Menetlus : 2016/0074(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0381/2017

Esitatud tekstid :

A8-0381/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 13
CRE 15/01/2018 - 13

Hääletused :

PV 16/01/2018 - 5.3
CRE 16/01/2018 - 5.3
Selgitused hääletuse kohta
PV 16/04/2019 - 8.23
CRE 16/04/2019 - 8.23

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0003
P8_TA(2019)0381

RAPORT     ***I
PDF 1440kWORD 285k
28.11.2017
PE 580.765v02-00 A8-0381/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005

(COM(2016)0134 – C8-0117/2016 – 2016/0074(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Gabriel Mato

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005

(COM(2016)0134 – C8-0117/2016 – 2016/0074(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0134),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0117/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juuli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. detsembri 2016. aasta arvamust2,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0381/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 494/2002

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Olemasolevaid eeskirju on vaja lihtsustada, et ettevõtjatel, riigiasutustel ja sidusrühmadel oleks võimalik neid paremini mõista ja järgida. Järgida tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 kohast nõuandekomisjonidega konsulteerimise menetlust ning tähelepanu tuleks pöörata selle tagamisele, et kõiki kaitse- ja säästvuseesmärke võetakse täiel määral arvesse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b)  Tehniliste meetmete suhtes kehtivate eeskirjade lihtsustamine ei tohiks kaitse- ja säästvusnõudeid leebemaks muuta.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Tehniliste meetmete reguleerimiseks on vaja välja töötada raamistik. Raamistikuga tuleks kehtestada üldeeskirjad, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis liidu vetes ja näha ette selliste tehniliste meetmete väljatöötamine, mille puhul võetakse ühise kalanduspoliitika määrusega kehtestatud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kaudu arvesse kalanduse piirkondlikke eripärasid.

(3)  Tehniliste meetmete reguleerimiseks on vaja välja töötada raamistik. Raamistikuga tuleks kehtestada üldeeskirjad, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis liidu vetes, ja näha ette selliste tehniliste meetmete väljatöötamine, mille puhul võetakse ühise kalanduspoliitika määrusega kehtestatud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kaudu arvesse kalanduse piirkondlikke eripärasid. See protsess peaks võimaldama ühitada ühiseeskirjad tulemuslikult kohalike ja piirkondlike oludega. Samas ei tohiks see viia ühise kalanduspoliitika taasriigistamisele sarnaneva tulemuseni ning on tähtis, et nõuandekomisjonid tagaksid jätkuvalt, et piirkondadeks jaotamine toimub kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 põhjenduses 14 toodud liidu lähenemisviisiga.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Raamistik peaks hõlmama kalavarude püüki ja lossimist ning püügivahendite tööpõhimõtteid ja püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega.

(4)  Raamistik peaks hõlmama kalavarude püüki ja lossimist ning püügivahendite tööpõhimõtteid ja püügitegevuse vastasmõju mereökosüsteemidega ning võtma samuti arvesse sotsiaal-majanduslikku dünaamikat.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Vajaduse korral tuleks tehnilisi meetmeid kohaldada harrastuskalapüügi suhtes, millel võib olla märkimisväärne mõju kalavarudele ning karbi- ja koorikloomaliikidele.

(6)  Harrastuskalapüügil võib olla merekeskkonnale, kalavarudele ja muudele liikidele märkimisväärne mõju ning seetõttu tuleks selle suhtes tehnilisi meetmeid kohaldada.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Harrastuskalastajate (õngepüük) püütud ja vabaks lastud kalade ellujäämismäär on suur, kuni selle kohta puuduvad vastupidised teaduslikud tõendid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Lossimiskohustus kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt kogu nende liikide saagile, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Kui aga nende liikide isendeid püütakse ja need lastakse kohe vabaks harrastuskalapüügi raames ja nende liikide kõrge ellujäämismäär on teaduslikult tõestatud, nagu see võib olla harrastuskalastajate poolt õngega püütud kalade puhul, peaks olema võimalik asjaomase kalapüügi puhul lossimiskohustusest erandit teha, kohaldades nimetatud määruses sätestatud menetlusi, eelkõige võttes selleks meetmeid mitmeaastaste kavade ja/või tagasiheitekavade raames.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Tehnilised meetmed peaksid aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, milleks on püüda kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, vähendada soovimatut saaki ja vältida saagi vette tagasi laskmist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ18 sätestatud hea keskkonnaseisundi.

(7)  Tehnilised meetmed peaksid aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke.

__________________

 

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Tehnilised meetmed peaksid olema proportsionaalsed seatud eesmärkidega. Enne meetmete vastuvõtmist tuleks arvesse võtta nende võimalikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Tehniliste meetmete ja rakenduskavade jõustamine ja rakendamine ning vajaduse korral lubade andmine ning laevade ja teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtete piirangud ei tohiks takistada püügioperatsioone teostatavate laevade pardal tervishoiu- ja ohutusnõuete parandamist.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  Käesoleva määruse alusel vastu võetud tehnilised meetmed peaksid olema kooskõlas ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel aastateks 2011–2020 koostatud bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kavaga ning need peaksid toetama ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamist, eelkõige eesmärki tagada kalavarude säästev kasutamine ja sellega seotud meetmed.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Eelkõige tuleks tehniliste meetmetega kaitsta noori isendeid ja kudekogumeid selektiivsete püügivahendite kasutamise ja kahju vältimise meetmete abil. Samuti tuleks tehniliste meetmetega minimeerida ja võimaluse korral kaotada püügivahendite mõju mereökosüsteemile ning eeskätt tundlikele liikidele ja elupaikadele. Samuti peaksid need aitama kehtestada majandamismeetmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ,19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ20 ning direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud kohustuste täitmiseks.

(8)  Eelkõige tuleks tehniliste meetmetega aidata kaasa noorte isendite ja kudekogumite kaitsmisele selektiivsete püügivahendite kasutamise ja kahju vältimise meetmete abil. Samuti peaksid tehnilised meetmed aitama minimeerida ja võimaluse korral kaotada püügivahendite kahjulikku mõju mereökosüsteemile ning eeskätt tundlikele liikidele ja elupaikadele. Vähese keskkonnamõjuga püügivahendite ja -tavade soodustamiseks tuleks pakkuda stiimuleid. Tehnilised meetmed peaksid ka aitama kehtestada majandamismeetmeid, mis on vajalikud nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ,19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ20 ning direktiivis 2008/56/EÜ sätestatud kohustuste täitmiseks.

__________________

__________________

19 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

19 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk ...).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk ...).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Tundlike liikide juhupüüki tuleks käsitleda põhjalikult kogu kalapüügi ja kõikide püügivahendiliikide puhul, võttes arvesse neile direktiividega 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2008/56/EÜ tagatud ranget kaitsetaset, nende kõrget ohustatuse taset ja kohustust saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Tehniliste meetmete tõhususe hindamiseks tuleks kehtestada sihid, mis on seotud soovimatu saagi määra, tundlike liikide kaaspüügi ja sellega, millises ulatuses kalapüük merepõhja elupaiku kahjustab; need sihid peaksid kajastama ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide (eelkõige nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ21) eesmärke ning parimat rahvusvahelist tava.

(9)  Tehniliste meetmete tõhususe hindamiseks tuleks kehtestada tõhususnäitajad, mis on seotud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püügi ja tundlike liikide juhupüügi vähenemisega ning mereelupaikadele kalapüügist tuleneva kahjuliku keskkonnamõju vähenemisega ning mis kajastavad ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide (eelkõige direktiivi 92/43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/147/EÜ ja 2000/60/EÜ21) eesmärke.

__________________

__________________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Liikmesriigid peaksid võimalikult palju kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 508/20141 a pakutavaid meetmeid, et kalureid tehniliste meetmete rakendamisel toetada ja tagada, et ühise kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslikke eesmärke võetakse arvesse.

 

_______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Teatavad hävitava toimega püügivahendid või -meetodid, mille puhul kasutatakse lõhkeaineid, mürke, uimastavaid aineid, elektrivoolu, suruõhuhaamreid või muid löökvahendeid, veetavad seadmed ja haaratsid punakorallide või muud liiki korallide ja korallilaadsete liikide korjamiseks ning teatavad harpuunpüssid tuleks keelata, välja arvatud elektriimpulsstraalid, mida võib kasutada teatavatel rangetel tingimustel.

(11)  Teatavad hävitava toimega püügivahendid või -meetodid, mille puhul kasutatakse lõhkeaineid, mürke, uimastavaid aineid, elektrivoolu, suruõhuhaamreid või muid löökvahendeid, veetavad seadmed ja haaratsid punakorallide või muud liiki korallide ja korallilaadsete liikide korjamiseks ning teatavad harpuunpüssid tuleks keelata, välja arvatud elektriimpulsstraalid, mida võib kasutada teatavatel rangetel tingimustel. Sellega seoses on vaja tagada, et enne innovaatiliste kalapüügivahendite, nagu näiteks impulsstraalide laialdast kasutuselevõttu on olemas asjakohased teadmised nende mõju, sealhulgas kumulatiivse mõju kohta. Lisaks tuleks luua järelevalve-, kontrolli- ja hindamissüsteem, mida kasutatakse jõustamise ja teadusuuringute ning ka hindamise eesmärgil. Samuti tuleks kehtivaid lubasid enne neile püsivalt keelustamata staatuse andmist uuesti teaduslikult hinnata.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Enne innovaatiliste kalapüügivahendite, sealhulgas impulsstraalide laialdast töönduslikul tasemel kasutuselevõttu on vaja üksikasjalikke ja koguselisi teadmisi nende mõju kohta, sealhulgas merekeskkonnale ja liikidele avalduva kumulatiivse mõju kohta. Tuleb luua tõhus järelevalve- ja hindamisprogramm.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Arvestades STECFi nõuannet, tuleks tundlike süvamereliikide kaitsmiseks jätkuvalt keelata passiivvõrkudega püük vetes, mis asuvad ICESi IIIa, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIII, IX, X ja XII alapiirkonnas ida pool 27° läänepikkust ning mille kaardistatud sügavus on üle 600 meetri.

(14)  Arvestades STECFi nõuannet, tuleks tundlike süvamereliikide kaitsmiseks jätkuvalt keelata passiivvõrkudega püük vetes, mis asuvad ICESi IIIa, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning ICESi VIII, IX, X ja XII alapiirkonnas ida pool 27° läänepikkust ning mille kaardistatud sügavus on üle 600 meetri, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid tõendavad STECFiga konsulteerides tehtud teaduslike uuringute kaudu või piirkondadeks jaotamist kasutava konkreetse majandamise kaudu, mis võiks hõlmata muu hulgas kas piirkonnas tegutsevate laevade või püügikuude arvu vähendamist, või mitmeaastaste kavade kaudu, et kõnealuse püügi puhul on haide kaaspüük või tagasiheide väga väike.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Teatavate haruldaste kalaliikide, näiteks hai- ja railiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püügitegevus. Selliste liikide kaitsmiseks tuleks nende püük üldiselt keelata.

(15)  Teatavate kalaliikide puhul, mis on haruldased või mille bioloogilised omadused muudavad need ülepüügi suhtes eriti tundlikuks, võib säilimist tõsiselt ohustada isegi piiratud püügitegevus. Selliste liikide kaitsmiseks tuleks nende püük üldiselt keelata.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et aidata püügisektoril lossimiskohustust rakendada, peaksid liikmesriigid kehtestama meetmed, mis hõlbustavad saagi ladustamist, ja aitama leida võimalusi kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide turustamiseks. Need meetmed peaksid hõlmama lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks või kalandustoodete väärtuse suurendamiseks vajalike investeeringute toetamist.

(21)  Selleks et aidata püügisektoril lossimiskohustust rakendada ja tagada selle täieliku järgimise kaudu võrdsed tingimused, peaksid liikmesriigid kehtestama meetmed, mis hõlbustavad saagi ladustamist, ja aitama leida võimalusi kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide turustamiseks. Need meetmed peaksid hõlmama lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks või kalandustoodete väärtuse suurendamiseks vajalike investeeringute toetamist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Kui teaduslik nõuanne osutab, et selliste liikide saak, mille suhtes ei kohaldata püügi piirnorme ja seega ka lossimiskohustuse kohaldamise nõuet, on märkimisväärne, peaksid liikmesriigid rakendama katseprojekte, et uurida soovimatu saagi vähendamise võimalusi ning kehtestama selleks vajalikud tehnilised meetmed.

(23)  Kui teaduslik nõuanne osutab, et liikide soovimatu saak on märkimisväärne, peaksid liikmesriigid rakendama katseprojekte, et uurida soovimatu saagi vähendamise võimalusi ning kehtestama selleks vajalikud tehnilised meetmed.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Kui piirkondlikul tasandil puuduvad tehnilised meetmed, tuleks kohaldada kindlaksmääratud miinimumnõudeid. Kõnealused nõuded peaksid põhinema kehtivatel tehnilistel meetmetel, võttes arvesse STECFi nõuandeid ja sidusrühmade arvamusi. Miinimumnõuded peaksid hõlmama veetavate püüniste ja passiivvõrkude võrgusilma standardsuurust, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, püügikeelu- või püügipiirangualasid, looduskaitsemeetmeid mereimetajate ja -lindude kaaspüügi vähendamiseks teatavates piirkondades ning kõiki muid kehtivaid piirkondlikke meetmeid, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide järjepidevaks saavutamiseks, kuni piirkonnapõhiste meetmete kehtestamiseni.

(24)  Kui piirkondlikul tasandil puuduvad tehnilised meetmed, tuleks kohaldada kindlaksmääratud miinimumnõudeid. Kõnealused nõuded peaksid põhinema kehtivatel tehnilistel meetmetel, võttes arvesse STECFi nõuandeid ja sidusrühmade arvamusi. Miinimumnõuded peaksid hõlmama veetavate püüniste ja passiivvõrkude võrgusilma standardsuurust, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, püügikeelu- või püügipiirangualasid, looduskaitsemeetmeid teatavates piirkondades mereimetajate ja -lindude juhupüügi miinimumini viimiseks ja võimaluse korral selle lõpetamiseks ning kõiki muid kehtivaid piirkondlikke meetmeid, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide järjepidevaks saavutamiseks, kuni piirkonnapõhiste meetmete kehtestamiseni.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Liikmesriigid võivad ühise kalanduspoliitika kohase piirkondadeks jaotamise protsessi raames töötada koostöös sidusrühmadega välja ühised soovitused, et määratleda asjakohased tehnilised meetmed, mis on miinimummeetmetest erinevad.

(25)  Liikmesriikidel peaks ühise kalanduspoliitika kohase piirkondadeks jaotamise protsessi raames olema võimalik töötada tihedas koostöös asjaomaste nõuandekomisjonidega välja parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhinevad ühised soovitused, et määratleda asjakohased tehnilised meetmed, mis on miinimummeetmetest erinevad, kohandamaks tehnilisi meetmeid kalanduse piirkondlike eripäradega, isegi kui mitmeaastane kava puudub.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Selliste piirkondlike tehniliste meetmetega tuleks ette näha miinimumnõuetega vähemalt samaväärne tundlike liikide ja elupaikade kasutamise muster ja kaitse.

(26)  Piirkondadeks jaotamist tuleks kasutada selleks, et luua kohandatud meetmeid, mille puhul võetakse arvesse iga püügipiirkonna eripära ning kaitstakse muu hulgas nende tundlikke liike ja elupaiku. Sellised piirkondlikud tehnilised meetmed peaksid olema säästvad ja nendega tuleks tagada vähemalt samad kalavarude kasutamise mustrid ja sama kaitsetase kui miinimumnõuetega. Kõikide piirkondlike tehniliste meetmete võtmisel tuleks lähtuda parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Piirkondadeks jaotamise raames liikmesriikide piirkondlike rühmade poolt vastu võetud otsused peaksid vastama samadele demokraatliku järelevalve nõuetele, mis kehtivad asjaomastes liikmesriikides.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 b)  Piirkondadeks jaotamist tuleks kasutada vahendina, mille abil edendada kõikide asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide kaasamist ning suurendada kalurite mõjuvõimu ja nende kaasamist, et nad saaksid töötada tihedas koostöös liikmesriikide, nõuandekomisjonide ja teadlastega, et luua kohandatud meetmeid, mis arvestavad iga püügipiirkonna eripära ja kaitsevad selle keskkonnaseisundit.

Muudatusettepanek   28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Kui otsene majandamishuvi on olemas ainult ühel liikmesriigil, võib olemasolevate kaitsemeetmete muutmiseks esitada individuaalsete tehniliste meetmete ettepanekuid, konsulteerides enne asjaomaste nõuandekomisjonidega.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm koostab ühised soovitused selliste normist erineva võrgusilma suurusega selektiivsete püügivahendite lubamiseks, millega on võimalik selekteerida kalu suuruse ja liigi järgi, peaksid nad tagama, et selliste püügivahendite selektiivsus on vähemalt sama või suurem kui miinimumnõuetele vastavatel püügivahenditel.

(28)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad koostavad ühised soovitused selliste normist erineva võrgusilma suurusega selektiivsete püügivahendite lubamiseks, millega on võimalik selekteerida kalu suuruse ja liigi järgi, peaksid nad tagama, et selliste püügivahendite selektiivsus on vähemalt sama või suurem kui miinimumnõuetele vastavatel püügivahenditel.

Muudatusettepanek   30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm töötab välja ühised soovitused, et mitmeaastaste kavade raames muuta või kehtestada uusi püügikeelu- või püügipiirangualasid noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks, tuleks neis esitada tehniline kirjeldus, ulatus, kestus, püügivahenditega seotud piirangud ning kontrolli- ja järelevalvekord.

(29)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühised soovitused, et muuta või kehtestada uusi püügikeelu- või püügipiirangualasid noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks, tuleks neis soovitustes esitada tehniline kirjeldus, ulatus, kestus, püügivahenditega seotud piirangud ning kontrolli- ja järelevalvekord.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm töötab välja ühised soovitused, et mitmeaastaste kavade raames kehtestada alammõõdud kalavarude kaitseks või neid muuta, peaksid nad tagama, et ühise kalanduspoliitika eesmärke ei seata ohtu ja võetakse arvesse mereliikide noorte isendite kaitsmise vajadust ning samal ajal ei kahjustata turgu ega looda turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade jaoks.

(30)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühised soovitused, et kehtestada alammõõdud kalavarude kaitseks või neid muuta, peaksid nad ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmisele kaasa aitama ja tagama, et mereliikide noorte isendite kaitsmise vajadust võetakse täiel määral arvesse ning samal ajal ei moonutata turgu ega looda turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate kalade jaoks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Täiendava meetmena noorte isendite või kudekogumite kaitseks peaks ühistes soovitustes olema ette nähtud võimalus reaalajas püügikeelu ning püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks. Asjakohastest ühistes soovitustes tuleks määratleda tingimused püügikeelualade kehtestamiseks ja püügikeelu lõpetamiseks ning kontrolli- ja järelevalvekord.

(31)  Täiendava meetmena noorte isendite, kudekogumite või tundlike liikide kaitseks peaks ühistes soovitustes olema ette nähtud võimalus reaalajas püügikeelu ning püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks. Asjakohastes ühistes soovitustes tuleks määratleda tingimused püügikeelualade kehtestamiseks ja püügikeelu lõpetamiseks, sealhulgas vajaduse korral erandid, ning kontrolli- ja järelevalvekord.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Vastavalt innovaatiliste püügivahendite mõju teaduslikule hindamisele, mille teeb nõuetekohaselt STECF, võib liikmesriikide piirkondlik rühm lisada ühistesse soovitustesse võimaluse kasutada selliseid uudseid püügimeetodeid nagu elektriimpulsstraalimine või laiendada selliste meetodite kasutamist. Innovaatiliste püügimeetodite kasutamine peaks olema keelatud, kui teaduslik hindamine näitab, et see avaldab kahjulikku mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

(32)  Vastavalt innovaatiliste püügivahendite mõju, sealhulgas teatavate püügivahendite võimaliku kahjuliku mõju teaduslikule hindamisele, mille teeb nõuetekohaselt STECF, võib liikmesriikide piirkondlik rühm lisada ühistesse soovitustesse võimaluse kasutada selliseid innovaatilisi püügimeetodeid nagu elektriimpulsstraalimine või laiendada selliste meetodite kasutamist. Innovaatiliste püügimeetodite kasutamine peaks olema keelatud, kui teaduslik hindamine näitab, et see avaldab otsest või kumuleeruvat kahjulikku mõju mereelupaikadele, eelkõige tundlikele elupaikadele või mittesihtliikidele, või seab ohtu mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Selleks et minimeerida tundlike liikide kaaspüüki ning püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele, peaksid liikmesriikide piirkondlikud rühmad välja töötama täiendavad leevendusmeetmed, et vähendada kalapüügi mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele. Kui teaduslikud tõendid näitavad, et selliste liikide ja elupaikade kaitsestaatus on suures ohus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtteid käsitlevad täiendavad piirangud või nende kasutamise asjaomases piirkonnas täielikult keelama. Eelkõige võiks kõnealuseid piiranguid kohaldada seoses triivvõrkude kasutamisega, mille tulemusena püütakse teatud aladel kaaspüügina märkimisväärsel hulgal vaalalisi ja merelinde.

(33)  Selleks et minimeerida ja võimaluse korral tõkestada tundlike liikide juhupüüki ning püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele, peaksid liikmesriikide piirkondlikud rühmad välja töötama täiendavad leevendusmeetmed, et vähendada kalapüügi mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele. Kui teaduslikud tõendid näitavad, et selliste liikide ja elupaikade kaitsestaatus on suures ohus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtteid käsitlevad täiendavad piirangud või nende kasutamise asjaomases piirkonnas täielikult keelama, et kaitsta merekeskkonda, kohalikke kalavarusid ja asjaomaseid kohalikke rannikukogukondi. Eelkõige võiks kõnealuseid piiranguid kohaldada seoses triivvõrkude kasutamisega, mille tulemusena püütakse teatud aladel kaaspüügina märkimisväärsel hulgal vaalalisi ja merelinde.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) kokku lepitud üksikasjalike soovituste säilitamiseks tuleks komisjonile anda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 õigus võtta vastu õigusakte ohualdiste mereökosüsteemide loetelude ning samuti sinise molva ja meriahvena kaitse meetmega seotud tehniliste erimeetmete kohta. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste NEAFC meetmete edaspidiste muudatuste liidu õigusesse sisseviimise kohta, mis puudutavad käesoleva määruse teatavate sõnaselgelt määratletud mitteolemuslike osade sisu ning mis muutuvad liidu jaoks siduvaks vastavalt kõnealuse konventsiooni tingimustele. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil,

välja jäetud

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Selleks et vältida teadusuuringute, kalavarude taasasustamise või ümberasustamise takistamist, ei peaks käesolevat määrust kohaldama sellise tegevuse jaoks vajalike püügioperatsioonide suhtes.

(36)  Selleks et vältida teadusuuringute ning kalavarude otsese taasasustamise või ümberasustamise takistamist, ei peaks käesolevat määrust kohaldama sellise tegevuse jaoks vajalike püügioperatsioonide suhtes.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Kui kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, peaks komisjonil olema selliste ohtude leevendamiseks võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtta viivitamata vastu delegeeritud õigusaktid tehniliste meetmete kehtestamiseks lisaks käesolevas määruses või muul viisil kooskõlas liidu õigusega kehtestatud tehnilistele meetmetele või erandina nendest. Nende meetmete ülesehitus peaks olema eelkõige selline, mis võimaldaks käsitleda kalavarude ootamatuid muutusi, mille põhjuseks on kalavaru noorte isenditega täienemise kõrge või madal määr, kaitsta kudevaid kalu või karpe ja koorikloomi, kui nende varud on väga väikesed, või käsitleda muid kalavarude kaitsestaatuse muutusi, mis võivad ohustada kalavarude seisundit. Meetmed võivad hõlmata veetavate või passiivpüüniste kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.

(37)  Kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide ja -elupaikade kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, peaks komisjonil olema selliste ohtude leevendamiseks võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtta viivitamata vastu delegeeritud õigusaktid tehniliste meetmete kehtestamiseks lisaks käesolevas määruses või muul viisil kooskõlas liidu õigusega kehtestatud tehnilistele meetmetele või erandina nendest. Nende meetmete ülesehitus peaks olema eelkõige selline, mis võimaldaks käsitleda kalavarude ootamatuid muutusi, mille põhjuseks on kalavaru noorte isenditega täienemise kõrge või madal määr või tundlike liikide juhupüük, kaitsta kudevaid kalu või karpe ja koorikloomi, kui nende varud on väga väikesed, või käsitleda muid kalavarude või tundlike liikide kaitsestaatuse muutusi, mis võivad ohustada kalavarude seisundit, ning tegeleda ka kalapüügi mõjul toimuva liikide populatsioonide ja elupaikade olukorra halvenemisega ning näha ette mis tahes muid vajalikke kaitsemeetmeid. Sellised meetmed võivad hõlmata veetavate või passiivpüüniste kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, millega ajakohastada selliste kalade ning karpide ja koorikloomade loetelu, mille sihtpüük on keelatud, ning selliste tundlike alade loetelu, kus kalapüük peaks olema piiratud, ning võtta vastu tehnilisi meetmeid mitmeaastaste kavade ja ajutiste tagasiheite kavade osana. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(38)  Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, millega määratletakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püügiga seotud tehniliste meetmete jaoks vajalike tõhususnäitajate kehtestamiseks peamised püügipiirkonnad ja sellistele püügipiirkondadele kohaldatavad püügitasemed ning millega ajakohastatakse selliste kalade ning karpide ja koorikloomade loetelu, mille sihtpüük on keelatud, ning selliste tundlike alade loetelu, kus kalapüük peaks olema piiratud, ning võetakse vastu tehnilisi meetmeid mitmeaastaste kavade raames või vajaduse korral väljaspool mitmeaastaseid kavasid ja ajutiste tagasiheite kavade osana. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ja STECFi hinnangule tuginedes. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Hiljemalt 2020. aasta lõpuks ja seejärel iga kolme aasta tagant peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes tuleks hinnata, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil aidanud kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele. Kui aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole täidetud, peaksid kõnealuse piirkonna liikmesriigid esitama kava parandusmeetmete kohta, mida on vaja võtta, et tagada kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamine. Aruande põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva määruse kõigi vajalike muudatuste kohta.

(40)  Hiljemalt... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes tuleks hinnata, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil aidanud kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja tõhususnäitajate taseme saavutamisele. Kui aruandest selgub, et piirkondlikul tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ei ole täidetud või tõhususnäitajad ei ole rahuldaval tasemel, peaksid kõnealuse piirkonna liikmesriigid esitama kava parandusmeetmete kohta, mida on vaja võtta, et tagada kõnealuste eesmärkide saavutamine ja tõhususnäitajate tasemete paranemine. Aruande põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva määruse kõigi vajalike muudatuste kohta.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Nõukogu määrusi (EÜ) 1967/2006,29 (EÜ) nr 1098/2007,30 (EÜ) nr 1224/200931 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/201132 ja (EL) nr 1380/201333 tuleks vastavalt muuta.

(42)  Määrusi (EÜ) nr 1967/200629 ja (EÜ) nr 1098/2007,30 nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/200931 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/201333 tuleks vastavalt muuta.

__________________

__________________

29 Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

29 Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

30 Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).

30 Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).

31 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

31 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

 

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22)

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Selleks et täiendada või muuta olemasolevaid üksikasjalikke eeskirju, millega võetakse üle Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) kokku lepitud soovitused, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses määruses (EL) nr 1343/2011 sätestatud tehniliste meetmetega. Komisjonil peaks samuti olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selliste GFCMi meetmete edaspidiste muudatuste liidu õigusesse sisseviimise kohta, mis puudutavad käesoleva määruse teatavate sõnaselgelt määratletud mitteolemuslike osade sisu ning mis muutuvad liidu jaoks siduvateks vastavalt GFCMi lepingu tingimustele. Määrust (EL) nr 1343/2011 tuleks vastavalt muuta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil,

välja jäetud

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  püügivahendite tööpõhimõtted ja püügitegevuse mõju mereökosüsteemidele.

(b)  püügivahendite tööpõhimõtted,

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punk b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  püügivahendite mõju mereökosüsteemidele.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse püügitegevuse suhtes, mida teostavad liidu kalalaevad ja liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust) artiklis 5 osutatud püügipiirkondades ning kolmanda riigi lipu all sõitvad ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevad liidu vetes.

1.  Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust kogu püügitegevuse (harrastus- ja tööndusliku kalapüügi) suhtes, mida teostavad liidu kalalaevad ja liikmesriikide kodanikud (ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust) artiklis 5 osutatud püügipiirkondades ning kolmanda riigi lipu all sõitvad ja kolmandas riigis registreeritud kalalaevad liidu vetes.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikleid 7 ja 14 ning V–X lisa A osa kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühise kalanduspoliitika rakendamise toetamise vahendina aitavad tehnilised meetmed täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 ning eeskätt selle artikli lõigetes 2 ja 3 ning lõike 5 punktides a ja j.

1.  Tehnilised meetmed aitavad täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks peab tehniliste meetmete abil eelkõige:

2.  Eelkõige aitavad tehnilised meetmed saavutada järgmisi eesmärke:

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  optimeerima kalavarude kasutamise mustreid, et kaitsta mereliikide noori isendeid ja kudekogumeid;

(a)  tagada kalavarude kasutamise mustrite säästvus, et kaitsta mereliikide noori isendeid ja kudekogumeid; ning näha ette asjakohased kaitsemeetmed;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tagama, et direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud mereliikide ja muude tundlike liikide kaaspüüki minimeeritakse ja võimaluse korral see lõpetatakse, et see ei ohustaks nende liikide kaitsestaatust;

(b)  tagada, et kalapüügist tulenevat tundlike mereliikide, eelkõige direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud liikide juhupüüki minimeeritakse ja võimaluse korral see lõpetatakse;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tagama, et kalapüügi keskkonnamõju mereelupaikadele minimeeritakse ja võimaluse korral kõrvaldatakse, et see ei ohustaks nende elupaikade kaitsestaatust;

(c)  tagada muu hulgas asjakohaste stiimulite kaudu, et kalapüügi kahjulikku keskkonnamõju mereelupaikadele minimeeritakse ja võimaluse korral see kõrvaldatakse;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  aitama tagada, et direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2008/56/EÜ ja 2000/60/EÜ tulenevate kohustuste täitmiseks on kehtestatud kalavarude majandamise meetmed.

(d)  kehtestada direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2008/56/EÜ ja 2000/60/EÜ tulenevate kohustuste täitmiseks kalavarude majandamise meetmed.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sihid

Tõhususnäitajad

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tehniliste meetmetega püütakse saavutada järgmised sihid:

1.  Et hinnata, kas tehnilised meetmed aitavad kaasa artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamisele, kasutatakse järgmisi tõhususnäitajaid:

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagada, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi maht ei ületa 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 ja artikliga 15;

(a)  mil määral on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate mereliikide püüki järk-järgult vähendatud peamistes püügipiirkondades ette nähtud tasemeni;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tagada, et mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate liikide kaaspüük ei ületa liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud taset;

(b)   mil määral on järk-järgult vähendatud mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate liikide juhupüüki ja kui suures ulatuses on see võimaluse korral kaotatud;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tagada, et püügitegevuse keskkonnamõju merepõhja elupaikadele ei ületa taset, mida on vaja hea keskkonnaseisundi saavutamiseks igas merepiirkonnas või allpiirkonnas kõigi direktiivi 2008/56/EÜ alusel hinnatud elupaigatüüpide puhul nii seoses elupaiga kvaliteedi kui ka ruumilise ulatusega, mille suhtes vajalik tase tuleb saavutada.

(c)   mil määral on püügitegevuse kahjulik keskkonnamõju mereelupaikadele, sealhulgas tundlikele merepõhja elupaikadele, viidud miinimumini ning hoitud madalamal tasemest, mida on vaja hea keskkonnaseisundi saavutamiseks, eelkõige igas merepiirkonnas või allpiirkonnas kõigi direktiivi 2008/56/EÜ alusel hinnatud elupaigatüüpide puhul nii seoses elupaiga kvaliteedi kui ka ruumilise ulatusega, mille suhtes vajalik tase tuleb saavutada.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel kindlaks:

 

(a) nimetatud punktis osutatud peamised püügipiirkonnad;

 

(b) kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate mereliikide praeguse püügi tasemed igas peamises püügipiirkonnas, võttes aluseks liikmesriikide esitatud andmed vaatlusaastate 2013–2015 kohta;

 

(c) konkreetsed tasemed, milleni kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate mereliikide püüki tuleb igas peamises püügipiirkonnas vähendada, et saavutada kalavarude kasutamise mustrite säästvuse tagamise eesmärk ja pakkuda noortele isenditele kaitset.

 

Esimese lõigu punktis c osutatud konkreetsete tasemete kehtestamisel võetakse arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, sealhulgas STECFi nõuandeid, ning kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi vältimiseks olemasolevaid ja tulevasi tehnilisi võimalusi.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Lõikes 1 a osutatud delegeeritud õigusaktide koostamiseks võivad liikmesriigid esitada ühise soovituse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 b sätestatud tähtajaks ei ole ühiseid soovitusi esitatud või kui liikmesriikide esitatud ühist soovitust ei peeta käesoleva määruse eesmärkidega kooskõlas olevaks, võtab komisjon hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikest 6 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, määrates kindlaks käesoleva artikli lõike 1 a esimeses lõigus osutatud elemendid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 32.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d.  Et vähendada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemate mereliikide püüki järk-järgult tasemeteni, mille puhul on tagatud säästvad kalavarude kasutamise mustrid, vaadatakse lõike 1 a esimese lõigu punktis c osutatud konkreetsed tasemed läbi iga kolme aasta järel, kasutades lõigetes 1 a, 1 b ja 1 c sätestatud menetlust, ning neid vähendatakse vajaduse korral täiendavalt vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele ning olemasolevatele ja tulevastele tehnilistele võimalustele sellise püügi vältimiseks.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Seda, mil määral need sihid on saavutatud, vaadatakse läbi artiklis 34 sätestatud aruandlusprotsessi käigus.

2.  Lõikes 1 osutatud hindamine toimub artiklis 34 sätestatud aruandlusprotsessi käigus.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „Põhjameri” – ICESi IIa, IIIa ja IV rajoon34;

(a)  „Põhjameri“ – ICESi IIa, IIIa ja IV rajooni34 liidu veed;

__________________

__________________

34 ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) rajoonid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

34 ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) rajoonid on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „loodepiirkonna veed – ICESi V (välja arvatud Va ja üksnes Vb liidu veed), VI ja VII alapiirkond;

(c)  „loodepiirkonna veed – ICESi V, VI ja VII alapiirkonna liidu veed;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  „äärepoolseimad piirkonnad” – aluslepingu artikli 349 esimeses lõigus osutatud äärepoolseimate piirkondade ümber asuvad veed, mis on jaotatud kolmeks merealaks: Atlandi ookeani lääneosa, Atlandi ookeani idaosa ja India ookean;

(g)  „liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas“ – liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i, Mayotte’i, Réunioni ja Saint Martini ümbruses;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „kalavarude kasutamise muster – viis, kuidas püügikoormus on jaotatud kalavarude vanuseprofiili lõikes;

(1)  „kalavarude kasutamise muster – viis, kuidas kalastussuremus on jaotatud kalavarude vanuse- ja suuruseprofiili lõikes;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „selektiivsuskvantitatiivselt väljendatud tõenäosus püüda teatava võrgusilma (või õngekonksu) suuruse puhul teatava suurusega kalu;

(2)  „selektiivsusteatavat liiki või teatava suurusega kalade püüdmise tõenäosus püügivahendi teatavate omaduste puhul;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „selektiivne kalapüük” – püügimeetod, mis võimaldab püügioperatsiooni käigus püüda ja tabada kalu või karpe ja koorikloomi suuruse ja liigi järgi, võimaldades vältida või vigastamata vabaks lasta mittesihtliiki kuuluvaid isendeid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „sihtpüükkindlaksmääratud liigi või liikide kombinatsiooni püük, kui kõnealuste liikide kogusaak moodustab rohkem kui 50 % saagi majanduslikust väärtusest;

(4)  „sihtpüükpüügikoormus, mis on suunatud konkreetsele liigile või liikide rühmale, mille täpne koostis on eri püügipiirkondades erinev ning mille puhul kehtestatakse piirkondlikul tasandil erieeskirjad, et püügipiirkondade kaupa reguleerida võrgusilma suuruste ja selektiivsust suurendavate seadmete minimaalseid tehnilisi kirjeldusi;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  „liigi kaitsestaatus“ – direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punktis i määratletud liigi kaitsestaatus;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  „elupaiga kaitsestaatus“ – direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punktis e määratletud loodusliku elupaiga kaitsestaatus;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „tundlik liik – liik, mille kaitsestaatust, sealhulgas tema elupaika, leviala, populatsiooni suurust ja seisundit, mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike liikide hulka kuuluvad eelkõige liigid, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas ja hõlmatud direktiiviga 2009/147/EÜ, ning liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ;

(7)  „tundlik liik – liik, mille kaitsestaatust, sealhulgas tema elupaika, leviala, populatsiooni suurust või seisundit, mõjutab negatiivselt inimtegevusest tulenev surve, sealhulgas püügitegevus. Tundlike liikide hulka kuuluvad eelkõige liigid, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas, direktiiviga 2009/147/EÜ hõlmatud liigid ning liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „väikesed pelaagilised liigid – harilik makrell, heeringas, stauriid, anšoovis, sardiin, põhjaputassuu, hõbekala, kilu, hirvkala;

(8)  „väikesed pelaagilised liigid muu hulgas harilik makrell, heeringas, stauriid, anšoovis, sardiin, põhjaputassuu, hõbekala, kilu, hirvkala, suursilm-kuldvöötahven, ümar sardinell ja madeira sardinell;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  „seisevpüünistega toimuv traditsiooniline (elatus)kalapüük“ – mittetöönduslik kalapüük, mille käigus kasutatakse kohalikul tasandil piiratud mahus vee-elusressursse üksnes oma vajaduste rahuldamiseks ja kasutades üksnes traditsioonilisi püügivahendeid ja -tehnikaid;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „nõuandekomisjon”ühise kalanduspoliitika raames sidusrühmade esindajatest loodud rühm eesmärgiga suurendada kõigi sidusrühmade tasakaalustatud esindatust ning aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke;

(10)  „nõuandekomisjon“määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 alusel sidusrühmade esindajatest loodud rühm, kes tegutseb vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 44 ja 45 ning III lisale;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  „traal – ühe või mitme kalalaeva poolt veetav püügivahend, mis koosneb tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest võrgust (traali kere); „veetav püünis” – kõik traalid, ankurdatud põhjanoodad ja sarnased püügivahendid, millel on koonuse- või püramiidikujuline kere, mis on tagant suletud kotiga (noodapära) või mis koosneb kahest pikast tiivast, kerest ja kotist (noodapära) ning mida vees aktiivselt veetakse;

(11)  „traal – ühe või mitme kalalaeva poolt aktiivselt veetav võrgust koosnev püügivahend, mis on tagant suletud kotiga (noodapära);

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  „veetav püünis“ – kõik traalid, põhjanoodad ja sarnased püügivahendid, mida ühe või mitme laeva või mõne muu mehhaanilise süsteemi poolt vees aktiivselt veetakse;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „põhjatraal” – traal, mis on projekteeritud ja taglastatud töötamiseks merepõhjas või selle lähedal;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  „paarispüügi põhjatraal” – põhjatraal, mida veavad samaaegselt kaks laeva, üks kummalgi traali küljel. Püügivahendit vedava kahe laeva vaheline kaugus hoiab lahti traali horisontaalset ava;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  „piimtraaltraalnoot, mis koosneb avatud horisontaalsest teras- või puittorust, talast ja põhjakettide, ketimati või ketipöörlejaga varustatud võrgust, mida veetakse aktiivselt mööda põhja;

(15)  „piimtraaltraalipiimi, tiibade või muude sarnaste vahenditega horisontaalselt avatuna hoitava traalnoodaga püügivahend;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  „elektriimpulsstraalimine”kalapüügimeetod, mille puhul kasutatakse kala püüdmiseks elektrivälja. Elektriimpulsstraalimisel kasutatakse mitut elektroodi, mis on kinnitatud püügivahendile selle vedamise suunas ning mis annavad lühikesi elektriimpulsse;

(16)  „elektriimpulsstraal“traal, milles kasutatakse mere elusressursside püüdmiseks elektrivoolu impulsse;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  „kaldanoodad“ – haardvõrgud ja veetavad noodad, mis lastakse vette laevalt ja mida veetakse kaldalt või sildunud või kaldale ankurdatud laevalt;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  „passiivvõrk – mis tahes liiki nakkevõrk, raamvõrk või abar, mis on kinnitatud merepõhja (nakkevõrgud või seisevvõrgud) või mis triivib merel (triivvõrgud) ning millesse kala ujub sisse ja takerdub või end mähib;

(20)  „passiivvõrk – mis tahes liiki nakkevõrk, raamvõrk või abar, mis on kinnitatud merepõhja (nakkevõrgud või seisevvõrgud) ning millesse kala ujub sisse ja takerdub või end mähib;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  „triivvõrk – võrk, mis koosneb ühest või mitmest võrgulinast, mis ripub (ripuvad) paralleelselt ühe või mitme ülemise selise küljes, ja paikneb veepinnal või mida hoiavad teataval sügavusel allpool veepinda ujukid, mis triivivad kas vabalt hoovuste mõjul või laeva taha kinnitatult. Triivvõrk võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena ja/või piirata selle triivimist, nt mereankur või põhjaankur, mis on kinnitatud võrgu ühte nurka;

(21)  „triivvõrk – võrk, mis paikneb veepinnal või mida hoiavad teataval sügavusel allpool veepinda ujukid, mis triivivad kas vabalt hoovuste mõjul või laeva taha kinnitatult. Triivvõrk võib olla varustatud vahenditega, mille eesmärk on hoida võrk stabiilsena ja/või piirata selle triivimist;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  „põhja kinnitatud nakkevõrkvõrk, mis on tehtud ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees vertikaalses asendis ujukite ja raskuste abil. Sellega püütakse vee-elusressursse, kes mähivad end võrgulinasse, ja see on kinnitatud või seda on võimalik kinnitada merepõhja ükskõik millise vahendi abil;

(22)  „nakkevõrkseisevpüünis, mis on tehtud ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees vertikaalses asendis ujukite ja raskuste abil;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  „põhja kinnitatud raamvõrk” – võrgusein, mis on taglastatud nii, et võrk riputatakse trossidele, mille tõttu ei ole võrk nii pingul kui nakkevõrk. Raamvõrgu ülemise selise ujuvus on tavaliselt väiksem, ja võrk ei paikne püügi ajal nii kõrgel kui tavaline põhja kinnitatud nakkevõrk ning see on kinnitatud või seda saab kinnitada merepõhja ükskõik millise vahendi abil;

(23)  „raamvõrk“ – seisevvõrk, mis koosneb võrguseinast, mis on taglastatud nii, et võrk riputatakse trossidele, mille tõttu ei ole võrk nii pingul kui nakkevõrk;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  „põhja kinnitatud abar – kahest või enamast võrgukihist koosnev võrk, mille kaks välimist kihti moodustab suure silmaga võrk, mille vahele on paigutatud väikese silmaga võrk, ning see on merepõhja kinnitatud või seda saab sinna kinnitada ükskõik millise vahendi abil;

(24)  abar – kahest või enamast võrgukihist koosnev seisevvõrk, mille kaks välimist kihti moodustab suure silmaga võrk, mille vahele on paigutatud väikese silmaga võrk;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  „õngejada – püügivahend, mille moodustab vahel märkimisväärse pikkusega põhiõngeliin, millele on korrapäraste vahemike järel kinnitatud jõhvnöörid söödastatud või söödastamata konksudega. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või vertikaalselt või millel lastakse veepinnal triivida;

(26)  „õngejada – püügivahend, mille moodustab varieeruva pikkusega põhiõngeliin, millele on sihtliigist sõltuvate vahemike järel kinnitatud jadaõnge lipsud (jõhvnöörid) konksudega. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt merepõhja või selle lähedale või on kinnitatud vertikaalselt või sellel võidakse lasta veepinnal triivida;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  „lõkspüünised ja mõrrad – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist püünised, millel on üks või mitu avaust või sissepääsu ning mis asetatakse merepõhja üksikult või reas ühendatuna veepinnal köitega (poinöörid) poide külge, mis näitavad nende asukohta;

(27)  „lõkspüünised ja mõrrad – koorikloomade, karpide või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised püünised, millel on üks või mitu avaust või sissepääsu ning mis asetatakse merepõhja või selle kohale üksikult või reas ühendatuna veepinnal köitega (poinöörid) poide külge, mis näitavad nende asukohta;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  „ridvata õngpüügivahend, mis koosneb ühest käes hoitavast õngeliinist. Õngeliinile kinnitatakse üks või mitu peibutusvahendit või söödastatud konksu;

(28)  „ridvata õngüks käes hoitav õngeliin, millele kinnitatakse üks või mitu peibutusvahendit või söödastatud konksu;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  „traalpüünis – kääridega sarnasel põhimõttel töötav haarats, millega korjatakse merepõhjast näiteks karpe või punakoralle;

(29)  „traalpüünis – kääridega sarnasel põhimõttel töötada võiv haarats, millega korjatakse merepõhjast näiteks karpe või punakoralle;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  „noodapära – traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb sama võrgusilma suurusega ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükkidest), mis on traali teljesuunas külgepidi üksteise külge kinnitatud õmblusega, kuhu võib kinnitada ka pikipine. Regulatiivsel eesmärgil peab see olema võrgu 50 viimast silma;

(30)  „noodapära” – traali kõige tagumine osa, mis võib olla silindrikujuline (st kogu ulatuses sama ümbermõõduga) või koonusekujuline. Koosneb ühest või mitmest võrgupaneelist (võrgutükkidest), mis on külgepidi üksteise külge kinnitatud. Regulatiivsel eesmärgil peab see olema võrgu 50 viimast silma;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  „võrgusilma suurus veetava püügivahendi mis tahes noodapära silma suurus, mis on mõõdetud vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 517/200840 sätestatud korrale;

(31)  „võrgusilma suurus

 

a)   sõlmitud võrkudes: pikim vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva sõlme vahel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud;

 

b)   sõlmedeta võrkudes: vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva ühenduse vahel pikimal teljel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud;

__________________

 

40 Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

 

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  „ruutsilmvõrgusilma kuju, mis tekib võrgu paigaldamisel 45° kaldega N-suunast nii, et sõlmevahed kulgevad traali teljega rööpselt 90° juures;

(32)  „ruutsilmnelja küljega võrgusilm, mis koosneb kahest sama nominaalpikkusega külgede paarist, kusjuures üks paar on võrgu pikiteljega paralleelne ja teine asetseb selle suhtes täisnurga all;

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  „rombsilm” – tavaline rombikujuline võrgusilm;

(33)  „rombsilm” – koosneb neljast sama pikkusega küljest, milles võrgusilma diagonaalid on teineteise suhtes risti ja üks diagonaal on võrgulina pikiteljega paralleelne;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  „sõelvõrk” – võrk, mis ümbritseb piimi lähedal kogu krevetitraali, moodustades koonuse, mille tipp on kohas, kus see kinnitub krevetitraali alumise võrgukihi külge. Sõelvõrgu ja noodapära ühinemiskohta on lõigatud väljapääsuava, mis võimaldab isenditel, kes on kaitsevõrgust läbipääsemiseks liiga suured, välja pääseda, samal ajal kui krevett satub läbi kaitsevõrgu noodapärasse;

välja jäetud

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  „veesoleku aeg – ajavahemik alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

(38)  „veesoleku aeg – ajavahemik alates püügivahendi esimesest vettelaskmisest kuni ajahetkeni, mil see on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  „püügivahendi seire sensor”elektrooniline kaugseiresensor, mille saab paigaldada traalile või seinnoodale, et jälgida selle peamisi tööparameetreid, nagu traallaudade vaheline kaugus või saagi suurus;

(39)  „püügivahendite seiresensorid“kaugjuhitavad elektroonilised sensorid, mis on paigaldatud selleks, et jälgida peamisi parameetreid, nagu traallaudade vaheline kaugus või saagi kogus;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 a)  „raskustega varustatud õngejada“ – söödastatud konksudega õngejada, millele on lisatud raskused, et suurendada selle vajumiskiirust ja vähendada seeläbi merelindudega kokkupuute aega;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  „akustiline hoiatusseade” – kaugjuhitav seade, mis annab välja helisignaale ning mida kasutatakse näiteks mereimetajate hoiatamiseks püügivahendite eest;

(40)  „akustiline hoiatusseade“ – kaugjuhitav seade, mis annab välja helisignaale, et hirmutada näiteks mereimetajad püügivahenditest eemale;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  „saagi valikuline omandamine – tava, mille puhul madalama hinnaga kalad, kelle suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, lastakse vette tagasi isegi juhul, kui neid oleks võimalik seaduslikult lossida, et maksimeerida sadamasse toodava kala majanduslikku ja rahalist koguväärtust;

(42)  „saagi valikuline omandamine – tava, mille puhul madalama hinnaga kalad, kelle suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, heidetakse isegi juhul, kui need oleks tulnud seaduslikult lossida, vette tagasi, et maksimeerida sadamasse toodava kala majanduslikku ja rahalist koguväärtust;

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(43 a)  „märkimisväärne kahjulik mõju“ – määruse (EÜ) nr 734/2008 artikli 2 punktis c määratletud märkimisväärne kahjulik mõju;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 45 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(45 a)  „tõhususnäitajad“ – parameetrite kogum, mille eesmärk on hinnata tehniliste meetmete tõhusust.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  mis tahes tüüpi laskekehad;

(g)  mis tahes tüüpi laskekehad, välja arvatud need, mida kasutatakse püügivahendisse kinni jäänud või püütud tuunide tapmiseks, ja harrastuskalapüügis päikesetõusust loojanguni akvalangita kasutatavad käsiahingud ja harpuunpüssid;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühegi veetava püünise ükski osa ei tohi olla valmistatud võrgust, mille silmasuurus on väiksem kui noodapära võrgusilma suurus. Seda sätet ei kohaldata võrguseadmetele, mida kasutatakse püügivahendite seiresensorite kinnitamiseks.

1.  Ühegi veetava püünise ükski osa ei tohi olla valmistatud võrgust, mille silmasuurus on väiksem kui noodapära võrgusilma suurus. Seda sätet ei kohaldata võrguseadmetele, mida kasutatakse püügivahendite seiresensorite kinnitamiseks, või selektiivsusseadmetele, millega parandatakse püütavate mereliikide suurus- või liigipõhist selektiivsust.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Keelatud on valmistada noodapära või kinnitada seadmeid, mis noodapäras või veetava püünise mis tahes muus osas võrgusilma ummistavad või selle suurust muul viisil vähendavad. Kõnealune säte ei takista selliste eriseadmete kasutamist, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse saagi välja pääsemist.

3.  Keelatud on kasutada või transportida kalalaeva pardal seadmeid, mis noodapäras või veetava püünise mis tahes muus osas võrgusilma ummistavad või selle suurust muul viisil vähendavad. Kõnealune säte ei takista selliste eriseadmete kasutamist, millega vähendatakse kulumist, tugevdatakse veetavate püüniste esiosa või piiratakse saagi välja pääsemist, ega püügi kontrolliks kasutatavate seadmete paigaldamist.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Passiivvõrkude kasutamise üldpiirangud

Passiivvõrkude ja triivvõrkude kasutamise üldpiirangud

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  pikkuim-tuun (Thunnus alalunga),

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid ei ole lubatud kasutada üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 600 meetri.

5.  Põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid ei ole lubatud kasutada üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Olenemata lõikest 5

 

(a) kohaldatakse V lisa C osa punktis 6, VI lisa C osa punktides 6 ja 9 ning VII lisa C osa punktis 4 sätestatud konkreetseid erandeid, kui kaardistatud veesügavus on 200–600 meetrit;

 

(b) lubatakse artikli 5 punktis e määratletud püügipiirkonnas kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, raamvõrke ja abaraid igal pool, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas osutatud kala- või karbi- ja koorikloomaliikide tahtlik püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud, välja arvatud juhul, kui vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 16 on tehtud erand.

välja jäetud

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide kaaspüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

3.  Lõikes 2 osutatud liikide juhusliku püügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõiget 3 ei kohaldata juhul, kui lipuliikmesriigil on ametlik programm, mis hõlmab I lisas loetletud liikide isendite kogumist ja teaduslikku uurimist.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et I lisa on vaja muuta, et lisada selle loetellu uued kaitset vajavad liigid, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 32.

4.  Kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et I lisa on vaja muuta, et lisada selle loetellu uued kaitset vajavad liigid või kõrvaldada loetelust liigid, mis ei pea seal enam olema, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 32.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht.

5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmetele peaks eelnema artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tõhususnäitajate hindamine.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mereimetajate, -lindude ja -roomajate kaaspüük

Mereimetajate, -lindude ja -roomajate püük

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud liikide kaaspüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta.

2.  Lõikes 1 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta. Kalalaeva käitajad registreerivad ja edastavad asjaomastele asutustele teabe juhusliku püügi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/10041 a.

 

_______________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lubatud lõikes 1 osutatud ja kaaspüügina püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks, ja tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud.

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lubatud lõikes 1 osutatud ja juhuslikult püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks. Mereliikide isendeid on lubatud pardal hoida, ümber laadida või lossida juhul, kui isend on surnud ja tingimusel, et teda saab kasutada teaduslikel eesmärkidel. Asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi tuleb sellest eelnevalt nõuetekohaselt teavitada.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui lipuliikmesriigil on ametlik programm, mis hõlmab merelindude, -roomajate või -imetajate isendite kogumist ja teaduslikku uurimist.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht.

5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada käesoleva määruse eesmärgid seoses artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tõhususnäitajatega.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Liikmesriigid jälgivad käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmete tõhusust juhupüügi minimeerimiseks ja esitavad komisjonile aruande edusammude kohta hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta tagant.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud.

1.  II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud. Liikmesriigid viivad läbi asjakohase hindamise, kui püügivahendeid kasutatakse direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohastel erikaitsealadel.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Tundlike elupaikade ja tundlike liikide paljunemis- või puhkepaikade tahtlik häirimine, kahjustamine või hävitamine on keelatud.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel on soovitav muuta II lisas sätestatud piirkondade loetelu ning lisada uusi piirkondi, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale. Muudatuste vastuvõtmisel peab komisjon erilist tähelepanu pöörama sellise negatiivse mõju leevendamisele, mis kaasneb püügitegevuse ülekandumisega teistele tundlikele aladele.

2.  Kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel on soovitav II lisas sätestatud piirkondade loetelu kiiresti muuta, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korrale. Muudatusettepanekute esitamisel peab komisjon oma ettepanekule lisama tundliku piirkonna täieliku kaardi ja pöörama erilist tähelepanu püügitegevuse teistesse piirkondadesse üleviimisega kaasneva negatiivse sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju leevendamisele.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Juhul kui kõnealused elupaigad asuvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, on kõnealusel liikmesriigil õigus kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 11 sätestatud korrale püügikeelualad või muud kaitsemeetmed nende elupaikade kaitsmiseks. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ning vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kehtestatud meetmed.

3.  Juhul kui II lisas osutatud piirkonnad asuvad liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, on kõnealusel liikmesriigil õigus kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 11 sätestatud korrale püügikeelualad või muud kaitsemeetmed nende elupaikade kaitsmiseks. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ning vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kehtestatud meetmed.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et kaitsta oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes piirkondi, kus esineb või võib esineda määruse (EÜ) nr 734/2008 artikli 2 punktis b määratletud ohualteid mereökosüsteeme, ning keelustavad neis piirkondades põhjapüügi, välja arvatud juhul, kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ilmneb, et selline tegevus ei avalda kõnealustele ökosüsteemidele märkimisväärset kahjulikku mõju. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas ÜRO Peaassamblee vastuvõetud resolutsioonidega, eelkõige resolutsioonidega 61/105 ja 64/72, ning kaitsetaseme poolest vähemalt samaväärsed määruses (EÜ) nr 734/2008 ohualdistele mereökosüsteemidele ette nähtud kaitse tasemega.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagada mereliikide noorte isendite kaitse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;

(a)  tagada mereliikide noorte isendite kaitse nii, et enamik püütud kaladest oleks enne väljapüüki jõudnud kudemisikka, ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  keelata mereliikide noorte isendite inimtoiduks turustamine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktile b ja artikli 15 lõikele 11;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Inimtoiduks ettenähtud imporditud kalandustooted

 

Inimtoiduks ettenähtud imporditud kalandustooted, mis on püütud väljaspool liitu asuvates vetes artiklis 5 osutatud piirkondades, alapiirkondades ja rajoonides, peavad vastama käesoleva määruse lisades sätestatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudele.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad meetmed, et hõlbustada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohaselt lossitud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite ladustamist või leida võimalusi nende turustamiseks. Need meetmed võivad hõlmata lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks või kalandustoodete väärtuse suurendamiseks vajalike investeeringute toetamist.

Liikmesriigid kehtestavad piisavad meetmed, et hõlbustada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohaselt lossitud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite ladustamist või leida võimalusi nende turustamiseks. Need meetmed hõlmavad lossimiskohtade ja varjualuste ehitamiseks ja kohandamiseks ning kalandustoodete väärtuse suurendamiseks vajalike investeeringute toetamist.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Saagi valikuline omandamine ja kalade vabakslaskmine on keelatud.

1.  Saagi valikuline omandamine on keelatud.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõiget 1 ei kohaldata saagile, mille moodustavad liigid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 4 lossimiskohustust ei kohaldata.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata Vahemeres toimuvale püügitegevusele ega saagile, mille moodustavad liigid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 4 lossimiskohustust ei kohaldata.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liigid, mille suhtes ei kohaldata püügi piirnorme

Katseprojektid soovimatu saagi vältimiseks

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad rakendada katseprojekte, et uurida meetodeid püügi piirnormidega hõlmamata liikide soovimatu saagi vältimiseks ja minimeerimiseks. Katseprojektides võetakse arvesse asjakohaste nõuandekomisjonide arvamusi ja need peavad põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel.

1.  Liikmesriigid võivad rakendada katseprojekte, et uurida soovimatu saagi vältimise ja minimeerimise meetodeid. Katseprojektides võetakse arvesse asjakohaste nõuandekomisjonide arvamusi ja need peavad põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui katseprojektide tulemused või muud teaduslikud nõuanded näitavad, et püügi piirnormidega hõlmamata liikide soovimatu saak on märkimisväärne, võivad liikmesriigid kehtestada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 19 sätestatud korraga tehnilised meetmed sellise saagi vähendamiseks. Neid tehnilisi meetmeid kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes.

2.  Kui katseprojektide tulemused või muud teaduslikud nõuanded näitavad, et püügi piirnormidega hõlmamata liikide soovimatu saak on märkimisväärne, kehtestavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 19 või käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud korraga tehnilised meetmed sellise saagi vältimiseks või võimalikult ulatuslikuks vähendamiseks.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui ka teised liikmesriigid soovivad kehtestada samalaadseid tehnilisi meetmeid, võib kooskõlas artikliga 18 esitada ühise soovituse.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 a

 

Lossimiskohustusest vabastamine

 

1. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artiklist 15 ei nõuta nende kalalaevade puhul, mis osalevad vabatahtlikult saagi ja tagasiheidete täieliku dokumenteerimise süsteemis, müügiks sobimatu saagi lossimist, kui see registreeritakse ja arvestatakse asjakohasel juhul kvootidest maha.

 

2. Lõikes 1 osutatud täieliku dokumenteerimise süsteemid peavad võimaldama registreerida kõik püügitegevusega seotud andmed, sealhulgas saagi ja tagasiheidete kohta.

 

3. Liikmesriik võib kehtestada lõikes 1 osutatud täieliku dokumenteerimise süsteemid komisjoni heakskiidul või liidu aktiga. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

 

(a) kõnealuste täieliku dokumenteerimise süsteemide kehtestamist või heakskiitmist;

 

(b) registreeritavaid andmed ja nende süsteemide tehnilist kirjeldust, võttes nõuetekohaselt arvesse käesoleva artikli lõiget 2.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 b

 

Dokumenteerimine

 

Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 49 kehtestada saagi, tagasiheidete ja kalastustegevuse dokumenteerimiseks elektroonilise järelevalve korra.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – 5. a jagu (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5. a JAGU

 

KALALAEVADE KOHANDAMINE

 

Artikkel 17 c

 

Laevade tonnaaži kohandamine

 

Uute ja juba olemasolevate kalalaevade tonnaaži lubatakse suurendada selleks, et parandada pardaohutust, töötingimusi ning toodete hügieeni ja kvaliteeti, samuti soovimatu saagi ladustamiseks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks, tingimusel et see ei suurenda laeva püügivõimsust. Vastavaid mahtusid ei võeta arvesse püügivõimsuse hindamisel vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 II lisas kehtestatud püügivõimsuse ülempiiridele või sama määruse artiklis 23 osutatud laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise korrale.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhtpõhimõtted

Piirkondlikud tehnilised meetmed

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – punkt g

(g)  XI lisa: äärepoolseimad piirkonnad.

(g)  XI lisa: liidu veed India ookeanis ja Atlandi ookeani lääneosas.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V – XI lisa B osas toodud võrgusilma suurusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse siiski vaid juhul, kui ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ei ole käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti, milles käsitletakse seda küsimust asjaomaste püügipiirkondade puhul. Käesoleva määruse lisade B osa kohaldamise korral võtab komisjon artikli 6 lõike 1 punktis 4 sätestatut arvestamata samaks kuupäevaks artikli 32 kohaselt vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, milles esitatakse „sihtpüügi“ mõiste, selleks et kohaldada B osa asjaomases püügipiirkonnas ja asjaomastele kalavarudele.

 

Kuni käesoleva lõike teises lõigus osutatud tähtaja lõpuni või kuni samas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseni (neist kahest tähtajast varasem) kehtivad asjaomastes püügipiirkondades jätkuvalt õigusnormid, millega reguleeritakse võrgusilma suurusi ... [üks päev enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva*].

 

________________________

 

* Kui selline käsitlus loetakse vastuvõetavaks, tuleb nõukoguga peetavate läbirääkimiste käigus artikleid 35–41 kohandada selle järel, kui on kindlaks määratud, milliseid mõõtusid kuni siin osutatud tähtajani kohaldatakse.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kui see on vajalik ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks ja piirkonna iseärasuste arvessevõtmiseks, võib seoses määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastase kavaga vastu võtta käesoleva artikli lõikes 1 osutatutest erinevaid tehnilisi meetmeid.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 sätestatud korrale võivad liikmesriigid esitada ühiseid soovitusi, et määratleda piirkondlikul tasandil asjakohased tehnilised meetmed, mis erinevad lõikes 1 osutatud meetmetest.

2.  Kui kõnealuste püügipiirkondade jaoks ei ole mitmeaastast kava kehtestatud või kui mitmeaastases kavas ei nähta ette tehnilisi meetmeid või nende vastuvõtmise menetlust, on komisjonil õigus võtta vastavalt käesoleva määruse artiklile 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et määratleda piirkondlikul tasandil asjakohased tehnilised meetmed, mis erinevad lõikes 1 osutatud meetmetest, eelkõige kehtestada piirkonna tasandil kohaldatavad võrgusilma suurused. Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks võivad liikmesriigid esitada ühise soovituse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Komisjon avaldab need ühised soovitused kohe, kui liikmesriigid on need esitanud, ning avalikustab kõik teaduslikud hinnangud, millega püütakse tagada nende kooskõla määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 5.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõigete 1 a ja 2 kohaselt võetud meetmed peavad:

 

(a) aitama saavutada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke, võttes eriti arvesse käesoleva määruse artiklis 4 toodud tõhususnäitajaid;

 

(b) lähtuma määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetest;

 

(c) pakkuma, näiteks püügivõimaluste jaotamise kaudu, stiimuleid kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või väiksema keskkonnamõjuga kalapüügimeetodeid; ning

 

(d) olema varude kasutamise mustrite ning tundlike liikide ja elukohtade kaitse taseme poolest vähemalt samaväärsed lõikes 1 osutatud meetmetega või, võrgusilma suurusi reguleerivate eeskirjade puhul, mõõtudega, mis kehtisid ... [üks päev enne käesoleva määruse jõustumist].

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõike 2 kohaselt soovitatud tehnilised meetmed peavad tagama vähemalt samaväärse tundlike liikide ja elupaikade kasutamise mustri ja kaitse taseme kui need, millele on osutatud lõikes 1.

3.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 5 peavad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühiste soovituste esitamisel tuginema parimaile kättesaadavaile teaduslikele nõuannetele. Teaduslikes nõuannetes tuleb võtta arvesse meetmete mõju sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele ning neis tuleb näidata, mis kasu toob mereökosüsteemi kaitsmine.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigetest 1, 3 ja 6, võib komisjon selliseid delegeeritud õigusakte vastu võtta ka kõnealustes lõigetes nimetatud ühise soovituse puudumisel.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 19

välja jäetud

Mitmeaastaste kavade raames võetavad piirkondlikud meetmed

 

1.  Komisjonil on õigus kehtestada piirkondlikul tasandil tehnilised meetmed, et täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavade eesmärgid. Sellised meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18.

 

2.  Lõike 1 kohaselt kehtestatud meetmetega võib:

 

a)  muuta või täiendada käesoleva määruse V–XI lisas sätestatud meetmeid;

 

b)  loobuda V–XI lisas sätestatud meetmetest konkreetse piirkonna või ajavahemiku puhul tingimusel, et on võimalik tõendada, et kõnealustest meetmetest ei ole asjaomase piirkonna või ajavahemiku puhul kaitse seisukohast kasu või et alternatiivsete meetmetega saavutatakse samad eesmärgid.

 

3.  Mitmeaastases kavas võib määrata kindlaks, millist liiki tehnilisi meetmeid võib asjaomase piirkonna jaoks lõigete 1 ja 2 kohaselt võtta.

 

4.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt võetud meetmed peavad:

 

a)  aitama saavutada käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärke ja sihte;

 

b)  lähtuma määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 3 sätestatud hea valitsemistava põhimõtetest ning

 

c)  pakkuma püügivõimaluste jaotamise kaudu stiimuleid kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või väiksema keskkonnamõjuga kalapüügimeetodeid.

 

5.  Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud tehniliste meetmete kehtestamiseks, esitavad nad nende meetmete toetuseks teaduslikud tõendid.

 

6.  Komisjon võib paluda STECFil lõikes 5 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.

 

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused selliste püügivahendite määratlemiseks, millega on võimalik kalu selekteerida suuruse ja liigi järgi, esitavad nad tõendid selle kohta, et kõnealused püügivahendid vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused selliste püügivahendite määratlemiseks, millega on võimalik kalu selekteerida suuruse ja liigi järgi, esitavad nad tõendid selle kohta, et kõnealused püügivahendid vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused V–VIII ja X lisa C osas ning XI lisa B osas loetletud püügikeelu- või püügipiirangualade muutmiseks või uute püügikeelu- või püügipiirangualade määramiseks, lisavad nad ühistesse soovitustesse kõnealuste alade kohta järgmise teabe:

Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused V–VIII ja X lisa C osas ning XI lisa B osas loetletud püügikeelu- või püügipiirangualade muutmiseks, uute püügikeelu- või püügipiirangualade määramiseks või seniste keelu- või piirangualade tühistamiseks, lisavad nad ühistesse soovitustesse kõnealuste alade kohta järgmise teabe:

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriigid ühiseid soovitusi vastu ei võta, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, millega parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestatakse püügikeelu- või -piirangualad.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused V–X lisa A osas loetletud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude muutmiseks või kehtestamiseks, peavad nad arvesse võtma mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki.

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused V–X lisa A osas loetletud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude muutmiseks või kehtestamiseks, peavad nad arvesse võtma mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki. Ühised soovitused peavad tuginema parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ning neis tuleb arvesse võtta bioloogilisi näitajaid, eriti antud liigi isendite suguküpsussuurust. Ühised soovitused ei või minna vastuollu kalandustoodete lossimist ja turustamist reguleerivate kontrolli ja jõustamist puudutavate sätetega.

Muudatusettepanek   152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused reaalajas püügikeelu ja püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks, mille eesmärk on kaitsta noori isendeid, kudekogumeid või karbi- ja koorikloomaliike, peavad need sisaldama järgmist:

Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused reaalajas püügikeelu ja püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks, mille eesmärk on kaitsta noori isendeid, kudekogumeid, karbi- ja koorikloomaliike või tundlikke liike, peavad need sisaldama järgmist:

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.   Kui püügikeelu- või piirangualade reaalajas kehtestamine või muutmine mõjutab ainult ühe liikmesriigi laevu, võetakse parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal meetmeid sellise mõju leevendamiseks.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused, et võimaldada kasutada innovaatilisi püügivahendeid, sealhulgas V lisa E osas kirjeldatud elektriimpulsstraali, või laiendada selliste püügivahendite kasutamist konkreetsetel merealadel, peavad nad esitama hinnangu mõju kohta, mida sellise püügivahendi kasutamine võib avaldada sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele.

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 18 ühised soovitused, et võimaldada kasutada innovaatilisi püügivahendeid, sealhulgas V lisa E osas kirjeldatud elektriimpulsstraali, või laiendada selliste püügivahendite kasutamist konkreetsetel merealadel, peavad nad esitama hinnangu mõju kohta, mida sellise püügivahendi kasutamine võib avaldada sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele.

 

Selline hinnang peab põhinema innovaatiliste püügivahendite kasutamisel katseaja jooksul, mis võib hõlmata kuni 5 % praegu selleks tööks kasutatavatest laevadest ja peab kestma vähemalt neli aastat.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Innovaatiliste püügivahendite kasutamine on keelatud, kui kõnealused hinnangud näitavad, et nende kasutamine toob kaasa kahjuliku mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

3.  Innovaatiliste püügivahendite töönduslikul tasemel kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui lõikes 1 osutatud hinnangust nähtub, et seni kasutatud reguleeritud püügivahendite ja -tehnikatega võrreldes ei kahjusta nende kasutamine vahetult või kumuleeruvalt mere elupaiku, sealhulgas tundlikke elupaiku või mittesihtliike.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

–  anda teavet seniste leevendusmeetmete ja senise järelevalvekorra tulemuslikkuse kohta;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  määrata kindlaks meetmed, millega minimeerida püügivahendite mõju artiklis 13 osutatud elupaikadele või muudele tundlikele elupaikadele väljaspool Natura 2000 alasid;

–  määrata kindlaks meetmed, millega minimeerida püügivahendite mõju artiklis 13 osutatud elupaikadele;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid peavad tagama nõuetekohase konsulteerimise kaluritega, keda need meetmed vahetult puudutavad.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 kohaselt kehtestatud erandid.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitsmist.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karp- ja koorikloomaliikide kaitsmist. Need peavad olema vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kohaldatavad tehnilised meetmed.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 a

 

Saakide ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise katseprojektid

 

1. Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse artikli 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega kalavarude tulemuspõhiseks haldamiseks määratakse saakide ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteemi arendavad katseprojektid, mis põhinevad mõõdetavatel sihtidel ja eesmärkidel.

 

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud katseprojektides võib lisade V–XI B osades kehtestatud meetmetest kõrvale kalduda, seda teatavas kindlas piirkonnas kõige rohkem ühe aasta jooksul, kui suudetakse näidata, et katseprojektide eesmärk on artiklis 3 seatud eesmärkide täitmine ja artiklis 4 määratud tõhususnäitajate järgimine, eeskätt asjaomaste püügivahendite või -meetodite selektiivsuse suurendamine või muul moel püügi keskkonnamõju piiramine. Seda üheaastast kestust võib samadel tingimustel aasta võrra pikendada. Katseprojekt võib hõlmata kõige rohkem 5% iga liikmesriigi antud piirkonnas asuvatest laevadest.

 

3. Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud katseprojektide läbiviimiseks, esitavad nad teaduslikud tõendid nende vastuvõtmise toetuseks. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STEFC) hindab ühiseid soovitusi ja avalikustab hindamise tulemused. Kuue kuu jooksul pärast projekti lõpuleviimist esitavad liikmesriigid komisjonile selle tulemuste aruande, milles hinnatakse põhjalikult selektiivsuse muutusi ja muid keskkonnamõjusid.

 

4. STECF hindab lõikes 3 osutatud aruannet. Kui STECF leiab, et uute püügivahendite või -meetoditega saavutatakse edukalt lõikes 2 osutatud eesmärgid, võib komisjon vastavalt ELi toimimise lepingule esitada ettepaneku antud püügivahendi või -viisi üldiseks kasutuselevõtmiseks. STECFi hinnang avalikustatakse.

 

5. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 nimetatud saakide ja tagasiheite täieliku dokumenteerimise süsteemi tehniline kirjeldus.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC)

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et

 

a)   võtta ELi õigusse üle teatavad tehnilised meetmed, mis on kokku lepitud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC), sealhulgas loetelu ohualdiste mereökosüsteemide ning sinise molva ja meriahvena püüki käsitlevates NEAFC soovitustes 05:2013, 19:2014, 01:2015, 02:2015 kindlaksmääratud tehniliste erimeetmete kohta; ning

 

b)   võtta muid tehnilisi meetmeid, millega täiendatakse või muudetakse NEAFC soovitusi ülevõtvate õigusaktide teatavaid mitteolemuslikke osi.

 

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on teadusuuringud ja mis vastavad järgmistele tingimustele:

1.  Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata teadusuuringute raames toimuvale püügitegevusele, mis vastab järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  neid müüakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

(b)  kui kalad on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad, müüakse neid muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kalavarude taasasustamine ja ümberasustamine

Otsene taasasustamine ja ümberasustamine

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on mereliikide taasasustamine või ümberasustamine, tingimusel, et need püügioperatsioonid toimuvad otsese majandamisalase huviga liikmesriigi loal ja järelevalve all.

1.  Käesoleva määrusega ette nähtud tehnilisi meetmeid ei kohaldata püügioperatsioonidele, mille ainus otstarve on mereliikide otsene taasasustamine või ümberasustamine, tingimusel, et need püügioperatsioonid toimuvad otsese majandamisalase huviga liikmesriigi loal ja järelevalve all.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui taasasustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, peab komisjoni ja kõiki asjaomaseid liikmesriike teavitama selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

2.  Kui otsene taasasustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, peab komisjoni ja kõiki asjaomaseid liikmesriike teavitama selliste püügioperatsioonide teostamise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte selliste ohtude leevendamiseks. Kõnealused õigusaktid võivad hõlmata eelkõige püügivahendite kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel.

1.  Kui kättesaadavad teaduslikud nõuanded näitavad, et mereliikide või mereelupaikade kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte selliste ohtude leevendamiseks. Kõnealused õigusaktid võivad hõlmata eelkõige püügivahendite kasutamise või püügitegevuse piiranguid teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, samuti kõiki muid vajalikke kaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks artikli 32 lõiget 6, kohaldatakse lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte kuni kolm aastat.

3.  Ilma et see piiraks artikli 32 lõiget 6, kohaldatakse lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte kuni kaks aastat.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab hiljemalt 2020. aasta lõpuks ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes hinnatakse, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil aidanud kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide ja artiklis 4 sätestatud sihtide saavutamisele.

1.  Komisjon esitab hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja asjaomaste nõuandekomisjonide esitatud teabe ning STECFi hinnangu. Aruandes hinnatakse artiklis 4 sätestatud tõhususnäitajate põhjal, millises ulatuses on tehnilised meetmed nii piirkondlikul kui ka ELi tasandil aidanud kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui aruandest selgub, et piirkondlikult tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole saavutatud, esitavad kõnealuse piirkonna liikmesriigid kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist kava parandusmeetmetest, mida on vaja võtta, et tagada kõnealuste eesmärkide ja sihtide saavutamine.

2.  Kui aruandest selgub, et piirkondlikult tasandil on tõendeid selle kohta, et eesmärke ja sihte ei ole saavutatud või kui püütud alamõõdulise kala osakaal on artikli 4 lõike 1 punktis a osutatust suurem, esitavad kõnealuse piirkonna liikmesriigid 12 kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist kava parandusmeetmetest, mida on vaja võtta, et tagada artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmine ning kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püügi osakaalu vähendamine artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud tasemeni.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon aitab liikmesriikidel koostada riiklikud tegevuskavad artiklis 4 sätestatud nõuete täitmiseks vajalike tehniliste meetmete rakendamisel ilmnenud raskuste ületamiseks. Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed kõnealuste tegevuskavade rakendamiseks.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kui aruannetest nähtub, et liikmesriik ei ole oma kontrolli- ja andmekogumiskohustusi täitnud, võib komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 508/2014 artiklitega 100 ja 101 sekkuda või peatada selle liikmesriigi rahastamise EMKFi vahenditest.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  artiklid 3, 8, 9, 10, 11, 12, 14, 15, 16 ja 25 jäetakse välja;

(a)  artiklid 3, 8, 9, 10, 11, 12, artikli 13 lõike 3 teine lõik ning artiklid 14, 15, 16 ja 25 jäetakse välja;

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 36

välja jäetud

Määruse (EÜ) nr 1098/2007 muutmine

 

Määrusest (EÜ) nr 1098/2007 jäetakse välja artiklid 8 ja 9.

 

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõik 1 – punkt b

Määrus (EÜ) nr 1224/2009

Artikkel 54 c – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  laeva pardal ei hoita ega laeval ei kasutata samaaegselt kuni 80millimeetrise võrgusilma suurusega veetavaid püüniseid, ühte või mitut seinnoota ega muid samalaadseid püügivahendeid; või

a)  laeva pardal ei hoita ega laeval ei kasutata samaaegselt kuni 70 millimeetrise võrgusilma suurusega veetavaid püüniseid, ühte või mitut seinnoota ega muid samalaadseid püügivahendeid; või

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõik 1 – punkt b

Määrus (EÜ) nr 1224/2009

Artikkel 54 c – lõige 2 – punkt b – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

sorditud kalad külmutatakse kohe pärast sortimist ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi; ning

sorditud kalad külmutatakse pärast sortimist ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi; ning

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõik 1 – punkt b

Määrus (EÜ) nr 1224/2009

Artikkel 54 c– lõige 2 – punkt b – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud viivitamatu külmutamine ja mereliike ei ole võimalik merre tagasi lasta.

seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud külmutamine ja mereliike ei ole võimalik merre tagasi lasta.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõik 1 – punkt b

Määrus (EÜ) nr 1224/2009

Artikkel 54 c – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.   Lipuriigi pädev asutus peab külmutustraalerite kavad kinnitama, et oleks tagatud nende kooskõla kehtivate eeskirjadega.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1343/2011 muutmine

 

Määruse (EÜ) nr 1343/2011 artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

 

1)  lisatakse järgmine punkt:

 

artiklites 4, 10, 12, 15, 15a, 16, 16b, 16c, 16d, 16f, 16 g, 16h, 16i, 16j ja 16k sätestatud tehnilised meetmed.”;

 

2)  lisatakse järgmine lõik:

 

„Komisjonil on ka õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta liidu õigusesse üle muud GFCMi kehtestatud tehnilised meetmed, mis muutuvad liidu jaoks kohustuslikuks, ning täiendada või muuta seadusandlike aktide teatavaid mitteolemuslikke osi, millega võetakse üle CFCMi soovitusi tehniliste meetmete kohta.”

 

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004, (EÜ) nr 2187/2005 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 494/20021a tunnistatakse kehtetuks.

 

____________________________

 

1a Komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 494/2002, millega kehtestatakse ICESi III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed (EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8).

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(n a) väike siig e põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus) ICESi IVb rajooni liidu vetes;

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt n b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(n b) aadria tuur (Acipenser naccarii) ja harilik tuur (Acipenser sturio) liidu vetes;

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)  viljastatud emased langustid (Palinuridae spp.) ja viljastatud emased homaarid (Homarus gammarus) kõikides liidu vetes, välja arvatud siis, kui neid kasutatakse otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)  harilik dattelkarp (Lithophaga lithophaga) ja sõmerjas oherdkarp (Pholas dactylus) liidu vetes Vahemeres.

(p)  harilik dattelkarp (Lithophaga lithophaga), kahepoolmeline karploom (Pinna nobilis) ja sõmerjas oherdkarp (Pholas dactylus) liidu vetes Vahemeres;

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt p a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(p a) Vahemere diadeem-merisiilik (Centrostephanus longispinus).

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Roosa ämblikkrabi suurust mõõdetakse joonisel 5 a esitatud viisil, piki keskjoont pearindmikukilbi otsaorkide vahelisest servast pearindmikukilbi tagumise servani.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Hariliku taskukrabi suurust mõõdetakse joonisel 5 b esitatud viisil, seljakilbi suurima laiuse järgi risti seljakilbi pikiteljega.

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 c.  Tavalist tõrikodalast mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 5 c, karbi pikkuse järgi.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 5 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 d.  Mõõkkala mõõdetakse joonisel 5 d esitatud viisil, ninamiku tipust kuni sabauime hargnemiskohani.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – joonis 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Joonis 5 a. Roosa ämblikkrabi (Maia squinada)

 

 

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – joonis 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Joonis 5 b. Harilik taskukrabi (Cancer pagarus)

 

 

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – joonis 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Joonis 5 c. Tavaline tõrikodalane (Buccinum spp)

 

 

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – joonis 5 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Joonis 5 d. Mõõkkala (Xiphias gladius)

 

 

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 1 – rida 14

Harilik makrell (Scomber spp.)

20 cm

Muudatusettepanek

 

Harilik makrell (Scomber spp.)

30 cm1a

 

__________________

 

1a  Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 1 – rida 15

 

Komisjoni ettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm

Muudatusettepanek

 

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm1a

 

__________________

 

1a  Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 1 – rida 16

 

Komisjoni ettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm

Muudatusettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm1a

 

__________________

 

1aKalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 1 – rida 17

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kilo kohta

Muudatusettepanek

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kilo kohta1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 1 – rida 19

Sardiin (Sardina pilchardus)

11 cm

Muudatusettepanek

Sardiin (Sardina pilchardus)

11 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 1 – rida 20

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

87 mm

Muudatusettepanek

Euroopa homaar (Homarus gammarus)

87 mm (seljakilbi pikkus)

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 1 – rida 34

Langustlased (Palinurus spp.)

95 mm

Muudatusettepanek

Langustlased (Palinurus spp.)

95 mm (seljakilbi pikkus)

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 2 – rida 13

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Kogupikkus 105 mm

 

Seljakilbi pikkus 32 mm

Muudatusettepanek

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

Kogupikkus 105 mm

 

Seljakilbi pikkus 32 mm

 

Norra salehomaari saba pikkus 59 mm

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 2 – rida 14

Harilik makrell (Scomber spp.)

20 cm

Muudatusettepanek

Harilik makrell (Scomber spp.)

20 cm 1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 2 – rida 15

Heeringas (Clupea harengus)

18 cm

Muudatusettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

18 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – A osa – tabel 2 – rida 16

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm

Muudatusettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

Muudatusettepanek

Vähemalt 90 mm

Skagerrak ja Kattegat

Paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm (rombsilm) või 140 mm1a (ruutsilm).

 

 

__________________

 

 

1a Kattegati alapiirkonnas paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega 120 mm (1. oktoobrist 31. detsembrini traalile ja 1. augustist 31. oktoobrini seinnoodale).

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 4

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 80 mm

ICESi IVb rajoon lõuna pool 54°30′ põhjalaiust ja ICESi IVc rajoon

Hariliku merikeele sihtpüük piimtraalidega või [elektriimpulsstraalimisega]. Võrgu eesosa ülemisse poolde paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm.

Muudatusettepanek

Vähemalt 80 mm1a

ICESi IVb ja IVc rajoon

Hariliku merikeele sihtpüük (15% saagist) piimtraalidega. Võrgu eesosa ülemisse poolde paigaldatakse paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 180 mm.

 

 

Merlangi, makrelli ja püügi piirnormidega hõlmamata liikide sihtpüük (ühtekokku 55 % saagist) Paigaldatakse ruutsilmaga paneel ruudu küljega vähemalt 100 mm.

__________________

 

 

1a Laevadel on keelatud kasutada piimtraale, mille püüniste võrgusilma suurus on 32–99 mm põhja pool järgmiste koordinaatidega määratud joonest: punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust, seejärel ida poole kuni punktini 55° põhjalaiust ja 5° idapikkust, seejärel põhja poole kuni 56° põhjalaiuseni ja seejärel ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul. 32–119 millimeetrise võrgusilma suurusega piimtraali on keelatud kasutada ICES IIa rajoonis ja selles ICES IV alapiirkonna osas, mis asub 56°00′ põhjalaiusest põhja pool.

 

 

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 4 b (uus)

 

 

Muudatusettepanek

Vähemalt 40mm

Kogu piirkond

Hariliku ebakalmaari sihtpüük (85 % saagist) (Lolignidae, Ommastrephidae).

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 6

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük

 

 

Norra tursiku sihtpüük. Norra tursiku püügi korral paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on 22 mm.

 

 

Põhjamere garneeli (Crangon crangon) sihtpüügi korral paigaldatakse sortimisvõre, sõelvõrk või samaväärne selektiivne vahend.

Muudatusettepanek

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük (80 % saagist).

 

 

Norra tursiku sihtpüük (50 % saagist). Norra tursiku püügil korral paigaldatakse sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm.

 

 

Kreveti ja Aisopose süvameregarneeli sihtpüük (90 % saagist). Paigaldatakse sõelvõrk või sortimisvõre kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.  Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – B osa – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhjameres ja Skagerrakis/Kattegatis kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.

Põhjameres ja Skagerrakis/Kattegatis kehtivad järgmised passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma suurused.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C osa – punkt 1 – punkt 1.1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1.  Tobia püük veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 80 mm, või passiivvõrkudega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 100 mm, on keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

1.1.  Tobia püük veetavate püünistega, mille noodapära võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm, on keelatud geograafilises piirkonnas, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C osa – punkt 2 – punkt 2.2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  laevad, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja mis kasutavad põhjatraale või ankurdatud põhjanootasid;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C osa – punkt 2 – punkt 2.2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  paarislaevad, mille mootorite võimsused kokku ei ületa mingil juhul 221 kW ja mis kasutavad paarispüügi põhjatraale;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C osa – punkt 2 – punkt 2.2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  laevadel, mille mootori võimsus ületab 221 kW, on lubatud kasutada põhjatraale või ankurdatud põhjanootasid, ning paarislaevadel, mille mootorite võimsused kokku ületavad 221 kW, on lubatud kasutada paarispüügi põhjatraale tingimusel, et sellised laevad ei tegele lesta või hariliku merikeele sihtpüügiga ning järgivad käesoleva lisa B osas esitatud võrgusilma suurusega seotud eeskirju.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – C osa – punkt 6 – punkt 6.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.2  Määruse () nr 2347/20021 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on vähem kui 600 meetrit. Juhupüügi korral jäetakse süvamerehaid laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 6.1 sätestatud erandeid.

6.2  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/23361 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on vähem kui 600 meetrit. ELi õigusaktides sõnaselgelt keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb need viivitamata merre tagasi heita. Süvamerehai liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse saak laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote järel, võib komisjon kohaldada määruse (EL) nr 1224/2009 artikli 105 lõiget 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 6.1 sätestatud erandeid.

__________________

__________________

1 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus () nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (ELT L 354, 23.12.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – E osa – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2. Elektriimpulssidega kalapüük on lubatud üksnes juhul, kui:

 

– maksimaalne elektrivoolu võimsus kilovattides iga piimtraali puhul ei ületa selle pikkust meetrites, mis on korrutatud 1,25-ga;

 

– elektroodidevaheline toitepinge on kuni 15 V;

 

– laev on varustatud arvutipõhise automaatjuhtimissüsteemiga, mis registreerib igas piimtraalis kasutatava maksimumvõimsuse ja toitepinge vähemalt viimase 100 traalimise kohta, ning keegi ei saa ilma vastava loata seda automaatjuhtimissüsteemi muuta;

 

– raskusselise ees ei kasutata ketipöörlejat.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – A osa – tabel 2 – rida 15

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm

Muudatusettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – A osa – tabel – rida 16

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm3

 

__________________

 

3 ICESi V ja VI alapiirkonna (lõuna pool 56° N) ning VII alapiirkonna liidu vetes, v.a ICESi VIId, e ja f rajoonid, kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

Muudatusettepanek

Harilik stauriid (Trachurus spp.)

15 cm3, 3a

 

__________________

 

3 ICESi V ja VI alapiirkonna (lõuna pool 56° N) ning VII alapiirkonna liidu vetes, v.a ICESi VIId, e ja f rajoonid, kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 130 mm.

 

3a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – A osa – tabel – rida 17

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kilo kohta

Muudatusettepanek

Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus)

12 cm või 90 isendit kilo kohta1a

 

__________________

 

1a Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 2

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 120 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

Muudatusettepanek

Vähemalt 100 mm1a

Kogu piirkond

Puuduvad

__________________

 

 

1a Hakatakse kohaldama järk-järgult kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. ICESi VIId ja VIIe rajoonis kohaldatav võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm.

 

 

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

Muudatusettepanek

Alla 16 mm

Kogu piirkond

Tobia sihtpüük (90% saagist)

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.  Passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Loodepiirkonna vetes kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.

Loodepiirkonna vetes kehtivad järgmised passiivvõrkude ja triivvõrkude võrgusilma suurused.

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 2

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 120 mm1

Kogu piirkond

Puuduvad

Muudatusettepanek

Vähemalt 120 mm1

Kogu piirkond

Puuduvad

__________________

 

 

1 Euroopa merikuradi sihtpüügi (30 % saagist) puhul kasutatakse võrgusilma suurusega vähemalt 220 mm. Euroopa süsika ja Euroopa merluusi sihtpüügiks (50 % saagist) ICESi VIId ja VIIe rajoonis kasutatakse võrgusilma suurusega vähemalt 110 mm.

 

 

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – B osa – tabel – rida 4

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük (80 % saagist)

 

 

Hariliku meripoisuri sihtpüük (50 % saagist)

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – C osa – punkt 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on keelatud igasugune püügitegevus veetavate püünistega või passiivvõrkudega piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on keelatud igasugune püügitegevus veetavate põhjapüünistega või põhjapassiivvõrkudega piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – C osa – punkt 3 – punkt 3.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.2  Erandina punktist 1 on lubatud kõnealuses punktis osutatud piirkonnas ja ajavahemikul kasutada põhjatraale tingimusel, et nendele traalidele on paigaldatud selektiivsust suurendavad seadmed, millele on andnud hinnangu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Kui mis tahes liikmesriigi laevad, mis tegutsevad punktis 3.1 osutatud piirkondades, püüavad turska kaaspüügina rohkem kui 10 tonni, ei tohi need laevad enam kõnealuses piirkonnas kala püüda.

3.2  Erandina punktist 1 on lubatud kõnealuses punktis osutatud piirkonnas ja ajavahemikul kasutada põhjatraale tingimusel, et nendele traalidele on paigaldatud selektiivsust suurendavad seadmed, millele on andnud hinnangu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – C osa – punkt 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Passiivvõrkude kasutamine ICESi Vb, VIa, VIIb, c, j ja k rajoonis

9.  Passiivvõrkude kasutamine ICESi Vb, VIa, VIb ning VIIb, c, h, j ja k rajoonis

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu määrus

VI lisa – C osa – punkt 9 – punkt 9.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.2.  Määruse () nr 2347/2002 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on vähem kui 600 meetrit. Juhupüügi korral jäetakse süvamerehaid laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 9.1 sätestatud erandeid.

9.2.  Määruse (EL) 2016/2336 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on vähem kui 600 meetrit. ELi õigusaktides sõnaselgelt keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb need võimalikult kiiresti merre tagasi heita. Süvamerehai liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse saak laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote järel, võib komisjon kohaldada määruse (EL) nr 1224/2009 artikli 105 lõiget 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 9.1 sätestatud erandeid.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – A osa – tabel – rida 15

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm

Muudatusettepanek

Heeringas (Clupea harengus)

20 cm1a

 

__________________

 

1aKalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid sardiini, Euroopa anšoovise, heeringa, hariliku stauriidi ja hariliku makrelli jaoks ei kohaldata 10 % piires pardal hoitava kogusaagi eluskaalust iga nimetatud liigi kohta.

 

Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide või makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel.

 

Protsendimäär arvutatakse ühe või mitme esindusliku valimi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal.

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – A osa – tabel – rida 18

Huntahven (Dicentrarchus labrax)

42 cm

Muudatusettepanek

Huntahven (Dicentrarchus labrax)

36 cm

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – A osa – tabel – rida 23

Kammkarplane (Chlamys spp.)

40 mm

Muudatusettepanek

Kammkarplane (Chlamys spp., Mimachlamys spp.)

40 mm

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – A osa – tabel – rida 26

Veenuskarplane (Venerupis philippinarum)

35 mm

Muudatusettepanek

Veenuskarplased (Ruditapes philippinarum)

35 mm

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – A osa – tabel – rida 34

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

750 grammi

Muudatusettepanek

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

1000 grammi

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 6

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 55 mm

ICESi IXa rajoon ida pool 7°23´48” W

Koorikloomade sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 55 mm

ICESi IXa rajoon

Koorikloomade sihtpüük (30 % saagist)

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 7

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük (90 % saagist)

 

 

Kreveti (Palaemon serratus, Crangon crangon) (30 % saagist) ja krabi (Polybius henslowi) sihtpüük

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – B osa – punkt 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Passiivvõrkude võrgusilma standardsuurus

2.  Passiiv- ja triivvõrkude võrgusilma standardsuurus

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – B osa – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Edelapiirkonna vetes kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused.

Edelapiirkonna vetes kehtivad järgmised passiiv- ja triivvõrkude võrgusilma suurused.

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 2

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 100 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

Muudatusettepanek

Vähemalt 100 mm1a

Kogu piirkond

Puuduvad

__________________

 

 

1a Euroopa merluusi ja hariliku merikeele sihtpüügi (50 % saagist) puhul ICESi VIIIc rajoonis ja IX alapiirkonnas peab võrgusilma suurus olema vähemalt 80 mm. Euroopa merikuradi sihtpüügil (30 % saagist) kasutatakse võrgusilma suurusega vähemalt 220 mm.

 

 

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 4

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük (80 % saagist)1a

 

 

__________________

 

 

1a. Sardiinipüügil võib kasutada võrgusilma suurusega alla 40 mm.

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – C osa – punkt 4 – punkt 4.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.2.  Määruse () nr 2347/2002 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri. Juhupüügi korral jäetakse süvamerehaid laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 1 sätestatud erandeid.

4.2.  Määruse (EL) 2016/2336 I lisas loetletud süvamerehaide sihtpüük on keelatud vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri. ELi õigusaktides sõnaselgelt keelatuks liigitatud süvamerehaide juhupüügi korral tuleb need võimalikult kiiresti merre tagasi heita. Süvamerehai liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, jäetakse saak laeva pardale. Selline saak lossitakse ja arvestatakse kvoodist maha. Kui liikmesriigil ei ole piisavalt kvoote järel, võib komisjon kohaldada määruse (EL) nr 1224/2009 artikli 105 lõiget 5. Kui mis tahes liikmesriigi laevad püüavad juhuslikult süvamerehaisid rohkem kui 10 tonni, ei saa need laevad enam kasutada punktis 1 sätestatud erandeid.

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – C osa – punkt 4 – punkt 4.2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.2 a  Kui liikmesriikide esitatud teabest nähtub või kui piirkondadeks jaotamist kasutava konkreetse majandamise kaudu, mis võiks hõlmata muu hulgas piirkonnas tegutsevate laevade arvu vähendamist või püügikuude vähendamist, või kui mitmeaastaste kavade kaudu õnnestub näidata, et teatud püügipiirkondades on haide kaaspüük või merre tagasiheitmine väga väike, võib komisjon pärast STECFiga konsulteerimist teha otsuse jätta ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas asuvad teatavat tüüpi püügipiirkonnad punkti 4.1 kohaldamisalast välja.

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 3

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 105 mm

Kogu piirkond

Paigaldatakse Bacoma selektiivaken, mille võrgusilma suurus on vähemalt 110 mm.

Muudatusettepanek

Vähemalt 105 mm

Kogu piirkond

Paigaldatakse Bacoma selektiivaken, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm. 1a

 

 

__________________

 

 

1a. Piimtraalide kasutamine on keelatud.

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

Muudatusettepanek

Vähemalt 32 mm

Alapiirkonnad 22–27

Heeringa, hariliku stauriidi ja põhjaputassuu sihtpüük (80 % saagist)

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 4

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 105 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 16 mm

Alapiirkonnad 28–32

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük (80 % saagist)

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 2

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 157 mm

Kogu piirkond

Lõhe sihtpüük

Muudatusettepanek

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 3

 

Komisjoni ettepanek

Alla 110 mm

Kogu piirkond

Tursa ja lestaliste sihtpüük

Muudatusettepanek

Alla 110 mm

Kogu piirkond

Puudub1a

 

 

__________________

 

 

1a. Lõhe sihtpüügi (30 % saagist) puhul kasutatakse võrgusilma suurusega vähemalt 157 mm.

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

Muudatusettepanek

Alla 90 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük (80 % saagist)

Muudatusettepanek    250

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

Muudatusettepanek

Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Lubatud kogupüügi korraga hõlmamata liikide sihtpüük (välja arvatud lest) (60 % saagist)

Muudatusettepanek    251

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 2

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 40 mm võrgusilma suurusega noodapära

Kogu piirkond

Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 44 mm ruutsilmadega nooda asemel kasutada 50 mm2 rombsilmadega noota.

Muudatusettepanek

Vähemalt 40 mm võrgusilma suurusega noodapära

Kogu piirkond

Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 40 mm ruutsilmadega nooda asemel kasutada 50 mm rombsilmadega noota.

Muudatusettepanek    252

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – B osa – punkt 1 a (uus)

 

 

Muudatusettepanek

1 a.  Haardnootade võrgusilma standardsuurus

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 14 mm

Kogu piirkond

Puuduvad

Muudatusettepanek    253

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – B osa – punkt 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vahemeres kehtivad järgmised passiivvõrkude võrgusilma suurused

Vahemeres kehtivad järgmised põhja kinnitatud nakkevõrkude võrgusilma suurused

Muudatusettepanek    254

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – B osa – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Haardnootade suhtes kehtestatud erandid käesoleva osa punktides 1, 1 a ja 2 kehtestatud sätetest, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 19 osutatud majandamiskava raames ja mis on vastu võetud nimetatud määruse artikli 9 raames, kehtivad jätkuvalt, kui käesoleva määruse artiklis 18 ei ole ette nähtud teisiti.

Muudatusettepanek    255

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – C osa – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Keelatud on pardal hoida või vette lasta rohkem kui 250 lõkspüünist või mõrda süvavee koorikloomade (sh Plesionika spp., Pasiphaea spp. või sarnased liigid) püügiks.

Keelatud on süvavee koorikloomade püügiks pardal hoida või vette lasta rohkem kui 250 lõkspüünist või mõrda ühe laeva kohta.

Muudatusettepanek    256

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – C osa – punkt 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Süvavee koorikloomi (sh Plesionika spp., Pasiphaea spp. või sarnased liigid) on lubatud püüda väikesemahulise kalapüügi vahendeid kasutavatel, selgelt kohalikel laevastikel.

Muudatusettepanek    257

Ettepanek võtta vastu määrus

IX lisa – C osa – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Harpuunpüssidega kalapüügi piirangud

 

Keelatud on kalapüük harpuunpüssidega, kui neid kasutatakse koos akvalangiga või öösel päikeseloojangust päikesetõusuni.

Muudatusettepanek    258

Ettepanek võtta vastu määrus

X lisa – B osa – punkt 1 -- pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

1.  Põhjalähedaste kalavarude püügiks kasutatavate veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

Muudatusettepanek    259

Ettepanek võtta vastu määrus

X lisa – B osa – punkt 1 – tabel – rida 2

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 50 mm

Kogu piirkond

Alternatiivina võib kasutada 40 mm suuruse võrgusilmaga noodapära.

Muudatusettepanek

Vähemalt 40 mm

Kogu piirkond

Laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib 40 mm ruutsilmadega nooda asemel kasutada 50 mm rombsilmadega noodapära1a.

 

 

__________________

 

 

1a Pardal võib hoida või kasutada ainult üht tüüpi, kas 40 mm suuruse ruutsilmaga või 50 mm suuruse rombsilmaga võrku.

Muudatusettepanek    260

Ettepanek võtta vastu määrus

X lisa – B osa – punkt 2 – tabel – rida 2

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 400 mm

Kogu piirkond

Hariliku kammelja sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 400 mm

Kogu piirkond

Hariliku kammelja püük põhjanakkevõrkudega

Muudatusettepanek    261

Ettepanek võtta vastu määrus

X lisa – C osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

C osa

välja jäetud

Püügikeelu- ja piirangualad

 

Hooajaline keeld hariliku kammelja kaitseks

 

Hariliku kammelja sihtpüük, ümberlaadimine, lossimine ja esmamüük on lubatud igal aastal alates 15. aprillist kuni 15. juunini Musta mere liidu vetes.

 

Muudatusettepanek    262

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)   

Muudatusettepanek    263

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Äärepoolseimates piirkondades kehtivad järgmised noodapära võrgusilma suurused.

Liidu vetes India ookeanil ja Atlandi ookeani lääneosas kehtivad järgmised noodapära võrgusilma suurused.

Muudatusettepanek    264

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – tabel – rida 3

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 45 mm

Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.

Krevettide (Penaeus subtilis, Penaeus brasiliensis, Xiphopenaeus kroyeri) sihtpüük

Muudatusettepanek

Vähemalt 45 mm

Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.

Krevettide (Penaeus subtilis, Penaeus brasiliensis, Xiphopenaeus kroyeri) sihtpüük (15 % saagist)

Muudatusettepanek    265

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – tabel – rida 4

 

Komisjoni ettepanek

Vähemalt 14 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük haardvõrkudega

Muudatusettepanek

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek    266

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Seinnootade võrgusilma standardsuurus

 

Liidu vetes India ookeanil ja Atlandi ookeani lääneosas kehtivad järgmised seinnootade võrgusilma suurused.

Muudatusettepanek    267

Ettepanek võtta vastu määrus

XI lisa – A osa – punkt 1 a (uus) – tabel (uus)

 

 

Muudatusettepanek

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

Vähemalt 14 mm

Kogu piirkond

Väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük seinnoodaga

(1)

ELT C 389, 21.10.2016, lk 93.

2 ELT C 185, 9.6.2017, lk 82.


SELETUSKIRI

1. Komisjoni ettepaneku taust

Tehniliste meetmete eesmärk on piirata noorkalade või eri sihtliikide soovimatut püüki ja vähendada kalanduse mõju ohualdistele liikidele ja ökosüsteemidele. Nende eesmärkide saavutamiseks määratakse tehniliste meetmetega kindlaks, kuidas, millega, millal ja kus võib kala püüda. Reguleeritakse eri püügimeetodeid, määratakse kindlaks ruumilised ja ajalised piirangud, keelatud liigid ja meetmed ohualdiste ökosüsteemide kaitseks. Kehtestatakse püügivahendite konstruktsiooni- ja muud tehnilised omadused ja nende kasutamist käsitlevad eeskirjad. Samuti lisatakse sätted saagi omaduste kohta, näiteks kalade alammõõdud või saagi koostis.

Tehnilised meetmed on ühise kalanduspoliitika alus. Aja jooksul on tehnilisi meetmeid koondatud rohkem kui kolmekümnesse eri määrusesse. Praegu on need keerulised, erisugused ja organiseerimata, mistõttu need ei ole sidusad või on kohati koguni vastuolulised. See takistab kaluritel sätete kohaldamist ja on tekitanud neis umbusaldust. Vaatamata selgele vajadusele neid läbi vaadata ja lihtsustada, on senised kaks katset 2002. ja 2004. aastal olnud edutud.

Ühise kalanduspoliitika 2013. aasta reformiga võeti kasutusele kaks elementi, mis muudavad oluliselt keskkonda, milles tehnilisi meetmeid kasutatakse. Ühest küljest peaks piirkondadeks jaotamine lähendama otsustusprotsessi kohalikule tasandile, mis võimaldab sidusrühmade otsest kaasamist. Teisest küljest motiveerib lossimiskohustus kalureid vältima soovimatut püüki, mis on tehniliste meetmete üks peamisi ülesandeid.

2. Ettepaneku sisu

Komisjon esitas 11. märtsil 2016. aastal ettepaneku tehniliste meetmete reformimise kohta. Komisjoni ettepaneku eesmärk on lihtsustada kehtivaid eeskirju, optimeerida tehniliste meetmete panust uue ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel ning eelkõige saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja luua tehniliste meetmete kohandamiseks vastavalt eri püügipiirkondade erisustele vajalik paindlikkus piirkondliku otsustusprotsessi kaudu.

Ettepanek põhineb kõigi merealade suhtes kehtivatel üldkohaldatavatel meetmetel ja kõigi seitsme mereala suhtes kohaldatavatel mitmetel miinimummeetmetel. Samuti nähakse piirkondlike meetmete väljatöötamiseks ette volituste delegeerimine.

Seega on ettepaneku tuumaks lihtsustamine ja piirkondadeks jaotamine. Komisjon valis võimaluse, millega kaotataks üldisest raamistikust võimalikult palju miinimumnõudeid, jättes rohkem otsustusruumi piirkondadeks jaotamisele, mis võimaldaks kohandada miinimumnõudeid vastavalt igale püügipiirkonnale. Teisalt on piirkondadeks jaotamine viis eeskirju lihtsustada. Lisaks eeldatakse, et piirkondadeks jaotamine aitab parandada tehniliste meetmete tõhusust, andes neile vajaliku paindlikkuse.

3. Raportööri seisukoht

Raportöör väljendab heameelt komisjoni väljapakutud tulemuspõhise lähenemisviisi üle. Võib loota, et selline lähenemisviis vähendab mikrotasandil juhtimist ning soodustab sektori suuremat kaasamist. Kõnealuse dokumendi keerukus seisneb selles, et ühelt poolt tuleb seada piirid lihtsustamisele ja vajadusele üksikasjalike eeskirjade järele teatud juhtudel ning teisalt piirkondadeks jaotamisele ja eeskirjadele, mis peavad jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustada kaasotsustamismenetluse raames.

Esimene raskus seisneb selles, et nii institutsioonid kui ka sidusrühmad pooldavad lihtsustamist ja piirkondadeks jaotamist, kuid nende nägemus nendest mõistetest erineb märkimisväärselt. Näiteks teeb komisjon ettepaneku lihtsustada nii, et luuakse ühine alus kõigi merealade jaoks ja kaotatakse paljud senised erandid. Seeläbi muutuks märkimisväärne hulk püügiliike üleöö ebaseaduslikuks. See on üks lihtsustamise piiridest. Teisalt kardetakse mõnedes ringkondades, et piirkondadeks jaotamine on vahend, millega tahetakse anda tehniliste meetmete vastuvõtmine riikide pädevusse. Lissaboni lepingus ja ühises kalanduspoliitikas on selle võimaliku kõrvalekaldumise jaoks siiski kehtestatud piirangud.

Tehniliste meetmete eesmärkide ja sihtide osas raportöör komisjoni lähenemisviisi ei toeta. Ta toetab küll tulemuspõhist lähenemisviisi ja peab vajalikuks tehniliste meetmete tõhususe hindamist, kuid eelistab mõiste „sihid“ asemel mõistet „tõhususnäitajad“. See mõiste on tõhususe hindamise funktsiooniga paremini kooskõlas.

Samuti ei toeta raportöör sõnastust, mille kohaselt tuleks ÜKP eesmärgid saavutada üksnes tehniliste meetmetega. Tehnilised meetmed peaksid aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, kuid need on vaid üks selle vahenditest, nagu ka mitmeaastased kavad, lubatud kogupüük, kvoodid ja muu. Seetõttu tuleks eelistatavalt kasutada sõna „tagama“ asemel sõna „aitama“.

Ei tundu mõistlik seada sihiks alammõõdust väiksemate isendite 5 % osakaalu saagist. Tuleb meeles pidada, et 5 % puhul on tegu vaid lossimiskohustusest erandi tegemisega. Seetõttu tundub liigne lugeda seda üheks sihiks. Siiski tundub mõistlik kasutada maksimaalset jätkusuutlikku saagikust, mis on tõhususnäitajana üks ÜKP eesmärke.

Komisjon teeb ka ettepaneku määrata kindlaks rida sihte vastavalt eri direktiividele. Loomulikult peavad tehnilised meetmed ja kogu ühine kalanduspoliitika olema kooskõlas liidu keskkonnapoliitikaga, kuid direktiivide seadmine määruses esitavate sihtide aluseks toob kaasa mitmeid probleeme, mis tekitavad õiguslikku ebakindlust.

Direktiivid on suunatud liikmesriikidele, kes peavad need siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ei tulene mingil juhul direktiividest. Lisaks puudub veepoliitika raamdirektiivil seos tehniliste meetmetega, kuna need ei mõjuta vee kvaliteeti.

Nagu on selgunud, põhjustab merestrateegia raamdirektiiv tõsiseid probleeme, näiteks seoses sobiva sõnastuse leidmise ja hea keskkonnaseisundi kindlaksmääramisega. Vaid kaks liikmesriiki esitasid hea keskkonnaseisundi rahuldava määratluse kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate kalavarude hea seisundi osas. Üheksa liikmesriigi määratlus hinnati osaliselt rahuldavaks ja ülejäänud üheksa määratlused luges komisjon mitterahuldavaks.

Merestrateegia raamdirektiivi nimetatakse nii erieesmärkide (artikkel 3) kui ka sihtide (artikkel 4) puhul, mis raskendab ettepaneku mõistmist. Veel üks probleem tekib asjaolust, et lõppkokkuvõttes määrataks tehniliste meetmete sihid kindlaks komisjoni otsusega. Oleks kummaline, kui nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse eesmärgid määrataks kindlaks komisjoni otsusega.

Rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate eesmärkide seadmine tekitab mitmesuguseid probleeme. Komisjoni ettepaneku kohaselt tahetakse püstitada tehniliste meetmete eesmärgid tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest, sõltumata sellest, kas EL on nendega ühinenud või mitte.

Siiani on pärast seda, kui EL on tehniliste meetmetega seotud rahvusvahelise kokkuleppega ühinenud, see kokkulepe ELi õigusesse üle võetud. Nii on näiteks mitmed tehniliste meetmetega seotud õigusnormid kooskõlas ÜRO Peaassamblee soovitustega(1) või ÜRO pädevusvaldkonda kuuluvate rahvusvaheliste kokkulepetega, millega EL on ühinenud(2).

Komisjon teeb ettepaneku tagada, et mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate liikide kaaspüük ei ületaks rahvusvaheliste kokkulepetega ette nähtud taset. Esiteks ei nimeta komisjon vastavaid kokkuleppeid, mis tekitab institutsioonilist laadi probleemi, kuna kavandatud sätte tagajärjeks võib olla mis tahes rahvusvaheliste kokkulepete, sealhulgas kolmandate riikide vaheliste kokkulepete automaatne liidu õigusesse ülevõtmine. Lisaks tuleb arvestada, et otsus ühineda rahvusvaheliste kokkulepetega võetakse ELis vastu nõusolekumenetluse alusel ning et Euroopa Parlament ei osale nende sisu üle peetavatel läbirääkimistel. Samas tehnilisi meetmeid käsitlev määrus võetakse vastu kaasotsustamismenetluse alusel.

Lihtsustamine ja üksikasjalikud eeskirjad

Raportöör pooldab lihtsustamist, võttes arvesse asjaolu, et kehtivaid õigusakte on palju ja need on arusaamatud, mis takistab nende nõuetekohast kohaldamist. Komisjoni väljapakutud lisade puhul minnakse siiski lihtsustamisega liiga kaugele ja kehtestatakse meetmed, mis ei sobi praeguse olukorraga. Samuti ei ole komisjon arvesse võtnud vajadust lahendada mõningad probleemid, mis on tekkinud kehtivate õigusaktide kohaldamisel.

Komisjoni ettepanekus toob lihtsustamine samuti kaasa ajalise nihke lisades sisalduvate viivitamata jõustuvate tehniliste meetmete ja piirkondadeks jaotamise raames võetavate meetmete vahel, mis võetakse vastu hiljem ja millega muudetakse kõnealuseid lisasid. See ajaline nihe võib praktikas segadust tekitada ja teatava püügi viivitamata lõpetada.

Raportöör on seisukohal, et lihtsustamine ei tohiks tähendada eeskirjade uuendamist, vaid kehtivad eeskirjad tuleks muuta selgemaks ja nende kohaldamine kalurite jaoks lihtsamaks. Probleemide vältimiseks tuleks käesolevas määruses võimalust mööda säilitada praegune olukord.

Piirkondadeks jaotamine ja miinimumnõuded

Raportöör on seisukohal, et kohalikul tasandil tehtud otsused võivad viia paremate õigusaktideni, kui neid kohandada vastava püügipiirkonna või merealade eripäradele. Piirkondadeks jaotamine peaks võimaldama viia tehniliste meetmete valdkonnas tehtavad otsused kooskõlla kalanduse tegeliku olukorraga. Eesmärk on kõrvaldada praeguste eeskirjade jäikus ning soodustada progressiivsemate ja kohapealsete oludega kohandatud õigusaktide väljatöötamist. Piirkondadeks jaotamise lähenemisviis on kooskõlas tulemuspõhiste tehniliste meetmete eesmärgiga. Selle negatiivne külg on Euroopa Parlamendi volituste puudumine.

Piirkondadeks jaotamise tulemuseks ei tohiks olla äärmuslik stsenaarium, kus miinimumnõudeid on vähendatud miinimumini ja põhiaspektide kohaldamist on võimalik muuta delegeeritud õigusaktidega. See tähendaks, et määruses sisalduvate tehniliste meetmete puhul oleks tegemist vaid üleminekukorraga: komisjon saaks liikmesriikide ühiste soovituste alusel ja ilma Euroopa Parlamendi osaluseta muuta delegeeritud õigusaktidega käesoleva määruse põhielemente. See oleks vastuvõetamatu.

Piirkondadeks jaotamine ei tohi mingil juhul viia otsustusprotsessi tagasi liikmesriikide tasandile. Tuleb rõhutada, et ELi kalanduspoliitika on ühine poliitika, ja mitte juhuslikult: ühiseid ja rändega kalavarusid tuleb ühiselt hallata. Seepärast peavad mõned olulised aluspõhimõtted jääma kesksetele ELi institutsioonidele kaasotsustamiseks. See looks kõigile ettevõtjatele ELis võrdsed tingimused ning hõlbustaks tehniliste meetmete kohaldamist ja järelevalvet.

Raportöör on veendunud, et mitmeaastastel kavadel peaks olema kalavarude majandamisel keskne roll ja et need on kõige sobivam vahend tehniliste erimeetmete vastuvõtmiseks ja kohaldamiseks piirkondadeks jaotamise protsessis.

Loomulikult ei tohiks mitmeaastaste kavade puudumine piirkondadeks jaotamist takistada. Sellisel juhul ei tohiks liikmesriike takistada esitamast piirkondlikul tasandil ühiseid soovitusi, mis tooksid kaasa komisjoni delegeeritud õigusaktide koostamise vastavalt ÜKP alusmääruse artiklis 18 sätestatud korrale.

(1)

Määrus (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest.

(2)

Määrus (EÜ) nr 520/2007 ja määrus (EÜ) nr 302/2009 (rahvusvaheline Atlandi tuunikala kaitse konventsioon) ning määrus (EÜ) nr 601/2004 (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon).


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (10.3.2017)

kalanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005

(COM(2016)0134 – C8-0117/2016 – 2016/0074(COD))

Arvamuse koostaja: Claudiu Ciprian Tănăsescu

LÜHISELGITUS

Tehnilised meetmed on eeskirjad, millega määratakse kindlaks, kuidas, kus ja millal kalurid võiva kala püüda, ning neil on suur tähtsus ökoloogiliselt jätkusuutliku kalapüügi tagamisel. Kuna murettekitavalt suur hulk Euroopa vete kalavarusid kannatab jätkuvalt ülepüügi all ning mittesihtliikide kaaspüük on sageli endiselt kõrge, hoolimata kõigist püüetest neid probleeme õigusaktide muudatustega leevendada, on selge, et praegune tehniliste meetmete reguleerimise kord ei ole optimaalselt toiminud. Eriti nüüd, pärast uue ühise kalanduspoliitika (ÜKP) alusmääruse vastuvõtmist, tuleks ÜKPs seatud eesmärkide täitmiseks tehniliste meetmete raamistikku kindlasti kohandada. Seejuures peavad uued tehnilised meetmed olema kalavarude säästva kasutamise ning tundlike liikide ja elupaikade kaitsmise tagamiseks kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktide ja kohustustega.

Komisjoni ettepanek on samm õiges suunas. Edaspidi paremate tulemuste saavutamiseks tuleb kalandust hallata ettenägelikult ning koostöös kalurite ja kõigi teiste sidusrühmadega. Paremat haldamist võimaldab tehniliste meetmete piirkondadeks jaotamine, kui see toimub õiges raamistikus ja nii, et selle juures järgitakse ühiseid eesmärke ja püütakse täita liidu keskkonnaalaseid kohustusi praegusel või sellest kõrgemal tasemel. Et ei jääks vähimatki kahtlust, et piirkondadeks jaotamisel tuleb järgida püstitatud eesmärke, tuleks teksti selgemalt lisada ja sellega ühildada eeskätt linnudirektiivi ja elupaikade direktiiviga (direktiivid 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ) seonduvad sätted.

Ka tuleks uue käsitluse parema tulemuslikkuse tagamiseks mõningad komisjoni ettepaneku osad paremini sõnastada, kuna uute tehniliste meetmete puhul tuleb järgida ka muid liidu kalanduse ja keskkonna haldamise põhimõtteid. Kõigepealt peab kalanduspoliitika tuginema teadusele: meie ühiste loodusvarade majandamise otsuste aluseks peavad olema võimalikult täpsed andmed ning parimad võimalikud üldkättesaadavad ja korrigeeritavad teaduslikud nõuanded; väheusaldatavate andmete või ebakindlate teaduslike nõuannete korral tuleb järgida ettevaatuspõhimõtet. Teiseks peavad eriti kalanduse tulemuspõhisele juhtimisele ülemineku järel ettepaneku rakendus-, kontrolli- ja jõustamissätted olema eesmärgipärased. Lisaks peaksid liikmesriigid kasutama uut raamistikku ja ennetavat, sidusrühmi kaasavat reguleerimist nö nõuete täitmise kultuuri kujundamiseks.

Keskkonnakaitse seisukohalt peaks uue tehniliste meetmete raamistiku peaülesanne olema tagada tehniliste meetmete õige lähtealus ja õiged piirkondadeks jaotamise tingimused. Selge on ka see, et raamistik peab suutma kiiresti reageerida, kui andmetest ja teadussoovitustest nähtub, et see ei toimi optimaalselt. Uued tehnilised meetmed iseenesest ei peaks lihtsalt aitama uute sihteesmärkide poole püüelda, vaid seatud eesmärgid saavutada; kui eesmärgid jäävad saavutamata, on tehnilised meetmed valesti valitud.

MUUDATUSETTEPANEK

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Olemasolevaid eeskirju on vaja lihtsustada, et operaatoritel, riigi ametiasutustel ja sidusrühmadel oleks võimalik neid paremini mõista ja tunnustada. Julgustada tuleks sektori osalemist otsuste tegemises. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kaitse- ja säästvusnõuded ei muutuks leebemaks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Vajaduse korral tuleks tehnilisi meetmeid kohaldada harrastuskalapüügi suhtes, millel võib olla märkimisväärne mõju kalavarudele ning karbi- ja koorikloomaliikidele.

(6)  Tehnilisi meetmeid tuleks kohaldada harrastuskalapüügi suhtes, millel võib olla märkimisväärne mõju merekeskkonnale, kalavarudele ning teistele liikidele.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Kaitsealuste liikide juhupüüki ja tapmist tuleks käsitleda põhjalikult kogu kalapüügi ja kõikide püügivahendiliikide puhul, võttes arvesse nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ kaitsealustele liikidele tagatud ranget kaitsetaset, nende kõrget haavatavuse taset ja kohustust saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Tehniliste meetmete tõhususe hindamiseks tuleks kehtestada sihid, mis on seotud soovimatu saagi määra, tundlike liikide kaaspüügi ja sellega, millises ulatuses kalapüük merepõhja elupaiku kahjustab; need sihid peaksid kajastama ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide (eelkõige nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ21) eesmärke ning parimat rahvusvahelist tava.

(9)  Tehniliste meetmete tõhususe hindamiseks tuleks kehtestada sihid, mis on seotud soovimatu saagi määra, tundlike liikide kaaspüügi ja sellega, millises ulatuses kalapüük merepõhja elupaiku kahjustab; need sihid peaksid kajastama ühise kalanduspoliitika ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide (eelkõige nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, direktiiv 2009/147/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ21) eesmärke ning parimaid rahvusvahelisi tavasid.

__________________

__________________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Teatavate haruldaste kalaliikide, näiteks hai- ja railiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püügitegevus. Selliste liikide kaitsmiseks tuleks nende püük üldiselt keelata.

(15)  Teatavate kalaliikide, mis on haruldased või mille bioloogilised omadused muudavad need ülepüügi suhtes eriti tundlikuks, näiteks hai- ja railiikide säilimist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püügitegevus. Selliste liikide kaitsmiseks tuleks nende püük üldiselt keelata.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Saagi valikuline omandamine ja kalade vabakslaskmine tuleks keelata, välja arvatud juhul, kui lossimiskohustuse raames on ette nähtud erandid.

(22)  Saagi valikuline omandamine ja kalade vabakslaskmine tuleks keelata. Vabakslaskmist võib lubada ainult juhul, kui lossimiskohustuse raames on ette nähtud erandid, ning vaid siis, kui koos eranditega on kehtestatud ka andmete kogumise nõuded.

Selgitus

Slipping is a method to handle fish prior to hauling it on board, meaning that the sorting takes place already in the water. It is therefore in line with the intention of exemptions from the landing obligation in cases where high survivability rates have been proven. High-grading is an economic choice for discarding low priced fish already on board. This practice may have tremendous effects on the different species according to their survival capacities, e.g.nephrops with survival rates are above 90% vs other species such as sole. Therefore a different approach shall be taken concerning these 2 practices

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Kui piirkondlikul tasandil puuduvad tehnilised meetmed, tuleks kohaldada kindlaksmääratud miinimumnõudeid. Kõnealused nõuded peaksid põhinema kehtivatel tehnilistel meetmetel, võttes arvesse STECFi nõuandeid ja sidusrühmade arvamusi. Miinimumnõuded peaksid hõlmama veetavate püüniste ja passiivvõrkude võrgusilma standardsuurust, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, püügikeelu- või püügipiirangualasid, looduskaitsemeetmeid mereimetajate ja -lindude kaaspüügi vähendamiseks teatavates piirkondades ning kõiki muid kehtivaid piirkondlikke meetmeid, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide järjepidevaks saavutamiseks, kuni piirkonnapõhiste meetmete kehtestamiseni.

(24)  Kui piirkondlikul tasandil puuduvad tehnilised meetmed, tuleks kohaldada kindlaksmääratud miinimumnõudeid. Kõnealused nõuded peaksid põhinema kehtivatel tehnilistel meetmetel, võttes arvesse STECFi nõuandeid ja sidusrühmade arvamusi. Miinimumnõuded peaksid hõlmama veetavate püüniste ja passiivvõrkude võrgusilma standardsuurust, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõte, püügikeelu- või püügipiirangualasid, looduskaitsemeetmeid teatavates piirkondades mereimetajate ja -lindude kaaspüügi miinimumini viimiseks ja võimaluse korral selle lõpetamiseks ning kõiki muid kehtivaid piirkondlikke meetmeid, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide järjepidevaks saavutamiseks, kuni piirkonnapõhiste meetmete kehtestamiseni.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Liikmesriigid võivad ühise kalanduspoliitika kohase piirkondadeks jaotamise protsessi raames töötada koostöös sidusrühmadega välja ühised soovitused, et määratleda asjakohased tehnilised meetmed, mis on miinimummeetmetest erinevad.

(25)  Liikmesriigid peaksid ühise kalanduspoliitika kohase piirkondadeks jaotamise protsessi raames töötama koostöös sidusrühmadega välja ühised soovitused, et määratleda asjakohased tehnilised meetmed, isegi kui mitmeaastane kava puudub.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Selliste piirkondlike tehniliste meetmetega tuleks ette näha miinimumnõuetega vähemalt samaväärne tundlike liikide ja elupaikade kasutamise muster ja kaitse.

(26)  Selliste piirkondlike tehniliste meetmetega tuleks püüda saavutada kõrgetasemeline keskkonnasäästlikkus ja näha ette miinimumnõuetega vähemalt samaväärne tundlike liikide ja elupaikade kasutamise muster ja kaitse. Piirkondlike tehniliste meetmete võtmisel tuleks lähtuda parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest.

Muudatusettepanek   10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Piirkondadeks jaotamist tuleks kasutada vahendina, mille abil edendada kõikide asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide kaasamist ning suurendada kalurite mõjuvõimu ja nende kaasamist, et nad saaksid töötada tihedas koostöös liikmesriikide, nõuandekomisjonide ja teadlastega, et luua kohandatud meetmeid, mis arvestavad iga püügipiirkonna eripära ja kaitsevad keskkonnaseisundit.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 b)  Piirkondadeks jaotamise raames liikmesriikide piirkondlike rühmade poolt vastu võetud otsused peaksid vastama samadele demokraatliku järelevalve nõuetele, mis kehtivad asjaomastes liikmesriikides.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Kui otsene majandamishuvi on olemas ainult ühel liikmesriigil, võib olemasolevate kaitsemeetmete muutmiseks esitada individuaalsete tehniliste meetmete ettepanekuid, konsulteerides enne asjaomaste nõuandekomisjonidega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm koostab ühised soovitused selliste normist erineva võrgusilma suurusega selektiivsete püügivahendite lubamiseks, millega on võimalik selekteerida kalu suuruse ja liigi järgi, peaksid nad tagama, et selliste püügivahendite selektiivsus on vähemalt sama või suurem kui miinimumnõuetele vastavatel püügivahenditel.

(28)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad koostavad ühised soovitused selliste normist erineva võrgusilma suurusega selektiivsete püügivahendite lubamiseks, millega on võimalik selekteerida kalu suuruse ja liigi järgi, peaksid nad tagama, et selliste püügivahendite selektiivsus on vähemalt sama või suurem kui miinimumnõuetele vastavatel püügivahenditel.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm töötab välja ühised soovitused, et mitmeaastaste kavade raames muuta või kehtestada uusi püügikeelu- või püügipiirangualasid noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks, tuleks neis esitada tehniline kirjeldus, ulatus, kestus, püügivahenditega seotud piirangud ning kontrolli- ja järelevalvekord.

(29)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühised soovitused, et muuta või kehtestada uusi püügikeelu- või püügipiirangualasid noorte isendite ja kudekogumite kaitsmiseks, tuleks neis esitada tehniline kirjeldus, ulatus, kestus, püügivahenditega seotud piirangud ning kontrolli- ja järelevalvekord.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Kui liikmesriikide piirkondlik rühm töötab välja ühised soovitused, et mitmeaastaste kavade raames kehtestada alammõõdud kalavarude kaitseks või neid muuta, peaksid nad tagama, et ühise kalanduspoliitika eesmärke ei seata ohtu ja võetakse arvesse mereliikide noorte isendite kaitsmise vajadust ning samal ajal ei kahjustata turgu ega looda turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade jaoks.

(30)  Kui liikmesriikide piirkondlikud rühmad töötavad välja ühised soovitused, et kehtestada alammõõdud kalavarude kaitseks või neid muuta, peaksid nad ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks tagama, et võetakse arvesse mereliikide noorte isendite kaitsmise vajadust ning samal ajal ei moonutata turgu ega looda turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade jaoks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Täiendava meetmena noorte isendite või kudekogumite kaitseks peaks ühistes soovitustes olema ette nähtud võimalus reaalajas püügikeelu ning püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks. Asjakohastest ühistes soovitustes tuleks määratleda tingimused püügikeelualade kehtestamiseks ja püügikeelu lõpetamiseks ning kontrolli- ja järelevalvekord.

(31)  Täiendava meetmena noorte isendite, kudekogumite või tundlike liikide kaitseks peaks ühistes soovitustes olema ette nähtud võimalus reaalajas püügikeelu ning püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks. Asjakohastest ühistes soovitustes tuleks määratleda tingimused püügikeelualade kehtestamiseks ja püügikeelu lõpetamiseks ning kontrolli- ja järelevalvekord.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Vastavalt innovaatiliste püügivahendite mõju teaduslikule hindamisele, mille teeb nõuetekohaselt STECF, võib liikmesriikide piirkondlik rühm lisada ühistesse soovitustesse võimaluse kasutada selliseid uudseid püügimeetodeid nagu elektriimpulsstraalimine või laiendada selliste meetodite kasutamist. Innovaatiliste püügimeetodite kasutamine peaks olema keelatud, kui teaduslik hindamine näitab, et see avaldab kahjulikku mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

(32)  Vastavalt innovaatiliste püügivahendite mõju teaduslikule hindamisele, mille teeb nõuetekohaselt STECF, võib liikmesriikide piirkondlik rühm lisada ühistesse soovitustesse võimaluse kasutada selliseid uudseid püügimeetodeid nagu elektriimpulsstraalimine või laiendada selliste meetodite kasutamist. Innovaatiliste püügimeetodite kasutamine peaks olema keelatud, kui teaduslik hindamine näitab, et see avaldab vahetut või kumuleeruvat kahjulikku mõju mereelupaikadele, eelkõige tundlikele elupaikadele või mittesihtliikidele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Selleks et minimeerida tundlike liikide kaaspüüki ning püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele, peaksid liikmesriikide piirkondlikud rühmad välja töötama täiendavad leevendusmeetmed, et vähendada kalapüügi mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele. Kui teaduslikud tõendid näitavad, et selliste liikide ja elupaikade kaitsestaatus on suures ohus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtteid käsitlevad täiendavad piirangud või nende kasutamise asjaomases piirkonnas täielikult keelama. Eelkõige võiks kõnealuseid piiranguid kohaldada seoses triivvõrkude kasutamisega, mille tulemusena püütakse teatud aladel kaaspüügina märkimisväärsel hulgal vaalalisi ja merelinde.

(33)  Selleks et minimeerida ja võimaluse korral tõkestada tundlike liikide kaaspüüki ning püügivahendite mõju tundlikele elupaikadele, peaksid liikmesriikide piirkondlikud rühmad välja töötama täiendavad leevendusmeetmed, et vähendada kalapüügi mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele. Kui teaduslikud tõendid näitavad, et selliste liikide ja elupaikade kaitsestaatus on suures ohus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavate püügivahendite konstruktsiooni ja tööpõhimõtteid käsitlevad täiendavad piirangud või nende kasutamise asjaomases piirkonnas täielikult keelama. Eelkõige võiks kõnealuseid piiranguid kohaldada seoses triivvõrkude kasutamisega, mille tulemusena püütakse teatud aladel kaaspüügina märkimisväärsel hulgal vaalalisi ja merelinde.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, millega ajakohastada selliste kalade ning karpide ja koorikloomade loetelu, mille sihtpüük on keelatud, ning selliste tundlike alade loetelu, kus kalapüük peaks olema piiratud, ning võtta vastu tehnilisi meetmeid mitmeaastaste kavade ja ajutiste tagasiheite kavade osana. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(38)  Komisjonile tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, millega ajakohastada selliste kalade ning karpide ja koorikloomade loetelu, mille sihtpüük on keelatud, ning selliste tundlike alade loetelu, kus kalapüük peaks olema piiratud, ning võtta vastu tehnilisi meetmeid mitmeaastaste kavade ja ajutiste tagasiheite kavade osana. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ja STECFi hinnangule tuginedes. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Kõigi tehniliste meetmete vastuvõtmise eelduseks peaks olema kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) positiivne hinnang. Ühise kalanduspoliitika kohaselt on selle komitee ülesanne anda usaldusväärseid teaduslikke nõuandeid. Seetõttu peaks STECF hindama kõiki tehnilisi meetmeid, kuna nende meetmete mõju piirkondadele ja mittesihtliikidele võib olla teadmata või veel uurimata.

Muudatusettepanek   20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühise kalanduspoliitika rakendamise toetamise vahendina aitavad tehnilised meetmed täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 ning eeskätt selle artikli lõigetes 2 ja 3 ning lõike 5 punktides a ja j.

1.  Ühise kalanduspoliitika rakendamise toetamise vahendina aitavad tehnilised meetmed täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 ning eeskätt selle artikli lõigetes 1, 2 ja 3 ning lõike 5 punktides a, i ja j.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  optimeerima kalavarude kasutamise mustreid, et kaitsta mereliikide noori isendeid ja kudekogumeid;

(a)  tagama säästvad kalavarude kasutamise mustrid, mis kindlustavad kalavarude kaitse ning kaitsevad tundlikke suuruseid ja vanuseid, eelkõige mereliikide noori isendeid ja kudekogumeid;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tagama, et direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud mereliikide ja muude tundlike liikide kaaspüüki minimeeritakse ja võimaluse korral see lõpetatakse, et see ei ohustaks nende liikide kaitsestaatust;

(b)  tagama, et direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ loetletud mereliikide ja muude tundlike liikide kaaspüüki minimeeritakse ja võimaluse korral see lõpetatakse;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tagama, et kalapüügi keskkonnamõju mereelupaikadele minimeeritakse ja võimaluse korral kõrvaldatakse, et see ei ohustaks nende elupaikade kaitsestaatust;

(c)  tagama, et kalapüügi keskkonnamõju mereelupaikadele minimeeritakse ja võimaluse korral kõrvaldatakse;

Muudatusettepanek   24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  tagama, et komisjoni otsuse 2010/477/EL lisa B osas sätestatud 1., 3., 4. ja 6. tunnust käsitlevad kriteeriumid on täidetud.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tehniliste meetmetega püütakse saavutada järgmised sihid:

1.  Tehniliste meetmetega tuleb saavutada järgmised sihid:

Muudatusettepanek   26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagada, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi maht ei ületa 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 ja artikliga 15;

(a)  tagada, et kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püügi maht ei ületa liikmesriikide piirkondlike rühmade ühiste soovitustega kehtestatud mahtu ning on kooskõlas tagasiheitekavadega, võttes seejuures arvesse kalaliikide ja kalapüügivahendite varieeruvust;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tagada, et mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate liikide kaaspüük ei ületa liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud taset;

(b)  tagada, et mereimetajate, mereroomajate, merelindude ja muude mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate liikide kaaspüük ei ületa liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud taset ning seada eesmärgiks sellise kaaspüügi järkjärguline lõpetamine;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tagada, et püügitegevuse keskkonnamõju merepõhja elupaikadele ei ületa taset, mida on vaja hea keskkonnaseisundi saavutamiseks igas merepiirkonnas või allpiirkonnas kõigi direktiivi 2008/56/EÜ alusel hinnatud elupaigatüüpide puhul nii seoses elupaiga kvaliteedi kui ka ruumilise ulatusega, mille suhtes vajalik tase tuleb saavutada.

(c)  tagada, et püügitegevuse keskkonnamõju mereelupaikadele, sealhulgas merepõhja tundlikele elupaikadele, viiakse miinimumini ning hoitakse madalamal tasemest, mida on vaja hea keskkonnaseisundi saavutamiseks, eelkõige igas merepiirkonnas või allpiirkonnas kõigi direktiivi 2008/56/EÜ alusel hinnatud elupaigatüüpide puhul nii seoses elupaiga kvaliteedi kui ka ruumilise ulatusega, mille suhtes vajalik tase tuleb saavutada, eesmärgiga tagada, et komisjoni otsuse 2010/477/EL lisa B osas sätestatud 6. tunnust käsitlevad kriteeriumid on täidetud;.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  tagada, et soovimatute kalaliikide kaaspüük järk-järgult kaotatakse, eesmärgiga tagada, et komisjoni otsuse 2010/477/EL lisa B osas sätestatud 1., 3., ja 4. tunnust käsitlevad kriteeriumid on täidetud.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „kalavarude kasutamise muster – viis, kuidas püügikoormus on jaotatud kalavarude vanuseprofiili lõikes;

(1)  „kalavarude kasutamise muster – viis, kuidas püügikoormus on jaotatud kalavarude vanuse- ja suuruseprofiili lõikes;

Muudatusettepanek   31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „selektiivne kalapüük – püügimeetod, mis võimaldab püügioperatsiooni käigus püüda ja tabada kalu või karpe ja koorikloomi suuruse ja liigi järgi, võimaldades vältida või vigastamata vabaks lasta mittesihtliiki kuuluvaid isendeid;

(3)  „selektiivne kalapüük – püügimeetod, mis võimaldab püügioperatsiooni käigus püüda ja tabada kalu või karpe ja koorikloomi suuruse ja liigi järgi, võimaldades vältida või vigastamata vabaks lasta mittesihtliiki kuuluvaid isendeid ja reguleeritavate liikide noori isendeid;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  „loodusliku elupaiga kaitsestaatus“ – direktiivi 92/43/EMÜ artikli 1 punktis e määratletud elupaikade kaitse;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „harrastuskalapüük – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

(9)  „harrastuskalapüük – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „nõuandekomisjon” – ühise kalanduspoliitika raames sidusrühmade esindajatest loodud rühm eesmärgiga suurendada kõigi sidusrühmade tasakaalustatud esindatust ning aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke;

(10)  „nõuandekomisjonid“ – ühise kalanduspoliitika raames vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 43 – 45 sidusrühmade esindajatest loodud rühmad ning sama määruse III lisa kohane sidusrühmade esindatus, mille eesmärk on aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke;

Selgitus

Nõuandekomisjonide koosseis peaks järgima ÜKPga kehtestatud tasakaalustatud esindatust.

Muudatusettepanek   35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  „saagi valikuline omandamine – tava, mille puhul madalama hinnaga kalad, kelle suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, lastakse vette tagasi isegi juhul, kui neid oleks võimalik seaduslikult lossida, et maksimeerida sadamasse toodava kala majanduslikku ja rahalist koguväärtust;

(42)  „saagi valikuline omandamine – tava, mille puhul madalama hinnaga kalad, kelle suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, lastakse vette tagasi isegi juhul, kui neid oleks tulnud seaduslikult lossida, et maksimeerida sadamasse toodava kala majanduslikku ja rahalist koguväärtust;

Selgitus

Saagi valikulise omandamise tava puhul on selle vette tagasi laskmine majanduslik otsus, millel on mõnedele liikidele sageli tohutu mõju, kuna ellujäämise määr varieerub sõltuvalt liigist ja pardal viibimise ajast. Selle tava puhul tuleb juhinduda põhimõttest, et kala tuleks lossida, mitte paindlikust suhtumisest, mis põhineb majanduslikel teguritel.

Muudatusettepanek   36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.   Olenemata artikli 2 sätetest kohaldatakse käesolevat artiklit avamerevete ja kolmandate riikide vete suhtes.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et I lisa on vaja muuta, et lisada selle loetellu uued kaitset vajavad liigid, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 32.

4.  Kui parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded osutavad, et I lisa on vaja muuta, on komisjonil õigus võtta sellised muudatused vastu delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 32.

Selgitus

Loetelu peaks saama muuta lisaks juhtudele, mil uued liigid vajavad kaitset, ka näiteks siis, kui mõni teises piirkonnas esinev liik vajab kaitset või kui mingi liik enam kaitset ei vaja.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud siht.

5.  Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud meetmete eesmärk on saavutada artikli 4 lõike 1 punktides b ja c a sätestatud siht.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud liikide kaaspüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta.

2.  Lõikes 1 osutatud liikide kaaspüügi korral ei tohi nende liikide isendeid kahjustada ja nad tuleb viivitamata vabaks lasta. Kalalaevade käitajad peavad registreerima ja asjaomastele asutustele edastama teabe lõikes 1 osutatud liikide kaaspüügina püütud ja vabaks lastud isendite kohta vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2016/12511a.

 

__________________

 

1a Komisjoni 19. augusti 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1701, milles sätestatakse eeskirjad kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumise töökavade esitamise vormingu kohta (teatavaks tehtud numbri C (2016) 5304 all) ELT L 260, 27.9.2016, lk 153.

Selgitus

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/1251 andmete kogumise kohta öeldakse, et tundlike liikide kaaspüügi võib registreerida püügipäevikus. Pealegi teevad kalurid sageli teadlastega koostööd ja varustavad neid surnud isenditega. See on kalurite oluline panus meie teadmiste suurendamisse selliste liikide kohta.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lubatud lõikes 1 osutatud ja kaaspüügina püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks, ja tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud.

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 on lubatud lõikes 1 osutatud ja kaaspüügina püütud mereliikide isendite pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks või kui isend on surnud ja teda saab seetõttu teaduslikel eesmärkidel ära kasutada. Asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi tuleb sellest nõuetekohaselt teavitada.

Selgitus

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/1251 andmete kogumise kohta öeldakse, et tundlike liikide kaaspüügi võib registreerida püügipäevikus. Pealegi teevad kalurid sageli teadlastega koostööd ja varustavad neid surnud isenditega. See on kalurite oluline panus meie teadmiste suurendamisse selliste liikide kohta.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriik võib parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 19 sätestatud korrale nende lipu all sõitvate laevade suhtes leevendusmeetmed või teatavate püügivahendite kasutamise piirangud. Selliste meetmetega minimeeritakse ja võimaluse korral lõpetatakse lõikes 1 osutatud liikide püük ning need meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ja vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kohaldatavad tehnilised meetmed.

4.  Liikmesriik võib parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kehtestada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 19 sätestatud korrale nende lipu all sõitvate laevade suhtes leevendusmeetmed või teatavate püügivahendite kasutamise piirangud. Selliste meetmetega minimeeritakse ja võimaluse korral lõpetatakse lõikes 1 osutatud liikide püük või muude liikide juhuslik püük ning need meetmed peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ja vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kohaldatavad tehnilised meetmed.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud.

1.  II lisas nimetatud püügivahendite kasutamine on samas lisas osutatud asjaomastes piirkondades keelatud. Direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ osutatud erikaitsealadel võib püügivahendeid kasutada üksnes kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetega 2 ja 3.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagada mereliikide noorte isendite kaitse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;

(a)  tagada mereliikide noorte isendite kaitse nii, et enamik püütud kaladest oleks enne väljapüüki jõudnud kudemisikka, ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 11 ja 12;

Muudatusettepanek   44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõiget 1 ei kohaldata saagile, mille moodustavad liigid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 4 lossimiskohustust ei kohaldata.

2.  Ilma et see piiraks lõiget 1, võib vabakslaskmist kohaldada saagile, mille moodustavad liigid, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 4 lossimiskohustust ei kohaldata.

Selgitus

Vabakslaskmise puhul toimub sortimine juba vees. Seepärast on see kooskõlas kavatsusega teha lossimiskohustusest erandid juhtudel, mil on tõendatud kõrged ellujäämismäärad. Saagi valikuline omandamine on majanduslik otsus, mille puhul juba pardal olevad madalama hinnaga kalad lastakse vette tagasi. Selline tava võib avaldada tohutut mõju osadele liikidele, olenevalt nende ellujäämisvõimest, seega kasutatakse nende kahe tava lossimiskohustuste puhul teistsugust lähenemisviisi.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liigid, mille suhtes ei kohaldata püügi piirnorme

Soovimatute liikide püük, mille suhtes ei kohaldata püügi piirnorme

Muudatusettepanek   46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 sätestatud korrale võivad liikmesriigid esitada ühiseid soovitusi, et määratleda piirkondlikul tasandil asjakohased tehnilised meetmed, mis erinevad lõikes 1 osutatud meetmetest.

2.  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 sätestatud korrale võivad liikmesriigid esitada ühiseid soovitusi, et määratleda piirkondlikul tasandil asjakohased tehnilised meetmed, mis erinevad lõikes 1 osutatud meetmetest. Seda tehes peaksid liikmesriigid püüdma kaasata võimalikult suures ulatuses kõik asjaomased sidusrühmad.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõike 2 kohaselt soovitatud tehnilised meetmed peavad tagama vähemalt samaväärse tundlike liikide ja elupaikade kasutamise mustri ja kaitse taseme kui need, millele on osutatud lõikes 1.

3.  Lõike 2 kohaselt soovitatud tehnilised meetmed peavad olema suunatud suur keskkonnasäästlikkuse saavutamisele ning tagama vähemalt samaväärse tundlike liikide ja elupaikade kasutamise mustri ja kaitse taseme kui need, millele on osutatud lõikes 1.

Muudatusettepanek   48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mitmeaastaste kavade raames võetavad piirkondlikud meetmed

Piirkondadeks jaotamise raames võetavad tehnilised meetmed

Muudatusettepanek   49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonil on õigus kehtestada piirkondlikul tasandil tehnilised meetmed, et täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavade eesmärgid. Sellised meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18.

1.  Komisjonil on õigus kehtestada piirkondlikul tasandil tehnilised meetmed, et täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavade eesmärgid. Sellised meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega, mis võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artiklile 32 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18. Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 lõigetest 1 ja 3, võib komisjon selliseid delegeeritud õigusakte vastu võtta ka nimetatud ühise soovituse puudumisel.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud tehniliste meetmete kehtestamiseks, esitavad nad nende meetmete toetuseks teaduslikud tõendid.

5.  Kui liikmesriigid esitavad ühised soovitused lõikes 1 osutatud tehniliste meetmete kehtestamiseks, esitavad nad nende meetmete toetuseks teaduslikud tõendid. Teaduslikud tõendid tehakse üldsusele kättesaadavaks hiljemalt ühise soovituse komisjonile edastamise ajaks.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon võib paluda STECFil lõikes 5 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.

6.  Komisjon palub STECFil lõikes 5 osutatud ühiseid soovitusi hinnata.

Selgitus

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangu taotlemine ei tohiks olla vabatahtlik. Ühise kalanduspoliitika kohaselt on selle komitee ülesanne anda usaldusväärseid teaduslikke nõuandeid. Seetõttu peaks STECF tehnilisi meetmeid kehtestavaid ühiseid soovitusi alati hindama, kuna nende meetmete mõju piirkondadele ja mittesihtliikidele võib olla terviklikult uurimata.

Muudatusettepanek   52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Lõigete 1 ja 2 kohase tehniliste meetmete vastuvõtmise tingimuseks on STECFi positiivne hinnang.

Selgitus

STECF peaks teaduslikult hindama kõiki soovitusi, millega olemasolevaid meetmeid muudetakse, täiendatakse või millega neist erand tehakse, kuna nende meetmete mõju piirkondadele või mittesihtliikidele võib olla veel teadmata või terviklikult uurimata. Meetmed tuleks vastu võtta ainult juhul, kui hindamine annab positiivse tulemuse.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused V–X lisa A osas loetletud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude muutmiseks või kehtestamiseks, peavad nad arvesse võtma mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki.

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused V–X lisa A osas loetletud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude muutmiseks või kehtestamiseks, peavad nad arvesse võtma mereliikide noorte isendite kaitse tagamise eesmärki. Ühised soovitused peavad tuginema parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ning neis tuleb arvesse võtta bioloogilisi näitajaid, eriti antud liigi isendite suguküpsussuurust. Ühised soovitused ei või minna vastuollu kalatoodete lossimist ja turustamist reguleerivate kontrolli ja jõustamist puudutavate sätetega.

Muudatusettepanek   54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused reaalajas püügikeelu ja püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks, mille eesmärk on kaitsta noori isendeid, kudekogumeid või karbi- ja koorikloomaliike, peavad need sisaldama järgmist:

Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused reaalajas püügikeelu ja püügipiirkonnast lahkumise nõude kehtestamiseks, mille eesmärk on kaitsta noori isendeid, kudekogumeid, karbi- ja koorikloomaliike või tundlikke liike, peavad need sisaldama järgmist:

Selgitus

Artikli 6 lõike 7 kohaselt määratletud tundlikud liigid on liigid, mille kaitsmine on vajalik hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ. Reaalajas püügikeeldude kehtestamine peaks samuti olema üks võimalus kõnealuste liikide kaitseks.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused, et võimaldada kasutada innovaatilisi püügivahendeid, sealhulgas V lisa E osas kirjeldatud elektriimpulsstraali, või laiendada selliste püügivahendite kasutamist konkreetsetel merealadel, peavad nad esitama hinnangu mõju kohta, mida sellise püügivahendi kasutamine võib avaldada sihtliikidele ning tundlikele liikidele ja elupaikadele.

1.  Kui liikmesriigid esitavad kooskõlas artikliga 19 ühised soovitused, et võimaldada kasutada innovaatilisi püügivahendeid, sealhulgas V lisa E osas kirjeldatud elektriimpulsstraali, või laiendada selliste püügivahendite kasutamist konkreetsetel merealadel, peavad nad esitama hinnangu mõju kohta, mida sellise püügivahendi kasutamine võib avaldada sihtliikidele, teistele ökosüsteemi liikidele ja elupaikadele. Selline hinnang peab põhinema innovaatiliste püügivahendite kasutamisel katseaja jooksul, mis võib hõlmata kuni 5 % praegu selleks tööks kasutatavatest laevadest ja peab kestma vähemalt kaks aastat.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Innovaatiliste püügivahendite kasutamine on keelatud, kui kõnealused hinnangud näitavad, et nende kasutamine toob kaasa kahjuliku mõju tundlikele elupaikadele ja mittesihtliikidele.

3.  Innovaatiliste püügivahendite kasutamine on keelatud, kui kõnealused hinnangud näitavad, et nende kasutamine toob kaasa vahetu või kumuleeruva kahjuliku mõju mere elupaikadele, sealhulgas tundlikele elupaikadele või mittesihtliikidele.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitsmist.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmetega püütakse saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke, eelkõige seda, mis käsitleb noorte isendite, kudekogumite või karbi- ja koorikloomaliikide kaitsmist. Need peavad olema vähemalt sama ranged kui liidu õiguse alusel kohaldatavad tehnilised meetmed.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmine tehniliste meetmete abil

Viited

COM(2016)0134 – C8-0117/2016 – 2016/0074(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

11.4.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.4.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Claudiu Ciprian Tănăsescu

27.4.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

30.1.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.3.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

22

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Nicola Caputo, Albert Deß, Eleonora Evi, Anja Hazekamp, Merja Kyllönen, James Nicholson, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Bart Staes, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Edouard Martin, Lieve Wierinck

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds, Lieve Wierinck

ECR

Mark Demesmaeker, Julie Girling

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen, Estefanía Torres Martínez

NI

Zoltán Balczó

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Edouard Martin, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Bart Staes

22

ECR

Ian Duncan, Arne Gericke, Urszula Krupa, James Nicholson, Boleslaw G. Piecha

EFDD

Julia Reid

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Albert Deß, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Peter Liese, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

3

0

ENF

Mireille D’Ornano, Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmine tehniliste meetmete abil

Viited

COM(2016)0134 – C8-0117/2016 – 2016/0074(COD)

EP-le esitamise kuupäev

11.3.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

11.4.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

11.4.2016

ENVI

11.4.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

DEVE

24.5.2016

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Gabriel Mato

12.4.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

19.4.2016

12.7.2016

8.9.2016

10.10.2016

 

10.11.2016

25.4.2017

30.5.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Mike Hookem, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Barbara Matera, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Annie Schreijer-Pierik, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anja Hazekamp, Yannick Jadot, France Jamet, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon, Maria Lidia Senra Rodríguez

Esitamise kuupäev

28.11.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE Group

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

ECR Group

Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić, Peter van Dalen

GUE/NGL Group

Liadh Ní Riada

NI

Diane Dodds

PPE Group

Alain Cadec, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Verónica Lope Fontagné, Gabriel Mato, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa

S&D Group

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Richard Corbett, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas

5

EFDD Group

David Coburn, Mike Hookem

Verts/ALE Group

Marco Affronte, Linnéa Engström, Ian Hudghton

2

0

ENF Group

France Jamet

GUE/NGL Group

Maria Lidia Senra Rodríguez

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave