Menetlus : 2017/2013(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0357/2017

Esitatud tekstid :

A8-0357/2017

Arutelud :

PV 12/12/2017 - 2
CRE 12/12/2017 - 2

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


RAPORT     
PDF 1945kWORD 254k
16.11.2017
PE 604.514v03-00 A8-0357/2017

rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise kohta

(2017/2013(INI))

Rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjon

Raportöörid: Petr Ježek, Jeppe Kofod

PARANDUSED/ ADDENDA
JÄRELDUSED
 OVERVIEW OF ACTIVITIES DURING THE MANDATE
 I. COMMITTEE COMPOSITION
 II. COMMITTEE MEETINGS and MISSIONS
 III. ACTIVITIES OF THE COMMITTEE
 1. Programme of hearings and missions
 2. List of speakers (hearings and missions)
 3. Fact-finding missions of the PANA Committee Mission reports
 3.01. Mission to United Kingdom (9-10 February 2017)
 3.02. Mission to Malta (20 February 2017)
 3.03. Mission to Luxembourg (2-3 March 2017)
 3.04. Mission to United States (21-24 March 2017)
 3.05. Mission to Portugal (22-23 June 2017)
 3.06. Mission to Cyprus (7 July 2017)
 3.07. Mission to Switzerland (14-15 September 2017)
 4. State of play on ‘Who refused to participate in hearing/delegation and why?’
 IV. LIST OF EXTERNAL STUDIES
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

JÄRELDUSED

rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise uurimise kohta

Rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjon,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 226,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 116,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsust 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta otsust rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni moodustamise, selle volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta(2),

–  võttes arvesse uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi (ICIJ) paljastusi offshore äriühingute kasutamise kohta, mis on saanud tuntuks kui Panama dokumendid,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2015. aasta resolutsiooni Addis Abeba tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega „riikliku taustaga isik” ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 2016. aasta veebruari tegevuskava terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ(6),

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/56/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta direktiivi 2012/17/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas(12),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/771/EL meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid(13), ja komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitust 2012/772/EL agressiivse maksuplaneerimise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta(15) ja 6. juuli 2016. aasta(16) resolutsioone maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(17),

–  võttes arvesse ELi rahapesu andmebüroode platvormi kaardistamisuuringut ja erinevuste analüüsi ELi rahapesu andmebüroode õiguste ja takistuste kohta teabe hankimisel ja vahetamisel (15. detsember 2016),

–  võttes arvesse 16. mail 2005. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu terrorismi tõkestamise konventsiooni (Varssavi konventsioon),

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)0024),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 7. märtsi 2017. aasta raportit(18) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiivi 2009/101/EÜ (COM(2016)0450 – C8 0265/2016 – 2016/0208(COD)),

–  võttes arvesse 18. septembril 2015 avaldatud OECD raportit „Improving Co-operation between Tax and Anti-Money Laundering Authorities: Access by tax administrations to information held by financial intelligence units for criminal and civil purposes“ [Maksuametite ja rahapesuvastaste asutuste koostöö parandamine: maksuametite juurdepääs finantsluureüksuste teabele kriminaal- ja tsiviileesmärkidel],

–  võttes arvesse komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi rahastatud ja 2013. aasta veebruaris avaldatud projekti ECOLEF lõpparuannet „The Economic and Legal Effectiveness of Anti-Money Laundering and Combating Terrorist Financing“ [Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse majanduslik ja õiguslik tõhusus] (JLS/2009/ISEC/AG/087),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (aruandluse riikide kaupa liigendamise ettepanek),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas avalikustatavate piiriüleste skeemide puhul (COM(2017)0335),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (COM(2016)0685),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016)0683),

–  võttes arvesse OECD 2017. aasta juuni mitmepoolset konventsiooni maksulepinguga seotud meetmete rakendamiseks maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vältimiseks,

–  võttes arvesse ÜRO 15. jaanuari 2015. aasta lõplikku uurimust ebaseaduslike rahavoogude, inimõiguste ja kestliku arengu tegevuskava 2030 kohta, mille koostas sõltumatu ekspert ning milles käsitletakse välisvõla ja riikide muude seonduvate rahvusvaheliste rahaliste kohustuste mõju kõikide inimõiguste, eelkõige majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täielikule kasutamisele,

–  võttes arvesse äärmise vaesuse ja inimõigustega tegeleva ÜRO eriraportööri Magdalena Sepúlveda Carmona 22. mai 2014. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 198,

A.  arvestades, et 8. juunil 2016 moodustas Euroopa Parlament rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjoni (PANA);

B.  arvestades, et rikkumine tähendab ebaseaduslikku teguviisi ehk seadust rikkuvat tegevust või tegevusetust liidu institutsioonide või organite või liikmesriikide poolt liidu õiguse rakendamisel;

C.  arvestades, et haldusomavoli tähendab puudulikku või vigast haldust, mis esineb näiteks siis, kui institutsioon ei järgi hea halduse põhimõtteid, ning arvestades, et haldusomavoli näidete hulka kuuluvad haldusvead ja tegematajätmised, võimu kuritarvitamine, altkäemaksu andmine ja võtmine, ebaõiglus, õigusvastased menetlused, toimimishäire või ebapädevus, diskrimineerimine, välditavad viivitused, teabe andmata jätmine või selle andmisest keeldumine, hooletus ning muud puudused, mis kajastavad häireid liidu õiguse kohaldamisel selle õigusega hõlmatud mis tahes valdkonnas;

D.  arvestades, et rahapesu hõlmab ebaseadusliku raha varjamist, ka rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike abil, ja selle eesmärk on varjata ebaseaduslikult saadud tulu päritolu, et jääks mulje, nagu oleks see saadud õiguspärastest allikatest; arvestades, et sellised õigusrikkumised loetakse eelkuriteoks ja maksukuriteod kuuluvad rahapesuvastase töökonna 2012. aasta soovituste ja alates 26. juunist 2017 kohaldatava neljanda rahapesuvastase direktiivi kohaselt nende hulka;

E.  arvestades, et 2015. aasta aprillis vastu võetud Euroopa julgeoleku tegevuskavas rõhutati, et vaja on võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vaheliste sidemete vastu, toonitades, et organiseeritud kuritegevus toetab terrorismi mitmesuguseid erinevaid kanaleid pidi, muu hulgas relvadega varustamise, uimastite salakaubaveost saadava rahastamise ja finantsturgudele imbumise kaudu;

F.  arvestades, et asjaomane komisjon loodi pärast Panama dokumentide avaldamist; arvestades, et Panama dokumentide juhtum oli seni suurim aset leidnud teabeleke, mis on seotud rahapesu ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumisega; arvestades, et õigusbüroost ja litsentseeritud usaldusettevõttest Mossack Fonseca lekkis 2,6 terabaiti konfidentsiaalset teavet, mis sisaldas 11,5 miljonit dokumenti ning rohkem andmeid kui Wikileaks (2010), Offshore Leaks (2013), Luxleaks (2014) ja Swissleaks (2015) kokku;

G.   arvestades, et Panama dokumendid avalikustati uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumiga liitunud 80 riigi 107 meediaorganisatsiooni ajakirjanike uurimistegevuse tulemusena, ja nad analüüsisid Mossack Fonseca tehinguid kirjeldanud dokumente, kasutades selleks uusimat tarkvara, mis võimaldas töödelda väga suurt hulka lekkinud andmeid;

H.  arvestades, et Panama dokumentide juhtum näitab selgelt, kui suur tähtsus on toimiva demokraatiaga riikides vabal meedial ja uurival ajakirjandusel ning rikkumistest teatajate rollil, mida Euroopa Parlament peab väärtuslikeks teabeallikateks ning asendamatuks aususe, läbipaistvuse ja vastutuse edendamisel nii avalikus kui ka erasektoris;

I.  arvestades, et liidu finantshuvidega seotud rikkumistest teatamise all võib mõista rikkumiste, sealhulgas, kuid mitte ainult, korruptsiooni, pettuste, huvide konfliktide, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse infiltreerumise ja nende varjamispüüete avalikustamist ning nendest teatamist;

J.  arvestades, et rikkumistest teatajad, kes annavad teavet avalikke huve ohustada või kahjustada võivate tavade kohta, teevad seda, tuginedes väljendus- ja teabevabadusele, mis mõlemad on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja on seotud suure vastutustunde ja ühiskondliku moraalitundega; arvestades, et rikkumistest teatajad riskivad sageli oma isikliku turvalisusega, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 6 kohaselt;

K.  arvestades, et oluline on tagada, et mis tahes rikkumistest teatajate vastaste survemeetmete eest karistatakse asjakohaselt, kuna OECD andmetel ei ole üle kolmandikul teavitusmehhanisme omavatest organisatsioonidest kirjalikku strateegiat rikkumisest teatajate kaitsmiseks survemeetmete eest või nad ei tea selle olemasolust;

L.  arvestades näiteks, et komisjon märgib oma 5. juuli 2016. aasta teatises, et rikkumisest teatajate kaitse, nii avalikus kui ka erasektoris, aitab võidelda juhtimisvigadest ja eeskirjade eiramisest tulenevate probleemide, sealhulgas piiriülese korruptsiooni vastu, rõhutades, et selle tõttu jääb Euroopa maksuhalduritel saamata õiguspärane maksutulu;

M.  arvestades, et oluline on rõhutada, et enamik äriühinguid ja eraisikuid järgivad seadust; arvestades, et seetõttu on väga tähtis, et ebaseaduslik tegevus avastatakse ja lüngad täidetakse, tekitamata seadust järgivatele maksumaksjatele tarbetut koormust;

N.  arvestades, et Panama dokumentidega lekitatud andmete hulgas oli konfidentsiaalseid dokumente 213 634 offshore äriühingu kohta ning neis esines 12 praeguse ja endise riigipea ja ligi 200 kogu maailma poliitiku ning paljude eri valdkondadega tegelevate kuulsuste nimed; arvestades, et Mossack Fonseca asutas need offshore äriühingud ja juhtis neid aastatel 1970–2015 ning andmete lekkimise ajal tegutses endiselt 55 728 ettevõtet; arvestades, et suur osa – umbes 90 % – endiselt tegutsevatest ettevõtetest asusid Briti Neitsisaartel, Panamas või Seišellidel;

O.  arvestades, et neljandik maailma välismaiste otseinvesteeringute mahust langeb kahe ELi liikmesriigi, Madalmaade ja Luksemburgi arvele(19); arvestades, et kättesaadavate statistiliste andmete kohaselt on Madalmaad liikmesriik, kus on kõige rohkem riiulifirmasid ELis;

P.  arvestades, et Mossack Fonseca, kelle turuosa salajasest offshore turust oli umbes 5–10 % ja kes kaasas ettevõtjaid 21 jurisdiktsioonist(20), ei ole salajases offshore äris suurim ettevõte; arvestades, et see näitab, et Panama dokumente võib pidada vaid jäämäe tipuks;

Q.   arvestades, et Europoli hinnangul kajastati Panama dokumentides vaid 0,6 % kõigist iga-aastaselt registreeritud rahapesujuhtumitest;

R.  arvestades, et Euroopa Parlamendi rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimise komisjon (PANA) korraldas koosolekuid, viis läbi teabekogumismissioone ja tellis uuringuid, et uurida täiendavalt Panama dokumentides kirjeldatud tavasid(21);

S.  arvestades, et maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine on ebaseaduslikud tegevused, samal ajal kui maksustamise vältimine on maksukorra väär või küsitav ärakasutamine maksukohustuste vähendamiseks või vältimiseks, mis sageli on vähemasti vastuolus selleks väidetavalt järgitava õiguse mõttega(22); arvestades, et agressiivseks maksuplaneerimiseks peetakse seda, kui maksukohustuse vähendamiseks kasutatakse ära maksusüsteemi nüansse või ebakõlasid kahe või enama maksusüsteemi vahel; arvestades, et Panama dokumendid on toonud päevavalgele mitmesuguseid juhtumeid, kus offshore üksusi kasutati selleks, et sihilikult vältida maksustamist või hoida kõrvale maksude maksmisest, või raha pesemiseks; arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika(23) kohaselt näeb õiguse kuritarvitamise keelu põhimõte maksustamise osas ette, et liikmesriikide kodanikud ei tohi ELi õiguse sätteid ebaõigesti või pettuse teel kasutada; arvestades, et mitmed liikmesriigid kohaldavad maksuküsimustes õiguse kuritarvitamise keelu mõistet(24);

T.  arvestades, et viimastel aastatel toimunud andmelekete tõttu on teadlikkus rahapesust, maksudest kõrvalehoidumisest, maksupetuskeemidest ja korruptsioonist oluliselt suurenenud ning need probleemid on sattunud rahvusvahelise poliitika huviorbiiti ja tekitanud muret ELi kodanikes;

U.  arvestades, et nimetatud probleemide tõhusaks lahendamiseks on vaja edendada poliitikavaldkondade sidusust maksupoliitika ja muude majanduse juhtimise vormide, nagu kaubanduspoliitika ja investeerimisarbitraaži lepingute vahel;

V.  arvestades, et teatamata ja maksustamata tulu vähendab oluliselt liikmesriikide maksutulu ja ohustab finantssüsteemi stabiilsust(25); arvestades, et maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine tekitab kõlvatut konkurentsi, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning sellistele suurtele ettevõtjatele, kes ei kasuta keerulisi struktuure; arvestades, et rahapesu, maksustamise vältimine ja maksudest kõrvalehoidumine kahjustab maksutulu õiglast jaotumist liikmesriikides ja moonutab seetõttu konkurentsi siseturul; arvestades, et ulatuslik maksustamise vältimine varakate üksikisikute ja ettevõtjate poolt ei kahjusta üksnes harilikke maksumaksjaid, riigi rahandust ja sotsiaalseid kulutusi, vaid ohustab ka head valitsemistava, makromajanduslikku stabiilsust, sotsiaalset siduvust ja üldsuse usaldust institutsioonide vastu;

W.  arvestades, et käibemaks on liikmesriikide üks peamisi tuluallikaid ning kättesaadavate andmete kohaselt on arvestusliku käibemaksutulu ja tegelikult kogutud summade üldine vahe (nn käibemaksulõhe) 159,5 miljardit eurot;

X.  arvestades, et Panama dokumentidega seotud maksukahjumi tõttu riigi ametiasutuste jaoks kaduma läinud rahaga oleks võinud toetada 1,5 miljonit töökohta kogu Euroopas(26);

Y.  arvestades, et regulatiivse ja järelevalveraamistiku ning maksustamise eest vastutavad riigiasutused; arvestades, et neil on reguleerimise, äriregistrite, maksuõiguse ja järelevalve kaudu oluline osa maksuparadiiside ja offshore finantskeskuste olemasolus; arvestades, et tegelikult saavad sellised keskused tegutseda üksnes siis, kui valitsused loovad vajalikud tingimused;

Z.  arvestades, et sooduskorda pakkuvaid offshore struktuure ei saaks olemas olla ilma kaasaaitajate ja vahendajate, nagu pankade, raamatupidamisfirmade, maksunõustajate, fondijuhtide ja juristide sekkumiseta nii maksuparadiisides kui ka muudes jurisdiktsioonides;

AA.  arvestades, et teatavad valitsused ja jurisdiktsioonid (ka ELis) on spetsialiseerunud konkurentsi moonutavate soodsate maksusüsteemide loomisele või on need loonud ning sellest saavad kasu hargmaised ettevõtjad ja varakad üksikisikud, kellel ei ole nendes jurisdiktsioonides tegelikku majandustegevust, vaid on esindatud üksnes riiulifirmadega;

AB.  arvestades, et erinevalt Luxleaksist võib riikliku taustaga isikute väidetav osalemine Panama dokumentides paljastatud võimalikes ebaseaduslikes tegevustes kaasa tuua olukorra, kus mõned valitsused ei soovi neid juhtumeid nõuetekohaselt uurida; arvestades, et mõnel ELi-välisel riigil, kus talutakse väikest läbipaistvuse määra ja mille valitsuseametnikke kahtlustatakse korruptsioonis, ei ole mingit soovi võtta meetmeid Panama dokumentides ilmnenud teabele reageerimiseks;

AC.  arvestades, et komisjon on viidanud hinnangutele, mille kohaselt jääb maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõttu igal aastal üksnes ELis saamata vähemalt 1 triljon eurot tulu(27); arvestades, et see mõjutab otseselt riikide ja ELi eelarvet;

AD.  arvestades, et arenguriikide arengurahastuse kogukahjum (st saamata jäänud maksutulud ja reinvesteeritud tulu, millest on tuluna ilma jäädud) on umbes 250 miljardit eurot aastas;

AE.  arvestades, et 2014. aasta seisuga puudus teave maailma kogu rahalisest eravarast (mis on 95,5 triljonit USA dollarit) vähemalt 7,6 triljoni USA dollari kohta; arvestades, et 8 % kogu maailma rahalisest eravarast asub offshore riikides, mistõttu jääb maailmas igal aastal saamata maksutulu 190 miljardit USA dollarit; arvestades, et hinnanguliselt 2,6 triljonit Euroopa rahalisest eravarast asub offshore riikides, mistõttu jääb saamata maksutulu 78 miljardit USA dollarit aastas(28);

AF.  arvestades, et 2011. aasta andmetel jääb kogu maailmas igal aastal suurte hargmaiste ettevõtjate maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise tõttu saamata umbes 3,1 triljonit USA dollarit(29);

AG.  arvestades, et Venemaa advokaat Sergei Magnitski tõi avalikkuse ette Panama dokumentidega seotud kõrgetasemelise rahvusvahelise rahapesu juhtumi, mida on uuritud rahapesu käsitlevates uurimistes EL liikmesriikides ja kogu maailmas;

AH.  arvestades, et Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee nõudis, et parandataks rahvusvahelist koostööd seoses Sergei Magnitski poolt päevavalgele toodud petturlikest maksutagastustest saadud kuritegeliku tulu uurimisega; arvestades, et nii Sergei Magnitski vastu toimepandud kuriteo kui ka tema poolt paljastatud kuriteo toimepanijaid ja neist kuritegudest kasu saanuid ei ole kohtu ette toodud;

AI.  arvestades, et rahvusvahelise rahapesu maht on hinnanguliselt 2–5 % maailma SKPst; arvestades, et Eurojusti statistika kohaselt suureneb rahapesu juhtumite arv(30) ning selliste riikideüleste süütegude vastu võitlemiseks tuleb reageerida koordineeritult mitmes jurisdiktsioonis;

AJ.  arvestades, et mitu ELi liikmesriiki ja ülemeremaad ja -territooriumi on 100 kõige salatsevama riigi hulgas(31); arvestades, et Luksemburg ja Saksamaa on selles loendis vastavalt 6. ja 8. kohal;

AK.  arvestades, et Panama dokumentides toodi esile ja tehti avalikuks selliste ebaseaduslike tavade süstemaatiline kasutamine nagu dokumentide tagasiulatuvalt allkirjastamine ja paljastati põhiliste nõuetekohaste hoolsuskohustuste jämedat eiramist asjaomaste juristide, varahaldajate ja muude vahendajate poolt, sh allhangete puhul, mida kinnitavad näiteks andmed ärisuhete säilitamise kohta äriühingutega, kelle ametisse nimetatud direktorid esindavad kuni 1000 riiulifirmat või on juba aastaid surnud;

AL.  arvestades, et Panama dokumendid paljastavad ka rahapesuvastaste ja maksukontrolli õigusaktide vastuvõtmise ja jõustamise ilmselget eiramist parlamentide ja valitsuste ning riikide ja Euroopa ametiasutuste poolt, soodustades sellega finantskuritegevust;

AM.  arvestades, et liikmesriigid on ühtekokku algatanud vähemalt 300 järelepärimist, auditit ja uurimist seoses Panama dokumentide paljastamisega; arvestades, et liikmesriikides on kindlaks tehtud üle 3000 ELis asuva maksumaksja ja äriühingu, kes on seotud Panama dokumentidega; arvestades, et selle tulemusena on viimase 12 kuu jooksul riikide ametiasutused saanud eelnevalt deklareerimata rahaliste vahendite eest maksudena tagasi juba kümneid miljoneid dollareid või eurosid(32);

AN.  arvestades, et uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium (ICIJ) lisas oma aruandes Panama dokumentide kohta viite esitajaaktsiatele, kirjeldades neid kui ühte viisi, kuidas kaitsta äriühingute omanike anonüümsust, mis raskendab nende tegeliku omandilise kuuluvuse kindlakstegemist; arvestades, et tegelikku ja lõplikku omandilist kuuluvust võib ühelt lepinguosaliselt teisele üle kanda täiesti anonüümselt, ilma et sellest jääks mingeid jälgi ja täiendavat dokumentatsiooni; arvestades, et esitajaaktsiate kaudu saab üksikisik või majandusüksus kontrollida äriühingut, tehes samal ajal tehinguid avaliku sektori rahaga;

AO.  arvestades, et EL on maailmas juhtival positsioonil rahapesu, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses; arvestades, et ta peab selle positsiooni säilitama, minnes nendes valdkondades kaugemale rahvusvahelistest normidest ja soovitustest eesmärgiga tugevdada võitlust kogu maailmas;

1. Maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine

1.1. Offshore struktuurid

1.  märgib, et on erinevaid määratlusi selle kohta, mida kujutavad endast offshore finantskeskus, maksuparadiisid, koostööd mittetegev maksujurisdiktsioon või suure riskiga riik rahapesu mõttes; märgib, et ühiste määratluste puudumine on üks peamisi tegureid, mis takistab asjakohaste ja tõhusate õigusaktide vastuvõtmist, et võidelda selliste nähtuste vastu nagu maksustamise vältimine, maksudest kõrvalehoidumine ja rahapesu;

2.  tuletab meelde, et sõltuvalt valitud offshore finantskeskuse määratlusest varieerub nende arv ja offshore rahaliste vahendite maht 1 ja 21 triljoni dollari vahel(33);

3.  märgib, et offshore finantskeskustel on üldiselt järgmised tunnused: 1) ettevõtlus on peamiselt suunatud mitteresidentidele; 2) vähene või mõõdukas järelevalve ja finantsnõuded ja/või minimaalne teabe avalikustamine; 3) madala (täpsustamata) maksustamise või nullmaksustuskavade olemasolu(34); 4) finantssüsteemid väliste varade ja kohustustega, mis on ebaproportsionaalsed riigisisese finantsvahendusega; 5) väga spetsiifiliste ja piiratud maksusoodustuste või maksuplaneerijatele valikulisi eeliseid tagavate teatud haldustavade olemasolu;

4.  märgib, et vabasadamad on samuti offshore ladustamisrajatised, võimaldades rahapesu ja maksustamata kauplemist väärisesemetega; rõhutab, et OECD suhtub kriitiliselt vabasadamatesse, sest seda liiki ladustamisrajatisi saab kasutada rahapesuks, kuna need hoiavad kõrvale rahvusvaheliste läbipaistvuse eeskirjade täitmisest;

5.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et komisjonis ja käitumisjuhendi töörühmas on koostamisel ELi ühine koostööst hoiduvate maksujurisdiktsioonide loetelu;

6.   peab tervitatavaks, et komisjon on koostanud ja korrapäraselt ajakohastanud ELi loetelu suure riskiga kolmandate riikide kohta, kellel on strateegilised puudused rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses, mis ohustab liidu finantssüsteemi;

7.  tõdeb, et need kaks eespool nimetatud loetelu võivad kattuda mõne neis esineva riigi osas, kuigi nimekirjadel on eri eesmärgid, eri kriteeriumid, eri koostamisprotsess ja eri tagajärjed; on sellele vaatamata veendunud, et need kaks loetelu peaksid teineteist täiendama ja tagama üheskoos liikmesriikide maksubaaside, ELi finantssüsteemide terviklikkuse ja ühtse turu nõuetekohase toimimise kõrgetasemelise kaitse;

8.  märgib, et Mossack Fonseca osales Euroopa Investeerimispanga hallatavates projektid ja komisjon blokeeris 2016. aastal 18 projekti, hoides ära ühe miljardi euro jõudmise maksuparadiisidesse;

9.  märgib murega, et on olemas suur korrelatsioon varifirmade arvu ja maksuotsuste ning teatavate maksujurisdiktsioonide ja ELi liikmesriikide vahel;

1.2. ELi ühine koostööst hoiduvate maksujurisdiktsioonide loetelu

10.  tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu on seadnud eesmärgi koostada 2017. aasta lõpuks ELi ühise koostööst hoiduvate maksujurisdiktsioonide loetelu, et tegelda selliste välisriskidega liikmesriikide maksubaasidele, mida kujutavad endast kolmandad riigid ja ELi-lähedased jurisdiktsioonid, kes keelduvad järgimast rahvusvahelisi hea maksuhaldustava standardeid; märgib siiski, et (äriühingute maksustamise) käitumisjuhendi töörühma kolmandaid riike käsitleva alarühma korraldatud ja juhendatud sõelumisprotsess ei ole olnud täiesti läbipaistev ja ei võimalda Euroopa Parlamendil kasutada oma kontrollivolitusi; rõhutab, et selleks et eespool mainitud loetelu oleks usaldusväärne ja taastaks usalduse ELi maksuparadiisivastaste meetmete vastu, peaks see olema realistlik ja objektiivne;

11.  märgib, et kõnealuse loetelu(35) eesmärk on pakkuda ühist ELi metoodikat kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide hindamiseks, seireks ja loetellu kandmiseks, võimaldades liikmesriikidel selgitada välja jurisdiktsioonid, millel on osa maksudest kõrvalehoidumises ja maksustamise vältimises(36); märgib, et (äriühingute maksustamise) käitumisjuhendi töörühm on loobunud selgesti sõnastatud äriühingu nullmääraga või nullmäära lähedasest maksustamisest kui kriteeriumist, mille alusel määratleda maksuparadiisi ja see loetellu kanda;

12.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu kiitis 2016. aasta mais heaks kavandatud loetelu koostamise protsessi ja nõudis, et ELi loetelu saaks valmis 2017. aasta lõpuks; peab kahetsusväärseks, et (äriühingute maksustamise) käitumisjuhendi töörühma tegevus selles protsessis ei ole olnud läbipaistev;

1.3. Teabevahetus

13.  tuletab meelde, et OECD ühise aruandlusstandardi kohaselt on jurisdiktsioonid kohustatud oma finantsasutustelt teavet nõutama ja seda teavet igal aastal automaatselt teiste jurisdiktsioonidega vahetama; väljendab kahetsust selle üle, et USA ei ole kohustunud seda uut rahvusvahelist standardit täitma; juhib tähelepanu ka ühise aruandlusstandardi puudustele ja väljendab rahulolu, et OECD tegeleb standardi viimistlemisega, et muuta see paremini toimivaks; peab kahetsusväärseks, et ühist aruandlusstandardit on 2017. aastal rakendanud vaid vähem kui pooled selleks kohustunud jurisdiktsioonidest;

14.  tuletab meelde, et 15. veebruaril 2011. aastal võttis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) vastu nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (DAC 1); tuletab meelde, et selle direktiiviga muudetakse riikide maksuhaldurite jaoks kohustuslikuks teabe edastamine maksumaksja kohta teise liikmesriigi taotluse alusel, isegi juhul, kui see teave on ainult panga või muu finantsasutuse valduses; märgib, et 1. jaanuaril 2013 jõustusid liikmesriikide seadused, määrused ja haldusnormid, millega seda direktiivi rakendatakse, välja arvatud sätted, mis on seotud automaatse teabevahetusega teatavate kategooriate puhul(37); need sätted jõustusid 1. jaanuaril 2015;

15.  tuletab meelde, et direktiivi DAC 1 on mitme uuestisõnastamisega edukalt laiendatud, et hõlmata maksu-, maksuotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete alase teabe automaatset vahetamist, kohustuslikku riikide kaupa maksualase teabe vahetamist ja rahapesuvastase teabe vahetamist, kusjuures riikide maksuhalduritel on juurdepääs tegelike tulusaajate keskregistritele, mida peavad rahapesu andmebürood;

16.  tunnustab komisjoni 21. juunil 2017 esitatud ettepanekut, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas avalikustatavate piiriüleste skeemide puhul (DAC 6);

1.4. Järeldused

17.  märgib, et offshore-üksusi luuakse sageli varifirmana(38), ilma majandusliku põhjendatuseta või sisuta asutamisriigis;

18.  rõhutab, et offshore-üksuste loomise motiivide hulgas täheldatakse kõige sagedamini raha ja varade päritolu ning lõplike tulusaajate identiteedi varjamist(39), pärandi- või tulu- või kapitalikasumi maksu vältimist riikides, kus lõplikud tulusaajad on residendid(40), varade kaitsmist võlausaldajate või pärijate eest, sanktsioonide vältimist, kuritegevuse maskeerimist ja rahapesu või varade ülekandmist üksikisikult või äriühingult uuele äriühingule ilma eelmise kohustusi täitmata, ning usaldusfondi ülekantud vara maksustamata jätmist; märgib, et paljud Panama dokumendid tõendavad, et vahendajad ja ka Mossack Fonseca olid neist motiividest teadlikud;

19.  lisab, et hargmaiste ettevõtete puhul kasutatakse vari- ja riiulifirmasid ka agressiivse maksuplaneerimise osana, et soodustada siirdehindade mehhanisme; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et agressiivne maksuplaneerimine ei ole kooskõlas ettevõtjate sotsiaalse vastutuse põhimõttega(41);

20.  märgib, et ELi liikmesriikidest oli kõige suurem hulk Panama dokumentides avaldatud offshore-üksusi Ühendkuningriigis (17 973 üksust), talle järgnesid Luksemburg (10 877 üksust) ja Küpros (6374 üksust) ning Läti, Iirimaa, Hispaania, Eesti ja Malta(42); juhib tähelepanu näiteks sellele, et mingil ajal lõi Mossack Fonseca kõigest nädalaga Luksemburgis 115 äriühingut(43); rõhutab, et nende 21 maa hulgas, mida Mossack Fonseca kõige enam kasutas varifirmade või muude keerulise ülesehitusega struktuuride loomiseks, on lisaks Ühendkuningriigile veel 12 Ühendkuningriigi meretaguste alade, Briti kroonile alluvate alade või Rahvaste Ühenduse liikmesriikide hulka kuuluvat maad; 

21.  märgib murega, et „jalgpallilekete“ avalikustamine ja mitmed hiljuti avastatud konkreetsed maksudest kõrvalehoidumise juhtumid jalgpallimaailmas on näidanud, kui palju on riikide õigusaktides veel lünki ja ebakõlasid seoses pildiõigustest ja jalgpallurite rahvusvahelistest üleminekutehingutest saadavate tulude maksustamisega; 

22.  toonitab tõsiasja, et füüsiliste isikutena tuvastatud aktsionäre arvesse võttes on ELi kodanike omanduses ligikaudu 9 % Mossack Fonseca poolt inkorporeeritud offshore-üksustest(44);

23.  rõhutab, et ajal, kui andmed lekitati, oli 55 728 üksust veel tegevad ja neist ligikaudu 90 % asus Briti Neitsisaartel, Panamas ja Seišellidel;

24.  märgib, et offshore-jurisdiktsioonides ning mõnes ELi liikmesriigis ei nõua või ei jaga äriregistrid ja ametiasutused sageli teavet, mis on vajalik tegelike tulusaajate, kvalifitseeritud aktsionäride, nõukogu ja juhatuse liikmete ning juhatajate väljaselgitamiseks, ega teavet bilansi kohta ning kasumi- ja kahjumiaruandeid; märgib, et lõplike tulusaajate väljaselgitamine tugineb mõnes riigis ainult tegeliku tulusaaja enda koostatud deklaratsioonil põhinevale teabele ilma mis tahes täiendava kontrollita(45);

25.  märgib, et enamikus offshore-sihtkohtades ei ole maksu- ja aruandluskohustusi olemas(46); peab murettekitavaks, et mitmed neist jurisdiktsioonidest lisavad oma riiklikesse õigusaktidesse või haldustavadesse takistusi, mis pärsivad välismaiste pädevate asutusega teabe vahetamist;

26.  märgib, et OECD maksuküsimuste komisjon ei ole praegu ühtegi eespool nimetatud kolmest jurisdiktsioonist – Briti Neitsisaared, Panama ja Seišellid – arvanud „koostööd mittetegevate maksuparadiiside“ nimekirja; tuletab meelde, et Briti Neitsisaared, Seišellid ja Panama võeti sellest nimekirjast välja 2000. ja 2002. aasta vahel pärast seda, kui nad olid ametlikult kohustunud rakendama OECD üleilmseid läbipaistvuse ja teabevahetuse standardeid, kuigi ei täheldatud, et nad oleksid neid standardeid ka tõeliselt rakendanud, ja kuigi nad jätkavad maksuparadiisidena toimimist; peab kahetsusväärseks, et alates juulist 2017 sisaldab OECD maksuparadiiside nimekiri ainult ühte riiki;

27.  toonitab, et mõni jurisdiktsioon pakub võimalust olla mitme jurisdiktsiooni residendiks, kasutades topeltpasse või investoriviisa programme, mis võimaldavad saada elamisloa, kui nendesse jurisdiktsioonidesse investeerida(47); juhib tähelepanu näidetele ja konkreetsetele juhtumitele, kus selliseid viisaprogramme on rahapesu eesmärgil väärkasutatud(48);

28.  rõhutab, et iga offshore-jurisdiktsioon pakub üksikisikutele ja äriühingutele teenuseid, mida on kohandatud vastavalt nende ettevõtlusmudelile; toonitab, et offshore-teenusepakkujad kasutavad ära maksusoodustusi ja erikordi, mida mõned jurisdiktsioonid pakuvad, et luua tegeliku tulusaaja identiteeti varjavaid struktuure, ning võivad need struktuurid mõne minutiga teise jurisdiktsiooni üle viia, kui see on vajalik (näiteks kui maksuhaldurid alustavad varasemas jurisdiktsioonis juurdlust);

29.  märgib, et enamik Panama dokumentides paljastatud offshore-struktuuridest loodi Ühendkuningriigist, Luksemburgist ja Küproselt lähtudes ning et need riigid oleksid pidanud kahtlustama, et selle tagajärjel kahaneb teiste liikmesriikide (kus lõplikud tulusaajad olid residendiks) maksubaas; märgib, et Luksemburgis näiteks loodi palju offshore-äriühinguid puhtalt selleks, et hoiduda kinnipeetava maksu ehk allikamaksu (withholding tax) maksmisest(49) (seda maksu kohaldatakse vaid füüsilistele isikutele, mitte offshore-äriühingutele), ning mõni neist äriühingutest tegutses veel pärast direktiivi DAC 1 jõustumist; märgib, et lõplike tulusaajate identiteedi läbipaistvuse suurendamine avalikele registrite loomise kaudu toimiks heidutusvahendina, mis aitaks rikkumistest hoiduda;

30.  märgib, et Ühendkuningriigis osalesid rohkem kui 75 %-s kinnisvaraga seotud korruptsioonijuhtumites, mida ametivõimud uurisid, pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonides registreeritud anonüümsed äriühingud; lisab, et 78 % neisse juhtumitesse segatud äriühingutest oli registreeritud kas Ühendkuningriigi meretagustel aladel või Briti kroonile alluvatel aladel; märgib, et Ühendkuningriigi valitsusel on õigus kasutada erivolitusi, millega sundida Ühendkuningriigi meretaguseid alasid ja Briti kroonile alluvaid alasid looma äriühinguomanike avalikud keskregistrid ja kaotama maksusaladuse;

31.  tuletab meelde, et Euroopa Liidus kuritarvitavad suurettevõtjad ja jõukad üksikisikud selliseid erimajandustsoone, nagu Madeira, et oma kasumeid ilma makse maksmata „kõrvale panna“; peab seetõttu vajalikuks, et komisjon vaataks läbi selliste skeemide staatuse, kui esialgseid eesmärke ei ole täidetud, ning vaataks rangemaid maksutingimusi aluseks võttes läbi ka ELi regionaalabi suunised;

32.  juhib tähelepanu sellele, et ei ole vajalikku suutlikkust ja muu hulgas napib kvalifitseeritud töötajaid ning tehnoloogilisi ja rahalisi vahendeid, mida ELi liikmesriikide reguleerijad, järelevalvajad ja kohaldatava maksuõiguse täitmise eest vastutavad ametiasutused kasutada saaksid; märgib näiteks, et vaid Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) eraldab vahendeid, et tagada kassahalduse, varade ja kohustuste haldamise kooskõlastatus teiste ELi finantsasutustega, kuid EBAs tegeleb sellega vaid üks töötaja 0,8 ametikoha ulatuses; peab kahetsusväärseks, et puuduvad ühtsed Euroopa määratlused maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta, mis lihtsustaksid liikmesriikide koostööd; märgib, et kahe või enama liikmesriigi vahelist maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuste ja rahapesu vastast halduskoostööd ja õigusabi kriminaalasjades takistavad sobimatud siseriiklikud õigusaktid; väljendab kahetsust selle üle, et mõnes liikmesriikides, näiteks Luksemburgis, ei peeta tavalist maksudest kõrvalehoidumist tõsiseks kuriteoks ning see takistab piiriülest halduskoostööd ja õigusabi kriminaalasjades; väljendab kahetsust selle üle, et mõnes liikmesriigis, sealhulgas jällegi Luksemburgis, peetakse kuriteo toimepanemise aega endiselt aegumistähtaega arvutamise alguspunktiks, mis potentsiaalselt takistab piiriülest halduskoostööd ja õigusabi kriminaalasjades; väljendab rahulolu selle üle, et mõned liikmesriigid, näiteks Luksemburg, on juba muutnud (või kavatsevad muuta) siseriiklikku õigust selleks, et kõrvaldada takistused piiriüleselt halduskoostöölt ja õigusabilt kriminaalasjades;

33.  märgib, et komisjon on algatanud 18 rikkumismenetlust liikmesriikide vastu seoses DAC 1 ülevõtmisega(50), 13 menetlust seoses DAC 2(51) ja 8 menetlust seoses DAC 3 rakendamisega; tuletab meelde, et neljanda halduskoostöö direktiivi maksuhaldurite riigipõhise aruandluse kohta oleksid liikmesriigid pidanud siseriiklikus õiguses rakendama 4. juuniks 2017; märgib, et 11 liikmesriigil (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Küpros, Horvaatia, Eesti, Kreeka, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Tšehhi Vabariik, Slovakkia) on sellekohased meetmed siiani lõpule viimata(52);

34.  rõhutab, et maksuhaldurite selline ressursside nappus takistab nende suutlikkust järgida DACis ette nähtud omaalgatuslikku teabevahetust ning et see on ELis süsteemne probleem;

35.  teeb järelduse, et DACi sätteid, eriti artikleid 1 ja 2 ning artikli 8 lõiget 1 – omaalgatusliku teabevahetuse kohta – ei ole rakendatud, mis viib haldusliku omavoli juhtumiteni hooletuse või tegevusetuse tõttu; rõhutab, et teatavatel liikmesriikidel oli alust eeldada, et teised liikmesriigid kaotasid offshore-konstruktsioonide tõttu maksutulu, kuid nad ei andnud sellest maksuteabest neile teistele liikmesriikidele teada; tuletab meelde, et nõukogu äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm tunnistas juba 2012. aastal, et teabevahetus omaalgatuslike otsuste kohta on puudulik(53); järeldab, et komisjonil ei õnnestunud tulemuslikult tagada DACi sätete kehtivust;

2. Rahapesu

Rahapesu vastased õigusaktid  

36.  tuletab meelde, et rahapesuvastane töökond töötas välja rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise vastase tegevuse üleilmsed standardid ja et kõik selle liikmed, sealhulgas peamised Panama dokumentides viidatud offshore-finantskeskused (Briti Neitsisaared, Panama ja Seišellid), kohustusid neid standardeid rakendama;

37.  märgib, et Euroopa Nõukogu Varssavi konventsioon on kõige ulatuslikum rahapesu vastane rahvusvaheline konventsioon, milles kutsutakse osalisi üles võtma seadusandlikke meetmeid, mis hõlbustaksid rahapesu tõkestamist, uurimist ja rahapesu eest vastutusele võtmist, samuti kuritegeliku tulu ja kuritegelike vahendite tõhusat külmutamist ja konfiskeerimist; avaldab kahetsust, et Varssavi konventsiooni on siiani ratifitseerinud ainult 18 liikmesriiki(54);

38.  tunnistab, et ELi rahapesuvastase tegevuse praeguse raamistiku moodustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (AMLD IV)), milles määratletakse rahapesu riskid kolmel tasandil, nimelt riigiülene tasand, liikmesriigi tasand ja aruandekohustuslike üksuste tasand nende kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete (CDD) osana; peab aga kahetsusväärseks, et liikmesriikide finantskuritegude vastase võitluse lähtekohad on suures osas ühtlustamata(55);

39.  rõhutab, et AMLD III hõlmab nelja eriti olulist sätet, nimelt kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed, teatamiskohustus, andmete säilitamise kohustus ja jõustamine; tuletab meelde, et AMLD III rakendamistähtaeg oli 15. detsember 2007;

40.  märgib, et AMLD IV-ga parandatakse kliendi suhtes rakendatavate tõhustatud hoolsusmeetmete kohaldamisala suure riskiga riikidega toimuva äritegevuse puhul ning määratlusi ja kohustusi seoses poliitilise mõjuga isikute (politically exposed persons) ning lõplike tulusaajatega, alandatakse sularahamaksete künnist 15 000 eurolt 10 000 eurole ning laiendatakse kohustatud üksuste kohaldamisala, nii et see hõlmaks tervet hasartmängusektorit, mitte ainult kasiinosid; tuletab meelde, et äriühingu tegelike tulusaajate kindlakstegemise üks kriteeriume on 25 % osalus pluss üks aktsia või rohkem üle 25 % osaluse; tuletab meelde, et AMLD IV jõustus 26 juunil 2017, kuid vaid kuus liikmesriiki on Euroopa Komisjonile õigeaegselt teatanud, et seda siseriiklikes õigusaktides täielikult rakendatakse(56); kutsub ülejäänud liikmesriike üles AMLD IV viivitamata rakendama;

ELi rahapesuvastane nimekiri suure riskiga kolmandate riikide kohta

41.  tuletab meelde, et komisjon võttis 14. juulil 2016. aastal delegeeritud määrusega 2016/1675 (millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849) vastu nimekirja, millesse on kantud üksteist suure riskiga kolmandat riiki, kellel on strateegilisi puudujääke rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise vastaste tegevuse korras, nimelt Afganistan, Bosnia ja Hertsegoviina, Guyana, Iraak, Laose Demokraatlik Rahvavabariik, Süüria, Uganda, Vanuatu, Jeemen, Iraan ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

42.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et see kattub rahapesuvastase töökonna koostatud nimekirjaga ja selles ei ole ühtegi Panama dokumentides nimetatud riiki;

43.  tuletab meelde, et komisjon on teinud ettepaneku nimekirja muuta, eemaldades sellest Guyana ja lisades sinna Etioopia; kordab taas Euroopa Parlamendi vastuväiteid sellekohastele delegeeritud õigusaktidele, mis kannavad 19. jaanuari 2017. aasta ja 17. mai 2017. aasta kuupäeva;

44.  märgib, et rahapesuvastane töökond on alates 2007. aastast kontrollinud nõuete järgimist ja puuduste esinemist rohkem kui 80 riigis ning 61 riiki on kantud avalikku nimekirja riikidena, kus on tuvastatud strateegilisi puudusi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastases tegevuses; juhib tähelepanu rahapesuvastase töökonna väidetele, et sellest ajast peale on 51 riiki teinud vajalikke reforme nende puuduste kõrvaldamiseks õigusraamistike kehtestamine ja reformimise näol, kohustudes järgima rahvusvahelisi maksustandardeid, nagu OECD ühised aruandlusstandardid, et nad nimekirjast eemaldataks; rõhutab, et riike ei tohiks avalikust nimekirjast välja arvata pelgalt pärast seda, kui nad on kohustunud reforme läbi viima, vaid pärast rahapesuvastase töökonna põhjalikku hindamist, mis kinnitab tegelikke muutusi;

45.  avaldab kahetsust, et rahapesuvastase töökonna hindamisprotsessi tulemuseks on nimekiri, millest ei ole rahapesu vastases võitluses kasu;

Rahapesu andmebürood

46.  tuletab meelde, et AMLD III kohaselt on iga liikmesriik kohustatud looma rahapesu andmebüroo, et jagada teavet liikmesriikide eri luureteenistuste vahel, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega, et igale riiklikule rahapesu andmebüroole tuleb anda piisavalt vahendeid selle ülesannete täitmiseks ning et rahapesu andmebürood peavad olema varustatud nii, et oleks tagatud õigeaegne juurdepääs rahanduslikule, haldusalasele ja õiguskaitsealasele teabele, mida nad vajavad oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas asjaomaste ametiasutuste andmebaaside koostalitlusvõime;

47.  tuletab meelde, et institutsioonid ning füüsilised ja juriidilised isikud, keda direktiiv(57) hõlmab, peavad teavitama rahapesu andmebüroosid, kui nad kahtlustavad, et sooritatakse või on sooritatud rahapesu või terrorismi rahastamise kuritegu või seda on üritatud, ja täitma kahtlaste tehingute aruande ning et nad on ka kohustatud taotluse korral esitama kogu asjaomase teabe;

48.  märgib, et kahtlaste tehingute ühtne määratlus puudub ning olemasolevat määratlust peetakse mõnel juhul ebapiisavaks;

49.  rõhutab, et liikmesriigid peavad nõudma, et nende krediidi- ja finantsasutustel oleksid kasutusele võetud süsteemid, mis võimaldavad neil siseriiklikke õigusnorme järgides täies ulatuses ja kiiresti vastata rahapesu andmebüroo järelepärimistele;

50.  märgib, et Europoli raames on alustatud rahapesu andmebüroode sidevõrgu (FIU-net) koostööd, ja hindab seda positiivselt; tuletab meelde, et Egmonti rühma, rahapesu andmebüroode rahvusvahelisse koostööorganisse kuulub 154 rahapesu andmebürood kogu maailmast; peab kahesusväärseks, et mitmed rahapesu andmebürood Euroopas ei tohi oma riigi õigusraamistikust tulenevalt vahetada otse andmeid välisriikide õiguskaitseasutustega; peab kahetsusväärseks, et Europolil puuduvad uurimisvolitused maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu uurimiseks;

2.4. Järeldused

51.  märgib, et mitu vahendajat, nagu Berenbergi pank Saksamaal või Pilatuse pank Maltal, ei täitnud nõuetekohaselt kohustuslikke kliendi suhtes rakendatavaid tõhustatud hoolsusmeetmeid oma klientidega ärisuhte loomisel või ärisuhte ajal, isegi juhul, kui kahtlustati rahapesu; toonitab sellega seoses, et kohustatud üksused ei teatanud pädevatele rahapesu andmebüroodele rahapesu kahtlustest või tegid seda ebaühtlaselt(58);

52.  leiab, et mitmel juhul ei tehtud uuringuid offshore-üksuste lõplike tulusaajate kindlakstegemiseks või olid need uuringud ebapiisavad; rõhutab, et sellest tulenevalt ei olnud võimalik kindlaks teha üksuse omanikku ja kontrollistruktuuri ega saada teavet ärisuhte eesmärgi ning kavandatud laadi kohta; rõhutab, et Panama dokumentide hulgast pärinevad avalikud dokumendid näitavad, et Mossack Fonseca oli teadlik, et mõned tema kliendid või tütarettevõtjad ei olnud alati kliendi suhtes hoolsusmeetmeid nõuetekohaselt rakendanud(59); toonitab, et Mossack Fonseca tunnistas, et mõnel juhul ta ei teadnud, kes oli registreeritud üksuste tegelikud tulusaajad(60);

53.  peab taunitavaks, et selleks, et tulla vastu oma klientide erikasutuse soovile, võttis Mossack Fonseca tasu kallimate teenuste eest ilma hoolsuskohustuse nõuetekohase kontrollita, olles täielikult teadlik, et need teenused toovad kaasa suurema rahapesu riski(61);

54.  rõhutab, et selle tulemusena on riiklikele rahapesu andmebüroodele või teistele pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt asjakohaste uurimiste ja analüüside tegemiseks kättesaadav dokumentatsioon ebapiisav;

55.  märgib, et mitmed riigid, sealhulgas mõni ELi liikmesriik, on viimasel ajal välja töötanud kodakondsusprogrammid kolmandate riikide elanike jaoks, nn kuldviisade ja investorite programmid, millega pakutakse kodakondsust vastutasuks finantsinvesteeringute eest riigis, ilma et korralikult kontrollitaks vahendite päritolu ja rakendataks asjakohaseid hoolsusmeetmeid, nõrgendades sellega rahapesuvastaseid kontrolle; rõhutab, et nendest programmide tulemusena antav kahekordne kodakondsus võib ohustada ka maksuteabe automaatse vahetamise eesmärke;

56.  märgib, et dokumentatsiooni ja uurimise puudumine puudutab ka kindlustusandjate väljastatud ja kindlustusvahendajate või muude kolmanda rahapesuvastase määruse alusel finantseerimisasutustena määratletud üksuse kaudu klientidele pakutavaid teatavaid elukindlustuspoliise;

57.  tuletab meelde mõne rahapesu andmebüroo väljendatud soovi: saada parem juurdepääs teabele, tihendades koostööd kolleegidega, ja juurdepääs rohkematele teabeallikatele, nagu kinnisvara või elukindlustustoodete tsentraliseeritud pangakontode andmed või registrid(62);

58.  märgib, et mõnel juhul tuvastasid maksuhaldurid või muud haldus- või järelevalveasutused offshore-struktuuride olemasolu, kuid ei teatanud nendest rahapesu andmebüroole(63);

59.  märgib, et suur probleem ELis toimuvate rahapesuvastaste uurimiste puhul on pikaldane ja ebatõhus mehhanism ning õiguslikud ja tehnilised tõkked, mis takistavad ja/või aeglustavad tuntavalt ELi rahapesu andmebüroode omavahelist koostööd; märgib, et ELi liikmesriikide rahapesu andmebüroodel on riigiti erinevad struktuurid, suurus ja õigused ning eri liikmesriikide büroodel napib sageli vahendeid ja need erinevused mõjutavad viise, kuidas ELi rahapesu andmebürood koguvad, analüüsivad ja levitavad teavet, ning lõppkokkuvõttes ka nendevahelist teabevahetust; rõhutab, et selle tagajärjel on ELi liikmesriikide rahapesu andmebüroode vastused killustunud, asümmeetrilised ja võrreldamatud(64);

60.  tuletab meelde, kui tähtis on omada sõltumatuid ja iseseisvaid rahapesu andmebüroosid, kes saaksid otse ja eksklusiivselt teateid kahtlaste tehingute kohta, seda ei praktiseerita aga kõikides liikmesriikides;

61.  märgib kahetsustundega, et komisjon ei suuda ise teha suure rahapesu riskiga kolmandate riikide nõuetekohast hindamist, kuna komisjonil ei ole selle rahapesuvastasest direktiivist tuleneva kohustuse täitmiseks piisavalt kvalifitseeritud töötajaid;

62.  juhib eriti tähelepanu sellele, et uutest õigusnormidest tulenevalt suureneb kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete hulk, ja asjaolule, et vahendite nappus tähendab, et rahapesu andmebürood suudavad tegeleda vaid murdosaga nendest(65); märgib, et 67 % kõigist kahtlasi tehinguid käsitlevatest teadetest ELis on esitatud Ühendkuningriigis ja Madalmaades; märgib, et kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete hulk ei ole mõnes riigis ilmselt õiges vahekorras reguleeritud sektorite tegevusega(66); märgib, et künnisepõhised teated, mida mõned rahapesu andmebürood saavad, võivad parandada nende juurdepääsu teabele(67);

63.  avaldab tunnustust FIU-neti Europoli raames tehtud tööle, märgib aga kahetsusega, et FIU-neti praegune platvorm ei ole tõhus, sest liikmesriigid kasutavad seda erineval määral ning ELi tasandil napib ressursse ja pädevust;

64.  märgib, et Europoli andmetel kätkevad krüptovaluutad rahapesu ohtu ning seetõttu peaksid rahapesuvastased strateegiad olema suunatud ka uutele rahapesumoodustele(68);

65.  märgib, et Europol on võrrelnud oma andmebaasi üksikisikute ja äriühingute kohta, keda kahtlustatakse kuritegevuses osalemises, Panama dokumentidega ning on tuvastanud 3469 võimalikku kokkulangevust; arvestades, et 1722 neist kokkulangevustest on seotud rahapesu ja 116 terrorismiga; arvestades, et suurem osa juhtumitest on tuvastatud Ühendkuningriigis, tõenäoliselt selle riigi finantssektori suurusest tulenevalt; märgib, et nn Islamiriigi kontrollitavatel pankadel on juurdepääs standardiseeritud rahvusvaheline pankadevaheline infovahetusvõrgule (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication – SWIFT) ja seetõttu saavad nad saata raha ELi ja ELi kaudu; märgib, et pangad on kinnitanud, et uurimiskomisjoni liikmed on esitanud mitmeid teateid kahtlastest tehingust, mis on seotud terrorismi rahastamisega; märgib, et ei komisjon, nõukogu, pangad ega rahapesu andmebürood ei saa anda teavet selle kohta, kui palju pangakontosid ELi liikmesriikides on olnud külmutatud terrorismi rahastamise tõttu;

66.  märgib, et viivitused taotlustele vastamisel mõjutavad rahapesu andmebüroode koostööd ja vastused taotlustele on sageli halva kvaliteediga ega sisalda piisavalt üksikasju, kujutades seega rahapesu andmebüroode endi tekitatud takistust rahvusvahelisele koostööle; märgib kahetsustundega, et teatavad rahapesu andmebürood piiravad teabe edastamist, muu hulgas keelates teabe kasutamise kriminaalmenetluses ja maksualastes uurimistes; märgib, et mõned Euroopa rahapesu andmebürood on täheldanud, et nende taotlusi koostööks Euroopa-väliste partneritega on takistanud õiguslikud või administratiivsed tõkked kolmandate riikide jurisdiktsioonides;

67.  märgib kahetsusega, et mitte kõigil ELi rahapesu andmebüroodel ei ole õigust pöörduda teabetaotlustega kohustatud isikute poole ning paljudel juhtudel on nende taotluste eeltingimuseks eelnevalt teate saamine kahtlase tehingu kohta; märgib, et mõned rahapesu andmebürood ei saa seetõttu taotleda välisriigi rahapesu andmebüroode nimel teavet aruandekohustuslikelt üksustelt, kui nende andmebaasis ei ole registreeritud asjaga seotud kahtlasi tehinguid;

68.  märgib, et mõnes liikmesriigis puuduvad selged suunised riigi rahapesu andmebüroode ja maksuhaldurite vastastikuse koostöö kohta, mille eesmärk oleks tagada maksukuulekus;

69.  väljendab rahulolu selle üle, et maksukuritegusid on tunnistatud rahapesu eelkuriteona IV rahapesuvastase direktiivi kohaselt, mille ülevõtmise tähtaeg möödus 26. juunil 2017; juhib tähelepanu sellele, et direktiivis märgitakse selgesõnaliselt, et maksukuritegude määratluste erinevused liikmesriikide õiguses ei mõjuta rahapesu andmebüroode võimalust teavet vahetada; märgib kahetsustundega, et ELi ühise maksukuritegude määratluse puudumine(69) on siiani takistanud liidus maksukuritegudega seotud juhtumite uurimist ja nende eest vastutusele võtmist ning mitmed Euroopa riigid peavad ainult väga raskeid maksudega seotud õigusrikkumisi maksukuritegudeks; märgib, et rahapesu andmebüroode rahvusvahelisest koostööst võidakse siiski keelduda liikmesriikide vaheliste oluliste lahknevuste tõttu küsimuses, kuidas rahapesuga seotud eelkuriteod on määratletud ja kuidas neid kriminaliseeritakse; võtab teadmiseks käimasolevad läbirääkimised ettepaneku üle võtta vastu direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil, mille eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja sanktsioonide määratlemise kohta rahapesuga seonduvate õigusrikkumiste puhul;

70.  märgib, et IV rahapesuvastasesse direktiivi on lisatud kohustus luua tegelikult kasusaavate omanike keskregistrid; avaldab kahetsust, et seni ei ole kõik liikmesriigid seda kohustust täitnud ja kõigil rahapesu andmebüroodel ei ole tegelikult kasusaavaid omanikke käsitlevale teabele juurdepääsu; märgib, et nende keskregistrite avalikult kättesaadavaks muutmine hõlbustaks tegelikult kasusaavate omanike ja/või asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas pädevate asutuste, kohustatud üksuste ja kodanike kõrvalekallete ja arvatavate väärtegude kindlakstegemist ning suurendaks vastutust;

71.  rõhutab, et ELi rahapesu andmebüroode platvorm tuvastas oma rahapesu andmebüroosid käsitlevas kaardistamisuuringus ja puuduste analüüsis mitmeid vajakajäämisi; märgib, et selle põhjuseks on III rahapesuvastase direktiivi sätete, eelkõige pangakonto teabele juurdepääsu puudulik rakendamine või rakendamata jätmine ning riiklike käsitlusviiside märkimisväärsed erinevused;

72.   tunneb heameelt selle üle, et 2016. aasta maiks oli 16 liikmesriiki kasutusele võtnud automatiseeritud mehhanismid, mis võimaldavad panga- ja maksekontode omanikke tuvastada, või tegeles nende kasutuselevõtmisega(70); märgib samuti, et aruandes rõhutati rahapesu andmebüroode vähest suutlikkust kohustatud üksustelt teavet saada ja piiriüleseid juhtumeid ühiselt analüüsida, et teha kindlaks rahapesu ja terrorismi rahastamise ohud, riskid ja suundumused(71);

73.  rõhutab, et ELi rahapesu andmebüroode platvormi kaardistamisuuringus järeldatakse ühtlasi, et puuduvad piisavalt üksikasjalikud ja ühtlustatud Euroopa eeskirjad rahapesuvastase võitluse kohta;

74.  toonitab, et mõned liikmesriikide institutsioonid, kes vastutavad eeskirjade rakendamise ja täitmise tagamise eest seoses rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumisega, ei paista poliitilisest mõjust täiesti sõltumatud olevat; juhib tähelepanu asjaolule, et mõne liikmesriigi politsei kaalutlusõigus selle suhtes, kas uurida rahapesu andmebüroolt saadud ja selle kinnitatud teavet või mitte, võib tegevusetuse korral viidata haldusomavolile; märgib, et Malta rahapesu andmebüroo koostas aruande rahapesukahtlustuste kohta, millega on seotud Malta riikliku taustaga isikuid, see aga ei ole seni politseiuurimiseni viinud; väljendab muret seoses väidetega, et pädevad asutused võib-olla ei täida IV kapitalinõuete direktiivis sätestatud rahapesuvastaseid sätteid, eelkõige kvalifitseeruvatele aktsionäridele esitatavaid nõudeid ning juhtorganite sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid pangandusloa andmisel(72);

75.  märgib, et vähemalt ühe liikmesriigi, nimelt Malta valitsuses oli minister, kes kuulus Panama dokumentides nimetatud riikliku taustaga isikute hulka; märgib, et enamikus liikmesriikides, mida parlamendikomisjon teabekogumismissiooni(73) raames külastas, alustati Panama dokumentide paljastuste põhjal uurimisi; avaldab siiski kahetsust, et mõnes riigis, sealhulgas Maltal, ei ole politseiuurimist korraldatud, hoolimata rahapesu andmebüroo tõenditest tõsise rahapesuriski kohta; peab kahetsusväärseks, et kuna uurimist ei ole toimunud, ei ole Maltal saadud tuvastada ega vajaduse korral karistada finantsvahendajaid, kes ei pruugi olla täitnud oma kohustusi, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid; juhib tähelepanu internetihasartmängude sektorile ja selle litsentsimismenetlustele Maltal, mis ei pruugi olla seadusega kooskõlas, kuna internetihasartmängud on tehingute/finantsvoogude tohutu mahu ja otsekontaktide puudumise tõttu suure riskiga sektor, nagu parlamendikomisjoni korraldatud riigiüleste riskide hindamisel tõdeti(74); mõistab hukka asjaolu, et komisjon ei ole rahapesuvastase direktiivi võimalikku mittetäitmist Maltal lähemalt uurinud, kuigi komisjoni tähelepanu on sellele juhitud; 

76.  väljendab muret seoses sellega, et nagu nähtub rahapesuvastase töökonna või Moneyvali vastastikustest eksperdihinnangutest, ei täideta mõnes ELi liikmesriigis piisavalt rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid; toonitab, et 22 liikmesriigile saadeti III rahapesuvastase direktiivi rakendamata jätmise tõttu rikkumist käsitlevad kirjad ja kuut liikmesriiki (Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa, Poola ja Rootsi) puudutavad juhtumid suunati 2008. aasta oktoobris Euroopa Kohtusse; märgib, et Poola juhtum võeti tagasi, kuid ülejäänud viit liikmesriiki karistati direktiivi õigeaegselt rakendamata jätmise eest; rõhutab siiski, et see tekitab küsimusi, kas rikkumismenetlused on liikmesriikides rakendamise kvaliteedi kontrollimiseks piisavad;

77.  kinnitab, kooskõlas oma 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete kohta(75) (2015/2066 (INI)), toetust komisjoni kui pädeva konkurentsiasutuse võtmerollile käimasolevates riigiabi uurimistes, kus käsitletakse liikmesriikides rahvusvaheliste äriühingute kohta tehtud eelotsuseid, ja mõistab hukka Iiri valitsuse otsuse vaidlustada Euroopa Liidu Kohtus komisjoni otsus, millega Iirimaale antakse korraldus sisse nõuda 13 miljardi euro ulatuses makse, mida Apple Inc. ei ole maksnud;

78.  teeb järelduse, et kuna liikmesriigid on jätnud neile puudustele asjakohaselt reageerimata, ei ole nad tulemuslikult jõustanud III rahapesuvastast direktiivi; tunneb tõsist muret selle pärast, et kuna liikmesriigid ei ole andnud rahapesu andmebüroodele koostöövolitusi, nagu III rahapesuvastases direktiivis on ette nähtud, on nad rikkunud Euroopa Liidu lepingu artiklit 4 lojaalse koostöö kohta(76); osutab ka asjaolule, et võib-olla ei ole komisjon suutnud tagada nende sätete täitmist, jättes rikkumismenetlused algatamata;

79.  märgib, et mõned liikmesriigid on välismaal hoitavate deklareerimata varade seadustamiseks sageli kohaldanud maksuamnestiaid, mis on võimaldanud võimalikke ebaseaduslikult omandatud varasid varjata ja takistanud nõuetekohaseid rahapesu-uurimisi nende riikide jurisdiktsioonis;

80.  avaldab kahetsust, et töötajate vähesuse tõttu ei ole komisjon suutnud rahapesuvastase direktiivi rakendamist liikmesriikides nõuetekohaselt jälgida; märgib samuti, et komisjon ei ole suutnud korraldada ELi rahapesuvastasesse loetelusse kuuluvate suure riskiga kolmandate riikide sõltumatut hindamist;

81.  peab kahetsusväärseks, et aastatel 2011–2014 jätsid Euroopa ja riikide pangandusjärelevalveasutused ja riiklikud maksuhaldurid tähelepanuta suured kapitalisiirded Portugalist välismaale, nii et vähemalt 10 miljardit eurot toimetati täiesti ilma maksu- ja rahapesu tõkestamise kontrollita peamiselt Panamasse, kusjuures sellest 8 miljardi euro ülekandmise tellisid korporatiivse ettevõtjaga Group Espírito Santo seotud kontsernid enne Bank Espírito Santo kokkuvarisemist, kuid ajal, mil reguleerivad asutused juba selle panga ja kontserni tegevust uurisid; märgib, et riigiprokuröri poolt hiljuti kohtuasja algatamiseks esitatud süüdistuste kohaselt andis Group Espírito Santo endisele peaministrile José Sócratesele altkäemaksu;

3. Vahendajad(77)

3.1. Õigusraamistik

82.  tuletab meelde, et vastavalt IV rahapesuvastasele direktiivile hõlmab kohustatud isikute praegune määratlus finantseerimis- ja krediidiasutusi, audiitoreid, raamatupidajaid ja maksunõustajaid, notareid, usaldusfondi- ja äriühinguteenuste pakkujaid, kinnisvaraagente, hasartmänguteenuste pakkujaid ning teisi sõltumatuid õiguspraktikuid; tuletab meelde, et IV rahapesuvastase direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks sobivad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid (III rahapesuvastase direktiivi artikkel 37 ja IV rahapesuvastase direktiivi artikkel 48), ning märgib, et rahapesuvastase töökonna ja Moneyvali vastastikuse hindamise aruannetes on tuvastatud ressurssidega seotud puudujääke;

83.  tuletab meelde kohustatud isikute kohustust kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid võtta ja rahapesuvastase direktiivi kohaselt rahapesu kahtlustest teatada; märgib, et õiguspraktikute suhtes kehtib see üksnes siis, kui nad ei ole seotud ametisaladuse hoidmise kohustuse või privileegiga;

84.  tuletab meelde, et kliendi suhtes rakendatavad tugevdatud hoolsusmeetmed on eelkõige nõutavad klientide puhul, kes on riikliku taustaga isikud ja muud suure riskiga kliendid, et teha kindlaks jõukuse ja rahaliste vahendite allikad; tuletab meelde, et krediidi- ja finantseerimisasutustel peavad olema süsteemid, mis võimaldavad neil rahapesu andmebüroode päringutele riigi õiguse kohaselt täielikult ja kiiresti vastata;

85.  märgib, et liikmesriigid on loonud mitmesuguseid järelevalveasutusi, et eri liiki kohustatud aruandvaid isikuid rahapesuvastaste õigusaktide alusel kontrollida, ning et nõustajaid ja vahendajaid reguleerivad ja kontrollivad seetõttu nende valitsusorganid või isereguleerivad kutseühendused;

86.  tuletab meelde, et mõnel juhul võtsid isereguleerivad kutseorganisatsioonid finantsvahendajate kuritarvituste suhtes meetmeid alles pärast Panama dokumentide paljastusi, mis andis tunnistust puudulikest või kasututest reguleerimis- ja karistusmehhanismidest;

87.  rõhutab, et paljudes liikmesriikides ei ole maksudest kõrvalehoidumine, mida need võimaldajad soodustavad, rahapesuga seotud eelkuritegu, sest see ei kuulu nende karistusseadustikus raskete kuritegude hulka, ja et mõnes liikmesriigis on maksudest kõrvalehoidumine väärtegu ja seetõttu käsitletakse seda üksnes haldusõigusrikkumisena; märgib, et IV rahapesuvastane direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg möödus 26. juunil 2017, on mõeldud selle aspekti ühtlustamiseks;

88.  märgib, et nõukogu on kutsunud komisjoni üles kaaluma seadusandlikke ettepanekuid kohustusliku avalikustamise eeskirjade kohta, juhindudes OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 12. meetmest, et luua maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise skeemides vahendajana toimijate jaoks tõhusamad takistavad asjaolud;

89.  väljendab heameelt komisjoni 21. juuni 2017. aasta ettepaneku üle, millega kehtestatakse kohustuslik automaatne teabevahetus maksustamise valdkonnas avalikustatavate piiriüleste skeemide puhul; võtab teadmiseks, et piiriüleste tehingutega seotud tunnuste hulka kuulub ka korraldus, kus saaja elab maksustamise eesmärgil jurisdiktsioonis, kus ei kohaldata äriühingu tulumaksu või kohaldatakse äriühingu tulumaksu nullmääraga või kohustuslikku äriühingu tulumaksu määraga, mis on väiksem kui pool keskmisest kohustuslikust äriühingu tulumaksust liidus;

90.  kahetseb, et ettepanekus nähakse ette üksnes aruandekohustus ja mitte avalikustatud kava kohest keelustamist, kui see on läbi vaadatud ja leitakse, et sellega väärkasutatakse maksusüsteemi;

91.  tuletab meelde, et direktiivis 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (IV kapitalinõuete direktiiv), nõutakse, et liikmesriigid tagaksid, et finantseerimisasutuste suhtes, kes on tunnistatud vastutavaks III rahapesuvastase direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete raske rikkumise eest, kohaldatakse halduskaristusi; tuletab meelde, et kapitalinõuete direktiivi IV paketis nõutakse, et pädevad asutused keelduksid krediidiasutuse tegevuse alustamiseks loa andmisest, kui, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse usaldusväärne ja ettevaatlik juhtimine, nad ei ole veendunud aktsionäride või liikmete sobivuses, muu hulgas siis, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et toimub rahapesu või terrorismi rahastamine või et seda on tehtud või üritatud või kavandatav omandamine võib selle ohtu suurendada;

92.  tuletab meelde, et erikomisjonide TAXE ja TAX2 raportite üle hääletades hääletas Euroopa Parlament nõustajate tegevuse range reguleerimise poolt, et keelustada mis tahes huvide konflikt ja eraldada nende maksuhalduritele ja eraklientidele suunatud nõustamistegevus;

93.  tuletab meelde, et 2006. aasta direktiiv, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit, oleks tulnud rakendada 29. juuniks 2008;

94.  märgib, et 2014. aasta muudetud direktiiv, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit (SAD 2014) ning SARPIE (avaliku huvi üksuste jaoks), oleks tulnud rakendada 17. juuniks 2016, välja arvatud SARPIE artikli 16 lõige 6, mis tulnuks rakendada 17. juuniks 2017; märgib, et Panama dokumendid näitasid, et direktiiv 2014/56/EL on vaja läbi vaadata;

3.2. Tulemused

95.  märgib, et Panama dokumendid hõlmavad kokku 14 000 finantsvahendajat, kellest 2700 ehk 19% asub ELis(78);

96.  märgib, et Panama dokumentides nimetatud ELi finantsvahendajad vastutavad kõigist Mossack Fonseca asutatud üksustest umbes 20% ehk 39 700 loomise eest;

97.  märgib, et kõige levinumad vahendajate liigid on õigusbürood, raamatupidajad, usaldusfondid ja usaldusühingud ning pangad, kuid maksu- ja finantsteenuseid, nagu offshore-äriühingute asutamine ja maksuplaneerimine, võivad osutada ka paljud teised isereguleerivad või reguleerimata praktikud;

98.  märgib, et eriti pangad, varahaldurid, audiitorid ning maksu- ja õigusnõustajad ei ole ELi õiguses ega liikmesriikide ja kolmandate riikide siseriiklikus õiguses ikka veel piisavalt reguleeritud; leiab, et nende teenuste rahvusvaheline iseloom muudab nende tegevuse nõuetekohase järelevalve ja selle tegevuse eest karistamise eriti keerukaks;

99.  täheldab, et see, kas vahendajaid valvatakse või on nad isereguleerivad, sõltub jurisdiktsioonist ja vahendaja või nõustaja liigist; märgib, et paljud neist struktuuridest asuvad väljaspool kohustatud isikute jurisdiktsiooni ja seetõttu ei ole paljud juhtumid õiguslike nõuetega hõlmatud; märgib, et enamik ELi võimaldajatest ja soodustajatest asub Ühendkuningriigis, Luksemburgis ja Küprosel(79), mis kuuluvad kümne Panama dokumentides märgitud riigi hulka, kus vahendajad tegutsevad kõige aktiivsemalt(80), samuti teistes riikides, mis kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda (nt Liechtenstein) või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (nt Šveits);

100.  täheldab, et Mossack Fonsecalt offshore-üksuste loomist taotlenutest kõige olulisema rühma moodustavad usaldusfondid ja usaldusühingud ning äriühinguteenuste pakkujad, neile järgnevad raamatupidajad, maksunõustajad, juristid ja konsultandid, kes vastutavad umbes kolmandiku loodud offshore-üksuste eest(81); tuletab meelde, et Mossack Fonseca sai kliente enamasti vahendajate soovitusel ja et neid uusi kliente kontrolliti kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete raames vaid põgusalt(82);

101.  rõhutab, et vahendajad aitavad luua varifirmasid ja avada kontosid, pakkudes sageli varade haldamiseks varidirektorit, kes töötab tegeliku kasusaaja nimel, mille tulemusena tegelikult kasusaav omanik jääb anonüümseks; tuletab meelde, et Prantsusmaa rahapesu andmebüroo esitatud tõendite kohaselt kavandavad offshore-struktuure ja võrgustikke oma klientidele enamasti pangad, õigusbürood, raamatupidajad ja muud vahendajad, kuna Mossack Fonseca osutab peamiselt nende rakendamise teenust;

102.  rõhutab, et kinnisvaraturg pakub üksikisikutele märkimisväärset võimalust pesta või investeerida ebaseaduslikult saadud tulu, sest kinnisvara ostetakse anonüümsete varifirmade või usaldusfondide kaudu, kohaldamata nõuetekohast hoolsust, eelkõige siis, kui liikmesriikide õigusaktid võimaldavad välismaistel äriühingutel ja muudel õiguslikel struktuuridel osta kinnisvara ilma oma tegelike tulusaajate identiteeti avalikustamata(83), nagu ilmneb näiteks Londoni kinnisvaraturu puhul; rõhutab vajadust tugevdada selles valdkonnas rahapesuvastast kontrolli ja standardeid; rõhutab seejuures, kui tähtis on kinnisvara valdamise ja kontrolliga seotud teave ametiasutustele ja avalikkusele Euroopa kinnisvara keskregistri kaudu täielikult kättesaadavaks teha;

103.  rõhutab, et kindlustustooted, eelkõige elukindlustus, pakuvad väga atraktiivset ja lihtsat rahapesu võimalust ning et rahapesijad ja terroriorganisatsioonid kasutavad äärmuslikke võtteid, et oma finantstegevust varjata ja see õiguspärastest tehingutest eristamatuks muuta;

104.  tunneb muret uute strateegiliste rahapesukanalite ja -vormide pärast, nagu ebaseadusliku kapitali kanaldamine ja pesemine luksuskinnisvaraäri, väärtpaberimüügi ja elukindlustuslepingute kaudu; täheldab, et nende tehingute tagasivõtmise kaudu hoiustatud ebaseaduslik raha muudetakse õiguspärastest tehingutest tulenevateks seaduslikeks vahenditeks, loodab seetõttu, et rahapesuvastaseid eeskirju laiendatakse ka luksuskinnisvaraturule, et uusi ebaseaduslikke nähtusi ära hoida;

105.  rõhutab, et mõnikord tellivad kohustatud isikud oma kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed allhanke korras kolmandatelt isikutelt, mille sagedane tagajärg on, et kliendi suhtes rakendatakse vähe hoolsusmeetmeid või ei rakendata neid üldse; rõhutab, et rahapesuvastased kohustused kehtivad üksnes IV rahapesuvastase direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kohustatud isikute, mitte kolmandate isikute kohta; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi mandaadi raames kolmepoolsetel läbirääkimistel V rahapesuvastase direktiivi üle tehakse ettepanek, et liikmesriigid nõuaksid, et pädevad asutused kontrolliksid tõhusalt nende isikute tegevust, kellele kohustatud isikud ja isereguleerivad organid on delegeerinud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud ülesandeid;

106.  märgib, et teatavad kohustatud isikud kasutasid eri jurisdiktsioonide vahel õiguslikku arbitraaži, et vältida kliendi suhtes rakendatavate kohustuslike hoolsusmeetmete võtmist ja tagada seeläbi tegelikult kasusaava omaniku anonüümsus;

107.  märgib, et mõnedes liikmesriikides ja kolmandates riikides ei ole maksudest kõrvalehoidumine kuritegu, mistõttu see nähtus võib veelgi levida; märgib, et maksunõustajatelt oodatakse, et nad teeksid oma klientide jaoks kindlaks kõige odavamad maksukonstruktsioonid, sest vastasel juhul peavad nad ise klientidele kahju hüvitama;

108.   märgib murega, et teatavate liikmesriikide õigusaktide kohaselt ei saa mõnda vahendajat maksudest kõrvalehoidmise kuriteo eest vastutusele võtta, kui see kuritegu pannakse toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis;

109.  juhib tähelepanu pädevate asutuste järelevalvekoostöö ja teabevahetuse puudulikkusele liikmesriikides ja kogu ELis;

110.  rõhutab, et kehtivaid ELi õigusakte ei ole piisavalt jõustatud ja see võimaldab vahendajatel ülesandeid, näiteks kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, vormiliselt täita, eirates samas eeskirjade tegelikku mõtet ja põhjendades seda ametisaladuse või pangasaladusega; mõistab hukka asjaolu, et vahendajad, eriti finantssektori ettevõtjad, kasutavad detsentraliseeritud lähenemisviisi, mistõttu rahapesuvastased standardid filiaaliti liiga palju erinevad; on veendunud, et vahendaja peakorter peaks alati vastutama rahapesuvastaste standardite nõuetekohase rakendamise eest kõigis ärivaldkondades ja filiaalides;

111.  märgib suure murega, et digitaaltehnoloogia areng ja üha laienev kasutamine kaubandus-, majandus- ja finantstehingutes muudab rahapesuvastase võitluse tõkestamise ja maksukontrollide nurjamise lihtsamaks, samas kui riiklikud maksu-, õiguskaitse- ja kohtuasutused ei ole selliste probleemidega tegelemiseks piisavalt ette valmistatud;

Pankade roll ja vastutus

112.  märgib, et pangad, muud finantseerimisasutused ja varahaldurid osalevad aktiivselt kõnealuste tavade algatamises, moodustades umbes kuuendiku Panama dokumentides avaldatud üksustest; toonitab, et pangad vahendasid umbes 9% Mossack Fonseca asutatud offshore-üksustest; märgib, et mitmele Panama dokumentides nimetatud pangale anti aastatel 2008–2012 avaliku sektori rahast päästeabi;

113.  juhib tähelepanu sellele, et suurem osa ebaseaduslikest rahavoogudest, mis on seotud rahapesu, maksupettuse ja maksustamise vältimisega, läbib rahvusvahelist pangandussüsteemi; kahetseb, et Euroopa pangandusasutused, kelle aktiivne ja süstemaatiline osalemine sellises ebaseaduslikus tegevuses on tõendatud, jätkavad oma tegevust vabalt ja ilma igasuguste sanktsioonideta;

114.  tunnistab, et pangad osalesid neljas laias tegevusvaldkonnas, nimelt offshore-struktuuride pakkumises ja haldamises, offshore-üksustele pangakontode väljastamises, muude finantstoodete pakkumises ja korrespondentspanganduses(84), samuti pakkus finantsteenustetööstus, sealhulgas pangad, investeerimisnõustajad ja advokaadibürood, oma klientidele maksupettuse võimalusi(85);

115.  märgib suure murega, et sageli ei suuda riiklikud ja Euroopa reguleerivad asutused vara päritolu kontrollida ning see võimaldab kleptokraatlikest režiimidest pärit riikliku taustaga isikutel ja teistel kurjategijatel investeerida ja ELi pankades, finants- ja kindlustusasutustes ning suurtes majandusüksustes osalust omada, seega tegelikult hõlbustades nende varade pesemist ELi finantssüsteemis; rõhutab, et seejuures ei suudeta ühtselt jälgida ja kontrollida Euroopa pankade, äriühingute ja majandusüksuste sidemeid oma osalus- või emaettevõtjastruktuuridega, mis asuvad koostööd mittetegevates või vähese rahapesuvastase jõustamisega jurisdiktsioonides;

116.  rõhutab, et pankadel on kahtlaste tehingute avastamisel ja nendest riiklikele rahapesu andmebüroodele teatamisel võtmetähtsus, kuid teatavad pangad ei aita riiklike rahapesu andmebüroode ja kriminaaltulu jälitamise üksuste uurimistele kaasa, näiteks ei esita digitaalsel kujul täielikku teavet kahtlustatavate üksuste või tehingute kohta; võtab teadmiseks parlamendikomisjonile esitatud tõendid, et teatavad pangad avasid oma klientidele kontod enne kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete täitmist ja tegeliku tulusaaja kindlakstegemist; märgib, et järelevalveametnikud on trahvinud mitut Panama dokumentides mainitud panka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardite täitmatajätmise eest, kuid need karistused on väiksemad kui Ameerika Ühendriikides samade rikkumiste eest määratud karistused; peab kahetsusväärseks, et trahvid, mille järelevalveasutused on kohustatud finantssektori ettevõtjatele määranud, on maksudest mahaarvatavad;

117.  tunnistab, et pankade vahendustegevus offshore-konstruktsioonide loomisel on märgatavalt vähenenud pärast 2007. aastat, mil tuli ilmsiks, et pangad soodustavad laialdaselt Euroopa hoiuste intresside maksustamise direktiivist (2005) kõrvalehoidmist; märgib, et pankade vahendatud offshore-üksuste arvu vähenemist pärast 2008. aastat on kiirendanud ka finantskriisi tagajärjel tekkinud maine- ja regulatiivsed riskid(86); möönab siiski, et ülemaailmsel tasandil ei näita statistilised andmed, et maksuparadiiside kaudu suunatavad rahalised vahendid oleksid vähemalt kuni 2014. aastani üldiselt vähenenud(87), vaid pigem on toimunud kasutatavate jurisdiktsioonide ja vahendite ümberkorraldamine; märgib, et paralleelselt Luksemburgi, Austria ja Belgia poolt (kuni 2009. aastani) kogutud kinnipeetava maksu järkjärgulise tõusuga 2005. aasta 15%-lt 2008. aastaks 20%ni ja 2011. aastaks 35%ni suunati offshore-raha üha rohkem Bahama, Singapuri ja Hongkongi taolistes jurisdiktsioonides asuvatesse varifirmadesse; märgib siiski, et nagu Panama dokumentidest nähtub, on vahendustegevuse üle võtnud teise ametiala esindajad, nimelt juristid;

118.  märgib, et finantskeskustes asuvad suurte pankade privaatpangandusfiliaalid täitsid varakatele üksikisikutele piiriüleste teenuste osutamisel olulist rolli; märgib, et Euroopa 20 suurimat panka registreerivad väikeste maksumääradega jurisdiktsioonides umbes iga neljanda euro oma kasumist, 2015. aastal hinnanguliselt kokku 25 miljardit eurot, ja et pankade äritegevus väikeste maksumääradega jurisdiktsioonides on ebaproportsionaalselt suur, kui arvestada, et nendes jurisdiktsioonides elab 11% maailma rahvastikust ja nad annavad 5% maailma SKPst(88);

119.  rõhutab, et pangad ei järgi alati oma sisesuuniseid ega regulatiivseid nõudeid (kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed) ning et mõnikord ei liigitanud nad kliente asjakohaselt suure riskiga kategooriasse, jättes seega rakendamata põhimõtte „tunne oma klienti“, ning järgnenud tugevdatud hoolsusmeetmete aruandlus oli puudulik(89); võtab murega teadmiseks juhtumid, mis on seotud finantsasutustega, sealhulgas Euroopa liikmesriikides asuvate asutustega, mida omavad või juhivad riikliku taustaga isikud või nende tuttavad, kes mõjutavad nende hoolsuskohustuse kontrolli teostamise viisi;

120.  täheldab, et kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kontroll põhineb peamiselt pangakontot avavate isikute enda kinnitusel või lahtrite märgistamisel, ilma profiili nõuetekohase uurimiseta(90);

121.  märgib, et mõned vahendajate vastused parlamendikomisjonile paistavad olevat Panama dokumentidest saadud teabega vastuolus(91); mõistab hukka võimaliku valeandmete esitamise parlamendikomisjonile;

Pangandusjärelevalve

122.  märgib, et järelevalvemeetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused pärast Panama dokumentide avalikustamist võtsid, ulatusid järelevalve all olevate pankade täiemahulisest ristkontrollist pisteliste kontrollide ja täieliku tegevusetuseni;

123.  juhib tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis piirduvad pädevate asutuste volitused järelevalvega rahapesuvastase kontrolli olemasolu üle; märgib, et finantsjärelevalveasutuste volituste erinevused eri liikmesriikides takistavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardite täielikku rakendamist ja head koostööd; märgib, et EKP, mis on suurim usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutus ELis, ei ole ühtse järelevalvemehhanismi kohaselt pädev rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse järelevalvet tegema ja see takistab pädevaid asutusi EKPga konfidentsiaalset teavet vahetamast;

124.  märgib, et mõnikord pärsivad pädevate asutuste võimet kontserniüleste põhimõtete ja menetluste rakendamist kontrollida riiklikud andmekaitset ja pangasaladust käsitlevad õigusaktid;

125.  märgib, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) teabe kohaselt oli 2016. aasta detsembriks kas väliste hindamiste või väliste hindamiste ja kohapealsete kontrollkäikude kombinatsiooni abil uuritud peaaegu 1300 panka; ootab lõplikke tulemusi 2017. aasta kolmandas kvartalis; tõstab esile esialgseid viiteid tulemustele, mis osutavad, et mõnel juhul on tuvastatud puudusi;

126.  märgib, et Euroopa Pangandusjärelevalve saatis 2016. aasta detsembris oma järelevalvenõukogu liikmetele küsimustiku, et konsolideerida oma arusaama järelevalvetegevusest Panama dokumentide avalikustamise järel; märgib, et selle toimingu tulemusi ei ole veel avalikustatud;

127.  märgib, et vähesed pädevad asutused käsitlesid Panama dokumentide juhtumit laiemalt kui rahapesu küsimustes ning vaid mõni üksik tõi esile ilmse seose maksukuritegudega;

128.  täheldab, et juba enne Panama dokumentide avalikustamist ei suutnud liikmesriikide ametiasutused finantsasutusi tõhusalt kontrollida ja et nad ei ole nõuetekohaselt karistanud finantseerimisasutusi, kelle suhtes kohaldatakse IV kapitalinõuete direktiivi ja kes tunnistati vastutavaks III rahapesuvastase direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike sätete raske rikkumise eest; märgib, et Aserbaidžaani rahapesuskeemi (Laundromat) paljastustest ilmneb, et isegi pärast seda, kui 2012. aastal võeti vastu rahapesuvastase töökonna uued soovitused, ei ole mõni finantsjärelevalveasutus suutnud tagada, et finantsasutused täidaksid rahapesuvastase direktiivi kohustusi;

129.  rõhutab, et ELi 20 suurpanka registreerivad spetsiaalsetes maksujurisdiktsioonides rohkem kasumit, kui viimastes tegelikult toimuva majandustegevuse tasemega põhjendada saab, palkamata asjaomastes riikides enamasti ainsatki inimest ja makstes nendes jurisdiktsioonides vähe või üldse mitte makse(92); on veendunud, et ELi pädevad asutused ei suuda tagada ELi pankade sellise tegevuse tõhusat järelevalvet kolmandates riikides ja see võib ohustada pangandusliidu finantsstabiilsust;

130.  märgib, et rohkem kui 20 pädevat ELi pangandusjärelevalveasutust võttis järelevalvemeetmeid otseselt Panama dokumentide avaldamise tulemusel(93);

Juristid ja õigusbürood

131.  juhib tähelepanu offshore-struktuuride loomises ja hooldamises osalevate juristide ja õigusbüroode reguleerimise raskustele, sest nad tegutsevad sageli piiriüleselt ja vähemalt ühes sellises kolmandas riigis, kus õigusnormide kohaldamist ei kontrollita ja kliendi suhtes ei rakendata hoolsusmeetmeid(94);

132.  rõhutab, et juristid ja õigusbürood pakuvad sageli offshore-üksuste loomisel investeerimis- ja maksunõustamist ja -abi, olles sageli otseses kontaktis tegelikult kasusaava omanikuga;

133.  märgib, et juristide, samuti muude valdavalt isereguleerivate kutsealade esindajate poolt kahtlase tehingu kohta esitatud teadete arv on väike(95), ning märgib, et juristidepoolne teatamine on sageli ajendatud paljastustest meedias;

134.  tunnistab, et enamikus liikmesriikides teevad juristide üle järelevalvet advokatuurid ja kutselised advokatuurid, kes ei tee oma liikmete üle aktiivset järelevalvet, vaid tegutsevad pigem klientide esitatud kaebuste alusel; avaldab kahetsust, et statistika riiklike advokatuuride rakendatud karistuste või distsiplinaarmeetmete kohta ei ole kõigis ELi riikides avalikult kättesaadav;

135.  märgib, et juriidilise kutseala liikmete suhtes kohaldatakse rahapesuvastasest direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest rangeid karistusi (tsiviil- ja mõnikord kriminaalkaristusi); märgib samuti, et need ranged distsiplinaarmenetlused toovad siiski harva kaasa advokatuurist väljaheitmise(96);

136.  märgib, et selliste sätete kohaldamisala, mis on seotud teatavate määratud professionaalsete õigusala töötajate nagu advokaatide ja notarite kliendi-advokaadi õigusega keelduda ütluste andmisest või tõendite esitamisest maksuküsimustes, ei ole mõnes liikmesriigis selge ja järjekindel, rääkimata kõigist liikmesriikidest;

137.  rõhutab eriti, et paljudes liikmesriikides ei saa määrata sanktsioone advokaatidele, kui nad nõustavad mitteresidente selles, kuidas vältida maksustamist või pesta raha teises jurisdiktsioonis territoriaalsuse põhimõtte alusel;

138.  märgib, et õigusnõustajad on vabastanud ennast õiguslikest kohustustest, tuginedes ametisaladusele, eesmärgiga vältida kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete võtmist, isegi siis, kui nad ei tegutse mitte juristide, vaid finantsteenuste osutajatena(97);

Raamatupidajad, raamatupidamisfirmad ja audiitorid

139.  märgib, et raamatupidamisfirmade töötajate koosseisu kuuluvad peamiselt kutselised raamatupidajad, audiitorid ning õigus- ja maksueksperdid;

140.  märgib, et offshore-üksustele, mis asuvad peamistes Panama dokumentidega seotud jurisdiktsioonides (muu seas Briti Neitsisaartel, Panamal ja Seišellidel) ei ole sätestatud auditi nõudeid; rõhutab siiski, et kui offshore-üksused kuuluvad emaettevõtetesse, siis tuleks neid auditeerida; märgib, et mõnede riikide järelevalveasutused nõuavad pankadelt ja teistelt finantsvahendajatelt osade oma protsesside, näiteks rahapesuvastaste menetluste auditeerimist;

141.  märgib, et raamatupidamisfirmade osa Panama dokumentides ilmsiks tulnud skeemides seisnes peamiselt offshore-struktuuride nõustamises ja nende säilitamises ning et audiitorid ei osalenud aktiivselt, sest offshore-äriühingutes auditi nõue sageli puudub; märgib siiski, et turul domineerivatel nn suure neliku (Big 4) raamatupidamisfirmadel on olnud osa ka teistes maksuskandaalides, nagu Luxleaks, ja et nende firmade üheaegne maksualane nõustamistegevus ja auditeerimistegevus kujutavad endast tõsise huvide konflikti võimalust;

142.  märgib, et raamatupidamisfirmad on sageli välja andnud sisejuhised tavade kohta, mida nad peavad vastuvõetavaks, kuid et see eneseregulatsioon ei ole piisav, et võidelda tulemuslikult maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, mida nad edendavad ja võimaldavad;

143.  märgib, et audiitorid ja maksunõustajad on tegutsenud üleilmselt integreeritud äriühingutena, esitades ennast mitmete eraldi juriidiliste isikutena, millel ei ole ühist omanikku, vaid mis on seotud lepinguliste kokkulepetega, et rakendada ühiseid standardeid ühise nime all, eesmärgiga hajutada vastutust, vähendada oma regulatiivseid kulusid ja riski, luua oma õiguslike riskide jaoks ringkaitse ning kaitsta oma kliente regulatiivsete juurdluste eest(98);

144.  mõistab hukka asjaolu, et raamatupidajate poolt rahapesu andmebüroodele kahtlastest tehingutest teatamiste arv on väike ega kajasta sektori kokkupuudet rahapesu ohuga(99);

145.  rõhutab, et raamatupidamisfirmad ei ole täitnud mitte ainult võtmerolli oma klientide jaoks agressiivse maksuplaneerimise skeemide väljatöötamisel, vaid on aidanud ka riikidel valitsustel nende maksukoodekseid ja -seadusi välja töötada, mis tekitab olulise huvide konflikti;

146.  on mures, et audiitoreid ja konsultante, juriste ja õigusbüroosid, kes tegutsevad sageli valitsuse nõustajana maksualaste õigusaktide koostamisel, rahapesuvastaste vahendite väljatöötamisel ja kes isegi uurivad ja auditeerivad reguleerivaid asutusi, teenindades samal ajal või olles teenindanud ka reguleeritavaid üksusi, mõjutavad ebamoraalsus ja huvide konfliktid;

Usaldusfondid, muud sarnased õiguslikud üksused ja usaldusisikud

147.  tuletab meelde, et usaldusfondid ja -isikud etendavad suurt osa offshore-äriühingute ja sarnaste õiguslike struktuuride loomisel ja säilitamisel; märgib sellega seoses, et Panama dokumente käsitlev Europoli uurimine, mille käigus tuvastati 3469 võimalikku kokkulangevust Europoli kuriteos kahtlustatavate andmebaasis, tõi esile ka usaldusstruktuuride laialdase kasutamise varade ja identiteetide varjamiseks;

148.  märgib, et usaldusfond on varade kogum, mis on loodud kolme osapoole (asutaja, usaldusisik ja tulusaaja) allkirjastatud eraõigusliku lepingu alusel, ja seega ei ole tegemist juriidilise isikuga;

149.  avaldab kahetsust selle üle, et poliitikutel on raske usaldusfonde- ja isikuid onshore-jurdisdiktsioonides sihikule võtta, sest äriühingute füüsiline kohalolek ja seadusandjatele või pädevatele asutustele kättesaadav teave on piiratud;

150.  märgib, et usaldusühingud tegutsevad tegelike tulusaajate nimel, kuid nende vahetud kliendid on enamikel juhtudel teised vahendajad, nagu muud usaldusühingud, õigus- ja raamatupidamisfirmad ning pangad;

151.  märgib, et usaldusühingud võivad olla iseseisvad või muud liiki teenuseid pakkuvate ühingute (nt advokaadibürood või pangad) omanduses;

152.  märgib, et usaldusfond võib samuti olla osa rahvusvaheliste majandusüksuste maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise skeemidest ning sageli on usaldusfondid osa hargmaistest skeemidest(100);

153.  rõhutab, et teatavad kommertslikud ja mittekommertslikud usaldusfondi vormid võivad muutuda edaspidi veelgi võimsamaks väärkasutuse vahendiks, sest nad ei ole juriidilised isikud ja seetõttu, erinevalt äriühingutest, pole nende puhul ette nähtud mingit raamatupidamist ega seaduslikke avaldamisnõudeid, näiteks oma raamatupidamise aasta-aruannete avaldamist; lisaks muudab usaldusfondide registri puudumine teabe hankimise usaldusfondides paiknevate varade kohta maksuhaldurite jaoks väga keeruliseks;

4. Kolmandad riigid

4.1. Tulemused

154.  tuletab meelde, et tegelikke tulusaajaid puudutava teabe keskne kogumine või esitamine(101) ei ole praegu teatavate kolmandate riikide, näiteks USA seaduste alusel juriidiliste isikute jaoks kohustuslik;

155. rõhutab, et mõned kolmandate riikide jurisdiktsioonid jagavad Euroopa rahapesu andmebüroodega teavet tegeliku tulusaaja kohta üksnes luure eesmärgil, kuid ei vasta rahvusvahelistele koostöötaotlustele, takistades seega teabe kasutamist kohtutes; 

156.  rõhutab, et teatavad kolmandad riigid kasutavad ettevõtjate ligitõmbamiseks spetsiaalseid maksusüsteeme; juhib tähelepanu sellele, et teatavates jurisdiktsioonides on äärmiselt lihtne asutada äriühingut oma identiteeti avaldamata, sest nõutakse väga vähe andmeid; märgib, et tavaliste juriidiliste dokumentide loomiseks veebis on vaja teha vaid paar liigutust; peab kahetsusväärseks, et seetõttu võivad hakata levima maksudest kõrvalehoidumiseks ja maksustamise vältimiseks kujundatud tavad;

157.  märgib, et kuigi USA rahapesuvastased õigusaktid on ELis kehtivatega võrreldes vähem ambitsioonikad, eriti tegeliku tulusaajaga seotud läbipaistvuse seisukohast, kuna USA-l ei ole tegelike tulusaajate keskregistrit, on USA tulemused rahapesuvastaste õigusaktide jõustamisel ja rakendamisel paremad;

158.  juhib tähelepanu USA maksustamise edasilükkamise süsteemile, mis võimaldab hargmaistel ettevõtetel jätta oma ülemere kasum offshore-riiki tähtajatult, vältides kasumi kodumaale tagasi toomisel makse;

159.  tuletab meelde oma üleskutset tugevdada ELi rolli rahvusvahelisel areenil, esinedes ühtsete seisukohtadega, ja töötada maksualaste kahepoolsete lepingute ühise ELi raamistiku väljaarendamise nimel, mis on võimalus takistada soodsamate lepingute otsimise tava; leiab, et vabakaubanduslepingute sõlmimisega peavad kaasnema tõhusam maksualane koostöö ja maksustamise vältimist takistavad sätted ning et neisse tuleks lisada hea maksuhaldustava põhimõtted;

160.  märgib, et Euroopa Komisjon esitab märkusi iga rahapesuvastase töökonna või Moneyvali liikmesriike käsitleva hinnangu kohta, ja soovitab need märkused tulevikus avalikustada;

4.2. Arenguriigid

161.  rõhutab, et samal ajal, kui ebavõrdsus suureneb, kannatavad vähemarenenud riigid ebaproportsionaalselt rängalt offshore-struktuuridega saavutatud maksustamise vältimise ja rahapesu tõttu; märgib, et 30% Aafrika rahalisest varast asub offshore-riikides, mistõttu jääb saamata maksutulu 14 miljardit USA dollarit(102);

162.  rõhutab, et ebaseaduslikel rahavoogudel on arengumaadele laastav mõju(103); märgib, et oma 2014. aasta detsembri aruandes hindas Global Financial Integrity (GFI), et areneva ja kiirelt kasvava majandusega riigid kaotasid aastatel 2003–2012 ebaseaduslikes rahavoogudes 6,6 triljonit USA dollarit ja et ebaseaduslik väljavool kasvab vapustava tempoga – keskmiselt 9,4% aastas(104);

163.  juhib tähelepanu vastuvõetamatule olukorrale, kus teatavad arenguriikides tegutsevad äriühingud kasutavad korruptsiooni, maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, siirdehindu ning anonüümset osalust äriühingus oma maksukohustuse vähendamiseks või rahapesuks, samas kui miljonitel puudub piisav toit, tervishoid ja haridus(105);

164.  märgib, et paljudes arenguriikides puuduvad finantskontode internetipõhised registrid, mistõttu pädevatel asutustel on keeruline või võimatu saada finants- või raamatupidamisandmeid;

165.  väljendab muret selle pärast, et enamikul arenguriikidel on probleeme OECD automaatse teabevahetuse süsteemi rakendamisega alates 2017. aasta lõpust või 2018. aastast, sest neil on vähene tehniline, inim- ja institutsiooniline suutlikkus, ning seetõttu võivad nad selle maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses kasutatava vahendi kasutegurist ilma jääda; märgib, et ülemaailmse koostöö valdkonnas tuleb veel kindlaks määrata ühine lähenemisviis lihtsatele põhimõtetele, et saavutada tõhus tulemus; väljendab muret ohu pärast, et kujuneb kahekiiruseline automaatse teabevahetuse rahvusvaheline süsteem, milles arenguriigid jäetakse vastastikusest teabevahetusest kõrvale;

166.  leiab, et Aafrika manner kaotab ebaseaduslike rahavoogudega vähemalt 50 miljardit USA dollarit aastas, mis on kaks korda rohkem summast, mida Aafrika saab rahvusvahelise abina; on teadlik arengumaade esindajate tungivast nõudest likvideerida maksuparadiisid, sest neis kogutakse ebaseaduslikku ärikapitali(106);

167.  on veendunud, et maksudest kõrvalehoidumisest ja maksustamise vältimisest mõjutatud riikide maksusuutlikkuse parandamine võib tuua märkimisväärset kasu; tuletab meelde kogutud maksude künnise ja valitsuse institutsioonilise suutlikkuse otsest seost; tuletab sellega seoses meelde, et teaduslike tõendite kohaselt parandab 10% parem maksuhaldussuutlikkus SKPd aastas 1,5%;

168.  märgib, et ELi meetmed mõjutavad maksualast läbipaistvust ka Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga investeerimistegevuse kaudu, mille portfelliinvesteeringutes kasutatakse läbipaistmatuid investeeringustruktuure, ja nõuab meetmete võtmist nende probleemidega tegelemiseks;

169.  väljendab muret ebaseaduslike finantsvoogude kasvava negatiivse mõju pärast, mis takistab majanduskasvu, sotsiaalset arengut, ebavõrdsuse vastu võitlemist, valitsuse mõjuvõimu suurendamist ja institutsioonilist suutlikkust;

170.  märgib, et arenguriike ei kaasatud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise protsessi võrdsete läbirääkimispartneritena ja protsess ei andnud kõige vaesemate riikide maksuprobleemide jaoks mõjusaid lahendusi, sealhulgas maksulepingute üleilmne võrgustik, mis takistab sageli arenguriike nende territooriumil loodud kasumi maksustamisel; rõhutab, et üksnes arenguriikide täielik kaasamine üleilmsesse maksureformi võib anda üleilmsetele probleemidele mõjusaid lahendusi;

5. Rikkumistest teatajad

171.  juhib tähelepanu asjaolule, et LuxLeaks, Panama dokumendid, Swiss Leaks, Bahama Leaks, Football Leaks ja paljud teised lekked on näidanud, kui tähtsat osa võivad etendada rikkumistest teatajad võitluses rahapesu, pettuse, agressiivse maksuplaneerimise või korruptsiooni vastu või varjatud käitumise esiletoomises; rõhutab seetõttu, et rikkumistest teatajate kaitsega on võimalik panustada üldsuse huvide kaitsmisse, hea valitsemistava edendamisse ja õigusriigi tugevdamisse; märgib, et seni, kuni kohustatud isikud riskivad vaid väikeste trahvidega rahapesukahtlustest ametiasutustele teatamata jätmise või nende kohta valeteabe esitamise eest, on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine tõsiselt takistatud;

172.  rõhutab avaliku sektori asutuste, ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osa rikkumistest teatajate toetamisel ja abistamisel oma organisatsiooniga suhtlemisel;

173.  avaldab kahetsust selle üle, et mõnedes riikides võetakse rikkumistest teatajad kriminaalvastutusele, et salajasust säilitada(107); leiab, et on LuxLeaksi puhul on väga kahetsusväärne, et siiani on süüdi mõistetud vaid rikkumistest teatajaid ja ajakirjanikke, samas kui asjasse segatud äriühinguid ja vahendajaid, keda paljastati LuxLeaks-i dokumentides, ei ole täielikult käsitletud; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud rikkumistest teatajate kaitse parandamist;

174.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon hindab praegu horisontaalset või edasist valdkondlikku tegevust ELi tasandil, et tugevdada rikkumistest teatajate kaitset; märgib, et parlament koostab hetkel omaalgatuslikku raportit, et anda sellel teemal oma soovitusi;

6. Institutsioonidevaheline koostöö

175.  tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt on liit ja liikmesriigid kohustatud kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega ja täielikus vastastikuses austuses aitama üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel;

176.  märgib, et lojaalse koostöö põhimõte hõlmab ka nõuet, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et säilitada ELi õiguse kohaldamisala ja mõjusus; tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid hoiduma meetmetest, mis võiksid tõsiselt kahjustada liidu õiguses ette nähtud tulemuse saavutamist;

177.  tunneb heameelt hea koostöö üle komisjoniga seoses president Junckeri ja volinike Jourová ja Moscovici kuulamisega, samuti komisjoni ametnike osalemise üle parlamendikomisjoni koosolekutel; Peab sellegipoolest kahetsusväärseks, et mõned vastused arvamuste vahetuse ajal olid ebarahuldavad;

178.  tunneb heameelt vastuste üle, mida andsid 25 liikmesriigi rahandus- ja justiitsministrid vastuseks parlamendikomisjoni saadetud küsimustikule; peab siiski kahetsusväärseks, et sellele ei reageerinud Malta ja Ungari ning et just nõukogu eesistujariigiks olnud Maltal puudus tahe koostööd teha(108);

179.  juhib tähelepanu asjaolule, et kulus kuus kuud, enne kui komisjoniga jõuti kokkuleppele salastamata konfidentsiaalsete dokumentide suhtes, ja see viivitus takistas parlamendikomisjoni tööd suurel määral; rõhutab, et saadud dokumendid ei ole kõik ajakohastatud ja sageli on neid palju muudetud või trükimustaga kaetud, mis tekitab täiendavaid suuri takistusi parlamendikomisjoni töös; tuletab meelde, et komisjon ja nõukogu pidasid nendes salastamata dokumentides esitatud teavet tkonfidentsiaalseks ja parlamendikomisjonil ei lubatud seda oma lõppraportisse lisada;

180.  märgib, et parlamendikomisjon on kutsunud praeguse ja tulevase eesistujariigi esindajaid mitmel korral osalema kuulamistes, et arutada koostööd ning seda, kuidas rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise valdkonnas edasi toimida, aga need kutsed on iga kord väheveenvatel põhjustel tagasi lükatud;

181.  märgib, et vaatamata nõukogule esitatud taotlustele ei ole mitte mingeid piisavaid dokumente parlamendikomisjonile kättesaadavaks tehtud; seab seetõttu kahtluse alla nõukogu poliitilise tahte suurendada läbipaistvust ja koostööd maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu vastases võitluses ning poliitilise tahte järgida aluslepingut ja lojaalse koostöö põhimõtet; rõhutab, et parlament tunneb, et kodanikud peaksid mõistma oma valitsuse seisukohti sellistes olulistes küsimustes;

182.  märgib kahetsusega, et alates Euroopa Parlamendi Panama dokumentide uurimise komisjoni moodustamisest on nõukogu üritanud tema tegevust takistada, muu hulgas esitades 1. juulil 2016 alaliste esindajate komiteele kirjaliku teabe parlamendikomisjoni (PANA) kohta, milles nõuti liikmesriikide koordineeritud ja ühtset käsitlusviisi, et piirata uurimise ulatust ja toetati võimalust keelduda teatavate asjaolude korral uurimises osalemisest;

183.  märgib, et nõukogu äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma esimees lükkas raskesti mõistetava õigusliku põhjendusega („ei ole ELi organ“) tagasi kutse osaleda parlamendikomisjoni kuulamisel;

184.  leiab, et nõukogu ja äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma koostöö on olnud seni väga ebarahuldav ja see takistab tõsiselt PANA-komisjoni tööd ja tulemuste saavutamist;

185.  märgib, et komisjoni ja nõukogu jätkuva keeldumise tõttu nõustuda ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus üksikasjalike sätete kohta, millega reguleeritakse Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist, on Euroopa Parlamendi uurimiskomisjonide ja erikomisjonide pädevus ikka veel puudulik (näiteks puudub tunnistajate kutsumise ning dokumentidele juurdepääsu nõudmise õigus), kui neid võrrelda sarnaste komisjonidega liikmesriikides või USA Kongressis;

186.  loodab, et maksuhaldurite järelevalvevolitusi laiendatakse, et tagada läbipaistmatuse rangem jälgimine ja kindlamad finantsandmed;

187.  teeb seetõttu järelduse, et eespool nimetatud põhjustest lähtudes on mõned liikmesriigid ning ka nõukogu ja selle organid rikkunud lojaalse koostöö põhimõtet;

7. Järeldused

188.  on jõudnud järeldusele, et Panama dokumentidega seotud põhiprobleem on raha liikumine erisuguste, nii offshore- kui ka onshore-jurisdiktsioonide vahel, eesmärgiga vähendada miinimumini maksude maksmist, makse mitte maksta või pesta raha; on seisukohal, et nende tavade vastu võitlemiseks on kiiresti vaja suuremat poliitilist tahet, mõjusamaid õigusakte ning kehtivate normide tulemuslikumat jõustamist ja järelevalvet;

189.  leiab, et mõned rahvusvahelised äriühingud ja kõrge netovaraga üksikisikud on usaldusfondide, riiulifirmade, maksuparadiiside ja komplekssete rahvusvaheliste finantsstruktuuride abil edukalt kaitsnud oma vara, näiteks maksuhalduri ja teiste isikute õigustatud rahaliste nõuete eest, muutes ennast oma vara õiguslikku vaakumisse asetamise kaudu niimoodi immuunseks;

190.  on jõudnud järeldusele, et süsteemne probleem on koostöö ja koordineerimise puudumine ELi institutsioonide ja asutuste, liikmesriikide ja pädevate asutuste vahel seoses maksustamise vältimist, maksudest kõrvalehoidumist ja rahapesu käsitlevate eri õigusaktidega;

191.  leiab, et mõned liikmesriigid ei ole väga valmis andma asjakohast, soovitud määral ja kvaliteediga teavet ega näi üldiselt tegevat tõsiseid jõupingutusi, et maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võidelda, millega rikutakse Euroopa Liidu lepingus sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet; järeldab sellest, et need liikmesriigid püüavad oma õigusvastast käitumist varjata;

192.  tuletab meelde, et võitluses maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu vastu on peamised läbipaistvus, teabevahetus, asjakohane jõustamine ja võitlusmeetodite pidev täiustamine; teeb järelduse, et kõigi suurte äriühingute maksualase teabe riikidepõhine avalik aruandlus on õigustatud;

193.  on jõudnud järeldusele, et enne Panama dokumentidega seotud paljastusi ei piisanud ELi kehtivatest õigusaktidest ja nende täitmist ei tagatud alati tõhusalt, mistõttu vahendajatel oli võimalik täita oma tööülesandeid formaalselt, näiteks mis puudutab kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid ja muid aruandluskohustusi, ning ignoreerida samas eeskirjade sisu; märgib, et sestsaadik on tehtud mitmeid läbivaatamisi, näiteks maksustamisalase halduskoostöö direktiivi ja rahapesu tõkestamise direktiivi osas, ning esitatud uusi seadusandlikke ettepanekuid, näiteks riigipõhise aruandluse ja vahendajate tegevuse reguleerimise kohta või neid uuendatud, näiteks seadusandlik ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta; märgib, et komisjoni president on võtnud kohustuse esitada ettepanekud tihedama maksualase koostöö edendamiseks liikmesriikide vahel kohustusega vastata maksualastele rühmataotlustele, nii et Euroopa riik saab esitada teistele kogu teabe, et võtta kohtulikule vastutusele piiriülesed maksudest kõrvalehoidujad, ning esitada ka maksureformi ettepanekud ELi toimimise lepingu artikli 116 alusel, millega kaasneb nõukogu ja Euroopa Parlamendi kaasotsustamine, et kaotada siseturul konkurentsitingimuste moonutamine; 

194.  leiab, et olukord on järk-järgult märgatavalt paranenud selles mõttes, et on olemas tegelike tulusaajate register, mille kättesaadavus põhineb õigustatud huvil; rõhutab, et rahapesu tõkestamise direktiivi käimasoleva läbivaatamise eesmärk on suurendada ELi rahapesu andmebüroode volitusi ja hõlbustada nende koostööd, kuid et nende kohaldamisala on endiselt liiga piiratud, ning et kõikide majanduskuritegude liikidega võitlemiseks on vaja jagada finantsteavet, aga ka jälgida pettusega seotud tegevustest saadud tulu liikumist;

195.  on jõudnud järeldusele, et tegelike tulusaajate nõuetekohane identifitseerimine on ebaseaduslike maksustamise vältimise skeemide peatamisel ikka veel üks suuremaid takistusi ning et rahavoogude rahvusvaheline iseloom ja äriühingu struktuurid, millega PANA-komisjon ei tegelenud, teravdab seda probleemi;

196.  rõhutab, et maksudest kõrvalehoidujad on oma loomingulisuse tõttu kiiremad kui õigusaktide väljatöötajad ning et vahendajad ja võimaldajad ei satu seadusega pahuksisse, sest suudavad nõuete täitmisel oma loovust kasutada; rõhutab sellega seoses, et riikide regulatiivsete erinevuste ärakasutamise on peamine tegur, mis selliseid tavasid võimaldab;

197.  on jõudnud järeldusele, et varahaldus on ikka veel suuresti reguleerimata kutseala ja tuleks kehtestada siduvad rahvusvahelised eeskirjad ja standardid, et seda valdkonda paremini reguleerida ja määratleda;

198.  märgib, et makse tuleks maksta kasumi tekkekohas; taunib asjaolu, et liidu õigusaktid ei ole võimaldanud takistada meetmeid ja rahalisi skeeme, mis paljastati Panama dokumentides, milles on seda aluspõhimõtet edukalt välditud; järeldab, et vaja on vastu võtta ühine ELi lähenemisviis, et võidelda kolmandates riikides, ülemeremaades ja -territooriumitel ning äärepoolseimates piirkondades asuvate varifirmade vastu ning teha kindel lõpp tavadele, millega soovitakse hoida kõrvale liidus tasumisele kuuluvatest maksudest, tuginedes tegelike tulusaajate läbipaistvusele;

199.  on jõudnud järeldusele, et selline olukord sai võimalikuks õigusaktide ebapiisava rakendamise tõttu liikmesriikide poolt ja komisjoni ebapiisava jõustamise tõttu; peab kahetsusväärseks, et mõnikord ei taga ka õigusaktide ja piisava inimressursi olemasolu õigusaktide tegelikku rakendamist;

200.  leiab, et liikmesriikidega seotud ülemeremaades ja -territooriumidel, millest mõnda nimetati Panama dokumentides, puuduvad vajalik taristu, rahalised vahendid ja inimsuutlikkus, et tagada kohalikku järelevalvet finantssektori üle(109);

201.  märgib, et komisjonil ei ole piisavalt vahendeid, et tagada ELi õigusaktide täielik täitmine rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise valdkonnas;

202.  peab kahetsusväärseks, et üksikud liikmesriigid blokeerivad nõukogu tasandil sageli maksupoliitikaga seotud küsimusi, et kaitsta maksuparadiise; nõuab seetõttu liikmesriikide ühehäälsuse printsiibi tühistamist maksuküsimustes, et teha edusamme võitluses õiglase maksustamise eest ja ELi kodanike maksukoorma vähendamiseks;

203.  leiab, et rahapesu andmebürood on rahapesuvastases võitluses väga olulised; märgib siiski, et ELis on levinud eri struktuurid, neil pole piisavalt personali oma ülesannetega toimetulekuks, sealhulgas uutest õigusaktidest tuleneva üha suurema arvu kahtlastest tehingust teatamiste juhtumite uurimine, ning nad suudavad tegeleda vaid murdosaga kõnealusest probleemist; teeb järelduse, et liikmesriikide institutsioonid, kes vastutavad maksupettuse ja rahapesu valdkonnas eeskirjade rakendamise ja jõustamise eest, peavad olema poliitilisest mõjust täiesti sõltumatud; teeb järelduse, et on vaja tagada, et rahapesu andmebüroode läbi viidud uurimisi järelkontrollitakse politseipoolsetes kriminaaluurimistes, kui olukord seda nõuab, ning rõhutab, et vastasel juhul tuleb politsei tegevusetus liigitada haldusomavoliks; peab kahetsusväärseks, et paljudel juhtudel on rahapesu andmebürood poliitiliselt kallutatud;

204.  märgib, et raskused teabe vahetamisel rahapesu andmebüroode vahel ning raskused kahtlase tehingu kohta esitatud teadetest ja kahtlase tegevuse kohta esitatud teadetest pärineva teabe kasutamisel tekivad osaliselt rahapesu andmebüroode ebaühtlasest arengust maailma eri osades;

205.  on jõudnud järeldusele, et alati ei rakendata sanktsioone või siis ei ole need piisavalt hoiatava mõjuga; taunib asjaolu, et liikmesriigid on jätkuvalt vastu sellele, et liit kehtestaks sanktsioone kolmandatele riikidele, kelle maksusüsteemi peetakse liidule kahjulikuks;

206.  järeldab, et PANA-komisjoni leidude alusel on võimalik tuvastada mitmed haldusomavoli juhtumeid ELi õigusaktide kohaldamisel, nimelt mis puudutab järgmist:

  liikmesriikide ametiasutuste suutmatus edastada omal algatusel maksualast teavet teisele liikmesriigile, kui on alust oletada, et tegemist võib olla maksukaoga teistes liikmesriikides (maksustamisalase halduskoostöö direktiivi artikli 9 lõige 1), ja komisjoni suutmatus tagada maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tulemuslik rakendamine;

  liikmesriikide ametiasutuste suutmatus tegutseda, kui on olemas tõendid tõsise ja jätkuva tegelike tulusaajate tuvastamata jätmise kohta kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kontekstis, või suutmatus nõuda, et kliendi ja tegeliku tulusaaja identiteedi kontroll toimuks enne ärisuhte loomist või tehingu sooritamist (III rahapesuvastase direktiivi artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 9 lõige 1), samuti komisjoni suutmatus tagada III rahapesuvastase direktiivi tõhus rakendamine;

  liikmesriikide ametiasutuste suutmatus tagada, et rahapesuvastase valdkonna kohustatud isikuid saaks võtta vastutusele riiklike sätete rikkumise eest, sealhulgas tegeliku tulusaaja teabe esitamine pädevatele asutustele (III rahapesuvastase direktiivi artikli 9 lõige 1), ning komisjoni suutmatus tagada III rahapesuvastase direktiivi tulemuslik rakendamine;

  komisjoni suutmatus esitada nende kolmandate riikide loetelu, kelle rahapesuvastastes süsteemides on strateegilised puudused;

  liikmesriikide ametiasutuste suutmatus kohaldada halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid institutsioonide suhtes, kes on tunnistatud vastutavaks III rahapesuvastase direktiivi alusel vastu võetud riiklike sätete raskes rikkumises, nagu nõutakse direktiivi 2013/36/EL (IV kapitalinõuete direktiiv) artikli 67 lõike 1 punktis o ja artikli 67 lõikes 2, ning komisjoni suutmatus tagada IV kapitalinõuete direktiivi tulemuslik rakendamine;

  liikmesriikide suutmatust teha lojaalset koostööd käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) raamistikus, suutmatust järgida ELi toimimise lepingu artiklis 4 nõutud lojaalse koostöö põhimõtet; komisjoni suutmatus tegutseda aluslepingu täitmise järelevalvajana;

207.  väljendab sügavat kahetsust selle üle, et teatavad ELi institutsioonid ei tee PANA-komisjoniga koostööd; märgib, et see kujutab endast lojaalse koostöö põhimõtte rikkumist;

208.  on jõudnud järeldusele, et nõukogu äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma suletud ja salajane olemus ning laiapõhjalisel konsensusel põhinevad ebatõhusad otsustuseeskirjad kahjustavad maksustamise vältimise vastaste hädavajalike õigusaktide tulemuslikku ja kiiret väljatöötamist, vastuvõtmist ja rakendamist ELis; rõhutab seetõttu vajadust parandada töörühma kuuluvate liikmesriikide meemete, avalduste ja seisukohtade läbipaistvust ja nende suhtes võetavat vastutust ning vajadust käitumisjuhendi töörühma põhjalikult reformida;

209.  on seisukohal, et nõukogu ühehäälse otsuse nõue mis tahes maksustamisvaldkonna õigusakti muutmiseks või vastuvõtmiseks takistab edasiliikumist kõnealuses valdkonnas;

210.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et suur hulk sidusrühmi on keeldunud kohtumast PANA-komisjoni delegatsioonidega või ilmumast PANA-komisjoni ette ega ole vastanud küsimustele rahuldaval moel;

211. mõistab hukka korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemist aktiivselt kajastanud Malta ajakirjaniku Daphne Caruana Galizia mõrvamise; Panama dokumentide teemat põhjalikult kajastanud ajakirjanik tapeti 16. oktoobril 2017 autopommiga; kinnitab, et sellised sündmused on ELi liikmesriikides vastuvõetamatud;

212.  on jõudnud seetõttu järeldusele, et paljud küsimused, mis võimaldaksid teha täielikult kindlaks probleemi ulatuse ja nendes skeemides kasutatud meetodid, on jäänud vastuseta, ning soovitab jätkata uurimisülesannete täitmist alalises komitees või Euroopa Parlamendi kõrgetasemelises töörühmas.

(1)

EÜT L 113, 19.5.1995, lk 1.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0253.

(3)

ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(4)

ELT L 214, 4.8.2006, lk 29.

(5)

ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.

(6)

  ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(7)

  ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

(8)

  ELT L 359, 16.12.2014, lk 1.

(9)

  ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

(10)

  ELT L 158, 27.5.2014, lk 77.

(11)

  ELT L 158, 27.5.2014, lk 196.

(12)

  ELT L 156, 16.6.2012, lk 1.

(13)

  ELT L 338, 12.12.2012, lk 37.

(14)

  ELT L 338, 12.12.2012, lk 41.

(15)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.

(16)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0310.

(17)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0457.

(18)

A8-0056/2017.

(19)

Vt Eurodad, „Fifty shades of tax dodging“, Brüssel, oktoober 2015, lk 19.

(20)

Vt Willem Pieter de Groen, „Role of advisors and intermediaries in the schemes revealed in the Panama Papers“, Centre for European Policy Studies, aprill 2017.

(21)

Tegevuste, sh kõnelejate nimede täielikku loetelu vt käesoleva raporti II osas, milles on esitatud Küprose, Portugali, Malta, USA, Ühendkuningriigi, Luksemburgi ja Šveitsi lähetuste aruanded.

(22)

OECD (2017), „Glossary of Tax Terms“, Pariis: OECD.

(23)

C-255/02 – Halifax jt, Euroopa Liidu Kohus, 21. veebruar 2006; C-196/04 – Cadbury Schweppes ja Cadbury Schweppes Overseas, Euroopa Liidu Kohus, 12. september 2006.

(24)

Eriti Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Poola ja Madalmaad.

(25)

Vt nt Anna Meyendorff ja Anyan V. Thakor (toim.), „Designing financial systems in transition economics: strategies for reform in Central and Eastern Europe“, 2002, S. 102 [Venemaa näitel] või Keith Blackburn, Niloy Bose ja Salvatore Capasso, „Tax evasion, the underground economy and financial development“ (2012): http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S016726811200128X.

(26)

PANA-komisjoni uuring, „The Impact of Schemes revealed by the Panama Papers on the Economy and Finances of a Sample of Member States“.

(27)

https://ec.europa.eu/taxation_customs/fight-against-tax-fraud-tax-evasion/a-huge-problem_en

(28)

Vt Gabriel Zucman, „The Hidden Wealth of Nations – The Scourge of Tax Havens“ [Rahvaste varjatud rikkus – maksuparadiiside nuhtlus], California Ülikool, 2015.

(29)

Tax Justice Network, november 2011.

(30)

148 rahapesu juhtumit 2012. aastal, 202 juhtumit 2013. aastal, 221 juhtumit 2014. aastal ja 285 juhtumit 2015. aastal.

(31)

Finantssaladuse indeks 2015, Tax Justice Network.

(32)

ICIJ, 2017, „Where Are They Now? A Year Later, Mixed Fortunes For Panama Papers Line-Up“.

(33)

PANA-komisjoni tellitud uuring „Offshore activities and money laundering: recent findings and challenges“, professor dr Brigitte Unger, Utrechti ülikooli majanduskool, Madalmaad.

(34)

Unger, op. cit.

(35)

Lisa koostas volinik Moscovici.

(36)

Kolmandate riikide jurisdiktsioonide esialgne tulemustabel avaldati 2016. aasta septembris. See hõlmab kahte näitajate paketti, et määrata kindlaks riskid ELi liikmesriikidele: 1) hinnang jurisdiktsiooni majanduslikele sidemetele ELiga, finantsteenustega seotud tegevuse ulatusele ja finantsstabiilsuse teguritele; 2) hinnang ohu kohta, mida jurisdiktsioon endast kujutab, selgitades välja, kas jurisdiktsioonid on piisavalt läbipaistvad ja kas neil on soodne äriühingu tulumaksu kord või äriühingu tulumaksu nullmäär.

(37)

Hüvitised töötajatele, juhtide tasud, dividendid, kasu vara võõrandamisest, litsentsitasud, teatavad elukindlustustooted, pensionid ning kinnisomand ja kinnisvaratulu.

(38)

OECD määratluse järgi on varifirma äriühing, mis on konkreetses majandussüsteemis ametlikult registreeritud, sellesse inkorporeeritud või muul viisil õiguslikult organiseeritud, kuid mis ei tee selles majanduses mingeid toiminguid peale vahendajana toimimise.

(39)

Lõplik tulusaaja on füüsiline isik, kes lõppkokkuvõttes üksuse eest vastutab.

(40)

Vt nt Nordea (2016), „Report on Investigation of Nordea Private Banking in Relation to Offshore Structures“ („Aruanne Nordea erapanganduse uurimise kohta seoses offshore-struktuuridega“), Nordea Group Compliance’i, Nordea Operational Riski ja Mannheimer Swartling Advokatbyrå ühisaruanne.

(41)

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas; raportöörid: Anneliese Dodds ja Ludek Niedermayer; Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0457).

(42)

„Role of advisors and intermediaries in the schemes revealed in the Panama Papers“ (Nõustajate ja vahendajate roll Panama dokumentides ilmsiks tulnud skeemides), Willem Pieter de Groen, Centre for European Policy Studies, aprill 2017.

(43)

Jan Lukas Strozyki (Norddeutsche Rundfunk) esinemine rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni (PANA-komisjon) kuulamisel 27. septembril 2016.

(44)

„Role of advisors and intermediaries in the schemes revealed in the Panama Papers“ (Nõustajate ja vahendajate roll Panama dokumentides ilmsiks tulnud skeemides), Willem Pieter de Groen, Centre for European Policy Studies, aprill 2017.

(45)

Daniel Thelesklafi, rahapesu tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (MONEYVAL) esimehe sõnavõtt PANA-komisjoni kuulamisel 13. oktoobril 2016.

(46)

OECD peasekretäri aruanne G20 rahandusministritele, Baden-Baden, Saksamaa, 14. märtsil 2017: http://www.oecd.org/tax/oecd-secretary-general-tax-report-g20-finance-ministers-march-2017.pdf

(47)

Brooke Harrington, „Capital without borders, wealth managers and the one percent“ („Piirideta kapital, jõukuse haldajad ja üks protsent“), Harvard University Press, 2016.

(48)

„The golden visa deal: We have in effect been selling off British citizenship to the rich“, David Pegg, The Guardian, 4. juuli 2017.

(49)

Vt nt Nordea (2016), „Report on Investigation of Nordea Private Banking in Relation to Offshore Structures“ (Aruanne Nordea erapanganduse uurimise kohta seoses offshore-struktuuridega), Nordea Group Compliance’i, Nordea Group Operational Riski ja Mannheimer Swartling Advokatbyrå ühisaruanne. Seda kinnitas ka Belgia riiklik uurimiskomisjon kohtumisel PANA-komisjoni delegatsiooniga.

(50)

Algatatud on 14 meedet selle tõttu, et liikmesriigid ei esitanud siseriiklike õigusnormide kohta teavet (ei pidanud kinni ülevõtmise tähtajast – 1. jaanuar 2013); Veel üks rikkumismenetlus algatati ülevõtmata jätmise (sealhulgas omaalgatusliku teabevahetuse) kohta ning kuus meedet DAC 1 võimaliku mittenõuetekohase ülevõtmise kohta. Neist kuuest on kolm veel lõpetamata.

(51)

Ülevõtmise tähtaeg oli 1. jaanuar 2016.

(52)

Kiiresti tuleks lõpule viia menetlused Kreeka ja Portugali suhtes.

(53)

Nõukogu äriühingute maksustamise käitumisjuhend, 10. septembri 2012. aasta taustdokument: „The monitoring exercise discussed at the 17 April 2012 Code meeting showed that in practice no information on rulings was exchanged on a spontaneous basis“ (Järelevalve, mida arutati 17. aprillil 2012 käitumisjuhendi koosolekul, näitas, et teavet omaalgatuslike otsuste kohta tegelikult ei vahetatud“).

(54)

Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Ühendkuningriik.

(55)

„Fighting tax crimes – ‘cooperation between Financial Intelligence Units“ („Võitlus maksukuritegude vastu ja rahapesu andmebüroode koostöö“), dr Amandine Scherrer ja dr Anthony Amicelle, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, märts 2017.

(56)

Need kuus liikmesriiki on Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Itaalia, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik. Austria, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Läti, Slovakkia ja Hispaania on teatanud vaid osalisest rakendamisest.

(57)

Seda direktiivi kohaldatakse järgmiste isikute suhtes (artikkel 2): krediidiasutused; finantseerimisasutused; audiitorid, raamatupidamis- või nõustamisteenuse osutajad ja maksunõustajad; notarid ja teised sõltumatud õigusteenuse osutajad; usaldusfondi- või äriühinguteenuste pakkujad; kinnisvaravahendajad; muud füüsilised või juriidilised isikud, kes kauplevad kaupadega, ja kasiinod.

(58)

Nordea erapangandusalase tegevuse uurimine näitas, et pank ei järginud sise-eeskirju ega Luksemburgi regulatiivnõudeid. Konkreetselt ei liigitanud pank kliente asjakohasesse suure riski kategooriasse, ja järgnev tõhustatud nõuetekohaste hoolsusmeetmete (EDD) aruandlus oli mittetäielik. EDD nõuded hõlmavad näiteks teabe kogumist rahaliste vahendite allika ja kontode eesmärgi kohta. Lisaks tuleb nõuetekohaseid hoolsusmeetmeid korrata regulaarselt ja uuesti hinnata. Selliseid nn kestvaid nõuetekohaseid hoolsusmeetmeid ei rakendatud aga süstemaatiliselt. Panga siseuurimise andmetel (Nordea, 2016) ei olnud teave mitme juhtumi puhul ajakohastatud. Sarnastele rakendamis- ja täitmisprobleemidele osutas Saksamaa Berenbergi panga endine järelevalveametnik, kes andis tunnistusi PANA-komisjonile.

(59)

Jürgen Mossack 24. septembril 2010 saadetud e-kirjas: „Tuleb välja, et Mossfon UK ei täida oma hoolsuskohustust põhjalikult (või üldse mitte) ning võib-olla nüüdsest peame seda ise tegema kõigi klientide kohta, kes Mossfon UK-l meiega on, praegu ja edaspidi!“

(60)

Mossack Fonseca ja lõplike tulusaajate vahelist teabevahetust käsitlevas e-kirjas teatab Mossack Fonseca esindaja: „Ta selgitas, et lõplik tulusaaja ei ole kunagi olnud meie lepingupartner. Ma ei olnud sellega nõus ja lisasin, et mõnikord me isegi ei tea, kes on tegelik tulusaaja. Vastasin, et konkreetselt lõplike tulusaajate ja teiste pankade nõudmisel meile varem tegeliku tulusaaja isiku kohta teavet ei antud.“

(61)

5. mail 2009 saadetud e-kirjas selgitab Mossack Fonseca esindaja, et kahe fondi loomise maksumus „on kõrgem põhiliselt erikasutuse tõttu, mis kliendil fondiga kavas on, ning paindliku eriteenuse tõttu, mida me osutame (ilma suurema hoolsuskohustuseta), kuna tegemist on kahtlemata suurema riskiga.“

(62)

Sellekohased ettepanekud tehti PANA-komisjoni teabekogumismissioonil Ühendkuningriigis.

(63)

„Võitlus maksukuritegude vastu ja rahapesu andmebüroode koostöö“, dr Amandine Scherrer ja dr Anthony Amicelle, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, märts 2017.

(64)

EU FIU Platform mapping exercise and gap analysis on EU FIUs’ powers and obstacles for obtaining and exchanging information (ELi rahapesu andmebüroode platvormi kaardistamisuuring ja erinevuste analüüs ELi rahapesu andmebüroode õiguste ja takistuste kohta teabe hankimisel ja vahetamisel), 15. detsember 2012.

(65)

PANA-komisjoni kuulamine 21. juunil 2017.

(66)

Ühendkuningriigi rahapesu andmebüroo võib olla üks suurima hulga teadete saajaid ELis, kuna Ühendkuningriik on üks suurimaid finantsturge Euroopas ja seal on kasutusel kahtlastest toimingutest teatamise süsteem. Teadete hulk Madalmaades on erakordselt suur, mida võib seletada sellega, et seal ei saada suurel hulgal teateid mitte niivõrd kahtlaste, vaid pigem ebaharilike tehingute kohta, millest suurem osa lähtub rahavahetuse ja -ülekande asutustest, kes on kohustatud teatama kõikidest tehingutest, mis ületavad 2000 eurot

(67)

Eelkõige Küpros, Malta ja Luksemburg, kes saavad väga vähe teateid kahtlastest tehingutest, võrreldes reguleeritud sektorite suurusega nende jurisdiktsioonides.

(68)

PANA-komisjoni kuulamine 14. novembril 2016.

(69)

Ei ole ühtselt määratletud, kas maksukuriteo eest võetakse vastutusele, kui sellega kaasneb tegevus, tegevusetus või mõlemad ning kas maksukuriteoga tegelevad haldusasutused või õigusasutused.

(70)

Itaalia, Hispaania, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik, Poola, Saksamaa, Leedu, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Madalmaad ja Austria.

(71)

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring „Member States' capacity to fight tax crimes“ http://www.europarl.europa.eu/cmsdata/125760/EPRS_STUD_603.257_MS_capabilities_tax_crimes.pdf

(72)

Malta finantsandmete ja -analüüsi üksuse (FIAU) lekitatud aruanded.

(73)

Ühendkuningriik, Luksemburg, Malta, Portugal ja Küpros.

(74)

COM(2017) 0340, lk 5.

(75)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0408.

(76)

„Rahapesu andmebüroode koostöö võitluses maksukuritegude vastu“, dr Amandine Scherrer ja dr Anthony Amicelle, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, märts 2017.

(77)

Selles peatükis esitatud protsendid põhinevad uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi andmetel, mida Euroopa Poliitikauuringute Keskus analüüsis Euroopa Parlamendi rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni palvel.

(78)

  „Role of advisors and intermediaries in the schemes revealed in the Panama Papers“ (Nõustajate ja vahendajate roll Panama dokumentides ilmsiks tulnud skeemides), Willem Pieter de Groen, Centre for European Policy Studies, aprill 2017.

(79)

„Role of advisors and intermediaries in the schemes revealed in the Panama Papers“ (Nõustajate ja vahendajate roll Panama dokumentides ilmsiks tulnud skeemides), Willem Pieter de Groen, Centre for European Policy Studies, aprill 2017.

(80)

Esimesed kümme riiki, kus vahendajad tegutsevad, uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium (ICIJ).

(81)

Vahendajate kaardistamisuuringu andmetel umbes 86% üksustest, mis on kantud uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsiumi andmebaasi.

(82)

Mossack Fonseca 3. veebruari 2012. aasta e-kirjas selgitab ettevõtte esindaja, et HSBC private Bank Lux sõlmis Mossack Fonsecaga otsekoostöö kokkuleppe ja et uute klientide suhtes rakendatakse üksnes „Ddlight“-menetlust, mis põhineb panga antud andmetel.

(83)

Maíra Martini, „Doors wide open: corruption and real estate in four key markets“ (Uksed pärani lahti: korruptsioon ja kinnisvara neljal võtmetähtsusega turul), 2017.

(84)

Obermayer and Obermaier, 2016.

(85)

Norbert Naulini kirjalikud vastused, PANA-komisjoni kuulamine, 14. november 2016.

(86)

Report on Investigation of Nordea Private Banking in Relation to Offshore Structures (Aruanne Nordea privaatpanganduse uurimise kohta seoses offshore-struktuuridega), 20. juuni 2016, ja lähetus Belgia parlamentaarse uurimiskomitee juurde, 26. aprill 2017.

(87)

IMFi, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Euroopa Komisjoni ja majandusteadlase Gabriel Zucmani andmed.

(88)

Oxfam, „Opening the vaults“ (Pangahoidlate avamine), 2017.

(89)

PANA-komisjoni kuulamine, 9. veebruar 2017.

(90)

PANA-komisjoni kuulamised, 13. oktoober 2016 ja 24. jaanuar 2017.

(91)

Näiteks Société Générale, kes palus Mossack Fonsecal luua Rousseau ja Valverti fondi, kinnitas parlamendikomisjonile, et ta ei ole nende kahe fondi tegelik tulusaaja, kuid uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi avaldatud Panama dokumendid näitasid vastupidist; samuti väitis Malta vahendaja Nexia BT parlamendikomisjoni esitatud kirjalikule küsimusele vastates, et ühel tema asutajatest ei olnud mingit seost Malta peaministri personaliülema Keith Schembriga, kuigi oli allkirjastanud Mossack Fonseca jaoks soovituskirja, kus kinnitas, et tal on Keith Schembriga aastatepikkused äri- ja isiklikud suhted.

(92)

Oxfam, „Opening the vaults: The use of tax havens by Europe’s biggest banks“ (Pangahoidlate avamine: maksuparadiiside kasutamine Euroopa suurimate pankade poolt), märts 2017, https://www.oxfam.org/en/research/opening-vaults

(93)

EBA kirjalikud vastused PANA-komisjonile, PANA-komisjoni kuulamine, 13. oktoober 2016.

(94)

näiteks Šveitsis ei ole varidirektoritena tegutsevatel juristidel Šveitsi õiguse kohaselt kohustust võtta kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid.

(95)

Vt näiteks rahapesuvastase töökonna (FATFi) vastastikuse hindamise aruanded või „Fighting tax crimes – cooperation between Financial Intelligence Units“ (Rahapesu andmebüroode koostöö võitluses maksukuritegude vastu), dr Amandine Scherrer ja dr Anthony Amicelle, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, märts 2017.

(96)

Rules on independence and responsibility regarding auditing, tax advice, accountancy, account certification services and legal services (Auditeerimise, maksunõustamise, raamatupidamise, kontode sertifitseerimisteenuste ja õigusteenuste sõltumatuse ja vastutuse eeskirjad), Ian Roxan ja Saipriya Kamath (Londoni Majanduskool) ning Willem Pieter De Groen (Euroopa Poliitikauuringute Keskus), aprill 2017.

(97)

PANA arvamuste vahetus riikide parlamentide ja Mark Piethiga, 31. jaanuar 2017.

(98)

Richard Murphy ja Saila Naomi Stausholm, „The Big 4, a study on opacity“ (Suur nelik, läbipaistmatuse uuring), juuli 2017.

(99)

Vt näiteks rahapesuvastase töökonna (FATFi) vastastikuse hindamise aruanded või „Rahapesu andmebüroode koostöö võitluses maksukuritegude vastu“, dr Amandine Scherrer ja dr Anthony Amicelle, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (EPRS), märts 2017.

(100)

Brooke Harringtoni kirjalikud vastused, PANA-komisjoni kuulamine, 24. jaanuar 2017.

(101)

PANA-komisjoni USA-lähetuse (21.–24. märts 2017) raport.

(102)

Gabriel Zucman, Teresa Lavender Fagan ja Thomas Piketty (2015), ‘The hidden wealth of nations: The Scourge of Tax Havens“ (Rahvaste varjatud rikkus – maksuparadiiside nuhtlus). University of Chicago Press, 2015.

(103)

OECD, ‘Illicit Financial Flows from Developing Countries: Measuring OECD Responses, 2014, lk 15.

(104)

Global Financial Integrity.

(105)

Marc Tran, „Tax Evasion Still Crippling Africa as Rich Countries Fail to Deliver Support“ (Aafrikat halvab endiselt maksudest kõrvalehoidumine, samas kui rikkad riigid ei suuda abi kohale toimetada), The Guardian, 10. mai 2013.

(106)

PANA arengumaid käsitlev kuulamine, 6. aprill 2017.

(107)

„Overcoming the shadow economy“ (Varimajandusest jagusaamine), Joseph E. Stiglitz ja Mark Pieth, November 2016.

(108)

Taani vastas lõpuks PANA-komisjoni küsimustikule 30. augustil 2017.

(109)

„Tax evasion, money laundering and tax transparency in the EU Overseas Countries and Territories“ (Maksudest kõrvalehoidumine, rahapesu ja maksualane läbipaistvus ELi ülemeremaades ja -territooriumidel), dr Isabelle Ioannides ja Jan Tymowski, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, aprill 2017.


OVERVIEW OF ACTIVITIES DURING THE MANDATE

July 2016 - December 2017

* * *


I. COMMITTEE COMPOSITION

1. Bureau

Werner Langen

Chairman

EPP

Ana Gomes

1st Vice-Chair

S&D

Pirkko Ruohonen-Lerner

2nd Vice-Chair

ECR

Fabio De Masi

3rd Vice-Chair (until 22 October 2017)

GUE/NGL

Eva Joly

4th Vice-Chair

Greens/EFA

 

 

2. Coordinators

Dariusz Rosati

EPP

Markus Ferber

(Deputy Coordinator)

EPP

Peter Simon

S&D

Bernd Lucke

ECR

Michael Theurer (until 30 June 2017)

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz (from 1st July 2017)

ALDE

Louis Michel(Deputy Coordinator)

 

ALDE

Patrick Le Hyaric

GUE/NGL

Matt Carthy(Deputy Coordinator)

 

GUE/NGL

Sven Giegold

Greens/EFA

David Coburn

EFDD

Barbara Kappel

ENF

3. Co-Rapporteurs

Jeppe Kofod

S&D

Petr Jezek

ALDE

 

4. Shadow-Rapporteurs

Ludek Niedermayer

EPP

Angel Dzhambazki

ECR

Miguel Urbán Crespo

GUE/NGL

Molly Scott Cato

Greens/EFA

Marco Valli

EFDD

Barbara Kappel

ENF

5. Members

The committee is composed of 65 Members distributed by political groups as follows:

EPP

20

S&D

17

ECR

6

ALDE

6

GUE/NGL

4

Greens/EFA

4

EFDD

3

ENF

4

N-A

1

List of Members as of 18 October 2017

FULL Members

 

SUBSTITUTES

L

EPP

19/20

 

L

EPP

19/20

DE

M. BALZ Burkhard

 

 

BG

M. ADEMOV Asim Ahmedov

 

MT

M. CASA David

 

 

FR

M. CADEC Alain

 

FR

M. ENGEL Frank

 

 

EL

M. CHRISTOFOROU Lefteris

 

DE

M. FERBER Markus

 

 

FR

Mme DATI Rachida

 

PT

M. FERNANDES José Manuel

 

 

EN

M. HAYES Brian

 

ES

M. DE GRANDES PASCUAL Luis

 

 

SV

M. HÖKMARK Gunnar

 

DE

M. KARAS Othmar

 

 

DE

M. JAHR Peter

 

FR

M. LAMASSOURE Alain

 

 

EN

M. KELLY Seán

 

NL

Mme DE LANGE Esther

 

 

EL

M. KYRTSOS Georgios

 

DE

M. LANGEN Werner

(Chair)

 

HR

Mme MALETIĆ Ivana

 

FR

Mme LE GRIP Constance

 

 

DE

M. MANN Thomas

 

ES

M. MATO Gabriel

 

 

IT

M. MARTUSCIELLO Fulvio

 

PT

M. MELO Nuno

 

 

EN

M. SCHÖPFLIN György

 

MT

Mme METSOLA Roberta

 

 

DE

M. SCHULZE Sven

 

CS

M. NIEDERMAYER Luděk

 

 

SK

M. ŠTEFANEC Ivan

 

FI

Mme PIETIKÄINEN Sirpa

 

 

RO

M. STOLOJAN Theodor Dumitru

 

PL

M. ROSATI Dariusz

 

 

IT

M. TAJANI Antonio

 

SL

Mme TOMC Romana

 

 

HU

M. WINKLER Iuliu

 

NL

M. VANDENKENDELAERE Tom

 

 

MT

M. ZAMMIT DIMECH Francis

 

L

S&D

15/17

 

L

S&D

17/17

FR

M. BAYET Hugues

 

 

FR

Mme BERÈS Pervenche

 

IT

M. COFFERATI Sergio Gaetano

 

 

EN

Mme CHILDERS Nessa

 

IT

M. GASBARRA Enrico

 

 

FR

Mme DELVAUX Mady

 

PT

Mme GOMES Ana

(1st VC)

 

SL

Mme FAJON Tanja

 

IT

M. GUALTIERI Roberto

 

 

PL

Mme GERINGER DE OEDENBERG Lidia Joanna

ES

M. JÁUREGUI ATONDO Ramón

 

 

EN

Mme GILL Neena

 

EL

Mme KAILI Eva

 

 

DE

M. LIETZ Arne

 

DA

M. KOFOD Jeppe

 

 

SV

M. LUDVIGSSON Olle

 

DE

M. KÖSTER Dietmar

 

 

EN

Mme MCAVAN Linda

 

ET

Mme LAURISTIN Marju

 

 

HU

M. NIEDERMÜLLER Péter

 

ES

M. LÓPEZ AGUILAR Juan Fernando

 

 

RO

M. PAVEL Emilian

 

FR

M. MAUREL Emmanuel

 

 

FR

Mme ROZIÈRE Virginie

 

DE

Mme REGNER Evelyn

 

 

MT

M. SANT Alfred

 

DE

M. SIMON Peter

 

 

PT

M. DOS SANTOS Manuel

 

NL

M. TANG Paul

 

 

IT

Mme SCHLEIN Elly

 

L

ECR

6/6

 

HU

M. SZANYI Tibor

 

 

IT

M. VIOTTI Daniele

 

BG

M. DZHAMBAZKI Angel

 

 

 

L

ECR

4/6

PL

M. LEGUTKO Ryszard Antoni

 

 

DE

M. LUCKE Bernd

 

 

EN

M. KARIM Sajjad

 

FI

Mme RUOHONEN-LERNER Pirkko

(2nd VC)

 

NL

M. LOONES Sander

 

EN

Mme SWINBURNE Kay

 

 

IT

M. SERNAGIOTTO Remo

 

LV

M. ZĪLE Roberts

 

 

EN

M. TANNOCK Charles

 

L

ALDE

6/6

 

L

ALDE

6/6

CS

M. JEŽEK Petr

 

 

LT

M. AUŠTREVIČIUS Petras

 

FR

M. MICHEL Louis

 

 

ES

M. CALVET CHAMBON Enrique

 

NL

Mme VAN NIEUWENHUIZEN Cora

 

 

FR

M. CORNILLET Thierry

 

ES

Mme PAGAZAURTUNDÚA RUIZ Maite

 

FR

Mme GRIESBECK Nathalie

 

DE

M. THEURER Michael

 

 

NL

Mme IN ‘T VELD Sophia

 

ES

M. TREMOSA I BALCELLS Ramon

 

 

SV

M. TORVALDS Nils

 

L

GUE/NGL

4/4

 

L

GUE/NGL

4/4

EN

M. CARTHY Matt

 

 

ES

Mme ALBIOL GUZMÁN Marina

 

DE

M. DE MASI Fabio

(3rd VC)

 

EL

M. HADJIGEORGIOU Takis

 

FR

M. LE HYARIC Patrick

 

 

EL

M. KOULOGLOU Stelios

 

ES

M. URBÁN CRESPO Miguel

 

 

PT

M. VIEGAS Miguel

 

L

Greens/EFA

4/4

 

L

Greens/EFA

4/4

FR

M. DURAND Pascal

 

 

FI

Mme HAUTALA Heidi

 

DE

M. GIEGOLD Sven

 

 

DE

M. REIMON Michel

 

FR

Mme JOLY Eva

(4th VC)

 

ES

M. SOLÉ Jordi

 

EN

Mme SCOTT CATO Molly

 

 

ES

M. URTASUN Ernest

 

L

EFDD

3/3

 

L

EFDD

3/3

EN

M. COBURN David

 

 

EN

M. BATTEN Gerard

 

EN

M. FINCH Raymond

 

 

EN

M. CARVER James

 

DE

Mme VON STORCH Beatrix

 

 

IT

M. VALLI Marco

 

L

ENF

4/4

 

L

ENF

3/4

IT

M. BORGHEZIO Mario

 

 

IT

M. FONTANA Lorenzo

 

DE

Mme KAPPEL Barbara

 

 

FR

M. MONOT Bernard

 

FR

M. LEBRETON Gilles

 

 

DE

M. PRETZELL Marcus

 

IT

M. ZANNI Marco

 

 

 

 

 

L

N-A

1/1

 

 

 

 

EL

M. ZARIANOPOULOS Sotirios

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


II. COMMITTEE MEETINGS and MISSIONS

The constitutive meeting took place on 12 July 2016.

The PANA Committee held 30 ordinary meetings and 16 Coordinators’ meetings from July 2016 until November 2017.

PANA Committee meetings

  28 meetings in Brussels

  2 meetings in Strasbourg

1 joint meeting

  with ECON with National Parliaments, in Brussels, on 31 January 2017

1 joint hearing

  with JURI on ‘The EU-wide protection of whistleblowers’, in Brussels, on 21 June 2017

2 workshops

  on ‘How to better prepare works of Inquiry Committee’, in Brussels, on 19 and 20 October 2016

  on ‘Offshore activities and money laundering: recent findings and challenges , in Brussels, on 26 January 2017

Coordinators’ meetings

  12 July 1016 in Brussels

  8 September 2016 in Brussels

  12 September 2016 in Strasbourg

  12 October 2016 in Brussels

  8 November 2016 in Brussels

  21 November 2016 in Strasbourg

  7 December 2016 in Brussels

  23 January 2017 in Brussels

  2 February 2017 in Brussels

  13 February 2017 in Strasbourg (‘Joint PANA/AFCO/EMIS Coordinators’ meeting’)

  13 March 2017 in Strasbourg

  3 April 2017 in Strasbourg

  4 May 2017 in Brussels

  30 May 2017 in Brussels

  12 October 2017 in Brussels

  28 November 2017 in Brussels

Shadow-Rapporteurs meetings

  11 September 2017 in Strasbourg

  25 September 2017 in Brussels

  2 October 2017 in Strasbourg

  9 October 2017 in Brussels

  11 October 2017 in Brussels

In addition, the Chair, Werner Langen, the two co-rapporteurs, Jeppe Kofod and Petr Jezek, and the Greens Coordinator, Sven Giegold, were invited to a meeting with the Members of Belgian Special Committee into the Panama Papers, on 26 April 2017, in the premises of the Belgian Parliament.

* * *

The PANA Committee held 7 fact-findings missions from February 2017 until September 2017:

  9-10 February - Mission to United Kingdom

  20 February - Mission to Malta

  2-3 March - Mission to Luxembourg

  21-24 March - Mission to USA (Washington and Delaware)

  22-23 June - Mission to Portugal

  7 July - Mission to Cyprus

  14-15 September - Mission to Switzerland


III. ACTIVITIES OF THE COMMITTEE

1. Programme of hearings and missions

Date

Topic / objective

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Thursday, 13 October 2016

9.00 - 12.30

Public hearing

Anti-money laundering and tax evasion: Who sets the rules and how?

Wednesday, 19 October 2016, 15.00 - 18.00

Thursday, 20 October 2016

9.00 - 17.30

Workshop

“How to better prepare works of Inquiry Committee”

Tuesday, 8 November 2016

14.00 - 15.30Public hearing

 

Hearing with Věra Jourová, Member of the European Commission responsible for Justice, Consumers and Gender Equality on “Anti-Money Laundering: state of play of the implementation of EU legislation

Monday, 14 November 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

“Anti-money laundering and tax evasion: Who assures compliance with the rules and enforces them?

Wednesday, 16 November 2016

11.00 - 12.30

Extraordinary meeting

Exchange of views with Professor Joseph E. Stiglitz

Wednesday, 7 December 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

Hearing with Pierre Moscovici, Member of the European Commission responsible for Economic and Financial Affairs, Taxation and Customs on “Fight against tax evasion and anti-money laundering: state of play of progress made at EU level

Tuesday, 24 January 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Thursday, 26 January 2017

11.00 - 12.00

Committee meeting

Working document on the inquiry into Money Laundering, Tax Avoidance and Tax Evasion

Thursday, 26 January 2017

14.00 - 16.00

Workshop

Workshop on "Offshore activities and money laundering: recent findings and challenges”

Interparliamentary week

Tuesday, 31 January 2017

9.30 - 11.15

Joint hearing ECON/PANA with National Parliaments

Panama Papers, Bahamas leaks: which follow-up did national Parliaments give to the revelations? Which lessons can be learned?

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Thursday, 9 February pm - Friday 10 February 2017

Mission

Mission to United Kingdom

Monday, 20 February 2017

Mission

Mission to Malta

Thursday, 2 March pm - Friday 3 March am

Mission

Mission to Luxembourg

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

21 to 24 March 2017

Mission

Mission to USA

Thursday, 6 April 2017

9.00 - 12.00 (Strasbourg)

Public hearing

Impact of the schemes revealed by the Panama Papers

Thursday, 27 April 2017

14.30 - 18.00

Committee meeting

Presentation of studies (Part I)

Session 1: Money laundering and tax evasion: What’s the impact on Member States and how effective are they in fighting it?

Tuesday, 2 May 2017

15.00 - 18.30

Committee meeting

Presentation of studies (Part II)

Session 2: Offshore practices: The roles and responsibilities of intermediaries and the relations of EU Member States with their overseas countries and territories

Thursday, 4 May 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Hearing with Commissioner Pierre Moscovici, Member of the European Commission responsible for Economic and Financial Affairs, Taxation and Customs

Tuesday, 9 May 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Cooperation in tax matters with European jurisdictions

Tuesday, 30 May 2017

15.00 - 16.30

Public hearing

Hearing with the President of the European Commission, J.C. Juncker

Tuesday, 30 May 2017

16.45 - 17.30

Public hearing

Hearing with F. Rocha Andrade

Wednesday, 21 June 2017

9.00 - 11.00

Joint PANA/JURI public hearing

Joint PANA-JURI hearing

The EU-wide protection of whistleblowers’

Wednesday, 21 June 2017

15.00 - 17.30

Public hearing

Financial Intelligence Units (FIUs) ins and outs and the Russian "Laundromat" case

Thursday, 22 June 2017

Friday, 23 June 2017

Mission

Mission to Portugal

Monday, 3 July 2017

19.00 - 20.30 (Strasbourg)

Public hearing

Hearing with Věra Jourová, Member of the European Commission responsible for Justice, Consumers and Gender Equality

Friday, 7 July 2017

Mission

Mission to Cyprus

Monday, 10 July 2017

16.30 - 18.30

Committee meeting

Consideration of draft report + draft recommendation

Tuesday, 11 July 2017

14.00 - 16.00

Committee meeting

Exchange of views with EU Finance Ministers

Thursday, 14 September

Friday, 15 September 2017

Mission

Mission to Switzerland

Tuesday, 26 September 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Hearing on “Tax planning: do celebrities and companies breach the EU law?”

Thursday, 12 October 2017

10.00 - 12.30

Committee meeting

Consideration of amendments

Wednesday, 18 October

14.00 - 17.30

Committee meeting

Vote on draft report and draft recommendation

Tuesday, 28 November 2017

10.00 - 12.30

Public hearing

Hearing on "Money Laundering: The case of NLB financial group Slovenia and Azerbaijan Laundromat revelations"

Tuesday, 28 November 2017

15.00 - 18.00

Public hearing

Hearing on “The Paradise Papers - What are they about and why are they relevant”


2. List of speakers (hearings and missions)

Name

Date

Meeting/Delegation

Organisation

Function

Country

Link

Gerard Ryle

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

International Consortium of Investigative Journalists (ICIJ)

Director

United States

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Bastian Obermayer

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

Süddeutsche Zeitung

Journalist

Germany

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Frederik Obermaier

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

Süddeutsche Zeitung

Journalist

Germany

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Kristof Clerix

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

Knack Magazine

Journalist

Belgium

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Oliver Zihlmann

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

Sonntagszeitung /

Le Matin Dimanche

Journalist

Switzerland

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Julia Stein

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

Norddeutscher Rundfunk (NDR)

Journalist

Germany

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Jan Strozyk

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

Norddeutscher Rundfunk (NDR)

Journalist

Germany

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Minna Knus

Tuesday, 27 September 2016

09.00 - 11.30

Public hearing

MOT (Finnish Broadcasting Company)

Journalist

Finland

Panama papers – Discussion with the investigative journalists behind the revelations

Michael Lennard

Thursday, 13 October 2016

9.00 - 12.30

Public hearing

International Tax Cooperation Section U.N. Dept. of Economic and Social Affairs - United Nations (UN)

Chief of International Tax Cooperation Section U.N.

Switzerland

Anti-money laundering and tax evasion: Who sets the rules and how?

Caroline Malcolm

Thursday, 13 October 2016

9.00 - 12.30

Public hearing

OECD’s Centre for Tax Policy and Administration

Senior Counsellor and Advisor to the Director and Deputy Director

France

Anti-money laundering and tax evasion: Who sets the rules and how?

Daniel Thelesklaf

Thursday, 13 October 2016

9.00 - 12.30

Public hearing

Committee on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism (MONEYVAL)

President

France

Anti-money laundering and tax evasion: Who sets the rules and how?

Isabelle Vaillant

Thursday, 13 October 2016

9.00 - 12.30

Public hearing

European Banking Authority (EBA)

Director for Regulations

European Union

Anti-money laundering and tax evasion: Who sets the rules and how?

Elise J. Bean

Wednesday, 19 October 2016 and

Thursday, 20 October 2016

Workshop

Levin Center at Wayne State University Law School

Co-Director of Training and Conferences

United States

“How to better prepare works of Inquiry Committee”

Katie Bailey

Wednesday, 19 October 2016 and

Thursday, 20 October 2016

Workshop

U.S. House of Representatives' Subcommittee on Government Operations within the Committee on Oversight and Government

Staff Director

United States

“How to better prepare works of Inquiry Committee”

Věra Jourová

Tuesday, 8 November 2016

14.00 - 15.30Public hearing

 

European Commission

Commissioner responsible for Justice, Consumers and Gender Equality

European Commission

European Union

Hearing with Commissioner Věra Jourová

Giovanni Kessler

Monday, 14 November 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

European Anti-Fraud Office (OLAF)

Director General

European Union

“Anti-money laundering and tax evasion: Who assures compliance with the rules and enforces them?

Simon Riondet

Monday, 14 November 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

EUROPOL

Business manager – Head of the Financial intelligence Group

European Union

“Anti-money laundering and tax evasion: Who assures compliance with the rules and enforces them?

Klaus Meyer-Cabri

Monday, 14 November 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

EUROJUST

German Member of EUROJUST’s College

European Union

“Anti-money laundering and tax evasion: Who assures compliance with the rules and enforces them?

Philippe de Koster

Monday, 14 November 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

CTIF-CFI (Belgian Financial Intelligence Unit)

President

Belgium

“Anti-money laundering and tax evasion: Who assures compliance with the rules and enforces them?

Michel Claise

Monday, 14 November 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

Ministry of Justice

Prosecutor

Belgium

“Anti-money laundering and tax evasion: Who assures compliance with the rules and enforces them?

Norbert Naulin

Monday, 14 November 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

“EOKS” (Investigation Group

Organised Crime – Tax Fraud)

Head of the special investigation unit “EOKS” of the North Rhine-Westphalia tax authorities who analyse leaked data

Germany

“Anti-money laundering and tax evasion: Who assures compliance with the rules and enforces them?

Patrick Montagner

Monday, 14 November 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

College of the French prudential supervisor

Deputy Secretary General

France

“Anti-money laundering and tax evasion: Who assures compliance with the rules and enforces them?

Joseph E. Stiglitz

Wednesday, 16 November 2016

11.00 - 12.30

Public hearing

Columbia University in New York

University Professor at Columbia University Former Chair of the Panama Papers Inquiry Committee

United States

Exchange of views with Professor Joseph E. Stiglitz

Pierre Moscovici

Wednesday, 7 December 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

European Commission

Commissioner responsible for Economic and Financial Affairs, Taxation and Customs

European Union

Hearing with Commissioner Pierre Moscovici and Ashish Kumar, Policy Analyst at Financial Action Task Force (FATF)

Ashish Kumar

Wednesday, 7 December 2016

15.00 - 18.30

Public hearing

Financial Action Task Force (FATF)

Policy Analyst

France

Hearing with Commissioner Pierre Moscovici and Ashish Kumar, Policy Analyst at Financial Action Task Force (FATF)

Ronen Palan

Tuesday, 24 January 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Tax Justice Network

Senior advisor

United Kingdom

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Brooke Harrington

Tuesday, 24 January 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

 

Copenhagen Business School

Associate Professor

Denmark

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Daniel Hall

Tuesday, 24 January 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Burford Capital

Director and co-head of Burford’s global corporate intelligence

United Kingdom

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Rupert Manhart

Tuesday, 24 January 2017

09.00 - 12.30

Public hearing

Anti-money laundering Committee of The Council of Bars and Law Societies of Europe (CCBE)

Chair

Belgium

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Richard Frimston

Tuesday, 24 January 2017

09.00 - 12.30

Public hearing

Anti-money laundering Committee of The Council of Bars and Law Societies of Europe (CCBE)

Member of the CCBE and expert on topics relating to tax, beneficial ownership, and offshore activities aspects

Belgium

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Wim Mijs

Tuesday, 24 January 2017

09.00 - 12.30

Public hearing

European Banking Federation (EBF)

Chief Executive Officer

Belgium

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Roger Kaiser

Tuesday, 24 January 2017

09.00 - 12.30

Public hearing

European Banking Federation (EBF)

Senior Policy Adviser

Belgium

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Stef van Weeghel

Tuesday, 24 January 2017

09.00 - 12.30

Public hearing

Price Waterhouse Coopers (PWC)

Global Tax Policy Leader

Belgium

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part I)

Brigitte Unger

Thursday, 26 January 2017

14.00 - 16.00

Workshop

Utrecht University

Chair of public sector economics

The Netherlands

Working document on the inquiry into Money Laundering, Tax Avoidance and Tax Evasion

Mark Pieth

Interparliamentary week

Tuesday, 31 January 2017

9.30 - 11.15

Joint hearing ECON/PANA with National Parliaments

University of Basel, Switzerland

Professor of Criminal Law and Criminology

Former Member of Panama Papers Inquiry Committee

Switzerland

Panama Papers, Bahamas leaks: which follow-up did national Parliaments give to the revelations? Which lessons can be learned?

Ed Groot

Interparliamentary week

Tuesday, 31 January 2017

9.30 - 11.15

Joint hearing ECON/PANA with National Parliaments

Dutch Parliamentary Committee of Inquiry into Tax structures

Chair

The Netherlands

Panama Papers, Bahamas leaks: which follow-up did national Parliaments give to the revelations? Which lessons can be learned?

Ahmed Ahmed Laaouej

Interparliamentary week

Tuesday, 31 January 2017

9.30 - 11.15

Joint hearing ECON/PANA with National Parliaments

Belgian Special Committee on the Panama Papers

Chair

Belgium

Panama Papers, Bahamas leaks: which follow-up did national Parliaments give to the revelations? Which lessons can be learned?

Kai Jan Krainer

Interparliamentary week

Tuesday, 31 January 2017

9.30 - 11.15

Joint hearing ECON/PANA with National Parliaments

Committee on Finance of the Austrian National Council

Vice-Chair

Austria

Panama Papers, Bahamas leaks: which follow-up did national Parliaments give to the revelations? Which lessons can be learned?

Benedikt Strunz

 

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Norddeutscher Rundfunk/ NDR

Journalist

Germany

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Aleksandra Helena Sobisz

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Berenberg Bank

Former compliance officer

Germany

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Katrin Keikert

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Berenberg Bank

Former compliance officer

Germany

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Michael Kemmer

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Association of German Banks

General Manager and member of the Board of Directors

Germany

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

 

Thorsten Höche

 

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Association of German Banks

Head of the legal department

Germany

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Ulrike Paul

 

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Bundesrechtsanwaltskammer (BRAK or German Federal Bar)

Vice-President

Germany

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Frank Johnigk

 

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Bundesrechtsanwaltskammer (BRAK or German Federal Bar)

Head of the Department Money Laundering and Criminal Law

Germany

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Søren Kristensen

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Danish Broadcasting Corporation (DR), International Consortium of Investigative Journalists (ICIJ)

Journalist

Denmark

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Matthew Elderfield

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Nordea

Head of Group Compliance and Member of Nordea Executive Management

Sweden

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Johan Ekwall

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Nordea

Chief of staff

Sweden

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Biörn Riese

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Mannheimer Swartling

Member of the Corporate Sustainability & Risk Management,

M&A and Corporate Commercial groups

Sweden

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Andreas Steen

Thursday, 9 February 2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Mannheimer Swartling

Member of Corporate Commercial practice

group

Sweden

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part II)

Prem Sikka

Thursday, 9 February

Friday 10 February 2017

Mission to UK

Essex Business School

Professor of Accounting

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Sol Picciotto

Thursday, 9 February

Friday 10 February 2017

Mission to UK

Lancaster University

Emeritus Professor, Senior Fellow, International Centre for Tax & Development

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Rita de la Feria

Thursday, 9 February

Friday 10 February 2017

Mission to UK

University of Leeds

Professor

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Murray Worthy

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Anti-corruption organisation Global Witness

Expert on money laundering

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Rachel Davies

Thursday, 9 February

Friday 10 February 2017

Mission to UK

Transparency International UK

Senior Advocacy Manager

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Richard Murphy

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Tax Justice Network

Chartered accountant and political economist

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Oliver Pearce

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Oxfam

Policy Manager for tax and inequality

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Peter Dempsey

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Self-employed

Lawyer

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Douglas Flint

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

HSBC

Group Chairman

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Paul Rankin

Thursday, 9 February

Friday 10 February 2017

Mission to UK

HSBC

Managing Director Group Government Affairs

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Iain McKinnon

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

HSBC

Group Head of Tax

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Paul Kelly

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

HSBC

Head of Tax Transparency

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Hank Cole

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

HSBC

Global Head of Operational Intelligence

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Barbara Patow

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

HSBC

Global Head of Strategic Initiatives, AML

United Kingdom

Mission to United Kingdom

David Rowe-Francis

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

HSBC

UK Head of AML

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Will Morgan

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

HSBC

Group Government Affairs, Financial System Integrity

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Ian Messer

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Law Society of Scotland

Representative of Solicitors Regulation Authority (SRA)

United Kingdom

Mission to United Kingdom

John Riches

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Law Society of England and Wales (LSEW)

Chair, Society of Trust and Estate Practitioners (STEP) Public Policy Committee

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Sandy Bhogal

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Law Society of England and Wales (LSEW)

Chair of International Tax Law

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Edward Craft

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Law Society of England and Wales (LSEW)

Member of the LSEW Company Law Committee

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Amy Bell

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Law Society of England and Wales (LSEW)

Chair of the LSEW AML Task Force

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Robert Hodgkinson

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Institute of Chartered Accountants in England and Wales (ICAEW)

Executive Director

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Frank Haskew

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Institute of Chartered Accountants in England and Wales (ICAEW)

Head of Tax

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Ian Young

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Institute of Chartered Accountants in England and Wales (ICAEW)

International Tax Manager

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Simon Tosserams

Thursday, 9 February Friday 10 February 2017

Mission to UK

Institute of Chartered Accountants in England and Wales (ICAEW)

EU Affairs Executive

United Kingdom

Mission to United Kingdom

Edward Scicluna

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

EU Presidency

Maltese Government

Minister of Finance

Malta

Mission to Malta

Joe V. Bannister

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Malta Financial Service Authority

Chair

Malta

Mission to Malta

Marianne Scicluna

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Malta Financial Service Authority

Director-General

Malta

Mission to Malta

Anton Bartolo

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Malta Financial Service Authority

Director of Enforcement

Malta

Mission to Malta

Lawrence Cutajar

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Maltese Police

Police Commissionner

Malta

Mission to Malta

Daphne Caruana Galizia

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Self-employed

Journalist

Malta

Mission to Malta

Ivan Camilleri

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Times of Malta

Journalist

Malta

Mission to Malta

Matthew Vella

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Malta Today

Journalist

Malta

Mission to Malta

Alexander Balzan

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

One News

Journalist

Malta

Mission to Malta

Pierre Mifsud

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

EMD Advocates

Founding partner

Malta

Mission to Malta

Malcolm Booker

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Deloitte Malta

Chief Executive Officer

Malta

Mission to Malta

Manfred Galdes

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

ARQ Risk and Compliance

Ltd.

Director

Malta

Mission to Malta

Paul Mifsud

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Sparkasse Bank

Managing Director

Malta

Mission to Malta

Konrad Mizzi

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Maltese Government

Minister within the Office of the Prime Minister

Malta

Mission to Malta

Beppe Fenech Adami

Monday, 20 February 2017

Mission to Malta

Parliament of Malta

National Deputy

Malta

Mission to Malta

Pierre Gramegna

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

Luxembourg Government

Minister for Finance

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Félix Braz

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

Luxembourg Government

Minister for Justice

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Eugène Berger

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

Luxembourg Chamber of Deputies

Member of Finance Committee

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Fabien Grasser

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

Le Quotidien Luxembourg

Journalist

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Anthony A Simcic

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

HSBC Luxembourg

Managing Director Head of Private Banking

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Claude Marx

Thursday, 2 March pm - Friday 3 March am

Commission de Surveillance du Secteur Financier (CSSF)

Director-General

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Claude Simon

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

Commission de Surveillance du Secteur Financier (CSSF)

Member of the management Board and Member of SSM Board of Supervisors

Luxembourg

Mission to Luxembourg

François Prum

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

Luxembourgish Bar

Head of Luxembourgish Bar

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Wim Piot

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

PwC Luxembourg

Managing Partner and Tax Leader

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Elizabeth Jane McCormick

Thursday, 2 March - Friday 3 March 2017

Mission to Luxembourg

KPMG

Global Head of Tax

Luxembourg

Mission to Luxembourg

Patrick Suet

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

Société Générale Bank & Trust

Chairman

France

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Anne Michel

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

Le Monde, ICIJ

Journalist

France

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Sylvie David-Chino

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

BNP Paribas

Global Head of IFS Compliance

France

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Albert Allo

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

TracFin (Traitement du renseignement et action contre les circuits financiers clandestins)

Deputy Director

France

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Olivier Boutellis-Taft

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

Accountancy Europe, NGO

Chief Executive Officer

Belgium

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Paul Gisby

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

Accountancy Europe, NGO

Manager for taxation and transparency

Belgium

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Oliver Zihlmann

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

Sonntagszeitung | Le Matin Dimanche, ICIJ

Journalist

Switzerland

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Jean-Bernard Schmid

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

Swiss Ministry of Justice

Public Prosecutor

Switzerland

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Peter Lutz

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

Self-regulatory organisation for the combating of money laundering of the Swiss Bar Association and Swiss Notary Association

President

Switzerland

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Giuseppe Marino

Monday, 6 March 2017

15.00 - 18.30

Public hearing

University of Milan

Professor Theory & Practice of International Tax Law

Italy

The role of lawyers, accountants and bankers in Panama Papers (Part III)

Caroline Vicini

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Delegation of the European Union to the United States

Deputy Head of Delegation

Washington DC,

United States

Mission to USA

Elise Bean

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Levin Center at Wayne State University Law School

Co-Director of Training and Conferences

Washington DC,

United States

Mission to USA

Gerard Ryle

21 to 24 March 2017

Mission to USA

International Consortium of

Investigative Journalists (ICIJ)

Director

Washington DC,

United States

Mission to USA

Gary Kalman

21 to 24 March 2017

Mission to USA

FACT Coalition

Executive Director

Washington DC,

United States

Mission to USA

Tom Cardamone

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Global Financial Integrity

Managing Director

Washington DC,

United States

Mission to USA

Jane Gravelle

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Government and Finance Division

Researcher

Washington DC,

United States

Mission to USA

Ron Wyden

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Committee on Finance

National Deputy

(Senator)

Washington DC,

United States

Mission to USA

Richard Neal

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Ways and Means Committee

National Deputy

Washington DC,

United States

Mission to USA

Tom Carper

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Subcommittee on Investigations

National Deputy

(Senator)

Washington DC,

United States

Mission to USA

Orrin Hatch

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Committee on Finance

National Deputy

(Senator)

Washington DC,

United States

Mission to USA

Peter C. Schwartzkopf

21 to 24 March 2017

Mission to USA

House Representatives of the General Assembly

National Deputy

Delaware,

United States

Mission to USA

Valerie Longhurst

21 to 24 March 2017

Mission to USA

House Representatives of the General Assembly

National Deputy

Delaware,

United States

Mission to USA

Daniel B. Short

21 to 24 March 2017

Mission to USA

House Representatives of the General Assembly

National Deputy

Delaware,

United States

Mission to USA

David B. McBride

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Delaware General Assembly

National Deputy

(Senator)

Delaware,

United States

Mission to USA

Margaret

Rose Henry

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Delaware General Assembly

National Deputy

(Senator)

Delaware,

United States

Mission to USA

F. Gary Simpson

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Delaware General Assembly

National Deputy

(Senator)

Delaware,

United States

Mission to USA

Charles M. Elson

21 to 24 March 2017

Mission to USA

John L Weinberg Center for Corporate Governance at the University of

Delaware

Professor

Delaware,

United States

Mission to USA

Jeffrey W. Bullock

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Delaware Executive Branch

National deputy

(Secretary of State)

Delaware,

United States

Mission to USA

Rick Geisenberger

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Delaware Executive Branch

National deputy

(Secretary of Treasury)

Delaware,

United States

Mission to USA

Kristopher Knight

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Delaware Executive Branch

National deputy

(Deputy Secretary of State and Director of the Corporations Division)

Delaware,

United States

Mission to USA

Matt Denn

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Delaware Department of Justice

Attorney General

Delaware,

United States

Mission to USA

Lawrence A. Hamermesh

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Widener University

Professor of Corporate and Business Law

Delaware,

United States

Mission to USA

 

Paul L. Regan

21 to 24 March 2017

Mission to USA

Widener University

Associate Director, Institute of Delaware

Corporate and Business Law

Delaware,

United States

Mission to USA

Alvin Mosioma

Thursday, 6 April 2017

9.00 - 10.30 (Strasbourg)

Public hearing

Tax Justice Network - Africa

Founding Executive Director

Kenya

Impact of the schemes revealed by the Panama Papers

Nuhu Ribadu

Thursday, 6 April 2017

9.00 - 10.30 (Strasbourg)

Public hearing

Nigerian government

(former anti-corruption official)

Official

Nigeria

Impact of the schemes revealed by the Panama Papers

Will Fitzgibbon

Thursday, 6 April 2017

9.00 - 10.30 (Strasbourg)

Public hearing

International Consortium of Investigative Journalists (ICIJ)

Journalist

USA

Impact of the schemes revealed by the Panama Papers

Ahmed Ahmed Laaouej

Wednesday 26 April 2017

16.00 - 17.30

Meeting in the premises of the Belgian Parliament

Belgian Special Committee on the Panama Papers

Chair

Belgium

Meeting with the Members of Belgian Special Committee into the Panama Papers

Luk Van Biesen

Wednesday 26 April 2017

16.00 - 17.30

Meeting in the premises of the Belgian Parliament

Belgian Special Committee on the Panama Papers

National Deputy

Belgium

Meeting with the Members of Belgian Special Committee into the Panama Papers

Roel Deseyn

Wednesday 26 April 2017

16.00 - 17.30

Meeting in the premises of the Belgian Parliament

Belgian Special Committee on the Panama Papers

National Deputy

Belgium

Meeting with the Members of Belgian Special Committee into the Panama Papers

Mark Delanote

Wednesday 26 April 2017

16.00 - 17.30

Meeting in the premises of the Belgian Parliament

Belgian Special Committee on the Panama Papers

National Deputy

Belgium

Meeting with the Members of Belgian Special Committee into the Panama Papers

Mike Beke

Thursday, 27 April

2017

14.30 - 18.00

Committee Meeting

Blomeyer & Sanz

Researcher

Spain

Presentation of studies (Part I)

David Buck

Thursday, 27 April

2017

14.30 - 18.00

Committee Meeting

Centre for Strategy & Evaluation Services (CSES)

Researcher

United Kingdom

Presentation of studies (Part I)

Jack Malan

Thursday, 27 April

2017

14.30 - 18.00

Committee Meeting

Centre for Strategy & Evaluation Services

Researcher

United Kingdom

Presentation of studies (Part I)

Amandine Scherrer

Thursday, 27 April

2017

14.30 - 18.00

Committee Meeting

European ParliamentEuropean Parliamentary

 

Research Service (EPRS)

Researcher

European Union

Presentation of studies (Part I)

Anthony Amicelle

Thursday, 27 April

2017

14.30 - 18.00

Committee Meeting

International Centre for Comparative Criminology, Université de Montréal, Canada

Researcher

Canada

Presentation of studies (Part I)

Willem Pieter de Groen

 

Tuesday, 2 May 2017

15.00 - 18.30

Committee meeting

Centre for European Policy Studies (CEPS)

Researcher

Belgium

Presentation of studies (Part II)

Ian Roxan

Tuesday, 2 May 2017

15.00 - 18.30

Committee meeting

London School of Economics (LSE)

Researcher

United Kingdom

Presentation of studies (Part II)

Herman Bröring

Tuesday, 2 May 2017

15.00 - 18.30

Committee meeting

Centre for European Financial Services Law at the University of Groningen

Researcher

The Netherlands

Presentation of studies (Part II)

Peter Clegg

Tuesday, 2 May 2017

15.00 - 18.30

Committee meeting

University of the West of England, Bristol

Researcher

United Kingdom

Presentation of studies (Part II)

Alexandre Maitrot de la Motte

 

Tuesday, 2 May 2017

15.00 - 18.30

Committee meeting

University of Paris-Est Créteil

Researcher

France

Presentation of studies (Part II)

Pierre Moscovici

Thursday, 4 May

2017

9.00 - 12.30

Public hearing

European Commission

Commissioner responsible for Economic and Financial Affairs, Taxation and Customs

European Union

Hearing with Commissioner Pierre Moscovici

Rui Gonçalves

Tuesday, 9 May

2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Government of Madeira

Regional Secretary for Finance

Madeira, Portugal

Cooperation in tax matters with European jurisdictions

James Tipping

Tuesday, 9 May

2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Finance Centre of the Government of Gibraltar

Finance Director

Gibraltar, UK

Cooperation in tax matters with European jurisdictions

Richard Walker

Tuesday, 9 May

2017

9.00 - 12.30

Public hearing

States of Guernsey Policy & Resources Committee

Director of financial crime policy

Guernsey, Channel Islands

Cooperation in tax matters with European jurisdictions

Colin Powell

Tuesday, 9 May

2017

9.00 - 12.30

Public hearing

Government

Adviser to the Chief Minister

Jersey, Channel Islands

Cooperation in tax matters with European jurisdictions

Jean-Claude Juncker

Tuesday, 30 May

2017

15.00 - 16.30

Public hearing

European Commission

President of the European Commission

European Union

Hearing with the President of the European Commission, J.C. Juncker

 

Fernando Rocha Andrade

 

Tuesday, 30 May

2017

16.45 - 17.30

Public hearing

Government of Portugal

Secretary of State of Tax affairs

Portugal

Hearing with F. Rocha Andrade

Vigjilenca Abazi

 

Wednesday, 21 June 2017

9.00 - 11.00

Joint PANA/JURI public hearing

Maastricht University

Academic

The Netherlands

Joint PANA-JURI hearing

The EU-wide protection of whistleblowers’

Cathy James

Wednesday, 21 June 2017

9.00 - 11.00

Joint PANA/JURI public hearing

Public concern at work

Whistleblower

United Kingdom

Joint PANA-JURI hearing

The EU-wide protection of whistleblowers’

Frédérique Berrod

Wednesday, 21 June 2017

9.00 - 11.00

Joint PANA/JURI public hearing

College of Europe

Academic

Belgium

Joint PANA-JURI hearing

The EU-wide protection of whistleblowers’

Rosita Hickey

Wednesday, 21 June 2017

9.00 - 11.00

Joint PANA/JURI public hearing

EU Ombudsman

Head of Strategic Inquiries

European Union

Joint PANA-JURI hearing

The EU-wide protection of whistleblowers’

Charlotte Grass

Wednesday, 21 June 2017

9.00 - 11.00

Joint PANA/JURI public hearing

Group Vallourec

Head of Competition and Conformity

France

Joint PANA-JURI hearing

The EU-wide protection of whistleblowers’

Sebastian Fiedler

Wednesday, 21 June 2017

15.00 - 17.30

Public hearing

Bund Deutscher Kriminalbeamter (BDK)

Vice-Chair

Germany

Financial Intelligence Units (FIUs) ins and outs and the Russian "Laundromat" case

Paolo Costanzo

Wednesday, 21 June 2017

15.00 - 17.30

Public hearing

Italian FIU, Banca d'Italia

Manager at Banca d’Italia

Italy

Financial Intelligence Units (FIUs) ins and outs and the Russian "Laundromat" case

Paul Cristian Radu

Wednesday, 21 June 2017

15.00 - 17.30

Public hearing

 

International Consortium of Investigative Journalists (ICIJ)

Journalist

Romania

Financial Intelligence Units (FIUs) ins and outs and the Russian "Laundromat" case

Viesturs Burkāns

Wednesday, 21 June 2017

15.00 - 17.30

Public hearing

Latvian Office for Prevention of Laundering of Proceeds Derived from Criminal Activity

Head of Latvian FIU

Latvia

Financial Intelligence Units (FIUs) ins and outs and the Russian "Laundromat" case

Duarte Pacheco

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Parliamentary Inquiry Committee of Banco Espírito Santo (BES) and working group on combating economic, financial and fiscal crime

National Deputy

Portugal

Mission to Portugal

Cecília Meireles

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Parliamentary Inquiry Committee of Banco Espírito Santo (BES) and working group on combating economic, financial and fiscal crime

National Deputy

Portugal

Mission to Portugal

Eurico Brilhante Dias

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Parliamentary Inquiry Committee of Banco Espírito Santo (BES) and working group on combating economic, financial and fiscal crime

National Deputy

Portugal

Mission to Portugal

Mário Centeno

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Government of Portugal

Minister of Finance

Portugal

Mission to Portugal

Helena Borges

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Tax and Customs Authority

Public Authority

Director General

Portugal

Mission to Portugal

Fernando Rocha Andrade

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Government of Portugal

Secretary of State of Tax affairs

Portugal

Mission to Portugal

Fernando Teixeira dos Santos

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Government of Portugal

Former Minister of Finance

Portugal

Mission to Portugal

Sérgio Vasques

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Government of Portugal

Former Secretary of State of Tax Affairs

Portugal

Mission to Portugal

Maria Luís Albuquerque

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Government of Portugal

Former Minister of Finance

Portugal

Mission to Portugal

Paulo Núncio

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Government of Portugal

Former Secretary of State of Tax Affairs

Portugal

Mission to Portugal

Elisa Ferreira

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Banco de Portugal

Board member in charge of prudential supervision

Portugal

Mission to Portugal

Luís Máximo dos Santos

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Banco de Portugal

Board member in charge of legal enforcement and money laundering matters

Portugal

Mission to Portugal

Luís Costa Ferreira

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Banco de Portugal

Head of the Banking Prudential Supervision Department

Portugal

Mission to Portugal

João Raposo

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Banco de Portugal

Head of the Legal Enforcement Department

Portugal

Mission to Portugal

Micael Pereira

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Expresso (ICIJ)

Journalist

Portugal

Mission to Portugal

João Pedro Martins

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Público

Economist and Offshore researcher

Portugal

Mission to Portugal

Pedro Crisóstomo

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Público

Journalist

Portugal

Mission to Portugal

Amadeu Guerra

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Ministry of Justice

Deputy Attorney General

Portugal

Mission to Portugal

José Ranito

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Ministry of Justice

Prosecutor

Portugal

Mission to Portugal

Tahamara Dias

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Ministry of Justice

Prosecutor

Portugal

Mission to Portugal

Mariana Raimundo

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Financial Intelligence Unit (FIU) Portugal

Director

Portugal

Mission to Portugal

João Paulo Batalha

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Transparency International (TIAC) Portugal

Executive Director

Portugal

Mission to Portugal

Susana Coroado

Thursday, 22 June

Friday, 23 June 2017

Mission to Portugal

Transparency International (TIAC) Portugal

Vice-Chair

Portugal

Mission to Portugal

Věra Jourová

Monday, 3 July 2017

19.00 - 20.30 (Strasbourg)

Public hearing

European Commission

Commissioner responsible for Justice, Consumers and Gender Equality

 

European Union

Hearing with Commissioner Věra Jourová

Harris Georgiades

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Government of the Republic of Cyprus

Minister of Finance

Cyprus

Mission to Cyprus

Yiorgos Lakkotrypis

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Government of the Republic of Cyprus

Minister of Energy, Commerce, Industry and Tourism of the Republic of Cyprus

Cyprus

Mission to Cyprus

Kypros Kyprianou

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Government of the Republic of Cyprus

Ministry of Interior

Cyprus

Mission to Cyprus

Christos Patsalides

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Government of the Republic of Cyprus - Ministry of Finance

Permanent Secretary

Cyprus

Mission to Cyprus

Yiannis Tsangaris

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Government of the Republic of Cyprus - Ministry of Finance

Tax Commissioner

Cyprus

Mission to Cyprus

George Panteli

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Government of the Republic of Cyprus - Ministry of Finance

Director of Economic Research and EU Affairs

Department

Cyprus

Mission to Cyprus

Demetra Kalogerou

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Cyprus Securities and Exchange Commission

President

Cyprus

Mission to Cyprus

Eva Rossidou-Papakyriacou

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Cyprus Unit for Combating Money Laundering (MOKAS)

Director

Cyprus

Mission to Cyprus

Marios Skandalis

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Association of Cyprus Banks (ACB)

Director Group Compliance

Cyprus

Mission to Cyprus

Andreas Michaelides

Thursday, 6 July

Friday, 7 July 2017

Mission to Cyprus

Cyprus Bar Association

President of Limassol Bar Association

Cyprus

Mission to Cyprus

Wolfgang Schäuble

Tuesday, 11 July 2017

14.00 - 15.30

Public Hearing

German Government

Minister of Finance

Germany