Menetlus : 2016/0376(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0391/2017

Esitatud tekstid :

A8-0391/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 12
CRE 15/01/2018 - 12
PV 12/11/2018 - 14
CRE 12/11/2018 - 14

Hääletused :

PV 17/01/2018 - 10.5
CRE 17/01/2018 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/11/2018 - 4.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0010
P8_TA(2018)0442

RAPORT     ***I
PDF 1225kWORD 199k
20.12.2017
PE 604.805v03-00 A8-0391/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta

(COM(2016)0761 – C8-0498/2016 – 2016/0376(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Miroslav Poche

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta

(COM(2016)0761 – C8-0498/2016 – 2016/0376(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0761),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0498/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0391/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1)  Energianõudluse vähendamine on üks 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia viiest valdkonnast. Energiatõhususe suurendamine toob kasu keskkonnale, vähendab kasvuhoonegaaside heidet, parandab energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energia impordist väljastpoolt liitu, vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiakulu, leevendab energiaostuvõimetust, suurendab tööhõivet ja elavdab kogu majandustegevust. See on kooskõlas liidu poolt energialiidu raames võetud kohustustega ja seotud Pariisi kokkuleppe osaliste poolt 2015. aasta detsembris koostatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmse tegevuskavaga.

1)  Energianõudluse vähendamine on üks 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia viiest valdkonnast. Energiatõhususe suurendamine terves energiaahelas, kaasa arvatud energia tootmine, ülekanne, jaotus ja lõppkasutus, toob kasu keskkonnale, parandab õhukvaliteeti ja rahvatervist, vähendab kasvuhoonegaaside heidet, parandab energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energia impordist väljastpoolt liitu, vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiakulu, leevendab energiaostuvõimetust, suurendab konkurentsivõimet, tööhõivet ja elavdab kogu majandustegevust, mis parandab kodanike elukvaliteeti. See on kooskõlas liidu poolt energialiidu raames võetud kohustustega ja seotud ülemaailmse tegevuskavaga, mis koostati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP21) Pariisis detsembris 2015 (nn Pariisi kokkulepe) ja milles sedastatakse, et globaalse keskmise temperatuuri tõusu tuleks hoida tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstuseelse tasemega ning jätkata tuleks jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5°C.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL9 on selline edusamm energialiidu loomisel, mille raames tuleks energiatõhusust käsitada omaette energiaallikana. Uute tarne-eeskirjade ja muudes poliitikavaldkondades kehtestatavate normide kindlaksmääramisel tuleks energiatõhusus seada esikohale. Komisjon peaks tagama, et energiatõhusus ja reageering nõudlusele saaksid konkureerida tootmisvõimsusega ühel ja samal alusel. Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi või tehakse rahastamisotsuseid. Energiatõhususega tuleb alati arvestada, kui see on kulutasuvam kui samaväärsed tarnelahendused. See peaks andma Euroopa ühiskonnale, eelkõige kodanikele ja ettevõtjatele, võimaluse kasutada ära energiatõhususe arvukaid eeliseid.

2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL9 on selline edusamm energialiidu loomisel, mille raames tuleks energiatõhusust käsitada omaette energiaallikana. Uute tarne-eeskirjade ja muudes poliitikavaldkondades kehtestatavate normide kindlaksmääramisel tuleks energiatõhusus seada esikohale. Komisjon peaks pidama energiatõhusust ja reageeringut nõudlusele suuremast tootmisvõimsusest tähtsamaks. Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi ja tehakse rahastamisotsuseid. Alati, kui see on kulutasuvam kui samaväärsed tarnelahendused, tuleb investeerida lõpliku energiatõhususe suurendamisse. See peaks andma võimaluse kasutada Euroopa ühiskonna heaolu suurendamiseks ära suurema energiatõhususe arvukaid eeliseid energiaahela kõikides etappides. Nende eeliste potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja kavandatud poliitikameetmete tulemusliku elluviimise võimaldamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema üleliidulist koostööd kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, linnade, ettevõtjate ja kodanikega, tagamaks et suurema energiatõhususega, mis tuleneb tehnoloogilistest, käitumuslikest ja majanduslikest muutustest, kaasneks suurem majanduskasv.

__________________

__________________

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a)  Kõigi primaarenergiavormide (taastumatute ja taastuvate) puhul tuleks arvesse võtta täiendavat energiakulu, mis on vajalik selle energia saamiseks, elektrijaamade rajamiseks, käitamiseks ja lammutamiseks ning kaasneva keskkonnaohu kõrvaldamiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 3. Sellega täpsustatakse, et tegemist on energiakuluga, mitte inimtööjõuga.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b)  Liikmesriikide meetmeid peaksid toetama hästi läbi mõeldud ja tõhusad ELi rahastamisvahendid, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja Euroopa Investeerimispank, mis peaksid toetama energiatõhusust energiaahela kõikides etappides ning kasutama põhjalikku kulude-tulude analüüsi, milles kasutatakse liigendatud diskontomäärade mudelit. Rahaline toetus peaks keskenduma energiatõhususe suurendamise kulutõhusatele meetoditele, mis tooksid kaasa energiatarbimise vähenemise. Ambitsioonika energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks tuleb tõkkeid kõrvaldada, mille näiteks on Eurostati hiljutine selgitus selle kohta, kuidas kirjendada rahvamajanduse arvepidamises energiatõhususe lepinguid, et lihtsustada energiatõhususe meetmetesse investeerimist.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3)  Oktoobris 2014 kogunenud Euroopa Ülemkogu palus komisjonil 2030. aastaks seatud 27 % energiatõhususeesmärgi läbi vaadata aastaks 2020, pidades silmas liidu tasandi eesmärki 30 %. 2015. aasta detsembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles hindama ka 40 % eesmärgi täidetavust sama ajavahemikku silmas pidades. Seepärast on asjakohane vaadata direktiiv läbi ja seda muuta, et kohandada seda 2030. aasta perspektiivis.

3)  Oktoobris 2014 kogunenud Euroopa Ülemkogu toetas 2030. aastaks seatud 27 % energiatõhususeesmärki, mis tuleb läbi vaadata aastaks 2020, pidades silmas liidu tasandi eesmärki 30 %. 2015. aasta detsembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles hindama ka 40 % eesmärgi täidetavust sama ajavahemikku silmas pidades. Seepärast on asjakohane vaadata direktiiv läbi ja seda muuta, et kohandada seda 2030. aasta perspektiivis.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)  2030. aasta perspektiivis ei sätestata riiklikul tasandil siduvaid kohustusi. Et liit täidaks liidu tasandil oma energiatõhususeesmärgid primaar- ja lõppenergia tarbimisena, tuleks selgelt sõnastada liidu 2020. ja 2030. aasta energiatõhususeesmärgid siduva kohustusena 30 %. Selline täpsustamine ELi tasandil ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riiklikud panused kas primaar- või lõppenergia tarbimisena, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukusena. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma riiklikud soovituslikud energiatõhususpanused, võttes arvesse, et liidu 2030. aasta energiatarbimine ei ületaks 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul. See tähendab, et liidu energiatarbimist tuleks vähendada 23 % ja lõppenergia tarbimist 17 % võrreldes 2005. aastaga. Korrapäraselt tuleb hinnata ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme ja see nähakse ette energialiidu juhtimise seadusandliku ettepanekuga.

4)  Et liit täidaks liidu tasandil oma energiatõhususeesmärgi primaar- ja lõppenergia tarbimisena, tuleks selgelt sõnastada liidu 2030. aasta energiatõhususeesmärk siduva kohustusena 40 %. Selline eesmärk ELi tasandil ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riiklikud eesmärgid kas primaar- või lõppenergia tarbimisena, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukusena. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma riiklikud siduvad energiatõhususeesmärgid, võttes arvesse, et liidu 2030. aasta energiatarbimine ei ületaks 1 132 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 849 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul. See tähendab, et liidu primaarenergia tarbimist tuleks vähendada 34 % ja lõppenergia tarbimist 31 % võrreldes 2005. aastaga. Korrapäraselt tuleb hinnata ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme ja see nähakse ette energialiidu juhtimise seadusandliku ettepanekuga.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a)  Riiklike energiatõhususeesmärkide kindlaksmääramisel tuleks kohaldada liikmesriikide ühetaolise kohtlemise põhimõtet. Energia on esmatarbekaup ning seetõttu on energia tarbimise miinimumtasemed vältimatud. Seda tuleb riiklike eesmärkide kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse võtta. Üldiselt peaks riikidel, kus elektritarbimine elaniku kohta on liidu keskmisest väiksem, võimaldatama eesmärkide kindlaksmääramisel suuremat paindlikkust.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b)  Energiasüsteemide talitlustõhusust teataval ajahetkel mõjutab võime suunata võrku tõrgeteta ja paindlikult eri allikatest toodetud energiat, mille inerts ja käivitusaeg on erinev. Tõhususe suurendamine võimaldab taastuvenergiat, nt tuuleenergia ja gaasiturbiinide koostoimet paremini ära kasutada, et vältida selliste võrkude ülekoormust, mida varustavad tavapärased suured elektrigeneraatorid, millel on suure soojusinertsiga jõuallikad.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c)  Komisjon ja liikmesriigid peavad tagama, et energiatarbimise vähenemise tingiks suurem energiatõhusus, mitte makromajanduslikud tingimused.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 d)  Liikmesriigid peaksid välja selgitama kulutõhusad energiatõhususe suurendamise võimalused, tuginedes iga sektori kohta eraldi alt-üles meetodil tehtud arvutusele, sest kõnealused võimalused sõltuvad nende energiaallikate jaotusest, majandusstruktuurist ja majanduse arengutempost.

Selgitus

„Alt üles“ põhimõttele tuginevad simulatsioonid võimaldavad liikmesriikidel teha täpsemaid arvutusi kulutõhusalt saavutatavate säästuvõimaluste kohta ning esitada sellele vastavalt soovitusi poliitika kohta.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5)  Liikmesriikide kohustus töötada välja pikaajaline strateegia hoonete renoveerimisse investeerimiseks oma riigis ja teavitada sellest komisjoni tuleks jätta direktiivist 2012/27/EL välja ning lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL10, kuna see on kooskõlas nullilähedase energiatarbega hoonete ehitamise ja vähest süsihappegaasiheidet tekitavate hoonete ehitamise pikaajaliste kavadega.

5)  Liikmesriikide kohustus töötada välja pikaajaline strateegia hoonete renoveerimise hõlbustamiseks oma riigis ja teavitada sellest komisjoni tuleks jätta direktiivist 2012/27/EL välja ning lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL10, kuna see on kooskõlas nullilähedase energiatarbega hoonete ehitamise ja vähest süsihappegaasiheidet tekitavate hoonete ehitamise pikaajaliste kavadega.

__________________

__________________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6)  Pidades silmas 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku, peaks energiasäästukohustus kehtima ka pärast 2020. aastat. Kohustusperioodi jätkamine pärast 2020. aastat suurendaks investorite jaoks stabiilsust ning soodustaks pikaajalisi investeeringuid ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete võtmist, näiteks hoonete renoveerimine.

6)  Pidades silmas 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku, peaks energiasäästukohustus kehtima ka pärast 2020. aastat. Kohustusperioodi jätkamine pärast 2020. aastat suurendaks investorite jaoks stabiilsust ning soodustaks pikaajalisi investeeringuid ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete võtmist, näiteks hoonete põhjalik renoveerimine pikaajalise eesmärgiga saavutada liginullenergiahoonetega hoonefond. Energiasäästukohustus on olnud üks peamisi tegureid, mis aitab saavutada kohalikul tasandil majanduskasvu ja luua töökohti, ning selle täitmist tuleks liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise huvides jätkata, luues uusi võimalusi ja vähendades energiatarbimise sõltuvust majanduskasvust. Koostöö erasektoriga on tähtis selleks, et hinnata, millistel tingimustel oleks võimalik erasektori investeeringuid energiatõhususe projektidesse kaasata, ja et töötada energiatõhususe valdkonnas välja uusi innovatsiooniga seotud tasuvuse mudeleid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a)  Energiatõhususe suurenemisel on ühtlasi positiivne mõju õhukvaliteedile, kuna energiatõhusamad hooned vähendavad kütmiseks kasutatavate, eriti muu hulgas tahkete kütuste nõudlust. Energiatõhususe meetmed aitavad seega parandada nii sise- kui ka välisõhu kvaliteeti ning saavutada kulutõhusal viisil liidu õhukvaliteedipoliitika eesmärke, mis on sätestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/22841a. Hoonete energianõudluse vähendamist tuleks käsitada õhukvaliteedipoliitika osana üldiselt, eelkõige liikmesriikides, kus liidu õhusaasteainete heitkoguste piirmäärade saavutamine on problemaatiline ja energiatõhusus võiks aidata neid eesmärke saavutada.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31).

Selgitus

Eluasemesektor vastutab Euroopas suure osa saasteainete eest, mida põhjustab kütmiseks kasutatavate tahkete kütuste põletamisel tekkiv suits. Need saasteained suurendavad suremust, haigestumust ja haiglaravi vajadust, eelkõige seetõttu, et heitkogused ületavad tihti oluliselt ELi õhukvaliteedi õigusaktides kehtestatud piirmäärasid.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7)  Liikmesriigid peavad kohustusperioodil saavutama lõpptarbimises koguenergiasäästu, mis vastab nn uuele säästule 1,5 % aasta energiamüügimahust. Selle nõude täitmiseks võib võtta uusi poliitikameetmeid, mis kehtestatakse järgmisel kohustusperioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030, või uusi üksikmeetmeid, mis tulenevad poliitikameetmetest, mis on vastu võetud kas eelmisel perioodil või varem, kuid tingimusel, et neid üksikmeetmeid asutakse tegelikult täitma uuel kohustusperioodil.

7)  Liikmesriigid peavad kohustusperioodil saavutama lõpptarbimises koguenergiasäästu, mis vastab vähemalt 1,5 % nn uuele säästule. Selle nõude täitmiseks võib võtta poliitikameetmeid, millega kehtestatakse energiasääst, tingimusel et on võimalik tõendada, et just nende meetmete tulemusel võetud üksikmeetmed annavad kontrollitava energiasäästu pärast 2020. aastat. Iga perioodi säästu aluseks peaks olema summaarne sääst, mis saavutatakse varasema(te)l perioodi(de)l.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9)  Uus sääst peaks tulema tavapärase tegevuse jätkumisest saadavale säästule lisaks, seega ei või sellena esitada säästu, mis oleks igal juhul saavutatud. See tähendab, et võetud meetmete mõju kindlakstegemiseks saavutatud säästu osas võib arvestada energiatarbimise muutumisest saadavat säästu, s.o säästu, mis tuleneb otse kõnealusest energiatõhususmeetmest. Netosäästu arvutamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama põhistsenaariumi, mis kirjeldab olukorda, kui meetmeid ei võetaks. Meetmete mõju tuleks hinnata sellise põhistsenaariumiga võrreldes. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et samal ajal võidakse võtta ka muid meetmeid, mis võivad mõjutada energiasäästu, nii et mitte kõik muudatused, mis ilmnevad pärast poliitikameetme võtmist, ei tarvitse olla tingitud kõnealusest meetmest. Kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus peaks aitama kaasa väidetava säästu saavutamisele, et tagada nõude täitmine.

9)  Uus energiasääst peaks tulema tavapärase tegevuse jätkumisest saadavale säästule lisaks, seega ei või sellena esitada säästu, mis oleks igal juhul saavutatud. See tähendab, et võetud meetmete mõju kindlakstegemiseks saavutatud säästu osas võib arvestada energiatarbimise muutumisest saadavat säästu, s.o säästu, mis tuleneb otse kõnealusest energiatõhususmeetmest. Netosäästu arvutamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama põhistsenaariumi, mis kirjeldab olukorda, kui meetmeid ei võetaks. Meetmete mõju tuleks hinnata sellise põhistsenaariumiga võrreldes. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et samal ajal võidakse võtta ka muid meetmeid, mis võivad mõjutada energiasäästu, nii et mitte kõik muudatused, mis ilmnevad pärast poliitikameetme võtmist, ei tarvitse olla tingitud kõnealusest meetmest. Kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus peaks aitama kaasa väidetava säästu saavutamisele, et tagada nõude täitmine.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a)  Oluline on lisada kõik energiaahela etapid energiasäästu arvestusse, et suurendada energiasäästu potentsiaali elektrienergia ülekande ja jaotuse puhul.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10)  Energiasäästu, mis tuleneb liidu õigusaktide rakendamisest, ei või esitada, kui kõnealune meede ei lähe kaugemale liidu õigusnormidega nõutavast miinimumist, seega tuleb kas kehtestada rangemad energiatõhususnõuded riigi tasandil või laiendada meetme kasutamist. Kuna hoonete renoveerimine on oluline ja pikaajalise mõjuga tahk energiasäästu suurendamises, tuleb selgitada, et esitada saab kogu energiasäästu, mis saadakse olemasolevate hoonete renoveerimise edendamisega, kui see sääst saadakse lisaks säästule, mida oleks saadud poliitikameetmete puudumise korral, ja kui liikmesriik tõendab, et kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus on tegelikult aidanud saavutada asjaomase meetmega saavutatud säästu.

10)  Energiasäästu, mis tuleneb liidu õigusaktide rakendamisest, ei või esitada, kui kõnealune meede ei lähe kaugemale liidu õigusnormidega nõutavast miinimumist, seega tuleb kas kehtestada rangemad energiatõhususnõuded riigi tasandil või laiendada meetme kasutamist. Hoonetel on märkimisväärne potentsiaal suurendada energiatõhusust veelgi ning hoonete renoveerimine on oluline ja pikaajalise mõjuga mastaabisäästu tahk energiasäästu suurendamises. Seepärast tuleb selgitada, et esitada saab kogu energiasäästu, mis saadakse olemasolevate hoonete renoveerimise edendamisega, kui see sääst saadakse lisaks säästule, mida oleks saadud poliitikameetmete puudumise korral, ja kui liikmesriik tõendab, et kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus on tegelikult aidanud saavutada asjaomase meetmega saavutatud säästu.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a)  Tõhus veemajandus võib aidata energiasäästule palju kaasa. Vee- ja reovee sektori elektritarbimine moodustab 3,5 % liidu elektritarbimisest1 a. Peale selle suureneb prognooside kohaselt peamiselt linnapiirkondades nõudlus vee järele 2040. aastaks 25 %. Samal ajal moodustavad veelekked 24 % kogu liidu veetarbimisest, põhjustades energia- ja veekadusid. Kõik tõhusamale veemajandusele ja veetarbimise vähendamisele suunatud meetmed võivad seepärast aidata olulisel määral kaasa liidu energiatõhususeesmärgi saavutamisele1b.

 

__________________

 

1a Ülevaade „World Energy Outlook 2016“, Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2016.

 

1b Ülevaade „World Energy Outlook 2016“, Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2016.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 b)  Kõnealune läbivaatamine hõlmab sätteid, mis on seotud energiatõhususe käsitlemisega taristu prioriteedina, tunnistades, et see vastab Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude majandusinstitutsioonide kasutatavale taristu määratlusele ning teeb sellest keskse tähtsusega elemendi ja prioriteetse kaalutluse tulevastes Euroopa energiataristu investeerimisotsustes1a.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi 2. juuni 2016. aasta raportis (energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) rakendamise aruande kohta) kasutatud sõnastus (2015/2232(INI)).

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 c)  Liidu suurim veetarbija on energiasektor, mille tarbimine moodustab 44 % veetarbimisest1a. Tõhusat veemajandust tagavate arukate tehnoloogiate ja protsesside kasutamine võib anda märkimisväärse energiasäästu, suurendades samal ajal ettevõtete konkurentsivõimet.

 

__________________

 

1a Komisjoni talituste 28. aprilli 2017. aasta töödokument, milles käsitletakse põllumajandust ja säästvat veemajandust ELis.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 d)  Vee- ja reoveesektor võivad samuti aidata kaasa taastuvenergia tootmisele ja fossiilkütustel põhineva energiavarustuse vähendamisele. Näiteks võimaldab reovee käitlemisel tekkiva sette energiakasutus toota energiat kohapeal.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12)  Hoonete energiatõhususe suurendamisest peaksid eelkõige saama kasu energiaostuvõimetud tarbijad. Juba praegu võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt sotsiaalsete eesmärkide lisamist energiasäästumeetmesse seoses energiaostuvõimetusega ning nüüd tuleks laiendada seda võimalust alternatiivsetele meetmetele ja muuta kohustuseks, samal ajal aga liikmesriikidele jäetakse vabadus otsustada selliste meetmete ulatuse ja sisu üle. Kooskõlas aluslepingu artikliga 9 peaks liidu energiatõhususpoliitika olema kaasav ja seega muutma energiatõhususmeetmed kättesaadavaks energiapuuduses tarbijatele.

12)  Hoonete energiatõhususe suurendamisest peaksid saama kasu kõik tarbijad ja eelkõige väikese sissetulekuga kodumajapidamised, sealhulgas need, keda ohustab energiaostuvõimetus. Iga liikmesriik võib määratleda, mis on kütteostuvõimetus ja milline on väikese sissetulekuga kodumajapidamine vastavalt oma riiklikule eripärale. Juba praegu võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt sotsiaalsete eesmärkide lisamist energiasäästumeetmesse seoses energiaostuvõimetusega. Seda võimalust tuleks nüüd laiendada alternatiivsetele meetmetele ja muuta see kohustuseks, samal ajal aga jätta liikmesriikidele vabadus otsustada selliste meetmete ulatuse ja sisu üle. Kooskõlas aluslepingu artikliga 9 peaks liidu energiatõhususpoliitika olema kaasav ja seega muutma energiatõhususmeetmed kättesaadavaks energiapuuduses, väikese sissetulekuga tarbijatele. Selleks peaksid liikmesriigid kvantifitseerima oma eesmärgid, lisama oma süsteemidele piisava rahalise toetuse ning jälgima võetavate meetmete rakendamist.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a)  Päevasele ja öisele elektrienergia nõudlusele reageerimine on oluline vahend energiatõhususe suurendamiseks, sest see annab tarbijatele palju paremad võimalused energiat säästa, tehes otsuseid, tuginedes teabele võimaluse kohta optimeerida energiatarbimist siis, kui selle järele valitseb nõudlus, sh tipptundidel, et ülekandevõrke ja tootmisvahendeid oleks võimalik paremini kasutada.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud raporti projekti muudatusettepanekuga põhjenduse 19 kohta. Selle eesmärk on põhjendust täpsustada ning see on seotud arukate võrkudega.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 b)  Väikeste energiaarvete saavutamiseks tuleks aidata tarbijatel vähendada energiatarbimist, vähendades hoonete energiavajadust ning parandades seadmete tõhusust ja väikese energiatarbega transpordiliikide kättesaadavust koos ühistranspordi- ja jalgrattasõidu võimalustega. Hoonete välispiirete parandamine ning energiavajaduse ja -tarbimise vähendamine on peamised tegurid, mis aitavad parandada väikese sissetulekuga elanikkonnarühmade terviseseisundit.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 c)  Väga tähtis on suurendada kõikide liidu kodanike teadlikkust ja anda neile õiget teavet suurema energiatõhususe kasulikkuse ning selle võimaliku rakenduse kohta. Suurem energiatõhusus on ühtlasi määrava tähtsusega liidu geopoliitilise positsiooni ja julgeoleku jaoks, kuna see vähendab liidu sõltuvust kolmandatest riikidest imporditavatest kütustest.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 d)  Kuna energiaostuvõimetus puudutab liidus 50 miljonit majapidamist, peavad energiatõhususmeetmed olema iga kulutõhusa strateegia keskmes, et tegeleda energiaostuvõimetuse ja tarbijate kaitsetuse probleemidega, ning need meetmed peaksid täiendama liikmesriigi tasandil sotsiaalkaitsemeetmeid. Tagamaks, et energiatõhususmeetmed vähendavad kestlikult üürnike energiaostuvõimetust, tuleks arvesse võtta asjaomaste meetmete kulutasuvust, samuti taskukohasust omanikele ja üürnikele, ning tagada nende meetmete piisav rahaline toetamine liikmesriikide tasandil. Liidu hoonetest peavad pikemas perspektiivis saama vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele liginullenergiahooned. Praegused hoonete renoveerimise määrad ei ole piisavad ja nende hooneteni, kus elavad väikese sissetulekuga kodanikud, keda mõjutab energiaostuvõimetus, on kõige raskem jõuda. Käesolevas määruses sätestatud energiasäästu kohustuse meetmed, energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed poliitikameetmed on seepärast eriti olulised.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 e)  Kõikide võetud energiatõhususmeetmete kulud ja kasu, sealhulgas tagasimakseperioodid, tuleks muuta tarbijate jaoks täielikult läbipaistvaks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13)  Energia, mis toodetakse hoonete välispinnal või sees taastuvenergiaalaste tehniliste lahenduste abil, vähendab fossiilenergia tarnimist. Energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris on olulised meetmed, mis vähendavad liidu energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heidet, eriti arvestades 2030. aastaks püstitatud kaalukaid kliima- ja energiaeesmärke ning üleilmset kohustust, mis võeti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP21) Pariisis detsembris 2015. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik võtta arvesse teatavat taastuvenergiakogust, mida toodetakse hoonete välispinnal või sees oma tarbeks, et sellega rahuldada tarbimise energiasäästu nõudeid. Selleks võiks liikmesriikidel lubada kasutada arvutusmeetodeid, mis on kehtestatud direktiivis 2010/31/EL.

13)  Energia, mis toodetakse hoonete välispinnal või sees taastuvenergiaalaste tehniliste lahenduste abil, vähendab fossiilenergia tarnimist. Energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris on olulised meetmed, mis vähendavad liidu energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heidet, eriti arvestades 2030. aastaks püstitatud kaalukaid kliima- ja energiaeesmärke ning Pariisi kokkuleppes võetud üleilmset kohustust.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

13 a)  Liikmesriikide ettevõtete ja majandusharude energiabilanssi saab ringmajanduse põhimõtete abil parandada, kui kasutada tööstusjäätmeid asjakohasel viisi ringlussevõetud toorainena, tingimusel et nende energiapotentsiaal on suurem kui alternatiivsete esmaste toorainete potentsiaal.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud raporti projekti muudatusettepanekuga 22.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

13 b)  Liikmesriigid peaksid püüdma uute ärimudelite ja tehnoloogiate eeliseid ära kasutades edendada ja hõlbustada energiatõhususmeetmete kasutuselevõttu muu hulgas suur- ja väiketarbijatele suunatud innovatiivsete energiateenuste abil.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

13 c)  Liikmesriigid peaksid olema oma riiklike energiatõhususe prioriteetide kindlaksmääramise alternatiivsete meetmete kavandamisel ja kasutamisel väga paindlikud, hõlmates nii energiatõhusaid tooteid kui ka energiatõhusaid tehnoloogilisi tootmisprotsesse. Toetust vajavad meetmed, mis on suunatud loodusvarade tõhusa kasutamise või ringmajanduse juurutamisega seotud eesmärkidele.

Selgitus

Muudatusettepanekuga muudetakse raporti projekti muudatusettepanekut 23.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14)  Osana meetmetest, mis on energialiidu ning kütmise ja jahutamise strateegia raames välja toodud komisjoni teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“, tuleb tugevdada tarbijate miinimumõigusi saada selget ja õigeaegset teavet oma energiatarbimise kohta. Seetõttu tuleks muuta direktiivi 2012/27/EL artikleid 9–11 ja VII lisa, et sätestada nõue anda sageli ja tõhusamalt tagasisidet energiatarbimise kohta. Samuti tuleks täpsustada, et tarbijatele esitatavate arvete ja arvetel esitatava teabega seotud õigused kehtivad kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee tarbijate suhtes ka siis, kui neil ei ole otsest individuaalset lepingulist suhet energiatarnijaga. Seega peaks selliste sätete kohaldamisel hõlmama mõiste „lõppkasutaja“ nii selliseid lõpptarbijaid, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda tarbeks, kui ka kortermajade korterite elanikke või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajaid, keda varustatakse kesksest allikast. Mõiste „kasutajapõhine mõõtmine“ peaks tähendama selliste hoonete üksustes/korterites toimuva tarbimise mõõtmist. 1. jaanuariks 2020 peavad vastpaigaldatud soojusarvestid ja küttekulujaoturid olema kaugloetavad, et oleks tagatud kulutõhus ja sage tarbimisteabe esitamine. Uus artikkel 9a lisatakse ainult kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee kohta.

14)  Osana meetmetest, mis on energialiidu ning kütmise ja jahutamise strateegia raames välja toodud komisjoni teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“, tuleb tugevdada tarbijate miinimumõigusi saada täpset, usaldusväärset, selget ja õigeaegset teavet oma energiatarbimise kohta. Kuigi individuaalsed arvestid peaksid jätkuvalt olema nõutavad, kui see on tehniliselt teostatav ja kulutõhus ning potentsiaalse energiasäästuga proportsionaalne, tuleks muuta direktiivi 2012/27/EL artikleid 9–11 ja VII lisa, et sätestada nõue anda sageli ja tõhusamalt tagasisidet energiatarbimise kohta, võttes arvesse mõõteseadmete kättesaadavust ja suutlikkust, et optimeerida energiakasutust. Liikmesriigid peaksid arvesse võtma ka seda, et energiatarbimise mõõtmise uute tehnoloogiate edukaks rakendamiseks on vaja teha suuremaid investeeringuid haridusse ja oskustesse nii kasutajate kui ka energiatarnijate jaoks. Samuti tuleks täpsustada, et tarbijatele esitatavate arvete ja arvetel esitatava või tarbimist puudutava teabega seotud õigused kehtivad kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee tarbijate suhtes ka siis, kui neil ei ole otsest individuaalset lepingulist suhet energiatarnijaga. Seega peaks selliste sätete kohaldamisel hõlmama mõiste „lõppkasutaja“ lisaks lõpptarbijatele, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda lõppkasutuseks, ka kortermajade korterite elanikke või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajaid, keda varustatakse kesksest allikast ja kel ei ole energiatarnijaga sõlmitud otsest või individuaalset lepingut. Mõiste „kasutajapõhine mõõtmine“ peaks tähendama selliste hoonete üksustes/korterites toimuva tarbimise mõõtmist. 1. jaanuariks 2020 peavad vastpaigaldatud soojusarvestid ja küttekulujaoturid olema kaugloetavad, et oleks tagatud kulutõhus ja sage tarbimisteabe esitamine. Uus artikkel 9a lisatakse ainult kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee kohta.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a)  Arvetel esitatav teave ja iga-aastased aruanded on olulised tarbijate teavitamise vahendid. Andmed tarbimise ja kulude kohta võivad anda ka muud teavet, mis aitab tarbijatel võrrelda oma kehtivat tehingut teiste pakkumistega ning otsida abi kaebuste menetlemisest ja vaidluste lahendamisest. Võttes siiski arvesse, et arvetega seotud vaidlused on üks levinumaid tarbijate kaebuste põhjusi ning tegureid, millest on tingitud tarbijate püsivalt väike rahulolu ja passiivsus energiasektoris, on vaja arved muuta lihtsamaks, selgemaks ja arusaadavamaks, tagades samal ajal, et eraldi vahendid, näiteks arvetel esitatav teave, teavitusvahendid ja iga-aastased aruanded annaksid kogu vajaliku teabe, mis võimaldab tarbijatel oma energiatarbimist kontrollida, pakkumisi võrrelda ja tarnijaid vahetada.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 b)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatena (VKEd) tuleks kooskõlas komisjoni soovituse 2003/361/EÜ1a lisa artikli 2 lõikega 1 käsitada ettevõtjaid, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

 

_______________

 

1a. Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta.

Selgitus

VKEde mõiste on vaja selgemaks muuta, sest direktiivi 2012/27/EL artikli 8 kohast VKEde määratlust on erinevalt tõlgendatud, mis tekitab väga suurt halduskoormust.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15 a)  Kui ehitada energiatootmiseks üksused eri kohtadesse hajutatult, väheneksid ülekandekulud ja kohalike tarbijate muutuvale energianõudlusele oleks võimalik paindlikult reageerida. Soojus- ja elektrienergia koostootmise üksuste tõhusus on 80–90 %. Soojus- ja elektrienergia koostootmise üksuste (hajatootmisüksused) abil, mis asuvad tiheda asustusega piirkondade lähedal ja on varustatud soojussalvestiga, on võimalik toota elektri- ning kütte-/jahutusenergiat väga paindlikult ja tõhusalt vastavalt järgmisele valemile,

 

 

 

kus: η tähistab lõppenergiaks muundamise tõhusust,

 

Ep tähistab taastumatut primaarenergiat,

 

Eel tähistab elektrienergiat,

 

Qkog tähistab koostootmisel tekkivat soojusenergiat,

 

Qchłodz tähistab koostootmisel tekkivat jahutusenergiat.

Selgitus

Muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 24.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15 b)  Energiatõhususe suurenemine on energiatootmise ja muundamise protsesside järgmiste etappide otsene tulemus: primaarenergia tõhus muundamine lõppenergiaks, selle energia tõhus ülekandmine tarbijatele elektri, soojuse või kütuste kujul ning energia säästlik tarbimine lõpptarbijate poolt. Tarbijaturul saavutatavat kokkuhoiuefekti ei tohiks pidada tõhususe ainsaks eesmärgiks, sest selline efekt võib tekkida ebasoodsate energiahindade tõttu.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16)  Võttes arvesse tehnika arengut ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist elektritootmises, tuleks muuta elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh], et see kajastaks elektri primaarenergiateguri muutumist. Elektri primaarenergiateguri arvutamine põhineb aasta keskmistel väärtustel. Füüsilise energiasisalduse arvutamise meetodit kasutatakse tuumaelektrienergia ja -soojusenergia puhul ning tehnilise muundamise meetodit fossiil- ja biokütustest toodetud elektrienergia ja soojusenergia puhul. Sellise taastuvenergia puhul, mida ei saada põlemise teel, kasutatakse koguprimaarenergia meetodile vastavat samaväärset meetodit. Primaarenergia osa arvutamiseks soojuse ja elektrienergia koostootmise korral kasutatakse direktiivi 2012/27/EL II lisas sätestatud meetodit. Eelistatult kasutatakse keskmist, mitte marginaalset turuosa. Kasuteguriks valitakse 100 % sellise taastuvenergia puhul, mida ei saada põlemise teel, 10 % geotermiliste elektrijaamade ja 33 % tuumaelektrijaamade puhul. Soojuse ja elektri koostootmise korral arvutatakse kogutõhusus Eurostati viimaste andmete alusel. Süsteemi piirtingimuste osas võetakse primaarenergiategur võrdseks ühega kõigi energiaallikate korral. Arvutused põhinevad kõige uuemal PRIMESi võrdlusstsenaariumil. Primaarenergiateguri väärtus põhineb 2020. aasta prognoosil. Analüüs hõlmab ELi liikmesriike ja Norrat. Norra andmekogum põhineb Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSOE) andmetel.

16)  Piirdudes rangelt käesoleva direktiivi eesmärkidega ning võttes arvesse tehnika arengut ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist elektritootmises, tuleks elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh] hoolikalt analüüsida ja võib-olla ka muuta, et see kajastaks elektri primaarenergiateguri muutumist ning asjaomase liikmesriigi energiaallikate jaotust võrreldava ja läbipaistva metoodika alusel.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 a)  Võttes arvesse, et Euroopa Ülemkogu rõhutas energiatõhususe kava puudutavates 10. juuni 2011. aasta järeldustes (10709/11), et hooned moodustavad 40 % liidu primaarenergia tarbimisest, mis moodustab 50 % lõppenergiast, ning et selleks, et tekiks majanduskasv ja töökohti loodaks sektorites, kus nõutakse erioskusi, nt ehitussektor ja ehitusmaterjalide tootmise sektor, ning kutsealadel, nagu arhitektuur ja linnaplaneerimine, ning kütte- ja jahutustehnoloogiaalase nõustamise teenuste valdkonnas, peaksid liikmesriigid kehtestama nendes valdkondades pikaajalise strateegia, mis kestaks kauem kui 2020. aastani ja mille raames eraldataks raha elamute ja avalike hoonete massilisse energeetilisse saneerimisse investeerimiseks ja uute, liginullenergiahoonete ehitamiseks.

Selgitus

Tehnilises mõttes on energiatõhususe suurendamise potentsiaali kõige lihtsam ära kasutada elamusektoris.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 b)  Primaarenergiategurit tuleks kasutada vahendina, mis aitab vähendada fossiilkütuste tarbimist ja sõltuvust nendest, suurendab energiatõhusust ning laiendab taastuvate energiaallikate kasutust veelgi. Sellega seonduvalt tuleks elektrisäästuteguri vaikeväärtust [kWh] kohandada, kui tehnoloogiline, majanduslik või sotsiaalne areng tingib vajaduse väiksema vaikeväärtuse järele. Komisjon peaks tegema analüüsi ja vajaduse korral esitama seadusandliku ettepaneku primaarenergiateguri vaikeväärtuse muutmiseks 2024. aastaks.

Selgitus

Tehnoloogiline, sotsiaalne või majanduslik areng võib tingida vaikeväärtuse kohandamise vajaduse. Kuna arengusuunad muutuvad kiiresti, on oluline, et komisjon vaataks vaikeväärtuse pikema aja jooksul läbi.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17)  Selle tagamiseks, et direktiivi lisasid ning artikli 14 lõike 10 kohaseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi saaks edaspidi ajakohastada, tuleks komisjonile antud volitusi pikendada.

välja jäetud

Selgitus

Liikmesriigid ja Euroopa Parlament peaksid ajakohastused alati heaks kiitma.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18)  Selleks et oleks võimalik hinnata direktiivi 2012/27/EL tõhusust, tuleks kehtestada nõue vaadata direktiiv läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ning koostada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

18)  Selleks et oleks võimalik hinnata direktiivi 2012/27/EL tõhusust, tuleks kehtestada nõue vaadata direktiiv läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ning koostada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. See kuupäev on hilisem kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmne kokkuvõte aastal 2023 ning võimaldab mis tahes kohandamist kõnealuse protsessiga, võttes arvesse ka majanduslikke ja innovatsioonialaseid arenguid.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

19 a)  Liikmesriikidel, kelle SKP elaniku kohta on väiksem liidu keskmisest SKPst elaniku kohta, peaks olema võimalik suurendada primaarenergia tarbimist, tingimusel et selle muundamisel lõppenergiaks, edasisel ülekandmisel ja jaotamisel, samuti tarbijaturul toimuval kasulikul säästmisel võetakse arvesse energiatõhususe märkimisväärset kasvu tehnilise protsessi igas etapis, mis on osa vabaneva primaarenergia voost.

Selgitus

Kasutatava energia tarbimist käsitlevaid standardeid tuleks tasakaalustada kõikides ELi liikmesriikides.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

19 b)  Direktiivis sätestatud meetmete kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel peaksid põhirolli täitma kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, et nende klimaatilisi, kultuurilisi ja sotsiaalseid erijooni oleks võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta.

Selgitus

Euroopa Parlamendi 2016. aasta veebruari resolutsioonis rõhutatakse kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli ELi poliitika väljatöötamisel näiteks kliimamuutuste, energiajulgeoleku või valglinnastumise kohta, kus säästu- ja energiatõhususe meetmed ja taastuvenergia on väga olulised. Piirkondade sekkumine on koordineerimise ja koostöö parandamiseks vajalik kõigil tasanditel, seda eelkõige väga detsentraliseeritud riikides ja riikides, kus paljud pädevusvaldkonnad on üle kantud.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

19 c)  Arvestades tootmisvõimsuse ebaühtlase jaotumisega liidus, saaks üldist energiatõhusust suurendada lõppenergia importimisega kolmandatest riikidest. Sellepärast on vaja ELi poliitikat, mille tulemusel mitte üksnes ei reguleerita primaarenergiaga kauplemist, vaid mis hõlmab muu hulgas gaasi- ja naftajuhtmete ehitamist, aga ka lõppenergia importi piirialadel.

Selgitus

Lõppenergia importimine näiteks naabruses asuvatest kolmandatest riikidest võib tuua kaasa suurema energiatõhususe, kui energia importimine ELi kaugematest piirkondadest.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa Liidus energiatõhususe suurendamise meetmete ühine raamistik, et tagada liidu 2020. aasta põhieesmärgi 20 % ja 2030. aasta energiatõhususe siduva peaeesmärgi 30 % täitmine ja rajada teed edasisele energiatõhususe suurendamisele pärast neid tähtaegasid. Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on kõrvaldada energiaturutõkked ning ületada energia tõhusat tarnimist ja kasutamist takistavad turutõrked ja nähakse ette määrata kindlaks soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid ja -panused aastateks 2020 ja 2030“;

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa Liidus energiatõhususe suurendamise meetmete ühine raamistik, millega rakendatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet terves energiaahelas, kaasa arvatud energia tootmine, ülekanne, jaotus ja lõppkasutus, et tagada liidu 2020. aasta põhieesmärgi 20 % ja 2030. aasta energiatõhususe siduva peaeesmärgi 40 % täitmine ja rajada teed edasisele energiatõhususe suurendamisele pärast 2030. aastat, kooskõlas liidu pikaajaliste energia- ja kliimaeesmärkidega aastaks 2050 ning Pariisi kokkuleppega. Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on kõrvaldada energiaturutõkked ning ületada energia tõhusat tarnimist ja kasutamist takistavad turutõrked ja nähakse ette määrata kindlaks soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid aastaks 2020 ja siduvad riiklikud energiatõhususeesmärgid aastaks 2030.“;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 1 – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a.  Direktiiv aitab rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning tagada, et energiatõhusus ja nõudlusele reageerimine saaksid konkureerida tootmisvõimsusega võrdsel alusel. Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi või tehakse rahastamisotsuseid.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 1 – lõige 1b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1b.  Erasektori vahendite kaasamiseks energiatõhususe meetmete ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde rahastamisse alustab komisjon dialoogi nii avaliku kui ka erasektori finantseerimisasutustega, et teha kindlaks võimalikud poliitikamehhanismid. Arvestades hoonesektori suurt potentsiaali energiatõhususe parandamiseks, võetakse eelkõige arvesse investeeringuid sellesse sektorisse, pöörates peamist tähelepanu madala sissetulekuga kodumajapidamistele, keda ohustab kütteostuvõimetus. Peale selle kaalub komisjon selleks, et muuta investeerimine energiatõhususe projektidesse investoritele rahaliselt huvitavamaks ja võimalikuks, võimalusi väikeste projektide suurematesse rühmadesse ühendamiseks. Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuaril 2019 liikmesriikidele juhised erainvesteeringute soodustamise kohta.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a)  artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„1a)  „energia muundumiste ahel“ – tehnoloogiline protsess, mis algab primaarenergia vabanemisest ja selle lõppenergia kujul ülekandmisest turule, kus tarbija muundab selle kasutatavaks energiaks (tööks);“

Selgitus

Muudatusettepanek asendab raporti projekti muudatusettepaneku 39 ja on mõeldud selle täpsustamiseks.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

1 b)   artikli 2 punkt 3 asendatakse järgmisega:

3) „energia lõpptarbimine” – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-, teenuste ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele. Tarned energia muundamise sektorile ja energiatööstusele endale on välja arvatud;

3)    „energia lõpptarbimine” – tarbijaturule tarnitud elektri tarbimine, mida vajatakse tööstus- ja transpordisektoris, samuti kodumajapidamistele, teenuste- ja põllumajandussektorile tarnitav energia. Selline tarbimine sõltub kogu võimsusest, mis on selle energia tarnimise ajal edastamiseks kättesaadav, sealhulgas aktiiv- ja reaktiivvõimsusest;

Selgitus

Elektrikatkestuste vältimiseks peaks energia edastamiseks kättesaadav võimsus alati ületama nõudlust, kuna selle tarbimine turul on ebaühtlane. Üldiselt ületab see nõudlust 20 protsendi võrra.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 c (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c)   artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

 

„9a)   „avaliku sektori asutus” – artikli 5 kohaldamisel hoone, mis on keskvalitsuse või mis tahes muu riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avaliku sektori asutuse omanduses ja kasutuses, sealhulgas hooned, kus asuvad haiglad, tervishoiuasutused, haridusasutused ja sotsiaaleluruumid;“

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 3 – lõiked 1, 2, 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Energiatõhususeesmärgid

Energiatõhususeesmärgid

1.  Iga liikmesriik seab 2020. aasta soovitusliku riikliku energiatõhususeesmärgi, võttes aluseks primaar- või lõppenergia tarbimise, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukuse. Liikmesriigid teatavad nendest eesmärkidest komisjonile vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja XIV lisa 1. osale. Teatamisel väljendavad liikmesriigid neid eesmärke ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2020 ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on arvutus tehtud.

1.  Iga liikmesriik seab 2020. aasta soovitusliku riikliku energiatõhususeesmärgi, võttes aluseks primaar- või lõppenergia tarbimise, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukuse. Liikmesriigid teatavad nendest eesmärkidest komisjonile vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja XIV lisa 1. osale. Teatamisel väljendavad liikmesriigid neid eesmärke ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2020 ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on arvutus tehtud.

Selliste eesmärkide seadmisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmist:

Selliste eesmärkide seadmisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmist:

a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kujul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia kujul;

a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kujul või 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia kujul;

b)  käesolevas direktiivis sätestatud meetmed;

b)  käesolevas direktiivis sätestatud meetmed;

c)  direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmed ning

c)  direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmed ning

d)  muud meetmed energiatõhususe suurendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil.

d)  muud meetmed energiatõhususe suurendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil.

Nimetatud eesmärkide määramisel võivad liikmesriigid ka arvesse võtta primaarenergia tarbimist mõjutavaid liikmesriigi asjaolusid, näiteks järgmist:

Nimetatud eesmärkide määramisel võivad liikmesriigid ka arvesse võtta primaarenergia tarbimist mõjutavaid liikmesriigi asjaolusid, näiteks järgmist:

a)  kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal,

a)  kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal,

b)  sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng ja prognoos;

b)  sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng ja prognoos;

c)  energiaimpordi ja -ekspordi muutused,

c)  energiaimpordi ja -ekspordi muutused,

d)  kõigi taastuvate energiaallikate arendamine, tuumaenergia, süsihappegaasi kogumine ja säilitamine ning

d)  kõigi taastuvate energiaallikate arendamine, tuumaenergia, süsihappegaasi kogumine ja säilitamine ning

e)  varajane tegutsemine.

e)  varajane tegutsemine.

2.  30. juuniks 2014 hindab komisjon saavutatud edusamme ja seda, kas liit suudab täita eesmärgi tarbida primaarenergiat mitte üle 1 483 miljoni naftaekvivalenttonni ja lõppenergiat mitte üle 1 086 miljoni naftaekvivalenttonni aastal 2020.

2.  30. juuniks 2014 hindab komisjon saavutatud edusamme ja seda, kas liit suudab täita eesmärgi tarbida 2020. aastal primaarenergiat mitte üle 1 483 miljoni naftaekvivalenttonni ja/või lõppenergiat mitte üle 1 086 miljoni naftaekvivalenttonni.

3.  Lõikes 2 osutatud läbivaatamise käigus teeb komisjon järgmist:

3.  Lõikes 2 osutatud läbivaatamise käigus teeb komisjon järgmist:

a)  liidab kokku liikmesriikide soovituslikud energiatõhususeesmärgid;

a)  liidab kokku liikmesriikide soovituslikud energiatõhususeesmärgid;

b)  hindab, kas selliste eesmärkide summa alusel saab usaldusväärselt järeldada, et liit on õigel kursil, võttes arvesse esimese aastaaruande hindamist artikli 24 lõike 1 kohaselt ning riiklike energiatõhususmeetmete kava hindamist artikli 24 lõike 2 kohaselt;

b)  hindab, kas selliste eesmärkide summa alusel saab usaldusväärselt järeldada, et liit on õigel kursil, võttes arvesse esimese aastaaruande hindamist artikli 24 lõike 1 kohaselt ning riiklike energiatõhususmeetmete kava hindamist artikli 24 lõike 2 kohaselt;

c)  võtab arvesse täiendavat analüüsi järgmise põhjal:

c)  võtab arvesse täiendavat analüüsi järgmise põhjal:

i)  energiatarbimises majandustegevusega võrreldes saavutatud edusammude hinnang liidu tasandil, sealhulgas liikmesriikide energiavarustustõhususe alaste edusammude hinnang, mis on tehtud liikmesriikide soovituslike lõppenergia tarbimise või lõppenergia säästu eesmärkide alusel, sealhulgas edusammud, mis tulenevad sellest, et kõnealused liikmesriigid järgivad käesoleva direktiivi III peatüki nõudeid;

i)  energiatarbimises majandustegevusega võrreldes saavutatud edusammude hinnang liidu tasandil, sealhulgas liikmesriikide energiavarustustõhususe alaste edusammude hinnang, mis on tehtud liikmesriikide soovituslike lõppenergia tarbimise või lõppenergia säästu eesmärkide alusel, sealhulgas edusammud, mis tulenevad sellest, et kõnealused liikmesriigid järgivad käesoleva direktiivi III peatüki nõudeid;

ii)  liidu tasandi tulevaste energiatarbimissuundumuste modelleerimise tulemused;

ii)  liidu tasandi tulevaste energiatarbimissuundumuste modelleerimise tulemused;

d)   võrdleb punktides a–c saadud tulemusi energiatarbimisega, mida oleks vaja, et energiatarbimine ei ületaks 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul tarbimisena 2020. aastal.

d)   võrdleb punktides a–c saadud tulemusi energiatarbimisega, mida oleks vaja, et energiatarbimine ei ületaks 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega/või 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul tarbimisena 2020. aastal.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 3 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Iga liikmesriik kehtestab määruse (EL) XX/20XX [Governance of the Energy Union] artiklite 4 ja 6 kohaselt soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid artikli 1 lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta eesmärke silmas pidades. Kõnealuste energiatõhususeesmärkide sätestamisel võtavad liikmesriigid arvesse, et liidu energiatarbimine ei tohi aastal 2030 ületada 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat ega 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat. Liikmesriigid teatavad kõnealused eesmärgid komisjonile seoses oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega vastavalt määruse (EL) XX/20XX [Governance of the Energy Union] artiklite 3 ja 7–11 kohasele menetlusele.“;

4.  Iga liikmesriik kehtestab määruse (EL) XX/20XX [Governance of the Energy Union] artiklite 4 ja 6 kohaselt siduvad riiklikud energiatõhususeesmärgid, mis on summaarselt kooskõlas artikli 1 lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta eesmärkidega.

 

Kõnealuste energiatõhususeesmärkide taseme sätestamisel võtavad liikmesriigid arvesse, et liidu energiatarbimine ei tohi aastal 2030 ületada 1 132 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat ega 849 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat.

 

Selleks et pakkuda liikmesriikidele piisavat paindlikkust nende riiklike siduvate energiatõhususeesmärkide täitmisel, võimaldades samal ajal nende majandusel areneda ning tööstustoodangul ja tegevusel kasvada, peab neil olema lubatud kehtestada oma eesmärgid energiamahukuse alusel, mis on energiatarbimise ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhe.

 

Riiklikes energiatõhususe eesmärkides võetakse arvesse energiaahela kõiki etappe, sealhulgas tootmist, ülekannet, jaotust ja lõppkasutust.

 

Liikmesriigid teatavad kõnealused eesmärgid komisjonile seoses oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega vastavalt määruse (EL) XX/20XX [Governance of the Energy Union] artiklite 3 ja 7–11 kohasele menetlusele.“;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 5

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a)  artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 5

Artikkel 5

Avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju

Avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju

1.  Iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, et alates 1. jaanuarist 2014 renoveeritakse igal aastal 3 % nende keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast, et täita vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded, mis asjaomane liikmesriik direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisel on kehtestanud.

1.  Iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, et alates 1. jaanuarist 2014 renoveeritakse igal aastal 3 % nende keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast, et täita vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded, mis asjaomane liikmesriik direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisel on kehtestanud. Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldatakse käesolevat lõiget kõikide köetavate ja/või jahutatavate hoonete suhtes, mis on avaliku sektori asutuste omanduses ja kasutuses, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavat pädevust ja halduskorraldust.

3 % määr arvutatakse üle 500 m2 kasuliku üldpõrandapinnaga ja sellise liikmesriigi keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate hoonete üldpõrandapinnast, kes iga aasta 1. jaanuariks ei vasta direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisega kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Nimetatud piirmäära vähendatakse alates 9. juulist 2015 näiduni 250 m2.

3 % määr arvutatakse üle 500 m2 kasuliku üldpõrandapinnaga ja sellise liikmesriigi keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate hoonete üldpõrandapinnast, kes iga aasta 1. jaanuariks ei vasta direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisega kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Nimetatud piirmäära vähendatakse alates 9. juulist 2015 näiduni 250 m2 ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 avaliku sektori asutuste omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavat pädevust ja halduskorraldust.

Kui liikmesriik nõuab, et kohustus renoveerida iga aasta 3 % üldpõrandapinnast laieneks põrandapinnale, mis kuulub keskvalitsuse tasandist allpool olevatele haldusüksustele ja mis on nende kasutuses, arvutatakse 3 % määr üle 500 m2 ning 9. juuli 2015 seisuga üle 250 m2 kasuliku üldpõrandapinnaga ja sellise liikmesriigi keskvalitsuse ning haldusüksuste omanduses ja kasutuses olevate hoonete üldpõrandapinnast, kes iga aasta 1. jaanuariks ei vasta direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisega kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

 

Kui liikmesriik rakendab keskvalitsuse hoonete põhjaliku renoveerimise meetmeid kooskõlas esimese lõiguga, võib ta otsustada vaadelda ehitist tervikuna, arvates sealhulgas kaasa hoone välispiirded, seadmed, käitamise ja hoolduse.

Kui liikmesriik rakendab avaliku sektori asutuse hoonete põhjaliku renoveerimise meetmeid kooskõlas esimese lõiguga, võib ta otsustada vaadelda ehitist tervikuna, arvates sealhulgas kaasa hoone välispiirded, seadmed, käitamise ja hoolduse.

Liikmesriigid nõuavad, et väikseima energiatõhususega keskvalitsuse hooned oleksid energiatõhususe meetmete võtmisel prioriteetsed, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav.

Liikmesriigid nõuavad, et väikseima energiatõhususega avaliku sektori asutuse hooned oleksid energiatõhususe meetmete võtmisel prioriteetsed, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste hoonekategooriate suhtes:

2.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste hoonekategooriate suhtes:

a)   hooned, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, nii et konkreetsete energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust;

a)   hooned, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, nii et konkreetsete energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust;

b)   relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitse eesmärke teenivad hooned, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva muu personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned;

b)   relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitse eesmärke teenivad hooned, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva muu personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned;

c)   kultuskohtadena või religioosseks tegevuseks kasutatavad hooned.

c)   kultuskohtadena või religioosseks tegevuseks kasutatavad hooned.

3.  Kui liikmesriik renoveerib antud aastal rohkem kui 3 % keskvalitsuse hoonete põrandapinnast, võib ta arvestada ülejäänud keskvalitsuse hoonete renoveeritud põrandapinda nii, nagu oleks see renoveeritud kolme eelmise või kolme järgmise aasta jooksul.

3.  Kui liikmesriik renoveerib antud aastal rohkem kui 3 % avaliku sektori asutuse hoonete põrandapinnast, võib ta arvestada ülejäänud keskvalitsuse hoonete renoveeritud põrandapinda nii, nagu oleks see renoveeritud kolme eelmise või kolme järgmise aasta jooksul.

4.  Liikmesriigid võivad arvestada keskvalitsuse hoonete ühe aasta renoveerimismäära täitmisel uusi hooneid, mida kasutatakse ja omatakse eelmise kahe aasta jooksul lammutatud keskvalitsuse hoonete asemel või selliste hoonete asemel, mis on eelmise kahe aasta jooksul müüdud, lammutatud või kasutusest kõrvaldatud muude hoonete suurema kasutuse tõttu.

4.  Liikmesriigid võivad arvestada avaliku sektori asutuse hoonete ühe aasta renoveerimismäära täitmisel uusi hooneid, mida kasutatakse ja omatakse eelmise kahe aasta jooksul lammutatud avaliku sektori asutuse hoonete asemel või selliste hoonete asemel, mis on eelmise kahe aasta jooksul müüdud, lammutatud või kasutusest kõrvaldatud muude hoonete suurema kasutuse tõttu.

5.  Lõike 1 kohaldamiseks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2013 selliste köetavate ja/või jahutatavate keskvalitsuse hoonete inventuuri, mille kasulik üldpõrandapind on üle 500 m2 ja 9. juuliks 2015 üle 250 m2, jättes välja hooned, mille suhtes kehtib erand lõike 2 alusel, ja teevad üldsusele kättesaadavaks selle tulemused. Inventuur sisaldab järgmisi andmeid:

5.  Lõike 1 kohaldamiseks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2013 selliste köetavate ja/või jahutatavate keskvalitsuse hoonete inventuuri, mille kasulik üldpõrandapind on üle 500 m2 ja 9. juuliks 2015 üle 250 m2, jättes välja hooned, mille suhtes kehtib erand lõike 2 alusel, ja teevad üldsusele kättesaadavaks selle tulemused. Inventuur sisaldab järgmisi andmeid:

a)   põrandapind ruutmeetrites ja

a)   põrandapind ruutmeetrites;

b)   iga hoone energiatõhusus või asjakohased energiaandmed.

b)   iga hoone energiatõhusus;

 

b a)   tegelik mõõdetud energiatarbimine.

 

Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldatakse käesolevat lõiget kõikide köetavate ja/või jahutatavate hoonete suhtes, mis on avaliku sekotri asutuste omanduses ja kasutuses.

6.  Ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid alternatiivse lähenemisena käesoleva artikli lõigetele 1–5 võtta muid kulutõhusaid meetmeid, sealhulgas täielik renoveerimine ja meetmed hoonete kasutajate käitumise muutmiseks, et saavutada 2020. aastaks liikmesriikide keskvalitsuste omanduses ja kasutuses olevate asjakohaste hoonete puhul energiasääst, mis on vähemalt samaväärne lõikes 1 nõutuga; nendest meetmetest teatatakse igal aastal.

6.  Ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid alternatiivse lähenemisena käesoleva artikli lõigetele 1–5 võtta muid kulutõhusaid meetmeid, sealhulgas täielik renoveerimine ja meetmed hoonete kasutajate käitumise muutmiseks, et saavutada 2030. aastaks liikmesriikide avaliku sektori asutuste omanduses ja kasutuses olevate asjakohaste hoonete puhul energiasääst, mis on vähemalt samaväärne lõikes 1 nõutuga; nendest meetmetest teatatakse igal aastal.

Selle alternatiivse lähenemise puhul võivad liikmesriigid arvestada lõigete 1–4 kohaldamisega loodavat energiasäästu, kasutades võrdluse aluseks olevate keskvalitsuse hoonete energiatarbimise puhul asjakohaseid standardväärtuseid enne ja pärast renoveerimist ning vastavalt hinnangule nende hoonete pinna kohta. Võrdluse aluseks olevate keskvalitsuse hoonete kategooriad peavad esindama kõiki selliseid hooneid.

Selle alternatiivse lähenemise puhul võivad liikmesriigid arvestada lõigete 1–4 kohaldamisega loodavat energiasäästu, kasutades võrdluse aluseks olevate keskvalitsuse hoonete energiatarbimise puhul asjakohaseid standardväärtuseid enne ja pärast renoveerimist ning vastavalt hinnangule nende hoonete pinna kohta. Võrdluse aluseks olevate avaliku sektori asutuse hoonete kategooriad peavad esindama kõiki selliseid hooneid.

Alternatiivse lähenemise valinud liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2013 alternatiivsed meetmed, mida neil on kavas võtta, ja näitavad, kuidas nad saavutavad energiatõhususe samaväärse paranemise keskvalitsuse vara hulka kuuluvate hoonete puhul.

Alternatiivse lähenemise valinud liikmesriigid teatavad komisjonile [12 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest] alternatiivsed meetmed, mida neil on kavas võtta, ja näitavad, kuidas nad saavutavad energiatõhususe samaväärse paranemise avaliku sektori asutuste vara hulka kuuluvate hoonete puhul.

7.  Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi, ja sotsiaalmajadega tegelevaid avalik-õiguslikke asutusi, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavat pädevust ja halduskorraldust,

7.  Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi, ja sotsiaalmajadega tegelevaid avalik-õiguslikke asutusi, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavat pädevust ja halduskorraldust,

a)   võtma vastu energiatõhususe kava, mis on eraldiseisev või osa suuremast kliima- või keskkonnakavast ning sisaldab konkreetseid energiasäästu ja -tõhususe eesmärke ning meetmeid, et järgida lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatud keskvalitsuse hoonete eeskuju;

a)   võtma vastu energiatõhususe kava ja iga hoone pikaajalise renoveerimisstrateegia, mis on eraldiseisev või osa suuremast kliima- või keskkonnakavast ning sisaldab konkreetseid energiasäästu ja -tõhususe eesmärke ning olelusringi kulude hinnanguid ja meetmeid, et järgida lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatud avaliku sektori asutuse hoonete eeskuju;

b)   looma energiajuhtimissüsteemi, sealhulgas nägema ette energiaauditid, nii et see oleks osa kava rakendamisest;

b)   looma energiajuhtimissüsteemi, sealhulgas nägema ette energiaauditid, nii et see oleks osa kava rakendamisest;

c)   kasutama vajaduse korral energiateenuse ettevõtjaid ja energiatõhususe lepinguid, et rahastada renoveerimisi ja rakendada kavasid, mille eesmärk on säilitada või parandada energiatõhusust pikas perspektiivis.“;

c)   kasutama vajaduse korral energiateenuse ettevõtjaid ja energiatõhususe lepinguid, et rahastada renoveerimisi ja rakendada kavasid, mille eesmärk on säilitada või parandada energiatõhusust pikas perspektiivis.

 

7 a.  Liikmesriigid teatavad iga-aastase energiasäästu, mis on saavutatud tänu renoveerimisele, sealhulgas põhjaliku renoveerimise osakaalu ja renoveeritud osade üldpõrandapinna vastavalt määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artiklile 19.“;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Artikkel 7

Energiasäästukohustus

Energiasäästukohustus

1.  Liikmesriigid peavad saavutama summaarse lõppenergiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega:

1.  Liikmesriigid peavad saavutama summaarse lõppenergiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega:

a)  igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

a)  igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

b)  igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

b)  igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst vähemalt 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

Liikmesriigid peavad saavutama uue iga-aastase kokkuhoiu 1,5 % kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat, välja arvatud juhul, kui läbivaatamisel komisjonis 2027. aastal ja seejärel iga kümne aasta tagant tehakse järeldus, et aastaks 2050 seatud liidu pikaajalisi energia- ja kliimaeesmärke ei ole vaja saavutada.

Liikmesriigid peavad saavutama uue iga-aastase kokkuhoiu 1,5 % kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat, välja arvatud juhul, kui läbivaatamisel komisjonis 2027. aastal ja seejärel iga kümne aasta tagant tehakse järeldus, et aastaks 2050 seatud liidu pikaajalisi energia- ja kliimaeesmärke ei ole vaja saavutada.

 

Iga perioodi säästu aluseks on summaarne sääst, mis saavutatakse varasema(te)l perioodi(de)l. Kui varasemad poliitikameetmed, programmid ja/või üksikmeetmed ei taga enam säästu, võetakse iga perioodi lõpuks saavutatava üldise energiasäästu arvutamisel arvesse selle säästu vähenemist ja seda vähenemist peaks asendama uus sääst.

Ilma et sellega piirataks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid punkti b kohaldamisel arvesse võtta ainult seda energiasäästu, mis saadakse tänu uutele poliitikameetmetele, mida rakendatakse pärast 31. detsembrit 2020, või mis saadakse tänu ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 võetud meetmetele, kui on võimalik näidata, et tänu sellistele meetmetele saab pärast 31. detsembrit 2020 võtta säästu andvaid üksikmeetmeid.

Punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud sääst on summaarne ja lisandub punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud säästule. Sel eesmärgil ja ilma et sellega piirataks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid punkti b kohaldamisel arvesse võtta ainult seda energiasäästu, mis saadakse tänu uutele poliitikameetmetele, mida rakendatakse pärast 31. detsembrit 2020 või varem, kui on võimalik näidata, et tänu sellistele meetmetele saab pärast 31. detsembrit 2020 võtta uusi säästu andvaid üksikmeetmeid. Liikmesriigid võivad võtta arvesse ka säästu, mis saadakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 võetud üksikmeetmetest, tingimusel et need annavad kontrollitavat energiasäästu ka pärast 2020. aastat.

Sellistest arvutustest võib kas osaliselt või täielikult välja jätta transportimiseks kasutatava energia müügimahu.

Sellistest arvutustest võib vaid punktis a osutatud ajavahemiku puhul kas osaliselt või täielikult välja jätta transportimiseks kasutatava energia müügimahu. Transportimiseks kasutatava energia müüki arvestatakse täielikult punktis b osutatud ja sellele järgneva ajavahemiku arvutustes.

Liikmesriigid otsustavad, kuidas arvutatud uus sääst jaotada punktides a ja b osutatud ajavahemike vahel, kui nõutav kogusääst on saavutatud kummagi perioodi lõpuks.

Liikmesriigid otsustavad, kuidas arvutatud uus sääst jaotada punktides a ja b osutatud ajavahemike vahel, kui nõutav kogusääst on saavutatud kummagi perioodi lõpuks.

2.  Ilma et sellega piirataks lõike 3 kohaldamist, võib iga liikmesriik:

2.  Ilma et sellega piirataks lõike 3 kohaldamist, võib iga liikmesriik:

a)  teha lõike 1 punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtust 1 % 2014. ja 2015. aastal; väärtust 1,25 % aastatel 2016 ja 2017 ning väärtust 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal;

a)  teha lõike 1 punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtust 1 % 2014. ja 2015. aastal; väärtust 1,25 % aastatel 2016 ja 2017 ning väärtust 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal;

b)  jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja selle energia müügimahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes;

b)  jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja selle energia müügimahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes;

c)  lubada arvata lõikes 1 nõutud energiasäästust maha energiasääst, mis tänu artikli 14 lõikes 4, artikli 14 lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ning artikli 15 lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamisele on saavutatud energia muundamise, jaotamise ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;

c)  lubada arvata lõike 1 punktides a ja b nõutud energiasäästust maha energiasääst, mis tänu artikli 14 lõikes 4, artikli 14 lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ning artikli 15 lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamisele on saavutatud energia muundamise, jaotamise ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;

d)  arvata lõikes 1 osutatud energiasäästust maha energiasääst, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud 31. detsembrist 2008 ning mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ja hiljemgi ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida, ning

d)  arvata lõike 1 punktis a osutatud energiasäästust maha energiasääst, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud 31. detsembrist 2008 ning mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida, ning

e)  lõikes 1 osutatud nõutud energiasäästu arvutamisel jätta välja tõendatult hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks toodetud energia, mis on saadud tänu poliitikameetmetele, millega edendatakse uusi taastuvenergialahendusi.

 

3.  Kõik lõike 2 kohaselt valitud variandid koos ei tohi anda üle 25 % energiasäästust, millele on osutatud lõikes 1. Liikmesriigid kohaldavad ja arvutavad valitud variantide mõju eraldi lõike 1 punktide a ja b jaoks:

3.  Kõik lõike 2 kohaselt valitud variandid koos ei tohi anda üle 25 % energiasäästust, millele on osutatud lõikes 1. Liikmesriigid kohaldavad ja arvutavad valitud variantide mõju eraldi lõike 1 punktide a ja b jaoks:

a)   lõike 1 punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte a–d;

a)   lõike 1 punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte a–d;

b)  lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte b–e, kui üksikmeetmed punkti d tähenduses tekitavad kontrollitava ja mõõdetava mõju pärast 31. detsembrit 2020.

b)  lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada vaid lõike 2 punkti c.

4.  Pärast 31. detsembrit 2020 saavutatud energiasäästu ei või arvestada selle kogusäästu hulka, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

4.  Pärast 31. detsembrit 2020 saavutatud energiasäästu ei või arvestada selle kogusäästu hulka, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

5.  Liikmesriigid tagavad, et artiklites 7a ja 7b ning artikli 20 lõikes 6 osutatud poliitikameetmetest tulenev sääst arvutatakse kooskõlas V lisaga.

5.  Liikmesriigid tagavad, et artiklites 7a ja 7b ning artikli 20 lõikes 6 osutatud poliitikameetmetest tulenev sääst arvutatakse kooskõlas V lisaga.

6.  Liikmesriigid peavad lõikes 1 nõutud säästu saavutamiseks kas looma artiklis 7a osutatud energiatõhususkohustuste süsteemi või võtma kasutusele artiklis 7b osutatud alternatiivmeetmed. Liikmesriigid võivad ka ühendada energiatõhususkohustuste süsteemi ja alternatiivseid poliitikameetmeid.

6.  Liikmesriigid peavad lõikes 1 nõutud säästu saavutamiseks kas looma artiklis 7a osutatud energiatõhususkohustuste süsteemi või võtma kasutusele artiklis 7b osutatud alternatiivmeetmed. Liikmesriigid võivad ka ühendada energiatõhususkohustuste süsteemi ja alternatiivseid poliitikameetmeid.

7.  Liikmesriigid tagavad, et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt.“;

7.  Liikmesriigid tagavad, et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt.“;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita artikli 7 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, et saavutada nõutud sääst energiatõhususkohustuste süsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, lõikes 2 osutatud kohustatud isikud täidavad summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 7 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist.

1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita artikli 7 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, et saavutada nõutud sääst energiatõhususkohustuste süsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, lõikes 2 osutatud kohustatud isikud täidavad summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 7 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist, või lubavad kohustatud isikutel teha igal aastal makseid riiklikku energiatõhususe fondi vastavalt artikli 20 lõikele 6.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate ja/või energia-jaemüügiettevõtjate seast või ka oma territooriumil tegutsevate transpordikütusetarnijate ja -jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu peavad saavutama liikmesriigi määratud lõpptarbijatest kohustatud isikud, sõltumata artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muude isikute sertifitseeritud säästuna, nagu on kirjeldatud lõike 5 punktis b.

2.  Objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate, energia-jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või -jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu peavad saavutama liikmesriigi määratud lõpptarbijatest kohustatud isikud, sõltumata artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muude isikute sertifitseeritud säästuna, nagu on kirjeldatud lõike 5 punktis b.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui energia-jaemüügiettevõtjad määratakse lõike 2 kohaselt kohustatud isikuteks, tagavad liikmesriigid, et oma kohustust täites ei loo energia-jaemüügiettevõtjad tarbijatele ühelt tarnijalt teisele üleminekul mingeid tõkkeid.

Selgitus

Tarbijate õigus hõlpsale üleminekule ühelt tarnijalt teisele on väga oluline tarbijate jaoks madalate hindadega suure konkurentsivõimega tarnijaturu säilitamiseks. Seda võib ohustada „kimpude“ müümine, mis seovad tarbija pikaks ajaks tarnija külge. Kohustada energiamüügiettevõtjaid ostma kolmandatelt pooltelt energiasäästu tõendeid võiks olla alternatiiviks üleminekuvõimaluste säilitamiseks.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 5 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  lisavad määratavatele säästukohustustele sotsiaalse eesmärgiga nõudeid, näiteks nõuavad prioriteedina mingi osa energiatõhususmeetmete rakendamist energiaostuvõimetutes kodumajapidamistes ja sotsiaalmajades;

a)  lisavad määratavatele säästukohustustele sotsiaalse eesmärgiga nõudeid, näiteks nõuavad prioriteedina energiatõhususmeetmete rakendamist väikese sissetulekuga kodumajapidamistes, sealhulgas energiaostuvõimetutes kodumajapidamistes ja sotsiaalmajades. Liikmesriigid arvutavad kõnealustes kodumajapidamistes saavutatud säästu võrreldes kõikides kodumajapidamistes käesoleva artikli alusel saavutatud energiasäästuga. Kõnealune sääst avaldatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6 ning lisatakse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artikliga 21.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 5 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata või mitte hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et kehtib selge, läbipaistev ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev heakskiitmismenetlus;

b)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata või mitte hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et kehtib selge, läbipaistev, kaasav ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev akrediteeritud heakskiitmismenetlus;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  lubavad arvestada lisasäästu, mis saavutatakse kestlikumate tehnoloogiate abil kaugkütte- ja -jahutusvõrgus linnapiirkondades (mis samamoodi viib saasteainete ja osakeste vähenemiseni), lõike 1 kohaselt nõutud energiasäästuna;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b)  edendavad selliste meetmete vastuvõtmist, millega käsitletakse kütte ja jahutuse potentsiaali energiasäästu jaoks, mis lõpptulemusena pakuks täiendavat hüvitust sekkumiste eest, mis toovad kaasa saastamise leevendamise.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c c)  loovad vahendid, mis tõendavad artiklis 8 osutatud energiaaudititest või energiajuhtimissüsteemidest tulenevat energiasäästu, et arvestada seda säästu lõike 1 kohaselt nõutud energiasäästuna;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c d)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena lõpptarbimise energiasäästu, mis on saavutatud tõhusas kütte- ja jahutustaristus;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c e)  näevad ette, et kohustatud isikud, kes ei tarni energiat eramajapidamistele, ei pea rakendama energiatõhususe meetmeid eramajapidamistes.

Selgitus

Paljud kohustatud äriühingud ei tarni energiat eramajapidamistele. Seetõttu on nende isikute jaoks võimatu rakendada meetmeid majapidamistes.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 5 – punkt c f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c f)  hindavad ja võtavad meetmeid, et viia miinimumini selliste kavade otseste ja kaudsete kulude mõju rahvusvahelist konkurentsi kogevate energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimele;

Selgitus

Energiamahukatele tööstusharudele kohaldatakse paljusid erinevaid kohustusi (st heitkogustega kauplemise süsteem...). Nimetatud äriühingud kogevad sageli rahvusvahelist konkurentsi ja neid tuleb seetõttu kaitsta süsinikdioksiidi lekke eest.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a – lõige 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Osana oma lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest teavitavad liikmesriigid komisjoni artikli 7 lõike 2 punkti c kohaselt kavandatavatest poliitikameetmetest. Nende meetmete mõju arvutatakse välja ja lisatakse nimetatud kavadesse. Liikmesriikide poolt kasutatav arvestus põhineb objektiivsetel, mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mis koostatakse komisjoniga konsulteerides hiljemalt 1. jaanuariks 2019.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7b – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi ja saavutada artikli 7 lõikes 1 sätestatud säästu alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 7 lõikega 1 nõutud energiasääst saavutatakse lõpptarbijate juures.

1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi ja saavutada artikli 7 lõikes 1 sätestatud säästu alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 7 lõikega 1 nõutud energiasääst saavutatakse lõpptarbijate juures täiel määral.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7b – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lisaks kvalifitseeruvad kõik energiatõhususe suurendamise võimalused, sealhulgas transpordis kasutatav suurema tõhususega kütus, artikli 7 lõikes 1 sätestatud summaarse lõpptarbimise energiasäästuna.

Selgitus

Kütuste tõhusate ja puhaste segatavate komponentide lisaväärtus transpordi CO2-heite vähendamisel; transpordis kasutatavate kütuste komponentide segamist võib arvestada osana energiatõhususe eesmärgist.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7b – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Energiasäästu saavutamiseks alternatiivsete poliitikameetmete väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse kõnealuste meetmete mõju energiaostuvõimetutele majapidamistele.

2.  Energiasäästu saavutamiseks alternatiivsete poliitikameetmete väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse kõnealuste meetmete mõju väikese sissetulekuga kodumajapidamistele, sealhulgas energiaostuvõimetutele majapidamistele, ja tagavad, et meetmed rakendatakse esmajärjekorras kõnealustes kodumajapidamistes ja sotsiaaleluruumides.

 

Liikmesriigid arvutavad kõnealustes kodumajapidamistes saavutatud säästu võrreldes kõikides kodumajapidamistes käesoleva artikli alusel saavutatud energiasäästuga.

 

Kõnealune sääst avaldatakse ja lisatakse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artikliga 21.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a) Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 7c

 

Energiatõhususe teenuste osutamine

 

Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega, et energiatõhususe turu teenuseid osutatakse läbipaistvas konkurentsivõimelises kontekstis, et võimaldada lõpptarbijal saada kasu seoses väiksema maksmise ja parema teenusekvaliteediga, mis on seotud energiatõhususe meetmetega. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et ettevõtjatel, eriti VKEdel, on diskrimineerimiseta juurdepääs energiatõhususe teenuste turule, võimaldades neil seega osaleda võrdsetel tingimustel vertikaalselt integreeritud ettevõtjatega ja ületades konkurentsieelise seisundi, mis on loodud energiatarnijatele ja -müüjatele. Liikmesriigid võtavad sellele vastavalt vastu kõik õigusaktid, mis on vajalikud tagamaks, et integreeritud ettevõtjad pakuvad kolmandatele isikutele samu tingimusi ja vahendeid, mida nad kasutavad energiatõhususe teenuste osutamiseks.“

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et tehniliste ja rahaliste võimaluste piires ning võimalikku energiasäästu silmas pidades varustatakse maagaasi lõpptarbijad konkurentsivõimelise hinnaga üksikarvestitega, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja edastavad teabe tegeliku kasutusaja kohta;

Liikmesriigid tagavad, et tehniliste ja rahaliste võimaluste piires ning võimalikku energiasäästu silmas pidades varustatakse maagaasi lõpptarbijad väljavalitud tehnoloogia ja funktsioonide osas konkurentsivõimelise hinnaga individuaalsete arvestite ja kütte kontrollseadmetega, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja edastavad teabe tegeliku kasutusaja ning muude omaduste kohta, nagu neid kohaldatakse vastavalt sätetele, mis on seotud elektri kasutuse mõõtmisega direktiivi (EL) .../... [mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (uuesti sõnastatud)] artiklites 19–22.

Selgitus

Nii elektri kui ka maagaasi kasutuse mõõtmine suurendab tarbijate teadlikkust tegelikest tarbimistasemetest ja võib seega käivitada käitumuslikud muutused suurema energiatõhususe ja säästu jaoks.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c – alapunkt ii a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Arukas arvestisüsteem pakub lõpptarbijatele juurdepääsu nende energia tarbimise andmetele ja aegridadele turu arveldamise perioodide kohta.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt d

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 9 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  lõige 3 jäetakse välja;

d)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

 

„3.  Kuupäevavormingu ja funktsioonide osas viiakse sätted vastavusse direktiivi (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (uuesti sõnastatud)) artiklitega 18–21, niivõrd kuivõrd see on asjakohane. Tarbijaandmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Lõpptarbijatelt ei võeta tasu juurdepääsu eest nende andmetele vormingus, mis on neile sobiv.“

Selgitus

Kooskõlas elektri kasutuse mõõtmise sätetega peavad tarbijad jääma oma isikuandmete omanikeks. Andmed tuleks ühtlustada ja need peaksid olema kättesaadavad kõigile turuosalistele, kui tarbija soovib neid jagada, selleks et tagada konkurentsivõimelised jaeturud.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 9a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9a

Artikkel 9a

Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine, kasutajapõhine mõõtmine ja kulude jaotamine

Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine, kasutajapõhine mõõtmine ja kulude jaotamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijatele pakutakse konkurentsivõimelise hinnaga arvesteid, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist.

1.  Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijatele pakutakse konkurentsivõimelise hinnaga arvesteid, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist.

Kui hoone saab kütte, jahutuse või sooja vee mitut hoonet teenindavast kesksest allikast või kütte- või jahutusvõrgust, paigaldatakse soojus- või soojaveearvesti soojusvaheti või tarnimiskoha juurde.

Kui hoone saab kütte, jahutuse või sooja vee mitut hoonet teenindavast kesksest allikast või kütte- või jahutusvõrgust, paigaldatakse arvesti soojusvaheti või tarnimiskoha juurde.

2.  Kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, kus on keskküte või -jahutus või mida varustatakse kütte- ja -jahutusvõrgust, paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimist igas hooneüksuses.

2.  Kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, kus on keskküte või -jahutus või mida varustatakse kütte- ja -jahutusvõrgust, paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimist igas hooneüksuses, kui see on tehniliselt teostatav, kulutõhus ja proportsiooninaalne võimaliku energiasäästuga.

Kui individuaalsete arvestite kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus iga hooneüksuse tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Iga liikmesriik sõnastab selgelt tehnilise teostamatuse ja mittekulutasuvuse tingimused ning avaldab need.

Kui individuaalsete arvestite kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus iga hooneüksuse tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Pärast konsulteerimist komisjoniga sõnastab iga liikmesriik selgelt tehnilise teostamatuse ja mittekulutasuvuse kindlaksmääramise üldkriteeriumid, metoodika ja/või korra ning avaldab need.

Individuaalsed arvestid tuleb paigaldada esimeses lõigus osutatud uutesse hoonetesse või põhjalikult renoveeritud hoonetesse, nagu on sätestatud direktiivis 2010/31/EL.

Uutes kortermajades ja uute mitmeotstarbeliste hoonete elamiseks mõeldud osades, kus on keskne kütteallikas sooja vee jaoks või mida varustatakse kaugküttesüsteemist, paigaldatakse individuaalsed arvestid sooja vee mõõtmiseks, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

3.  Kui kortermaju ja mitmeotstarbelisi hooneid varustatakse kütte või -jahutusvõrgust või kui sellistes majades on põhiline ühine küte või jahutus, kehtestavad liikmesriigid individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvuse ja täpsuse tagamiseks läbipaistvad eeskirjad kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, sealhulgas:

3.  Kui kortermaju ja mitmeotstarbelisi hooneid varustatakse kütte või -jahutusvõrgust või kui sellistes majades on põhiline ühine küte või jahutus, kehtestavad liikmesriigid individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvuse ja täpsuse tagamiseks läbipaistvad eeskirjad kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, sealhulgas:

a)   sooja tarbevee kohta;

a)   sooja tarbevee kohta;

b)   hoone kiirguritest pärineva soojuse ja ühispindade kütmiseks kasutatava soojuse (kui kiirgurid on trepikodades ja koridorides) kohta;

b)   hoone kiirguritest pärineva soojuse ja ühispindade kütmiseks kasutatava soojuse (kui kiirgurid on trepikodades ja koridorides) kohta;

c)   korterite kütte ja jahutuse kohta.

c)   korterite kütte ja jahutuse kohta.

4.  Käesoleva artikli kohaldamiseks paigaldatakse 1. jaanuarist 2020 üksnes kaugloetavaid arvesteid.

4.  Käesoleva artikli kohaldamiseks paigaldatakse 1. jaanuarist 2020 üksnes kaugloetavaid arvesteid ja küttekulujaotureid. Lõike 2 esimeses ja teises lõigus sätestatud tehnilise teostatavuse ja kulutõhususe tingimusi kohaldatakse edasi.

Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, ehitatakse ümber kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv.“;

Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, ehitatakse ümber kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv.“;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 10 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui lõpptarbijatel ei ole direktiivis 2009/73/EÜ osutatud kaugloetavaid arvesteid, tagavad liikmesriigid, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, kooskõlas VII lisa punktiga 1.1 hiljemalt 31. detsembriks 2014, et arvetel esitatav teave on täpne ja vastab tegelikule gaasitarbimisele.;

1.  Kui lõpptarbijatel ei ole direktiivis 2009/73/EÜ osutatud kaugloetavaid arvesteid, tagavad liikmesriigid, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, kooskõlas VII lisa punktiga 1.1 hiljemalt 31. detsembriks 2014, et arvetel esitatav teave on usaldusväärne, täpne ja vastab tegelikule gaasitarbimisele.;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi 2009/73/EÜ kohaselt paigaldatud arvestid peavad võimaldama arvetel esitada täpset teavet tegeliku tarbimise kohta. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on võimalik kergesti saada varasema tarbimise kohta lisateavet, mida nad saavad üksikasjalikult kontrollida;

Direktiivi 2009/73/EÜ kohaselt paigaldatud arvestid peavad esitama arvetel täpse teabe tegeliku tarbimise kohta. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on võimalik kergesti saada varasema tarbimise kohta lisateavet, mida nad saavad üksikasjalikult kontrollida;

Selgitus

Kui arukate arvestite funktsioonid on sisse lülitatud, peaksid täpsed arved olema tagatud.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 10a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10a

Artikkel 10a

Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine ja arvetel esitatav teave

Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine ja arvetel esitatav teave

1.  Liikmesriigid tagavad, et teave tarbimise kohta ja arvetel esitatav teave on täpne ja põhineb tegelikul tarbimisel vastavalt VIIa lisa punktidele 1 ja 2 kõigi lõpptarbijate puhul, kellele on paigaldatud arvestid või küttekulujaoturid.

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui on paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, on teave tarbimise kohta ja arvetel esitatav teave usaldusväärne, täpne ja põhineb tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, vastavalt VIIa lisa punktidele 1 ja 2 kõigi lõppkasutajate puhul, kelleks on füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda tarbeks, või füüsilised või juriidilised isikud, kes kasutavad konkreetset hoonet või kortermaja või mitmeotstarbelise hoone üksust, mida varustatakse kütte, jahutuse või sooja veega kesksest allikast, ja kellel ei ole otsest ega individuaalset lepingut energiatarnijaga.

Seda kohustust võib täita näitude regulaarse iselugemise süsteemiga, mille puhul lõpptarbijad teatavad oma arvesti näidud energiatarnijale, välja arvatud artikli 9a lõikes 2 osutatud kasutajapõhine mõõtmine. Ainult siis, kui lõpptarbija ei ole teatanud arvestinäitusid teatava arveperioodi kohta, esitatakse arve hinnangulise tarbimise või ühtse määra alusel.

Kui mõni liikmesriik nii ette näeb, võib seda kohustust täita näitude regulaarse iselugemise süsteemiga, mille puhul lõpptarbijad või lõppkasutajad teatavad oma arvesti näidud energiatarnijale, välja arvatud juhul, kui kasutatakse artikli 9a lõikes 2 osutatud küttekulujaoturitel põhinevat kasutajapõhist mõõtmist. Ainult siis, kui lõpptarbija või lõppkasutaja ei ole teatanud arvestinäitusid teatava arveperioodi kohta, esitatakse arve hinnangulise tarbimise või ühtse määra alusel.

2.  Liikmesriik:

2.  Liikmesriik:

a)  nõuab, et kättesaadav teave lõpptarbijate energiaarvete ja varasema tarbimise kohta tehtaks kättesaadavaks lõpptarbija määratud energiateenuseosutajale;

a)  nõuab, et kui teave lõppkasutajate energiaarvete ja varasema tarbimise kohta või nende küttekulujaoturi näidud on kättesaadavad, tehakse see lõppkasutaja taotluse korral kättesaadavaks lõppkasutaja määratud energiateenuseosutajale;

b)  tagab, et lõpptarbijad saavad valida võimaluse saada arvetel esitatavat teavet ja arveid elektrooniliselt ning et soovi korral saavad nad selge ja arusaadava selgituse selle kohta, kuidas nende arve on koostatud, eelkõige juhul, kui arved ei põhine tegelikul tarbimisel;

b)  tagab, et lõpptarbijad saavad valida võimaluse saada arvetel esitatavat teavet ja arveid elektrooniliselt;

c)  tagab, et kõikidele lõpptarbijatele esitatakse asjakohane teave tegelikul tarbimisel põhineva arvega vastavalt VII lisa punktile 3;

c)  tagab, et kõikidele lõppkasutajatele esitatakse selge ja arusaadav teave arvega vastavalt VIIa lisa punktile 3;

d)  võib sätestada, et lõpptarbija soovi korral ei käsitata nendel arvetel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagab liikmesriik, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda.;

d)  võib sätestada, et lõpptarbija soovi korral ei käsitata nendel arvetel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagab liikmesriik, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda.

 

d a)  edendab küberturvalisust ja tagab, et lõppkasutajate eraelu puutumatus ja andmekaitse on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega.

 

2 a.  Liikmesriigid otsustavad, kes vastutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamise eest lõppkasutajatele, kellel ei ole otsest ega individuaalset lepingut energiatarnijaga.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt -a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a) lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

 

„Komisjon määrab pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kindlaks ühise metoodika, et ergutada võrguettevõtjaid vähendama kulusid, rakendama taristusse investeerimise kulu- ja energiatõhusa programmi ning võtma kohasel viisil arvesse võrgu energiatõhusust ja paindlikkust. Komisjon võtab hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, täpsustades seda metoodikat.“

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a – alapunkt ii

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad järgivad XII lisas sätestatud nõudeid.;

Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad võtavad arvesse vajadust tagada ühendamise korral kütte tarnimise pidevus, garanteerides juurdepääsu võrgule ning tõhusa soojus- ja elektrienergia koostootmise võrgujärjekorda seadmise, ning järgivad XII lisas sätestatud nõudeid.

Selgitus

Konkurentsivõimeline ja turvaline kütte tarnimine on võtmeks kulutõhusate tööstusettevõtjate toimingute tagamiseks, kõigi tarbijate vajaduste käsitlemiseks ja nende kütte tarnimise ootamatute kadude eest kaitsmiseks.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 19a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 19a

 

Energiatõhususe rahastamine Euroopa pankade poolt

 

Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) kohandavad oma poliitikaeesmärke, pidades silmas energiatõhususe tunnustamist iseseisva energiaallikana ja energiatõhususe investeeringuid osana nende taristuinvesteeringute portfellist.

 

EIP ning EBRD koostavad ja loovad koos riiklike arengupankadega tõhusussektoriga kohandatud programmid ja projektid, sealhulgas kütteostuvõimetutele kodumajapidamistele, ning rahastavad neid.

 

Liikmesriigid kasutavad täiel määral ära võimalusi ja vahendeid, mis pakutakse välja arukate hoonete aruka rahastamise algatusega.“

Selgitus

Vaja on põhjalikku muudatust, et finantseerimisasutused saaksid pakkuda finantsvahendeid, mis on kohased suuremahuliste energiatõhususe investeeringute jaoks.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 b (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 20 – lõige 6a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 b)  Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

 

„6a.   Liikmesriigid hõlbustavad arvetepõhiseid ja/või maksupõhiseid tagasimaksekavasid, mille korral energiatõhususe investeeringuid eelrahastavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastu, käesoleva artikli lõikes 4 osutatud riiklik energiatõhususe fond või artikli 7 lõikes 4 määratletud kohustatud isikud ja tagasi makstakse individuaalse arvestiga seotud jaotuskulude alusel fikseeritud lisatasu teel (arvetepõhine tagasimakse) või hoonega seotud kinnisvaramaksule kohaldatava lisatasu abil (maksupõhine tagasimaksmine). Tagasimakse jääb seotuks arvesti või omandiga, mitte omaniku ega üürnikuga. Tagasimakseperioodid määratakse sellisel viisil, et korrapärased tagasimaksed ei ületa säästetud energiakulusid.“

Selgitus

Arvetepõhised tagasimaksekavad loovad usaldusväärsema tagasimakseallika kui traditsioonilised rahastamistooted ja vähendavad tehingu- ja halduskulusid, sidudes tagasimakse arvesti, mitte omaniku või üürnikuga. Kui need on hästi kujundatud, on arvetepõhiste tarbijate tagasimaksed väiksema energiatarbimise tõttu võrdsed säästetud kommunaalkuludega või neist väiksemad. Lisaks ületavad arvetepõhised tagasimaksekavad üürnike ja majaomanike lahkneva stiimuli.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 23 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 24 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4a.  Seoses energialiidu olukorda käsitleva aruandega annab komisjon aru CO2-turu toimimise kohta kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artikli 29 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga c, võttes arvesse käesoleva direktiivi rakendamise mõju.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 24 – lõige 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12.  Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta möödudes ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral esitab komisjon koos aruandega ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks.;

12.  Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta möödudes ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi üldist mõjusust ja vajadust kohandada veelgi liidu energiatõhususe poliitikat vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele, majanduse ja innovatsiooni arengule. Vajaduse korral esitab komisjon koos aruandega ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 24 – lõige 12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a.  Komisjon teeb hiljemalt 31. detsembriks 2019 eraldi süvaanalüüsi energiatõhususe potentsiaali kohta, mis on seotud järgmisega:

 

a) energia muundamine ja transformeerimine;

 

b) energia ülekanne ja jaotus;

 

c) energiatarnete tootmine ja järgnev transportimine, st energia, mis on kulutatud fossiilkütuste saamisele ja nende transportimisele kasutamiskohta;

 

d) energia salvestamine.

 

Oma leidude põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu seonduv õigusakt hiljemalt 31. jaanuaril 2021.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2012/27/EL

IV lisa – joonealune märkus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  IV lisas asendatakse joonealune märkus 3 järgmisega: „(3) Kohaldatakse juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia lõpptarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel võib liikmesriik kasutada vaikeväärtust 2,0. Liikmesriik võib kasutada ka teistsuguseid väärtuseid, kui see on põhjendatud.“;

a)  IV lisas asendatakse joonealune märkus 3 järgmisega: „(3) Kohaldatakse ainult käesoleva direktiivi otstarbel ja juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia lõpptarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel kasutab liikmesriik väärtust, mis on kehtestatud läbipaistva meetodiga, mis on võrreldav kõigis liikmesriikides, primaarenergia tarbimist mõjutavate riiklike asjaolude alusel. Kõnealused asjaolud peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, mõõdetavad ja kontrollitavad ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Liikmesriigid võivad kasutada ka vaikeväärtust 2,0 või teistsugust väärtust, kui see on põhjendatud. Nii toimides võtavad liikmesriigid arvesse oma energiaallikate jaotusi, mis sisalduvad nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, millest teavitatakse komisjoni kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artikliga 3. Kõnealune vaikeväärtus vaadatakse läbi iga viie aasta järel tegelike täheldatud andmete põhjal.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 2 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mida oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis kirjeldab, kuidas energiatarbimine muutuks, kui vaadeldavat poliitikameedet ei võetaks. Võrdlusaluses peab võtma arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ja muudest riigi ja ELi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;

a)  näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mida oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis kirjeldab, kuidas energiatarbimine muutuks, kui vaadeldavat poliitikameedet ja sellest tulenevaid uusi üksikmeetmeid ei võetaks. Võrdlusaluses peab võtma arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ja muudest riigi ja ELi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 2 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  sääst, mis tuleneb liidu kohustuslike õigusaktide rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta, ja seega ei saa seda esitada artikli 7 lõike 1 alusel, välja arvatud olemasolevate hoonete renoveerimisega saavutatud sääst, tingimusel et on järgitud punkti h alapunktis 3 osutatud olulisuse kriteeriumi;

b)  sääst, mis tuleneb liidu kohustuslike õigusaktide rakendamisest, loetakse säästuks, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta, ja seega ei saa seda esitada artikli 7 lõike 1 alusel, välja arvatud olemasolevate hoonete renoveerimist edendavate meetmetega seotud sääst, tingimusel et on järgitud punkti h alapunktis 3 osutatud olulisuse kriteeriumi;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 2 – alapunkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust. Selleks liidetakse kokku kõik üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud meetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur kogusääst. Muude meetodite kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et selliste meetoditega arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks energiasäästu, mis saadakse, kui liita kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse ajavahemikul meetme rakenduskuupäevast vastavalt kas 2020. aasta või 2030. aasta 31. detsembrini. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult energialiidu juhtimise algatuse kohases ühendatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, milliseid muid meetodeid nad on kasutanud ja mida on võetud ette, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.

h)  energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust ja määra, millele vastavalt sääst aja jooksul kahaneb. Selle arvutamisel liidetakse kokku kõik üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud meetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur kogusääst. Muude meetodite kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et selliste meetoditega arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks energiasäästu, mis saadakse, kui liita kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse ajavahemikul meetme rakenduskuupäevast vastavalt kas 2020. aasta või 2030. aasta 31. detsembrini. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult energialiidu juhtimise määruse kohastes lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, milliseid muid meetodeid nad on kasutanud ja mida on võetud ette, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 3 – alapunkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  nõutav energiasääst või sääst, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada lõpp- või primaarenergia tarbimise kaudu, kasutades IV lisas sätestatud ümberarvutustegureid;

d)  nõutav energiasääst või sääst, mis tuleb saavutada poliitikameetmega, tuleb väljendada lõpp- ja primaarenergia tarbimise kaudu, kasutades IV lisas sätestatud ümberarvutustegureid;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 lõike 2 punkti e kohaste poliitikameetmetega saavutatud säästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada direktiivis 2010/31/EL sätestatud arvutusmeetodit, kui see on kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 7 ja käesoleva lisa nõuetega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

VIIa lisa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VIIa lisa

VIIa lisa

Miinimumnõuded kütte, jahutuse ja sooja vee tegelikul tarbimisel põhinevate andmete esitamise kohta arvetel

Miinimumnõuded kütte, jahutuse ja sooja vee andmete esitamise kohta arvetel

1.   Tegelikul tarbimisel põhinevate arvete esitamine

1.   Tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevate arvete esitamine

Et lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist kohandada, tuleks tegelikul tarbimisel põhinevalt arveldada vähemalt üks kord aastas.

Et lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist kohandada, tuleks tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad arved esitada vähemalt üks kord aastas.

2.   Arvete või tarbimisteabe esitamise vähim sagedus

2.   Arvete või tarbimisteabe esitamise vähim sagedus

Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või kulujaoturid, tehakse alates [Please insert here ….the entry into force] tegelikul tarbimisel põhinev arve või tarbimisandmed kättesaadavaks vähemalt üks kord kvartalis nõudmise korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel aga kaks korda aastas.

Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või küttekulujaoturid, tehakse alates [Please insert here ….date of transposition] tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed lõppkasutajatele kättesaadavaks vähemalt üks kord kvartalis nõudmise korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel aga kaks korda aastas.

Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või kulujaoturid, tehakse alates 1. jaanuarist 2022 tarbimisandmed või arved kättesaadavaks vähemalt üks kord kuus. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal.

Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või küttekulujaoturid, tehakse alates 1. jaanuarist 2022 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad tarbimisandmed või arved kättesaadavaks vähemalt üks kord kuus. See tehakse ka interneti kaudu pidevalt kättesaadavaks ja seda ajakohastatakse nii sageli, kui seda võimaldavad kasutatavad mõõtmisseadmed ja -süsteemid. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal.

3.  Tegelikul tarbimisel põhinevatel arvetel esitatav vähim teave

3.  Arvetel esitatav vähim teave

Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajatele tehakse arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks järgmine teave:

Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajatele tehakse arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks järgmine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev täpne teave:

a)  kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine;

a)  kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine või soojuse kogumaksumus ja küttekulujaoturi näidud;

b)  andmed kasutatud kütusesegu kohta, sealhulgas lõpptarbijale, kellele tarnitakse kaugkütet või -jahutust;

b)  andmed kasutatud tegeliku kütusesegu ja seotud kasvuhoonegaaside heite koguse kohta, sealhulgas lõppkasutajale, kellele tarnitakse kaugkütet või -jahutust, ning erinevate maksude, lõivude ja tariifide selgitus;

c)  lõpptarbija jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas;

c)  lõppkasutaja jooksva energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, eelistatavalt graafiliselt, kliimale vastava korrigeerimisega kütte ja jahutuse osas;

d) tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe suurendamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tegelike tehniliste näitajate kohta.

d) tarbijaorganisatsioonide, energiaagentuuride või samalaadsete asutuste kontaktandmed, sh veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe suurendamise meetmete, lõppkasutajate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tegelike tehniliste näitajate kohta.

 

d a)  teave kaebuste esitamise korra, ombudsmani teenuste või vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kohta;

Lisaks tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijale tehakse arvel, koos sellega või arvel viidatud kohas selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise norm- või võrdluslõppkasutajaga.

d b)  võrdlus samasse kategooriasse kuuluva keskmise norm- või võrdluslõppkasutajaga.

 

Arved, mis ei põhine tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, peavad sisaldama selget ja arusaadavat kirjeldust selle kohta, kuidas arvel esitatud summa arvutati, ja vähemalt punktides d ja d a osutatud teavet.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

IX lisa – 1. osa – punkt g

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a.  IX lisa 1. osa punkt g asendatakse järgmisega:

g) Majandusanalüüs: mõjude ülevaade

g) Majandusanalüüs: mõjude ülevaade

Majandusanalüüside tegemisel võetakse arvesse kogu asjakohane majanduslik mõju.

Majandusanalüüside tegemisel võetakse arvesse kogu asjakohane majanduslik mõju.

Liikmesriigid võivad hinnata ja otsuste tegemisel arvesse võtta analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu.

Liikmesriigid hindavad ja võtavad otsuste tegemisel arvesse analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu.

Arvessevõetavad kulud ja tulud peavad hõlmama vähemalt järgmist.

Arvessevõetavad kulud ja tulud peavad hõlmama vähemalt järgmist.

i) Tulud

i) Tulud

– Toodangu tarbijaväärtus (soojus ja elekter)

– Toodangu tarbijaväärtus (soojus ja elekter)

Välistulu, näiteks kasu keskkonnale ja tervisele, niivõrd kui see on võimalik.

– Välistulu, näiteks kasu keskkonnale, kasvuhoonegaaside heitele ja tervisele ning ohutusele

 

– Mõju tööturule, energiajulgeolek, konkurentsivõime

ii) Kulud

ii) Kulud

– Tehaste ja seadmete kapitalikulud

– Tehaste ja seadmete kapitalikulud

– Seotud energiavõrkude kapitalikulud

– Seotud energiavõrkude kapitalikulud

– Muutuvad ja püsivad tegevuskulud

– Muutuvad ja püsivad tegevuskulud

– Energiakulud

– Energiakulud

– Keskkonna- ja tervisekulud, niivõrd kui see on võimalik

– Keskkonna-, tervise- ja ohutuskulud

 

– Tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime“

Selgitus

Energiatõhususe meetmete majanduslikke mõjusid tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse kulude-tulude analüüsis eespool esitatud mittetäieliku mõjude nimekirja kohaselt.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lisa – punkt 2 b (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

XII lisa – punkt 1 – alapunkt a

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 b.   XII lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a) koostavad ja avaldavad standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised ja võrguarendustööd, võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise eeskirjad), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel toodetud elektrienergiat;

„a) koostavad ja avaldavad standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised, võrguarendustööd ja uute võrkude kasutuselevõtt, võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise eeskirjad), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud võrku tõhusal koostootmisel ja teistest hajutatud allikatest toodetud elektrienergiat;

Selgitus

Arvesse tuleb võtta ka suure tõhususega võrke ja uusi hajutatud energiaallikaid.

(1)

ELT C 246, 28.7.2017, lk 42.

(2)

ELT C 342, 12.10.2017, lk 119.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (20.9.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta

COM(2016)0761– C8-0498/2016 – 2016/0376(COD))

Arvamuse koostaja: Jytte Guteland

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1)  Energianõudluse vähendamine on üks 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia viiest valdkonnast. Energiatõhususe suurendamine toob kasu keskkonnale, vähendab kasvuhoonegaaside heidet, parandab energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energia impordist väljastpoolt liitu, vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiakulu, leevendab energiaostuvõimetust, suurendab tööhõivet ja elavdab kogu majandustegevust. See on kooskõlas liidu poolt energialiidu raames võetud kohustustega ja seotud Pariisi kokkuleppe osaliste poolt 2015. aasta detsembris koostatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmse tegevuskavaga.

1)  Energianõudluse vähendamine on üks 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia viiest valdkonnast. Energiatõhususe suurendamine toob kasu keskkonnale, parandab õhukvaliteeti, kuna energiatõhusate hoonete kütmiseks kasutatavate tahkete kütuste nõudlus väheneb, parandab liidu kodanike tervist tänu väiksemale õhusaastele ja tervisliku sisekliima loomisele, vähendab kasvuhoonegaaside heidet, parandab energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energia impordist väljastpoolt liitu, vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiakulu, leevendab energiaostuvõimetust, suurendab tööhõivet ja elavdab kogu majandustegevust. See on kooskõlas liidu poolt energialiidu raames võetud kohustustega ja seotud Pariisi kokkuleppe osaliste poolt 2015. aasta detsembris koostatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülemaailmse tegevuskavaga.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL9 on selline edusamm energialiidu loomisel, mille raames tuleks energiatõhusust käsitada omaette energiaallikana. Uute tarne-eeskirjade ja muudes poliitikavaldkondades kehtestatavate normide kindlaksmääramisel tuleks energiatõhusus seada esikohale. Komisjon peaks tagama, et energiatõhusus ja reageering nõudlusele saaksid konkureerida tootmisvõimsusega ühel ja samal alusel. Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi või tehakse rahastamisotsuseid. Energiatõhususega tuleb alati arvestada, kui see on kulutasuvam kui samaväärsed tarnelahendused. See peaks andma Euroopa ühiskonnale, eelkõige kodanikele ja ettevõtjatele, võimaluse kasutada ära energiatõhususe arvukaid eeliseid.

2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL9 on selline edusamm energialiidu loomisel, mille raames tuleks energiatõhusust käsitada omaette energiaallikana. Uute tarne-eeskirjade ja muudes poliitikavaldkondades kehtestatavate normide kindlaksmääramisel tuleks energiatõhusus seada esikohale ning seda peaksid tunnustama ka finantseerimisasutused, tagades sihtotstarbelised rahastamisvahendid ja instrumendid. Komisjon peaks tagama, et energiatõhusus ja reageering nõudlusele saaksid konkureerida tootmisvõimsusega ühel ja samal alusel. Energiatõhusust tuleb silmas pidada alati, kui kavandatakse energiasüsteemi või tehakse rahastamisotsuseid. Energiatõhususega tuleb alati arvestada, kui see on kulutasuvam kui samaväärsed tarnelahendused. See peaks andma Euroopa ühiskonnale, eelkõige kodanikele ja ettevõtjatele, võimaluse kasutada ära energiatõhususe arvukaid eeliseid.

__________________

__________________

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3)  Oktoobris 2014 kogunenud Euroopa Ülemkogu palus komisjonil 2030. aastaks seatud 27 % energiatõhususeesmärgi läbi vaadata aastaks 2020, pidades silmas liidu tasandi eesmärki 30 %. 2015. aasta detsembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles hindama ka 40 % eesmärgi täidetavust sama ajavahemikku silmas pidades. Seepärast on asjakohane vaadata direktiiv läbi ja seda muuta, et kohandada seda 2030. aasta perspektiivis.

3)  Oktoobris 2014 kogunenud Euroopa Ülemkogu palus komisjonil 2030. aastaks seatud 27 % energiatõhususeesmärgi läbi vaadata aastaks 2020, pidades silmas liidu tasandi eesmärki 30 %. 2016. aasta juunis kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles kehtestama aastaks 2030 siduva 40 % energiatõhususeesmärgi, mis kajastab ka kulutasuva energiatõhususe potentsiaali taset. Seepärast on asjakohane vaadata direktiiv läbi ja seda muuta, et kohandada seda 2030. aasta perspektiivis.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a)  Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kvootide suur ülejääk, mis on tekkinud majanduslanguse, rahvusvaheliste CO2 arvestusühikute kasutuselevõtu ja kvootide liigse eraldamise tagajärjel, on kaasa toonud heitkogustega kauplemise süsteemi kvootide madala hinna. Prognooside kohaselt ei suurene CO2 hind tulevikus tasemeni, mis annaks piisavad stiimulid olukorra parandamiseks energiasäästu ja taastuvenergia valdkonnas, ning sellepärast on vaja liidu tasandil säilitada erimeetmed ja stabiilne pikaajaline raamistik energiasäästuga seotud investeeringute tegemiseks.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)  2030. aasta perspektiivis ei sätestata riiklikul tasandil siduvaid kohustusi. Et liit täidaks liidu tasandil oma energiatõhususeesmärgid primaar- ja lõppenergia tarbimisena, tuleks selgelt sõnastada liidu 2020. ja 2030. aasta energiatõhususeesmärgid siduva kohustusena 30 %. Selline täpsustamine ELi tasandil ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riiklikud panused kas primaar- või lõppenergia tarbimisena, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukusena. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma riiklikud soovituslikud energiatõhususpanused, võttes arvesse, et liidu 2030. aasta energiatarbimine ei ületaks 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul. See tähendab, et liidu energiatarbimist tuleks vähendada 23 % ja lõppenergia tarbimist 17 % võrreldes 2005. aastaga. Korrapäraselt tuleb hinnata ELi 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme ja see nähakse ette energialiidu juhtimise seadusandliku ettepanekuga.

4)  2030. aasta perspektiivis tuleks sätestada nii riiklikul kui ka liidu tasandil siduvaid kohustusi. Et liit täidaks oma energiatõhususeesmärgid, mis väljenduvad primaar- ja lõppenergia tarbimisena, tuleks selgelt sõnastada liidu 2020. ja 2030. aasta siduv energiatõhususe eesmärk 40 %. Lisaks töötavad liikmesriigid välja riiklikud energiakavad, sealhulgas siduvad riiklikud eesmärgid, mis koostatakse kooskõlas määrusega (EL) XX (20XX) [energialiidu juhtimine]. Täpsustamine liidu tasandil ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust kehtestada riiklikud eesmärgid kas primaar- või lõppenergia tarbimisena, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukusena. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma riiklikud siduvad energiatõhususe eesmärgid, võttes arvesse, et liidu 2030. aasta energiatarbimine ei ületaks 1 132 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 849 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul. See tähendab, et liidu primaarenergia tarbimist tuleks vähendada 34 % ja lõppenergia tarbimist 31 % võrreldes 2005. aastaga. Korrapäraselt tuleb hinnata liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks tehtavaid edusamme ja see nähakse ette energialiidu juhtimise seadusandliku ettepanekuga.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6)  Pidades silmas 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku, peaks energiasäästukohustus kehtima ka pärast 2020. aastat. Kohustusperioodi jätkamine pärast 2020. aastat suurendaks investorite jaoks stabiilsust ning soodustaks pikaajalisi investeeringuid ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete võtmist, näiteks hoonete renoveerimine.

6)  Pidades silmas Pariisi kokkuleppe kohaseid CO2-heite vähendamise eesmärke ning 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku ning liidu energia- ja kliimaeesmärke 2050. aastaks, peaks energiasäästukohustus kehtima ka pärast 2020. aastat. Kohustusperioodi jätkamine pikaajalise nägemusega ja sellega seotud poliitikameetmetega pärast 2020. aastat suurendaks investorite jaoks stabiilsust ning soodustaks pikaajalisi investeeringuid ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete võtmist, näiteks hoonete renoveerimine ja liginullenergiahoonete saavutamise suunas liikumine. Koostöö erasektoriga on tähtis selleks, et hinnata, millisel alusel oleks võimalik kaasata energiatõhususe projektidesse erasektori investeeringuid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a)  Energiatõhususe suurenemisel on ühtlasi positiivne mõju õhukvaliteedile, kuna energiatõhusamad hooned vähendavad kütmiseks kasutatavate, eriti muu hulgas tahkete kütuste nõudlust. Seetõttu aitavad energiatõhususe meetmed parandada nii sise- kui ka välisõhu kvaliteeti ning saavutada kulutõhusal viisil liidu õhukvaliteedipoliitika eesmärke, mis on sätestatud eeskätt direktiivis (EL) 2016/2284 (õhukvaliteedi direktiiv)1a. Hoonete energianõudluse vähendamist tuleks käsitada õhukvaliteedi poliitika osana üldiselt, eelkõige liikmesriikides, kus liidu õhusaasteainete heitkoguste piirmäärade saavutamine on problemaatiline ja energiatõhusus võiks aidata neid eesmärke saavutada.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8)  Pikaajalised energiatõhususmeetmed annavad energiasäästu ka pärast 2020. aastat, kuid selleks, et aidata täita uut ELi 2030. aasta energiatõhususeesmärki, tuleks selliste meetmetega saavutada veelgi suurem sääst pärast 2020. aastat. Seevastu pärast 31. detsembrit 2020 saavutatud energiasäästu ei saa arvestada selle kogusäästu hulka, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

8)  Pikaajalised energiatõhususmeetmed annavad energiasäästu ka pärast 2020. aastat, kuid selleks, et aidata täita uut ELi 2030. aasta energiatõhususeesmärki ning Pariisi kokkuleppe kohaseid liidu energia- ja kliimaeesmärke 2050. aastaks, tuleks selliste meetmetega saavutada veelgi suurem sääst pärast 2020. aastat. Seevastu pärast 31. detsembrit 2020 saavutatud energiasäästu ei saa arvestada selle kogusäästu hulka, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10)  Energiasäästu, mis tuleneb liidu õigusaktide rakendamisest, ei või esitada, kui kõnealune meede ei lähe kaugemale liidu õigusnormidega nõutavast miinimumist, seega tuleb kas kehtestada rangemad energiatõhususnõuded riigi tasandil või laiendada meetme kasutamist. Kuna hoonete renoveerimine on oluline ja pikaajalise mõjuga tahk energiasäästu suurendamises, tuleb selgitada, et esitada saab kogu energiasäästu, mis saadakse olemasolevate hoonete renoveerimise edendamisega, kui see sääst saadakse lisaks säästule, mida oleks saadud poliitikameetmete puudumise korral, ja kui liikmesriik tõendab, et kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus on tegelikult aidanud saavutada asjaomase meetmega saavutatud säästu.

10)  Energiasäästu, mis tuleneb liidu õigusaktide rakendamisest, võib esitada vaid siis, kui see tuleneb uutest poliitikameetmetest, mida rakendatakse kas pärast 31. detsembrit 2020 või varem, kui on võimalik näidata, et tänu sellistele meetmetele saab pärast 31. detsembrit 2020 võtta veelgi suuremat säästu andvaid uusi üksikmeetmeid ja et kõnealune meede läheb kaugemale liidu õigusnormidega nõutavast miinimumist, kuna riigi tasandil on kehtestatud rangemad energiatõhususnõuded või laiendatud meetme kasutamist. Hooned pakuvad märkimisväärset potentsiaali energiatõhususe jätkuvaks suurendamiseks ning hoonete renoveerimine on oluline ja pikaajalise mõjuga tahk energiasäästu suurendamises, mis peab toimuma senisest kiiremini, pidades silmas olemasolevate hoonete renoveerimiseks jäänud suhteliselt lühikest ajavahemikku. Tuleb selgitada, et esitada saab kogu energiasäästu, mis saadakse olemasolevate hoonete renoveerimise edendamisega, kui see sääst saadakse lisaks säästule, mida oleks saadud poliitikameetmete puudumise korral, ja kui liikmesriik tõendab, et kohustatud, osaleva või volitatud osalise tegevus on tegelikult aidanud saavutada asjaomase meetmega saavutatud säästu.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a)  Tõhus veemajandus võib anda märkimisväärse energiasäästu. Veesektor tarbib liidus ligi 3,5 % elektrienergiast1 a. Vee puhastus ja transport elektrimootoritel töötavate pumba- ja survesüsteemide abil tarbivad palju energiat. Prognooside kohaselt suureneb peamiselt linnades nõudlus vee järele 2040. aastaks 25 %. Samal ajal moodustavad veelekked 24 % kogu Euroopa veetarbest, raisates nii energiat kui ka vett. Seetõttu aitaksid kõik meetmed, millega soovitakse tõhustada veevarude majandamist ja vähendada vee kasutamist, saavutada liidu energiatõhususe eesmärki.

 

_______________

 

1a 2016. aasta energiaülevaade, Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2016

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 b)  Tööstus tarbib vett rohkem kui mis tahes muu sektor Euroopas, tema turuosa on 44 %1a. Veemajanduseks mõeldud nutikate tehnoloogiate ja protsesside kasutamise kaudu võib märkimisväärselt vett säästa ja suurendada samal ajal ettevõtete konkurentsivõimet. Sama kehtib ka linnades, kus 30 kuni 50 % omavalitsuste elektriarvetest on seotud veega.

 

________________

 

1a Komisjoni talituste 28. aprilli 2017. aasta töödokument, milles käsitletakse põllumajandust ja säästvat veemajandust ELis.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12)  Hoonete energiatõhususe suurendamisest peaksid eelkõige saama kasu energiaostuvõimetud tarbijad. Juba praegu võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt sotsiaalsete eesmärkide lisamist energiasäästumeetmesse seoses energiaostuvõimetusega ning nüüd tuleks laiendada seda võimalust alternatiivsetele meetmetele ja muuta kohustuseks, samal ajal aga liikmesriikidele jäetakse vabadus otsustada selliste meetmete ulatuse ja sisu üle. Kooskõlas aluslepingu artikliga 9 peaks liidu energiatõhususpoliitika olema kaasav ja seega muutma energiatõhususmeetmed kättesaadavaks energiapuuduses tarbijatele.

12)  Tuleks tagada, et hoonete energiatõhususe suurendamisest saaksid eelkõige kasu madala sissetulekuga tarbijad, keda ohustab kütteostuvõimetus. Juba praegu võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt sotsiaalsete eesmärkide lisamist energiasäästumeetmesse seoses kütteostuvõimetusega ning nüüd tuleks laiendada seda võimalust alternatiivsetele meetmetele, mida tugevdatakse eeldusega, et suurt osa neist rakendatakse prioriteetsetena, ja muuta kohustuseks, samal ajal aga jäetakse liikmesriikidele vabadus otsustada selliste meetmete ulatuse ja sisu üle. Kooskõlas aluslepingu artikliga 9 peaks liidu energiatõhususpoliitika olema kaasav ja seega muutma energiatõhususmeetmed kättesaadavaks energiapuuduses tarbijatele. Sellest tulenevalt peaks kütteostuvõimetus olema asjakohaselt määratletud, liikmesriikide meetmete elluviimise üle tuleb teha järelevalvet ning kavade jaoks peaksid olema tagatud piisavad rahastamisvahendid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 a)  Et kütteostuvõimetus puudutab liidus ligi 50 miljonit majapidamist, peavad energiatõhususe meetmed täitma keskset rolli igas kulutõhususe strateegias, mis on suunatud kütteostuvõimetuse ja tarbijate haavatavuse kaotamisele ning mis täiendavad sotsiaalkindlustuspoliitikat liikmesriikide tasandil.

Selgitus

Energiatõhususe meetmed peavad olema suunatud neile, kes on kütteostuvõimetuse ohus ja kel ei ole vahendeid vajalike investeeringute tegemiseks. Kütteostuvõimetuse ohus olevatesse kodumajapidamistesse investeerimine toob märkimisväärset kasu nii nendele majapidamistele kui ka laiemale ühiskonnale.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 b)  Kõikidel tarbijatel peaks olema võimalus saada oma rakendatavatest energiatõhususmeetmetest maksimaalset kasu muu hulgas eeldusel, et kõik kulud, tagasimakseperioodid ja kasu on täielikult läbipaistvad.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

12 c)  Liidu hooned peavad 2050. aastaks muutuma liginullenergiahooneteks vastavalt COP21 (Pariisi kokkuleppe) eesmärkidele. Praegused hoonete renoveerimise määrad ei ole piisavad ja nende hooneteni, mida omavad või mida kasutavad madala sissetulekuga kodanikud, keda ohustab kütteostuvõimetus, on kõige raskem jõuda. Seepärast on artiklites 7, 7a ja 7b toodud meetmed eriti tähtsad.

Selgitus

Energiatõhususe meetmed peavad olema suunatud neile, kes on kütteostuvõimetuse ohus ja kel ei ole vahendeid vajalike investeeringute tegemiseks. Kütteostuvõimetuse ohus olevatesse kodumajapidamistesse investeerimine toob märkimisväärset kasu nii nendele majapidamistele kui ka laiemale ühiskonnale.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13)  Energia, mis toodetakse hoonete välispinnal või sees taastuvenergiaalaste tehniliste lahenduste abil, vähendab fossiilenergia tarnimist. Energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris on olulised meetmed, mis vähendavad liidu energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heidet, eriti arvestades 2030. aastaks püstitatud kaalukaid kliima- ja energiaeesmärke ning üleilmset kohustust, mis võeti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP21) Pariisis detsembris 2015. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik võtta arvesse teatavat taastuvenergiakogust, mida toodetakse hoonete välispinnal või sees oma tarbeks, et sellega rahuldada tarbimise energiasäästu nõudeid. Selleks võiks liikmesriikidel lubada kasutada arvutusmeetodeid, mis on kehtestatud direktiivis 2010/31/EL.

13)  Energia, mis toodetakse hoonete välispinnal või sees taastuvenergiaalaste tehniliste lahenduste abil, vähendab fossiilenergia tarnimist. Energiatarbimise vähendamine ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamine ehitussektoris on olulised meetmed, mis vähendavad liidu energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heidet, eriti arvestades 2030. aastaks püstitatud kaalukaid kliima- ja energiaeesmärke ning üleilmset kohustust, mis võeti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (COP21) Pariisis detsembris 2015 ja mille kohaselt tuleks ülemaailmne temperatuuri tõus hoida kindlalt alla 2° C ning püüda piirata temperatuuri tõusu veelgi kuni 1,5° C-ni. Liikmesriigid peaksid seetõttu vastu võtma põhjalikud pikaajalised renoveerimisstrateegiad kooskõlas kehtiva direktiivi 2010/31/EL artikliga 2a, et saavutada 2050. aastaks suure energiatõhususega liginullenergiahooned ning katta ülejäänud energiavajadus taastuvenergiaga.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14)  Osana meetmetest, mis on energialiidu ning kütmise ja jahutamise strateegia raames välja toodud komisjoni teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“, tuleb tugevdada tarbijate miinimumõigusi saada selget ja õigeaegset teavet oma energiatarbimise kohta. Seetõttu tuleks muuta direktiivi 2012/27/EL artikleid 9–11 ja VII lisa, et sätestada nõue anda sageli ja tõhusamalt tagasisidet energiatarbimise kohta. Samuti tuleks täpsustada, et tarbijatele esitatavate arvete ja arvetel esitatava teabega seotud õigused kehtivad kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee tarbijate suhtes ka siis, kui neil ei ole otsest individuaalset lepingulist suhet energiatarnijaga. Seega peaks selliste sätete kohaldamisel hõlmama mõiste „lõppkasutaja“ nii selliseid lõpptarbijaid, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda tarbeks, kui ka kortermajade korterite elanikke või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajaid, keda varustatakse kesksest allikast. Mõiste „kasutajapõhine mõõtmine“ peaks tähendama selliste hoonete üksustes/korterites toimuva tarbimise mõõtmist. 1. jaanuariks 2020 peavad vastpaigaldatud soojusarvestid ja küttekulujaoturid olema kaugloetavad, et oleks tagatud kulutõhus ja sage tarbimisteabe esitamine. Uus artikkel 9a lisatakse ainult kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee kohta.

14)  Osana meetmetest, mis on energialiidu ning kütmise ja jahutamise strateegia raames välja toodud komisjoni teatises „Uued võimalused energiatarbijatele“, tuleb tugevdada tarbijate miinimumõigusi saada selget ja õigeaegset teavet oma energiatarbimise kohta. Tarbijate energiakasutuse optimeerimiseks tuleks muuta direktiivi 2012/27/EL artikleid 9–11 ja VII lisa, et sätestada nõue anda sageli ja tõhusamalt teavet ja tagasisidet energiatarbimise kohta, kui see on kasutatavaid mõõteseadmeid silmas pidades tehniliselt teostatav ja kulutõhus. Samuti tuleks täpsustada, et tarbijatele esitatavate arvete ja arvetel esitatava või tarbimist puudutava teabega seotud õigused kehtivad kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee tarbijate suhtes ka siis, kui neil ei ole otsest individuaalset lepingulist suhet energiatarnijaga. Mõiste „lõpptarbija“ määratlust võib mõista nii, et see hõlmab ainult füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes ostavad energiat energiatarnijaga sõlmitud otsese individuaalse lepingu alusel. Mõiste „lõppkasutaja“ peaks viitama laiemale tarbijarühmale. Mõiste „lõppkasutaja“ peaks lisaks lõpptarbijatele, kes ostavad kütet, jahutust ja sooja vett enda tarbeks, hõlmama ka kortermajade korterite elanikke või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajaid, keda varustatakse kesksest allikast ja kel ei ole energiatarnijaga sõlmitud otsest ega individuaalset lepingut. 1. jaanuariks 2020 peavad vastpaigaldatud soojusarvestid ja küttekulujaoturid olema kaugloetavad, et oleks tagatud kulutõhus ja sage tarbimisteabe esitamine. Uus artikkel 9a lisatakse ainult kesksest allikast tarnitava kütte, jahutuse ja sooja vee kohta Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada selliste üksikasjalike meetmete väljatöötamise üle, millega antakse sagedasti ja põhjalikku tagasisidet selliste kortermajade korterite elanike või mitmeotstarbeliste hoonete kasutajate energiatarbimise kohta, keda varustatakse kütte, jahutuse või sooja veega kesksest allikast. Mõiste „kasutajapõhine mõõtmine“ peaks tähendama selliste hoonete üksustes/korterites toimuva tarbimise mõõtmist. Kasutajapõhise mõõtmise kulutõhusus sõltub sellest, kas seonduvad kulud on võimaliku energiasäästuga võrreldes proportsionaalsed.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a)  Nimetatud uusi nõudeid arvesse võttes peaksid liikmesriigid arvestama sellega, et uuendustegevus ja uus tehnoloogia nõuavad suuremaid investeeringuid haridusse ja oskustesse, mis on vajalikud asjaomase tehnoloogia edukaks rakendamiseks ja selleks, et nii kodanikud kui ka ettevõtjad saaksid aidata täita komisjoni või liikmesriikide poolt seatud energiatõhususe eesmärke.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15)  Teatavad energia muundamist, ülekannet ja jaotamist käsitlevad artikli 15 sätted tuleks tunnistada kehtetuks. Ühenduse energeetikaalase õigustiku läbivaatamine võib kaasa tuua selle, et liikmesriikide kohustused, mis tulenevad eri energeetikaalastest õigusaktidest, võivad olla liigendatud erinevalt. Sellega seotud ümberkorraldused ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustust järgida direktiivi 2012/27/EL sisulisi nõudeid, mis võidakse täielikult või osaliselt lisada teistesse õigusaktidesse.

15)  Teatavad energia muundamist, ülekannet ja jaotamist käsitlevad direktiivi 2012/27/EL artikli 15 sätted tuleks viia kooskõlla asjaomaste elektriturgu käsitlevate sätetega. Ühenduse energeetikaalase õigustiku läbivaatamine võib kaasa tuua selle, et liikmesriikide kohustused, mis tulenevad eri energeetikaalastest õigusaktidest, võivad olla liigendatud erinevalt. Sellega seotud ümberkorraldused ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustust järgida direktiivi 2012/27/EL sisulisi nõudeid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18)  Selleks et oleks võimalik hinnata direktiivi 2012/27/EL tõhusust, tuleks kehtestada nõue vaadata direktiiv läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ning koostada aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

18)  Energia- ja kliimaalased õigusaktid on täiendavad ja peaksid üksteist vastastikku tugevdama. Sellepärast peaks komisjon osana Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustest viima kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames aastal 2023 tehtavat ülemaailmset kokkuvõtet ning kooskõlas juhtimist käsitleva määruse [---] kohase läbivaatamisprotsessiga läbi direktiivi 2012/27/EL üldise läbivaatamise ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse direktiivi 2012/27/EL üldist tõhusust ja vajadust kohandada liidu energiatõhususe poliitikat vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Selline läbivaatamine ja aruande esitamine peaksid toimuma sellele järgnevate ülemaailmsete kokkuvõtete tegemise raames.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa Liidus energiatõhususe suurendamise meetmete ühine raamistik, et tagada liidu 2020. aasta põhieesmärgi 20 % ja 2030. aasta energiatõhususe siduva peaeesmärgi 30 % täitmine ja rajada teed edasisele energiatõhususe suurendamisele pärast neid tähtaegasid. Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on kõrvaldada energiaturutõkked ning ületada energia tõhusat tarnimist ja kasutamist takistavad turutõrked ja nähakse ette määrata kindlaks soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid ja -panused aastateks 2020 ja 2030;

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa Liidus energiatõhususe suurendamise meetmete ühine raamistik, et tagada liidu 2020. aasta põhieesmärgi 20 % ja 2030. aasta energiatõhususe siduva peaeesmärgi 40 % täitmine ja rajada teed edasisele energiatõhususe suurendamisele pärast neid tähtaegasid, järgides energialiidu raames varem seatud pikaajalisi energiaeesmärke ja võetud kohustusi ning Pariisi kokkuleppes kindlaks määratud üleilmset kliimaeesmärki. Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on kõrvaldada energiaturutõkked ning energia tõhusat tarnimist ja kasutamist takistavad turutõrked, ning ühendatakse need liidu põhimõttega seada energiatõhusus esikohale ja luua mitmekordset kasu kliimale, liidu kodanikele ja ettevõtjatele. Lisaks nähakse direktiiviga ette määrata kindlaks riiklikud energiatõhususeesmärgid aastaks 2020 ning siduvad riiklikud energiatõhususeemärgid ja -panused aastaks 2030.

 

Erasektori vahendite kaasamiseks energiatõhususe meetmete ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde rahastamisse alustab komisjon dialoogi nii avaliku kui ka erasektori finantseerimisasutustega, et teha kindlaks võimalikud poliitikamehhanismid. Arvestades hoonesektori suurt potentsiaali energiatõhususe parandamiseks, võetakse eelkõige arvesse investeeringuid sellesse sektorisse, pöörates peatähelepanu madala sissetulekuga kodumajapidamistele, keda ohustab kütteostuvõimetus. Peale selle peaks komisjon kaaluma võimalusi väikeste projektide suurematesse rühmadesse ühendamiseks, et muuta investeerimine energiatõhususe projektidesse investoritele rahaliselt kasulikumaks ja teostatavaks. Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuaril 2019 liikmesriikidele juhised erainvesteeringute soodustamise kohta.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a)  artiklisse 2 lisatakse uus punkt 8a:

 

8a)   „ametiasutus“ – riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutus või muu avalik haldusasutus, sealhulgas haiglad ja tervishoiuasutused ning haridusasutuste hooned ja sotsiaalmajutus;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Energiatõhususeesmärgid

Energiatõhususeesmärgid

1.   Iga liikmesriik seab 2020. aasta soovitusliku riikliku energiatõhususeesmärgi, võttes aluseks primaar- või lõppenergia tarbimise, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukuse. Liikmesriigid teatavad nendest eesmärkidest komisjonile vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja XIV lisa 1. osale. Teatamisel väljendavad liikmesriigid neid eesmärke ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2020 ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on arvutus tehtud.

1.   Iga liikmesriik seab 2020. aasta soovitusliku riikliku energiatõhususeesmärgi ja 2030. aasta siduva riikliku eesmärgi, võttes aluseks primaar- või lõppenergia tarbimise, primaar- või lõppenergia säästu või energiamahukuse. Liikmesriigid teatavad nendest eesmärkidest komisjonile vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja XIV lisa 1. osale. Teatamisel väljendavad liikmesriigid neid eesmärke ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2020 ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on arvutus tehtud.

Selliste eesmärkide seadmisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmist:

Selliste eesmärkide seadmisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmist:

a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kujul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia kujul;

a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia kujul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia kujul;

b)  käesolevas direktiivis sätestatud meetmed;

b)  käesolevas direktiivis sätestatud meetmed;

c)  direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmed ning

c)  direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmed ning

d)  muud meetmed energiatõhususe suurendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil.

d)  muud meetmed energiatõhususe suurendamiseks liikmesriikides ja liidu tasandil.

Nimetatud eesmärkide määramisel võivad liikmesriigid ka arvesse võtta primaarenergia tarbimist mõjutavaid liikmesriigi asjaolusid, näiteks järgmist:

Nimetatud eesmärkide määramisel võivad liikmesriigid ka arvesse võtta primaarenergia tarbimist mõjutavaid liikmesriigi asjaolusid, näiteks järgmist:

a)  kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal,

a)  kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal;

b)  sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng ja prognoos;

b)  sisemajanduse koguprodukti (SKP) areng ja prognoos;

c)  energiaimpordi ja -ekspordi muutused,

c)  energiaimpordi ja -ekspordi muutused;

 

c a)  tehnoloogia areng, mis võib hõlbustada eesmärkide täitmist;

d)  kõigi taastuvate energiaallikate arendamine, tuumaenergia, süsihappegaasi kogumine ja säilitamine ning

d)  kõigi taastuvate energiaallikate arendamine, tuumaenergia, süsihappegaasi kogumine ja säilitamine ning

 

d a)  2015. aasta detsembri Pariisi kokkulepe, milles nõutakse, et liit ja liikmesriigid piiraksid maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu kindlalt alla 2°C ja eelistatavalt mitte üle 1,5°C, ning

 

d b)  liidu kliima- ja energiaeesmärgid 2050. aastaks;

e)  varajane tegutsemine.

e)  varajane tegutsemine.

2. 30. juuniks 2014 hindab komisjon saavutatud edusamme ja seda, kas liit suudab täita eesmärgi tarbida primaarenergiat mitte üle 1 483 miljoni naftaekvivalenttonni ja lõppenergiat mitte üle 1 086 miljoni naftaekvivalenttonni aastal 2020.

2. 30. juuniks 2014 hindab komisjon saavutatud edusamme ja seda, kas liit suudab täita eesmärgi tarbida primaarenergiat mitte üle 1 483 miljoni naftaekvivalenttonni ja lõppenergiat mitte üle 1 086 miljoni naftaekvivalenttonni aastal 2020.

3. Lõikes 2 osutatud läbivaatamise käigus teeb komisjon järgmist:

3. Lõikes 2 osutatud läbivaatamise käigus teeb komisjon järgmist:

a)  liidab kokku liikmesriikide soovituslikud energiatõhususeesmärgid;

a)  liidab kokku liikmesriikide energiatõhususeesmärgid;

b)  hindab, kas selliste eesmärkide summa alusel saab usaldusväärselt järeldada, et liit on õigel kursil, võttes arvesse esimese aastaaruande hindamist artikli 24 lõike 1 kohaselt ning riiklike energiatõhususmeetmete kava hindamist artikli 24 lõike 2 kohaselt;

b)  hindab, kas selliste eesmärkide summa alusel saab usaldusväärselt ja realistlikult ning objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal järeldada, et liit on õigel kursil, võttes arvesse esimese aastaaruande hindamist artikli 24 lõike 1 kohaselt ning riiklike energiatõhususmeetmete kava hindamist artikli 24 lõike 2 kohaselt;

c)  võtab arvesse täiendavat analüüsi järgmise põhjal:

c)  võtab arvesse täiendavat analüüsi järgmise põhjal:

i)  energiatarbimises majandustegevusega võrreldes saavutatud edusammude hinnang liidu tasandil, sealhulgas liikmesriikide energiavarustustõhususe alaste edusammude hinnang, mis on tehtud liikmesriikide soovituslike lõppenergia tarbimise või lõppenergia säästu eesmärkide alusel, sealhulgas edusammud, mis tulenevad sellest, et kõnealused liikmesriigid järgivad käesoleva direktiivi III peatüki nõudeid;

i)  energiatarbimises majandustegevusega võrreldes saavutatud edusammude hinnang liidu tasandil, sealhulgas liikmesriikide energiavarustustõhususe alaste edusammude hinnang, mis on tehtud liikmesriikide soovituslike lõppenergia tarbimise või lõppenergia säästu eesmärkide alusel, sealhulgas edusammud, mis tulenevad sellest, et kõnealused liikmesriigid järgivad käesoleva direktiivi III peatüki nõudeid;

ii)  liidu tasandi tulevaste energiatarbimissuundumuste modelleerimise tulemused;

ii)  liidu tasandi tulevaste energiatarbimissuundumuste modelleerimise tulemused;

d)   võrdleb punktides a–c saadud tulemusi energiatarbimisega, mida oleks vaja, et energiatarbimine ei ületaks 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul tarbimisena 2020. aastal.

d)   võrdleb punktides a–c saadud tulemusi energiatarbimisega, mida oleks vaja, et energiatarbimine ei ületaks 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul tarbimisena 2020. aastal.

4. Iga liikmesriik kehtestab määruse (EL) XX/20XX [Governance of the Energy Union] artiklite 4 ja 6 kohaselt soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid artikli 1 lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta eesmärke silmas pidades. Kõnealuste energiatõhususeesmärkide sätestamisel võtavad liikmesriigid arvesse, et liidu energiatarbimine ei tohi aastal 2030 ületada 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat ega 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat. Liikmesriigid teatavad kõnealused eesmärgid komisjonile seoses oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega vastavalt määruse (EL) XX/20XX [Governance of the Energy Union] artiklite 3 ja 7–11 kohasele menetlusele.“;

4. Iga liikmesriik määrab igas sektoris kindlaks alt ülespoole suunatud tehnilise ja majandusliku potentsiaali suurema energiatõhususe saavutamiseks, sealhulgas selle, kuidas konkreetsed poliitikameetmed võimaldavad energiasüsteemi kõigis etappides – nii tarnimis-, ülekande- ja levitamisetapis kui ka energia lõppkasutuses – saavutada siduvad riiklikud energiatõhususeesmärgid, mis vastavad artikli 1 lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta eesmärgile ja on kooskõlas määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artiklitega [4] ja [6]. Kõnealuste energiatõhususeesmärkide sätestamisel võtavad liikmesriigid arvesse, et liidu energiatarbimine ei tohi aastal 2030 ületada 1 132 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat ega 849 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat. Liikmesriigid teatavad oma riiklikud eesmärgid komisjonile seoses oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega vastavalt määruse (EL) XX/20XX [energialiidu juhtimine] artiklite [3] ja [7–11] kohasele menetlusele. Samuti esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal aruande oma eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude kohta.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 5

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

„Artikkel 5

Avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju

Avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju

1.  Iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, et alates 1. jaanuarist 2014 renoveeritakse igal aastal 3 % nende keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast, et täita vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded, mis asjaomane liikmesriik direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisel on kehtestanud.

1.  Iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, et alates 1. jaanuarist 2014 renoveeritakse igal aastal 3 % nende keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast, et täita vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded, mis asjaomane liikmesriik direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisel on kehtestanud. Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldatakse käesolevat lõiget kõikide köetavate ja/või jahutatavate hoonete suhtes, mis on ametiasutuste omanduses ja kasutuses, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavat pädevust ja halduskorraldust.

3 % määr arvutatakse üle 500 m2 kasuliku üldpõrandapinnaga ja sellise liikmesriigi keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate hoonete üldpõrandapinnast, kes iga aasta 1. jaanuariks ei vasta direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisega kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Nimetatud piirmäära vähendatakse alates 9. juulist 2015 näiduni 250 m2.

3 % määr arvutatakse üle 500 m2 kasuliku üldpõrandapinnaga ja sellise liikmesriigi keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate hoonete üldpõrandapinnast, kes iga aasta 1. jaanuariks ei vasta direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisega kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Nimetatud piirmäära vähendatakse alates 9. juulist 2015 näiduni 250 m2 ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 ametiasutuste omanduses ja kasutuses olevate hoonete suhtes, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavat pädevust ja halduskorraldust.

Kui liikmesriik nõuab, et kohustus renoveerida iga aasta 3 % üldpõrandapinnast laieneks põrandapinnale, mis kuulub keskvalitsuse tasandist allpool olevatele haldusüksustele ja mis on nende kasutuses, arvutatakse 3 % määr üle 500 m2 ning 9. juuli 2015 seisuga üle 250 m2 kasuliku üldpõrandapinnaga ja sellise liikmesriigi keskvalitsuse ning haldusüksuste omanduses ja kasutuses olevate hoonete üldpõrandapinnast, kes iga aasta 1. jaanuariks ei vasta direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisega kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

 

Kui liikmesriik rakendab keskvalitsuse hoonete põhjaliku renoveerimise meetmeid kooskõlas esimese lõiguga, võib ta otsustada vaadelda ehitist tervikuna, arvates sealhulgas kaasa hoone välispiirded, seadmed, käitamise ja hoolduse.

Kui liikmesriik rakendab ametiasutuse hoonete põhjaliku renoveerimise meetmeid kooskõlas esimese lõiguga, võib ta otsustada vaadelda ehitist tervikuna, arvates sealhulgas kaasa hoone välispiirded, seadmed, käitamise ja hoolduse.

Liikmesriigid nõuavad, et väikseima energiatõhususega keskvalitsuse hooned oleksid energiatõhususe meetmete võtmisel prioriteetsed, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav.

Liikmesriigid nõuavad, et väikseima energiatõhususega ametiasutuse hooned oleksid energiatõhususe meetmete võtmisel prioriteetsed, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste hoonekategooriate suhtes:

2.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste hoonekategooriate suhtes:

a)   hooned, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, nii et konkreetsete energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust;

a)   hooned, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, nii et konkreetsete energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust;

b)   relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitse eesmärke teenivad hooned, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva muu personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned;

b)   relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitse eesmärke teenivad hooned, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva muu personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned;

c)   kultuskohtadena või religioosseks tegevuseks kasutatavad hooned.

c)   kultuskohtadena või religioosseks tegevuseks kasutatavad hooned.

3.  Kui liikmesriik renoveerib antud aastal rohkem kui 3 % keskvalitsuse hoonete põrandapinnast, võib ta arvestada ülejäänud keskvalitsuse hoonete renoveeritud põrandapinda nii, nagu oleks see renoveeritud kolme eelmise või kolme järgmise aasta jooksul.

3.  Kui liikmesriik renoveerib antud aastal rohkem kui 3 % ametiasutuste hoonete põrandapinnast, võib ta arvestada ülejäänud keskvalitsuse hoonete renoveeritud põrandapinda nii, nagu oleks see renoveeritud kolme eelmise või kolme järgmise aasta jooksul.

4.  Liikmesriigid võivad arvestada keskvalitsuse hoonete ühe aasta renoveerimismäära täitmisel uusi hooneid, mida kasutatakse ja omatakse eelmise kahe aasta jooksul lammutatud keskvalitsuse hoonete asemel või selliste hoonete asemel, mis on eelmise kahe aasta jooksul müüdud, lammutatud või kasutusest kõrvaldatud muude hoonete suurema kasutuse tõttu.

4.  Liikmesriigid võivad arvestada ametiasutuse hoonete ühe aasta renoveerimismäära täitmisel uusi hooneid, mida kasutatakse ja omatakse eelmise kahe aasta jooksul lammutatud ametiasutuse hoonete asemel või selliste hoonete asemel, mis on eelmise kahe aasta jooksul müüdud, lammutatud või kasutusest kõrvaldatud muude hoonete suurema kasutuse tõttu.

5.  Lõike 1 kohaldamiseks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2013 selliste köetavate ja/või jahutatavate keskvalitsuse hoonete inventuuri, mille kasulik üldpõrandapind on üle 500 m2 ja 9. juuliks 2015 üle 250 m2, jättes välja hooned, mille suhtes kehtib erand lõike 2 alusel, ja teevad üldsusele kättesaadavaks selle tulemused. Inventuur sisaldab järgmisi andmeid:

5.  Lõike 1 kohaldamiseks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2013 selliste köetavate ja/või jahutatavate ametiasutuse hoonete inventuuri, mille kasulik üldpõrandapind on üle 500 m2 ja 9. juuliks 2015 üle 250 m2, jättes välja hooned, mille suhtes kehtib erand lõike 2 alusel, ja teevad üldsusele kättesaadavaks selle tulemused. Inventuur sisaldab järgmisi andmeid:

a)   põrandapind ruutmeetrites ja

a)   põrandapind ruutmeetrites ja

b)   iga hoone energiatõhusus või asjakohased energiaandmed.

b)   iga hoone energiatõhusus;

 

c)   tegelik mõõdetud energiatarbimine.

6.  Ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid alternatiivse lähenemisena käesoleva artikli lõigetele 1–5 võtta muid kulutõhusaid meetmeid, sealhulgas täielik renoveerimine ja meetmed hoonete kasutajate käitumise muutmiseks, et saavutada 2020. aastaks liikmesriikide keskvalitsuste omanduses ja kasutuses olevate asjakohaste hoonete puhul energiasääst, mis on vähemalt samaväärne lõikes 1 nõutuga; nendest meetmetest teatatakse igal aastal.

6.  Ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid alternatiivse lähenemisena käesoleva artikli lõigetele 1–5 võtta muid kulutõhusaid meetmeid, sealhulgas täielik renoveerimine ja meetmed hoonete kasutajate käitumise muutmiseks, et saavutada 2030. aastaks liikmesriikide ametiasutuste omanduses ja kasutuses olevate asjakohaste hoonete puhul energiasääst, mis on vähemalt samaväärne lõikes 1 nõutuga; nendest meetmetest teatatakse igal aastal.

Selle alternatiivse lähenemise puhul võivad liikmesriigid arvestada lõigete 1–4 kohaldamisega loodavat energiasäästu, kasutades võrdluse aluseks olevate keskvalitsuse hoonete energiatarbimise puhul asjakohaseid standardväärtuseid enne ja pärast renoveerimist ning vastavalt hinnangule nende hoonete pinna kohta. Võrdluse aluseks olevate keskvalitsuse hoonete kategooriad peavad esindama kõiki selliseid hooneid.

Selle alternatiivse lähenemise puhul võivad liikmesriigid arvestada lõigete 1–4 kohaldamisega loodavat energiasäästu, kasutades võrdluse aluseks olevate keskvalitsuse hoonete energiatarbimise puhul asjakohaseid standardväärtuseid enne ja pärast renoveerimist ning vastavalt hinnangule nende hoonete pinna kohta. Võrdluse aluseks olevate ametiasutuse hoonete kategooriad peavad esindama kõiki selliseid hooneid.

Alternatiivse lähenemise valinud liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2013 alternatiivsed meetmed, mida neil on kavas võtta, ja näitavad, kuidas nad saavutavad energiatõhususe samaväärse paranemise keskvalitsuse vara hulka kuuluvate hoonete puhul.

Alternatiivse lähenemise valinud liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt [kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest] alternatiivsed meetmed, mida neil on kavas võtta, ja näitavad, kuidas nad saavutavad energiatõhususe samaväärse paranemise ametiasutuste vara hulka kuuluvate hoonete puhul.

7.  Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi, ja sotsiaalmajadega tegelevaid avalik-õiguslikke asutusi, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavat pädevust ja halduskorraldust,

7.  Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi, ja sotsiaalmajutusega tegelevaid avalik-õiguslikke asutusi, võttes nõuetekohaselt arvesse nende vastavat pädevust ja halduskorraldust,

a)   võtma vastu energiatõhususe kava, mis on eraldiseisev või osa suuremast kliima- või keskkonnakavast ning sisaldab konkreetseid energiasäästu ja -tõhususe eesmärke ning meetmeid, et järgida lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatud keskvalitsuse hoonete eeskuju;

a)   võtma vastu energiatõhususe kava ja iga hoone pikaajalise renoveerimisstrateegia, mis on eraldiseisev või osa suuremast kliima- või keskkonnakavast ning sisaldab konkreetseid energiasäästu ja -tõhususe eesmärke ning elutsükli kulude hinnanguid ja meetmeid, et järgida lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatud ametiasutuse hoonete eeskuju;

b)   looma energiajuhtimissüsteemi, sealhulgas nägema ette energiaauditid, nii et see oleks osa kava rakendamisest;

b)   looma energiajuhtimissüsteemi, sealhulgas nägema ette energiaauditid, nii et see oleks osa kava rakendamisest;

c)   kasutama vajaduse korral energiateenuse ettevõtjaid ja energiatõhususe lepinguid, et rahastada renoveerimisi ja rakendada kavasid, mille eesmärk on säilitada või parandada energiatõhusust pikas perspektiivis.

c)   kasutama vajaduse korral energiateenuse ettevõtjaid ja energiatõhususe lepinguid, et rahastada renoveerimisi ja rakendada kavasid, mille eesmärk on säilitada või parandada energiatõhusust pikas perspektiivis.

 

7 a.  Liikmesriigid teatavad iga-aastase energiasäästu, mis on saavutatud tänu renoveerimisele, sealhulgas täieliku renoveerimise osakaalu ja renoveeritud osade üldpõrandapinna, arvestades energialiidu juhtimist käsitleva määruse [ ] artiklit 19.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7 – pealkiri ja lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energiasäästukohustus

Energiasäästu toetuskava

1. Liikmesriigid peavad saavutama summaarse lõppenergiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega:

1. Liidu 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppe kohaste pikaajaliste eesmärkide täitmiseks peavad liikmesriigid saavutama summaarse lõppenergiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega:

a)  igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

a)  igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

b)  igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

b)  igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

 

b a)  igal aastal alates 1. jaanuarist 2031 kuni 31. detsembrini 2040 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2029 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena;

 

b b)  igal aastal alates 1. jaanuarist 2041 kuni 31. detsembrini 2050 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2039 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena.

 

Kui komisjoni läbivaatamistel selgub selleks vajadus, kohandavad liikmesriigid oma iga-aastaseid säästukohustusi, järgides järgmiseid ajavahemikke: 2014–2020, 2021–2030, 2031–2040 ja 2041–2050.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peavad saavutama uue iga-aastase kokkuhoiu 1,5 % kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat, välja arvatud juhul, kui läbivaatamisel komisjonis 2027. aastal ja seejärel iga kümne aasta tagant tehakse järeldus, et aastaks 2050 seatud liidu pikaajalisi energia- ja kliimaeesmärke ei ole vaja saavutada.

Liikmesriigid peavad saavutama uue iga-aastase kokkuhoiu 1,5 % ajavahemikel 2031–2040 ja 2041–2050, välja arvatud juhul, kui komisjoni kehtestatud objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhineval läbivaatamisel 2027. aastal ja seejärel iga kümne aasta tagant tehakse järeldus, et aastaks 2050 seatud liidu pikaajaliste energia-, kliima- ja dekarboniseerimiseesmärkide saavutamiseks tuleks iga-aastaseid energiasäästukohustusi kohandada.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et sellega piirataks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid punkti b kohaldamisel arvesse võtta ainult seda energiasäästu, mis saadakse tänu uutele poliitikameetmetele, mida rakendatakse pärast 31. detsembrit 2020, või mis saadakse tänu ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 võetud meetmetele, kui on võimalik näidata, et tänu sellistele meetmetele saab pärast 31. detsembrit 2020 võtta säästu andvaid üksikmeetmeid.

Ilma et sellega piirataks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid punkti b kohaldamisel arvesse võtta ainult seda energiasäästu, mis saadakse tänu uutele poliitikameetmetele, mida rakendatakse kas pärast 31. detsembrit 2020 või varem, kui on võimalik näidata, et tänu sellistele meetmetele saab pärast 31. detsembrit 2020 võtta uusi ja veelgi suuremat säästu andvaid üksikmeetmeid.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellistest arvutustest võib kas osaliselt või täielikult välja jätta transportimiseks kasutatava energia müügimahu.

Ajavahemikul 2014–2020 võib sellistest arvutustest kas osaliselt või täielikult välja jätta transportimiseks kasutatava energia müügimahu. Alates 2021. aastast ei või transportimiseks kasutatava energia müügimahtu sellistest arvutustest välja jätta.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid otsustavad, kuidas arvutatud uus sääst jaotada punktides a ja b osutatud ajavahemike vahel, kui nõutav kogusääst on saavutatud kummagi perioodi lõpuks.

Liikmesriigid otsustavad, kuidas arvutatud uus sääst jaotada punktides a, b, b a ja b osutatud ajavahemike vahel, kui nõutav kogusääst on saavutatud kummagi perioodi lõpuks.

Selgitus

Neid sätteid tuleks kohaldada ka aastaid 2030–2050 hõlmavate ajavahemike suhtes, et tagada investeerimiseks vajalik stabiilne raamistik.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ilma et sellega piirataks lõike 3 kohaldamist, võib iga liikmesriik:

2.  Ilma et sellega piirataks lõike 3 kohaldamist, võib iga liikmesriik:

a)  teha lõike 1 punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtust 1 % 2014. ja 2015. aastal; väärtust 1,25 % aastatel 2016 ja 2017 ning väärtust 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal;

a)  teha lõike 1 punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtust 1 % 2014. ja 2015. aastal; väärtust 1,25 % aastatel 2016 ja 2017 ning väärtust 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal;

b)  jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja selle energia müügimahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes;

 

c)  lubada arvata lõikes 1 nõutud energiasäästust maha energiasääst, mis tänu artikli 14 lõikes 4, artikli 14 lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ning artikli 15 lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamisele on saavutatud energia muundamise, jaotamise ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;

c)  lubada arvata lõikes 1 nõutud energiasäästust maha energiasääst, mis tänu artikli 14 lõikes 4, artikli 14 lõike 5 punktis b, artikli 15 lõigetes 1–6 ning artikli 15 lõikes 9 sätestatud nõuete rakendamisele on saavutatud energia muundamise, jaotamise ja ülekande sektoris, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse taristus;

d)  võtta lõikes 1 osutatud energiasäästu arvutamisel arvesse energiasäästu, mis tuleneb hiljutistest üksikmeetmetest, mida on rakendatud 31. detsembrist 2008 ning mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ja hiljemgi ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida; ning

 

e)  lõikes 1 osutatud nõutud energiasäästu arvutamisel jätta välja tõendatult hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks toodetud energia, mis on saadud tänu poliitikameetmetele, millega edendatakse uusi taastuvenergialahendusi.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kõik lõike 2 kohaselt valitud variandid koos ei tohi anda üle 25 % energiasäästust, millele on osutatud lõikes 1. Liikmesriigid kohaldavad ja arvutavad valitud variantide mõju eraldi lõike 1 punktide a ja b jaoks:

3.  Kõik lõike 2 kohaselt valitud variandid koos ei tohi anda üle 25 % energiasäästust, millele on osutatud lõikes 1. Liikmesriigid kohaldavad ja arvutavad valitud variantide mõju eraldi lõike 1 punktide a ja b jaoks:

a)  lõike 1 punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte a–d;

a)  lõike 1 punktis a osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte a ja c;

b)  lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkte b–e, kui üksikmeetmed punkti d tähenduses tekitavad kontrollitava ja mõõdetava mõju pärast 31. detsembrit 2020.

b)  lõike 1 punktis b, b a ja b osutatud ajavahemiku jaoks nõutud energiasäästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 2 punkti c.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Liikmesriigid tagavad, et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt.

7.  Tunnistades küll asjaolu, et primaar- ja lõppenergiast tulenev tõhusus on täiendav, tagavad liikmesriigid, et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7a

Artikkel 7a

Energiatõhususkohustuste süsteem

Energiatõhususe toetussüsteem

1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita artikli 7 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, et saavutada nõutud sääst energiatõhususkohustuste süsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, lõikes 2 osutatud kohustatud isikud täidavad summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 7 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist.

1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita artikli 7 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, et saavutada nõutud sääst energiatõhususe toetussüsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, lõikes 2 osutatud kohustatud isikud täidavad summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 7 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist.

2.  Objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate ja/või energia-jaemüügiettevõtjate seast või ka oma territooriumil tegutsevate transpordikütusetarnijate ja -jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu peavad saavutama liikmesriigi määratud lõpptarbijatest kohustatud isikud, sõltumata artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muude isikute sertifitseeritud säästuna, nagu on kirjeldatud lõike 5 punktis b.

2.  Objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate ja/või energia-jaemüügiettevõtjate seast ning oma territooriumil tegutsevate transpordikütusetarnijate ja -jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu peavad saavutama liikmesriigi määratud lõpptarbijatest kohustatud isikud, sõltumata artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muude isikute sertifitseeritud säästuna, nagu on kirjeldatud lõike 5 punktis b.

3.  Liikmesriigid väljendavad igalt kohustatud isikult nõutavat energiasäästu kas lõpp- või primaarenergia tarbimisena. Nõutava energiasäästu väljendamiseks valitud meetodit kasutatakse ka kohustatud isikute teatatud säästu arvutamiseks. Kasutatakse IV lisas osutatud ümberarvutustegureid.

3.  Liikmesriigid väljendavad igalt kohustatud isikult nõutavat energiasäästu kas lõpp- või primaarenergia tarbimisena. Nõutava energiasäästu väljendamiseks valitud meetodit kasutatakse ka kohustatud isikute teatatud säästu arvutamiseks. Kasutatakse IV lisas osutatud ümberarvutustegureid.

4.  Liikmesriigid loovad mõõtmis-, kontrollimis- ja tõendamissüsteemi, et teha dokumenteeritud auditeid kohustatud isikute poolt energiatõhususe suurendamiseks võetud meetmete statistiliselt olulisest ja esindavast valimist. Seda mõõtmist, kontrollimist ja tõendamist tehakse kohustatud isikutest sõltumatult.

4.  Liikmesriigid loovad mõõtmis-, kontrollimis- ja tõendamissüsteemi, et teha dokumenteeritud auditeid kohustatud isikute poolt energiatõhususe suurendamiseks võetud meetmete statistiliselt olulisest ja esindavast valimist. Seda mõõtmist, kontrollimist ja tõendamist tehakse kohustatud isikutest sõltumatult.

5.  Energiatõhususkohustuste süsteemi raames teevad liikmesriigid järgmist:

5.  Energiatõhususe toetussüsteemi raames teevad liikmesriigid järgmist:

a)  lisavad määratavatele säästukohustustele sotsiaalse eesmärgiga nõudeid, näiteks nõuavad prioriteedina mingi osa energiatõhususmeetmete rakendamist energiaostuvõimetutes kodumajapidamistes ja sotsiaalmajades;

a)  lisavad määratavatele säästukohustustele sotsiaalse eesmärgiga nõudeid ja avalikustavad need, näiteks nõuavad prioriteedina märkimisväärse osa energiatõhususmeetmete rakendamist madala sissetulekuga kodumajapidamistes, mis on kütteostuvõimetuse ohus, või sotsiaalmajutuses, ning hõlbustavad juurdepääsu vajalikule rahalisele toetusele asjakohaste rahastamisvahendite abil;

b)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata või mitte hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et kehtib selge, läbipaistev ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev heakskiitmismenetlus;

b)  lubavad kohustatud isikutel arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste, näiteks sotsiaalmajutuse pakkujate või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata või mitte hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et kehtib selge, läbipaistev ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev heakskiitmismenetlus;

c)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada teataval aastal saavutatud säästu nii, nagu see oleks saavutatud mis tahes eelmisel neljal või järgmisel kolmel aastal, kuid mitte pärast artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustusperioodi lõppu.

c)  võivad lubada kohustatud isikutel arvestada teataval aastal saavutatud säästu nii, nagu see oleks saavutatud mis tahes eelmisel neljal või järgmisel kolmel aastal, kuid mitte pärast artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustusperioodi lõppu.

6.  Liikmesriigid avaldavad kord aastas kõikide kohustatud isikute või kohustatud isiku iga allkategooria saavutatud energiasäästu ja koguenergiasäästu süsteemselt.

6.  Liikmesriigid avaldavad kord aastas kõikide kohustatud isikute või kohustatud isiku iga allkategooria saavutatud energiasäästu ja koguenergiasäästu süsteemselt.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 7b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7b

Artikkel 7b

Alternatiivsed poliitikameetmed

Alternatiivsed poliitikameetmed

1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi ja saavutada artikli 7 lõikes 1 sätestatud säästu alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 7 lõikega 1 nõutud energiasääst saavutatakse lõpptarbijate juures.

1.  Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi ja saavutada artikli 7 lõikes 1 sätestatud säästu alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 7 lõikega 1 nõutud energiasääst saavutatakse lõpptarbijate juures.

2.  Energiasäästu saavutamiseks alternatiivsete poliitikameetmete väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse kõnealuste meetmete mõju energiaostuvõimetutele majapidamistele.

2.  Alternatiivsete poliitikameetmete väljatöötamisel selleks, et saavutada energiasääst ning tagada, et olemasolevad hooned muudetakse põhjaliku renoveerimise teel energiatõhusamaks, kehtestavad liikmesriigid meetmed, mis on suunatud kütteostuvõimetuse ohus olevatele madala sissetulekuga majapidamistele ja sotsiaalmajutusele. Kõnealused meetmed avalikustatakse.

3.  Kõikide meetmete jaoks, mis ei ole maksustamismeetmed, loovad liikmesriigid mõõtmis-, kontrollimis- ja tõendamissüsteemi, et teha dokumenteeritud auditeid osalevate või volitatud isikute poolt energiatõhususe suurendamiseks võetud meetmete statistiliselt olulisest ja esindavast valimist. Seda mõõtmist, kontrollimist ja tõendamist tehakse osalevatest ja volitatud isikutest sõltumatult.

3.  Kõikide meetmete jaoks, mis ei ole maksustamismeetmed, loovad liikmesriigid mõõtmis-, kontrollimis- ja tõendamissüsteemi, et teha dokumenteeritud auditeid osalevate või volitatud isikute poolt energiatõhususe suurendamiseks võetud meetmete statistiliselt olulisest ja esindavast valimist. Seda mõõtmist, kontrollimist ja tõendamist tehakse osalevatest ja volitatud isikutest sõltumatult.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 8 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 a)  artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.  Liikmesriigid tagavad, et ettevõtetes, mis ei ole VKEd, tehakse energiaaudit, mida sõltumatult ja kulutõhusalt viivad läbi kvalifitseeritud ja/või akrediteeritud eksperdid või mida teevad ja mille üle teostavad järelevalvet siseriiklike õigusaktide kohaselt sõltumatud asutused hiljemalt 5. detsembriks 2015 ning vähemalt iga nelja aasta tagant viimase energiaauditi kuupäevast arvates.

„4.  Liikmesriigid tagavad, et ettevõtetes, mis ei ole VKEd, tehakse energiaaudit, mida sõltumatult ja kulutõhusalt viivad läbi kvalifitseeritud ja/või akrediteeritud eksperdid või mida teevad ja mille üle teostavad järelevalvet siseriiklike õigusaktide kohaselt sõltumatud asutused hiljemalt 5. detsembriks 2015 ning vähemalt iga nelja aasta tagant viimase energiaauditi kuupäevast arvates.

 

Liikmesriigid stimuleerivad VKEsid, kelle energiatarbimine käibe kohta on ELi keskmisest suurem, käesolevas lõikes sätestatud nõuetele vastama.“

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 8 – lõige 6

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 b)  Artikli 8 lõige 6 asendatakse järgmisega:

6.  Ettevõtjad, kes ei ole VKEd ja kes rakendavad sõltumatu asutuse poolt vastavalt asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi, vabastatakse lõike 4 nõuetest, tingimusel et liikmesriigid tagavad, et asjaomane juhtimissüsteem hõlmab energiaauditi tegemist miinimumkriteeriumide põhjal, mis põhinevad VI lisal.

„6.  Ettevõtjad, kes ei ole VKEd, ja ettevõtjad, kes on VKEd ja kellel on töötaja või käibe kohta suur energiatarbimine, ja kes rakendavad sõltumatu asutuse poolt vastavalt asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi, vabastatakse lõike 4 nõuetest, tingimusel et liikmesriigid tagavad, et asjaomane juhtimissüsteem hõlmab energiaauditi tegemist miinimumkriteeriumide põhjal, mis põhinevad VI lisal.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et tehniliste ja rahaliste võimaluste piires ning võimalikku energiasäästu silmas pidades varustatakse maagaasi lõpptarbijad konkurentsivõimelise hinnaga üksikarvestitega, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja edastavad teabe tegeliku kasutusaja kohta.

Liikmesriigid tagavad, et niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, kulutasuv ning proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga, varustatakse maagaasi lõpptarbijad konkurentsivõimelise hinnaga üksikarvestitega, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja edastavad teabe tegeliku kasutusaja kohta.

Selgitus

Klientidel on õigus saada oma energiatarbimise kohta selget, mõistetavat ja õigeaegset teavet. Samas on soojusarvestid ja küttekulujaoturid kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes õigustatud vaid siis, kui see on tehniliselt teostatav, kulutasuv ja proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga, ning võib vastupidisel juhul tuua ebasoovitavaid tagajärgi, nt tekitada uut kütteostuvõimetuse ohtu, selle asemel, et selle vastu võidelda, ning takistada muid meetmeid, mis annaksid tarbijatele suurema energiatõhususe.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 9a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9a

Artikkel 9a

Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine, kasutajapõhine mõõtmine ja kulude jaotamine

Kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kasutuse mõõtmine, kasutajapõhine mõõtmine ja kulude jaotamine

1. Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijatele pakutakse konkurentsivõimelise hinnaga arvesteid, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist.

1. Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijatele pakutakse konkurentsivõimelise hinnaga arvesteid, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist.

Kui hoone saab kütte, jahutuse või sooja vee mitut hoonet teenindavast kesksest allikast või kütte- või jahutusvõrgust, paigaldatakse soojus- või soojaveearvesti soojusvaheti või tarnimiskoha juurde.

Kui hoone saab kütte, jahutuse või sooja vee mitut hoonet teenindavast kesksest allikast või kütte- või jahutusvõrgust, paigaldatakse arvesti soojusvaheti või tarnimiskoha juurde.

2.  Kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, kus on keskküte või -jahutus või mida varustatakse kütte- ja -jahutusvõrgust, paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimist igas hooneüksuses.

2.  Kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, kus on keskküte või -jahutus või mida varustatakse kütte- ja -jahutusvõrgust, paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimist igas hooneüksuses, kui see on tehniliselt teostatav, kulutasuv ja proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga.

Kui individuaalsete arvestite kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus iga hooneüksuse tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Iga liikmesriik sõnastab selgelt tehnilise teostamatuse ja mittekulutasuvuse tingimused ning avaldab need.

Kui individuaalsete arvestite kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus või proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga iga hooneüksuse tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Iga liikmesriik sõnastab selgelt tehnilise teostamatuse ja mittekulutasuvuse tingimused ning avaldab need.

Individuaalsed arvestid tuleb paigaldada esimeses lõigus osutatud uutesse hoonetesse või põhjalikult renoveeritud hoonetesse, nagu on sätestatud direktiivis 2010/31/EL.

Soojaveearvestid tuleb paigaldada esimeses lõigus osutatud uutesse hoonetesse või põhjalikult renoveeritud hoonetesse, nagu on sätestatud direktiivis 2010/31/EL, kui see on tehniliselt teostatav, kulutõhus ja proportsionaalne võimaliku energiasäästuga ning on tagatud, et see ei suurenda kütteostuvõimetuse ohtu.

3.  Kui kortermaju ja mitmeotstarbelisi hooneid varustatakse kütte või -jahutusvõrgust või kui sellistes majades on põhiline ühine küte või jahutus, kehtestavad liikmesriigid individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvuse ja täpsuse tagamiseks läbipaistvad eeskirjad kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, sealhulgas:

3.  Kui kortermaju ja mitmeotstarbelisi hooneid varustatakse kütte või -jahutusvõrgust või kui sellistes majades on põhiline ühine küte või jahutus, kehtestavad ja avalikustavad liikmesriigid individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvuse ja täpsuse tagamiseks läbipaistvad riiklikud eeskirjad kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, sealhulgas:

4. Käesoleva artikli kohaldamiseks paigaldatakse 1. jaanuarist 2020 üksnes kaugloetavaid arvesteid.

4. Käesoleva artikli kohaldamiseks paigaldatakse 1. jaanuarist 2020 üksnes kaugloetavaid arvesteid ja küttekulujaotureid. Artikli 9b lõike 2 esimeses ja teises lõigus sätestatud tehnilise teostatavuse ja kulutõhususe tingimusi kohaldatakse edasi.

Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, ehitatakse ümber kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv.

Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, ehitatakse ümber kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi 2009/73/EÜ kohaselt paigaldatud arvestid peavad võimaldama arvetel esitada täpset teavet tegeliku tarbimise kohta. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on võimalik kergesti saada varasema tarbimise kohta lisateavet, mida nad saavad üksikasjalikult kontrollida.

Direktiivi 2009/73/EÜ kohaselt paigaldatud arvestid peavad võimaldama arvetel esitada täpset teavet tegeliku tarbimise kohta. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel on võimalik kergesti saada varasema tarbimise kohta lisateavet, mida nad saavad üksikasjalikult kontrollida. Et tagada lõpptarbijate jaoks tarbija eraelu puutumatus, tagavad liikmesriigid, et arvestid on privaatsuskindlad ja et neid kasutatakse vastavalt määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) nõuetele. Liikmesriigid võtavad ühtlasi arvesse seda, kui oluline on vastupanu küberkuritegevusele arvestisüsteemides. Sellega seoses analüüsib komisjon enne 1. jaanuari 2019, kas direktiivi 2013/40/EL (infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta) tuleks ajakohastada, et kaasata sellesse arvestisüsteemid.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 10a – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et teave tarbimise kohta ja arvetel esitatav teave on täpne ja põhineb tegelikul tarbimisel vastavalt VIIa lisa punktidele 1 ja 2 kõigi lõpptarbijate puhul, kellele on paigaldatud arvestid või küttekulujaoturid.

Liikmesriigid tagavad, et teave tarbimise kohta ja arvetel esitatav teave on täpne ja põhineb tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul vastavalt VIIa lisa punktidele 1 ja 2 kõigi lõpptarbijate puhul, kellele on paigaldatud arvestid või küttekulujaoturid.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 10a – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad otsustada, kes peab esitama tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhineva arve ja tarbimisandmed lõppkasutajatele, st füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes kasutavad konkreetset hoonet või kortermaja korterit või mitmeotstarbelise hoone üksust, mida varustatakse kütte, jahutuse või sooja veega kesksest allikast, ja kellel ei ole otsest ega individuaalset lepingut energiatarnijaga.

Selgitus

The obligation of delivering billing and consumption information to final users is not always possible to fulfil with heat cost allocators because they do not measure actual heat consumption and it will be very expensive and technically complicated replace them with energy meters. Billing information on heat consumption based on heat meter readings should be provided as a rule only to the final customer. The scope of information delivered to final users (in case they are not final customers), should be decided individually by Member States, taking into account the specificity of the building infrastructure in each area and the current legal status.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 10a – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  nõuab, et kättesaadav teave lõpptarbijate energiaarvete ja varasema tarbimise kohta tehtaks kättesaadavaks lõpptarbija määratud energiateenuseosutajale;

a)  nõuab, et kui lõpptarbijate energiaarveid ja varasemat tarbimist või nende küttekulujaoturi näite käsitlev teave on kättesaadav, tehakse see lõppkasutaja taotluse korral kättesaadavaks lõpptarbija määratud energiateenuseosutajale;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 10a – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  tagab, et kõikidele lõpptarbijatele esitatakse asjakohane teave tegelikul tarbimisel põhineva arvega vastavalt VII lisa punktile 3;

c)  tagab, et kõikidele lõpptarbijatele esitatakse asjakohane teave tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näitudel põhineva arvega vastavalt VIIa lisa punktile 3;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 19a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 a)  lisatakse järgmine artikkel 19a:

 

Artikkel 19a

 

Energiatõhususe rahastamine Euroopa pankade poolt

 

Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank kohandavad oma poliitikaeesmärke, pidades silmas energiatõhususe tunnustamist iseseisva energiaallikana ja energiatõhususe investeeringuid osana nende taristuinvesteeringute portfellist.

 

EIP ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank kujundavad ja loovad ka koos riiklike arengupankadega tõhusussektoriga kohandatud programmid ja projektid, sealhulgas kütteostuvõimetutele kodumajapidamistele, ning rahastavad neid.

 

Liikmesriigid kasutavad täiel määral ära võimalusi ja vahendeid, mis pakutakse välja arukate hoonete aruka rahastamise algatusega.

Selgitus

Vaja on põhjalikku muudatust, et finantseerimisasutused saaksid pakkuda finantsvahendeid, mis on kohased suuremahuliste energiatõhususe investeeringute jaoks.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 24 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

12 a)  artikli 24 lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.   Komisjon jälgib käesoleva direktiivi rakendamise mõju direktiividele 2003/87/EÜ, 2009/28/EÜ ja 2010/31/EL, otsusele nr 406/2009/EÜ ning tööstussektoritele, eelkõige nendele, mille puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks, nagu on kindlaks määratud otsuses 2010/2/EL.

„Komisjon jälgib käesoleva direktiivi rakendamise mõju direktiividele 2003/87/EÜ, 2009/28/EÜ ja 2010/31/EL ja määrusele nr... (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta) ning esitab igal aastal aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui komisjonil on korrapäraste aruannete põhjal tõendeid, et poliitikasuundade vastasmõju viib CO2-turu mittenõuetekohase toimimiseni, esitab komisjon seadusandliku ettepaneku, milles käsitleb meetmeid selle toimimise parandamiseks.“

 

(Ettepaneku algsed/praegused punktid 13 ja 14 nummerdatakse vastavalt ümber punktiks 14 ja punktiks 15.)

Selgitus

Kuna pärast 2020. aastat on oodata ebastabiilset pakkumise/nõudluse tasakaalu, võib ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhjustatud nõudluse täiendav langus koos muu kliimapoliitikaga luua olukorra, kus saastekvootide pakkumine on pidevalt sama suur või suurem kui vastav nõudlus. Seega tuleks kliimapoliitika meetmete kattumise negatiivset mõju leevendada, paigutades turustabiilsusreservi saastekvootide koguse, mis vastab väljaspool ELi heitkogustega kauplemise süsteemi turgu saavutatud heite vähenemisele.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13

Direktiiv 2012/27/EL

Artikkel 24 – lõige 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12.  Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta möödudes ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral esitab komisjon koos aruandega ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks.

12.  Komisjon vaatab käesoleva direktiivi üldiselt läbi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames aastal 2023 tehtavat esimest ülemaailmset kokkuvõtet ja seejärel iga järgmise ülemaailmse kokkuvõtte järel ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi üldist mõjusust ja vajadust kohandada liidu energiatõhususe poliitikat vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Vajaduse korral esitab komisjon koos aruandega ettepanekud täiendavate meetmete võtmiseks.

Selgitus

Direktiivi muutmist tuleb vaadelda Pariisi kokkuleppe vastuvõtmisele järgnevas uues globaalses kontekstis. Kaugeleulatuvad energiatõhususe meetmed on Euroopa kohustuste täitmisel peamised vahendid ja neid tuleb iga viie aasta järel ajakohastada.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2012/27/EL

IV lisa – allmärkus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  IV lisas asendatakse joonealune märkus 3 järgmisega: „(3) Kohaldatakse juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia lõpptarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel võib liikmesriik kasutada vaikeväärtust 2,0. Liikmesriik võib kasutada ka teistsuguseid väärtuseid, kui see on põhjendatud.“;

a)  IV lisas asendatakse joonealune märkus 3 järgmisega: „(3) Kohaldatakse juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia lõpptarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi. Elektrienergiasäästu [kWh] arvutamisel võib liikmesriik kasutada vaikeväärtust 2,0. Liikmesriik võib kasutada ka teistsugust väärtust, kui seda õigustavad primaarenergia tarbimist mõjutavad riiklikud asjaolud. Need asjaolud peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud, mõõdetavad ja kontrollitavad ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.“;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 2 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mida oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis kirjeldab, kuidas energiatarbimine muutuks, kui vaadeldavat poliitikameedet ei võetaks. Võrdlusaluses peab võtma arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ja muudest riigi ja ELi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;

a)  näidatakse, et selline sääst on saadud lisaks säästule, mida oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta ja/või rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis kirjeldab, kuidas energiatarbimine muutuks, kui vaadeldavat poliitikameedet ja sellest tulenevaid uusi üksikmeetmeid ei võetaks. Võrdlusaluses peab võtma arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ja muudest riigi ja ELi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 2 – alapunkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust. Selleks liidetakse kokku kõik üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud meetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur kogusääst. Muude meetodite kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et selliste meetoditega arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks energiasäästu, mis saadakse, kui liita kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse ajavahemikul meetme rakenduskuupäevast vastavalt kas 2020. aasta või 2030. aasta 31. detsembrini. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult energialiidu juhtimise algatuse kohases esimeses ühendatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, milliseid muid meetodeid nad on kasutanud ja mida on võetud ette, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.

h)  energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete kestust, liites kokku kõik üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse üksikmeetme rakenduskuupäeva ja vastavalt kas 2020. aasta 31. detsembri või 2030. aasta 31. detsembri vahel. Liikmesriigid võivad kasutada ka muud meetodit, mille tulemusena saadakse hinnanguliselt vähemalt sama suur kogusääst. Muude meetodite kasutamisel peavad liikmesriigid tagama, et selliste meetoditega arvutatud energiasäästu kogusumma ei ületaks energiasäästu, mis saadakse, kui liita kokku kõikide üksikmeetmete energiasäästud, mis saavutatakse ajavahemikul meetme rakenduskuupäevast vastavalt kas 2020. aasta või 2030. aasta 31. detsembrini. Liikmesriigid kirjeldavad üksikasjalikult energialiidu juhtimise algatuse kohases esimeses ühendatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, milliseid muid meetodeid nad on kasutanud ja mida on võetud ette, et tagada kõnealuse siduva arvutusnõude täitmine.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/12/EL

V lisa – punkt 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 lõike 2 punkti e kohaste poliitikameetmetega saavutatud säästu arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada direktiivis 2010/31/EL sätestatud arvutusmeetodit, kui see on kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 7 ja käesoleva lisa nõuetega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 5 – alapunkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  energiamüügi andmete arvutamisel kasutatud allikad, sh alternatiivsete statistiliste allikate kasutamise põhjendus ning mis tahes erinevused saadud kogustes (kui kasutatakse muid kui Eurostati allikaid);

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

V lisa – punkt 5 – alapunkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  meetmete kasutamise ajad, kuidas neid arvutatakse, millel need põhinevad;

h)  meetmete kasutamise ajad, kuidas neid arvutatakse, millel need põhinevad ning mis tahes muu vastu võetud meetod, mille puhul hinnatakse, et see saavutab vähemalt sama suure kogusäästu;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

VIIa lisa – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Miinimumnõuded kütte, jahutuse ja sooja vee tegelikul tarbimisel põhinevate andmete esitamise kohta arvetel

Miinimumnõuded arveldusteabe ning kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimist käsitleva teabe kohta

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

VIIa lisa – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegelikul tarbimisel põhinevate arvete esitamine

Tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevate arvete esitamine

Et lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist kohandada, tuleks tegelikul tarbimisel põhinevalt arveldada vähemalt üks kord aastas.

Et lõppkasutajatel oleks võimalik oma energiatarbimist kohandada, tuleb tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad arved esitada vähemalt üks kord aastas.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

VIIa lisa – punkt 2 – alapunkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või kulujaoturid, tehakse alates [Please insert here ….the entry into force] tegelikul tarbimisel põhinev arve või tarbimisandmed kättesaadavaks vähemalt üks kord kvartalis nõudmise korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel aga kaks korda aastas.

Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või kulujaoturid, tehakse alates [lisada ülevõtmise kuupäev] tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinev arve või tarbimisandmed kättesaadavaks vähemalt üks kord kvartalis nõudmise korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilise arve, muudel juhtudel aga kaks korda aastas.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

VIIa lisa – punkt 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või kulujaoturid, tehakse alates 1. jaanuarist 2022 tarbimisandmed või arved kättesaadavaks vähemalt üks kord kuus. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal.

Kui on paigaldatud kas kaugloetavad arvestid või küttekulujaoturid, tehakse alates 1. jaanuarist 2022 tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevad tarbimisandmed või arved kättesaadavaks vähemalt üks kord kuus. Küte ja jahutus võidakse sellest nõudest vabastada hooajavälisel ajal.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

VIIa lisa – punkt 3 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegelikul tarbimisel põhinevatel arvetel esitatav vähim teave

Tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul põhinevatel arvetel esitatav vähim teave

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2012/27/EL

VIIa lisa – punkt 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajatele tehakse arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks järgmine teave:

Liikmesriigid tagavad, et järgmine teave on täpne ja tehakse lõppkasutajatele arvel või koos sellega selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks:

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 2010/31/EL

VIIa lisa – punkt 3 – lõik 1 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine;

a)  kehtivad hinnad ja tegelik tarbimine või soojuse kogumaksumus ja küttekulujaoturi näidud;

Selgitus

VIIa lisa tuleb muuta, et see oleks kooskõlas artikliga 10a.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2012/27/EL

IX lisa – 1. osa – punkt g

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a.   IX lisa 1. osa punkt g asendatakse järgmisega:

g) Majandusanalüüs: mõjude ülevaade

g) Majandusanalüüs: mõjude ülevaade

Majandusanalüüside tegemisel võetakse arvesse kogu asjakohane majanduslik mõju.

Majandusanalüüside tegemisel võetakse arvesse kogu asjakohane majanduslik mõju.

Liikmesriigid võivad hinnata ja otsuste tegemisel arvesse võtta analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu.

Liikmesriigid hindavad ja võtavad otsuste tegemisel arvesse analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu.

Arvessevõetavad kulud ja tulud peavad hõlmama vähemalt järgmist.

Arvessevõetavad kulud ja tulud peavad hõlmama vähemalt järgmist.

i) Tulud

i) Tulud

— Toodangu tarbijaväärtus (soojus ja elekter)

— Toodangu tarbijaväärtus (soojus ja elekter)

— Välistulu, näiteks kasu keskkonnale ja tervisele, niivõrd kui see on võimalik.

— Välistulu, näiteks kasu keskkonnale, kasvuhoonegaaside heitele ja tervisele.

 

— Mõju tööturule, energiajulgeolek, konkurentsivõime

ii) Kulud

ii) Kulud

— Tehaste ja seadmete kapitalikulud

— Tehaste ja seadmete kapitalikulud

— Seotud energiavõrkude kapitalikulud

— Seotud energiavõrkude kapitalikulud

— Muutuvad ja püsivad tegevuskulud

— Muutuvad ja püsivad tegevuskulud

— Energiakulud

— Energiakulud

— Keskkonna- ja tervisekulud, niivõrd kui see on võimalik

— Keskkonna- ja tervisekulud

 

— Tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime“

SELETUSKIRI

Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmine

Euroopa Liit peab ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses teed näitama. Ajalooline Pariisi kokkulepe on meile andnud selge raamistiku, et leevendada ülemaailmset soojenemist ja selle ränki tagajärgi nii praeguse põlvkonna kui ka paljude tulevaste põlvkondade jaoks. Euroopa energiavarustuse, hoonete, transpordi ja tööstuse CO2 heitkoguste piiramise peamine vahend on energiatõhusus. Käesolevas raportis esitatud ettepanekuid järgides oleks ELis võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 47 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis tähendab, et me peaksime hõlpsasti suutma täita oma Pariisi kokkuleppes võetud 40 %-lise vähendamise eesmärki. See tagab, et Euroopa kliimakaitse ja energiatõhususe eesmärgid toetavad üksteist vastastikku. Samas on aga vaja jätkata jõupingutusi, et jõuda 2050. aastaks CO2-neutraalsuseni, ja selleks tuleb energiatõhususe kohustuse täitmist jätkata ka pärast 2030. aastat.

Energiajulgeolek

Energiasõltuvus tekitab Euroopale tõsiseid majanduslikke ja geopoliitilisi probleeme. EL impordib tarbitavast energiast 53 % ja see maksab rohkem kui 1 miljard eurot päevas. Euroopas vajatava energia üldist kogust vähendades võimaldavad energiatõhususe meetmed vähendada energiasõltuvust kolmandatest riikidest ja seega tugevdada meie energiajulgeolekut. Käesolevas raportis toodud ettepanekutega vähendataks energiaimporti 2050. aastaks olulisel määral: aastatel 2021–2030 säästaks fossiilkütuste impordi vähendamine 288 miljardit eurot ning sääst suureneks ajavahemikul kuni 2050. aastani veelgi.

Kütteostuvõimetus

ELis on 50–125 miljonit inimest kütteostuvõimetuse ohus – nad ei suuda hoida oma kodu soojana või maksta oma arveid. Euroopa energiapoliitika mõju kütteostuvõimetusele ei tohi eirata ja seda ei tohiks jätta pelgalt riiklike sotsiaalpoliitiliste lahenduste kanda. Euroopal on tohutu potentsiaal suurendada hoonete energiatõhusust, kuid lahendused tuleb välja töötada nii, et välditaks soovimatuid tagajärgi, mis võivad kütteostuvõimetuse ohtu veelgi suurendada. Individuaalseid arvesteid käsitlevad sätted on näiteks üks küsimus, mille puhul selliseid aspekte tuleb hoolikalt kaaluda.

Ajal, mil me liigume hoonetega seotud CO2-heite vähendamise suunas, on selliste hoonete puhul, mis kuuluvad väikese sissetulekuga majapidamistele või mida sellised majapidamised kasutavad, kasu saamiseks vajalikke investeeringuid raskem teha. Seepärast on ülitähtis võtta juba praegu sihtsotstarbelisi meetmeid selliste rühmade abistamiseks. Liikmesriikide võetavate meetmete puhul tuleks esikohale seada kütteostuvõimetusest mõjutatud majapidamised ja sotsiaalmajutus, mistõttu raportöör teebki ettepaneku, et liikmesriikidel oleks kohustus nõuda, et märkimisväärne osa meetmetest oleks suunatud kütteostuvõimetusest mõjutatud majapidamistele ja sotsiaalmajutusele.

Majanduskasv

Valitseb valearusaam, et kui majandus kasvab, siis peab suurenema ka energiatarbimine. Energiatõhususmeetmete edu on näidanud, et energiatarbimine võib majanduskasvu ajal mitte üksnes langeda, vaid energiatõhususmeetmed võivad majanduskasvule ka märkimisväärselt kaasa aidata. Energia lõpptarbimine on alates 2010. aastast vähenenud, ELi SKP aga suurenenud. Energiakasutuse vähendamine on kulutasuva energiatõhususe saavutamise odavaim viis. Kuigi majandusmudelid on erinevad, annavad käesolevas raportis esitatud ettepanekud tulemuseks SKP suurenemise nulliefektist kuni 4,1 %ni, kui on olemas sobiv investeeringute rahastus. Selles ei ole pealegi arvesse võetud energiatõhususmeetmete muud majanduslikku kasu, nagu õhu parem kvaliteet ja oluline kasu tervisele.

Käesolevas raportis toodud meetmed on ka välja töötatud nii, et nad annaksid majandusele tugeva tõuke. Õige investeeringute rahastamise puhul toovad need mudelid kaasa ka märkimisväärse tööhõive kasvu – töökohad 405 000 kuni 4,8 miljonile inimesele.

Lünkade kaotamine

Käesoleva direktiivi ajakohastamine annab võimaluse lahendada praegustes õigusaktides esinevad probleemid. Üks direktiivi olulistest eesmärkidest on 1,5 % energiasäästu aastas. Selle nõude suhtes on kehtestatud aga mitu paindlikkusaspekti, mis on võimaldanud liikmesriikidel vähendada oma kohustusi sel viisil, et võeti arvesse ka varasemaid meetmeid või jäeti teatavad sektorid arvutustest välja. See on viinud olukorrani, kus saavutatud on ainult pool iga-aastastest energiasäästu eesmärkidest. Nende eesmärkide kahjustamine ei tohiks jätkuda ja raportöör teeb seepärast ettepaneku paljud sellised lüngad kaotada. Ta teeb ka ettepaneku laiendada meetmeid, mis on osutunud tulemuslikeks, nagu avaliku sektori hoonete renoveerimine ja ettevõtete energiaauditid.

Kodanike eest seismine

Euroopa Parlament on pidevalt hääletanud progressiivsemate energiatõhususmeetmete poolt. Kodanike esindajana on Euroopa Parlamendi liikmed tõdenud, millist kasu sellised meetmed võivad tuua mitte ainult keskkonnale, vaid ka tervisele, tarbijatele ja äriühingutele. Kõige eredam näide on see, et raportis toodud ettepanekute tulemusel suureneks eluaastate arv tänu õhukvaliteedi väga ulatuslikule parenemisele 17 miljoni võrra. Parlament peab jätkuvalt seisma kodanike huvide eest, sealhulgas ka nende tarbijate eest, kes soovivad väiksemaid energiaarveid ja soojemat eluaset, ettevõtjate eest, kes soovivad odavamat ja puhtamat energiat ja õiguskindlust, ning nende ettevõtjate eest, kes soovivad õiglast hüvitust energiatõhususe parandamiseks järjekindlalt ellu viidud tehnoloogiliste uuenduste eest.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Energiatõhusus

Viited

COM(2016)0761 – C8-0498/2016 – 2016/0376(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

12.12.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.12.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jytte Guteland

14.2.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

8.6.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

12

12

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Arne Gericke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Jørn Dohrmann, Elena Gentile, Jan Huitema, Merja Kyllönen, Stefano Maullu, Mairead McGuinness, Keith Taylor, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Bendt Bendtsen, Norbert Erdős, Jill Evans, Barbara Lochbihler, Olle Ludvigsson

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Anneli Jäätteenmäki, Frédérique Ries, Nils Torvalds

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Merja Kyllönen

PPE

Stefano Maullu

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Marco Affronte, Jill Evans, Benedek Jávor, Barbara Lochbihler, Davor Škrlec, Keith Taylor

12

ALDE

Valentinas Mazuronis

ECR

Jørn Dohrmann, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

ENF

Mireille D'Ornano, Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh

PPE

Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer

12

0

ALDE

Jan Huitema

PPE

Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Birgit Collin-Langen, Norbert Erdős, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Peter Liese, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Energiatõhusus

Viited

COM(2016)0761 – C8-0498/2016 – 2016/0376(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

12.12.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.12.2016

 

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Miroslav Poche

2.2.2017

 

 

 

Endised raportöörid

Adam Gierek

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

23.3.2017

22.6.2017

4.9.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

30

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Michel Reimon, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michèle Alliot-Marie, Pilar Ayuso, Gerben-Jan Gerbrandy, Benedek Jávor, Jude Kirton-Darling, Rupert Matthews, Clare Moody, Markus Pieper, Dennis Radtke, Dominique Riquet, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Albert Deß, Arndt Kohn, Sabine Verheyen

Esitamise kuupäev

20.12.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Angelika Mlinar, Dominique Riquet, Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Lieve Wierinck, Morten Helveg Petersen

EFDD

Dario Tamburrano, David Borrelli, Marco Zullo

GUE/NGL

Neoklis Sylikiotis, Paloma López Bermejo, Xabier Benito Ziluaga

S&D

Arndt Kohn, Carlos Zorrinho, Clare Moody, Dan Nica, Edouard Martin, Eva Kaili, José Blanco López, Jude Kirton-Darling, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Miapetra Kumpula-Natri, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Peter Kouroumbashev, Theresa Griffin, Zigmantas Balčytis

VERTS/ALE

Benedek Jávor, Claude Turmes, Jakop Dalunde, Michel Reimon, Rebecca Harms

30

ECR

Anneleen Van Bossuyt, Edward Czesak, Evžen Tošenovský, Hans-Olaf Henkel, Rupert Matthews, Zdzisław Krasnodębski

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Angelo Ciocca, Barbara Kappel, Christelle Lechevalier

PPE

Albert Deß, Algirdas Saudargas, András Gyürk, Angelika Niebler, Christian Ehler, Cristian-Silviu Buşoi, Dennis Radtke, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Jerzy Buzek, Krišjānis Kariņš, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Michèle Alliot-Marie, Paul Rübig, Pilar Ayuso, Pilar del Castillo Vera, Sabine Verheyen, Seán Kelly, Vladimir Urutchev

2

0

GUE/NGL

Jaromír Kohlíček

S&D

Adam Gierek

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave