Menetlus : 2017/2054(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0007/2018

Esitatud tekstid :

A8-0007/2018

Arutelud :

PV 07/02/2018 - 4
CRE 07/02/2018 - 4

Hääletused :

PV 07/02/2018 - 7.2
CRE 07/02/2018 - 7.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0029

RAPORT     
PDF 648kWORD 73k
26.1.2018
PE 608.038v02-00 A8-0007/2018

Euroopa Parlamendi koosseisu kohta

(2017/2054(INL) – 2017/0900(NLE))

Põhiseaduskomisjon

Raportöörid: Danuta Maria Hübner, Pedro Silva Pereira

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA
 SELETUSKIRI
 LISA
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS I
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS II

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi koosseisu kohta

(2017/2054(INL)2017/0900(NLE))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 14 lõiget 2,

–  võttes arvesse ELi lepingu artiklit 10(1),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi koosseisu kohta 2014. aasta valimisi silmas pidades(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta ja sellele lisatud ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti(3);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsust 2013/312/EL Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta,

–  võttes arvesse 10. aprilli 1998. aasta suure reede kokkulepet;

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 45, 52 ja 84,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A8-0007/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi koosseis peab vastama ELi lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kriteeriumidele, mille kohaselt liidu kodanike esindajate arv ei ole suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president, kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta ja ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha;

B.  arvestades, et ELi lepingu artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et Euroopa Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest;

C.  arvestades, et ELi leping ja Euroopa Liidu toimimise leping rõhutavad kodanike võrdõiguslikkuse ja liidu institutsioonide poolt võrdse kohtlemise tähtsust; arvestades, et on oluline tagada võrdsem esindatus, et suurendada Euroopa Parlamendi kui liidu kodanikke esindava seadusandliku organi legitiimsust;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament on läbi vaadanud mitu tema tellitud ja talle esitatud ettepanekut matemaatilistel valemitel põhineva alalise kohtade jaotamise süsteemi kohta;

E.  arvestades, et Ühendkuningriigi valitsus teatas 29. märtsil 2017 kooskõlas ELi lepingu artikli 50 lõikega 2 Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest Euroopa Liidust lahkuda, ning arvestades, et läbirääkimiste ja väljaastumislepingu sõlmimise kaheaastane tähtaeg lõpeb 29. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda tähtaega pikendada;

F.  arvestades, et kui praegune õiguslik olukord ei muutu, ei ole Ühendkuningriik enam järgmiste, 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal Euroopa Liidu liige;

G.  arvestades, et oma 11. novembri 2015. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti, esitas Euroopa Parlament oma seisukoha ühise valimisringkonna moodustamise kohta, kus iga valimisnimekirja eesotsas oleks vastava poliitilise ühenduse kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale;

H.  arvestades, et mitu liikmesriiki on viimasel ajal väljendanud toetust ühise valimisringkonna loomisele alates 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistest; arvestades, et ühise valimisringkonna loomise eeltingimus on Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti muutmine, mis tuleks vastu võtta vähemalt aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi, nagu on ette nähtud Veneetsia komisjoni koostatud hea valimistava eeskirjas;

I.  arvestades, et sellise valimisringkonna loomine tugevdaks Euroopa kodakondsuse mõistet ja rõhutaks Euroopa Parlamendi valimiste üleeuroopalist olemust;

J.  arvestades, et ühises valimisringkonnas korraldatavate Euroopa Parlamendi valimiste riigiüleste nimekirjadena peaksid olema vastuvõetavad mitte ainult väljakujunenud Euroopa tasandi erakondade esitatud nimekirjad, vaid ka selliste riigi tasandi erakondade või liikumiste nimekirjad, mis ei ole ühegi Euroopa tasandi erakonnaga seotud, kuid vastavad eelnevalt kehtestatud Euroopa kriteeriumidele;

K.  arvestades, et oma 11. novembri 2015. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti, nõudis Euroopa Parlament kohustusliku künnise kehtestamist ühe valimisringkonnaga liikmesriikides ning nimekirjasüsteemi kasutavates valimisringkondades, kus on rohkem kui teatav arv kohti; on seisukohal, et künnis tuleb kehtestada, võttes arvesse uut kohtade jaotust;

1.  märgib, et Euroopa Ülemkogu otsusega 2013/312/EL kehtestatud praegune kohtade jaotus Euroopa Parlamendis kehtib ainult parlamendi 2014.–2019. aasta ametiaja kohta; rõhutab seetõttu, et on vaja uut otsust Euroopa Parlamendi koosseisu kohta parlamendi 2019.–2024. aasta ametiajal;

2.  tõdeb, et praegune kohtade jaotus on mitmel juhul vastuolus kahaneva proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu tuleb Euroopa Parlamendi koosseisu alates 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistest korrigeerida;

3.  tõdeb, et mitu liikmesriiki on seisukohal, et Euroopa Parlamendi kohtade jaotuse otsustamisel tuleb arvesse võtta nõukogu hääletussüsteemi;

4.  rõhutab, et kuigi matemaatilistel valemitel on edaspidise kohtade jaotuse alalise süsteemi alusena suur potentsiaal, ei saa Euroopa Parlament praegu poliitilistel põhjustel alalist süsteemi välja pakkuda;

5.  tõdeb, et kui praegune õiguslik olukord ei muutu, ei ole Ühendkuningriik enam järgmiste, 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste ajal Euroopa Liidu liige;

6.  teeb ettepaneku, et ELi lepingu artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele vastavat uut kohtade jaotust parlamendis hakataks kohaldama alates järgmistest, 2019. aastal toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest; kui eespool nimetatud õiguslik olukord seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega muutub, peaks parlamendi 2014.–2019. aasta ametiajal kohaldatud kohtade jaotus kehtima seni, kuni Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust on õiguslikult jõustunud;

7.  rõhutab, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisel vabaks jäävad kohad hõlbustavad parlamendi uue kohtade jaotuse vastuvõtmist kooskõlas kahaneva proportsionaalsuse põhimõttega; rõhutab ka seda, et kavandatav uus kohtade jaotus võimaldab parlamendi koosseisu vähendada; märgib, et ainult väiksest osast Ühendkuningriigist vabaks jäävatest kohtadest piisab, et tagada kõigi liikmesriikide kohtade allesjäämine ja eraldada märkimisväärne arv kohti ühisele valimisringkonnale;

8.  rõhutab, et parlamendi koosseisu vähendamisel tekib hulk kohti, mida saaks kasutada võimalike tulevaste laienemiste korral ja eraldada ühises valimisringkonnas riigiülestest nimekirjadest valitavatele parlamendiliikmetele;

9.  tuletab meelde, et suure reede kokkuleppe kohaselt on Põhja-Iirimaa elanikel võõrandamatu õigus omada Briti või Iiri kodakondsust või mõlemat ning õigus Iiri kodakondsusele annab ka õiguse liidu kodakondsusele;

10.  tuletab meelde, et aluslepingutes esitatud määratluse kohaselt põhineb kahanev proportsionaalsus kohtade arvul liikmesriigi kohta, mitte kandidaatide kodakondsusel;

11.  palub nõukogul Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti läbivaatamise kiiresti lõpule viia;

12.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti reformimine, mille kohta Euroopa Parlament ettepaneku esitas, rõhutab valimiste üleeuroopalist olemust ja edastab positiivse sõnumi Euroopa projekti tuleviku kohta;

13.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti läbivaatamine loob õigusliku aluse ühise valimisringkonna moodustamiseks;

14.  on seisukohal, et kavandatav kohtade jaotus, mis rajaneb aluslepingute põhimõtetel, loob tugeva aluse edaspidi kohtade jaotuse määramiseks kasutatavale meetodile, mis järgib ELi lepingu artikli 14 kriteeriume, eelkõige kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, ning on õiglane, läbipaistev, objektiivne, viimaseid demograafilisi muutusi arvestav ja Euroopa kodanikele arusaadav;

15.  esitab ELi lepingu artikli 14 lõikes 2 sätestatud algatusõiguse alusel Euroopa Ülemkogule juuresoleva ettepaneku võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta; rõhutab, et see parlamendi nõusolekut eeldav otsus tuleb vastu võtta kiiresti, et liikmesriigid saaksid aegsasti kehtestada vajalikud siseriiklikud meetmed Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks 2019.–2024. aasta ametiajaks;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellele lisatud ettepanek võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus ning eespool nimetatud põhiseaduskomisjoni raport Euroopa Ülemkogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Selles artiklis on sätestatud, et „kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis“.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0082.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0395.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA

Ettepanek võtta vastu

Euroopa Ülemkogu otsus,

Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta

EUROOPA ÜLEMKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 14 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 esimene lõik sätestab kriteeriumid Euroopa Parlamendi koosseisu kohta. Selle kohaselt ei ole liidu kodanike esindajate arv suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president, kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta ja ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha.

(2)  Euroopa Liidu lepingu artikkel 10 sätestab muu hulgas, et liit toimib esindusdemokraatia alusel, kusjuures kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriike esindavad nõukogus nende valitsused, kes ise annavad demokraatlikult aru kas oma riigi parlamendile või kodanikele. Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõiget 2, mis käsitleb Euroopa Parlamendi koosseisu, kohaldatakse seega aluslepingutes sätestatud laiemas institutsioonilises raamistikus, mis hõlmab ka sätteid nõukogus otsuste tegemise kohta.

(3)  Kogu liidu territooriumi hõlmava ühise valimisringkonna asjakohane õiguslik alus peab tulenema nõukogu otsusest, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti ning milles sätestatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 223 lõikele 1 sellise ühise valimisringkonna loomise tingimused;

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 sätete kohaldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid:

— kohtade jaotamisel Euroopa Parlamendis kasutatakse täiel määral Euroopa Liidu lepingus kindlaks määratud minimaalset ja maksimaalset arvu liikmesriigi kohta, et kajastada võimalikult täpselt iga liikmesriigi rahvaarvu;

–  kahaneva proportsionaalsuse põhimõte määratletakse järgmiselt: iga liikmesriigi rahvaarvu ja parlamendi kohtade arvu vaheline suhe enne täisarvuni ümardamist erineb olenevalt rahvaarvust nii, et suurema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige ja vastupidi, mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda suuremale arvule kohtadele tal on õigus;

  kohtade jaotus kajastab liikmesriikide demograafilisi muutusi.

Artikkel 2

  Liikmesriigi elanike üldarvu arvutab komisjon (Eurostat) liikmesriikide esitatud värskeimate andmete alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1260/2013(1) kehtestatud meetodile.

Artikkel 3

1. Ametiajaks 2019–2024 igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate esindajate arv on järgmine:

Belgia

21

Bulgaaria

17

Tšehhi Vabariik

21

Taani

14

Saksamaa

96

Eesti

7

Iirimaa

13

Kreeka

21

Hispaania

59

Prantsusmaa

79

Horvaatia

12

Itaalia

76

Küpros

6

Läti

8

Leedu

11

Luksemburg

6

Ungari

21

Malta

6

Madalmaad

29

Austria

19

Poola

52

Portugal

21

Rumeenia

33

Sloveenia

8

Slovakkia

14

Soome

14

Rootsi

21

2. Kui Ühendkuningriik on parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja alguses veel Euroopa Liidu liikmesriik, on igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate esindajate arv selline, nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu otsuse 2013/312/EL(2) artiklis 3, kuni Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust on õiguslikult jõustunud.

Kui Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust õiguslikult jõustub, on igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate esindajate arv selline, nagu on näidatud käesoleva artikli lõikes 1.

Euroopa Parlamenti valitud esindajad, kes asuvad täitma oma liikmesriigile käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus määratud kohtade arvu vahest tulenevalt lisandunud kohti, astuvad parlamendis ametisse ühel ajal.

Artikkel 4

Pärast riigiüleste nimekirjade asjakohase õigusliku aluse jõustumist luuakse kogu liidu territooriumi hõlmav ühine valimisringkond. Ühise valimisringkonna tingimused sätestatakse nõukogu otsuses, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat akti.

Kui Ühendkuningriik on parlamendi 2019.–2024. aasta ametiaja alguses veel Euroopa Liidu liikmesriik ja kui Euroopa Parlamenti on valitud esindajaid riigiülestest nimekirjadest, astuvad nad ametisse alles pärast seda, kui Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust on õiguslikult jõustunud.

Ühisest valimisringkonnast valitud esindajate arv määratakse kindlaks liikmesriikide arvu põhjal.

Artikkel 5

Euroopa Parlament esitab piisavalt aegsasti enne parlamendi 2024.–2029. aasta ametiaja algust kooskõlas ELi lepingu artikli 14 lõikega 2 Euroopa Ülemkogule ettepaneku uue kohtade jaotuse kohta.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Koostatud …

Euroopa Ülemkogu nimel

eesistuja

.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1260/2013 Euroopa rahvastikustatistika kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 39).

(2)

Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsus 2013/312/EL Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta (ELT L 181, 29.6.2013, lk 57).


SELETUSKIRI

Parlamendi kohtade jagamine on poliitiliselt tundlik küsimus, kuna sellel on otsene mõju kodanike esindatusele ainsas otsevalitud Euroopa Liidu institutsioonis. Seepärast on ülimalt oluline tagada, et Euroopa Parlamendi koosseisu jagunemine tugineks ausatele, läbipaistvatele, objektiivsetele, kestlikele ja võrdsetele põhimõtetele.

Euroopa Parlamendi kohtade jaotus peab järgima Euroopa Liidu lepingu artikli 14 üldsätteid. Need sätted hõlmavad parlamendi suurust, igale liikmesriigile eraldatud maksimaalset ja minimaalset kohtade arvu ning asjaolu, et kohad tuleb jaotada vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele. See põhimõte on praegu määratletud Euroopa Ülemkogu otsuses 2013/312/EL.

Praegune parlamendi kohtade jaotuse süsteem järgib ainult osaliselt kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis on määratletud teisestes õigusaktides. Selline süsteem võeti vastu pragmaatilise lahendusena, mis pidi ühtlasi osaliselt kompenseerima praegusest nõukogu hääletussüsteemist tulenevat tasakaalustamatust. 2013. aastal tugines see pragmaatiline lahendus saavutatud poliitilise kompromissi tulemusena põhimõttele, mille kohaselt keegi ei võida ja keegi ei kaota rohkem kui ühe koha. Selline poliitiline kompromiss tähendas, et mõnel juhul esindavad väiksema rahvaarvuga liikmesriikidest pärit Euroopa Parlamendi liikmed rohkem kodanikke liikme kohta kui nende kolleegid suurema rahvaarvuga liikmesriikidest(1). See on vastuolus praegusel kujul määratletud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttega.

Euroopa Parlament on alati pidanud väga tähtsaks seda, et kohtade jaotuse alalise süsteemi loomist kaalutaks koos hääletussüsteemi läbivaatamisega nõukogus, et tagada institutsioonidevaheline tasakaal(2). Seda küsimust on mainitud Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsuses parlamendi koosseisu kohta (2013/312/EL). Tuleb siiski märkida, et nõukogu hääletuskorra muutmine nõuaks aluslepingute muutmist.

Euroopa Parlament on aastate jooksul iga kord enne uusi valimisi tunnistanud, kui tähtis on õiglase, objektiivse ja läbipaistva(3) kohtade jaotuse seisukohalt alaline süsteem, mis on kooskõlas aluslepingute sätetega. Parlament on selles kontekstis püüdnud leida sobivat meetodit, tellides mitmeid uuringuid, et analüüsida erinevaid kohtade jaotamise matemaatilisi mudeleid. Sellele vaatamata ei ole alalist süsteemi seni kehtestatud.

Parlament tegi oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsioonis (Euroopa Parlamendi koosseisu kohta 2014. aasta valimisi silmas pidades)(4) ettepaneku oma kohtade jagamise süsteemi kohta. Selle mõtte käsitlemist jätkas Euroopa Ülemkogu oma 2013. aasta juuni otsuse (Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta)(5) artiklis 4 (millele parlament andis oma nõusoleku). Otsuses tehti parlamendile ülesandeks esitada 2016. aasta lõpuks ettepanek, et määratleda „...süsteem, mis võimaldab tulevikus iga kord enne Euroopa Parlamendi valimisi jaotada parlamendikohtade arvu liikmesriikide vahel...“. Parlament ei saanud Ühendkuningriigi 23. juuni 2016. aasta referendumiga seotud mõjuvatel poliitilistel põhjustel ettepanekut enne 2016. aasta lõppu koostada, nagu oli nõutud Euroopa Ülemkogu otsuses.

Raportöörid on analüüsinud mitmeid ettepanekuid Euroopa Parlamendi kohtade jaotamise alalise süsteemi kohta, mis põhineks matemaatilistel valemitel(6). Ettepanekutest vastas kõikidele kriteeriumidele kõige paremini FPS-meetod (Fix, Proportional to population and Square root to population). See annab huvitavaid tulemusi, mis väärivad edasist analüüsi, ning seda tuleks võtta arvesse tulevase kohtade jaotuse puhul alates 2024. aasta valimistest.

Kuigi see valem ja teised valemid järgivad parlamendi koosseisu kujundamise ametlikke tingimusi, mis on täielikult kooskõlas ELi lepingu artikli 14 lõikega 2, ei anna need lahendust, mis oleks nii pikas perspektiivis kui ka praeguses kontekstis poliitiliselt vastuvõetav. Praeguses poliitilises kontekstis on väga keeruline otsustada parlamendi kohtade jaotuse alalise süsteemi kasuks. Poliitilist ebakindlust süvendab veelgi õiguslik ebakindlus, mille on tekitanud artikli 50 käivitamine Ühendkuningriigi poolt. Olukorra muudab keerulisemaks see, et käesoleva resolutsiooni lisas esitatud Euroopa Ülemkogu otsuse vormistamise menetlus tuleb lõpule viia 2018. aasta suveks, sest seda nõuavad mõne liikmesriigi õiguslikud piirangud. Selleks ajaks ei ole Ühendkuningriigi EList lahkumine veel lõpule viidud. Seega on parlamendi kohtade jaotuse alalise süsteemi esitamine selles etapis õiguslikult ja poliitiliselt võimatu.

Parlament on juba toonitanud, kui oluline on side parlamendi kohtade jaotuse alalise süsteemi ja nõukogu hääletussüsteemi läbivaatamise vahel, mida ei saa saavutada ilma aluslepinguid läbi vaatamata. Seetõttu leiavad raportöörid, et süsteemi kehtestamine tuleks edasi lükata ajani, mil poliitiline kontekst on valmis terviklikuks aruteluks institutsioonidevahelise tasakaalu üle.

Raportööride ettepanek: põhimõtetel rajanev lahendus

Raportöörid esitavad Euroopa Ülemkogu otsuse eelnõu Euroopa Parlamendi koosseisu kohta, milles sätestatakse kohtade jaotus liikmesriikide vahel, mis on õiglane, objektiivne ja põhineb selgetel põhimõtetel. Võttes arvesse, et liikmesriigid vajavad varakult enne valimisi õiguskindlust selles, mitu valitud isikut neid Euroopa Parlamendis perioodil 2019–2024 esindab, teevad raportöörid ettepaneku säilitada praegune kohtade jaotus senikauaks, kui Ühendkuningriik on veel Euroopa Liidus. Pärast seda, kui Ühendkuningriik on ametlikult ja õiguslikult lahkunud, hakkaks kehtima uus jaotus.

Uue jaotuse aluseks on kolm põhimõtet:

1.  Kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 14.

2.  Ükski liikmesriik ei kaota kohti.

3.  Ühendkuningriigi EList lahkumisega vabanenud kohti jaotatakse ümber minimaalselt.

See lahendus on praeguses poliitilises kontekstis teostatav ning täielikult kooskõlas kolme eespool nimetatud põhimõttega ja kõigi Euroopa Liidu lepingu artiklis 14 loetletud kriteeriumidega. Raportööride ettepaneku kohaselt võetaks pärast Ühendkuningriigi ametlikku ja õiguslikku lahkumist kasutusele minimaalne arv vabanenud kohti, nii et parlamendi koosseisu vähendataks 705 parlamendiliikmeni. See tähendab, et 46 kohta jääksid kasutada võimalike tulevaste laienemiste korral või oleksid osaliselt kasutuses ühises valimisringkonnas.

Lisaks saaks põhimõtetele tugineva uue jaotusega korrigeerida kahaneva proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisi, ilma et ükski liikmesriik kohti kaotaks, vähendades samal ajal parlamendi suurust.

I lisas on näidatud, kuidas mõjutab raportööride ettepanek kohtade jagunemist liikmesriikide vahel. Eelkõige selgub, et pakutud lahendus järgib kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, vastates järgmistele kriteeriumidele:

(1)  ükski väiksema rahvaarvuga riik ei saa rohkem parlamendi kohti kui suurema rahvaarvuga riik,

(2)  rahvaarvu ja parlamendi kohtade vaheline suhe enne täisarvuni ümardamist suureneb, kui rahvaarv suureneb.

Raportöörid rõhutavad, et ühise valimisringkonna küsimus tuleks lahendada Euroopa valimisseaduse reformi raames. Oma 11. novembri 2015. aasta resolutsioonis valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta tutvustas parlament ühise valimisringkonna moodustamise võimalust, kus iga valimisnimekirja eesotsas oleks vastava poliitilise ühenduse kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale. Seega, kui õiguslik alus on vastu võetud, tuleks kaaluda tulevasteks valimisteks ühise valimisringkonna moodustamist ning osa parlamendi kohtade eraldamist selleks eesmärgiks.

(1)

Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Hispaania parlamendiliikmed esindavad rohkem inimesi kui Saksamaa liikmed, Madalmaade parlamendiliikmed esindavad rohkem inimesi kui Rumeenia parlamendiliikmed, Rootsi ja Austria parlamendiliikmed esindavad rohkem inimesi kui Ungari parlamendiliikmed, Taanil on rohkem esindatavaid liikme kohta kui Bulgaarial ning Iirimaal rohkem kui Slovakkial.

(2)

See küsimus tõstatati parlamendi resolutsioonides P6_TA(2007)0429 ja P7_TA-PROV(2014)0082.

(3)

Teatis Euroopa Parlamendi kohtade jaotamise kohta liikmesriikide vahel

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/note/join/2011/432760/IPOL-AFCO_NT(2011)432760_EN.pdf ja põhjalik analüüs „Reform of the European Parliament: composition, procedure and legitimacy”: http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2015/510002/IPOL_IDA(2015)510002_EN.pdf

(4)

P6_TA (2013) 0082.

(5)

Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta.

(6)

In-depth analysis on the Composition of the European Parliament, Policy Department C, PE583.117 and the proposals for the FPS method by Prof. Victoriano Ramírez González and the “700 No-loss Composition” solution proposed by Prof. Grimmett, Prof. Pukelsheim, Prof. Ramírez González, Prof. Słomczyński and Prof. Życzkowski


LISA

Põhimõtetel rajanev parlamendi kohtade jagunemine Euroopa Parlamendi ametiajal 2019–2024:

 

Elanike arv 2017(1)

Praegune parlamendi-kohtade jagunemine

Elanike arv / parlamendi-liikmete arv

Uus jagunemine

Elanike arv / parlamendi-liikmete arv

Saksamaa

82064489

96

854838

96

854838

Prantsusmaa

66661621

74

900833

79

854636

Ühendkuningriik

65341183

73

895085

 

 

Itaalia

61302519

73

839761

76

806612

Hispaania

46438422

54

859971

59

800662

Poola

37967209

51

744455

52

744455

Rumeenia

19759968

32

617499

33

617499

Madalmaad

17235349

26

662898

29

615548

Belgia

11289853

21

537612

21

537612

Kreeka

10793526

21

513977

21

513977

Tšehhi Vabariik

10445783

21

497418

21

497418

Portugal

10341330

21

492444

21

492444

Ungari

9830485

21

468118

21

468118

Rootsi

9998000

20

499900

21

476095

Austria

8711500

18

483972

19

458500

Bulgaaria

7153784

17

420811

17

420811

Taani

5700917

13

438532

14

407208

Soome

5465408

13

420416

14

390386

Slovakkia

5407910

13

415993

14

386279

Iirimaa

4664156

11

424014

13

358781

Horvaatia

4190669

11

380970

12

349222

Leedu

2888558

11

262596

11

262596

Sloveenia

2064188

8

258024

8

258024

Läti

1968957

8

246120

8

246120

Eesti

1315944

6

219324

7

187992

Küpros

848319

6

141387

6

141387

Luksemburg

576249

6

96042

6

96042

Malta

434403

6

72401

6

72401

KOKKU

510860699

751

 

705

 

(1)

Kindlaks määratud nõukogu otsuses 2016/2353.


VÄHEMUSE ARVAMUS (23.1.2018)

vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4 esitanud

Kazimierz Ujazdowski fraktsiooni ECR nimel

Me ei poolda otsust, et pärast Brexitit jaotatakse Euroopa Parlamendis kohad ümber. Sellega kaotab parlament hea võimaluse vähendada oma liikmete arvu 678ni. Väiksem Euroopa Parlament oleks tõhusam ja eelarve vähendamine oleks selgelt kodanike huvides. Lisaks ei esitanud raporti koostajad erinevalt eelmistest parlamendi resolutsioonidest uue kohtade jaotuse objektiivseid kriteeriume, mistõttu on kohtade jaotus meelevaldne.

Fraktsioon ECR on vastu ka üleskutsele koostada edaspidi riigiüleseid nimekirju. Riigiülesed Euroopa Parlamendi liikmed, kes valitaks väljaspool tavapäraseid valimispiirkondi, muudaksid ELi kodanike jaoks veelgi kaugemaks. Oleks naiivne loota, et see suurendab vastutustunnet ja Euroopa Parlamendi valimistel osalemist, kuna tegelik mõju oleks kahjuks täpselt vastupidine.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michał Boni, Mercedes Bresso, Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Guy Verhofstadt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Pervenche Berès, Roberto Gualtieri, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jérôme Lavrilleux, Georg Mayer, Rainer Wieland


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS I

ettepaneku projekt eesmärgiga võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta

21

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Guy Verhofstadt

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

PPE

Michał Boni, Elmar Brok, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin

S&D

Pervenche Berès, Mercedes Bresso, Ramón Jáuregui Atondo, Jo Leinen, Claudia Țapardel, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Pascal Durand, Josep-Maria Terricabras

4

ECR

Morten Messerschmidt, Kazimierz Michał Ujazdowski

ENF

Georg Mayer

NI

Diane James

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS II

Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku projekti kohta

20

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Guy Verhofstadt

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

PPE

Michał Boni, Elmar Brok, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Paulo Rangel, György Schöpflin

S&D

Pervenche Berès, Mercedes Bresso, Ramón Jáuregui Atondo, Jo Leinen, Claudia Țapardel, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Pascal Durand, Josep-Maria Terricabras

4

ECR

Morten Messerschmidt, Kazimierz Michał Ujazdowski

ENF

Georg Mayer

NI

Diane James

1

0

PPE

Markus Pieper

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 2. veebruar 2018Õigusalane teave