Menetlus : 2017/0814(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0338/2017

Esitatud tekstid :

A8-0338/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/11/2017 - 13.6

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0432

RAPORT     
PDF 474kWORD 63k
26.10.2017
PE 610.924v02-00 A8-0338/2017

ettepaneku kohta nimetada Hannu Takkula kontrollikoja liikmeks

(C8‑0330/2017 – 2017/0814(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Indrek Tarand

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 1. LISA Hannu Takkula ELULOOKIRJELDUS
 2. LISA Hannu Takkula VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Hannu Takkula kontrollikoja liikmeks

(C8‑0330/2017 – 2017/0814(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0330/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0338/2017),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 19. oktoobri 2017. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Hannu Takkula kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


1. LISA Hannu Takkula ELULOOKIRJELDUS

Haridus

kasvatusteaduste doktor, Lapimaa Ülikool, 2016

kasvatusteaduste magister, Lapimaa Ülikool, 1993

riigikaitsekursus, 1997

majanduspoliitika juhtimiskursus, 1997

Kutsetegevus

Euroopa Parlamendi liige, 2004–2014, 2015–

Soome Parlamendi liige, 1995–2004

õpetaja Anetjärvi üldhariduskoolis, Posio, 1992–1995

kohaliku raadiojaama Radio Roy peatoimetaja, Rovaniemi, 1990–1992

vabakutseline kultuuriajakirjanik, 1987–1990

raamatupidaja, Nopan rakennusliike Oy, 1985–1986

koorilaulja, Tampere ooperiteater, 1984–1986

krupjee, Raha-automaattiyhdistys RAY, 1982–1983

kuller, Seuturakennus Oy ja Oulun Rakennus, 1979–1981

Teenetemärgid

Soome Lõvi Ordeni I klassi rüütlirist – SL K I 2003

Tegevused

Soome Keskpartei aseesimees, 2002–2003

Soome võrkpalliliidu aseesimees, 2015–2016

ühendus Teosto, juhatuse ekspertliige, 2014–2016

Soome-Iisraeli kaubandusassotsiatsioon, raamatupidaja, 2009–2015

Soome Psoriaasiühingu esimees, 2004–2011

Soome riikliku spordinõukogu liige, 2002–2007

Kergejõustiku 2005. aasta maailmameistrivõistluste korralduskomitee liige, 2003–2005

Soome rahvusooperi sihtasutuse haldusnõukogu liige, 1999–2004

võrkpalliklubi Napapiirin Palloketut esimees, 2000–2007

Lapimaa noorteühingute liidu esimees, 1997–2002

festival Jutajaiset, esimees 1997–2002

Rovaniemi vallavolikogu liige, 2000–2004

Ounasvaara Suusaklubi PR-komitee liige, 1990–1992

Posion Pyrintö, nooremtreener, PR-komitee liige, 1992–1996

Soome pedagoogikaüliõpilaste seltsi SOOL ry esimees, 1990

Keeleoskus

soome keel (emakeel), inglise keel (ladus, töökeel), rootsi (keskmine, keeleoskuse tunnistus 1992)

Ametikohad Soome parlamendis

Endine liikmesus ja ametikohad Soome parlamendis:

riigikontrolör, 1.1.2004–8.9.2004

OSCE Parlamentaarse Assamblee Soome delegatsiooni liige, 2.4.2003–20.7.2004

Euroopa Nõukogu Soome delegatsiooni liige, 2.4.2003–20.7.2004

Euroopa tuleviku konvendi liige, 1.6.2003–31.12.2003

Soome parlamendi audiitorite liige, 11.2.1997–31.12.1999

riiklike pensionifondide delegatsiooni liige 16.6.1997–1.4.2003

Põhjamaade Nõukogu Soome delegatsiooni liige, 11.2.2000–18.3.2003

valimiskolleegiumi liige, 31.3.1995–23.3.1999

suurkomisjoni liige 29.4.2003–20.7.2004, aseesimees 30.4.2003–20.7.2004

kaitsekomisjoni asendusliige, 2.4.2003–20.7.2004

väliskomisjoni liige, 7.4.1999–20.7.2004

tulevikukomisjoni asendusliige, 27.2.1996–23.3.1999

keskkonnakomisjoni liige, 5.4.1995–18.3.2003

haridus- ja kultuurikomisjoni liige 5.4.1995–23.3.1999, asendusliige 7.4.1999–18.3.2003

Tegevus Euroopa Parlamendis

Fraktsioonid

27.4.2015–   : Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon

14.7.2009–30.6.2014: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon

20.7.2004–13.7.2009: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon

aseesimees

1.2.2007–13.7.2009: Kultuuri- ja hariduskomisjon

Liige

01.2.2017–    : Eelarvekontrollikomisjon

29.4.2015–    : Rahvusvahelise kaubanduse komisjon  

29.4.2015–    : Delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks

29.4.2015–     : WTO parlamentaarse konverentsi juhtrühm

13.2.2012–30.6.2014  : Delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks

19.1.2012–30.6.2014  : Kultuuri- ja hariduskomisjon

16.9.2009–30.6.2014  : Delegatsioon Vahemere Liidu parlamentaarses assamblees

16.9.2009–30.6.2014  : Delegatsioon Iisraeliga suhtlemiseks

16.9.2009–18.1.2012  : Kultuuri- ja hariduskomisjon

14.3.2007–13.7.2009  : Delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks

31.1.2007–31.1.2007  : Kultuuri- ja hariduskomisjon

15.1.2007–30.1.2007  : Kultuuri- ja hariduskomisjon

15.9.2004–13.3.2007  : Delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks

21.7.2004–14.1.2007  : Kultuuri- ja hariduskomisjon

Asendusliige

2.9.2015–     : Delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks

1.9.2015–     : Delegatsioon Valgevenega suhtlemiseks

1.9.2015–     : Delegatsioon Euronesti parlamentaarses assamblees

29.4.2015–     : Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

29.4.2015–    : Delegatsioon ELi-Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis

29.4.2015–    : Regionaalarengukomisjon

1.9.2015–6.2.2017  : Kultuuri- ja hariduskomisjon

19.1.2012–30.6.2014  : Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

16.9.2009–12.2.2012  : Delegatsioon Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks

16.9.2009–18.1.2012  : Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

14.3.2007–13.7.2009  : Delegatsioon Iisraeliga suhtlemiseks

31.1.2007–13.7.2009  : Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

31.1.2007–13.7.2009  : Inimõiguste allkomisjon

15.1.2007–30.1.2007  : Transpordi- ja turismikomisjon

15.9.2004–13.3.2007  : Delegatsioon Iisraeliga suhtlemiseks

15.9.2004–13.7.2009  : Delegatsioon AKV-ELi parlamentaarses ühisassamblees

3.9.2004–14.1.2007  : Transpordi- ja turismikomisjon

30.7.2004–2.9.2004  : Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

22.7.2004–29.7.2004  : Transpordi- ja turismikomisjon

Laiendatud töörühmad

27.4.2015–    Spordiküsimustega tegelev laiendatud töörühm

20.9.2004–30.6.2014   Spordiküsimustega tegelev laiendatud töörühm

20.9.2004–30.6.2014   Muusikasõprade laiendatud töörühm

Publikatsioonid:

Raamatud: Tulevaisuuden Puolesta, Sydänääniä Euroopasta (2014); Quo vadis, Europe? (2009);

Mistä löytyisi rohkeus? (2007); Aamussa tuoksuu voitto-runosarja (luulekogu, 1985)

Artiklid: kolumnist, 1995–2004, mh väljaannetes Kaleva, Itä-Häme, Suomenmaa, Koillissanomat, Karjalainen, Forum24, Sanansaattaja

Helisalvestised: LP: Karavaani (1987); CD: Matkan varrelta… (2013)

Hobid ja huvialad

Spordi-, muusika- ja korralduslik tegevus


2. LISA Hannu Takkula VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Töökogemus

1.  Töökogemus riigi rahanduse valdkonnas. Palun loetlege oma töökogemus riigi rahanduse valdkonnas. See võib hõlmata nii eelarve kavandamist, täitmist ja juhtimist kui ka eelarvekontrolli ja auditeerimist.

Olen töötanud erinevatel avaliku halduse ametikohtadel, kus minu kohustuste hulka on kuulunud nii eelarve kavandamine ja täitmine kui ka eelarvekontroll ja auditeerimine. Minu ametialaseid kogemusi riigi rahanduse alal on veelgi tugevdanud töö vallavolikogus ning rohkem kui 20aastane parlamenditöökogemus kõigepealt Soome Parlamendis ja seejärel Euroopa Parlamendis. Tänu sellele kogemusele on majanduslike meetmete tõhususe hindamine muutunud minu jaoks loomulikuks lähenemisviisiks kõigis ametialastes kontekstides.

1997. aastal määras Soome parlament mind oma delegaadiks Soome Sotsiaalkindlustusameti juurde. Soome Sotsiaalkindlustusamet on sõltumatu avalik-õiguslik organ, mille juhtimise ja tegevuse üle teostavad järelevalvet parlamendi poolt volitatud esindajad. Meie ülesannete hulka kuulus sotsiaalkindlustusameti teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse järelevalve. Kontrollisime ameti raamatupidamise aastaaruandeid ja selle põhjendusi, ning võtsime vastu otsuse valitsusele eelarve täitmise osas heakskiidu andmise suhtes, vastavalt asjakohasele õiguslikule alusele. Igal aastal andsime oma tegevuse kohta aru ka Soome Parlamendile. Olin sotsiaalkindlustusameti juurde delegeeritud kokku seitse aastat, mis võimaldas mul omandada põhjalikud teadmised avaliku sektori eelarve haldamise, eelarve kontrolli ja auditeerimise valdkonnas.

Soome Parlamendi audiitori ametikohal töötasin kaks aastat. Audiitorid vastutavad parlamendi ja selle organite raamatupidamise aastaaruannete auditeerimise eest. Meie vastutusalasse kuulusid järgmised parlamendi organid: parlamendi kantselei, parlamendi ombudsman, riigikontroll, rahvusvaheliste suhete ja Euroopa Liidu asjade uurimisinstituut.

Samuti olen töötanud riigikontrolörina. Minu ülesannete hulka kuulus riigi eelarve haldamise ja täitmise õiguspärasuse ja asjakohasuse järelevalve. Riigikontrolörid peaksid oma järelevalvealases tegevuses keskenduma riigi rahanduse üldisele olukorrale ja haldamisele ning teemadele, mille teadvustamine parlamendi jaoks on põhjendatud.

Oma järelevalvetegevuse käigus riigikontrolörina külastasin ja auditeerisin mitmeid eri asutusi. Samuti oli mul võimalus ise otsustada, milliseid asutusi lähemalt uurida. Näiteks algatasin uurimuse polütehniliste koolide mõju kohta piirkondlikule majandusele, mille tulemused tugevdasid piirkondlike otsustajate arusaama hariduslike investeeringute tähtsusest piirkondlikule arengule.

Euroopa Parlamendis olen töötanud eelarvekontrollikomisjonis, kes teostab järelevalvet liidu eelarvevahendite kasutamise üle. Kõnealuse komisjoni liikmena tegutsesin muu hulgas ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raportöörina. Liikmesus eelarvekontrollikomisjonis on mulle andnud hea vaatepunkti liidu eelarve haldamise uurimiseks. Eelarvekontrollikomisjonis mulle antud ülesannete tulemusena on mul avanenud veelgi paremad võimalused õppida tundma ELi erinevate programmide ja institutsioonide tegevust ja rahastamist. Töö selle komisjoni liikmena on veelgi teravdanud mu arusaamu liidu eesmärkide, tegevuste ja rahaliste vahendite omavahelistest seostest, mida olen omandanud oma ametiaegade jooksul Euroopa Parlamendis.

2.  Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?

Põhilise osa oma karjäärist olen ma tegutsenud poliitikas. Minu jaoks on poliitika alati tähendanud ühist huvi pakkuvate küsimuste lahendamist koos kolleegidega, nii et mis tahes edu on alati saavutatud tänu tugevatele võrgustikele ning jagatud oskustele ja teadmistele. Seetõttu ei anna saavutuste omistamine üksikisikutele täpselt edasi selle protsessi olemust.

Olen töötanud nii avalikus kui ka erasektoris, samuti valitsusväliste organisatsioonide usaldusisikuna. Minu karjääri iga etapp sisaldab saavutusi, mis olid märkimisväärsed just sellel konkreetsel ajavahemikul.

Mu karjääri algaastatel leidis ehk kõige olulisem saavutus aset ajal, kui töötasin Rovaniemi kohalikus raadiojaamas. Mind edutati uudiste- ja päevapoliitika toimetaja ametikohalt vastutavaks peatoimetajaks ja tegevjuhiks. Minu ülesandeks oli majanduslikes raskustes oleva raadiokanali tegevuse parandamine ja ümberkorraldamine. Tänu oma taustale raamatupidajana olid mul ametialased oskused, mis olid ülesande täitmiseks vajalikud. Minu tegevuse tulemusena saavutasime ja ületasime juhatuse poolt seatud eesmärgid üsna kiiresti. See näitas juba varakult mu suutlikkust töötada tõhusalt finantsjuhtimises. Püstitatud ülesande täitmine ning suurepärane tagasiside juhatuselt on olnud üks olulisemaid saavutusi mu karjääris väljaspool poliitikat.

Tähtsa saavutusena oma poliitilise karjääri jooksul võiksin mainida ka kerkimist Soome Keskpartei aseesimeheks 2002. aastal ja selle tulemusena valitsuskoalitsiooni läbirääkijaks 2003. aastal. Koalitsiooniläbirääkimiste käigus kuulus minu vastutusalasse kogu haridus- ja kultuuriministeeriumi haldussektor. See hõlmas ka poliitiliste programmide ja eelarveraamistike koostamist valitsuse ametiajal (2003–2007). Vastutasin haridus- ja kultuuriministeeriumi haldussektori dokumentatsiooniprotsessi eduka lõpetamise eest, mis oli üks tegureid, tänu millele parlament valitsuse programmi heaks kiitis. Pean seda üheks olulisemaks saavutuseks oma karjääri jooksul.

Euroopa Parlamendi liikmena olen osalenud paljudes õigusloomeprotsessides, mis laialdaselt mõjutavad kodanike elu. Leian, et minu töö programmi „Kodanike Euroopa” raportöörina on olnud mu kõige olulisem saavutus Euroopa Parlamendi liikmena. Minu raport puudutas esimest programmi „Kodanike Euroopa”. Töö valdkonnas, mis oli uus nii komisjoni kui ka liikmesriikide esindajate jaoks, oli ühtaegu keerukas ja rahuldustpakkuv. Minu arvates on programmi positiivne vastuvõtt liikmesriikides ja positiivne tagasiside kodanikelt tõenduseks minu suutlikkusest kontrollida ulatuslikke teemavaldkondi ja koordineerida institutsioonide ja huvirühmade vahelist koostööd.

Isiklikul tasandil sain ehk parima tagasiside oma kunagiselt üliõpilaselt, kes rääkis, et minu juures õppimine oli talle tähendanud uue, helgema tuleviku algust. Oli liigutav kuulda, et need õpetamismeetodid ja see julgustus, mida ma oma õpetajatöös kasutasin, on toonud kaasa midagi nii olulist ühe mu õpilase elus.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

Ülikooliõpingute ajal valiti mind Soome pedagoogikaüliõpilaste liidu esimeheks, mis võimaldas mul saada esimesed kontaktid Põhjamaade ja rahvusvahelise üliõpilasliikumisega. Hiljem, kui koostasin doktoriväitekirja õpetajaharidusest Euroopas, tegin tihedat koostööd kõigi liikmesriikide haridusministeeriumide ja mitmete ülikoolidega.

Soome Parlamendi liikmena osalesin parlamentidevahelises koostöös Parlamentidevahelise Liidu kaudu. Põhjamaade Nõukogu liikmena olen osalenud ka Põhjamaade koostöös. Lisaks olen esindanud Soomet OSCE Parlamentaarses Assamblees ning Euroopa Nõukogus ja selle inimõiguste komisjonis.

Soome Parlamendi välisasjade komisjoni liikmena osalesin igal aastal Soome delegatsioonis ÜRO Peaassambleel ja koosolekutel ja Arktika Nõukogu kohtumistel ning parlamendi suure komisjoni liikmena COSACi kohtumistel.

Euroopa Parlamendi liikmena olen tegutsenud WTO parlamentaarse konverentsi juhtkomitee liikmena. Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmena olen vastutanud mitmete raportite koostamise eest ja võinud lähedalt jälgida Euroopa Liidu kaubanduspoliitikat ja selle rakendamist. Euroopa Parlamendi liikmena olen aktiivselt osalenud Vahemere ja Lähis-Ida riikidega tehtavas parlamentaarses koostöös ning Uus-Meremaa, Austraalia ja USAga suhtlemiseks loodud delegatsioonide tegevuses. Kultuuri- ja hariduskomisjoni aseesimehena juhtisin ka komisjoni Kuldtähe auhinna valikukomisjoni tööd. Auhinna eesmärk on suurendada kultuuridevahelist dialoogi.

Mitmekeelsuse ja vähemuskeelte toetamine on olnud mu pikaajaline eesmärk Euroopa Parlamendis. Alates 2008. aastast olen korraldanud Euroopa Parlamendis keelenädalat koostöös Cambridge’i Ülikooli keeleoskuse kontrollimise üksusega (ESOL). 2013. aastal tunnustas Cambridge’i Ülikooli mind auhinnaga väljapaistva panuse eest mitmekeelsuse toetamisse.

Usun, et Euroopa Kontrollikoja liikmena jaguks mul asjatundlikkust, et uurida erinevates kultuurikeskkondades toimuvaid tegevusi ja mõista nende erinevaid lähtepositsioone ja probleeme.

4.  Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Kõigis tegevustes, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, on minu tegevusele alati heakskiit antud. Minu olulisimad juhtivad ametikohad on olnud Soome Keskpartei aseesimees, Soome Psoriaasiühingu esimees, Lapimaa noorteühingute liidu esimees ning Rovaniemi kohaliku raadiojaama tegevjuht.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Enne parlamentaarset tegevust olin oma kutsekvalifikatsiooni põhjal valitud erinevatele ametikohtadele. Mind valiti Soome Parlamenti ja hiljem Euroopa Parlamenti Soome Keskpartei kandidaatide nimekirjast demokraatliku valimisprotsessi tulemusena.

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase karjääri jooksul osalenud?

Olen kogu oma karjääri jooksul püüdnud tugevdada aktiivse kodanikuühiskonna struktuure, nii et igaühel oleks võimalus enesetäiendamiseks ning oma ametialaste oskuste arendamiseks. See tähendab Euroopa põhiväärtuste, näiteks demokraatia, inimõiguste, sõnavabaduse ja õigusriigi tugevdamist nii, et ka haavatavamad kodanikud saaksid kasutada turvavõrgustikke, mida nad vajavad õnnelikuks ja turvaliseks eluks.

1. Soome haridusalaste õigusaktide reform

Kodanike hea ja tasakaalustatud elu üks nurgakive on tasuta juurdepääs heale haridusele. Soome Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmena oli mul oli keskne roll haridusalaste õigusaktide reformi läbiviimisel 1997–1995, millega loodi tugev alus Soome ühiskonna tulevikule. Juba paar aastat hiljem andis Soome koolide paranenud haridus paremaid tulemusi teadmiste- ja oskustepõhises hindamises ning oskusteabe suurenemisse meie ühiskonnas. Sel perioodil pandi alus meie koolisüsteemi edule sellistes rahvusvahelistes võrdlushindamistes nagu PISA ja PIRLS.

Märkimisväärne oli see, et kõik poliitilised fraktsioonid toetasid meie komisjoni algatust. Reformid võeti hästi vastu ka kohapeal. See otsus on etendanud olulist rolli uue rahvusvahelise peatüki avamisel Soome riigi hariduspoliitikas. Meie haridusreform on olnud eeskujuks paljudes riikides nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool. Parimate tavade jagamise kaudu on see (riikliku tasandi) otsus teeninud hariduse, õppimise ja oskuste edendamise ja soodustamise huve ka laiemal tasandil.

2. Euroopa tuleviku konvent

Soome Parlamendi liikmena osalesin Euroopa Tulevikukonvendil nii oma poliitilise fraktsiooni kui ka Soome esindajana. Konvent tegutses aastatel 2002–2003. Selle eesmärk oli lihtsustada liidu struktuure ning muuta Euroopa Liit avatumaks ja demokraatlikumaks.

Tundsin, et oli äärmiselt oluline töötada Euroopa tuleviku konvendis selle nimel, et valmistada ette Euroopa Liidu laienemist, kuid samuti arutada küsimusi, kuidas kujundada ja kavandada ELi struktuure, võttes samas arvesse kuni 30 liikmesriigi vajadusi. Minu arvates on oluline see, et lisaks sellele, et pandi alus liidu laienemisele itta, kehtestati konventsiooniga ka põhimõte, et kõik Euroopa riigid, kes on valmis jagama meie ühiseid väärtusi ja täidavad Kopenhaageni kriteeriumides sätestatud liikmesuse tingimusi, on teretulnud ühinema Euroopa Liiduga.

Euroopa tuleviku konvendil esitati põhiseaduse eelnõu, millega määrati kindlaks Euroopa Liidu uus alus, ning see tegi võimalikuks laienemise. Lisaks sellele rõhutati ühiseid põhiväärtusi, mis rajanevad demokraatial, ja tugevdati liikmesuse põhimõtteid. Konvendi liikmena osalesin põhjaliku ja kaugeleulatuva otsuse ettevalmistamisel, mis pani aluse suuremale ja ühtsemale Euroopale.

Üks selle laienemise peamisi põhimõtteid oli vanade ja uute liikmesriikide ja nende kodanike võrdne kohtlemine. Me tahtsime teha lõpu Euroopa poolitamisele. Euroopa otsusetegijana tundsin seda otsust ette valmistades tõelist uhkust meie maailmajao üle. Kontrollikoja liikmena soovin jätkata sellest kogemusest inspireeritud tegevust, nii et saaksime tagada kõigile ELi kodanikele võrdse kohtlemise ning õiguse teada, kuidas neilt kogutud ühiseid liidu rahalisi vahendeid kasutatakse liidu õiglaseks ja tasakaalustatud väljaarendamiseks.

3. ELi arengu- ja kaubanduspoliitika

Kolmas oluline otsus puudutab kaubanduspoliitikat, millel on ka kaugeleulatuv arengupoliitiline mõju. Soome Parlamendi väliskomisjonis töötades vastutasin oma fraktsiooni nimel arenguküsimuste eest. Selles rollis jälgisin tähelepanelikult Soome kahepoolseid arenguabiprojekte.

Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmena osalesin mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Doha vooru lõppläbirääkimistel 2015. aastal Nairobis. Sellel ministrite tasandi kohtumisel langetati otsus kaotada eksporditoetused, mis on arengukoostöö jaoks väga oluline. Eksporditoetuste kaotamine toetab arenguriikide põllumajanduse arengut ning edendab seetõttu ka finantsstabiilsust. Samuti kajastab see otsus ELi solidaarsust kaubanduspoliitikas, mis on üks meie peamisi vahendeid, et avaldada mõju ja aidata arenguriikidel luua eeldusi oma kodanike elukvaliteedi parandamiseks.

Oma töö tõttu kaubanduspoliitika valdkonnas tunnen selle toetamismehhanisme, eelkõige liidu naaberriikidele mõeldud makromajandusliku finantsabi mehhanismi kaudu. Ma arvan, et need arengu- ja kaubanduspoliitikat puudutavad otsused on olulised mitte ainult liidu, vaid ka inimkonna jaoks üldiselt.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud“. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Sõltumatus on kontrollikoja liikme töös keskse tähtsusega nõue. Auditeerimisasutuse võrdne ja tõhus tegevus eeldab erapooletust ja sõltumatust, ja audiitor peab tagama, et ta on kaitstud mis tahes väliste mõjutuste eest. Kontrollikoja liikmena kavatsen seda põhimõtet tingimusteta järgida. Oma kohustusi täites ei võta ma vastu juhiseid valitsustelt ega muudelt isikutelt. Soovin täita täieliku sõltumatuse nõuet ning keelduda igast tegevusest, mis võiks seda ohustada.

Kui peaks siiski tekkima olukord, kus võib tekkida mingigi võimalus huvide konfliktiks, pöörduksin ma viivitamatult kontrollikoja presidendi poole ja küsiksin juhiseid selle kohta, kuidas edasi tegutseda. Sel viisil toimides suudaksin omalt poolt tagada, et mu erapooletus ei ole ohustatud, vaid säilib kõigis mu toimingutes.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?

Ei ole. Ühel mu poegadest on väikeettevõte Soomes, mis tegutseb saunabroneerimisteenustega, ja selle tegevusel ei ole praegu ega ka tulevikus mingeid sidemeid ELi tegevuse ega ELi rahastatavate toimingutega.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Absoluutselt. Euroopa Parlamendi liikmena olen regulaarselt avalikustanud oma majanduslikud kohustused. Olen valmis avalikustama kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused kontrollikoja presidendile ning vajaduse korral need ka avaldama. See on oluline läbipaistvuse põhimõtte ja kodanike usalduse suurendamise seisukohast.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, siis täpsustage seda.

Ei ole.

11.  Kas täidate poliitikas aktiivset või täidesaatvat rolli? Kui jah, siis millisel tasemel? Kas te olete viimase 18 kuu jooksul olnud seotud mis tahes poliitilise ametikohaga? Kui jah, siis täpsustage seda.

Olen Euroopa Parlamendi liige ja Soome Keskpartei parlamendidelegatsiooni esimees. Samuti olen Soome Keskpartei juhatuse asendusliige.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Jah

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Kontrollikoja liikmena olen kogu oma tegevuses kohustatud tegutsema sõltumatult ja absoluutselt erapooletult. See tähendab, et kavatsen kohelda iga eeskirjade eiramise, pettuse ja korruptsiooni juhtumit samal viisil, olenemata sellest, kus eeskirjade eiramine toimus või millise riigi kodanikud on sellega seotud. Kontrollikoja liikmena ei saa mul olla topeltstandardeid mis tahes küsimuste lahendamisel ning pean alati tegutsema täiesti erapooletult ja sõltumatult.

Võitlus pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramisega on eriti oluline Euroopa Liidu tõsiseltvõetavuse ja usaldusväärsuse seisukohast. Iga pettusekahtluse korral kavatsen asjast viivitamata teavitada kontrollikoja presidenti ja Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF). Kodanikud peavad igas olukorras saama usaldada liidu asutusi ning eelkõige kontrollikoja ja selle liikmete erapooletust.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle tõhustamisele kaasa aidata?

  Usaldusväärse finantsjuhtimise kultuur peaks avalikus halduses olema absoluutne nõue. Euroopa maksumaksjate raha laitmatu haldamine peaks olema liidu kodanike põhiõigus. Vastavalt hea halduse põhimõttele ei piisa vaid nõuetekohasest tegutsemisest, vaid tuleb ka piisavalt teavet jagada.

Usaldusväärne finantsjuhtimine eeldab nn kolme E põhimõtet: economy (säästlikkus), efficiency (tõhusus) ja effectiveness (mõjusus). Kontrollikoja roll selle põhimõtte täitmisel on esitada sõltumatuid auditiaruandeid asjaomaste valdkondade kohta ning avaldada need õigeaegselt. Sel viisil teavitatakse nii Euroopa Parlamenti kui ka ELi kodanikke õigel ajal selle kohta, kuidas nende vahendeid hallatakse. Auditiaruannetes tuleks esile tuua nii häid tavasid kui ka küsimusi, mis vajavad parandamist. Jagades nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, suudame võimalikult tõhusalt parandada finantsjuhtimist.

Ajakohasus tagatakse seadusandlikke menetlusi järgides, mis võimaldab kontrollikojal valida oma eriaruannete eesmärke nii, et need teeniksid kõige paremini õigusloomeprotsessi huve ja annaksid Euroopa Parlamendile teavet, mida ta vajab. See moodustab ka osa kontrollikoja enda ressursside tõhusast kasutamisest.

Ennekõike tuleb aga tähelepanu pöörata protsesside läbipaistvusele. Iga maksumaksja peaks aru saama, kuhu raha läheb ja kuidas seda kasutatakse. Selle teabe jagamine ei peaks olema erand, vaid reegel. Liidu kodanikud peavad saama olla kindlad, et nende rahalisi vahendeid hallatakse nõuetekohaselt.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii avalikku järelevalvet üldkulude üle kui ka kulutõhusust?

Minu erialane töökogemus Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis tuleb kahtlemata kasuks koostöö parandamisele kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 viidatud abi osutamine eeldab, et Euroopa Kontrollikoda võtab oma töö ja auditite kavandamisel arvesse koostöö olulisust Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel.

Selle koostöö edu nõuab toimivat sünergiat. Kahe olulise institutsiooni koostöö toimimine eeldab hoolikat kavandamist: kontrollikoja selgelt koostatud iga-aastane tööprogramm ja edaspidiste auditiaruannete täpne ajakava hõlbustavad omakorda parlamendi ja eriti eelarvekontrollikomisjoni töö planeerimist. Sel viisil on võimalik tagada tegevuse õigeaegsus ja vältida olukordi, kus seadusandlike ja eelarvemenetluste puhul ei saa küsimust parlamendis käsitleda enne, kui see on läbinud parlamendi eelarvekontrollikomisjoni. Kontrollikoda peaks Euroopa Parlamendile oma iga-aastase töökava esitama piisavalt varakult, et parlament saaks koostada ka oma töökava ja ajakava.

Nagu ma juba punktis 14 rõhutasin, on õige ajastus üks rahaliste vahendite kasutamise kontrollimise ja tõhususe tagamise peamisi eeldusi.

16.  Millist lisandväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Tulemusauditid annavad ülevaate vahendite kasutamise kõige kesksemast küsimusest – kas neid kasutatakse asjakohaselt. Vahendeid saab kasutada täpipealt eeskirjadele vastavalt, kuid see pruugi tingimata tähendada säästlikkust, tõhusust või mõjusust. On vaja rohkem rõhutada tulemuste saavutamist, sest vaid nii on võimalik tõeliselt hinnata, kas vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt.

Euroopa Kontrollikoda korraldab tulemusauditeid eesmärgiga esitada tähelepanekuid ja soovitusi, ning nende arvesse võtmine on komisjoni, eelkõige valdkonna eest vastutava voliniku ning asjaomase peadirektoraadi peadirektori ülesanne.

Auditeid ja kontrollikoja esitatud soovitusi tuleks haldustegevuses arvesse võtta osana toimingute väljatöötamisest. Audititest saadud teavet tuleks kasutada nii olemasolevate haldusmenetluste parandamisel kui ka tulevaste protsesside planeerimisel. Nii on võimalik tehtud audititest ja nendes esitatud teabest saada parimat võimalikku kasu.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Ei ole olemas koostööd ilma dialoogi ja suhtlemiseta. Kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostöö arendamist võiks alustada ka parimate tavade jagamisest. Liikmesriikide kontrolliasutuste parimate tavade jagamine lihtsustaks eelkõige institutsioonidevahelist koostööd. Vastavalt käesoleva aasta aastaaruandes tutvustatud tavale saab parimaid tavasid leida ja jagada ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas väljaspool ELi piire.

Ka ühisauditid on koostöövorm, mis võimaldab heade tavade edasiarendamist. Ühistegevuse puhul tuleb kinni pidada aluslepingutes sätestatud sõltumatuse põhimõttest. Väärtuslike ressursside säästu oleks võimalik saavutada riiklike auditeerimisasutuste ja kontrollikoja koostöös eelkõige seoses töö jagamise ja topelttöö vältimisega.

Oma töös kontrollikoja liikmena kavatsen aktiivselt osaleda dialoogis nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide kontrolliasutustega. Hea koostöö aluseks on asjaolu, et kontrollikoda jagab aktiivselt teavet oma tegevuse kohta ning edendab seega läbipaistvuse põhimõtet Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide kontrolliasutuste vahel.

18.  Kuidas arendaksite edasi Euroopa Kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?

Liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate andmete usaldusväärsus ja täpsus on eelarve nõuetekohase täitmise eeldus. Iga liikmesriigi kohus oma kodanike ees on järgida finantsjuhtimise eeskirju ja eeskujuliku valitsemistava põhimõtteid ning esitada komisjonile tõest ja piisavat teavet maksete aluspõhjenduste kohta.

Tundes Euroopa Parlamendi ja eriti eelarvekontrollikomisjoni tööd, kes tegutseb tihedas koostöös Euroopa Kontrollikojaga, võtan ma kindlasti arvesse aruandluse kasulikkust Euroopa Parlamendi jaoks. Tuleks investeerida aruandluse kvaliteedi parandamisse, andes nii Euroopa Parlamendi liikmetele asjakohast teavet: eesmärgiks peaks olema lisandväärtus parlamendi töö jaoks, eelkõige seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportitega. Kogu teabevahetus Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahel peab olema selge, selle kvaliteet peaks olema pidevalt tähelepanu keskmes.

Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ei ole ainus võimalus teavet jagada: vastupidi, leidub mitmeid viise, kuidas jagada analüüse teabe usaldusväärsuse kohta. Kontrollikoda võiks näiteks koostada lühikesi kiiraruandeid liikmesriikide esitatud teabe täpsuse kohta konkreetsetes poliitikavaldkondades.

Järgmise aasta jooksul maksab ELi ühtekuuluvusfondist välja rekordilise summa, mille maksmist on viivitanud erandlikud asjaolud. Eriti sellistes olukordades on meil vaja üha enam usaldada, et kogu teave on esitatud tõeselt ja nõuetekohaselt, kuid tagada samas, et kontrollikoda kasutab oma vahendeid tõhusalt, et kõrvaldada kõik vigased maksepõhjendused. Koos kasvava survega auditeerimisele on oluline suunata vahendeid õigesti, ja seda tuleb kontrollikojal hoolikalt planeerida.

Üks teema, mida olen juba mitmeid kordi maininud, on teabejagamine. Komisjon peaks aktiivselt ja selgelt teavitama liikmesriike sellest, millist teavet nad peavad esitama. Parlament on korduvalt märkinud, et teave on kättesaadav Internetis. Kui teavet vahetatakse, tekib alati arutelu selle üle, kuidas vältida liigset halduskoormust. Õige tasakaalupunkti leidmisel tuleks siiski panna suuremat rõhku maksete põhjendusi käsitleva teabe asjakohasusele ja piisavusele, mitte niivõrd haldusmenetluste lihtsustamisele. Kõik see toob meid tagasi lähtepunkti, et Euroopa Liidu kodanikud peaksid teadma, kuidas ja miks liidu rahalisi vahendeid kulutatakse.

Täiendavad küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Jah. Aluslepingutes on sätestatud, et kontrollikoja liikmed täidavad oma kohustusi sõltumatult ja professionaalselt liidu üldistes huvides. Kõnealuste ülesannete edukaks täitmiseks on oluline säilitada usalduslikud suhted Euroopa Parlamendi ja eelarvekontrollikomisjoniga.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kontrollikoja liikmete koosseisu osaline uuendamine – Soome kandidaat

Viited

12248/2017 – C8-0330/2017 – 2017/0814(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

21.9.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

CONT

5.10.2017

 

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Indrek Tarand

2.10.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

9

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Inés Ayala Sender, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Notis Marias, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Indrek Tarand, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Karin Kadenbach, Julia Pitera, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jan Huitema, Wajid Khan, Momchil Nekov, Monika Smolková, Lieve Wierinck

Esitamise kuupäev

26.10.2017

Õigusalane teave