Menetlus : 2017/2231(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0366/2017

Esitatud tekstid :

A8-0366/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 30/11/2017 - 8.6

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0457

RAPORT     
PDF 496kWORD 66k
23.11.2017
PE 612.295v02-00 A8-0366/2017

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/005 FI/Retail)

(COM(2017)0618 – C8-0364/2017 – 2017/2231(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Răzvan Popa

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI
 LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/005 FI/Retail)

(COM(2017)0618 – C8-0364/2017 – 2017/2231(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0618 – C8-0364/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0366/2017),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et anda töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, lisaabi ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Soome esitas taotluse EGF/2017/005 FI/Retail, et saada EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumiskriteeriumide kohaselt EGFist rahalist toetust seoses 1660 inimese koondamisega kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS 2. tasandi piirkondades Lääne-Soomes, Helsingi-Uusimaal, Lõuna-Soomes ning Põhja- ja Ida-Soomes NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris; arvestades, et meetmetes osaleb eeldatavasti 1500 koondatud töötajat;

D.  arvestades, et EGFist toetatavate meetmete finantskontrolli eest vastutab asjaomane liikmesriik, nagu on sätestatud EGFi määruse artikli 21 lõikes 1;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja Soomel on õigus saada nimetatud määruse alusel 2 499 360 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 4 165 600 euro suurustest kogukuludest;

2.  märgib, et komisjon pidas kinni 12 nädala pikkusest tähtajast Soome ametiasutustelt täieliku taotluse kättesaamisest kuni rahalise toetuse andmise tingimustele vastavuse kohta lõpliku hinnangu andmiseni 23. oktoobril 2017 ja tegi hinnangu samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3.  märgib, et Soome väidab, et koondamised on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutustega, eelkõige rahvusvahelise e-kaubanduse hüppelise kasvuga; märgib eelkõige, et jaetoodete internetimüügi kasv Soomes koos kolmandate riikide e-poodide populaarsusega Soome tarbijate hulgas on toonud kaasa Soome kaubamajade käibe pideva vähenemise alates 2014. aastast;

4.  märgib, et koondamised, mis on toimunud kahes suures Soome kaubamajaketis, on puudutanud kõiki nelja Soome NUTS 2 piirkonda; märgib, et kaubamajade rahavoog ja kasumlikkus on vähenenud, sest e-kaubandus kasvab, ostuharjumused muutuvad ja tarbijate usaldus on väike;

5.  tuletab meelde, et koondamised toimusid kahes suures Soome kaubandusketis ja ühes tütarettevõttes, mis kõik on alates 2015. aastast kogenud tõsiseid probleeme seoses kasumlikkuse vähenemise ja rahavoo halvenemisega, mis on tingitud e-kaubanduse kasvust, muutunud ostuharjumustest ja madalast tarbijate usaldusest; peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta alguses pidid kaks asjaomast äriühingut tegevuse täielikult lõpetama;

6.  on teadlik, et samal ajal on jaekaubanduse valdkonna töökohtade puhul aset leidnud suured muutused ning üha enam esineb osalise koormusega töökohti, mis nõuavad IT-, prognoosi-, andmeanalüüsi-, suhtlemis-, klienditundmis- ja logistikaoskuseid; peab kahetsusväärseks, et 43 %-l Soome jaekaubanduse valdkonna töötajatest, kes on vanemad kui 45 aastat, puuduvad asjaomased oskused; on seisukohal, et tegurid, mis takistavad üle 50-aastasi inimesi uuesti tööle saamast, on suur probleem, ja ootab huviga, milline hinnang antakse karjäärinõustamise katseprojektidele, mis võeti kasutusele just sellesse vanuserühma kuuluvate koondatud töötajate jaoks;

7.  rõhutab, et suur hulk koondatud töötajatest on vanemad kui 55 aastat ning enam kui 76 % on naised; tunnistab sellega seoses, kui olulised on EGFist kaasrahastatavad aktiivsed tööturumeetmed, et parandada nende haavatavate rühmade tööturule naasmise võimalusi; väljendab heameelt, et erilist tähelepanu on pööratud kavandatavate meetmete kohandamisele sihtrühmade erivajadustele;

8.  märgib, et Soomel on kavas võtta kõnealuses taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks seitset tüüpi meetmeid: i ) nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed, ii) tööhõive- ja muud ärimeetmed, iii) koolitused, iv) ettevõtluse alustamise toetus, v) karjäärinõustamise katseprojekt, vi) palgatoetus ning vii) sõidu- ja majutuskulude hüvitised; peab kiiduväärseks kavandatud karjäärinõustamise katseprojekte, mille eesmärk on uurida füüsilisi, vaimseid ja muid tegureid, mis võivad takistada üle 50-aastastel toetusesaajatel uuesti tööle saamist; märgib, et kontrolliks ja aruandluseks on eraldatud piisav raha;

9.  märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad individuaalsete teenuste kogupaketist 22,05 %, mis on palju madalam kui EGFi määruses sätestatud maksimummäär (35 %), ning et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

10.  märgib, et kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel on konsulteeritud Uusimaa, Pirkanmaa, Pohjois-Pohjanmaa ja Varsinais-Suomi majandusarengu, transpordi ja keskkonnakeskustega ning Uusimaa tööhõive- ja majandusarengu ameti esindajatega; märgib, et kaasatud olid ka äriühingute ja ametiühingute esindajad;

11.  märgib, et Soome ametiasutused on esitanud kinnitused selle kohta, et kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

12.  tuletab meelde, et EGFist toetatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel tuleks lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja nõutavatest oskustest ning see peaks olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele;

13.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

14.  palub komisjonil nõuda tungivalt, et riikide ametiasutused esitaksid tulevastes ettepanekutes rohkem üksikasju sektorite kohta, mis eeldatavasti kasvavad ja kuhu seetõttu võetakse tõenäoliselt inimesi tööle, ning koguksid EGFi rahaeraldiste mõju kohta tõendatud andmeid, sh andmeid töökohtade kvaliteedi ja EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördunute osakaalu kohta;

15.  kordab, et kutsub komisjoni üles tagama, et kõik EGFi juhtumitega seotud dokumendid oleksid üldsusele kättesaadavad;

16.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

17.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2017/005 FI/Retail)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,(1) eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(2) eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades)(3).

(3)  12. juunil 2017 esitas Soome taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses töötajate koondamistega kolmes ettevõttes, mis on tegevad jaekaubanduse sektoris järgmistes Soome piirkondades: Länsi-Suomi, Helsinki-Uusimaa, Etelä-Suomi ning Pohjois- ja Itä-Suomi. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)  Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Soomele taotluse alusel rahalist toetust summas 2 499 360 eurot.

(5)  Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 2 499 360 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäev](4)*.

...

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(4)

*   Parlament lisab kuupäeva enne otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.


SELETUSKIRI

I.  Taust

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)(1) artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013(2) artikli 15 sätete kohaselt ei tohi fond ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Menetluskorra kohaselt esitab komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(3) punktile 13 fondi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

II.  Soome taotlus ja komisjoni ettepanek

Komisjon esitas 23. oktoobril 2017 ettepaneku võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmise kohta Soomele vahendite eraldamiseks, et toetada NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris NUTS 2. tasandi piirkondades Lääne-Soomes (FI19), Helsingi-Uusimaal (FI1B), Lõuna-Soomes (FI1C) ning Põhja- ja Ida-Soomes (FI1D) tegutsevas kolmes ettevõttes koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule. Enamik koondamisi (835) toimus Helsingi-Uusimaa piirkonnas.

Kõnealune taotlus on viies, mida tuleb 2017. aasta eelarve raames käsitleda, ja üheksas taotlus jaemüügisektoris (NACE Revision 2 osa 47) alates EGFi loomisest. Taotlus puudutab 1660 koondatud töötajat, kellest peaks kavandatud meetmetes osalema 1500, ja on esitatud EGFist Soomele kokku 2 499 360 euro eraldamiseks.

Taotlus saadeti komisjonile 12. juunil 2017 ja selle kohta esitati täiendavat teavet kuni 31. juulini 2017. Komisjon viis oma hindamise lõpule 23. oktoobril 2017 ja otsustas kooskõlas kõigi kohaldatavate EGFi määruse sätetega, et taotlus vastab EGFist rahalise toetuse andmise tingimustele, millele on osutatud EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b.

Soome väidab, et koondamised on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige rahvusvahelise e-kaubanduse hüppelise kasvuga. Soomes kasvas jaetoodete e-kaubandus 2010.–2015. aastal 34 %. Soome tarbijate hulgas on üha levinum kolmandate riikide e-poodidest ostmine (osakaal kogumüügist suurenes 6 %lt 2008. aastal 19 %ni 2016. aastal). See on toonud kaasa Soome kaubamajade käibe pideva vähenemise alates 2014. aastast.

Samal ajal on jaekaubanduse valdkonna töökohtades aset leidnud suured muutused. Üha enam esineb osalise koormusega töökohti, mis nõuavad IT-, prognoosi-, andmeanalüüsi-, suhtlemis, klienditundmis- ja logistikaoskuseid. Kuid 43 % Soome jaekaubanduse valdkonna töötajatest on vanemad kui 45 eluaastat ning neil puuduvad asjaomased oskused.

Koondamised toimusid kahes suures Soome kaubandusketis (Anttila ja Stockmann) ning ühes tütarettevõttes (Vallila). 2017. aasta alguses pidid Anttila ja Vallila, vaatamata kõigile katsetele suurendada kasumlikkust ja rahavoogu, tegevuse täielikult lõpetama. Stockmann on seisnud silmitsi sarnaste probleemidega alates 2015. aastast e-kaubanduse, muutunud ostuharjumuste ja madala tarbijate usalduse tõttu. Selle tagajärjel vähenes Stockmanni klientide arv aastatel 2012–2016 40 %, käive vähenes 38 % ja tegevusmarginaal on negatiivne.

Stockmann ja Anttila olid olulised tööandjad kõigis neljas asjaomases piirkonnas. Suur hulk koondatud töötajatest on vanemad kui 55 aastat ning enam kui 76 % on naised. EGFist kaasrahastatavad aktiivsed tööturumeetmed on seda tähtsamad, et parandada nende haavatavate rühmade tööturule naasmise võimalusi. Erilist tähelepanu on pööratud kavandatavate meetmete kohandamisele sihtrühmade erivajadustele – näiteks personaalne karjäärinõustamine üle 50aastastele toetusesaajatele.

Seitse meedet, mida koondatud töötajatele pakutakse ja milleks EGFist kaasrahastamist taotletakse, on järgmised.

–   Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed: meede hõlmab töö otsimisega seotud koolitust eneseusalduse suurendamiseks ning tööotsimisoskuste ajakohastamiseks. Samuti hõlmab meede individuaalset juhendamist.

–   Tööhõive- ja muud ärimeetmed: meetme eesmärk on anda teavet, pakkuda nõustamist ja eksperditeenuseid toetusesaajate uuesti tööle võtmiseks, kasutades veebipõhiseid teenuseid, kutse- ja tööotsimiskoolitust, tööpakkumisi, pädevuste kaardistamist, töövõime hinnanguid ja proovipäevi.

–   Koolitused: meetme raames pakutakse kutsekoolitust, täiskasvanuõpet, muutuste haldamise koolitust ja ümberõpet. Samuti hõlmab meede koolitust ettevõtluse toetamiseks. Koolitust kohandatakse sihtgrupi vajadustele.

–   Ettevõtluse alustamise toetus: toetusega soovitakse edendada ettevõtlustegevuse alustamist ja üksikisikute tööhõivet. Ettevõtluse alustamise toetus aitab alustada ettevõtlusega ning kujundada järk-järgult täisajaga töökoht. Toetust pakutakse maksimaalselt 12 kuu vältel. Toetus hõlmab ka koolitust ja juhendamist.

–   Karjäärinõustamise katseprojekt: katseprojekti raames käsitletakse vanemate kui 50aastaste toetusesaajate võimalikke füüsilisi ja vaimseid probleeme või muid küsimusi, mis takistavad tööturule naasmist. Mõne toetusesaaja puhul võib olla vaja ka intensiivset juhendamist.

–   Palgatoetus: meetmega toetatakse uuel töökohal töötamist, vähendades uue tööandja palgakulusid. Palgatoetus moodustab 30–50 % palgakuludest ning see makstakse tööandjale. Toetust makstakse 6–18 kuu jooksul, sõltuvalt töötuna veedetud ajast.

–   Sõidu- ja majutuskulude hüvitised: meetme raames võidakse katta tööotsija transpordi- ja majutuskulusid, mida tööotsija on kandnud töö otsimise või koolituse ajal, ning selle eesmärk on parandada tööhõivet.

Komisjon on seisukohal, et kirjeldatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud ega asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

Soome ametiasutused on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–   kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–   liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–   töötajaid koondanud ettevõtjad, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud;

–   kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–   kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–   EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

Soome on teatanud komisjonile, et riikliku eel- või kaasrahastamise peamine allikas on majandus- ja tööhõiveministeerium ning et mõnda teenust rahastatakse ka majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevate keskuste ning tööhõive- ja majandusarengu ametite tegevuskuludest. Rahalist toetust haldab majandus- ja tööhõiveministeeriumi tööhõive ja ettevõtluse osakond. Auditeerimise eest vastutab sõltumatu siseauditite üksus, mis tegutseb majandus- ja tööhõiveministeeriumi kantseleiülema alluvuses.

III.  Menetlus

Komisjon on esitanud fondi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele taotluse kokku 2 499 360 euro ümberpaigutamiseks EGFi reservist (40 02 43) EGFi eelarvereale (04 04 01).

See on 2017. aastal seni viies ümberpaigutamisettepanek, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele EGFi kasutuselevõtmiseks esitatud.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt EGFi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolne menetlus.

Vastavalt sisekokkuleppele tuleks protsessi kaasata tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakub konstruktiivset tuge ja aitab hinnata EGFi kasutuselevõtmise taotlusi.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI

D(2017)45120

Hr Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema: Arvamus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise kohta juhtumi EGF/2017/005 FI/retail puhul – COM(2017) 618 final

Austatud esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (EMPL) ning selle EGFi käsitlev töörühm arutasid fondi kasutuselevõtmist juhtumi EGF/2017/005 FI/retail puhul ning võtsid vastu järgmise arvamuse.

EMPL-komisjon ja EGFi käsitlev töörühm pooldavad EGFi kasutuselevõtmist kõnealuse taotluse alusel. EMPL-komisjon esitab sellega seoses mõned märkused, kuid ei sea maksete tegemist kahtluse alla.

EMPL-komisjoni tähelepanekud põhinevad järgmistel kaalutlustel:

A) arvestades, et kõnealune taotlus põhineb määruse (EL) nr 1309/2013 (EGFi määrus) artikli 4 lõike 1 punktil b ning on seotud 1 660 töötaja koondamisega kolmes ettevõttes, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvates majandussektorites;

B) arvestades, et selleks, et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste vahel, väidab Soome, et e-kaubanduse kasv (jaetoodete e-kaubandus kasvas 2010.–2015. aastal 34 %) on oluliselt mõjutanud traditsiooniliste kaubamajade müügikäivet ning Soome tarbijate seas on eriti populaarsed ELi-välised veebipoed;

C) arvestades, et meetme sihtrühmaks olevatest töötajatest on 76,3 % naised ja 23,7 % mehed; arvestades, et 65,7 % sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest on 30–54-aastased, 17,5 % on 55–64-aastased ja 16,5 % on 15–29-aastased.

Seetõttu palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjon vastutaval eelarvekomisjonil lisada Soome taotlust käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. nõustub komisjoniga, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 2 499 360 eurot rahalist toetust, mis moodustab 4 165 600 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2. märgib, et komisjon pidas kinni 12 nädala pikkusest tähtajast Soome ametiasutustelt täieliku taotluse kättesaamisest kuni rahalise toetuse andmise tingimustele vastavuse kohta lõpliku hinnangu andmiseni 23. oktoobril 2017 ja tegi hinnangu samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3. märgib, et koondamised, mis leidsid aset kahes suures Soome kaubandusketis, mõjutasid kõiki nelja Soome NUTS-2 piirkonda; märgib, et kaubamajade rahavood ja kasumlikkus on vähenenud, sest e-kaubandus kasvab, ostuharjumused muutuvad ja tarbijate usaldus on väike;

4. märgib, et koondatud töötajatele mõeldud, EGFist kaasrahastatavad individuaalsed teenused hõlmavad nõustamist ja muid ettevalmistavaid meetmeid, tööhõive- ja muid ärimeetmeid; koolitusi, ettevõtluse alustamise toetusi, karjäärinõustamise katseprojekte, palgatoetusi ning sõidu- ja majutuskulude hüvitisi;

5. on seisukohal, et vanemate kui 50-aastaste tööturule naasmist takistavad tegurid on tähtis küsimus, ja ootab huviga, milline hinnang antakse karjäärinõustamise katseprojektidele, mis võeti kasutusele sellesse vanuserühma kuuluvate koondatud töötajate jaoks;

6. on mures selle pärast, et palgatoetust saavad tööandjad ei ole kohustatud jätkama kõnealustele töötajatele töö andmist kauem kui toetuse saamise aeg; märgib, et Soome varasem kogemus näitab, et sellised töötajad leiavad tööd ja liiguvad toetussüsteemist välja suhteliselt kiiresti;

7. peab tervitatavaks sidusrühmadega, sealhulgas Uusimaa, Pirkanmaa, Pohjois-Pohjanmaa ja Varsinais-Suomi majandusarengu, transpordi ja keskkonnakeskuste (ELY-keskused) ning Uusimaa tööhõive- ja majandusarengu ameti (TE palvelut) esindajatega ning Anttila ja ametiühingute (PAM: teenuseosutajate liit) esindajatega, toimunud konsultatsioone, mille eesmärk oli koostada kooskõlastatud individuaalne teenustepakett;

8. märgib, et sissetulekutoetused moodustavad individuaalsete meetmete kogupaketist 22,05 %, mis jääb tunduvalt alla määruses sätestatud maksimummäära (35 %), ning et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

9. märgib, et Soome ametiasutused on esitanud kinnitused selle kohta, et kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

10. väljendab heameelt Soomelt saadud kinnituse üle, et EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt;

11. tuletab meelde, et vastavalt määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga.

Lugupidamisega

Marita Ulvskog

Esimene aseesimees, esimehe kohusetäitja

Koopia: Thomas Händel


LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Regionaalarengukomisjoni esimehe Iskra Mihaylova 7. novembri 2017. aasta kiri eelarvekomisjoni esimehele Jean Arthuis’le

Tõlge

Teema:  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine

Austatud härra Arthuis

Regionaalarengukomisjonile on arvamuse avaldamiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise kohta. Mulle teadaolevalt on eelarvekomisjonil kavas võtta 22. novembril 2017 selles küsimuses vastu raport.

  COM(2017)0618 sisaldab ettepanekut võtta kasutusele EGFi vahendid 2 499 360 euro suuruses summas seoses 1500 töötaja koondamisega Soome jaemüügisektori kolme ettevõtja juures. Kõnealused ettevõtjad tegutsevad klassifikaatori NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris. Koondamised leidsid aset NUTS 2. tasandi piirkondades Lääne-Soomes (FI19), Helsinki-Uusimaal (FI1B), Lõuna-Soomes (FI1C) ning Põhja- ja Ida-Soomes (FI1D).

EGFist rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006.

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisele ega eelnimetatud summa eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule.

Lugupidamisega

Iskra MIHAYLOVA


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Richard Ashworth, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Răzvan Popa, Paul Rübig, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jean-Paul Denanot, Javi López, Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, Jordi Solé


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Gérard Deprez, Urmas Paet,

ECR

Zbigniew Kuźmiuk,

ENF

Marco Zanni,

GUE/NGL

Liadh Ní Riada,

NI

Eleftherios Synadinos,

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere, Patricija Šulin

S&D

Jean-Paul Denanot, Jens Geier, Iris Hoffmann, John Howarth, Javi López, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand

3

ECR

Richard Ashworth, Bernd Kölmel

EFDD

Jonathan Bullock

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave