Menetlus : 2017/0139(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0004/2018

Esitatud tekstid :

A8-0004/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 06/02/2018 - 5.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0021

SOOVITUS     ***
PDF 472kWORD 56k
15.1.2018
PE 613.549v02-00 A8-0004/2018

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

(11040/2017 – C8‑0320/2017 – 2017/0139(NLE))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Angelo Ciocca

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

(11040/2017 – C8‑0320/2017 – 2017/0139(NLE))

(Seadusandlik erimenetlus – Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11040/2017),

–  võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2005. aasta otsust 2005/781/EÜ Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0320/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A8-0004/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Brasiilia Liitvabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT L 295, 11.11.2005, lk 37.


SELETUSKIRI

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping(1) jõustus 7. augustil 2007. aastal. Arvestades, et leping sõlmiti esialgu viieks aastaks ning seda võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada viie aasta kaupa pärast iga viieaastase ajavahemiku eelviimasel aastal toimunud hindamist, on nüüd Euroopa Parlamendil aeg anda nõusolek lepingu teiseks pikendamiseks. Pealegi on pikendatud lepingu sisu sama kui praegusel lepingul, nagu on arutatud ja kokku lepitud teise lepinguosalise, st Brasiiliaga.

Pärast lepingu viimast pikendamist (otsus 2012/646/EL(2)) on Brasiilia teinud oma teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikas märkimisväärseid edusamme, mis on aidanud teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi institutsiooniliselt tugevdada. Niisuguste edusammude raames on parandatud töötajate arvu ja kvalifikatsioone ning teadus- ja arendustaristut. Brasiilia on esirinnas põllumajandust ning troopilisi ja nakkushaigusi käsitlevate teadusuuringute tegemisel. Ta täidab ka ülemaailmset juhtrolli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, nanotehnoloogia ja energeetika valdkonnas ning Brasiilias asub mitu Ladina-Ameerika tippülikooli. Tegemist on Euroopa Liidule huvi pakkuvate teadusuuringuvaldkondadega. Brasiilia ja ELi vahel on teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisuhted tugevnenud tänu ELi ja liikmesriikide tasandil toimunud tihedale koostööle.

ELi ja Brasiilia teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping hõlmab väga mitmesuguseid teadusuuringute valdkondi, mis kuuluvad ühtlasi ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidesse. ELi ja Brasiilia teaduskoostöö vastastikust kasu toovate prioriteetide hulka kuuluvad näiteks taastuvenergiaalased ja eelkõige teise põlvkonna täiustatud biokütuste alased teadusuuringud. 2015. aastal toimunud ühise juhtkomitee seitsmendal kohtumisel otsustasid mõlemad lepinguosalised käivitada teise põlvkonna täiustatud biokütuste alase koordineeritud projektikonkursi ja selle elluviimist arutati ühise juhtkomitee kaheksandal kohtumisel, mis toimus 29. novembril 2017. aastal.

Komisjoni tehtud hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping on oluline raamistik ELi ja Brasiilia koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikust kasu toovates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Brasiilia potentsiaal teadus- ja innovatsioonipartnerina pidevalt suureneb ning seetõttu tuleks seda riiki käsitada ELi strateegilise partnerina Ladina-Ameerikas. Peamised koostöövahendid on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammid.

Mitteassotsieerunud kolmandate riikide hulgas on Brasiilia seni olnud aktiivsuselt kuues seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) osaline ja viies programmi „Horisont 2020“ osaline. Raportöörina olen veendunud, et Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine järgmiseks viieks aastaks on ELi huvides.

(1)

  ELT L 295, 11.11.2005, lk 38.

(2)

  Nõukogu 10. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/646/EL Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (ELT L 287, 18.10.2012, lk 4).


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping

Viited

11040/2017 – C8-0320/2017 – COM(2017)03362017/0139(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

22.9.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

2.10.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Angelo Ciocca

15.11.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

28.11.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

1

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jonathan Bullock, Reinhard Bütikofer, Edward Czesak, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Csaba Molnár, Nadine Morano, Aldo Patriciello, Miroslav Poche, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Patrizia Toia, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michał Boni, Mario Borghezio, Gerben-Jan Gerbrandy, Werner Langen, Morten Løkkegaard, Florent Marcellesi, Marian-Jean Marinescu, Rupert Matthews, Clare Moody, Răzvan Popa, Dennis Radtke, Michèle Rivasi, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Max Andersson, Ingeborg Gräßle, Mihai Ţurcanu

Esitamise kuupäev

15.1.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

50

+

ALDE

Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Kaja Kallas, Morten Løkkegaard, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Rupert Matthews, Anneleen Van Bossuyt

ENF

Mario Borghezio, Barbara Kappel, Christelle Lechevalier

PPE

Bendt Bendtsen, Michał Boni, Ingeborg Gräßle, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Aldo Patriciello, Dennis Radtke, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Anna Záborská, Mihai Ţurcanu

S&D

José Blanco López, Jens Geier, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Csaba Molnár, Clare Moody, Miroslav Poche, Răzvan Popa, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

1

EFDD

Jonathan Bullock

7

0

EFDD

David Borrelli

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga

Verts/ALE

Max Andersson, Reinhard Bütikofer, Florent Marcellesi, Michèle Rivasi, Claude Turmes

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 25. jaanuar 2018Õigusalane teave