RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist kriminaalõiguse abil

20.12.2017 - (COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Ignazio Corrao

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2016/0414(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0405/2017

Esitatud tekstid :

A8-0405/2017

Arutelud :

PV 11/09/2018 - 22
CRE 11/09/2018 - 22

Hääletused :

PV 12/09/2018 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0339

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist kriminaalõiguse abil

(COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0826),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0534/2016),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse õigusakti eelnõu täiendusi, mille esitasid Tšehhi Esindajatekoda, Tšehhi Senat ja Hispaania parlament,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A8-0405/2017),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Rahapesu ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine rahapesu abil on Euroopa Liidus jätkuvalt probleem, mis kahjustab finantssektori ühtsust, stabiilsust ja mainet ning ohustab liidu sisejulgeolekut ja siseturgu. Nende probleemidega tegelemiseks ning direktiivi 2015/849/EL³⁴ kohaldamise edendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk tõkestada rahapesu kriminaalõiguse vahenditega, mis võimaldab paremat koostööd pädevate asutuste vahel.	(1) Rahapesu ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine rahapesu abil on Euroopa Liidus jätkuvalt probleem, mis kahjustab finantssektori ühtsust, stabiilsust ja mainet ning ohustab liidu sisejulgeolekut, siseturgu, avalikku julgeolekut ja ELi kodanike isiklikku ohutust. Nende kasvavate probleemidega tegelemiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849¹ kohaldamise edendamiseks ja täiendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk tõkestada rahapesu kriminaalõiguse vahenditega, mis võimaldab tõhusamat ja kiiremat piiriülest koostööd pädevate riiklike ja liidu asutuste vahel ja vastutavate liidu asutustega ja mis parandab teabevahetust ja võimaldadab tuvastada terrorismi õhutavaid isikuid.
_________________	_________________
³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).	¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Üksnes riigi tasandil võetavatel meetmetel või ka liidu tasandil võetavatel meetmetel, ilma et võetaks arvesse rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd, oleks väga piiratud mõju. Liidu poolt rahapesu tõkestamiseks võetavad meetmed peaksid seega sobima kokku muude rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega ja olema vähemalt sama ranged.	(2) Üksnes riigi tasandil võetavatel meetmetel või ka liidu tasandil võetavatel meetmetel, ilma et võetaks arvesse rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd, on väga piiratud mõju. Liidu kehtiv õigusraamistik ei ole piisavalt terviklik ega sidus selleks, et olla võimalikult tõhus. Kuigi kõik liikmesriigid on rahapesu kriminaliseerinud, on rahapesuna käsitatava tegevuse määratlemisel, eelkuritegude käsitlemisel ning karistusmäärades märkimisväärsed erinevused. Riiklike õigusraamistike erinevusi saavad ära kasutada kurjategijad ja terroristid, kuna neil on võimalus teha oma finantstehingud selles liikmesriigis, kus nende arvates on rahapesuvastased meetmed kõige leebemad. Liidu poolt rahapesu tõkestamiseks võetavad meetmed peaksid seega sobima kokku muude rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega ja olema vähemalt sama ranged. See looks tugevdatud ELi õigusraamistiku, mis võimaldaks tõhusamalt tõkestada terrorismi rahastamist ning vähendada terroriorganisatsioonidest tulenevat ohtu, kuna takistatakse nende võimalusi oma tegevust rahastada.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu tegevuses tuleks jätkuvalt arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organite meetmetega. Liidu asjaomased õigusaktid tuleks võimaluse korral veelgi paremini vastavusse viia rahapesuvastase töökonna poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi läbivaadatud soovitused“). Olles alla kirjutanud Euroopa Nõukogu konventsioonile rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), peaks liit selle konventsiooni nõuded oma õiguskorda üle võtma.	(3) Liidu tegevus ei peaks piirduma üksnes rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite meetmetega. Komisjon peaks läbi viima omapoolse hindamise FATFi esitatud meetmete tõhususe ning üldiselt rahapesuvastaste meetmete rakendamise ja tõhususe kohta. FATF peaks kehtivad standardid läbi vaatama, hindama oma tulemusi ja tagama piirkondliku esindatuse, usaldusväärsuse, tõhususe ning rahapesu käsitlevate andmete parema kasutamise. Liidu asjaomased õigusaktid tuleks veelgi paremini vastavusse viia rahapesuvastase töökonna poolt 2012. aasta veebruaris vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi läbivaadatud soovitused“). Olles alla kirjutanud Euroopa Nõukogu konventsioonile rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), peaks liit selle konventsiooni nõuded viivitamata oma õiguskorda üle võtma. Sõltumata liidu tegevusest selles valdkonnas peaksid liikmesriigid, kes on konventsiooni allkirjastanud, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud, tegema seda viivitamata.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Nõukogu raamotsuses 2001/500/JSK³⁵ on sätestatud rahapesu kriminaliseerimise nõuded. See raamotsus ei ole piisavalt laiahaardeline ning praegune rahapesu kriminaliseerimine ei ole piisavalt ühtne selleks, et kogu liidus tõhusalt rahapesu vastu võidelda, mis toob kaasa lüngad õigusnormide täitmise tagamises ning takistab koostööd eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel.	(4) Nõukogu raamotsuses 2001/500/JSK³⁵ on sätestatud rahapesu kriminaliseerimise nõuded. See raamotsus ei ole piisavalt laiahaardeline ning praegune rahapesu kriminaliseerimine ei ole piisavalt ühtne selleks, et kogu liidus tõhusalt rahapesu vastu võidelda, mis toob kaasa lüngad õigusnormide täitmise tagamises ning takistab koostööd eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Üks näide sellise lünga kohta õigusnormide täitmise tagamisel on rahapesu ja digitaalse raha kasutamisega seotud küberkuritegevuse suurenemine, mida varem ei esinenud praktiliselt üldse.
_________________	_________________
³⁵ Nõukogu 26. juuni 2001. aasta raamotsus 2001/500/JSK, milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist (EÜT L 182, 5.7.2001).	³⁵ Nõukogu 26. juuni 2001. aasta raamotsus 2001/500/JSK, milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist (EÜT L 182, 5.7.2001).
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Rahapesu eelkuriteona käsitatava kriminaalse tegevuse määratlus peaks olema võimalikult ühtne kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid igasse FATFi poolt kindlaks määratud kuriteoliiki lisama erinevaid süütegusid. Kui kuriteoliigid (nt terrorism või keskkonnakuriteod) on sätestatud liidu õigusaktides, osutatakse neile käesolevas direktiivis. Sellega tagatakse, et terrorismi rahastamise ja looduslike liikidega kaubitsemise tulude pesemine on liikmesriikides karistatav. Kui liidu õigus lubab liikmesriikidel kehtestada muid karistusi kui kriminaalkaristused, ei nõuta käesolevas direktiivis nende juhtumite käsitamist eelkuritegudena käesoleva direktiivi tähenduses.	(5) Rahapesu eelkuriteona käsitatava kriminaalse tegevuse määratlus peaks olema piisavalt lai ja ühtne kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid kohaldama rahapesukuriteo määratlust kõigi süütegude suhtes, mis on karistatavad käesolevas direktiivis kindlaks määratud tasemel vangistusega. Niivõrd kuivõrd see ei ole juba hõlmatud nende kohaldatavate karistuste piirmääradega, peaksid liikmesriigid igasse FATFi poolt kindlaks määratud kuriteoliiki lisama erinevaid süütegusid, sealhulgas maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja maksustamise vältimise ning pettuse, mis hõlmab tulu või kasumi varjamist. Kui kuriteoliigid (nt terrorism või keskkonnakuriteod) on sätestatud liidu õigusaktides, osutatakse neile käesolevas direktiivis. Sellega tagatakse, et terrorismi rahastamise ja looduslike liikidega kaubitsemise tulude pesemine on liikmesriikides karistatav. Käesoleva direktiivi tähenduses tuleks käsitada kuritegeliku tegevusena mis tahes karistatavat osavõttu eelkuriteo või rahapesu toimepanemisest, näiteks kuriteost osavõttu, seotust kuriteoga või kokkuleppimist selle toimepanemiseks, kuriteokatset, kuriteole kaasaaitamist, kuriteo toimepanemise hõlbustamist ja kuriteoga seotud nõustamist. Kui liidu õigus lubab liikmesriikidel kehtestada muid karistusi kui kriminaalkaristused, ei nõuta käesolevas direktiivis nende juhtumite käsitamist eelkuritegudena käesoleva direktiivi tähenduses.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab kauplemine varastatud kauba ja muude kaupadega muu hulgas ebaseaduslikku kauplemist toornafta, relvade, narkootikumide, tubaka ja tubakasaaduste, väärismetallide ja mineraalide, kultuuriväärtuste ja muude arheoloogiliste, ajalooliste, kultuuriliste ja usuliste või haruldaste teadusliku väärtusega esemete ning elevandiluu ja kaitstud liikidega.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega tuleks kriminaalse tegevuse määratlusega hõlmata otseste ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod. Arvestades et kuritegelikud tegevused, mille suhtes on ette nähtud käesolevas direktiivis osutatud karistused, võidakse liikmesriikides käsitada erinevaid maksukuritegusid, võib maksukuritegude määratlemine olla liikmesriikide õiguses erinev. Maksukuritegude määratluse ühtlustamine liikmesriikide õiguses ei ole eesmärk.	(6) Kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega tuleks kriminaalse tegevuse määratlusega hõlmata otseste ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod. Arvestades et kuritegelikud tegevused, mille suhtes on ette nähtud käesolevas direktiivis osutatud karistused, võidakse liikmesriikides käsitada erinevaid maksukuritegusid, võib maksukuritegude määratlemine olla liikmesriikide õiguses erinev. Kuigi maksukuritegude määratluse ühtlustamine liikmesriikide õiguses ei ole eesmärk, ei tohiks maksukuritegude erinevad määratlused takistada rahvusvahelist koostööd rahapesu puudutavates kriminaalmenetlustes.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesolevat direktiivi ei kohaldata sellise rahapesu suhtes, mis on seotud liidu finantshuve mõjutavatest kuritegudest saadud tulu pesemisega; nende suhtes kohaldatakse erieeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2017/XX/EL³. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 2 peavad liikmesriigid võtma liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu.	(7) Käesolevat direktiivi ei kohaldata sellise rahapesu suhtes, mis on seotud liidu finantshuve mõjutavatest kuritegudest saadud tulu pesemisega; nende suhtes kohaldatakse erieeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2017/XX/EL³. See ei tohiks aga piirata liikmesriikide võimalust käesolev direktiiv ja direktiiv 2017/XX/EL üle võtta siseriikliku tasandi ühtse tervikliku raamistiku kaudu. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 2 peavad liikmesriigid võtma liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu.
_________________	_________________
³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu x x 2017. aasta direktiiv 2017/XX/EL, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (ELT L x, xx.xx.2017, lk x)	³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu x x 2017. aasta direktiiv 2017/XX/EL, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (ELT L x, xx.xx.2017, lk x)
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Kui rahapesu ei piirdu ainult omamise või kasutamisega, vaid hõlmab ka vara ülekandmist või varjamist või saladuses hoidmist finantssüsteemi kaudu ning põhjustab suuremat kahju kui on juba eelkuriteoga tekitatud, nagu finantssüsteemi usaldusväärsuse kahjustamine, tuleb sellist tegevust eraldi karistada. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et selline tegevus on karistatav ka siis, kui selle on toime pannud isik, kes pani toime kuriteo, mille tulemusel kõnealune vara saadi (nn oma kuritegeliku raha pesu).	(8) Liikmesriigid peaksid seega tagama, et teatavat tüüpi rahapesu on karistatav ka siis, kui selle on toime pannud isik, kes pani toime kuriteo, mille tulemusel asjaomane vara saadi („oma kuritegeliku raha pesu“). Kui sellistel juhtudel ei piirdu rahapesu ainult omamise või kasutamisega, vaid hõlmab ka vara ülekandmist, muundamist, varjamist või saladuses hoidmist finantssüsteemi kaudu ning põhjustab suuremat kahju kui on juba eelkuriteoga tekitatud, nagu finantssüsteemi usaldusväärsuse kahjustamine, lastes näiteks käibesse kuritegelikust tegevusest saadud tulu, varjates nii selle ebaseaduslikku päritolu, tuleks ka sellist tegevust karistada.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks et rahapesu vastane tegevus saaks olla tõhus vahend võitluses organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks nõuda selle kuriteo üksikasjade kindlakstegemist, mille tulemusel vara saadi, ega selle kuriteoga seotud eelnevat või samaaegset süüdimõistmist. Rahapesu eest vastutusele võtmist ei tohiks takistada ka pelk asjaolu, et eelkuritegu pandi toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui see on kuritegu ka selles liikmesriigis või kolmandas riigis. Liikmesriigid võivad kehtestada eeltingimuse, et kui eelkuritegu oleks toime pandud nende jurisdiktsioonis, oleks tegemist olnud kuriteoga.	(9) Selleks et rahapesu vastane võitlus kriminaalõiguse meetmetega saaks olla tõhus, peaks süüdimõistev otsus olema võimalik ilma, et oleks vaja täpselt kindlaks teha eelkuritegu, mille tulemusel vara saadi, ega nõuda selle kuriteo eest eelnevat või samaaegset süüdimõistmist. Rahapesu eest vastutusele võtmist ei tohiks takistada ka pelk asjaolu, et eelkuritegu pandi toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui käesolevas direktiivis kehtestatud tingimused on täidetud.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Õigusemõistmise huvides on, et käesoleva direktiivi alusel kuriteos süüdistatavatel isikutel oleks võimalik esitada kohtus oma seisukohad ja vastata esitatud süüdistustele ning võimalus tutvuda nende vastu kogutud andmete ja tõenditega. Kuigi terrorismi ja selle rahastamisega seotud juhtumid on oma olemuselt väga tõsised, eksisteerib ülekaalukas huvi, et kui isikud seisavad silmitsi riskiga, et liikmesriik kohaldab nende suhtes sunnimeetmeid, tutvustatakse neile nende suhtes algatatud kohtumenetluse põhisisu, et nad saaksid oma advokaadile või eriadvokaadile anda tõhusaid juhendeid. Käesolev direktiiv peaks olema kooskõlas ka poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõttega.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b) Konkreetsetes ja objektiivsetes olukordades otsustamine, kas tegemist on samaaegsete kuritegude või ühe kuriteoga, peaks kuuluma pädevate kohtuorganite pädevusse.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Direktiivi eesmärk on kriminaliseerida tahtlik rahapesu. Tahtlikkust ja teost teadmist võib tuletada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Kuna käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumeeskirjad, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada rahapesu käsitlevaid rangemaid kriminaalõigusnorme. Liikmesriigid võivad näiteks ette näha, et ettevaatamatuse või raske hooletuse tõttu toime pandud rahapesu on samuti kriminaalkuritegu.	(10) Direktiivi eesmärk on kriminaliseerida tahtlik rahapesu, kui see on toime pandud teadmisega, et vara on saadud kuritegelikul teel. Tahtlikkust ja teost teadmist võib tuletada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Otsustades selle üle, kas vara on saadud kuritegelikust tegevusest ning kas süüdistatav seda teadis, tuleks alati arvesse võtta juhtumi konkreetseid asjaolusid, näiteks seda, et süüdistatava isiku omandi väärtus ei ole proportsioonis tema seadusliku sissetulekuga ning et kriminaalne tegevus ning vara omandamine toimusid sama ajavahemiku jooksul. Kuna käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumeeskirjad, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada rahapesu käsitlevaid rangemaid kriminaalõigusnorme. Liikmesriigid võivad näiteks ette näha, et ettevaatamatuse või raske hooletuse tõttu toime pandud rahapesu on samuti kriminaalkuritegu.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) On oluline, et äriühingute, usaldusfondide ja muude mehhanismide tegelikke tulusaajaid käsitlev teave tehtaks üldsusele kättesaadavaks avatud andmete vormingus, et takistada anonüümsete varifirmade ja võrreldavate juriidiliste isikute kasutamist rahapesuks terrorismi rahastamise eesmärgil.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et takistada rahapesu kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama selles direktiivis määratletud kuritegude toimepaneku eest miinimumkaristused. Kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse poolt nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK³⁷ tähenduses või kui teo toimepanija kasutas rahapesu võimaldamiseks ära oma ametialast seisundit, peaksid liikmesriigid kooskõlas oma õigussüsteemis kohaldatavate õigusnormidega nägema ette raskendavad asjaolud.	(11) Selleks et takistada rahapesu kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama selles direktiivis määratletud kuritegude toimepaneku eest miinimumkaristused. Kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse poolt nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK⁴ tähenduses või kui teo toimepanija kasutas rahapesu võimaldamiseks ära oma ametialast seisundit või kui pestav raha või vara tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541^4a määratluse kohasest terroristlikust tegevusest või kui süüteo toimepanija on direktiivi (EL) 2015/849 määratluse kohaselt riikliku taustaga isik, peaksid liikmesriigid kooskõlas oma õigussüsteemis kohaldatavate õigusnormidega nägema ette raskendavad asjaolud.
_________________	_________________
³⁷ Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).	⁴ Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42). ^4a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Liit ja liikmesriigid peaksid ette nägema vajalikud õiguslikud meetmed rikkumistest teatajate kaitseks, kes teatavad rahapesuga seotud rikkumisest, sealhulgas kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Võttes arvesse kurjategijate ja kuritegelikult teel saadud tulu liikuvust ning vajadust viia rahapesuga võitlemiseks läbi keerukaid piiriüleseid uurimisi, peaksid kõik liikmesriigid kehtestama oma pädevuse, et pädevatel asutustel oleks võimalik sellist tegevust uurida ja selle eest vastutusele võtta. Liikmesriigid peaksid seejuures tagama, et nende pädevusse kuuluksid ka olukorrad, kus kuritegu on toime pandud nende territooriumilt info- ja sidetehnoloogiat kasutades, olenemata sellest, kas see tehnoloogia asub nende territooriumil või mitte.	(12) Võttes arvesse kurjategijate ja kuritegelikult teel saadud tulu liikuvust ning vajadust viia rahapesuga võitlemiseks läbi keerukaid piiriüleseid uurimisi, peaksid kõik liikmesriigid kehtestama oma pädevuse, et pädevatel asutustel oleks võimalik sellist tegevust uurida ja selle eest vastutusele võtta. Liikmesriigid peaksid seejuures tagama, et nende pädevusse kuuluksid ka olukorrad, kus kuritegu on toime pandud nende territooriumilt info- ja sidetehnoloogiat kasutades, olenemata sellest, kas see tehnoloogia asub nende territooriumil või mitte. Rahapesu juhtumite uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise edu tagamiseks peaksid niisuguste süütegude uurimise või nende eest süüdistuse esitamise eest vastutajad kasutama tulemuslikke ja täiustatud uurimisvahendeid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastases võitluses kasutatavaid vahendeid. Neid vahendeid tuleks kohandada viimaste arengutega küberkuritegevuse ja rahapesu valdkonnas, sh rahapesuga, mille puhul kasutatakse bitcoine, krüptoraha ja lunavararünnakuid. Selliste vahendite kasutamine peaks kooskõlas siseriikliku õigusega olema sihipärane ja võtma arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning uurimise all olevate süütegude olemust ja raskusastet, austades seejuures õigust isikuandmete kaitsele. Liikmesriigid peaksid tagama töötajatele piisava väljaõppe. Lisaks eeldab rahapesu piiriülene olemus jõulist koordineeritud reageerimist ning koostööd liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, samuti koostööd pädevate liidu ametite ja asutustega, sh Eurojusti ja Europoliga, ning nende vahel, et võidelda rahapesu vastu. Selleks tuleks tõhusalt ära kasutada olemasolevad koostöövahendid ja -ressursid, nagu ühised uurimisrühmad ja Eurojusti toetatavad koordineerimisnõupidamised. Rahapesu globaalne iseloom eeldab rahvusvahelist reageerimist, mis nõuab liidu ja selle liikmesriikide koostöö tugevdamist asjaomaste kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Rahapesu, korruptsioon, ebaseaduslikud rahavood ning maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine takistavad jätkuvalt kestlikku arengut, mõjutavad ebaproportsionaalselt arenguriike ning kujutavad endast tõsist ohtu nende tulevikule. Liit, liikmesriigid ja kolmandad riigid jagavad vastutust niisuguse negatiivse ja kahjuliku tegevuse vastu võitlemiseks võetavate meetmete parema koordineerimise ning selliste meetmete kooskõlla viimise eest oma arengustrateegiate ja -poliitikaga.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) Pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet krediidi- ja finantseerimisasutuste käesolevale direktiivile vastavuse üle, peaksid oma olemusest või staatusest sõltumata saama teha omavahel koostööd ja vahetada konfidentsiaalset teavet. Selleks peaks sellistel pädevatel asutustel olema piisav õiguslik alus konfidentsiaalse teabe vahetamiseks ja võimalikult suures ulatuses koostöö tegemiseks kooskõlas selles valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega. Tegelike tulusaajate registreid hõlmav maksualane teave peaks olema maksuametite ning teiste asjaomaste reguleerivate ja täidesaatvate riigiasutuste vahelise automaatse teabevahetuse alus.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 c) Kahtluse korral füüsiliste isikute erasfääris toimuvate tavapäraste tehingute kohta andmete või teabe kogumine ja edastamine ei tohiks kahjustada ega rikkuda ametisaladuse põhimõtet ega õigust eraelu puutumatusele ja õiglasele kohtumenetlusele.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesolevas direktiivis austatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tunnustatud põhimõtteid ning põhiõigusi ja -vabadusi, samuti järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sh selle II, III, V ja VI jaotises tunnustatud põhimõtteid, mis hõlmavad muu hulgas kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, mille alla kuulub ka kriminaalõiguse täpsuse, selguse ja prognoositavuse nõue, õigus era-ja perekonnaelu austamisele, õigus isikuandmete kaitsele ja süütuse presumptsioon, samuti kahtlustatavate ja süüdistatavate õigus kaitsjale, õigus mitte anda tunnistusi iseenda vastu ja õigus õiglasele kohtumenetlusele. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas eelnimetatud õiguste ja põhimõtetega, võttes ühtlasi arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja muid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid inimõiguste valdkonna kohustusi.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) terrorism, sealhulgas direktiivis 2017/XX/EL⁴⁰ sätestatud kuriteod;	(b) terrorism, sealhulgas direktiivis (EL) 2017/541 sätestatud asjakohased kuriteod;
__________________	__________________
⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu X X 2017. aasta direktiiv 2017/XX/EL terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (ELT L x, xx.xx.2017, lk x.)
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – punkt h a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(h a) riiklikus õiguses määratletud otseste maksude ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – punkt v
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(v) kõik süüteod, sealhulgas liikmesriikide õiguses sätestatud maksukuriteod, mis on seotud otseste või kaudsete maksudega ning mille eest määratava karistuse ülemmääraks on üle aasta kestev vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või nendes liikmesriikides, mille õigussüsteemides on kehtestatud õigusrikkumiste alammäär, vähemalt kuus kuud kestva vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega karistatavad süüteod;	(v) kõik muud süüteod, mille eest määratava karistuse ülemmääraks on üle aasta kestev vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või nendes liikmesriikides, mille õigussüsteemides on kehtestatud õigusrikkumiste alammäär, vähemalt kuus kuud kestva vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega karistatavad süüteod;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vara muundamine või ülekandmine, kui on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või aidata kaasa kuritegelikus tegevuses osaleva isiku teole, et see isik saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;	(a) vara muundamine või ülekandmine, kui on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või aidata kaasa kuritegelikus tegevuses osaleva isiku teole, isegi kui vaid aidatakse sellel isikul hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.	(c) vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel või kasutamisel on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Iga liikmesriik tagab, et lõikes 1 osutatud teod on karistatavad kuriteona, kui
	(a) teo toimepanija kahtlustas või oleks pidanud teadma, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, ning
	(b) teo toimepanija on lepingulistes suhetes kohustatud isikuga ja tal on vastutus tema ees või ta on kohustatud isik direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 tähenduses.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Selleks, et lõikes 1 sätestatud süütegu oleks karistatav, ei ole vaja kindlaks teha järgmist:	2. Selleks, et lõigetes 1 ja 1 a sätestatud süütegu oleks karistatav, ei ole vaja kindlaks teha järgmist:
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) eelnev või samaaegne süüdimõistmine kuriteo eest, mille tulemusel vara saadi;	(a) eelnev või samaaegne süüdimõistmine kuriteo eest, mille tulemusel vara saadi, kui õigusasutus on väljaspool mõistlikku kahtlust ning konkreetsete asjaolude ja kõigi kättesaadavate tõendite alusel veendunud, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest;
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) isik, kes pani toime kuriteo, mille tulemusel vara saadi, ega muud selle kuriteoga seotud asjaolud;	(b) isik, kes pani toime kuriteo, mille tulemusel vara saadi;
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kõik kuriteoga seotud faktid ja asjaolud, kui on kindlaks tehtud, et selle teo tulemusel on saadud vara;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kas kuritegu, mille tulemusel vara saadi, pandi toime muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kui toimepandud tegevus on kuritegu selle liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, kus kuritegu toime pandi ning oleks kuritegu ka selle liikmesriigi õiguse alusel, kes käesolevat artiklit kohaldab, juhul kui see oleks toime pandud selles liikmesriigis.	(c) kas kuritegu, mille tulemusel vara saadi, pandi toime muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kui toimepandud tegevus on kuritegu selle liikmesriigi õiguse alusel, kes käesolevat artiklit kohaldab, juhul kui see oleks toime pandud selles liikmesriigis. Liikmesriigid võivad lisaks nõuda, et toimepandud tegevust käsitataks kuriteona selle teise liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, kus kuritegu toime pandi, v.a juhul kui
	– asjaomane tegevus kujutas endast ühte artikli 2 punkti 1 alapunktides a–h a ja l–n viidatud kuritegudest;
	– asjaomane kolmas riik on komisjoni poolt määratletud kui „suure riskiga“ riik direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt neli aastat vangistust tõsiste juhtumite korral.	2. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt viis aastat vangistust.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse artiklis 6 osutatud mis tahes raskendava asjaolu esinemise korral vähemalt kaks aastat vangistust.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 4 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt kolm aastat vangistust.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Kõik liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest vastutavaid füüsilisi isikuid, sealhulgas juhul, kui nad on tegutsenud juriidilise isiku kaudu, karistatakse ka järgmiste lisakaristustega:
	(a) ajutine või alaline avaliku sektori asutustega lepingute sõlmimise keeld;
	(b) ajutine ettevõtluskeeld;
	(c) juhul kui süüdimõistmine on lõplik, pikaajaline keeld kandideerida valitavatesse ametitesse või töötada riigiametnikuna, kusjuures „pikaajaline“ tähendab siin kaht järjestikust mandaati või vähemalt kümmet aastat.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a ) süütegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse 2008/841/JSK[1] tähenduses või	(a) süütegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse 2008/841/JSK tähenduses;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) pestav vara on saadud artikli 2 punkti 1 alapunktides a–d, f või m viidatud kuriteo abil või on rahapesu eesmärk selliseid kuritegusid rahastada;
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a b) kuritegu pandi täielikult või osaliselt toime liidu loetelusse kantud koostööd mittetegeva jurisdiktsiooni territooriumil või kasutati seejuures mitteametlikku väärtuse ülekandmise süsteemi, esitajaaktsiaid, virtuaalvaluutasid või sularahakullereid;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a c) õigusrikkuja on riikliku taustaga isik vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punkt 9 sätted või
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) õigusrikkuja on lepingulistes suhetes kohustatud isikuga ja tal on vastutus tema ees või ta on kohustatud isik direktiivi 2015/849/EL artikli 2 tähenduses ning on sooritanud süüteo oma ametialase tegevuse käigus.	(b) õigusrikkuja on lepingulistes suhetes kohustatud isikuga ja tal on vastutus tema ees või ta on kohustatud isik direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 tähenduses ning on sooritanud süüteo oma ametialase tegevuse käigus või
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) rahapesu objektiks oleva vara või raha väärtus on vähemalt 500 000 eurot.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid tagavad, et juriidilised isikud võetakse vastutusele artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest, mille on nende kasuks toime pannud üksinda või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal, sest:	1. Kõik liikmesriigid tagavad, et juriidilised isikud võetakse vastutusele artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest, mille on nende või muude füüsiliste või juriidiliste isikute kasuks toime pannud üksinda või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal, sest:
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad ka, et juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on kõnealuse juriidilise isiku alluvuses oleval isikul osutunud võimalikuks juriidilise isiku kasuks toime panna mõni artiklites 3 ja 4 nimetatud süütegu.	2. Liikmesriigid tagavad ka, et juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on kõnealuse juriidilise isiku alluvuses oleval isikul osutunud võimalikuks juriidilise isiku või muude füüsiliste või juriidiliste isikute kasuks toime panna mõni artiklites 3 ja 4 nimetatud süütegu.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik tagab, et artikli 6 lõike 1 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, näiteks:	Iga liikmesriik tagab, et artikli 7 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, näiteks:
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) kõnealuse juriidilise isiku ilmajätmine riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest;	(1) kõnealuse juriidilise isiku ilmajätmine riiklike hüvitiste või abi, sh liidu programmide või fondide toetuse saamise õigusest;
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) alaline keeld kõnealusele juriidilisele isikule sõlmida lepinguid avaliku sektori asutustega;
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a
	Kuritegelikust tegevusest saadud vara ja tulu konfiskeerimine
	1. Iga liikmesriik tagab käesolevas direktiivis määratletud mis tahes kuritegelikust tegevusest tuleneva vara ja tulu ning kuritegude toimepanemiseks kasutatud või selleks ette nähtud vahendite konfiskeerimise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/42/EL^1a.
	2. Iga liikmesriik tagab käesolevas direktiivis määratletud mis tahes kuritegelikust tegevusest tuleneva vara ja tulu ning kuritegude toimepanemiseks kasutatud või selleks ette nähtud vahendite konfiskeerimise ilma lõpliku süüdimõistva otsuseta, kui menetlus on lõpetatud seoses teo toimepanija surmaga.
	3. Käeolevat artiklit kohaldatakse olenemata sellest, kas rahapesukuriteo või eelkuriteo pani toime füüsiline või juriidiline isik.
	4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada koostöö käesolevas direktiivis määratletud mis tahes kuritegevusest tuleneva vara ning süütegude toimepanemiseks või nende toimepanemises osalemiseks kasutatud või selleks ette nähtud vahendite arestimisel ja konfiskeerimisel, ning võivad vajadusel kiire ja tõhusa koostöö tagamiseks kooskõlas artikli 10 sätetega kasutada Eurojusti ja Europoli abi. ^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik.	(b) kuriteo on toime pannud selle riigi kodanik või alaline elanik või
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kuritegu on toime pandud tema territooriumil asutatud füüsilise või juriidilise isiku kasuks;
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik teavitab komisjoni, kui ta otsustab kehtestada täiendava pädevuse artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude suhtes, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi, kui:	välja jäetud
(a) kuriteo toimepanija alaline elukoht on tema territooriumil;
(b) kuritegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui artiklites 3 ja 4 nimetatud süüteod kuuluvad rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja kõik neist on võimelised samade faktide alusel nõuetekohaselt süüdistuse esitama, teevad asjaomased liikmesriigid koostööd otsustamaks, kes neist esitab õigusrikkujale süüdistuse, et koondada menetlus ühte liikmesriiki. Arvesse võetakse järgmisi tegureid (tähtsuse järjekorras):
	(a) liikmesriigi territoorium, kus süütegu toime pandi;
	(b) süüteo toimepannud isiku kodakondsus või elukoht;
	(c) ohvrite päritoluriik;
	(d) liikmesriigi territoorium, kus süüteo toimepannud isik leiti.
	Liikmesriigid võivad õigusasutuste koostöö ja nende tegevuse koordineerimise hõlbustamiseks kasutada Eurojusti abi.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Uurimisvahendid	Uurimisvahendid ja koostöö
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel või talitustel, kelle ülesanne on artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimine või nende eest vastutusele võtmine, on olemas tõhusad uurimisvahendid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavad uurimisvahendid.	1. Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel või talitustel, kelle ülesanne on artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimine või nende eest vastutusele võtmine, on olemas tõhusad uurimisvahendid, piisav personal, nõuetekohane eriväljaõpe, vahendid ja tehnoloogiline võimekus, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavad uurimisvahendid. Neid vahendeid ja väljaõpet kohandatakse viimaste arengutega küberkuritegevuse ja rahapesu valdkonnas.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et parandada andmevahetust ja koostööd liidus ning suurendada koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlevate kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tagades samas omavahel ning liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega parema kooskõla, et võidelda tõhusalt rahapesu vastu ja ergutada kolmandaid riike (eriti neid, keda komisjon loeb suure riskiga kolmandateks riikideks direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 tähenduses) võtma sarnaseid meetmeid ja ellu viima sarnaseid reforme. Lisaks kohustub iga liikmesriik võtma meetmeid, et parandada teabevahetust rahapesu andmebüroode vahel nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nad ei keeldu rahvusvahelisest koostööst rahapesu käsitlevates kriminaalmenetlustes põhjendusega, et nende siseriikliku õiguse alusel loetakse kuritegelikuks tegevuseks või kuriteoks üksnes maksudest kõrvalehoidumine või maksupettus, mis ületab deklareerimata summade või tasumata maksude puhul märkimisväärset summat, või pettuste süstemaatiline kasutamine.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [24 kuud pärast ülevõtmise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.	Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 kuud pärast vastuvõtmise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab [24 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.	Komisjon esitab [12 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.
	Samuti esitab komisjon hiljemalt [36 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi lisaväärtust rahapesuvastase võitluse seisukohast. Aruanne hõlmab ka käesoleva direktiivi mõju põhiõigustele ja -vabadustele, nagu õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsioon, kaitseõigus ja kahekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld. Selle aruande põhjal teeb komisjon vajaduse korral otsuse asjakohaste järelmeetmete kohta.

[1] Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (13.10.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil
(COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD))

Arvamuse koostaja: Ignazio Corrao

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Rahapesu ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine rahapesu abil on Euroopa Liidus jätkuvalt probleem, mis kahjustab finantssektori ühtsust, stabiilsust ja mainet ning ohustab liidu sisejulgeolekut ja siseturgu. Nende probleemidega tegelemiseks ning direktiivi 2015/849/EL¹ kohaldamise edendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk tõkestada rahapesu kriminaalõiguse vahenditega, mis võimaldab paremat koostööd pädevate asutuste vahel.

(1) Rahapesu ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine rahapesu abil on Euroopa Liidus jätkuvalt märkimisväärne probleem, mis kahjustab finantssektori ühtsust, stabiilsust ja mainet ning ohustab liidu sisejulgeolekut ja siseturgu. Selle pakilise probleemiga tegelemiseks ning direktiivi 2015/849/EL¹ kohaldamise edendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk tõkestada rahapesu kriminaalõiguse vahenditega, mis võimaldab paremat piiriülest koostööd pädevate asutuste vahel.

_________________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu tegevuses tuleks jätkuvalt arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organite meetmetega. Liidu asjaomased õigusaktid tuleks võimaluse korral veelgi paremini vastavusse viia rahapesuvastase töökonna poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi läbivaadatud soovitused“). Olles alla kirjutanud Euroopa Nõukogu konventsioonile rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), peaks liit selle konventsiooni nõuded oma õiguskorda üle võtma.	(3) Liidu tegevuses tuleks jätkuvalt arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organite meetmetega. Liidu asjaomased õigusaktid tuleks veelgi paremini vastavusse viia rahapesuvastase töökonna poolt 2012. aasta veebruaris vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi rahastamise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi läbivaadatud soovitused“). Olles alla kirjutanud Euroopa Nõukogu konventsioonile rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), peaks liit selle konventsiooni nõuded viivitamata oma õiguskorda üle võtma.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Humanitaarabi on hädavajalik ning selle eesmärk on pakkuda puudust kannatavatele inimestele ülemaailmsel tasandil abi ja toetust. Meetmed, mille eesmärk on võidelda rahapesu, terrorismi rahastamise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, ei tohiks takistada isikutel ega organisatsioonidel anda puudust kannatavatele inimestele humanitaarabi.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Selleks et rahapesu vastane tegevus saaks olla tõhus vahend võitluses organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks nõuda selle kuriteo üksikasjade kindlakstegemist, mille tulemusel vara saadi, ega selle kuriteoga seotud eelnevat või samaaegset süüdimõistmist. Rahapesu eest vastutusele võtmist ei tohiks takistada ka pelk asjaolu, et eelkuritegu pandi toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui see on kuritegu ka selles liikmesriigis või kolmandas riigis. Liikmesriigid võivad kehtestada eeltingimuse, et kui eelkuritegu oleks toime pandud nende jurisdiktsioonis, oleks tegemist olnud kuriteoga.

(9) Selleks et rahapesuvastane tegevus saaks olla tõhus vahend võitluses organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks nõuda selle kuriteo üksikasjade kindlakstegemist, mille tulemusel vara saadi, ega selle kuriteoga seotud eelnevat või samaaegset süüdimõistmist. Rahapesu eest vastutusele võtmist ei tohiks takistada ka pelk asjaolu, et eelkuritegu pandi toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui see on kuritegu ka selles liikmesriigis või kolmandas riigis vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a) On oluline, et äriühingute, usaldusfondide ja muude mehhanismide tegelikke tulusaajaid käsitlev teave tehtaks üldsusele kättesaadavaks avatud andmete vormingus, et takistada anonüümsete varifirmade ja võrreldavate juriidiliste isikute kasutamist rahapesuks terrorismi rahastamise eesmärgil.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a) Rahapesu, korruptsioon, ebaseaduslikud rahavood ning maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine takistavad jätkuvalt kestlikku arengut, mõjutavad ebaproportsionaalselt arenguriike ning kujutavad endast tõsist ohtu nende tulevikule. Liidul, liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel on jagatud vastutus niisuguse negatiivse ja kahjuliku tegevuse vastu võitlemiseks võetavate meetmete koordineerimise parandamise eest ning selliste meetme kooskõlla viimise eest oma arengustrateegiate ja -poliitikaga.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 b) Rahasaadetised aitavad oluliselt kaasa perede ja kogukondade arengule ning neist on tegelikkuses saanud peamine arengu välisrahastamise allikas. Kuigi on teada, et maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemine on tähtis, ei tohiks sellealased meetmed takistada rahvusvaheliste rahaülekannete tegemist. Nende takistamisel võivad olla kahjulikud tagajärjed arenguriikides elavate inimeste inimõigustele. On ülimalt tähtis, et liit jõustaks terrorismivastaseid poliitikameetmeid nii, et rahasaadetised liiguksid õigeid kanaleid pidi, ning et ta tugevdaks ametlikku rahasaadetiste taristut, toetades sealhulgas juurdepääsu pangandusteenustele ning suunates rahavood mitteametlikust sektorist ametlikku sektorisse, aidates seeläbi kaasa terrorismi ennetamisele.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rahapesukuriteod	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik tagab, et järgmised teod on karistatavad kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult:	1. Iga liikmesriik tagab, et järgmised teod on karistatavad kuriteona:

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vara muundamine või ülekandmine, kui on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või aidata kaasa kuritegelikus tegevuses osaleva isiku teole, et see isik saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;	(a) vara muundamine või ülekandmine, kui on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või aidata kaasa kuritegelikus tegevuses osaleva isiku teole, isegi kui seda tehakse vaid selleks, et see isik saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.

(c) vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui vara saamisel ja selle kasutamisel majandus- või rahandustoimingutes on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.

Selgitus

La consapevolezza circa l'illecita provenienza del bene potrebbe intervenire solo in un momento successive rispetto alla ricezione del bene. In tal caso, la condotta di chi impieghi in attività economica o finanziaria un bene di origine illecita, essendo consapevole - al momento del suo impiego - della illecita provenienza dello stesso, appare comunque sanzionabile. La formulazione proposta (che si ispira al dettato dell'art. 648 ter del Codice Penale italiano) esclude comunque la sanzionabilità del mero godimento del provento dell'illecito, qualora non si avesse consapevolezza della sua provenienza illecita al momento della sua ricezione.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) kas kuritegelik tegevus, millest vara saadi, pandi toime kolmanda riigi territooriumil, kui käesolevat artiklit rakendava või kohaldava liikmesriigi õiguse alusel kuuluks toimepandud tegevus, juhul kui see oleks toime pandud selle liikmesriigi territooriumil, ühte järgnevatest kuriteo kategooriatest: terrorism või selle rahastamine, organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, inimkaubandus, seksuaalne ärakasutamine, orjastamine, ebaseaduslik jäätmevedu, looduslike liikidega kaubitsemine või maksualased süüteod.

Selgitus

Teatavate süütegude puhuks duaalse kriminaalvastutuse ettenägemine soosiks nende kurjategijate tegevust või rühmitusi, kes kasutavad ära teatavate kolmandate riikide õigusnormides esinevaid lünki, et seejärel investeerida oma tulu Euroopas. Nimetatud süüteod on niivõrd rasked ja tegude õigusvastane olemus niivõrd ilmne, et asjaolu, et tegu on toime pandud õigussüsteemis, milles seda ei määratleta kuriteona, ei võimalda tugineda seaduslikkuse põhimõttele (nullum crimen sine lege).

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega.

1. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude eest karistatakse autonoomsete, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega ning seejuures austatakse igati põhiõigusi ja kriminaalõiguse üldpõhimõtteid, millega tagatakse kaitse ja süüdistatava õigused.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt neli aastat vangistust tõsiste juhtumite korral.	2. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt neli aastat vangistust.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Kõik liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest vastutavaid füüsilisi isikuid, sealhulgas juhul, kui nad on tegutsenud juriidilise isiku varjus, karistatakse ka järgmiste lisakaristustega:

(a) ajutine või alaline avaliku sektori asutustega lepingute sõlmimise keeld, v.a töölepingud;

(b) ajutine ettevõtluskeeld.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Komisjon korraldab liikmesriikide kõnealuse valdkonna siseriiklikus õiguses nii miinimum- kui ka maksimumkaristusena ette nähtud karistusmäärade ühtlustamise ja koordineerimise, võttes nõuetekohaselt arvesse iga liikmesriigi õigussüsteemi eripära.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse mõne artiklis 6 osutatud raskendava asjaolu esinemise korral vähemalt kaks aastat vangistust.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) rahapesu objektiks olev raha või vara on saanud terrorismist või relvakaubandusest või rahapesu eesmärk on rahastada terrorismi või relvakaubandust;

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b b) rahapesu objektiks oleva vara või raha väärtus on vähemalt 500 000 eurot.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga liikmesriik tagab, et artikli 6 lõike 1 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, näiteks:

Iga liikmesriik tagab, et artikli 6 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, ning seejuures austatakse igati põhiõigusi ja kriminaalõiguse üldpõhimõtteid, millega tagatakse kaitse ja süüdistatava õigused. Muud karistused võivad olla näiteks:

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) alaline avaliku sektori asutustega lepingute sõlmimise keeld;

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8 a

Kuritegelikust tegevusest saadud vara ja tulu arestimine

1. Iga liikmesriik tagab, et artiklis 2 määratletud kuritegelikust tegevusest saadud kogu vara ja tulu arestitakse, kui kohus on kohtuasja asjaoludele, sealhulgas konkreetsetele faktidele ja kättesaadavatele tõenditele, nagu näiteks asjaolu, et vara väärtus ei ole proportsionaalne süüdimõistetu seadusliku sissetulekuga, tuginedes veendunud, et kõnealune vara on saadud kuriteo tulemusena mis tahes järgmisel juhul:

(a) käesolevas direktiivis määratletud rahapesu on tehtud kindlaks süüdimõistva kohtuotsusega, mis omab ühes liikmesriigis lõplikku jõudu (res judicata), või lõplikku jõudu mitte omava süüdimõistva kohtuotsuse tõttu on tegu aegunud või menetlus on lõpetatud seoses teo toimepanija surmaga; või

(b) kuritegu, millest tulu saadi (eelkuritegu), on tehtud kindlaks ühes liikmesriigis või ühes kolmandas riigis langetatud kohtuotsusega, või lõplikku jõudu mitte omava süüdimõistva kohtuotsuse tõttu on tegu aegunud või menetlus on lõpetatud seoses teo toimepanija surmaga.

2. Käeolevat artiklit kohaldatakse olenemata sellest, kas rahapesu või eelkuriteo pani toime füüsiline või juriidiline isik.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kuriteo toimepanija elab või viibib selle liikmesriigi territooriumil ning ei ole mõne muu liikmesriigi kodanik;

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b b) süütegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks;

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b c) rahapesu objektiks olev vara või rahapesust saadud tulu asuvad tema territooriumil või tema kohtualluvuses;

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b d (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b d) süüteo toimepanija vahistati tema territooriumil.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9 a

Rohkem kui ühe liikmesriigi kohtualluvus

1. Kohtutevahelise koostöö hõlbustamiseks ja nende tegevuse koordineerimiseks tagavad liikmesriigid piiriülese koostöö ja teabevahetuse parandamise, sealhulgas Eurojusti kaudu.

2. Kõik liikmesriigid võtavad vastu õigusnormid, millega tagatakse kohtualluvuse mis tahes positiivse või negatiivse konflikti tulemusliku ja kiire lahendamise võimaldamine. Kui süütegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi kohtualluvusse ja selle eest saab samade faktiliste asjaolude alusel teo toimepanija vastutusele võtta rohkem kui ühes asjaomases liikmesriigis, teevad need liikmesriigid koostööd otsustamaks, kellele neist kohtualluvus kuulub, et võimaluse korral koondada menetlus sellesse liikmesriiki.

Esimeses lõigus osutatud liikmesriigid hõlmavad kõiki liikmesriike, kellele kuulub kohtualluvus või kes on kehtestanud oma pädevuse artikli 9 kohaselt.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9 b

Ebaseaduslikust tegevusest saadud raha ja varade tagastamine päritoluriigile

Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud ebaseaduslikust tegevusest saadud või selle objektiks olevate rahaliste vahendite ja varade tagastamiseks kolmandale päritoluriigile. Need rahalised vahendid ja varad tagastatakse arenguriikidest päritoluriikidele tingimusel, et neid kasutatakse

(a) kõnealuste riikide elanike, eelkõige nende territooriumil elavate kõige haavatavamate isikute elamistingimuste parandamiseks;

(a) õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks kõnealustes riikides eesmärgiga aidata kaasa rahapesu, terrorismi rahastamise ja muude kuritegude vastu võitlemisele.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel või talitustel, kelle ülesanne on artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimine või nende eest vastutusele võtmine, on olemas tõhusad uurimisvahendid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavad uurimisvahendid.	Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel või talitustel, kelle ülesanne on artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimine või nende eest vastutusele võtmine, on olemas tõhusad uurimisvahendid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavad uurimisvahendid; need hõlmavad piisavaid ressursse ja töötajaid ning sihipärast eriväljaõpet.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10 a

Liikmesriikidevaheline ning liidu ja kolmandate riikidega tehtav koostöö

1. Kõik liikmesriigid võtavad tulemuslikke meetmeid, et suurendada liikmesriikidevahelist ning liiduga toimuvat koordineerimist, teabevahetust ja piiriülest koostööd, et ennetada õiguslikku arbitraaži, tõhustada dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas tulemusliku kommunikatsiooni arendamise kaudu, ning võidelda rahapesu vastu.

2. Liikmesriigid loovad koostöö kolmandate riikidega, et eelkõige edendada häid tavasid, mille eesmärk on tugevdada nende finantssüsteeme. Liikmesriigid julgustavad tegema reforme, et rakendada tulemuslikke meetmeid ja mehhanisme eesmärgiga võidelda rahapesu vastu ja arendada tulemuslikku rahvusvahelist koostööd rahapesu valdkonnas, järgides lojaalse koostöö põhimõtet.

3. Komisjon kaalub viise, kuidas parandada rahvusvahelist koostööd ja toetada arenguriike tulemuslike meetmete abil, eelkõige tehnilise abi programmide loomise abil, et arenguriigid saaksid parandada oma haldus- ja õigussüsteeme eesmärgiga võidelda tulemuslikumalt rahapesu vastu.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [24 kuud pärast ülevõtmise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.	Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 kuud pärast vastuvõtmise kuupäeva]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab [24 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.	Komisjon esitab [12 kuud pärast käesoleva direktiivi rakendamise tähtaega] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Rahapesu vastu võitlemine kriminaalõiguse abil
Viited	COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 13.2.2017
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	DEVE 13.2.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Ignazio Corrao 8.6.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	30.8.2017
Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	11 10 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Maurice Ponga, Lola Sánchez Caldentey, Eleftherios Synadinos, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marina Albiol Guzmán, Thierry Cornillet, Brian Hayes, Cécile Kashetu Kyenge, Florent Marcellesi, Patrizia Toia

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

11	+
EFDD	Ignazio Corrao
GUE-NGL	Marina Albiol Guzmán, Lola Sánchez Caldentey
NI	Eleftherios Synadinos
S&D	Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Cécile Kashetu Kyenge, Arne Lietz, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Patrizia Toia

10	–
PPE	Brian Hayes, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Maurice Ponga, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller, Željana Zovko, Anna Záborská
Verts/ALE	Maria Heubuch, Florent Marcellesi

4	0
ALDE	Beatriz Becerra Basterrechea, Thierry Cornillet, Paavo Väyrynen
ECR	Eleni Theocharous

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (7.11.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil
(COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD))

Arvamuse koostaja: Eva Joly

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Rahapesu ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine rahapesu abil on Euroopa Liidus jätkuvalt probleem, mis kahjustab finantssektori ühtsust, stabiilsust ja mainet ning ohustab liidu sisejulgeolekut ja siseturgu. Nende probleemidega tegelemiseks ning direktiivi 2015/849/EL¹ kohaldamise edendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk tõkestada rahapesu kriminaalõiguse vahenditega, mis võimaldab paremat koostööd pädevate asutuste vahel.	(1) Rahapesu ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine rahapesu abil on Euroopa Liidus jätkuvalt väga suur probleem, mis kahjustab finantssektori ühtsust, stabiilsust ja mainet ning ohustab liidu sisejulgeolekut ja siseturgu ja õõnestab turuosalistevahelist usaldust. Nende tõsiste ja kiireloomuliste probleemidega tegelemiseks ning direktiivi 2015/849/EL¹ kohaldamise edendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk tõkestada rahapesu kriminaalõiguse vahenditega, mis võimaldab paremat, kiiremat ja tõhusamat piiriülest koostööd pädevate asutuste vahel.
_______________	___________________
¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).	¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu tegevuses tuleks jätkuvalt arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organite meetmetega. Liidu asjaomased õigusaktid tuleks võimaluse korral veelgi paremini vastavusse viia rahapesuvastase töökonna poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi läbivaadatud soovitused“). Olles alla kirjutanud Euroopa Nõukogu konventsioonile rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), peaks liit selle konventsiooni nõuded oma õiguskorda üle võtma.	(3) Liidu tegevus ei peaks piirduma üksnes rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organite meetmetega. Komisjon peaks läbi viima omapoolse hindamise FATFi esitatud meetmete tõhususe ning üldiselt rahapesuvastaste meetmete rakendamise ja tõhususe kohta. FATF peaks kehtivad standardid läbi vaatama, hindama oma tulemusi ja tagama piirkondliku esindatuse, usaldusväärsuse, tõhususe ning rahapesu käsitlevate andmete parema kasutamise. Liidu asjaomased õigusaktid tuleks võimaluse korral veelgi paremini vastavusse viia rahapesuvastase töökonna poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi läbivaadatud soovitused“). Olles alla kirjutanud Euroopa Nõukogu konventsioonile rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), peaks liit selle konventsiooni nõuded oma õiguskorda üle võtma.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Rahapesu eelkuriteona käsitatava kriminaalse tegevuse määratlus peaks olema võimalikult ühtne kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid igasse FATFi poolt kindlaks määratud kuriteoliiki lisama erinevaid süütegusid. Kui kuriteoliigid (nt terrorism või keskkonnakuriteod) on sätestatud liidu õigusaktides, osutatakse neile käesolevas direktiivis. Sellega tagatakse, et terrorismi rahastamise ja looduslike liikidega kaubitsemise tulude pesemine on liikmesriikides karistatav. Kui liidu õigus lubab liikmesriikidel kehtestada muid karistusi kui kriminaalkaristused, ei nõuta käesolevas direktiivis nende juhtumite käsitamist eelkuritegudena käesoleva direktiivi tähenduses.	(5) Rahapesu eelkuriteona käsitatava kriminaalse tegevuse määratlus peaks olema võimalikult lai ja ühtne kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid igasse FATFi poolt kindlaks määratud kuriteoliiki lisama erinevaid süütegusid, sealhulgas maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse ja maksustamise vältimise ning pettuse, mis hõlmab tulu või kasumi varjamist. Kui kuriteoliigid (nt terrorism või keskkonnakuriteod) on sätestatud liidu õigusaktides, osutatakse neile käesolevas direktiivis. Sellega tagatakse, et terrorismi rahastamise ja looduslike liikidega kaubitsemise tulude pesemine on liikmesriikides karistatav. Kui liidu õigus lubab liikmesriikidel kehtestada muid karistusi kui kriminaalkaristused, ei nõuta käesolevas direktiivis nende juhtumite käsitamist eelkuritegudena käesoleva direktiivi tähenduses.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks et rahapesu vastane tegevus saaks olla tõhus vahend võitluses organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks nõuda selle kuriteo üksikasjade kindlakstegemist, mille tulemusel vara saadi, ega selle kuriteoga seotud eelnevat või samaaegset süüdimõistmist. Rahapesu eest vastutusele võtmist ei tohiks takistada ka pelk asjaolu, et eelkuritegu pandi toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui see on kuritegu ka selles liikmesriigis või kolmandas riigis. Liikmesriigid võivad kehtestada eeltingimuse, et kui eelkuritegu oleks toime pandud nende jurisdiktsioonis, oleks tegemist olnud kuriteoga.	(9) Selleks et rahapesu vastane tegevus saaks olla tõhus vahend võitluses organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks nõuda selle kuriteo üksikasjade kindlakstegemist, mille tulemusel vara saadi, ega kõiki kuritegeliku tegevusega seotud asjaolusid või fakte, veel vähem selle kuriteoga seotud eelnevat või samaaegset süüdimõistmist. Rahapesu eest vastutusele võtmist ei tohiks takistada ka pelk asjaolu, et eelkuritegu pandi toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui see on kuritegu ka selles liikmesriigis või kolmandas riigis. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada eeltingimus, et kui toimepandud tegu oleks olnud eelkuritegu nende jurisdiktsioonis, oleks tegemist olnud kuriteoga. Kui aga toimepandud teo puhul on tegemist teatavat liiki raske kuriteoga, ei tohiks liikmesriigid nõuda, et toimepandud tegu oleks kriminaalkuritegu liikmesriigis või riigis, kus tegu toime pandi.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et takistada rahapesu kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama selles direktiivis määratletud kuritegude toimepaneku eest miinimumkaristused. Kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse poolt nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK³⁷ tähenduses või kui teo toimepanija kasutas rahapesu võimaldamiseks ära oma ametialast seisundit, peaksid liikmesriigid kooskõlas oma õigussüsteemis kohaldatavate õigusnormidega nägema ette raskendavad asjaolud.	(11) Selleks et takistada rahapesu kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama teatavas kataloogis selles direktiivis määratletud kuritegude toimepaneku eest selgelt määratletud miinimumkaristused. Miinimumkaristusted tuleks kehtestada ka seoses selliste kuritegude toimepanemisele üleskutsumise, nendele kaasaaitamise või nendele kihutamisega. Liikmesriigid peaksid ette nägema raskendavad asjaolud kooskõlas nende õigussüsteemis kohaldatavate õigusnormidega järgmistel juhtudel: süütegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse poolt raamotsuse 2008/841/JSK³⁷ tähenduses; teo toimepanija kasutab rahapesu võimaldamiseks ära oma ametialast seisundit; rahapesu objektiks olev raha või vara on saadud terrorismist, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2017/541^37a, või ebaseaduslikust relvakaubandusest; või õigusrikkuja on riikliku taustaga isik, nagu on määratletud direktiivis 2015/849, või ta on seotud valitud ametnike korruptsiooniga. Liikmesriigid peaksid arvutama trahvide suuruse vastavalt brutopõhimõttele, st et aluseks võetakse kuritegelikust tegevusest saadud kasum kaasnevaid kulusid maha arvamata, tagamaks, et karistus oleks suurem kui kuriteo majanduslik väärtus. Liikmesriigid näevad ette korra nimetatud karistuste tõhusaks kohaldamiseks.
_________________	_________________
³⁷ Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).	³⁷ Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).
	^37a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Liit ja liikmesriigid peaksid ette nägema vajalikud õiguslikud meetmed rikkumistest teatajate kaitseks, kes teatavad rahapesuga seotud rikkumisest, sealhulgas kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt p a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(p a) otseste ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod, sealhulgas maksudest kõrvalehoidumine, varjates seaduslikult või ebaseaduslikult teenitud sissetulekut, et maksuamet seda ei avastaks ega sellelt makse ei koguks;
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt v
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(v) kõik süüteod, sealhulgas liikmesriikide õiguses sätestatud maksukuriteod, mis on seotud otseste või kaudsete maksudega ning mille eest määratava karistuse ülemmääraks on üle aasta kestev vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või nendes liikmesriikides, mille õigussüsteemides on kehtestatud õigusrikkumiste alammäär, vähemalt kuus kuud kestva vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega karistatavad süüteod;	(v) kõik süüteod, mille eest määratava karistuse ülemmääraks on üle aasta kestev vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või nendes liikmesriikides, mille õigussüsteemides on kehtestatud õigusrikkumiste alammäär, vähemalt kuus kuud kestva vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega karistatavad süüteod;
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.	(c) vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel oli teada või pärast vara saamist saadakse teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) eelnev või samaaegne süüdimõistmine kuriteo eest, mille tulemusel vara saadi;	(a) eelnev või samaaegne süüdimõistmine kuriteo eest, mille tulemusel vara saadi, nagu on osutatud lõikes 1;
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kõik kuritegeliku tegevusega seotud asjaolud ja faktid, kui on kindlaks tehtud, et vara saadi sellisest tegevusest, nagu on osutatud lõikes 1;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kas kuritegu, mille tulemusel vara saadi, pandi toime muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kui toimepandud tegevus on kuritegu selle liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, kus kuritegu toime pandi ning oleks kuritegu ka selle liikmesriigi õiguse alusel, kes käesolevat artiklit kohaldab, juhul kui see oleks toime pandud selles liikmesriigis.	(c) kas kuritegu, mille tulemusel vara saadi, pandi toime muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kui toimepandud tegevust käsitataks kuritegeliku tegevusena selle liikmesriigi õiguse alusel, kes käesolevat artiklit rakendab või kohaldab, juhul kui see oleks toime pandud selles liikmesriigis. Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et toimepandud tegevust, kui see ei kuulu artikli 2 esimese lõigu punkti 1 punktides a–d, h, l ja p a osutatud kategooriatesse, käsitataks kuriteona mõne muu liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) kas kuritegu, mille tulemusel vara saadi, pandi toime direktiivis 2015/849 osutatud suure rahapesuohuga kolmanda riigi territooriumil, kui toimepandud tegevust käsitataks kuritegeliku tegevusena selle liikmesriigi õiguse alusel, kes käesolevat artiklit rakendab või kohaldab, juhul kui see oleks toime pandud selles liikmesriigis;
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega.	1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegeliku tegevuse eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, sealhulgas trahvidega, mis põhinevad kuritegelikust tegevusest tuleneva kogusumma brutoväärtusel. Liikmesriigid tagavad, et austatakse põhiõigusi ja kriminaalõiguse üldpõhimõtteid, millega tagatakse kaitse ja süüdistatava õigused.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt neli aastat vangistust tõsiste juhtumite korral.	2. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt viis aastat vangistust.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 4 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt kolm aastat vangistust.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude eest võidakse karistada kohtuniku äranägemisel täiendavate, ajutiste või alaliste karistustega, sealhulgas:
	(a) avaliku sektori asutustega lepinguliste suhete keeld;
	(b) teatava äritegevuse keeld; ning
	(c) valitavatele ametikohtadele kandideerimise keeld.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) rahapesu objektiks olev raha või vara on saadud terrorismist, nagu on määratletud direktiivis 2017/541, või ebaseaduslikust relvakaubandusest;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b b) õigusrikkuja on riikliku taustaga isik, nagu on määratletud direktiivis 2015/849, või ta on seotud valitud ametnike korruptsiooniga; või
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b c) kuriteo panid toime ja seda soodustasid offshore äriühingud; kuriteos osalevad varifirmad; raha on ebaseaduslikult üle kantud; kuriteoga on seotud ka rahakullerid ja valitsusvälised organisatsioonid; on tekkinud kahtlus, et isiku puhul on tegemist kutselise rahapesijaga, näiteks seetõttu, et ta tegutseb rohkem kui kahes rahapesuorganisatsioonis või kuritegelikus organisatsioonis.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid tagavad, et juriidilised isikud võetakse vastutusele artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest, mille on nende kasuks toime pannud üksinda või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal, sest:	1. Kõik liikmesriigid tagavad, et juriidilised isikud võetakse vastutusele artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest, mille on nende või kolmanda isiku kasuks toime pannud üksinda või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal, sest:
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad ka, et juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on kõnealuse juriidilise isiku alluvuses oleval isikul osutunud võimalikuks juriidilise isiku kasuks toime panna mõni artiklites 3 ja 4 nimetatud süütegu.	2. Liikmesriigid tagavad ka, et juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on kõnealuse juriidilise isiku alluvuses oleval isikul osutunud võimalikuks nende või kolmanda isiku kasuks toime panna mõni artiklites 3 ja 4 nimetatud süütegu.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik tagab, et artikli 6 lõike 1 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, näiteks:	Austades igati põhiõigusi ja kriminaalõiguse üldpõhimõtteid, millega tagatakse kaitse ja süüdistatava õigused, tagab iga liikmesriik, et artikli 7 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid, mis põhinevad kuritegelikust tegevusest tuleneva kogusumma brutoväärtusel, ja mis võivad kohtuniku äranägemisel hõlmata muid ajutisi või alalisi karistusi, sealhulgas:
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) kõnealuse juriidilise isiku ilmajätmine riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest;	(1) kõnealuse juriidilise isiku ilmajätmine õigusest töötada avalikus teenistuses ja saada lepingutega seotud hüvitisi või abi, sealhulgas liiduga seotud hüvitisi või abi;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) kõnealuse isiku ilmajätmine liidu vahendite saamise õigusest;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) avaliku sektori asutustega lepinguliste suhete keeld;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) kõnealuse juriidilise isiku suhtes kehtestatud ajutine või alaline ettevõtluskeeld;	(2) kõnealuse juriidilise isiku suhtes kehtestatud ajutine või alaline ettevõtluskeeld, sealhulgas ettevõtluslitsentsi tühistamine;
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud selle riigi territooriumil;	(a) süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud selle riigi territooriumil; või
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik.	(b) süüteo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik; või
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) süütegu on toime pandud väljaspool tema territooriumi, kuid süüteo toimepanija peamine elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil; või
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b b) süütegu on toime pandud väljaspool tema territooriumi, kuid süütegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui süütegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja kõik neist on võimelised samade faktide alusel nõuetekohaselt süüdistuse esitama, võtavad liikmesriigid tähtsuse järjekorras arvesse järgmisi tegureid, et teha kindlaks, milline liikmesriik esitab süüteo toimepannud isikule süüdistuse:
	(a) liikmesriik, kus süütegu toime pandi;
	(b) süüteo toime pannud isiku kodakondsus või elukoht;
	(c) ohvrite päritoluriik;
	(d) liikmesriik, kus süüteo toime pannud isik leiti.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Liikmesriigid võivad kasutada Eurojusti, et hõlbustada õigusasutuste koostööd ja nende tegevuse koordineerimist.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik teavitab komisjoni, kui ta otsustab kehtestada täiendava pädevuse artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude suhtes, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi, kui:	välja jäetud
(a) süüteo toimepanija alaline elukoht on tema territooriumil;
(b) kuritegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Uurimisvahendid	Uurimisvahendid ja koostöö
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel või talitustel, kelle ülesanne on artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimine või nende eest vastutusele võtmine, on olemas tõhusad uurimisvahendid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavad uurimisvahendid.	1. Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel või talitustel, kelle ülesanne on artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimine või nende eest vastutusele võtmine, on olemas tõhusad uurimisvahendid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavad uurimisvahendid.
	2. Liikmesriigid tagavad aegsasti, et artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude uurimiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid, kellele korraldatakse asjakohaseid koolitusi.
	3. Liikmesriigid tagavad liikmesriikide asjaomaste asutuste vahelise tõhusa koostöö ning tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude uurimise või nende eest süüdistuse esitamisega tegelevatel liikmesriikide asutustel on õigus teha koostööd liikmesriikide teiste asjaomaste asutuste ja muudes liikmesriikides sama ülesannet täitvate asutustega ning ELi institutsioonidega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Rahapesu vastu võitlemine kriminaalõiguse abil
Viited	COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 13.2.2017
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	ECON 13.2.2017
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev	Eva Joly 11.4.2017
Vastuvõtmise kuupäev	6.11.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Othmar Karas, Wajid Khan, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Anne Sander, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Enrique Calvet Chambon, Mady Delvaux, Eva Joly, Jan Keller, Alain Lamassoure, Thomas Mann, Miguel Urbán Crespo, Lieve Wierinck
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Pascal Durand, Maria Heubuch, Carlos Iturgaiz, Gabriele Preuß

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

41	+
ALDE	Enrique Calvet Chambon, Petr Ježek, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck
ECR	Bernd Lucke
EFDD	Marco Valli
GUE/NGL	Miguel Urbán Crespo
PPE	Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Carlos Iturgaiz, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Thomas Mann, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Esther de Lange
S&D	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Mady Delvaux, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Jan Keller, Wajid Khan, Olle Ludvigsson, Gabriele Preuß, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang
Verts/ALE	Pascal Durand, Maria Heubuch, Eva Joly, Molly Scott Cato

0	–

2	0
ECR	Kay Swinburne
ENF	Bernard Monot

Kasutatud sümbolid:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (15.9.2017)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist kriminaalõiguse abil
(COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD))

Arvamuse koostaja: Kostas Chrysogonos

LÜHISELGITUS

I. Sissejuhatus

Hiljutised terrorirünnakud näitavad vajadust terrorismi tõkestada ja selle vastu võidelda. Terroriorganisatsioonide rahastamisallikate äralõikamine on terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ülimalt oluline. Euroopa Liidul on sellega tegelemiseks juba vahendid olemas, sealhulgas kriminaalõigusnormid, koostöö õiguskaitseasutuste vahel ning menetlused asjakohase teabe vahetamiseks, samuti õigusaktid rahapesu tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning neid vahendeid tõhustatakse pidevalt. Direktiivi ettepaneku eesmärk on võidelda rahapesu vastu kriminaalõiguse vahenditega. Kavandatud direktiivis tahetakse seda eesmärki saavutada, järgides selle valdkonna rahvusvahelisi kohustusi, mis põhinevad Euroopa Nõukogu 2005. aasta konventsioonil rahapesu, kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198, „Varssavi konventsioon“), ja rahapesuvastase töökonna asjakohaseid soovitusi.

II. Raportööri seisukoht

Üldiselt on komisjoni ettepanek tasakaalustatud, kuid mõnda valdkonda on põhjust täiendavalt arutada. Üks neist on läbipaistvus ja avatus ning eraelu puutumatusega seotud küsimused. Teiseks küsimuseks on finantseerimisasutuste järelevalve nõuetekohane teostamine. Lisaks tuleks kaaluda, kuidas tagada, et direktiiv järgiks põhiõigusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Rahapesu ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine rahapesu abil on Euroopa Liidus jätkuvalt probleem, mis kahjustab finantssektori ühtsust, stabiilsust ja mainet ning ohustab liidu sisejulgeolekut ja siseturgu. Nende probleemidega tegelemiseks ning direktiivi 2015/849/EL¹ kohaldamise edendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk tõkestada rahapesu kriminaalõiguse vahenditega, mis võimaldab paremat koostööd pädevate asutuste vahel.	(1) Rahapesu ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine rahapesu abil on Euroopa Liidus jätkuvalt probleem, mis kahjustab finantssektori ühtsust, stabiilsust ja mainet ning ohustab liidu sisejulgeolekut ja siseturgu. Nende probleemidega tegelemiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/849/EL¹ kohaldamise edendamiseks ja täiendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk tõkestada rahapesu kriminaalõiguse vahenditega, mis võimaldab paremat piiriülest koostööd pädevate asutuste ja vastutavate liidu asutuste vahel, et parandada teabevahetust ja tuvastada terrorismi õhutavaid isikuid.
_________________	_________________
¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).	¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Üksnes riigi tasandil võetavatel meetmetel või ka liidu tasandil võetavatel meetmetel, ilma et võetaks arvesse rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd, oleks väga piiratud mõju. Liidu poolt rahapesu tõkestamiseks võetavad meetmed peaksid seega sobima kokku muude rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega ja olema vähemalt sama ranged.	(2) Üksnes riigi tasandil võetavatel meetmetel või ka liidu tasandil võetavatel meetmetel, ilma et võetaks arvesse rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd, on väga piiratud mõju. Liidu kehtiv õigusraamistik ei ole piisavalt terviklik ega sidus selleks, et olla võimalikult tõhus. Kuigi kõik liikmesriigid on rahapesu kriminaliseerinud, on rahapesuna käsitatava tegevuse määratlemisel, eelkuritegude käsitlemisel ning karistusmäärades märkimisväärsed erinevused. Riiklike õigusraamistike erinevusi saavad ära kasutada kurjategijad ja terroristid, kuna neil on võimalus teha oma finantstehingud selles liikmesriigis, kus nende arvates on rahapesuvastased meetmed kõige leebemad. Liidu poolt rahapesu tõkestamiseks võetavad meetmed peaksid seega sobima kokku muude rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega ja olema vähemalt sama ranged. See looks tugevdatud ELi õigusraamistiku, mis võimaldaks tõhusamalt tõkestada terrorismi rahastamist ning vähendada terroriorganisatsioonidest tulenevat ohtu, kuna takistatakse nende võimalusi oma tegevust rahastada.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Liidu tegevuses tuleks jätkuvalt arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organite meetmetega. Liidu asjaomased õigusaktid tuleks võimaluse korral veelgi paremini vastavusse viia rahapesuvastase töökonna poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi läbivaadatud soovitused“). Olles alla kirjutanud Euroopa Nõukogu konventsioonile rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), peaks liit selle konventsiooni nõuded oma õiguskorda üle võtma.	(3) Liidu tegevuses tuleks jätkuvalt arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega ja teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses osalevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite meetmetega. Liidu asjaomased õigusaktid tuleks võimaluse korral veelgi paremini vastavusse viia rahapesuvastase töökonna poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (edaspidi „FATFi läbivaadatud soovitused“). Olles alla kirjutanud Euroopa Nõukogu konventsioonile rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta (CETS nr 198), peaks liit selle konventsiooni nõuded oma õiguskorda üle võtma.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Käesolevat direktiivi ei kohaldata sellise rahapesu suhtes, mis on seotud liidu finantshuve mõjutavatest kuritegudest saadud tulu pesemisega; nende suhtes kohaldatakse erieeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2017/XX/EL³. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 2 peavad liikmesriigid võtma liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu.	(7) Käesolevat direktiivi ei kohaldata sellise rahapesu suhtes, mis on seotud liidu finantshuve mõjutavatest kuritegudest saadud tulu pesemisega; nende suhtes kohaldatakse erieeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2017/XX/EL³. See ei tohiks aga piirata liikmesriikide võimalust käesolev direktiiv ja direktiiv 2017/XX/EL üle võtta siseriikliku tasandi ühtse tervikliku raamistiku kaudu. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 2 peavad liikmesriigid võtma liidu finantshuve kahjustavate kelmuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate kelmuste vastu.
_________________	_________________
³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu x x 2017. aasta direktiiv 2017/XX/EL, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (ELT L x, xx.xx.2017, lk x)	³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu x x 2017. aasta direktiiv 2017/XX/EL, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (ELT L x, xx.xx.2017, lk x)
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Kui rahapesu ei piirdu ainult omamise või kasutamisega, vaid hõlmab ka vara ülekandmist või varjamist või saladuses hoidmist finantssüsteemi kaudu ning põhjustab suuremat kahju kui on juba eelkuriteoga tekitatud, nagu finantssüsteemi usaldusväärsuse kahjustamine, tuleb sellist tegevust eraldi karistada. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et selline tegevus on karistatav ka siis, kui selle on toime pannud isik, kes pani toime kuriteo, mille tulemusel kõnealune vara saadi (nn oma kuritegeliku raha pesu).	(8) Liikmesriigid peaksid seega tagama, et teatavat tüüpi rahapesu on karistatav ka siis, kui selle on toime pannud isik, kes pani toime kuriteo, mille tulemusel asjaomane vara saadi (oma kuritegeliku raha pesu). Kui sellistel juhtudel ei piirdu rahapesu ainult omamise või kasutamisega, vaid hõlmab ka vara ülekandmist, muundamist, varjamist või saladuses hoidmist finantssüsteemi kaudu ning põhjustab suuremat kahju kui on juba eelkuriteoga tekitatud, nagu finantssüsteemi usaldusväärsuse kahjustamine, lastes näiteks käibesse kuritegelikust tegevusest saadud tulu, varjates nii selle ebaseaduslikku päritolu, tuleks ka sellist tegevust karistada.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks et rahapesu vastane tegevus saaks olla tõhus vahend võitluses organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks nõuda selle kuriteo üksikasjade kindlakstegemist, mille tulemusel vara saadi, ega selle kuriteoga seotud eelnevat või samaaegset süüdimõistmist. Rahapesu eest vastutusele võtmist ei tohiks takistada ka pelk asjaolu, et eelkuritegu pandi toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui see on kuritegu ka selles liikmesriigis või kolmandas riigis. Liikmesriigid võivad kehtestada eeltingimuse, et kui eelkuritegu oleks toime pandud nende jurisdiktsioonis, oleks tegemist olnud kuriteoga.	(9) Selleks et rahapesu vastane tegevus saaks olla tõhus vahend võitluses organiseeritud kuritegevusega, ei tohiks nõuda selle kuriteo üksikasjade kindlakstegemist, mille tulemusel vara saadi, ega selle kuriteoga seotud eelnevat või samaaegset süüdimõistmist. Rahapesu eest vastutusele võtmist ei tohiks takistada ka pelk asjaolu, et eelkuritegu pandi toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui see on kuritegu ka selles liikmesriigis või kolmandas riigis. Liikmesriigid võivad kehtestada eeltingimuse, et kui eelkuritegu oleks toime pandud nende jurisdiktsioonis, oleks tegemist olnud kuriteoga. Seda ei tuleks tõlgendada kui õiguse piiramist õiglasele kohtumõistmisele.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Õigusemõistmise huvides on, et käesoleva direktiivi alusel kuriteos süüdistatavatel isikutel oleks võimalik esitada kohtus oma seisukohad ja vastata esitatud süüdistustele ning võimalus tutvuda nende vastu kogutud andmete ja tõenditega. Kuigi terrorismi ja selle rahastamisega seotud juhtumid on oma olemuselt väga tõsised, eksisteerib ülekaalukas huvi, et kui isikud seisavad silmitsi riskiga, et liikmesriik kohaldab nende suhtes sunnimeetmeid, tutvustatakse neile nende suhtes algatatud kohtumenetluse põhisisu, et nad saaksid oma advokaadile või eriadvokaadile anda tõhusaid juhendeid. Käesolev direktiiv peaks olema kooskõlas ka poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõttega.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et takistada rahapesu kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama selles direktiivis määratletud kuritegude toimepaneku eest miinimumkaristused. Kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse poolt nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK⁴ tähenduses või kui teo toimepanija kasutas rahapesu võimaldamiseks ära oma ametialast seisundit, peaksid liikmesriigid kooskõlas oma õigussüsteemis kohaldatavate õigusnormidega nägema ette raskendavad asjaolud.	(11) Selleks et takistada rahapesu kogu liidus, peaksid liikmesriigid kehtestama selles direktiivis määratletud kuritegude toimepaneku eest miinimumkaristused. Kui kuritegu on pandud toime kuritegeliku ühenduse poolt nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK⁴ tähenduses, kui teo toimepanija kasutas rahapesu võimaldamiseks ära oma ametialast seisundit või kui teo toimepanija on riikliku taustaga isik, peaksid liikmesriigid kooskõlas oma õigussüsteemis kohaldatavate õigusnormidega nägema ette raskendavad asjaolud.
_________________	_________________
⁴ Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).	⁴ Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et kohtunikel ja kohtutel oleks õigusrikkujatele karistust määrates võimalik võtta arvesse käesolevas direktiivis määratletud raskendavaid asjaolusid, kuigi neil ei ole kohustust karistust suurendada. See, kas kõiki juhtumiga seotud tõsiasju arvessse võttes raskendavaid asjaolusid arvestada või mitte, jääb kohtunike ja kohtunike otsustada. Liikmesriigid ei pea esitama raskendavaid asjaolusid juhtumite puhul, kui karistused raamotsuses 2008/841/JSK määratletud rikkumiste eest on eraldi kindlaks määratud riiklike õigusaktidega ja võivad kaasa tuua rangemaid karistusi.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Võttes arvesse kurjategijate ja kuritegelikult teel saadud tulu liikuvust ning vajadust viia rahapesuga võitlemiseks läbi keerukaid piiriüleseid uurimisi, peaksid kõik liikmesriigid kehtestama oma pädevuse, et pädevatel asutustel oleks võimalik sellist tegevust uurida ja selle eest vastutusele võtta. Liikmesriigid peaksid seejuures tagama, et nende pädevusse kuuluksid ka olukorrad, kus kuritegu on toime pandud nende territooriumilt info- ja sidetehnoloogiat kasutades, olenemata sellest, kas see tehnoloogia asub nende territooriumil või mitte.	(12) Võttes arvesse kurjategijate ja kuritegelikult teel saadud tulu liikuvust ning vajadust viia rahapesuga võitlemiseks läbi keerukaid piiriüleseid uurimisi, peaksid kõik liikmesriigid kindlaks määrama oma jurisdiktsiooni, et pädevatel asutustel oleks võimalik sellist tegevust uurida ja selle eest vastutusele võtta. Liikmesriigid peaksid seejuures tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluksid ka olukorrad, kus kuritegu on toime pandud nende territooriumilt info- ja sidetehnoloogiat kasutades, olenemata sellest, kas see tehnoloogia asub nende territooriumil või mitte. Vastavalt rahvusvahelise inimõigustealase õiguse jurisdiktsiooni kontseptsioonile on inimõigustealaste lepingute lepinguosalised riigid kohustatud tagama oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate isikute õigused ka siis, kui need isikud asuvad väljaspool nende territooriumi piire.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Rahapesu juhtude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise edu tagamiseks tuleks niisuguste kuritegude uurimise või nende eest süüdistuste esitamise eest vastutajate käsutusse anda tulemuslikud uurimisvahendid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastases võitluses kasutatavad vahendid. Selliste vahendite kasutamisel tuleks kooskõlas siseriikliku õigusega arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ning uurimise all oleva süüteo olemust ja raskusastet ning austada õigust isikuandmete kaitsele.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) Pädevad asutused, kes teevad järelevalvet krediidi- ja finantseerimisasutuste vastavuse üle käesolevale direktiivile, peaksid saama teha omavahel koostööd ja vahetada konfidentsiaalset teavet, olenemata oma vastavast olemusest või staatusest. Selleks peaks sellistel pädevatel asutustel olema piisav õiguslik alus konfidentsiaalse teabe vahetamiseks ja võimalikult suures ulatuses koostöö tegemiseks kooskõlas selles valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega. Tegelike tulusaajate registreid hõlmav maksualane teave peaks olema maksuametite ning teiste asjaomaste reguleerivate ja täidesaatvate riigiasutuste vahelise automaatse teabevahetuse alus.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 c) Võitluses rahapesu vastu kriminaalõiguse vahenditega tuleks tagada kõrgetasemeline õiguskindlus põhiõiguste ja eriti süüdistatava õiguste austamise suhtes. Kõik selleks võetavad liikmesriikide meetmed peaksid olema proprtsionaalsed ja tasakaalustatud.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 d) Ametisaladuse põhimõtet ning õigust eraelu puutumatusele ja õiglasele kohtumenetlusele ei tohiks rikkuda ega kahjustada füüsiliste isikute erasfäärist tavaliste tehingute kohta andmete või teabe kogumise ja edastamisega, mis põhineb kahtlusel.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded kuritegude määratlemise ning rahapesu eest määratavate karistuste kohta.	1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded kuritegude määratlemise ning rahapesu eest määratavate karistuste kohta, et ajakohastada olemasolevaid õigusakte ja kõrvaldada tuvastatud puudujäägid.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesolevas direktiivis järgitakse täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) kauplemine varastatud kaubaga ja ebaseaduslik kauplemine muude kaupadega;	(g) ebaseaduslik kauplemine varastatud kauba või muude kaupadega, nagu toornafta, relvad, narkootikumid, tubakas ja tubakasaadused, väärismetallid ja mineraalid, kultuuriväärtused ja muud arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise ja usulise või haruldase teadusliku väärtusega esemed ning elevandiluu ja kaitstud liigid;
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.	(c) vara omandamine, valdamine, haldamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Selleks, et lõikes 1 sätestatud süütegu oleks karistatav, ei ole vaja kindlaks teha järgmist:	2. Lõike 1 rakendamiseks tagab iga liikmesriik järgmist:
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) eelnev või samaaegne süüdimõistmine kuriteo eest, mille tulemusel vara saadi;	(a) lõikes 1 sätestatud rikkumiste toimepanijate karistamise eeltingimuseks ei pea olema eelnev või samaaegne süüdimõistmine kuriteo eest, mille tulemusel vara saadi;
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) isik, kes pani toime kuriteo, mille tulemusel vara saadi, ega muud selle kuriteoga seotud asjaolud;	(b) ei ole vajalik kindlaks teha isikut, kes pani toime kuriteo, mille tulemusel vara saadi, ega muid selle kuriteoga seotud asjaolusid;
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kas kuritegu, mille tulemusel vara saadi, pandi toime muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kui toimepandud tegevus on kuritegu selle liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, kus kuritegu toime pandi ning oleks kuritegu ka selle liikmesriigi õiguse alusel, kes käesolevat artiklit kohaldab, juhul kui see oleks toime pandud selles liikmesriigis.	(c) ei ole vajalik kindlaks teha, kas kuritegu, mille tulemusel vara saadi, pandi toime muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kui toimepandud tegevus on kuritegu selle liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, kus kuritegu toime pandi ning oleks kuritegu ka selle liikmesriigi õiguse alusel, kes käesolevat artiklit kohaldab, juhul kui see oleks toime pandud selles liikmesriigis.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Teadmist, kavatsust või eesmärki, mis on lõikes 1 osutatud tegude koosseisuliseks tunnuseks, võib tuletada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süüteole kihutamine ja kaasaaitamine on karistatav.	Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et artiklis 3 osutatud süüteole kihutamine, kaasaaitamine, nõustamine, sepitsemine või toimepanemise katse on karistatav.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega.	1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud süütegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, sealjuures täielikult põhiõigusi järgides.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse maksimaalselt neli aastat vangistust tõsiste juhtumite korral.	2. Kõik liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse vähemalt tõsiste juhtumite korral vanglakaristus, mille maksimaalne kestus on vähemalt neli aastat ja mis vastab süüteo raskusele.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kõik liikmesriigid tagavad, et raskendavate asjaolude puhul muudetakse vastavalt ka maksimaalse vanglakaristuse kestust.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) õigusrikkuja on riikliku taustaga isik direktiivi 2015/849/EL artikli 3 punkti 9 tähenduses;
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b b) raha või vara kasutatakse muu kuritegevuse, näiteks terrorismi otseseks rahastamiseks või toetamiseks.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga liikmesriik tagab, et artikli 6 lõike 1 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, näiteks:	Kõik liikmesriigid tagavad, et artikli 7 lõike 1 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, näiteks:
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) kõnealuse juriidilise isiku ilmajätmine riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest;	(1) riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) kõnealuse juriidilise isiku suhtes kehtestatud ajutine või alaline ettevõtluskeeld;	(2) ajutine või alaline ettevõtluskeeld;
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõik 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) sundlõpetamine;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Iga liikmesriik püüab teha koostööd teiste liikmesriikidega, keda mõjutab sama rikkumine, järgides tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava hea õigusalase koostöö põhimõtet.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Rahapesu vastu võitlemine kriminaalõiguse abil
Viited	COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 13.2.2017
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	JURI 13.2.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Kostas Chrysogonos 31.1.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	29.5.2017
Vastuvõtmise kuupäev	7.9.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Isabella Adinolfi, Sergio Gaetano Cofferati, Luis de Grandes Pascual, Angel Dzhambazki, Rainer Wieland, Tiemo Wölken
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Gabriel Mato, Andrey Novakov

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

ALDE

EFDD

ENF

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

Joëlle Bergeron

Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

Kostas Chrysogonos

Gabriel Mato, Andrey Novakov, Axel Voss, Rainer Wieland, Tadeusz Zwiefka, Luis de

Grandes Pascual

Sergio Gaetano Cofferati, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball,

Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Tiemo Wölken

Max Andersson, Julia Reda

1	–
ECR	Angel Dzhambazki

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Rahapesu vastu võitlemine kriminaalõiguse abil
Viited	COM(2016)0826 – C8-0534/2016 – 2016/0414(COD)
EP-le esitamise kuupäev	22.12.2016
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 13.2.2017
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AFET 13.2.2017	DEVE 13.2.2017	ECON 13.2.2017	JURI 13.2.2017
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	AFET 30.1.2017
Raportöörid nimetamise kuupäev	Ignazio Corrao 27.2.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	29.6.2017	28.9.2017	19.10.2017	11.12.2017
Vastuvõtmise kuupäev	11.12.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Monika Beňová, Malin Björk, Caterina Chinnici, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Eva Joly, Dietmar Köster, Monica Macovei, Barbara Matera, Claude Moraes, József Nagy, Ivari Padar, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Valdemar Tomaševski, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Josef Weidenholzer, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ignazio Corrao, Lívia Járóka, Petr Ježek, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Emil Radev, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Rosa D’Amato, Elisabetta Gardini, Peter Jahr, Thomas Mann, Georgi Pirinski, Francis Zammit Dimech, Joachim Zeller
Esitamise kuupäev	20.12.2017

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

39	+
ALDE	Nathalie Griesbeck, Petr Ježek, Maite Pagazaurtundúa Ruiz
ECR	Monica Macovei, Valdemar Tomaševski, Branislav Škripek
EFDD	Ignazio Corrao, Rosa D'Amato, Laura Ferrara
PPE	Asim Ademov, Heinz K. Becker, Elisabetta Gardini, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Peter Jahr, Lívia Járóka, Thomas Mann, Barbara Matera, József Nagy, Emil Radev, Csaba Sógor, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller
S&D	Monika Beňová, Caterina Chinnici, Ana Gomes, Dietmar Köster, Claude Moraes, Ivari Padar, Georgi Pirinski, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer
Verts/ALE	Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Judith Sargentini, Bodil Valero

00	–

04	0
ENF	Harald Vilimsky
GUE/NGL	Malin Björk, Cornelia Ernst, Marie-Christine Vergiat

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika