Menetlus : 2017/0145(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0404/2017

Esitatud tekstid :

A8-0404/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.10
CRE 05/07/2018 - 6.10

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0310

RAPORT     ***I
PDF 975kWORD 144k
18.12.2017
PE 610.908v03-00 A8-0404/2017

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011

(COM(2017)0352 – C8-0216/2017 – 2017/0145(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Monica Macovei

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011

(COM(2017)0352 – C8-0216/2017 – 2017/0145(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0352),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 74, artikli 77 lõike 2 punkte a ja b, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artikli 82 lõike 1 punkti d, artikli 85 lõiget 1, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0216/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A8-0404/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kuna korraldusasutus pidi olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne, loodi see reguleeriva ametina („amet“), kellel on juriidilise isiku staatus. Vastavalt kokkulepetele on ameti asukoht Eestis Tallinnas. Kuna aga SISi ja VISi tehnilise arendamise ja nende operatiivjuhtimise ettevalmistamisega tegeleti juba Prantsusmaal Strasbourgis ja nimetatud IT-süsteemide varuasukoht oli sisse seatud Austrias Sankt Johann im Pongaus, mis oli kooskõlas ka asjaomaste õigusaktide alusel otsustatud SISi ja VISi süsteemide asukohtadega, peaks see nii jäämagi. Neis kahes asukohas tuleks ka edaspidi vastavalt täita Eurodaci operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid ning seada sisse Eurodaci varuasukoht. Neis kahes kohas peaks toimuma vastavalt ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide tehniline arendamine ja operatiivjuhtimine, ning kui see on sätestatud asjaomastes õigusaktides, peaksid seal paiknema selliste süsteemide varuasukohad, mille abil tagatakse suuremahuliste IT-süsteemide toimimine konkreetse süsteemi tõrke korral. Et varuasukohti võimalikult maksimaalselt ära kasutada, peaks seal saama samal ajal käitada süsteeme aktiivrežiimil, tingimusel et süsteemide tõrke korral suudetakse tagada nende töö.

Kuna korraldusasutus pidi olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne, loodi see reguleeriva ametina („amet“), kellel on juriidilise isiku staatus. Vastavalt kokkulepetele on ameti asukoht Eestis Tallinnas. Kuna aga SISi ja VISi tehnilise arendamise ja nende operatiivjuhtimise ettevalmistamisega tegeleti juba Prantsusmaal Strasbourgis ja nimetatud IT-süsteemide varuasukoht oli sisse seatud Austrias Sankt Johann im Pongaus, mis oli kooskõlas ka asjaomaste õigusaktide alusel otsustatud SISi ja VISi süsteemide asukohtadega, peaks see nii jäämagi. Neis kahes kohas peaks toimuma vastavalt ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide tehniline arendamine ja operatiivjuhtimine, ning kui see on sätestatud asjaomastes õigusaktides, peaksid seal paiknema selliste süsteemide varuasukohad, mille abil tagatakse suuremahuliste IT-süsteemide toimimine konkreetse süsteemi tõrke korral, kui nende suutlikkus seda võimaldab. Ebapiisava suutlikkuse korral peaks olema võimalik rajada täiendavaid tehnilisi keskusi, tuginedes mõjuhinnangule ja kulude-tulude analüüsile ning pärast konsulteerimist komisjoniga ja positiivse otsuse saamist haldusnõukogult. Et varuasukohti võimalikult maksimaalselt ära kasutada ning kui ameti vastutusalas olevaid süsteeme reguleerivate õigusaktide kohaselt peavad asjaomased süsteemid toimima ööpäevaringselt seitse päeva nädalas, peaks ametil olema võimalik rakendada tehnilisi lahendusi, sh võimalust, et varuasukohas käitatakse samal ajal süsteeme aktiivrežiimil, tingimusel et süsteemide tõrke korral suudetakse tagada nende töö. Neid tehnilisi lahendusi tuleks rakendada mõjuhinnangule ja kulude-tulude analüüsile tuginedes ning pärast konsulteerimist komisjoniga ja positiivse otsuse saamist haldusnõukogult.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast seda, kui amet oli 1. detsembril 2012 tööd alustanud, võttis ta enda hooleks VISiga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja nõukogu otsusega 2008/633/JSK55 antud korraldusasutusele. Amet võttis SIS II-ga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsusega 2007/533/JHA antud korraldusasutusele, üle 2013. aasta aprillis pärast süsteemi kasutuselevõttu ning 2013. aasta juunis võttis ta üle Eurodaciga seotud ülesanded, mis olid määrustega (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002 antud komisjonile. Esmakordselt hinnati ameti tööd 2015.–2016. aastal sõltumatu välishindamise põhjal ning jõuti järeldusele, et eu-LISA tagab tulemuslikult suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja muud talle usaldatud ülesanded, kuid ühtlasi tuleks teha mitmeid muudatusi ameti asutamismääruses, näiteks tuleks anda ametile üle sidetaristuga seotud ülesanded, mis olid endiselt komisjoni täita. Välishinnangule toetudes võttis komisjon arvesse poliitilist ja õiguslikku arengut ja muutunud asjaolusid ning tegi eeskätt aruandes eu-LISA toimimise kohta56 ettepaneku laiendada ameti volitusi selliselt, et amet saaks täita ülesandeid, mis tulenevad uute süsteemide ameti hoolde usaldamise ettepanekute vastuvõtmisest kaasseadusandjate poolt, ning ülesandeid, mida on nimetatud komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“, kõrgetasemelise eksperdirühma 11. mai 2017. aasta lõpparuandes ja komisjoni 16. mai 2017. aasta seitsmendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu poole liikumise kohta, tingimusel et vajaduse korral võetakse selleks vastu vastavasisulised õigusaktid. Eelkõige tuleks teha ametile ülesandeks asuda arendama Euroopa otsinguportaali, biomeetriliste andmete võrdlemise teenust ja ühist isikuandmete hoidlat, tingimusel, et vastu võetakse asjakohane õigusakt koostalitlusvõime kohta. Vastavalt vajadusele tuleks koostalitlusvõimet puudutavas tegevuses juhinduda komisjoni teatisest „ Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“57.

Pärast seda, kui amet oli 1. detsembril 2012 tööd alustanud, võttis ta enda hooleks VISiga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja nõukogu otsusega 2008/633/JSK55 antud korraldusasutusele. Amet võttis SIS II-ga seotud ülesanded, mis olid määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsusega 2007/533/JHA antud korraldusasutusele, üle 2013. aasta aprillis pärast süsteemi kasutuselevõttu ning 2013. aasta juunis võttis ta üle Eurodaciga seotud ülesanded, mis olid määrustega (EÜ) nr 2725/2000 ja (EÜ) nr 407/2002 antud komisjonile.

_________________

_________________

55 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

55 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

56 COM(2017) 346, 29.6.2017.

 

57 COM(2017) 134, 23.3.2017. Selle teatise 2. lisas on sätestatud üldised juhised, soovitused ja parimad tavad, mille abil saavutada koostalitlusvõime või vähemalt luua keskkond, mis võimaldaks saavutada Euroopa avalike teenuste projekteerimisel, rakendamisel ja haldamisel parema koostalitlusvõime.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Lisaks võidakse anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 67–89 alusel vastutus ka uute suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Sellised ülesanded tuleks ametile anda üksnes hilisemate eraldi õigusaktidega, millele eelneb mõjuhinnang.

(15)  Lisaks võidakse anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 67–89 alusel vastutus ka uute suuremahuliste IT-süsteemide, nagu turvaline IKT-lahendus tundlike andmete piiriüleseks vahetamiseks õigusasutuste poolt (e-CODEX), ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Sellised ülesanded tuleks ametile anda üksnes hilisemate eraldi õigusaktidega, millele eelneb mõjuhinnang.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Teadusuuringute vallas tuleks ameti volitusi laiendada, et amet saaks teha proaktiivsemalt ettepanekuid tema vastutuse alla jäävate IT-süsteemide asjakohaste ja vajalike tehniliste muudatuste kohta. Lisaks seirele võiks amet anda oma panuse tema juhitavate süsteemide operatiivjuhtimise seisukohast oluliste teadusuuringute rakendamisse. Amet peaks sellise seire kohta saatma regulaarselt teavet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(16)  Teadusuuringute vallas tuleks ameti volitusi laiendada, et amet saaks teha proaktiivsemalt ettepanekuid tema vastutuse alla jäävate IT-süsteemide asjakohaste ja vajalike tehniliste muudatuste kohta. Lisaks seirele võiks amet anda oma panuse tema juhitavate süsteemide operatiivjuhtimise seisukohast oluliste teadusuuringute rakendamisse. Amet peaks sellise seire kohta saatma regulaarselt teavet Euroopa Parlamendile, nõukogule ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Amet peaks vastutama katseprojektide teostamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/201260 artikli 54 lõike 2 punktile a. Lisaks võib komisjon usaldada ametile eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 515/201461 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c. Samuti võib amet kavandada ja rakendada testimist rangelt käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes. Kui ametile tehakse ülesandeks katseprojekti teostamine, peaks ta pöörama erilist tähelepanu Euroopa Liidu infohaldusstrateegiale.

(17)  Amet peaks vastutama katseprojektide teostamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/201260 artikli 54 lõike 2 punktile a. Lisaks peaks komisjon saama pärast eelarvepädevatelt institutsioonidelt heakskiidu saamist usaldada ametile eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 515/201461 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c. Samuti võib amet kavandada ja rakendada testimist rangelt käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes. Kui ametile tehakse ülesandeks katseprojekti teostamine, peaks ta pöörama erilist tähelepanu Euroopa Liidu infohaldusstrateegiale.

_________________

_________________

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

Selgitus

Muudatusettepanek on esitatud kooskõlas määruse regulatiivosa kohta esitatud muudatustega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Amet peaks andma liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta.

(18)  Amet peaks andma liikmesriikidele nende taotluse korral nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, peaks komisjon saatma ametile vastavasisulise taotluse.

(19)  Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, tuleks vastavasisuline taotlus saata otse ametile, kes peaks seejärel konsulteerima komisjoniga enne otsuse tegemist. Ühtlasi peaks komisjon jälgima, kas amet vastab nõustamis- või vajaduspõhise toe saamise taotlusele õigeaegselt, ning, kui see on asjakohane, ameti võetud meetmeid asjaomase liikmesriigi abistamiseks. Amet peaks kandma kõik käesolevas põhjenduses ette nähtud toe pakkumisega kaasnevad kulud. Ameti eelarve peaks sisaldama eraldi eelarverida, mis on ette nähtud ainult selleks otstarbeks ja täiendab igapäevaseks tööks eraldatud rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Ametile peaks saama ülesandeks teha ka ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise liikmesriikide rühma jaoks, kui need liikmesriigid eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada keskset lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte. Selleks peaks olema vajalik komisjoni eelnev nõusolek ja haldusnõukogu otsus; selle kohta tuleks koostada delegeerimiskokkulepe asjaomaste liikmesriikide ja ameti vahel; rahastada tuleks seda asjaomastelt liikmesriikidelt sissenõutavate tasudega, mis kataksid kõik kulud.

välja jäetud

Selgitus

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib arvamuses 9/2017, et olemasolevate süsteemide arhitektuuri ei saa muuta delegeerimiskokkuleppe teel, vaid seda tuleb teha õigusliku aluse muutmisega, koostades muu hulgas teostatavusuuringud ja mõjuhinnangu, pöörates erilist tähelepanu vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid olema esindatud haldusnõukogus, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused eelkõige iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks, ameti eelarvega seotud ülesannete täitmiseks, ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmiseks, tegevdirektori ametisse nimetamiseks ja sellise korra kehtestamiseks, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema, võttes arvesse liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtteid, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.

(23)  Ameti toimimise tõhusaks jälgimiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, mis peaks edastama asjakohast teavet Euroopa Parlamendile. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused eelkõige iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks, ameti eelarve haldamise strateegia kehtestamisega seotud ülesannete täitmiseks, ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmiseks ja sellise korra kehtestamiseks, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Haldusnõukogu peaks neid ülesandeid täitma tõhusalt ja läbipaistvalt. Pärast seda, kui komisjon on korraldanud asjakohase valikumenetluse ning on toimunud esitatud kandidaatide kuulamine Euroopa Parlamendi pädevas komisjonis, peaks haldusnõukogu ametisse nimetama ka tegevdirektori. Tegevdirektorit peaks abistama tegevdirektori asetäitja. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema, võttes arvesse liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtteid, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Liikmesriigid peaksid nimetama suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme, kui nende suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni vastava süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt. Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivat õigusakti oma siseriiklikus õiguses, peaks ka Taani nimetama vastava suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma liikme.

(32)  Iga liikmesriik, mille suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni suuremahulise IT-süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriv õigusakt, peaks nimetama asjaomase süsteemi nõuanderühma liikme. Schengeni acquis’ ning Dublini või Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid peaksid samuti nimetama nõuanderühma liikme.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Oma eesmärkide ja ülesannete täitmisel peaks ametil olema lubatud teha koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

(34)  Oma eesmärkide, kooskõlastamise ja rahalise säästu saavutamiseks, dubleerimise vältimiseks ning koostoime ja vastastikuse täiendavuse edendamiseks peaks ametil olema lubatud teha oma ülesannete täitmiseks vajalikul määral koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Amet peaks olema osalemiseks avatud nendele riikidele, kes on sõlminud liiduga mis tahes tüüpi assotsieerimislepingu Schengeni acquis’ ning Dublini või Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta, kuna teatavate suuremahuliste IT-süsteemide, nagu ETIASe puhul on vaja teha koostööd kõnealuste muude riikidega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/200166. Amet peaks olema oma tegevuses võimalikult läbipaistev, ilma et see ohustaks tema operatsioonide eesmärgi saavutamist. Amet peaks avalikustama teabe kogu oma tegevuse kohta. Samuti peaks ta tagama, et üldsus ja kõik huvitatud isikud saavad tema töö kohta kiiresti teavet.

(37)  Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/200166. Amet peaks olema oma tegevuses võimalikult läbipaistev, ilma et see ohustaks tema operatsioonide eesmärgi saavutamist. Amet peaks avalikustama teabe kogu oma tegevuse kohta kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega ja selleks, et tagada tema eesmärkide saavutamine. Samuti peaks ta tagama, et üldsus ja kõik huvitatud isikud saavad tema töö kohta kiiresti teavet.

_________________

_________________

66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („muude teenistujate teenistustingimused“), mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/6869 (edaspidi koos „personalieeskirjad“), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(40)  Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („muude teenistujate teenistustingimused“), mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/6869 (edaspidi koos „personalieeskirjad“), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi. Ameti käsutuses peaksid olema piisavad eelarve- ja personaliressursid, et tal ei oleks vaja oma ülesandeid ja kohustusi allhanke korras eraettevõtjatele edasi anda.

_________________

_________________

69 EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

69 EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Kuna liikmesriigid ei suuda nimetatud määruse eesmärke, nimelt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja vajaduse korral nende arendamise eest vastutava ameti loomist Euroopa Liidu tasandil, piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(43)  Kuna liikmesriigid ei suuda nimetatud määruse eesmärke, nimelt vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ja vajaduse korral nende arendamise eest vastutava ameti loomist Euroopa Liidu tasandil, piisaval määral ja tulemuslikult saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kuna Ühendkuningriik teatas 29. märtsil 2017 oma kavatsusest liidust välja astuda, lõpetatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega pikendada. Sellest tulenevalt ja ilma, et see piiraks väljaastumislepingu sätete kohaldamist, kehtib Ühendkuningriigi eespool kirjeldatud võimalus osaleda käesoleva ettepaneku menetlemises ainult seni, kuni Ühendkuningriik on liikmesriik.

välja jäetud

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet vastutab Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest.

2.  Amet vastutab Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, kaasa arvatud vastutust nende kasutatava sidetaristu eest. Kõnealused suuremahulised süsteemid ei vaheta andmeid ega võimalda teabe ja teadmiste vahetamist, kui see ei ole ette nähtud konkreetse õigusliku alusega.

5.  Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, kaasa arvatud vastutust nende kasutatava sidetaristu eest. Kõnealused suuremahulised süsteemid ei vaheta andmeid ega võimalda teabe ja teadmiste vahetamist.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 6 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  koostalitlusvõime jaoks vajalike meetmete väljatöötamine vastavalt artiklile 9;

välja jäetud

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suuremahuliste IT-süsteemide arendamise, kasutades selliste süsteemide tõhusaks arendamiseks piisavat projektijuhtimisstruktuuri;

(a)  suuremahuliste IT-süsteemide arendamise, kasutades selliste süsteemide tõhusaks ja turvaliseks arendamiseks piisavat projektijuhtimisstruktuuri;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku, turvalise ja pideva toimimise;

(b)  selliste suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku, turvalise ja pideva toimimise, mis on võimelised tagama üha parema andmete kvaliteedi;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  andmekaitse kõrge taseme vastavalt kehtivatele õigusnormidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele;

(f)  andmekaitse kõrge taseme vastavalt liidu andmekaitsealastele õigusaktidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  andmete turbe ja füüsilise turvalisuse piisava taseme vastavalt kehtivatele õigusnormidele, sealhulgas iga konkreetse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele.

(g)  turbe piisava taseme, sealhulgas nõuetekohase infoturbe riskihalduse protsessi rakendamise.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusega infoturbe riskihalduse protsessi kohta.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  komisjonile ja asjaomastele liidu detsentraliseeritud asutustele piisavate statistiliste andmete esitamise.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  ülesanded, mis on seotud SIRENE büroode ning asjaomaste büroode vahelise suhtlusega, nagu on sätestatud määruses (EL) XXX/XXX [SISi määrus].

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ülesanded, mis on talle antud määrusega (EL) nr 603/2013 [või XX määrusega XXX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)];

(a)  ülesanded, mis on talle antud määrusega (EL) nr 603/2013 [või XX määrusega XXX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr XXX/XXX (eu-LISA) (uuesti sõnastatud)];

Selgitus

Kooskõlla viimine pooleliolevate läbirääkimistega Eurodaci määruse üle.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5c – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  ülesanded, mis on talle antud [XX määrusega (EL) nr XX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud) (COM(2016) 272 final – 2016/0132 (COD))];

a)  ülesanded, mis on talle antud [XX määrusega (EL) nr XX, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr XXX/XXX (eu-LISA) (uuesti sõnastatud) (COM(2016) 272 final – 2016/0132 (COD))];

Selgitus

Kooskõlla viimine pooleliolevate läbirääkimistega Eurodaci määruse üle.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sidetaristut hallatakse ja kontrollitakse sellisel viisil, et kaitsta seda ohtude eest ning tagada sidetaristu ja ameti vastutusalasse kuuluvate suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas sidetaristu kaudu edastatavate andmete turvalisus.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, hallatakse ja kontrollitakse sidetaristut sellisel viisil, et kaitsta seda ohtude eest ning tagada sidetaristu ja ameti vastutusalasse kuuluvate suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas sidetaristu kaudu edastatavate andmete turvalisus.

Selgitus

Artikli 7 lõike 1 kohaselt ei vastuta amet täielikult kõigi süsteemide sidetaristu eest. EuroDomaini kasutavate süsteemide (praegu Eurodac ja tulevikus ECRIS-TCN) sidetaristu eest vastutavad amet ja komisjon ühiselt. Seda tuleks lõikes 2 täpsustada.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet võtab vastu asjakohased meetmed, sealhulgas turbeplaanid, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Kogu sidetaristus ringlev süsteemiga seotud operatiivteave peab olema krüpteeritud.

3.  Amet võtab vastu turbega seotud asjakohased meetmed, sealhulgas turbeplaanid ja nõuetekohase infoturbe riskihalduse protsessi rakendamise, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, edastamine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Kogu sidetaristus ringlev süsteemiga seotud operatiivteave peab olema krüpteeritud.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  Sidetaristu operatiivjuhtimise alased ülesanded võib usaldada eraõiguslikele välisüksustele või -asutustele vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Sellisel juhul on võrguteenuse pakkujale siduvad lõikes 3 nimetatud turvameetmed ning tal ei ole mingit juurdepääsu SIS II, VISi, Eurodaci, [EESi], [ETIASe], [rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise, jälgimise ja jaotusmehhanismi automaatse süsteemi] [või ECRIS-TCN-süsteemi] operatiivandmetele ega SIS II-ga seotud SIRENE andmevahetusele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teeb koos komisjoniga tööd selle nimel, et kõigi süsteemide jaoks, mille töö eest amet vastutab, loodaks andmete kvaliteedi automaatse kontrollimise mehhanismid ja ühised andmete kvaliteedi näitajad ning arendataks välja aruandluse ja statistika keskhoidla, tingimusel et olemasolevaid süsteeme reguleerivates õigusaktides tehakse konkreetsed muudatused ja/või et uutes õigusaktides on sellekohased konkreetsed sätted.

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust sellistesse süsteemidesse sisestatud andmete eest, mille töö eest amet vastutab, teeb amet koos komisjoniga tööd selle nimel, et kõigi asjaomaste süsteemide jaoks loodaks andmete kvaliteedi automaatse kontrollimise mehhanismid ja ühised andmete kvaliteedi näitajad ning arendataks välja aruandluse ja statistika keskhoidla, mis sisaldab üksnes anonüümseid andmeid, tingimusel et ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides on sellekohased konkreetsed sätted.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

välja jäetud

Koostalitlusvõime

 

Amet töötab välja süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud meetmed, tingimusel et vajaduse korral võetakse vastu sellekohased õigusaktid.

 

Selgitus

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib arvamuses 9/2017, et koostalitlusvõimet käsitlev õigusraamistik praegu puudub. Võttes arvesse ohte eraelu puutumatuse õigusele ja isikuandmete kaitse õigusele, ei saa asjaomast koostalitlusvõimet rakendada ilma konkreetse õigusliku aluseta, mis hõlmab mõjuhinnangut ja teostatavusuuringut.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet hoiab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja andmekaitset puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit lõikes 1 osutatud valdkonnas toimuvaga kursis.

3.  Lisaks teavitab amet Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas lõikes 1 osutatud valdkonnas toimuvast.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja andmekaitset puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt esimeses lõigus osutatud katseprojektide edenemisest.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt esimeses lõigus osutatud katseprojektide edenemisest.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjoni või nõukogu palvel ja pärast haldusnõukogu sellekohast otsust võidakse ametile usaldada eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse määruses (EL) nr 515/2014 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c delegeerimislepingu kaudu.

3.  Komisjoni või nõukogu palvel, Euroopa Parlamendi nõusolekul ja pärast haldusnõukogu sellekohast otsust võidakse ametile usaldada eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse määruses (EL) nr 515/2014 sätestatud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile c delegeerimislepingu kaudu.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja rakendada testimistoiminguid.

4.  Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide puhul kavandada ja rakendada testimistoiminguid. Amet tagab testimistoimingute piisava kvaliteeditaseme ja katab kõik asjaomased kulud.

Selgitus

Ameti põhiülesanded käsitlevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide juhtimist. Seetõttu tuleks ametile anda volitused asjaomaste süsteemide juhtimisega seotud toimingute testimiseks.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ametilt võidakse paluda, et ta annaks liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakuks liikmesriikidele vajaduspõhist tuge. Taotlused vajaduspõhise abi saamiseks tuleb esitada komisjonile, kes edastab need ametile. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul.

1.  Iga liikmesriik võib paluda ametilt nõu oma riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta. Iga liikmesriik võib esitada otse ametile ka vajaduspõhise toe saamise taotluse. Enne vajaduspõhise toe pakkumist konsulteerib amet komisjoniga, kes edastab oma seisukoha asjaomases küsimuses viivitamata haldusnõukogule. Komisjon jälgib, kas amet on vastanud liikmesriigi taotlusele õigeaegselt, ning ameti võetud meetmeid asjaomase liikmesriigi abistamiseks, kui see on asjakohane. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas nõuetekohaste uuringute ja asjakohase testimise kujul. Amet katab kõik tekkinud kulud. Ameti eelarve sisaldab eraldi eelarverida, mis on ette nähtud ainult selleks otstarbeks ja täiendab igapäevaseks tööks eraldatud rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks võib rühm, mis koosneb vähemalt kuuest liikmesriigist, kes eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada tsentraliseeritud lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte, teha ametile ülesandeks ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud oma otsuse. Sellisel juhul usaldavad asjaomased liikmesriigid need ülesanded ametile delegeerimislepinguga, mis sisaldab delegeerimise tingimusi ja milles on esitatud kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismetoodika.

välja jäetud

Selgitus

Vastavalt Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusele, mille kohaselt juhul, kui liidu õigusaktidega on ette nähtud detsentraliseeritud süsteem, ei saa seda muuta delegeerimislepinguga mõne liikmesriigi ja eu-LISA vahel.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Statistiline tugi

 

Amet annab piisavat ja põhjalikku statistilist teavet:

 

a)  komisjonile hindamise ja järelevalve eesmärgil vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1053/20131 a ning

 

b)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile haavatavuse hindamise järelevalve eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/16241 b.

 

Amet võib põhjendatud eesmärkidel anda piisavat ja põhjalikku statistilist teavet teistele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja ametitele.

 

_________________

 

1 a   Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

 

1 b   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui teatava süsteemi arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleeriva õigusaktiga on ette nähtud varuasukoht või tehniline keskus, rajatakse see Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Kui süsteemide täieliku toimimise tagamiseks ühe või mitme asjaomase süsteemi tõrke korral on vaja varuasukohta, rajatakse see Austrias Sankt Johann im Pongaus. Uute süsteemide rakendamise puhul kaalub ja hindab haldusnõukogu koos komisjoniga asjaomaste süsteemide konkreetseid nõudeid ja esitab soovituse selliste tehniliste lahenduste kohta, mis tagavad varuasukoha parima kasutuse ja ühenduvuse.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Suuremahuliste IT-süsteemide aktiivseks käitamiseks võib üheaegselt kasutada mõlemat tehnilist keskust, tingimusel et teine keskus suudab sealjuures tagada nende toimimise ühe või mitme süsteemi tõrke korral. Täiendavaid tehnilisi keskusi ilma käesolevat määrust muutmata rajada ei või.

5.  Suuremahuliste IT-süsteemide aktiivseks käitamiseks võib üheaegselt kasutada mõlemat tehnilist keskust, tingimusel et teine keskus suudab sealjuures tagada suuremahuliste IT-süsteemide toimimise ühe või mitme süsteemi tõrke korral.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Hiljemalt ... [15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] hindab komisjon põhjalikult ameti olemasolevate asukohtade hostimissuutlikkusega seotud praegusi ja tulevasi vajadusi, võttes arvesse võimalikku vajadust arendada tehnilisi lahendusi, et hoida ameti vastutusalas olevaid suuremahulisi IT-süsteeme ööpäevaringselt toimivatena seitse päeva nädalas, kui neid süsteeme reguleerivate õigusaktidega seda nõutakse, ning olemasoleva töökorralduse võimalikke riske. Komisjon esitab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne haldusnõukogu mis tahes otsuse tegemist.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  nimetab ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 22;

(c)  nimetab ametisse tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja, kontrollib ja hindab nende tööd ning vajaduse korral pikendab nende vastavat ametiaega või tagandab nad ametist kooskõlas artikliga 22 ja artikliga 22 a;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  teostab tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

(d)  teostab tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle, ning kokkuleppel tegevdirektoriga tegevdirektori asetäitja üle;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  võtab vastu eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks;

(i)  võtab vastu eeskirjad oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab need ameti veebisaidil;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  võtab vastu rikkumisest teatajate kaitsmise üksikasjalikud sise-eeskirjad ja -menetlused, sealhulgas asjakohased suhtluskanalid väärkäitumisest teatamiseks;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  võtab iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuande selleks aastaks kavandatud tegevuste rakendamise kohta ning edastab selle komisjonile;

(r)  võtab iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuande selleks aastaks kavandatud tegevuste rakendamise kohta ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja komisjonile;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s)  hindab ameti eelmise aasta konsolideeritud tegevusaruannet ja võtab selle vastu ning eeskätt võrdleb saavutatud tulemusi aasta tööprogrammi eesmärkidega ning saadab nii aruande kui ka oma hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; aasta tegevusaruanne avaldatakse;

(s)  hindab ameti eelmise aasta konsolideeritud tegevusaruannet ja võtab selle vastu ning eeskätt võrdleb saavutatud tulemusi aasta tööprogrammi eesmärkidega ning saadab nii aruande kui ka oma hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja kontrollikojale; aasta tegevusaruanne avaldatakse;

Selgitus

Euroopa Andmekaitseinspektor märgib arvamuses 9/2017, et oma ülesannete tõhusaks täitmiseks tuleks Euroopa Andmekaitseinspektor lisada asjaomase teabe saajate loetellu.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt w

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(w)  tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed;

(w)  tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti [ja Euroopa Prokuratuuri] juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt y

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(y)  võtab vastu vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbeplaani, talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;

(y)  võtab vastu vajalikud turvameetmed, mis hõlmab turbeplaane ja nõuetekohase infoturbe riskihalduse protsessi rakendamist, ning talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusega infoturbe riskihalduse protsessi kohta.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt y a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(y a)  võtab vastu sise-eeskirjad, mis käsitlevad järelevalvet suuremahuliste IT-süsteemide kasutamise ja nendele juurdepääsu üle ameti töötajate poolt;

Selgitus

Haldusnõukogu peaks ühtlasi tagama, et ameti töötajatele on olemas asjakohased sisekontrolli eeskirjad ameti vastutusalas olevate suuremahuliste IT-süsteemide kohta.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt z

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(z)  võtab pärast komisjoni heakskiitu vastu turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta;

(z)  võtab pärast tihedat konsulteerimist komisjoniga vastu turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt gg

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(gg)  võtab vastu aastaaruande Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõikele 1 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)} artiklile 42];

(gg)  võtab vastu aastaaruande Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõikele 1 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) XXX/XXX (eu-LISA) (uuesti sõnastatud)} artiklile 42];

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt jj

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(jj)  koostab ja avaldab statistikat Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikele 2 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)} artiklile 9 lõikele 2];

(jj)  koostab ja avaldab statistikat Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikele 2 [või XX määruse XX {millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) XXX/XXX (eu-LISA) (uuesti sõnastatud)} artikli 9 lõikele 2];

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt nn

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(nn)  tagab, et igal aastal avaldatakse nimekiri neist pädevatest asutustest, kellel on lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõikele 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõikele 8, koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikes 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikes 3 [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006) artikli 36 lõikega 8 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL) artikli 53 lõikega 8 koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas) artikli 7 lõikes 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös) artikli 7 lõikes 3; [ning pädevate asutuste loetelu vastavalt EESi loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artikli 8 lõikele 2]; [pädevate asutuste loetelu vastavalt ETIASe loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artiklile 11] ja [pädevate asutuste loetelu vastavalt ECRIS-TCN-süsteemi loomist käsitleva määruse XX/XXX artiklile 32};]

(nn)  tagab, et ameti veebisaidil avaldatakse korrapäraselt ajakohastatav nimekiri neist pädevatest asutustest, kellel on lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõikele 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõikele 8, koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikes 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikes 3 [või Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006) artikli 36 lõikega 8 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös ning millega muudetakse määrust (EL) nr 515/2014 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1986/2006, nõukogu otsus 2007/533/JSK ja komisjoni otsus 2010/261/EL) artikli 53 lõikega 8 koos nimekirjaga, milles on loetletud SIS II riigisiseste süsteemide (N.SIS II) asutused ja SIRENE bürood, millele on viidatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist riigipiiri ületamise kontrolli valdkonnas) artikli 7 lõikes 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX määruse XX (milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös) artikli 7 lõikes 3; [ning pädevate asutuste loetelu vastavalt EESi loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artikli 8 lõikele 2]; [pädevate asutuste loetelu vastavalt ETIASe loomist käsitleva määruse (EL) XX/XXXX artiklile 11] ja [pädevate asutuste loetelu vastavalt ECRIS-TCN-süsteemi loomist käsitleva määruse XX/XXX artiklile 32};]

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide arendamise või operatiivjuhtimisega, ning tegevuste puhul, mis on seotud teadusuuringute, katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testimistoimingutega.

3.  Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide arendamise või operatiivjuhtimisega, ning tegevuste puhul, mis on seotud teadusuuringute, katseprojektide ja kontseptsioonitõendustega.

Selgitus

Haldusnõukogu ei saa tegevdirektorile testimistoimingute kohta nõu anda.

Muudatusettepanek57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

Selgitus

eu-LISA tegeleb mitme tundliku teemaga, näiteks liidu sisejulgeolek ja piirihaldus ning liidu kodanike eraelu puutumatus ja andmekaitse. Euroopa Parlament peaks seetõttu olema kaasatud haldusnõukogu otsustusprotsessi ja teda tuleks selle raames põhjalikult teavitada. Taotlus on kooskõlas ühise lähenemisviisiga.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

3.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada ühe korra. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ameti tegevuses osalevad Schengeni acquisrakendamise, kohaldamise ja arendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asendusliikme.

4.  Ameti tegevuses osalevad Schengeni acquisning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja arendamisega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asendusliikme.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

3.  Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel, tegevdirektori taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artiklit 38 kohaldatakse riikidele, kes on sõlminud liiduga mis tahes tüüpi assotsieerimislepingu Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja arendamise kohta.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor abistab haldusnõukogu ja on tema ees aruandekohustuslik. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande tema ülesannete täitmise kohta.

1.  Tegevdirektor juhib ja esindab ametit. Tegevdirektor abistab haldusnõukogu ja on tema ees aruandekohustuslik. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta ja kooskõlas artikli 42 lõikega 12 kohaldab Euroopa Parlament tema suhtes iga-aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda tegevdirektoril esitada aruande tema ülesannete täitmise kohta.

Selgitus

Tegevdirektor peaks esindama ametit võimalikel eri viisidel, mitte olema ainult seaduslik esindaja. Lisaks tuleks kooskõlas määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 17 lõikega 3 säilitada tekstis viide iga-aastasele eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele, arvestades ühist lähenemisviisi. Esitatud muudatusettepanekuga täpsustatakse, et ettepaneku artikli 42 lõike 12 kohaselt kohaldatakse tegevdirektori suhtes iga-aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Seda vastutust näidatakse seetõttu tegevdirektori kohustuste raames, viidates ka artikli 42 lõikele 12.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu vastavat pädevust, ei küsi ega saa tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

välja jäetud

Selgitus

Tegevdirektor ei peaks olema vaid ameti seaduslik esindaja. Seepärast soovitatakse lisada lõikesse 1 üldviide tegevdirektori rollile ameti esindajana.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  koostada tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning anda komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammude kohta;

(g)  koostada tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti [ja Euroopa Prokuratuuri] juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning anda komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammude kohta;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  kaitsta liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

(h)  kaitsta liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks [Euroopa Prokuratuuri ja] OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  koostada ameti pettustevastane strateegia ning esitada see haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i)  koostada ameti pettustevastane strateegia, esitada see haldusnõukogule heakskiitmiseks ning jälgida, et seda rakendataks nõuetekohaselt ja õigeaegselt;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  valmistada ette vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbeplaani, samuti talitluspidevuse kava ja avariitaastekava ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

(r)  valmistada ette vajalikud turvameetmed, mis hõlmab turbeplaane ja nõuetekohase infoturbe riskihalduse protsessi rakendamist, samuti talitluspidevuse kava ja avariitaastekava ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusega infoturbe riskihalduse protsessi kohta.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema pädevuse, dokumenteeritud kõrgetasemelise haldus- ja juhtimisoskuse, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal.

Selgitus

Nende muudatuste eesmärk on viia ametisse nimetamise kord kooskõlla Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse [määrus (EL) 2016/1624] artiklis 69 kokku lepitud korraga.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette esinema ja komisjoni(de) liikmete küsimustele vastama. Pärast nimetatud esinemist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse valitud kandidaadi kohta ja saadab selle haldusnõukogule. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile, kuidas tema arvamust on arvesse võetud. Arvamust käsitatakse kuni kandidaadi ametisse nimetamiseni isikliku ja konfidentsiaalsena.

2.  Enne ametisse nimetamist kutsutakse komisjoni esitatud kandidaadid Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette esinema ja komisjoni(de) liikmete küsimustele vastama. Pärast nimetatud esinemist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse, milles ta esitab oma seisukoha ja võib teatada, millist kandidaati ta eelistab.

Selgitus

Nende muudatuste eesmärk on viia ametisse nimetamise kord kooskõlla Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse [määrus (EL) 2016/1624] artiklis 69 kokku lepitud korraga.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Neid seisukohti arvesse võttes nimetab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Selgitus

Nende muudatuste eesmärk on viia ametisse nimetamise kord kooskõlla Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse [määrus (EL) 2016/1624] artiklis 69 kokku lepitud korraga.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Kui haldusnõukogu otsustab ametisse nimetada muu kandidaadi kui selle, keda eelistas Euroopa Parlament, teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamenti ja nõukogu kirjalikult sellest, kuidas Euroopa Parlamendi arvamust arvesse võeti.

Selgitus

Nende muudatuste eesmärk on viia ametisse nimetamise kord kooskõlla Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse [määrus (EL) 2016/1624] artiklis 69 kokku lepitud korraga.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks viib komisjon läbi hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks viib haldusnõukogu komisjoniga tihedalt konsulteerides läbi hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

Selgitus

Ettepaneku artikli 21 lõike 1 kohaselt on tegevdirektor aruandekohustuslik haldusnõukogu ees. Seetõttu peaks tema tegevust hindama haldusnõukogu. Hindamise käigus tuleks konsulteerida komisjoniga. Esitatud muudatusettepanek on sarnane määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 lõikega 3.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 a

 

Tegevdirektori asetäitja

 

1.   Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema ülesandeid tegevdirektori asetäitja.

 

2.   Tegevdirektori asetäitja nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt tegevdirektori ettepaneku alusel. Tegevdirektori asetäitja nimetatakse ametisse tema pädevuse ning nõuetekohase haldus- ja juhtimisoskuse, sealhulgas asjakohase erialase kogemuse põhjal. Tegevdirektor esitab tegevdirektori asetäitja ametikohale vähemalt kolm kandidaati. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Haldusnõukogul on õigus tegevdirektori asetäitja ametist vabastada otsusega, mis on vastu võetud kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

 

3.   Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks pikendada.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni õigusakt, mis reguleerib konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ning samuti komisjon nimetavad asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme nelja-aastaseks tähtajaks, mida võib ühe korra pikendada.

Iga liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni õigusakt, mis reguleerib konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ning samuti komisjon ja Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid nimetavad asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme nelja-aastaseks tähtajaks, mida võib ühe korra pikendada.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui Taani otsustab Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada oma siseriiklikus õiguses õigusakti, mis reguleerib mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, nimetab ka Taani asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme.

välja jäetud

Selgitus

Artikli 23 lõikes 1 on selgelt sätestatud, millisel alusel saab liikmesriik nõuanderühma liikme nimetada. Asjaomane lõige on võrdselt kohaldatav ka Taanile, kui Taani peaks otsustama ühineda mõnda suuremahulist IT-süsteemi käsitleva õigusaktiga. Eraldi lõik Taani kohta ei ole vajalik ega otstarbekas.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Arvamusi koostades teevad iga nõuanderühma liikmed kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, koostatakse liikmete enamuse seisukohta kajastav põhjendatud arvamus. Samuti lisatakse vähemuse põhjendatud seisukoht. Sel eesmärgil kohaldatakse artikli 20 lõikeid 3 ja 4. Liikmed, kes esindavad riike, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada.

6.  Arvamusi koostades teevad iga nõuanderühma liikmed kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, koostatakse liikmete enamuse seisukohta kajastav põhjendatud arvamus. Samuti lisatakse vähemuse põhjendatud seisukoht. Sel eesmärgil kohaldatakse artikli 20 lõikeid 3 ja 4. Liikmed, kes esindavad riike, mis on ühinenud Schengeni acquisning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Iga liikmesriik ja iga riik, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega, aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

7.  Iga liikmesriik ja iga riik, mis on ühinenud Schengeni acquisning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon ja liikmesriigid võivad ametisse ajutiselt lähetada ametnikke või riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ametisse lähetamise eeskirjad.

5.  Komisjon ja liikmesriigid võivad ameti taotluse korral ametisse ajutiselt lähetada ametnikke või riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ametisse lähetamise eeskirjad.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad tegutsema avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku avaliku kinnituse selle kohustuse võtmise kohta.

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad tegutsema avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku avaliku kinnituse selle kohustuse võtmise kohta ja see avaldatakse ameti veebisaidil.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebilehel.

Haldusnõukogu liikmete ja nõuanderühmade liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebisaidil.

Selgitus

Läbipaistvuse huvides tuleks nõuanderühmade liikmete nimed samuti avaldada ameti veebisaidil.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ameti asukohaliikmesriigid tagavad võimalikult head tingimused ameti nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ja asjakohased transpordiühendused.

2.  Ameti asukohaliikmesriigid tagavad võimalikult head tingimused ameti nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas ka Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ja asjakohased transpordiühendused.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

4.  Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas liidu hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piirides.

Selgitus

Esitatud muudatusettepaneku eesmärk on anda ametile tõlketeenustega seoses teatav paindlikkus.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusnõukogu võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks. Tegevdirektori ettepaneku põhjal võtab haldusnõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt vastu eeskirjad ameti dokumentidele juurdepääsu kohta.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks. Tegevdirektori ettepaneku põhjal võtab haldusnõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt viivitamata vastu eeskirjad ameti dokumentidele juurdepääsu kohta.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Amet edastab teavet vastavalt õigusaktidele, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, ja võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teha omal algatusel teavitustoiminguid. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 15 lõike 1 punktides r, s, ii, jj, [kk], [ll] ja [mm] ning artikli 42 lõikes 9 osutatud teabe avaldamisele antakse üldsusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, täpset, usaldusväärset, põhjalikku ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklites 3–12 osutatud ameti ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustoimingud sooritatakse kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

4.  Amet edastab teavet vastavalt õigusaktidele, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja/või kasutamist, ja võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teha omal algatusel teavitustoiminguid. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 15 lõike 1 punktides r, s, ii, jj, [kk], [ll] ja [mm] ning artikli 42 lõikes 9 osutatud teabe avaldamisele antakse üldsusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, täpset, usaldusväärset, põhjalikku ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklites 3–12 osutatud ameti ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustoimingud sooritatakse kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks sellistes õigusaktides sätestatud andmekaitsenormide kohaldamist, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist, kehtib isikuandmete töötlemisel ametis määrus (EÜ) nr 45/2001 [määrus (EL) XX/2018 isikuandmete kaitse kohta liidu institutsioonides ja organites].

1.  Isikuandmete töötlemisel ametis kehtib määrus (EÜ) nr 45/2001 [määrus (EL) XX/2018 isikuandmete kaitse kohta liidu institutsioonides ja organites].

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga, mis käsitleb uut määrust, mis reguleerib isikuandmete kaitset ELi institutsioonides (asendab määruse (EÜ) nr 45/2001), peaks kehtima vaid üks horisontaalne andmekaitsekord.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui amet töötleb isikuandmeid lõike 1 punktis a osutatud otstarbel, kohaldatakse andmekaitse ja andmete turbe erisätteid, mis on sätestatud vastavates õigusaktides, mis reguleerivad ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist.

2.  Kui amet töötleb isikuandmeid lõike 1 punktis a osutatud otstarbel, kohaldatakse andmekaitse ja andmete turbe erisätteid, mis on sätestatud vastavates õigusaktides, mis reguleerivad ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, toimimist ja kasutamist. Igal juhul on vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 igal andmesubjektil õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile ja õigus õiguskaitsevahendile Euroopa Liidu Kohtus, sealhulgas õigus saada ametilt hüvitist, kui andmesubjekt on seisukohal, et temaga seotud isikuandmete töötlemine rikub asjaomaseid konkreetseid sätteid.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Turvaeeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast komisjoni heakskiitu. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametitega. Amet arendab ja käitab infosüsteemi, mis võimaldab vahetada nende osalejatega salastatud teavet kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL ja komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444. Haldusnõukogu otsustab käesoleva määruse artikli 2 ja artikli 15 lõike 1 punkti y kohaselt, milline peab olema ameti sisestruktuur, et asjakohased turvapõhimõtted oleksid täidetud.

2.  Turvaeeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast tihedat konsulteerimist komisjoniga. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametitega. Amet arendab ja käitab infosüsteemi, mis võimaldab vahetada nende osalejatega salastatud teavet kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL ja komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444. Haldusnõukogu otsustab käesoleva määruse artikli 2 ja artikli 15 lõike 1 punkti y kohaselt, milline peab olema ameti sisestruktuur, et asjakohased turvapõhimõtted oleksid täidetud.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest ja asukohtadest, võttes aluseks komisjoni suunised. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju.

1.  Hiljemalt ... [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon haldusnõukoguga konsulteerides ameti töö tulemuslikkust. Hindamisel analüüsitakse käesoleva määruse sätete rakendamist ning seda, kuidas ja mil määral aitab amet mõjusalt kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisele ja täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju. Haldusnõukogu võib anda komisjonile soovitusi käesoleva määruse muutmise kohta.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

1.  Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et saavutada kooskõlastamine ja rahaline sääst, vältida dubleerimist ning edendada koostoimet ja tegevuse vastastikust täiendavust.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Samuti peab amet võrguturbe küsimustes vajaduse korral nõu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga ja järgib tema soovitusi.

3.  Samuti peab amet võrgu- ja infoturbe küsimustes nõu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga ja järgib tema soovitusi.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna.

4.  Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord lepitakse kokku pärast tihedat konsulteerimist komisjoniga. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna. Töökorras kehtestatakse kulude katmise mehhanismid.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide osalus

Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riikide osalus

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad assotsiatsioonilepingud.

1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga mis tahes tüüpi assotsieerimislepingu Schengeni acquis’ ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Punktis 1 osutatud assotsiatsioonilepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega nähakse ette eelkõige Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud assotsieerimislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega nähakse ette eelkõige lõikes 1 osutatud kolmandate riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 a (uus) – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 38 a

 

Töökord rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asjaomaste üksustega

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Amet võib, kui see ülesannete täitmiseks vajalik, ja pärast komisjoniga konsulteerimist luua ja hoida töökorra kokkuleppimise kaudu suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja neile alluvate rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutuste või muude asjaomaste üksuste või organitega, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel.

Selgitus

Et rakendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi käsitlevaid sätteid või ettepanekuid, võib olla vaja näha ette piisav õiguslik alus, mis võimaldab ametil luua ja hoida suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja/või muude asjaomaste üksustega (nagu Interpol ja Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon). Kõnealuse ettepanekuga nähakse ette üldine õiguslik alus selliste suhete loomiseks.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

5.  Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Sellega seoses kaalutakse alati enne rahaliste lisavahendite eraldamist tegevusprioriteetide muutmist. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas ühise lähenemisviisiga ja sellega tahetakse rõhutada, et amet kasutab kasutada olevaid piiratud vahendeid optimaalselt.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor ameti tehtavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet järgides ning ameti tegevusi, eesmärke ja oodatavaid tulemusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loetelu projektiga. Haldusnõukogu saadab need ühtse programmdokumendi osana iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ja riikidele, mis on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Eurodaciga seotud meetmetega.

2.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loetelu projektiga. Amet saadab need ühtse programmdokumendi osana iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ja riikidele, mis on ühinenud Schengeni acquisning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Selgitus

Tehakse ettepanek ühtlustada ettepaneku sõnastust ELi asutuste raamfinantsmääruse sõnastusega (vt määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 33 lõiget 5).

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite maksed neile artiklis 37 viidatud töökorra kohaselt osutatud teenuste kulude katmiseks;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Amet esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale ja komisjonile 31. märtsiks aastal N+1.

4.  Tegevdirektor esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale ja komisjonile 31. märtsiks aastal N+1.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga ühtlustatakse ettepaneku sõnastust raamfinantsmääruse sõnastusega (vt määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 39 lõiget 1, milles on märgitud, et „eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab direktor“).

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti organite liikmeid ja töötajaid vältima oma teenistus- või ametiajal olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti, ning sellistest olukordadest teada andma.

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti organite liikmeid ja töötajaid vältima oma teenistus- või ametiajal ja selle järel olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti, ning sellistest olukordadest teada andma. Asjaomaste sise-eeskirjade tõsisest rikkumisest teavitatakse Euroopa Parlamenti ja komisjoni, järgides väidetava rikkumise suhtes kohaldatavaid konfidentsiaalsuseeskirju.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/9694 sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

3.  [Euroopa Prokuratuur,] OLAF [või mõlemad] võivad määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/9694 sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

__________________

__________________

94 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

94 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 alusel ametisse nimetatud eu-LISA tegevdirektorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 21 sätestatud tegevdirektori ülesanded.

Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 alusel ametisse nimetatud eu-LISA tegevdirektorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 21 sätestatud ameti tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui otsus, millega pikendatakse tegevdirektori volitusi kooskõlas määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 lõikega 4, tehakse enne käesoleva määruse jõustumist, pikendatakse ametiaega automaatselt kuni 31. oktoobrini 2022.

Selgitus

See üleminekukord võimaldab pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viieks aastaks, kui tema volitusi on juba pikendatud praegu kehtiva õigusraamistiku alusel[1], milles nähakse ette pikendamise võimalus vaid kuni kolmeks aastaks. Praeguse tegevdirektori ametiaja pikendamine – praegu lõppeb see pärast pikendamist kolme aasta võrra 31. oktoobril 2020 – on ameti seisukohast otsustava tähtsusega. Selline üleminekukord on nähtud ette juba Europoli määruses (EL) 2016/794.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 a (uus) – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade jõusse jäämine

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

Haldusnõukogu poolt määruse (EL) nr 1077/2011 alusel vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed jäävad jõusse pärast käesoleva määruse jõustumist, ilma et see piiraks nendes käesoleva määrusega nõutavate muudatuste tegemist.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Määrus, millega luuakse Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (edaspidi „eu-LISA“/„amet“), võeti vastu 2011. aastal. Ameti loomisega tehti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ülesandeks Euroopa ametile ning kaotati olukord, kus selle operatiivjuhtimisega tegelesid liikmesriigid või komisjon. eu-LISA on praegu vastutav teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest kesktasandil. eu-LISAle võib samuti teha ülesandeks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide väljaarendamise ja operatiivjuhtimise, kui see on sätestatud asjakohastes õigusaktides.

Asutamismääruse artikli 31 kohaselt andis komisjon välishindamise põhjal tihedas koostöös eu-LISA haldusnõukoguga hinnangu, et uurida, kuidas ja mil määral aitab amet mõjusalt kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisele ning täidab oma asutamismääruses sätestatud ülesandeid. Samuti uuriti selles eu-LISAle asutamismääruses usaldatud ülesannete läbivaatamise või laiendamise vajadust. Komisjoni ettepanek on seotud ameti hindamisega, kuid selle koostamisel on arvesse võetud ka muid seadusandlikke ja poliitilisi suundumusi ning see kajastab soovitusi ja haldusnõukogu arvamust.

Et käsitelda ELi infosüsteemide praeguseid piiranguid, kaotada teabelüngad ja võimaldada infosüsteemide vahel teavet jagada, tegi komisjon 29. juunil 2017 ettepaneku eu-LISA volitusi tugevdada, mis võimaldab tal arendada ja võtta kasutusele tehnilisi lahendusi ELi infosüsteemide koostalitlusvõimeliseks muutmiseks ja tagada, et uute süsteemide juhtimisel vastavad tema volitused praegustele Euroopa tasandi rände ja julgeoleku valdkonna probleemidele.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on vaadata läbi eu-LISA asutamismäärus, et kohandada seda hindamisest tulenevate seadusandlike muudatuste soovitustega ning parandada eu-LISA toimimist, tõhustada ja tugevdada tema rolli, tagamaks, et tema volitused vastavad praegustele ELi tasandi probleemidele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Samuti on ettepaneku eesmärk lisada määrusesse muudatused, mis tulenevad poliitilistest, õiguslikest või faktilistest muutustest, ja eriti kajastada tõsiasja, et uued süsteemid usaldatakse eu-LISAle kaasseadusandjate nõusolekul ja et eu-LISAle tuleks teha ülesandeks suuremahuliste IT-süsteemide vahelise koostalitlusvõime väljaarendamisele kaasaaitamine komisjoni 6. aprilli 2016. aasta piirivalve ja julgeoleku tugevamaid ja arukamaid infosüsteeme käsitleva teatise(1), infosüsteemide ja koostalitlusvõime kõrgetasemelise eksperdirühma 11. mai 2017. aasta lõpparuande(2) ja komisjoni 16. mai 2017. aasta tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumist käsitleva seitsmenda eduaruande(3) järgses tegevuses. Selles käsitletakse ka ameti haldusnõukogu muudatusettepanekute soovitusi ning eu-LISA võimalikku vajadust majutada ja hallata huvitatud liikmesriikide jaoks ühiseid tehnilisi lahendusi detsentraliseeritud süsteemide rakendamiseks riikide tasandil. Lisaks viiakse ettepanekus ameti asutamisakt kooskõlla Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühisavalduse põhimõtetega (edaspidi „ühine lähenemisviis“).

Euroopa seisab praegu silmitsi kahetahulise probleemiga: olla avatud, kuid tagada ühtlasi ka turvalisus. Et töötada välja sobiv lahendus sellele, peab EL kasutama ära tänapäeva IT-tehnoloogia võimalusi ning tugevdama ja edendama nende abil liikmesriikide vahelist teabevahetust ja koostööd.

Ameti uued ülesanded

Probleemi asjakohaseks lahendamiseks tuleb eu-LISAl asuda täitma lisaks uusi ülesandeid. Amet vastutab nüüd ka tulevaste suuremahuliste ELi infosüsteemide arendamise ja juhtimise eest.

eu-LISA täidab sisulist osa selliste uute süsteemide arendamises ja käsitlemises, mida kaasseadusandjad praegu arutavad, nimelt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem välispiiride ajakohastatud haldamiseks ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteem, millega kogutakse eelteavet viisavabalt reisivate isikute kohta ELis. Komisjoni ettepanekus nähakse ette ka Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) täiendused, et parandada liikmesriikide vahelist teabevahetust süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike kohta. Tsentraliseeritud ECRIS on samuti üks eu-LISA arendatavatest ja juhitavatest IT-süsteemidest. 

Ameti suutlikkus mitte ainult hallata suuremahulisi IT-süsteeme, vaid ka nõustada ja abistada liikmesriike praeguste või uute IT-süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, on ameti volituste laiendamist käsitleva komisjoni ettepaneku aluseks. eu-LISA hakkab täitma suuremat rolli tema poolt juhitavate süsteemidega seotud statistika koostamises ning ta saab ka suuremad volitused seoses katseprojektide ja teadusuuringutega. See aitab parandada süsteemiandmete kvaliteeti, luues automaatsed andmete kvaliteedi kontrollimise mehhanismid. Need tagavad, et ebaõiged või vastuolulised andmed tehakse automaatselt kindlaks. Seejärel teavitatakse andmed sisestanud liikmesriiki, et ta saaks andmed kõrvaldada või neid ajakohastada.

Koostalitlusvõime

Ettepanek on osa komisjoni uuest lähenemisviisist saavutada 2020. aastaks ELi julgeoleku, piiri- ja rände halduse infosüsteemide koostalitlusvõime.

Reformiga volitatakse ametit töötama välja koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikud tehnilised lahendused. ELi justiits- ja siseküsimuste valdkonna käimasolev digitaaltehnoloogiale üleminek on toonud esile vajaduse suurendada eu-LISA lisaväärtust liikmesriikide ja kogu ELi hüvanguks. Volituste muutmise ettepanekus võetakse arvesse sellest üleminekust tulenevaid vajadusi ja ameti võimet neid täita.

Pärast asjaomaste õigusaktide vastuvõtmist on ameti ülesanne töötada välja koostalitlusvõime saavutamist käsitleva komisjoni lähenemisviisi peamised tehnilised elemendid, mille hulka kuuluvad Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus ja ühine isikusamasuse andmete hoidla, tagamaks, et kõik ELi infosüsteemid toimiksid vastastikku tõhusalt ning oleksid politsei- ja tolliametnikele kohapeal kergesti kättesaadavad.

Raportööri seisukoht

Raportöör peab tervitatavaks komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on suurendada Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (edaspidi „amet“) rolli ja vastutust. Amet täidab piiride haldamise ja julgeoleku valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise tagamisega tähtsat ülesannet. Raportöör väljendab heameelt selle üle, et ettepanekuga üldiselt suurendatakse ameti ülesannete ulatust.

Kuid raportöör on seisukohal, et komisjoni ettepanekus on aspekte, mida võiks ameti tulemuslikuma tegevuse tagamiseks parandada.

Praegune tava näitab, et liikmesriigid pöörduvad otse ameti poole, kui vajavad tehnilist tuge riigisiseste süsteemide ühendamisel kesksüsteemiga. Seetõttu näib loogiline, et ettepanekus järgitakse praegust tava ja pakutakse samasugust viisi ka edaspidi taotluse esitamiseks ametile. Sellega seoses peaks komisjonil olema nõuandev roll (artikkel 12).

Raportöör näeb ette võimaluse luua täiendavaid tehnilisi keskusi mitmesugustel põhjustel: on küsitav, kas samaaegne aktiivrežiimil käitamine (režiim, kus kõik tehnilised keskused on toimivad ja ükski neist ei ole vaid varukeskus), on tehniliselt teostatav, kui need asuvad üksteisest kaugel (Strasbourgis ja Sankt Johann im Pongaus asuvate keskuste puhul, nagu ettepanekus on märgitud). Lisaks peaks amet suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku, turvalise ja pideva toimimise tagamiseks saama reageerida olukordadele kiiresti ja kohanduda kergesti vastavalt tulevastele seadusandlikele ettepanekutele või neid rakendada, kui olemasolevate tehniliste keskuste suutlikkust on vaja suurendada või parandada (artikkel 13).

Raportöör on seisukohal, et ettepanek peaks hõlmama täiendavaid läbipaistvuse eeskirju. Sellega seoses teeb raportöör ettepaneku, et eeskirjad, mille haldusnõukogu võtab vastu oma liikmete huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks (artikkel 15), ning haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja nõuanderühmade liikmete iga-aastane kirjalik kinnitus avalikes huvides tegutsemise kohustuse võtmise kohta (artikkel 25) avaldataks ameti veebisaidil. Lisaks sellele kutsub raportöör ametit üles võtma vastu sise-eeskirjad rikkumisest teatajate kaitse kohta (artikkel 15).

Ettepaneku artiklis 37 nähakse ette õiguslik alus koostöö tegemiseks liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega. See koostöö võib olla nii strateegiline kui ka operatiivne, nt IT-teenuste osutamine teistele asutustele. Sellisel juhul võib eu-LISA osutatav teenus mõjutada ameti eelarvet ja selle eest võib nõuda rahalist hüvitist. Praeguses ettepanekus ei ole aga ametile ette nähtud võimalust nõuda teistele ELi asutustele ja ametitele osutatavate teenuste eest rahalist hüvitist. Raportöör on seisukohal, et seda tuleks maksta ameti ja komisjoni vahelise kahepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi alusel.

Ametile tuleb näha ette piisav õiguslik alus, et ta saaks, kui see on ülesannete täitmiseks vajalik, ja pärast komisjoniga konsulteerimist luua ja hoida suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asjaomaste asutuste üksustega. Rahvusvaheliste organisatsioonidega operatiivkoostöö loomine on iseäranis oluline riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi käsitlevate ettepanekute nõuetekohaseks rakendamiseks. Selleks tuleks lisada ettepanekusse piisav õiguslik alus (uus artikkel 38 a).

Viimaseks tehakse ettepanek viia komisjoni ettepaneku säte, mis käsitleb tegevdirektori volituste võimalikku pikendamist, kooskõlla Europoli määruse (EL) 2016/794 vastava sättega (artikkel 73), lisades ettepanekusse tegevdirektorit puudutava üleminekukorra. See üleminekukord võimaldab pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra, kui tema volitusi on juba pikendatud praegu kehtiva õigusraamistiku alusel, milles nähakse ette võimalus pikendada vaid kuni kolme aasta võrra. Praeguse tegevdirektori ametiaeg lõppeb pikendamise korral kolme aasta võrra 31. oktoobril 2020. Ajavahemik 2020. aasta paiku on ameti seisukohast otsustava tähtsusega, sest see on uute süsteemide (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi ja võimalik et ka ECRIS-TCN-süsteemi) kasutusele võtmise kehtiva ajakava tõttu ameti jaoks tõenäoliselt väga aktiivne ja kiire aeg. Peale selle on amet 2020.–2021. aastal ELi ametite võrgustiku eesistuja. Kogu see tegevus eeldab ameti järjepidevat ja kogenud juhtimist.

(1)

  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“, COM(2016) 205 final, 6.4.2016.

(2)

  http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=32600&no=1

(3)

  COM(2017) 261 final.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (9.11.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit

(COM(2017)0352 – C8-0216/2017 – 2017/0145(COD))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, peaks komisjon saatma ametile vastavasisulise taotluse.

(19)  Samuti peaks amet pakkuma liikmesriikidele vajaduspõhist tuge erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste korral. Eriti juhul, kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur rändajate sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele ja operatiivtoele. Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid sellist tuge pakkuma asjaomaste liidu ametite ekspertidest moodustatud rändehalduse tugirühmad. Kui sellisel juhul vajatakse eu-LISA hallatavate suuremahuliste IT-süsteemidega seotud küsimustes tema tuge, peaks komisjon saatma ametile vastavasisulise taotluse. Niisugusel juhul peaks kõik tekkinud kulud katma amet. Ameti eelarve peaks sisaldama eraldi eelarverida, mis on ette nähtud ainult selleks otstarbeks ja mis on lisaks igapäevaseks tööks eraldatud rahalistele vahenditele.

Selgitus

See muudatusettepanek on kooskõlas artikli 12 lõiget 1 käsitleva muudatusettepanekuga. Kuna kulud peaks katma amet, tuleks samal ajal tagada, et vajaduspõhise toe taotlused ei seaks ohtu ameti tehtavat tavapärast tööd.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Oma eesmärkide ja ülesannete täitmisel peaks ametil olema lubatud teha koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

(34)  Oma eesmärkide, samuti kooskõlastamise ja rahalise säästu saavutamiseks, dubleerimise vältimiseks ning koostoime ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks peaks ametil olema lubatud teha oma ülesannete täitmiseks vajalikul määral koostööd liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, eeskätt nendega, kes tegutsevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, käesoleva määruse ja ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes, liidu õiguse ja põhimõtete kohaselt kokku lepitud töökorra ja igaühe vastava pädevuse raames. Nimetatud töökorrad peaks komisjon eelnevalt heaks kiitma. Samuti peaks amet võtma arvesse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti võrguturbealaseid soovitusi ning võtma vajaduse korral soovitustest tulenevaid meetmeid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a)  komisjonile ja asjaomastele liidu detsentraliseeritud asutustele piisavate statistiliste andmete esitamise.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja rakendada testimistoiminguid.

4.  Kui haldusnõukogu on teinud otsuse, võib amet käesoleva määruse ja ameti juhitavate suuremahuliste IT-süsteemide arendamist, loomist, toimimist ja kasutamist reguleerivate õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja rakendada testimistoiminguid. Amet tagab testimistoimingute piisava kvaliteeditaseme ja katab kõik asjaomased kulud.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ametilt võidakse paluda, et ta annaks liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakuks liikmesriikidele vajaduspõhist tuge. Taotlused vajaduspõhise abi saamiseks tuleb esitada komisjonile, kes edastab need ametile. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul.

1.  Ametilt võidakse paluda, et ta annaks liikmesriikidele nõu riigisiseste süsteemide kesksüsteemidega ühendamise kohta ja pakuks liikmesriikidele vajaduspõhist tuge. Taotlused vajaduspõhise abi saamiseks tuleb esitada komisjonile, kes edastab need ametile. Samuti võidakse ametilt paluda, et ta annaks komisjonile nõu ja pakuks abi olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul. Amet kannab kõik tekkinud kulud. Ameti eelarve peaks sisaldama eraldi eelarverida, mis on ette nähtud ainult selleks otstarbeks ja mis on lisaks igapäevaseks tööks eraldatud rahalistele vahenditele.

Selgitus

Minevikus oli vajaduspõhine tugi vajalik hädaolukorras, kus teataval liikmesriigil tuli toime tulla rände märkimisväärse suurenemisega. Niisugusel juhul on abi pakkumisel selge Euroopa lisaväärtus ja vastavad kulud tuleks katta liidu eelarvest. Muudatusettepaneku eesmärk on niisiis täpsustada rahastamiskorda.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks võib rühm, mis koosneb vähemalt kuuest liikmesriigist, kes eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada tsentraliseeritud lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte, teha ametile ülesandeks ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud oma otsuse. Sellisel juhul usaldavad asjaomased liikmesriigid need ülesanded ametile delegeerimislepinguga, mis sisaldab delegeerimise tingimusi ja milles on esitatud kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismetoodika.

2.  Lisaks võib rühm, mis koosneb vähemalt kuuest liikmesriigist, kes eelistavad vabatahtlikkuse alusel kasutada tsentraliseeritud lahendust, mis aitaks neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevatest liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte, teha ametile ülesandeks ühise IT-süsteemi arendamise, juhtimise ja/või hostimise, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud oma otsuse. Sellisel juhul usaldavad asjaomased liikmesriigid need ülesanded ametile delegeerimislepinguga, mis sisaldab delegeerimise tingimusi ja milles on esitatud kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismetoodika. Kõik tekkinud kulud jäävad asjaomaste liikmesriikide kanda.

Selgitus

Vastupidiselt artikli 12 lõikele 1 ei tuleks neid teenuseid rahastada liidu eelarvest, kui need puudutavad üksnes piiratud arvul liikmesriike.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Statistiline tugi

 

Amet annab piisavat ja põhjalikku statistilist teavet:

 

(a)  komisjonile hindamise ja järelevalve eesmärgil vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1053/20131a ning

 

(b)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, et too saaks teostada haavatavuse hindamiste järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/16241b.

 

Amet võib põhjendatud eesmärkidel anda piisavat ja põhjalikku statistilist teavet teistele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja agentuuridele.

 

_________________

 

1a   Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

 

1b   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi määratud liige, kes on kõik hääleõiguslikud vastavalt artiklile 20.

Selgitus

eu-LISA tegeleb mitme tundliku teemaga, näiteks liidu sisejulgeolek ja piirihaldus ning liidu kodanike eraelu puutumatus ja andmekaitse. Euroopa Parlament peaks seetõttu olema kaasatud haldusnõukogu otsustusprotsessi ja teda tuleks selle raames põhjalikult teavitada. Taotlus on kooskõlas ühise lähenemisviisiga.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadi hulgast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja mujal. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema isiklike saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. Haldusnõukogu teeb oma otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

4.  Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piiride raames.

Selgitus

Esitatud muudatusettepaneku eesmärk on anda ametile tõlketeenustega seoses teatav paindlikkus.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest ja asukohtadest, võttes aluseks komisjoni suunised. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju.

1.  Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon haldusnõukoguga konsulteerides ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, ülesannetest ja asukohtadest, võttes aluseks komisjoni suunised. Selle hindamise käigus vaadeldakse ka ameti panust koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisse liidu tasandil justiits- ja siseküsimuste valdkonna poliitikat toetavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju.

Selgitus

Ameti hindamine toimub haldusnõukoguga konsulteerides, et komisjonil oleks võimalik saada põhjalik ülevaade hindamisel arvesse võetavatest parameetritest.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

1.  Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite, asutuste ja ametitega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et saavutada kooskõlastamine ja rahaline sääst, vältida tegevuste dubleerimist ning edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna.

4.  Koostöö liidu organite, asutuste ja ametitega toimub töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende vastavate volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna. Töökorras kehtestatakse kulude katmise mehhanismid.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

5.  Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad kooskõlas tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttega. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Sellega seoses kaalutakse tegevusprioriteetide muutmist alati õigustatud alternatiivina enne võimalikku rahaliste lisavahendite eraldamist. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas ühise lähenemisviisiga ja sellega tahetakse rõhutada, et amet kasutab kasutada olevaid piiratud vahendeid optimaalselt.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor ameti tehtavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet järgides ning ameti tegevusi, eesmärke ja eeldatavaid tulemusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  osamaksud, mida liikmesriigid tasuvad teenuste eest, mida neile osutatakse artiklis 12 osutatud delegeerimiskokkulepete alusel;

(d)  osamaksud, mida liikmesriigid tasuvad teenuste eest, mida neile osutatakse artikli 12 lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepete alusel;

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik muude muudatusettepanekute toetamiseks.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  liidu institutsioonide, organite ja asutuste maksed neile artiklis 37 viidatud töökorra kohaselt osutatud teenuste kulude katmiseks;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet

Viited

COM(2017)0352 – C8-0216/2017 – 2017/0145(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

11.9.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

11.9.2017

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jens Geier

11.7.2017

Vastuvõtmise kuupäev

9.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Răzvan Popa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrey Novakov, Stanisław Ożóg, Marie-Pierre Vieu, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonathan Bullock, Auke Zijlstra

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Stanisław Ożóg

PPE

Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský, Patricija Šulin

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Isabelle Thomas, Daniele Viotti

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand

3

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Auke Zijlstra

NI

Eleftherios Synadinos

1

0

GUE/NGL

Marie-Pierre Vieu

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet

Viited

COM(2017)0352 – C8-0216/2017 – 2017/0145(COD)

EP-le esitamise kuupäev

28.6.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

11.9.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

11.9.2017

CONT

11.9.2017

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

CONT

28.9.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Monica Macovei

29.6.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

7.9.2017

7.12.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

10

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Jan Philipp Albrecht, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Frank Engel, Cornelia Ernst, Lorenzo Fontana, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Monika Hohlmeier, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Barbara Kudrycka, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Louis Michel, Claude Moraes, Ivari Padar, Judith Sargentini, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kostas Chrysogonos, Maria Grapini, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Miltiadis Kyrkos, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Emilian Pavel, John Procter, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

David Coburn, Nicola Danti, Isabella De Monte, Andor Deli, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Lukas Mandl, Georg Mayer, Julia Pitera, Francis Zammit Dimech, Flavio Zanonato

Esitamise kuupäev

18.12.2017


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

40

+

ECR

Marek Jurek, Monica Macovei, John Procter, Branislav Škripek, Helga Stevens

PPE

Asim Ademov, Michał Boni, Rachida Dati, Andor Deli, Frank Engel, Monika Hohlmeier, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Julia Pitera, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Axel Voss, Francis Zammit Dimech

S&D

Caterina Chinnici, Nicola Danti, Isabella De Monte, Ana Gomes, Maria Grapini, Miltiadis Kyrkos, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Ivari Padar, Emilian Pavel, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Josef Weidenholzer, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Judith Sargentini, Bodil Valero

10

ALDE

Nathalie Griesbeck, Sophia in 't Veld, Louis Michel, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Cecilia Wikström

EFDD

David Coburn

ENF

Lorenzo Fontana, Georg Mayer, Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

4

0

EFDD

Kristina Winberg

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos, Cornelia Ernst, Marie-Christine Vergiat

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusalane teave