Menetlus : 2016/0375(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0402/2017

Esitatud tekstid :

A8-0402/2017

Arutelud :

PV 15/01/2018 - 12
CRE 15/01/2018 - 12
PV 12/11/2018 - 14
CRE 12/11/2018 - 14

Hääletused :

PV 17/01/2018 - 10.6
CRE 17/01/2018 - 10.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/11/2018 - 4.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0011
P8_TA(2018)0443

RAPORT     ***I
PDF 1530kWORD 246k
14.12.2017
PE 604.777v02-00 A8-0402/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013

(COM(2016)0759 – C8-0497/2016 – 2016/0375(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöörid: Michèle Rivasi, Claude Turmes

(Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST,KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013

(COM(2016)0759 – C8-0497/2016 – 2016/0375(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0759),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0497/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ühisarutelu vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0402/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Käesoleva määrusega on ette nähtud selliseks usaldusväärseks ja läbipaistvaks juhtimiseks vajalik õiguslik alus, millega tagatakse energialiidu eesmärkide saavutamine liidu ja liikmesriikide üksteist täiendava, sidusa ja ulatusliku tegevusega ning millega edendatakse samal ajal liidu parema õigusloome põhimõtteid.

(1)  Käesolevas määruses sätestatakse seadusandlik alus, mida on vaja usaldusväärseks, kaasavaks, kulutõhusaks, läbipaistvaks ja prognoositavaks juhtimiseks, millega tagada, et liidu ja liikmesriikide üksteist täiendava, sidusa ja ulatusliku tegevuse kaudu saavutatakse energialiidu 2030. aasta ja pikaajalised eesmärgid, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppega (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), ja piirata haldusmenetluste keerukust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Käesoleva määruse eesmärk on toetada õiglast üleminekut kodanike ja piirkondade jaoks, kellele võib vähese CO2-heitega majandusele üleminek kahjulikku mõju avaldada.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Ulatuslikul kliimapoliitikal põhineva vastupanuvõimelise energialiidu eesmärk on tagada liidu tarbijatele (nii majapidamistele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia, mis eeldab Euroopa energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist. See eesmärk on saavutatav üksnes siis, kui seadusandlikku ja mitteseadusandlikku tegevust kooskõlastatakse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(3)  Ulatuslikul kliimapoliitikal põhineva vastupanuvõimelise energialiidu eesmärk on tagada liidu tarbijatele (nii majapidamistele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia ning edendada investeeringute ligimeelitamise abil teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis eeldab Euroopa energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist. See eesmärk on saavutatav üksnes siis, kui seadusandlikku ja mitteseadusandlikku tegevust kooskõlastatakse nii liidu, makro- ja muul piirkondlikul, liikmesriikide kui ka kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Täielikult toimiv ja vastupanuvõimeline energialiit teeks liidust innovatsioonis, investeerimises, majanduskasvus ning sotsiaalses ja majanduslikus arengus juhtiva piirkonna, kuid annaks ka head eeskuju, kuidas püüda saavutada kaugeleulatuvaid kliimamuutuste leevendamise eesmärke ja võtta samal ajal innovatsiooni, investeeringute ja majanduskasvu edendamise meetmeid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Komisjoni ettepanek töötati välja energiapoliitika mitme valdkondliku algatusega, eelkõige taastuvenergia, energiatõhususe ja turukorralduse algatusega paralleelselt ning need võetakse koos vastu. Need algatused moodustavad paketi, mille üldteema on energiatõhusus ennekõike, liit kui taastuvenergia valdkonna liider ja õiglased tingimused energiatarbijatele.

(4)  Komisjoni ettepanek töötati välja energiapoliitika mitme valdkondliku algatusega, eelkõige taastuvenergia, energiatõhususe (sh hoonete energiatõhususe) ja turukorralduse algatusega paralleelselt ning need võetakse koos vastu. Need algatused moodustavad paketi, mille üldteema on energiatõhusus ennekõike, liit kui taastuvenergia valdkonna liider ja energiatarbijatele kehtivad õiglased tingimused, mis tagatakse muu sellega, et vähendatakse kütteostuvõimetust ja siseturul edendatakse ausat konkurentsi.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Euroopa Ülemkogu leppis 24. oktoobril 2014 kokku liidu kliima- ja energiaraamistiku 2030. aastaks, mis tugineb neljale põhieesmärgile: vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, pidades silmas 30 % eesmärki, saavutada eesmärk, et taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias on vähemalt 27 %, ning samuti eesmärk tagada elektrivõrkude vähemalt 15 % omavaheline ühendatus. Raamistikus on märgitud, et taastuvenergiaeesmärk on liidu tasandil siduv ning et see saavutatakse liikmesriikide panusega, mis lähtub vajadusest saavutada liidu eesmärk ühiselt.

(5)  Euroopa Ülemkogu tegi 24. oktoobril 2014 ettepaneku võtta vastu liidu kliima- ja energiaraamistik 2030. aastaks, mis tugineb neljale põhieesmärgile: vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, pidades silmas 30 % eesmärki, saavutada eesmärk, et taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias on vähemalt 27 %, ning samuti eesmärk tagada elektrivõrkude vähemalt 15 % omavaheline ühendatus. Raamistikus on märgitud, et taastuvenergiaeesmärk on liidu tasandil siduv ning et see saavutatakse liikmesriikide panusega, mis lähtub vajadusest saavutada liidu eesmärk ühiselt. Käesolevas määruses on aga arvesse võetud valdkondlikes õigusaktides sätestatud eesmärke.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Euroopa Ülemkogu leppis 24. oktoobril 2014 kokku, et komisjon võtab liikmesriikide toetusel kiiresti meetmeid, millega tagada, et vähemalt need liikmesriigid, kes ei ole seni energia siseturu minimaalset integreeritust saavutanud, täidavad kiiresti, hiljemalt 2020. aastaks, eesmärgi ühendada olemasolevatest elektrivõrkudest omavahel vähemalt 10 %.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Pariisi kokkuleppega seati kliimamuutuste leevendamiseks palju kõrgemad üleilmsed eesmärgid: allakirjutanud riigid võtsid kohustuse hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega tuntavalt allpool 2 °C ning püüda piirata temperatuuri tõusu võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega 1,5 °C-ni. Liit peab olema valmis vähendama heitkoguseid palju rohkem ja kiiremini, kui varem ette nähti. Tänu sellele, et taastuvenergia tehnoloogia areneb ja võetakse kasutusele kiiresti, ei ole aga heitkoguste vähendamise kulud nii suured, kui varem hinnati.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga, mille kohaselt tuleks saavutada 21. sajandi teiseks pooleks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitetekitajate ja sidujates sidumise vahel tasakaal, peaks liit seadma õiglasel alusel eesmärgiks viia netoheide ELis hiljemalt 2050. aastaks nullini ning seejärel peaks heide olema negatiivne.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  See, kui suur on atmosfääris kasvuhoonegaaside kogusisaldus, sõltub kliimasüsteemis sellest, kui palju inimtekkelist heidet on aja jooksul kokku tekkinud. Pariisi kokkuleppe kohustuste täitmiseks tuleb analüüsida, millise üleilmse süsinikubilansi korral on võimalik jätkata pingutusi, et piirata temperatuuri tõusu võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega 1,5 °C-nii, ning määrata kindlaks, milline on ülejäänud üleilmsest süsinikubilansist liidu õiglane osa. Pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad peaksid selle süsinikubilansiga kooskõlas olema.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 d)  Liit ja liikmesriigid peaksid kliima- ja energiaeesmärgid korrapäraselt üle vaatama ning vajaduse korral seadma kõrgemad eesmärgid, et võtta arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi raames toimunud järjestikusi läbivaatamisi ning viimaseid teaduslikke tõendusmaterjale kliimamuutuste toimumise kiiruse ja mõju kohta.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 e)  Kuigi liit on lubanud, et vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet palju rohkem kui teised, ei saa ta võidelda kliimamuutustega üksi. Komisjon ja liikmesriigid peaksid igal võimalusel veenma eelkõige neid riike, kes on liiduga rahvusvahelises kaubavahetuses, võtma endale üleilmsest vastutusest õiglane osa ja seadma endale sama kõrged eesmärgid kui ELil.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Samuti järeldas Euroopa Ülemkogu 24. oktoobril 2014,14 et on vaja välja töötada ilma liigse halduskoormuseta usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata tagada, et liit saavutab oma energiapoliitika eesmärgid, kusjuures liikmesriikidele tuleks tagada vajalik paindlikkus ning tuleks täiel määral arvesse võtta nende vabadust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus. Rõhutati, et selline juhtimissüsteem peaks tuginema olemasolevatele elementidele, nagu riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad, ning et eri kavandamise ja aruandlusega seotud tegevussuundi tuleks ühtlustada ja koondada. Samuti lepiti kokku, et edendatakse tarbijate rolli ja õigusi ning investorite jaoks läbipaistvust ja prognoositavust, muu hulgas taskukohase, ohutu, konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energiasüsteemi põhinäitajate süstemaatilise seire abil, ning soodustatakse liikmesriikidevahelist piirkondlikku koostööd.

(7)  Samuti järeldas Euroopa Ülemkogu 24. oktoobril 2014, et on vaja välja töötada ilma liigse halduskoormuseta ja liikmesriikide jaoks piisavalt paindlik usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata tagada, et liit saavutab oma energiapoliitika eesmärgid, kusjuures tuleks täielikult austada liikmesriikide vabadust määrata oma energiaallikate jaotus ise kindlaks. Rõhutati, et selline juhtimissüsteem peaks tuginema olemasolevatele elementidele, nagu riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad, ning et eri kavandamise ja aruandlusega seotud tegevussuundi tuleks ühtlustada ja koondada. Samuti lepiti kokku, et edendatakse tarbijate rolli ja õigusi ning investorite jaoks läbipaistvust ja prognoositavust, muu hulgas taskukohase, ohutu, konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energiasüsteemi põhinäitajate süstemaatilise seire abil, hõlbustatakse riigisiseste kliima- ja energiameetmete kooskõlastamist ning soodustatakse liikmesriikidevahelist piirkondlikku koostööd.

__________________

__________________

14 Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused (EUCO 169/14).

14 Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused (EUCO 169/14).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Nõukogu 26. novembri 2015. aasta järeldustes16 tunnistati, et energialiidu juhtimine on oluline vahend energialiidu tõhusaks ja tulemuslikuks ülesehitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks. Nendes rõhutati, et juhtimissüsteem peaks põhinema energia- ja kliimapoliitika rakendamise strateegilise kavandamise ja rakendamist käsitleva aruandluse lõimimise põhimõttel ning liidu, piirkondlikul ja riiklikul tasandil energia- ja kliimapoliitikat kujundavate osalejate tegevuse kooskõlastamisel. Samuti rõhutati nendes, et juhtimisega tuleks tagada 2030. aasta kokkulepitud energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine ning et juhtimise abil jälgitakse liidu ühist edu poliitikaeesmärkide saavutamisel energialiidu kõigis viies mõõtmes.

(10)  Nõukogu 26. novembri 2015. aasta järeldustes16 tunnistati, et energialiidu juhtimine on oluline vahend energialiidu tõhusaks ja tulemuslikuks ülesehitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks. Nendes rõhutati, et juhtimissüsteem peaks põhinema energia- ja kliimapoliitika rakendamise strateegilise kavandamise ja rakendamist käsitleva aruandluse lõimimise põhimõttel ning liidu, piirkondlikul ja riiklikul tasandil energia- ja kliimapoliitikat kujundavate osalejate tegevuse kooskõlastamisel. Samuti rõhutati nendes, et juhtimisega tuleks tagada 2030. aasta kokkulepitud energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine ning et juhtimise abil jälgitakse iga liikmesriigi ja liidu ühist edu eesmärkide saavutamisel energialiidu kõigis viies mõõtmes.

__________________

__________________

16 Ülemkogu 26. novembri 2015. aasta järeldused (14632/15).

16 Ülemkogu 26. novembri 2015. aasta järeldused (14632/15).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Seepärast peaks energialiidu juhtimise peamine eesmärk olema energialiidu ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide saavutamise võimaldamine. Käesolev määrus on seepärast seotud valdkondlike õigusaktidega, millega rakendatakse 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke. Kuigi liikmesriikidel on vaja paindlikkust enda energiaallikate jaotuse ja eelistustega kõige paremini sobivate poliitikameetmete valimiseks, peaks selline paindlikkus olema kooskõlas turgude suurema lõimimise ja konkurentsile avamisega, kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisega ning vähese CO2-heitega majandusele järkjärgulise üleminekuga.

(12)  Seepärast peaks energialiidu juhtimise peamine eesmärk olema võimaldada saavutada energialiidu ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärgid, mis puudutavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist, taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust. Käesolev määrus on seepärast seotud valdkondlike õigusaktidega, millega rakendatakse 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke. Kuigi liikmesriikidel on vaja paindlikkust enda energiaallikate jaotuse ja eelistustega kõige paremini sobivate poliitikameetmete valimiseks, peaks selline paindlikkus olema kooskõlas turgude suurema lõimimise ja konkurentsile avamisega, kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisega ning järkjärgulise üleminekuga vähese CO2-heitega säästvale majandusele, mis põhineb väga energiatõhusal ja taastuvate energiaallikate põhisel energiasüsteemil. Et pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad oleksid kvaliteetsed ja võrreldavad, tuleks nende jaoks kehtestada kohustuslik mudel.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on vaja Euroopa majandust tõhustada ja seda innovaatilisemaks muuta ning see peaks eelkõige aitama parandada õhukvaliteeti.

(13)  Et vähese CO2-heitega säästvale majandusele üle minna, nii et see oleks ka sotsiaalselt vastuvõetav, tuleb väga palju muuta nii investeerimiskäitumist – eelkõige avaliku ja erasektori investeeringute puhul – kui ka kõigi poliitikavaldkondade stiimuleid ning teha piirkondlikke turureforme. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks on vaja Euroopa majandust tõhustada ja seda innovaatilisemaks muuta ning see peaks eelkõige aitama luua püsivaid töökohti ja parandada õhukvaliteeti.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Liit ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, millega keelustada vähemalt fossiilkütuste puhul energia subsideerimine, et täita G7 ja G20 rahvusvahelisi kohustusi ja Pariisi kokkulepet.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained pärinevad üldiselt ühistest allikatest ning kasvuhoonegaaside vähendamise poliitika võib seega mõjuda positiivselt õhukvaliteedile ja tasakaalustada kasvuhoonegaaside mõju leevendamise meetmete lühiajalised kulud osaliselt või täies ulatuses. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/81/EÜ18 kohaselt esitatavad andmed on oluline sisend kasvuhoonegaaside inventuuri ja riiklike kavade koostamisel, tuleks tunnustada seda, kui oluline on, et direktiivi 2001/81/EÜ ja kasvuhoonegaaside inventuuri kohaseid andmeid koostatakse ja esitatakse järjepidevalt.

(14)  Kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained pärinevad üldiselt ühistest allikatest ning kasvuhoonegaaside vähendamise poliitika võib seega mõjuda positiivselt rahvatervisele ja õhukvaliteedile, eriti linnapiirkondades, ja tasakaalustada kasvuhoonegaaside mõju leevendamise meetmete lühiajalised kulud. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/81/EÜ18 kohaselt esitatavad andmed on oluline sisend kasvuhoonegaaside inventuuri ja riiklike kavade koostamisel, tuleks tunnustada seda, kui oluline on, et direktiivi 2001/81/EÜ ja kasvuhoonegaaside inventuuri kohaseid andmeid koostatakse ja esitatakse järjepidevalt.

__________________

__________________

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (ELT L 309, 27.11.2001, lk 22).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (ELT L 309, 27.11.2001, lk 22).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kooskõlas komisjoni kindla kohustusega tagada parem õigusloome peaks energialiidu juhtimine võimaldama oluliselt vähendada liikmesriikide, komisjoni ja liidu muude institutsioonide halduskoormust ning aitama tagada poliitikate ja meetmete sidususe ja asjakohasuse liidu ja liikmesriikide tasandil, pidades silmas energiasüsteemi ümberkujundamist vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks.

(16)  Kooskõlas komisjoni kindla kohustusega tagada parem õigusloome ning kooskõlas teadusuuringute, innovatsiooni ja investeeringute poliitikaga peaks energialiidu juhtimine võimaldama oluliselt vähendada liikmesriikide, teiste sidusrühmade, komisjoni ja liidu muude institutsioonide jaoks haldusmenetluste keerukust ning aitama tagada poliitikate ja meetmete sidususe ja asjakohasuse liidu, makro- ja muul piirkondlikul, liikmesriikide ja kohalikul tasandil, pidades silmas energiasüsteemi ümberkujundamist vähese CO2-heitega säästvale majandusele üleminekuks.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Energialiidu eesmärkide saavutamine tuleks tagada liidu algatuste ja liikmesriikide sidusa poliitikaga, mis on ette nähtud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides on sätestatud kavandamisnõuded, millest on olnud kasu liikmesriikide tasandi muutuste toetamisel. Tulenevalt nende õigusaktide kehtestamise eri ajast esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju. Seega tuleks võimalikult suures ulatuses seostada ja lõimida praegused kliima- ja energiavaldkonna eri kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused.

(17)  Energialiidu eesmärkide saavutamine tuleks tagada liidu algatuste ja liikmesriikide sidusa poliitikaga, mis on ette nähtud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides on sätestatud kavandamisnõuded, millest on olnud kasu liikmesriikide tasandi muutuste toetamisel. Tulenevalt nende õigusaktide kehtestamise eri ajast esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju, mis kahjustab kulutõhusust. Seega tuleks vajaduse korral seostada ja lõimida praegused kliima- ja energiavaldkonna eri kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Tuleb hinnata, milline on CO2-heite vähendamiseks rakendatavate olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ning liikmesriigid peaksid koostama kvantitatiivse või kvalitatiivse hinnangu.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Liikmesriigid peaksid tagama, et nende energia- ja kliimakava ning pikaajaline vähese heite strateegia on kooskõlas 2030. aastani kehtiva kestliku arengu ÜRO tegevuskavaga.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid hõlmama kümneaastaseid ajavahemikke ning andma ülevaate energiasüsteemi ja poliitika hetkeolukorrast. Nendega tuleks ette näha riiklikud eesmärgid energialiidu iga viie tähtsa mõõtme jaoks ning vastavad poliitikad ja meetmed nende eesmärkide saavutamiseks ning neil peaks olema analüütiline alus. Esimest ajavahemikku (2021–2030) hõlmavates riiklikes kavades tuleks eelkõige keskenduda 2030. aasta eesmärkidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise, taastuvenergia, energiatõhususe ja elektrivõrkude ühendatuse valdkonnas. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud kavad oleksid kooskõlas säästva arengu eesmärkidega ja aitaksid neid saavutada.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamisel peaksid liikmesriigid hindama, kui palju on kütteostuvõimetuid kodumajapidamisi, võttes arvesse kodumajapidamistele mõeldud energiateenuseid, mida on vaja vastava riigi oludes normaalsete elamistingimuste tagamiseks, kuid mis võivad nimetatud majapidamiste jaoks olla liiga kallid, sest neil on väike sissetulek, suured energiakulud ja kodu ei ole energiatõhus. Liikmesriigid peaksid sõnastama olemasolevad ja kavandatud kütteostuvõimetuse vähendamise poliitikad ja meetmed ning lisama vajaduse korral teabe selle kohta, kui palju tuleb vastavas liikmesriigis kütteostuvõimetuid kodumajapidamisi vähendada. Komisjon peaks liikmesriikide jaoks kehtestama ühtse kütteostuvõimetuse määratlemise meetodi ja iga liikmesriik peaks tegema kütteostuvõimetud kodumajapidamised kindlaks oma riigi olusid arvestades.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b)  Liikmesriigid peaksid tagama, et lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas on arvesse võetud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt liidu poolt eraldatavaid rahasummasid. Rahasummasid, mis liikmesriikidele eraldatakse 2020. aasta järgsest mitmeaastasest finantsraamistikust, tuleks kasutada selleks, et aidata aktiivselt kaasa Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele, eelkõige kasvuhoonegaaside vähendamisel, sh sidujates sidumise, taastuvenergia ja energiatõhususe abil. Samal ajal, kui riikide ja kohalikul tasandil toimub 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga seotud programmitöö, peaks komisjon seetõttu hindama lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, et võtta arvesse kaugeleulatuvaid eesmärke, eelkõige Pariisi kokkuleppe pikaajalisi eesmärke ja kestliku arengu eesmärke.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Liikmesriigid peaksid sisse seadma alalise mitmetasandilise energeetikaalase arutelu platvormi, mis koondab kohalikke omavalitsusi, kodanikuühiskonna organisatsioone, äriringkondi, investoreid ja teisi sidusrühmi, et arutada energia- ja kliimapoliitikas välja töötatud eri võimalusi. Platvormi kaudu tuleks arutada lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning pikaajalisi kliima- ja energiastrateegiaid.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Energia- ja kliimavaldkonna poliitikate ja meetmete rakendamine mõjutab keskkonda. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel võimaldatakse vara ja tõhusalt osaleda lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamises ning esitada oma arvamus vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ24 ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 25. juuni 1998. aasta konventsiooniga keskkonnateabe kättesaadavuse, üldsuse keskkonnaküsimuste otsustamisse kaasamise ning keskkonnaasjades kohtumenetluste algatamise kohta (Århusi konventsioon). Samuti peaksid liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite kaasatuse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamisse.

(20)  Energia- ja kliimavaldkonna poliitikate ja meetmete rakendamine mõjutab keskkonda. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et üldsusel võimaldatakse vara ja tõhusalt ning aktiivselt osaleda lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning pikaajalise kliima- ja energiastrateegia koostamises ning esitada oma arvamus vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ24 ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 25. juuni 1998. aasta konventsiooniga keskkonnateabe kättesaadavuse, üldsuse keskkonnaküsimuste otsustamisse kaasamise ning keskkonnaasjades kohtumenetluste algatamise kohta (Århusi konventsioon). Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et sotsiaalpartnerid, kohalikud omavalitsused ja kõik sidusrühmad oleksid kavandamis- ja aruandlusprotsessi kaasatud algusest peale ning osaleksid lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning pikaajalise strateegia koostamises.

__________________

__________________

24 Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

24 Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Piirkondlik koostöö on energialiidu eesmärkide saavutamise tagamise võti. Liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada märkusi teiste liikmesriikide kavade kohta enne nende viimistlemist, et vältida ebajärjepidevust ja võimalikku negatiivset mõju teistele liikmesriikidele ning tagada ühiste eesmärkide saavutamine. Piirkondlik koostöö riiklike kavade koostamisel ja viimistlemisel ning nende edasisel rakendamisel peaks olema kesksel kohal, et tõhustada meetmeid ja soodustada turgude lõimimist ja energiajulgeolekut.

(21)  Liikmesriikides tuleb teha makro- ja muud piirkondlikku koostööd, et viia ühiselt ellu teatavaid poliitikaid ja meetmeid, mille abil saavutada ühiseid eesmärke optimaalsete kuludega. Komisjon peaks liikmesriikide koostööd hõlbustama. Liikmesriikidel peaks olema ühtlasi võimalus esitada märkusi teiste liikmesriikide kavade kohta enne nende viimistlemist, et vältida ebajärjepidevust ja võimalikku negatiivset mõju teistele liikmesriikidele ning tagada ühiste eesmärkide saavutamine. Makro- ja muu piirkondlik koostöö riiklike kavade koostamisel ja viimistlemisel ning nende edasisel rakendamisel peaks olema kesksel kohal, et tõhustada meetmeid ja soodustada turgude lõimimist ja energiajulgeolekut.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid kindlaks tegema, millised on energialiidu huve teenivad taastuvenergiaprojektid, mis on piiriülesed ja aitavad saavutada 2030. aasta taastuvenergiaeesmärki. Energialiidu huve teenivate taastuvenergiaprojektide jaoks loa taotlemine peaks olema lihtne ning neid peaks saama rahastada liidu, liikmesriikide ja kohaliku tasandi vahenditest.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Riiklikud kavad peaksid olema stabiilsed, et tagada riiklike poliitikate ja meetmete läbipaistvus ja prognoositavus ning seega kindlus investorite jaoks. Tuleks ette näha riiklike kavade ajakohastamine kord kümneaastase ajavahemiku jooksul, et liikmesriikidel oleks võimalik kohaneda olukorra märkimisväärse muutumisega. Ajavahemikku 2021–2030 hõlmavaid kavasid peaksid liikmesriigid saama ajakohastada 1. jaanuariks 2024. Eesmärke ja panust tuleks muuta üksnes selleks, et kajastada suurenenud üldist eesmärki, eriti seoses 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega. Ajakohastamise osana peaksid liikmesriigid tegema jõupingutusi, et leevendada negatiivset keskkonnamõju, mis ilmneb lõimitud aruandluse käigus.

(22)  Riiklikud kavad peaksid olema stabiilsed, et riiklikud poliitikad ja meetmed oleksid läbipaistvad ja prognoositavad ning investeerimiskindlus seega tagatud. Kui riiklikud kavad esitatakse korrapäraselt kümne järjestikuse aasta jooksul, on liikmesriikidel võimalik muutuvate oludega kohaneda. Eesmärke tuleks muuta üksnes siis, kui üldist eesmärki on suurendatud, eriti seoses energia- ja kliimaeesmärkidega. Nende kavade raames peaksid liikmesriigid püüdma leevendada negatiivset keskkonnamõju, mis lõimitud aruandluse käigus ilmneb.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Stabiilsetel pikaajalistel vähese heite strateegiatel on keskne koht majanduse ümberkujundamisel, töökohtade loomisel, majanduskasvu soodustamisel ning laiemate säästva arengu eesmärkide saavutamisel ning Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise eesmärgi suunas õiglasel ja kulutõhusal viisil liikumisel. Peale selle on Pariisi kokkuleppe osalistel palutud esitada 2020. aastaks oma pikaajalised arengustrateegiad, mille eesmärk on saavutada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heite madal tase.

(23)  Stabiilsetel pikaajalistel kliima- ja energiastrateegiatel on keskne koht majanduse ümberkujundamisel, töökohtade loomisel, majanduskasvu soodustamisel ning laiemate säästva arengu eesmärkide saavutamisel ning Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise eesmärgi suunas õiglasel ja kulutõhusal viisil liikumisel. Peale selle on Pariisi kokkuleppe osalistel palutud esitada 2020. aastaks oma pikaajalised arengustrateegiad, mille eesmärk on saavutada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heite madal tase.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Liikmesriigid peaksid välja töötama 2050. aastani kehtivad ja hilisemadki pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad ning selgitama neis, milliseid muutusi tuleb eri sektorites teha, et minna üle taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile ja saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid. Need strateegiad peaksid olema kooskõlas põhimõttega, et liidule kuulub ülejäänud ülemaailmsest süsinikubilansist õiglane osa, ning need tuleb välja töötada avatud ja läbipaistval viisil, kaasates igakülgselt sidusrühmi. Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid põhinema pikaajalistel kliima- ja energiastrateegiatel ning olema nendega kooskõlas.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 b)  Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorit mõjutavad kliimamuutused väga palju ja sektor on nende vastu täiesti kaitsetu. Samas peituvad sektoris tohutud võimalused, kuidas kliima mõttes pikaajaliselt kasu saada ning aidata olulisel määral kaasa liidu ja rahvusvaheliste pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisele. Sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, sest eelkõige vähendab see heidet ning säilitab ja suurendab sidumist ja süsinikuvarusid ning annab biomaterjale, millega saab asendada fossiil- või CO2-mahukaid materjale. Et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, tuleb ressursse majandada säästvalt ning süsinikureservuaarid peavad püsima pika aja jooksul stabiilsena ja olema kohandatavad. Strateegiad peavad olema pikaajalised, sest siin on võimalik pika aja jooksul teha jätkusuutlikke investeeringuid.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 c)  Uute ühenduste loomisel tuleb hinnata kõiki kulusid ja kogu kasu, sh kogu tehnilist, sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju, mis sellega kaasneb, nagu on nõutud TEN-E määrusega, ja võtta arvesse ühendatuse positiivseid välistegureid, nagu taastuvate energiaallikate integreerimine, varustuskindlus ja siseturul konkurentsi suurendamine.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Kavandamiseks on liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud aruandlusnõuded, millest on olnud kasu liikmesriigi tasandil muutuste edendamisel, kuid need nõuded on kehtestatud eri ajal, mistõttu esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju sellistes valdkondades nagu kasvuhoonegaaside mõju leevendamine, taastuvenergia, energiatõhusus ja turgude lõimimine. Selleks et vajadus võtta riiklike kavade rakendamisel nõuetekohaseid järelmeetmeid ja vajadus vähendada halduskoormust oleksid õiges tasakaalus, peaksid liikmesriigid koostama iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded kavade rakendamise ja energiasüsteemi muu arengu kohta. Teatavaid andmeid ja eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja liidu määrustega nõutud kliimavaldkonna andmeid tuleks ikkagi esitada igal aastal.

(24)  Kavandamiseks on liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides sätestatud aruandlusnõuded, millest on turureformide täiendusena olnud kasu liikmesriigi tasandil muutuste edendamisel, kuid need nõuded on kehtestatud eri ajal, mistõttu esineb neis kattuvusi ja ebatõhusaid kulusid ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju sellistes valdkondades nagu kasvuhoonegaaside mõju leevendamine, taastuvenergia, energiatõhusus ja turgude lõimimine. Selleks et vajadus võtta riiklike kavade rakendamisel nõuetekohaseid järelmeetmeid ja vajadus vähendada haldusmenetluste keerukust oleksid õiges tasakaalus, peaksid liikmesriigid koostama iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded kavade rakendamise ja energiasüsteemi muu arengu kohta. Teatavaid andmeid ja eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja liidu määrustega nõutud kliimavaldkonna andmeid tuleks ikkagi esitada igal aastal.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Liikmesriikide lõimitud eduaruanded peaksid kajastama riikliku kava vormis esitatud elemente. Liikmesriikide lõimitud eduaruannete üksikasjad tuleks ette näha järgneva(te) rakendusakti(de)ga, arvestades nende tehnilist olemust ja seda, et esimesed eduaruanded tuleb esitada 2021. aastaks. Eduaruanded tuleks koostada selleks, et tagada läbipaistvus liidu, teiste liikmesriikide ja turuosaliste, sh tarbijate jaoks. Aruanded peaksid olema energialiidu viie mõõtme lõikes sidusad ning esimesel ajavahemikul tuleks samal ajal rõhku panna kliima- ja energiaraamistiku 2030. aasta eesmärkidega seotud valdkondadele.

(25)  Liikmesriikide lõimitud eduaruanded peaksid kajastama riikliku kava vormis esitatud elemente. Liikmesriikide lõimitud eduaruannete üksikasjad tuleks ette näha järgneva(te) rakendusakti(de)ga, arvestades nende tehnilist olemust ja seda, et esimesed eduaruanded tuleb esitada 2021. aastaks. Eduaruanded tuleks koostada selleks, et tagada läbipaistvus liidu, teiste liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, turuosaliste, sh tarbijate ning teiste sidusrühmade ja üldsuse jaoks. Aruanded peaksid olema energialiidu viie mõõtme lõikes sidusad ning esimesel ajavahemikul tuleks samal ajal rõhku panna kliima- ja energiaraamistiku 2030. aasta eesmärkidega seotud valdkondadele.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Määruse (EL) nr 525/2013 rakendamisel saadud kogemused on näidanud, kui oluline on teabe puhul läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, täielikkus ja võrreldavus. Nendele kogemustele tuginedes tuleks käesoleva määrusega tagada, et liikmesriikide esitatavad aruanded poliitika ja meetmete ning prognooside kohta on eduaruannetes kesksel kohal. Neis aruannetes sisalduv teave peaks võimaldama näidata määruse [ ] [ESR] alusel võetud kohustuste täitmise õigeaegsust. Liidu ja liikmesriigi tasandi toimivad ja pidevalt täiustatavad süsteemid koos paremate aruandlussuunistega peaksid aitama jätkuvalt parandada teavet, mida on vaja CO2-heite vähendamise mõõtmes tehtud edusammude jälgimiseks.

(28)  Määruse (EL) nr 525/2013 rakendamisel saadud kogemused on näidanud, kui oluline on teabe puhul läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, täielikkus ja võrreldavus. Nendele kogemustele tuginedes tuleks käesoleva määrusega tagada, et liikmesriigid kasutavad nende viie mõõtme puhul usaldusväärseid ja järjepidevaid andmeid ja eeldusi ning teevad andmed, mida stsenaariumide ja mudelite väljatöötamisel on kasutatud, kõigile kättesaadavaks, ning et liikmesriikide esitatavad aruanded poliitika ja meetmete ning prognooside kohta on eduaruannetes kesksel kohal. Neis aruannetes sisalduv teave peaks võimaldama näidata määruse [ ] [ESR] alusel võetud kohustuste täitmise õigeaegsust. Liidu ja liikmesriigi tasandi toimivad ja pidevalt täiustatavad süsteemid koos paremate aruandlussuunistega peaksid aitama jätkuvalt parandada teavet, mida on vaja CO2-heite vähendamise mõõtmes tehtud edusammude jälgimiseks.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Selleks et piirata liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust, peaks komisjon kehtestama veebipõhise aruandlusplatvormi, et hõlbustada teabevahetust ja soodustada koostööd. See peaks tagama aruannete õigeaegse esitamise ja muutma liikmesriikide aruandluse läbipaistvamaks. E-aruandluse platvormi puhul tuleks aluseks võtta ja ära kasutada praegune aruandlusprotsess ning sellised olemasolevad andmebaasid ja e-vahendid, mida kasutavad Euroopa Keskkonnaamet, Eurostat ja Teadusuuringute Ühiskeskus, samuti kogemused, mis on saadud liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi rakendamisel, ning see platvorm peaks neid täiendama.

(30)  Et energia- ja kliimapoliitika kujundamine oleks läbipaistvam ning haldusmenetlused liikmesriikide ja komisjoni jaoks vähem keerukad, peaks komisjon looma avaliku veebipõhise platvormi, mille kaudu oleks üldsusel lihtsam teavet saada, komisjonil ja liikmesriikidel hõlpsam teavet vahetada ning liikmesriikidel koostööd teha. See peaks tagama aruannete õigeaegse esitamise ja muutma liikmesriikide aruandluse läbipaistvamaks. E-platvormi puhul tuleks aluseks võtta ja ära kasutada praegune aruandlusprotsess ning sellised olemasolevad andmebaasid ja e-vahendid, mida kasutavad Euroopa Keskkonnaamet, Eurostat ja Teadusuuringute Ühiskeskus, samuti kogemused, mis on saadud liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi rakendamisel, ning see platvorm peaks neid täiendama.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Komisjonile riiklike kavandamis- ja aruandlusmeetmete raames esitada tulevate andmete puhul tuleks jälgida, et liikmesriikide esitatava teabega ei dubleerita andmeid ega statistikat, mis Eurostat on juba kättesaadavaks teinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200927 raames samas vormis nagu on ette nähtud käesoleva määruse kohaste kavandamis- ja aruandluskohustustega ning mis on endiselt Eurostatis kättesaadavad samade väärtustega. Kättesaadavuse korral ja kui ajakava seda võimaldab, peaksid riiklikes energia- ja kliimakavades esitatavad andmed ja prognoosid tuginema määruse (EÜ) nr 223/2009 kohastele Euroopa statistika esitamiseks kasutatavatele Eurostati andmetele ja metoodikale ning olema nendega kooskõlas.

(31)  Et vältida liidu tasandil meetmetega viivitamist, peaks komisjon kasutama 2030. aasta eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude hindamiseks prognoose, mille Euroopa Keskkonnaamet igal aastal esitab kasvuhoonegaaside, taastuvenergia ja energiatõhususe kohta. Komisjonile riiklike kavandamis- ja aruandlusmeetmete raames esitada tulevate andmete puhul tuleks jälgida, et liikmesriikide esitatava teabega ei dubleerita andmeid ega statistikat, mis Eurostat on juba kättesaadavaks teinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200927 raames samas vormis nagu on ette nähtud käesoleva määruse kohaste kavandamis- ja aruandluskohustustega ning mis on endiselt Eurostatis kättesaadavad samade väärtustega. Kättesaadavuse korral ja kui ajakava seda võimaldab, peaksid riiklikes energia- ja kliimakavades esitatavad andmed ja prognoosid tuginema määruse (EÜ) nr 223/2009 kohastele Euroopa statistika esitamiseks kasutatavatele Eurostati andmetele ja metoodikale ning olema nendega kooskõlas.

__________________

__________________

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Energialiidu strateegia eesmärkide ühiseks saavutamiseks on tähtis, et komisjon hindab riiklikke kavasid ja eduaruannete põhjal nende kavade rakendamist. Esimese kümneaastase ajavahemiku puhul puudutab see eelkõige liidu tasandi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist ning liikmesriikide panust nende eesmärkide saavutamisse. Kõnealune hindamine peaks toimuma iga kahe aasta tagant ja iga aasta tagant üksnes vajaduse korral ning selle konsolideerimiseks tuleks kasutada komisjoni aruandeid, milles käsitletakse energialiidu olukorda.

(32)  Et ühiselt saavutada energialiidu strateegia viie mõõtme eesmärgid ja eelkõige luua täielikult toimiv ja vastupanuvõimeline energialiit, peab komisjon hindama riiklike kavade projekte ja eduaruannete põhjal ka esitatud kavade rakendamist. Esimese kümneaastase ajavahemiku puhul puudutab see eelkõige liidu tasandi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke. Kõnealune hindamine peaks toimuma iga kahe aasta tagant ja iga aasta tagant vajaduse korral ning selle konsolideerimiseks tuleks kasutada komisjoni aruandeid, milles käsitletakse energialiidu olukorda.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Lennundus mõjutab ülemaailmset kliimat õhkupaisatava CO2-heite tõttu, aga ka muude heidete (nt lämmastikoksiidide heide) ja mehhanismidega (nt kiudpilvkatte tihenemine). Arvestades asjaolu, et selle mõju kohta on üha rohkem teadusandmeid, on määrusega (EL) nr 525/2013 juba ette nähtud ajakohastatud hindamine, mis käsitleb lennundusest tulenevat muud kui CO2-heitega seotud mõju ülemaailmsele kliimale. Sel puhul kasutatavaid mudeleid tuleks kohandada vastavalt teaduse arengule. Komisjon võiks kaaluda asjaomaseid poliitikavalikuid sellise mõju käsitlemiseks, võttes aluseks selle mõju kohta antud hinnangud.

(33)  Lennundus mõjutab ülemaailmset kliimat õhkupaisatava CO2-heite tõttu, aga ka muude heidete (nt lämmastikoksiidide heide) ja mehhanismidega (nt kiudpilvkatte tihenemine). Kuna selle mõju kohta on üha rohkem teadusandmeid, on määrusega (EL) nr 525/2013 juba ette nähtud ajakohastatud hindamine, mis käsitleb lennundusest tulenevat muud kui CO2-heitega seotud mõju ülemaailmsele kliimale. Sel puhul kasutatavaid mudeleid tuleks kohandada vastavalt teaduse arengule. Selle mõju hindamise alusel peaks komisjon töötama 1. märtsiks 2020 välja lahendused, millega seda mõju vähendada, ja esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Vastavalt kasvuhoonegaaside aruandlust puudutavatele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kehtivatele suunistele arvutatakse metaaniheidet ja antakse sellest aru selle põhjal, kui suur on globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul. Kuna metaani globaalse soojendamise potentsiaal on suur ja metaan püsib atmosfääris suhteliselt lühikest aega, mistõttu on metaanil kliimale lühikeses ja keskpikas perspektiivis suur mõju, peaks komisjon analüüsima, kuidas mõjutaks poliitikaid ja meetmeid see, kui võtta metaani puhul kasutusele 20-aastane ajavahemik. Analüüsi põhjal peaks komisjon kaaluma, kuidas oleks võimalik leida metaaniheite probleemile liidu metaanistrateegia abil kiire lahendus, pöörates suurimat tähelepanu energia ja jäätmetega seotud metaaniheitele.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Selleks et aidata tagada liikmesriikide ja liidu poliitika ning energialiidu eesmärkide sidusus, oleks vaja pidevat dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel. Kui see on asjakohane, peaks komisjon andma liikmesriikidele soovitusi, sh riiklike kavade projektide eesmärkide ulatuse kohta, teatatud riiklikes kavades esitatud poliitikate ja meetmete edaspidise rakendamise ning energialiidu elluviimise seisukohast muude asjakohaste riiklike poliitikate ja meetmete kohta. Liikmesriigid peaksid neid soovitusi tõsiselt võtma ja selgitama järgnevates eduaruannetes, kuidas need ellu viidi.

(34)  Et aidata tagada liikmesriikide ja liidu poliitika ning energialiidu eesmärkide sidusus, oleks vaja pidevat dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel ning vajaduse korral liikmesriikide vahel. Komisjon peaks andma liikmesriikidele soovitusi, sh riiklike kavade projektide eesmärkide ulatuse kohta, teatatud riiklikes kavades esitatud poliitikate ja meetmete edaspidise rakendamise ning energialiidu elluviimise seisukohast muude asjakohaste riiklike poliitikate ja meetmete kohta. Liikmesriigid peaksid neid soovitusi arvesse võtma ja selgitama järgnevates eduaruannetes, kuidas need ellu viidi.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kui lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavade või nende ajakohastatud versioonide eesmärgid ei ole piisavalt ulatuslikud energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ja esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige 2030. aasta eesmärgid taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas, peaks komisjon võtma liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine (kõrvaldades seega puudujäägid eesmärkide ulatuslikkuse osas). Kui liidu edu nende eesmärkide saavutamisel ei ole piisav, peaks komisjon lisaks soovituste andmisele võtma meetmeid liidu tasandil või siis peaksid liikmesriigid võtma lisameetmeid, et tagada nende eesmärkide saavutamine (kõrvaldades seega puudujäägid eesmärkide saavutamise osas). Nende meetmete puhul tuleks arvesse võtta varajast ulatuslikku panust, mille liikmesriigid on andnud 2030. aasta eesmärkide saavutamisse taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas eesmärkide ühise saavutamise jagamisel. Taastuvenergia valdkonnas võivad sellised meetmed hõlmata ka liikmesriikide rahalist panust komisjoni hallatavasse rahastamisplatvormi, mida võidakse kasutada taastuvenergia projektide rahastamiseks kogu liidus. Liikmesriikide 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgid peaksid olema taastuvenergia lähteosakaaluks alates 2021. aastast. Energiatõhususe valdkonnas võivad lisameetmed olla suunatud eelkõige toodete, hoonete ja transpordi energiatõhusamaks muutmisele.

(35)  Kui lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavade eesmärgid, poliitikad ega meetmed ei ole piisavalt ulatuslikud energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ja esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige 2030. aasta eesmärgid taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas, peaks komisjon võtma liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine, ja liikmesriigid peaksid taastuvate energiaallikatega seotud eesmärgid 31. detsembriks 2020. aastal läbi vaatama ja seadma kõrgemad eesmärgid (välistades seega olukorra, et eesmärgid ei ole piisavalt kõrged). Kui liidu edu nende eesmärkide saavutamisel ei ole piisav, võib komisjon lisaks soovituste andmisele võtta meetmeid liidu tasandil või nõuda liikmesriikidelt lisameetmete võtmist, et tagada nende eesmärkide saavutamine (kõrvaldades seega puudujäägid eesmärkide saavutamise osas). Nende meetmete puhul tuleks arvesse võtta ulatuslikke varajasi pingutusi, mida liikmesriigid on 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas eesmärkide ühise saavutamise jagamisel teinud. Taastuvenergia valdkonnas võivad sellised meetmed hõlmata ka liikmesriikide vabatahtlikku rahalist osalemist komisjoni hallatavas rahastamisplatvormis, mille kaudu toetatakse kogu liidus taastuvenergia projekte, sh neid, mis teenivad energialiidu huve. Liikmesriikide 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgid peaksid olema taastuvenergia lähteosakaaluks alates 2021. aastast ja need tuleks säilitada kogu selle aja jooksul. Energiatõhususe valdkonnas võivad lisameetmed olla suunatud eelkõige toodete, hoonete ja transpordi energiatõhusamaks muutmisele.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd kõigis küsimustes, mis on seotud energialiidu ja käesoleva määruse elluviimisega, kaasates suurel määral Euroopa Parlamendi. Komisjon peaks vajaduse korral abistama liikmesriike käesoleva määruse rakendamisel, eriti riiklike kavade koostamisel ja sellega seotud suutlikkusse arendamisel.

(38)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd kõigis küsimustes, mis on seotud energialiidu ja käesoleva määruse elluviimisega, kaasates suurel määral Euroopa Parlamendi. Komisjon peaks liikmesriike käesoleva määruse rakendamisel abistama, eriti lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning pikaajalise kliima- ja energiastrateegia koostamisel ja elluviimisel ning sellega seotud suutlikkusse suurendamisel, kasutades Euroopa Keskkonnaameti ja Teadusuuringute Ühiskeskuse siseressursse ning sisemisest mudelite koostamise suutlikkust ja kaasates vajaduse korral väliseksperte.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(41 a)  Käesolev määrus sisaldab sätteid, mis on seotud sellega, et taristute puhul peetakse esmatähtsaks energiatõhusust, mis tähendab, et see vastab Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude majandusinstitutsioonide poolt kasutatavale taristu määratlusele, ja mille eesmärk on teha energiatõhususest tähtis element ja esmatähtis otsustustegur, mille alusel tulevasi investeerimisotsuseid liidu energiataristu kohta teha1 a.

 

__________________

 

1 a Euroopa Parlamendi 2. juuni 2016. aasta raport energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) rakendamise aruande kohta (2015/2232(INI)).

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Komisjoni peaks käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel abistama energialiidu komitee, et valmistada ette rakendusaktid. Kõnealune komitee peaks asendama kliimamuutuste komitee ja muud komiteed ning võtma üle nende ülesanded.

(43)  Komisjoni peaks käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel abistama energia- ja kliimakomitee, et valmistada ette rakendusaktid. Kliimaalaste sätete rakendamisega seotud küsimustes peaks komisjoni abistama määrusega (EL) nr 525/2013 loodud kliimamuutuste komitee.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a)  Kui komisjon valmistub käesolevat määrust läbi vaatama, peaks ta liidu küberturbestrateegia raames hindama tihedas koostöös liikmesriikidega, kas lisaks pingutustele, mida liikmesriigid teevad, et tagada energiajulgeolek igasugustes oludes, kaitstes liidu energiasüsteemi elutähtsat taristut küberohtude eest paremini – eelkõige, kuna viimasel kümnendil on potentsiaalselt kriitiliste küberrünnete arv suurenenud –, tuleks lisada ühtsed kavandamis- ja aruandlusnõuded. Liidus toimuv suurem kooskõlastamine ei tohiks aga tähendada seda, et konfidentsiaalse teabe avaldamise tõttu kahjustatakse liikmesriikide enda julgeolekuhuve.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 1

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse juhtimismehhanism, millega

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse juhtimismehhanism, millega

 

-a)  viiakse ellu pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad ja meetmed, mille eesmärk on täita kohustused, mis liidul on kooskõlas Pariisi kokkuleppega kasvuhoonegaaside heite vähendamisel;

(a)  rakendatakse energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul (2021–2030) eelkõige ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks välja töötatud strateegiaid ja meetmeid;

a)  rakendatakse energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul (2021–2030) eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks välja töötatud strateegiaid ja meetmeid;

 

a a)  kujundatakse liikmesriikide vahel makro- ja muul piirkondlikul tasandil partnerlussuhteid ja koostööd, mille eesmärk on täita energialiidu eesmärgid ja kohustused;

(b)  tagatakse liidu ja selle liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe sekretariaadile esitatavate aruannete õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus.

b)  tagatakse liidu ja selle liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe sekretariaadile esitatavate aruannete õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus.

 

b a)  suurendatakse õiguskindlust ja kindlust investorite jaoks ning aidatakse kaasa sellele, et majandusarengu, investeeringute soodustamise, töökohtade loomise ning sotsiaalse ühtekuuluvuse võimalused kasutataks täielikult ära;

 

b c)  toetatakse õiglast üleminekut nende kodanike ja piirkondade jaoks, kellele üleminek vähese CO2-heitega majandusele võib kahjulikku mõju avaldada.

Kõnealune juhtimismehhanism põhineb alates ajavahemikust 2021–2030 algavaid kümneaastaseid ajavahemikke hõlmavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel, vastavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimaalastel eduaruannetel ning Euroopa Komisjoni lõimitud seirekorral. Sellega määratakse kindlaks komisjoni ja liikmesriike hõlmav struktuurne ja järkjärguline protsess riiklike kavade viimistlemiseks ja rakendamiseks, sh seoses piirkondliku koostööga, ning vastavate komisjoni meetmete võtmiseks.

Kõnealune juhtimismehhanism põhineb alates ajavahemikust 2021–2030 algavaid kümneaastaseid ajavahemikke hõlmavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel, vastavatel lõimitud riiklikel energia- ja kliimaalastel eduaruannetel ning Euroopa Komisjoni lõimitud seirekorral. Sellega määratakse kindlaks komisjoni ja liikmesriike hõlmav struktuurne, läbipaistev ja järkjärguline protsess, millega tagatakse riiklike kavade lõpliku versiooni koostamisel ja rakendamisel üldsuse ja kohalike omavalitsuste täiel määral osalemine, sh seoses makro- ja muu piirkondliku koostööga, ning vastavate komisjoni meetmete võtmine.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse energialiidu järgmise viie mõõtme suhtes:

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse energialiidu järgmise viie mõõtme suhtes:

(a)  energiajulgeolek,

a)  energiajulgeolek,

(b)  energiaturg,

b)  energia siseturg;

(c)  energiatõhusus,

c)  energiatõhusus,

(d)  heite vähendamine ning

d)  heite vähendamine ning

(e)  teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

e)  teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses kasutatakse [ettepaneku COM(2016) 767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL mõisteid.

Käesolevas määruses kasutatakse [ettepaneku COM(2016) 767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ], [ettepaneku COM(2016) XXX kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] ning direktiivide 2010/31/EL ja 2012/27/EL mõisteid.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „vastuvõetud poliitikad ja meetmed“ – poliitikasuunad ja meetmed, mille kohta on riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäevaks tehtud valitsuse ametlik otsus ning mida on kindlalt kohustutud rakendama;

(3)  „vastuvõetud poliitikad ja meetmed“ – poliitikasuunad ja meetmed, mille kohta on riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäevaks tehtud kesk- või piirkondliku valitsuse ametlik otsus ning mida on kindlalt kohustutud rakendama;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid“ – kogu liitu hõlmav siduv eesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga, kogu liitu hõlmav siduv eesmärk, et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias olema vähemalt 27 %, liidu tasandi eesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust vähemalt 27 % (mis vaadatakse 2020. aastaks läbi, pidades ELi tasandi eesmärgina silmas 30 %) ning 2030. aastaks elektrivõrkude 15 % omavahelise ühendatuse eesmärk või mis tahes järgnevad seda valdkonda käsitlevad 2030. aasta eesmärgid, mille Euroopa Ülemkogu või nõukogu ja Euroopa Parlament on kokku leppinud;

välja jäetud

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  „varajased jõupingutused“ – edusammud, mida liikmesriik alates 2021. aastast aegsasti teeb, et saavutada oma taastuvenergia eesmärk, millele on osutatud [uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi] artiklis 3, ja energiatõhususe parandamise eesmärk, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  „energiatõhususe esikohale seadmine“ – kõigi otsuste puhul, mis puudutavad energiasüsteemi kavandamist, poliitikat ja investeerimist, selliste meetmete esikohale seadmine, millega muudetakse energia nõudluse ja tarne pool tõhusamaks, säästes lõpptarbimises kulutõhusalt energiat, tehes tarbimiskajaalgatusi ning tõhustades energia muundamist, ülekannet ja jaotamist;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  „kohalik omavalitsus“ – juriidilise isiku staatuses avalik-õiguslik institutsioon, mis kuulub riiklikku struktuuri, allub keskvalitsusele ning on aruandekohustuslik kodanike ees ning koosneb tavaliselt otsustus- või poliitikakujundamise organist (nõukogu või assamblee) ja täidesaatvast organist (linnapea või mõni muu täidesaatev ametnik), kes valitakse kohalikul tasandil kas otseste või kaudsete valimiste kaudu, ning mis hõlmab eri valitsemistasandeid, näiteks külasid, valdu, piirkondi, maakondi, provintse, regioone;

Selgitus

Selle määratluse eesmärk on selgitada käesoleva määruse mitmes artiklis nimetatud „kohaliku omavalitsuse“ tähendust.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b)  „õiglane üleminek“ – igakülgne pingutus, millega toetatakse neid töötajaid ja kogukondi, kellele võib üleminek vähese CO2-heitega majandusele kahjulikku mõju avaldada;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 18 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 c)  „fossiilkütuste toetus“ – Maailma Kaubandusorganisatsiooni subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus määratletud toetus;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 18 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 d)  „fossiilkütus“ – kivisüsi, gaas, õli ja kõik muud fossiilsete põlevate materjalide saadused;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava

Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava

1.  Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kümne aasta tagant lõimitud riikliku energia- ja kliimakava. Kava sisaldab lõikes 2 ja I lisas esitatud elemente. Esimene kava hõlmab ajavahemikku 2021–2030. Iga järgnev kava hõlmab eelmise kavaga hõlmatud ajavahemikule vahetult järgnevat kümmet aastat.

1.  Hiljemalt ... [Väljaannete Talitus: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], kuid hiljemalt 1. juunil 2019 esitavad kõik liikmesriigid komisjonile lõimitud riikliku energia- ja kliimakava, mis hõlmab 10-aastast ajavahemikku. Järgmise lõimitud riikliku energia- ja kliimakava esitavad kõik liikmesriigid hiljemalt 1. jaanuariks 2024 ning pärast seda iga viie aasta järel. Kava sisaldab lõikes 2 ja I lisas esitatud elemente. Esimene kava hõlmab ajavahemikku 2021–2030.

2.  Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava koosneb järgmistest põhiosadest:

2.  Lõimitud riiklik energia- ja kliimakava koosneb järgmistest põhiosadest:

(a)  lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamise protsessi ülevaade, mis sisaldab kommenteeritud kokkuvõtet ning kava ettevalmistamisel sidusrühmadega konsulteerimise ja nende kaasamise ja selle tulemuste, samuti kava ettevalmistamisel teiste liikmesriikidega tehtud piirkondliku koostöö kirjeldust;

a)  lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamise protsessi ülevaade, mis sisaldab

 

1)  kommenteeritud kokkuvõtet;

 

2)  kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanikega konsulteerimise ja nende kaasamise ning selle tulemuste kirjeldust;

 

3)  kava ettevalmistamisel teiste liikmesriikidega tehtud makro- ja muu piirkondliku koostöö kirjeldust;

(b)  energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklike eesmärkide ja panuste kirjeldus;

b)  energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklike eesmärkide kirjeldust;

(c)  selliste poliitikate ja meetmete kirjeldus, mis on ette nähtud punktis b osutatud vastavate eesmärkide ja panustega seoses;

c)  selliste kavandatud poliitikate, meetmete ja investeerimisstrateegiate kirjeldust, mis on ette nähtud punktis b osutatud vastavate eesmärkide seoses;

(d)  energialiidu viie mõõtmega seotud praeguse olukorra kirjeldus, sh seoses energiasüsteemiga ja kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega ning punktis b osutatud eesmärkidega seotud prognoosid, milles on arvestatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikate ja meetmetega;

d)  energialiidu viie mõõtmega seotud praeguse olukorra kirjeldust, sh seoses energiasüsteemiga ja kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega ning punktis b osutatud eesmärkidega seotud prognoose, milles on arvestatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikate ja meetmetega, ning eesmärkide saavutamist takistavate regulatiivsete ja mitteregulatiivsete tõkete ja takistuste kirjeldust;

(e)  hinnang punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud poliitikate ja meetmete mõju kohta;

e)  hinnangut artiklites 1, 4, 13 a ja 14 osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud individuaalsete ja kombineeritud poliitikate ja meetmete mõju kohta ning keskkonnaalase, sh õhukvaliteedi- ja looduskaitsealase, tervisealase, makromajandusliku ja sotsiaalse mõju kohta;

 

e a)  hinnangut selle kohta, kuidas mõjutavad kavandatud poliitikad ja meetmed energialiidu viie mõõtmega seotud konkurentsivõimet;

 

e b)  hinnangut nii otsese kui ka kaudse potentsiaalse kliimamõju kohta asjaomases liikmesriigis ja vastupanuvõimestrateegiaid kliimamõjuga toimetulemiseks, nagu riiklikud kliimamuutustega kohanemise kavad;

 

e c)  investeerimisstrateegia koostamise põhjal antud hinnangut selle kohta, kui palju avaliku ja erasektori investeeringuid on kavandatud poliitikate ja meetmete elluviimiseks vaja;

(f)  käesoleva määruse II lisaga ette nähtud nõuetele ja ülesehitusele vastav lisa, milles on esitatud liikmesriigi metoodika ja poliitikameetmed energiasäästunõude täitmiseks vastavalt direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 7 ja V lisale.

f)  käesoleva määruse II lisaga ette nähtud nõuetele ja ülesehitusele vastav lisa, milles on esitatud liikmesriigi metoodika ja poliitikameetmed energiasäästunõude täitmiseks vastavalt direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 7 ja V lisale.

3.  Lõikes 1 osutatud riiklike kavade ettevalmistamisel võtavad liikmesriigid arvesse energialiidu viie mõõtme omavahelisi seoseid ning kasutavad vajaduse korral nende viie mõõtme puhul järjepidevaid andmeid ja eeldusi.

3.  Kui liikmesriigid koostavad lõikes 1 osutatud riiklikke kavasid, siis nad

 

i)  piiravad haldusmenetluste keerukust ja kõigi sidusrühmade jaoks tekkivaid kulusid;

 

ii)  võtavad arvesse energialiidu viie mõõtme omavahelisi seoseid, eelkõige põhimõtet, mille kohaselt tuleb esikohale seada energiatõhusus;

 

iii)  kasutavad vajaduse korral nende viie mõõtme puhul usaldusväärseid ja järjepidevaid andmeid ja eeldusi ning teevad modelleerimisel kasutatud andmed üldsusele kättesaadavaks;

 

iv)  tagavad kooskõla artiklis 1 sätestatud eesmärkidega ning riikliku pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga, mis on nähtud ette artiklis 14;

 

v)  hindavad, kui palju on kütteostuvõimetuid kodumajapidamisi, võttes arvesse kodumajapidamistele mõeldud energiateenuseid, mida on vaja vastava riigi oludes normaalsete elamistingimuste tagamiseks, sõnastavad olemasolevad ja kavandatud kütteostuvõimetuse vähendamise poliitikad ja meetmed, sh sotsiaalpoliitikameetmed ja muud asjaomased riiklikud programmid.

 

Kui liikmesriigis on kütteostuvõimetuid kodumajapidamisi palju, mida tõendab ka kontrollitavatel andmetel põhinev hinnang, mille puhul on kasutatud geograafilise hajutatuse näitajaid, peaks liikmesriik lisama oma kavasse soovitusliku eesmärgi, et riigis tuleb kütteostuvõimetust vähendada;

 

vi)  lisavad sätted, mille abil kahjulikku keskkonnamõju, mis on artiklite 15–22 kohase lõimitud aruandluse käigus ilmnenud, vältida, leevendada või, kui projekt on avalikes huvides ja muid alternatiive ei ole, kompenseerida;

 

vii)  võtavad arvesse Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

 

3 a.  Liikmesriik tagab, et kõigis lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, mis esitatakse pärast esimest kava ja mis on komisjonile esitatud lõike 1 kohaselt, muudetakse riiklikke eesmärke, nagu on osutatud artiklis 4, et võtta arvesse eesmärke, mis on seatud kõrgemale kui eelmises lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.

 

3 b.  Liikmesriigid teevad käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud kavad üldsusele kättesaadavaks.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku muudatustega, energiaturu arenguga ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe uute nõuetega.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kohandada seda liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku muudatustega, energiaturu arenguga ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe uute nõuetega.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklikud eesmärgid ja panused

Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud eesmärgid

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid esitavad oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas järgmised peamised eesmärgid ja panused vastavalt I lisa A jao punktile 2:

Liikmesriigid esitavad oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas järgmised peamised eesmärgid vastavalt I lisa A jao punktile 2:

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 1 – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a.  trajektoorid, mida liikmesriigid kavatsevad järgida, et süsihappegaasi sidumist sidujates kooskõlas artiklis 14 osutatud pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga säilitada ja suurendada;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 1 – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii.  vajaduse korral muud riiklikud eesmärgid, mis vastavad olemasolevatele pikaajalistele vähese heite strateegiatele;

iii.  muud riiklikud eesmärgid kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  seoses liidu siduva eesmärgiga saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal, nagu on osutatud [ettepaneku COM(2016) 767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklis 3, panus selle eesmärgi saavutamisse, väljendatuna asjaomase liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna summaarses lõppenergia tarbimises aastal 2030, samuti selle panuse lineaarne trajektoor alates 2021. aastast;

i.  seoses liidu siduva eesmärgiga saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 35 % osakaal, nagu on osutatud [ettepaneku COM(2016) 767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklis 3;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a.  liikmesriigile 2030. aastaks seatud eesmärk, mis puudutab lõppenergia kogutarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa ja mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) .../... [ettepaneku COM(2016) 767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklis 3 ja Ia lisas, ning eesmärgi saavutamiseks 2021. aastat algav lineaarne trajektoor, mis on sätestatud käesoleva määruse I a lisas.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i b.  Punktis  i a osutatud trajektoor

 

i.  algab osakaalust, mille taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustab 2020. aastal ja mis on sätestatud direktiivi (EL) .../... [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiiviga 2009/28/EÜ] I lisa A osas toodud tabeli kolmandas veerus. Kui liikmesriik täidab oma 2020. aasta siduva eesmärgi nõutust suuremas ulatuses, võib trajektoori alustada 2020. aastal saavutatud tasemest;

 

ii.  koosneb kahe aasta kohta seatud, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vahe-eesmärkidest, mis on arvutatud kahe eelnenud aasta keskmise väärtusena, nagu on sätestatud I a lisas;

 

iii.  küündib vähemalt 2030. aasta riikliku eesmärgini.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i c.  Liikmesriigi trajektoor, millele on osutatud punktides i a ja i b, arvatakse summaarselt liidu siduva lineaarse trajektoori hulka ja see peab jõudma liidu siduva eesmärgini, mille kohaselt peab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustama 2030. aastal lõppenergia kogutarbimisest vähemalt 35 %;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i d.  liikmesriigi trajektoorid, millega on kindlaks määratud, kui suur peab energia lõpptarbimises olema taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldine osakaal pärast 2031. aastat, peavad olema kooskõlas pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises;

ii.  liikmesriigi soovituslik trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii.  trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia tarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides;

iii.  soovituslikud trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides, kavandatav ülesseatud koguvõimsus tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa, sealhulgas ajakohastamine megavattides;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a.  see, kui suur osakaal peab liikmesriigis olema ajavahemikul 2021–2030 taastuvenergial, mis on toodetud linnades, taastuvenergiakogukondades ja tootvate tarbijate poolt, ning millised eesmärgid ja trajektoorid selleks on kindlaks määratud, sealhulgas eeldatav lõppenergia kogutarbimine miljonites naftaekvivalenttonnides;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a – alapunkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a)  seoses fossiilkütuste ja eesmärgiga saavutada liidu pikaajaline eesmärk saada hiljemalt 2040. aastaks täielikult CO2-heite vabaks majanduseks:

 

a)  liikmesriigis fossiilkütustele kehtivate otseste ja kaudsete toetuste loetelu;

 

b)  trajektoorid, millega on liikmesriigis ette nähtud 2020. aastaks fossiilkütuste otseste ja kaudsete toetuste järkjärguline kaotamine;

 

c)  trajektoorid, millega on liikmesriigi jaoks kindlaks määratud fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  seoses liidu 2030. aasta siduva 30 % energiatõhususeesmärgiga kindlaks määratud soovituslik riiklik energiatõhususpanus, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4 ning mis põhineb primaar- või lõppenergia tarbimisel, primaar- või lõppenergia säästul või energiamahukusel.

1)  seoses liidu 2030. aasta siduva 40 % energiatõhususeesmärgiga kindlaks määratud siduv riiklik energiatõhususeesmärk, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4 ning mis põhineb primaar- või lõppenergia tarbimisel, primaar- või lõppenergia säästul või energiamahukusel, ning eesmärgi saavutamiseks 2021. aastast algav lineaarne trajektoor.

Liikmesriigid väljendavad oma panust primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal, lisades selle panuse lineaarse trajektoori alates 2021aastast. Nad selgitavad kasutatud alusmetoodikat ja ümberarvutustegureid;

Liikmesriigid väljendavad oma energiatõhususeesmärke primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal. Nad selgitavad, millist alusmetoodikat ja ümberarvutustegureid nad kooskõlas ... [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] IV ja V lisaga kasutasid.

 

Esimese lõigus osutatud trajektoor koosneb kahe aasta kohta seatud vahe-eesmärkidest, millest esimene on seatud 2022. aastaks ja järgmised pärast seda iga kahe aasta tagant.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  ajavahemikul 2021–2030 saavutatav kumulatiivne energiasääst kooskõlas direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artikliga 7 energiasäästukohustuste kohta;

2)  ajavahemikul 2021–2030 ja pärast seda saavutatav täiendav kumulatiivne energiasääst kooskõlas direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artikliga 7 energiasäästukohustuste kohta;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid;

3)  olemasolevate hoonete analüüsi põhjal 2030. ja 2040. aastaks kehtestatud vahe-eesmärgid, mis puudutavad pikaalalisi strateegiaid, mille alusel renoveerida riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihooneid, ning millega mõõta, kuidas [ettepaneku COM(2016)765 kohaselt muudetud versiooni] direktiivi 2010/31/EL artikli 2a kohase 2050. aasta eesmärgi täitmine edeneb;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a)  kavandatud poliitikad ja meetmed, millega muuta riigis olevad hooned suure energiatõhususega ja väikese süsinikdioksiidi heitega hooneteks, ning selleks tehtud edusammud, sh tõenduspõhine prognoos selle kohta, millist energiasäästu ja muud üldisemat kasu 2020.–2030. aastal loodetakse saada;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  ajavahemikul 2020–2030 renoveeritav üldpõrandapind või võrdväärne iga-aastane energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 5 avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju kohta;

4)  renoveeritav üldpõrandapind ning renoveerimise abil saavutatav energiasääst või võrdväärne iga-aastane energiasääst, mis tekib tänu [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] direktiivi 2012/27/EL artikli 5 kohastele alternatiivsetele meetmetele ja tuleb saavutada 2020.–2030. aastal;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a)  kütte- ja jahutusvaldkonnas kindlaks tehtud energiasäästupotentsiaal, sh tõhusa koostootmise ning tõhusa ja innovatiivse kaugkütte ja -jahutuse kasutamise põhjaliku hinnangu tulemused;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  muud riiklikud energiatõhususeesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid sellistes valdkondades nagu transport, küte ja jahutus;

5)  muud riiklikud energiatõhususeesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid sellistes valdkondades nagu transport, töötlev tööstus, veevarustus ja reoveekäitlus, või sektoreid siduvas poliitikas; samuti tõhusus teistes sektorites, millel on kogu energiavoo ahelas, st primaarenergiast lõppkasutajateni, suur energiasäästu potentsiaal, nt andmekeskused;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  energiaallikate mitmekesistamise ja kolmandatest riikidest pärit energiatarnetega seotud riiklikud eesmärgid;

1)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad energiaallikate mitmekesistamist ja energia tarnimist kolmandatest riikidest, millega suurendada makro- ja muude piirkondlike ning riiklike energiasüsteemide vastupidavust;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid;

2)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamist, mis aitab suurendada riiklike ning makro- ja muude piirkondlike energiasüsteemide vastupidavust;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c – alapunkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  omamaiste energiaallikate (eelkõige taastuvenergia) kasutuselevõtuga seotud riiklikud eesmärgid;

4)  riiklikud eesmärgid, mille kohaselt tuleb riigi energiasüsteem paindlikumaks muuta, eelkõige sellega, et võetakse energiatõhususmeetmeid, hakatakse kasutama riigisiseseid ja piirkondlikke taastuvaid energiaallikaid, tarbimiskaja ja salvestamist;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2030. aasta eesmärki, mis on vähemalt 15 %; liikmesriigid selgitavad kasutatud alusmetoodikat;

1)  elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2030. aasta soovituslikku eesmärki, mis on vähemalt 15 %, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2020. aasta 10 % eesmärki, riigisiseseid ja piirkondlikke turutingimusi ning potentsiaali, kõiki tasuvusanalüüsi aspekte, ühishuviprojektide rakendamise tegelikku taset ning meetmeid, mis aitavad suurendada olemasolevate ühenduste kaubeldavat võimsust. Liikmesriigid selgitavad kasutatud alusmetoodikat, võttes arvesse komisjoni soovitatud metoodikat.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  elektrienergia ja gaasi ülekande taristuga seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viiest mõõtmest mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks;

2)  elektrienergia ja gaasi ülekande- ja jaotustaristu ning selle moderniseerimisega seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viiest mõõtmest mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks. Kõigi kavandatud suurte taristuprojektide puhul tuleb esitada esialgne hinnang projekti nõuetele vastavuse ja selle kohta, kuidas see aitab edendada energialiidu viit mõõdet, pidades eeskätt silmas energiavarustuskindlust ja konkurentsi;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  energia siseturu muude aspektide, nt turgude lõimimise ja liitmisega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;

3)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad energia siseturu muid aspekte, nt eelkõige vaba hinnakujundust takistavate tegurite kõrvaldamise kaudu süsteemi paindlikkuse suurendamine, turgude lõimimine ja liitmine, arukad võrgud, koondtarbimine, tarbimiskaja, salvestamine, hajustootmine, saatmis- ja edasisaatmis- ning kärpimismehhanismid, reaalajas edastatavad hinnasignaalid, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad taastuvenergia kasutamise diskrimineerimise keeldu, tarbimiskaja ja salvestamist, sh kõigil energiaturgudel koondamise kaudu, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b)  riiklikud eesmärgid, mis puudutavad tarbijate osalemist energiasüsteemis ning kasu saamist omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sealhulgas arukatest arvestitest;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  riiklikud eesmärgid, millega tagatakse elektrisüsteemi piisavus ja energiasüsteemi paindlikkus taastuvenergia tootmiseks, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;

4)  riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et elektrisüsteem on piisav ja reservvõimsuse mehhanisme ei kasutata, või juhul, kui neid energiavarustuskindluse eesmärgil ikkagi kasutatakse, siis on need võimalikult piiratud, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  energialiiduga seotud avaliku ja erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid; nende eesmärkide saavutamise ajakava, kui see on asjakohane. Need eesmärgid peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegias ja SET-kavas esitatutega;

1)  energialiiduga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikku toetamist käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ning toetuse eeldatav finantsvõimendus erasektori teadusuuringutele; nende eesmärkide saavutamise ajakava, kui see on asjakohane. Need eesmärgid peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegias ja SET-kavas esitatutega;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõtu riiklikud 2050. aasta eesmärgid;

2)  säästvate tehnoloogiate soodustamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e – alapunkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigi panuse kindlaksmääramine taastuvenergia valdkonnas

Liikmesriigi eesmärgi kindlaksmääramine taastuvenergia valdkonnas

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid, määrates kindlaks oma panuse seoses nende taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga summaarses lõppenergia tarbimises aastal 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimasel aastal vastavalt artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktile i, võtavad arvesse järgmist:

1.  Liikmesriigid, määrates kindlaks oma eesmärgi seoses nende taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga lõppenergia kogutarbimises aastal 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimasel aastal vastavalt artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktile i, võtavad arvesse järgmist:

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  kasutuselevõtu õiglane jaotumine Euroopa Liidus;

i)  kasutuselevõtu õiglane ja kulutõhus jaotumine Euroopa Liidus;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lähteosakaal liikmesriigi lõppenergia kogutarbimises, nagu on sätestatud direktiivi (EL) .../... [uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 3 lõikes 3;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et nende panused kokku annavad 2030. aastaks liidu tasandil tulemuseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 27 % osakaalu summaarses lõppenergia tarbimises.

2.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et nende eesmärgid annavad kokku lineaarse trajektoori, mille tulemusel moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia liidu tasandil 2030. aastaks lõppenergia kogutarbimisest vähemalt 35 %.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigi panuse kindlaksmääramine energiatõhususe valdkonnas

Liikmesriigi siduva eesmärgi kindlaksmääramine energiatõhususe valdkonnas

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid, määrates kindlaks oma soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse aastaks 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimaseks aastaks vastavalt artikli 4 punkti b alapunktile 1, tagavad, et:

1.  Liikmesriigid, määrates kindlaks oma siduva riikliku energiatõhususeesmärgi aastaks 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku viimaseks aastaks vastavalt artikli 4 punkti b alapunktile 1, tagavad, et:

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei ületa 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul ei ületa liidu 2030. aasta energiatarbimine 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul;

a)  liidu 2020. aasta energiatarbimine ei ületa 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul ei ületa liidu 2030. aasta energiatarbimine 1 132 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ega 849 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud panuse kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid arvesse võtta primaar- ja lõppenergia tarbimist mõjutavaid asjaolusid, näiteks:

2.  Lõikes 1 osutatud eesmärgi kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid arvesse võtta primaar- ja lõppenergia tarbimist mõjutavaid asjaolusid, näiteks:

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Artikkel 7

Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklikud poliitikad ja meetmed

Energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud riiklikud poliitikad, meetmed ja investeerimisstrateegiad

Liikmesriigid kirjeldavad kooskõlas I lisaga oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas peamisi olemasolevaid (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikaid ja meetmeteid eelkõige riiklikus kavas seatud eesmärkide saavutamiseks, sh meetmeid, millega tagatakse piirkondlik koostöö ning asjakohane rahastamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Liikmesriigid kirjeldavad kooskõlas I lisaga oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas peamisi olemasolevaid (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikaid ja meetmeteid eelkõige riiklikus kavas seatud eesmärkide saavutamiseks, sh meetmeid, millega tagatakse piirkondlik koostöö ning asjakohane rahastamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas liidu programmide ja vahendite kasutuselevõtt.

 

Riiklikes kavades sätestatud eesmärkide saavutamiseks rakendatavate peamiste olemasolevate ja kavandatavate poliitikate ja meetmete kirjeldusega koos esitatakse üldülevaade nende eesmärkide saavutamiseks vajalikest investeeringutest.

 

Liikmesriigid peavad taristute puhul esmatähtsaks energiatõhusust. Nad lisavad energiatõhususe programmid oma taristukavadesse ja seavad ehitiste renoveerimise investeerimisprioriteediks.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid kirjeldavad I lisas esitatud ülesehitust ja vormingut järgides energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud hetkeolukorda (sh seoses energiasüsteemiga ning kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega) riikliku kava esitamise ajal või uusima kättesaadava teabe alusel. Samuti esitavad liikmesriigid energialiidu viiest mõõtmest igaühe kohta olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevad prognoosid ning nende prognooside kirjelduse esimeseks kümneaastaseks ajavahemikuks vähemalt aastani 2040 (sh 2030. aastaks).

1.  Liikmesriigid kirjeldavad I lisas esitatud ülesehitust ja vormingut järgides energialiidu viiest mõõtmest igaühega seotud hetkeolukorda (sh seoses energiasüsteemiga ning kasvuhoonegaaside heite ja nende sidumisega) riikliku kava esitamise ajal või uusima kättesaadava teabe alusel. Samuti esitavad liikmesriigid energialiidu viiest mõõtmest igaühe kohta olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevad prognoosid ning nende prognooside kirjelduse esimeseks kümneaastaseks ajavahemikuks vähemalt aastani 2030 (sh 2030. aastaks). Liikmesriigid teevad prognoosides ja stsenaariumides kasutatud eeldused, parameetrid ja metoodika üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemi arendamisele ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidumisele esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2040 (sh 2030. aastal), sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega;

(a)  kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemi arendamisele ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidumisele esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2040 (sh 2030. aastal), sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega. See peaks hõlmama valdkondlikust liitmisest, digiteerimisest ja täiustatud turukorraldusest tuleneva koostoime ning õhukvaliteedi ja varustuskindlusega seotud kasu hindamist;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  artiklis 7 osutatud ja I isas täpsustatud kavandatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, keskkonnaalane, oskustega seotud ning sotsiaalmõju esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030, sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega;

(b)  artiklis 7 osutatud ja I lisas täpsustatud kavandatud individuaalsete ja koondatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, tervise- ja keskkonnaalane, oskustega seotud ning sotsiaalmõju esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani2030, sh võrdlus lõike1 kohaste olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikate ja meetmete prognoosidega. Mõju hindamiseks kasutatud metoodika avalikustatakse ning soodustatakse tasuvusanalüüsi kasutamist;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ühe mõõtme piires ning olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime eri mõõtmete piires esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030. Varustuskindlust, taristut ja turgude lõimimist käsitlevad prognoosid tuleb siduda usaldusväärsete energiatõhususstsenaariumidega.

c)  olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ühe mõõtme piires ning olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime eri mõõtmete piires esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030. Hinnangus esitatakse kõigi riigisiseste poliitikate ja meetmete ning liidu kliima- ja energiapoliitika meetmete tõendatud koostoime kohta kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed hindamisandmed. Varustuskindlust, taristut ja turgude lõimimist käsitlevad prognoosid tuleb siduda usaldusväärsete energiatõhususstsenaariumidega;

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  viis, kuidas individuaalsed ja koondatud olemasolevad ja kavandatavad poliitikad ja meetmed meelitavad ligi erasektori investeeringuid lisaks avaliku sektori rahalistele vahenditele, mis on vajalikud nende rakendamiseks.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekt

Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekt

1.  Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2018 ning seejärel iga kümne aasta tagant artikli 3 lõikes 1 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti.

1.  Iga liikmesriik koostab ja esitab komisjonile 1. juuniks 2018 esimese artikli 3 lõikes 1 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti. Teise kava projekti koostavad ja esitavad komisjonile kõik liikmesriigid 1. jaanuariks 2023 ning sellele järgnevate kavade projekti iga viie aasta järel.

2.  Kooskõlas artikliga 28 võib komisjon esitada liikmesriikidele kava projektide kohta soovitusi. Neis soovitustes käsitletakse eelkõige järgmist:

2.  Komisjon hindab kavade projekte ning esitab kooskõlas artikliga 28 liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi, tehes seda kõige hiljem kolm kuud enne kava esitamise tähtaega, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, ja mille eesmärk on:

(a)  eesmärkide ja panuste ulatuslikkus, et ühiselt saavutada energialiidu eesmärgid ning eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid;

a)  tagada liikmesriikides energialiidu kõikide mõõtmete eesmärkide ühine saavutamine;

 

a a)  tagada liikmesriikides riiklike eesmärkide saavutamine;

(b)  liikmesriikide ja liidu tasandi eesmärkidega seotud poliitikad ja meetmed ning muud poliitikad ja meetmed, mis võivad piiriüleselt asjakohased olla;

b)  parandada riiklikes energia- ja kliimakavades sisalduvaid individuaalseid olemasolevaid ja kavandatavaid poliitikaid ja meetmeid, sealhulgas neid, mis võivad asjakohased olla piiriüleselt;

 

b a)  teha ettepanekuid riiklikes energia- ja kliimakavades uute poliitikate ja meetmete kehtestamise kohta;

(c)  lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete koostoime ja järjepidevus energialiidu ühe mõõtme ning eri mõõtmete piires.

c)  tagada lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) ning kavandatud poliitikate ja meetmete järjepidevus energialiidu ühe mõõtme ning eri mõõtmete piires;

 

c a)  tagada, et investeerimisstrateegiad ja vahendid on kooskõlas vastavate eesmärkide täitmiseks ettenähtud liikmesriikide poliitikate ja meetmetega.

3.  Liikmesriigid võtavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava viimistlemisel komisjoni mis tahes soovitusi igati arvesse.

3.  Liikmesriigid võtavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava viimistlemisel komisjoni mis tahes soovitusi igati arvesse. Kui asjaomase liikmesriigi seisukoht on komisjoni soovitusest erinev, esitab ja avaldab see liikmesriik oma seisukoha põhjenduse.

 

3 a.  Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud kavade projektid üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks liidu õiguse muude nõuete kohaldamist, tagavad liikmesriigid üldsusele varajased ja tulemuslikud võimalused artiklis 9 osutatud kavaprojektide ettevalmistamises osalemiseks ning lisavad komisjonile esitatavale lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektile üldsuse seisukohtade kokkuvõtte. Niivõrd kui on kohaldatavad direktiivi 2001/42/EÜ sätted, käsitatakse nimetatud direktiivi alusel korraldatud konsultatsioone käesoleva määruse kohastele avaliku konsultatsiooni nõuetele vastavatena.

Ilma et see piiraks liidu õiguse muude nõuete kohaldamist, tagavad liikmesriigid üldsusele varajased ja tulemuslikud võimalused artiklis 9 osutatud kavaprojektide ja artiklis 14 osutatud pikaajaliste strateegiate ettevalmistamises osalemiseks, kui kõik lahendusvariandid on veel võimalikud ning üldsusega konsulteerimine saab toimuda.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid kehtestavad mõistliku ajakava, mis võimaldab üldsusel saada teavet ja teha ettevalmistusi ning osaleda tõhusalt planeerimisprotsesside eri etappides piisava aja jooksul. Liikmesriigid peavad arvesse võtma, et kõigil peab olema võimalik võrdselt osaleda, ning tagama, et üldsusele antakse kas avalike teadaannete või muude sobivate vahendite abil, näiteks võimaluse korral elektroonilise meedia vahendusel, teada kõigist praktilistest toimingutest, mis on nende osalemisega seotud, ja tagama, et üldsusel on võimalik kõiki vajalikke dokumente kätte saada.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Kui liikmesriigid esitatavad komisjonile lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti ja lõpliku versiooni ning oma pikaajalise strateegia, siis esitavad nad ka üldsuse seisukohtade kokkuvõtte ning selgituse, kuidas neid seisukohti arvesse on võetud.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c.  Niivõrd kui on kohaldatavad direktiivi 2001/42/EÜ sätted, on konsultatsioonidega, mida on korraldatud nimetatud direktiivi alusel, täidetud käesoleva määruse kohane kohustus korraldada avalik konsultatsioon.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 d.  Käesoleva artikli rakendamisel piiravad liikmesriigid haldusmenetluste keerukust.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Mitmetasandiline kliima- ja energiadialoogi platvorm

 

1.  Liikmesriik loob partnerluse raames alalise mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi, millega toetada kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, äriringkondade, investorite, muude sidusrühmade ja üldsuse aktiivset kaasamist energiasüsteemi ümberkujundamisesse.

 

2.  Liikmesriigid esitavad oma riigi kliima- ja energiadialoogi platvormile eri valikuvõimalusi ja stsenaariumeid, mis puudutavad nende lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist energia- ja kliimapoliitikat, ning lisavad igale valikuvõimalusele tasuvusanalüüsi. Kliima- ja energiadialoogi platvormid on foorumid, kus arutatakse ja töötatakse artikli 10 kohaselt välja kavu, strateegiaid ja aruandeid.

 

3.  Liikmesriigid tagavad, et kliima- ja energiadialoogi platvormile eraldatakse piisavalt inimressursse ja raha ning need toimivad läbipaistvalt.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Artikkel 11

Piirkondlik koostöö

Makro- ja muu piirkondlik koostöö

1.  Liikmesriigid teevad üksteisega piirkondlikku koostööd oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste tulemuslikuks elluviimiseks.

1.  Liikmesriigid teevad lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas seatud eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks üksteisega makro- ja muud piirkondlikku koostööd, võttes arvesse kõiki juba rakendatavaid ja võimalikke koostöövorme.

2.  Liikmesriigid teevad aegsasti enne lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti komisjonile esitamist vastavalt artikli 9 lõikele 1 kindlaks piirkondliku koostöö võimalused ning konsulteerivad naaberliikmesriikide ja muude huvi väljendanud liikmesriikidega. Liikmesriigid esitavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektis sellise piirkondliku konsulteerimise tulemused ning selgitavad vajaduse korral, kuidas on märkusi arvesse võetud.

2.  Aegsasti enne seda, kui liikmesriigid esitavad artikli 9 lõike 1 kohaselt komisjonile oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti, teevad nad kindlaks makro- ja muu piirkondliku koostöö võimalused, võttes arvesse makropiirkondliku koostöö vorme, mis on juba olemas, eelkõige Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava (BEMIP), Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kava (CESEC), Kesk- ja Lääne-Euroopa piirkondlik energiaturg (CWREM), Põhjamere piirkonna riikide tuuleenergiavõrgu algatus (NSCOGI) ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus, ning konsulteerivad kooskõlas direktiivi 2011/92/EL ja Espoo konventsiooniga naaberliikmesriikide ja muude huvi väljendanud liikmesriikidega. Liikmesriigid esitavad lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektis sellise piirkondliku konsulteerimise tulemused ning selgitavad vajaduse korral, kuidas on märkusi arvesse võetud. Makropiirkondlikus koostöös osalevad liikmesriigid lepivad kokku juhtimisstruktuuri, mille kohaselt on võimalik vähemalt kord aastas kohtuda ministrite tasandil.

 

2 a.  Kui seda taotlevad kaks või enam liikmesriiki, aitab komisjon muu hulgas tugiraamistiku loomise kaudu lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osade ühisele koostamisele kaasa. Kui liikmesriigid teevad makro- ja muud piirkondlikku koostööd, peavad nad oma lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades andma tulemustest aru ja esitama need komisjonile. Makro- ja muu piirkondliku koostöö tulemused võivad asendada asjaomaste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade samaväärseid osi.

 

2 b.  Komisjon teeb turgude paremaks lõimimiseks ja kulutõhusate poliitikate soodustamiseks kindlaks, millised võimalused on teha makro- ja muud piirkondlikku koostööd, mis hõlmab energialiidu viiest mõõtmest üht või mitut ja on kooskõlas käesoleva artikliga, sel on pikaajaline eesmärk ja see põhineb valitsevatel turuoludel. Komisjon võib selliste võimaluste kindlakstegemise alusel anda liikmesriikidele artikli 28 kohaselt soovitusi, kuidas soodustada tõhusat koostööd, partnerlust ja konsultatsioone.

3.  Komisjon hõlbustab liikmesriikide koostööd ja omavahelist konsulteerimist talle artikli 9 alusel esitatud kavaprojektide osas nende viimistlemiseks.

3.  Komisjon hõlbustab liikmesriikide koostööd ja omavahelist konsulteerimist talle artikli 9 alusel esitatud kavaprojektide osas nende viimistlemiseks.

4.  Liikmesriigid võtavad lõplikus lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas arvesse lõigete 2 ja 3 alusel teistelt liikmesriikidelt saadud märkusi ning selgitavad, kuidas neid märkusi on arvesse võetud.

4.  Liikmesriigid võtavad lõplikus lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas arvesse lõigete 2 ja 3 alusel teistelt liikmesriikidelt saadud märkusi ning selgitavad, kuidas neid märkusi on arvesse võetud.

5.  Lõikes 1 esitatud otstarbel jätkavad liikmesriigid piirkondlikku koostööd oma kavas kirja pandud poliitikate ja meetmete rakendamisel.

5.  Lõikes 1 esitatud otstarbel jätkavad liikmesriigid makropiirkondlikku koostööd oma kavas kirja pandud poliitikate ja meetmete rakendamisel.

 

5 a.  Liikmesriigid peaksid ette nägema ka koostöö energiaühenduse liikmete ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Energialiidu huve teenivate taastuvenergiaprojektide kindlakstegemine ja rahastamine

 

1.  Liikmesriigid, kes teevad artiklis 11 osutatud viisil koostööd, koostavad piirkondliku loetelu energialiidu huve teenivatest taastuvenergiaprojektidest, mis aitavad kaasa artikli 4 lõike 2 ostutatud eesmärgi saavutamisele. Loetelu on osa artiklis 3 osutatud riiklikust energia- ja kliimakavast.

 

2.  Energialiidu huve teenivate taastuvenergiaprojektide loetelu koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi kriteeriume:

 

a)  projektist saadav üldine võimalik kasu;

 

b)  projekt hõlmab vähemalt kaht liikmesriiki, kes kasutavad koostööks ükskõik millist mehhanismi, mis on ette nähtud direktiivis (EL) .../... [uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiiv];

 

c)  projekt viiakse ellu ühe liikmesriigi territooriumil või rahvusvahelistes vetes ning sellel on suur piiriülene mõju.

 

3.  Liikmesriikidelt saadud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade põhjal koostab komisjon 31. detsembriks 2020 energialiidu huve teenivate taastuvenergiaprojektide liidu loetelu. Loetelu koostamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte.

 

4.  Liidu loetelu koostamisel teeb komisjon järgmist:

 

a)  tagab, et sellesse kantakse üksnes käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kriteeriumidele vastavad projektid;

 

b)  tagab regioonidevahelise sidususe;

 

c)  hoiab energialiidu huve teenivate taastuvenergiaprojektide koguarvu hallatavates piirides;

 

d)  tagab, et valdkondades, kus liikmesriigid on koostanud 2030. aastani ulatuva ühise piirkondliku kasutuselevõtu trajektoori, käsitletaks energialiidu huve teenivaid taastuvenergiaprojekte toetavalt.

 

5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, milles määrata kindlaks metoodika, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva artiklis lõike 2 punktis a osutatud analüüsi tegemisel, et võtta arvesse keskkonna- ja tervisealast, makromajanduslikku, oskustega seotud ja sotsiaalmõju.

 

6.  Iga liikmesriik määrab hiljemalt 30. juuniks 2021 ühe riikliku pädeva asutuse, kelle ülesanne on hõlbustada ja koordineerida liidu loetellu kantud, energialiidu huve teenivate taastuvenergiaprojektide jaoks loa taotlemise menetlust. Pädev asutus võtab meetmed, et põhjalikult kaalutletud otsust oleks lihtsam teha.

 

7.  Kui mõne energialiidu huve teeniva taastuvenergiaprojekti rakendamisel tekivad suured probleemid, võib komisjon määrata asjassepuutuvate liikmesriikidega kokkuleppel kuni üheks aastaks liidupoolse koordinaatori, kelle ametiaega võib kaks korda pikendada. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad määruse (EL) 347/2013 artikli 6 sätted.

 

8.  Kui liikmesriigid korraldavad energialiidu huve teenivate taastuvenergiaprojektide valimist, kohaldatakse artikli 10 sätteid.

 

9.  Liidu loetellu kantud energialiidu huve teenivatele taastuvenergiaprojektidele võib anda toetuste, laenude, omakapitali, rahastamisvahendite ja tagatisfondide kujul liidu rahalist toetust. Peale selle loob komisjon liidu tasandil vahendi, mis aitab liidu loetellu kantud energialiidu huve teenivatele taastuvenergiaprojektidele, mida haldab otseselt või kaudselt komisjon, samuti rahalist toetust eraldada. Vahendis võib koos kasutada nii liidu kui ka liikmesriigi raha, eelkõige artikli 27 lõike 4 alusel loodud rahastamisplatvormi.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ja nende ajakohastatud versioone, mis on esitatud vastavalt artiklitele 3 ja 13. Eelkõige hindab komisjon, kas

Komisjon hindab lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, mis on esitatud vastavalt artiklile 3. Eelkõige hindab komisjon, kas

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  eesmärgid ja panused on piisavad energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide ühiseks saavutamiseks;

a)  eesmärgid on piisavad energialiidu eesmärkide ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide ühiseks saavutamiseks;

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  olemasolevad ja ettenähtud poliitikad, meetmed ja nendega seotud investeerimisstrateegiad on piisavad, et saavutada artiklis 4 osutatud riiklikud eesmärgid;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Töötajatele ja kogukondadele mõeldud õiglase ülemineku algatus

 

1.  Käesoleva määrusega luuakse õiglase ülemineku algatus, millega toetatakse töötajaid ja kogukondi, keda üleminek vähese CO2-heitega majandusele võib negatiivselt mõjutada. Algatuse elluviimiseks tuleks liikmesriikide riigiasutuste, komisjoni, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sotsiaalpartnerite esindajatest moodustada nõukogu, kes korraldab õiglase ülemineku jaoks projektikonkursse.

 

2.  Projektikonkursside eesmärk on kasutada keskkonnahoidlikud võimalused ära ning toetada töötajaid ja kogukondi energiasüsteemi ümberkujundamisel. Projektikonkursside koostamisel peaksid nõukogu liikmed püüdma teha järgmist:

 

a)  säilitada ja luua inimväärseid ja püsivaid töökohti;

 

b)  tõhustada keskkonnasäästlikes protsesside ja tehnoloogiate valdkonnas töötajate koolitamist ja suurendada töötajate vastavaid oskusi;

 

c)  täiustada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas aktiivset tööturupoliitikat.

 

3.  Komisjon loob liidu tasandil rahastamisplatvormi, kust antakse õiglase ülemineku algatusele otse rahalist toetust.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamine

 

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2023 ning seejärel iga kümne aasta tagant artiklile 3 vastava kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandi või kinnitavad komisjonile, et asjaomane kava kehtib edasi.

 

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2024 ning seejärel iga kümne aasta tagant artiklile 3 vastava kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni, v.a juhul, kui nad on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kinnitanud, et asjaomane kava kehtib edasi.

 

3.  Liikmesriigid muudavad lõikes 2 osutatud ajakohastatud versioonis eesmärke ja panuseid üksnes selleks, et kajastada ulatuslikumat eesmärgipüstitust võrreldes kõige viimati esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas seatuga.

 

4.  Liikmesriigid teevad jõupingutusi, et leevendada ajakohastatud kavaga mis tahes kahjulikku keskkonnamõju, mis on ilmnenud artiklite 15–22 kohase lõimitud aruandluse käigus.

 

5.  Liikmesriigid võtavad lõikes 2 osutatud ajakohastatud versiooni ettevalmistamisel arvesse Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

 

6.  Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni ettevalmistamise ja hindamise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud korda.

 

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pikaajaline vähese heite strateegia

Pikaajaline kliima- ja energiastrateegia

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

 

Kooskõla üldise kliimaeesmärgiga

 

Komisjon annab 1. juuliks 2018 aru ülejäänud ülemaailmsest süsinikubilansist, mis on kooskõlas jõupingutustega, mida tehakse, et hoida temperatuuri tõus võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega tuntavalt alla 2 °C – mitte rohkem kui 1,5 °C – , ja avaldab analüüsi selle kohta, milline on 2050.–2100. aastal liidu õiglane osa.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

Artikkel 14

Pikaajaline vähese heite strateegia

Pikaajaline kliima- ja energiastrateegia

1.  Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2020 ning seejärel iga kümne aasta tagant pikaajalise (50 aastat) vähese heite strateegia, et aidata kaasa järgmisele:

1.  Liikmesriigid ja liidu nimel tegutsev komisjon võtavad 1. jaanuariks 2019 ning seejärel iga viie aasta tagant vastu pikaajalise (30 aastat) kliima- ja energiastrateegia, et aidata:

(a)  täita liidule ja liikmesriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Pariisi kokkuleppest tulenevat kohustust vähendada inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada nende sidujates sidumist;

a)  täita kümne aasta kaupa liidule ja liikmesriikidele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Pariisi kokkuleppest tulenevat kohustust vähendada inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada nende sidujates sidumist;

(b)  täita eesmärki hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

b)  täita eesmärki hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, piirates liidu kasvuhoonegaaside heidet nii, et see oleks väiksem kui liidu osa ülejäänud ülemaailmsest süsinikubilansist;

(c)  saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja nende suurem sidujates sidumine kõigis sektorites kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada 2050. aastaks kulutõhusalt heitkoguseid 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega, mis IPCC hinnangul on arenenud riikide rühma jaoks vajalik vähendamine.

c)  saavutada kõigis sektorites kasvuhoonegaaside heite pikaajaline vähendamine ja nende gaaside suurem sidujates sidumine vastavalt sellele, kui palju tuleb liidu eesmärgi (mis on seotud sellega, kui palju peab IPCC andmeil heidet vähendama) kohaselt liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid kulutõhusalt vähendada ning sidujates sidumist suurendada, et täita Pariisi kokkuleppes sätestatud temperatuurieesmärke ning viia liidus kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nulli ja jõuda pärast seda negatiivse heitkoguseni;

 

c a)  jõuda liidus hiljemalt 2050. aastaks energiasüsteemini, mis on väga tõhus ja põhineb taastuvatel energiaallikatel.

2.  Pikaajaline vähese heite strateegia hõlmab järgmist:

2.  Pikaajaline kliima- ja energiastrateegia sisaldab II a lisas sätestatud elemente ja hõlmab järgmist:

(a)  üldkogus, mille võrra on kasvuhoonegaaside heidet vähendatud ja nende sidujates sidumist suurendatud;

a)  üldkogus, mille võrra on kasvuhoonegaaside heidet vähendatud ja nende sidujates sidumist suurendatud, ja eraldi eesmärk selle kohta, kui palju tuleb sidujates sidumist suurendada, et saaks jätkata pingutusi piirata Pariisi kokkuleppe eesmärkidega kohaselt temperatuuri tõusu;

(b)  heite vähenemine ja gaaside suurem sidujates sidumine üksikutes sektorites, sh elektri-, tööstus-, transpordi-, hoone- (teenindussektori ja eluhooned) ja põllumajandussektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris;

b)  CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgil kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja gaaside suurem sidujates sidumine üksikutes sektorites, sh elektri-, tööstus-, transpordi-, kütte- ja jahutus-, hoone- (teenindussektori ja eluhooned) ja põllumajandussektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris;

(c)  eeldatavad edusammud vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele üleminekul, sh kasvuhoonegaaside heitemahukus, sisemajanduse koguprodukti CO2-mahukus ning sellekohased teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse strateegiad;

c)  eeldatavad edusammud vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele üleminekul, sh kasvuhoonegaaside heitemahukus, sisemajanduse koguprodukti CO2-mahukus ning sellekohased pikaajalised investeerimis- ning teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse strateegiad;

 

c a)  eeldatavad edusammud energiasüsteemi ümberkujundamisel, sh energia säästmisel, taastuvenergia summaarne osakaal ja kavakohaselt kasutusele võetavate taastuvate energiaallikate võimsus;

 

c b)  majanduse täieliku dekarboniseerimise eeldatav mõju makromajanduslikule arengule, sotsiaalsele arengule, soodne ja kahjulik mõju inimtervisele ning mõju keskkonnakaitsele;

(d)  seosed muude riiklike pikaajaliste kavadega.

d)  seosed muude riiklike pikaajaliste eesmärkide ja kavade ning muude poliitikate, meetmete ja investeeringutega.

 

2 a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte II a lisa muutmiseks, et kohandada seda liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku muudatustega, energiaturu arenguga ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe uute nõuetega.

3.  Pikaajaline vähese heite strateegia ning artiklis 3 osutatud lõimitud riiklik energia- ja kliimakava peaksid olema omavahel kooskõlas.

3.  Artiklis 3 osutatud lõimitud riiklik energia- ja kliimakava peab olema pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga kooskõlas.

4.  Liikmesriigid teevad oma pikaajalise vähese heite strateegia ja selle mis tahes ajakohastatud versioonid viivitamata üldsusele kättesaadavaks.

4.  Liikmesriigid ja komisjon koostavad oma strateegiad avalikult ja läbipaistvalt, tagavad selle, et üldsusele, sotsiaalpartneritele, ettevõtjatele, investoritele, kodanikuühiskonnale ja teistele sidusrühmadele antakse varakult ja tulemuslikult võimalus pikaajaliste kliima- ja energiastrateegiate väljatöötamisel osaleda, ning teevad muu hulgas artiklis 24 osutatud e-platvormi kaudu strateegiad ja kõik nende aluseks olevad andmed ja analüüsid avalikuks.

 

4 a.  Komisjon toetab liikmesriike pikaajaliste strateegiate koostamisel sellega, et annab neile teavet artiklis 1 osutatud eesmärkide täitmiseks vajalike teadusandmete ja tehnoloogia arengu seisu kohta. Peale selle annab komisjon liikmesriikidele ja teistele sidusrühmadele võimaluse esitada lisateavet ja arutada valikuvõimalusi, ning koostab liikmesriikidele suunised ja parimad tavad, mida liikmesriigid saavad strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel kasutada.

 

4 b.  Komisjon hindab, kas riiklikud pikaajalised strateegiad on artiklis 1 sätestatud liidu eesmärkide ühiseks täitmiseks piisavad. Komisjon võib selle hõlbustamiseks anda liikmesriikidele soovitusi ja olla liikmesriike pikaajaliste strateegiate koostamisel ja elluviimisel abiks.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  teave selle kohta, milliseid edusamme on tehtud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste elluviimisel ning nende elluviimiseks vajalike poliitikate ja meetmete rakendamisel;

(a)  teave selle kohta, milliseid edusamme on tehtud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide elluviimisel ning nende elluviimiseks vajalike poliitikate ja meetmete rahastamisel ja rakendamisel;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  artikli 10 kohaselt peetud avalike konsultatsioonide tulemused;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  teave selle kohta, milliseid edusamme on tehtud artikli 10 a kohase aktiivse kaasamise toetamiseks;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c)  teave artiklis 14 sätestatud pikaajalises kliima- ja energiastrateegias osutatud sihtide, eesmärkide ja kohustuste kohta ning selle kohta, milliseid edusamme on tehtud nende täitmisel;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Juhul kui komisjon on esitanud soovitusi vastavalt artikli 27 lõigetele 2 või 3, lisab asjaomane liikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandesse teabe, mis hõlmab poliitikaid ja meetmeid, mis on vastu võetud või kavatsetakse vastu võtta ja rakendada nende soovituste täitmiseks. Kõnealune teave hõlmab üksikasjalikku rakendamise ajakava.

5.  Juhul kui komisjon on esitanud soovitusi vastavalt artikli 27 lõigetele 2 või 3, lisab asjaomane liikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruandesse teabe, mis hõlmab poliitikaid ja meetmeid, mis on vastu võetud või kavatsetakse vastu võtta ja rakendada nende soovituste täitmiseks. Kõnealune teave hõlmab üksikasjalikku rakendamise ajakava. Kui asjaomane liikmesriik kaldub mõnest esitatud soovitusest kõrvale, esitab ja avaldab see liikmesriik usaldusväärsetel andmetel ja objektiivsetel kriteeriumidel põhineva sisuka põhjenduse.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Liikmesriik teeb käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud aruanded üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)   trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale;

(4)  trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, sealhulgas biokütuste osakaal, täiustatud biokütuste osakaal, põllumajandusmaal kasvatatud kultuuridest toodetud biokütuse osakaal, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale;

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  piirkondade, linnade, energiakogukondade ja tootvate tarbijate taastuvenergia tootmise eesmärgid ja trajektoorid;

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt biokütuste osakaal, täiustatud biokütuste osakaal, põllumajandusmaal kasvatatud põhikultuurist toodetud biokütuse osakaal, biomassist ilma soojuse tootmiseta toodetud elektri osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja omatarbeks toodetud energia tarbijate toodetav taastuvenergia);

(5)  vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt biomassist ilma soojuse tootmiseta toodetud elektri osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning heitvee töötlemisel settest saadud energia);

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed, millega viiakse ellu artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunkti i kohast riiklikku panust liidu tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed, sh eriülevaade [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud meetmete rakendamise kohta;

(1)  rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed, et saavutada artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunkti i kohased riiklikud eesmärgid liidu tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi täitmiseks, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed, sh eriülevaade [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud meetmete rakendamise kohta;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  erimeetmed taastuvate energiaallikate piiramist põhjustada võiva kohustusliku suutlikkuse vajaduse hindamiseks, läbipaistvaks muutmiseks ja vähendamiseks;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  trajektoor, mis näitab primaar- ja lõppenergia tarbimist ajavahemikul 2020–2030 ehk riiklikku energiasäästupanust liidu tasandi 2030. aasta eesmärgi saavutamisse, sh alusmetoodika;

(1)  trajektoor, mis näitab primaar- ja lõppenergia tarbimist ajavahemikul 2020–2030 ehk riiklikke siduvaid energiasäästueesmärke liidu tasandi 2030. aasta eesmärgi saavutamisse, sh alusmetoodika;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  riigi avaliku ja erasektori elamu- ja ärihoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid;

(2)  riigi elu- ning avaliku ja erasektori mitteeluhoonete renoveerimise pikaajalise strateegia eesmärgid;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt artiklile 6, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), gaasi- ja elektritaristu energiatõhususpotentsiaali kasutamise meetmed ning muud energiatõhususe edendamise meetmed;

(1)  rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu siduvat riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt artiklile 6, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), gaasi- ja elektritaristu energiatõhususpotentsiaali kasutamise meetmed ning muud energiatõhususe edendamise meetmed;

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artiklites 7a ja 7b osutatud energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed meetmed kooskõlas käesoleva määruse II lisaga;

(3)  direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklites 7a ja 7b osutatud energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed meetmed kooskõlas käesoleva määruse II lisaga, sealhulgas energiasääst, mis saavutati tänu riiklikele energiatõhususkohustustele ja/või direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud versiooni] artiklite 7a ja 7b ning artikli 20 lõike 6 kohaldamisel võetud alternatiivsetele meetmetele, ning mõju tarbijate arvetele, sealhulgas sotsiaalse eesmärgiga nõuded;

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  riigi avaliku ja erasektori elamu- ja ärihoonete renoveerimise pikaajaline strateegia, sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad poliitikad ja meetmed;

(4)  riigi avaliku ja erasektori elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise pikaajaline strateegia, sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad investeeringute suunamise poliitikad ja meetmed, võttes eelkõige arvesse tõenditel põhinevat hinnangut eeldatavale energiasäästule ja laiemale kasule vastavalt direktiivi (EL) .../... [hoonete energiatõhususe direktiiv, COD 0381/16] artiklile 2 a;

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  poliitikad ja meetmed tõhusa koostootmise ning tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide majandusliku potentsiaali arendamiseks vastavalt direktiivi (EL) .../... [ettepaneku COM(2016)0761 kohaselt muudetud direktiiv 2012/27/EL] artikli 14 lõikele 2;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  vajaduse korral edusammud muude selliste rakendatud, vastuvõetud ja kavandatud poliitikate, meetmete ja tegevuste alal, mis tulenevad direktiivi (EL) .../... [hoonete energiatõhususe direktiiv, COD 0381/16] artikli 2 a kohastest pikaajalistest renoveerimisstrateegiatest, sealhulgas neist, mis on suunatud riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega segmentidele, ja neist, mis puudutavad teabe ja rahastamise kättesaadavust;

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  energiaallikate ja tarnijariikide mitmekesistamise ning salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid;

(a)  suurema energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega, tarnete, tarneteede ja tarnijariikide mitmekesistamisega ning salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid;

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid;

(b)  kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid ja meetmed, millega ei takistata energialiidu edukat elluviimist;

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  riiklikud eesmärgid, mille kohaselt tuleb riigi energiasüsteem paindlikumaks muuta, eelkõige sellega, et võetakse energiatõhususmeetmeid ning hakatakse kasutama riigisiseseid taastuvaid energiaallikaid, tarbimiskaja ja salvestamist;

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud seoses elektrivõrkude 15 % omavahelise ühendatuse eesmärgiga;

(a)  elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud seoses elektrivõrkude soovitusliku vähemalt 15 % omavahelise ühendatuse eesmärgiga;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  elektrienergia ja gaasi ülekande taristuga seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu viie tähtsa mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks;

(b)  elektrienergia ja gaasi ülekande- ja jaotustaristu ning selle moderniseerimisega seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu viiest tähtsast mõõtmest mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  vajaduse korral energia siseturu muude aspektide, nt turgude lõimimise ja liitmisega seotud riiklikud eesmärgid;

(d)  süsteemi paindlikkusega, eelkõige vaba hinnakujundust takistavate tegurite kõrvaldamise kaudu, turgude lõimimise ja liitmise, arukate võrkude, koondtarbimise, tarbimiskaja, salvestamise, hajustootmise, saatmis- ja edasisaatmis- ning kärpimismehhanismide ja reaalajas edastatavate hinnasignaalidega seotud riiklikud eesmärgid ja meetmed;

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kütteostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid, sh kütteostuvõimetute majapidamiste arv;

välja jäetud

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  taastuvenergia mittediskrimineeriva osaluse, nõudlusreageeringu ja salvestamisega seotud riiklikud eesmärgid ja meetmed, sh koondamise abil, kõigil energiaturgudel;

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  riiklikud eesmärgid ja meetmed, millega tagatakse tarbijate osalemine energiasüsteemis ning kasu saamine omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sealhulgas arukatest arvestitest;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  vajaduse korral elektrisüsteemi piisavuse tagamisega seotud riiklikud eesmärgid;

(f)  riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et elektrisüsteem on piisav ja reservvõimsuse mehhanisme ei kasutata, või juhul, kui neid energiavarustuskindluse eesmärgil ikkagi kasutatakse, siis on need võimalikult piiratud;

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  riiklikud meetmed, millega kehtestatakse või vaadatakse läbi pakkumispiirkonnad, et tegeleda struktuurse ülekandevõime piiratusega, suurendada majanduslikku tõhusust ja piiriülest kauplemist ning tagada energiavarustuskindlus;

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  punktides a–f osutatud eesmärkide saavutamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed;

(g)  punktides a–f a osutatud eesmärkide saavutamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud poliitikad ja meetmed;

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 21 a

 

Kütteostuvõimetust käsitlev lõimitud aruandlus

 

Vajaduse korral esitab liikmesriik lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes kvantitatiivse teabe kütteostuvõimetute kodumajapidamiste arvu kohta ning teabe kütteostuvõimetuse vähendamise poliitikate ja meetmete kohta vastavalt artikli 3 lõike 3 punktile v.

 

Artikli 3 lõike 3 punkti v teise lõigu kohaldamisel esitab asjaomane liikmesriik lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes teabe kütteostuvõimetute majapidamiste arvu vähendamise riikliku soovitusliku eesmärgi elluviimise kohta.

 

Komisjon jagab liikmesriikide poolt käesoleva artikli kohaselt esitatud andmeid Euroopa kütteostuvõimetuse vaatluskeskusega.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  riiklikud eesmärgid, mis on seotud puhta energia tehnoloogiat käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning tehnoloogiakulude katmiseks ja tõhususe suurendamiseks ette nähtud (avaliku ja erasektori) kogukulutustega;

(b)  riiklikud eesmärgid, mis on seotud puhta energia tehnoloogiat käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning tehnoloogiakulude katmiseks ja tõhususe suurendamiseks ette nähtud avaliku, ja kui andmed on kättesaadavad, erasektori kogukulutustega;

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  energiatoetuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklikud eesmärgid;

(d)  energiatoetuste, eelkõige fossiilkütustele antavate toetuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklikud eesmärgid;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  vajaduse korral rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil.

(g)  vajaduse korral rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil. Kui kasutatakse komisjoni sissemakseid sellistesse rahastamisvahenditesse, kuhu liikmesriigid ühiselt panustavad oma riiklikke vahendeid, tuleb see avalikustada.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  riigi kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed aasta X-1 kohta;

välja jäetud

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  taastuvatest allikatest saadud energia ligikaudse summaarse lõpptarbimise ning oma energia kogutarbimise, primaar- ja lõppenergia tarbimise ligikaudsed andmed aasta X-1 kohta.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punkti a kohaldamisel koondab komisjon liikmesriikide kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete või, juhul kui liikmesriik ei ole oma ligikaudseid inventuuriandmeid kõnealuseks kuupäevaks esitanud, omaenda hinnangute põhjal igal aastal liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed. Komisjon teeb selle teabe iga aasta 30. septembriks üldsusele kättesaadavaks.

Nimetatud eesmärkidel koondab komisjon liikmesriikide kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete või, juhul kui liikmesriik ei ole oma ligikaudseid inventuuriandmeid kõnealuseks kuupäevaks esitanud, omaenda hinnangute põhjal igal aastal liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed. Komisjon teeb selle teabe iga aasta 30. septembriks üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. juuliks 2021 ja seejärel igal aastal (aasta X) oma kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed aasta X-1 kohta.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 24

Artikkel 24

E-aruandluse platvorm

E-platvorm

1.  Komisjon loob veebipõhise aruandlusplatvormi, et hõlbustada komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetust ning soodustada liikmesriikide koostööd.

1.  Kulutõhususe tagamiseks loob komisjon avaliku veebipõhise platvormi, et hõlbustada komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetust, soodustada liikmesriikide koostööd ning muuta teave üldsusele kättesaadavamaks.

2.  Pärast seda kui kõnealune veebipõhine aruandlusplatvorm on toimima hakanud, kasutavad liikmesriigid seda käesolevas peatükis osutatud aruannete komisjonile esitamiseks.

2.  Pärast seda kui kõnealune veebipõhine platvorm on toimima hakanud, kasutavad liikmesriigid seda käesolevas peatükis osutatud aruannete komisjonile esitamiseks. Liikmesriigid teevad aruanded üldsusele kättesaadavaks.

 

2 a.  Komisjon kasutab e-platvormi selleks, et muuta artiklites 3, 9 ja 14 osutatud kavandatavad ja lõplikud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ning riiklikud pikaajalised kliima- ja energiastrateegiad üldsusele veebis kättesaadavamaks.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab 31. oktoobriks 2021 ning seejärel igal teisel aastal eelkõige lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete, käesoleva määruse alusel esitatud muu teabe, näitajate ning kui see on olemas, siis Euroopa statistika põhjal järgmist:

1.  Komisjon hindab 31. oktoobriks 2021 ning seejärel igal teisel aastal eelkõige lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete, käesoleva määruse alusel esitatud muu teabe, Euroopa Keskkonnaameti andmete ning näitajate ja Euroopa statistika olemasolu korral selle põhjal järgmist:

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liidu tasandi edusammud energialiidu eesmärkide saavutamisel, sh esimesel kümneaastasel ajavahemikul liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel, et eelkõige vältida puudujääke liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamisel;

(a)  liidu tasandi edusammud energialiidu eesmärkide saavutamisel, sh esimesel kümneaastasel ajavahemikul liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel, et eelkõige vältida puudujääke liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamisel ning võtta asjakohaselt arvesse artiklis 38 nimetatud liidu läbivaadatud kliima- ja energiameetmeid;

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  liidu tasandi edusammud energiaallikate ja -tarnijate mitmekesistamisel, et aidata kaasa täielikult toimivale ja vastupanuvõimelisele energialiidule, mille aluseks on energiavarustuskindlus, solidaarsus ja usaldus;

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  iga liikmesriigi edusammud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste ning poliitikate ja meetmete elluviimisel;

(b)  iga liikmesriigi edusammud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ning poliitikate ja meetmete elluviimisel;

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  lõimitud riiklike kavade poliitikate ja meetmete üldine mõju liidu kliima- ja energiapoliitika meetmete toimimisele, eesmärgiga vaadata läbi liidu riiklikult kindlaksmääratud panus ja suurendada ambitsioonikust kooskõlas Pariisi kokkuleppega võetud kohustustega;

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  lõimitud riiklike kavade poliitikate ja meetmete üldine mõju ELi HKSi toimimisele;

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c)  liikmesriikide prognooside täpsus seoses kattuvate riiklike poliitikate ja meetmete mõjuga ELi HKSi pakkumise ja nõudluse tasakaalule. Selliste prognooside puudumise korral viib komisjon selle mõju hindamise ise läbi;

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon teatab ette, milliste näitajate põhjal ta kavatseb selliseid hindamisi läbi viia.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses lõppenergia tarbimises, lähtudes lineaarsest trajektoorist, mis algab 2020. aastal 20 %-ga ja küündib 2030. aastaks vähemalt 27 %-ni, nagu on osutatud artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktis i.

2.  Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses lõppenergia tarbimises, lähtudes siduvast lineaarsest trajektoorist, mis algab 2020. aastal 20 %-ga ja küündib 2030. aastaks vähemalt 35 %-ni, nagu on osutatud artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktis i c.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energiatõhususe valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud ühiselt seoses eesmärgiga, et liidu tasandil on suurim energiatarbimine 2030. aastal 1 321 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 987 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis a.

Energiatõhususe valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud ühiselt seoses eesmärgiga, et liidu tasandil on suurim energiatarbimine 2030. aastal 1 132 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 849 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis a.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kontrollib, kas liit on saavutanud 2020. aasta vahe-eesmärgi mitte ületada primaarenergiatarbimise puhul 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni ja lõppenergiatarbimise puhul 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni;

(a)  hindab, kas iga liikmesriigi tegevus on kooskõlas tema riiklike siduvate eesmärkidega ja kas liit on saavutanud 2020. aasta eesmärgi mitte ületada primaarenergia tarbimise puhul 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni ja lõppenergia tarbimise puhul 1 086 miljonit naftaekvivalenttonni;

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon hindab 31. oktoobriks 2019 ja seejärel iga nelja aasta tagant direktiivi 2009/31/EÜ rakendamist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 26

Artikkel 26

Järelmeetmed olukorras, kus esineb ebakõla seoses energialiidu üldiste eesmärkide ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kohaste eesmärkidega

Järelmeetmed olukorras, kus esineb ebakõla seoses energialiidu üldiste eesmärkide ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kohaste eesmärkidega

1.  Artikli 25 kohase hindamise põhjal esitab komisjon liikmesriigile soovitused vastavalt artiklile 28, kui kõnealuse liikmesriigi poliitikas toimunud arengusuunad ei ole kooskõlas energialiidu üldiste eesmärkidega.

1.  Artikli 25 kohase hindamise põhjal esitab komisjon liikmesriigile soovitused vastavalt artiklile 28, kui kõnealuse liikmesriigi poliitikas toimunud arengusuunad ei ole kooskõlas energialiidu üldiste ja liidu pikaajaliste kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidega.

 

1 a.  Liikmesriik, kes kavatseb kasutada paindlikkusmeetmeid vastavalt määruse (EL) .../... [jõupingutuste jagamine] artiklile 7, lisab käesoleva määruse artikli 3 kohasesse kavasse kavandatava kasutuse taseme ning kavandatud poliitikad ja meetmed määruse (EL) .../... [LULUCF] artiklis 4 sätestatud kohustuste vajalikul tasemel ületamiseks ajavahemikul 2021–2030.

2.  Komisjoni võib esitada arvamusi liikmesriikide poolt määruse [ ] [ESR] artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud tegevuskavade kohta.

2.  Komisjon võib esitada arvamusi liikmesriikide poolt määruse [ ] [ESR] artikli 7 ja artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud tegevuskavade kohta.

 

2 a.  Komisjon võib ajutiselt peatada liikmesriigi võimaluse kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele.

 

2 b.  Arvestades metaani suurt globaalse soojendamise potentsiaali ja suhteliselt lühikest atmosfääris püsimise aega, analüüsib komisjon, kuidas mõjutaks poliitikaid ja meetmeid see, kui võtta metaani puhul kasutusele 20-aastane ajavahemik. Komisjon kaalub, millise poliitika abil oleks võimalik leida metaaniheite probleemile kiire lahendus, ning esitab liidu metaanistrateegia, võttes asjakohaselt arvesse ringmajanduse eesmärke, pöörates suurimat tähelepanu energia ja jäätmetega seotud metaaniheitele.

 

2 c.  Komisjon esitab 2027. ja 2032. aastal aruande majandatavast metsamaast tuleneva heite ja sidumise kumulatiivse saldo kohta liidus võrreldes keskmise heite ja sidumisega ajavahemikul 1990–2009. Negatiivse kumulatiivse saldo korral teeb komisjon ettepaneku vastava koguse kompenseerimiseks ja selle kõrvaldamiseks määruse (EL) .../... [ESR] kohastest liikmesriikide lubatud heitkoguse ühikutest.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui komisjon järeldab lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade või nende ajakohastatud versioonide hindamisel vastavalt artiklile 12, et neis kavades või ajakohastatud versioonides kindlaks määratud eesmärgid ja panused ei ole piisavad energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ning esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid, võtab ta liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse seda, kui ulatusliku panuse on liikmesriigid oma riiklikes kavades või nende ajakohastatud versioonides ette näinud liidu 2030. eesmärgi saavutamiseks.

1.  Kui komisjon järeldab lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel vastavalt artiklile 12, et neis kavades kindlaks määratud eesmärgid ei ole piisavad, võtab ta liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide saavutamine.

 

Ilma et see piiraks muude meetmete kohaldamist, vaadatakse liikmesriigi 2030. aasta riiklik eesmärk taastuvenergia osas 31. detsembriks 2020 direktiivi (EL) .../... [uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiiv] artikli 3 lõike 2 ja Ia lisa kohaselt läbi.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui komisjon järeldab artikli 25 lõike 1 punkti b kohase hindamise tulemusel, et liikmesriik ei ole teinud piisavaid edusamme lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja panuste või poliitikate ja meetmete elluviimisel, annab ta asjaomasele liikmesriigile soovitusi vastavalt artiklile 28. Selliste soovituste andmisel võtab komisjon arvesse liikmesriigi varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.

2.  Kui komisjon järeldab artikli 25 lõike 1 punkti b kohase hindamise tulemusel, et liikmesriik ei ole teinud piisavaid edusamme lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud trajektooride ja eesmärkide või poliitikate ja meetmete elluviimisel, annab ta asjaomasele liikmesriigile soovitusi vastavalt artiklile 28.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui komisjon järeldab liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete koondhindamisel vastavalt artikli 25 lõike 1 punktile a ning tuginedes vajaduse korral muudele teabeallikatele, et on oht, et liit ei saavuta energialiidu eesmärke ning esimesel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärke, võib ta anda kõigile liikmesriikidele soovitusi vastavalt artiklile 28, et leevendada sellist ohtu. Lisaks soovituste andmisele võtab komisjon vajaduse korral liidu tasandil meetmeid, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse liikmesriikide varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.

3.  Kui komisjon järeldab liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamisel või tuginedes vajaduse korral muudele teabeallikatele vastavalt artiklile 25, et on oht, et liit ei saavuta energialiidu eesmärke ning esimesel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärke, annab ta kõigile liikmesriikidele soovitusi vastavalt artiklile 28, et leevendada sellist ohtu. Selliste soovituste andmisel võtab komisjon arvesse seda, kui ulatusliku panuse on liikmesriigid ette näinud liidu 2030. eesmärkide saavutamiseks. Lisaks soovituste andmisele võtab komisjon vajaduse korral liidu tasandil meetmeid, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamine. Sellistes meetmetes võetakse arvesse liikmesriikide varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel, eriti alates aastast 2021, liikmesriikide riiklike eesmärkide täitmise ja trajektooride järgimise määra ning nende panust lõike 4 punktis c nimetatud rahastamisplatvormi.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Energiatõhususe valdkonnas võivad sellised lisameetmed suurendada energiatõhusust eelkõige:

 

(a)  toodete puhul vastavalt direktiividele 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL;

 

(b)  hoonete puhul vastavalt direktiividele 2010/31/EL ja 2012/27/EL ning

 

(c)  transpordis.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kui komisjon järeldab artikli 25 lõike 1 punkti a kohase hindamise põhjal, et mingi taristuprojekt võib takistada vastupanuvõimelise energialiidu väljakujundamist, koostab komisjon esialgse hinnangu projekti vastavuse kohta energia siseturu pikaajalistele eesmärkidele, võttes eelkõige arvesse pikaajalist eesmärki viia netoheide 2050. aastaks nullini, ja lisab asjaomasele liikmesriigile soovitused vastavalt artiklile 28. Enne sellise hinnangu koostamist võib komisjon konsulteerida teiste liikmesriikidega.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui taastuvenergia valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 2 kohaselt 2023. aastal tehtud hindamise tulemusel, et artikli 25 lõikes 2 osutatud liidu trajektoori ei ole ühiselt järgitud, peavad liikmesriigid 2024. aastaks tagama, et mis tahes ilmnenud puudujääkide korral võetakse lisameetmeteid, nagu:

4.  Kui taastuvenergia valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 2 kohaselt 2023. aastal ja seejärel iga kahe aasta järel tehtava hindamise tulemusel, et mõni liikmesriik ei tee piisavaid edusamme oma 2030. aasta riikliku eesmärgi täitmiseks, eelkõige ei järgi oma trajektoori, peab asjaomane liikmesriik 2024. aastaks ja seejärel vastavalt iga kahe aasta järel tagama, et mis tahes ilmnenud puudujääkide korral tema trajektooris võetakse ühe aasta jooksul lisameetmeid, nagu:

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  võetakse meetmeid, mis aitavad suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu, lähtudes direktiivi (EL) .../... [uuesti sõnastatud direktiiv 2009/28/EÜ] artiklis 4 esitatud kriteeriumitest;

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tehakse rahaline panus liidu tasandil loodud rahastamisplatvormi, mida kasutatakse taastuvenergia projektide rahastamiseks ja mida haldab otseselt või kaudselt komisjon;

(c)  tehakse vabatahtlik rahaline panus liidu tasandil loodud rahastamisplatvormi, mida kasutatakse taastuvenergia projektide, eelkõige energialiidu huve teenivate projektide rahastamiseks ja mida haldab otseselt või kaudselt komisjon;

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  kasutatakse koostöömehhanisme, mis on ette nähtud direktiivis (EL) .../... [uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiiv];

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sellistes meetmetes võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi varajaste panuste ulatuslikkust liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.

Selliste meetmete puhul võetakse arvesse, mil määral on liikmesriik oma riiklikku taastuvenergia eesmärki täitnud ja trajektoori järginud.

 

Lisaks liikmesriikide tasandil meetmetele võtab komisjon vajaduse korral liidu tasandil meetmeid, et tagada liidu siduva lineaarse trajektoori ja liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi saavutamine.

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui energiatõhususe valdkonnas järeldab komisjon ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi muude meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt 2023. aastal tehtud hindamise tulemusel, et artikli 25 lõike 3 esimeses lõigus märgitud liidu energiatõhususeesmärgi ühiseks saavutamiseks ei ole tehtud piisavaid edusamme, võtab ta 2024. aastaks meetmeid peale nende, mis on ette nähtud direktiivi 2010/31/EL [ettepaneku COM(2016)765 kohaselt muudetud versiooniga] ja direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooniga], et tagada liidu 2030. aasta siduvate energiatõhususeesmärkide saavutamine. Selliste lisameetmete abil võib suureneda eelkõige järgmise energiatõhusus:

5.  Kui energiatõhususe valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi muude meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt 2023. aastal ja seejärel iga kahe aasta järel tehtava hindamise tulemusel, et mõni liikmesriik ei tee piisavaid edusamme oma 2030. aasta riikliku siduva eesmärgi täitmiseks ja trajektoori järgimiseks, peab asjaomane liikmesriik 2024. aastaks ja seejärel vastavalt iga kahe aasta järel tagama, et mis tahes ilmnenud puudujääkide korral tema trajektooris võetakse ühe aasta jooksul lisameetmeid.

(a)  tooted vastavalt direktiividele 2010/30/EL ja 2009/125/EÜ;

 

(b)  hooned vastavalt direktiivi 2010/31/EL [ettepaneku COM(2016)765 kohaselt muudetud versioonile] ja direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versioonile];

 

(c)  transport.

 

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Iga lõigetes 4 või 5 nimetatud liikmesriik kirjeldab tema 2030. aasta riiklike eesmärkide täitmisel ja trajektooride järgimisel esinevate puudujääkide kõrvaldamiseks rakendatud, vastu võetud ja kavandatud lisameetmeid üksikasjalikult osana oma järgnevast eduaruandest, millele on osutatud artiklis 15.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liikmesriik kirjeldab soovituse esitamise aastale järgneval aastal koostatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes seda, kuidas ta on soovitust igati arvesse võtnud ning kuidas ta on seda täitnud või kavatseb seda täita. Soovituse järgimata jätmise korral põhjendab liikmesriik seda;

(b)  liikmesriik kirjeldab soovituse esitamise aastale järgneval aastal koostatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes seda, kuidas ta on soovitust arvesse võtnud ning kuidas ta on seda täitnud või kavatseb seda täita. Soovituse järgimata jätmise korral põhjendab liikmesriik seda;

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Soovitused peaksid täiendama Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

(c)  soovitused peaksid täiendama artikli 9 lõike 2 kohaselt ja Euroopa poolaasta raames esitatud värskeimaid riigipõhiseid soovitusi.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon teeb soovitused kõigile liikmesriikidele viivitamata kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  üldine hinnang sellele, mida on tehtud ära energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja energiatarbijate õiglase kohtlemise täielikuks lõimimiseks;

Selgitus

Ka energiatarbijate õiglane kohtlemine peaks olema üks kavandamis- ja rakendamisetapi üldpõhimõtetest.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j b)  eduaruanne konkurentsivõime kohta;

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt j c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j c)  liikmesriikide edusammud 2020. aastaks fossiilkütuste otseste ja kaudsete toetuste järkjärguliseks kaotamiseks;

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(k a)  finantshinnang elektrienergia lõpptarbija toetatud kulude kohta, lähtudes näitajatest, mille põhjal kontrollitakse energialiidu viie mõõtme tegelikke kulusid.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  1. jaanuariks 2021 loob liikmesriik riikliku inventuurisüsteemi, et hinnata käesoleva määruse III lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinevat heidet ja nende sidujates sidumist ning tagada kasvuhoonegaaside inventuuride õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.

1.  1. jaanuariks 2021 loob liikmesriik riikliku inventuurisüsteemi, et hinnata käesoleva määruse III lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinevat heidet ja nende sidujates sidumist ning tagada kasvuhoonegaaside inventuuride õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetele.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon vaatab 2027. ja 2032. aastal põhjalikult üle liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 23 lõike 3 kohaselt esitatud riikliku inventuuri andmed, et jälgida liikmesriikides kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist või piiramist vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 4, 9 ja 10, liikmesriikides heitkoguste vähendamist ja gaaside sidujates sidumise suurendamist vastavalt määruse [ ] [LULUCF ] artiklitele 4 ja 12 ning liidu õigusaktides sätestatud muid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või piiramise eesmärke. Liikmesriigid osalevad selles protsessis täiel määral.

1.  Komisjon vaatab liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 23 lõike 3 kohaselt esitatud riikliku inventuuri andmed põhjalikult üle, et jälgida liikmesriikides kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist või piiramist vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 4, 9 ja 10, liikmesriikides heitkoguste vähendamist ja gaaside sidujates sidumise suurendamist vastavalt määruse [ ] [LULUCF ] artiklitele 4 ja 12 ning liidu õigusaktides sätestatud muid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise või piiramise eesmärke. Liikmesriigid osalevad selles protsessis täiel määral.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Iga liikmesriiki käsitlevaid andmeid, mis on kantud määruse [ ] [ESR] artikli 11 kohaselt loodud registrisse seisuga üks kuu pärast kuupäeva, mil kontrolliti määruse [ ] [LULUCF ] nõuetele vastavust kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5, kasutatakse määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohase vastavuskontrolli tegemiseks 2021. ja 2026. aasta kohta. Määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohane vastavuskontroll ajavahemikku 2022–2025 ja 2027–2030 jääva iga aasta kohta tehakse kuupäeval, mis on üks kuu pärast seda kuupäeva, mil tehti eelmist aastat käsitlev vastavuskontroll. Sellisel kontrollimisel võetakse arvesse kõnealuste andmete muudatusi, mis tulenevad sellest, et asjaomane liikmesriik on kasutanud paindlikkusmeetmeid vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 5, 6 ja 7.

6.  Iga liikmesriiki käsitlevaid andmeid, mis on kantud määruse [ ] [ESR] artikli 11 kohaselt loodud registrisse seisuga üks kuu pärast kuupäeva, mil kontrolliti määruse [ ] [LULUCF ] nõuetele vastavust kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5, kasutatakse määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohase vastavuskontrolli tegemiseks. Määruse [ ] [ESR] artikli 9 kohane vastavuskontroll määruse (EL) .../... [ESR] artiklis 9 osutatud vastavustsüklile vastavasse ajavahemikku jääva iga aasta kohta tehakse kuupäeval, mis on üks kuu pärast seda kuupäeva, mil tehti eelmist aastat käsitlev vastavuskontroll. Sellisel kontrollimisel võetakse arvesse kõnealuste andmete muudatusi, mis tulenevad sellest, et asjaomane liikmesriik on kasutanud paindlikkusmeetmeid vastavalt määruse [ ] [ESR] artiklitele 5, 6 ja 7.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Viimase vastavuskontrolli, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 6 ja mille käigus kontrollitakse määruse [ESR] [artikli 9 a (Varajase tegutsemise reserv)] kohastele nõuetele vastavust, viib komisjon läbi reservi kasutada sooviva liikmesriigi taotlusel. Selle kontrollimise järel võidakse muuta iga kõlbliku liikmesriigi andmeid, kui määruse [ESR] [artikli 9 a (Varajase tegutsemise reserv)] kohased nõuded on täidetud.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Keskkonnaamet abistab iga-aastase tööprogrammi kohaselt komisjoni CO2-heite vähendamise ja energiatõhususe mõõtmega seotud töös artiklite 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 29, 30, 31, 32 ja 34 nõuete täitmisel. See hõlmab abi, mis on vajalik seoses järgmisega:

Euroopa Keskkonnaamet abistab iga-aastase tööprogrammi kohaselt komisjoni CO2-heite vähendamise ja energiatõhususe mõõtmega seotud töös artiklite 13 a, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 23, 24, 25, 29, 30, 31, 32 ja 34 nõuete täitmisel. See hõlmab abi, mis on vajalik seoses järgmisega:

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  taastuvate energiaallikate ligikaudse osakaalu arvutamine liidu energia lõpptarbimises ning ligikaudse primaar- ja lõppenergia tarbimise arvutamine.

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Energialiidu komitee

Energia- ja kliimakomitee

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni abistab energialiidu komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ja töötab käesoleva määruse jaoks asjakohastes sektoripõhistes koosseisudes.

1.  Käesoleva määruse rakendamisel abistab komisjoni energia- ja kliimakomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõnealuse komiteega asendatakse otsuse 93/389/EMÜ artikli 8, otsuse 280/2004/EÜ artikli 9 ja määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 kohaselt loodud komitee. Viiteid nimetatud õigusaktide kohaselt loodud komiteele käsitatakse viitena käesoleva määruse kohaselt loodud komiteele.

2.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, abistab komisjoni seoses käesoleva määruse artiklite 15, 17, 23, 31 ja 32 rakendamisega määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 kohaselt loodud kliimamuutuste komitee.

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab 28. veebruariks 2026 ning seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse toimimist, selle panust energialiidu juhtimisse ning käesoleva määruse kavandamis-, aruandlus- ja seiresätete vastavust muudele liidu õigusaktidele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppega seotud edaspidistele otsustele. Komisjon võib vajaduse korral esitada ettepanekuid.

Kuue kuu jooksul pärast hõlbustavat dialoogi, mis korraldatakse 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, et koostada ülevaade konventsiooniosaliste ühistest jõupingutustest üleilmse pikaajalise eesmärgi saavutamiseks, ning seejärel kuue kuu jooksul pärast 2023. aasta üleilmset ülevaadet ja iga sellele järgnevat üleilmset ülevaadet esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse toimimist ja rakendamist, selle panust energialiidu juhtimisse ning käesoleva määruse kavandamis-, aruandlus- ja seiresätete vastavust muudele liidu õigusaktidele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga seotud edaspidistele otsustele ning seda, kas määrus annab piisava panuse Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisse. Vajaduse korral lisatakse aruannetele ettepanekud liidu kliima- ja energiameetmete tõhustamiseks.

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kuue kuu jooksul pärast seda, kui liit esitab vastavalt Pariisi kokkuleppele uue või läbivaadatud riiklikult kindlaksmääratud panuse, esitab komisjon vajaduse korral vajalikud seadusandlikud ettepanekud liidu asjaomaste õigusaktide muutmiseks.

Selgitus

EL peab tagama, et suudab järgida Pariisi kokkuleppe viieaastast läbivaatamise mehhanismi ja et kõik tema õigusaktid on kooskõlas kontseptsiooniga, mille kohaselt saab seda iga viie aasta järel läbi vaadata ja suurendada. Käesoleva muudatusettepanekuga tagatakse, et kooskõlas Pariisi kokkuleppega suurendatakse panust aja jooksul.

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 98/70/EÜ

Artikkel 7a – lõige 1 – lõik 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  artikli 7a lõike 1 kolmanda lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„iga tarnitud kütuse- või energialiigi kogumaht ning“;

 

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  artikli 18 lõike 1 punkt e jäetakse välja;

välja jäetud

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  I lisa 2. osa punktid 2, 3, 4 ja 7 jäetakse välja.

(1)  I lisa 2. osa punktid 4 ja 7 jäetakse välja.

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv (EL) 2015/652

III lisa – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„1.   Liikmesriigid esitavad punktis 3 loetletud andmed. Need andmed tuleb esitada igas liikmesriigis turule lastud kõigi kütuse- ja energialiikide kohta. Kui fossiilkütustega segatakse mitu biokütust, tuleb esitada teave iga biokütuse kohta.“

„1.   Liikmesriigid esitavad kord aastas punktis 3 loetletud andmed. Need andmed tuleb esitada igas liikmesriigis turule lastud kõigi kütuse- ja energialiikide kohta. Kui fossiilkütustega segatakse mitu biokütust, tuleb esitada teave iga biokütuse kohta.“

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv (EL) 2015/652

III lisa – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Punkti 3 alapunktid e ja f jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 49 a

 

EMP

 

1.  Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon EMP ühiskomiteele ühiskomitee otsuse eelnõu käesoleva määruse kohta, et võimaldada EMP EFTA riikidel käesoleva määruse sätteid täielikult rakendada, aidates seeläbi täita energialiidu eesmärke.

 

2.  Kui EMP EFTA riigid on määruse ühiskomitee otsuse alusel üle võtnud, laienevad liikmesriikide käesolevas määruses kindlaks määratud kohustused teiste liikmesriikide suhtes ka EMP EFTA riikidele, kes on määruse oma territooriumil rakendanud.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 50 a

 

Energiaühendus

 

Hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] teeb komisjon ettepaneku selle ülevõtmiseks energiaühenduse poolt vastavalt energiaühenduse asutamislepingu artiklile 79. Kui määrus on energiaühenduse ministrite nõukogu otsusega üle võetud ja seda on energiaühenduse asutamislepingu artikli 24 kohaselt muudetud, laienevad liikmesriikide käesolevas määruses kindlaks määratud kohustused teiste liikmesriikide suhtes ka energiaühenduse lepinguosalistele, kes on määruse oma territooriumil rakendanud.

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 51

Artikkel 51

Üleminekusätted

Üleminekusätted

Erandina käesoleva määruse artiklist 50 kohaldatakse määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 7 ning artikli 17 lõike 1 punkte a ja d aruannete suhtes, mis sisaldavad nende artiklite kohaselt nõutud andmeid aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta.

Erandina käesoleva määruse artiklist 50 kohaldatakse määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 7 ning artikli 17 lõike 1 punkte a ja d aruannete suhtes, mis sisaldavad nende artiklite kohaselt nõutud andmeid aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta.

 

Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 11 lõiget 3 kohaldatakse jätkuvalt Kyoto protokolli teise kohustusperioodi suhtes.

Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 19 kohaldatakse aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta esitatud kasvuhoonegaaside inventuuri andmete ülevaatamise suhtes.

Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 19 kohaldatakse aastate 2018, 2019 ja 2020 kohta esitatud kasvuhoonegaaside inventuuri andmete ülevaatamise suhtes.

Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 22 kohaldatakse jätkuvalt nimetatud artikliga nõutud aruande esitamise suhtes.

Määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 22 kohaldatakse jätkuvalt nimetatud artikliga nõutud aruande esitamise suhtes.

 

Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 26 lõiget 1 kohaldatakse jätkuvalt seoses käesoleva määruse artiklite 15, 17, 23, 31 ja 32 rakendamisega ning kui sellele on osutatud muudes liidu õigusaktides.

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt 1.3 – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii.  Konsulteerimine sidusrühmadega ja sh sotsiaalpartneritega ning kodanikuühiskonna kaasatus.

iii.  Konsulteerimine sidusrühmadega, sh sotsiaalpartneritega, ning kodanikuühiskonna ja üldsuse kaasatus.

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt 1.4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.4.  Piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel

1.4.  Makro- ja muu piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 1 – alapunkt 1.4 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  Selgitus, kuidas piirkondlikku koostööd on kavas arvesse võetud.

ii.  Selgitus, kuidas makro- ja muud piirkondlikku koostööd on kavas arvesse võetud.

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.1.1.  Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine (ajavahemikku 2021–2030 hõlmava kava puhul raameesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega)1

2.1.1.  Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine1

__________________

__________________

1. Tuleb tagada sidusus pikaajaliste vähese heite strateegiatega vastavalt artiklile 14.

1. Tuleb tagada sidusus pikaajaliste vähese heite strateegiatega vastavalt artiklile 14.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a.  Liikmesriigi riiklikud trajektoorid süsihappegaasi sidujates sidumise säilitamiseks ja suurendamiseks alates 2021. aastast kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  Vajaduse korral muud riiklikud eesmärgid, mis vastavad olemasolevatele pikaajalistele vähese heite strateegiatele. Vajaduse korral muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid.

ii.  Muud riiklikud eesmärgid kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning pikaajalise kliima- ja energiastrateegiaga. Vajaduse korral muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid.

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kavandatav osakaal summaarses lõppenergia tarbimises 2030. aastal, väljendatuna riikliku panusena ELi siduvasse eesmärki, milleks on 2030. aastaks vähemalt 27 %.

i.  Liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia riiklik eesmärk summaarses lõppenergia tarbimises 2030. aastal.

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii.  Trajektoorid, mis näitavad tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises igas sektoris (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor) ajavahemikul 2021–2030.

iii.  Liikmesriigi trajektoorid, mis näitavad tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises igas sektoris (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor, liigitatuna maantee-, raudtee- ja õhuvedude kaupa) ajavahemikul 2021–2030.

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv.  Trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus (jagatuna uueks ja ajakohastatud võimsuseks) tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides.

iv.  Trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa miljonites naftaekvivalenttonnides ning summaarne kavandatav ülesseatud netovõimsus (jagatuna uueks ja ajakohastatud võimsuseks) tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides.

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v.  Trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale.

v.  Liikmesriigi trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide kaupa, eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta. Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale.

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

v a.  Liikmesriigi linnade, energiakogukondade ja tootvate tarbijate poolt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal ning trajektoorid ja eesmärgid 2030. aastal ning taastuvenergia trajektoorid aastatel 2021–2030, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine.

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi.  Vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt täiustatud biokütuste osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja oma energia tarbijate toodetav taastuvenergia).

vi.  Vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning heitvee töötlemisel settest saadud energia).

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Seoses liidu 2030. aasta siduva 30 % energiatõhususeesmärgiga kindlaks määratud soovituslik riiklik energiatõhususpanus, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4 ning mis põhineb primaar- või lõppenergia tarbimisel, primaar- või lõppenergia säästul või energiamahukusel; väljendatuna primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal, lisades alates 2021. aastast selle panuse lineaarse trajektoorina; lisada alusmetoodika ja kasutatud ümberarvutustegurid.

i.  Liikmesriigi 2030. aasta siduv energiatõhususeesmärk, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 4, väljendatuna primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena 2020. ja 2030. aastal, lisades alates 2021. aastast selle eesmärgi lineaarse trajektoorina; lisada alusmetoodika ja kasutatud ümberarvutustegurid.

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  Ajavahemikul 2021–2030 saavutatav kumulatiivne energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 7 energiasäästukohustuste kohta.

ii.  Ajavahemikul 2021–2030 ja järgnevatel ajavahemikel saavutatav täiendav kumulatiivne energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 7 energiasäästukohustuste kohta.

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii.  Riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid.

iii.  Riigi (avaliku ja erasektori) elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise renoveerimise eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks kooskõlas 2050. aasta liginullenergia- ja väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega hoonete eesmärgiga.

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv.  Ajavahemikul 2021–2030 renoveeritav üldpõrandapind või võrdväärne iga-aastane energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 5 avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju kohta.

iv.  Ajavahemikul 2021–2030 renoveeritav üldpõrandapind ja vastav energiasääst või võrdväärne iga-aastane energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 5 avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju kohta.

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.3 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Energiaallikate mitmekesistamise ja kolmandatest riikidest pärit energiatarnetega ning salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid.

i.  Energiaallikate mitmekesistamise ja kolmandatest riikidest pärit energiatarnetega ning energiasäästumeetmete kasutuselevõtmise, salvestamise ja tarbimiskajaga seotud riiklikud eesmärgid.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.3 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  Kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid.

ii.  Kolmandatest riikidest imporditavast, fossiilkütustest (nafta, süsi ja gaas) ning, kui see on asjakohane, muudest kütustest toodetavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid.

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.3 – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv.  Omamaiste energiaallikate (eelkõige taastuvenergia) kasutuselevõtuga seotud riiklikud eesmärgid.

iv.  Riigi energiasüsteemi paindlikumaks muutmisega seotud riiklikud eesmärgid.

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.1 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud seoses Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri eesmärgiga.

i.  Liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase (vähemalt 15 %), mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse eesmärki ühendada 2020. aastaks omavahel vähemalt 10 % võrkudest.

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.2 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Elektrienergia ja gaasi ülekande taristuga seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud energialiidu strateegia mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks.

i.  Elektrienergia ja gaasi ülekande- ja jaotustaristu ning selle moderniseerimisega seotud riiklikud põhieesmärgid, mis on vajalikud punktis 2 loetletud energialiidu mis tahes mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.3 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Energia siseturu muude aspektide, nt turgude lõimimise ja liitmisega seotud riiklikud eesmärgid, sh eesmärkide saavutamise ajakava.

i.  Energia siseturu muude aspektide, nt süsteemi paindlikkuse suurendamise, turgude lõimimise ja liitmise, arukate võrkude, koondtarbimise, tarbimiskaja, salvestamise, hajustootmise, saatmis- ja edasisaatmis- ning kärpimismehhanismide ja reaalajas edastatavate hinnasignaalidega seotud riiklikud eesmärgid, sh eesmärkide saavutamise ajakava.

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.3 – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a.  Riiklikud eesmärgid, mis puudutavad taastuvenergia kasutamise diskrimineerimise keeldu, tarbimiskaja ja salvestamist, sh koondamise kaudu, kõigil energiaturgudel, sh eesmärkide saavutamise ajakava.

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.3 – alapunkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i b.  Riiklikud eesmärgid, mis puudutavad tarbijate osalemist energiasüsteemis ning kasu saamist omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sealhulgas arukatest arvestitest.

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.3 – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii.  Riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine.

iii.  Riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse, suurem läbipaistvus, tarnijate vahetamise julgustamine ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine.

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.4 – alapunkt 2.4.4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.4.4.  Kütteostuvõimetus

2.4.4.  Kütteostuvõimetus

Kütteostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende saavutamise ajakava.

Kütteostuvõimetute majapidamiste riikliku määratluse kasutuselevõtt, lähtudes ELi väikese sissetuleku, suurte energiakulude, elamute kehva kvaliteedi ja madala energiatõhususe näitajatest, ning vajaduse korral kütteostuvõimetuse vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende saavutamise ajakava.

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.5 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Energialiiduga seotud avaliku ja erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ning vajaduse korral eesmärkide saavutamise ajakava; kajastades energialiidu strateegia ja SET-kava prioriteete.

i.  Energialiiduga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikku toetamist käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ja toetuse eeldatav finantsvõimendus erasektori teadusuuringutele ning vajaduse korral eesmärkide saavutamise ajakava; kajastades energialiidu strateegia ja SET-kava prioriteete.

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.5 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  Vajaduse korral riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised (2050. aasta) eesmärgid, mis on seotud vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõtuga, sh suure energiakasutusega ja rohkesti CO2-heidet tekitavate tööstussektorite CO2-heite vähendamise ning vajaduse korral seonduva CO2 transpordi ja säilitamise taristu tehnoloogia.

ii.  Säästvate tehnoloogiate soodustamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid.

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.1.1.  Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine (ajavahemikku 2021–2030 hõlmava kava puhul 2030. aasta raameesmärk)

3.1.1.  Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse määruse [ ] [ESR] kohane eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust [ ] [LULUCF ], ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ning sektoreid sidujate edendamiseks, pidades silmas pikaajalist visiooni ja eesmärki minna üle vähese CO2-heitega majandusele 50 aasta jooksul ning saavutada tasakaal heite ja sidumise vahel kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse määruse [ ] [ESR] kohane eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust [ ] [LULUCF], ja trajektoorid süsihappegaasi sidujates sidumise säilitamiseks ja suurendamiseks, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ning sektoreid sidujate edendamiseks, pidades silmas pikaajalist visiooni ja eesmärki viia liidus kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nulli ja jõuda varsti pärast seda negatiivse heitkoguseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

ii.  Piirkondlik koostöö selles valdkonnas.

ii.  Piirkondlik koostöö selles valdkonnas.

iii.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldatavust ja kui see on asjakohane, rahastamismeetmed, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil.

iii.  Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldatavust, rahastamismeetmed, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse riiklik panus ELi tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks ning järgitakse trajektoore, nagu on esitatud punktis 2.1.2, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed6.

i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse 2030. aasta riiklik eesmärk ja ELi tasandi siduv 2030. aasta taastuvenergiaeesmärk ning järgitakse trajektoore, nagu on esitatud punktis 2.1.2, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed6.

__________________

__________________

6. Nende meetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse praeguste rajatiste olelusringi lõppu ja ajakohastamispotentsiaali.

6. Nende meetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse praeguste rajatiste olelusringi lõppu ja ajakohastamispotentsiaali.

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii.  Erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, sh ELi toetusega ja ELi vahendite kasutamisega taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja sellise energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris.

iii.  Riiklikud erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, ja fiskaalmeetmed, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja sellise energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris.

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv.  Erimeetmed kontaktpunkti loomiseks, haldusmenetluste täiustamiseks, teabe ja koolituse pakkumiseks ning oma taastuvenergia tarbijate ja energiakogukondade mõjuvõime suurendamiseks.

iv.  Erimeetmed taastuvenergia kasutuselevõtmise ülemääraselt koormavate kulude ja tõkete kaotamiseks ning kontaktpunkti loomiseks, haldusmenetluste täiustamiseks, teabe ja koolituse pakkumiseks. Eeldatav mõju uue taastuvenergia võimsuse loomise tähenduses.

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a.  Erimeetmed kõigile tarbijatele õiguse andmiseks ja nende julgustamiseks hakata eraldi ja üheskoos taastuvenergia tootvateks tarbijateks, tootes, salvestades, ise tarbides ja müües oma taastuvenergiat, ning eeldatav mõju uue taastuvenergia võimsuse loomise tähenduses.

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt vi a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vi a.  Muud kavandatud või vastuvõetud meetmed taastuvenergia edendamiseks, muu hulgas eelkõige järgmised:

 

a)  meetmed, mille eesmärk on tagada, et kõik (riiklikud, piirkondlikud või kohalikud) haldusasutused integreerivad taastuvenergia tarbimise oma tegevustesse;

 

b)  riigihankeid käsitlevate õigusaktide raames hõlmatud sätted, mille eesmärk on tagada, et (riiklikud, piirkondlikud või kohalikud) haldusasutused kaasavad roheliste riigihangete lepingu sõlmimise kriteeriumid, et julgustada taastuvate energiaallikate kasutamist juriidiliste isikute seas, kes soovivad nendega koostööd teha, sõltumata tootest või teenusest;

 

c)  vajaduse korral taastuvenergia kasutamist kui mis tahes riikliku subsiidiumi või toetuse andmise nõuet käsitlevad sätted.

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.3 – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a.  Fossiilkütuste kaudsete ja otseste toetuste 2020. aastaks järkjärguliseks kaotamiseks kavandatud riiklikud poliitikad, ajakavad ja meetmed.

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), eriti seoses järgmisega.

Kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu siduvat riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmed ja vahendid (mh rahalised), eriti seoses järgmisega.

Muudatusettepanek    250

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  Riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja ärihoonete renoveerimise pikaajaline strateegia,7 sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad poliitikad ja meetmed.

ii.  Riigi (avaliku ja erasektori) elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise pikaajaline strateegia7, sh kulutõhusat põhjalikku ja etapiviisilist täielikku renoveerimist soodustavad energiatõhususe ja -säästu poliitikad, meetmed ja tegevused ning need, mis on suunatud halvimate tõhususnäitajatega hoonefondile ja kütteostuvõimetutele majapidamistele.

__________________

__________________

7 Vastavalt direktiivi 2010/31/EL [ettepaneku COM(2016)765 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 2a.

7 Vastavalt direktiivi 2010/31/EL [ettepaneku COM(2016)765 kohaselt muudetud versiooni] artiklile 2a.

Muudatusettepanek    251

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv.  Muud kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2 (nt meetmed avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli ning energiatõhusate riigihangete edendamiseks, meetmed energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide9 edendamiseks, tarbijatele suunatud teabe- ja koolitusmeetmed10 ning muud meetmed energiatõhususe edendamiseks11).

iv.  Muud kavandatud poliitikad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu siduvat riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2 (nt meetmed avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli ning energiatõhusate riigihangete edendamiseks, meetmed energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide9 edendamiseks, tarbijatele suunatud teabe- ja koolitusmeetmed10 ning muud meetmed energiatõhususe edendamiseks11).

__________________

__________________

9. Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 8.

9. Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 8.

10. Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklitele 12 ja 17.

10. Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklitele 12 ja 17.

11. Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 19.

11. Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 19.

Muudatusettepanek    252

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a.  Nende poliitikate ja meetmete kirjeldus, millega edendatakse kohalike energiakogukondade rolli punktides i, ii, iii ja iv nimetatud poliitikate ja meetmete elluviimisele kaasaaitamises.

Muudatusettepanek    253

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 3.4.3 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  Meetmed, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust taastuvenergia tootmiseks, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste tasakaalustamisturgude kasutuselevõtt.

ii.  Meetmed, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste tasakaalustamisturgude kasutuselevõtt, arukate arvestite ja salvestamise kasutuselevõtt, tarbimiskaja ja hajustootmise suurendamine ning hinnakujunduse kohandamine, sh reaalajas edastatavate hinnasignaalide kaudu.

Muudatusettepanek    254

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 3.4.3 – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a.  Meetmed, millega tagatakse taastuvenergia mittediskrimineeriv osalus, tarbimiskaja ja salvestamine, sh koondamise abil, kõigil energiaturgudel.

Muudatusettepanek    255

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.4 – alapunkt 3.4.3 – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii.  Meetmed, millega tagatakse eelisjuurdepääs taastuvatest energiaallikatest ja tõhusa koostootmisega toodetud elektrile ja selle eelisjärjekorras kasutamine ning takistatakse selliste elektritarnete piiramist või nende koormuste ümberjaotamist18.

iii.  Meetmed, mis on seotud süsteemi toimimise eeskirja ja tavade kohandamisega, et parandada süsteemi paindlikkust; meetmed, mis on seotud selliste jaotuseeskirjade kasutamisega, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja taastuvenergia alaste riiklike eesmärkide saavutamisele; meetmed, mis on seotud selliste eeskirjade kasutamisega, millega vähendatakse ja kompenseeritakse taastuvenergia ümberjaotamist ja piiramist; meetmed koondtarbimise edendamiseks18.

__________________

__________________

18. Vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 864 uuesti sõnastatud direktiivile 2009/72/EÜ ja ettepanekuga COM(2016) 861 uuesti sõnastatud määrusele (EÜ) nr 714/2009].

18. Vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 864 uuesti sõnastatud direktiivile 2009/72/EÜ ja ettepanekuga COM(2016) 861 uuesti sõnastatud määrusele (EÜ) nr 714/2009].

Muudatusettepanek    256

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3.5 a.  Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte

 

Kirjeldus, kuidas mõõtmete ning poliitikate ja meetmete puhul võetakse arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.

Muudatusettepanek    257

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 4 – alapunkt 4.4 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Praegune energiaallikate jaotus, omamaised energiaallikad, sõltumine imporditavast energiast, sh asjakohased riskid.

i.  Praegune energiaallikate jaotus, omamaised energiaallikad, sh tarbimiskaja, sõltumine imporditavast energiast, sh asjakohased riskid.

Muudatusettepanek    258

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 4 – alapunkt 4.6 – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a.  Fossiilkütuste riiklike toetuste praegune tase.

Muudatusettepanek    259

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 4 – alapunkt 4.6 – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv.  Olemasolevate poliitikate ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid punktide i kuni iii kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).

iv.  Olemasolevate poliitikate ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid punktide i kuni iii a kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).

Muudatusettepanek    260

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 4 – alapunkt 4.6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.6 a.  Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte

 

Kirjeldus, kuidas mõõtmete ning poliitikate ja meetmete puhul võetakse arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.

Muudatusettepanek    261

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  KAVANDATUD POLIITIKATE JA MEETMETE MÕJU HINDAMINE29

5.  KAVANDATUD POLIITIKATE, MEETMETE JA INVESTEERIMISSTRATEEGIATE MÕJU HINDAMINE29

__________________

__________________

29. Kavandatud poliitikad ja meetmed on arutlusel olevad variandid, mille vastuvõtmine ja rakendamine pärast riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeva on reaalselt võimalik. Seepärast peavad punkti 5.1.i kohased vastavad prognoosid hõlmama rakendatud ja vastuvõetud poliitikaid ja meetmeid (olemasolevate poliitikate ja meetmetega prognoosid) ning ka kavandatud poliitikaid ja meetmeid.

29. Kavandatud poliitikad ja meetmed on arutlusel olevad variandid, mille vastuvõtmine ja rakendamine pärast riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeva on reaalselt võimalik. Seepärast peavad punkti 5.1.i kohased vastavad prognoosid hõlmama rakendatud ja vastuvõetud poliitikaid ja meetmeid (olemasolevate poliitikate ja meetmetega prognoosid) ning ka kavandatud poliitikaid ja meetmeid.

Muudatusettepanek    262

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.1.  Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemile ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidujatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4).

5.1.  Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate, meetmete ja investeerimisstrateegiate mõju energiasüsteemile ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende sidujatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4).

Muudatusettepanek    263

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.1 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  Hinnang, milles käsitletakse poliitikate koostoimet (olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete vahel ühe poliitikamõõtme piires ning olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete vahel eri mõõtmete piires) kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani.

ii.  Hinnang, milles käsitletakse poliitikate koostoimet (olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete vahel ühe poliitikamõõtme piires ning olemasolevate ja kavandatud poliitikate ja meetmete vahel eri mõõtmete piires) kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, eelkõige selleks, et luua tugev arusaam energiatõhususe/energiasäästu poliitika mõjust energiasüsteemi suurusele ning vähendada energiavarustusse tehtavate investeeringute ebaõnnestumise ohtu.

Muudatusettepanek    264

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.1 – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a.  Hinnang, milles käsitletakse olemasolevate ja kavandatud riigisiseste poliitikate ja meetmete ning liidu kliima- ja energiapoliitika meetmete koostoimet.

Muudatusettepanek    265

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.2.3 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5.2.3.  Tervis ja heaolu

 

i.  Mõju õhukvaliteedile ja seotud tervisemõjud.

 

ii.  Muud tervise- ja heaolumõjud (nt veereostus, müra- või muu saaste, jalgsi käimise ja jalgrattasõidu laienemine, pendelrändamine või muud transpordimuutused jne).

Muudatusettepanek    266

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.2.4 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5.2.4.  Keskkonnamõju

 

i.  Mis tahes strateegilise keskkonnahindamise või keskkonnamõju hindamiste üksikasjad, mis on seotud strateegia või riiklike kavadega.

 

ii.  Veega seotud aspektid, nt veenõudlus või vee ekstraheerimine (võttes arvesse võimalikke tulevasi kliimamuutusi), hüdro- või tõusu-mõõnaenergia mõju vee- või mereelupaikadele jne.

 

iii.  Bioenergia (põllukultuuripõhised biokütused, metsa biomass jne) igasuguse suurema kasutuselevõtu keskkonnamõju (ja kliimamõju) ning seos sidumise strateegiaga maakasutuse sektoris.

Muudatusettepanek    267

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – B jagu – punkt 5 – alapunkt 5.2.6 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5.2.6.  Investeeringute mõju

 

i.  Olemasolevad investeeringuvood.

 

ii.  Tulevaste investeeringute prognoosid, mis on seotud iga kavandatud poliitika ja meetmega, sh kavandatud poliitikate ja meetmete riskiprofiil.

 

iii.  Sektori või turu riskitegurid või takistused riiklikus (või makropiirkondlikus) kontekstis.

 

iv.  Täiendava avaliku sektori rahalise toe või avalike vahendite analüüs, et täita punktis iii määratletud tuvastatud lüngad.

 

v.  Investorite usalduse kvalitatiivne hinnang, sh projektide esitamise süsteemi nähtavus ning investeerimisvõimaluste elujõulisus või atraktiivsus.

 

vi.  Eelmise aasta ülevaade võrdluses prognoosidega, vaade tulevikku, mis hõlmab sisulisi tegureid, millega investorid silmitsi seisavad.

Muudatusettepanek    268

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Vajaduse korral taastuvate energiaallikate integreerimise kulud, võttes arvesse erinevaid ühendatuse stsenaariumeid.

Muudatusettepanek    269

Ettepanek võtta vastu määrus

I a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

I a lisa

 

TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST TOODETUD ENERGIA OSAKAALU RIIKLIKUD TRAJEKTOORID LÕPPENERGIA KOGUTARBIMISES AJAVAHEMIKUL 2020–2030

 

Artikli 4 punkti a alapunkti 2 teises alapunktis osutatud trajektoor koosneb järgmistest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia alastest vahe-eesmärkidest:

 

S2020 + 0,20 (S2030–S2020) – kaheaastase perioodi 2021–2022 keskmine;

 

S2020 + 0,40 (S2030–S2020) – kaheaastase perioodi 2023–2024 keskmine;

 

S2020 + 0,60 (S2030–S2020) – kaheaastase perioodi 2025–2026 keskmine; ning

 

S2020 + 0,80 (S2030–S2020) – kaheaastase perioodi 2027–2028 keskmine,

 

kus

 

S2020 = asjaomase liikmesriigi eesmärk aastal 2020 vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklile 3 ja I lisa A osale

 

ning

 

S2030 = asjaomase liikmesriigi eesmärk aastal 2030.

Muudatusettepanek    270

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  transpordis kasutatava energia müügi maht, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];

(b)  olemasolu korral transpordis kasutatava energia müügi maht, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];

Muudatusettepanek    271

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  omatarbimiseks toodetud elektri kogus, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];

(c)  olemasolu korral omatarbimiseks toodetud elektri kogus, mida ei ole arvutuses arvesse võetud [ktoe];

Muudatusettepanek    272

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt f – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud erandite b, c, d ja e kohaldamine:

(f)  energia müügi mahud või energiasäästu kogus [ktoe], mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohast erandit;

Muudatusettepanek    273

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt f – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstuslike tegevusalade puhul kasutatava energia müügimaht [ktoe], mis on kooskõlas punktiga b arvutustest välja jäetud;

välja jäetud

Muudatusettepanek    274

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt f – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  punkti c kohane energiasääst, mis on saavutatud energia muundamise, jaotuse ja ülekande sektorites [ktoe];

välja jäetud

Muudatusettepanek    275

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt f – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  punkti d kohane energiasääst, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud alates 31. detsembrist 2008 ja mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal ja pärast seda [ktoe];

välja jäetud

Muudatusettepanek    276

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1 – alapunkt f – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  punkti e kohane hoonete välispinnal või hoonete sees oma tarbeks toodetud energia, mis on saadud tänu poliitikameetmetele, millega edendatakse uute taastuvenergialahenduste paigaldamist [ktoe];

välja jäetud

Muudatusettepanek    277

Ettepanek võtta vastu määrus

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a lisa

 

PIKAAJALISE KLIIMA- JA ENERGIASTRATEEGIA ÜLDINE RAAMISTIK

 

1.  ÜLEVAADE JA STRATEEGIATE VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESS

 

1.1.  Kommenteeritud kokkuvõte

 

1.2.  Kontekst

 

1.2.1.  Riiklik, ELi ja rahvusvaheline poliitiline kontekst pikaajaliste strateegiate jaoks

 

1.2.2.  Õiguslik kontekst

 

1.3.  Konsulteerimine

 

1.3.1.  Konsulteerimine avalikkuse ja sidusrühmadega (riigi parlament, kohalikud ja piirkondlikud, avaliku sektori ja muud asjaomased sidusrühmad)

 

1.3.2.  Konsulteerimine teiste liikmesriikide, kolmandate riikide ja ELi institutsioonidega

 

2.  RIIKLIK PIKAAJALINE KLIIMA- JA ENERGIASTRATEEGIA

 

2.1.  ÜLDKOGUS, MILLE VÕRRA ON KASVUHOONEGAASIDE HEIDET VÄHENDATUD JA NENDE SIDUJATES SIDUMIST SUURENDATUD

 

2.1.1.  Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev süsinikubilanss kuni 2100. aastani

 

2.1.2.  Kasvuhoonegaaside netoheite 2050. aastaks nulli viimise ja varsti pärast seda negatiivse heitkoguse kulutõhusa saavutamise trajektoor

 

2.1.3.  Riiklik eesmärk aastaks 2030 ning vahe-eesmärgid vähemalt aastateks 2040 ja 2050 kooskõlas punktis 2.1.2 osutatud trajektooriga

 

2.1.4.  Rahvusvaheline mõõde

 

2.1.5.  Pikaajalised kohanemiseesmärgid

 

2.2.  TAASTUVENERGIA

 

2.2.1.  Trajektoor taastuvate energiaallikate põhise energiasüsteemi saavutamiseks lõppenergia kogutarbimises 2050. aastaks

 

2.2.2.  Riiklik eesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga lõppenergia kogutarbimises aastal 2030 ning vahe-eesmärgid vähemalt aastateks 2035, 2040 ja 2045 kooskõlas punktis 2.2.2 osutatud trajektooriga

 

2.3.  ENERGIATÕHUSUS

 

2.3.1.  Trajektoor 2050. aastaks kõige energiatõhusama majanduse saavutamiseks kooskõlas punktides 2.1.2 ja 2.2.1 osutatud eesmärkidega

 

2.3.2.  Riiklik energiatõhususeesmärk väljendatuna primaar- ja lõppenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2030 ning vahe-eesmärgid vähemalt aastateks 2035, 2040 ja 2045

 

3.  VALDKONDLIKUD STRATEEGIAD

 

3.1.  Energiasüsteem

 

3.1.1.  Tõenäoline tulevikunõudlus energiakandjate kaupa

 

3.1.2.  Tõenäoline tuleviku tootmisvõimsus, sh tsentraliseeritud ja hajutatud salvestamine, tehnoloogialiikide kaupa

 

3.1.3.  Kavandatud või tõenäoline tuleviku heitkoguste trajektoor või ulatus

 

3.1.4.  Energiatõhususe, nõudluse paindlikkuse ja energiatarbimise peamiste tegurite kirjeldus ja nende areng alates 2021. aastast ja pärast seda

 

3.1.5.  Ülevaade poliitikatest ja meetmetest, mille abil kavatsetakse saavutada 2050. aastaks punktis 2.2.1 osutatud taastuvate energiaallikate põhine energiasüsteem lõppenergia kogutarbimises ning kõige energiatõhusam ja paindlikum majandus, sh trajektoorid tehnoloogialiikide kaupa

 

3.2.  Tööstus

 

3.2.1.  Eeldatavad heitkoguste trajektoorid sektorite ja energiavarustuse allikate kaupa

 

3.2.2.  CO2-heite vähendamise võimalused või poliitilised lähenemisviisid ning mis tahes olemasolevad eesmärgid, kavad või strateegiad, sh elektrifitseerimine, alternatiivkütused, energiatõhususmeetmed jne

 

3.3.  Hooned

 

3.3.1.  Eeldatav energianõudlus hoonetes eristatuna hooneliikide kaupa (sh äri-, elu- ja avaliku sektori hooned)

 

3.3.2.  Tuleviku energiavarustuse allikas

 

3.3.3.  Energianõudluse vähendamise potentsiaal olemasolevate hoonete renoveerimise kaudu ning seotud ühiskondlik, majanduslik ja keskkonnakasu

 

3.3.4.  Poliitikameetmed olemasolevate hoonete renoveerimise stimuleerimiseks

 

3.4.  Transport

 

3.4.1.  Eeldatavad heitkogused ja energiaallikad transpordiliikide kaupa (nt sõiduautod ja kaubikud, maanteetransport raskeveokitega, laevandus, lennundus, raudteetransport)

 

3.4.2.  CO2-heite vähendamise võimalused või poliitilised lähenemisviisid

 

3.5.  Põllumajandus ja maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF)

 

3.5.1.  Praegused heitkogused kõigi allikate ja üksikute kasvuhoonegaaside kaupa

 

3.5.2.  Heite vähendamise võimalused ja poliitikameetmed neeldajate säilitamiseks ja suurendamiseks, sh riiklikud sihid või eesmärgid

 

3.5.3.  Seosed põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikaga

 

3.6.  Valdkonnaülesed strateegiaelemendid ja muud asjaomased sektorid

 

4.  RAHASTAMINE

 

4.1.  Vajalike investeeringute prognoos

 

4.2.  Avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamise ja erainvesteeringute stimuleerimisega seotud poliitikad ja meetmed

 

4.3.  Sellekohased teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse strateegiad

 

5.  ANALÜÜTILINE ALUS JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK MÕJU

 

5.1.  Strateegia väljatöötamisel kasutatud modelleerimine, stsenaariumid või analüüs

 

5.2.  Konkurentsivõime ja majanduslik mõju

 

5.3.  Tervise-, keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud

 

5.4.  Strateegia punktis 3 osutatud sektorite pikaajalise vastupidavuse tagamiseks

 

6.  Lisad (vajaduse korral)

 

6.1.  Toetav analüüs

 

6.1.1.  Mis tahes 2050. aasta modelleerimise (sh prognooside) ja/või muu kvantitatiivse analüüsi, näitajate jne üksikasjad

 

6.1.2.  Andmetabelid või muud tehnilised lisad

 

6.2.  Muud allikad

Muudatusettepanek    278

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – 1. osa – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada määruse [ ] [ESR] artikli 5 lõigete 4 ja 5 kohaseid paindlikkusmeetmeid.

(n)  teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada määruse [ ] [ESR] artikli 5 lõigete 4 ja 5 ja artikli 7 kohaseid paindlikkusmeetmeid, ning artikli 5 lõike 5 a kohase tulu kasutamise kohta.

Muudatusettepanek    279

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – punkt m – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  metsa primaarne biomass, mida kasutatakse vahetult energia tootmiseks;

(1)  metsa primaarne biomass, mida kasutatakse vahetult energia või puidupõhise töödeldud kütuse tootmiseks;

Muudatusettepanek    280

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – punkt m – alapunkt 1 – alapunkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  ümarpuit (jagatuna tööstuslikuks ümarpuiduks ja küttepuudeks);

iii)  ümarpuit (jagatuna tööstuslikuks ümarpuiduks, kommertskasutusele eelneva harvendusraie saadusteks ja küttepuudeks);

Muudatusettepanek    281

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – punkt m – alapunkt 2 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  sõnnik;

Muudatusettepanek    282

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 2. osa – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 7 kohaldamisega saavutatud energiasääst aastatel X-3 ja X-2;

(b)  direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud versiooni] artikli 7 kohaldamisega saavutatud kumulatiivse energiasäästu maht aastatel X-3 ja X-2 ning samuti järgmine:

 

i)  iga poliitika, meetme ja üksiktoiminguga saavutatud sääst;

 

ii)  selgitus selle kohta, kuidas ja milliste andmete alusel on kõnealune sääst arvestatud;

 

iii)  selgitus selle kohta, kas liikmesriik suudab saavutada direktiivi 2012/27/EL [ettepaneku COM(2016)761 kohaselt muudetud] artiklis 7 kirjeldatud perioodi lõpuks nõutava kogusäästu või mitte. Kui liikmesriik ei suuda seda saavutada, esitab ta täiendavad selgitused parandusmeetmete kohta, mis ta säästu saavutamiseks võtta kavatseb;

 

iv)  selgitus, juhul kui eduaruandes sisalduvad meetmed erinevad liikmesriigi teatises olevatest meetmetest;

Muudatusettepanek    283

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  biomassi tootmise ja kasutamise mõju liidu ja kolmandate riikide säästlikkusele, sh mõju elurikkusele;

(b)  biomassi tootmise ja kasutamise mõju liidu ja kolmandate riikide säästlikkusele, sh mõju elurikkusele, vee- ja õhukvaliteedile ning maakasutusõigustele, võttes nõuetekohaselt arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid;

Muudatusettepanek    284

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  seoses nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikidega, kes on liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste oluliseks allikaks, riiklikud meetmed, mida on võetud [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 26 lõigetes 2 kuni 7 osutatud säästvuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmiseks, et kaitsta pinnast, vett ja õhku.

(f)  seoses nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikidega, kes on liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste ja nende tooraine allikaks, riiklikud meetmed, mida on võetud [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 26 lõigetes 2 kuni 7 osutatud säästvuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmiseks, et kaitsta pinnast, vett ja õhku.

Muudatusettepanek    285

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  Direktiivis (EL) .../... [taastuvenergia direktiiv] kirjeldatud bioenergia säästlikkuskriteeriumite tulemuslikkuse hindamine kasvuhoonegaaside heite vähenemise tagamisel ning CO2 sidujate, elurikkuse, toiduga kindlustatuse ja inimeste maakasutusõiguste kaitsel.

(1)

ELT C 342, 12. oktoober 2017.

(2)

ELT C 246, 28. juuli 2017.


SELETUSKIRI

Teadete kohaselt oli 2016. aasta kõige soojem kogu teadaoleva ajaloo jooksul. Energialiit peab tunnistama üleilmse soojenemise probleemi ning looma oma Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks tugeva juhtimissüsteemi.

Sel eesmärgil nõutakse käesolevas energialiidu juhtimist käsitlevas raportis, et võetaks vastu ELi tegelik süsinikubilanss ning arvutataks välja ELi kasvuhoonegaaside heite ülempiir, mille puhul ülemaailmne temperatuuri tõus ei ületaks sajandi lõpuks 1,5°C. Lisaks palutakse raportis, et komisjon tegeleks kliimapoliitika nö vaeslapse – metaaniga. Arvestades metaani suurt globaalse soojendamise potentsiaali ja lühikest atmosfääris püsimise aega, peaks liit kiiresti kaaluma võimalikke poliitikavariante ja esitama põhjaliku metaanistrateegia. Süsinikubilanss ja metaanistrateegia peaksid olema 2050. aastani ulatuva usaldusväärse pikaajalise planeerimise aluseks.

Selleks et ülemaailmne soojenemine jääks alla 1,5°C, tuleb hiljemalt 2050. aastaks viia heite netokogus nulli ning minna üle suure energiatõhususega ja üksnes taastuvenergiat kasutavale majandusele. Siit järeldus, et tugev ja kaasav juhtimine käib käsikäes 2030. aasta energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alaste eesmärkide taseme tõstmisega.

Kuna taastuvenergia tehnoloogiad muutuvad odavamaks, on ülim aeg ära kasutada kõigi taastuvenergiale üleminekus osalevate sidusrühmade – linnade ja piirkondade, kodanike, ühistute, investorite, ettevõtjate jt – potentsiaal. Seega tähendab juhtimine kõigi nimetatud osapoolte kaasamist ja nende tegevuse kooskõlastamist energiatõhususe suurendamise ja taastuvenergia kasutuselevõtmise eesmärgil.  Tänu impordist sõltuvuse vähendamisele kahandab see meie geopoliitilisi riske ning ühtlasi tekitab keskkonnahoidliku majanduskasvu ja loob Euroopas miljoneid uusi töökohti.

Raportis käsitletakse ka makropiirkondlike partnerluste kaudu toimivat tulevast piiriülest koostööd. Sellised partnerlused võivad aidata optimeerida arukate võrkude ja taastuvenergia kasutuselevõtmise kulusid ning suurendada energiatõhusust. Põhjapoolsed merealad, Läänemeri, Kagu-Euroopa, Kesk- ja Lääne-Euroopa ja Vahemere ümbrus on piirkonnad, kus paiknevatel naaberriikidel on omavahelisest koostööst palju võita. Makropiirkondlike partnerluste raames selgitatakse välja energialiidu huve teenivad taastuvenergiaprojektid (näiteks avamere-tuulepargid, suuremahulised päikeseenergiajaamad, linnade edendatavad piiriülesed projektid), ning komisjon peaks nende toetamiseks looma spetsiaalse rahastamisplatvormi.

EL peab taastama oma kodanike usalduse tänu usaldusväärsetele liidu õigusaktidele, täielikule läbipaistvusele, siduvatele eesmärkidele ning üleeuroopalistele investeeringutele sellistesse kodanike igapäevaelu mõjutavatesse valdkondadesse nagu hoonete renoveerimine ja elektritransport. Raportis esitatud mitmetasandiline juhtimismudel aitab liikmesriikidel neid eesmärke saavutada.


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST,KES ANDSID RAPORTÖÖRILE TEAVET

Juhtimise reguleerimine – läbipaistvus – organisatsioonid, kellega kaasraportöörid Michèle Rivasi ja Claude Turmes ühendust võtsid

Euroopa Parlamendi liikmete tasandil

AEBIOM

Agentur

Agora Energiewende

Akuo Energy

Berliner E-Agentur

Bundersverband Erneuerbare Energie (BEE)

Business Europe

Chatham House

Rootsi ettevõtjate konföderatsioon

Horvaatia Energiaamet

Climate Alliance

Danish Energy Association

Dong Energi

EDSO for smart grids

Euroopa geotermaalenergia nõukogu

Eurogas

Fern

Fortum

Fraunhofer Institut

IDDRI

Innogy

Leaders of Sustainable Biofuels

National Grid

Norwea

PGE Polska Grupa Energetyczna

PKA

Rockwool

Siemens

Solaire Direct

Stattnet

Total

VkU

Wind Europe

WWF

50 Hertz

Töötasandil

CEZ

Cofalec

Euroopa Kliimafond

European Heat Pump Association

Enedis

Euro Heat and Power

European Association for the Storage of Energy

EU-ACE

EWE

Friends of the Earth

Knauf Insulation

Rescoop

Rumeenia Energeetikanõukogu

RTE

RWE/Innogy

Saint-Gobain

Shell

Statoil


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (16.10.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013

(COM(2016)0759 – C8‑0497/2016 – 2016/0375(COD))

Arvamuse koostaja: Jens Rohde

LÜHISELGITUS

Esimest korda nõuti energialiidu juhtimissüsteemi väljatöötamist Euroopa Ülemkogu 24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta. Selline juhtimine peaks aitama tagada, et EL täidab oma energiapoliitika eesmärgid, võimaldades liikmesriikidele vajalikku paindlikkust ning võttes täiel määral arvesse nende vabadust määrata ise kindlaks oma energiaallikate jaotus. Järeldustes rõhutati, et selline juhtimissüsteem peaks tuginema olemasolevatele elementidele, nagu riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad. 25. veebruari 2015. aasta energialiidu strateegiaga laiendati juhtimise ulatust 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikust kaugemale, et hõlmata energialiidu kõik viis mõõdet – energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus; energia siseturg; nõudluse vähendamine; heite vähendamine, sh taastuvenergia ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime. Lisaks märgiti Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2015. aasta resolutsioonis „Euroopa energialiidu suunas“, et energialiidu juhtimine peaks olema ambitsioonikas, usaldusväärne, läbipaistev, demokraatlik ja Euroopa Parlamenti täielikult kaasav ning tagama 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise.

Kõike seda arvestades on käesoleva komisjoni ettepaneku eesmärk luua energialiidu juhtimise õigusraamistik, mis koosneks kahest peamisest sambast. Esiteks energia- ja kliimavaldkonna kehtivate kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustuste seostamine, et need kajastaksid parema õigusloome põhimõtteid. Teiseks liikmesriike ja komisjoni hõlmava ning ELi institutsioone tihedalt kaasava tõhusa poliitilise protsessi määratlemine, et saavutada energialiidu eesmärgid, eriti selle 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid.

Komisjon on käesoleva ettepaneku koostanud paralleelselt taastuvenergia direktiivi, energiatõhususe direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisega. Lisaks kaasatakse ettepanekusse täiel määral seiremehhanismi määrus (EL) nr 525/2013, et tagada energia- ja kliimavaldkonna lõimimine, ning ajakohastatakse kehtivaid sätteid nii, et nendega oleks võimalik jälgida kavandatava jõupingutuste jagamist käsitleva määruse (ESR) ning kavandatava maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitleva määruse rakendamist ning täita kohustusi, mille EL on võtnud Pariisi kokkuleppe alusel. Komisjoni seisukoht on, et ettepanek toob kaasa halduskoormuse märkimisväärse vähendamise. Ettepanekuga lõimitakse, ühtlustatakse või tunnistatakse kehtetuks üle 50 kehtiva kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustuse.

Mis puudutab põllumajandust, siis nähakse ettepanekuga ette eelkõige liikmesriikide aruandluskohustus järgmistes küsimustes:

– pikaajalised vähese heite strateegiad, sh heitkoguste vähendamine ja suurem sidumine põllumajandussektoris;

– taastuvenergia, sh põllumajanduslikest põhikultuuridest toodetud biokütuse osakaalu käsitlevate riiklike trajektooride ja eesmärkide rakendamine;

– meetmete rakendamine, millega edendatakse biomassist toodetava energia kasutamist, sh biomassi kasutamist põllumajandussektoris;

– energia lõpptarbimine sektorite kaupa, sh põllumajanduses.

Raportöör tervitab komisjoni ettepanekut, mis on samm õiges suunas. Tegemist on ambitsioonika ettepanekuga. Siiski teeb raportöör mõned peamiselt tehnilise iseloomuga muudatusettepanekud:

– taastuvenergiat puudutava aruandluse raames võib komisjon liikmesriikidele kehtestada selged suunised bioenergiat puudutava aruandluse kohta;

– kui komisjon järeldab, et liikmesriik ei ole teinud piisavaid edusamme lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide või meetmete elluviimisel, tuleks tal kehtestada asjaomasele liikmesriigile täitmiseks erinõuded. Need erinõuded on mõeldud asendama komisjoni soovituste süsteemi asjaomasele liikmesriigile, mis on ette nähtud komisjoni ettepanekus. Raportöör on seisukohal, et soovituste mittesiduva olemuse tõttu neist antud juhul ei piisa;

– liikmesriigid ei pea aru andma riiklike kaubahindade ja maakasutuse muudatustest, mis on seotud biomassi ja muude taastuvatest allikatest toodetud energialiikide suurema kasutamisega, sest selline aruandlus oleks liikmesriikide jaoks liiga koormav ning peaaegu võimatu;

– mõnes komisjoni teksti osas on sõnastust muudetud sidusamaks ja ühtlasemaks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Käesoleva määrusega on ette nähtud selliseks usaldusväärseks ja läbipaistvaks juhtimiseks vajalik õiguslik alus, millega tagatakse energialiidu eesmärkide saavutamine liidu ja liikmesriikide üksteist täiendava, sidusa ja ulatusliku tegevusega ning millega edendatakse samal ajal liidu parema õigusloome põhimõtteid.

(1)  Käesoleva määrusega on ette nähtud selliseks usaldusväärseks ja läbipaistvaks juhtimiseks vajalik õiguslik alus, millega tagatakse energialiidu ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine liikmesriikide üksteist täiendava, sidusa ja ulatusliku tegevusega ning millega edendatakse samal ajal liidu parema õigusloome põhimõtteid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Käesoleva määruse sätteid ei tohi tõlgendada nii, et see piiraks või kahjustaks liikmesriigi õigusi, mis on kinnitatud ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 teises lõigus.

Selgitus

ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 teine lõik kinnitab liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimused, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri. Kuna ELi määrus ei või piirata ega kahjustada aluslepingute sätteid, on oluline rõhutada, et liidu seadusandja on liikmesriigi ülalmainitud õigusi arvesse võtnud.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa energialiit peaks hõlmama viit tähtsat mõõdet: energiajulgeolek; energia siseturg; energiatõhusus; heite vähendamine; ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

(2)  Euroopa energialiit peaks üle minema ülitõhusale energiasüsteemile, mis toetub ulatuslikult taastuvatele energiaallikatele ja hõlmab viit tähtsat mõõdet: energiajulgeolek ja energia taskukohasus tarbijale; energia siseturg; energiatõhusus; heite vähendamine ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Ulatuslikul kliimapoliitikal põhineva vastupanuvõimelise energialiidu eesmärk on tagada liidu tarbijatele (nii majapidamistele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia, mis eeldab Euroopa energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist. See eesmärk on saavutatav üksnes siis, kui seadusandlikku ja mitteseadusandlikku tegevust kooskõlastatakse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(3)  Ulatuslikul kliimapoliitikal põhineva vastupanuvõimelise energialiidu eesmärk on tagada liidu tarbijatele (nii majapidamistele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia, mis eeldab Euroopa energiasüsteemi põhjalikku ümberkujundamist, et tagada kõigile õiglane juurdepääs energiale. See eesmärk on kõige paremini saavutatav siis, kui seadusandlikku ja mitteseadusandlikku tegevust kooskõlastatakse nii liidu, liikmesriikide kui ka piirkondlikul tasandil ning teadusuuringute ja kohaliku energiavarustuse edendamise teel.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Euroopa Ülemkogu leppis 24. oktoobril 2014 kokku liidu kliima- ja energiaraamistiku 2030. aastaks, mis tugineb neljale põhieesmärgile: vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, pidades silmas 30 % eesmärki, saavutada eesmärk, et taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias on vähemalt 27 %, ning samuti eesmärk tagada elektrivõrkude vähemalt 15 % omavaheline ühendatus. Raamistikus on märgitud, et taastuvenergiaeesmärk on liidu tasandil siduv ning et see saavutatakse liikmesriikide panusega, mis lähtub vajadusest saavutada liidu eesmärk ühiselt.

(5)  Euroopa Ülemkogu leppis 24. oktoobril 2014 kokku liidu kliima- ja energiaraamistiku 2030. aastaks, mis tugineb neljale põhieesmärgile: vähendada kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, pidades silmas 30 % eesmärki, saavutada eesmärk, et taastuvenergia osakaal liidus tarbitavas energias on vähemalt 27 %, ning samuti eesmärk tagada elektrivõrkude vähemalt 15 % omavaheline ühendatus. Energiatõhususe eesmärgid peaksid olema soovituslikud ja kooskõlas nõukogu 2014. aasta oktoobri järeldustega. Raamistikus on märgitud, et taastuvenergiaeesmärk on liidu tasandil siduv ning et see saavutatakse liikmesriikide panusega, mis lähtub vajadusest saavutada liidu eesmärk ühiselt.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Samuti järeldas Euroopa Ülemkogu 24. oktoobril 2014,14 et on vaja välja töötada ilma liigse halduskoormuseta usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata tagada, et liit saavutab oma energiapoliitika eesmärgid, kusjuures liikmesriikidele tuleks tagada vajalik paindlikkus ning tuleks täiel määral arvesse võtta nende vabadust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus. Rõhutati, et selline juhtimissüsteem peaks tuginema olemasolevatele elementidele, nagu riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad, ning et eri kavandamise ja aruandlusega seotud tegevussuundi tuleks ühtlustada ja koondada. Samuti lepiti kokku, et edendatakse tarbijate rolli ja õigusi ning investorite jaoks läbipaistvust ja prognoositavust, muu hulgas taskukohase, ohutu, konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energiasüsteemi põhinäitajate süstemaatilise seire abil, ning soodustatakse liikmesriikidevahelist piirkondlikku koostööd.

(7)  Samuti järeldas Euroopa Ülemkogu 24. oktoobril 2014,14 et on vaja välja töötada ilma liigse halduskoormuseta usaldusväärne ja läbipaistev juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata tagada, et liit saavutab oma energiapoliitika eesmärgid, kusjuures liikmesriikidele tuleks tagada vajalik paindlikkus ning tuleks täiel määral arvesse võtta nende vabadust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus. Selline juhtimissüsteem peaks tuginema olemasolevatele elementidele, nagu Pariisi kokkuleppe eesmärgid, riiklikud kliimaprogrammid ning riiklikud taastuvenergia ja energiatõhususe kavad, ning kavandamise ja aruandlusega seotud eri tegevussuundi tuleks ühtlustada ja koondada. Samuti lepiti kokku, et edendatakse tarbijate rolli ja õigusi ning investorite jaoks läbipaistvust ja prognoositavust, muu hulgas taskukohase, ohutu, konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energiasüsteemi põhinäitajate süstemaatilise seire abil, hõlbustatakse riikide energia- ja kliimapoliitika koordineerimist ning soodustatakse liikmesriikide piirkondlikku koostööd, et säilitada ja parandada kahjustatud ökosüsteemide süsinikdioksiidi sidumise funktsiooni ning kasutatud ressursside pikaajalist kestlikkust. Et säilitada riiklikul ja Euroopa tasandil stabiilsus, konkurentsivõime ja mõistlikud hinnad, peavad liikmesriigid ühtlasi saavutama oma tootmisvõimsuse, tehnoloogia ja ressursside tasakaalu, mis võimaldab jätkata jõupingutusi taastuvate energiaallikate edendamiseks.

_________________

_________________

14 Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused (EUCO 169/14).

14 Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused (EUCO 169/14).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Energialiidu eesmärkide saavutamine tuleks tagada liidu algatuste ja liikmesriikide sidusa poliitikaga, mis on ette nähtud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Liidu energia- ja kliimaalastes valdkondlikes õigusaktides on sätestatud kavandamisnõuded, millest on olnud kasu liikmesriikide tasandi muutuste toetamisel. Tulenevalt nende õigusaktide kehtestamise eri ajast esineb neis kattuvusi ning neis ei ole piisavalt arvesse võetud poliitikavaldkondade vahelist sünergiat ja vastasmõju. Seega tuleks võimalikult suures ulatuses seostada ja lõimida praegused kliima- ja energiavaldkonna eri kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustused.

(17)  Energialiidu eesmärkide saavutamine tuleks tagada liidu algatuste ja liikmesriikide sidusa poliitikaga. Kliima- ja energiavaldkonna kehtivaid kavandamis-, aruandlus- ja seirekohustusi tuleks lihtsustada ja optimeerida.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Energialiidu rakendamiseks on oluline kehtestada fossiilkütuste kohta asjakohane aruandluskohustus. See peaks hõlmama teavet tootmiskriteeriumide kohta seoses kaevandamiskoha ja -meetodiga. Seega peaks komisjon esitama detsembriks 2018 fossiilkütuste kriteeriumide kataloogi ning rakendama aruandluskohustust.

Selgitus

Euroopa Liit peab energiasüsteemi ümberkujundamises aktiivselt osalema. Tõsiseltvõetav energiapoliitika eeldab ka fossiilkütuste rangemat hindamist, et tagada võrreldavus. Mingil juhul ei tohiks aruandluskohustusega fossiilkütustele eelist anda.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Riiklikud kavad peaksid olema stabiilsed, et tagada riiklike poliitikate ja meetmete läbipaistvus ja prognoositavus ning seega kindlus investorite jaoks. Tuleks ette näha riiklike kavade ajakohastamine kord kümneaastase ajavahemiku jooksul, et liikmesriikidel oleks võimalik kohaneda olukorra märkimisväärse muutumisega. Ajavahemikku 2021–2030 hõlmavaid kavasid peaksid liikmesriigid saama ajakohastada 1. jaanuariks 2024. Eesmärke ja panust tuleks muuta üksnes selleks, et kajastada suurenenud üldist eesmärki, eriti seoses 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega. Ajakohastamise osana peaksid liikmesriigid tegema jõupingutusi, et leevendada negatiivset keskkonnamõju, mis ilmneb lõimitud aruandluse käigus.

(22)  Riiklikud kavad peaksid olema stabiilsed, et tagada riiklike poliitikate ja meetmete läbipaistvus ja prognoositavus ning seega vastata liikmesriigi elanikkonna vajadustele, suurendada energiajulgeolekut ja tagada investoritele kindlus. Tuleks ette näha riiklike kavade ajakohastamine kord kümneaastase ajavahemiku jooksul, et liikmesriikidel oleks võimalik kohaneda olukorra märkimisväärse muutumisega. Ajavahemikku 2021–2030 hõlmavaid kavasid peaksid liikmesriigid saama ajakohastada 1. jaanuariks 2024. Ajakohastamise osana peaksid liikmesriigid tegema jõupingutusi, et leevendada negatiivset keskkonnamõju, mis ilmneb lõimitud aruandluse käigus. Järkjärgulisel üleminekul biokütuste uusimale põlvkonnale tuleks arvesse võtta liikmesriikide seniseid investeeringuid esimese põlvkonna biokütuse tootmisse.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  LULUCFi sektor on kliimamuutuste suhtes väga avatud ja tundlik. Samal ajal on sellel sektoril tohutu potentsiaal tagada pikaajaline kliimakasu ja oluliselt kaasa aidata Euroopa ja rahvusvaheliste pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisele. LULUCFi sektor saab toetada kliimamuutuste mõju leevendamist mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet, säilitades ja suurendades sidumist ja süsinikuvarusid ning andes biomaterjale, millega võib asendada fossiilseid või rohkem süsihappegaasi tekitavaid kütuseid. Et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline ressursside kestlik haldamine ning süsinikureservuaaride pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus. Pikaajalised strateegiad on vajalikud, et võimaldada pikema aja jooksul kestlikke investeeringuid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Oluline on soodustada põllumajandus- ja metsandusjäätmetest saadud kestlikesse täiustatud biokütustesse investeerimist ja nende arendamist, tagades ELi energia-, kliima-, ringmajandus- ja põllumajanduspoliitika ning eesmärkide järjepidevuse ning edendades investeeringuid bio- ja ringmajandusse, et ületada raskused biomassi tarneahelate loomisel, rakendades muu hulgas jäätmebiomassist valmistatud tahke- või gaaskütustest toodetud elektrienergia soodustariife, et biomassi energiaks muundamise tehnoloogiat turult välja ei tõrjutaks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Arvestades metaani suurt globaalse soojendamise potentsiaali ja suhteliselt lühikest atmosfääris püsimise aega, võib komisjon kooskõlas ringmajanduse poliitika ja jäätmete kasutamisega kaaluda poliitikavalikuid metaaniheite käsitlemiseks, jättes välja soolesisese metaani heite, mis tekib mäletsejaliste kasvatamisel loomulikul teel.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Selleks et aidata tagada liikmesriikide ja liidu poliitika ning energialiidu eesmärkide sidusus, oleks vaja pidevat dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel. Kui see on asjakohane, peaks komisjon andma liikmesriikidele soovitusi, sh riiklike kavade projektide eesmärkide ulatuse kohta, teatatud riiklikes kavades esitatud poliitikate ja meetmete edaspidise rakendamise ning energialiidu elluviimise seisukohast muude asjakohaste riiklike poliitikate ja meetmete kohta. Liikmesriigid peaksid neid soovitusi tõsiselt võtma ja selgitama järgnevates eduaruannetes, kuidas need ellu viidi.

(34)  Selleks et aidata tagada liikmesriikide ja liidu poliitika ning energialiidu eesmärkide sidusus, oleks vaja pidevat dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel. Tunnustades liikmesriikide pädevust selles valdkonnas, võib komisjon anda liikmesriikidele soovitusi, sh riiklike kavade projektide eesmärkide ulatuse kohta, teatatud riiklikes kavades esitatud poliitikate ja meetmete edaspidise rakendamise ning energialiidu elluviimise seisukohast muude asjakohaste riiklike poliitikate ja meetmete kohta. Liikmesriigid peaksid neid soovitusi tõsiselt võtma ja selgitama järgnevates eduaruannetes, kuidas need ellu viidi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd kõigis küsimustes, mis on seotud energialiidu ja käesoleva määruse elluviimisega, kaasates suurel määral Euroopa Parlamendi. Komisjon peaks vajaduse korral abistama liikmesriike käesoleva määruse rakendamisel, eriti riiklike kavade koostamisel ja sellega seotud suutlikkusse arendamisel.

(38)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema tihedat koostööd kõigis küsimustes, mis on seotud energialiidu ja käesoleva määruse elluviimisega, kaasa arvatud heite vähendamise eesmärkide saavutamine, kaasates suurel määral Euroopa Parlamendi. Komisjon peaks Euroopa Parlamendi toetusel vajaduse korral abistama liikmesriike käesoleva määruse rakendamisel, eriti riiklike kavade koostamisel ja sellega seotud suutlikkuse arendamisel. ELi eesmärkide täitmiseks riiklike kliima- ja energiastrateegiate koostamine peaks siiski jääma liikmesriikide pädevusse.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Kui see on asjakohane, peaks Euroopa Keskkonnaamet komisjoni abistama hindamisel, seirel ja aruandlusel kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga.

(40)  Kui see on asjakohane, peaks Euroopa Keskkonnaamet komisjoni abistama hindamisel, seirel ja aruandlusel kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga. Liikmesriigid peaksid arvesse võtma Euroopa Keskkonnaameti nõuandeid biokütuste tootmise keskkonnamõju kohta.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  energiajulgeolek,

(a)  energiajulgeolek ja taskukohasus tarbijale,

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kümne aasta tagant lõimitud riikliku energia- ja kliimakava. Kava sisaldab lõikes 2 ja I lisas esitatud elemente. Esimene kava hõlmab ajavahemikku 2021–2030. Iga järgnev kava hõlmab eelmise kavaga hõlmatud ajavahemikule vahetult järgnevat kümmet aastat.

1.  Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2020 ning seejärel iga kümne aasta tagant lõimitud riikliku energia- ja kliimakava. Kava sisaldab lõikes 2 ja I lisas esitatud elemente. Esimene kava hõlmab ajavahemikku 2021–2030. Iga järgnev kava hõlmab eelmise kavaga hõlmatud ajavahemikule vahetult järgnevat kümmet aastat.

Selgitus

Selle tähtajaga on võimatu nõustuda. Riikliku kava ettevalmistamise ajakava peaks olema kooskõlas liikmesriigi konsulteerimise etappidega, nagu keskkonnamõju strateegiline hindamine, artiklis 10 osutatud avalikud konsultatsioonid ja heakskiitmine valitsuses. Ühtlasi peab see olema seotud õigusaktidega tehtava tööga, kuna veel ei ole lahendatud kava sisu käsitlevaid suuri vastuolusid. Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames on pooleli töö oluliste õigusaktidega, mis mõjutavad suuresti seda, mida tuleks riiklikus kavas ette näha.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  selliste poliitikate ja meetmete kirjeldus, mis on ette nähtud punktis b osutatud vastavate eesmärkide ja panustega seoses;

(c)  selliste poliitikate, meetmete ja investeerimisstrateegiate kirjeldus, mis on ette nähtud punktis b osutatud vastavate eesmärkide ja panustega seoses;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  hinnang punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud poliitikate ja meetmete mõju kohta;

(e)  hinnang punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud poliitikate, meetmete ja investeerimisstrateegiate mõju kohta;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  kohalike ametiasutuste, kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, asjaomaste sektorite ja üldsusega konsulteerimise ning nende kaasamise tulemused;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 osutatud riiklike kavade ettevalmistamisel võtavad liikmesriigid arvesse energialiidu viie mõõtme omavahelisi seoseid ning kasutavad vajaduse korral nende viie mõõtme puhul järjepidevaid andmeid ja eeldusi.

3.  Lõikes 1 osutatud riiklike kavade ettevalmistamisel hoiduvad liikmesriigid halduskoormuse ja lisakulude tekitamisest, võttes arvesse energialiidu viie mõõtme omavahelisi seoseid, ning kasutavad vajaduse korral nende viie mõõtme puhul järjepidevaid andmeid ja eeldusi.

Selgitus

Halduskoormuse vähendamine peaks kliima- ja energiapaketi rakendamisel olema prioriteet.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 1 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  liikmesriigi siduv riiklik kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud eesmärk ja iga-aastased siduvad riiklikud piirnormid vastavalt määrusele [ ] [ESR];

i.  liikmesriigi siduv riiklik kasvuhoonegaaside heitkogusega seotud eesmärk ja iga-aastased siduvad riiklikud piirnormid vastavalt määrusele [ ] [ESR], mis aga ei ole madalamad direktiivi 98/70/EÜ [kütusekvaliteedi direktiiv] artikli 7a lõikes 2 sätestatud eesmärkidest, mis tuleb saavutada 2020. aastaks;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  seoses liidu siduva eesmärgiga saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal, nagu on osutatud [ettepaneku COM(2016) 767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklis 3, panus selle eesmärgi saavutamisse, väljendatuna asjaomase liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna summaarses lõppenergia tarbimises aastal 2030, samuti selle panuse lineaarne trajektoor alates 2021. aastast;

i.  seoses liidu siduva eesmärgiga saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 27 % osakaal, nagu on osutatud [ettepaneku COM(2016) 767 kohaselt uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artiklis 3, panus selle eesmärgi saavutamisse, väljendatuna asjaomase liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluna summaarses lõppenergia tarbimises aastal 2030, võttes arvesse esimese põlvkonna biokütustesse tehtud investeeringute amortisatsiooni, samuti selle panuse lineaarne trajektoor alates 2021. aastast;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.  trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises;

ii.  trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises, tagades biomassi optimaalse kasutamise kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektoris;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 2 – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a.  trajektoor, mis näitab fossiilkütuste tarnijatele kohaldatava põllumajandusjäätmetest toodetud biokütuste segamiskohustuse järkjärgulist suurendamist;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(iv a)  realistlikud, täpsed, terviklikud ja põhjalikud hinnangud, mis käsitlevad eri energiaallikate kliimamuutuste leevendamise potentsiaali, atmosfääris esinevate kasvuhoonegaaside tasemele avaldatavat mõju ning leevendamisprotsessideks vajalikku aega, et kasvuhoonegaaside kontsentratsioon hakkaks vähenema.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad ühiselt, et selliste biokütuste ja vedelate biokütuste ning transpordisektoris tarbitud biomasskütuste osakaal, mis on toodetud teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning kultuuridest, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuuridena peamiselt energia tootmiseks, ei ole 2030. aastal liidu summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel transpordisektoris suurem kui 7 %.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  artiklis 7 osutatud ja I isas täpsustatud kavandatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, keskkonnaalane, oskustega seotud ning sotsiaalmõju esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030, sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevatel (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikatel ja meetmetel põhinevate prognoosidega;

(b)  artiklis 7 osutatud ja I isas täpsustatud kavandatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, keskkonnaalane, tervise ja oskustega seotud ning sotsiaalmõju esimesel kümneaastasel ajavahemikul vähemalt aastani 2030, sh võrdlus lõike 1 kohaste olemasolevate (rakendatud ja vastuvõetud) poliitikate ja meetmete prognoosidega;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2018 ning seejärel iga kümne aasta tagant artikli 3 lõikes 1 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti.

1.  Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2020 ning seejärel iga kümne aasta tagant artikli 3 lõikes 1 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti.

Selgitus

Selle tähtajaga on võimatu nõustuda. Riikliku kava ettevalmistamise ajakava peaks olema kooskõlas liikmesriigi konsulteerimise etappidega, nagu keskkonnamõju strateegiline hindamine, artiklis 10 osutatud avalikud konsultatsioonid ja heakskiitmine valitsuses. Ühtlasi peab see olema seotud õigusaktidega tehtava tööga, kuna veel ei ole lahendatud kava sisu käsitlevaid suuri vastuolusid. Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames on pooleli töö oluliste õigusaktidega, mis mõjutavad suuresti seda, mida tuleks riiklikus kavas ette näha.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid muudavad lõikes 2 osutatud ajakohastatud versioonis eesmärke ja panuseid üksnes selleks, et kajastada ulatuslikumat eesmärgipüstitust võrreldes kõige viimati esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas seatuga.

välja jäetud

Selgitus

Varasemate kavadega võrreldes ulatuslikumate ambitsioonide selgesõnaline avaldamine piiraks liikmesriikide otsustusõigust nende kohanduste suhtes, mida nad oma energiastrateegiate puhul vajalikuks peavad.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  heite vähenemine ja gaaside suurem sidujates sidumine üksikutes sektorites, sh elektri-, tööstus-, transpordi-, hoone- (teenindussektori ja eluhooned) ja põllumajandussektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris;

(b)  heite vähenemine ja gaaside suurem sidujates sidumine üksikutes sektorites, sh elektri-, tööstus-, transpordi-, hoone- (teenindussektori ja eluhooned) ja põllumajandussektoris ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris, kus tuleks säilitada süsinikku neeldavad elupaigad ja suurendada looduslikku süsinikuneeldamist hästitoimivate ja vastupidavate ökosüsteemide ning ökosüsteemiteenuste, sealhulgas kestliku metsamajanduse kaudu, kooskõlas ELi kohustustega;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  teave kliimamuutustega kohanemise riiklike kavade ja strateegiate kohta vastavalt artikli 17 lõikele 1;

(d)  teave kliimamuutustega kohanemise riiklike kavade ja strateegiate kohta, eelkõige seoses uue põlvkonna biokütuseid käsitlevate teadusuuringute ja investeeringutega, vastavalt artikli 17 lõikele 1;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)   trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale;

(4)   trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale riigi tasandil;

Selgitus

LULUCFi valdkonna aruandlus peaks toimuma riigi tasandil, kooskõlas ettepanekuga võtta vastu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku (COM(2016)479).

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võib kehtestada liikmesriikidele selged suunised neid trajektoore käsitleva aruandluse kohta, sh määratlused ja ressursist energiaks muundamise ühikud;

Selgitus

Bioenergiaaruandluse jaoks on vaja selgeid suuniseid ja arvutusi.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt a – alapunkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)   vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt biokütuste osakaal, täiustatud biokütuste osakaal, põllumajandusmaal kasvatatud põhikultuurist toodetud biokütuse osakaal, biomassist ilma soojuse tootmiseta toodetud elektri osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja omatarbeks toodetud energia tarbijate toodetav taastuvenergia);

(5)   muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt biokütuste osakaal, täiustatud biokütuste osakaal, põllumajandusmaal kasvatatud põhikultuurist toodetud biokütuse osakaal, biomassist ilma soojuse tootmiseta toodetud elektri osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja omatarbeks toodetud energia tarbijate toodetav taastuvenergia);

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b – alapunkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)   meetmed, millega edendatakse biomassist toodetava energia kasutamist ja eelkõige uue biomassi kasutuselevõttu, arvestades biomassi kättesaadavust (nii omamaised võimalused kui ka import kolmandatest riikidest) ja biomassi muud kasutust (põllumajandus ja metsapõhised sektorid), samuti toodetava ja kasutatava biomassi säästvuse meetmed;

(5)   meetmed, millega edendatakse biomassist toodetava energia kasutamist ja eelkõige uue biomassi kasutuselevõttu, arvestades biomassi kättesaadavust (nii omamaised võimalused kui ka import kolmandatest riikidest) ja biomassi muud kasutust, sh põllumajandus ja metsapõhised sektorid, samuti toodetava ja kasutatava biomassi säästvuse meetmed;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  energiatoetuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklikud eesmärgid;

(d)  energiatoetuste, eelkõige tuuma- ja fossiilkütustele antavate toetuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklikud eesmärgid;

Selgitus

Turumoonutuste vältimiseks tuleb kohe võtta meetmeid kõigi fossiil- ja tuumakütustele antavate toetuste kaotamiseks.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik esitab komisjonile 15. märtsiks 2021 ja seejärel igal aastal (aasta X) järgmise teabe:

Liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2021 ja seejärel igal aastal (aasta X) järgmise teabe:

Selgitus

Seiremehhanismi määruses toodud aasta (X - 1) kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriaruannete esitamise tähtaeg (juuli lõpp) tuleks jätta muutmata. Lühema tähtaja korral ei saaks aruandeid õigeaegselt esitada, kuna puuduvad vajalikud statistilised andmed tegevuse kohta, mille alusel aasta (X) algul hinnata aasta (X - 1) heitkoguseid.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liidu tasandi edusammud energialiidu eesmärkide saavutamisel, sh esimesel kümneaastasel ajavahemikul liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel, et eelkõige vältida puudujääke liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamisel;

(a)  liidu tasandi edusammud energialiidu eesmärkide saavutamisel, sh esimesel kümneaastasel ajavahemikul liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel, et eelkõige vältida puudujääke liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamisel, ning võttes vajaduse korral arvesse ELi läbivaadatud kliima- ja energiameetmeid, mis on toodud artiklis 38;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade hindamisel arvestab komisjon riikide õiguspäraste erisustega, mida tõendavad riikliku ja Euroopa tasandi pädevate asutuste hinnangud ning mis võivad selgitada viivitusi liikmesriikide osalemisel energialiidu eesmärkide ühises täitmises ja eelkõige liikmesriigi enda seatud eesmärkide täitmisel.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Komisjon teatab ette, milliste näitajate põhjal ta kavatseb selliseid hindamisi läbi viia.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses lõppenergia tarbimises, lähtudes lineaarsest trajektoorist, mis algab 2020. aastal 20 %-ga ja küündib 2030. aastaks vähemalt 27 %-ni, nagu on osutatud artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktis i.

2.  Taastuvenergia valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga liidu summaarses lõppenergia tarbimises, lähtudes lineaarsest trajektoorist, mis algab 2020. aastal 20 %-ga ja küündib 2030. aastaks vähemalt 27 %-ni, nagu on osutatud artikli 4 punkti a alapunkti 2 alapunktis i. See hõlmab süsiniku neeldamise võime säilitamise ja suurendamise ning kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise eesmärgil toimuvat terviklikku ja põhjalikku hindamist.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Järelmeetmed olukorras, kus esineb ebakõla seoses energialiidu üldiste eesmärkide ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kohaste eesmärkidega

Järelmeetmed olukorras, kus esineb ebakõla seoses energialiidu üldiste eesmärkidega ja jõupingutuste jagamist käsitleva määruse ning direktiivi [teatise COM(2016)0767 põhjal ümber sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] kohaste eesmärkidega

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Kui komisjon järeldab lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade või nende ajakohastatud versioonide hindamisel vastavalt artiklile 12, et neis kavades või ajakohastatud versioonides kindlaks määratud eesmärgid ja panused ei ole piisavad energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ning esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid, võtab ta liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse seda, kui ulatusliku panuse on liikmesriigid oma riiklikes kavades või nende ajakohastatud versioonides ette näinud liidu 2030. eesmärgi saavutamiseks.

1.  Kui komisjon järeldab lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade või nende ajakohastatud versioonide hindamisel vastavalt artiklile 12, et neis kavades või ajakohastatud versioonides kindlaks määratud eesmärgid ja panused ei ole piisavad energialiidu eesmärkide ühiseks saavutamiseks ning esimesel ajavahemikul selleks, et saavutada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärgid, võtab ta liidu tasandil meetmeid, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine, võttes seejuures arvesse liikmesriikidele võimaldatud paindlikkust. Taastuvenergia osas võetakse selliste meetmete ja eelkõige taastuvenergia projektide toetamiseks liidu tasandil loodud platvormi puhul arvesse seda, kui ulatusliku panuse on liikmesriigid oma riiklikes kavades või nende ajakohastatud versioonides ette näinud liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Kui komisjon järeldab liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete koondhindamisel vastavalt artikli 25 lõike 1 punktile a ning tuginedes vajaduse korral muudele teabeallikatele, et on oht, et liit ei saavuta energialiidu eesmärke ning esimesel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärke, võib ta anda kõigile liikmesriikidele soovitusi vastavalt artiklile 28, et leevendada sellist ohtu. Lisaks soovituste andmisele võtab komisjon vajaduse korral liidu tasandil meetmeid, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse liikmesriikide varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.

3.   Kui komisjon järeldab liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete koondhindamisel vastavalt artikli 25 lõike 1 punktile a ning tuginedes muudele teabeallikatele, et on oht, et liit ei saavuta energialiidu eesmärke ning esimesel kümneaastasel ajavahemikul eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärke, kehtestab ta kõigile liikmesriikidele erinõuded vastavalt artiklile 28, et leevendada sellist ohtu. Lisaks erinõuete kehtestamisele võtab komisjon liidu tasandil meetmeid, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta taastuvenergia- ja energiatõhususeesmärkide saavutamine. Taastuvenergia osas võetakse sellistes meetmetes arvesse liikmesriikide varajasi ulatuslikke jõupingutusi liidu 2030. aasta eesmärgi saavutamisele kaasaaitamisel.

Selgitus

Soovitused ei ole olemuselt piisavalt siduvad. Seetõttu peaks komisjon kehtestama liikmesriikidele täitmiseks pigem erinõuded.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui energiatõhususe valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi muude meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt 2023. aastal tehtud hindamise tulemusel, et artikli 25 lõike 3 esimeses lauses märgitud liidu energiatõhususeesmärgi ühiseks saavutamiseks ei ole tehtud piisavaid edusamme, võtab ta 2024. aastaks meetmeid peale nende, mis on ette nähtud direktiividega 2010/31/EL ja 2012/27/EL, et tagada liidu 2030. aasta siduvate energiatõhususeesmärkide saavutamine. Selliste lisameetmete abil võib suureneda eelkõige järgmise energiatõhusus:

5.  Kui energiatõhususe valdkonnas järeldab komisjon, ilma et see piiraks lõike 3 kohaste liidu tasandi muude meetmete kohaldamist, artikli 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt 2023. aastal tehtud hindamise tulemusel, et artikli 25 lõike 3 esimeses lauses märgitud liidu energiatõhususeesmärgi ühiseks saavutamiseks ei ole tehtud piisavaid edusamme, võtab ta, kui liikmesriigid ei võta 2024. aastaks täiendavaid meetmeid peale nende, mis on ette nähtud direktiividega 2010/31/EL ja 2012/27/EL, edasisi meetmeid, et tagada liidu 2030. aasta siduvate energiatõhususeesmärkide saavutamine. Selliste lisameetmete abil võib suureneda eelkõige järgmise energiatõhusus:

Selgitus

Sättega, millega antakse komisjonile õigus võtta automaatselt meetmeid, kui eeldatakse, et komisjoni energiatõhususe eesmärke ei saavutata, ei kohaldataks energiatõhususe direktiivi kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kui leitakse, et on oht, et üksikud liikmesriigid ei täida oma energiatõhususe eesmärke, peavad nad ise oma riiklikke olusid ja juba võetud meetmeid arvesse võttes otsustama, milliseid lisameetmeid on kasulik ja asjakohane võtta.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni soovitused liikmesriikidele

Erinõuded liikmesriikidele

Selgitus

Soovitused ei ole olemuselt piisavalt siduvad. Seetõttu peaks komisjon kehtestama liikmesriikidele täitmiseks pigem erinõuded.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)   asjaomane liikmesriik võtab saadud soovitust igati arvesse, toimides liikmesriikide ning liidu ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus;

välja jäetud

Selgitus

Soovitused ei ole olemuselt piisavalt siduvad. Seetõttu peaks komisjon kehtestama liikmesriikidele täitmiseks pigem erinõuded.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.  Komisjon tagab soovituste avaldamise ja kättesaadavaks tegemise.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1 – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii.   Vajaduse korral muud riiklikud eesmärgid, mis vastavad olemasolevatele pikaajalistele vähese heite strateegiatele. Vajaduse korral muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid.

ii.   Muud riiklikud eesmärgid, mis vastavad olemasolevatele pikaajalistele vähese heite strateegiatele. Muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v.   Trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale.

v.   Trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale riigi tasandil.

Selgitus

LULUCFi valdkonna aruandlus peaks toimuma riigi tasandil, et saavutada sidusus ettepanekuga võtta vastu määrus, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku (COM(2016)479).

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt v - lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võib kehtestada liikmesriikidele selged suunised neid trajektoore käsitleva aruandluse kohta, sh määratlused ja ressursist energiaks muundamise ühikud.

Selgitus

Bioenergiaaruandluse jaoks on vaja selgeid suuniseid ja arvutusi.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 2 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2 – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi.   Vajaduse korral muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt täiustatud biokütuste osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja oma energia tarbijate toodetav taastuvenergia).

vi.   Muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt täiustatud biokütuste osakaal, taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja oma energia tarbijate toodetav taastuvenergia).

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1.1. – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse määruse [ ] [ESR] kohane eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust [ ] [LULUCF ], ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ning sektoreid sidujate edendamiseks, pidades silmas pikaajalist visiooni ja eesmärki minna üle vähese CO2-heitega majandusele 50 aasta jooksul ning saavutada tasakaal heite ja sidumise vahel kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

i.  Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse määruse [ ] [ESR] kohane eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust [ ] [LULUCF ] ja saavutada eesmärk suurendada heite sidumist sidujates, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ning sektoreid sidujate edendamiseks, sealhulgas rakendamisstiimuleid ja toetust, muu hulgas tulemuspõhiste maksete kaudu, leevendus- ja kohanemismeetmeid metsade, põllumaa, rohumaa ja märgalade terviklikuks ja säästvaks majandamiseks, mis on tavapärastest headest tavadest ja kehtestatud alustest ulatuslikumad, pidades silmas pikaajalist visiooni ja eesmärki minna üle vähese CO2-heitega majandusele 50 aasta jooksul ning saavutada tasakaal heite ja sidumise vahel kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – A jagu – punkt 3 – alapunkt 3.1 – alapunkt 3.1.2 – alapunkt vi – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–   biomassi muu kasutus teistes sektorites (põllumajandus ja metsapõhised sektorid); ning biomassi säästva tootmise ja kasutamise meetmed.

–   biomassi muu kasutus teistes sektorites, sh põllumajandus ja metsapõhised sektorid; ning biomassi säästva tootmise ja kasutamise meetmed.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  liikmesriigis toimunud kaubahinna ja maakasutuse muudatused, mis on seotud biomassi ja muude taastuvatest energiaallikatest toodetud energiavormide suurenenud kasutusega selles riigis;

(d)  kui need on kätesaadavad, siis liikmesriigis toimunud kaubahinna ja maakasutuse muudatused, mis on seotud biomassi ja muude taastuvatest energiaallikatest toodetud energiavormide suurenenud kasutusega selles riigis;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)   [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste väljatöötamine ja osakaal, sealhulgas ressursside hindamine, keskendudes toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise jätkusuutlikkusega seotud aspektidele, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid ja biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid ning pinnases leiduva süsinikuvaru ja pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist;

(g)   [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste väljatöötamine ja osakaal, sealhulgas ressursside hindamine, keskendudes toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustena kasutamise jätkusuutlikkusega seotud aspektidele, võttes arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid ja biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid ning pinnases leiduva süsinikuvaru ja pinnase ja ökosüsteemide kvaliteedi säilitamist;

Selgitus

On vaja parandada sõnastust: toiduks või loomasöödaks mõeldud tooteid ei asendata biokütusega, vaid kasutatakse selle tootmiseks. Samuti on kahe mainitud põhimõtte rakendamisel „vajalikkuse“ määra raske hinnata.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  esimese põlvkonna biokütuse koostootmise ja kasutamise prognoositav mõju valgukontsentraatide ja muude söödatoodetega omavarustatusele ning nende toodete hinnale;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – lõik 1 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h b)  põllumajanduse jäätmetest saadud biokütuste tootmise või kasutamise prognoositav mõju ELi biomajanduse arengule;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – lõik 1 – punkt m – alapunkt 1 – alapunkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  oksad ja ladvad (aruandlus on vabatahtlik);

i)  oksad ja ladvad;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – lõik 1 – punkt m – alapunkt 1 – alapunkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  kännud (aruandlus on vabatahtlik);

ii)  kännud;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – 1. osa – lõik 1 – punkt m – alapunkt 1 – alapunkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  puukoor (aruandlus on vabatahtlik);

i)  puukoor;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste tehniline arendamine, kättesaadavus ja säästlikkus, sealhulgas hinnang toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustega asendamise mõju kohta, võttes vajalikul määral arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid ja biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ning ökosüsteemide kvaliteedi vajalikul tasemel hoidmist;

(d)   [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] IX lisas loetletud lähteainetest valmistatud biokütuste tehniline arendamine, kättesaadavus ja säästlikkus, sealhulgas hinnang toiduks või loomasöödaks mõeldud toodete biokütustena kasutamise mõju kohta, võttes arvesse direktiiviga 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid ja biomassi astmelisuse põhimõtet, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke majanduslikke ja tehnilisi asjaolusid, pinnases leiduva süsinikuvaru ning pinnase ning ökosüsteemide kvaliteedi säilitamist;

Selgitus

On vaja parandada sõnastust: toiduks või loomasöödaks mõeldud tooteid ei asendata biokütusega, vaid kasutatakse selle tootmiseks. Samuti on kahe mainitud põhimõtte rakendamisel „vajalikkuse“ määra raske hinnata.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

VIII lisa – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  seoses nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikidega, kes on liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste oluliseks allikaks, riiklikud meetmed, mida on võetud [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 26 lõigetes 2 kuni 7 osutatud säästvuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmiseks, et kaitsta pinnast, vett ja õhku.

(f)   seoses nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikidega, kes on liidus tarbitavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tooraine allikaks, riiklikud meetmed, mida on võetud [ettepanekuga COM(2016) 767 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 26 lõigetes 2 kuni 7 osutatud säästvuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide täitmiseks, et kaitsta pinnast, vett ja õhku.

Selgitus

Eesmärgiga tagada komisjoni järjepidev ja asjakohane aruandlus. Sõna „oluline” ei ole piisavalt selge, selle tähendus võib aja jooksul muutuda ning seetõttu tuleks see välja jätta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Energialiidu juhtimine

Viited

COM(2016)0759 – C8-0497/2016 – 2016/0375(COD)

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

16.1.2017

ITRE

16.1.2017

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

16.1.2017

Arvamuse koostaja(d)

       nimetamise kuupäev

Jens Rohde

7.2.2017

Artikkel 55 – Komisjonide ühised koosolekud

       istungil teada andmise kuupäev

18.5.2017

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

11

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Ivan Jakovčić, Philippe Loiseau, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Jens Rohde, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Alberto Cirio, Angélique Delahaye, Norbert Lins, Gabriel Mato, Annie Schreijer-Pierik, Vladimir Urutchev, Ramón Luis Valcárcel Siso, Hilde Vautmans, Miguel Viegas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Stanisław Ożóg

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28

+

PPE

Daniel Buda, Alberto Cirio, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Jens Gieseke, Esther Herranz García, Norbert Lins, Marijana Petir, Annie Schreijer-Pierik, Czesław Adam Siekierski, Vladimir Urutchev

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paul Brannen, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Jean-Paul Denanot, Viorica Dăncilă, Maria Noichl, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

ALDE

Ivan Jakovčić, Ulrike Müller, Jens Rohde, Hilde Vautmans

NI

Diane Dodds

11

ECR

Stanisław Ożóg

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez, Miguel Viegas

Verts/ALE

José Bové, Martin Häusling, Bronis Ropė

EFDD

John Stuart Agnew, Marco Zullo

ENF

Philippe Loiseau

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Energialiidu juhtimine

Viited

COM(2016)0759 – C8-0497/2016 – 2016/0375(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.11.2016

 

 

 

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

16.1.2017

ITRE

16.1.2017

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

16.1.2017

BUDG

16.1.2017

ECON

16.1.2017

IMCO

16.1.2017

 

AGRI

16.1.2017

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

DEVE

25.1.2017

BUDG

12.1.2017

ECON

31.1.2017

IMCO

25.1.2017

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Michèle Rivasi

12.5.2017

Claude Turmes

12.5.2017

 

 

Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus

       istungil teada andmise kuupäev

       

18.5.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

23.3.2017

21.6.2017

11.9.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

61

46

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, José Blanco López, Biljana Borzan, Paul Brannen, Jonathan Bullock, Reinhard Bütikofer, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Edward Czesak, Miriam Dalli, Jakop Dalunde, Angélique Delahaye, Pilar del Castillo Vera, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Ashley Fox, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Theresa Griffin, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Eva Kaili, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Urszula Krupa, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Peter Liese, Norbert Lins, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Susanne Melior, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Annie Schreijer-Pierik, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Lieve Wierinck, Jadwiga Wiśniewska, Flavio Zanonato, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Inés Ayala Sender, Mireille D’Ornano, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Cornelia Ernst, Eleonora Evi, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Gunnar Hökmark, Peter Jahr, Florent Marcellesi, Rupert Matthews, Gesine Meissner, Nuno Melo, Ulrike Müller, Markus Pieper, Răzvan Popa, Gabriele Preuß, Dennis Radtke, Dominique Riquet, Bart Staes, Mihai Ţurcanu, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Maria Arena, Marie-Christine Boutonnet, Norbert Erdős, John Flack, Ana Gomes, Maria Grapini, Ingeborg Gräßle, Mary Honeyball, Arndt Kohn, Gilles Lebreton, Lukas Mandl, Nosheena Mobarik, Norica Nicolai, Emilian Pavel, Jozo Radoš, Claudia Schmidt, Helmut Scholz, Jasenko Selimovic, Ricardo Serrão Santos, Monika Smolková, Bogdan Brunon Wenta, Gabriele Zimmer

Esitamise kuupäev

14.12.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

61

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Gesine Meissner, Angelika Mlinar, Ulrike Müller, Norica Nicolai, Jozo Radoš, Dominique Riquet, Jasenko Selimovic, Lieve Wierinck

ECR

Arne Gericke

EFDD

Eleonora Evi, Dario Tamburrano, Marco Zullo

GUE/NGL

Stefan Eck, Cornelia Ernst, Helmut Scholz, Gabriele Zimmer

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Maria Arena, Inés Ayala Sender, José Blanco López, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Ana Gomes, Maria Grapini, Theresa Griffin, Jytte Guteland, Mary Honeyball, Karin Kadenbach, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Arndt Kohn, Edouard Martin, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Emilian Pavel, Pavel Poc, Răzvan Popa, Gabriele Preuß, Ricardo Serrão Santos, Monika Smolková, Kathleen Van Brempt, Flavio Zanonato, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Bas Eickhout, Rebecca Harms, Martin Häusling, Benedek Jávor, Florent Marcellesi, Michèle Rivasi, Bart Staes, Claude Turmes

46

-

ECR

Edward Czesak, Jørn Dohrmann, Hans-Olaf Henkel, Urszula Krupa, Evžen Tošenovský, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Jonathan Bullock, Mireille D'Ornano, Julia Reid

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan

ENF

Marie-Christine Boutonnet, Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh, Gilles Lebreton, Christelle Lechevalier

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Angélique Delahaye, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Karl-Heinz Florenz, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Ingeborg Gräßle, Gunnar Hökmark, Peter Jahr, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Peter Liese, Norbert Lins, Lukas Mandl, Nuno Melo, Angelika Niebler, Markus Pieper, Dennis Radtke, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Annie Schreijer-Pierik, Sven Schulze, Mihai Ţurcanu, Vladimir Urutchev, Bogdan Brunon Wenta, Pilar del Castillo Vera

9

0

ECR

John Flack, Ashley Fox, Julie Girling, Rupert Matthews, Nosheena Mobarik, John Procter

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

PPE

José Inácio Faria

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave