Menetlus : 2016/0382(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0392/2017

Esitatud tekstid :

A8-0392/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 12
CRE 15/01/2018 - 12
PV 12/11/2018 - 14
CRE 12/11/2018 - 14

Hääletused :

PV 17/01/2018 - 10.4
CRE 17/01/2018 - 10.4
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/11/2018 - 4.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0009
P8_TA(2018)0444

RAPORT     ***I
PDF 2855kWORD 478k
6.12.2017
PE 597.755v02-00 A8-0392/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0767 – C8-0500/2016 – 2016/0382(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: José Blanco López

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 87)

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD
 LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0767 – C8-0500/2016 – 2016/0382(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0767),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0500/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2017. aasta arvamust(1)

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni ... 2017. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0392/2017),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2 ,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194 ja artikli 191 lõiget 1,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Taastuvate energiaallikate edendamine on üks liidu energiapoliitika eesmärke. Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ulatuslikum kasutamine moodustab koos energiasäästu ja suurema energiatõhususega tähtsa osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe täitmiseks ja selleks, et viia ellu liidu kliima- ja energiaraamistik 2030, sealhulgas siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks heitkogust vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega . Sellel on oluline osa ka energiavarustuskindluse tugevdamisel, tehnoloogilise arengu ja uuendustegevuse edendamisel ning tööhõivevõimaluste loomisel ja regionaalarengus, eriti maapiirkondades ja eraldatud piirkondades või väikese rahvastikutihedusega piirkondades .

(2)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikele 1 on taastuvate energiaallikate edendamine on üks liidu energiapoliitika eesmärke. Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ulatuslikum kasutamine moodustab koos energiasäästu ja suurema energiatõhususega hädavajaliku osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppes liidule võetud kohustuse täitmiseks ja selleks, et liit jõuaks hiljemalt 2050. aastaks nullilähedaste neto-heitkogusteni. Sellel on keskne tähtsus ka energiavarustuskindluse tugevdamisel, taskukohase säästva energia, tehnoloogilise arengu, uuendustegevuse ning tehnoloogia- ja tööstusalase juhtpositsiooni edendamisel, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja tervishoiuga seotud hüvede ning ulatuslike tööhõive- ja regionaalarenguvõimaluste loomisel, eriti eraldatud ja maapiirkondades, väikese rahvastikutihedusega piirkondades ja aladel, kust tööstustootmine osaliselt mujale üle viiakse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Pariisi kokkuleppega seati kliimamuutuste leevendamisel globaalselt oluliselt kõrgemad eesmärgid, mille kohaselt allakirjutanud riigid võtsid kohustuse hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning püüda jätkuvalt hoida temperatuuri tõus nimetatud tasemega võrreldes alla 1,5 °C. Selleks et muuta energiasüsteem hiljemalt 2050. aastaks äärmiselt energiatõhusaks ja taastuvatel energiaallikatel põhinevaks, peab liit olema valmis heitkoguseid varem ette nähtust palju rohkem ja kiiremini vähendama. Samas ei ole heitkoguste vähendamise kulud tänu taastuvenergia tehnoloogia (tuule- ja päikeseenergia) väljatöötamise ja kasutuselevõtu kiirusele nii suured, kui varem hinnati.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Eelkõige ulatuslikumad tehnoloogilised täiustused, stiimulid ühistranspordi laiendamiseks ja kasutamiseks, energiatõhusate tehnoloogiate kasutamine ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordi sektoris on koos energiatõhususmeetmetega väga mõjusad vahendid, mille abil vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet ja liidu sõltuvust imporditud gaasist ja naftast.

(3)  Eelkõige energiatarbimise piiramine,ulatuslikumad tehnoloogilised täiustused, ühistranspordi laiendamine, energiatõhusate tehnoloogiate kasutamine ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris on koos energiatõhususmeetmetega väga mõjusad vahendid, mille abil vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet ja liidu energiasõltuvust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestati taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise õigusraamistik, milles sätestati 2020. aastaks täidetavad siduvad riiklikud eesmärgid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta energiatarbimises ja transpordis. Komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatises12 määrati kindlaks liidu tulevase energia- ja kliimapoliitika raamistik ning edendati ühist arusaama sellest, kuidas arendada kõnealust poliitikat pärast 2020. aastat. Komisjon tegi ettepaneku, et liidu 2030. aasta eesmärk peaks olema taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal liidus tarbitavas energias.

(4)  Direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestati taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise õigusraamistik, milles sätestati 2020. aastaks täidetavad siduvad riiklikud eesmärgid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta energiatarbimises ja transpordis.

__________________

 

12„Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ (COM/2014/015 final).

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Euroopa Ülemkogu kiitis 2014. aasta oktoobris kõnealuse eesmärgi heaks ja märkis, et liikmesriigid võivad seada ulatuslikumad riiklikud eesmärgid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa Parlament on resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ajavahemikuks 2020–2030 ning resolutsioonis taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta toetanud liidu siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 30 % osakaal koguenergia lõpptarbimises ning rõhutanud, et selle eesmärgi elluviimiseks tuleks igale riigile kehtestada oma eesmärgid, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi olukorda ja võimalusi.

(6)  Euroopa Parlament on oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 toetanud liidu siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 30 % osakaal koguenergia lõpptarbimises ning rõhutanud, et selle eesmärgi elluviimiseks tuleks igale riigile kehtestada oma eesmärgid, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi olukorda ja võimalusi. Oma 23. juuni 2016. aasta resolutsioonis taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta läks Euroopa Parlament veelgi kaugemale, tuletades meelde oma varasemat seisukohta seoses liidu vähemalt 30 % osakaalu eesmärgiga ja rõhutades, et Pariisi kokkulepet ja viimasel ajal toimunud taastuvenergia tehnoloogiate odavnemist arvesse võttes tuleks olla märksa ambitsioonikam.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Seetõttu tuleks arvesse võtta Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärke ja tehnoloogia arengut, sealhulgas taastuvenergiasse investeerimise kulude vähenemist.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seepärast on asjakohane kehtestada liidu siduv eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal. Liikmesriigid peaksid lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas määrama kindlaks oma panuse kõnealuse eesmärgi saavutamisel, järgides määruses [juhtimine] sätestatud juhtimisprotsessi.

(7)  Seepärast on asjakohane kehtestada liidu siduv eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 35% osakaal, ning sellega koos riiklikud eesmärgid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Liikmesriikide siduvate taastuvenergiaeesmärkide kehtestamisel tuleks võtta arvesse Pariisi kliimakokkuleppest tulenevaid kohustusi, taastuvenergia jätkuvalt suurt potentsiaali ning energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalikke investeeringuid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Liidu 35 % eesmärgi ülekandmisel eri liikmesriikide eesmärkideks tuleks nõuetekohaselt silmas pidada õiglast ja adekvaatset jaotamist, mille juures võetakse arvesse liikmesriikide SKPd ning nende erinevaid lähtekohti ja võimalusi, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, mis tuleb saavutada 2020. aastaks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne. Liidu tasandil kindlaks määratud eesmärk võimaldaks liikmesriikidele suuremat paindlikkust täita oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid võimalikult kulutõhusalt ning arvestades riigi konkreetset olukorda, energiaallikate jaotust ja taastuvenergia tootmise suutlikkust.

(8)  Liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Liikmesriigid peaksid kaaluma, millises ulatuses on eri liiki energiaallikate kasutamine kooskõlas eesmärgiga piirata kliima soojenemist 1,5° C-ga võrreldes tööstusajastu eelse tasemega, ning eesmärgiga saavutada fossiilkütustevaba ja vähese CO2-heitega majandus. Komisjonile tuleks sellega seoses anda õigus võtta vastu õigusakte, et hinnata, mil määral aitavad eri liiki taastuvad energiaallikad neid eesmärke saavutada, lähtudes tasuvusajast ja tulemustest võrreldes fossiilkütustega, ning kaaluda ühe säästlikkuskriteeriumina maksimaalse lubatud tasuvusaja ettepanekut, eriti lignotselluloosmaterjalist biomassi puhul.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud artiklis 26 sätestatud säästlikkuskriteeriumidega, mis on üks uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi põhielemente.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Liikmesriigid peaksid võtma lisameetmeid juhul, kui taastuvate energiaallikate osakaal liidu tasandil ei vasta liidu trajektoorile taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamisel. Määruses [juhtimine] on sätestatud, et kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide ulatuslikkuse osas, võib ta võtta liidu tasandi meetmeid kõnealuse eesmärgi saavutamise tagamiseks. Kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide saavutamise osas, peaksid liikmesriigid kohaldama määruses [juhtimine] sätestatud meetmeid, mis võimaldavad neile meetmete valimisel piisavat pandlikkust.

välja jäetud

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit käsitlevad toetuskavad on osutunud tõhusaks vahendiks taastuvelektri kasutuselevõtmise edendamisel. Kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist. Sel eesmärgil on järjest rohkemates liikmesriikides toetus kujul, mis hõlmab selle andmist lisaks turul teenitud tulule.

(15)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit käsitlevad toetuskavad on osutunud mõjusaks vahendiks sellise elektrienergia kasutuselevõtmise edendamisel. Kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist. Sel eesmärgil annavad üha enamad liikmesriigid toetust nii, et see lisandub ettevõtlustulule, võttes seejuures arvesse eri tehnoloogiate iseärasusi ning väike- ja suurtootjate erinevat suutlikkust reageerida turusignaalidele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutuselevõtt peaks kaasa tooma võimalikult väikesed kulud tarbijatele ja maksumaksjatele. Toetuskavade väljatöötamisel ja toetuse määramisel peaksid liikmesriigid püüdma viia miinimumini kasutuselevõtuga seotud süsteemi üldkulud, võttes igati arvesse võrgu ja süsteemi arendamise vajadusi, tulemuseks olevat energiaallikate jaotust ning tehnoloogiaga kaasnevaid pikaajalisi võimalusi.

(16)  Taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas energia salvestamisest saadavale elektrienergiale üleminek peaks toimuma nii, et minimeerida selle pikaajalised kulud tarbijatele ja maksumaksjatele. Toetuskavade väljatöötamisel ja toetuse määramisel peaksid liikmesriigid püüdma viia miinimumini kasutuselevõtuga seotud süsteemi üldkulud, võttes igati arvesse võrgu ja süsteemi arendamise vajadusi, tulemuseks olevat energiaallikate jaotust ning tehnoloogiatest pikemas perspektiivis tulenevaid võimalusi. Lisaks peaksid liikmesriigid käitistele toetuse määramiseks kasutama nii tehnoloogiaspetsiifilisi kui ka -neutraalseid hankeid.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 2014. aasta oktoobri järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta paremini ühendatud energia siseturu ja piisava toetuse olulisust, selleks et integreerida eri liiki taastuvenergia üha kasvavad mahud ja seeläbi võimaldada Euroopa Liidul täita seatud eesmärk olla energiasektoris toimuva ülemineku osas teerajaja. Seetõttu on energialiidu potentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks oluline kiiremas korras parandada ühendatust ja saavutada tulemusi Euroopa Ülemkogu kokkulepitud eesmärkide osas.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b)  Taastuvate energiaallikate toetuskavade väljatöötamisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma ringmajanduse ja ELi jäätmehierarhia põhimõtteid. Eelistatuimad valikud peaksid olema jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Liikmesriigid peaksid hoiduma sellistest toetuskavadest, mis on vastuolus jäätmekäitluse eesmärkidega ja tooksid kaasa ringlusse võetavate jäätmete ebatõhusa kasutamise. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et käesoleva määruse alusel kehtestatavad meetmed ei oleks vastuolus direktiivi 2008/98/EL eesmärkidega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 c)  Bioenergiaallikate kasutamisel peaksid liikmesriigid rakendama kaitsemeetmeid bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja selleks, et vältida ökosüsteemide hävimist või vaesestumist ning sellist kõrvalekaldumist praegustest kasutusviisidest, mis otseselt või kaudselt kahjustaks bioloogilist mitmekesisust, pinnast või kasvuhoonegaaside üldist tasakaalu.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 d)  Liikmesriigid peaksid võimalikult palju edendama ja eelistama omamaiste taastuvate energiaallikate kasutamist ning vältima kolmandate riikide ressursside ulatuslikust impordist tingitud turumoonutusi. Sellega seoses tuleks arvesse võtta ja edendada olelusringipõhist lähenemisviisi.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 e)  Taastuvenergiakogukondadel, linnadel ja kohalikel omavalitsustel peaks olema õigus osaleda olemasolevates toetuskavades teiste suurte osalejatega võrdsetel alustel. Selleks peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta meetmeid, sealhulgas anda käesoleva direktiivi artiklis 16 osutatud ühtse haldusalase kontaktpunkti kaudu teavet ning tehnilist ja finantsabi, vähendada haldusnõudeid, kaasata taastuvenergiakogukondadele kasulikke pakkumiskriteeriume, kehtestada nimetatud kogukondadele sobivad pakkumisajad või võimaldada nende kulude katmist otsetoetuste arvel.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 f)  Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks vajalike taristute kavandamisel tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu projektidest mõjutatud poolte, sealhulgas põliselanike osalemisega seotud poliitikameetmetele ja nõuetekohaselt tunnustada nende maaomandiõigusi.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 g)  Tarbijatele tuleks anda põhjalikku teavet, sealhulgas teavet kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhususe eeliste ning elektrisõidukite madalamate jooksevkulude kohta, et nad kõik saaksid teha taastuvenergiaga seotud tarbimisvalikuid ja mitte olla kinnistatud mõne üksiku tehnoloogialahenduse külge.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 h)  Taastuvate energiaallikate turu arengut soodustades tuleb arvesse võtta selle negatiivset mõju teistele turuosalistele. Seepärast peaksid toetusprogrammid minimeerima turu- ja konkurentsimoonutuste ohtu.

Selgitus

Biomass, eelkõige metsa biomass, on väärtuslik tooraine puidutööstuse jaoks, mis tugevdab Euroopa maapiirkondade majandust. Suurema nõudlusega metsa biomassi järele ei tohiks seepärast kaasneda konkurentsimoonutused kõnealuses sektoris.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Liikmesriikidelt peaks küll nõudma, et nad osaliselt ja kasvavalt avaksid oma toetuskavad teistes liikmesriikides paiknevatele projektidele sellises ulatuses, mis kajastab liikmesriikide vahelisi füüsilisi voogusid, kuid toetuskavade avamine kohustuslikku määra ületavas ulatuses peaks jääma vabatahtlikuks. Liikmesriikidel on erinevad taastuvenergia võimalused ja nad rakendavad riigi tasandil erinevaid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetamise kavasid. Enamik liikmesriike rakendab selliseid mehhanisme, mis toetavad vaid nende territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Siseriiklike toetuskavade nõuetekohaseks toimimiseks on tähtis, et liikmesriigid saaksid juhtida oma siseriiklike toetusmehhanismide mõju ja kulusid vastavalt oma erinevatele võimalustele. Üks oluline vahend käesoleva direktiivis eesmärgi saavutamiseks on tagada siseriiklike toetuskavade nõuetekohane toimimine vastavalt direktiividele 2001/77/EÜ ja 2009/28/EÜ, et säiliks investorite usaldus ja et liikmesriigid saaksid välja töötada mõjusad siseriiklikud meetmed eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia piiriülest toetamist ilma, et see ebaproportsionaalselt mõjutaks siseriiklikke toetusmehhanisme. Lisaks toetuskavade kohustuslikule osalisele avamisele näeb see ette vabatahtlikud liikmesriikidevahelise koostöö mehhanismid, mis võimaldavad neil kokku leppida, millises ulatuses toetab üks liikmesriik energiatootmist teises liikmesriigis ja millises ulatuses tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat käsitada ühe või teise liikmesriigi eesmärkide arvestuses. Eesmärkide saavutamiseks võetud mõlema meetme, st siseriiklike toetuskavade ja koostöömehhanismide tulemuslikkuse tagamiseks on oluline, et liikmesriigid saaksid kindlaks määrata, kas ja millises ulatuses (lisaks minimaalsele kohustuslikule toetuse avamise määrale) rakendatakse nende siseriiklikke toetuskavasid teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale, ning saaksid selles kokku leppida, kohaldades käesolevas direktiivis ette nähtud koostöömehhanisme.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Ilma et see piiraks toetuskavade kohandamist nende kooskõlla viimiseks riigiabi eeskirjadega, peaks taastuvate energiaallikate toetamise poliitika olema stabiilne ja tuleks vältida selle sagedast muutmist. Selline muutmine mõjutab otseselt kapitalirahastamiskulusid, projekti arendamise kulusid ja seetõttu ka liidus taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmisega seotud üldkulusid. Liikmesriigid peaksid vältima seda, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse läbivaatamine mõjutaks negatiivselt projektide majanduslikku elujõulisust. Sellega seoses peaksid liikmesriigid edendama kulutõhusat toetuspoliitikat ja tagama selle majandusliku jätkusuutlikkuse.

(18)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 peaks taastuvate energiaallikate toetamise poliitika olema prognoositav ja stabiilne ning tuleks vältida selle sagedast või tagasiulatuvat muutmist. Poliitika prognoosimatus ja ebastabiilsus mõjutab otseselt kapitalirahastamiskulusid, projekti arendamise kulusid ja seetõttu ka liidus taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmisega seotud üldkulusid. Liikmesriigid peaksid õigel ajal teatama kõigist toetustega seotud muudatustest ja konsulteerima piisavalt sidusrühmadega. Liikmesriigid peaksid igal juhul vältima seda, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse läbivaatamine mõjutaks negatiivselt projektide majanduslikku elujõulisust. Sellega seoses peaksid liikmesriigid edendama kulutõhusat toetuspoliitikat ja tagama selle majandusliku jätkusuutlikkuse.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Liikmesriikide kohustus koostada taastuvenergia tegevuskavad ja eduaruanded ning komisjoni kohustus anda aru liikmesriikide edusammude kohta on väga tähtis selleks, et suurendada läbipaistvust, tagada selgus investoritele ja tarbijatele ning võimaldada tulemuslikku seiret. Määruses [juhtimine] on need kohustused lõimitud energialiidu juhtimise süsteemi, milles on seostatud energia- ja kliimavaldkonna kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused. Samuti on taastuvenergiat käsitlev läbipaistvusplatvorm lõimitud määrusega [juhtimine] loodud üldisemasse e-platvormi.

(19)  Liikmesriikide kohustus koostada taastuvenergia tegevuskavad ja eduaruanded ning komisjoni kohustus anda aru liikmesriikide edusammude kohta on väga tähtis selleks, et suurendada läbipaistvust, tagada selgus investoritele ja tarbijatele ning võimaldada tulemuslikku seiret. Liikmesriigid peaksid oma taastuvenergia tegevuskavade raames välja töötama pikaajalised strateegiad, mis hõlbustavad linnade, taastuvenergiakogukondade ja energiat omatarbeks tootvate tarbijate taastuvenergia tootmist ning tagavad, et kodanikud on energiasüsteemi ümberkujundamises kesksel kohal. [Juhtimis-]määruses on need kohustused lõimitud energialiidu juhtimise süsteemi, milles on seostatud energia- ja kliimavaldkonna pikaajalised strateegiad ning kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused. Samuti on taastuvenergiat käsitlev läbipaistvusplatvorm lõimitud [juhtimis-]määrusega loodud üldisemasse e-platvormi.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Taastuvad mereenergiaallikad on Euroopa Liidu jaoks ainukordne võimalus vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest, aidata täita CO2 heitkoguste vähendamise eesmärke ning luua täiesti uus majandusharu, mis looks töökohti olulisel osal liidu territooriumist, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades. Euroopa Liit peab seetõttu looma soodsad reguleerivad ja majanduslikud tingimused nende energiaallikate kasutuselevõtuks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ rõhutati, et keskpikas perspektiivis on lennunduse jaoks eriti oluline täiustatud biokütuste kasutamine. Kommertslennundus sõltub täielikult vedelkütustest, kuna tsiviillennundusel puudub ohutu ja sertifitseeritud alternatiiv.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ17 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapärasel hindamisel kaaluma selliste täiendavate lähteainete lisamist, millega ei kaasne olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule.

(25)  Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse ringmajanduse põhimõtteid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ17 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume, heitkoguste olelustsükli hindamist ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapäraselt hindama ja kaaluma iga oma muudatusettepaneku mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule.

__________________

__________________

17Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3).

17Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta resolutsioonis palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta kutsuti komisjoni üles võtma meetmeid, et soovitavalt aastaks 2020 kõrvaldada järk-järgult kasutusest taimsed õlid (näiteks biokütuste koostises kasutatav palmiõli), mis põhjustavad metsaraadamist.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Taastuvatest energiaallikatest väljaspool liitu toodetud imporditud elektrit peaks olema võimalik arvesse võtta liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisel. Et tagada nii liidus kui kolmandates riikides tavapärase energia taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga asendamise piisav mõju, on asjakohane tagada, et sellist importi saaks usaldusväärsel viisil jälgida ja arvestada. Kaaluda tuleb kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid, milles käsitletakse sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga kauplemise korraldust. Kui energiaühenduse asutamislepingu18 alusel tehtud sellekohase otsuse kohaselt on nimetatud lepingu osalised kohustatud järgima käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, tuleks nende suhtes kohaldada käesolevas direktiivis ette nähtud liikmesriikidevahelise koostöö meetmeid.

(28)  Taastuvatest energiaallikatest väljaspool liitu toodetud imporditud elektrit peaks olema võimalik arvesse võtta liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisel. Et tagada nii liidus kui ka kolmandates riikides tavapärase energia taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga asendamise piisav mõju, on asjakohane tagada, et sellist importi saaks usaldusväärsel viisil jälgida ja arvestada ning et see oleks igati kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Kaaluda tuleb kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid, milles käsitletakse sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiaga kauplemise korraldust. Kui energiaühenduse asutamislepingu18 alusel tehtud sellekohase otsuse kohaselt on nimetatud lepingu osalised kohustatud järgima käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, tuleks nende suhtes kohaldada käesolevas direktiivis ette nähtud liikmesriikidevahelise koostöö meetmeid.

__________________

__________________

18 ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.

18 ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Kui liikmesriik algatab ühe või mitme kolmanda riigiga ühisprojekte, mis hõlmavad taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist, peaksid nimetatud ühisprojektid olema seotud ainult käitistega, mis on hiljuti ehitatud või mille võimsust on äsja suurendatud. See aitab tagada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kolmanda riigi energia kogutarbimises ei väheneks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia liitu importimise arvel. Asjaomased liikmesriigid peaksid lisaks hõlbustama asjaomasel kolmandal riigil ühisprojektiga hõlmatud käitiste elektrienergia toodangu osalist sisemaist kasutamist. Seejuures peaksid komisjon ja liikmesriigid ühisprojektidesse kaasatud kolmandaid riike õhutama arendama taastuvenergiapoliitikat, sealhulgas ambitsioonikaid eesmärke.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  Käesoleva direktiiviga luuakse liidu raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks, mis aitab ka suurendada liidu ja selle liikmesriikide võimalikku positiivset mõju taastuvenergia sektori hoogsamaks arendamiseks kolmandates riikides. Liit ja selle liikmesriigid peaksid edendama teadus- ja arendustegevust ning investeeringuid taastuvenergia tootmisse arenguriikides ja teistes partnerriikides, suurendades seega nende keskkonnaalast ja majanduslikku jätkusuutlikkust ning taastuvenergia eksportimise suutlikkust. Lisaks võib taastuvenergia import partnerriikidest aidata liidul ja liikmesriikidel täita oma ambitsioonikad CO2 heitkoguste piiramise eesmärgid.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 c)  Arenguriigid on riigi tasandil üha enam vastu võtnud taastuvenergia edendamise meetmeid, kuna nende eesmärk on toota kasvava energiavajaduse rahuldamiseks energiat taastuvatest energiaallikatest. Rohkem kui 173 riiki, sh 117 arenguriiki ja kiiresti areneva turumajandusega riiki, olid 2015. aasta lõpuks endale seadnud taastuvenergiaalased eesmärgid.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 d)  Energia kasutamine arengumaades on tihedalt seotud paljude selliste erinevate sotsiaalsete küsimustega nagu vaesuse vähendamine, haridus, tervishoid, elanikkonna kasv, tööhõive, ettevõtlus, kommunikatsioon, linnastumine ja naiste võimaluste piiratus. Taastuvenergial on märkimisväärne potentsiaal, mis võimaldab arengu- ja keskkonnaprobleeme koos käsitleda. Viimastel aastatel on toimunud oluline areng nii alternatiivsete energiatehnoloogiate tulemuslikkuse kui ka kulude vähendamise osas. Pealegi on paljudel arenguriikidel eriti head eeldused uue põlvkonna energiatehnoloogiate arendamiseks. Arengu- ja keskkonnaeelistele lisaks võib taastuvenergia aidata suurendada julgeolekut ja majanduslikku stabiilsust. Taastuvate energiaallikate laialdasem kasutamine vähendaks sõltuvust kalli fossiilkütuse impordist ning aitaks paljudel riikidel parandada maksebilanssi.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  Sõltuvalt piirkonna geoloogilistest iseärasustest võib geotermilise energia tootmine vabastada maa-alustest vedelikest ja muudest geoloogilistest moodustistest kasvuhoonegaase ja muid aineid. Investeeringud tuleks suunata üksnes sellisesse geotermilise energia tootmisesse, mille keskkonnamõju on väike ja mille lõpptulemusena väheneb tavapäraste allikatega võrreldes kasvuhoonegaaside kogus. Komisjon peaks seepärast 2018. aasta detsembriks hindama vajadust seadusandlike ettepanekute järele, millega püütakse reguleerida geotermilise energia käitiste uurimis- ja käitamisetapis tekkivaid kõigi keskkonnale ja inimtervisele kahjulike ainete, sealhulgas CO2 heitkoguseid.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on uutes ja renoveeritud hoonetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumnõudeid käsitlevad eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Neid meetmeid tuleks liidus rohkem soodustada, toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tõhusamat rakendust ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjade kaudu.

(33)  Riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on uutes ja renoveeritud hoonetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumnõudeid käsitlevad eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Neid meetmeid tuleks liidus rohkem soodustada, toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tõhusamat rakendamist koos energiasäästu- ja energiatõhususmeetmetega ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjade kaudu.

Selgitus

Üks energialiidu eesmärke on kohaldada energia esikohale seadmise põhimõtet, mis tuleb vastavalt kaasata kõigisse ELi energiaalastesse õigusaktidesse ning mida tuleks seega kohaldada ka hoonetega seotud taastuvenergiapoliitikas. Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika huvides ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Selle tagamiseks, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse arendamise riiklikud meetmed tuginevad riigi taastuv- ja jäätmeenergia võimaluste põhjalikule väljaselgitamisele ja analüüsile ning et nende meetmetega nähakse ette taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse allikate järjest suurem lõimimine energiatarbimisse, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad hindaksid riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojuse ja -jahutuse kasutamist kütte ja jahutuse tootmiseks, et eelkõige hõlbustada taastuvenergia lõimimist kütte- ja jahutusseadmetesse ning edendada tõhusat ja konkurentsivõimelist kaugkütet ja -jahutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL21 artikli 2 punktis 41. Selleks et tagada kooskõla kütte ja jahutuse suhtes kehtivate energiatõhususnõuetega ning vähendada halduskoormust, peaks kõnealune hindamine olema osa põhjalikust hindamisest, mis tehakse ja millest teatatakse vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 14.

(35)  Selle tagamiseks, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse arendamise riiklikud meetmed tuginevad riigi taastuv- ja jäätmeenergia võimaluste põhjalikule väljaselgitamisele ja analüüsile ning et nende meetmetega nähakse ette taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse allikate järjest suurem lõimimine energiatarbimisse, eelkõige toetades selliseid uuenduslikke tehnoloogiaid nagu soojuspumbad ning geotermilisel ja päikeseenergial põhinevad tehnoloogiad, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad hindaksid riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojuse ja -jahutuse kasutamist kütte ja jahutuse tootmiseks, et eelkõige hõlbustada taastuvenergia lõimimist kütte- ja jahutusseadmetesse ning edendada tõhusat ja konkurentsivõimelist kaugkütet ja -jahutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL21 artikli 2 punktis 41. Selleks et tagada kooskõla kütte ja jahutuse suhtes kehtivate energiatõhususnõuetega ning vähendada halduskoormust, peaks kõnealune hindamine olema osa põhjalikust hindamisest, mis teostatakse ja millest teatatakse vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 14.

__________________

__________________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Läbipaistvate eeskirjade ja kooskõla puudumine erinevate lube andvate asutuste vahel takistab teatavasti taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Sellise üheainsa haldusalase kontaktpunkti loomisega, mille kaudu lõimitakse või koordineeritakse kõik loamenetlused, peaks vähenema keerukus ning suurenema tõhusus ja läbipaistvus. Heakskiitmisega seotud haldusmenetlusi tuleks tõhustada, seades taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kasutavatele käitistele selged tähtajad. Planeerimiseeskirju ja -juhiseid tuleks kohandada, et võtta arvesse kulutõhusaid ja keskkonnasõbralikke taastuvenergiat kasutavaid kütte-, jahutus- ja elektriseadmeid. Käesolevat direktiivi ja eelkõige sätteid, milles käsitletakse loamenetluse korraldust ja kestust, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks rahvusvahelise ja liidu õiguse, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitset käsitlevate sätete kohaldamist.

(36)  Läbipaistvate eeskirjade ja kooskõla puudumine erinevate lube andvate asutuste vahel takistab teatavasti taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Sellise üheainsa haldusalase kontaktpunkti loomisega, mille kaudu lõimitakse või koordineeritakse kõik loamenetlused, peaks vähenema keerukus ning suurenema tõhusus ja läbipaistvus, sealhulgas omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks. Heakskiitmisega seotud haldusmenetlusi tuleks tõhustada, seades taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kasutavatele käitistele selged tähtajad. Planeerimiseeskirju ja -juhiseid tuleks kohandada, et võtta arvesse kulutõhusaid ja keskkonnasõbralikke taastuvenergiat kasutavaid kütte-, jahutus- ja elektriseadmeid. Käesolevat direktiivi ja eelkõige sätteid, milles käsitletakse loamenetluse korraldust ja kestust, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks rahvusvahelise ja liidu õiguse, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitset käsitlevate sätete kohaldamist.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel välja antud päritolutagatiste ainus ülesanne on näidata lõpptarbijale, et asjaomane energia osakaal või energiakogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Päritolutagatist võib anda sellega seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele. Kuid tagamaks, et taastuvenergia ühikut saaks tarbijale sellisena esitada vaid ühel korral, tuleks vältida päritolutagatiste topeltarvestust ja topeltesitamist. Taastuvenergiat, mille juurde kuuluva päritolutagatise müüs tootja eraldi, ei tohiks esitada või müüa lõpptarbijale taastuvatest energiaallikast toodetud energiana.

(43)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel välja antud päritolutagatiste ainus ülesanne on näidata lõpptarbijale, et asjaomane energia osakaal või energiakogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Päritolutagatist võib anda sellega seotud energiast sõltumatult edasi ühelt valdajalt teisele. Kuid tagamaks, et taastuvenergia ühikut saaks tarbijale sellisena esitada vaid ühel korral, tuleks vältida päritolutagatiste topeltarvestust ja topeltesitamist. Taastuvenergiat, mille juurde kuuluva päritolutagatise müüs tootja eraldi, ei tohiks esitada või müüa lõpptarbijale taastuvatest energiaallikast toodetud energiana. Tähtis on teha vahet toetuskavade jaoks kasutatavate roheliste sertifikaatide ja päritolutagatiste vahel.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Oluline on esitada teave, mis käsitleb toetuse abil toodetud elektri jaotust lõpptarbijate vahel. Kõnealuse tarbijatele antava teabe kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et päritolutagatised antakse välja kõigi toodetud taastuvenergia ühikute kohta. Topelthüvitamise vältimiseks ei peaks taastuvenergia tootjad, kes juba saavad rahalist toetust, saama päritolutagatisi. Siiski tuleks neid päritolutagatisi kasutada kasutamise kohta teabe esitamiseks, et lõpptarbija saaks selged, usaldusväärsed ja piisavad tõendid selle kohta, et asjakohased energiaühikud on pärit taastuvatest energiaallikatest. Lisaks tuleks sellise elektriga seotud päritolutagatised, mille tootmiseks on saadud toetust, turul enampakkumise teel maha müüa, ja saadud tulu tuleks kasutada taastuvenergia jaoks antavate avaliku sektori toetuste vähendamiseks.

(45)  Oluline on esitada teave, mis käsitleb toetuse abil toodetud elektri jaotust lõpptarbijate vahel. Kõnealuse tarbijatele antava teabe kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et päritolutagatised antakse välja kõigi toodetud taastuvenergia ühikute kohta.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Majanduskasvu saavutamise võimalused innovatsiooni ja säästva konkurentsivõimelise energiapoliitika kaudu on leidnud tunnustamist. Taastuvatest energiaallikatest energia tootmine sõltub sageli kohalikest või piirkondlikest VKEdest. Olulised on majanduskasvu ja tööhõive võimalused, mille piirkondlikud ja kohalikud investeeringud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiasse liikmesriikides ja piirkondades kaasa toovad. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu toetama riiklikke ja piirkondlikke arengumeetmeid kõnealustes valdkondades, soodustama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise heade tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike arengualgatuste vahel ning edendama ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamist selles valdkonnas.

(49)  Majanduskasvu saavutamise võimalused innovatsiooni ja säästva konkurentsivõimelise energiapoliitika kaudu on leidnud tunnustamist. Taastuvatest energiaallikatest energia tootmine sõltub sageli kohalikest või piirkondlikest VKEdest. Olulised on kohaliku ettevõtluse arengu, jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetse tööhõive võimalused, mis kaasnevad piirkondlike ja kohalike investeeringutega taastuvatest energiaallikatest toodetud energiasse liikmesriikides ja piirkondades. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu tugevdama ja toetama riiklikke ja piirkondlikke arengumeetmeid kõnealustes valdkondades, soodustama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise heade tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike arengualgatuste vahel ning pakkuma rohkem tehnilist abi ja koolitusprogramme, et täiendada kohapealset eeskirjade- ja finantsalast ning tehnilist oskusteavet ja suurendada teadmisi pakutavate rahastamisvõimaluste, sealhulgas ELi vahendite, näiteks ühtekuuluvuspoliitika vahendite sihipärasema kasutamise kohta selles valdkonnas.

Selgitus

Põhjendus on lahutamatult seotud teiste tekstimuudatustega ja kajastab vajadust tugevdada kohaliku tasandi tehnilist ja finantsalast oskusteavet, et saaks täidetud direktiivide eesmärk suurendada liikmesriikides taastuvate energiaallikate osakaalu. Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika huvides ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(49 a)  Kohalikud ja piirkondlikud asutused on tihtipeale püstitanud riiklikest eesmärkidest rangemaid taastuvenergiaeesmärke. Taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe soodustamise piirkondlikke ja kohalikke kohustusi toetatakse praegu selliste võrgustike kaudu nagu linnapeade pakt ja arukate linnade ja arukate kogukondade algatus ning säästva energia tegevuskavade väljatöötamisega. Sellised võrgustikud on asendamatud ja neid tuleks laiendada, sest need suurendavad teadlikkust, hõlbustavad parimate tavade vahetamist ja saadaoleva rahalise toetuse jagamist. Sellega seoses peaks komisjon toetama ka huvitatud eesrindlike piirkondade ja kohalike asutuste piiriülest tööd, aidates luua selliseid koostöömehhanisme nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, mis võimaldavad eri liikmesriikide avaliku sektori asutustel ühiselt pakkuda teenuseid ja ellu viia projekte, ilma et riikide parlamendid peaksid selleks eelnevalt sõlmima ja ratifitseerima rahvusvahelise kokkuleppe.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(49 b)  Kohalikel asutustel ja linnadel on energiasüsteemi ümberkujundamisel ja taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisel juhtroll. Kohalikel asutustel kui kodanikele lähimal valitsemistasandil on tähtis osa ELi energia- ja kliimaeesmärkidele üldsuse toetuse tagamisel ning detsentraliseeritumate ja lõimitud energiasüsteemide kasutuselevõtmisel. Kohapealsete taastuvenergia investeeringute edendamiseks on tähtis teha rahastamine linnadele ja piirkondadele kättesaadavamaks.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(49 c)  Samuti tuleks uutesse tehnoloogiatesse ulatuslikumate investeeringute kaasamiseks kaaluda muid uuenduslikke meetmeid, näiteks energiatõhususe lepinguid ja avaliku sektori rahastamise standardimist.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50)  Taastuvate energiaallikate turu arengut soodustades tuleb arvesse võtta selle positiivset mõju piirkondliku ja kohaliku arengu võimalustele, ekspordiväljavaadetele ning tööhõive- ja sotsiaalse ühtsuse saavutamise võimalustele eelkõige VKEde ja sõltumatute energiatootjate jaoks.

(50)  Taastuvate energiaallikate turu arengut soodustades tuleb arvesse võtta selle positiivset mõju piirkondliku ja kohaliku arengu võimalustele, ekspordiväljavaadetele ning tööhõive- ja sotsiaalse ühtsuse saavutamise võimalustele eelkõige VKEde ja sõltumatute energiatootjate, sealhulgas omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on sisuliselt seotud teiste muudatusettepanekutega, mis esitati õigusnormide muutmist käsitleva komisjoni ettepaneku kohta. Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika huvides ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Äärepoolseimate piirkondade eriolukorda on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Äärepoolseimate piirkondade elektrisektorit iseloomustab sageli eraldatus, energiavarustuse piiratus ja sõltuvus fossiilkütustest, samas kui neis piirkondades on olulised kohalikud taastuvenergia allikad. Seega võiksid äärepoolseimad piirkonnad anda eeskuju innovatiivse energiatehnoloogia kasutamisel liidus. Seepärast on vaja edendada taastuvenergia kasutuselevõttu, et suurendada neis piirkondades energiavarustuse sõltumatust, ning tunnistada nende eriolukorda seoses taastuvenergia potentsiaaliga ja vajadusega avaliku sektori toetuse järele.

(56)  Äärepoolseimate piirkondade eriolukorda on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Äärepoolseimate piirkondade elektrisektorit iseloomustab sageli eraldatus, energiavarustuse piiratus, kõrgem hind ja sõltuvus fossiilkütustest, samas kui neis piirkondades on olemas olulised kohalikud taastuvenergia allikad, eeskätt biomass ja mereenergiaallikad. Seega võiksid äärepoolseimad piirkonnad anda eeskuju innovaatilise energiatehnoloogia kasutamisel liidus ja muutuda üksnes taastuvenergiat kasutavateks territooriumideks. Seepärast on vaja kohandada taastuvenergiastrateegiat, et suurendada nende piirkondade energiavarustuse sõltumatust, suurendada energiavarustuskindlust ning tunnistada nende eriolukorda seoses taastuvenergia potentsiaaliga ja vajadusega avaliku sektori toetuse järele. Teisalt peaks äärepoolseimatel piirkondadel olema võimalik kasutada oma ressursside kõiki võimalusi, järgides rangeid säästlikkuskriteeriume ja kooskõlas kohalike tingimuste ja vajadustega, et suurendada taastuvenergia tootmist ja suurendada oma energiasõltumatust.

Selgitus

Fossiilkütustega varustamine äärepoolseimates piirkondades (mõnes piirkonnas 80 % või enam) põhjustab lisakulusid, mis kahjustab kohalikku majandust ja elanike ostujõudu. Seejuures on nendel piirkondadel aga märkimisväärsed biomassiressursid, mida neil peaks olema võimalik kasutada.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  On vaja võimaldada detsentraliseeritud taastuvenergia tehnoloogiate arendamist mittediskrimineerivatel tingimustel ja takistamata taristuinvesteeringute rahastamist Liikumisel detsentraliseeritud energiatootmise suunas on mitu eelist, näiteks kohalike energiaallikate kasutamine, suurem kohalik energiavarustuskindlus, lühemad transpordivahemaad ning vähenenud energia ülekandekaod. Samuti tugevdab selline detsentraliseerimine koha peal sissetulekuallikate ja töökohtade loomise abil ühiskonna arengut ja ühtekuuluvust.

(52)  On vaja võimaldada detsentraliseeritud taastuvenergia tehnoloogiate ja energiasalvestamise arendamist mittediskrimineerivatel tingimustel ja takistamata taristuinvesteeringute rahastamist. Liikumisel detsentraliseeritud energiatootmise suunas on mitu eelist, näiteks kohalike energiaallikate kasutamine, suurem kohalik energiavarustuskindlus, lühemad transpordivahemaad ning energia ülekandekadude vähenemine. Samuti tugevdab selline detsentraliseerimine kohalike sissetulekuallikate ja töökohtade loomisega ühiskonna arengut ja ühtekuuluvust.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Arvestades omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise suurenevat tähtsust on vaja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate määratlust ja õigusraamistikku, mis võimaldab omatarbeks toodetud energia tarbijatel toota, salvestada ja müüa elektrit ilma ebaproportsionaalset koormust kandmata. Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine, et ka näiteks korterielanikel oleksid sama suured tarbijavõimalused kui eramuelanikel.

(53)  Omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise kasvavat tähtsust arvestades on vaja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate määratlust ja õigusraamistikku, mis võimaldab omatarbeks toodetud energia tarbijatel toota, salvestada ja müüa elektrit ilma ebaproportsionaalset koormust kandmata. Omatarbeks toodetud energia tariifid ja selle eest tasumine peaksid stimuleerima arukamate taastuvate energiaallikate lõimimise tehnoloogiate loomist ja motiveerima omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaid tegema investeerimisotsuseid, mis on vastastikku kasulikud nii tarbijale kui ka võrgule. Sellise tasakaalu võimaldamiseks tuleb tagada, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatel ja taastuvenergiakogukondadel oleks õigus saada nende poolt võrku edastatud taastuvelektri eest tasu, mis kajastab edastatud elektrienergia turuväärtust ning selle pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ja ühiskonna jaoks. Tasu puhul tuleb arvesse võtta nii omatarbeks toodetud energia tarbimise pikaajalisi kulusid kui ka sellest saadavat kasu (võrgule, ühiskonnale ja keskkonnale tekkivate kulude vältimine), eelkõige juhul, kui kasutatakse lisaks ka muid selliseid hajaenergia ressursse nagu energiatõhusus, energia salvestamine, tarbimiskaja ja ühenduse võrgustikud. Tasu tuleks kindlaks määrata hajaenergia ressursside tasuvusanalüüsi põhjal vastavalt [uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ (COM(2016)0864)] artiklile 59.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(53 a)  Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine, et ka näiteks korterielanike võimalused tarbijatena oleksid sama suured nagu eramuelanikel. Lisaks võimaldab ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine taastuvenergiakogukondadel edendada energiatõhusust iga kodumajapidamise tasandil ning aidata võidelda energiaostuvõimetusega energiatarbimise piiramise ja tarnetariifide langetamise kaudu. Liikmesriigid peaksid sellest võimalusest kinni haarama, muu hulgas hinnates taastuvenergiakogukondade võimalust anda panus kütteostuvõimetuse vähendamisse ja võimaldada osaleda neil kodumajapidamistel, kes muidu võib-olla osaleda ei saaks, sealhulgas tundlikel tarbijatel ja üürnikel.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(53 b)  Liikmesriigid peavad tagama tarbimiseeskirjade täitmise ning selliste meetmete kehtestamise või tugevdamise, mille eesmärk on võitlus sundmüügi, ebaausate müügimeetodite ning taastuvenergiaseadmete paigaldamisega seotud eksitavate väidete vastu, mis mõjutavad eeskätt kõige tundlikumaid elanikerühmi (vanurid, maapiirkondade elanikud jne).

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54)  Kohapealne kodanike osalemine taastuvenergiaprojektides taastuvenergiakogukondade kaudu on andnud märkimisväärset lisaväärtust taastuvenergiale kohaliku heakskiidu saamise ja täiendava erakapitali kättesaadavuse kujul. Selline kohapealne osalemine on seda olulisem, kuivõrd suureneb taastuvenergia tootmise võimsus tulevikus.

(54)  Kohapealne kodanike ja kohalike asutuste osalemine taastuvenergiaprojektides taastuvenergiakogukondade kaudu on andnud märkimisväärset lisaväärtust taastuvenergiale kohaliku heakskiidu saamise ja täiendava erakapitali kättesaadavuse kujul, mis toob kaasa kohalikul tasandil investeeringud, suuremad valikuvõimalused tarbijatele, kodanike kaasamise energiasüsteemi ümberkujundamisse (innustades osalema neid kodumajapidamisi, kes muidu võib-olla osaleda ei saaks), energiatõhususe edendamise kodumajapidamiste tasandil ning abi võitluses energiaostuvõimetusega tänu energiatarbimise vähendamisele ja tarnetariifide alandamisele. Koos taastuvenergia tootmisvõimsuse edasise kasvuga muutub kohapealne osalemine järjest olulisemaks.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(55 a)  Tähtis on, et liikmesriigid tagaksid võrgukulude ja -lõivude õiglase ja moonutusteta jaotamise kõigi elektrisüsteemi kasutajate vahel. Kõik võrgutariifid peaksid kajastama kulusid.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)  Mitu liikmesriiki on rakendanud kütte- ja jahutussektoris meetmeid oma 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks. Kuid arvestades, et puuduvad 2020. aasta järgsed siduvad riiklikud eesmärgid, ei pruugi ülejäänud riiklikud stiimulid olla piisavad pikaajaliste 2030. ja 2050. aasta CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Et sellised eesmärgid saavutada ning suurendada investorite kindlust ja soodustada taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse liiduülese turu arendamist, järgides ühtlasi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, on asjakohane toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse pakkumisel taastuvenergia osakaalu järkjärgulisele suurendamisele kaasaaitamiseks. Arvestades seda, kui killustatud on mõned kütte- ja jahutusturud, on väga tähtis tagada selliste jõupingutuste kavandamisel paindlikkus. Samuti on tähtis tagada, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse võimalik kasutuselevõtt ei põhjustaks kahjulikku kõrvalmõju keskkonnale.

(57)  Mitmed liikmesriigid on rakendanud kütte- ja jahutussektoris meetmeid oma 2020. aasta taastuvenergiaeesmärkide saavutamiseks. Et sellised eesmärgid saavutada ning suurendada investorite kindlust ja soodustada taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse liiduülese turu arendamist, järgides ühtlasi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, on asjakohane toetada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse pakkumisel taastuvenergia osakaalu järkjärgulise kasvu soodustamiseks. Mõningate kütte- ja jahutusturgude killustatuse tõttu on väga tähtis tagada selliste jõupingutuste paindlik kavandamine. Samuti on tähtis tagada, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse võimalik kasutuselevõtt ei põhjustaks kahjulikku kõrvalmõju keskkonnale ega inimeste tervisele.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(59 a)  Kodumajapidamistele ja kogukondadele, kes kauplevad paindlikkuse või omatarbeks toodetud energiaga või müüvad omatoodetud elektrienergiat, peavad jääma nende tarbijaõigused, sealhulgas õigus sõlmida leping vabalt valitud tarnijaga ja õigus tarnijat vahetada.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)  Tuleks rõhutada võimalikku sünergiat taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse kasutuselevõtmiseks tehtavate jõupingutuste ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL alusel kehtivate kavade vahel. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks liikmesriikidel lasta võimalikult suures ulatuses kasutada selliste jõupingutuste elluviimiseks olemasolevaid haldusstruktuure.

(60)  Tõhusate taastuvenergiapõhiste kütte- ja jahutussüsteemide kasutamine peaks käima käsikäes hoonete põhjaliku renoveerimisega, mis vähendab tarbijate energianõudlust ja kulusid, leevendab kütteostuvõimetust ning loob kvaliteetseid kohalikke töökohti. Seepärast tuleks rõhutada võimalikku sünergiat taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse laialdasema kasutuselevõtmise vajaduse ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL alusel kehtivate kavade vahel. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks liikmesriikidel lasta võimalikult suures ulatuses kasutada selliste jõupingutuste elluviimiseks olemasolevaid haldusstruktuure.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 61 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(61 a)  Intelligentse transpordi valdkonnas on tähtis edendada maanteedel elektritranspordi arendamist ja kasutuselevõttu ning kiirendada tipptehnoloogia lõimimist uuenduslikku raudteetransporti, alustades kiiremini üleminekut keskkonnahoidlikku ühistransporti toetavale raudteetranspordile.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62)  Euroopa vähese CO2-heitega liikuvuse strateegias, mis avaldati 2016. aasta juulis, osutati sellele, et toidupõhised biokütused aitavad transpordisektoris CO2-heidet vähendada vaid piiratud määral ning nende kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja asendada täiustatud biokütustega. Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on asjakohane vähendada selliste toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel.

(62)  Kui varem toiduainete ja loomasööda tootmiseks kasutatud karja- või põllumaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, on jätkuvalt vaja muu kui kütustega seotud nõudlus siiski rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Viimane kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja kui seejuures muudetakse suure süsinikuvaruga maa põllumaaks, võivad sellega kaasneda olulised kasvuhoonegaaside heitkogused. Euroopa vähese CO2-heitega liikuvuse strateegias, mis avaldati 2016. aasta juulis, osutati sellele, et toidupõhised biokütused aitavad transpordisektoris CO2-heidet vähendada vaid piiratud määral ning nende kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja asendada täiustatud biokütustega. Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on asjakohane vähendada selliste toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel, eristades samal ajal põllukultuuripõhiseid biokütuseid, mis on tõhusad kasvuhoonegaaside heite seisukohast ja mille puhul maakasutuse kaudse muutumise risk on väike. Täiustatud biokütuste ja elektritranspordi kasutuselevõttu tuleks kiirendada.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(63 a)  Liit ja liikmesriigid peaksid püüdma suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu, vähendada energia kogutarbimist transpordis ning tõsta kõigi transpordisektorite energiatõhusust. Sellealaseid meetmeid võiks edendada nii transpordi planeerimisel kui ka energiatõhusamate autode tootmisel.

Selgitus

Direktiivi 2009/28/EÜ põhjenduste 28 ja 29 idee taastamine. Kasvuhoonegaaside heitkoguste ulatuslikum piiramine nõuab meetmeid kogu transpordisektoris, nii selle tootmis- kui ka tarneahelas.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(63 b)  Maanteetranspordi kütusesäästlikkuse normid aitaksid tulemuslikult edendada taastuvenergial põhinevate alternatiivide kasutuselevõttu transpordisektoris ning saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava piiramise ja pikas perspektiivis transpordisektori CO2-heite vähendamise. Kooskõlas tehnoloogia arengu ning kliima- ja energiaeesmärkidega tuleks kütusesäästlikkuse norme edasi arendada.

Selgitus

Kasvuhoonegaaside heitkoguste ulatuslikum piiramine nõuab meetmeid kogu transpordisektoris. Maanteetranspordi kütusesäästlikkuse normid võivad tulemuslikult kiirendada taastuvenergial põhinevate alternatiivide kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(64)  IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud ja muud biokütused ja biogaas, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused ning taastuvelektri kasutamine transpordisektoris võivad aidata vähendada CO2-heidet, sest nendega soodustatakse liidu transpordisektori CO2-heite vähendamist kulutõhusal viisil ja mitmekesistatakse muu hulgas transpordisektori energiaallikaid, edendades ühtlasi innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivet liidu majanduses ja vähendades sõltuvust energiaimpordist. Kütusetarnijatele kehtestatav kasutuselevõtukohustus peaks soodustama täiustatud kütuste, sealhulgas biokütuste pidevat arendamist ning on oluline tagada, et kõnealune kohustus motiveeriks ühtlasi vähendama selle täitmiseks tarnitavate kütuste mõju kasvuhoonegaaside heite tekkele. Komisjon peaks hindama nende kütuste mõju kasvuhoonegaaside heite tekkele, nendega seotud tehnilist innovatsiooni ja nende säästlikkust.

(64)  IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud ja muud biokütused ja biogaas, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused ning taastuvelektri kasutamine transpordisektoris võivad aidata vähendada CO2-heidet, sest nendega soodustatakse liidu transpordisektori CO2-heite vähendamist kulutõhusal viisil ja mitmekesistatakse muu hulgas transpordisektori energiaallikaid, edendades ühtlasi innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivet liidu majanduses ja vähendades sõltuvust energiaimpordist. Arvesse tuleks võtta astmelise kasutamise põhimõtet, tagamaks, et lähteainete kasutamine täiustatud biokütuste tootmiseks ei konkureeri muudel eesmärkidel kasutamisega, kus lähteaine tuleks asendada heitemahukamate toorainetega. Kütusetarnijatele kehtestatav kasutuselevõtukohustus peaks soodustama täiustatud kütuste, sealhulgas biokütuste pidevat arendamist ning on oluline tagada, et kõnealune kohustus motiveeriks ühtlasi vähendama selle täitmiseks tarnitavate kütuste mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkele. Komisjon peaks hindama nende kütuste mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkele, nendega seotud tehnilist innovatsiooni ja nende säästlikkust.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 65 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(65 a)  Selleks et taastuvelektri osakaalu transpordisektoris täpsemalt arvestada, tuleks välja töötada sobiv metoodika ning uurida erinevaid selleks sobilikke tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 66

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(66)  Majanduse CO2-heite vähendamisele kaasaaitamiseks tuleks edendada selliste lähteainete kasutamist, mille mõju biokütustena on maakasutuse kaudse muutumise seisukohast väike. Eelkõige tuleks lisada käesoleva direktiivi lisasse lähteained selliste täiustatud biokütuste tootmiseks, mille tehnoloogia on innovatiivsem ja vähem küps. Selle tagamiseks, et kõnealune lisa oleks uusima tehnoloogilise arengu suhtes ajakohane, vältides samas tahtmatut negatiivset mõju, tuleks pärast direktiivi vastuvõtmist hinnata võimalust laiendada kõnealust lisa uutele lähteainetele.

(66)  Majanduse CO2-heite vähendamisele kaasaaitamiseks tuleks edendada selliste lähteainete kasutamist, mille mõju biokütustena on maakasutuse kaudse muutumise seisukohast väike. Eelkõige tuleks lisada käesoleva direktiivi lisasse lähteained selliste täiustatud biokütuste tootmiseks, mille tehnoloogia on innovaatilisem ja vähem väljakujunenud. Selle tagamiseks, et kõnealune lisa oleks uusima tehnoloogilise arengu suhtes ajakohane, vältides samas tahtmatut negatiivset mõju, tuleks seda korrapäraselt hinnata.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 68

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(68)  Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks selle nimel, et vähendada majanduse CO2-heidet selle kasutamise kaudu materjalide ja energia saamiseks, peaksid liit ja liikmesriigid edendama olemasolevate puidu- ja põllumajandusressursside suuremat säästvat kasutuselevõtmist ja uute metsandus - ja põllumajandustootmis süsteemide väljatöötamist.

(68)  Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks selle nimel, et vähendada majanduse CO2-heidet selle kasutamise kaudu materjalide ja energia saamiseks, peaksid liit ja liikmesriigid edendama ainult olemasolevate puidu- ja põllumajandusressursside ulatuslikumast säästvast kasutuselevõtmisest saadud energia kasutamist ja uute metsandus- ja põllumajandustootmissüsteemide väljatöötamist, eeldusel et järgitakse säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(69)  Biokütuseid , vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid tuleks alati toota säästlikult. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamiseks, ja biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mis saavad kasu toetuskavadest, vastaksid säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

(69)  Taastuvenergiat tuleks alati toota säästlikult. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ja toetuskavadest kasu saavad taastuvenergia liigid vastaksid säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste põllumajandusliku tooraine tootmine ning käesolevas direktiivis nende kütuste kasutamiseks sätestatud soodustused ei tohiks anda tõuget bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamiseks. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleks säilitada. Seepärast on vaja sätestada säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kohaldatakse soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et asjaomane põllumajanduslik tooraine ei pärine bioloogiliselt mitmekesistelt maa-aladelt või kui looduskaitsealadeks või haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks määratud maa-alade puhul on asjakohane pädev asutus tõendanud, et asjaomase põllumajandusliku tooraine tootmine ei ole looduskaitse eesmärgiga vastuolus. Metsi tuleks käsitada säästlikkuskriteeriumide puhul bioloogiliselt mitmekesisena, kui tegemist on põlis metsadega , järgides määratlust, mida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kasutab oma ülemaailmse metsaressursside hindamise (Global Forest Resource Assessment) puhul, või kui need on siseriiklike looduskaitsealaste õigusaktide alusel kaitse all. Bioloogiliselt mitmekesisteks metsadeks tuleks lugeda ka maa-alad, kus leiab aset mittepuiduliste metsasaaduste korjamine, tingimusel et inimtegevuse mõju on väike. Teisi FAO määratletud metsaliike, nagu inimtegevusest mõjutatud looduslikud metsad, poollooduslikud metsad ja istandikud, ei tuleks käsitada põlismetsana. Lisaks sellele on teatavate parasvöötme ja troopiliste rohumaade, sealhulgas suure bioloogilise mitmekesisusega savannide, steppide, võsastike ja preeriate suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit põllumajanduslikust toorainest saadud biokütuste , vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid , et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ja asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

(71)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste põllumajandusliku tooraine tootmine ning käesolevas direktiivis nende kütuste kasutamiseks sätestatud soodustused ei tohiks avaldada ega soodustada kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele liidus või sellest väljaspool. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleb säilitada. Seepärast on vaja sätestada säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kohaldatakse soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et asjaomane põllumajanduslik tooraine ei pärine bioloogiliselt mitmekesistelt maa-aladelt või kui looduskaitsealadeks või haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks määratud maa-alade puhul on asjakohane pädev asutus tõendanud, et asjaomase põllumajandusliku tooraine tootmine ei ole looduskaitse eesmärgiga vastuolus. Metsi tuleks käsitada säästlikkuskriteeriumide puhul bioloogiliselt mitmekesistena, kui tegemist on põlismetsadega, järgides määratlust, mida ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kasutab oma ülemaailmse metsaressursside hindamise (Global Forest Resource Assessment) puhul, või kui need on siseriiklike looduskaitsealaste õigusaktide alusel kaitse all. Bioloogiliselt mitmekesisteks metsadeks tuleks lugeda ka maa-alad, kus leiab aset mittepuiduliste metsasaaduste korjamine, tingimusel et inimtegevuse mõju on väike. Teisi FAO määratletud metsaliike, nagu inimtegevusest mõjutatud looduslikud metsad, poollooduslikud metsad ja metsaistandikud, ei tuleks käsitada põlismetsana. Sellegipoolest tuleks tagada kõnealuste metsade bioloogiline mitmekesisus ning kvaliteet, tervis, elujõulisus ja vastupidavus. Lisaks sellele on teatavate parasvöötme ja troopiliste rohumaade, sealhulgas suure bioloogilise mitmekesisusega savannide, steppide, võsastike ja preeriate suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit põllumajanduslikust toorainest saadud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid, et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ja asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 72 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(72 a)  Liidu biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuskriteeriumidega tuleb tagada, et üleminek vähese CO2-heitega majandusele toetaks ringmajanduse tegevuskava eesmärke ja juhinduks kindlalt liidu jäätmehierarhiast.

Selgitus

Et tagada taastuvenergia direktiivi kooskõla ringmajanduse tegevuskava ja ELi jäätmehierarhiaga, on vaja kehtestada uued säästlikkuskriteeriumid.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 73

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(73)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet ei tohiks toota turbaaladel, sest lähteainete viljelemine turbaaladel tooks kaasa süsinikuvaru olulise vähenemise, kui asjaomast maad kõnealusel otstarbel täiendavalt kuivendataks, samas kui sellise kuivendamise puudumist on raske tõendada.

(73)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet ei tohiks toota turbaaladel või märgaladel, kus see hõlmaks pinnase kuivendamist, sest lähteainete viljelemine turbaaladel või märgaladel tooks kaasa süsinikuvaru olulise vähenemise, kui asjaomast maad kõnealusel otstarbel täiendavalt kuivendataks.

Selgitus

Kuivendatud turbaalad ei toimi turvalise süsinikuvaruna. Seepärast tundub põhjendamatu välistada nende kasutamine biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 74 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(74 a)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet tuleks toota selliste meetodite abil, mis on kooskõlas pinnase kvaliteedi ja mulla orgaanilise süsiniku kaitsega.

Selgitus

Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võib põllumajandusliku biomassi tootmine mõjutada negatiivselt pinnast (nt toitainete ja mulla orgaanilise aine sisalduse vähenemine, erosioon, turbaalade kuivenemine), vee kättesaadavust ja bioloogilist mitmekesisust. Ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse tingimustest üksi ei piisa selleks, et tagada pinnase kvaliteedi kaitse ja mulla orgaanilise süsiniku säilimine.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 75

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75)  On asjakohane kehtestada kogu liitu hõlmavad säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid elektri, kütte ja jahutuse tootmises kasutatavate biomasskütuste jaoks, et tagada jätkuvalt suur kasvuhoonegaaside heite vähenemine võrreldes fossiilkütustest alternatiividega, vältida tahtmatut mõju säästlikkusele ning edendada siseturgu.

(75)  On asjakohane kehtestada kogu liitu hõlmavad säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid elektri, kütte ja jahutuse tootmises kasutatavate biomasskütuste jaoks, et tagada jätkuvalt oluliselt väiksem kasvuhoonegaaside heide võrreldes fossiilkütuste kasutamisega, vältida soovimatut mõju säästlikkusele ning edendada siseturgu. Ilma et see piiraks suure keskkonnaväärtusega põlisressursside ranget austamist, peaksid äärepoolseimad piirkonnad saama kasutada oma ressursside potentsiaali taastuvenergia tootmise ja oma energiasõltumatuse suurendamiseks.

Selgitus

Käesoleva direktiiviga ei tohiks keelata äärepoolseimates piirkondades kasutada biomassi, näiteks põlismetsi, mis on nende territooriumide üks peamisi ressursse. Selliste ressursside kasutamist reguleeritakse juba rangete säästlikkuskriteeriumidega, mis tagavad sellise tegevuse ökoloogilise terviklikkuse.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 75 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(75 a)  Kõigis energiatootmissektorites täieliku läbipaistvuse tagamiseks peaks komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktide abil hiljemalt 31. detsembriks 2018 fossiilkütuste ja neist saadava energia tootmise kriteeriumid.

Selgitus

Tootmistingimuste kehtestamine on väga vajalik, et tagada bio- ja fossiilkütustele võrdsed konkurentsitingimused.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 76

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76)  Selle tagamiseks, et vaatamata suurenevale nõudlusele metsa biomassi järele toimub ülestöötamine säästvalt metsades, kus on tagatud uuendamine, et eritähelepanu pööratakse aladele, mis on otseselt määratud bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja konkreetsete looduseosade kaitseks, ning et säilitatakse bioloogilise mitmekesisuse ressursid ja jälgitakse süsinikuvaru, peaks puittooraine pärinema üksnes metsadest, mis on üles töötatud vastavalt säästva metsamajandamise põhimõtetele, mis on välja töötatud metsaga seotud rahvusvaheliste algatuste (nt Euroopa metsad) raames ja mida rakendatakse siseriikliku õiguse või parimate majandamistavade kohaselt metsakinnistu tasandil. Ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid abinõusid, et viia miinimumini oht kasutada bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi. Selleks peaksid ettevõtjad võtma kasutusele riskipõhise lähenemisviisi. Seda arvestades on asjakohane, et komisjon koostab energialiidu juhtimise komiteega ja nõukogu otsuse 89/367/EMÜ24 alusel loodud alalise metsakomiteega konsulteerimise põhjal tegevussuunised riskipõhise lähenemisviisi järgimise kontrollimise kohta.

(76)  Selle tagamiseks, et vaatamata suurenevale nõudlusele metsa biomassi järele toimuks ülestöötamine säästvalt metsades, kus on tagatud metsa uuendamine, et eritähelepanu pöörataks aladele, mis on otseselt määratud bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja konkreetsete loodusrikkuste kaitseks, ning et säilitataks bioloogilise mitmekesisuse ressursid ja jälgitaks süsinikuvaru, peaks puittooraine pärinema üksnes metsadest, mis on üles töötatud vastavalt säästva metsamajandamise põhimõtetele, mis on välja töötatud metsaga seotud rahvusvaheliste algatuste (nt Euroopa metsad) raames ja mida rakendatakse siseriikliku õiguse või parimate majandamistavade kohaselt tarnebaasi tasandil. Ettevõtjad peaksid tagama meetmete võtmise selleks, et vältida või piirata metsaraie kahjulikku mõju keskkonnale. Selleks peaksid ettevõtjad võtma kasutusele riskipõhise lähenemisviisi. Seda arvestades on asjakohane, et komisjon töötaks pärast energialiidu juhtimise komiteega ja nõukogu otsuse 89/367/EMÜ24 alusel loodud alalise metsakomiteega konsulteerimist välja liikmesriikide parimatel tavadel põhinevate nõuete rakendamise korra ning tegevussuunised riskipõhise lähenemisviisi järgimise kontrollimise kohta.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 76 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(76 a)  Kui siseriiklikud ja/või piirkondlikud õigusaktid või liikmesriigi järelevalve ei vasta mõnele metsa biomassi säästlikkusega seotud kriteeriumile, tuleks tarnebaasi tasandil esitada selle konkreetse kriteeriumiga seonduvalt täiendavat teavet, ilma et nõutaks lisateabe esitamist kriteeriumide kohta, mis on liikmesriigi tasandil juba täidetud.

Selgitus

Riskipõhise lähenemisviisi järgimine toimub kriteeriumide kaupa. Kavandatav tegevus tagaks riskipõhise lähenemisviisi eesmärgipärasuse ning samas vähendaks mittesäästlikult toodetud biomassi kasutamise ohtu üheainsa kriteeriumi mittetäitmise tõttu.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 76 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(76 b)  Riskipõhist lähenemisviisi tuleks kohaldada alates riiklikust tasandist. Kui ühe kriteeriumi nõudeid ei saa täita siseriikliku ja/või piirkondliku õigusakti või järelevalve abil, tuleks teave selle osa kohta esitada tarnebaasi tasandil, et vähendada mittesäästliku metsa biomassi tootmise ohtu.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 76 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(76 c)  Metsa ülestöötamine energia tootmiseks on kasvanud ja eeldatavasti kasvab jätkuvalt, mille tulemusena on suurenenud toorainete import kolmandatest riikidest ning nende toorainete tootmine liidus. Ettevõtjad peaksid tagama, et ülestöötamine toimuks kooskõlas säästlikkuskriteeriumidega.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 78

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(78)  Biomasskütustest tuleks toota elektrit ja kütet tõhusal viisil, et suurendada nii palju kui võimalik energiajulgeolekut ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist ning piirata õhusaasteainete heidet ja vähendada nii palju kui võimalik survet piiratud biomassiressurssidele. Seepärast tuleks vähemalt 20 MW võimsusega käitistele ette nähtud avaliku sektori toetust, kui see on vajalik, anda üksnes tõhusatele elektri ja soojuse koostootmisjaamadele, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34. Biomassil põhineva elektriga seotud kehtivad toetuskavad peaksid siiski olema lubatud kuni nende ettenähtud lõppkuupäevani kõigi biomassil põhinevate käitiste puhul. Lisaks tuleks elektrit, mis on toodetud biomassist uutes käitistes, mille võimsus on vähemalt 20 MW, võtta taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel arvesse üksnes siis, kui tegemist on tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamadega. Riigiabieeskirjade kohaselt peaks liikmesriikidel siiski olema lubatud anda käitistele avaliku sektori toetust taastuvenergia tootmiseks ning võtta neis toodetud elektrit arvesse taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel, et vältida suurenevat sõltuvust fossiilkütustest ja sellega seotud suuremat kliima- ja keskkonnamõju, juhul kui liikmesriigis, kes on ammendanud kõik biomassil põhinevate tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamise tehnilised ja majanduslikud võimalused, oleks elektrivarustuskindlus põhjendatult ohus.

(78)  Biomasskütustest tuleks toota elektrit ja kütet tõhusal viisil, et suurendada nii palju kui võimalik energiajulgeolekut ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist ning piirata õhusaasteainete heidet ja minimeerida survet piiratud biomassiressurssidele. Seepärast tuleks vähemalt 20 MW võimsusega käitistele ette nähtud avaliku sektori toetust anda vajaduse korral üksnes tõhusatele elektri ja soojuse koostootmisjaamadele, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34. Biomassist toodetud elektrienergia kehtivad toetuskavad peaksid siiski kõigi biomassil põhinevate käitiste puhul olema lubatud kuni nende ettenähtud lõppkuupäevani. Lisaks tuleks elektrit, mis on toodetud biomassist uutes käitistes võimsusega vähemalt 20 MW, võtta taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel arvesse üksnes siis, kui tegemist on tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamadega. Riigiabieeskirjade kohaselt peaks liikmesriikidel siiski olema lubatud anda käitistele avaliku sektori toetust taastuvenergia tootmiseks ning võtta neis toodetud elektrit arvesse taastuvenergiaeesmärkide ja -kohustuste elluviimisel, et vältida suurenevat sõltuvust fossiilkütustest ja sellega seotud suuremat kliima- ja keskkonnamõju, juhul kui liikmesriigis, kes on ammendanud kõik biomassil põhinevate tõhusate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamise tehnilised ja majanduslikud võimalused, oleks elektrivarustuskindlus põhjendatult ohus. Eeskätt tuleks suurendada toetust käitistele, mis toodavad biomassist taastuvenergiat energiaimpordist märkimisväärselt sõltuvates äärepoolseimates piirkondades, tingimusel et sellise taastuvenergia tootmisel järgitakse kõnealuste piirkondade eripärale kohandatud säästlikkuskriteeriumeid.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 80

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80)  Liidu säästlikkuskriteeriumide tegeliku rakendamise kogemuste põhjal on asjakohane tugevdada vabatahtlike rahvusvaheliste ja riiklike sertifitseerimiskavade rolli säästlikkuskriteeriumide järgimise kontrollimiseks ühtsel viisil.

(80)  Liidu säästlikkuskriteeriumide tegeliku rakendamise kogemuste põhjal on asjakohane võtta arvesse vabatahtlike rahvusvaheliste ja riiklike sertifitseerimiskavade rolli säästlikkuskriteeriumide järgimise kontrollimiseks ühtsel viisil.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 82

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(82)  Vabatahtlikud kavad on järjest tähtsamad biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimise tõendamisel. Seepärast on komisjonil asjakohane nõuda, et vabatahtlike kavade, sealhulgas komisjoni poolt juba tunnustatud kavade raames toimuva tegevuse kohta antakse korrapäraselt aru. Sellised aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjonipoolse järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks, mille eesmärk on selgitada välja parimad tavad ja teha asjakohasel juhul ettepanek selliste parimate tavade edasiseks edendamiseks.

(82)  Vabatahtlikud kavad võivad etendada tähtsat rolli biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise miinimumkriteeriumide järgimise tõendamisel. Seepärast on komisjonil asjakohane nõuda, et vabatahtlike kavade, sealhulgas komisjoni poolt juba tunnustatud kavade raames toimuva tegevuse kohta antaks korrapäraselt aru. Sellised aruanded tuleks läbipaistvuse suurendamiseks ja komisjonipoolse järelevalve parandamiseks avalikustada. Lisaks annaks selline aruandlus komisjonile vajalikku teavet vabatahtlike kavade toimimist käsitleva aruande koostamiseks, mille eesmärk on selgitada välja parimad tavad ja teha asjakohasel juhul ettepanek selliste parimate tavade edasiseks edendamiseks.

Selgitus

Päritolutagatised peaksid andma tarbijatele teavet säästlikkuskriteeriumide täitmise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 84

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(84)  Selleks et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks biokütuste , vedelate biokütuste ja biomasskütuste levinud tootmisviiside jaoks sätestada vaikeväärtuste loetelu, mida tuleks täiendavate usaldusväärsete andmete kättesaadavaks muutumisel ajakohastada ja laiendada. Ettevõtjatel peaks alati olema õigus kasutada nimetatud loetelus kehtestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütustega seonduva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise taset. Kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on väiksem kui kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõutav miinimumtase, peaksid tootjad, kes soovivad tõendada, et nad järgivad nimetatud miinimumtaset, näitama, et nende tootmisprotsessist tulenevad tegelikud heitkogused on vaikeväärtuste arvutustes eeldatutest väiksemad.

(84)  Selleks et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste levinud tootmisviiside jaoks sätestada vaikeväärtuste loetelu, mida tuleks täiendavate usaldusväärsete andmete kättesaadavaks muutumisel ajakohastada ja laiendada. Ettevõtjatel peaks alati olema õigus kasutada nimetatud loetelus kehtestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütustega seonduva otsese kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise taset. Kui tootmisviisidest tuleneva otsese kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on väiksem kui kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõutav miinimumtase, peaksid tootjad, kes soovivad tõendada, et nad järgivad nimetatud miinimumtaset, näitama, et nende tootmisprotsessist tulenevad tegelikud heitkogused on vaikeväärtuste arvutustes eeldatutest väiksemad.

Selgitus

Muudatusettepanek on lahutamatult seotud muudatusettepanekuga artikli 25 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 85

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(85)  On vaja sätestada selged eeskirjad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamiseks.

(85)  On vaja sätestada selged, objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhinevad eeskirjad biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamiseks.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 95

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(95)  Nõudlus põllumajandusliku tooraine järele kasvab kogu maailmas. Osaliselt rahuldatakse seda nõudlust põllumajandusmaa pindala suurendamise abil. Sellise oluliselt rikutud maa taastamine, mida ei ole praeguses seisus võimalik põllumajanduse tarvis kasutada, oleks üks võimalus viljelusmaa pindala suurendamiseks. Kuna biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste edendamine suurendab nõudlust põllumajandusliku tooraine järele, tuleks säästlikkuskavaga edendada taastatud rikutud maa kasutamist.

(95)  Nõudlus põllumajandusliku tooraine järele kasvab kogu maailmas. Osaliselt rahuldatakse seda nõudlust põllumajandusmaa pindala suurendamise abil. Sellise oluliselt rikutud maa taastamine, mida ei ole praeguses seisus võimalik põllumajanduse tarvis kasutada, oleks üks võimalus viljelusmaa pindala suurendamiseks. Kuna biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste edendamine suurendab nõudlust põllumajandusliku tooraine järele, mis võib põhjustada maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkoguseid, tuleks säästlikkuskavaga edendada taastatud rikutud maa kasutamist.

Selgitus

Muudatusettepanek on lahutamatult seotud muudatusettepanekuga artikli 7 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse liidu siduv eesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastal . Selles sätestatakse lisaks eeskirjad, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri rahalist toetamist, omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega, päritolutagatisi, haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust . Sellega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse liidu siduvad miinimumeesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises ja seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga transpordisektoris 2030. aastal. Need liidu eesmärgid tuleb täita kollektiivselt liikmesriikide riiklike eesmärkide täitmise teel. Raamistikus sätestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri rahalist toetamist, omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega, päritolutagatisi, haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust. Sellega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia) , geotermiline energia, ümbritseva keskkonna soojus, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

a)  „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  „ümbritseva keskkonna soojus“ – kasulikul temperatuuril soojusenergia, mis on välja võetud või püütud soojuspumpadega, mille toimimiseks on vaja elektrit või muud lisaenergiat, ning mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus, maapinna all või pinnavees. Teatatavad väärtused määratakse kindlaks sama metoodikaga, mida kasutatakse soojuspumpadega välja võetud või püütud soojusenergia kohta andmete esitamiseks;

b)  „ümbritseva keskkonna energia“ – kasulikul temperatuuril soojusenergia, mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus (välja arvatud heitõhk), pinnavees või reovees. Teatatavad väärtused määratakse kindlaks sama metoodikaga, mida kasutatakse soojuspumpadega välja võetud või püütud soojusenergia kohta andmete esitamiseks;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  „geotermiline energia” – soojusenergiana maapinna all salvestunud energia;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon;

c)  „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud bakterid ning taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  „summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektoris elektri ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;

d)  „summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektoris elektri, soojuse ja transpordikütuste tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel;

Selgitus

Efektiivsuse kaod soojuse ja transpordikütuste tootmisel on märkimisväärsed ja neid tuleb summaarses energia lõpptarbimises arvesse võtta. Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise loogika huvides ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;

e)  „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast või detsentraliseeritud tootmisallikatest mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f)  „vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;

f)  „vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatava energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist või biomassi poolt;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  „toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma;

i)  „toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu. See hõlmab teadusuuringute ja investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas fikseeritud sisseostuhindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma;

Selgitus

Mõned liikmesriigid toetavad kaudselt taastuvenergia tootmist teadusuuringute toetamise abil.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt n a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

n a)  „jäätmejäägid“ – käitlemis- või taaskasutamistoimingutest (sh ringlussevõtt) tulenevad jäätmed, mida ei ole võimalik enam taaskasutada ja mis tuleb seetõttu kõrvaldada;

Selgitus

Mõiste tuleb lisada selleks, et määratleda selliste jäätmete (nt täiustatud biokütused) kasutamine, mis on üksnes jäätmed, mida ei saa enam ringlusse võtta ega taaskasutada.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt q

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

q)  „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog ja haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist) ning biojäätmetest saadud materjali;

q)  „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal; see hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke (näiteks õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored), väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure (näiteks raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog ja haljasväetistaimed enne ja pärast põhikultuure ning söödikultuurid, näiteks rohi, ristik ja lutsern), tööstuslikke jääke (sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist) ning biojäätmetest saadud materjali;

Selgitus

Söödikultuure saab kasutada biogaasi tootmiseks.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

u)  „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused ja vedelad biokütused“ – biokütused ja vedelad biokütused, mille lähteained on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil vähendatakse muul eesmärgil kui biokütuste ja vedelate biokütuste valmistamine toimuva tootmise kõrvaletõrjumist, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 26 sätestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega.

u)  „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused ja vedelad biokütused“ – biokütused ja vedelad biokütused, mille lähteained on toodetud kasutamata, põllumajandustootmiseks vähem sobival maal, parandades samas selle CO2 sidumist, selliste kavade kohaselt, mille abil vähendatakse muul eesmärgil kui biokütuste ja vedelate biokütuste, sealhulgas kõrge valgusisaldusega loomasöödaks mõeldud toodete valmistamiseks toimuva tootmise kõrvaletõrjumist, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 26 sätestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega;

Selgitus

Muudatusettepanek on lahutamatult seotud muudatusettepanekuga artikli 7 lõike 1 kohta.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt z

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

z)  „ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või tõhustamiseks;

z)  „ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse suurendamiseks, asendamiseks ja/või tõhustamiseks;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt y

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

y)  „heitsoojus või -jahutusenergia“ – tööstuslikes või elektritootmispaigaldistes kõrvalsaadusena toodetud jahutusenergia või soojus, mis jääks ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette;

y)  „heitsoojus või -jahutusenergia“ – tööstus- või energiakäitistes või kolmanda sektori poolt kõrvalsaadusena (tõhusa koostootmisprotsessi järel või seal, kus koostootmine ei ole teostatav) toodetud vältimatu soojus- või jahutusenergia, mis jääks ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt aa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aa)  „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – direktiivis [elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitlev direktiiv] määratletud aktiivne tarbija, kes tarbib ning võib salvestada ja müüa tema valdustes, sealhulgas kortermajas, ühises teenuste osutamise või ärikohas või suletud jaotusvõrgus toodetud taastuvelektrit, tingimusel et selliste omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate puhul, kes ei ole kodutarbijad, ei ole kõnealune tegevus peamine äri- ega kutsetegevus;

aa)  „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – direktiivis [elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitlev direktiiv] määratletud aktiivne tarbija või ühiselt toimiv tarbijate rühm, kes tarbib ning võib salvestada ja müüa tema valdustes, sealhulgas kortermajas, elamurajoonis, äri- või tööstustegevuse või ühises teenuste osutamise kohas või ühes ja samas suletud jaotusvõrgus toodetud taastuvelektrit, tingimusel et selliste omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate puhul, kes ei ole kodutarbijad, ei ole kõnealune tegevus peamine äri- ega kutsetegevus;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt aa a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

aa a)  „taastuvenergiaühendus“ – kohalik energiaühendus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ... [elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitlev direktiiv (uuesti sõnastatud), 2016/0380(COD)] artikli 2 tähenduses, mis vastab käesoleva direktiivi artikli 22 lõikes 1 toodud nõuetele;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt bb

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

bb)  bb) „omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimine“ – taastuvelektri tootmine ja tarbimine ning vajaduse korral salvestamine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt cc

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

cc)  „elektriostuleping“ – leping, mille alusel nõustub juriidiline isik ostma taastuvelektrit otse energiatootjalt;

cc)  „taastuvelektri ostu leping“ – leping, mille alusel nõustub juriidiline või füüsiline isik ostma taastuvelektrit otse energiatootjalt;

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt dd

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

dd)  „toidu- ja söödakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- ja õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed või lignotselluloosmaterjal;

dd)  „toidu- ja söödakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid, suhkru- ja õlikultuurid ning muud peamiselt energia tootmise eesmärgil kasvatatavad kultuurid, välja arvatud jäägid ja jäätmed;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt ee

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ee)  „täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused;

ee)  „täiustatud biokütused“ – biokütused, mis on toodetud IX lisa A osas loetletud lähteainetest ja muust biomassist kui toidu- ja söödakultuurid, kui need vastavad ELi säästlikkuse kriteeriumidele;

Selgitus

Innovaatilist biomassi kasutamist tuleks soodustada, kui säästlikkuse kriteeriumid on täidetud.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt ff

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ff)  „jäätmepõhised fossiilkütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud taastumatutest jäätmetevoogudest, sealhulgas tööstusprotsessides tekkinud jäätmegaasidest ja heitgaasidest;

välja jäetud

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt ff a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ff a)  „süsinikku sisaldavad ringlusse võetud kütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud vältimatutest taastumatut päritolu jäätmevoogudest, sealhulgas tööstusprotsessides tekkinud jäätmegaasidest ja heitgaasidest, ja mis põhjustavad kogu oma olelustsükli jooksul kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist; tahketest jäätmevoogudest tootmise puhul kasutatakse ainult jäätmeid, mida ei korduvkasutata ja mida ei võeta mehaaniliselt ringlusesse, järgides seejuures täielikult jäätmekäitlushierarhiat; gaasiliste saasteainete heidetest tootmise puhul peab heide olema vältimatu ja mitte tootmisprotsessi tahtlik tulemus; nende süsinikku sisaldavate ringlusse võetud kütuste tootmiseks kasutatud gaasiliste jäätmete osakaalu ei saa arvesse võtta muudes heite vähendamise kavades, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemis;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt jj

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

jj)  „ülestöötamisluba“ – ametlik dokument, mille alusel on lubatud metsa biomassi üles töötada;

jj)  „ülestöötamisluba“ – seaduslik luba või sarnane siseriiklike ja/või piirkondlike õigusaktide kohane õigus metsa biomassi üles töötada;

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt mm

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

mm)  „metsakinnistu“ – üks või mitu metsaeraldist ja muu metsaga kaetud ala, mida käsitatakse majandamise või kasutamise seisukohast ühe üksusena;

mm)   „tarnebaas“ – geograafiline piirkond, kust on pärit biomassi lähteained;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt nn

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

nn)  „biojäätmed“ – biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed;

nn)  „biojäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed;

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu siduv 2030. aasta üldeesmärk

Liidu siduv üldeesmärk ja riiklikud eesmärgid aastaks 2030

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 27 %.

1.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 35%.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kõik liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kõigis transpordiliikides on 2030. aastal vähemalt 12 % selle liikmesriigi transpordisektori energia lõpptarbimisest.

 

Nimetatud eesmärgi täitmise jälgimiseks arvestuste tegemisel peab biokütuste ja biogaasi kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, kui seda artikli 28 lõikes 1 osutatud metoodika põhjal võrrelda fossiilkütuste kasutamisega, vastama artikli 26 lõikes 7 sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Iga liikmesriigi panus kõnealuse 2030. aasta üldeesmärgi saavutamisse määratakse kindlaks ja teatatakse komisjonile lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames kooskõlas määruse [juhtimine] artiklitega 3–5 ja 9–11.

2.  Liikmesriigid püstitavad kõnealuse 2030. aasta üldeesmärgi saavutamiseks eesmärgid oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade raames kooskõlas määruse [juhtimine] artiklitega 3–5 ja 9–13. Kui komisjon määruse [juhtimine] artikli 3 kohaselt esitatud lõplike riiklike lõimitud energia- ja kliimakavade hindamisel leiab, et liikmesriikide eesmärgid on liidu siduva üldeesmärgi ühiseks täitmiseks ebapiisavad, peavad need liikmesriigid, kelle eesmärk on Ia lisas toodud valemi kohaselt arvutatud näitajast väiksem, oma eesmärki vastavalt suurendama.

 

Liikmesriik võib oma eesmärgi ettenähtud tasemest kuni 10% võrra kõrvale kalduda juhul, kui seda põhjustavad erakorralised ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolud. Sellisel juhul teavitab liikmesriik sellest 2025. aastaks komisjoni. Kui kõrvalekalle võib ohustada liidu siduva üldeesmärgi täitmist, võtavad komisjon ja liikmesriigid puudujäägi tulemuslikuks likvideerimiseks selliseid parandusmeetmeid nagu need, mis on esitatud määruse [juhtimine] artikli 27 lõikes 4.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud poliitikameetmed on välja töötatud selliselt, et need oleksid kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga. Selleks vaatavad liikmesriigid oma riiklikud poliitikameetmed korrapäraselt läbi ja põhjendavad kõrvalekaldeid määruse ... [juhtimine] artikli 18 punktis c nõutud aruannetes.

Selgitus

Liikmesriigid peavad hindama, kas nende taastuvenergiat toetavad poliitikameetmed on kooskõlas jäätmeid käsitlevate õigusaktidega, eelkõige jäätmehierarhia rakendamise seisukohast.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon toetab liikmesriikide ulatuslikke eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab liidu vahendite ja eelkõige rahastamisvahendite laialdasemat kasutamist eeskätt selleks, et vähendada taastuvenergiaprojektide kapitalikulusid.

4.  Komisjon toetab liikmesriikide ulatuslikke eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab liidu vahendite ja eelkõige rahastamisvahendite laialdasemat kasutamist eeskätt selleks, et vähendada taastuvenergiaprojektide kapitalikulusid ja toetada piiriülese mõõtmega taastuvenergia tootmise projekte.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise rahaline toetamine

Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise toetamine

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid kohaldada vastavalt riigiabi eeskirjadele toetuskavasid. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad kavandatakse selliselt, et välditakse elektriturgude põhjendamatut moonutamist ning tagatakse, et tootjad võtavad arvesse elektrienergia pakkumist ja nõudlust selle järele ning võimalikke võrgupiiranguid.

1.  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 194 ja vastavalt selle artiklitele 107 ja 108 võivad liikmesriigid kohaldada toetuskavasid artiklis 3 sätestatud liidu ja riiklike eesmärkide täitmiseks või ületamiseks. Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad peavad olema turupõhised, et vältida moonutusi elektriturgudel, ning peavad tagama, et tootjad võtaksid arvesse elektrienergia nõudlust ja pakkumist ning võimalikke süsteemi integreerimise kulusid või võrgupiiranguid.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid võivad kohaldada tehnoloogianeutraalseid või tehnoloogiaspetsiifilisi toetuskavasid. Tehnoloogiaspetsiifilisi toetuskavasid võib kohaldada ühel või mitmel alljärgneval põhjusel:

 

a)  uue või innovaatilise tehnoloogia potentsiaal pikemas perspektiivis;

 

b)  energiaallikate jaotuse tehnoloogilise või piirkondliku mitmekesistamise vajadus;

 

c)  süsteemi tõhus kavandamine ja võrgu lõimimine;

 

d)  võrgupiirangud ja võrkude stabiilsus;

 

e) keskkonnaalased piirangud.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antav toetus kavandatakse selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter lõimitakse elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu.

2.  Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antav toetus kavandatakse selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter lõimitakse võimalikult suures ulatuses elektriturgu, tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu, ning taastuvatele energiaallikatele pakutakse turumoonutuste eest hüvitist.

 

Liikmesriigid võivad teha erandeid väikestele, alla 500 kW võimsusega käitistele ja näidisprojektidele. Seejuures tuule jõul toodetava elektrienergia puhul kehtestatakse künniseks paigaldatud võimsus 3 MW või kolm tootmisüksust.

 

Liikmesriigid võivad toetada taastuvenergiakogukondi ka muude mehhanismide ja menetluste kaudu, ilma et see piiraks käesolevas lõikes eespool nimetatud künniste kohaldamist.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Taastuvenergia toetamisel hankemenetluse kaudu kohaldatakse lõikes 3 a kehtestatud nõudeid. Nimetatud nõudeid ei kohaldata aga vähem kui 1 MW võimsusega väikeste käitiste, kuni kuue tootmisüksuse või 6 MW võimsusega tuuleenergiaprojektide ja näidisprojektide suhtes.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Taastuvenergia toetuse andmisel hankemenetluse kaudu ja selleks, et tagada projektide elluviimise kõrge määr, teevad liikmesriigid järgmist:

 

a)  kehtestavad ja avaldavad mittediskrimineerivad ja läbipaistvad eelkvalifitseerimise kriteeriumid ja projekti elluviimise eeskirjad;

 

b)  konsulteerivad sidusrühmadega, et vaadata läbi projekti tehnilise kirjelduse kavand;

 

c)  avaldavad teabe varasemate hangete, sealhulgas projektide elluviimise määra kohta.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Liikmesriigid avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis hõlmab vähemalt järgmist viit aastat ning sisaldab soovituslikku ajakava (vajadusel ka pakkumiste sagedust), võimsust, eeldatavasti eraldatavat eelarvet või maksimumtoetust üksuse kohta ning abikõlblikke tehnoloogiaid.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Abikavade koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse taastuvenergiakogukondade ja omatarbeks toodetud energia tarbijate iseärasusi, et võimaldada neil võrdsetel tingimustel omavahel konkureerida.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 d.  Taastuvatest allikatest energia tootmise suurendamiseks äärepoolseimates piirkondades ja väikesaartel võivad liikmesriigid neis piirkondades asuvatele projektidele antavat rahalist toetust kohandada, et võtta arvesse isoleerituse ja välissõltuvuse tõttu kõrgemaid tootmiskulusid.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid hindavad taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse tulemuslikkust vähemalt iga nelja aasta tagant. Otsused toetuse jätkamise või pikendamise ja uue toetuse kavandamise kohta tehakse kõnealuse hindamise tulemuste põhjal.

4.  Liikmesriigid hindavad vähemalt iga nelja aasta tagant taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse tulemuslikkust ja selle mõju jagunemist erinevate tarbijate rühmade vahel, sealjuures mõju tööstuse konkurentsivõimele.

 

Hindamisel võetakse arvesse toetuskavade võimalike muutuste mõju investeeringutele. Liikmesriigid lisavad nimetatud hindamise oma riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende kavade muudatustesse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ... [energialiidu juhtimise kohta].

 

Pikaajaline planeerimine, mille põhjal tehakse otsused toetuse andmise ja uute toetuste kavandamise kohta, põhineb hindamise tulemustel, mille juures võetakse arvesse toetuste üldist mõjusust taastuvenergia sihtide ja muude eesmärkide (näiteks taskukohasus ja energiakogukondade areng) saavutamisel, ning nende mõju jagunemist erinevate tarbijarühmade vahel, sh mõju tööstuse konkurentsivõimele.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Hiljemalt ... [2021. aastaks] ja seejärel iga kolme aasta tagant annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hankemenetluste läbiviimise kohta Euroopa Liidus, pöörates eelkõige tähelepanu sellele, kuidas need aitavad:

 

a)  kulusid kärpida;

 

b)  tehnoloogiat täiustada;

 

c)  saavutada kõrge projektide elluviimise määra;

 

d)  tagada väikeste osalejate ja kohalike asutuste diskrimineerimisvaba osalemise.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] vaatab komisjon läbi keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014‒2020 (2014/C 200/01), et neisse täiel määral lõimida artiklis 4 kehtestatud põhimõtted.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c.  Erandina käesoleva artikli lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuskava ei nähta ette olmejäätmetele, mis ei vasta direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud liigiti kogumise nõuetele.

Selgitus

Taastuvenergia toetuskavadega ei tohiks soodustada jäätmeid, mis ei ole jäätmehierarhiaga kooskõlas. Eelkõige ei tohiks toetust anda segajäätmetele. Toetuskavad peaksid käsitlema üksnes olmejäätmejääke, s.t liigiti kogutud olmejäätmeid, mida ei ole võimalik rohkem ringlusse võtta või taaskasutada ja mis on mõeldud vaid kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid avavad taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad muudes liikmesriikides asuvatele tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1.  Liikmesriigid avavad taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevad toetuskavad teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. Liikmesriigid võivad piirata toetust käitistele nendes liikmesriikides, millega neil on võrkudevaheliste ühenduste kaudu otseühendus.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et aastatel 2021–2025 on igal aastal vähemalt 10 % ja aastatel 2026–2030 vähemalt 15 % toetusest uue toetatud võimsuse jaoks avatud muudes liikmesriikides asuvatele käitistele.

2.  Liikmesriigid tagavad, et aastatel 2021–2025 on igal aastal vähemalt % ja aastatel 2026–2030 vähemalt 13 % toetusest uue toetatud võimsuse jaoks avatud muudes liikmesriikides asuvatele käitistele. Nimetatud miinimumtasemeid ületavate toetuste korral on liikmeriikidel kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 7 kuni 13 õigus otsustada, millises ulatuses nad toetavad mõnes teises liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võivad taotleda, et komisjon vabastaks nad käesolevas artiklis sätestatud kohustusest, mis hõlmab ka otsust mitte lubada nende territooriumil asuvatel käitistel osaleda teistes liikmesriikides korraldatavates toetuskavades, ühel või mitmel järgmistest juhtudest:

 

a)  ebapiisav ühendusvõimsus;

 

b)  ebapiisavad loodusvarad;

 

c)  kahjulik mõju energiajulgeolekule või erandit taotleva liikmesriigi energiaturu nõuetekohasele toimimisele.

 

Kõik käesoleva lõike alusel komisjoni poolt tehtavad erandid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need tuleb enne 2025. aasta lõppu läbi vaadata.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Toetuskavad võib avada piiriüleseks osalemiseks muu hulgas avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste, avatud sertifitseerimiskavade või ühiste toetuskavade kaudu. Avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste või avatud sertifitseerimiskavade toel toodetud taastuvelekter arvestatakse liikmesriikide vastavate panuste hulka vastavalt rahaliste vahendite piiriülese jaotamise eeskirju sisaldavale koostöölepingule, järgides põhimõtet, et energia tuleks kanda käitist rahastanud liikmesriigi arvele.

3.  Toetuskavad võib avada piiriüleseks osalemiseks muu hulgas avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste, avatud sertifitseerimiskavade või ühiste toetuskavade kaudu. Avatud pakkumismenetluste, ühiste pakkumismenetluste või avatud sertifitseerimiskavade toel toodetud taastuvelekter arvestatakse liikmesriikide vastavate panuste hulka vastavalt koostöölepingule, millega kehtestatakse piiriülese koostöö kord, sealhulgas osalemise ja rahaliste vahendite jaotamise tingimused, võttes arvesse maksude ja lõivude erinevusi ning järgides põhimõtet, et toodetud energia tuleks arvestada käitist rahastanud liikmesriigi kohustuste täitmise katteks. Koostöölepingu eesmärk on koostööd tegevate riikide halduslike raamtingimuste ühtlustamine, et tagada võrdsed konkurentsitingimused.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon hindab 2025. aastaks käesoleva artikli sätete kasulikku mõju taastuvelektri kulutõhusale kasutuselevõtmisele liidus. Selle hindamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid suurendada.

4.  Komisjon abistab liikmesriike kogu läbirääkimisprotsessi jooksul läbirääkimiste korraldamisel ja koostöökorra kehtestamisel teabe ja analüüsidega, sealhulgas arvuliste ja kvalitatiivsete andmetega koostöö otseste ja kaudsete kasude ja kahjude kohta, samuti suuniste ja tehnilise oskusteabega. Selleks toetab komisjon parimate tavade vahetamist ja koostab näidis-koostöölepingud.

 

Komisjon hindab 2025. aastaks käesoleva artikli sätete kasulikku mõju taastuvelektri kulutõhusale kasutuselevõtmisele liidus. Selle hindamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid korrigeerida.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade järgimiseks vajalike kohanduste tegemist, tagavad liikmesriigid, et taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse taset ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja toetatud projektide majanduslikke aspekte.

Liikmesriigid tagavad, et uute või olemasolevate taastuvenergiaprojektide jaoks antava toetuse taset ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja nende majandusnäitajaid.

 

Kui muid reguleerimisvahendeid muudetakse ja need muudatused mõjutavad toetust saavaid taastuvenergia projekte, peavad liikmesriigid tagama, et regulatiivsed muudatused ei halvenda toetatavate projektide majandustulemusi.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et toetuskavade mis tahes muudatus teostatakse artikli 4 lõike 4 kohase pikaajalise kavandamise põhjal ja avalikustatakse vähemalt kuus kuud enne selle jõustumist ning et muudatuse suhtes korraldatakse läbipaistvad ja kaasavad avalikud konsultatsioonid. Kehtiva toetuskava sisulise muutmisega kaasneb enne uue toetuskava jõustumist asjakohane üleminekuperiood.

 

Kui regulatiivsed või võrgu toimimises teostatud muudatused kahjustavad oluliselt või diskrimineerival viisil toetatavate projektide majandustulemusi, peavad liikmesriigid tagama sellistele toetatavatele projektidele hüvitise maksmise.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei moodusta transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osa rohkem kui 7 % kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordis. See piirmäär vähendatakse 2030. aastaks 3,8 %-ni vastavalt X lisa A osas esitatud trajektoorile. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud eri liiki biokütustel, vedelatel biokütustel ja biomasskütustel, kehtestades näiteks väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste osa kohta, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutust.

Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei või transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osa moodustada rohkem kui 7 % kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordis, välja arvatud juhul, kui asjaomased kütused vastavad artikli 26 lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise künnistele, võttes arvesse VIII lisa A osas esitatud biokütuste ja vedelate biokütuste lähteainetega seotud keskmisi hinnangulisi maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkoguseid, või kui need on komisjoni välja töötatud meetodi alusel sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused ja vedelad biokütused. See piirmäär vähendatakse 2030. aastaks 0 %-ni vastavalt X lisa A osas esitatud trajektoorile. Palmiõlist toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste osa on alates 2021. aastast 0 %. Komisjon töötab 31. detsembriks 2019 välja metoodika artikli 2 teise lõigu punktis u määratletud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste ja vedelate biokütuste sertifitseerimiseks. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud eri liiki biokütustel, vedelatel biokütustel ja biomasskütustel, kehtestades näiteks õlikultuuridest toodetud toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste osa jaoks väiksema piirmäära, võttes arvesse maakasutuse kaudset muutust ja muud tahtmatut mõju säästlikkusele.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa A osas esitatud biokütuste ja vedelate biokütuste lähteainetega seotud keskmiste hinnanguliste maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkoguste muutmiseks uusimate teaduslike tõendite põhjal. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2019 biokütuste ja vedelate biokütuste lähteainetega seotud keskmised hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkogused läbi, võttes arvesse valgusööda kõrvalsaadustega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist, ning kehtestab asjakohased eraldi väärtused palmiõli, sojaõli ja muude õlikultuuride jaoks.

Selgitus

Muudatusettepanek on lahutamatult seotud eelnevate lõikude kohta esitatud muudatusettepanekutega ning see on vajalik, et tagada VIII lisa A osas esitatud väärtuste ajakohastamine vastavalt uusimatele teaduslikele tõenditele.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas elektrienergia tootmine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja energiakogukondade poolt ning välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades.

Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas elektrienergia tootmine omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade poolt ning välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt üles pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Soojuspumpade abil toodetud ümbritseva keskkonna soojusenergiat võetakse lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia koguse. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse kogus arvestatakse välja vastavalt VII lisas sätestatud meetodile.

Soojuspumpade abil kütmiseks või jahutamiseks üle kantud ümbritseva keskkonna energiat ja geotermaalenergiat võetakse lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia koguse. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse kogus arvestatakse välja vastavalt VII lisas sätestatud meetodile.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, mille järgi arvestatakse kütmiseks ja jahutamiseks ning kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatud taastuvenergia hulk, ning vaadata läbi VII lisa soojuspumpadest saadava energia arvutamise kohta.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  artikli 3 lõike1 punktis a sätestatud eesmärgi täitmise hindamisel korrutatakse lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste osakaalu saamiseks nende energiasisaldus vastavalt 2 ja 1,2-ga ning maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektri osakaalu saamiseks korrutatakse selle energiasisaldus 2,5-ga.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks, et lähteaineid lisada, ent mitte välja jätta. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid kooskõlas liidu säästlikkuskriteeriumidega, ning toetama arusaama, et asjaomane lähteaine ei tohi tekitada lisanõudlust maa järele, edendama jäätmete ja jääkide kasutamist, vältides ühtlasi olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule, aitama võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning mitte tekitama keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele kahjuliku mõju avaldumise riski.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks. Iga delegeeritud õigusakt peab põhinema teaduse ja tehnika uusima arengu analüüsil, võttes vajalikul määral arvesse ringmajanduse põhimõtteid ja direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhiat kooskõlas liidu säästlikkuskriteeriumidega, ning toetama arusaama, et asjaomane lähteaine ei tohi tekitada lisanõudlust maa järele, edendama jäätmete ja jääkide kasutamist, vältides ühtlasi olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule, aitama võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet, tuginedes olelustsükli heitkoguste hinnangule, ning mitte tekitama keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele kahjuliku mõju avaldumise riski.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga kahe aasta tagant hindab komisjon IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu lähteainete lisamiseks, järgides käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Esimene hindamine toimub hiljemalt kuus kuud pärast [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Vajaduse korral võtab komisjon vastu õigusaktid IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks, et lähteaineid lisada, ent mitte välja jätta.

Iga kahe aasta tagant hindab komisjon IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu lähteainete lisamiseks või väljajätmiseks, järgides käesolevas lõikes sätestatud põhimõtteid. Esimene hindamine toimub hiljemalt kuus kuud pärast [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Vajaduse korral võtab komisjon vastu õigusaktid IX lisa A ja B osas esitatud lähteainete loetelu muutmiseks, et lähteaineid lisada või välja jätta.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lähteaine väljajätmisel IX lisas esitatud loetelust lubatakse käitistel, mis toodavad asjaomasest lähteainest täiustatud biokütuseid, kasutada seda viis aastat pärast selle delegeeritud õigusakti jõustumist, millega lähteaine IX lisast välja jäetakse, tingimusel et tegemist on täiustatud biokütusega vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 2.

Selgitus

Komisjonil peaks olema lubatud teha ettepanek jätta lähteaine IX lisast välja ja samas peaks ettevõtjatel olema võimalus kohandada oma tootmisprotsessi üleminekuperioodi jooksul, et teataval määral kaitsta investeeringuid.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Käesoleva direktiivi IX lisas loetletud lähteainetest kütuste tootmise edendamise poliitika kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et järgitakse direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 4 kehtestatud jäätmehierarhiat, sealhulgas selle sätteid, mis käsitlevad olelusringil põhinevat lähenemist eri jäätmevoogude tekitamise ja käitlemise üldmõjule.

Selgitus

Direktiivi (EL) 2015/1513 artikli 2 sõnastuse taastamine.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon hõlbustab liikmesriikidevaheliste ühisprojektide loomist eelkõige sihipärase tehnilise abiga ja projektide väljatöötamise toetamisega.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriik võib (või mitu liikmesriiki võivad) teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega. Selles koostöös võivad osaleda ka eraettevõtjad.

1.  Liikmesriik võib (või mitu liikmesriiki võivad) teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega. Selles koostöös võivad osaleda ka eraettevõtjad ja selle käigus tuleb täiel määral järgida rahvusvahelist õigust.

Selgitus

Õiguskindluse tagamiseks kolmandates riikides tegutsemisel peavad loa saanud projektid olema igati kooskõlas rahvusvahelise õiguse asjaomaste sätetega, s.t põhimõttega, et okupeeritud territooriumitel on õigus enesemääramisele.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  elektrienergia on toodetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate õigusaktidega.

Selgitus

Käesoleva direktiivi sätetega ei tohiks elektritootmisele tahtmatult kehtestada tingimusi, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c osutatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust.

e)  taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b, c ja c a osutatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust.

Selgitus

Vajalik, et tagada kooskõla eelneva lõike punktiga c a, mis lisatakse muudatusettepanekuga 25.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  lisatakse punktide b ja c kohta ning käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab .

d)  lisatakse lõike 2 punktide b, c ja c a kohta ning käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab .

Selgitus

Vajalik, et tagada kooskõla eelneva lõike punktiga c a, mis lisatakse muudatusettepanekuga 25.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon hõlbustab ühiste toetuskavade loomist liikmesriikide vahel eelkõige suuniste ja parimate tavade levitamise kaudu.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riiklikud eeskirjad, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuride suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütuseks või muudeks energiatoodeteks, on proportsionaalsed ja vajalikud.

Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riiklikud eeskirjad, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrkude suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütuseks, vedelaks biokütuseks ja biomasskütuseks või muudeks energiatoodeteks, ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste suhtes, on proportsionaalsed ja vajalikud ning kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud;

a)  haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud ning vajalike lubade ja litsentside väljastamiseks on ette nähtud prognoositavad tähtajad;

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  taastuvatest energiaallikatest energia tootmise detsentraliseeritud seadmete jaoks kehtestatakse lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtne teatamine juhul, kui seda võimaldab kohaldatav õigusraamistik.

d)  väikeste projektide, taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja salvestamise detsentraliseeritud seadmete, sh omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade jaoks kehtestatakse lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtne teatamine.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid tagavad investoritele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia jaoks kavandatava toetuse piisava prognoositavuse. Selleks määravad liikmesriigid kindlaks ja avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis hõlmab vähemalt järgmist kolme aastat ning iga kava kohta soovituslikku ajakava, võimsust, eeldatavasti eraldatavat eelarvet ja teavet sidusrühmadega toetuse ülesehituse üle peetud konsultatsiooni kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisavad linnataristu, tööstus- ja elamupiirkondade ning energiataristu, sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel sätted taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil lisavad linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamupiirkondade ning energiataristu, sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel sätted taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu, sealhulgas varajase ruumilise planeerimise, vajaduste ja piisavuse hindamiste kohta, milles võetakse arvesse energiatõhusust ja tarbimiskaja, samuti spetsiaalsed sätted taastuvenergia omatarbijate ja taastuvenergia kogukondade kohta ning vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta . Eelkõige ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest energiaallikatest toodetava kütte ja jahutuse vajaduse korral linnade infrastruktuuri planeerimisse.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nimetatud meetmete kehtestamisel või oma toetuskavades võivad liikmesriigid võtta arvesse siseriiklikke meetmeid, mis on seotud energiatõhususe ja koostootmisega ning passiivmajade või madal- või nullenergiamajadega.

Nimetatud meetmete kehtestamisel või oma toetuskavades võivad liikmesriigid võtta arvesse siseriiklikke meetmeid, mis on seotud taastuvenergia omatarbimise, kohaliku energiasalvestamise, energiatõhususe ja koostootmisega ning passiivmajade või madal- või nullenergiamajadega.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumtaseme uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate ehitiste puhul, võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse tulemusi. Liikmesriigid lubavad nende miinimumtasemete saavutamiseks kasutada muu hulgas olulises osakaalus taastuvaid energiaallikaid.

Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest või taastuvenergial põhinevatest tootmisseadmetest toodetud energia kasutamise miinimumtaseme uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate ehitiste puhul , võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse tulemusi. Liikmesriigid lubavad nende miinimumtasemete saavutamiseks muu hulgas kasutada kaugkütteks ja -jahutuseks olulises osakaalus taastuvaid energiaallikaid individuaalse või kollektiivse omatarbimise kaudu, nagu on määratletud artiklis 21, või taastuvatel energiaallikatel põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmise ning heitsoojuse ja heitjahutuse kaudu.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 annaksid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad hooned käesoleva direktiivi raames eeskuju. Muu hulgas võivad liikmesriigid lugeda selle kohustuse täidetuks, nähes ette, et üldkasutatavate või korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldusteks.

6.  Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 annaksid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad hooned käesoleva direktiivi raames eeskuju. Muu hulgas võivad liikmesriigid lugeda selle kohustuse täidetuks liginullenergiahoonete standardite järgimise korral, nagu nõutakse hoonete energiatõhususe direktiivis, või nähes ette, et üldkasutatavate või korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldusteks.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest energiaallikatest ja mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Liikmesriigid kasutavad selliste süsteemide ja seadmete kasutamise ergutamiseks energia- või ökomärgiseid või muid riigi või liidu tasandil koostatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas.

7.  Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest energiaallikatest ja mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Liikmesriigid kasutavad sel eesmärgil energia- või ökomärgiseid või muid riigi või liidu tasandil koostatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas, ning tagavad ka piisava teabe ja nõu taastuvate, suure energiatõhususega alternatiivide kohta ning võimalike rahaliste vahendite ja stiimulite kättesaadavuse kohta asendamise korral, et edendada vanade küttesüsteemide kiiremat väljavahetamist ning kiiremat üleminekut taastuvenergial põhinevatele lahendustele, nagu nõutakse hoonete energiatõhususe direktiivis.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutusenergia tootmiseks. Kõnealune hindamine tehakse esimest korda koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb teha 31. detsembriks 2020, ning seejärel koos ajakohastatud põhjalike hindamistega.

8.  Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutusenergia tootmiseks. Hindamisel tuleks eriti kaaluda madala keskkonnariskiga kasutuselevõtuks sobivate alade ruumianalüüsi ja võimalusi kasutada väikesemahulisi kodumajapidamisprojekte. Kõnealune hindamine tehakse esimest korda koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb teha 31. detsembriks 2020, ning seejärel koos ajakohastatud põhjalike hindamistega.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Liikmesriigid tagavad, et nende riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevad asutused lisavad oma liikuvuse ja transpordikavadesse sätted taastuvaid energiaallikaid kasutavate transpordiliikide integreerimiseks ja kasutuselevõtuks.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Liikmesriigid kõrvaldavad ettevõtete pikaajaliste elektriostulepingutega seotud haldustakistused, et rahastada taastuvaid energiaallikaid ja lihtsustada nende kasutuselevõttu.

9.  Liikmesriigid hindavad oma territooriumil äriklientide poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostmisel esinevaid regulatiivseid ja haldustakistusi ja potentsiaali ning loovad ettevõtete pikaajaliste, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostulepingute hõlbustamiseks soodsa õigus- ja haldusraamistiku, et rahastada taastuvaid energiaallikaid ja lihtsustada nende kasutuselevõttu,tagades, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostulepingutele ei kohaldata ebaproportsionaalseid menetlusi ega tasusid, mis ei kajasta kulusid. Selliste taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostulepingute sõlmimisel tühistatakse ärikliendi nimel samaväärses ulatuses artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi. See tugiraamistik moodustab osa lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest kooskõlas [juhtimis-] määrusega.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ühtne haldusalane kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil läbida taotlejal kogu taotlusprotsessi, annab taotlejale kogu vajaliku teabe, koordineerib vajaduse korral tegevust muude ametiasutustega ja kaasab neid ning teeb menetluse lõpus õiguslikult siduva otsuse.

2.  Ühtne haldusalane kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil läbida taotlejal kogu taotlusprotsessi, annab taotlejale kogu vajaliku teabe, koordineerib vajaduse korral tegevust muude ametiasutustega ja kaasab neid ning teeb menetluse lõpus õiguslikult siduva otsuse. Taotlejatel peaks olema võimalik esitada kõik asjaomased dokumendid digitaalsel kujul.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ühtne haldusalane kontaktpunkt avaldab koostöös põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega taastuvenergiaprojektide arendajatele menetluste käsiraamatu, milles käsitletakse ka väikesemahulisi projekte ja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte.

3.  Et lihtsustada juurdepääsu asjaomasele teabele, loob ühtne haldusalane kontaktpunkt või liikmesriik koostöös põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatega ühtse interneti teabeplatvormi, milles selgitatakse taastuvenergiaprojektide arendajate menetlusi, käsitletakse ka väikesemahulisi projekte, omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte ning taastuvenergiakogukondade projekte. Kui liikmesriik otsustab määrata rohkem kui ühe ühtse haldusalase kontaktpunkti, juhatab teabeplatvorm taotlejale kätte tema taotluse jaoks asjakohase kontaktpunkti.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikes 1 osutatud loamenetlus ei tohi kesta üle kolme aasta, välja arvatud artikli 16 lõikes 5 ja artiklis 17 sätestatud juhtudel.

4.  Lõikes 1 osutatud loamenetlus ei tohi kesta üle kolme aasta, välja arvatud artikli 16 lõigetes 4 a ja 5 ning artiklis 17 sätestatud juhtudel.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Käitiste puhul, mille elektrivõimsus jääb vahemikku 50kW – 1MW, ei tohi loamenetlus kesta üle ühe aasta. Erakorralistel asjaoludel, mis peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud, võib seda tähtaega pikendada 3 kuu võrra.

 

Lõigetes 4 ja 4 a osutatud ajavahemikud ei piira kohtulikku edasikaebamist ega õiguskaitsevahendeid ning seda võib pikendada maksimaalselt edasikaebamise ja õiguskaitsevahendite menetluse kestuseks.

 

Liikmesriigid tagavad, et taotlejatel on tagatud juurdepääs lihtsale ja kättesaadavale kohtuvälisele vaidluste lahendamise mehhanismile, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlustega ning taastuvenergia rajatiste ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, muu hulgas tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse, mis ei kesta üle ühe aasta alates kuupäevast, mil ajakohastamise taotlus ühtsele haldusalasele kontaktpunktile esitati.

5.  Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, muu hulgas tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse, mis ei kesta üle ühe aasta alates kuupäevast, mil ajakohastamise taotlus ühtsele haldusalasele kontaktpunktile esitati. Ilma et see piiraks elektrimääruse artikli 11 lõike 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et elektrivõrgule juurdepääsu ja elektrivõrguga ühendamise õigused säilitatakse ajakohastatud projektide puhul vähemalt juhtudel, mil võimsus ei ole muutunud.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Näidisprojektid ja käitised, mille elektrivõimsus on alla 50 kW, lubatakse ühendada võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate esitamist.

1.  Näidisprojektid ja käitised, mille elektrivõimsus on alla 50 kW, lubatakse ühendada võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate esitamist.

 

Erandina esimesest lõigust võib jaotusvõrguettevõtja näidisprojektid ja käitiste puhul, mille võimsus on 10,8 kW kuni 50 kW, lihtsast teatamisest mõjuvatel põhjustel keelduda või pakkuda välja alternatiivse lahenduse. Sellisel juhul teeb ta seda kahe nädala jooksul teate esitamisest ja seejärel võib taotleja nõuda ühendamist standardse korra alusel. Kui jaotusvõrguettevõtja selle aja jooksul eitavalt ei vasta, võib käitise ühendada.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarnijatele.

1.  Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, eelkõige madala sissetulekuga haavatavatele tarbijatele, omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele, taastuvenergiakogukondadele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarnijatele.

Selgitus

Komisjoni ettepanekus on kasutusele võetud uus tarbijate kategooria. Madala sissetulekuga haavatavad tarbijad ning omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad ja taastuvenergiakogukonnad on tundlikud tarbijarühmad, mida tuleb eriti arvesse võtta, kuna neil on palju probleeme, et pääseda juurde piisavale kättesaadavale teabele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja selle eeliste kohta.

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad teabe intelligentsete transpordisüsteemide ja ühendatud sõidukite eeliste kohta liiklusohutuse, ummikute vähendamise ja kütusesäästlikkuse seisukohast.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Liikmesriigid töötavad kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osalemisel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või koolitusprogrammid, et teavitada elanikke taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kasust ja praktilistest üksikasjadest.

6.  Liikmesriigid töötavad kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osalemisel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või koolitusprogrammid, et teavitada elanikke sellest, kuidas kasutada oma õigusi aktiivsete klientidena ning kasust ja praktilistest üksikasjadest, sh tehnilistest ja finantsaspektidest, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamisega, kaasa arvatud omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise kaudu või taastuvenergiakogukondade raames, samuti liikmesriikide vaheliste koostöömehhanismide ja eri liiki piiriülese koostöö eelistest.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad , et päritolutagatist ei anta tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust sama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaoks. Liikmesriigid annavad sellised päritolutagatised välja ja viivad need enampakkumisel müümise kaudu turule. Enampakkumistulu kasutatakse taastuvate energiaallikatega seotud toetuste kulude hüvitamiseks.

Liikmesriigid tagavad, et pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev kasutusele võetud taastuvenergiat tootvate käitiste puhul ei anta päritolutagatist tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust sama taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaoks, välja arvatud juhul, kui ei toimu topelthüvitamist. Eeldatakse, et topelthüvitamist ei toimu, kui

 

a)  rahaline toetus antakse pakkumismenetluse või kaubeldavate roheliste sertifikaatide süsteemi raames;

 

b)  päritolutagatise turuväärtust võetakse halduslikult rahalise toetuse tasemes arvesse või

 

c)  päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab taastuvenergiat kas konkurentsi tingimustes või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri pikaajaliste ostulepingutega .

 

Muudel juhtudel peale eespool nimetatute väljastavad liikmesriigid päritolutagatised statistika eesmärgil ja tühistavad need viivitamata.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 7 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  kas energiaallikas, mille abil energia toodeti, vastas säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, millele osutatakse artiklis 26.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 7 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  gaasiga; või

ii)  gaasiga, sh vesinikuga, või

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiakasutuse struktuuris energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 3 , peab ta selleks kasutama päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EÜ artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi kasutatakse selleks, et täita kõiki tõhusas elektri ja soojuse koostootmisjaamas toodetud elektri koguse tõendamise nõudeid. Liikmesriigid tagavad, et tõhusa koostootmisega toodetud taastuvenergia või -elektri tarbimise tõendamiseks päritolutagatiste kasutamisel võetakse täiel määral arvesse ülekandekadusid.

8.  Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu või kogust oma energiakasutuse struktuuris energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 3 , peab ta selleks kasutama päritolutagatisi. Direktiivi 2012/27/EÜ artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi kasutatakse selleks, et täita kõiki tõhusas elektri ja soojuse koostootmisjaamas toodetud elektri koguse tõendamise nõudeid. Kui elekter on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, antakse seoses lõikega 2 välja ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad. Liikmesriigid tagavad, et tõhusa koostootmisega toodetud taastuvenergia või -elektri tarbimise tõendamiseks päritolutagatiste kasutamisel võetakse täiel määral arvesse ülekandekadusid.

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Vajaduse korral hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu laiendamise vajadust, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kaasamist.

1.  Vajaduse korral hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu laiendamise vajadust, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kaasamist. Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad tagavad gaasivõrgu infrastruktuuri ladusa toimimise, sealhulgas selle regulaarse hooldamise ja puhastamise.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vastavalt hindamisele, mida liikmesriigid teevad määruse [juhtimine] I lisa kohase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, võtavad liikmesriigid vajaduse korral kaugküttetaristu väljaarendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada biomassist, päikeseenergia- ja geotermilistest seadmetest pärit kütte ja jahutusenergia tootmise arengut.

3.  Vastavalt hindamisele, mida liikmesriigid teevad määruse [juhtimine] I lisa kohase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava raames, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, võtavad liikmesriigid vajaduse korral kaugküttetaristu väljaarendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada säästvast biomassist, suurte soojuspumpade toodetud ümbritseva keskkonna soojusest, päikeseenergia- ja geotermilistest seadmetest ning tööstuse ja muude allikate soojusenergia ülejäägist pärit kütte ja jahutusenergia tootmise arengut.

Selgitus

Algtekstis mainimata jäänud säästvate energiaallikate lisamine.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kas individuaalselt või agregaatorite kaudu:

Liikmesriigid tagavad tarbijatele võimaluse hakata omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks. Selleks tagavad liikmesriigid, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kas individuaalselt või agregaatorite kaudu:

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  omavad õigust omatarbeks toodetud energiat tarbida ning müüa ülemäärast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, sealhulgas elektriostulepingute alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid;

a)  omavad õigust omatarbeks toodetud energiat tarbida ning müüa ülemäärast taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit, sealhulgas elektriostulepingute ning vastastikuse kauplemiskorra alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid;

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  omavad õigust tarbida omatoodetud taastuvelektrit, mis jääb nende valdusesse, ilma et selle eest nõutaks mis tahes lõivusid, tasusid või makse;

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b)  omavad õigust paigaldada ja käitada omatarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks mis tahes tasusid, sealhulgas maksustamist ja kahekordseid võrgutasusid salvestatud elektrienergia eest, mis jääb nende valdusesse;

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  ei ole käsitatud energiatarnijatena vastavalt liidu või siseriiklikele õigusaktidele seoses nende poolt võrku suunatava taastuvelektriga, mille kogus on kodumajapidamiste puhul kuni 10 MWh ja juriidiliste isikute puhul kuni 500 MWh aastas; ning

c)  ei ole käsitatud energiatarnijatena vastavalt liidu või siseriiklikele õigusaktidele seoses nende poolt võrku suunatava taastuvelektriga, mille kogus on kodumajapidamiste puhul kuni 10 MWh ja juriidiliste isikute puhul kuni 500 MWh aastas, ilma et see piiraks jaotusvõrguettevõtjate poolt tootmisvõimsuse võrkudesse ühendamise järelevalve ja heakskiidu menetlusi vastavalt artiklitele 15 kuni 18;

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  saavad omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, mis kajastab võrku suunatud elektri turuväärtust.

d)  saavad omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, mis on võrdne vähemalt võrku suunatud elektri turuhinnaga ja võib võtta arvesse võrgu, keskkonna ning ühiskonna jaoks loodavat pikaajalist väärtust vastavalt hajaenergia ressursside kulude-tulude analüüsile, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ... [elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta] artiklis 59.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et võrgu haldamise ja arendamise kulud jaotatakse õiglaselt ja proportsionaalselt ning et jaotus peegeldab elektri omatarbeks tootmise kasu kogu süsteemile, kaasa arvatud pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ning ühiskonna jaoks.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes elavad samas kortermajas või paiknevad samas ärikohas või ühises teenuste osutamise kohas või kasutavad suletud jaotusvõrku, võivad omatarbeks toodetud taastuvenergiat tarbida ühiselt samadel tingimustel, mis neil oleks omatarbeks toodetud taastuvenergia individuaalse tarbijana. Sellisel juhul kohaldatakse iga asjaomase omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija suhtes lõike 1 punktis c sätestatud piirmäära.

2.  Liikmesriigid tagavad, et omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes elavad samas kortermajas või elamupiirkonnas või paiknevad samas äri- või tööstuskohas või ühises teenuste osutamise kohas või kasutavad sama suletud jaotusvõrku, võivad omatarbeks toodetud taastuvenergiat tarbida ühiselt samadel tingimustel, mis neil oleks omatarbeks toodetud taastuvenergia individuaalse tarbijana. Sellisel juhul kohaldatakse iga asjaomase omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija suhtes lõike 1 punktis c sätestatud piirmäära.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid koostavad hinnangu oma territooriumidel esinevate omatarbeks toodetud energia tarbimise arendamise võimaluste ja takistuste kohta, et luua raamistik, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist. Raamistik sisaldab muu hulgas järgmist:

 

a)  konkreetseid meetmeid tagamaks, et omatarbeks toodetud energia tarbimine oleks kättesaadav kõikidele tarbijatele, sealhulgas haavatavatele ja väikese sissetulekuga leibkondadele ja neile, kes elavad sotsiaaleluruumides või üürivad eluaset;

 

b)  vahendid, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu rahastamisele;

 

c)  hoonete omanikele suunatud stiimulid, et nad looksid üürnikele omatarbeks toodetud energia tarbimise võimalusi;

 

d)  omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamata regulatiivsete takistuste kaotamine, kaasa arvatud üürnike jaoks.

 

See hinnang ja tugiraamistik moodustavad osa riiklikest energia- ja kliimakavadest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ... [energialiidu juhtimise kohta].

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Omatarbeks toodetud taastuvenergia jaamaga seotud paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust, võib juhtida kolmas isik.

3.  Nõusoleku korral võib omatarbeks toodetud taastuvenergia jaama omanik olla kolmas isik, või niisuguse jaamaga seotud paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust, võib juhtida kolmas isik. Kolmandat isikut ennast ei peeta omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks.

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, eelkõige kodutarbijatel, on õigus osaleda taastuvenergia ühenduses, ilma et nad kaotaksid oma õigusi lõpptarbijana ning ilma et neile kohaldataks põhjendamatuid tingimusi või menetlusi, mis takistaksid või pärsiksid nende osalemist taastuvenergia ühenduses, tingimusel et eraettevõtjate puhul ei ole osalemine nende peamine äri- ega kutsetegevus.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas elektriostulepingute alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid.

Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas elektriostulepingute alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks diskrimineerivaid ega ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid, mis ei kajasta kulusid.

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on taastuvenergiakogukond väike ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) või mittetulundusühendus, mille osanikud või liikmed teevad koostööd taastuvatest energiaallikatest energia tootmisel, jaotamisel, salvestamisel või tarnimisel ning täidavad vähemalt nelja kriteeriumit järgmistest:

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on taastuvenergiakogukond väike ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) või mittetulundusühendus, mille osanikud või liikmed teevad koostööd taastuvatest energiaallikatest energia tootmisel, jaotamisel, salvestamisel või tarnimisel.

 

Taastuvenergiakogukonnana kohtlemise eelistest osasaamiseks peab vähemalt 51 % kohtadest üksuse juhatuses või juhtorganites olema ette nähtud kohalikele liikmetele, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaal-majanduslike huvide esindajatele või kodanikele.

 

Lisaks peab taastuvenergiakogukond täitma vähemalt kolme kriteeriumit järgmistest:

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  osanikud või liikmed on füüsilised isikud, kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused, või taastuvenergia valdkonnas tegutsevad VKEd;

a)  osanikud või liikmed on füüsilised isikud, kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused, või VKEd;

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  vähemalt 51 % üksuse hääleõiguslikest osanikest või liikmetest on füüsilised isikud;

b)  vähemalt 51 % üksuse hääleõiguslikest osanikest või liikmetest on füüsilised isikud või avalik-õiguslikud organid;

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  vähemalt 51 % üksuse aktsiatest või osalusõigustest omavad kohalikud liikmed, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajad või kodanikud, kellel on otsene huvi kogukonna tegevuse ja selle mõju vastu;

c)  vähemalt 51 % üksuse aktsiatest või osalusõigustest omavad kohalikud liikmed, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajad või kodanikud;

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  vähemalt 51 % kohtadest üksuse juhatuses või juhtorganites on ette nähtud kohalikele liikmetele, st kohaliku avaliku ja erasektori sotsiaalmajanduslike huvide esindajatele või kodanikele, kellel on otsene huvi kogukonna tegevuse ja selle mõju vastu;

välja jäetud

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid jälgivad nende kriteeriumide kohaldamist ja võtavad meetmeid, et vältida kuritarvitamist või kahjulikku mõju konkurentsile.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirju, peavad liikmesriigid võtma toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripärasid.

2.  Liikmesriigid peavad võtma toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripärasid, tagades kõikidele taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjatele võrdsed võimalused.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid koostavad hinnangu oma territooriumil taastuvenergiakogukondade arendamise takistuste ja võimaluste kohta, et luua tugiraamistik, mis aitaks edendada ja hõlbustada taastuvenergiakogukondade osalemist taastuvenergia tootmises, tarbimises, salvestamises ja müümises.

 

See raamistik hõlmab järgmist:

 

a)  eesmärgid ja erimeetmed, mis aitavad ametiasutustel võimaldada taastuvenergiakogukondade arengut ning selles otseselt osaleda;

 

b)  konkreetsed meetmed tagamaks, et taastuvenergiakogukondades osalemine oleks kättesaadav kõikidele tarbijatele, sealhulgas haavatavatele leibkondadele, väikese sissetulekuga ja neile, kes elavad sotsiaaleluruumides või üürivad eluaset;

 

c)  vahendid, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu rahastamisele ja teabele;

 

d)  regulatiivne ja suutlikkuse suurendamise toetus riigiasutustele taastuvenergia kogukondade rajamisel;

 

e)  taastuvenergiakogukondade põhjendamata regulatiivsete ja haldusalaste takistuste kaotamine;

 

f)  eeskirjad, et tagada energiakogukonnas osalevate tarbijate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ja kindlustada neile samaväärne kaitse nagu tarbijatele, kes ühendatud jaotusvõrkudesse.

 

See tugiraamistik moodustab osa lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest kooskõlas [energialiidu juhtimist käsitleva] määrusega.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et lihtsustada taastuvenergia laialdasemat kasutust kütte- ja jahutussektoris, püüavad liikmesriigid suurendada taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris vähemalt 1 protsendipunkti võrra aastas, väljendatuna osakaaluna liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud metoodikale.

1.  Selleks et lihtsustada taastuvenergia laialdasemat kasutust kütte- ja jahutussektoris, püüavad liikmesriigid suurendada taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris vähemalt protsendipunkti võrra aastas, väljendatuna osakaaluna liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud metoodikale. Kui liikmesriik ei suuda seda protsenti saavutada, annab ta sellest teada ja esitab komisjonile mittetäitmise põhjenduse. Liikmesriigid peavad prioriteetseks parimaid kättesaadavaid tehnoloogiaid.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse taastuvenergia osakaalu kütte- ja jahutussektoris ja selle iga-aastast nõutavat kasvu:

 

a)  võivad liikmesriigid arvestada antud aasta kasvu nii, nagu see oleks saavutatud osaliselt või täielikult kahel eelmisel või kahel järgmisel aastal, ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030;

 

b)  võivad liikmesriigid arvestada heitsoojuse ja -jahutuse lõikes 1 osutatud aastase kasvu hulka, kuni 50 % ulatuses aastasest kasvust;

 

c)  kui taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse osakaal kütte- ja jahutussektoris on 50–80 %, vähendavad liikmesriigid kasvu 1 protsendipunktini igal aastal;

 

d)  võivad liikmesriigid määrata oma aastase kasvu taseme, sealhulgas otsustada, kas kohaldada punktis b osutatud heitsoojuse ja -jahutuse piirmäära alates sellest aastast, mil nende taastuvenergia ning heitsoojuse ja -jahutusenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 80 %.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel määrata ja avaldada selliste meetmete loetelu ja sellised rakendusüksused (nt kütusetarnijad), mis peavad aitama saavutada taastuvenergia osakaalu lõikega 1 ette nähtud suurendamise.

2.  Liikmesriigid määravad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel ja avaldavad selliste meetmete loetelu ja sellised rakendusüksused (nt kütusetarnijad), mis peavad aitama saavutada taastuvenergia osakaalu lõikega 1 ette nähtud suurendamise.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks vastavalt lõikele 1 võib kasutada ühte või mitut järgmist võimalust:

3.  Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks vastavalt lõikele 1 võib muu hulgas kasutada ühte või mitut järgmist võimalust:

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  taastuvenergia füüsiline lõimimine energiasse ja energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse;

a)  taastuvenergia ja/või heitsoojuse ja -jahutuse füüsiline lõimimine energiasse ja energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse;

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides;

b)  otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia kasutamine või heitsoojuse ja -jahutuse kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides;

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  muud sarnase mõjuga poliitikameetmed, mis aitavad saavutada lõikes 1 või 1 a sätestatud taastuvenergia osakaalu aastast kasvu.

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kui rakendatakse meetmeid, millele on osutatud punktides (a) kuni (d), nõuavad liikmesriigid, et meetmed kavandatakse selliselt, et need oleks kättesaadavad kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga või haavatavatele leibkondadele, kes ei pruugi omada piisavalt kapitali ja muul viisil kasu saada.

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 5 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  kütte- ja jahutussektorisse tarnitud heitsoojuse või -jahutuse hulk;

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõik 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas; ning

c)  taastuvenergia ja heitsoojuse või -jahutuse osakaal kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas; ning

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte ja -jahutusenergia tarnijad annavad lõpptarbijatele teavet oma süsteemi energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta. Selline teave peab olema kooskõlas direktiivi 2010/31/EL kohaselt kasutatavate standarditega.

1.  Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte ja -jahutusenergia tarnijad annavad lõpptarbijatele teavet oma süsteemi energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta. Selline teave tuleb esitada kord aastas või nõudmise korral kooskõlas direktiivi 2010/31/EL kohaselt kasutatavate standarditega.

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et võimaldada sellise kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tarbijatel, mis ei ole „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses, süsteemist lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või jahutusenergiat ise või liituda muu soojus- või jahutusenergia tarnijaga, kellel on juurdepääs lõikes 4 osutatud süsteemile.

2.  Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et võimaldada sellise kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tarbijatel, mis ei ole „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses ega saa selleks investeerimiskavade kohaselt lähema 5 aasta jooksul, süsteemist lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või jahutusenergiat ise.

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad piirata süsteemist lahkumise või tarnija vahetamise õigust selliste tarbijatega, kes suudavad tõendada, et soojus- või jahutusenergia alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneb energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika tõhusust võib hinnata direktiivis 2010/31/EL määratletud energiatõhususe sertifikaadi alusel.

3.  Liikmesriigid võivad piirata süsteemist lahkumise õigust selliste tarbijatega, kes suudavad tõendada, et soojus- või jahutusenergia alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneb energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika tõhusust võib hinnata direktiivis 2010/31/EL määratletud energiatõhususe sertifikaadi alusel.

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia mittediskrimineeriv juurdepääs kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele. Mittediskrimineeriv juurdepääs peab võimaldama muudel tarnijatel kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajatel vahetult tarnida sellistest allikatest pärit soojus- ja jahutusenergia Oct Nov 2017e.

4.  Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia mittediskrimineeriv juurdepääs kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele, tuginedes liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Sellised kriteeriumid peavad võtma arvesse majanduslikku ja tehnilist teostatavust kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitajate ja ühendatud tarbijate jaoks.

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja võib keelduda tarnijatele juurdepääsu andmisest, kui süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- või heitjahutusenergia, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu. Liikmesriigid tagavad, et sellise keeldumise korral esitab kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja lõike 9 kohaselt määratud pädevale asutusele asjakohase teabe süsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete kohta.

5.  Kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja võib keelduda tarnijatele juurdepääsu andmisest, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

 

a)  süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- või heitjahutusenergia, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu või ohustaks selline juurdepääs kaugküttesüsteemi ohutut toimimist;

 

b)  süsteem on „tõhus kaugkütte ja -jahutussüsteem“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 lõike 41 tähenduses;

 

c)  juurdepääsu andmine põhjustaks lõpptarbijale kütte või jahutuse ülemäärase hinnatõusu võrreldes peamise kohaliku küttega, millega taastuvatest energiaallikatest toodetud ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia konkureeriks.

 

Liikmesriigid tagavad, et sellise keeldumise korral esitab kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja lõike 9 kohaselt määratud pädevale asutusele asjakohase teabe süsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete, sealhulgas nende meetmete majandusliku mõju kohta.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Uued kaugkütte- või kaugjahutussüsteemid võib taotluse alusel erandkorras vabastada lõike 4 kohaldamise kohustusest kindlaksmääratud ajavahemikuks. Pädev asutus teeb otsuse sellise erandi taotluse kohta iga juhtumi põhjal eraldi. Erand tehakse üksnes juhul, kui uus kaugkütte- või kaugjahutussüsteem on „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses ning kui selles kasutatakse ära taastuvate energiaallikate ja heitsoojus- või heitjahutusenergia kasutamise võimalusi, mis on kindlaks tehtud direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase põhjaliku hindamise tulemusel.

6.  Uued kaugkütte- või kaugjahutussüsteemid võib taotluse alusel erandkorras vabastada lõike 4 kohaldamise kohustusest kindlaksmääratud ajavahemikuks. Pädev asutus teeb otsuse sellise erandi taotluse kohta iga juhtumi põhjal eraldi. Erand tehakse üksnes juhul, kui uus kaugkütte- või kaugjahutussüsteem on „tõhus kaugküte ja -jahutus“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses, „tõhus koostootmine“ direktiivi 2012/27/EL artikli 2 lõike 34 tähenduses ning kui selles kasutatakse ära taastuvate energiaallikate ja heitsoojus- või heitjahutusenergia kasutamise võimalusi, mis on kindlaks tehtud direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase põhjaliku hindamise tulemusel.

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Süsteemist lahkumise või tarnija vahetamise õigust võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist lahkuda üksnes kogu maja korraga.

7.  Süsteemist lahkumise õigust võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist lahkuda üksnes kogu maja korraga.

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga kahe aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused.

8.  Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga nelja aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused.

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Liikmesriigid määravad vähemalt ühe sõltumatu ametiasutuse, kes tagab, et käesoleva artikli kohased tarbijaõigused ja kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise eeskirjad on selgelt määratletud ja nende täitmine tagatud.

9.  Liikmesriigid määravad vähemalt ühe pädeva asutuse, kes tagab, et käesoleva artikli kohased tarbijaõigused ja kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise eeskirjad on selgelt määratletud ja nende täitmine tagatud.

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid nõuavad kütusetarnijatelt, et alates 1. jaanuarist 2021 oleks selliste transpordikütuste kogumahus, mida need tarnivad tarbimiseks või turul kasutamiseks kalendriaasta jooksul, teatav minimaalne osakaal IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja muid biokütused ning biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja taastuvelektrit.

Selleks et saavutada artiklis 3 osutatud eesmärk, mis seisneb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 12 % osakaalus energia lõpptarbimisest, nõuavad liikmesriigid kütusetarnijatelt, et alates 1. jaanuarist 2021 oleks selliste transpordikütuste kogumahus, mida need tarnivad tarbimiseks või turul kasutamiseks kalendriaasta jooksul, teatav minimaalne osakaal IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja muid biokütused ning biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud süsiniku põhiseid kütuseid ja taastuvelektrit.

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2021. aastal on see minimaalne osakaal vähemalt 1,5 %, mis vastavalt X lisa B osas esitatud trajektoorile suureneb 2030. aastaks vähemalt 6,8 %-ni. Sellest üldisest osakaalust moodustavad IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas vähemalt 0,5 % transpordikütustest, mis on alates 1. jaanuarist 2021 tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud, ning see osakaal peab 2030. aastaks suurenema vastavalt X lisa C osas esitatud trajektoorile vähemalt 3,6 %-ni.

2021. aastal on see minimaalne osakaal vähemalt 1,5 %, mis vastavalt X lisa B osas esitatud trajektoorile suureneb 2030. aastaks vähemalt 10 %-ni. Sellest üldisest osakaalust moodustavad IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas vähemalt 0,5 % transpordikütustest, mis on alates 1. jaanuarist 2021 tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud, ning see osakaal peab 2030. aastaks suurenema vastavalt X lisa C osas esitatud trajektoorile vähemalt 3,6 %-ni.

 

Kütusetarnijad, kelle tarnitavaks kütuseks on üksnes elektrikütus ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused, ei pea täitma IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi minimaalse osakaalu nõuet.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse bensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja elektrienergiat;

a)  nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse bensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud süsiniku põhiseid kütuseid ja elektrienergiat;

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 4 – punkt b –lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

lugeja, see tähendab IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektrit.

lugeja, see tähendab IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud ringlussevõetud süsiniku põhiseid kütuseid ja maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektrit.

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 4 – punkt b –lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni 1,7 % ning lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus 1,2-ga;

Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses kuni 1,7 %.

 

Liikmesriigid võivad muuta IX lisa B osas lähteainete suhtes sätestatud piirmäära, kui see on põhjendatud, võttes arvesse lähteainete kättesaadavust. Kõik muudatused esitatakse heakskiitmiseks komisjonile.

 

Lennundus- ja merendussektorisse tarnitud kütuste osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus vastavalt 2-ga ja 1,2-ga ning maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektri osakaalu saamiseks korrutatakse selle energiasisaldus 2,5-ga.

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid võivad kavandada oma riigi poliitikameetmed nii, et nendega täidetakse käesolevas artiklis kehtestatud kohustusi kui kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustust, ja nad võivad kohaldada nimetatud poliitikameetmeid ka jäätmepõhistele fossiilkütustele tingimusel, et see ei ole vastuolus ringmajanduse eesmärkidega ja on tagatud lõikes 1 ette nähtud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal.

Selgitus

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustus oleks kliima seisukohast optimaalsem, kuid komisjon on pidanud seda halduslikult koormavamaks. Liikmesriikidele peaks siiski jääma võimalus kavandada taastuvenergia kasutuselevõtukohustuse täitmiseks mõeldud poliitikameetmeid kui kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki, võttes ühtlasi arvesse jäätmepõhiste fossiilkütuste potentsiaali heite vähendamisel juhul, kui taastuvenergia minimaalne osakaal on tagatud.

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid nõuavad alates 1. jaanuarist 2021, et kütusetarnijad vähendaksid 31. detsembriks 2030 olelusringi jooksul energiaühiku kohta tarnitud kütusest või energiast tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 20 % võrreldes nõukogu direktiivis (EL) 2015/6521a osutatud kütuse alusstandardiga.

 

____________________

 

1 a Nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/652, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta (ELT L 107, 25.4.2015, lk 26).

Selgitus

Ambitsioonikas eesmärk vähendada kütuste kasvuhoonegaaside heite mahukust 2030. aastaks kuni 20 % on põhjendatud, võttes arvesse juba kasutusele võetud põllumajanduskultuuri-põhistest biokütustest saadud suurt kasvuhoonegaaside vähenemist ning samuti täiustatud biokütuste ja alternatiivsete taastuvate energiaallikate tugevamat transpordikütuste urule jõudmist. Kütuste tarnijatele pandud kohustus vähendada kütustest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid on osutunud tõhusaks vahendiks, mille abil suurendada kliimameetmete tõhusust.

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taastuvelektri osakaalu määramiseks lõike 1 kohaldamisel võib kasutada kastaastuvatest energiaallikatest toodetud elektri keskmist osakaalu liidus või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu liikmesriigis, kus kõnealust elektrit tarnitakse, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Mõlemal juhul tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.

Taastuvelektri osakaalu määramiseks lõike 1 kohaldamisel kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu liikmesriigis, kus kõnealust elektrit tarnitakse, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat, kui on piisavalt tõendeid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter on täiendav. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, sealhulgas selline metoodika, mille alusel liikmesriigid kehtestavad täiendavuse tõestamiseks lähtealuse.

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Juhul kui tegemist on elektriga, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega ja mis on tarnitud maanteesõidukitele, võib erandina esimesest lõigust elektri osakaalu määramiseks lõike 1 kohaldamisel võtta seda elektrit täiel määral arvesse kui taastuvelektrit. Samamoodi võetakse taastuvelektrina täiel määral arvesse elektrit, mis on saadud taastuvelektri pikaajaliste elektriostulepingute alusel. Igal juhul tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 3 – punkt a –lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrit, võib taastuvenergia osakaalu määramiseks kasutada kas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri keskmist osakaalu liidus või taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Mõlemal juhul tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.

Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste tootmiseks elektrit, võib taastuvenergia osakaalu määramiseks kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri keskmist osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Tühistatakse samaväärne kogus artikli 19 kohaselt välja antud päritolutagatisi.

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid loovad andmebaasi, mis võimaldab jälgida selliste transpordikütuste päritolu, mida võib arvesse võtta lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel, ning nõuavad, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja sobivate kütuste säästlikkuse näitajate kohta, sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguse alates nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule viib.

Komisjon loob ELi andmebaasi, mis võimaldab jälgida selliste transpordikütuste, sealhulgas elektri päritolu, mida võib arvesse võtta lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel. Liikmesriigid nõuavad, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja sobivate kütuste säästlikkuse näitajate kohta, sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguse alates nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule viib.

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklikud andmebaasid ühendatakse omavahel, mis võimaldab jälgida liikmesriikide vahelisi kütusetehinguid. Komisjon sätestab riiklike andmebaaside ühilduvuse tagamiseks nende sisu ja kasutamist käsitlevad tehnilised spetsifikatsioonid rakendusaktides, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon sätestab nende sisu ja kasutamist käsitlevad tehnilised spetsifikatsioonid rakendusaktides, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid esitavad riiklikust andmebaasist pärit koondteabe, sealhulgas kütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta kooskõlas määruse [juhtimine] VII lisaga.

5.  Liikmesriigid esitavad koondteabe, sealhulgas kütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta kooskõlas määruse [juhtimine] VII lisaga. Komisjon avaldab kord aastas andmebaasist pärit koondteabe.

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendavalt täpsustada käesoleva artikli lõike 3 punktis b sätestatud metoodikat biokütuse osakaalu määramiseks juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, sätestada metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja jäätmepõhiste fossiilkütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemise hindamiseks ning määrata kindlaks minimaalne kasvuhoonegaaside heite vähenemine, mida kõnealuste kütuste puhul käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel nõutakse.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendavalt täpsustada käesoleva artikli lõike 3 punktis b sätestatud metoodikat biokütuse osakaalu määramiseks juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, sätestada metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja kaubanduslikuks kasutamiseks ja/või müügiks ette nähtud toodete valmistamise või tootmise vältimatu ja tahtmatu tagajärjena toodetud gaasijäätmetest toodetud vähese CO2-heitega fossiilkütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemise hindamiseks ning määrata kindlaks minimaalne kasvuhoonegaaside heite vähenemine, mida kõnealuste kütuste puhul käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel nõutakse.

Selgitus

Taastuvenergia direktiiviga tuleks tagada, et komisjonil on vajalikud volitused vähese CO2-heitega kütuste edendamiseks, sest need mängivad lisaks taastuvelektri tootmise kaudsele edendamisele olulist rolli eraldatud fossiilse süsiniku hulga vähendamisel ELi energiaallikate jaotuses.

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Komisjon hindab määrusega [juhtimine] ettenähtud kord kahe aasta jooksul tehtava edusammude hindamise kontekstis 31. detsembriks 2025, kas lõikes 1 sätestatud kohustus tegelikkuses stimuleerib innovatsiooni ja aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris ning kas biokütuste ja biogaasi suhtes kohaldatavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuded on asjakohased. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõikes 1 sätestatud kohustuse muutmiseks.

7.  Komisjon hindab määrusega [juhtimine] ettenähtud kord kahe aasta jooksul tehtava edusammude hindamise kontekstis 31. detsembriks 2025, kas lõikes 1 sätestatud kohustus tegelikkuses stimuleerib innovatsiooni ja tagab kasvuhoonegaaside heite vähendamise transpordisektoris ning kas biokütuste ja biogaasi suhtes kohaldatavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõuded on asjakohased. Hindamisel analüüsitakse samuti seda, kas käesoleva artikli sätted aitavad tõhusalt vältida taastuvenergia alast topeltarvestust. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõikes 1 sätestatud kohustuse muutmiseks. Muudetud kohustused peavad säilitama vähemalt taseme, mis vastab juba paigaldatud ja alles ehitamisel olevate edasiarendatud biokütuste käitiste võimsusele 2025. aastal.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võetakse arvesse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele:

1.  Sõltumata sellest, kas tooraine on viljeletud liidu territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat arvesse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele:

Selgitus

Ettepanek sisaldab säästlikkuse kriteeriumide ja transpordikütuste jaoks olulisi uusi elemente. Seepärast on vaja täpsustada finantstoetuse mõiste ulatust maksusoodustuste lisamise eesmärgil.

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamisel.

c)   biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse, sealhulgas maksusoodustuste saamise tingimustele vastamisel.

Selgitus

The recast Renewable Energy Directive makes major changes to the coverage of the provisions on bioenergy sustainability, notably by extending many of the provisions, for the first time, to biomass fuels such as wood. It also proposes significant changes to the targets relating to biofuels and bioliquids. On this basis, changes are also required to clarify the coverage of the term 'financial support', which in some Member States either does not currently address or may not in future sufficiently address the multiple ways, in addition to direct subsidies, in which the production or use of biomass fuels and other types of bioenergy are promoted or encouraged. For example mechanisms such as tax breaks for the use of biomass fuels based on their supposed carbon neutrality, or blending mandates imposed on providers of biomass or other biofuels, are either already in operation or may be applied in future, and themselves have cost impacts. The terms of the provision on eligibility for financial support should therefore be broadened to ensure it is comprehensive and in line with the spirit of the original Directive.

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsamajandusest pärit jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad siiski selleks, et neid käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele. Kõnealust sätet kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsamajandusest pärit jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad siiski selleks, et neid käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes lõikes 7 sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele. Nende tootmine peab siiski olema kooskõlas direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud jäätmehierarhia põhimõttega ning vältima olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule. Kõnealust sätet kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks. 

Selgitus

Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine võib suunata jääke praegusest kasutusest kasutamisele energia eesmärgil ning ka põhjustada jäätmete kasutamist ringlussevõtu asemel energeetikas, mis on vastuolus jäätmehierarhia ja ringmajanduse eesmärkidega. Et tagada, et transpordi CO2-heite vähendamine toetaks ringmajanduse tegevuskava eesmärke ja oleks kooskõlas ELi jäätmehierarhiaga, on vaja kehtestada uued säästlikkuskriteeriumid.

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid võetakse käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse üksnes siis, kui ettevõtjad on võtnud meetmeid, et minimeerida kahjulikku mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Teavet nende meetmete kohta antakse vastavalt artikli 27 lõikele 3.

Selgitus

Muudatusettepanek on lahutamatult seotud artiklis 25 sätestatud uue transpordikütust käsitleva kohustusega.

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele üksnes juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat ning kütust tootvates seadmetes, mille võimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning elektrivõimsus vähemalt 0,5 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume väiksema võimsusega käitiste suhtes.

Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele üksnes juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat ning kütust tootvates seadmetes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning summaarne nimisoojusvõimsus vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriume väiksema võimsusega käitiste suhtes.

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;

Selgitus

Metsad, mis ei ole põlismetsad, võivad samuti olla bioloogiliselt väga mitmekesised.

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c –sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  suure bioloogilise mitmekesisusega üle ühe hektari suurune rohumaa, mis on:

c)   suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa, sealhulgas metsakasvanud aasad ja karjamaad, mis on:

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikas ja rikkumata, ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa seisundi säilimiseks.

ii)   mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikas ja rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa seisundi säilimiseks.

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala.

4.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, välja arvatud juhtudel, kui esitatakse kontrollitavad tõendid, et kõnealuse tooraine kasvatamine ja ülestöötamine ei hõlma varem kuivendamata pinnase kuivendamist.

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütused, vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et viia miinimumini risk kasutada bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi, vastama järgmistele kriteeriumidele:

5.  Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütused, vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et viia miinimumini risk kasutada bioenergia tootmisel mittesäästlikku metsa biomassi, vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)  riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtivad riiklikud ja/või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et:

a)  riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtivad riiklikud ja/või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et:

i)  ülestöötamine toimub kooskõlas ülestöötamisloa tingimustega seadusega määratletud piirides;

i)  ülestöötamine toimub kooskõlas ülestöötamisloa tingimustega või sellega võrdväärse tõendusega seadusliku õiguse kohta tegeleda ülestöötamisega seadusega määratletud riiklikes või piirkondlikes piirides;

ii)  ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;

ii)  ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;

iii)  suure kaitseväärtusega alad, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kaitstud;

iii)  alad, mis on rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktidega või asjaomase pädeva asutuse poolt ette nähtud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise edendamiseks või looduse kaitsmiseks, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kaitstud;

iv)  metsa ülestöötamise mõju pinnase kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele on vähendatud miinimumini; ning

iv)  ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist eesmärgiga vähendada negatiivset mõju miinimumini; ning

v)  ülestöötamine ei ületa metsa pikaajalist tootmisvõimet;

v)  ülestöötamine säilitab või parandab metsade pikaajalist tootmisvõimet riiklikul või piirkondlikul tasandil;

b)  kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui metsakinnistu tasandil on kehtestatud juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et:

b)  kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui tarnebaasi tasandil on esitatud täiendav teave seaduslikkuse ja metsamajandustavade kohta, millega tagatakse, et:

i)  metsa biomass on üles töötatud seadusliku loa alusel;

i)  ülestöötamine toimub kooskõlas ülestöötamisloa menetluse või samaväärse, ülestöötamise seaduslikku õigust näitava riikliku või piirkondliku tõendi tingimustega;

ii)  ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;

ii)  ülestöötatud aladel toimub metsa uuendamine;

iii)  suure kaitseväärtusega alad, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kindlaks tehtud ja kaitstud;

iii)  alad, mis on rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktidega või asjaomase pädeva asutuse poolt ette nähtud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise edendamiseks või looduse kaitsmiseks, sealhulgas märgalad ja turbarabad, on kaitstud;

iv)  metsa ülestöötamise mõju pinnase kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele on vähendatud miinimumini;

iv)  ülestöötamise käigus võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist; kaasa arvatud ümbritsevatel aladel, kui ülestöötamine neid mõjutab;

v)  ülestöötamine ei ületa metsa pikaajalist tootmisvõimet.

v)  ülestöötamine säilitab või parandab metsade pikaajalist tootmisvõimet riiklikul või piirkondlikul tasandil; ning

 

vi)  kehtestatud on keskkonna- ja looduskaitsealased õigusnormid või meetmed, mis vastavad liidu asjaomastele keskkonna- ja looduskaitsealastele normidele.

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 1 – punkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  ta on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud panuse võrra, või on kehtestatud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt riiklikud või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks;

ii)  ta on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud panuse võrra, või on kehtestatud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt riiklikud või piirkondlikud seadused, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ja et maakasutussektorist tulenevad heited ei ületa sidumist;

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui metsakinnistu tasandil on kehtestatud juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme säilimine.

Kui esimeses lõigus osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse juhul, kui tarnebaasi tasandil on kehtestatud juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme säilimine või paranemine.

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib kehtestada kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastuvõetava rakendusaktiga tõendid, mis näitavad vastavust lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele.

Komisjon kehtestab 1. jaanuariks 2021 kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastuvõetava rakendusaktiga tõendid, mis näitavad vastavust lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 6 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2023, kas lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikkuses minimeerida mittesäästliku metsa biomassi kasutamise riski ja täita LULUCF-sektori nõudeid. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuete muutmiseks.

Komisjon hindab tihedas koostöös liikmesriikidega kättesaadavate andmete põhjal 31. detsembriks 2023, kas lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikkuses minimeerida mittesäästliku metsa biomassi kasutamise riski ja täita LULUCF-sektori nõudeid. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuete muutmiseks 2030. aasta järgseks perioodiks.

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 7 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %;

a)   5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste, biometaanist toodetud ja transpordis kasutatava kütuse ning vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %;

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 7 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  5. oktoobril 2015 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %;

b)   5. oktoobril 2015 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, biometaanist toodetud ja transpordis kasutatava kütuse ning vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %;

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõik 7 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 70 %;

c)  pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, biometaanist toodetud ja transpordis kasutatava kütuse ning vedelate biokütuste puhul vähemalt 65 %;

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõik 7 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  vähemalt 80 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida kasutati pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes, ja 85 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes.

d)  vähemalt 70 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida kasutati pärast 1. jaanuari 2021 tegevust alustanud käitistes, ja 80 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes.

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused kui need, mis on sätestatud käesolevas lõikes.

Muudatusettepanek    250

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähemalt 20 MW võimsusega käitistes biomasskütustest toodetud elektrit võetakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse üksnes juhul, kui selle tootmisel on kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34 määratletud tõhusa koostootmise tehnoloogiat. Seoses punktidega a ja b kohaldatakse käesolevat sätet üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist]. Lõike 1 punkti c kohaldamisel ei piira käesolev säte avaliku sektori toetust, mis on antud vastavalt kavadele, mis on heaks kiidetud [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist].

Vähemalt 20 MW paigaldatud elektrivõimsusega käitistes biomasskütustest toodetud elektrit võetakse käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel arvesse üksnes juhul, kui selle tootmisel on kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34 määratletud tõhusa koostootmise tehnoloogiat või see on toodetud käitistes, mis on kohandatud tahketel fossiilkütustel põhinevatest jaamadest. Seoses käesoleva artikli lõike 1 punktidega a ja b kohaldatakse käesolevat sätet üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist]. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaldamisel ei piira käesolev säte avaliku sektori toetust, mis on antud vastavalt kavadele, mis on heaks kiidetud [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist].

Muudatusettepanek    251

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 8 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimest lõiku ei kohaldata sellistes käitistes toodetud elektri suhtes, kus ei tule kohaldada tõhusa koostootmise tehnoloogiat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL1a artikliga 14, kui need käitised kasutavad põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jääkidest toodetud biomasskütuseid üksnes tavapärastel käitamistingimustel.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Selgitus

Ehkki muundamise suur kasutegur on bioenergia säästlikkuse keskne element ja tuleks tagada, esineb asjaolusid, näiteks ilmastikutingimused, mille tõttu on soojuse nõudlus soojus- ja elektrienergia koostootmise investeeringute jaoks ebapiisav. Neid tingimusi on juba käsitletud energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) artiklis 14 kütte ja jahutuse tõhususe edendamise kohta. Siiski tuleks tagada, et käitistes, milles toodetakse vaid elektrit, tuleks kasutada üksnes jääke, sest need ei tekita materjalina kasutamise suhtes konkurentsiolukorda.

Muudatusettepanek    252

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liidus tarbitud biokütuste mõju ja kasutegurite kohta, sealhulgas toidu, sööda ja muude materjalide tootmisele ning majanduslikule, keskkonnaalasele ja sotsiaalsele kestlikkusele nii liidus kui ka kolmandates riikides.

Selgitus

Lisatakse uuesti aruandlussätted (kehtiva direktiivi artikli 17 lõige 7), mis on komisjoni ettepanekust välja jäetud.

Muudatusettepanek    253

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 b.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 1–8 a ei kohaldata käesoleva direktiivi artiklit 26 äärepoolseimatele piirkondadele, võttes arvesse nende territooriumide Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 sätestatud eripärasid. Hiljemalt... [kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, milles määratakse kindlaks kasvuhoonegaaside säästlikkuse ja nende kasutamise vähendamise kriteeriumid äärepoolseimate piirkondade jaoks. Nendes kriteeriumides võetakse arvesse kohalikke eripärasid. Eeskätt peaks äärepoolseimatel piirkondadel olema võimalik kasutada ära oma ressursside kogupotentsiaali, täites seejuures rangeid säästlikkuse kriteeriume, et suurendada taastuvenergia tootmist ja oma energiasõltumatust.

Selgitus

Äärepoolseimate piirkondade varustamine fossiilkütustest toodetud energiaga (teatavates piirkondades 80 % või üle selle) toob kaasa lisakulu, mis mõjutab negatiivselt kohalikku majandust ja elanike ostujõudu. Seejuures on nendel piirkondadel aga mõningad märkimisväärsed biomassiressursid, mida neil peaks olema võimalik ära kasutada.

Muudatusettepanek    254

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Liikmesriigid võivad lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel kehtestada biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse nõuded.

10.  Liikmesriigid võivad lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel kehtestada biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse nõuded.

Muudatusettepanek    255

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)   võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajatega toorainet või biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomasskütuseid;

a)   võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajatega toorainet või biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomasskütuseid, eeldusel, et iga saadetis vastab iseseisvalt artiklis 26 sätestatud nõuetele ja et on kehtestatud asjakohased süsteemid iga saadetise nõutele vastavuse kontrollimiseks ja mõõtmiseks;

Muudatusettepanek    256

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Et hõlbustada piiriülest kaubandust ja teabe avalikustamist tarbijatele, sisaldavad võrku edastatava taastuvenergia päritolutagatised teavet artikli 26 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide kohta ning neid võib edastada eraldi.

Selgitus

Päritolutagatised peaksid andma tarbijatele teavet säästlikkuskriteeriumide täitmise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta.

Muudatusettepanek    257

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)   kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ja sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet;

a)   kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ja sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste tootmiseks töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet, eeldusel, et iga saadetis, mis on eri toorainete või kütuste segu, vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele;

Muudatusettepanek    258

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine artikli 26 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ning et teha liikmesriikide nõudmisel kättesaadavaks andmed, mida kasutati teabe koostamisel. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid selle teostamise kohta. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Samuti hinnatakse selle käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine artikli 26 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kohta ning et teha liikmesriikide nõudmisel kättesaadavaks andmed, mida kasutati teabe koostamisel. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid selle teostamise kohta. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad, sealjuures peab kindlaks tegema, et materjale ei ole tahtlikult muudetud või kõrvale jäetud, nii et saadetis või selle osa võiks muutuda artikli 26 lõigete 2–7 kohasteks jääkideks või jäätmeteks. Samuti hinnatakse selle käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi osakaalu piirangu järgimine kooskõlas artikli 25 lõikega 1.

Muudatusettepanek    259

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste korral.

Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste korral. Teave biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu kohta tehakse tarbijatele kättesaadavaks.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud artiklis 25 sätestatud transpordikütustega seotud kohustusega.

Muudatusettepanek    260

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.   Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomasstoodete tootmise standardid, sisaldavad täpseid andmeid artikli 26 lõike 7 kohaldamise eesmärgil ja/või et kõnealuste kavadega tõendatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste saadetised vastavad artikli 26 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, ja/või et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Kui ettevõtjad tõendavad metsa biomassi suhtes artikli 26 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastavust, võivad nad otsustada esitada vahetult vajalikud tõendid metsakinnistu tasandil . Komisjon võib samuti tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse artikli 26 lõike 2 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel.

4.   Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomasstoodete tootmise standardid, sisaldavad täpseid andmeid artikli 26 lõike 7 kohaldamise eesmärgil ja/või et kõnealuste kavadega tõendatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste saadetised vastavad artikli 26 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, ja/või et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Kui ettevõtjad tõendavad metsa biomassi suhtes artikli 26 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastavust, võivad nad otsustada esitada vahetult vajalikud tõendid tarnebaasi tasandil. Komisjon võib samuti tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse artikli 26 lõike 2 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel.

Muudatusettepanek    261

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkõige pettuste ärahoidmiseks võib komisjon selle tagamiseks, et säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimist kontrollitakse tõhusal ja ühtsel viisil sätestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid ja nõuda kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Kõnealuste standardite sätestamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu halduskoormuse vähendamise vajadusele. Seda tehakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Selliste aktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada kehtetuks vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused, kui kõnealuste kavadega ei rakendata selliseid standardeid ettenähtud tähtaja jooksul.

Eelkõige pettuste ärahoidmiseks võib komisjon selle tagamiseks, et säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide järgimist kontrollitakse tõhusal ja ühtsel viisil sätestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid ja nõuda kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Kõnealuste standardite sätestamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu halduskoormuse vähendamise vajadusele. Seda tehakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Selliste aktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada kehtetuks vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused, kui kõnealuste kavadega ei rakendata selliseid standardeid ettenähtud tähtaja jooksul. Kui liikmesriik tõstatab küsimuse vabatahtliku kava toimimise kohta, uurib komisjon seda küsimust ja võtab asjakohaseid meetmeid.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud artiklis 25 sätestatud transpordikütustega seotud kohustuse rakendamisega.

Muudatusettepanek    262

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Komisjon võib igal ajal kontrollida liidu turul tegutsevate ettevõtjate või liikmesriigi taotlusel esitatud teavet, mis on seotud säästlikkuse kriteeriumide täitmise või kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud artiklis 25 sätestatud transpordikütustega seotud kohustuse rakendamisega.

Muudatusettepanek    263

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lähteainete korral, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise – metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks, mille puhul tuleks maakasutuse otsesest muutusest tingitud heitkoguste väärtus (el) arvutada vastavalt V lisa C osa punktile 7, loetakse maakasutuse kaudsest muutusest tulenev hinnanguline heide võrdseks nulliga.

Selgitus

Muudatusettepanek on lahutamatult seotud artikli 7 lõike 1 muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek    264

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Liikmesriigid võivad esitada komisjonile aruanded, mis sisaldavad teavet põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpilise kasvuhoonegaaside heite kohta nende territooriumi aladel , mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile. Aruannetele lisatakse heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmete kirjeldus. Nimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.

2.   Liikmesriigid võivad esitada komisjonile aruanded, mis sisaldavad teavet põllumajandusliku ja metsandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpilise kasvuhoonegaaside heite kohta nende territooriumi aladel , mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile. Aruannetele lisatakse heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmete kirjeldus. Nimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.

Muudatusettepanek    265

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.   Komisjon võib otsustada kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada aruannetes nimetatud piirkondades põllumajandusliku biomassi lähteainete kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 26 lõike 7 kohaldamisel. Seepärast võib kõnealuseid andmeid kasutada kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas.

4.   Komisjon võib otsustada kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada aruannetes nimetatud piirkondades põllumajandusliku ja metsandusliku biomassi lähteainete kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 26 lõike 7 kohaldamisel. Seepärast võib kõnealuseid andmeid kasutada kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas.

Muudatusettepanek    266

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab V ja VI lisa korrapäraselt läbi, et lisada või muuta põhjendatud juhtudel väärtusi biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmise viiside jaoks. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas ja VI lisa B osas sätestatud metoodika muutmist

Komisjon vaatab V ja VI lisa korrapäraselt läbi, et lisada või muuta põhjendatud juhtudel väärtusi biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmise viiside jaoks, arvestades uusimat tehnoloogia arengut ja teaduslikke tõendeid. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas ja VI lisa B osas sätestatud metoodika muutmist.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud artiklis 25 sätestatud transpordikütustega seotud kohustusega.

Muudatusettepanek    267

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon kontrollib liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste päritolu ning liidus ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Selline kontroll põhineb liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel, mis on nõutud määruse [juhtimine] artiklite 3, 15 ja 18 kohaselt, ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.

1.  Komisjon kontrollib liidus tarbitavate biokütuste ja vedelate biokütuste ning biomasskütuste päritolu, samuti liidus ja kolmandates tarnijariikides nendest ja muudest allikatest taastuvenergia tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Selline kontroll põhineb liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel, mis on nõutud määruse [juhtimine] artiklite 3, 15 ja 18 kohaselt, ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel, satelliidipõhistel andmetel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele ja materjalide konkureerivatele kasutusviisidele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.

Selgitus

Terviklik lähenemisviis, mis võimaldab võrdluste tegemist.

Muudatusettepanek    268

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 ja artikli 28 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021.

2.  Artikli 7 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 ja artikli 28 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    269

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 32 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 ja artikli 28 lõikes 5

artikli 7 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5, artikli 7 lõikes 6, artikli 19 lõikes 11, artikli 19 lõikes 14, artikli 25 lõikes 6 ja artikli 28 lõikes 5

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik teksti sisemise sidususega seotud tungivatel põhjustel ning on lahutamatult seotud teiste muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    270

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

I a lisa

 

1.  Liikmesriigi eesmärgid 2030. aastaks on järgmiste komponentide summa, igaüks väljendatuna protsendipunktides:

 

a)  liikmesriigi riiklikud siduvad eesmärgid aastaks 2020, nagu on sätestatud käesoleva direktiivi I lisas;

 

b)  kindlasummaline makse („CFlat“);

 

c)  SKPl elaniku kohta põhinev makse („CGDP“);

 

d)  potentsiaalil põhinev makse („CPotential“);

 

e)  liikmesriigi ühendatuse taset kajastav makse („CInterco“).

 

2.  CFlat on iga liikmesriigi jaoks sama. Kõikide liikmesriikide CFlat kokku annab 30 % erinevusest ELi 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.

 

3.  CGDP jagatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt riigi SKP elaniku kohta indeksile ELi keskmise suhtes; seejuures on iga liikmesriigi indeksi ülemmäär 150 % ELi keskmisest. Kõikide liikmesriikide CGDP kokku annab 30 % erinevusest ELi 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.

 

4.  CPotential jaotatakse liikmesriikide vahel lähtuvalt erinevusest ühelt poolt liikmesriigi taastuvenergia osakaalu 2030. aastal, nagu see on esitatud PRIMES EUCO3535 stsenaariumis, ja teiselt poolt riiklike siduvate eesmärkide vahel aastaks 2020. Kõikide liikmesriikide CPotential kokku annab 30 % erinevusest ELi 2030. ja 2020. aasta eesmärkide vahel.

Muudatusettepanek    271

Ettepanek võtta vastu direktiiv

V lisa – C osa – punkt 3 – alapunkt a – valem

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VÄHENEMINE = (E F(t) – E B /E F(t))

VÄHENEMINE = (E F(t) – E B) /E F(t)

Selgitus

Esitatud valem on matemaatiliselt vale. Kehtiv valem on matemaatiliselt õige: selle tulemus on mõõtühikuta osakaal, mis väljendatuna 100 % suhtes annab tulemuseks kasvuhoonegaaside vähenemise protsendi.

Muudatusettepanek    272

Ettepanek võtta vastu direktiiv

V lisa – C osa – lõige 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15.  CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr) peab olema otse seotud biokütuse või vedela biokütuse tootmisega, millele see omistatakse, ja piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitkogusega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse energeetika- või transpordisektoris.

15.  CO2 kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr) piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitkogusega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse kaubanduslikes toodetes ja teenustes kasutatava fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks.

Selgitus

Kehtiv õiguslik olukord tuleks säilitada. Heitkoguste vähenemist muudes sektorites kui transpordisektor ei tohiks samuti tähelepanuta jätta.

Muudatusettepanek    273

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – lõik 1 – lõik 2 – 1 taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  Qusable = eeldatav kogu 7 lõikes 4 osutatud kriteeriumile vastavate soojuspumpade toodetav kasutatav soojus, mida rakendatakse järgmiselt: arvestatakse ainult soojuspumpasid, kus SPF > 1,15 * 1/η;

–  Qusable = eeldatav kogu artikli 7 lõikes 4 osutatud kriteeriumitele vastavate soojuspumpadesoojus- ja jahutusenergia tootmiseks toodetav kasutatav soojus, mida rakendatakse järgmiselt: arvestatakse ainult soojuspumpasid, kus SPF > 1,15 * 1/η;

Muudatusettepanek    274

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  Biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud kodumajapidamisjäätmetes, millele kehtivad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a kohased ringlussevõtu eesmärgid.

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek suurendab heitkoguste vähendamise eesmärkide sidusust.

Muudatusettepanek    275

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)   Eramajapidamistest kogutud, direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 11 määratletud liigiti kogumist.

c)   Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud biojäätmed, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 11 määratletud liigiti kogumist.

Muudatusettepanek    276

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  Tööstusjäätmete biomassi osa, mis ei sobi kasutamiseks toidu- või söödaahelas, sealhulgas jae- ja hulgikaubandusest ning põllumajanduslikust toidutööstusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärit materjal, välja arvatud käesoleva lisa B osas loetletud lähteained.

d)  Biomassijäätmed, mis tekivad muust tööstuslikust taastuvtootmisest ja mis ei sobi kasutamiseks toidu- või söödaahelas ega ümbertöötlemiseks mittesöödavaks materjaliks. See hõlmab jae- ja hulgikaubandusest ning biotoorainel põhinevate kemikaalide tootmisest, põllumajanduslikust toidutööstusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärit materjali, välja arvatud käesoleva lisa B osas loetletud lähteained.

Selgitus

Ainult neid tootmisjääke, mis ei sobi taaskasutamiseks toidu, sööda või toiduks mittekasutatavate toodetena, võib pidada täiustatud biokütuseks, arvestades ringmajanduse ja ressursside tõhusa kasutuse põhimõtteid.

Muudatusettepanek    277

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

välja jäetud

Selgitus

Suure maakasutuse kaudse muutuse mõjuga taimsete õlide tootmisest tulenevaid jääke ei tohiks arvestada täiustatud biokütuste jaoks sobiva lähteainena.

Muudatusettepanek    278

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  Tallõli ja tallõli pigi.

välja jäetud

Selgitus

Tallõli kasutatakse tööstuses palju. Mõjuhindamiseta ei saa hinnata selle kasutamise muutumise mõju.

Muudatusettepanek    279

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j)  Suhkruroo pressimisjäätmed.

välja jäetud

Selgitus

Lähteaineid, mida kasutatakse praegu tööstuses ja mille kättesaadavus on piiratud, ei tohiks edendada täiustatud biokütusena, kuna see mõjutab tõenäoliselt negatiivselt kliimat ja majandust, sest need ained tuleb nende olemasolevates rakendustes asendada muude materjalidega.

Muudatusettepanek    280

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

o)  Metsanduse ja metsatööstuse jäätmete ja jääkainete biomassi osa, st puukoor, oksad, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadused, lehed, okkad, puuladvad, saepuru, puitlaastud, must leelis, pruun leelis, kiusetted ja ligniin.

o)  Sellise metsatööstuse jäätmejääkide ja jääkainete biomassi osa, millega ei põhjustata jääkainete praeguse materjalikasutuse muutust, st puukoor, oksad, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadused, lehed, okkad, puuladvad, saepuru, puitlaastud, must leelis, pruun leelis, kiusetted ja ligniin.

Selgitus

Muudatusettepanek tagab sidususe ning parandab artikli 26 muudatusettepaneku rakendamist ja täitmise tagamist seoses puidutoodete kasutamise hierarhiaga.

Muudatusettepanek    281

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

p)  Muu toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis s.

p)  Muu toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis s, välja arvatud tootlikul põllumajandusmaal kasvatatud energiakultuurid.

Selgitus

Tootlikul põllumajandusmaal kasvatatud energiakultuurid tuleb välja jätta, sest need põhjustavad biokütuste tarbeks toidu- ja söödakultuuride kasvatamisega võrreldavat maakasutuse muutust.

Muudatusettepanek    282

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

q)  Muu lignotselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis r, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

q)  Lignotselluloosne biomass, mis on pärit põllumajandustootmiseks vähem sobival maal asuvast lühikese raieringiga madalmetsast, ning kasutatavatel põllumajandusmaadel asuvate agrometsandussüsteemide jäätmed ja jäägid.

Selgitus

Määratlus on liiga lai, sest punkt o käsitleb juba kõiki metsandusest pärit puidujäätmeid ja -jääke. Muudatusettepanekuga piiratakse punkti q kohaldamisala nii, et see hõlmab kasutatavaid põllumajandusmaid, põllumajandustootmiseks vähem sobivat maad selle põhikasutuses ning agrometsandussüsteemide jääke ja jäätmeid, puukoort, oksi, lehti jms.

Muudatusettepanek    283

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt q a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

q a)  Süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine transpordi eesmärgil, kui energiaallikas on taastuv vastavalt artikli 2 lõike 2 punktile a.

Selgitus

Kehtiva korra jätkumine. Kehtivad õigusnormid tuleks säilitada. Fossiilse süsiniku asendamine ja selle astmeline kasutamine täidavad kliimakaitses järjest tähtsamat osa.

Muudatusettepanek    284

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – B osa – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  Melass, mis on toodetud suhkruroo või suhkrupeedi rafineerimise kõrvalsaadusena, tingimusel et suhkru eraldamine vastab parimale võimalikule tööstuslikule normile.

välja jäetud

Selgitus

Melass on suhkrurootööstuse kõrvalsaadus, mida kasutatakse põllumajanduslikus toidutööstuses, eriti pärmi tootmiseks. Selle lisamine IX lisasse tekitaks toorainete puudujäägi, samas kui melassi on võimalik muul kui energiaga seotud eesmärgil vastavalt jäätmehierarhiale suuremal määral ära kasutada.

Muudatusettepanek    285

Ettepanek võtta vastu direktiiv

X lisa – A osa

Kalendriaasta

Minimaalne osakaal

2021

7,0 %

2022

6,7 %

2023

6,4 %

2024

6,1 %

2025

5,8 %

2026

5,4 %

2027

5,0 %

2028

4,6 %

2029

4,2 %

2030

3,8 %

 

Muudatusettepanek

A osa. Toidu- ja söödakultuuridest toodetud vedelate biokütuste maksimaalne panus artikli 7 lõikes 1 osutatud ELi taastuvenergia eesmärgi saavutamisse

Kalendriaasta

Minimaalne osakaal

2021

7,0 %

2022

6,3 %

2023

5,6 %

2024

4,9 %

2025

4,2 %

2026

3,5 %

2027

2,8 %

2028

2,1 %

2029

1,4 %

2030

0 %

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


SELETUSKIRI

Majanduse CO2-heite vähendamise ülesanne aastaks 2050

Euroopa Parlament on võtnud endale kohustuse tegutseda Euroopa kodanike, nende elukvaliteedi ning majandusliku ja sotsiaalse arengu nimel.

See on võimalus luua selge ja tõhus õigusraamistik, mis oleks kooskõlas majanduse CO2-heite vähendamise eesmärgiga, milles lepiti kokku ajaloolises Pariisi kokkuleppes, mis allkirjastati 2015. aastal ning mis on kehtinud alates 2016. aasta novembrist.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva uue direktiiviga seoses tuleb rohkem kui kunagi varem näidata üles ambitsioonikust ja teha tööd puhta ja ohutu energia nimel, mis oleks kättesaadav kõigile kodanikele ja aitaks luua töökohti.

Euroopa: eestvedaja taastuvenergia valdkonnas?

Taastuvenergia turu oluline käimasolev ja kavandatav arendamine ülemaailmsel tasandil annab suurepärase võimaluse liidu ettevõtjatele ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks liidus. Tuleks ära kasutada ja edendada tehnoloogiliste teadmiste, tööstusstruktuuri ja kvalifitseeritud tööjõu baasi, mis on võimaldanud meil olla ülemaailmsel tasandil nende tehnoloogiate arendamisel esirinnas.

Taastuvate energiaallikate kasutamine aitab lisaks kaasa liidu energiasõltumatuse suurendamisele, parandab energiavarustuskindlust ning muudab meid vähem haavatavaks väliste energiatarnijate suhtes.

Viimastel aastatel on täheldatud märke ELi majanduse CO2-heite vähendamiseks vajalike investeeringute vähenemisest. Näide sellest on taastuvatesse energiaallikatesse tehtavate investeeringute vähenemine Euroopas, ja vastupidi rekordilised investeeringud teistes maailma piirkondades.

Taastuvenergiat edendava uue reguleeriva raamistiku suunas

CO2-heite täieliku vähendamisega aastaks 2050 kooskõlas olev eesmärk: taastuvenergia osakaal 35 %

Kuigi raportöör väljendab heameelt komisjoni ettepanekus esitatud mitmete uute sätete üle, peab ta kahetsusväärseks ambitsiooni puudumist, kuna liidus on taastuvenergia osakaalu eesmärgiks seatud 27 %.

Tuleks rõhutada, et 2014. aasta oktoobris peetud Euroopa Ülemkogu kohtumine, kus toetati eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 27 %-ni, toimus enne Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist.

Teisalt ei erine 27 % üldine eesmärk oluliselt põhistsenaariumist, mille kohaselt jõutaks 24,3 %-ni aastal 2030 (stsenaariumis ei võeta arvesse kulude võimalikku vähenemist taastuvenergial põhinevate väljakujunenud tehnoloogiate osas).

Mainida tasub ka seda, et Euroopa Parlament võttis 2016. aastal vastu resolutsiooni, milles kutsuti üles seadma eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 30 %-ni, märkides, et „oleks vaja tunduvalt ulatuslikumaid eesmärke”.

Praegu on Euroopa Parlamendi kavandatud eesmärk isegi tagasihoidlik võrreldes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) kokkulepitud majanduse CO2-heite vähendamise vajadustega, mis seab ohtu mitte ainult Pariisi eesmärkide saavutamise, vaid ka Euroopa Liidu juhtpositsiooni puhta energia kasutamisel.

Õigupoolest seavad mitmed liikmesriigid eesmärke, mis on 2030. aastaks seatud eesmärkidest selgelt kõrgemad.

Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) (2016) märgib näiteks, et 36 % taastuvenergia osakaal 2030. aastaks ei ole mitte üksnes võimalik, vaid ka vajalik, et piirata maakera keskmise temperatuuri tõusu 2 °C-ni.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku kehtestada liidu siduv eesmärk suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 35 %-ni. See eesmärk tuleb saavutada kõigi liikmesriikide ühiste jõupingutuste abil uute siduvate riiklike eesmärkide kehtestamisega, sealhulgas transpordisektoris.

Puhta energia alased riiklikud kohustused

Kehtiva direktiivi 2009/28/EÜ edu liikuda otsustavalt taastuvate energiaallikate suurema kasutamise suunas on suuresti tingitud siduvate riiklike eesmärkide selgusest ja kindlusest.

Siduvad eesmärgid loovad investorite jaoks kindlustunde ja vähendavad finantsabi vajadust. Lisaks määratakse nende abil kindlaks selge ülesannete jaotus, mis võimaldab mittetäitmise korral rakendada parandusmeetmeid.

Võttes arvesse asjaolu, et komisjon ise on leidnud, et siduvate riiklike eesmärkide kehtestamine on tõhusaim vahend taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks 2020. aastal, on raske heaks kiita nende väljajätmise ideed. Riikide vabatahtliku panustamise süsteem ei anna selget signaali ambitsioonist.

Paindlik, kindel ja Euroopale orienteeritud rahalise toetuse raamistik

Turul põhinevate toetuskavade väljatöötamise kriteeriumidega edendatakse suuremat konkurentsi ja alandatakse taastuvate energiaallikate edendamise kulusid.

Samal ajal tuleb tagada, et liikmesriigid saaksid otsustada oma tehnoloogia mitmekesistamise üle, võttes arvesse sotsiaalseid, keskkonna-, geograafilisi ja kliimategureid. Selline paindlikkus aitab samuti vähendada taastuvenergia energiasüsteemi lõimimisega seotud kulusid. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku kehtestada taastuvenergia toetuskavasid käsitlevad ühised üldpõhimõtted.

Toetuskavade avamine teistes liikmesriikides asuvatele taastuvenergia tootjatele on üks viis, kuidas ühtlustada ja vähendada toetussüsteemide kulusid, suurendades konkurentsivõimet.

Liikmesriikide vaheliste koostöömehhanismidega kaasnevad taastuvate energiaallikate edendamiseks tasuvusega seotud võimalikud eelised. Nimetatud kasuteguri saavutamiseks, võimaldades samas liikmesriikidele paindlikkust, soovitab raportöör asendada toetuskavade avamise kohustuse ühisprojektide elluviimisega.

Piirkondlik koostöö peaks olema kooskõlas võrkudevaheliste ühenduste tasemega, mis on oluline muutuva ressursiga taastuvate energiaallikate nõuetekohaseks haldamiseks ja nende energiasüsteemi integreerimise kulude vähendamiseks. Seepärast ei peaks väga madala võrkudevaheliste ühenduste tasemega liikmesriigid olema kohustatud selles avamises osalema.

Õiguskindluse tugevdamine

Järsud muutused taastuvaid energiaallikaid käsitlevates tugimeetmetes on põhjustanud ebakindlust investorite jaoks. Mitmed riigid on võtnud tagasiulatuvaid meetmeid, mis on kaasa toonud usalduse ja turvatunde kaotuse taastuvenergia sektoris ja juurdepääsu puudumise rahastamisele uute käitiste puhul. See on seadnud ohtu 2020. aastaks kehtestatud eesmärkide saavutamise ja nõrgestanud omamaist tipptasemel tootmist paljudes piirkondades.

On väga oluline tagada, et Euroopa Liit oleks taastuvatesse energiaallikatesse tehtavate investeeringute jaoks atraktiivne, mis tuleneb muu hulgas selle reguleeriva raamistiku õiguskindlusest. Seetõttu tugevdatakse artiklit 6, et see ei oleks mitmeti mõistetav, ja täpsustatakse, et seda kohaldatakse nii praeguste kui ka tulevaste investeeringute suhtes. Toetatakse ulatuslikumat õiguskorda, kehtestades üleminekuperioodid regulatiivsete muudatuste puhul ja nähes ette vajalikud hüvitised taastuvaid energiaallikaid puudutavate väliste diskrimineerivate muudatuste korral, mis mõjutavad oluliselt toetatavate projektide majanduslikku elujõulisust.

Haldustõkete kõrvaldamine

Veel üks tegur, mis takistab taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu liidus, on keerukad haldusmenetlused, millel on pikad ooteajad. Kavandatavad ühtsed kontaktpunktid on vahend, mida sektori osalejad on korduvalt nõudnud.

Kuigi loa andmiseks maksimaalselt kolm aastat võib olla realistlik suurte jaamade puhul, tundub see väiksemate jaamade puhul liiga pikk aeg. Lühemad tähtajad on vajalikud väiksemate projektide puhul, mille elluviimiseks ei ole vaja nii ulatuslikku konsulteerimist ja hindamist kui suuremate projektide puhul.

Tarbija osalemine energiasüsteemi ümberkujundamises

Kehtiva direktiivi vastuvõtmisest alates on tehnoloogia areng ja teatavate tehnoloogiate kulude vähenemine toonud kaasa uued energiajuhtimise vormid, mis võimaldavad asetada tarbija energiapoliitika keskmesse. On oluline koondada need uued osalemisvormid energiasüsteemi ning neid edendada. Sellega seoses peaks uus direktiiv mitte ainult lubama omatarbeks toodetud energia tarbimise ja taastuvenergiakogukondade arendamist, vaid ka neid aktiivselt edendama ja hoidma ära selle, et neid diskrimineeritaks või et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid Isetoodetud põhivõrguvälise taastuvenergia tarbimisele ei tohiks kohaldada mingeid makse ega tasusid.

Sageli on kodanikel, kellel on keskmise suurusega või suured sissetulekud, parem juurdepääs taastuvenergia isetootmisse investeerimiseks vajalikule stardikapitalile.

Kuid Euroopas, kus 50 miljonit inimest on kütteostuvõimetud, on taastuvate energiaallikate kasutamisel keskne roll kogu ühiskonnale kasu toovat uut energiasüsteemi käsitleva paradigma kujundamisel.

Seetõttu tuleks toetuskavasid, millega edendatakse oma tarbeks energia tootmist, kujundada selliselt, et need jõuaksid kõigi tarbijateni, ning eelkõige nendeni, kellel on vähem vahendeid.

Valdkondlike eesmärkide tähtsus

Kütte-, jahutus- ja transpordivaldkonda puudutavate erieesmärkide kasutuselevõtmine on tingimata vajalik, kui võtta arvesse turuosa, mida taastuvenergia võib saavutada, ja seda, et need sektorid moodustavad ligi 75 %(1) energia lõpptarbimisest liidus. Kuid ei ole võimalik saavutada CO2-heite vähendamise eesmärke, kui nendes valdkondades ei tehta täiendavaid jõupingutusi.

Kütte- ja jahutussektori puhul tuleks veelgi ambitsioonikamalt ja siduvamalt pakkuda paindlikke meetmeid sellistele liikmesriikidele, kus taastuvenergia kasutus on juba väga suur.

Kasutusele võetakse ka prognoosid, et selles valdkonnas vastuvõetavate meetmetega pöörataks erilist tähelepanu haavatavatele leibkondadele, keda ähvardab kütteostuvõimetuse oht.

Transport moodustab ligikaudu kolmandiku ELi energia lõpptarbimisest, kuid endiselt domineerivad naftapõhised kütused 94 %-ga. Kehtivas direktiivis on seatud eesmärk suurendada transpordisektoris taastuvenergia kasutamist 10 %-ni aastaks 2020. Edusammude tegemiseks selles sektoris, mis moodustab 35 % kogu ELi CO2-heitest, on vaja säilitada valdkondlik eesmärk ja ajakohastada seda 2030. aastaks. Selleks on oluline edendada liikuvust alternatiivsete kütustega, näiteks elektritranspordi kasutamisega.

Raportöör peab vajalikuks, et käesolev direktiiv oleks ambitsioonikam, et ELil oleks võimalik täita kliimamuutuste vastu võitlemisega seoses võetud kohustused. Vähene ambitsioonikus ei sea kahtluse alla mitte üksnes meie usaldusväärsust, vaid kogu meie tulevast arengut.

(1)

Allikas: Eurostat (2014)


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR ON TEAVET SAANUD

1.  Red Eléctrica Española (REE)

2.  Repsol

3.  Unión Fotovoltaica Española (UNEF)

4.  Dupont Industrial Biosciences

5.  Gas Natural Fenosa (GNF)

6.  Comisión Europea

7.  Gobierno de Dinamarca

8.  Gobierno del Reino Unido

9.  Gobierno de Alemania

10.  Statoil

11.  European Renewable Energies Federation (EREF)

12.  Danish Energy Association. DONG Energy

13.  Eurelectric

14.  “Clean Energy For All Europeans Package”: (cena-debate con Orgalime, Electrolux, Bosch, Diehl, European Forum for Manufacturing - EFM)

15.  Asociación Española de Operadores de Gases Licuados de Petróleo (AOGLP)

16.  Unión de Petroleros Europeos Independientes (UPI)

17.  Falck Renewables

18.  Austrian Biomass Association

19.  Austrian Chamber of Agriculture

20.  Endesa

21.  Metsä Group

22.  Arizona Chemical

23.  Gas Distributors for Sustainability: GRDF, GNF, Italgas, Galp y Athenora

24.  “SolarPower Summit”: European Commission, Eurelectric, Greenpeace, SolarPower Europe, Energy Post et altri.

25.  Acciona

26.  Abengoa

27.  EPURE

28.  European Biomass Association

29.  Association of Public Enterprises and Public Services Austria

30.  Gobierno de Suecia

31.  COGEN Europe

32.  Siemens

33.  Seminario“La transición hacia un nuevo modelo energético en Europa”: Comisión Europea, PSOE, UNEF, Asociación Eólica Española, REE, Asociación de Comercializadores de Energía Independiente (ACIE), Asociación General de Consumidores (ASGECO), Iberdrola, Plataforma para un Nuevo Modelo Energético

34.  ANPIER

35.  Fundación Renovables

36.  Climate Action Network (CAN)

37.  Ocean Energy Europe

38.  Wind Europe

39.  Greenpeace

40.  North Carolina office of the Southern Environmental Law Center

41.  Drax Power Station

42.  IDA Group

43.  APPA y APPA Biocarburantes

44.  Hydrogen Europe

45.  International Air Transport Association (IATA)

46.  Transport & Environment

47.  Birdlife Europe

48.  Iberdrola

49.  Euroheat & Power

50.  EDF

51.  European Geothermal Energy Council

52.  European Solar Thermal Industry Federation

53.  European Hydrogen Association

54.  Greenpeace

55.  European Copper Institute

56.  ENGIE

57.  “3rd EU Energy Summit”: European Commission, Government of Belgium, Iberdrola, ENEL, 50 Hertz, Wind Europe et altri.

58.  Gobierno de Canarias

59.  Confederation of Swedish Enterprise

60.  Scania AB

61.  Eurochambres

62.  Center for European Policy (CEP)

63.  Confederation of European Paper Industries (CEPI)

64.  Innogy

65.  Arcelormittal

66.  Shell

67.  REScoop

68.  Oxfam

69.  EDSO

70.  Tesla

71.  “Biofuels Round Table”: European Commission, Leaders of Sustainable Biofuels (LSB), European Waste-to-Advanced Biofuels Association (EWABA), FEDIOL, ePURE, European Biodiesel Board (EBB), Transport & Environment et altri.

72.  European Federation of Local Energy Companies (CEDEC)

73.  Austrian Federal Economic Chamber

74.  ENCE

75.  EDP Renovables

76.  Cámara de Comercio de España en Bélgica y Luxemburgo (desayuno-debate con Comisión Europea, Acciona y otras empresas españolas).

77.  Gobierno de España

78.  Paikallisvoima ry

79.  Rune Henriksen, member of the Norwegian Parliament

80.  EREF (desayuno-debate con Comisión Europea y académicos: Fraunhofer Institute Munich, IG Windkraft et altri)

81.  True North Venture Partners

82.  Eurobat

83.  Nordic Council (MPs from Denmark, Iceland, Finland, Norway and Sweden)

84.  European Federation for Intelligent Energy Efficiency Services (EFIEES)

85.  European Biogas Association

86.  Seminario “Clean Energy Transition and the Revised Renewable Energy Directive”: Comisión Europea, PSOE, ANPIER, Fundación Renovables et altri.

87.  Council of European Energy Regulators (CEER) /

Comisión Nacional del Mercado de la Competencia (CNMC)

88.  Snam S.p.A.

89.  Platform for Electro-mobility

90.  Association of Austrian electricity companies

91.  European Ventilation Industry Association (EVIA)

92.  FERN

93.  Total, ENI y NESTE

94.  Conseil des Communes et Régions d’Europe

95.  Airbus

96.  ABB - Wind Sector Initiative

97.  Gobierno de Portugal

98.  Polish Electricity Association (PKEE)

99.  Gobierno de Holanda

100.  Seminario “Unión energética – el Parlamento Europeo decide”


LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

D(2017)45796

Jerzy Buzek

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees

PHS 08B046

Brüssel

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)

  (COM(2016)0767 – C8-0500/2016 – 2016/0382(COD))

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 104 uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Valdkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhul ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste lubatavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikes selgitustes välja tuua.“

Järgides uuesti sõnastamise ettepaneku läbi vaadanud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamust ja võttes arvesse raportööri soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või konsultatiivse töörühma arvamuses esile toodud, ning varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon oma 10. oktoobril 2017. aastal toimunud koosolekul ühehäälselt(1), et vastutav transpordi- ja turismikomisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist kooskõlas kodukorra artikliga 104.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

Lisa: Konsultatiivse töörühma arvamus

(1)

Kohal viibisid järgmised parlamendiliikmed: Isabella Adinolfi, Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Daniel Buda, Jean-Marie Cavada, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, John Flack, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Emma McClarkin, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Tiemo Wölken, Francis Zammit Dimech.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

 

    Brüssel, 28. september 2017

ARVAMUS

    EUROOPA PARLAMENDILE

  NÕUKOGULE        KOMISJONILE

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ümber sõnastatud)

COM(2016)767 final/2, 23.2.2017 – 2016/0382(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 29. juunil 2017. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekul läbi(1) ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1. Alljärgnevad kohad oleks tulnud märgistada halli taustaga, mida tavaliselt kasutatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks:

– põhjenduses 2 sõnade „Euroopa energiatarbimise kontrollimine“ väljajätmine;

– põhjenduse 3 lõpus sõnade „transpordisektoris“ ning „mille puhul on energia varustuskindluse probleemid kõige teravamad, ja mõjutada transpordisektori kütuseturgu” väljajätmine;

– põhjenduses 20 direktiivi 2009/28/EÜ põhjenduse 11 teise lause „Seoses sellega tuleb hõlmata ookeanides ja muudes veekogudes lainete, hoovuste, loodete ja ookeani temperatuuri või soolsuse vahe vormis sisalduv energia“ väljajätmine;

– põhjenduses 26 sõnade „riiklike eesmärkide“, „paindlikke meetmeid“ ja „kuid need jäävad liikmesriikide järelevalve alla, et mitte mõjutada nende võimet saavutada oma riiklikke eesmärke“ väljajätmine;

– põhjenduses 27 sõna „läbipaistvusplatvormis“ väljajätmine;

– põhjenduses 28 direktiivi 2009/28/EÜ põhjenduse 37 esimese lause eelviimase sõna „eesmärkide“ ja teise lause „Selleks et vältida kasvuhoonegaasi heitkoguste netokasvu olemasolevate taastuvate energiaallikate varieerimise tõttu või nende täielikku või osalist asendamist tavapäraste energiaallikatega, tuleks siiski arvesse võtta üksnes nendes taastuvenergiat tootvates käitistes toodetud elektrit, mis käivitatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist või pärast seda kuupäeva renoveeritud käitistes suurendatud võimsuse läbi toodetud elektrit“ väljajätmine;

– põhjenduses 34 sõnade „sätestada selliste tasemete saavutamine direktiivi 2002/91/EÜ kohaste energiatõhususe miinimumnõuete täitmisse taastuvenergia teguri kaasamise abil, mis on seotud kuluoptimaalse süsinikuheitmete vähendamisega ehitiste puhul“ väljajätmine;

– põhjenduses 39 sõnade „taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate seadmete“ väljajätmine;

– põhjenduses 43 direktiivi 2009/28/EÜ põhjenduse 52 viimase lause „Oluline on teha vahet toetuskavade jaoks kasutatavate roheliste sertifikaatide ja päritolutagatiste vahel“ väljajätmine;

– põhjenduses 44 sõna „miinimumprotsendimäära“ väljajätmine;

– põhjenduses 45 sõnade „eelkõige uutes käitistes taastuvatest allikatest toodetud energia kogust käsitleva teabe ning „peaks komisjon hindama liikmesriikide võetud meetmete tõhusust“ väljajätmine;

– direktiivi 2009/28/EÜ põhjenduse 56 kogu teksti väljajätmine;

– põhjenduses 48 sõna „katkendlikul“ väljajätmine;

– põhjenduses 52 sõnade „toetada“ ning tutvustamis- ja turustamisetappi“ väljajätmine;

– põhjenduse 70 lõpus sõnade „ning teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste arengut nii ühenduses kui ka kogu maailmas ning tugevdades põllumajanduslikke teadusuuringuid ja teadmiste pagasi loomist nimetatud valdkondades” väljajätmine;

– põhjenduses 72 direktiivi 2009/28/EÜ põhjenduse 73 viimase kahe lause „Lisada tuleks ka metsaga kaetud alad, mille võrade liitus on 10–30 %, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et nende süsinikuvaru on piisavalt madal, et õigustada nende alade maakasutuse muutmist vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadele. Märgaladele osutamise puhul tuleks võtta arvesse 2. veebruaril 1971. aastal Ramsaris vastu võetud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioonis esitatud määratlust“ väljajätmine;

– põhjenduses 81 sõnade „mitme- ja kahepoolsete lepingute“ ning kõnealuste lepingute“ väljajätmine;

– põhjenduses 95 sõnade „või tugevalt saastunud“ ning direktiivi 2009/28/EÜ põhjenduse 85 viimase kuue lause „Isegi kui biokütused ise on valmistatud toorainest, mis on kasvatatud juba põllumajanduslikult kasutataval maal, võib biokütuste edendamisest tingitud teravilja nõudluse netosuurenemine põhjustada haritava maa netosuurenemise. See võib toimuda suure süsinikuvaruga maa-alal, millisel juhul toimuks kahjulik süsinikuvaru vähenemine. Nimetatud ohu leevendamiseks on asjakohane kehtestada kaasnevad meetmed, et julgustada juba põllumajanduslikult kasutatava maa tootlikkuse suurendamist, rikutud maa kasutamist, ning selliste säästvusnõuete kehtestamist, mis oleksid võrreldavad käesolevas direktiivis ühenduse biokütuse kasutamise kohta sätestatud nõuetega, muudes biokütuseid tarbivates piirkondades. Komisjon peaks välja töötama konkreetsed meetodid, et vähendada miinimumini maakasutuse kaudsetest muutustest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seda tehes peaks komisjon analüüsima parimate olemasolevate teaduslike tõendite põhjal muu hulgas eelkõige maakasutuse kaudsete muutuste teguri lisamist kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisse ning vajadust stimuleerida säästlikke biokütuseid, mis vähendavad miinimumini maakasutuse muutuse mõju ja parandavad biokütuste säästlikkust seoses maakasutuse kaudse muutusega. Meetodite väljatöötamisel peaks komisjon muu hulgas käsitlema selliste biokütuste tootmisest tingitud maakasutuse kaudse muutuse võimalikku mõju, mis on toodetud toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist“ väljajätmine;

– põhjenduses 100 nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, tehtava praeguse viite väljajätmine;

– põhjenduses 101 määra „20 %“ väljajätmine;

– artiklis 1 sõna „riiklikud“ ja artikli 2 punktis j sõna „riiklik“ väljajätmine;

– artikli 2 punktis g sõnade „- ja gaas“ väljajätmine;

– artikli 7 lõikes 1 praeguse viite „artikli 17 lõigetes 2–6“ asendamine viitega „artikli 26 lõigetes 2–7“;

– direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 2 kogu teksti väljajätmine;

– artikli 7 lõikes 3 sõnade „aerotermilist, geotermilist ja hüdrotermilist“ väljajätmine;

– artikli 8 lõikes 1 sõnade „ja kehtestada vastava korra“, „järgimise“, „artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuete“ ning „hindamisel“ väljajätmine;

– artikli 8 lõikes 2 sõna „kolm“ ja artikli 12 lõikes 1 sõna „kolme“ väljajätmine;

– artikli 9 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 10 lõikes 1 sõna „üldeesmärkide“ väljajätmine;

– artikli 9 lõike 4 esimese lause „Lõike 3 punktis d täpsustatud ajavahemik ei ulatu 2020. aastast kaugemale“ ja teises lauses aastaarvu „2020.“ väljajätmine;

– artikli 10 lõikes 3 sõnade „hinnata“ ja „sätestatud riiklike üldeesmärkidega seotud nõuete järgimist“ väljajätmine;

– artikli 13 lõikes 1 praeguse viite „artikli 3“ asendamine viitega „artiklis 5“;

– direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõike 1 punktide a ja b kogu teksti väljajätmine;

– artikli 19 lõikes 13 ingliskeelses versioonis sõna „consumers“ asendamine sõnaga „customers“ (ei puuduta eestikeelset versiooni) ning sõnade „selliste käitiste või suurendatud võimsuste kohta, mis on käivitatud pärast 25. juuni 2009“ väljajätmine;

– artikli 26 lõikes 1 sõna „säästlikkuse“ väljajätmine;

– artikli 27 lõikes 4 praeguse viite „artikli 17 lõike 2“ asendamine viitega „artikli 26 lõike 7“ ning praeguse viite „artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5“ asendamine viitega „artikli 26 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6“;

– artikli 27 lõike 6 kolmandas lõigus sõna „läbipaistvusplatvormil” väljajätmine;

– artikli 27 lõike 6 viiendas lõigus ja lõikes 7 praeguse viite „artikli 17 lõigetes 2–5“ asendamine viitega „artikli 26 lõigetes 2–7“;

– artikli 28 lõigetes 1 ja 4 praeguse viite „artikli 17 lõike 2“ asendamine viitega „artikli 26 lõike 7“;

– artikli 28 lõikes 5 sõnade „eelkõige järgmistes küsimustes“ ja „täiendada“ väljajätmine;

– artikli 30 lõikes 3 aastaarvu „2018“ asendamine aastaarvuga „2026“;

– artikli 30 lõikes 4 aastaarvu „2021“ asendamine aastaarvuga „2032“;

– artikli 32 lõikes 2 kuupäeva „5. oktoobrist 2015“ asendamine kuupäevaga „1. jaanuarist 2021“;

– artikli 32 lõigetes 2, 3 ja 6 artikli 3 lõikele 5 tehtava praeguse viite asendamine viitega artikli 7 lõikele 5 ning uute viidete lisamine artikli 19 lõigetesse 11 ja 14 ning artikli 25 lõikesse 6;

– V lisa punktis A väärtuse „52%” väljajätmine seoses alapunktiga „Suhkrupeedist toodetud etanool“;

– V lisa punktis B väärtuse „92%” väljajätmine seoses alapunktiga „Energiametsast saadud puidust toodetud DME (dimetüüleeter)“;

– V lisa punkti C alapunktis 3 valemi „(EF – EB)/EF” väljajätmine seoses alapunktiga „Energiametsast saadud puidust toodetud DME (dimetüüleeter)“;

– direktiivi 2009/28/EÜ V lisa punkti C alapunkti 8 alapunkti b alapunkti ii kogu teksti väljajätmine;

– V lisa punkti C alapunkti 8 teises lõigus arvsõna „kümme“ väljajätmine;

– direktiivi 2009/28/EÜ V lisa punkti C alapunkti 9 alapunkti b kogu teksti väljajätmine;

– direktiivi 2009/28/EÜ V lisa punkti C alapunkti 9 teise lõigu kogu teksti väljajätmine;

– V lisa punkti C alapunktis 10 aastaarvu „2009“ väljajätmine;

– V lisa punkti C alapunktis 12 sõnade „ja ladustamisest“ väljajätmine;

– V lisa punkti C alapunktis 14 sõna „süsiniku“ väljajätmine;

– V lisa punkti C alapunkti 15 lõpus sõnade „kaubatoodetes ja -teenustes kasutatava fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks“ väljajätmine;

– V lisa punkti C alapunktis 18 sõnade „eec + el + need fraktsioonid ep, etd ja eee -st“ väljajätmine;

– direktiivi 2009/28/EÜ V lisa punkti C alapunkti 19 neljanda lõigu kogu teksti väljajätmine.

2. Artikli 27 lõike 5 teises lõigus ning lõike 6 esimeses ja viiendas lõigus tuleks viidet artikli 31 lõikele 3 kohandada ja muuta see viiteks artikli 31 lõikele 2.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtiva õigusakti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER      H. LEGAL      L. ROMERO REQUENA

õigusnõunik      õigusnõunik       peadirektor

(1)

  Konsultatiivne töörühm töötas ettepaneku ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (24.10.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0767 – C8‑0500/2016 – 2016/0382(COD))

Arvamuse koostaja: Florent Marcellesi

LÜHISELGITUS

Euroopa kliima- ja energiapoliitika peaks olema kooskõlas Lissaboni lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe ja kestliku arengu eesmärkidega. Üleminek taastuvenergiale on nende eesmärkide täitmisel kesksel kohal. Arvestades, et bioenergial on ELi energianõudluse rahuldamisel piiratud osa ja et rahvusvahelistes läbirääkimistes lähtutakse kindlasti ELi bioenergiapoliitikast, on leiab arvamuse koostaja, et esmajärjekorras tuleb tagada, et kavandatud direktiiv vastaks rangetele sotsiaalsetele ja keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

Selleks tuleks kavandatud direktiivi mitmel viisil tugevdada:

ajakohastada ettepanekus sisalduvaid kliimaeesmärke, suurendades taastuvenergia osakaalu koos riiklike kohustuslike eesmärkidega 2030. aastaks 45 %ni, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid;

lõpetada täielikult põllumajandusest saadavate biokütuste kasutamine aastaks 2030, et vähendada bioenergia negatiivset mõju maaõigusele, õigusele toidule, bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele ja maakasutuse kaudse muutuse üldisele mõjule. Selliste põllumaadel kasvatatud kultuuridest valmistatud biokütuste ja vedelate biokütuste osakaal, mida võib arvestada direktiivis püstitatud transpordikütuse eesmärgi saavutamisel, tuleks nüüdsest järk-järgult vähendada kuni aastani 2030, mil kõnealune osakaal peaks võrduma nulliga;

toidu- ja söödakultuuridest või muudest põllumajandusmaadel kasvatatud põllukultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste stiimulite kaotamine;

maakasutuse kaudset muutust käsitlevate eeskirjade tugevdamine, arvestades, et toiduks mittekasutatavad energiakultuurid võivad maakasutuse kaudsele muutusele kaasa aidata, kui neid toodetakse toidu tootmiseks kasutatud maal;

uuesti sõnastatud direktiivi jäätmehierarhia ja astmelise kasutamise põhimõttele vastavuse tagamine.

Täiustatud biokütuste kaitsemeetmete tugevdamine, mis peaks tõhusalt vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja vastama rangetele keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele juhul, kui stimuleeritakse jäätmete ja jääkide kasutamist energiatootmiseks;

sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumide kehtestamine, võttes arvesse, et suurenevad konfliktid maa pärast, mis tulenevad näiteks suuremahulistest põllumajandusinvesteeringutest lähteaine tootmiseks. Sellest tulenevalt peaks direktiiv olema kooskõlas maaomandiga seotud õiguste rahvusvaheliste standarditega, mis on veelgi olulisemad riikides, kus tavapärased õigused ei ole selgelt seadustega tunnustatud ning kus maapiirkondade põlisrahvast on kaitseprojektide käigus ümber asustatud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne. Liidu tasandil kindlaks määratud eesmärk võimaldaks liikmesriikidele suuremat paindlikkust täita oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid võimalikult kulutõhusalt ning arvestades riigi konkreetset olukorda, energiaallikate jaotust ja taastuvenergia tootmise suutlikkust.

(8)  Liidu ja riiklike 2030. aasta siduvate taastuvenergiaeesmärkide kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne.

Selgitus

Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmine tähendab taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide eesmärgid, mis on kooskõlas ELi eesmärgiga, aitavad tagada ELi ülemaailmse eesmärgi tõhusa saavutamise.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Biomassi kasutamine energiatootmiseks tähendab ka olulisi alternatiivkulusid, mis on seotud ökosüsteemi teenuste vähenemise või kadumisega. Liikmesriigid peaksid vältima selliste lähteainete energiatootmiseks kasutamise toetamist või kohustuslikuks muutmist, millel oleks negatiivne mõju maakasutusõigusele, õigusele toidule, bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele või üldisele kasvuhoonegaaside bilansile.

Selgitus

Kestliku arengu tegevuskava 2030 kujutab endast pöördelist poliitilist raamistikku, mille eesmärk on kaotada kogu maailmas vaesus ja saavutada kestlik areng. Seepärast peavad ELi võetavad meetmed Pariisi kliimamuutuste kokkuleppe rakendamiseks olema kooskõlas tegevuskavas sisalduva 17 kestliku arengu eesmärgiga ja võtma arvesse esmatähtsaid seoseid sihtide ja eesmärkide vahel.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  Taastuvate energiaallikate edendamise aluseks peaks olema astmelise kasutamise põhimõte, eelkõige metsa ja põllumajandusliku biomassi puhul, ning ringmajandus. Taastuvate energiaallikate kasutamist edendavad toetuskavad ei tohiks kahjustada ringmajanduse või jäätmehierarhia põhimõtteid, mille kohaselt järjestatakse jäätmekäitlusmeetodeid nende säästlikkuse alusel ja seatakse esmatähtsaks jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt.

Selgitus

EL ja tema liikmesriigid peavad kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendama läbivalt kogu sise- ja välispoliitikas tervikliku ja strateegilise lähenemisviisina, lõimides tasakaalustatud ja sidusal moel kestliku arengu kolm mõõdet ning pöörates tähelepanu kestliku arengu eri eesmärkide vahelistele seostele, samuti oma riiklike meetmete laiemale mõjule rahvusvahelisel ja ülemaailmsel tasandil.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 c)  Biootiliste energiaallikate kasutamisega seoses peaksid liikmesriigid rakendama kaitsemeetmeid bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja selleks, et vältida ökosüsteemide vähenemist või kadumist ning praegusest otstarbest kõrvalekaldumist, millel oleks halb kaudne või otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele või üldisele kasvuhoonegaaside tasakaalule.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Toetuskavade avamisega piiriüleseks osalemiseks piiratakse negatiivset mõju energia siseturule ja võidakse teatavatel tingimustel aidata liikmesriikidel saavutada liidu eesmärki kulutõhusamal viisil. Piiriülene osalemine on liidu taastuvaid energiaallikaid käsitleva poliitika arendamise loomulik osa, arvestades riiklike siduvate eesmärkide asendamist liidu tasandi siduva eesmärgiga. Seepärast on asjakohane nõuda liikmesriikidelt toetuse järkjärgulist ja osalist avamist muudes liikmesriikides asuvatele projektidele ning määrata kindlaks mitu viisi, kuidas selline järkjärguline avamine võib toimuda, tagades kooskõla Euroopa liidu toimimise lepingu sätetega, sealhulgas artiklitega 30, 34 ja 110.

(17)  Toetuskavade avamisega piiriüleseks osalemiseks piiratakse negatiivset mõju energia siseturule ja võidakse teatavatel tingimustel aidata liikmesriikidel saavutada liidu eesmärki kulutõhusamal viisil. Piiriülene osalemine on liidu taastuvaid energiaallikaid käsitleva poliitika arendamise loomulik osa, arvestades liidu tasandi siduva eesmärgiga kaasnevaid riiklikke siduvaid eesmärke. Seepärast on asjakohane nõuda liikmesriikidelt toetuse järkjärgulist ja osalist avamist muudes liikmesriikides asuvatele projektidele ning määrata kindlaks mitu viisi, kuidas selline järkjärguline avamine võib toimuda, tagades kooskõla Euroopa liidu toimimise lepingu sätetega, sealhulgas artiklitega 30, 34 ja 110.

Selgitus

Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmine tähendab taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide eesmärgid, mis on kooskõlas ELi eesmärgiga, aitavad tagada ELi ülemaailmse eesmärgi tõhusa saavutamise.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ25 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapärasel hindamisel kaaluma selliste täiendavate lähteainete lisamist, millega ei kaasne olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule.

(25)  Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ25 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume, astmelise kasutamise põhimõtet ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapärasel hindamisel kaaluma selliste täiendavate lähteainete lisamist, millega saab tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähendamise nende olelusringi hinnangu põhjal, arvestades kõrvaletõrjumise mõjuga seotud kaudset heidet, ja millega ei kaasne olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule.

__________________

__________________

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELTL 312, 22.11.2008, lk 3).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELTL 312, 22.11.2008, lk 3).

Selgitus

Tegelikult on vähe lähteaineid, mis on heitevabad. Kui materjale kasutatakse nende praeguse kasutusviisi asemel biokütuse tootmiseks, mõjutab see teisi kasutajaid. Selleks et mõista alternatiivkütuse tootmiseks kasutatava materjali kliimamõju, on vajalik kõrvaletõrjumise analüüs, et teha kindlaks, milliseid materjale kasutada lähteainete asendamiseks ja millised on sellega seotud heitkogused. Kooskõlas ELi ringmajanduse ja metsastrateegiatega tuleks võtta arvesse biomassi astmelise kasutamise põhimõtet.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(50 a)  Käesoleva direktiiviga luuakse liidu raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks, kuid see aitab ka suurendada liidu ja selle liikmesriikide võimalikku positiivset mõju taastuvenergia sektori hoogsamaks arendamiseks kolmandates riikides. Liit ja selle liikmesriigid peaksid edendama teadus- ja arendustegevust ning investeeringuid taastuvenergia tootmisse arenguriikides ja teistes partnerriikides, suurendades seega nende keskkonnaalast ja majanduslikku jätkusuutlikkust ning taastuvenergia eksportimise suutlikkust. Lisaks võib taastuvenergia import partnerriikidest aidata liidul ja selle liikmesriikidel saavutada oma ambitsioonikad süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62)  Euroopa vähese CO2-heitega liikuvuse strateegias, mis avaldati 2016. aasta juulis, osutati sellele, et toidupõhised biokütused aitavad transpordisektoris CO2-heidet vähendada vaid piiratud määral ning nende kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja asendada täiustatud biokütustega. Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on asjakohane vähendada selliste toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel.

(62)  Kui varem toiduainete ja loomasööda tootmiseks kasutatud karja- või põllumaad hakatakse kasutama biokütuste tootmiseks, on jätkuvalt vaja muu kui kütustega seotud nõudlus rahuldada kas senise tootmise intensiivistamisega või mittepõllumajandusmaa tootmisse võtmisega mujal. Mittepõllumajandusmaa kasutamine põllumajanduses kujutab endast maakasutuse kaudset muutust ja võib kaasa tuua märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite, kui see hõlmab suure süsinikuvaruga maa-ala ümberkorraldamist. Euroopa vähese CO2-heitega liikuvuse strateegias, mis avaldati 2016. aasta juulis, osutati sellele, et toidupõhised biokütused aitavad transpordisektoris CO2-heidet vähendada vaid piiratud määral ning nende kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja asendada täiustatud biokütustega. Täiustatud biokütustele ülemineku ettevalmistamiseks ja maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva üldmõju vähendamiseks on asjakohane vähendada selliste toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste kogust, mida võib võtta arvesse käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamisel, ning lisada kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisse maakasutuse kaudse muutuse prognoos.

Selgitus

Maakasutuse kaudse muutuse nähtust tuleks direktiivi sätetes selgelt tunnistada ja arvesse võtta.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(64)  IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud ja muud biokütused ja biogaas, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused ning taastuvelektri kasutamine transpordisektoris võivad aidata vähendada CO2-heidet, sest nendega soodustatakse liidu transpordisektori CO2-heite vähendamist kulutõhusal viisil ja mitmekesistatakse muu hulgas transpordisektori energiaallikaid, edendades ühtlasi innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivet liidu majanduses ja vähendades sõltuvust energiaimpordist. Kütusetarnijatele kehtestatav kasutuselevõtukohustus peaks soodustama täiustatud kütuste, sealhulgas biokütuste pidevat arendamist ning on oluline tagada, et kõnealune kohustus motiveeriks ühtlasi vähendama selle täitmiseks tarnitavate kütuste mõju kasvuhoonegaaside heite tekkele. Komisjon peaks hindama nende kütuste mõju kasvuhoonegaaside heite tekkele, nendega seotud tehnilist innovatsiooni ja nende säästlikkust.

(64)  IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud ja muud biokütused ja biogaas, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused ning taastuvelektri kasutamine transpordisektoris võivad aidata vähendada CO2-heidet, sest nendega soodustatakse liidu transpordisektori CO2-heite vähendamist kulutõhusal viisil ja mitmekesistatakse muu hulgas transpordisektori energiaallikaid, edendades ühtlasi innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivet liidu majanduses ja vähendades sõltuvust energiaimpordist. Toiduks mittekasutatavad lähteained võivad aga põhjustada maakasutuse muutusest tingitud heitkoguseid või muid kaudseid heitkoguseid. Et võtta arvesse kaudseid heitkoguseid, mis on seotud mõne lähteaine praeguse kasutuse kõrvaletõrjumisega, peaks kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamine hõlmama ka prognoose. On võimalik, et need prognoosid muutuvad aja jooksul, kui kättesaadavaks saavad uued andmed või nende toiduks mittekasutatavate lähteainete turud muutuvad aja jooksul. Seepärast tuleb need korrapäraselt läbi vaadata. Kütusetarnijatele kehtestatav kasutuselevõtukohustus peaks soodustama täiustatud kütuste, sealhulgas biokütuste pidevat arendamist ning on oluline tagada, et kõnealune kohustus motiveeriks ühtlasi vähendama selle täitmiseks tarnitavate kütuste mõju kasvuhoonegaaside heite tekkele. Komisjon peaks hindama nende kütuste mõju kasvuhoonegaaside heite tekkele, nendega seotud tehnilist innovatsiooni ja nende säästlikkust.

Selgitus

Selleks et mõista alternatiivkütuse tootmiseks kasutatava materjali kliimamõju, on vajalik kõrvaletõrjumise analüüs, et teha kindlaks, milliseid materjale kasutada lähteainete asendamiseks ja millised on sellega seotud heitkogused.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 69 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(69 a)  Biokütuste tootmine ning järelikult ka sellega seotud eesmärgid ja ajakavad ei tohiks põhjustada maakasutuse muutumist ega tohiks mingil moel mõjutada toidutarneahelat.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 69 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(69 b)  ELi biokütuse-poliitika võib avaldada kaudset kahjulikku mõju mitte ainult keskkonnale, vaid ka kohalike kogukondade elule, maaga seotud õigustele ja toiduga kindlustatusele, kui rakendata meetmeid jätkusuutlikkuse ja inimõiguste kaitseks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 73

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(73)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet ei tohiks toota turbaaladel, sest lähteainete viljelemine turbaaladel tooks kaasa süsinikuvaru olulise vähenemise, kui asjaomast maad kõnealusel otstarbel täiendavalt kuivendataks, samas kui sellise kuivendamise puudumist on raske tõendada.

(73)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavat põllumajanduslikku toorainet ei tohiks toota turbaaladel ega märgaladel, sest lähteainete viljelemine turbaaladel või märgaladel tooks kaasa süsinikuvaru olulise vähenemise, kui asjaomast maad kõnealusel otstarbel täiendavalt kuivendataks, samas kui sellise kuivendamise puudumist on raske tõendada.

Selgitus

Turbaalad ja märgalad kujutavad endast suure kaitseväärtusega elupaiku, kus asuvad mõned ELi ja maailma kõige olulisemad süsinikuvaramud. Nende kahjustamise korral hakkavad nad õhku paiskama suurel hulgal kasvuhoonegaase.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 73 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(73 a)  Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks kasutatavaid põllumajanduse ning metsanduse jääke tuleks kasvatada ja koristada selliste meetodite abil, mis on kooskõlas pinnase kvaliteedi ja orgaanilise süsiniku sisalduse kaitsega.

Selgitus

ELi põllumajanduspoliitika peaks olema kooskõlas ELi kohustustega kliimamuutuste ja vaesuse kaotamise vallas. Kliimamuutused süvendavad keskkonnaalaseid probleeme, millega põllumajandus kogu maailmas tavapäraselt kokku puutub. Põllumajandustootjad peavad rohkem kui kunagi varem panustama kliimamuutuste leevendamisse säästvate põllumajandustavade kasutamise abil.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 95 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(95 a)  Liidu ja liikmesriikide biokütusepoliitika peaks olema kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Lissaboni lepingus sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Eelkõige peaksid liit ja liikmesriigid tagama, et nende biokütusepoliitika ei mõjuta negatiivselt arengumaid ning austaks kohalike elanike maaomandiõigusi, nagu on ette nähtud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põlisrahvaste ja inimõiguste konventsioonis (konventsioon nr 169), samuti ÜRO vabatahtlikes suunistes maa, kalavete ja metsade vastutustundliku majandamise kohta riikliku toiduga kindlustatuse raames, põllumajandusse ja toidusüsteemidesse vastutustundliku investeerimise põhimõtetes ning OECD-FAO suunistes vastutustundliku põllumajandusliku tarneahela kohta.

Selgitus

Pariisi kokkuleppes nõutakse, et selle osalised järgiksid kliimameetmete võtmise käigus rahvusvahelisi inimõiguste alaseid kohustusi ja põlisrahvaste õigusi. Selles mainitakse ka seda, et kliimameetmed tuleb saavutada võrdsuse alusel ning kestliku arengu saavutamiseks ja vaesuse kaotamiseks tehtavate jõupingutuste raames. Arvestades, et ELi biokütusepoliitika võib avaldada survet välisriikide maale, on oluline tagada, et see ei kahjustaks kohalike elanike kehtivaid maaomandiõigusi.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 99

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(99)  Käesoleva direktiivi sätete mitteolemuslike osade muutmiseks või täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: selliste täiustatud biokütuste lähteainete loetelu, mille osa transpordisektoris kütusetarnijatele kehtestatud kohustuse täitmisel on piiratud; transpordikütuste energiasisalduse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga; metoodika, millega tehakse kindlaks biokütuse osakaal olukorras, kus biomass on töödeldud koos fossiilkütustega sama protsessi käigus; päritolutagatiste vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute rakendamine; päritolutagatiste süsteemi toimimise jälgimise eeskirjade kehtestamine; ning biokütustest ja vedelatest biokütustest kasvuhoonegaaside heitele tuleneva mõju ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamise valemid. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks vajalikul määral oma ettevalmistava töö käigus, sealhulgas ekspertidega, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidevalt võimalus osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(99)  Käesoleva direktiivi sätete mitteolemuslike osade muutmiseks või täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: täiustatud biokütuste lähteainete loetelu koos sellega seotud hinnanguliste kaudsete heitkogustega; transpordikütuste energiasisalduse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga; metoodika, millega tehakse kindlaks biokütuse osakaal olukorras, kus biomass on töödeldud koos fossiilkütustega sama protsessi käigus; päritolutagatiste vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute rakendamine; päritolutagatiste süsteemi toimimise jälgimise eeskirjade kehtestamine; ning biokütustest ja vedelatest biokütustest kasvuhoonegaaside heitele tuleneva mõju ning nende kütustega seotud fossiilkütuste võrdlusväärtuste arvutamise valemid. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks vajalikul määral oma ettevalmistava töö käigus, sealhulgas ekspertidega, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidevalt võimalus osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Selgitus

Teeb selgeks, et kaudseid heitkoguseid võetakse erinevate lähteainete hindamisel täielikult arvesse.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 101 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(101 a)  1,4 miljardile inimesele maailmas ei ole kättesaadav elekter. Ligikaudu kolm miljardit inimest kasutab toidu valmistamisel traditsioonilisi kütuseid, näiteks kivisütt ja puitu, ning nende eluruumid on sageli halva ventilatsiooniga. Peaaegu kaks miljonit inimest sureb igal aastal ülalnimetatud kütuste kasutamisest tingitud kopsupõletikku ja kroonilistesse kopsuhaigustesse.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 101 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(101 b)  Arenguriigid on riigi tasandil üha enam vastu võtnud taastuvenergia edendamise meetmeid, kuna nende eesmärk on toota kasvava energiavajaduse rahuldamiseks energiat taastuvatest energiaallikatest. Rohkem kui 173 riiki, sh 117 arenguriiki ja kiiresti areneva turumajandusega riiki, olid 2015. aasta lõpuks endale seadnud taastuvenergiaalased eesmärgid.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 101 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(101 c)  Energia kasutamine arengumaades on tihedalt seotud paljude erinevate sotsiaalsete küsimustega: vaesuse vähendamine, haridus, tervishoid, elanikkonna kasv, tööhõive, ettevõtlus, kommunikatsioon, linnastumine ja vähesed võimalused naiste jaoks. Taastuvenergial on märkimisväärne potentsiaal, mis võimaldab arengu- ja keskkonnaprobleeme koos käsitleda. Viimastel aastatel on toimunud oluline areng alternatiivsete energiatehnoloogiate vallas, seda nii tulemuslikkuse kui ka kulude vähendamise osas. Pealegi on paljudel arengumaadel eriti head eeldused uue põlvkonna energiatehnoloogiaid arendada. Arengu- ja keskkonnaeelistele lisaks võib taastuvenergia aidata suurendada julgeolekut majanduslikku stabiilsust. Taastuvate energiaallikate laialdasem kasutamine vähendaks sõltuvust kalli fossiilkütuse impordist ning aitaks paljudel riikidel parandada maksebilanssi.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse liidu siduv eesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastal . Selles sätestatakse lisaks eeskirjad, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri rahalist toetamist, omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega, päritolutagatisi, haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust . Sellega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse kohustuslikud liidu ja riigi eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastal. Selles sätestatakse lisaks eeskirjad, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri rahalist toetamist, omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega, päritolutagatisi, haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust. Sellega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid.

Selgitus

Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmine tähendab taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide eesmärgid, mis on kooskõlas ELi eesmärgiga, aitavad tagada ELi ülemaailmse eesmärgi tõhusa saavutamise.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 2 – alapunkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

n a)  „energiakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud põllukultuurid, välja arvatud jäägid ja jäätmed, mida kasvatatakse peamiselt energia tootmiseks;

Selgitus

Määratluste täpsustamine.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu siduv 2030. aasta üldeesmärk

Liidu ja riiklikud siduvad 2030. aasta üldeesmärgid

Selgitus

Vajalik, et tagada kooskõla artikliga 1.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid tagavad lõikes 3 sätestatud eesmärkide järgmisel, et nende riiklikud eesmärgid on kavandatud kooskõlas direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud jäätmehierarhiaga, eelkõige seoses metsa ja põllumajandusliku biomassi tarbimisega energia saamiseks, ning järgima ringmajanduse ja astmelise kasutamise põhimõtteid. Nende põhimõtete järgimise tagamiseks vaatavad liikmesriigid oma riiklikud eesmärgid korrapäraselt läbi.

Selgitus

EL ja tema liikmesriigid peavad rakendama kestliku arengu tegevuskava 2030 läbivalt kogu sise- ja välispoliitikas, käsitledes kestliku arengu eri eesmärkide vahelisi seoseid, samuti oma riiklike meetmete laiemat mõju rahvusvahelisel ja ülemaailmsel tasandil. Sellele vastavalt tuleks neid ringmajanduse ja astmelise kasutuse põhimõtteid vajaduse korral rakendada, sealhulgas käesolevas direktiivis, et seda saaks kasutada eeskujuna kolmandate riikide jaoks.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  elektrienergia on toodetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate õigusaktidega.

Selgitus

Käesoleva direktiivi sätetega ei tohiks elektritootmisele tahtmatult kehtestada tingimusi, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c osutatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust.

e)  taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b, c ja c a osutatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust.

Selgitus

Vajalik, et tagada kooskõla eelneva lõike punktiga c a, mis lisatakse muudatusettepanekuga 25.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  lisatakse punktide b ja c kohta ning käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab.

d)  lisatakse lõike 2 punktide b, c ja c a kohta ning käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab.

Selgitus

Vajalik, et tagada kooskõla eelneva lõike punktiga c a, mis lisatakse muudatusettepanekuga 25.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  Liikmesriigid ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutagatisi, välja arvatud juhul, kui komisjon on kõnealuse kolmanda riigiga alla kirjutanud lepingule selliste päritolutagatiste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud liidu päritolutagatiste süsteemi ja kõnealuses riigis kehtestatud võrdväärse päritolutagatiste süsteemi alusel, kui toimub energia vahetu importimine või eksportimine. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid kõnealuste lepingute jõustamiseks.

11.  Liikmesriigid ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutagatisi, välja arvatud juhul, kui komisjon on kõnealuse kolmanda riigiga alla kirjutanud lepingule selliste päritolutagatiste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud liidu päritolutagatiste süsteemi ja kõnealuses riigis kehtestatud võrdväärse päritolutagatiste süsteemi alusel, kui toimub energia vahetu importimine või eksportimine. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid kõnealuste lepingute jõustamiseks. Need lepingud peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate õigusaktidega, samuti kõigi komisjoni asjakohaste otsustega ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

Selgitus

Võimalus lisada taastuvatest energiaallikatest toodetud imporditud elekter taastuvenergia osakaalu arvutamisse peaks olema kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega. See ei tohiks tuua kaasa inimõiguste standardite alandamist ega hõlmata ebaausat konkurentsi.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 4 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  lugeja, see tähendab IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud jäätmepõhiseid fossiilkütuseid ja maanteesõidukitele tarnitud taastuvelektrit.

b)  lugeja, see tähendab IX lisas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ja muude biokütuste ning biogaasi energiasisalduse arvutamiseks võetakse arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid ning kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud taastuvelektrit.

Selgitus

Tegevuskava 2030 ja selles sisalduvad 17 kestliku arengu eesmärki on universaalsed ning kehtivad kõigi riikide jaoks olenemata nende arenguetapist, põhinedes riikide ise- ja jagatud vastutusel. Ei ole asjakohane lisada fossiilkütuste volitused –isegi jäätmepõhiste fossiilkütuste volitused – taastuvenergia direktiivi, eelkõige olukorras, kui ELi energiapoliitikat võidakse kasutada eeskujuna rahvusvahelistes läbirääkimistes.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 4 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  lugeja ja nimetaja arvutamisel võetakse arvesse üksnes neid biokütuseid ja vedelaid biokütuseid, mis on toodetud liidus saadud või valmistatud lähteainetest.

Selgitus

Jätkusuutlikkuse eesmärgil ja selleks, et võtta arvesse maakasutuse ja maakasutuse kaudse muutuse mõju, tuleks jätkusuutlikuks lugeda vaid need biokütused ja vedelad biokütused, mida toodetakse EList pärit toorainest (sh jäätmed).

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 5 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v)  ülestöötamine ei ületa metsa pikaajalist tootmisvõimet;

v)  ülestöötamine säilitab või parandab metsa pikaajalist tootlikkusvõimet;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 5 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  metsa biomass on üles töötatud seadusliku loa alusel;

i)  metsa biomass on üles töötatud seaduslikult;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 5 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v)  ülestöötamine ei ületa metsa pikaajalist tootmisvõimet.

v)  ülestöötamine säilitab või parandab metsa pikaajalist tootlikkusvõimet;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Põllumajanduslikust ja metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida võetakse arvesse lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel, peavad vastama järgmistele nõuetele:

 

a)  tooraine on saadud maadelt või metsadest, mille puhul järgitakse kolmandate isikute maa või metsa kasutamise ja valdamise õigusi, omandades nende kolmandate osapoolte vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku esindusasutuste ja -organisatsioonide osalusel;

 

b)  austatakse kolmandate isikute inim- ja tööõigusi ning

 

c)  toidu ja sööda kättesaadavus kolmandatele isikutele ei ole ohus.

 

Selle taustal tuleb esmajärjekorras ja täielikult austada kohalike elanike maaomandiõigusi vastavalt ILO konventsioonile nr 169, samuti ÜRO vabatahtlikele suunistele maa, kalavete ja metsade vastutustundliku majandamise kohta riikliku toiduga kindlustatuse raames, põllumajandusse ja toidusüsteemidesse vastutustundliku investeerimise põhimõtetele ning OECD-FAO suunistele vastutustundliku põllumajandusliku tarneahela kohta.

 

Käesoleva lõike tähenduses on mõiste „kolmandad isikud“ kohalikud ja põliselanike kogukonnad või muud isikud, kes osalevad tooraine tootmises või ülestöötamises või keda mõjutavad tooraine tootmise või eraldamise toimingud.

Selgitus

Biomassi kasvatamisel ja koristamisel tuleks kaitsta kolmandate isikute õigusi, austada tööõigust ja kaitsta toiduga kindlustatust kahjuliku mõju eest.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Liikmesriigid võivad lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel kehtestada biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse nõuded.

10.  Liikmesriigid võivad lõike 1 punktides a, b ja c osutatud eesmärkidel kehtestada biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse nõuded.

Selgitus

Liikmesriikide õigust kehtestada täiendav säästvuse kriteerium ei tohiks piirata biomasskütustega.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et luua piisav, terviklik ja inimõigustepõhine jätkusuutlikkuse kaitsemehhanism biokütuste kasutamiseks, et lahendada biokütuste tootmise ja importimisega seotud maaõiguste probleeme ja muid õigustega seonduvaid mõjusid.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks sätestatud V lisa A või B osas ja biomasskütuste jaoks VI lisa A osas ja kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa C osa punkti 7 ja biomasskütuste VI lisa B osa punkti 7 kohaselt arvutatav el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, kasutades seda vaikeväärtust; või

a)  kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks sätestatud V lisa A või B osas ja biomasskütuste jaoks VI lisa A osas ja kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa C osa punkti 7 ja biomasskütuste VI lisa B osa punkti 7 kohaselt arvutatav el-väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, kasutades seda vaikeväärtust ja lahutades sellest maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtuse, mis on sätestatud VIII lisa A osas, või kaudsest CO2-heite vähenemisest tingitud heitkoguse vähenemise vaikeväärtuse, mis on sätestatud VIII lisa Ba osas; või

Selgitus

Tegelikult on vähe lähteaineid, mis on heitevabad. Kui materjale kasutatakse nende praeguse kasutusviisi asemel biokütuse tootmiseks, mõjutab see teisi kasutajaid. Kaudse CO2 vähenemise prognoositavat kogust, mis põhineb ümberpaigutamise analüüsil, mille abil tehakse kindlaks, mis materjale kasutatakse lähteainete asendamiseks, ja sellega seotud heiteid tuleks kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise arvutamiseks, et kajastada selle materjali alternatiivkütusena kasutamise mõju kliimale.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kasutades V lisa C osas biokütuste ja vedelate biokütuste ning VI lisa B osas biomasskütuste jaoks sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust;

b)  kasutades V lisa C osas biokütuste ja vedelate biokütuste ning VI lisa B osas biomasskütuste jaoks sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust ja lahutades sellest maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtuse, mis on sätestatud VIII lisa A osas, või kaudsest CO2-heite vähenemisest tingitud heitkoguse vähenemise vaikeväärtuse, mis on sätestatud VIII lisa Ba osas;

Selgitus

Tegelikult on vähe lähteaineid, mis on heitevabad. Kui materjale kasutatakse nende praeguse kasutusviisi asemel biokütuse tootmiseks, mõjutab see teisi kasutajaid. Kaudse CO2 vähenemise prognoositavat kogust, mis põhineb ümberpaigutamise analüüsil, mille abil tehakse kindlaks, mis materjale kasutatakse lähteainete asendamiseks, ja sellega seotud heiteid tuleks kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise arvutamiseks, et kajastada selle materjali alternatiivkütusena kasutamise mõju kliimale. See muudatusettepanek on lahutamatult seotud artikli 25 lõike 1 muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa C osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada V lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi; või

c)  kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa C osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada V lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi, ning lahutades sellest maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtuse, mis on sätestatud VIII lisa A osas, või kaudsest CO2-heite vähenemisest tingitud heitkoguse vähenemise vaikeväärtuse, mis on sätestatud VIII lisa Ba osas; või

Selgitus

Tegelikult on vähe lähteaineid, mis on heitevabad. Kui materjale kasutatakse nende praeguse kasutusviisi asemel biokütuse tootmiseks, mõjutab see teisi kasutajaid. Kaudse CO2 vähenemise prognoositavat kogust, mis põhineb ümberpaigutamise analüüsil, mille abil tehakse kindlaks, mis materjale kasutatakse lähteainete asendamiseks, ja sellega seotud heiteid tuleks kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise arvutamiseks, et kajastada selle materjali alternatiivkütusena kasutamise mõju kliimale.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa B osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa C osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.

d)  kasutades väärtust, mis on arvutatud VI lisa B osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa C osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi, ning lahutades sellest maakasutuse kaudsest muutusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtuse, mis on sätestatud VIII lisa A osas;

Selgitus

Tegelikult on vähe lähteaineid, mis on heitevabad. Kui materjale kasutatakse nende praeguse kasutusviisi asemel biokütuse tootmiseks, mõjutab see teisi kasutajaid. Kaudse CO2 vähenemise prognoositavat kogust, mis põhineb ümberpaigutamise analüüsil, mille abil tehakse kindlaks, mis materjale kasutatakse lähteainete asendamiseks, ja sellega seotud heiteid tuleks kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise arvutamiseks, et kajastada selle materjali alternatiivkütusena kasutamise mõju kliimale.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon kontrollib liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste päritolu ning liidus ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Selline kontroll põhineb liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel, mis on nõutud määruse [juhtimine] artiklite 3, 15 ja 18 kohaselt, ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.

1.  Komisjon kontrollib liidus tarbitavate biokütuste ja vedelate biokütuste ning biomasskütuste päritolu, samuti liidus ja kolmandates tarnijariikides nendest ja muudest allikatest taastuvenergia tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Selline kontroll põhineb liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel, mis on nõutud määruse [juhtimine] artiklite 3, 15 ja 18 kohaselt, ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.

Selgitus

Terviklik lähenemisviis, mis võimaldab võrdluste tegemist.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon hindab 31. detsembriks 2023, kas artiklis 26 sätestatud kriteeriumid takistavad tõhusalt metsa ja põllumajandusliku biomassi mittesäästlikku kasutamist, toetavad biomassi astmelist kasutamist ning vähendavad selle otseseid ja kaudseid CO2-heiteid, sealhulgas metsandusest pärit heiteid, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku asjaomaste nõuete muutmise kohta.

Selgitus

Muudatusettepanek on lahutamatult seotud uute säästlikkuskriteeriumide kehtestamisega metsa ja põllumajandusliku bioenergia suhtes ja artikli 26 muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  Palmiõli tootmiskäitise heitvesi ja tühjad palmiviljade kobarad.

välja jäetud

Selgitus

ELi energiapoliitika peaks olema kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega ja kestliku arengu tegevuskava 2030 täitmisega. Need lähteained on seotud mittesäästlike esimese põlvkonna biokütuste tootmisega ja suurendavad nende majanduslikku väärtust, ohustades seeläbi õigust toidule ja maaõigusi arenguriikides.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  Toorglütserool.

välja jäetud

Selgitus

Need lähteained on seotud mittesäästlike biokütuste tootmisega.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

p)  Muu toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis s.

välja jäetud

Selgitus

Energiakultuuride kasvatamiseks kasutatava maa edendamine ei ole kooskõlas ELi kohustusega kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 raames.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IX lisa – A osa – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

q)  Muu lignotselluloosmaterjal, mis on määratletud artikli 2 teise lõigu punktis r, välja arvatud saepalgid ja vineeripakud.

välja jäetud

Selgitus

Metsade hävitamise või metsade ülemäärase kasutamise vältimiseks tuleks stimuleerida ainult tõeliste puidujäätmete kasutamist.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2016)0767 – C8-0500/2016 – 2016/0382(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

1.3.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

15.6.2017

Arvamuse koostaja(d)

       nimetamise kuupäev

Florent Marcellesi

6.4.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

30.8.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

11

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Maurice Ponga, Lola Sánchez Caldentey, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Patrizia Toia, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Thierry Cornillet, Brian Hayes, Cécile Kashetu Kyenge, Florent Marcellesi

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

15

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Thierry Cornillet, Paavo Väyrynen

EFDD

Ignazio Corrao

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Lola Sánchez Caldentey

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Cécile Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Patrizia Toia

Verts/ALE

Maria Heubuch, Florent Marcellesi

11

ECR

Nirj Deva, Eleni Theocharous

NI

Eleftherios Synadinos

PPE

Brian Hayes, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Maurice Ponga, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller, Željana Zovko, Anna Záborská

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (13.11.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0767 – C8-0500/2016 – 2016/0382(COD))

Arvamuse koostaja: Bas Eickhout

LÜHISELGITUS

Liit ja selle liikmesriigid on ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe kohustusega hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool 2 °C ning püüda samas piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini. Kiire üleminek taastuvenergiale on nende eesmärkide täitmisel kesksel kohal.

Komisjoni ettepanekus esitatakse ELi üldine eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal, mis kujutab endast vaid 6 % suurenemist taastuvenergia oodatavast osakaalust 2020. aastal kümne aasta jooksul ja aeglustab tegelikult taastuvenergia kasutuselevõtu tempot võrreldes eelmise perioodiga. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku suurendada eesmärki nii, et taastuvate energiaallikate osakaal moodustaks 2030. aastal 35 %, ning kehtestada kohustuslikud riiklikud eesmärgid ning eelistatud juurdepääsu ja päritolutagatiste süsteem, mis oleks üksnes jälgitavuse ja arvestamise vahend.

Kui seadusandjad soodustavad eesmärkide ja toetuste kaudu teatavate energiaallikate kasutamist, vastutavad nad ebasoodsate tagajärgede eest, mida need lõppkokkuvõttes keskkonnale või kogu majandusele avaldavad, ja seetõttu tuleb ette näha ettevaatuspõhimõttele vastavad piisavad kaitsemeetmed. Kliima seisukohast tuleks edendada vaid bioenergiat, mis on toodetud jäätmetest ja jääkidest, koos asjakohaste tagatistega pinnase kvaliteedi, pinnase süsinikusisalduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks, ja nii, et see asendaks muud kasutusviisid. Meede, mille tõttu võivad suureneda heitkogused või väheneda looduslikud metsad kui CO2 sidujad, takistab Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmist.

Seoses transpordiga seatakse ettepanekus eesmärk toetada ELi vahenditest toidukultuuripõhise biokütuse asemel järk-järgult paremaid ja suurema taastuvkütuse osakaaluga transpordikütuseid, nagu täiustatud biokütused ja taastuvelekter. Sellise toidukultuuripõhise biokütuse piirmäär, mida saab arvestada taastuvenergia eesmärgi täitmises, väheneb 2030. aastaks vähehaaval 7 %-lt 0%-ni. Palmiõlist toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste osa peaks alates 2021. aastast olema 0 %. Komisjon peaks välja töötama maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste ja vedelate biokütuste sertifitseerimise metoodika.

Ettepanekus kehtestatakse ka kütusetarnijate kohustus lisada järk-järgult oma tarnitavate transpordikütuste hulka täiustatud biokütuseid, taastuvelektrit ja CO2 kogumisest ja kasutamisest saadavaid kütuseid, nii et nende osakaal moodustab 2030. aastaks kuni 9%. Minimaalne osakaal peaks vähendama kasvuhoonegaaside heite osatähtsus vähemalt 7 % võrreldes 2020. aastaga. Oluline on tagada, et need biokütused vähendaksid märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Tegelikult on vähe lähteaineid, mis on heitevabad. Kui neid praeguse kasutamise asemel suunatakse biokütuse tootmisesse, avaldab see mõju teistele kasutajatele. Kaudse süsinikuheite hinnangulisi väärtusi, mis põhinevad kõrvaletõrjumise analüüsil, millega tehakse kindlaks lähteainete asendamiseks kasutatavad materjalid, ja sellega seotud heitkoguseid tuleks kasutada täiustatud kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumtaseme arvutamiseks.

Taastuvenergia direktiivi ei ole kohane lisada fossiilkütuseid, isegi kui need on jäätmepõhised. Jäätmepõhiseid fossiilkütuseid tuleks edendada liidu ringmajanduse strateegia raames muude vahendite kaudu.

Taastuvelekter on kõige puhtam saadaolev kütus transpordisektoris ja on praegu kõige jätkusuutlikum kohandatav lahendus. Elektritranspordi laialdane kasutuselevõtt eeldab siiski nii nõudluse kui ka pakkumise stimuleerimist. Piisav laadimisvõrgustik on olulisim element elektrisõidukite kasutuselevõtu edendamisel.

Täiustatud biokütused täidavad pikaajalises plaanis tõenäoliselt olulist osa peamiselt lennunduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Lennundusele tarnitavat taastuvenergiat võetakse arvesse kogu transpordisektori kasutuselevõtukohustuse täitmisel.

Arvamuse projekti eesmärk on lihtsustada ka halduskorda ja vähendada halduskoormust. Üks selleks esildatud meede on võtta 28 riikliku andmebaasi asemel kasutusele kogu ELi hõlmav andmebaas, milles kütusetarnijad dokumenteerivad oma kasutuselevõtukohustuse täitmiseks tehtud ülekanded.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa Parlament on resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ajavahemikuks 2020–2030 ning resolutsioonis taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta toetanud liidu siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 30 % osakaal koguenergia lõpptarbimises ning rõhutanud, et selle eesmärgi elluviimiseks tuleks igale riigile kehtestada oma eesmärgid, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi olukorda ja võimalusi.

(6)  Euroopa Parlament on resolutsioonis kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta ajavahemikuks 2020–2030 ning resolutsioonis taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta toetanud liidu siduvat eesmärki saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 30 % osakaal koguenergia lõpptarbimises ning rõhutanud, et selle eesmärgi elluviimiseks tuleks igale riigile kehtestada oma eesmärgid, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi olukorda ja võimalusi. Resolutsioonis taastuvenergia kasutuselevõttu käsitleva arenguaruande kohta nõudis Euroopa Parlament enamat, rõhutades, et Pariisi kokkulepet silmas pidades oleks liidul soovitav seada märkimisväärselt kõrgem eesmärk.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seepärast on asjakohane kehtestada liidu siduv eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal. Liikmesriigid peaksid lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas määrama kindlaks oma panuse kõnealuse eesmärgi saavutamisel, järgides määruses [juhtimine] sätestatud juhtimisprotsessi.

(7)  Seepärast on asjakohane kehtestada liidu siduv eesmärk saavutada taastuvenergia vähemalt 35 % osakaal ja sellega koos riiklikud siduvad eesmärgid. Liikmesriigid peaksid lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas määrama kindlaks oma panuse kõnealuse eesmärgi saavutamisel, järgides määruses [juhtimine] sätestatud juhtimisprotsessi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne. Liidu tasandil kindlaks määratud eesmärk võimaldaks liikmesriikidele suuremat paindlikkust täita oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid võimalikult kulutõhusalt ning arvestades riigi konkreetset olukorda, energiaallikate jaotust ja taastuvenergia tootmise suutlikkust.

(8)  Liidu ja liikmesriikide 2030. aasta siduvate taastuvenergiaeesmärkide kehtestamisega kannustataks ka edaspidi selliste tehnoloogialahenduste arendamist, mille abil toodetakse taastuvenergiat ja tagatakse investoritele kindlustunne.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Liikmesriigid peaksid kaaluma ulatust, mil määral eri liiki energiaallikate kasutamine on kooskõlas eesmärgiga piirata kliima soojenemist kuni 1,5° C-ni võrreldes tööstusajastueelsete tasemetega ning eesmärgiga saavutada fossiilkütustevaba ja vähese CO2-heitega majandus. Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu sellega seonduvaid õigusakte, et hinnata, mil määral aitavad eri liiki taastuvad energiaallikad neid eesmärke saavutada, lähtudes tasuvusperioodist ja tulemustest võrreldes fossiilkütustega, ning kaaluda maksimaalse lubatud tasuvusperioodi ettepanekut ühena säästlikkuskriteeriumidest, eriti lignotselluloosmaterjalist biomassi puhul.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud artiklis 26 sätestatud säästlikkuskriteeriumidega, mis on üks uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi põhielemente.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Liikmesriigid peaksid võtma lisameetmeid juhul, kui taastuvate energiaallikate osakaal liidu tasandil ei vasta liidu trajektoorile taastuvenergia vähemalt 27 % osakaalu saavutamisel. Määruses [juhtimine] on sätestatud, et kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide ulatuslikkuse osas, võib ta võtta liidu tasandi meetmeid kõnealuse eesmärgi saavutamise tagamiseks. Kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide saavutamise osas, peaksid liikmesriigid kohaldama määruses [juhtimine] sätestatud meetmeid, mis võimaldavad neile meetmete valimisel piisavat pandlikkust.

(10)  Liikmesriigid peaksid võtma lisameetmeid juhul, kui taastuvate energiaallikate osakaal liidu tasandil ei vasta liidu trajektoorile taastuvenergia vähemalt 35 % osakaalu saavutamisel. Määruses [juhtimine] on sätestatud, et kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide ulatuslikkuse osas, võib ta võtta liidu tasandi meetmeid kõnealuse eesmärgi saavutamise tagamiseks. Kui komisjon teeb lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamisel kindlaks puudujäägid eesmärkide saavutamise osas, peaksid liikmesriigid kohaldama määruses [juhtimine] sätestatud meetmeid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise edendamisel tuleks lähtuda ringmajanduse põhimõtetest ja ressursside astmelisest kasutamisest, et suurendada toodete ja materjalide ressursitõhusust ning minimeerida jäätmeteket. Seepärast peaks käesolev direktiiv olema kooskõlas kõnealuste põhimõtetega ja veelgi edendama jäätmete töötlemist teisesteks tooraineteks kooskõlas direktiivis 2008/98/EÜ kehtestatud eesmärkidega.

Selgitus

Taastuvenergia direktiiv peaks hõlmama ringmajanduse põhimõtteid ja edendama teiseste toorainete turgu.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Selleks et toetada liikmesriikide ulatuslikku panust liidu eesmärgi saavutamisse, tuleks kehtestada finantsraamistik, mille eesmärk on hõlbustada investeerimist taastuvenergiaprojektidesse neis liikmesriikides ja seda muu hulgas ka rahastamisvahendite kasutamise kaudu.

(11)  Selleks et toetada liikmesriike nende seatud eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada finantsraamistik, mille eesmärk on hõlbustada investeerimist taastuvenergiaprojektidesse neis liikmesriikides ja seda muu hulgas ka rahastamisvahendite kasutamise kaudu.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Komisjon peaks hõlbustama parimate tavade vahetamist riiklike või piirkondlike pädevate asutuste või organite vahel, näiteks korrapäraste kohtumiste kaudu, et teha kindlaks ühine lähenemisviis, mille alusel edendada kulutõhusate taastuvenergiaprojektide suuremat kasutuselevõttu, kannustada investeerimist uude, paindlikku ja puhtasse tehnoloogiasse ning töötada läbipaistvate kriteeriumide ja usaldusväärsete turu hinnasignaalide põhjal välja asjakohane strateegia sellise tehnoloogia kasutuselt kõrvaldamiseks, mis ei aita heitkogust vähendada või ei võimalda piisavat paindlikkust.

(13)  Komisjon peaks hõlbustama parimate tavade vahetamist riiklike või piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste või organite vahel, näiteks korrapäraste kohtumiste kaudu, et teha kindlaks ühine lähenemisviis, mille alusel edendada kulutõhusate taastuvenergiaprojektide suuremat kasutuselevõttu, kannustada investeerimist uude, paindlikku ja puhtasse tehnoloogiasse ning töötada läbipaistvate kriteeriumide ja usaldusväärsete turu hinnasignaalide põhjal välja asjakohane strateegia sellise tehnoloogia kasutuselt kõrvaldamiseks, mis ei aita heitkogust vähendada või ei võimalda piisavat paindlikkust.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit käsitlevad toetuskavad on osutunud tõhusaks vahendiks taastuvelektri kasutuselevõtmise edendamisel. Kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist. Sel eesmärgil on järjest rohkemates liikmesriikides toetus kujul, mis hõlmab selle andmist lisaks turul teenitud tulule.

(15)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit käsitlevad toetuskavad on osutunud tõhusaks vahendiks taastuvelektri kasutuselevõtmise edendamisel. Kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist. Sel eesmärgil on järjest rohkemates liikmesriikides toetus kujul, mis hõlmab selle andmist lisaks turul teenitud tulule. Biomassiallikate puhul, kus võib esineda konkurentsi materjalitootjatega, peaksid toetuskavad võimalikult vähe moonutama biomassi tarneturu toimimist.

Selgitus

Pidades silmas järkjärgulist üleminekut ringmajandusele, ei tohiks taastuvenergia toetuskavad moonutada sektoritevahelist konkurentsi biomassi tarnimisel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutuselevõtt peaks kaasa tooma võimalikult väikesed kulud tarbijatele ja maksumaksjatele. Toetuskavade väljatöötamisel ja toetuse määramisel peaksid liikmesriigid püüdma viia miinimumini kasutuselevõtuga seotud süsteemi üldkulud, võttes igati arvesse võrgu ja süsteemi arendamise vajadusi, tulemuseks olevat energiaallikate jaotust ning tehnoloogiaga kaasnevaid pikaajalisi võimalusi.

(16)  Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutuselevõtt, sealhulgas energia salvestamine, peaks kaasa tooma parima võimaliku kulututõhususe tarbijatele ja maksumaksjatele. Toetuskavade väljatöötamisel ja toetuse määramisel peaksid liikmesriigid püüdma viia miinimumini kasutuselevõtuga seotud süsteemi üldkulud, võttes igati arvesse võrgu ja süsteemi arendamise vajadusi, sealhulgas kõrgpinge elektrienergia ülekandesüsteemide arendamist, tulemuseks olevat energiaallikate jaotust ning tehnoloogiaga kaasnevaid pikaajalisi võimalusi.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Taastuvenergia allikatest elektrienergia tootmiseks vajalike infrastruktuuride kavandamisel tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata projektidest mõjutatud poolte, sealhulgas püsielanike suhtes kohaldatavale poliitikale ja võtta nõuetekohaselt arvesse nende maaomandiõigusi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b)  Tarbijatele tuleks anda põhjalikku teavet, sealhulgas teavet kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhususe eeliste ning elektrisõidukite madalamate jooksvate kulude kohta, et nad saaksid teha üksikuid tarbimisvalikuid taastuvenergia kasutamisel ja hoida ära tehnoloogialahendusega seotust.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Toetuskavade avamisega piiriüleseks osalemiseks piiratakse negatiivset mõju energia siseturule ja võidakse teatavatel tingimustel aidata liikmesriikidel saavutada liidu eesmärki kulutõhusamal viisil. Piiriülene osalemine on liidu taastuvaid energiaallikaid käsitleva poliitika arendamise loomulik osa, arvestades riiklike siduvate eesmärkide asendamist liidu tasandi siduva eesmärgiga. Seepärast on asjakohane nõuda liikmesriikidelt toetuse järkjärgulist ja osalist avamist muudes liikmesriikides asuvatele projektidele ning määrata kindlaks mitu viisi, kuidas selline järkjärguline avamine võib toimuda, tagades kooskõla Euroopa liidu toimimise lepingu sätetega, sealhulgas artiklitega 30, 34 ja 110.

(17)  Toetuskavade avamisega piiriüleseks osalemiseks piiratakse negatiivset mõju energia siseturule ja võidakse teatavatel tingimustel aidata liikmesriikidel saavutada liidu eesmärki kulutõhusamal viisil. Piiriülene osalemine on liidu taastuvaid energiaallikaid käsitleva poliitika arendamise loomulik osa, arvestades liidu tasandi siduva eesmärgiga kaasnevaid riiklikke siduvaid eesmärke. Seepärast on asjakohane nõuda liikmesriikidelt toetuse järkjärgulist ja osalist avamist muudes liikmesriikides asuvatele projektidele ning määrata kindlaks mitu viisi, kuidas selline järkjärguline avamine võib toimuda, tagades kooskõla Euroopa liidu toimimise lepingu sätetega, sealhulgas artiklitega 30, 34 ja 110.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Tuleb sätestada läbipaistvad ja üheselt mõistetavad reeglid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks ja selliste allikate määramiseks.

(20)  Tuleb sätestada läbipaistvad ja üheselt mõistetavad reeglid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks ja selliste allikate määramiseks. Seoses sellega tuleb hõlmata ookeanides ja muudes veekogudes lainete, hoovuste, loodete ja ookeani temperatuuri või soolsuse kõikumiste näol olemasolev energia.

Selgitus

Kehtivas direktiivis sisalduva viite säilitamine on oluline mere taastuvate energiaallikate pakutavate võimaluste seisukohast.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Taastuvad mereenergiaallikad on liidu jaoks ainukordne võimalus vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest, aidata kaasa CO2 heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele ja luua uus tööstusharu, mis looks töökohti suurel osal territooriumist, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades. Liit peaks seepärast püüdma luua soodsad reguleerivad ja majanduslikud tingimused nende kasutamiseks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ rõhutati, et keskpikas perspektiivis on lennunduse jaoks eriti oluline täiustatud biokütuste kasutamine. Kommertslennundus sõltub täielikult vedelkütustest, kuna tsivillennundustööstusel ei ole ohutut ega sertifitseeritud alternatiivi.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ17 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapärasel hindamisel kaaluma selliste täiendavate lähteainete lisamist, millega ei kaasne olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule.

(25)  Selle tagamiseks, et IX lisas võetakse arvesse ringmajanduse põhimõtteid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ17 kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, liidu säästlikkuskriteeriume, heitkoguste olelustsükli hindamist ning vajadust tagada, et kõnealuse lisaga ei tekitata lisanõudlust maa järele, kuid edendatakse samas jäätmete ja jääkide kasutamist, peaks komisjon nimetatud lisa korrapäraselt hindama ja kaaluma iga tehtava muudatusettepaneku puhul (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule avaldatavat mõju.

__________________

__________________

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta resolutsioonis palmiõli ja vihmametsade hävitamise kohta kutsuti komisjoni üles võtma meetmeid, et soovitavalt aastaks 2020 kõrvaldada järk-järgult kasutusest taimsed õlid, mis põhjustavad raadamist, näiteks biokütuste koostises kasutatav palmiõli.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Selleks et luua võimalusi käesolevas direktiivis sätestatud liidu eesmärgi saavutamise kulude vähendamiseks ning võimaldada liikmesriikidel paindlikult täita kohustust mitte jääda pärast 2020. aastat allapoole nende 2020. aasta riiklikku eesmärki , on asjakohane hõlbustada teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimist ning võimaldada liikmesriikidel võtta oma taastuvenergia osakaalu puhul arvesse teistes liikmesriikides tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Selleks on vaja koostöömehhanisme, mis täiendavad kohustust avada toetus muudes liikmesriikides asuvatele projektidele. Need mehhanismid hõlmavad statistilisi ülekandeid, liikmesriikide vahelisi ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid.

(26)  Selleks et luua võimalusi käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamise kulude vähendamiseks ning võimaldada liikmesriikidel paindlikult täita kohustust mitte jääda pärast 2020. aastat allapoole nende 2020. aasta riiklikku eesmärki, on asjakohane hõlbustada teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimist ning võimaldada liikmesriikidel võtta oma taastuvenergia osakaalu puhul arvesse teistes liikmesriikides tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat. Selleks on vaja koostöömehhanisme, mis täiendavad kohustust avada toetus muudes liikmesriikides asuvatele projektidele. Need mehhanismid hõlmavad statistilisi ülekandeid, liikmesriikide vahelisi ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Liikmesriike tuleks julgustada rakendama kõiki käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidega seotud asjakohaseid koostöövorme. Selline koostöö võib toimuda kõigil tasanditel kahe- või mitmepoolselt. Lisaks ainult käesoleva direktiiviga ette nähtud mehhanismidele, mis mõjutavad eesmärgiks seatud taastuvenergia osakaalu arvutamist ja eesmärgi saavutamist, nimelt liikmesriikidevahelised statistilised ülekanded, ühisprojektid ja ühised toetuskavad, võib koostöö toimuda ka näiteks teabe ja parimate tavade vahetamise kujul, nagu on eelkõige ette nähtud määruses [juhtimine] sätestatud e-platvormis , ja igat liiki toetuskavade muu vabatahtliku kooskõlastamise vormis.

(27)  Liikmesriike tuleks julgustada rakendama kõiki käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidega seotud asjakohaseid koostöövorme. Selline koostöö võib toimuda kõigil tasanditel kahe- või mitmepoolselt. Lisaks ainult käesoleva direktiiviga ette nähtud mehhanismidele, mis mõjutavad eesmärgiks seatud taastuvenergia osakaalu arvutamist ja eesmärgi saavutamist, nimelt liikmesriikidevahelised statistilised ülekanded, ühisprojektid ja ühised toetuskavad, peaks koostöö toimuma ka määrusega (EL) ... [juhtimine] kehtestatud makropiirkondliku partnerluse raames ja võib toimuda ka näiteks teabe ja parimate tavade vahetamise kujul, nagu on eelkõige ette nähtud määruses [juhtimine] sätestatud e-platvormis, ja igat liiki toetuskavade muu vabatahtliku kooskõlastamise vormis. Komisjoni üleeuroopalise energiavõrgu strateegia peaks toetama käesoleva direktiivi eesmärke ning looma lisastiimulid liikmesriikide piiriüleseks ja piirkondlikuks koostööks taastuvenergia valdkonnas.

Selgitus

Üks Euroopa energialiidu eesmärke on edendada liikmesriikide vahelist paremat teabevahetust ja koordineerimist energiapoliitika valdkonnas. See peaks kajastuma ka käesolevas direktiivis kooskõlas teiste ELi vahenditega piiriülesteks taristuprojektideks, nagu TEN-E strateegia.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Taastuvatest energiaallikatest väljaspool liitu toodetud imporditud elektrit peaks olema võimalik arvesse võtta liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisel. Et tagada nii liidus kui kolmandates riikides tavapärase energia taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga asendamise piisav mõju, on asjakohane tagada, et sellist importi saaks usaldusväärsel viisil jälgida ja arvestada. Kaaluda tuleb kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid, milles käsitletakse sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga kauplemise korraldust. Kui energiaühenduse asutamislepingu18 alusel tehtud sellekohase otsuse kohaselt on nimetatud lepingu osalised kohustatud järgima käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, tuleks nende suhtes kohaldada käesolevas direktiivis ette nähtud liikmesriikidevahelise koostöö meetmeid.

(28)  Taastuvatest energiaallikatest väljaspool liitu toodetud imporditud elektrit peaks olema võimalik arvesse võtta liikmesriikide eesmärkide saavutamisel. Et tagada nii liidus kui kolmandates riikides tavapärase energia taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga asendamise piisav mõju, on asjakohane tagada, et sellist importi saaks usaldusväärsel viisil jälgida ja arvestada. Kaaluda tuleb kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid, milles käsitletakse sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga kauplemise korraldust. Kui energiaühenduse asutamislepingu18 alusel tehtud sellekohase otsuse kohaselt on nimetatud lepingu osalised kohustatud järgima käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, tuleks nende suhtes kohaldada käesolevas direktiivis ette nähtud liikmesriikidevahelise koostöö meetmeid.

__________________

__________________

18 ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.

18 ELT L 198, 20.7.2006, lk 18.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on uutes ja renoveeritud hoonetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumnõudeid käsitlevad eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Neid meetmeid tuleks liidus rohkem soodustada, toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tõhusamat rakendust ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjade kaudu.

(33)  Riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on uutes ja renoveeritud hoonetes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise miinimumnõudeid käsitlevad eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Neid meetmeid tuleks liidus rohkem soodustada, toetades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tõhusamat rakendust ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjade kaudu.

Selgitus

Pidades silmas eelkõige käesoleva direktiivi eesmärki edendada taastuvenergiakogukondi, on kohalikul tasandil oluline roll ELi energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Selle tagamiseks, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse arendamise riiklikud meetmed tuginevad riigi taastuv- ja jäätmeenergia võimaluste põhjalikule väljaselgitamisele ja analüüsile ning et nende meetmetega nähakse ette taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse allikate järjest suurem lõimimine energiatarbimisse, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad hindaksid riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojuse ja -jahutuse kasutamist kütte ja jahutuse tootmiseks, et eelkõige hõlbustada taastuvenergia lõimimist kütte- ja jahutusseadmetesse ning edendada tõhusat ja konkurentsivõimelist kaugkütet ja -jahutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL21 artikli 2 punktis 41. Selleks et tagada kooskõla kütte ja jahutuse suhtes kehtivate energiatõhususnõuetega ning vähendada halduskoormust, peaks kõnealune hindamine olema osa põhjalikust hindamisest, mis tehakse ja millest teatatakse vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 14.

(35)  Selle tagamiseks, et taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutuse arendamise riiklikud meetmed tuginevad riigi taastuv- ja jäätmeenergia võimaluste põhjalikule väljaselgitamisele ja analüüsile ning et nende meetmetega nähakse ette taastuvenergia ja heitsoojuse ja -jahutuse allikate järjest suurem lõimimine energiatarbimisse, eelkõige toetades uuenduslikke tehnoloogiaid, nagu soojuspumbad ning geotermiline ja päikeseenergial põhinev tehnoloogia, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad hindaksid riigi taastuvate energiaallikate võimalusi ning heitsoojuse ja -jahutuse kasutamist kütte ja jahutuse tootmiseks, et eelkõige hõlbustada taastuvenergia lõimimist kütte- ja jahutusseadmetesse ning edendada tõhusat ja konkurentsivõimelist kaugkütet ja -jahutust, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL21 artikli 2 punktis 41. Selleks et tagada kooskõla kütte ja jahutuse suhtes kehtivate energiatõhususnõuetega ning vähendada halduskoormust, peaks kõnealune hindamine olema osa põhjalikust hindamisest, mis tehakse ja millest teatatakse vastavalt eelnimetatud direktiivi artiklile 14.

__________________

__________________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Oluline on esitada teave, mis käsitleb toetuse abil toodetud elektri jaotust lõpptarbijate vahel. Kõnealuse tarbijatele antava teabe kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et päritolutagatised antakse välja kõigi toodetud taastuvenergia ühikute kohta. Topelthüvitamise vältimiseks ei peaks taastuvenergia tootjad, kes juba saavad rahalist toetust, saama päritolutagatisi. Siiski tuleks neid päritolutagatisi kasutada kasutamise kohta teabe esitamiseks, et lõpptarbija saaks selged, usaldusväärsed ja piisavad tõendid selle kohta, et asjakohased energiaühikud on pärit taastuvatest energiaallikatest. Lisaks tuleks sellise elektriga seotud päritolutagatised, mille tootmiseks on saadud toetust, turul enampakkumise teel maha müüa, ja saadud tulu tuleks kasutada taastuvenergia jaoks antavate avaliku sektori toetuste vähendamiseks.

(45)  Oluline on esitada teave, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud ning elektri- ja gaasivõrku edastatud energia jaotust lõpptarbijate vahel. Kõnealuse tarbijatele antava teabe kvaliteedi parandamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et päritolutagatised antakse välja kõigi toodetud ja nii elektri- kui ka gaasivõrku edastatud taastuvenergia ühikute kohta. Topelthüvitamise vältimiseks ei peaks taastuvenergia tootjad, kes juba saavad rahalist toetust, saama päritolutagatisi. Siiski tuleks neid päritolutagatisi kasutada kasutamise kohta teabe esitamiseks, et lõpptarbija saaks selged, usaldusväärsed ja piisavad tõendid selle kohta, et asjakohased energiaühikud on pärit taastuvatest energiaallikatest. Lisaks tuleks sellise taastuvenergiaga seotud päritolutagatised, mille tootmiseks on saadud toetust, turul enampakkumise teel maha müüa, ja saadud tulu tuleks kasutada taastuvenergia jaoks antavate avaliku sektori toetuste vähendamiseks.

Selgitus

Liikmesriigid peavad tagama, et päritolutagatised antakse kõigile taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ja gaasi üksuste.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(49 a)  Samuti tuleks kaaluda muid uuenduslikke meetmeid, et meelitada ligi rohkem investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, näiteks energiatõhususe lepingud ja avaliku sektori rahastamise standardimine.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Äärepoolseimate piirkondade eriolukorda on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Äärepoolseimate piirkondade elektrisektorit iseloomustab sageli eraldatus, energiavarustuse piiratus ja sõltuvus fossiilkütustest, samas kui neis piirkondades on olulised kohalikud taastuvenergia allikad. Seega võiksid äärepoolseimad piirkonnad anda eeskuju innovatiivse energiatehnoloogia kasutamisel liidus. Seepärast on vaja edendada taastuvenergia kasutuselevõttu, et suurendada neis piirkondades energiavarustuse sõltumatust, ning tunnistada nende eriolukorda seoses taastuvenergia potentsiaaliga ja vajadusega avaliku sektori toetuse järele.

(51)  Äärepoolseimate piirkondade eriolukorda on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Äärepoolseimate piirkondade elektrisektorit iseloomustab sageli eraldatus, energiavarustuse piiratus ja selle kõrgem hind ning sõltuvus fossiilkütustest, samas kui neis piirkondades on olemas olulised kohalikud taastuvenergia allikad, eeskätt biomass. Seega võiksid äärepoolseimad piirkonnad anda eeskuju innovatiivse energiatehnoloogia kasutamisel liidus. Seepärast on vaja kohandada taastuvenergiastrateegiat, et suurendada neis piirkondades energiavarustuse sõltumatust, tõhustada varustuskindlust ning tunnistada nende eriolukorda seoses taastuvenergia potentsiaaliga ja vajadusega avaliku sektori toetuse järele. Teisalt peaksid äärepoolseimad piirkonnad saama kasutada oma ressursside täielikku potentsiaali kooskõlas rangete säästlikkuskriteeriumidega ja vastavalt kohalikele tingimustele, et suurendada taastuvenergia tootmist ja tugevdada nende sõltumatust.

Selgitus

Äärepoolseimate piirkondade varustamine fossiilkütustest toodetud energiaga (teatavates piirkondades 80 % või üle selle) toob kaasa lisakulu, mis mõjutab negatiivselt kohalikku majandust ja elanike ostujõudu. Seejuures on nendel piirkondadel aga mõningad märkimisväärsed biomassiressursid, mida neil peaks olema võimalik ära kasutada.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Arvestades omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise suurenevat tähtsust on vaja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate määratlust ja õigusraamistikku, mis võimaldab omatarbeks toodetud energia tarbijatel toota, salvestada ja müüa elektrit ilma ebaproportsionaalset koormust kandmata. Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine, et ka näiteks korterielanikel oleksid sama suured tarbijavõimalused kui eramuelanikel.

(53)  Arvestades omatarbeks toodetud taastuvelektri tarbimise suurenevat tähtsust on vaja omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate määratlust ja õigusraamistikku, mis võimaldab omatarbeks toodetud energia tarbijatel toota, salvestada ja müüa elektrit ilma ebaproportsionaalset koormust kandmata. Ühine omatarbeks toodetud energia tarbimine peaks olema lubatud korterielanikel, kellel oleks näiteks sama suured tarbijavõimalused kui eramuelanikel.

Selgitus