Menetlus : 2017/2084(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0005/2018

Esitatud tekstid :

A8-0005/2018

Arutelud :

PV 05/02/2018 - 23
CRE 05/02/2018 - 23

Hääletused :

PV 06/02/2018 - 5.7
CRE 06/02/2018 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0026

RAPORT     
PDF 500kWORD 88k
23.1.2018
PE 609.590v02-00 A8-0005/2018

puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise kohta

(2017/2084(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Jerzy Buzek

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise kohta

(2017/2084(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine“ (COM(2016)0763),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepet, mille Euroopa Liit ratifitseeris 4. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2015. aasta teatist „Integreeritud energiatehnoloogia strateegilise kava suunas: Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine“ (COM(2015)6317),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080) ning oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni „Euroopa energialiidu suunas“(1),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050“ (COM(2011)0885) ning oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga(2),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist, ning eriti dokumendis määratletud energialiidu teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõdet, eelkõige artiklit 22 pealkirjaga „Teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet käsitlev lõimitud aruandlus“ (COM(2016)0759),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2017. aasta teatist „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017)0376),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ (COM(2016)0733),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0005/2018),

A.  arvestades, et teadusuuringute, arengu ja innovatsiooni kujul on tegemist selgesti tajutava ELi energialiidu mõõtmega, sest energiaalane teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon on põhilised liikumapanevad jõud, mis mõjutavad liidu juhtpositsiooni tööstuses, ülemaailmset konkurentsivõimet, jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ning samuti liikmesriikide ja liidu üldist energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust energiaimpordist ja edendades kõigi energiaallikate tõhusat ja säästvat kasutamist;

B.  arvestades, et EL on jätkuvalt maailmas esirinnas kõrge väärtusega ja vähese heitega energia alase innovatsiooni vallas, sealhulgas energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ja arendatava puhta tehnoloogia alal, mis annab ELile kindla aluse edasiliikumiseks puhta energia alastes teadusuuringutes ja innovatsioonis, sealhulgas elektromobiilsuses kasutatavate akude väljatöötamises ja energia salvestamises; arvestades, et selle juhtpositsiooni peamised tõukejõud on olnud ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika, mis toimivad eelkõige kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030, ning samuti energia tegevuskava aastani 2050; arvestades, et sellega seoses muudeti Pariisi kokkuleppega üleilmseid eesmärke oluliselt kaugeleulatuvamaks ja suurendati allakirjutanute konkreetseid kohustusi kliimamuutuste leevendamise alal; arvestades, et ELi poliitikasuunad ja vahendid peavad olema jätkuvalt ambitsioonikad, et saata õigeid signaale investoritele ja mitte kaotada oma juhtpositsiooni globaalsel turul puhta energia alastes teadusuuringutes ja innovatsioonis;

C.  arvestades, et ELi, sh Euroopa tööstuse konkurentsivõime tagamiseks tulevikus tuleb teha edusamme energiatõhususel ja taastuvenergial põhinevate uuenduste alal ning teadus- ja arendustegevuses; arvestades, et EList saab maailma liider taastuvate energiaallikate vallas üksnes kulutõhusate uuenduste rakendamisega ning teadus- ja arendustegevuse edendamisega selles konkreetses sektoris; arvestades, et energiatõhususe prioriteediks seadmise põhimõtte rakendamist tuleb toetada tugeva Euroopa tasandi innovatsioonipoliitikaga, eelkõige seoses süsteemide integreerimisega;

D.  arvestades, et täielikult toimiv ja konkurentsivõimeline energia siseturg, millel on nõuetekohane õigusraamistik ja taristu, on väga oluline, et veelgi innustada teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning edendada uue puhta tehnoloogia võimalikult suuremahulist turuleviimist kõigis ELi piirkondades, võimaldades mastaabisäästu ning tagades õigus- ja investeerimiskindluse, luues seeläbi liidule võimaluse täiel määral ära kasutada potentsiaali, mis kaasneb tehnoloogianeutraalse energiaalase innovatsiooniga, mis edendab tõhusust, energiaallikate vähesaastavat ja säästvat kasutamist ning detsentraliseeritud tootmise, energia salvestamise ja transpordi valdkonna lahendusi ja tehnoloogiat;

E.  arvestades, et puhta energia alane innovatsioon peaks aitama pakkuda Euroopa tarbijatele taskukohast energiavarustust, aidates neil kasu saada madalamatest energiatariifidest ja suuremast kontrollist oma energiatarbimise ja tootmise üle ning pakkudes neile vähem energiat tarbivaid tooteid ja teenuseid;

F.  arvestades, et ELi ja selle liikmesriikide energiapoliitika ja rahastamisvahendid, sealhulgas asjaomased avaliku sektori investeeringud tuleks kavandada nii, et saaks täiel määral ära kasutada tehnika aina kiiremat arengut, ning eelkõige tuleks keskenduda järkjärgulisele üleminekule puhtaile, ülitõhusatele ja vähese heitega energiasüsteemidele; arvestades, et turu, tehnoloogilise või teadusliku ebakindluse tõttu ei ole erasektori rahastus tihti piisav või kättesaadav; arvestades, et EL peab saatma tugevaid ja järjekindlaid signaale ja looma stiimuleid, et pakkuda investoritele kindlust ja suurendada erainvesteeringuid puhta energia alase innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning rakendamise valdkonnas;

G.  arvestades, et innovatsiooni viivad eelkõige edasi novaatorid ja turu nõudlus; arvestades, et komisjon peaks keskenduma oma jõupingutustes peamiselt novaatoritele toetava raamistiku loomisele, mis hõlmaks meetmeid alates teadusrahastuse kättesaadavuse lihtsustamisest kuni teadmiste muutmiseni kaubanduslikult tasuvateks toodeteks; arvestades, et selles kontekstis võivad kasulikuks osutuda partnerlused teadlaste ja asjaomaste tööstuspartnerite vahel;

H.  arvestades, et energiatoetused mõjutavad turuhindu, varjates erinevatest allikatest pärit energiaga kaasnevad tegelikud kulud ja energiaga seotud tehnoloogia tegeliku maksumuse, mõjutades sel viisil negatiivselt puhta energia alase innovatsiooni valdkonnas tehtavate teadusuuringute ja investeeringute tingimusi, samuti innovatsiooni võimalikku kasutuselevõttu; arvestades, et toetuste kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada ja üleminekuajal peaks kasutamine piirduma ajutiste rahaliste vahenditega, mille eesmärk on luua võrdsed tingimused ja konkurentsivõimeline turg, mis soodustaks uue puhta tehnoloogia kasutuselevõttu eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas;

I.  arvestades, et puhaste, vähese heitega ja energiatõhusate lahenduste ja tehnoloogia, sealhulgas toormaterjalide ja mineraalide säästva hankimise soodustamiseks mõeldud konkreetsete stiimulite ja poliitika käsitlemisel ELi tasandil peaks võtma aluseks energiaallikatest, jaotusvõrkudest ja tehnoloogiast pärinevate kasvuhoonegaaside heite olelusringi hindamise; arvestades, et rõhk tuleks asetada neile puhta energia alastele uuendustele, millel on otsene mõju kodanikele ja tootvatele tarbijatele, võimaldades neil osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises ja selle ümberkujundamise taskukohasemaks muutmises;

J.  arvestades, et energiaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkond tunnistati 7. raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ prioriteediks ning see peaks jätkuvalt olema ka 9. raamprogrammi prioriteet, pidades silmas liidu kohustusi energialiidus ja Pariisi kokkuleppe alusel, et tõhusamalt võimendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist avaliku ja erasektori vahenditest ning aidata vähendada riske investeerimisel kõige perspektiivikamatesse uuendustesse puhta energia valdkonnas, eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alal;

K.  arvestades, et transpordisektor moodustab ühe kolmandiku ELi energiatarbimisest, tal on energiatõhususe ja CO2-heite vähendamise seisukohalt tohutu potentsiaal ning seetõttu peaks tal olema oluline osa üleminekul uutele energialahendustele ja vähese CO2-heitega ühiskonnale;

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle, millega luuakse raamistik puhta energia alase innovatsiooni kiirendamisele ELis; rõhutab vajadust energiaalase innovatsiooni õigus- ja rahastamisraamistiku järele, mis oleks kooskõlas ELi energia tegevuskavaga aastani 2050 ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega ning mis edendaks kõigi energiaallikate tõhusat ja säästvat kasutamist, tuues seeläbi kaasa energiasäästu ja üldisema kasu, sealhulgas tervishoiu, ohutuse ja õhu ja vee kvaliteedi vallas, tagades samal ajal liidu tööstuse konkurentsivõime, energiavarustuse kindluse ja ELi aluslepingutes sätestatud kohustuste täitmise, samuti igakülgse reageerimise keskkonnaprobleemidele; tunnistab, et ELi puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise raamistik on lahutamatu osa laiemast seadusandlike ettepanekute paketist, mis on esitatud nime all „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, ning peaks seetõttu – ELi toimimise lepingu artiklite 191 ja 194 sätteid järgides – tugevdama selle erinevaid elemente, milleks on Pariisi kokkuleppe alusel võetud liidu kohustused ja energialiidu õigusaktid ja põhimõtted üldisemalt, eelkõige need, mida kajastavad kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030 ja energia tegevuskava aastani 2050;

2.  tunnistab, et energiaalase innovatsiooni edukas rakendamine on mitmemõõtmeline väljakutse, mis hõlmab nii pakkumise kui nõudluse väärtusahelaid, inimkapitali, turudünaamikat, reguleerimist, innovatsiooni ja tööstuspoliitika probleemide lahendamist; rõhutab, et sellise väljakutse lahendamisse on vaja kaasata nii kodanikud – tarbijad ja tootvad tarbijad – kui ka hulk erinevaid sidusrühmi, sealhulgas akadeemilised ringkonnad, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, VKEd, idufirmad, energia- ja ehitusettevõtted, liikuvusteenuste pakkujad, muud teenusepakkujad, seadmete tootjad, IT- ja telekommunikatsiooniettevõtted, finantsasutused, liidu, riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori asutused, taastuvenergiakogukonnad, vabaühendused, haridustöötajad ja arvamusliidrid; toonitab, kui väärtuslikud on uued ärimudelid, mis kasutavad innovatiivset digitehnoloogiat muu hulgas selleks, et optimeerida puhta energia kohapeal omatootmist, salvestamist, vahetamist ja omatarbeks toodetud energia tarbimist ning parandada taastuvenergia kättesaadavust teiste hulgas kütteostuvõimetute majapidamiste jaoks;

3.  leiab, et kulutõhus üleminek keskkonnasõbralikele, tarbijatele suunatud ning digitaliseeritumatele ja detsentraliseeritumatele energiasüsteemidele aktiivsete tootvate tarbijate ja nende kogukondadega nõuab uurimistegevust ja innovatsiooni rakendamist kõigis energiasüsteemide sektorites, sealhulgas on vajalikud ka tehnoloogia tüübist sõltumatud ja süsteemsed lahendused, muu hulgas lahendused, mille eesmärk on tõhusus ja detsentraliseeritud energiatootmine; nendib, et see üleminek soodustab uute organisatsiooniliste mudelite levikut, eriti energia tootmise, ülekande, jaotuse ja salvestamise valdkonnas, elektromobiilsuses, ärijuhtimises ja vajaduse haldamisel ning teenuste pakkumisel; tunnistab, et ühendatud ja digitaliseeritud energiasüsteemi edendamiseks on vaja ühiseid standardeid; rõhutab ulatuslike jätkusuutlike katseprojektide, sealhulgas kogukonnapõhiste katseprojektide võimalikku osa süsteemse energiaalase innovatsiooni rakendamisel;

4.  tuletab meelde, et energiatõhusus peaks olema ELi teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika valdkonnaülene horisontaalne prioriteet, mida kohaldatakse kõigi sektorite suhtes ja mis ei oleks piiratud energeetikaga seotud projektidega ning mis edendaks ja motiveeriks süstemaatiliselt energiatõhusamate protsesside, teenuste ja kaupade väljatöötamist, rakendades samal ajal energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet kogu energiaahelas, sealhulgas energia tootmises, ülekandes, jaotuses ja lõppkasutuses;

5.  tunnistab, kui oluline on Euroopa energiaturgude edasine liberaliseerimine, kõrvaldades selleks eelkõige hinna vaba kujunemist piiravad takistused ja kaotades järkjärgult energiatoetused, et soodustada jätkuvat innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis toob kaasa energia säästvama kasutamise ja taastuvenergia üha suurema tarnimise, ning et luua võrdsed võimalused ja konkurentsivõimeline turg, mis suudaksid pakkuda paremaid lahendusi energiatarbijatele, tootvatele tarbijatele, kogukondadele ja ettevõtetele;

Euroopa Liidu meetmete sidusus

6.  märgib, et puhta energia alane teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon sõltuvad otsustaval määral stabiilsest turust ning õigusraamistiku prognoositavusest ja kindlusest, mis nõuab ambitsioonikat ja saavutatavat pikaajalist poliitilist käsitust, sealhulgas energia ja kliimaga seotud eesmärke ja kohustusi, püsivaid sihipäraseid stiimuleid ning pikaajalisteks investeeringuteks mõeldud omakapitali, et luua tehnoloogiatele võrdsed võimalused, soodustades seega innovatsiooni, lihtsustades energiavarustust, vähendades turulepääsu takistusi ning hõlbustades puhta energia alasel innovatsioonil saavutada turul kasutuselevõtuks vajalik kriitiline mass; tervitab ja julgustab keskendumist olulistele tehnoloogiaharudele, mis on välja toodud energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET-kava) ja komisjoni teatises; kordab ELi toimimise lepingu artikli 194 sätteid ja märgib, et need peavad kajastuma puhta energia alast innovatsiooni toetavas poliitikas ja rahastamisvahendites; rõhutab siiski vajadust tegeleda eelisjärjekorras valdkonna- ja sektoriülese süsteemse energiaalase innovatsiooniga, samuti hariduse ja ettevõtluse edendamisega, sest innovatsioon ei olene üksnes tehnoloogiast; rõhutab vajadust süsteemse lähenemisviisi järele, et suuta tulemuslikult lõimida erinevaid olemasolevaid või väljatöötatavaid lahendusi, eelkõige neid, mis on seotud energiatõhususega ja taastuvate energiaallikate lõimimisega; nõuab Euroopa tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormide kasutamist, et aidata teha kindlaks sihipärast toetust väärivaid perspektiivikaid puhta energia alaseid innovaatilisi lahendusi;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ning asjakohasel juhul piirkondlikud ametiasutused võtaksid kasutusele mehhanismid ELi, riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja energiaalase innovatsiooni programmide koordineerimiseks, et suurendada koostoimet ja vältida dubleerimist, tagades sel viisil olemasolevate ressursside ja taristu ja samuti liikmesriikide energiaallikate tõhusaima kasutuse, et maksimaalselt suurendada uue tehnoloogia ja innovatsiooni turuleviimist ning edendada uusi ettevõtlusmudeleid kõigis Euroopa Liidu piirkondades; leiab, et selle eesmärgi saavutamisele võiks kaasa aidata asjakohase teabe kajastamine integreeritud riiklikes energia- ja kliimakavades; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on edendada parimate tavade ja teabe vahetust ning ühtlustada energiaalase innovatsiooni programmides osalemise eeskirju nii ELi kui ka kolmandate riikide organisatsioonidele, ettevõtetele, ülikoolidele ja uurimisinstituutidele;

8.  tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle jätkata alusuuringute rahastamist programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa Teadusnõukogu kaudu; rõhutab, et vaja on veelgi suurendada energiavaldkonna teadusalaste koostööprojektide rahastamist programmi „Horisont 2020“ üheks prioriteediks oleva ühiskondlike väljakutsete raames, kuid ka soodustada energiaalast innovatsiooni teiste ühiskonna ees seisvate ülesannete puhul; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku tugevdada turgu loovaid innovaatilisi lahendusi, asutades selleks lisaks idu- ja kasvufirmade algatusele Euroopa innovatsiooninõukogu, aidates sel viisil edendada turu hõlvamist ja uute turgude loomist võimaldavate murranguliste innovaatiliste lahenduste väljatöötamist; usub, et turupõhiste rahastamisvahendite (näiteks laenud ja omakapital) loomine ei peaks toimuma toetuste arvelt, mis võimaldavad mittetulundus- ja avaliku sektori osalistel, näiteks akadeemilistel ringkondadel, ülikoolidel ja kodanikuühiskonnal, osaleda suure väärtusega riikidevahelistes Euroopa projektides;

9.  on jätkuvalt mures olemasolevate rahastamisvahendite mitmekesisuse ja keerulisuse pärast ning rõhutab vajadust asjaomaste fondide vahelise suurema sidususe järele, sealhulgas struktuurifondide vahel, mis on ette nähtud puhta energia projektide jaoks, ja vajadust muuta olemasolevad ELi ja liikmesriigi tasandi rahastamisvahendid arusaadavamaks; kutsub komisjoni üles kaardistama erinevaid rahastamisvõimalusi ja ‑vahendeid kogu väärtusahelas ning leiab, et tuleks hinnata eri rahastamisvahendite koondamise võimalust, hoidudes samas hoolikalt kahjustamast nende täiendavust; on lisaks seisukohal, et mõnel liikmesriigil puudub suutlikkus töötada välja energiaalast innovatsiooni toetavad meetmed, eelkõige riiklike rahaliste abikavade kaudu, ning kutsub komisjoni üles seda suutlikkust veelgi parandama, tagades samas puhta energia alase innovatsiooni sidusa ja lihtsustatud ELi rahastamise raamistiku;

10.  kutsub komisjoni üles hindama oma energiaalaste rahastamisvahendite ja fondide tulemuslikkust ning kiiresti reageerides täiustama rahastamisvahendeid juhul, kui leitakse konkreetseid ummikseise, mittevastavusi või parandamist vajavaid aspekte, ning kohandama neid vahendeid ja fonde uute ELi energiaeesmärkidega;

11.  palub, et komisjon pakuks liidu tööstuspoliitika raames välja sihipärase, pikaajalise ja tehnoloogianeutraalse energiamõõtme, mis põhineks suurel energiatõhususel, turu edasisel liberaliseerimisel ja läbipaistvuse suurendamisel, et aidata vältida investeerimist kasutuskõlbmatutesse varadesse; rõhutab, et see mõõde peaks olema lahutamatu osa Euroopa Liidu tööstuspoliitika strateegiast ja tegevuskavast; rõhutab, et uuenduslikel protsessidel ja tehnoloogiatel on tähtis roll energiamahukate tööstusharude heitenäitajate parandamises; kutsub komisjoni üles seadma energia- ja ressursitõhusust teadusuuringutes ja innovatsioonis esikohale ning julgustab liikmesriike investeerima arvestatava osa HKSi enampakkumise tuludest energiatõhususse ja kestlikesse vähese heitega tehnoloogiatesse; tõstab esile innovatsioonifondi loomist innovatsiooni toetamiseks vähese CO2-heitega tehnoloogiates ja protsessides heitkogustega kauplemise süsteemi 4. etapis; peab väga oluliseks edendada avatud innovatsioonisüsteemi, kus tööstus ja ettevõtted koondavad oma eksperditeadmised ning arendavad üheskoos kvaliteetseid ja säästlikke lahendusi; tunnustab puhta energia tööstusliku konkurentsi foorumi rolli tähtsaima energiainnovatsiooni rakendamisel, sealhulgas fotogalvaanilise ja tuuleenergia sektoris, kuid muu hulgas ka energia salvestamise lahenduste leidmisel, süsinikdioksiidi kogumisel ja säilitamisel ning energiatootmise bioprotsessides; tunneb heameelt, et komisjon toetab otsustavalt tööstuse juhitavaid algatusi edendada ELi üleilmset juhtrolli puhta energia ja vähese CO2-heitega tehnoloogialahenduste valdkonnas;

12.  tuletab meelde, et fotogalvaanikatööstus peab olema Euroopa tööstuspoliitika keskmes, et rahuldada kasvava ülemaailmse turu nõudlust ajal, mil suurem osa fotoelektrilisi elemente ja mooduleid toodetakse väljaspool Euroopa Liitu, peamiselt Hiinas; rõhutab, et EL peab täielikult osalema uues investeerimistsüklis, et säilitada oma juhtpositsioon teadus- ja arendustegevuses fotogalvaaniliste tootmismasinate, samuti mõnede teiste segmentide, nagu inverterite, toorainete, hoonesse integreeritavate fotogalvaaniliste elementide, käitamise ja hoolduse ning süsteemide tasakaalu valdkonnas; rõhutab lisaks, et on vaja on säilitada oskusteavet süsteemide integreerimise alal, näiteks seoses väikesemõõduliste fotogalvaanilise lahendustega arenguriikides;

13.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid püüaksid energiasektoris ja muudes seotud sektorites rohkem toetada innovatsiooni tooraine säästvas hankimises, toodete projekteerimise parandamises, olemasolevate metallide ja materjalide ringlussevõtus, taaskasutamises ja kaskaadkasutuses ringmajanduse ja energiasäästu kontekstis;

14.  tunnustab sidemeid digiülemineku, infotehnoloogia ning energiaga seotud teaduse ja innovatsiooni vahel, eelkõige seoses parema teabekogumisega, koostalitlusvõimega, seotud andmeturbe ja privaatsuse tagamisega; on seisukohal, et hajusandmebaasi tehnoloogia, näiteks plokiahela süsteem võib aidata selliseid protsesse oluliselt tõhusamaks muuta ja soodustada kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises, sealhulgas vastastikuse energiakaubanduse kaudu; palub sel eesmärgil, et komisjon edendaks seda algatust, parandaks reguleerivat raamistikku ning tagaks kooskõla energialiidu, digitaalse ühtse turu, küberjulgeoleku strateegiate ja Euroopa andmekaitse raamistiku asjaomaste aspektidega, et tugevdada liidu võimet püsida selle uue suundumuse esirinnas;

15.  kutsub komisjoni üles looma spetsiaalse talitustevahelise meeskonna, kes muu hulgas:a)

  võimaldaks uut ühist teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika kavandamist, et tagada järjepidevus, kooskõla ja vältida prioriteetide sagedast muutmist;

b)  tuvastaks asjaomased sidusrühmad Euroopa Liidu laiemas energiainnovatsiooni ökosüsteemis selle kõigil tasanditel ning kõikides sektorites, sealhulgas avamere tuuleenergia ja muude taastuvenergiatehnoloogiate sektorites;

c)  tuvastaks olemasolevad sidusrühmade foorumid, kus tegeletakse energiaalase uurimistegevuse ja innovatsiooniga, eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas; edendaks klastrite loomist, integreerimist rahvusvahelistesse väärtuse loomise võrgustikesse, investeeringuid ja innovatsiooni; pakuks võimalusi sektorite-, valdkondade- ja piirkondadevaheliste kogemuste vahetuste korraldamiseks, sealhulgas energiainnovatsiooniprojektide kohta ning seoses riikliku ja kohaliku pikaajalise energiainnovatsioonipoliitika, ühisinvesteeringuvõimaluste ja energiasüsteemi ümberkujundamise ülevõtmisega kodanike ja rohujuure tasandi algatuste poolt;

d)  ergutaks kõikide tasandite avalikke asutusi töötama välja kapitali suurendamise kavad ja toetaks puhta energia alast innovatsiooni, et suurendada investorite usaldust ja võtta kasutusele erakapital;

e)  koostaks ülevaate parimatest tavadest ja poliitika- ja rahastamisvahenditest energia valdkonnas, mis hõlmaks muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlust, avalikke hankeid ja maksusoodustusi, vahetamise ja teabega seotud mehhanisme, teabevahendeid ja kampaaniaid ning tegevussuuniseid ja tehnilist abi puhta energia alase innovatsiooni hoogustamise ja rakendamise kohta ning tootvate tarbijate kaasamise kohta, et tagada ELi piisav toetus innovatsioonitsükli kõigis etappides ja lõppeesmärgina pakkuda liikmesriikidele, kohalikele omavalitsustele ja sidusrühmadele praktilist abivahendite komplekti;

f)  uuriks võimalust koostada innovatsiooni soodustavad, lihtsustatud ning paindlikud eeskirjad üheksandas raamprogrammis osalemise ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eeskirjade jaoks, et need omavahel paremini vastavusse viia, vältida taotlejate ressursside raiskamist ning edendada tipptasemel innovatsiooni kogu Euroopas;

g)  looks mehhanismi eesmärgiga toetada piiriülest energiaalast idufirmade keskkonda, sealhulgas Euroopa inkubaatori süsteemi, tagamaks et energiainnovatsiooni ja ärimudelite turule viimine aitaks üle saada innovatsioonitsükli käivitamise raskemast etapist;

h)  suurendaks koostoimet programmiga „Horisont 2020“ ja muude rahastamisalgatustega, et tugevdada teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamist ELi väiksema tulemuslikkusega piirkondades;

i)    annaks Euroopa institutsioonidele nõu sidusate hankemenetluste kohta, soodustades laiaulatuslikumat energiainnovatsiooni rakendamist; aitaks püstitada konkreetsed eesmärgid, mis käsitlevad Euroopa tasandi avalike hangete uuenduslikke lahendusi;

j)    töötaks välja konkreetsed ettepanekud tõhusa nõuandva struktuuri loomiseks, kust novaatorid saaksid kogu energiainnovatsiooni rahastamist puudutava info ELi, liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga tasandil olemasolevate fondide ja instrumentide ning muude võimalike erasektori allikate kohta ühest kohast; parandaks tehnilise abi andmist, koondades andmeid era- ja avaliku sektori rahastusvõimaluste kohta, ning suunaks taotlejad kõige sobivamate rahastamismehhanismide juurde, eelkõige energiatõhususe valdkonnas, kus väikesed projektid tuleb koondada laiematesse rahastamisportfellidesse;

k)  teeks kindlaks, kuidas saaks ELi riigihankeid käsitlevatesse õigusaktidesse sisse viia stiimulid uuenduslike energialahenduste edendamiseks avalikus sektoris;

16.  rõhutab, et riigihanked võivad olla innovatsiooni tõukejõud ja edendada jätkusuutlikumat majanduskasvu, nagu on ka tunnistatud kestliku arengu eesmärkides; märgib, et väga oluline on valida kestlikud tooted, teenused ja riiklikud projektid, ning see võib luua uuenduslikele toodetele juhtivaid või uusi turge; tunneb heameelt komisjoni algatuse üle kehtestada idu- ja kasvufirmasid käsitleva algatuse raames meetmed ELi hangete kohta, et muu hulgas innustada liikmesriike seadma hangete innovatsiooni osas ambitsioonikaid eesmärke; rõhutab ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikku rolli hea eeskuju andmises ja heade tavade vahetamises foorumitel, näiteks linnapeade pakti raames;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks mõjuhinnangutes konkurentsivõime kontrollimisel innovatsioonivõime komponenti ning kohaldaks teadusuuringute ja innovatsiooni töövahendit kõigis uutes energiapoliitika ettepanekutes ja kehtivate õigusaktide läbivaatamisel, kahjustamata õigusaktide tõhusust;

18.  palub komisjonil tagada, et tema meetmed ühelt poolt innovatsiooni alal ning teiselt poolt standardite ja koostalitlusvõime alal oleks täiesti ühtsed, mis võimaldaks ELil tõusta maailmas juhtpositsioonile puhta energia standardite kehtestamises asjade internetiga seotud sektorites; tunneb sellega seoses heameelt näiteks Euroopa uue arukate seadmete standardi (Saref) väljatöötamise üle, mis võib luua energiaga seotud andmete jaoks uue ELi-põhise viitekeele, mis võimaldab koduseadmetel teavet vahetada mis tahes energiajuhtimissüsteemiga;

19.  tuletab meelde, et energiainnovatsiooni poliitika peab olema kooskõlas ELi võetud kohustusega kaitsta ja tõhustada süsiniku sidujaid ning säilitada samal ajal bioloogilist mitmekesisust, eelkõige metsas, maal ja meredes;

20.  julgustab asjaomaseid liikmesriike andma piisava panuse, et täita ELi eesmärk kasutada teadus- ja arendustegevuseks 3 % SKPst; juhib tähelepanu asjaolule, et üldine suurendamine 3 %-ni annaks Euroopas teadusuuringutele ja innovatsioonile aastas lisaks üle 100 miljardi euro; tuletab meelde, et kaks kolmandikku teadus- ja arendustegevuse rahastamisest peaks tulema erasektorist;

Pikaajaline finantseerimiskindlus

21.  kordab parlamendi nõudmist suurendada 9. raamprogrammi üldist eelarvet vähemalt 120 miljardi euroni ja nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks kestlike, vähese heitega energiaprojektide rahastamist 9. raamprogrammi alusel vähemalt 50 % lisaks programmi „Horisont 2020“ vastavatele summadele, et tagada piisav rahastamine, toetamaks ELi taastuvenergiale üleminekut ja energialiidu tõhusat elluviimist; nõuab eeskätt 9. raamprogrammi rahaliste vahendite suurendamist, et stimuleerida läbimurret ja turgu loovat innovatsiooni, eriti VKEsid ja idufirmasid; rõhutab, kui olulised on tugevad tipptaseme kriteeriumid, et muuta EL innovatsiooni, teadusuuringute ja juhtivate tehnoloogiate, sh alusuuringute ülemaailmseks keskuseks; juhib tähelepanu programmi „Horisont 2020“ vahehindamise tulemustele, mis näitavad, et programmi kliima- ja säästlikkusalased kulutused on alates 1. jaanuarist 2017 eesmärgist väiksemad; tunneb heameelt, et programmis „Horisont 2020“ on 2018. aasta eelarve raames suurendatud rahalisi vahendeid energiaga seotud ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, kuid on jätkuvalt väga mures Euroopa ühendamise rahastu energiaprojektide kärbete pärast ja leiab, et see ei ole energialiidu eesmärkidega kooskõlas;

22.  kordab, et vaja on parandada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastatud investeeringute kvaliteeti ja keskenduda eelkõige stiimulitele, et parandada geograafilist jaotust, võttes arvesse praegust EFSI geograafilise ulatuse tasakaalustamatust ning vähem arenenud ja üleminekupiirkondade erivajadusi; tunnistab, et on vaja teha koostööd riiklike investeerimise tugipankadega, investeerimisplatvormidega ja asjakohaste finantsvahendajatega ja võimalik, et selleks tuleks neile delegeerida õigus kasutada ELi tagatist; nõuab, et oluliselt tugevdataks Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli ja suutlikkust, eelkõige kohaliku esindatuse kaudu ja proaktiivse rolli kaudu projektide ettevalmistamises;

23.  usub, et 9. raamprogramm peaks toetama selliseid algatusi nagu 100 % taastuvenergiat kasutavad linnad, mis hõlmab linnu ja kohalikke omavalitsusi, kes püüavad innovatsiooniprojektide kaudu oluliselt suurendada linnade taastuvenergiavõimsust elektri, transpordi, kütte ja jahutuse osas; see võiks hõlmata arukaid võrke, energiajuhtimissüsteeme, tegevusi, mis võimaldavad sektoreid ühendada, elektriautode kasutamise edendamist jne;

24.  tunnustab SET-kava, teadmis- ja innovaatikakogukonna InnoEnergy ja asjakohaste ühiste tehnoloogiaalgatuste rolli energiainnovatsiooni edendamisel; rõhutab, et need erinevad raamistikud tuleb paremini ühendada, muuhulgas näiteks algatusega InnovFin, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja välja pakutud üleeuroopalise riskikapitali fondifondide programmiga, ning see peaks olema osa koordineeritud ja suunatud puhta energia alase innovatsiooni investeerimisstrateegiast, mis aitaks varajase kasvuetapi projektidel, idufirmadel ja VKEdel ületada nn surmaorgu ja jõuda ülemaailmseks laienemiseks vajaliku turuleviimise valmiolekuastmeni; leiab, et tõhusad stiimulid energiainnovatsiooni investeerimiseks, mis tulevad riiklikest innovatsiooni- ja pensionifondidest, võiksid täita olulist osa vajaliku omakapitali kaasamisel;

25.  tuletab meelde, et esimesed omalaadsed projektid on väga riskantsed ning neid rahastatakse omakapitali ja laenu abil palju harvemini kui tõestatud vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiaid; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles kaotama olemasolevad regulatiivsed takistused ja tegema ettepaneku luua säästva energiatehnoloogia esimeste omalaadsete projektide (SET-FOAK) investeerimisfond;

26.  tunnustab Euroopa innovatsiooninõukogu võimalikku rolli algfaasis olevatele äriühingutele rahastuse leidmisel ja teeb ettepaneku, et see nõukogu võiks koordineerida puhta energia alase innovatsiooni ühtse investeerimisstrateegia eri aspekte; palub täiendavat teavet Euroopa Innovatsiooninõukogu struktuuri ja sidususe kohta olemasolevate innovatsiooni toetavate instrumentidega;

27.  leiab, et kodanikukeskne energiainnovatsioon nõuab, et turule sisenemisel oleks vähem takistusi, ja pakub kasutamata võimalusi innovatsiooni rahastamiseks; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas energiainnovatsiooni tõhusalt edendada, muu hulgas ühisrahastamise kaudu, ning kaaluma võimalust luua energiainnovatsiooni ühis-aktsiafond; on seisukohal, et olemasolevaid rahastamisviise peaksid täiendama mitmesugused uued viisid;

28.  rõhutab, et on tähtis arendada arukate võrkude tehnoloogiat, samuti edendada ja integreerida alt-üles detsentraliseeritud tootmist, sh klastrite ja ühistuliste skeemide kaudu; palub, et komisjon toetaks neid puhta energia innovatsiooni valdkondi rahastamismehhanismidega, sh sellistega, mis leevendavad erainvesteeringute riske ja vähendavad avaliku sektori investeeringute koormust energiasüsteemi moderniseerimisel; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle kasutada rohkem ergutusauhindu, mis on väärtuslik vahend alt-üles murrangulise innovatsiooni toetamiseks;

29.  rõhutab, et julgustamaks alt-üles lähenemist innovatsioonile, tuleks edendada väikesemahuliste rakenduste (nt negavattide, kohapealse tootmise, kohapealse salvestamise jm) kasutuselevõttu ning soodustada nende rühmitamist ja koondamist, et tõmmata ligi rohkem investeeringuid ja suurendada nende taskukohasust, pöörates erilist tähelepanu väikese sissetulekuga majapidamistele või korterelamutele;

ELi ülemaailmne juhtpositsioon

30.  tuletab meelde Pariisi kokkuleppe eesmärke ülemaailmsete jõupingutuste toetamisel, et kiirendada puhta energia valdkonna innovatsiooni; rõhutab, et on vaja jätkuvalt rahastada kliimamuutuste teadusuuringuid ja andmekogumist; palub, et komisjon uuriks kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega erinevaid võimalusi, kuidas abistada arenguriike ja areneva majandusega riike energiasüsteemi ümberkujundamisel, muu hulgas suutlikkuse suurendamise meetmetega, aidata neil vähendada taastuvenergia ja energiatõhususprojektide kapitalikulusid, toetada võimalikku tehnosiiret ja pakkuda lahendusi arukate linnade, samuti äärepoolseimate ja maapiirkondade arendamiseks, tugevdades niiviisi arenguriikide energiainnovatsiooni ökosüsteemi ja aidates neil täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi; tunneb sellega seoses heameelt hiljuti loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondi üle;

31.  kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära algatuse Mission Innovation potentsiaali, nii et selle liikmed saaksid täita endale võetud kohustuse kahekordistada aastatel 2015–2020 summat, mis kulutatakse aastas teadus- ja arendustegevusele puhta energia valdkonnas; rõhutab, kui tähtis on püüda saavutada sünergiat teiste ülemaailmsete algatustega, nagu näiteks Breakthrough Energy Coalition, ning ülemaailmsete aktsia- ja investeerimisfondidega; tunneb sellega seoses heameelt, et EL juhib püüdlusi lahendada päikesevalguse muundamise innovatsiooniülesanne ning hoonete vastuvõetava hinnaga kütte- ja jahutusvõimaluste innovatsiooniülesanne; nõuab sellega seoses, et uuritaks ülemaailmse koordineeritud tööjaotuse võimalikkust energiainnovatsioonis;

32.  palub, et komisjon töötaks välja tervikliku strateegia kestlike puhta energia tehnoloogiate ja süsteemsete lahenduste eksportimiseks, mis hõlmaks selleks ette nähtud toetusvahendit ja abi ELi delegatsioonidelt kolmandates riikides; rõhutab sellega seoses, et põhjalikel ja laiaulatuslikel vabakaubanduspiirkondadel võib olla sellise strateegia rakendamisel oluline roll;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles patentide registreerimise menetlusi põhjalikult analüüsima ning palub kaotada tarbetu halduskoormuse, mis aeglustab uuenduslike toodete jõudmist turule ja mõjutab ELi juhtrolli puhtale energiale üleminekul;

Kodanikukeskne energiaalane innovatsioon

34.  usub, et puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine eeldab eurooplaste mõtteviisi muutumist nii, et see ei piirduks pelgalt teadlikkusega energiaprobleemidest, vaid et pikapeale kujuneks sügavam arusaam käitumismallide muutumisest, eriti seoses energia säästmise ning uute tootmis- ja tarbimisharjumustega, mis on vajalik selleks, et tulla toime jätkusuutliku majanduskasvu pakiliste probleemidega ja lõigata kõigis valdkondades kasu digitaalse revolutsiooni ja innovatsiooni eelistest ning lõppkokkuvõttes kujundada energiasüsteem edukalt ümber; märgib, et innovatsioon võib aidata kodanikel täita energia tootmises aktiivsemat rolli, sealhulgas oma toodetava energia võrku lülitamise kaudu, ning võimaldab neil koduse tarbimise vähendamisega aidata kaasa energia tõhusamale kasutamisele ning vähendada seeläbi nii heitkoguseid kui ka energiaarveid;

35.  rõhutab, et vaja on suurendada Euroopa teadmusbaasi ning vähendada killustatust, edendades teaduses ja hariduses tipptaset, et luua akadeemilise kvaliteedi poolest rahvusvaheliselt juhtivad uurimiskeskused; rõhutab, et vaja on välja töötada strateegia, mis tagab, et Euroopa meelitab ligi välismaiseid talente, kuid säilitab samal ajal ka suhteid parimate Euroopa talentidega välismaal; tunnistab, et kvalifitseeritud tööjõud annab Euroopale suure eelise ja on tähtis edasiviiv jõud, et suurendada investeerimist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni;

36.  tunnistab, kui tähtis on Euroopa kodanike ja kogukondade täielik demokraatlik kaasamine, mis täidab energiasüsteemi edukas ümberkujundamises keskset osa; rõhutab samal ajal, et tõhus ümberkujundamine eeldab avatust, läbipaistvust ja võrdseid võimalusi ning peab põhinema ausal konkurentsil;

37.  usub, et puhta energia ja energiatõhususe innovatsioonipotentsiaal võimaldab luua uusi ja paremaid töökohti; on seisukohal, et selleks, et üleminek säästlikule vähese CO2-heitega majandusele oleks edukas, tuleb tagada, et tööturud suudavad asjakohaselt vastata innovatiivsete puhta energia süsteemide uutele nõudmistele;

38.  kutsub komisjoni üles pöörama oma teadus- ja arendustegevuse algatustes rohkem tähelepanu energiasüsteemide innovatsiooni ning uute kutseprofiilide, haridusalaste vajaduste, töökohtade ja koolitusnõuete vahelisele seosele;

39.  tunnistab, et vaja on selliseid süsteemseid haridus- ja kaasamiskavasid, mis võimaldavad ühiskonnal osaleda täiel määral energiasüsteemi ümberkujundamises ja igas vanuses eurooplastel jõuda järk-järgult teadlikkuse ja mõistmise seisundist aktiivse kaasatuse ja mõjuvõimu suurendamise seisundini; kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning erasektorit üles edendama teadlikke tarbijavalikuid ja kodanike kaasamist energiaga seotud küsimustesse muu hulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniate, energiaarveid ja hinnavõrdlusvahendeid käsitleva kõikehõlmava ja kättesaadava teabe, omatootmise, tarbimiskaja ja ühistuliste jagamisvormide edendamise, energiavaldkonna investeeringute kaasavate eelarvete ja ühisrahastamise ning maksu- ja investeerimissoodustuste, aga ka tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooni juhtimise abil; kutsub komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid ametiasutusi üles tegema kindlaks kütteostuvõimetute majapidamiste probleemi lahendamise parimad tavad;

40.  usub, et piirkondadel ja linnadel on otsustav roll säästvate energiamudelite edendamises; tunnistab piirkondade ja linnade tähtsust energiasüsteemi ümberkujundamise eest vastutamise suurendamisel ning kliima ja energiaga seotud ning alt ülespoole suunatud innovatsiooni edendamisel; märgib, et piirkonnad ja linnad sobivad kõige paremini lõimitud lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks kodanike vahetul osalusel; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on linnapeade pakt, kuna sellega püütakse soodustada parimate tavade vahetamist kogu maailmas ning vahendite ja investeeringute võimalikku ühendamist; märgib, et maapiirkonnad pakuvad samuti innovatsioonivõimalusi, mis võivad aidata lahendada sellised probleemid nagu kaugus või demograafilised muutused, aga ka võimalusi uute teenuste osutamiseks;

41.  julgustab komisjoni ja liikmesriike aitama piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel võtta koordineeritud meetmeid energiaalase innovatsiooni stimuleerimiseks kohalikul ja piirkondadeülesel tasandil, et töötada välja ühtsed strateegiad; rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamine avaldab mõnes Euroopa Liidu piirkonnas tööhõivele märgatavat mõju, ning toonitab sellega seoses, et eritähelepanu tuleks pöörata piirkondadele, mis peavad lahendama pruun- või kivisöel või muudel tahketel fossiilkütustel põhineva energiatootmise järkjärgulisest kaotamisest tulenevad probleemid, ja ka mäetööstustele, et reageerida liikmesriigi, kohalike ametiasutuste või tööstusharude otsustele või muudele asjaoludele; rõhutab, et neid piirkondi tuleb toetada kaasavate, kohalike ja õiglaste üleminekustrateegiate väljatöötamisel, ühiskondliku, sotsiaal-majandusliku ja keskkonnamõjuga toimetulekul ning kaevanduste ümberkujundamisel; toob esile sellise toetuse andmise rahalised võimalused – näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumiste tulude osaline kasutamine ning aastateks 2021–2030 loodav moderniseerimisfond; on seisukohal, et sidusrühmi kaasavate protsesside käigus peaks välja töötama viisid, kuidas äratada kõige paremini alternatiivsete innovatiivsete ettevõtjate, idufirmade ja tööstusharude huvi, et ehitada üles jätkusuutlik piirkondlik majandus, suurendada inimväärikust ning aidata asendada elektritootmise senised viisid taastuvate energiaallikate või energiatõhusate lahendustega; nõuab, et teadus- ja innovatsioonipoliitikas keskendutaks sellele, kuidas elavdada asjaomaseid piirkondi jätkusuutlike töökohtade ja majanduskasvu väljavaadete abil, eriti kui pruun- või kivisöel või muudel tahketel fossiilkütustel põhineva energiatootmise lõpetamine on seotud kaevandustegevusega;

42.  kutsub komisjoni üles aitama suurendada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste mõjuvõimu puhta energia alaste uuenduste, näiteks arukate linnade, elektromobiilsuse ning nuti- ja mikrovõrkude kasutuselevõtmisel ning taastuvate energiaallikate turulejõudmisel, sõltuvalt nende küpsuse astmest, ning aitama neil ametiasutustel lahendada energiasüsteemi ümberkujundamise edendamisega seotud probleeme, nagu näiteks kodanike kaasamine; julgustab vahetama parimaid tavasid, ühendama investeeringuid, hindama paremini projektide laenukõlblikkust ja arendama rahastamisstrateegiaid, näiteks ärimudeleid ning riigihangete ja laenude kasutamist;

43.  usub, et transpordisektoril on väga suur potentsiaal ja see peaks täitma ümberkujundamises tähtsat osa, ning julgustab komisjoni toetama elektrisõidukite taristu kasutuselevõtu praegust rahastamist; kutsub komisjoni üles jätkama selliste algatuste toetamist ja edasi arendamist nagu üleeuroopaline elektromobiilsuse algatus ning Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte;

44.  julgustab komisjoni tunnistama vesinikupõhise liikuvuse ning transpordi- ja elektrisektori ühendamise kasulikkust, ning looma stiimuleid uutele ärimudelitele sarnastes valdkondades, näiteks nutikate laadimissüsteemide ning sõiduki ja jaotusvõrgu vaheliste ühendusseadmete jaoks, mis võimaldaks elektrisõidukite omanikel energiat paindlikul viisil energiasüsteemi lülitada; kutsub komisjoni üles tagama sellise innovatsiooni rahastamist, mille eesmärk on töötada välja vesiniku salvestamise lahendusi ja elektrisõidukite jaoks täiustatud pikaajalise salvestamise lahendusi ning arendada vesiniku tankimise taristut ning taristu- ja pistikulahendusi, sealhulgas laadimistaristut elektrisõidukitele; julgustab liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi võtma täiendavaid meetmeid, nagu fiskaaltoetused elektri- ja vesinikusõidukite turuleviimiseks ning maksusoodustused ja -vabastused elektri- ja vesinikusõidukite omanikele, ning mitmesuguseid muid meetmeid elektrisõidukite kasutamise edendamiseks, näiteks allahindlused, boonusmaksed ja soodustused elektrisõidukite ostjatele ning elektrisõidukitele tasuta parkimiskohtade loomine;

45.  märgib, et ELi teadus- ja arendusprogrammi „Horisont 2020“ raames tehakse suuri pingutusi, et saavutada transpordisektoris 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heite 60%-line vähendamine võrreldes 1990. aasta tasemega(4); tuletab meelde, et ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide näol on tegemist olulise teguriga, mis võimaldab energia-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuenduste ning intelligentsete transpordisüsteemide turuleviimist; palub komisjonil edaspidi suunata kättesaadavad rahalised vahendid selgemalt omavahel seotud strateegilistele prioriteetidele, nagu vähese heitega liikuvus, alternatiivkütuste laadimistaristu ja lõimitud linnatransport, pöörates eritähelepanu kõikidele saastavatele heidetele, müra vähendamisele, liiklusohutusele, ummikutele ja kitsaskohtadele, lähtudes tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest; juhib lisaks tähelepanu sellele, kui tähtis on arendada täiustatud biokütuseid ning suurendada raudteetranspordi ja jalgrattasõidu osakaalu;

46.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon toetab riigihangete ja keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi läbivaatamise kaudu innovatiivsete keskkonnasäästlike energialahenduste turuleviimist, ning tunnistab, et sellest võivad võita ühistranspordiga tegelevad asutused ja ettevõtjad, bussitootjad, tööstustarnijad, energiateenuste osutajad, riigisisesed ja rahvusvahelised ühendused ning uurimiskeskused; palub komisjonil esitada kiiresti sellekohased ettepanekud;

47.  soovitab luua transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava, mis hõlmab liikmesriikide ja komisjoni ning ka kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ja ettevõtjate vaheliste konsultatsioonide käigus koostatud tegevuskavasid ning vastavat juhtimismehhanismi, et toetada transpordisektoris teadusuuringuid, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning soodustada vähese heitega liikuvust, mis on kõik väga vajalikud; nõuab, et nende tegevuskavade järeldused lisataks komisjoni iga-aastasesse tööprogrammi;

48.  nõuab lõimitud ja koordineeritud käsitlust, milles võetakse arvesse ELi ja liikmesriikide poliitika ja õigusaktide linnamõõdet, ning säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamist, et toetada, võimaldada ja edendada liikmesriikide meetmeid, millega parandatakse linnapiirkondade elanike tervist ja elukvaliteeti ning linnade keskkonnaseisundit; julgustab arendama koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme ja isejuhtivaid sõidukeid ning võtma kasutusele sidetaristu, millega tagada 5G võrgu suur läbilaskevõime ja väike latentsusaeg; nõuab aktiivset tegevust selle nimel, et vähendada linna- ja maapiirkondade ning rohkem arenenud ja mahajäänud piirkondade erinevusi seoses taristu kvaliteediga ja parandada nende koostööd selles vallas;

49.  peab tähtsaks 2017. aasta juunis allkirjastatud Euroopa uut arengukonsensust, milles esitatakse ELi ja selle liikmesriikide arengukoostöö alase tegevuse ühine kujutlus ja raamistik; märgib, et esimest korda on 17 kestliku arengu eesmärki ja nendega seotud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, ühtmoodi kohaldatavad kõigis riikides, pidades silmas Euroopa Liidu lubadust võtta nende täitmisel juhtroll; märgib, et arengukonsensusega viiakse liidu arengupoliitika kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning määratakse kindlaks olulised meetmed säästva energia ja kliimamuutuste vallas;

50.  tuletab meelde, et ühissätete määruse artiklis 8 on sätestatud, et „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas säästva arengu põhimõttega“, pidades silmas ELi keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke ning kohustusi Pariisi kokkuleppe raames;

51.  tuletab meelde, et ühissätete määruses nimetatud partnerluslepingute ja programmide eesmärk on edendada ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning partnerluse, mitmetasandilise valitsemise, mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse horisontaalseid põhimõtteid;

52.  on seisukohal, et ELi poliitikavaldkondade koostoimet tuleks parandada dumpinguvastaseid meetmeid käsitleva ELi ühtse ja järjepideva seisukoha abil, tagamaks, et töötlev tööstus kasutab energiasüsteemi ümberkujundamist täiel määral ära;

53.  tunnustab piirkondade ja linnade olulist rolli energiasüsteemi ümberkujundamise eest vastutamise suurendamisel kogu maailmas ning kliima ja energiaga seotud ja alt ülespoole suunatud innovatsiooni edendamisel; nõuab samade keskkonnakvaliteedi standardite kohaldamist kõigi ELi turule sisenevate energiatehnoloogiate suhtes; väljendab muret linnade rohealade kaitsmise pärast;

o

o    o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.

(2)

ELT C 36, 29.1.2016, lk 62.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(4)

  Nagu on sätestatud komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144).


SELETUSKIRI

I. Sissejuhatus

Tänapäeva majanduses toimuvad suured muutused energia tootmise, ülekandmise, salvestamise ja kasutamise viiside vallas. Nende muutuste aluseks on kolm tegurit: kõige olulisem on vajadus taskukohase, usaldusväärse ja kindla energia järele, mis toetaks meie majanduskasvu; pikas perspektiivis nõuab pidev majanduskasv olemasolevate varade üha säästlikumat kasutamist; ja viimaseks pakuvad uued tehnoloogiad – sealhulgas viimasel ajal need, mida viib edasi digitaalne revolutsioon – palju uusi võimalusi tervete energiasüsteemide ümberkujundamiseks.

Euroopa Liit on olnud energiasüsteemide ümberkujundamises maailmas juhtival kohal ja see on ELi jaoks ülemaailmse suhtelise eelise väljakujundamisel endiselt oluline. Alates 2005. aastast on seda kajastatud mitmes strateegilises dokumendis ning nendele järgnenud Euroopa Ülemkogu järeldustes ja komisjoni tegevuses, mis päädisid kliima- ja energiapaketi vastuvõtmisega aastani 2020. ELi energiasüsteemi ümberkujundamise ulatuslikum sotsiaal-majanduslik mõju kajastub strateegias „Euroopa 2020“, kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 ning energiastrateegias aastani 2050. Kõikehõlmava ettepanekuga energialiidu raamistiku kohta ja sellele 2016. ja 2017. aastal järgnenud õigusaktidega, mida juba rakendatakse või mis on veel vastuvõtmisel, pani Euroopa Liit vajaliku aluse, et juhtida edukalt seda suuremahulist energiasüsteemide ümberkujundamist.

Kuna üha suurem osa maailmamajandusest kasutab ära või püüab leida energiasüsteemi ümberkujundamise eeliseid, on ELi võime kiirendada puhta energia alast innovatsiooni otsustava tähtsusega. See on ilmselge, sest Euroopa Liit püüab tagada oma tööstuse ülemaailmset konkurentsivõimet, jätkusuutlikku majanduskasvu ja oma kodanikele väärtuslikke töökohti ning ühtlasi minna üle tõhusale ja vähesaastavale majandusele ning suurendada üldist energiajulgeolekut ja sõltumatust energiaimpordist.

Selle saavutamiseks on juba loodud tugev alus. Maailma innovaatilise keskkonnahoidliku tehnoloogia 2017. aasta indeksis (Global Cleantech Innovation Index) on kujunemisjärgus keskkonnahoidliku tehnoloogia innovatsiooni alusel reastatud riikide esikümnes viis Euroopa Liidu liikmesriiki. Pingerea teistes osades on Euroopa Liidu liikmesriikide suhtarv umbes samal tasemel: esimese 20 riigi seas on 11 ELi liikmesriiki ja kogu analüüsitud 40 riigi seas kogu maailmast on ELi liikmesriike 20. Euroopa Liidu üleilmne juhtpositsioon väärtuslike uuenduste väljatöötamisel kliimamuutuste leevendamise tehnoloogiate valdkonnas kajastub ka Euroopa Patendiameti avaldatud andmetes. Samas nähtub avaldatud statistikast, et umbkaudu 80% selles valdkonnas patenteeritud uuendustest tulevad vaid viiest ELi liikmesriigist. Seoses taastuvenergiaga toodetakse Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri 2016. aastal avaldatud andmete kohaselt 21% maailma taastuvenergiast Euroopa Liidus ning sellest tulenevalt on EL elaniku kohta kõige suurema tootmisvõimsusega piirkond ja koguvõimsuselt edestab ELi vaid Hiina. Ent tärkava turumajandusega riigid, eriti Aasia riigid, jõuavad Euroopale kiiresti järele ning juba praegu jääb EL paljudest peamistest konkurentidest maha ja tema taastuvenergiaallikate kasutustegur on allpool maailma keskmist. See kõik viitab selgelt kasutamata potentsiaalile teha ELis tervikuna otsustavaid samme oma juhtpositsiooni tugevdamiseks puhta energia innovatsiooni valdkonnas.

Raportöör tunnistab seda horisontaalset mõju ja muutuvat energiamaastikku ning kiidab heaks Euroopa Komisjoni teatise puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise kohta, mis avaldati paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames. Raportöör on veendunud, et märkimisväärsete edusammude tegemiseks energiaalases teadustegevuses ja uuenduste edukas rakendamises vajab Euroopa Liit poliitikat ja vahendeid, mis oleksid paindlikud ja võimaldaksid reageerida kiiresti muutuvale energiamaastikule ning eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiale, kuid tagaksid samas prognoositavuse ja pikaajalise kindluse vajalike investeeringute kaasamiseks. Raportöör soovib rõhutada, et täielikult toimiv energia siseturg on väga oluline, et veelgi soodustada energiaalast teadustegevust ja uuenduste edukat rakendamist.

II. Raportööri tuvastatud põhipunktid

II.1 Euroopa Liidu meetmete sidusus

Raportöör märgib, et kui ELi tasandil käsitletakse konkreetseid poliitikameetmeid ja stiimuleid, mis on suunatud vähese heitega lahendustele, tuleb hinnata energiaallikate ja tehnoloogia olelusringi, arvestades nii tootmist, ülekandmist, jaotamist, salvestamist, kasutamist kui ka ringlussevõttu või jäätmete muul viisil kasutamist. Teadvustades energiatõhususe valdkonna sihipäraste meetmete ja ELi kõigi kohalike energiaallikate – taastuvatest energiaallikatest kuni puhta söepõletustehnoloogiani – säästva ja tehnoloogianeutraalse kasutamise ulatuslikku positiivset mõju, usub raportöör, et prioriseerida tuleks rohkem horisontaalset ja süsteemset energiaalast innovatsiooni, mis jõuaks energiasüsteemi kõikide sektoriteni. See on vajalik, et täita ELi kestliku arengu eesmärgid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3, ja tagada tulemuslikult liikmesriikide õigus määrata vabalt oma energiaallikate jaotus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 kohaselt. See käsitlusviis kajastub kogu raportis.

Raportöör on arvamusel, et eri poliitikavaldkondi hõlmava õigusraamistiku üldise sidususe tagamine on energiaalase innovatsiooni edendamise üks põhitegureid. See tähendab stabiilset pikaajalist poliitilist kujutlust, mis ühendab selle eri tahkusid – sealhulgas struktuurifondid – ja erasektori kavasid. Tähtis on pakkuda novaatoritele ka paremaid finantsnõustamis- ja konsultatsiooniteenuseid. Raportöör on veendunud ka selles, et ELi ja liikmesriikide programme tuleb tõhusamalt koordineerida, et vältida dubleerimist ja tagada olemasoleva teadustaristu ja ressursside tõhusaim kasutus.

II.2 Pikaajalise finantseerimise kindlus

Raportöör tunnistab järgmise raamprogrammi (2021–2027) tähtsust tehnoloogianeutraalse ja puhta energia alase innovatsiooni kiirendamises. Ta kordab sellega seoses Euroopa Parlamendi nõuet suurendada üheksanda raamprogrammi üldeelarvet 120 miljardi euroni ja teeb ettepaneku suurendada ka energiaalast rahastamist 50% võrra võrreldes vastava summaga programmis „Horisont 2020“. See peaks omakorda enam kui kahekordistama raamprogrammi raames tehtavaid ELi investeeringuid energiaalasesse teadustegevusse ja innovatsiooni. Selle ettepanekuga kaasneb vajadus paremini kooskõlastada ja ühendada olemasolevaid ELi investeerimisvahendeid ning kaasata erakapitali ja uurida kodanike vahetu osalemise võimalusi selles.

II.3 ELi üleilmne juhtpositsioon

Tegevuse koordineerimine üleilmsete partneritega innovatsioonimissiooni algatuse kaudu ja Pariisi kokkuleppe järel tekkinud erinevate koalitsioonide ja algatuste raames on oluline tegur, mis aitab kindlustada ELi üleilmset juhtpositsiooni energiaalases innovatsioonis. Raportöör on veendunud, et energiaalase innovatsiooni investeeringuid tuleb mitmekordistada ka seeläbi, et uurida selle ala juhtivate riikide vahelise tööjaotuse väljavaateid ning edendada puhta energia tehnoloogiate eksporti EList.

II.4 Kodanikukeskne energiaalane innovatsioon

Raportöör toetab täielikult seisukohta, et kodanikud peavad olema energiasüsteemi ümberkujundamises ja innovatsiooni edendamises kesksel kohal. Kuna energiasüsteemid on üha hajusamad ja tootva tarbija kesksed, muutub energiamaastik üldiselt demokraatlikumaks. See ei ole nii mitte ainult tootmise ja tarbimise puhul, vaid ka uute teenuste ja lahenduste ning energiaalaste uuenduste kavandamise ja rakendamise puhul. Raportöör usub, et ELi püüdlused kiirendada puhta energia alast innovatsiooni on edukad vaid siis, kui EL tunnistab täielikult, et eurooplased peavad muutma oma mõtteviisi. Enam ei ole küsimus suuremas teadlikkuses ning poliitika ja protsesside paremas mõistmises. Kuna infotehnoloogia ja digiteerimine soodustavad süsteemide detsentraliseerimist ja loovad üha uusi võimalusi kodanike kaasamiseks, hakkavad igas vanuses eurooplased järk-järgult osalema aktiivsemalt ka energiaalase innovatsiooni juhtimises. Nagu kõik sotsiaalsed protsessid, võtab ka see aega, ning sellega tuleb nõuetekohaselt tegeleda süsteemsete haridus- ja kaasamiskavade abil. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukond InnoEnergy on juba alustanud tööd valdkonnas, mis käsitleb ühiskondlikku osalemist energiasektoris, ja raportöör on kindel, et see protsess muutub lähiaastatel üha olulisemaks ja tuleks seetõttu omaks võtta ja seda täielikult toetada.

Energiasüsteem on inimtegevusest suure osa jaoks kriitilise tähtsusega. Selle ümberkujundamise mõju ulatub majandusest palju kaugemale. Euroopa Liidul on ainulaadne potentsiaal viia ellu uuendusi kõikides energeetikasektorites, esmajoones võib-olla just süsteemsetes lahendustes, ja selle ärakasutamine on parim võimalus muuta energiasüsteemi ulatusliku ümberkujundamisega kaasnevad katsumused võimaluseks hoogustada kindlat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, kindlustada ELi tööstuse üleilmne juhtpositsioon ja panna alus kaasatud ja teadmistepõhise tulevikuühiskonna loomisele. Veelgi enam, koos Euroopa Liidu energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärkidega võib see olla Euroopa panus sellise tuleviku loomisse, mida me tulevastele eurooplastele soovime.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (25.10.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

puhta energia valdkonna innovatsiooni kiirendamise kohta

(2017/2084(INI))

Arvamuse koostaja: Stefan Eck

ETTEPANEKUD:

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et Euroopa Liit on puhta energia alaste teadusuuringute ja innovatsiooni üks juhtivaid jõude maailmas ja üks selle valdkonna suurimaid avaliku sektori rahastajaid; on seisukohal, et teadusuuringud ja innovatsioon, mille rahastamise maht on üle 10 miljardi euro, on ülimalt tähtsad tegurid, mis toetavad Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet ja liidrirolli arenenud tehnoloogia ja energiatõhusate lahenduste vallas;

2.  on seisukohal, et kodanikud – tarbijad, tootjad ja teenuseosutajad – kujutavad endast peamist kanalit, mille kaudu ühiskond võtab vastu vähese CO2-heitega uuenduslikke lahendusi, millel on oluline mõju rohelise energia tarbimisele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles rohkendama meetmeid, mis võimaldavad ja soodustavad kodanike juurdepääsu sellistele lahendustele ka riigi ja eelkõige ühenduse tasandil; toetab sellega seoses komisjoni kavatsust vähendada 2050. aastaks ELi hoonefondi CO2-heidet, kuna ainuüksi hoonete energiatarbimine moodustab liidu lõppenergianõudlusest rohkem kui 40 %; väljendab muret seoses vahendite ja rahalise toetusega, mida saab kasutada selle komisjoni teatises seatud suure ülesande täitmiseks;

3.  väljendab rahulolu selle üle, et komisjon on taas kinnitanud oma tahet kiirendada üleminekut konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele laiaulatusliku strateegia abil, mis hõlmab erainvesteeringute stiimuleid, kohandatud rahastamisvahendeid ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist; tunnustab sellega seoses komisjoni otsust investeerida rohkem kui kaks miljardit eurot raamprogrammi Horisont kogu 2018.–2020. aasta tööprogrammi vahenditest puhta energeetika uurimisse ja innovatsiooni, elektromobiilsusse, hoonefondi CO2-heite vähendamisse ja taastuvate energiaallikate integreerimisse;

4.  rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon aitavad muuta Euroopa paremaks elu- ja tööpiirkonnaks, soodustada konkurentsivõimet ning suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist; märgib, et puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise meetmeid tuleks tugevalt ergutada avaliku ja erasektori investeeringute ning ELi tööstuse konkurentsivõime edendamisega, samal ajal aga leevendada puhtale energiale ülemineku sotsiaalset mõju;

5.  toonitab kliimapoliitika ja puhta energia poliitika meetmete suurt tähtsust reaalmajanduse innovatsiooni hoogustavate teguritena; tuletab meelde, et siduvad standardid ja eesmärgid on soodustanud ELi juhtpositsiooni ökoinnovatsiooni valdkonnas, ning on mures selle pärast, et praegust kliimapoliitikat ja puhta energia poliitikat tõhustamata on EL uute tehnoloogiate ja kontseptuaalse innovatsiooni vallas juba juhtpositsiooni kaotamas;

6.  märgib, et teadusuuringute projektide suurem rahastamine aitab vähendada kulusid ja suurendada Euroopa energiasalvestustööstuse konkurentsivõimet; eesmärgiga parandada Euroopa peamiste teadusuuringute vallas tegevate sidusrühmade koostööd, kutsub liikmesriike ühendama oma vahendeid, et teoks teha suuremahulised projektid, mis keskenduvad innovatsioonile CO2-heite vähendamiseks; usub, et see aitab hoogustada nende sidusrühmade tegevuse koordineerimist ja muuta nad konkurentsivõimelisemaks;

7.  rõhutab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kui innovatiivse lahenduse potentsiaali, kuna see aitab tulemuslikult vähendada heitkoguseid, mis tekivad fossiilkütuste kasutamisest tööstuslikes protsessides;

8.  tuletab meelde, et õigusloome kvaliteet ja avaliku sektori ausus on avaliku halduse kaks kriitilise tähtsusega mõõdet puhta energia valdkonna innovatsiooni ja taristusse investeerimisel; toetab eri rahastamisvahendite intensiivsemat rakendamist innovatiivsete puhta energia tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonide poolt; võtab teadmiseks, et erasektoril on innovatiivsete tehnoloogiate rahastamisel puudujääke, ja soovitab avaliku sektori vahendeid paremini kasutada, et parandada erasektori siseinvesteeringuid;

9.  rõhutab ELi linnade tegevuskava tähtsust ja tervitab poliitilist suundumust, millega kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutustel võimaldatakse teha rohelisi investeeringuid, hõlbustades koostööd selles valdkonnas; rõhutab ülemaailmse linnapeade kliima- ja energiapakti tähtsust, kuna ülimalt oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused üleminekusse vähese CO2-heitega majandusele;

10.  märgib, et mered ja ookeanid kujutavad endast suuri taastuvaid energiaallikaid, mis ilmneb eriti Atlandi ookeani rannikul, ning mered ja ookeanid võiksid saada ka oluliseks puhta energia allikaks; rõhutab, et taastuv mereenergia, mis hõlmab nii meretuuli kui ka merd ennast, pakub ELile võimaluse majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, energiavarustuse kindluse parandamiseks ning konkurentsivõime edendamiseks tehnoloogilise innovatsiooni abil;

11.  rõhutab, et avalikud vee- ja kanalisatsiooniteenuste võrgud on energiamahukad ja suurendavad puhastamata heitvee kaudu ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid; rõhutab, et vaja on edendada järjepidevat ringmajanduspoliitikat, võttes eelkõige arvesse energia ja vee seose suurt tähtsust, kasutada vett tõhusamalt, vaja on vähendada energiatarbimist ning ergutada materjalide pakkumist turuväärtusele vastava hinnaga, uute automatiseerimissüsteemide ning tõhusate ja kättesaadavate andmesüsteemide kasutuselevõttu ning innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid;

12.  rõhutab, kui tähtis on tagada, et vähese CO2-heitega majandusele üleminekul Euroopas arvestataks edaspidi kõigi huve ning pöörataks tähelepanu eelkõige tarbijate, VKEde ja avalike teenuste vajadustele; soovitab innovatiivsete vähese CO2-heitega lahenduste saamiseks korraldada riigihankeid;

13.  soovitab tõhustada pingutusi, et investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, õpilaste tehnoloogia- ja tervishoiualasesse haridusse ning koostöösse teadmiste kolmnurga raames (haridus, teadus ja ettevõtlus), nii et see hõlmaks ka taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust ning nende mõju keskkonnale ja inimeste tervisele;

14.  on seisukohal, et Euroopa vee- ja energiapoliitika tuleks omavahel siduda, soodustada koostööd ja tihedamat lõimumist muude tööstussektoritega, edendada innovatiivseid rahastamismudeleid ning kasutada asulate veeringluses fossiilkütuste asemel rohkem taastuvaid energiaallikaid, ilma et tõhusus ja usaldusväärsus selle all kannataks;

15.  rõhutab, et keskkonna seisundi halvenemist, õhusaastet ning fossiilsete kütuste kaevandamisest ja kasutamisest tulenevaid tervisekulusid peavad probleemina teadvustama kõik sidusrühmad; on seisukohal, et fossiilkütuste toetused on suurim puhta energia innovatsiooni takistav tegur, ning nõuab nende rahaliste vahendite ümbersuunamist puhta energia innovatsiooni ja kasutuselevõtu rahastamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühiselt välja töötama rangete tähtaegade ja riigipõhiste mõõdetavate tulemustega tegevuskava, et 2020. aastaks järk-järgult kaotada fossiilkütuste toetused ja selle asemel võtta kasutusele samaväärsed toetused riigi ja ühenduse tasandi puhta energia projektidele;

16.  juhib tähelepanu komisjoni poolt 30. novembril 2016 esitatud puhta energia paketile, millega luuakse taastuvate energiaallikate ja energia siseturu õigusraamistik, et tagada varustuskindlus ja energiatõhusus Euroopa Liidus pärast 2020. aastat; peab aga kahetsusväärseks, et selles paketis jäetakse fossiilkütuste ja tuumaelektri toetused puutumata ega anta reegleid sellest tulenevate väliskulude sisestamise kohta;

17.  rõhutab seoses puhta energia innovatsiooniga energiasäästu ja energiatõhususe tähtsust; rõhutab, et energiatõhusust tuleb arvesse võtta nii kütuse ja energia tootmisel kui ka nende kasutamisel;

18.  tuletab meelde Pariisi kokkuleppe osaliste kohustust: säilitada ja suurendada metsade kui CO2 sidujate rolli, ja nendib, et bioenergia võimalused on piiratud, kuna bioenergia kasutamisel võib olla negatiivne mõju kliimale, ökosüsteemi teenustele ja keskkonnale muus osas;

19.  peab tähtsaks 2017. aasta juunis allkirjastatud Euroopa uut arengukonsensust, millega antakse ELi ja selle liikmesriikide arengukoostöö alase tegevuse ühine visioon ja raamistik; märgib, et 17 kestliku arengu eesmärki ja nendega seotud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, on esimest korda ühtmoodi kohaldatavad kõigis riikides, võttes arvesse Euroopa Liidu kohustust võtta nende täitmisel juhtroll; märgib, et arengukonsensusega viiakse liidu arengupoliitika kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning määratakse kindlaks olulised meetmed säästva energia ja kliimamuutuste vallas;

20.  tunnistab sõnniku töötlemise, biokääritamise ja toitainete parandamise tähtsust liidu ja selle liikmesriikide põllumajandustootmise ja energiaalase ülemineku jaoks, näiteks keskkonnahoidliku gaasi, elektri ja soojuse tootmise ning sellest tuleneva energiasäästu, õhu ja pinnase kvaliteedi parandamise ja heitkoguste vähendamise kaudu;

21.  juhib tähelepanu sellele, et kütteostuvõimetus puudutab ligi 54 miljonit ELi kodanikku (10,8 % ELi elanikkonnast), kes ei saanud 2012. aastal oma kodu piisavalt kütta; kutsub komisjoni üles edendama jõulist hoonete energiatõhususe poliitikat, kuna hoonete energiakulud moodustavad suurima osa (40 %) ELi energiatarbimisest, ning ergutama renoveerimistöid pikaajalise eesmärgiga vähendada ELi hoonete CO2-heidet, kuna nende energiatõhusus jätab praegu kõvasti soovida.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.10.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Rupert Matthews, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Julia Reid, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Elena Gentile, Merja Kyllönen, Ulrike Müller, Christel Schaldemose, Bart Staes, Keith Taylor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth, Răzvan Popa, Sven Schulze

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

55

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Ulrike Müller, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, Rupert Matthews

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Luke Ming Flanagan, Kateřina Konečná, Merja Kyllönen

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Herbert Dorfmann, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Peter Liese, Norbert Lins, Annie Schreijer-Pierik, Sven Schulze, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, John Howarth, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Răzvan Popa, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Marco Affronte, Benedek Jávor, Bart Staes, Keith Taylor

1

EFDD

Julia Reid

3

0

ENF

Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh

NI

Zoltán Balczó

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (24.11.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

puhta energia valdkonna innovatsiooni kiirendamise kohta

(2017/2084(INI))

Arvamuse koostaja: Isabella De Monte

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et transpordisektor moodustab ühe kolmandiku ELi energiatarbimisest, tal on energiatõhususe ja CO2-heite vähendamise seisukohalt tohutu potentsiaal ning seetõttu peaks tal olema oluline osa üleminekul uutele energialahendustele ja vähese CO2-heitega ühiskonnale; arvestades, et selle saavutamiseks on vaja täiustatud ja uuenduslikke salvestusvõimalusi ning alternatiivsetel energiaallikatel põhinevat taristut, samuti digitaalset innovatsiooni, et toetada turismiettevõtteid ja aruka liikuvuse teenuseid, eelkõige transpordisektori VKEsid, idufirmasid ja uusi ärimudeleid;

B.  arvestades, et transpordisektoril on keskne roll Pariisi kliimakokkuleppe rakendamises ja selles seatud eesmärgi saavutamises hoida maailma temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C; arvestades, et transpordisektori CO2-heite vähendamine sõltub taastuvate energiaallikate edasisest kasutuselevõtust ning seetõttu on vaja tugevaid seoseid energia ja transpordi vahel ning Euroopa tööstusstruktuuri ja teadusuuringute tõhusat integreerimist, et saavutada valdkondlik integratsioon, järgides samas täielikult tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet;

C.  arvestades, et energiatõhususe, taastuvenergia tehnoloogia ja elektromobiilsuse ning energiatootmist optimeeriva digiteerimise, intelligentsete transpordisüsteemide ja aruka taristu suurem edendamine ja toetamine kiirendab üleminekut konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele, millega toetatakse töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid ning edendatakse Euroopa majandust;

1.  kiidab heaks komisjoni teatise(1) ja selles toodud meetmed, muu hulgas komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga kavatsuse luua puhtama transpordi rahastamisvahend, nagu praegune keskkonnahoidliku laevanduse rahastamisvahend, et toetada uute alternatiivenergial toimivate transpordilahenduste kasutuselevõttu, välja töötamist ja innovatsiooni; kiidab samuti heaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevuse erainvesteeringute kaasamisel selles valdkonnas; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlused ning ühisettevõtted teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas (näiteks kütuseelementide ja vesiniku ühine tehnoloogiaalgatus) võivad vähendada riskitegurit, luues seega õiged stiimulid ja tingimused investorite ligimeelitamiseks puhta energia valdkonda;

2.  kutsub komisjoni üles hindama alternatiivkütuste kasutuselevõtuks taristuvajadusi, et käsitleda kõiki konkreetseid energiaprobleeme vastavalt eri transpordisektoritele, sealhulgas raudteed, kerg- ja raskeveokid ning lennundus-, mere- ja siseveetransport;

3.  on kindlal seisukohal, et ELi taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkide saavutamiseks peavad poliitikakujundajad kiiresti tugevdama investeerimistingimusi, mitte ainult seoses investeerimispoliitika, vaid ka konkurentsi-, kaubandus- ja finantsturu poliitikaga; tuletab meelde, et investeerimistingimused on üks peamisi tegureid, mis pidurdab investeeringuid ja innovatsiooni taastuvenergia valdkonnas ning et laiem investeerimiskeskkond ei tohiks olla vastuolus taastuvenergiasse investeerimise ja innovatsiooniga;

4.  rõhutab Euroopa kõige paljutõotavamate uuenduste ja uusimate tehnoloogiate toetamise ja stimuleerimise olulisust alt üles suunatud, kasutajakeskse, tehnoloogianeutraalse ja valdkonnaülese käsitluse raames energeetika, transpordi ja digitaaltehnoloogia kokkupuutealal, eelkõige selliste tehnoloogiate puhul, millega saavutatakse märkimisväärne kasvuhoonegaaside vähenemine olelusringi seisukohast (sealhulgas vesinikkütusega ja elektrisõidukid); kiidab seetõttu heaks Euroopa Teadusnõukogu töö alusuuringute valdkonnas ning komisjoni kavatsuse luua Euroopa innovatsiooninõukogu; on veendunud, et üleeuroopaliste transpordi-, telekommunikatsiooni- ja taastuvenergiavõrkude vahelist sünergiat tuleks tulevases mitmeaastases finantsraamistikus rohkem toetada;

5.  märgib, et peamisi pingutusi tehakse ELi teadus- ja arendusprogrammi „Horisont 2020“ raames, et saavutada 2050. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heite 60 %-line vähenemine võrreldes 1990. aasta tasemega(2); tuletab meelde, et ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide näol on tegemist olulise teguriga, mis võimaldab energia-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuenduste ning intelligentsete transpordisüsteemide turuleviimist; palub komisjonil edaspidi suunata olemasolevad vahendid selgemalt omavahel seotud strateegilistele prioriteetidele, näiteks vähese heitega liikuvus, alternatiivkütuste laadimistaristu ja integreeritud linnatransport, pöörates erilist tähelepanu kõikidele saastavatele heidetele, müra vähendamisele, liiklusohutusele, ummikutele ja kitsaskohtadele ja lähtudes tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest; juhib lisaks tähelepanu, kui tähtis on arendada täiustatud biokütuseid ja suurendada raudteetranspordi ja jalgrattasõidu osakaalu;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon toetab innovatiivsete keskkonnahoidlike energialahenduste turuleviimist riigihangete ja keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi läbivaatamise kaudu ning tunnistab võimalikku kasu ühistranspordiga tegelevatele asutustele ja ettevõtjatele, bussitootjatele, tööstustarnijatele, energiateenuste osutajatele, riiklikele ja rahvusvahelistele ühendustele ning uurimiskeskustele; palub komisjonil esitada kiiresti sellekohased ettepanekud;

7.  soovitab luua transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava koos liikmesriikide ja komisjoni ning ka kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ja ettevõtjate vaheliste konsultatsioonide käigus koostatud tegevuskavadega ning vastava juhtimismehhanismiga, et toetada väga vajalikke teadusuuringuid, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu transpordisektoris ning soodustada vähese heitega liikuvust; nõuab, et nende tegevuskavade järeldused lisataks komisjoni iga-aastasesse tööprogrammi;

8.  rõhutab vajadust jagada ja laiendada parimaid tavasid ning liikmesriikide vahelist teabevahetust arukate, kestlike ja kaasavate linnaprojektide kohta; rõhutab lisaks eeliseid, mida toovad ELi CO2-heite vähendamise eesmärkidega kooskõlas olevad rangemad 2020/2021. aasta järgsed CO2-heite normid innovatsiooni ja tõhususe edendajatena; nõuab integreeritud ja koordineeritud lähenemisviisi, et võtta arvesse ELi ja liikmesriikide poliitika ja õigusaktide linnamõõdet, ning säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamist, et toetada, võimaldada ja julgustada liikmesriikide meetmeid, millega parandatakse kodanike tervist ja elukvaliteeti ning keskkonnaseisundit linnapiirkondades; ergutab koostalitlusvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide ja autonoomsete sõidukite arendamist ning sidetaristu kasutuselevõtmist, et tagada 5G võrgu suur läbilaskevõime ja väike latentsusaeg; nõuab aktiivseid jõupingutusi, et vähendada linna- ja maapiirkondade ning rohkem arenenud ja mahajäänud piirkondade vahelisi erinevusi ja parandada koostööd seoses taristu kvaliteediga;

9.  märgib, et transport tekitab peaaegu veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitest ja on linnades õhusaaste peamine põhjustaja; juhib tähelepanu sellele, et bussid on iga ühistranspordisüsteemi oluline osa ja paljudes ELi linnades ainus ühistranspordi liik ning et elektriliste busside ja muude arvukate kestlike alternatiivkütuste kasutuselevõtmine on paljulubav võimalus, et vähendada ELi ühistransporditeenuste CO2-jalajälge;

10.  rõhutab, et kui soovime keskkonnahoidlikku transporti, peame ka suutma puhast energiat toota; on seisukohal, et söeküttel töötavates elektrijaamades toodetud elektrit kasutavad elektrisõidukid ei sobi lihtsalt CO2-vaba majanduse kontseptsiooni;

11.  rõhutab, et puhta ja CO2-vaba liikuvuse jaoks vajalike tulevaste tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringutega peab kaasnema eeltingimus muuta energiaallikaid;

12.  toetab komisjoni määratud üldeesmärke, eelkõige vajadust seada esikohale energiatõhusus, sealhulgas ühtne arukas ELi elektrivõrk, suurendada rahalist toetust, eelkõige VKEdele ja turismisektorile, ning võtta vastu puhta energia poliitikameetmed ja maksustamise kavad, et kiirendada üleminekut vähese heitega alternatiivsetele energiaallikatele; julgustab liikmesriike ühinema innovatsioonimissiooni algatusega ja suurendama lähiaastatel oma kulutusi puhta energia alastele teadusuuringutele; nõuab tungivalt, et komisjon investeeriks ka sihtotstarbelistesse teavituskampaaniatesse, mille eesmärk on suurendada teadlikkust energia tootmise tsüklist, selle valdkonna teadusuuringute probleemidest ja mittesäästva tarbimise mudeliga seotud riskidest;

13.  märgib, et transpordi puhul on selge, et taastuvatest energiaallikatest ja muudest alternatiivsetest ja kestlikest energiaallikatest toodetud elekter on fossiilkütustele paljulubav alternatiiv; rõhutab siiski, et vajaliku taristu arendamiseks on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid; tuletab meelde, et on oluline tunnistada, et mõnedel sektoritel on rohkem kui teistel raskusi puhtamate energiaalternatiivide kasutuselevõtmisel või isegi nendele üleminekul; rõhutab vajadust tõhustada teadusuuringuid, mis käsitlevad uuenduslike taastuvenergia süsteemide kasutamist transpordisektoris, näiteks päikese- ja tuuleenergia kasutamist laevadel ja taastuvate energiaallikate ühendamist elektrifitseeritud raudteevõrkudega, ning isegi kui lennundus jääb lähitulevikus tõenäoliselt sõltuvaks süsivesinikel põhinevate vedelkütuste kasutamisest, tuleks uurida kogu lennunduse väärtusahelat hõlmavaid lahendusi, mis aitaksid vähendada tootmise ja innovatsiooni keskkonnamõju.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

23.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Jill Seymour, Pavel Telička, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Mark Demesmaeker, Jill Evans, Maria Grapini, Peter Kouroumbashev, Jozo Radoš, Olga Sehnalová

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Juan Fernando López Aguilar

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

GUE/NGL

 

PPE

 

S&D

 

Verts/ALE

Gesine Meissner, Jozo Radoš, Dominique Riquet, Pavel Telička

Merja Kyllönen

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Dieter-Lebrecht Koch, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Massimiliano Salini, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp,

Lucy Anderson, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Peter Kouroumbashev, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Juan Fernando López Aguilar, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Olga Sehnalová, Janusz Zemke

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Jill Evans

2

EFDD

Peter Lundgren, Jill Seymour

5

0

ECR

ENF

Mark Demesmaeker, Jacqueline Foster, Roberts Zīle, Kosma Złotowski

Marie-Christine Arnautu

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

COM(2016)0763.

(2)

  Nagu on osutatud komisjoni valges raamatus „Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (COM(2011)0144).


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (8.12.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

puhta energia valdkonna innovatsiooni kiirendamise kohta

(2017/2084(INI))

Arvamuse koostaja: Monika Smolková

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et ühissätete määruse artiklis 8 on sätestatud, et „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas säästva arengu põhimõttega“, pidades silmas ELi keskkonna kvaliteedi säilitamise, kaitsmise ja parandamise eesmärki ning kohustusi Pariisi kokkuleppe raames; rõhutab sellega seoses vajadust suurema ühtsuse järele ELi valdkondliku ja rahastamispoliitika vahel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaasaksid linnu, piirkondi ja kodanikuühiskonda, andes neile aktiivse rolli konkreetsete meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel;

2.  tuletab meelde, et ühissätete määruses nimetatud partnerluslepingute ja programmide eesmärk on edendada ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutustega kohanemist ning partnerluse, mitmetasandilise valitsemise, mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse horisontaalseid põhimõtteid;

3.  tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid pakuvad olulisi võimalusi energiaalasteks uuendusteks ja nende turule suunamiseks ning saavad sel moel etendada Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamises olulist osa; väljendab heameelt selle üle, et komisjon kavatseb toetuste ja rahastamisvahendite vahelise õige tasakaalu saavutamiseks kehtestada sihtotstarbelised rahastamisvahendid, ning rõhutab, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna avaliku ja erasektori partnerlused ning ühisettevõtted võivad soodustada erasektori investeerimist puhtasse energiasse; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames tuleks tõhustada piirkondade ja linnade toetamist energiasüsteemi ümberkujundamise valdkonnas; juhib tähelepanu eelkõige sellele, et suurendada tuleks kohalike, energiatõhususe parandamisele suunatud renoveerimisprojektide rakendamise majanduslikku toetust ja vahendeid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon lõpetaksid moonutava mõjuga või keskkonnale kahjulike toetuste otsese või kaudse toetamise, et suunata rahavood ümber puhta energiaga seotud uuringutele; tuletab meelde, et strateegias „Euroopa 2020“ lubatakse seada esikohale energiatõhususe ja taastuvenergia algatused;

4.  märgib üldiseid edusamme strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide rakendamisel seoses taastuvenergiale üleminekuga; rõhutab siiski, et tulemused erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt; juhib tähelepanu sellele, et suuremate investeeringute tegemine puhta energiaga seotud teaduslikesse püüdlustesse võib aidata täita nii seatud ülesandeid kui ka anda reaalseid tulemusi; tuletab meelde, et siduvad standardid ja eesmärgid võivad aidata käsitleda kliimamuutusi ja keskkonnaprobleeme, tagada kestliku energiavarustuskindluse ning säilitada ELi konkurentsieelise kliimasõbraliku energiatehnoloogia valdkonnas; rõhutab, et enamik praegu kasutatavast puhta energia tehnoloogiast (nt tuule- ja päikeseenergia) sõltub suurel määral muutlikest looduslikest teguritest ja see võib ohustada eri piirkondade või isegi liikmesriikide energiavarustuse stabiilsust, ning nõuab seetõttu, et elektrivõrkude vastastikusele seotusele, elektrivarude tasakaalustamisele, salvestamisele ja muudele ühtse energiaturu täielikuks toimimiseks vajalikele meetmetele pöörataks piisavat tähelepanu; nõuab, et nii teadusuuringute kui ka innovatsiooniprojektide investeeringud oleksid suunatud eelkõige taastuvenergiaühistutele, taastuvenergia detsentraliseerimisele ja omatootmise algatustele ning VKEde uuenduslikule tegevusele; toob lisaks esile, kui oluline on säilitada ELis territoriaalne tasakaal ning pakkuda ulatuslikumat tuge piirkondadele ja linnadele, mis on selles valdkonnas vähem arenenud;

5.  on seisukohal, et 2014.–2020. aasta reformitud ühtekuuluvuspoliitikas kindlaks määratud aruka spetsialiseerumise käsitlust (mille tulemuseks on üle 120 aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegia) tuleks edasi arendada; julgustab sellega seoses looma ka piirkondadevahelisi partnerlussidemeid, sealhulgas energia valdkonnas, pöörates eritähelepanu piiriülese koostöö projektidele; rõhutab, et kohaliku ja piirkondliku tasandi toetusesaajate teavitamist tuleb parandada, tagamaks selles valdkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning noorte ettevõtjate suurim võimalik kaasamine, aga ka koostöö ülikoolidega, et uuenduslikke lahendusi rakendataks kiiremas korras; rõhutab, et ELi puhta energia eesmärkide saavutamiseks on vaja 2020. aasta järgseks perioodiks järjepidevat ja tugevdatud ühtekuuluvuspoliitikat;

6.  rõhutab teatavate piirkondade, näiteks äärepoolseimate piirkondade eriomadusi ja võimalusi puhta energiaga seotud innovatsiooni kontekstis; toonitab sellega seoses, et kõigi ELi piirkondade energiaalase lähenemise tagamiseks tuleb vähem arenenud, äärepoolseimaid ja maapiirkondi täiendavalt toetada;

7.  rõhutab, kui oluline on alt üles, valdkondadevaheline ja tehnoloogianeutraalne lähenemisviis, mis hõlmab kõiki asjaomaseid sidusrühmi – kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi, ülikoole ja VKEsid –, et edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni nii tehnoloogia kui ka partnerluste seisukohast Euroopa innovatsiooninõukogu raames, mis võib anda panuse uuenduslike toodete, eelkõige VKEdele ette nähtud alustamise ja arendamise meetmete kaudu; rõhutab, et selleks, et energiasüsteemi ümberkujundamine oleks edukas, tuleks piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning sidusrühmad, sealhulgas väiksemad sidusrühmad kaasata poliitikakujundamise protsessi juba varases etapis;

8.  väljendab muret asjaolu pärast, et rahastamisvahendeid on palju (programm „Horisont 2020“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Kestliku Arengu Fond, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond jm) ja need on keerukad ning et neid saab kasutada täiendava vahendina ainult sektorites, kus need on osutunud ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks toetustest sobivamaks, ning nõuab jõupingutuste tegemist nende vahendite lihtsustamise ja kooskõlastamise nimel, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning väikesed projektide elluviijad saaksid rahastamisallikaid hõlpsamini kasutada ning aidata sel moel kaasa üldisele majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele; rõhutab, et vahendeid tuleks kohandada vastavalt eri piirkondade vajadustele; märgib, et koostoime suurendamiseks ja ELi vahendite vastastikuse täiendavuse vähendamiseks tuleks ühtset nõuandeüksust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali edasi arendada, et juhtida võimalike investorite tähelepanu sobivatele rahastamisvahenditele; rõhutab, et ainuüksi ELi rahastamisvahendite lihtsustamisest ja finantsvõimendusest erainvesteeringute kasutuselevõtu kaudu ei piisa ning et vajalike ja kaugeleulatuvate taristuprojektide rahastamiseks on vaja ELi avaliku sektori vahendeid, võttes arvesse raskusi rahastamisvahenditele juurdepääsul ja menetluste keerukust, mida toetusesaajad on nimetanud peamisteks takistusteks; märgib, et pärast 2020. aastat rakendatavas ühtekuuluvuspoliitikas ei tohiks olla rahastamisvahendite kasutamisel kohustuslikku eesmärki; toetab ideed suurendada pärast 2020. aastat ühtekuuluvuspoliitika raames kliimaga seotud kulusid;

9.  rõhutab, et uuenduslike projektide arendamiseks on vaja stabiilset, kestlikku, läbipaistvat ja prognoositavat regulatiivset keskkonda, vahendite jaotamist teemade ja asukoha järgi ning kodanike vahetumat teavitamist uuendustest; on seisukohal, et liikmesriigid täidavad energiasüsteemi ümberkujundamises esmatähtsat osa, ning rõhutab, et ELi energiaalaste eesmärkide saavutamiseks tuleb kooskõlastada teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmeid, mis on suunatud energiasüsteemi ümberkujundamisele ELi tasandil; rõhutab, kui tähtis on suurendada jõupingutusi vähem arenenud piirkondade ümberkujundamisel, et nad saaksid ühtekuuluvuse kiiremaks tagamiseks kasutada ära puhta energia ja ringmajanduse potentsiaali; julgustab liikmesriike ühinema innovatsioonimissiooni algatusega ja suurendama teadusuuringutele tehtavaid kulusid; usub, et tulevikus peaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandamine olema paremini lõimitud 2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavadega;

10.  on seisukohal, et ELi linnade tegevuskava on oluline vahend ELis linnade kaasamiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamise edendamiseks, ning rõhutab, kui tähtsad on innovatsiooniga seotud stiimulid hoonete energiatõhususe valdkonnas, et vähendada energiatarbimist 2050. aastaks nii palju kui võimalik; nõuab paindlikku ja kohandatud käsitlust linnade tegevuskava rakendamisel, pakkudes stiimuleid ja suuniseid linnade potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks; märgib, et piirkonnad ja linnad sobivad kõige paremini lõimitud energialahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks otseses seoses kodanikega; on seisukohal, et ELi poliitikavaldkondade koostoimet tuleks parandada dumpinguvastaseid meetmeid käsitleva ELi ühtse ja järjepideva seisukoha abil, tagamaks, et töötlev tööstus kasutab energiasüsteemi ümberkujundamist täiel määral ära;

11.  väljendab heameelt hoonete energiatõhususe direktiivi peatse läbivaatamise üle; palub liikmesriikidel teha siiski täiendavaid algatusi kütteostuvõimetute kodumajapidamiste tingimuste parandamiseks; näeb suuremat energiatõhusust uute töökohtade loomise võimalusena, eelkõige ehitussektoris; soovitab seetõttu edendada biomajandust, eriti sektoris tegutsevate noorte ettevõtjate seas;

12.  rõhutab, et Euroopa investeerimiskava tuleb laiendada, nii et see hõlmaks võimalikult suurel määral VKEde rahastamist, mida tuleks kohandada vastavalt nende vajadustele;

13.  on veendunud, et energiasüsteemi ümberkujundamise keskmes peaksid olema kodanikud ja et innovatsiooni edasiviivaks jõuks on detsentraliseeritum, alt ülespoole suunatud ja kasutajakeskne energiasüsteem, kus tarbijad, kohalikud energiakogukonnad, linnad ja väikesed idufirmad saavad tulevastest arendustest ja uuendustest osa võtta ning neid edendada; kiidab seetõttu heaks jõupingutused, mida tehakse ELis laste ja noorte tehnikaalase hariduse toetamiseks ja ühtlustamiseks; märgib, kui tähtis on haldussuutlikkus ja kodanike teadlikkus seoses energiasüsteemi ümberkujundamises osalemise lõppeesmärkide ja võimalustega;

14.  rõhutab, kui tähtis on ülemäärase bürokraatia ja ebaausate turutavade kindlakstegemine ja kõrvaldamine, arvestades nende negatiivset mõju murrangulistele kujunemisjärgus tehnoloogiatele nende varastes etappides;

15.  tunnustab piirkondade ja linnade olulist rolli energiasüsteemi ümberkujundamise vastutuse suurendamisel kogu maailmas ning kliima ja energiaga seotud ja alt ülespoole suunatud innovatsiooni edendamisel; nõuab samade keskkonnakvaliteedi standardite kohaldamist kõigi ELi turule sisenevate energiatehnoloogiate suhtes; väljendab muret linnade rohealade kaitsmise pärast.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

7.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Victor Boştinaru, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, John Flack, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Konstantinos Papadakis, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Viorica Dăncilă, Andor Deli, Tunne Kelam, Norica Nicolai, Bronis Ropė, Claudia Schmidt, Milan Zver

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg, Norica Nicolai

ECR

John Flack, Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D’Amato

GUE/NGL

Ángela Vallina

PPE

Pascal Arimont, Andor Deli, Krzysztof Hetman, Tunne Kelam, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Claudia Schmidt, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller, Milan Zver

S&D

Victor Boştinaru, Andrea Cozzolino, Viorica Dăncilă, Michela Giuffrida, Constanze Krehl, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

Verts/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

1

NI

Konstantinos Papadakis

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

11.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jonathan Bullock, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Fredrick Federley, Ashley Fox, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Edouard Martin, Csaba Molnár, Nadine Morano, Aldo Patriciello, Miroslav Poche, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Patrizia Toia, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michał Boni, Mario Borghezio, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Werner Langen, Morten Løkkegaard, Florent Marcellesi, Marian-Jean Marinescu, Rupert Matthews, Clare Moody, Răzvan Popa, Dennis Radtke, Michèle Rivasi, Sofia Sakorafa, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Max Andersson, Mihai Ţurcanu


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

55

+

ALDE

Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Kaja Kallas, Morten Løkkegaard, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Rupert Matthews, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

David Borrelli

ENF

Barbara Kappel

PPE

Bendt Bendtsen, Michał Boni, Jerzy Buzek, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Aldo Patriciello, Dennis Radtke, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Anna Záborská, Mihai Ţurcanu

S&D

José Blanco López, Jens Geier, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Csaba Molnár, Clare Moody, Miroslav Poche, Răzvan Popa, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Max Andersson, Reinhard Bütikofer, Florent Marcellesi, Michèle Rivasi, Claude Turmes

3

EFDD

Jonathan Bullock

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Sofia Sakorafa

2

0

ENF

Mario Borghezio, Christelle Lechevalier

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 2. veebruar 2018Õigusalane teave