavutada tõhusamal viisil. Esiteks muutub kohustus viia enne ehitamise alustamist läbi suure tõhususega alternatiivseid süsteeme käsitlev teostatavusuuring tarbetult koormavaks. Teiseks leiti, et kütte- ja kliimasüsteemide ülevaatust käsitlevad sätted ei võimalda piisavalt ega tõhusalt tagada kõnealuste tehnosüsteemide algset ja hilisemat töökindlust. Praegu ei kaaluta piisavalt väga lühikese tasuvusajaga odavate tehniliste lahenduste kasutamist, näiteks küttesüsteemi hüdraulilist tasakaalustamist või termostaatiliste reguleerventiilide paigaldamist/asendamist, neid, sealhulgas ka lahendusi, mis toetaksid kütteostuvõimetuid tarbijaid, tuleks aga täiel määral kasutada. Ülevaatusega seotud sätteid muudetakse, et tagada parem tulemus. Tuleks arvesse võtta selliseid tegureid nagu hoone originaalne projekt ja asukoht, et saavutada suurem esmane energiatõhusus, mis omakorda annaks kokkuhoidu muudes parendustes, nagu seadmed välisstruktuur ja valgustus. Selleks et saada reaalajas andmeid, et süsteeme oleks võimalik vajaduse korral optimeerida, on vaja arendada ka kontrollisüsteeme.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  On leitud, et ülevaatust asendavad eelkõige suurte süsteemide puhul tõhusalt hoone tehnosüsteemide elektrooniline seire ja hooneautomaatika. Selliste seadmete paigaldamist tuleks käsitada ülevaatuse kõige kulutõhusama alternatiivina suurte mitteeluhoonete ja piisava suurusega mitmepereelamute puhul, kus nende tasuvusaeg on lühem kui kolm aastat. Praegu ette nähtud võimalus rakendada alternatiivseid meetmeid jäetakse seepärast välja. Väikeste süsteemide puhul hõlbustavad paigaldaja tehtav süsteemi tõhususe dokumenteerimine ja selle teabe kandmine energiatõhususe sertifitseerimise andmebaasi hoone kõikide tehnosüsteemide suhtes kehtestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamist ja suurendavad energiamärgiste tähtsust. Peale selle võimaldavad ettenähtud korrapärased ohutusalased kontrollid ja korralised hooldustööd jätkuvalt anda vahetut nõu energiatõhususe suurendamise kohta.

(12)  On leitud, et ülevaatust ja hooldust asendavad eelkõige suurte süsteemide puhul tõhusalt hoone tehnosüsteemide elektrooniline seire ja hooneautomaatika. Selliste seadmete paigaldamist tuleks käsitada ülevaatuse kõige kulutõhusama alternatiivina suurte mitteeluhoonete ja piisava suurusega mitmepereelamute puhul, kus nende tasuvusaeg on lühem kui kolm aastat. Praegu ette nähtud võimalus rakendada alternatiivseid meetmeid jäetakse seepärast välja. Väikeste süsteemide puhul hõlbustavad paigaldaja tehtav süsteemi tõhususe dokumenteerimine ja selle teabe kandmine energiatõhususe sertifitseerimise andmebaasi hoone kõikide tehnosüsteemide suhtes kehtestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamist ja suurendavad energiamärgiste tähtsust. Peale selle võimaldavad ettenähtud korrapärased ohutusalased kontrollid ja korralised hooldustööd jätkuvalt anda vahetut nõu energiatõhususe suurendamise kohta.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Hoone tehnosüsteemide rakendamine peaks seostuma seadmetega (uus tehnoloogia, arukad seadmed), aga ka nende süsteemide toimimist ja koostoimet juhtivate süsteemidega. See puudutab eelkõige hoonetes energia ülekandmist ning vee ja õhu tõhusa juhtimise süsteeme.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  Hoone järkjärgulise põhjaliku renoveerimise puhul annavad ka hoone tehnosüsteemid ning automaatika- ja kontrollisüsteemid võimaluse realiseerida energiasäästupotentsiaali suhteliselt lühikese tasuvusajaga, mis võimaldab pikema aja jooksul lisasäästu, mida saab taasinvesteerida renoveerimise järgmisse etappi.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Energiatõhususega seotud finantsmeetmete parimaks rakendamiseks hoonete renoveerimisel tuleks need siduda renoveerimise ulatusega, mida tuleks hinnata enne ja pärast renoveerimist väljastatud energiamärgiste võrdlemise teel.

(13)  Energiatõhususega seotud avaliku ja erasektori finantsmeetmete parimaks rakendamiseks hoonete renoveerimisel tuleks need siduda renoveerimise ulatusega ning nendega tuleks edendada holistilist lähenemist hoonete renoveerimisele, et tagada hoone kõigi osade ja tehnosüsteemide, sealhulgas hoone korrashoiu puhul suur energiatõhusus ja siseruumides parem õhukvaliteet, mis kõik avaldab positiivset mõju tervisele, heaolule, mugavusele ja tootlikkusele. Sellist renoveerimist tuleks hinnata enne ja pärast renoveerimist väljastatud energiamärgiseid võrreldes või mõnda muud läbipaistvat ja proportsionaalset meetodit kasutades.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Selgete vahe-eesmärkide ja meetmetega pikaajalised renoveerimisstrateegiad aitavad stimuleerida erasektori investeeringuid energiatõhususse. Pikaajalisi investeeringuid tuleks veelgi soodustada selliste varaportfellide refinantseerimise kättesaadavuse hõlbustamisega, mille varad seostuvad energiatõhusa renoveerimisega.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Et soodustada renoveerimist, tuleks edendada erasektori pikaajalisi rahastamisvahendeid ja riski vähendamise vahendeid, milleks tuleks hoonete energiatõhusust parandava sertifitseeritud renoveerimise suhtes kohaldada energiatõhusate hüpoteeklaenude standardeid. Energiatõhusaid hüpoteeklaene pakkuvatele finantseerimisasutusele tuleks kohaldada madalama riskiga kaalutud kapitalinõudeid. Need nõuded peaksid peegeldama energiatõhususe võimalikku riskimaandavat mõju ja need tuleks läbi vaadata, võttes arvesse andmeid riskide vähendamisest saadava kasu kohta, ning vajaduse korral tuleks kaaluda madalamat omavahendite nõuet energiatõhususe parandamiseks antava hüpoteeklaenu tagatise puhul.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 c)   Sellega seoses on endiselt olulised väikesemahulised meetmed, mida rakendatakse üksikute korterite energiatõhususe parandamiseks. Sellised meetmed on sageli kasulikud kütteostuvõimetuse leevendamiseks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 d)  Kui uus energiamärgis näitab hoone energiatõhususe paranemist, võib selle kulud katta liikmesriigi võimaldatud stiimulist.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kvaliteetsete andmete olemasolu hõlbustab juurdepääsu rahastamisallikatele. Seepärast tuleks nõuda, et üle 250 m2 suuruse kasuliku üldpinnaga üldkasutatavate hoonete puhul avalikustataks nende tegelik energiatarbimine.

(14)  Kvaliteetsete andmete olemasolu ning ambitsioonika ja stabiilse pikaajalise raamistiku loomine hõlbustab juurdepääsu rahastamisallikatele. Need andmed hõlmavad ka energiamärgistelt, hoolduse ja ülevaatuse ning energiatõhususe andmebaasidest pärit teavet. Avalikud hooned, sealhulgas avaliku sektori, olgu liikmesriigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse asutuste omanduses, halduses või kasutuses olevad hooned või eraomanduses olevad, kuid avalikult kasutatavad hooned, peaksid täitma oma rolli ja olema direktiivi 2012/27/EL järgides eeskujuks liginullenergiahooneteks ümberkujundamisel ning nende tegelik energiatarbimine tuleks avalikustada.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Praegusi sõltumatuid energiamärgiste kontrollimise süsteeme tuleks tõhustada, et tagada energiamärgiste kvaliteet ning nende kasutatavus nõuetekohasuse kontrollimiseks ja piirkonna/riigi hoonefondi kohta statistiliste andmete saamiseks. Hoonefondi kohta on vaja kvaliteetseid andmeid ja neid on osaliselt võimalik koguda registrite ja andmebaaside kaudu, mida praegu loovad ja haldavad energiamärgistega seoses peaaegu kõik liikmesriigid.

(15)  Praegusi sõltumatuid energiamärgiste kontrollimise süsteeme tuleks tõhustada, et tagada energiamärgiste kvaliteet ning nende kasutatavus nõuetekohasuse kontrollimiseks ja kohaliku, piirkonna ja riigi tasandi hoonefondi kohta ühtlustatud statistiliste andmete saamiseks. Hoonefondi kohta on vaja kvaliteetseid andmeid ja neid on osaliselt võimalik koguda registrite ja andmebaaside kaudu, mida praegu loovad ja haldavad energiamärgistega seoses peaaegu kõik liikmesriigid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Energiatõhususe poliitika eesmärkide saavutamiseks hoonete puhul tuleks energiamärgistega seotud läbipaistvuse suurendamiseks tagada, et nii sertifitseerimise kui ka energiatõhususe miinimumnõuete puhul on sätestatud kõik arvutusteks vajalikud näitajad ja neid kasutatakse järjepidevalt. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed, millega tagatakse näiteks, et hoones paikneva paigaldatud, asendatud või ajakohastatud tehnosüsteemi tõhusus on hoone sertifitseerimise ja nõuetekohasuse kontrollimise huvides dokumenteeritud.

(16)  Energiatõhususe poliitika eesmärkide (osa liidu siduvast eesmärgist, mille kohaselt peaks energiatõhususe kasv aastaks 2030 olema vähemalt 40 %) saavutamiseks hoonete puhul tuleks energiamärgistega seotud läbipaistvuse suurendamiseks tagada, et nii sertifitseerimise kui ka energiatõhususe miinimumnõuete puhul on sätestatud kõik arvutusteks vajalikud näitajad ja neid kasutatakse järjepidevalt. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed, millega tagatakse näiteks, et hoones paikneva paigaldatud, asendatud või ajakohastatud tehnosüsteemi tõhusus on hoone sertifitseerimise ja nõuetekohasuse kontrollimise huvides dokumenteeritud.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks takistada liikmesriike kehtestamast rangemaid energiatõhususe nõudeid hoonete ja ehitusdetailide kohta, kui sellised meetmed ei ole vastuolus liidu õigusnormidega. Kooskõlas käesoleva direktiivi ja direktiivi 2012/27/EÜ eesmärkidega võivad sellised nõuded teatavatel juhtudel, kui nende näol ei ole tegemist põhjendamatu turutõkkega, piirata muude kohaldatavate ühtlustamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaste toodete paigaldamist või kasutamist.

(18)  Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks takistada liikmesriike kehtestamast rangemaid energiatõhususe ja siseruumide õhukvaliteedi nõudeid hoonete ja ehitusdetailide kohta, kui sellised meetmed ei ole vastuolus liidu õigusnormidega. Kooskõlas käesoleva direktiivi ja direktiivi 2012/27/EÜ eesmärkidega võivad sellised nõuded teatavatel juhtudel, kui nende näol ei ole tegemist põhjendamatu turutõkkega, piirata muude kohaldatavate ühtlustamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaste toodete paigaldamist või kasutamist.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Liikmesriigid peaksid hoone välispiirde läbipaistva või poolläbipaistva elemendi energiatõhususe arvutamisel kaaluma selle energiabilanssi, s.t võtma arvesse nii energiakadu kui ka passiivset päikeseenergiast saadavat kasu.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b)  Linnad ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused näitavad juba eeskuju, rakendades energiatõhususe meetmeid, hoonete renoveerimiskavasid ning võimaldades elektrienergia omatarbeks tootmist. Sellised algatused nagu linnapeade pakt, arukad linnad või kogukonnad või 100 % ulatuses taastuvenergiat kasutavad kogukonnad aitavad oma liikmete tegevusega kaasa energiatõhususe suurendamisele ja võimaldavad jagada parimaid tavasid, kuidas energiasüsteemi ümber kujundada. Eelkõige kohaliku tasandi projektid näitavad vajadust arvestada kohaliku energiasüsteemi integreeritud hoonete funktsiooni, kohaliku liikumiskeskkonna kava ja nende ökosüsteemi üldiselt.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 c)  Oluline on mitmetasandilise juhtimise strateegiaid ja makropiirkondlikku koostööd kavandades võtta arvesse kliima mitmekesisust liidu territooriumil ja probleeme, mida kliimamuutused tekitavad eri piirkondades.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 d)  Käesolev direktiiv peaks olema energialiidu ja Euroopa Liidu uue energeetikajuhtimise raamistikus lisavahend kütteostuvõimetusega võitlemiseks. Seetõttu ärgitatakse Euroopa Liitu sõnastama kütteostuvõimetuse täpset ühist määratlust, ja nõutakse, et võimaliku määratluse võimalikult kiireks leidmiseks võetaks arvesse olemasolevaid uuringuid.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, sisseehitatud valgustuse jaoks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks, kohapeal elektri tootmiseks ning kohapealse elektritranspordi taristu jaoks, või selliste süsteemide kogum, sealhulgas taastuvates energiaallikatest pärit energiat kasutavad seadmed;

3.  „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, jahutamiseks, siseruumide õhukvaliteedi tagamiseks, ventileerimiseks, veesüsteemide tarbeks, tarbevee soojendamiseks, sisseehitatud valgustuse jaoks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks, sh energia juhtimiseks, kohapeal elektri tootmiseks ning kohapealse elektritranspordi taristu jaoks, või selliste süsteemide kogum, sealhulgas taastuvates energiaallikatest pärit energiat kasutavad seadmed;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – punkt 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„3a.  „väheste CO2 heitkogustega hoonefond“– eriti energiasäästlikud hooned, mis on renoveeritud vähemalt liginullenergiahoonete tasemele ning mille ülejäänud energiavajadus täidetakse taastuvatest energiaallikatest;“

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 – punkt 19 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„19a.  „otsustav hetk“ – sobiv, nt kulutõhususe või mingi häire seisukohast sobiv hetk hoone olelusringis (kasutusajal), millal hoonet energiatõhususe parandamiseks renoveerida;“

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  lõike 1 moodustab energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL16 artikli 4 tekst, millest on välja jäetud viimane lõik;

a)  lisatakse järgmine lõige 1:

 

„1.   Liikmesriigid koostavad pikaajalise strateegia investeeringute tegemiseks nii avaliku kui ka erasektori elamu- ja ärihoonete renoveerimiseks kogu riigis, eesmärgiga ergutada ja suunata hoonete ümberkujundamist energiatõhusaks ja väheste CO2 heitkogustega hoonefondiks 2050. aastaks. Strateegia hõlmab järgmist:

 

a)  ülevaade kogu riigi hoonetest; ülevaade põhineb vajaduse korral statistilisel valimil;

 

b)  hoone tüübi ja kliimatsooni suhtes asjakohase renoveerimise kulutõhusate lähenemisviiside kindlakstegemine, arvestades hoone olelusringis täheldatavaid lähtemomente;

 

c)  poliitika ja meetmed, millega soodustatakse hoonete kulutõhusat täielikku renoveerimist, sealhulgas etapiviisilist täielikku renoveerimist;

 

d)  tulevikku vaatav lähenemisviis juhtimaks üksikisikute, ehitustööstuse ja finantseerimisasutuste investeerimisotsuseid;

 

e)  eeldatava energiasäästu ja laiema kasu tõenditel põhinev hinnang;

 

f)  renoveerimist täiendavad meetmed ja/või alternatiivsed meetmed, näiteks energiatõhususe lepingud, sõltumatud ja kergesti kättesaadavad energiaalase nõustamise teenused, meetmed, mille eesmärk on parandada tarbijate käitumist, või liitumine tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga;

 

g)  mõõdetavate eesmärkidega poliitika ja meetmed, mis on suunatud riigi hoonefondi halvimate energiatõhususe näitajatega osadele, kütteostuvõimetutele leibkondadele ning leibkondadele, kelle probleemiks renoveerimisel on nn vastandsuunalised stiimulid;“

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  lisatakse järgmine lõige:

 

„1 a.  Liikmesriigid kaardistavad oma olemasoleva hoonefondi vastavalt ehitiste vanusele, tüpoloogiale ja energiavarustusele, et välja töötada siduvad vahe-eesmärgid ja meetmed seoses renoveerimisvajadustega, võttes arvesse riigi energiasüsteemi.

 

Liikmesriigid kontrollivad vahe-eesmärkide täitmist. Tulemused tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks vähemalt igal kolmandal aastal, kui komisjonile tuleb esitada ka ajakohastatud strateegia.

 

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kolm kuud enne pikaajalise renoveerimisstrateegia esitamist komisjonile toimub selle kohta avalik konsultatsioon. Avaliku konsultatsiooni tulemused avaldatakse strateegia lisana.“

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a b (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b)  lisatakse järgmine lõige:

 

„1 b.  Pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega kaasnevad riiklikud tegevuskavad. Liikmesriigid võtavad vastu siseriiklikud tegevuskavad, milles sätestatakse meetmed pikaajalistes renoveerimisstrateegiates kehtestatud eesmärkide rakendamiseks, hindamiseks ja nende saavutamisel tehtud edusammude järelevalveks. Avalikkus on kaasatud riiklike tegevuskavade ettevalmistamisse kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta.“;

Selgitus

Meetmed riigi hoonefondi pikaajalistes renoveerimisstrateegiates kehtestatud süsinikdioksiidiheitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks, hindamiseks ja järelevalveks tuleks riiklikul tasandil koostatud tegevuskavades selgelt kindlaks määrata. Tuleb tagada üldsuse osalemine riiklike tegevuskavade ettevalmistamises ja vastuvõtmises.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a c (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a c)  lisatakse järgmine lõige:

 

„1 c.  Liikmesriigid täpsustavad, kuidas nende vahe-eesmärgid aitavad saavutada liidu üldeesmärki suurendada aastaks 2030 energiatõhusust 30 % vastavalt direktiivile 2012/27/EL, energialiidu taastuvenergiaeesmärki vastavalt direktiivile 2009/28/EL ning liidu eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2050 vähemalt 80 %.“;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid koostavad lõikes 1 osutatud pikaajalise renoveerimisstrateegia raames selgete vahe-eesmärkide ja meetmetega tegevuskava oma riigi hoonefondiga seotud CO2 heitkoguste vähendamise pikaajalise, aastaks 2050 seatud eesmärgi saavutamiseks, püstitades seejuures konkreetsed vahe-eesmärgid aastaks 2030.

Liikmesriigid koostavad lõikes 1 osutatud pikaajalise renoveerimisstrateegia raames selgete vahe-eesmärkide, tegevuste ja meetmetega tegevuskava energiatõhususe märkimisväärse parandamise ning hoonefondi suure energiatõhususe ja CO2 heitkoguste vähendamise tagamisega seotud pikaajalise, aastaks 2050 seatud eesmärgi saavutamiseks, püstitades seejuures konkreetsed vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040.

 

Liikmesriigid täpsustavad vahe-eesmärkide kehtestamisel, kuidas need aitavad saavutada liidu energiatõhususe eesmärki aastaks 2030 kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 %.

 

Peale selle näeb kõnealune pikaajaline renoveerimisstrateegia ette konkreetsed meetmed ja rahastamisvahendid energiavajaduse vähendamiseks ning energiaostuvõimetuse leevendamiseks.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peale selle aitab kõnealune pikaajaline renoveerimisstrateegia leevendada energiaostuvõimetust.

Peale selle aitab kõnealune pikaajaline renoveerimisstrateegia leevendada energiaostuvõimetust ning koostada selgete vahe-eesmärkide ja meetmetega tegevuskava sotsiaaleluasemete renoveerimiseks. Selleks et tagada ja säilitada tervislik sisekliima, peavad liikmesriigid kaardistama ja käsitlema ootamatuid ja soovimatuid hoonete renoveerimise kõrvalmõjusid tervisele ja mugavusele.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Pikaajaline strateegia soodustab ka arukate tehnoloogiate kasutuselevõttu ehitussektoris ja hõlmab algatusi, mis käsitlevad hoonesiseste arukate ja omavahel ühendatud tehnoloogiate arendamisega seotud oskusi ja haridust, ning poliitikat ja meetmeid, mille eesmärk on kiirendada tehnoloogilist üleminekut arukatele ja omavahel ühendatud hoonetele.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  projektide koondamiseks, et investoritel oleks lihtsam lõike 1 punktides b ja c osutatud renoveerimist rahastada;

a)  projektide arendajate abistamiseks nende energiatõhususe parandamisele suunatud projektide ettevalmistamisel, teostamisel ja järelevalvel ning mehhanismid projektide koondamiseks, et investoritel oleks lihtsam lõike 1 punktides b ja c osutatud renoveerimist rahastada;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  energiatõhususega seotud tegevuse riskide vähendamiseks investorite ja erasektori jaoks; ning

b)  energiatõhususega seotud tegevuse riskide vähendamiseks investorite ja erasektori jaoks, näiteks toetades energiatõhusa renoveerimisega seotud laenunäitajate avalikustamist, hindamisraamistiku väljatöötamist, mis seostaks suuremat energiatõhusust kinnisvara suurenenud väärtusega ning ergutades energiatõhusa renoveerimisega seotud varaportfellide refinantseerimist; ning

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  sõltumatute ja lihtsasti kättesaadavate energiaalaste nõustamisteenuste, aga ka kättesaadavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kättesaadavaks tegemiseks, näiteks tarbijatele mõeldud ühtsed kontaktpunktid, mis annavad teavet hoonete renoveerimise ülesehitusest ja rahastamisvõimalustest ning toetavad kasutajaid meetmete võtmisel hoonete energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas täieliku või etapiviisilise täieliku renoveerimise, materjali- ja tehnoloogiavaliku ning energiatõhususe tulemuste seire teemadel;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  VKEde koondamise lihtsustamiseks, et võimaldada neil pakkuda võimalikele klientidele pakettlahendusi; ning

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2 a – lõige 3 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  mitmetasandilise valitsemise väljatöötamiseks, mis hõlmaks kõiki piirkondi ja võimaluse korral kohalikke omavalitsusi ning hoonete energiatõhususe valdkonna kogemusi, mis on saadud selliste projektide raames nagu MARIE, SHERPA, ELIH-MED ja PROFORBIOMED;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lisatakse järgmine lõige:

 

„3a.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli täiendamiseks pikaajalise renoveerimisstrateegia lisakriteeriumidega.“

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 2a – lõige 2 – punkt a

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a.  Artikli 4 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

a)  hooned, mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu ja kus teatud energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust;

a)  hooned, mis on ametliku kaitse all teatava miljööväärtuse või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, või mittekaitstud eluhooned, mis on ehitatud traditsioone järgides käsitsi looduslikest materjalidest ja mida ehitatakse igal aastal vaid tühisel arvul1a, ja kus teatud energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende eripära, ainulaadsust või välimust;

 

_________________

 

1a Arv, mis ei ületa aastas ühte tuhandikku ehitusprojektide arvust selles liikmesriigis.“

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

(a)  lõikes 1 asendatakse teine lõik järgmisega:

 

„Seoses nõudega saavutada liginullenergiahoone standard, tagavad liikmesriigid kooskõlas direktiivi ...* artikli 15 lõikega 8 ja direktiivi ... [energiatõhususe direktiiv] artikliga 14, et enne ehitamise algust kaalutakse ja võetakse arvesse alternatiivsete suure tõhususega süsteemide tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust, näiteks taastuvatel energiaallikatel põhinevad detsentraliseeritud energiavarustussüsteemid, koostootmine, taastuvatel energiaallikatel põhinev kaug- ja lokaalküte ning samuti suure tõhususega soojuspumbad, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ VII lisas.

 

_________________

 

* Direktiiv COM(2016) 767 final/2 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud).“;

Selgitus

Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks, tagades samal ajal kooskõla taastuvallikatest toodetud elektrienergia direktiivi (uuesti sõnastatud) artikli 15 lõikega 8 ja direktiivi 2010/31/EL artikli 9 lõike 3 punktiga c, tuleks ühtlustada suure energiatõhususega alternatiivsete süsteemide teostatavuse hindamise sätteid. Tuleb märkida, et see nõue vähendab sundseisude mõju ja kasutuskõlbmatute varade tekke ohtu, pidades silmas, et paigaldatud seadmete vastupidavus on keskmiselt enam kui 25 aastat.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Artikli 7 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriigid tagavad, et energiatõhususe parandamisega aidatakse kaasa ka tervisliku ja meeldiva sisekeskkonna saavutamisele.“

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 7 – lõik 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Artikli 7 viies lõik jäetakse välja.

4.  Artikli 7 viies lõik asendatakse järgmisega:

 

„Seoses nõudega saavutada liginullenergiahoone standard, tagavad liikmesriigid kooskõlas direktiivi ...* artikli 15 lõikega 8 ja direktiivi ... [energiatõhususe direktiiv] artikliga 14, et enne ehitamise algust kaalutakse ja võetakse arvesse alternatiivsete suure tõhususega süsteemide tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku teostatavust, näiteks taastuvatel energiaallikatel põhinevad detsentraliseeritud energiavarustussüsteemid, koostootmine, taastuvatel energiaallikatel põhinev kaug- ja lokaalküte ning samuti suure tõhususega soojuspumbad, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ VII lisas.

 

_________________

 

* Direktiiv COM(2016) 767 final/2 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud).“

Selgitus

Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks, tagades samal ajal kooskõla taastuvallikatest toodetud elektrienergia direktiivi (uuesti sõnastatud) artikli 15 lõikega 8 ja direktiivi 2010/31/EL artikli 9 lõike 3 punktiga c, tuleks ühtlustada suure energiatõhususega alternatiivsete süsteemide teostatavuse hindamise sätteid. Tuleb märkida, et see nõue vähendab sundseisude mõju ja kasutuskõlbmatute varade tekke ohtu, pidades silmas, et paigaldatud seadmete vastupidavus on keskmiselt enam kui 25 aastat.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja;

(a)  lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

 

„Liikmesriigid nõuavad äsja paigaldatud või asendatud küttesüsteemide veeringluse tasakaalustamist ja stimuleerivad olemasolevate küttesüsteemide veeringlusetasakaalustamist. Liikmesriigid nõuavad veeringluse tasakaalustamist ka soojusgeneraatorite asendamisel olemasolevates hoonetes, välja arvatud juhul, kui süsteem on juba tasakaalustatud.

 

Liikmesriigid nõuavad, et uued hooned oleksid varustatud isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad toatemperatuuri taset igas ruumis eraldi. Olemasolevate hoonetes nõutakse toatemperatuuri taset reguleerivate seadmete paigaldamist soojusgeneraatorite asendamisel.“;

Selgitus

Veeringluse tasakaalustamise tasakaalustamisega välditakse olukorda, kus soojuspumbast kaugel asuvaid radiaatoreid ei varustata piisavalt kuuma veega, samas kui pumbale lähemaid radiaatoreid varustatakse sellega ülearu. See võimaldab püsivat temperatuuri ja optimaalset energiakasutust. Isereguleerivad seadmed, mis reguleerivad toatemperatuuri, ja veeringluse tasakaalustamine on väga kulutõhusad meetmed energia säästmiseks hoonetes. Mõnes liikmesriigis on radiaatorite termoventiilid saanud normiks juba alates 1978. aastast, teistes kasutatakse laialdaselt tavalisi radiaatoriventiile. Lihtventiilide asendamine annaks 4 % ELi energiatarbimise vähendamise eesmärkidest aastaks 2020. Radiaatori lihtventiilide väljavahetamisega ühes hoones säästetaks 13 % – 19 % energiast, mis kulub hoone kütmiseks. Nende meetmete tasuvusaeg on vaid paar kuud.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b - sissejuhatav osa

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

(b)  lõike 2 lõppu lisatakse järgmised lõigud:

 

(Muudatusettepaneku eesmärk on säilitada direktiivi 2010/31/EL artikli 8 lõige 2.)

(Kooskõlas direktiiviga, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (uuesti sõnastatud), eelkõige selle artiklitega 19–22, 18 ja III lisaga.)

Selgitus

Täpsete arukate mõõdikutega saab saavutada mõlemat: võimaldada tarbijate osalemist ning aidata tarbijate teadlikkuse kaudu säästa hoonetes energiat. Nutiarvesteid puudutavaid sätteid ei tohiks seetõttu käesolevast direktiivist välja jätta. Liikmesriigid julgustavad kooskõlas läbivaadatud elektrienergiat käsitleva direktiiviga võtma kasutusele arukaid arvestisüsteeme hoone ehitamisel või põhjalikul renoveerimisel, kuna see võimaldab samuti kulutõhusamat kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kõikide rohkem kui kümne parkimiskohaga uute ja põhjalikult renoveeritavate olemasolevate mitteeluhoonete igast kümnest parkimiskohast vähemalt üks on varustatud laadimispunktiga alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi 2014/94/EL17 tähenduses ning selline laadimispunkt võimaldab alustada ja lõpetada laadimist hinnasignaalide alusel. Alates 1. jaanuarist 2025 kohaldatakse seda nõuet kõikide rohkem kui kümne parkimiskohaga mitteeluhoonete suhtes.

Liikmesriigid tagavad, et kõikide rohkem kui kümne parkimiskohaga uute ja kõikide rohkem kui kümne parkimiskohaga põhjalikult renoveeritavate olemasolevate mitteeluhoonete (juhul kui renoveerimine mõjutab hoone või parkimiskohtade elektritaristut) hoone sees asuvatest või füüsiliselt sellega külgnevatest parkimiskohtadest vähemalt üks igast kolmest on varustatud eelpaigaldatud kaabli või kanaliga, mis võimaldab paigaldada laadimispunkti alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi 2014/94/EL17 tähenduses, ning et paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt direktiivi 2014/94/EL tähenduses, mis suudab dünaamiliselt reageerida hinnasignaalidele, võimsusega vähemalt 7kW iga laadimispunktiga parkimiskoha kohta. Alates 1. jaanuarist 2025 kohaldatakse seda nõuet kõikide rohkem kui kümne parkimiskohaga mitteeluhoonete suhtes.

_________________

_________________

17 ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

17 ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

Selgitus

Uute mitteeluhoonete puhul saab vajaliku elektroonilise taristu integreerida kavandamisprotsessi juba algusest peale. Seepärast on mõistlik teha uued hooned eelkaabelduse või kanalite abil tulevikukindlaks. Olemasolevate mitteeluhoonete puhul tuleks nõuet leevendada ja seda kohaldada ainult juhul, kui renoveerimine puudutab hoone parkimiskohti või elektritaristut. Parkimisaladele tuleks paigaldada sümboolne laadimispunkt.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad, et rohkem kui kümne parkimiskohaga uute ja põhjalikult renoveeritavate eluhoonete puhul eelpaigaldatakse kaablid, mis võimaldavad paigaldada iga parkimiskoha juurde elektrisõiduki laadimispunkti.

3.  Liikmesriigid tagavad, et uute ja põhjalikult renoveeritavate (juhul kui renoveerimine hõlmab elektritaristut või parklat) eluhoonete puhul, mille sees on või millega füüsiliselt külgneb rohkem kui kümne parkimiskohta, eelpaigaldatakse kaablid või kanalid, mis võimaldavad paigaldada iga parkimiskoha juurde elektrisõiduki laadimispunkti vastavalt parimale kättesaadavale tehnoloogiale.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või uuendamisel hinnatakse muudetud süsteemi kui terviku üldist energiatõhusust, dokumenteeritakse see ja edastatakse vastavad dokumendid hoone omanikule, et need oleksid lõike 1 kohaselt sätestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks ja energiamärgise väljastamiseks kättesaadavad. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused andmed kantakse artikli 18 lõikes 3 osutatud riiklikku energiamärgiste andmebaasi.

5.  Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või uuendamisel hinnatakse muudetud süsteemi kui terviku üldist energiatõhusust ja vajaduse korral siseõhu kvaliteeti, dokumenteeritakse see ja edastatakse vastavad dokumendid hoone omanikule, et need oleksid lõike 1 kohaselt sätestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks ja energiamärgise väljastamiseks kättesaadavad. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused andmed kantakse artikli 18 lõikes 3 osutatud riiklikku energiamärgiste andmebaasi.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 8 – lõige 6 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Arukusnäitaja hõlmab paindlikkust iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja suutlikkust, mis tulenevad tavapärastesse hoone tehnosüsteemidesse sisse ehitatud ja omavahel paremini ühendatud arukatest seadmetest. Need omadused võimaldavad hoones viibijatel ja hoonel endal tõhusamalt reageerida mugavuse või tööga seotud vajadustele, osaleda nõudlusreageeringus ning aidata kaasa hoonega ühendatud eri energiasüsteemide ja piirkonna taristute optimaalsele, sujuvale ja ohutule toimimisele.

Arukusnäitaja hõlmab paindlikkust iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja suutlikkust, mis tulenevad tavapärastesse hoone tehnosüsteemidesse sisse ehitatud ja omavahel paremini ühendatud arukatest seadmetest. Need omadused võimaldavad hoones viibijatel ja hoonel endal tõhusamalt reageerida siseõhu kvaliteedi ja soojusmugavuse ning tööga seotud vajadustele, osaleda nõudlusreageeringus ning aidata kaasa hoonega ühendatud eri energiasüsteemide ja piirkonna taristute optimaalsele, sujuvale, tervislikule ja ohutule toimimisele.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 10 – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid seovad finantsmeetmed, mis on ette nähtud renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks, renoveerimisel saavutatava energiasäästuga. Sellise säästu kindlakstegemiseks võrreldakse enne ja pärast renoveerimist väljastatud energiamärgiseid.

6.  Liikmesriigid seovad finantsmeetmed, mis on ette nähtud renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks, renoveerimisel saavutava energiasäästuga ning energiaga mitteseonduvate hüvedega, nagu siseõhu kvaliteedi parandamine. Sellise säästu ja paranemise kindlakstegemiseks võrreldakse enne ja pärast renoveerimist väljastatud energiamärgiseid või mõne muu asjakohase, läbipaistva ja proportsionaalse meetodi tulemusi, mis näitavad paremat energiatõhusust ja energiaga mitteseotud hüvesid, nagu siseõhu kvaliteet, ning pakuvad olulist teavet avaliku ja erasektori investeeringute rahastamise toetuseks, et investeerida hoonete energiatõhususe või siseõhu kvaliteedi parandamisse. Nimetatud energiamärgised esitatakse ka digitaalsel kujul koos võimalusega lisada asjakohast teavet, et modelleerida ja projekteerida hoonete seisukorra paranemise mõju. Kui uus energiamärgis näitab hoone energiatõhususe paranemist, võib selle kulud katta liikmesriigi kehtestatud stiimulist.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 10 – lõige 6 a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a.  Liikmesriikide loodav andmebaas energiamärgiste registreerimiseks peab võimaldama jälgida selles kajastatud hoonete tegelikku energiatarbimist hoone suurusest ja liigist olenemata. Kõnealune andmebaas peab sisaldama üle 250 m2 suuruse kasuliku pinnaga sageli külastatavate üldkasutatavate hoonete tegeliku energiatarbimise andmeid, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

6 a.  Liikmesriikide loodav andmebaas energiamärgiste registreerimiseks peab võimaldama jälgida selles kajastatud hoonete tegelikku energiatarbimist hoone suurusest ja liigist olenemata. Kõnealune andmebaas peab sisaldama üle 250 m2 suuruse kasuliku pinnaga üldkasutatavate hoonete ja sageli üldsuse poolt külastatavate üle 250 m2 suuruse kasuliku pinnaga hoonete tegeliku energiatarbimise andmeid, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 11 – lõige 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a)  Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

 

„9 a. Komisjon hindab, kas artikli 11 kohaseid energiamärgiseid on vaja täiendavalt ühtlustada, võttes arvesse nende jälgimiseks mõeldud riiklike valimipõhiste süsteemide kasutuselevõtmise teostatavust.“

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid kehtestavad üle 250 MWh suuruse primaarenergia üldtarbega mitteeluhoonete puhul ja selliste eluhoonete puhul, mille tsentraliseeritud tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on üle 100 kW, vajalikud meetmed, millega nähakse ette hoonete kütmiseks kasutatavate süsteemide ligipääsetavate osade, näiteks soojusgeneraatori, juhtimissüsteemi ja ringluspumba või -pumpade korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone küttevajadusest lähtuvat katla tõhususe ja võimsuse hindamist. Katla võimsuse hindamist ei ole vaja korrata, kui küttesüsteem ja hoone küttevajadus ei ole vahepeal muutunud.

1.  Liikmesriigid kehtestavad üle 250 MWh suuruse primaarenergia üldtarbega mitteeluhoonete puhul ja selliste eluhoonete puhul, mille soojusgeneraatori kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on üle 100 kW, vajalikud meetmed, millega nähakse ette soojusgeneraatori ligipääsetavate osade korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone küttevajadusest lähtuvat soojusgeneraatori tõhususe ja suuruse, iga ruumi toatemperatuuri eraldi reguleerimise toimivuse ning küttesüsteemi veeringluse tasakaalustamise hindamist. Soojusgeneraatori suuruse ja veeringluse tasakaalustamise hindamist ei ole vaja korrata, kui küttesüsteem ja hoone küttevajadus ei ole vahepeal muutunud.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  energiatarbimist pidevalt jälgida, analüüsida ja kohandada;

a)  pidevalt jälgida, analüüsida ja kohandada energiatarbimist ning ventilatsiooni ja/või muid elemente, mis on seotud siseõhu hea kvaliteediga;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  tõhusa juhtimislahendusega, millega tagatakse energia optimaalne tootmine, jaotamine ja kasutamine.

b)  tõhusa juhtimislahendusega, millega tagatakse energia optimaalne tootmine, jaotamine, salvestamine ja kasutamine, sealhulgas üksikute ruumide temperatuuri reguleerimise ja dünaamilise veeringluse tasakaalustamise lahendused.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid võtta meetmeid tagamaks, et kasutajatele antakse asjakohast nõu soojusgeneraatorite asendamise, küttesüsteemi muude muudatuste ja alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata soojusgeneraatori tõhusust ja sobivat suurust. Selle lähenemisviisi üldine mõju on võrdne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest tuleneva mõjuga.

Selgitus

Mõnedes liikmesriikides on juba olemas kontrollidega võrdväärsed meetmed, nt nõustamissüsteemid, mis on osutunud küttesüsteemide energiatõhususe suurendamisel edukaks. Selline paindlikkus ja alternatiivsed meetmed tuleks liikmesriikidele alles jätta.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 14 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hoonete tehnosüsteemid, mida selgesõnaliselt hõlmavate lepinguliste tingimustega (nt direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 27 määratletud energiatõhususe leping) nähakse ette energiatõhususe või muu energiaga seotud kokkuleppelise kriteeriumi kokkulepitud tasemele viimine.

Selgitus

Energiatõhususe lepingute rolli hoonete energiatõhususe parandamisel tuleb suurendada, kuna need lepingud pakuvad terviklikku lähenemisviisi renoveerimisele, sh rahastamisele, ehitustööde teostaisele ja energiahaldusele. Energiatõhususe lepingu sõlmimisel sõlmib hoone omanik energiatõhususettevõttega lepingu energiatõhususe meetmete rakendamiseks. Kontrollid ja auditid on selle lepingu osad.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid kehtestavad üle 250 MWh suuruse primaarenergia üldtarbega mitteeluhoonete puhul ja selliste eluhoonete puhul, mille tsentraliseeritud tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on üle 100 kW, vajalikud meetmed, millega nähakse ette kliimaseadmete ligipääsetavate osade korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone jahutusvajadusest lähtuvat kliimaseadme tõhususe ja võimsuse hindamist. Kõnealust võimsuse hindamist ei ole vaja korrata, kui asjaomane kliimaseadet hõlmav süsteem ja hoone jahutusvajadus ei ole vahepeal muutunud.

1.  Liikmesriigid kehtestavad üle 250 MWh suuruse primaarenergia üldtarbega mitteeluhoonete puhul ja selliste eluhoonete puhul, mille tsentraliseeritud tehnosüsteemide kumulatiivne efektiivne nimivõimsus on üle 100 kW, vajalikud meetmed, millega nähakse ette kliimaseadmete ligipääsetavate osade korrapärane ülevaatus ja järelevalve hooldusvajaduse üle. Selline ülevaatus hõlmab hoone jahutusvajadusest lähtuvat kliimaseadme tõhususe ja võimsuse hindamist. Kõnealust võimsuse hindamist ei ole vaja korrata, kui asjaomane kliimaseadet hõlmav süsteem ja hoone jahutusvajadus ei ole vahepeal muutunud.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  energiatarbimist pidevalt jälgida, analüüsida ja kohandada;

(a)  pidevalt jälgida, analüüsida ja kohandada energiatarbimist ning ventilatsiooni ja/või muid elemente, mis on seotud siseõhu hea kvaliteediga;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tõhusa juhtimislahendusega, millega tagatakse energia optimaalne tootmine, jaotamine ja kasutamine.

(b)  tõhusa juhtimislahendusega, millega tagatakse energia optimaalne tootmine, jaotamine, salvestamine ja kasutamine.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid võtta meetmeid tagamaks, et kasutajatele antakse asjakohast nõu kliimasüsteemide asendamise, kliimasüsteemi muude muudatuste ja alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata kliimasüsteemi tõhusust ja sobivat suurust. Selle lähenemisviisi üldine mõju peab olema võrdne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest tuleneva mõjuga.

Selgitus

Mõnedel liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada kasutada kontrolliga samaväärseid meetmeid, nt nõustamissüsteeme. Selline paindlikkus ja alternatiivsed meetmed tuleks liikmesriikidele alles jätta.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 15 – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hoonete tehnosüsteemid, mida selgesõnaliselt hõlmavate lepinguliste tingimustega (nt direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 27 määratletud energiatõhususe leping) nähakse ette energiatõhususe või muu energiaga seotud kokkuleppelise kriteeriumi kokkulepitud tasemele viimine.

Selgitus

Energiatõhususe lepingute rolli hoonete energiatõhususe parandamisel tuleb suurendada, kuna need lepingud pakuvad terviklikku lähenemisviisi renoveerimisele, sh rahastamisele, ehitustööde teostamisele ja energiahaldusele. Energiatõhususe lepingu sõlmimisel sõlmib hoone omanik energiatõhususettevõttega lepingu energiatõhususe meetmete rakendamiseks. Kontrollid ja auditid on selle lepingu osad.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Artiklis 19 asendatakse aastaarv „2017“ aastaarvuga „2028“.

9.  Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

 

„Artikkel 19

 

Läbivaatamine

 

Komisjon, keda abistab artikli 26 alusel loodud komitee, annab 1. jaanuariks 2024 käesolevale direktiivile hinnangu, arvestades selle kohaldamise käigus omandatud kogemusi ja tehtud edusamme, ning teeb vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid.

 

Komisjon avaldab 2020. aasta lõpuks mõjuhinnangu direktiivi reguleerimisala võimaliku laiendamise kohta, arvestades selle võimalikku läbivaatamist 2024. aastal, et sellesse hõlmata kogu hoone ja selle üksikkomponentide valmistamiseks kasutatud energia.“

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Direktiiv 2010/31/EL

Artikkel 23 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus võtta vastu artiklites 5, 8 ja 22 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [date of the entry into force…].

2.  Õigus võtta vastu artiklites 5, 8 ja 22 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates XXX [date of entry into force of the Directive]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nimetatud viieaastase ajavahemiku lõppu.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

I lisa – punkt 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hoone energiatõhusus kajastab hoone kütmise, jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise ja valgustusega seotud tüüpilist energiatarbimist.

Hoone energiatõhusus määratakse kindlaks hoone kütmise, jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise ja valgustuse arvestusliku või tegeliku energiakasutuse alusel ning see peab kajastama hoone kütmise, jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise ja valgustusega seotud tüüpilist energiatarbimist.

Selgitus

Der Text aus dem aktuellen Anhang I der Richtlinie 2010/31/EU wurde wieder eingeführt. Um die Gesamtenergieeffizienz eines Gebäudes zu bestimmen, ist es nicht ausreichend einzig den Primärenergiebedarf zu evaluieren. Zuerst sollte die Energiemenge berechnet werden, die gebraucht wird, um den typischen Energieverbrauch eines Gebäudes zu decken. Dieser Endenergieverbrauch und der Primärenergiebedarf eines Gebäudes sollten zur Bewertung der Gesamtenergieeffizienz verwendet werden. Die Primärenergie beschreibt vielmehr die Qualität der verwendeten Energie als die Menge der Energie, die zur Deckung des Energiebedarfs eines Gebäudes nötig ist.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

I lisa – punkt 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kirjeldavad oma siseriiklikku arvutusmeetodit lähtuvalt Euroopa Komisjoni antud volituse M/480 alusel Euroopa Standardikomitees (CEN) välja töötatud vastavate Euroopa standardite asjaomase riikliku lisa raamistikust.

Kahe aasta jooksul pärast ametliku hääletuse tulemusel heakskiitmist Euroopa Standardikomitees rakendavad ja kohaldavad liikmesriigid oma siseriiklikes arvutusmeetodites hoonete energiatõhususe (EPB) standardeid lähtuvalt Euroopa Komisjoni antud volituse M/480 alusel Euroopa Standardikomitees (CEN) välja töötatud vastavate Euroopa standardite asjaomase riikliku lisa raamistikust.

Selgitus

ELi lähenemisviis innovatsiooni ja energia säästmise kiirendamiseks kogu Euroopas on hädavajalik selleks, et vältida siseturu killustumist. EPB standardid, mis riiklike standardiorganisatsioonide poolt hiljuti heaks kiideti, võimaldavad arvutada hoonete energiatõhusust kogu ELis, kasutades sama metoodikat. Kõnealused meetodid toetuvad kõige uuematele andmetele, hõlbustades kõige tõhusamate kütmistehnoloogiate turuleviimist. Kaheaastane üleminekuperiood võimaldab planeerijatel ja arhitektidel neid standardeid testida ja lahendada mis tahes säilinud vastuolud.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2010/31/EL

I lisa – punkt 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Arvutatakse ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise ja piisava ventileerimisega seotud energiavajadus, et tagada liikmesriikide kindlaks määratud, tervise ja mugavusega seotud miinimumtasemest kinni pidamine.

Arvutatakse ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise ja piisava ventileerimisega seotud energiavajadus, väljendatuna tarbitud energiana ja primaarenergiana, et maksimeerida liikmesriikide kindlaks määratud tervise, mugavuse ja siseruumide õhukvaliteediga seotud nõuetest kinni pidamine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et temperatuur kõigil hoone sisepindadel ei langeks alla kastepunkti temperatuuri ning et välditaks ülekuumenemist.

Selgitus

Ülekuumenemine on samavõrd oluline probleem, mis mõjutab hoone kasutajate tervist ja mugavust, samuti hoonete energiatõhusust.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

I lisa – punkt 2 – lõik 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et arvutusmeetodid ja primaarenergiategurid kajastaksid erinevate kohapealsete taastuvate energiakandjate ja muundamistehnoloogiate puhul nõuetekohaselt konkreetse energiakandja omadusi, pidades silmas kogu energiasüsteemi, eelkõige kohapeal muundatava ja kasutatava energiakandja võimalikku alternatiivset kasutamist ja kohapeal toodetud energia potentsiaalset eksporti kasutamiseks väljaspool.

Selgitus

Kohapealsete taastuvate energiaallikate eri vormidel on erinevad näitajad, st neil on alternatiivsed kasutusviisid, nad mõjutavad erinevalt kogu energiasüsteemi jne. Seega tuleks energiatõhususe nõuete kindlaksmääramisel jagada primaarenergiategurid kahte suurde rühma: 1) muundamistehnoloogiaid, milles kasutatakse kohapeal toodetud taastuvenergia ressursse ja mida ei ole võimalik eksportida (ümbritseva keskkonna soojusenergia), või muundamistehnoloogiad, milles kasutatakse kohapeal toodetud taastuvenergia ressursse ja mida saab eksportida(mikro-tuuleenergia); 2) muundamistehnoloogiad, milles kasutatakse taastuvenergia ressursse, mida ei toodeta kohapeal (graanulid graanulikatelde jaoks).

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 2010/31/EL

I lisa – punkt 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  lisatakse järgmine punkt:

 

„5 a. Hoone välispiirde läbipaistva või poolläbipaistva detaili energiatõhususe arvutamisel peaksid liikmesriigid kaaluma selle energiabilanssi, s.t võttes arvesse nii energiakadu kui ka passiivset päikeseenergiast saadavat kasu, koos kõigi asjakohasete aspektidega punktides 3, 4 ja 5.“

Selgitus

Seni ei ole liikmesriike juhendatud, kuidas arvutada hoonete välispiireteks olevate ehitusdetailide energiatõhusust. Ühtsed arvutusmeetodid võiksid edendada võrdsemaid tingimusi siseturul.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Hoonete energiatõhusus

Viited

COM(2016)0765 – C8-0499/2016 – 2016/0381(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

12.12.2016

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.12.2016

Arvamuse koostaja(d)

       nimetamise kuupäev

Anneli Jäätteenmäki

20.2.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.5.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

0

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Arne Gericke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Jørn Dohrmann, Elena Gentile, Jan Huitema, Merja Kyllönen, Stefano Maullu, Mairead McGuinness, Keith Taylor, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Bendt Bendtsen, Norbert Erdős, Jill Evans, György Hölvényi, Barbara Lochbihler, Olle Ludvigsson, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

53

+

ALDE

Catherine Bearder, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Jørn Dohrmann, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Piernicola Pedicini

ENF

Mireille D'Ornano, Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Merja Kyllönen

PPE

Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Birgit Collin-Langen, Norbert Erdős, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, György Hölvényi, Peter Liese, Norbert Lins, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Stefano Maullu, Mairead McGuinness, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Benedek Jávor

0

 

 

6

0

ALDE

Jan Huitema

VERTS/ALE

Marco Affronte, Jill Evans, Barbara Lochbihler, Davor Škrlec, Keith Taylor


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Hoonete energiatõhusus

Viited

COM(2016)0765 – C8-0499/2016 – 2016/0381(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

12.12.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.12.2016

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Bendt Bendtsen

25.1.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.2.2017

29.5.2017

10.7.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

1

11

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Aldo Patriciello, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Michel Reimon, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mario Borghezio, Rosa D’Amato, Jude Kirton-Darling, Olle Ludvigsson, Florent Marcellesi, Luděk Niedermayer

Esitamise kuupäev

23.10.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Fredrick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

GUE/NHL

Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis, Xabier Benito Ziluaga

PPE

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Cristian-Silviu Buşoi, Christian Ehler, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Angelika Niebler, Luděk Niedermayer, Aldo Patriciello, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská

S&D

José Blanco López, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jude Kirton-Darling, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Florent Marcellesi, Michel Reimon, Claude Turmes

1

EFDD

Jonathan Bullock

11

0

ECR

Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

EFDD

David Borrelli, Rosa D'Amato, Dario Tamburrano

ENF

Mario Borghezio, Christelle Lechevalier

PPE

Hermann Winkler

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave