Menetlus : 2017/2071(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0013/2018

Esitatud tekstid :

A8-0013/2018

Arutelud :

PV 07/02/2018 - 17
CRE 07/02/2018 - 17

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0039

RAPORT     
PDF 552kWORD 82k
30.1.2018
PE 612.063v02-00 A8-0013/2018

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta

(2017/2071(INI))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Eider Gardiazabal Rubial

Arvamuse koostaja (*):

Ludek Niedermayer, majandus- ja rahanduskomisjon

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta

(2017/2071(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 177, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning sellele lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga (EIP) põhikirja kohta,

–  võttes arvesse EIP veebisaidil avaldatud EIP grupi tegevuskava aastateks 2017–2019,

  võttes arvesse EIP 2016. aasta tegevusaruannet,

  võttes arvesse EIP 2016. aasta finantsaruannet ja 2016. aasta statistikaaruannet,

  võttes arvesse EIP 2016. aasta septembri hinnangut Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) toimimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja EIP vahel 2017. aasta mais sõlmitud kokkulepet teabe vahetamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrusele (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(1),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (COM(2016)0583),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (COM(2016)0582),

–  võttes arvesse EIP majandusliku vastupanuvõime algatust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond(2),

–  võttes arvesse 28. septembril 2017 Brüsselis toimunud esimest EFSD strateegianõukogu koosolekut,

–  võttes arvesse 17. novembril 2017 Göteborgis toimunud õiglase töö ja majanduskasvu teemalist sotsiaaltippkohtumist ning Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–  võttes arvesse EIP grupi strateegiat soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks,

–  võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2015. aastal ning EIP 2016. aasta ühingujuhtimise aruannet,

–  võttes arvesse EIP keskkonna- ja sotsiaaltavade käsiraamatut,

–  võttes arvesse 2010. aastal kehtestatud EIP kaebuste lahendamise mehhanismi (põhimõtted, kohaldamisala ja töökord) käimasolevat läbivaatamist,

–  võttes arvesse 15. detsembri 2010. aasta dokumenti, mis käsitleb EIP poliitikat vähereguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, ja selle 8. aprilli 2014. aasta lisa,

–  võttes arvesse EIP 4. oktoobri 2016. aasta heakskiitu Pariisi kokkuleppe ratifitseerimisele ELi poolt,

  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse president Junckeri 13. septembril 2017 parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis peetud kõnet Euroopa Liidu olukorra kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0013/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Investeerimispanka (EIP) loetakse ELi rahastamisorganiks ja keskseks asutuseks avaliku ja erasektori investeeringute toetamisel ELis ning samas on tal välislaenutegevuse tõttu ka oluline roll väljaspool ELi;

B.  arvestades, et EIP grupi finantstegevus hõlmab nii omavahenditest laenu andmist kui ka talle antud erinevate volituste täitmist ELi eelarve ja selliste kolmandate poolte toel nagu ELi liikmesriigid;

C.  arvestades, et jätkuvat tähelepanu tuleks pöörata EIP grupi tulemuspoliitika ning haldamise, juhtimise ja läbipaistvusega seotud parimate tavade arendamisele;

D.  arvestades, et EIP säilitas 2016. aastal 2,8 miljardi euro suuruse netoülejäägiga kindla finantsseisundi, kooskõlas kõnealuse aasta prognoosiga;

E.  arvestades, et EIP peaks jätkama suuremate pingutuste tegemist oma laenutegevuse tõhusaks laiendamiseks, pakkudes tehnilist abi ja nõuandetuge, eriti madala investeeringute tasemega piirkondades, et kõrvaldada piirkondlikud erinevused ja vähendada seejuures taotlejate halduskoormust;

F.  arvestades, et EIP kui Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) juhtimise eest vastutav asutus peaks peamise eesmärgina säilitama kvaliteetse ja geograafiliselt tasakaalus varade portfelli, mis annab pikaajalist majanduslikku kasu, luues kvaliteetseid töökohti, ning peaks selle muutma oma peamiseks prioriteediks kogu ELi territooriumil;

G.  arvestades, et Euroopa Investeerimisfondil peaks olema oluline roll EIP meetmete täiendamisel ELi riskikapitalile ja tagatistele spetsialiseerunud erifondina, mis on suunatud peamiselt VKEde toetamisele ja mis viib seega edasise Euroopa integratsioonini ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuseni;

H.  arvestades, et EIP grupi lepingusätted sisaldavad kaitsemeetmeid pettuste, sealhulgas maksupettuse ja rahapesu ning terrorismi rahastamise ohtude vastu ning need lisatakse EIP grupi ja selle vastaspoolte vahel sõlmitavatesse lepingutesse; arvestades, et EIP grupp peaks nõudma, et tema vastaspooled järgiksid kõiki kohaldatavaid õigusakte; arvestades, et EIP grupp peaks kehtestama hoolsuskohustuse auditi tulemuste põhjal täiendavad lepingusätted, et lahendada teatavaid läbipaistvuse ja usaldusväärsusega seotud küsimusi;

I.  arvestades, et EIP grupp on aluslepingu kohaselt kohustatud aitama sihtotstarbeliste investeerimisvahendite, nt laenude, omakapitali, tagatiste, riskijagamisrahastu ja nõustamisteenustega kaasa ELi integratsioonile, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning piirkondlikule arengule;

J.  arvestades, et EIP grupp peaks säilitama oma ärimudeli alusväärtusena suure krediidivõimelisuse ning kvaliteetse ja tugeva varade portfelli, kuhu kuuluvad usaldusväärsed investeerimisprojektid EFSI raames, ning kõik finantsinstrumendid oma portfellis;

Üleilmsed probleemid ja peamine poliitika

1.  toonitab, et majanduskriis on ELi majanduskasvu märkimisväärselt aeglustanud ja üks selle peamistest negatiivsetest mõjudest on investeeringute vähenemine ELis; rõhutab, et avaliku ja erasektori investeeringute vähenemine on jõudnud kriisist enim mõjutatud riikides murettekitavale tasemele, nagu näitavad Eurostati andmed; väljendab muret seoses makromajandusliku tasakaalustamatusega ja töötuse määraga, mis mõnes liikmesriigis on endiselt märkimisväärne;

2.  loodab, et EIP teeb ka edaspidi komisjoni ja liikmesriikidega koostööd, et lahendada süsteemseid probleeme, mis takistavad teatavatel piirkondadel või riikidel EIP finantstegevusest täit kasu saamast;

3.  avaldab heameelt EIP grupi valmisoleku üle parandada ELi konkurentsivõimet, pakkuda tõelist tuge majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning aidata kaasa sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisele ELis ja väljaspool, püüeldes oma üldiste poliitikaeesmärkide täitmise poole innovatsiooni, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamise, taristu, keskkonna, majanduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning kliima valdkonnas; tuletab meelde, et need eesmärgid eeldavad ka avalike hüvede pakkumist; rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide edukaks saavutamiseks peaks kogu EIP grupi tegevus olema majanduslikult jätkusuutlik ning aitama seejuures muuta ELi arukamaks, keskkonnahoidlikumaks ja kaasavamaks; palub EIP-l selles küsimuses teha koostööd väikeste turuosaliste ja kogukondlike ühistutega taastuvenergiaalaste väikesemahuliste projektide algatamiseks, mis oleksid EIP investeeringute saamiseks abikõlblikud; rõhutab, et nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite vahel on vaja sidusust;

4.  avaldab sellega seoses heameelt komisjoni töösuuna üle, millega ühendatakse erinevad finantsallikad, sh EFSI, keskselt juhitavad ELi tasandi finantsinstrumendid, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmiressursid, liikmesriikide ressursid ning riiklike tugipankade ja -asutuste ressursid, mis on võimaldanud panna riskantsemaid projekte ja rahastamisele piiratud juurdepääsuga projekte VKEde huve teenima;

5.  avaldab heameelt asjaolu üle, et EIP on kinnitanud oma kohustust toetada Pariisi kokkuleppe täitmist; on veendunud, et 2018. aastaks kavandatud EIP energialaenu kriteeriumide läbivaatamine annab pangale võimaluse hinnata fossiilkütuste sektorile antavat toetust ning avaldada asjakohased ja seotud laiahaardelised andmed; palub sellega seoses tungivalt, et pank avaldaks oma 2015. aasta kliimastrateegiast tulenevad konkreetsed tegevuskavad ja kohandaks oma portfelli vastavalt Pariisi kokkuleppele seatud eesmärgiga hoida maailma keskmise temperatuuri tõus 1,5 °C juures, rakendades selleks kiiresti ja täielikult fossiilkütuste projektide järkjärgulist kõrvalejätmist ning seades esikohale energiatõhususe ja taastuvenergia projektid; tunneb heameelt nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta järelduste üle kliimamuutustega seotud rahastamise kohta(3) ja rõhutab, kui oluline on piisavate rahaliste vahendite olemasolu jätkusuutlike keskkonnahoidlike investeeringute jaoks, sealhulgas biotoorainel põhinevate tööstusharude jaoks(4); kutsub EIP-d jätkama rahalise toetuse andmist säästvatele kohalikele energiaallikatele, et kaotada Euroopa suur sõltuvus välisest energiast ja tagada energiavarustuskindlus; palub EIP-l kaaluda OECD Rio kliimanäitajate kasutusele võtmist, mida kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavate kliimakulutuste seireks ja kontrollimiseks, et EIP ühtekuuluvuspoliitikaga seotud tegevust struktuuri- ja investeerimisfondide kliimamuutust pidurdava rolli hindamisel paremini arvesse võtta;

6.  juhib tähelepanu sellele, et EIP-l on olnud kliimameetmete osas väga vastandlikud tulemused, kuigi üldiselt võttes täitis ta oma 25 % eesmärki väikese varuga; väljendab muret selle üle, et 16 liikmesriigis ei ulatunud EIP toetus kliimameetmetele isegi 20 %-ni ja et 2016. aastal toimus kliimameetmetesse investeerimine peamiselt ELi tugevamates majandustes, kusjuures 70 % EFSI taastuvenergia toetusest oli koondatud üksnes ühte riiki – Belgiasse – ning 80 % EFSI kaudu tehtud energiatõhususe investeeringutest eraldati Prantsusmaale, Soomele ja Saksamaale;

7.  peab kiiduväärseks tõsiasja, et EIP on kriisile reageerinud oma tegevuse märkimisväärse laiendamisega, sealhulgas kriisist kõige rängemini mõjutatud riikides; kutsub EIPd üles ELi riike veelgi toetama, et aidata kaasa nende majanduse elavdamisele;

8.  tuletab meelde, et on hädavajalik kiiresti välja selgitada, millist mõju avaldab EIP praegusele eelarvele ja tegevusele Brexit, et EIP saaks jätkuvalt oma rolli täita; märgib, et Ühendkuningriik andis 16,11 % EIP kapitalist ehk 3,5 miljardit eurot sissemakstud kapitalist ja 35,7 miljardit eurot panga sissenõutavast kapitalist; rõhutab, kui oluline on täpsustada Ühendkuningriigi osamaksu suurus EIP eelarvesse ning Ühendkuningriigi tulevane majanduslik osalus EIPs; nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et Ühendkuningriigi lahkumine ei vähendaks EIP suutlikkust toetada ELi majandust; rõhutab sellega seoses, et Ühendkuningriigis käimasolevate EIP vahenditest kaasrahastatavate projektide küsimuses on vaja võimalikult kiiresti tagada õiguskindlus; on seisukohal, et kuigi Ühendkuningriiki tuleb enne selle ametlikku väljaastumist Euroopa Liidust kohelda investeeringutega seoses samamoodi kui kõiki teisi liikmesriike, on EIP-l õigus asetada investeerimine sõltuvusse selle tagamisest, et investeerimiskõlblikkuse kriteeriumid, eelkõige keskkonnastandardid, on kogu investeeringute kestuse ajal täidetud;

9.  rõhutab EIP rahastamistegevuse tähtsust ida- ja lõunapoolsetes naaberriikides, kui sellega toetatakse riike, kes viivad teel ELi suunas ellu raskeid majanduslikke ja demokraatlikke reforme; tuletab meelde, et peamiste rahastamistegevuste eesmärk peaks samuti olema vastata nii kiireloomulistele vajadustele kui ka pikemaajalistele probleemidele, nagu taristu ümberehitamine, sobiva eluaseme ja hädaolukorras reageerimise taristu tagamine ning võitlus noorte töötuse vastu; rõhutab, et EIP-l oleks vaja välistegevust ellu viia nii, et tema tegevus keskenduks eelkõige ELi jaoks väga tähtsatele valdkondadele; rõhutab sellega seoses EIP välislaenude andmise volituste laiendamist, et hoogustada tegevust lõunapoolsetes naaberriikides, Vahemere piirkonnas, Ladina-Ameerikas ja Aasias; rõhutab ka EIP tegevuse suurt potentsiaali majandusliku olukorra parandamisel eriti suure geopoliitilise tähtsusega piirkondades, eelkõige Ukrainas, kus Ida-Ukraina jätkuva sõjalise konflikti tõttu valitsevad suured majanduslikud raskused;

10.  on seisukohal, et EIP kui nn ELi pank, mis on hõlmatud ja reguleeritud aluslepingute ja asjakohase lisatud protokolliga, peab paremini vastama sellele ainulaadsele staatusele, mis toob kaasa teatavad ainukordsed õigused ja kohustused; märgib, et EIP täidab olulist rolli üha suurema arvu rahastamisvahendite rakendamisel, mis võimendavad ELi eelarvevahendeid;

11.  märgib, et 2017.–2019. aasta tegevuskava kohaselt suureneb allkirjastatud EIP laenude väärtus prognoosi kohaselt 2019. aastal taas (76 miljardi euroni pärast vähenemist 77 miljardilt eurolt 2014. aastal 73 miljardi euroni 2016. aastal); juhib tähelepanu asjaolule, et praegune olukord peaks julgustama panka seadma sihiteadlikumaid eesmärke ja suurendama EIP allkirjastatud laene; tuletab meelde, et EIP peaks täitma peamist rolli strateegia „Euroopa 2020“ elluviimisel selliste vahendite raames nagu „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu;

12.  tunneb heameelt selle üle, et EIP on võtnud eesmärgiks võitlemise rände algpõhjuste vastu ning meetmete võtmise rändekriisist eriti mõjutatud riikides, sh humanitaarmeetmete tugevdamise ja täiendamise ning majanduskasvu, arengu ja selliste investeeringute toetamise, mida on vaja linnalise, tervishoiu- ja haridusalase, sotsiaalse, nüüdisaegse ja jätkusuutliku taristu loomiseks, stimuleerides majandustegevust töökohtade loomiseks ning edendades liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist piiriülest koostööd; loodab, et EIP grupp suurendab sel eesmärgil jõupingutusi oma majandusliku vastupanuvõime algatuse ja muudetud välislaenude andmise volituse koordineerimisel Euroopa Kestliku Arengu Fondiga (EFSD); nõuab rahalise abi suurendamist projektidele, mis aitaksid leevendada rändekriisiga seotud majanduslikke kulusid ning avaldaksid samal ajal positiivset mõju kodanikele, pagulastele ja muudele rändajatele liikmesriikides, kuhu pagulasi ja rändajaid saabub kõige rohkem;

13.  avaldab sellega seoses heameelt EIP kriisile reageerimise ja vastupanuvõime algatuse üle, mille eesmärk on suurendada Euroopa lõunanaabruses asuvatele riikidele ja Balkani riikidele antava abi summat 6 miljardi euro võrra; nõuab, et see algatus oleks tõeliseks täienduseks EIP praegusele tegevusele kõnealuses piirkonnas;

14.  võtab teadmiseks EIP ettepaneku asutada Euroopa Investeerimisfondi eeskujuks võttes grupisisene allorgan, mis tegeleks rahastamisega väljaspool Euroopat; ootab, et teda teavitataks õigeaegselt kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

15.  tunneb rahulolu EIP grupi 2017. aastal avaldatud strateegiast soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks; on veendunud, et soolist perspektiivi tuleks kohaldada kõigi EIP grupi finantstehingute suhtes; loodab, et peatselt rakendatakse soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, milles on sätestatud sihiteadlikud eesmärgid ja millega kaasnevad konkreetsed näitajad;

16.  tunneb heameelt EFSI pikendamise ja kohandamise küsimuses saavutatud kokkuleppe üle ning avaldab lootust, et muudetud fond ja tõhustatud Euroopa investeerimisnõustamise keskus võimaldavad praeguses kavas tuvastatud probleemidele, mis on eelkõige seotud täiendavuse, jätkusuutlikkuse, kliimameetmete, geograafilise tasakaalu ja nõustamiskeskuse tegevustega, lahenduse leida; rõhutab, kui tähtis on vältida EIP laenutegevuse geograafilist tasakaalustamatust, et tagada laiem geograafiline ja sektoripõhine jaotamine ilma projektide kõrget kvaliteeti ohustamata; kutsub EIPd üles tugevdama veelgi oma tööd riiklike tugipankade ja -asutustega, et parandada ulatust ning arendada nõuandetegevust ja tehnilist abi, mis võimaldaks käsitleda geograafilise tasakaalu küsimust pikas plaanis; märgib, et EFSI rahastatud projektidest on saadud mitmekesiseid kogemusi; toetab ja ergutab heade tavade jätkuvat vahetamist EIP ja liikmesriikide vahel, et tagada ELi kodanike igapäevaelu muutva Junckeri kava majanduslik tõhusus ja piisav finantsvõimendus;

17.  märgib, et sotsiaalsektoris laenab EIP aastas keskmiselt 1 miljard eurot sotsiaaleluaseme projektidele (mille arv on viimastel aastatel järsult suurenenud ning mis on saanud juurde uusi arendajaid ja laenuvõtjaid), 1,5 miljardit eurot tervishoiutaristule ja 2,4 miljardit eurot haridustaristu projektidele; rõhutab, et EIP rahastamise edasine areng selles sektoris kajastaks praeguseid edusamme ELi sotsiaalõiguste samba säilitamisel ning selle tagamisel, et EIP grupp seab ootuspäraselt prioriteediks need projektid, millel on kestlike kohalike töökohtade loomisele kõige suurem mõju;

18.  tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP majandusosakonna 28. septembri 2017. aasta kirja kohaselt suurendavad EIP grupi 2015. ja 2016. aastal heakskiidetud investeeringud kokku ELi SKPd 2020. aastaks 2,3 % ja lisavad 2,25 miljonit töökohta, mis näitab EIP olulist makromajanduslikku mõju; julgustab EIPd veelgi süvendama oma makromajandusliku analüüsi suutlikkust, sealhulgas uuringuid oma tegevuse makromajandusliku mõju kohta, aga ka oma üldist analüütilist tööd ja valdkondlikke uuringuid ning empiiriliste dokumentide ja väljaannete valikut, muutudes seeläbi ka teadmistepangaks; palub EIP-l jätkuvalt parandada projektide hindamist, kasutades selleks põhjalikumaid, täpsemaid ja viimistletumaid mõjunäitajaid;

19.  tunnustab EIP viimaste aastate antitsüklilise rolli tähtsust; usub, et kui majandus saavutab uuesti kriisieelsete investeeringute taseme, peaks üheks EIP peamiseks prioriteediks olema keskendumine sellele, et aidata kaotada investeeringute puudujääk valdkondades, kus turud ei toimi, näiteks tulenevalt nende pidevast lühiajalisest fookusest ja suutmatusest hinnata õigesti pikaajalisi välismõjusid, et edendada jätkusuutlikke investeeringuid, tehnoloogia arengut ja uuendustegevust, mis toob kaasa jätkusuutliku majanduskasvu; rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks innovatsioonipõhiseid projekte, millel on ELi jaoks selge lisaväärtus, samuti piirkondlikku arengut, toetades selliseid projekte nagu maapiirkondade ja muude vähem arenenud ja raskemini ligipääsetavate piirkondade taaselustamine;

20.  rõhutab, et EIP-l on olnud ja on ka praegu positiivne roll avaliku sektori investeeringute puudujäägi vähendamisel; rõhutab, et investeerimine, vastutustundlikud ja jätkusuutlikud struktuurireformid ja usaldusväärne eelarvepoliitika peavad olema üldise strateegia lahutamatu osa; nõuab liikmesriikides toimuva EIP tegevuse ning riiklikes reformikavades ja riigipõhistes soovitustes ette nähtud valitsuste tegevuse, poliitika ja eesmärkide vahelist koordineerimist, kui selline koordineerimine on võimalik;

21.  rõhutab, et suurenev investeeringulõhe liikmesriikide vahel on tingitud ELi tasandi tõsistest struktuurilistest põhjustest; kutsub EIPd üles suurendama tehnilise abi andmist, et lahendada projektide koostamise vähese suutlikkuse probleem mõnes liikmesriigis; kutsub EIPd üles pakkuma üksikasjalikumat teavet iga rahastatud projekti loodud otseste ja kaudsete töökohtade kohta;

22.  rõhutab, et alusleping kohustab EIPd oma esmase laenuandmistegevuse kaudu kaasa aitama siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule ning toetama vähem arenenud piirkondade arendamiseks mõeldud projekte ja piiriülese iseloomuga projekte koostoimes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega; rõhutab seetõttu EIP olulise täiendava rolli potentsiaali tõhususpõhise ja tulemustele suunatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel muu hulgas tegevuse abil, mille eesmärk on tugevdada projektide ettevalmistamise alast suutlikkust, konsultatsiooni- ja analüüsiteenuseid ning laenude andmist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklikuks kaasrahastamiseks; palub komisjonil ja EIP-l paremini kooskõlastada oma tegevust parimate tavade levitamisel ja investeerimisvõimaluste tutvustamisel kõigis Euroopa piirkondades, sh Ühtekuuluvusfondist vahendeid mitte saavates piirkondades, pidades silmas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide paremat saavutamist;

23.  toonitab, et EIP kui avalik finantsasutus, mis rahastab ELi poliitika ja prioriteetide rakendamisele suunatud projekte, peaks aitama kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, sh vähem arenenud piirkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus; märgib siiski kahetsusega, et laenuandmise geograafiline jaotus riikide lõikes, kus projekte ellu viiakse, näitab, et kõigist 2016. aastal antud laenudest on 54,11 % läinud viiele ELi suurima majandusega liikmesriigile; palub, et EIP ja komisjon uuriksid sellise olukorra põhjusi ning teavitaksid Euroopa Parlamenti tulemustest enne 2018. aasta keskpaika; toonitab vajadust vahendite laiema geograafilise jaotuse järele, sh ka EFSI vahendite osas, mis peavad alati olema täiendava iseloomuga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahendite suhtes, et saavutada eesmärk vähendada piirkondlikke erinevusi; rõhutab vajadust EIP rolli suurendamiseks sotsiaalse ettevõtluse ja idufirmade, sotsiaalse taristu kasvu kiirendamise, taastuvenergia, energiatõhususe ja ringmajanduse projektide rahastamisel; tuletab siinkohal meelde, et EIP on suur investeerija ka ELi mittekuuluvates riikides;

24.  võtab teadmiseks kõigi EIP Grupi hallatavate programmi „Horisont 2020“ rahastamisvahendite (InnovFin) vahehindamise ja selle raames esitatud 15 soovitust; ootab, et EIP Grupp koostaks üksikasjaliku strateegia selle kohta, kuidas ta kavatseb neid soovitusi rakendada;

Nõuetele vastavus

25.  kordab oma seisukohta, et Euroopa õigusraamistikus, sh EIP põhikiri, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) määrus, neli ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) määrust ja viis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), tuleks keelata ELi rahaliste vahendite andmine lõplikele abisaajatele või finantsvahendajatele, kelle puhul on tõestatud osalemine maksudest kõrvalehoidumises või maksupettuses;

26.  tuletab meelde, et EIP poliitika liidu õigust mittekohaldavate jurisdiktsioonide suhtes peab olema sihiteadlikum; märgib, et tuginemine ELi ühisele loetelule nendest kolmandate riikide jurisdiktsioonidest, kes ei järgi hea maksuhaldustava standardeid, mille Euroopa Liidu Nõukogu 5. detsembril 2017 heaks kiitis ja mis on konflikti korral teiste juhtivate organisatsioonide nimekirjade suhtes ülimuslik, on positiivne, kuid ebapiisav samm, ning nõuab, et riigipõhine aruandlus muudetaks ilma eranditeta EIP ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia põhielemendiks; kutsub EIPd üles: järgima asjaomaseid rahapesu-, terrorismi-, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastase võitluse alaseid nõudeid ja kohaldatavaid õigusakte; mitte kasutama maksudest kõrvalehoidumise struktuure, eriti agressiivseid maksukavandamisskeeme ega tavasid, mis ei vasta maksude hea haldamise kriteeriumidele, nagu on sätestatud liidu õigusaktides, nõukogu järeldustes, komisjoni teatistes või komisjoni mis tahes märgukirjas, ega neis osalema; ning mitte säilitama ärisuhteid üksustega, mis on loodud või asutatud jurisdiktsioonides, mis ei tee liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevate maksustandardite kohaldamise suhtes; palub, et EIP vaataks pärast komisjoni ja sidusrühmadega konsulteerimist läbi ja ajakohastaks oma poliitika liidu õigust mittekohaldavate jurisdiktsioonide suhtes, arvestades eelnimetatud koostööst keelduvate jurisdiktsioonide ELi ühise loetelu vastuvõtmist; kutsub komisjoni üles omalt poolt esitama igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle poliitika rakendamise kohta;

27.  märgib, et komisjon on varasemalt blokeerinud teatavad rahvusvaheliste finantsasutuste esitatud projektid(5), sest need projektid hõlmasid põhjendamatult keerulist maksukorraldust, milles kasutati kolmandate riikide kahjulikke või olematuid maksusüsteeme; kutsub komisjoni ja EIPd üles lisama oma aastaaruandesse teabe projektide kohta, mille puhul vahendid on üle kantud offshore-jurisdiktsioonidesse; rõhutab, et rahvusvahelised finantsasutused peavad välistama ohu, et ELi vahendid aitavad otseselt või kaudselt kaasa maksustamise vältimisele ja maksupettustele;

28.  märgib, et on väljendatud muret seoses EIP rahastatud projektidega, mis hõlmavad offshore-struktuure ja koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone; palub komisjonil avaldada iga-aastase avaliku aruande, milles käsitletakse ELi rahaliste vahendite kasutamist seoses offshore-struktuuridega ning EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) rahasiirdeid nendesse struktuuridesse, ja mis sisaldab blokeeritud projektide arvu ja laadi, selgitavaid märkusi projektide blokeerimise põhjuste kohta ja võetud järelmeetmeid, millega tagatakse, et ELi vahendid ei aita otseselt ega kaudselt kaasa maksustamise vältimisele ega maksupettusele;

29.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et EIP võtab arvesse maksude mõju riikides, kus investeering tehakse, ja seda, kuidas see investeering aitab kaasa majandusarengule, töökohtade loomisele ja ebavõrdsuse vähendamisele;

30.  leiab, et Euroopa Liidu pangana peaks EIP suurendama jõupingutusi, tagamaks et finantsvahendajad, kellega ta koostööd teeb, ei kasuta maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgi tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes; rõhutab, et samuti peaks EIP kindlustama, et finantsvahendajad ei ole seotud korruptsiooni, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse või terrorismiga;

31.  rõhutab, et EIP-l on vaja saada usaldusväärset ja täielikku teavet tema vahenditest lõplike toetusesaajate tegelikult kasusaavate omanike kohta, sealhulgas juhul, kui rahastamine põhineb börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatel fondidel; nõuab seepärast tungivalt, et EIP tugevdaks finantsvahendajate kasutamisel oma hoolsuskohustuse menetlust ja läbipaistvust; on seisukohal, et finantsvahendajate valimisel kriteeriumide kasutamine ja ajakohase teabe omamine äriühingute (sealhulgas usaldusfondid, sihtasutused ja maksuparadiisid) tegeliku tulusaaja kohta on parim tava, mida tuleb pidevalt järgida; märgib tõsiasja, et EIP tuvastab selliste äriühingute tegelikud tulusaajad hoolsuskohustuse täitmise käigus; kutsub EIP Gruppi üles veelgi tugevdama oma lepingutingimusi, lisades neisse klausli hea juhtimistava kohta või viite sellele, eesmärgiga leevendada aususe ja mainega seotud riske; nõuab, et EIP koostaks rangete kriteeriumide avaliku loetelu finantsvahendajate valimiseks, et tugevdada ELi panust maksupettuste vastu võitlemisel ning vältida tõhusamalt korruptsiooniohtu ja kuritegelike organisatsioonide infiltreerumist;

32.  avaldab heameelt EIP jõupingutuste üle täita hoolsuskohustust EIP Grupi vastaspoolte ja toimingute suhtes, sealhulgas käimasolevad järelevalvetegevused ja kontrollid, tagamaks, et EIP ei hõlbustaks tahtmatult korruptsiooni, pettust, kokkumängu, sundi, rahapesu, maksupettusi, kahjulikke maksutavasid või terrorismi rahastamist, eelkõige vastavusbüroo juhi büroo (OCCO) korrapäraste tegevusaruannete avaldamise kaudu ja tehes tihedat koostööd EIP peainspektsiooniga; palub, et EIP kohandaks oma tegevuse komisjoni kavandatud uue varajase hoiatamise ja välistamise süsteemiga;

33.  avaldab heameelt EIP Grupi koostöö ja teabevahetuse üle komisjoni eri talitustega maksustamise vältimise vastases paketis sisalduvate meetmete valdkonnas, et selgitada õigusaktide paketi kohaldamisala ja põhielemente, EIP Grupi rolli ja kaasatust ning osalemist neid küsimusi käsitlevas dialoogis kodanikuühiskonna organisatsioonidega nii EIP Grupi direktorite nõukogu kui ka EIP talituste, näiteks vastavusbüroo juhi büroo tasandil; kutsub EIPd üles oma hoolsuskohustuse täitmise käigus pöörama suuremat tähelepanu maksustamise vältimisele;

Aruandekohustus

34.  on veendunud, et EIP Grupi suurema rolliga majanduses, tema suurenenud investeerimissuutlikkuse ja ELi eelarve kasutamisega EIP tegevuse tagamiseks peavad kaasnema suurem läbipaistvus ja laiem aruandekohustus, et tagada tema tegevuse, projektide valimise ja rahastamisprioriteetide üle tõeline avalik kontroll;

35.  märgib, et EIP esitab oma tegevuse kohta parlamendile aastas kolm aruannet ning EIP president ja töötajad osalevad parlamendi ja selle komisjonide taotlusel korrapäraselt kuulamistel; tuletab siiski meelde oma nõudmist, et EIP parlamentaarne aruandekohustus ja läbipaistvus peaksid olema kõrgemal tasemel; kordab sellega seoses oma üleskutset allkirjastada institutsioonidevaheline kokkulepe EIP ja Euroopa Parlamendi vahelise teabevahetuse kohta, mis hõlmaks parlamendiliikmete võimalust esitada EIP presidendile kirjalikult vastatavaid küsimusi;

36.  tuletab meelde, et läbipaistvus ELi poliitika elluviimisel ei tugevda mitte üksnes EIP Grupi üldist ettevõtjapoolset vastutust ja usaldusväärsust, kui finantsvahendajatest ja lõplikest toetusesaajatest antakse selge ülevaade, vaid aitab suurendada ka rahastatavate projektide tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning tagab EIP laenuportfellis nulltolerantsi poliitika kohaldamise pettuste ja korruptsiooni suhtes;

37.  tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP Grupi läbipaistvuspoliitika aluseks on avalikustamise presumptsioon ning et igaüks pääseb EIP Grupi dokumentidele ja teabele ligi; tuletab meelde oma soovitust avaldada EIP Grupi veebisaidil sellised mittekonfidentsiaalsed dokumendid nagu institutsioonidevahelised kokkulepped ja memorandumid ning palub tungivalt, et EIP Grupp ei piirduks sellega, vaid jätkaks viiside otsimist läbipaistvuse suurendamiseks;

38.  soovitab EIP Grupil järgida Maailmapanga Grupi Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni eeskuju ja hakata avalikustama teavet kõrge riskiastmega allprojektide kohta, mida EIP rahastab kommertspankade kaudu (EIP Grupi poolt VKEde rahastamiseks kasutatud peamised vahendajad/finantsvahendid);

39.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et taotluse korral avalikustatakse mis tahes EIP Grupi valduses olevad projektidokumendid; palub EIP Grupil määratleda suunised mittetundliku ja põhilise teabe kohta, mis võidaks avaldada nõudmiste puhul, mis on seotud proaktiivse projektitasandi avaldamisega;

40.  nõuab, et EIP Grupi avalikustamispoliitikaga tagataks grupi hinnapoliitikat ja juhtimisorganeid käsitlevate põhimõtete läbipaistvuse järjest kõrgem tase; avaldab sellega seoses heameelt EIP Grupi direktorite nõukogu 2017. aasta jaanuari koosolekute protokollide avalikustamise, dokumentide avaliku registri ja projektiandmete avaldamise üle rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse kaudu(6); nõuab juhtkonna koosolekute protokollide avaldamist;

41.  võtab teadmiseks EIP Grupi rikkumistest teatamise poliitika käimasoleva läbivaatamise; nõuab tungivalt, et EIP Grupp tugevdaks oma kaebuste lahendamise mehhanismi sõltumatust, õiguspärasust, kättesaadavust, prognoositavust, võrdõiguslikkust ja läbipaistvust, sh kaasates direktoreid ja tõhustades kaebuste esitajate kaitset; on veendunud, et sellised meetmed on ilmselgelt panga, sidusrühmade ja ELi institutsioonide huvides;

42.  märgib, et peainspektsiooni pettuste uurimise osakonnale (IG/IN) 2016. aastal teatatud 120 juhtumist teatati 53 % EIP Grupi töötajate poolt; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP veebisaidil asuv pettustest teatamise mehhanism on nüüd kättesaadav 30 keeles(7); on seisukohal, et EIP peaks hoolega jälgima rikkumisest teatajate kaitsmiseks ELi tasandil tehtavat tööd ja sellega seoses veelgi parandama rikkumistest teatamise võimalusi;

43.  kutsub EIP Gruppi üles pöörama pidevat tähelepanu oma tulemuslikkuse kontrollimisele tulemuslikkuse ja tõendatud mõju hindamiste kaudu; julgustab EIP Gruppi jätkuvalt täiustama oma seirenäitajaid, täpsemalt täiendavuse näitajaid, et hinnata mõju projekti väljatöötamise etapis võimalikult varakult ja anda nõukogule piisavalt teavet kavandatava mõju kohta, eelkõige seoses projektide panusega ELi poliitikavaldkondadesse, näiteks nende mõju tööhõivele (nii rakendamise kui ka toimimise ajal); juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et EIP Grupi rahastamise tulemuslikkust ei saa hinnata üksnes selle finantsmõju hindamise põhjal, ning nõuab seetõttu, et oleks tagatud õige tasakaal tegevusmahu ja EIP Grupi mittefinantsteenuseid osutavate töötajate eesmärkide seisukohast määratletud tegevuseesmärkide vahel; nõuab näiteks, et tulemuslikkuse hindamine näitaks, millistele konkreetsetele eesmärkidele on projekt ÜRO kestliku arengu eesmärkide raames suunatud ja millises ulatuses on see nende täitmisele kaasa aidanud; peab oluliseks, et elanikkond, kes elab rahastatud taristuprojektide piirkonnas, osaleks aktiivselt nende hindamises;

44.  avaldab heameelt asjaolu üle, et EIP jätkab tööd oma mõjuhindamise aruandlusmeetodite peenhäälestamisel, näiteks selleks, et täpselt kajastada mitmesuguste vahendatud laenuandmisstruktuuride ja uute toodete abil kasutusele võetud investeeringuid ning koos teiste mitmepoolsete arengupankadega ühiselt astutud samme mõju käsitleva aruandluse põhiaspektide ühtlustamisel, nagu hiljuti kliimamuutustega seotud rahastamist käsitleva aruandluse kohta koostatud aruandes ja kõigi sektorite laenude kohta praegu koostatavas aruandes;

45.  avaldab heameelt asjaolu üle, et tulemuste mõõtmine (ReM+) on EIP Grupis järk-järgult kaasa toomas sisemise kultuuri muutumist; nõuab selle toimingu ühtlustamist ja üldistamist, kaasates lisaks võimalikult suures ulatuses Addis Abeba ja Pariisi näitajad; on veendunud, et selliste näitajate kohandamine kohalike seisukohtade integreerimise abil võib vähendada nende kaugeks jäämist, mõjutamata nende sõltumatust;

46.  palub EIP-l võtta kolmandatesse riikidesse investeerimisel arvesse kohalikku konteksti; tuletab meelde, et kolmandatesse riikidesse investeerimine ei või põhineda ainult võimalikult suure kasumi saamise põhimõttel, vaid selle eesmärk peab olema saavutada erasektori juhitav pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv ning vähendada vaesust töökohtade loomise ja tootmisressursside juurdepääsetavuse parandamise abil;

47.  märgib, et mitmes EIP tegevusriigis on inimõigused, eelkõige väljendus-, kogunemis- ja ühinemisvabadus mitmest suunast rünnaku all, seda alates protestide vägivaldsest mahasurumisest ja sõnavabaduse kasutamise karistamisest kuni meelevaldsete vahistamiste, inimõiguste kaitsjate kinnipidamiste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse piiramiseni; kutsub EIPd üles võtma vastu inimõiguste tegevuskava, et viia ellu ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku ja tegevuskava ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete eesmärgid, et vältida EIP projektide kahjulikku mõju inimõiguste valdkonnas, tagada, et EIP projektidega aidatakse kaasa inimõiguste tõhustamisele ja elluviimisele, ning pakkuda õiguskaitsevahendeid inimõiguste rikkumiste korral;

48.  peab kiiduväärseks tulemuste mõõtmise raammetoodika avaldamist, kuid on veendunud, et selliste hinnangute tulemused tuleks avalikustada kõikide toimingute puhul (sh keskkonna- ja sotsiaalne mõju projektide või allprojektide tasandil); peab kiiduväärseks EIP välislaenude andmise volituse vaheläbivaatamist, mille tulemusena edastab EIP edaspidi parlamendi taotluse korral parlamendile tulemuste mõõtmise dokumendid projektide kohta, mis on kaetud ELi eelarvetagatisega; kutsub EIPd üles avaldama tulemuste mõõtmise dokumendid ka projektide kohta väljaspool ELi ja kolmel sambal põhineva hindamise dokumendid projektide kohta ELis, et suurendada panga läbipaistvust;

49.  peab kiiduväärseks, et EIP grupp võttis VKEdele suunatud laenutegevuse jaoks vastu kõrged läbipaistvus- ja vastutusstandardid ning et finantsvahendajate kohustus anda aru iga VKE kohta, kes on EIP grupi toetust saanud, võimaldab võtta neid tulemusi arvesse, kui kaalumisel on sama vahendaja kaudu järgmiste tehingute tegemine;

50.  rõhutab, et pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371(8) (mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) ning nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) nr 2017/1939(9) (millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel) jõustumist uurib juhtudel, kus riiklikel asutustel või Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on põhjust kahtlustada selles kontekstis kriminaalkuriteo kordasaatmist, EIP tegevust liikmesriikides Euroopa Prokuratuur;

51.  märgib, et olemasolev teave selle kohta, mil määral aitab EIP laenutegevus kaasa ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele, on piiratud; palub EIP-l seetõttu lisada oma aastaaruandesse vajaduse korral eraldi peatükid, mis oleksid pühendatud EIP mõju hindamisele seoses tema tegevusega, mille eesmärk on toetada ühtekuuluvuspoliitika rakendamist, sh ka algatuse Interreg raames, ning esitada üksikasjalik teave laenude kasutamise kohta ühtekuuluvuspoliitika projektides ja programmides, viidates ühtlasi toetuste geograafilisele jagunemisele, nende panusele ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide, sh horisontaalsete põhimõtete ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse ning konkreetsetele võimalustele mobiliseerida erasektori vahendeid; rõhutab siinjuures ka EIP kohustust anda Euroopa Parlamendile, kontrollikojale ja muudele asutustele piisavalt andmeid, sh oma toodete kulude ja haldamise kohta, ning võtab ühtlasi arvesse ühtekuuluvuspoliitikaga ja EIPga seotud investeeringute kombineerimist puudutavate koondandmete lisaväärtust ELi tasandil;

EIP grupi finantstegevus

52.  kutsub EIP gruppi üles tegema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisvahendite arvu ja liikide ratsionaliseerimise protsessis komisjoniga aktiivset koostööd ning kavandama seda protsessi ette, juhtides esimese etapina oma kogemuste põhjal tähelepanu dubleerimisele või kattumistele;

53.  on veendunud, et EIP grupi rahastamisvahendid peaksid tooma kasu projektidele, mis valitakse lähtuvalt nende omadustest ning potentsiaalist luua kogu ELi jaoks lisaväärtust ja mõjusat täiendavust, eriti piirkondades, kus turud ei suuda projekte rahastada ega toetada, ning leiab, et selleks on vaja leida õige tasakaal potentsiaalselt kõrgema riskiprofiili ja hea krediidikvaliteedi säilitamise põhivajaduse vahel;

54.  hoiatab sellega seoses, et turupõhistel instrumentidel on oht suunata ELi eelarve kese ELi ühistelt avalikelt hüvedelt kõrvale, ja julgustab EIP gruppi tugevdama aruandlust komisjonile pigem oma rahastuse kvaliteedi kui selle kvantiteedi kohta finantsinstrumentide kontekstis;

55.  märgib, et täiendava riskivõtmisvõime täielikuks ärakasutamiseks on EIP grupp arendanud mitmeid uusi tooteid, mis võimaldavad võtta suuremaid riske (nt allutatud võlainstrumendid, omakapitalis osalemine, pankadega riskide jagamine), ja on vaadanud suurema paindlikkuse võimaldamiseks läbi oma krediidiriski poliitika ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid;

56.  kutsub EIP gruppi üles arendama veelgi oma riskijuhtimise kultuuri, et parandada selle tulemuslikkust ning täiendavust ja koostoimet oma sekkumismeetmete ja ELi eri poliitikavaldkondade vahel, toetades eelkõige innovatiivseid ettevõtjaid, taristuprojekte ja VKEsid, kes võtavad riske või arenevad majanduslikult ebasoodsates piirkondades, kus puudub stabiilsus, kooskõlas korduva ja pikaajalise eesmärgiga lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, kuid kahjustamata usaldusväärse juhtimise põhimõtteid ja ohustamata EIP head krediidikvaliteeti; tuletab meelde, et riski ülekandmisel põhinevad instrumendid ei saa olla riskivabad, kui nende eesmärk on aidata kaasa ELi majanduse arengule ning majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele koostööle; rõhutab, et EIP ja tema aktsionärid peavad olema sellest täiel määral teadlikud; julgustab EIPd hindama võimalust pakkuda EIP võlakirjade otsest ostmist;

57.  juhib tähelepanu sellele, et EIP grupi toetus VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ulatus 2016. aastal rekordilise 33,6 miljardi euroni ja toetati 4,4 miljoni töökoha loomist; rõhutab, kui oluline on, et EIP grupp toetab pidevalt VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, tõhustades nende juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et VKEd on Euroopa majanduse tugisammas ja peaksid jääma EIP grupi laenutegevuse põhiliseks sihtrühmaks, milleks tuleks veelgi tugevdada rahastamisvahendeid VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks;

58.  tuletab meelde, et rohkem kui 90 % ELi VKEdest on mikroettevõtjad, kes annavad peaaegu 30 % erasektori tööhõivest; juhib tähelepanu sellele, et mikroettevõtjad on majandusšokkide suhtes haavatavamad kui suuremad ettevõtjad ja võivad laenude saamisel jääda suures osas kõrvale, eriti kui nad asuvad piirkonnas, kus majandus- ja pangandusolukord on ebasoodne; kutsub EIPd üles koostama strateegia, millega heastatakse asjaolu, et VKEdel on sellistes tingimustes raskusi projektidele toetuse saamisel;

59.  tunnistab, et juurdepääs rahastamisele on endiselt suurim kultuuri- ja loomesektori kasvu takistav tegur; rõhutab tungivat vajadust rahastamisalgatuste järele, mis seda sektorit tugevdaksid; rõhutab EIP ja EFSI potentsiaali loomesektori toetamisel, peamiselt VKEde rahastamise kaudu; kutsub EIPd üles tegelema EFSI rahastamise puudumisega kultuuri- ja loomesektoris, uurides võimalikku koostoimet programmiga „Loov Euroopa“;

60.  kutsub EIP gruppi üles tuginema edaspidigi rahanduslikult usaldusväärsetele vahendajatele, nagu riiklikud tugipangad ja institutsioonid, et valida teatavat liiki projekte, mis ei ohustaks tema head krediidikvaliteeti;

61.  leiab, et paljud EIP grupi juhtimiseeskirjad on kujundatud nii, et need kaitseksid tema head krediidikvaliteeti, kuid väga vähe teavet on kättesaadav selle kohta, kui lähedal on EIP grupp madalamale reitingule;

62.  rõhutab, et EIP grupi poolt rahastatavate investeerimisprojektide hoolsuskohustus peaks põhinema nii finantstuluga seotud teguritel kui ka teguritel, mis ei ole seotud finantstulemustega, vaid muud liiki eesmärkide saavutamisega, näiteks projekti panusel ülespoole suunatud majandusliku lähenemise ja ühtekuuluvuse suurendamisse ELis või strateegia „Euroopa 2020“ või kestliku arengu eesmärkide saavutamisse; leiab, et EIP grupp peaks neid muid kui finantskriteeriume institutsioonilistele ja erainvestoritele (näiteks pensionifondid ja kindlustusandjad) asjakohasel viisil selgitama, edendades seega kogu finantssektoris suuremat keskendumist sotsiaal-majanduslikule ja keskkonnamõjule;

63.  on veendunud, et juhtudel, kus pingelised finantsturu tingimused takistaksid elujõulise projekti elluviimist, või kui on vaja hõlbustada investeerimisplatvormide loomist või projektide rahastamist sektorites või piirkondades, kus esineb olulisi turutõrkeid või valitseb ebasoodne investeerimisolukord, peaks EIP grupp tegema muudatusi (ja need dokumenteerima), eelkõige ELi poolt EIP-le antava tagatise tasus, et aidata kaasa EIP grupilt rahastamisvahendite kaudu rahastuse saajate kantavate tegevuse rahastamiskulude vähendamisele, et hõlbustada projektide elluviimist; usub, et vajaduse korral tuleks teha sarnaseid jõupingutusi tagamaks, et rahastamisvahenditest toetatakse väikeseid projekte, ja et kui kohalike või piirkondlike vahendajate kasutamine võimaldab vähendada finantsinstrumendist väikeste projektide rahastamise kulusid, tuleks sellist kasutamise vormi samuti kaaluda;

64.  avaldab heameelt hiljuti heaks kiidetud omakapitaliinvesteeringute strateegia üle, mis hõlmab omakapitaliga seotud toimingute paremat hindamist, et kõrvaldada omakapitali kaudu rahastamise puudujääk ELi innovatsiooni ja taristu prioriteetsetes valdkondades, eelkõige kahes turusektoris: kaudne omakapitali kaudu rahastamine (omakapitaliinvesteeringud taristufondidesse ja kaasinvesteerimisprogrammidesse) ja otsene omakapitali kaudu rahastamine (kvaasikapitali laenud äriühingutele ja kvaasikapitali laenud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele) koos otseste ja kaudsete vahendite kombinatsiooniga (aktsiafondid ja osaluslaenud);

65.  avaldab heameelt Euroopa Investeerimisfondi (EIF) toetuse üle, mida on juba antud ühisrahastamisplatvormidele olemasolevate tegevuste raames, soovi üle jätkata platvormide valikulist toetamist olemasolevate programmide raames või nende laiendamise kaudu ning koos komisjoniga võimalike võlgade ning omavahendite kaudu ühisrahastamise katseprojektiga tehtud töö üle; teeb ettepaneku, et Euroopa Investeerimisfond leiaks viisid, kuidas tuvastada toetust vajavad FinTechi-põhised finantsvahendajad ja kuidas nendeni jõuda;

66.  palub komisjonil hinnata ja jälgida tähelepanelikult EIP-le antud arvukate volitustega seotud kulusid; tuletab meelde, et praegusi finants- ja inimressursse arvestades võivad kaasnevad halduskulud mõjutada EIP üldist tulemuslikkust;

67.  rõhutab, et EIP roll ühtekuuluvuspoliitikas suureneb, eelkõige rahastamisvahendite ja toetuste tõhusama kombineerimise tõttu; toonitab siiski, et nende kättesaadavus lõppkasutajate jaoks on endiselt väga madal ning et liikmesriigid ja piirkonnad tõstavad esile finantsmääruses ning ühissätete määruses sätestatud menetluste keerukust (sh ebaproportsionaalseid halduskulusid ja tasusid) ja konkurentsi huvipakkuvamate riiklike ja piirkondlike rahastamisvahenditega; kiidab sellega seoses heaks platvormi fi-compass loomise, mis on ühtekuuluvuspoliitika raamesse kuuluvate rahastamisvahenditega seotud nõustamisteenuste ühtne kontaktpunkt; nõuab siiski ulatuslikumat tehnilist toetust, kehtivate menetluste lihtsustamist ja suuremat tähelepanu finantsvahendajate suutlikkuse suurendamisele, ühtlasi juhib tähelepanu vajadusele siduda halduskulud ja -tasud paremini Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames kasutatavate rahastamisvahendite fondivalitseja tegevusega; tuletab siiski meelde, et toetused, mis on tõhus rahastamise vorm paljudes avaliku tegevuse valdkondades, peavad jääma ühtekuuluvuspoliitika eelistatumaks vahendiks ning et rahastamisvahendid tuleks suunata nendesse sektoritesse, kus neil on suurem lisaväärtus kui toetustel, jättes nende kasutamise korraldusasutuste otsustada; juhib tähelepanu asjaolule, et vaja on edendada tihedamat EIP ja Euroopa Parlamendi koostööraamistikku, et EIP tegevust oleks võimalik põhjalikumalt kontrollida;

EIP grupi teavitus- ja nõustamistegevus

68.  peab kahetsusväärseks, et võimalikud EIP grupi rahastuse saajad ei ole üldiselt piisavalt teadlikud EIP grupi väljatöötatud toodetest; peab kaheldavaks, kas EIP grupi tarneahel on piisavalt mitmekesine ja kaasav;

69.  usub, et EIP grupi teavitustegevust tuleks koostöös tema asjakohaste riiklike partneritega parandada, et suurendada VKEde teadlikkust olemasolevatest rahastamisvõimalustest ning teavitada kodanikke ELi rahastatavatest kohalikest ja konkreetsetest projektidest paremini;

70.  väljendab sellega seoses heameelt rahvusvaheliste ja riiklike institutsioonidega sõlmitavate partnerluste üle, mille eesmärk on tagada vastastikune täiendavus EIP nõustamisteenustega;

71.  peab kahetsusväärseks, et andmed EIP rolli kohta ühtekuuluvuspoliitika igas konkreetses rakendusetapis puuduvad ning et teave selle kohta, mil määral aitab EIP laenutegevus kaasa ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele, on piiratud; rõhutab, et on vaja ja tuleks teha rohkem jõupingutusi suurema läbipaistvuse ja parema kommunikatsiooni saavutamiseks, et tagada teabe jõudmine kohaliku ja piirkondliku tasandi lõplike toetusesaajateni ja suurendada projektide nähtavust;

72.  avaldab lootust, et komisjon, EIP grupp ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused jätkavad ja tugevdavad koostööd riiklike tugipankade ja -institutsioonidega, püüeldes vastastikuse täiendavuse poole, et luua rohkem sünergiat Euroopa struktuuri- ja rahastamisfondide ning EIP rahastamisvahendite ja laenude vahel ning vähendada halduskoormust, lihtsustada menetlusi, suurendada haldussuutlikkust, edendada territoriaalset arengut ja ühtekuuluvust ning parandada arusaama Euroopa struktuuri- ja rahastamisfondidest ja EIP rahastamisest, sest riiklikel tugipankadel ja -institutsioonidel on põhjalikud teadmised oma territooriumi kohta ja suutlikkus rakendada kohandatud rahastamisvahendeid kohapeal;

o

o  o

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, EIP-le ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

(2)

ELT L 249, 27.9.2017, lk 1.

(3)

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/10/10/conclusions-climate-change/pdf

(4)

Näiteks hea reitinguga usaldusväärsed projektid, mis ei saa toetust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõttelt.

(5)

EIP, Euroopa Investeerimisfond ning ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond.

(6)

Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta. Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0200.

(7)

http://www.eib.org/attachments/general/reports/ig_fraud_investigations_activity_report_2016_en.pdf

(8)

ELT L 198, 28.7.2017, lk 29.

(9)

ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (23.11.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta

(2017/2071(INI))

Arvamuse koostaja (*): Ludek Niedermayer

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab, et Euroopa Investeerimispank (EIP) aitas pärast majandus- ja finantskriisi kaasa ELi investeerimistegevuse taastamisele; rõhutab, et EIP tegevust praeguse taastumisperioodi ajal ja paranenud laenude kättesaadavust enamikus riikides ja sektorites tuleb hoolikalt suunata toodete ja projektide suunas, mis tagavad kõrge lisaväärtuse, võttes eriti arvesse piirkondi, kus investeerimisaktiivsuse tase on madal, ja riike, kus põhiinvesteeringud on nii avalikus kui ka erasektoris puudulikud; rõhutab, et EIP nõuandeteenuseid ja rahastamist tuleks jätkata sellistes võtmevaldkondades nagu taristu rahastamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, linnade areng ja VKEde toetamine; rõhutab, et EIP rahastamistegevuse laiendamine ei asenda liikmesriikide sotsiaalselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikke struktuurireforme ja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat;

2.  tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP majandusosakonna 28. septembri 2017. aasta kirja kohaselt suurendavad EIP grupi 2015. ja 2016. aastal heakskiidetud investeeringud kokku ELi SKPd 2020. aastaks 2,3 % ja lisavad 2,25 miljonit töökohta, mis näitab EIP olulist makromajanduslikku mõju; julgustab EIPd veelgi süvendama oma makromajandusliku analüüsi suutlikkust, sealhulgas uuringuid oma tegevuse makromajandusliku mõju kohta, aga ka oma üldist analüütilist tööd ja valdkondlikke uuringuid ning empiiriliste dokumentide ja väljaannete valikut, muutudes seeläbi ka teadmistepangaks; palub EIP-l jätkuvalt parandada projektide hindamist, kasutades selleks põhjalikumaid, täpsemaid ja viimistletumaid mõjunäitajaid;

3.  rõhutab vajadust vähendada erasektori väljatõrjumise riski, keskendudes selleks pikaajalisele rahastamisele, mis ei oleks muidu EIP klientidele turgudel kättesaadav, või võttes suuremaid riske, säilitades samal ajal EIP suure krediidivõimelisuse, nimelt toetada selliste projektide rahastamist, mida muidu ei rahastataks, eelkõige mis puudutab innovaatilisi idufirmasid ja VKEsid; toetab EIP käsitust aidata erakapitali kasutuselevõtmist laenude ja tagatiste kaudu; juhib lisaks tähelepanu sellele, et EIP rahastamise lisaväärtus seisneb ka tehnilises nõustamises ja suutlikkuse suurendamises, et aidata kaasa projektide investeerimisvalmiduse saavutamisele ja võtta ressursse kiiresti kasutusele, mis on sageli kiirem kui erasektoris;

4.  tunnustab EIP viimaste aastate antitsüklilise rolli tähtsust; usub, et üheks EIP peamiseks prioriteediks, kui majandus saavutab uuesti kriisieelsete investeeringute taseme, peaks olema keskendumine sellele, et aidata kaotada investeeringute puudujääk valdkondades, kus turud ei toimi, näiteks tulenevalt nende pidevast lühiajalisest fookusest ja suutmatusest hinnata õigesti pikaajalisi välismõjusid, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavaid jätkusuutlikke investeeringuid, tehnoloogia arengut ja uuendustegevust; rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks innovatsioonipõhiseid projekte, millel on ELi jaoks selge lisaväärtus, samuti piirkondlikku arengut, toetades selliseid projekte nagu maapiirkondade ja muude vähem arenenud ja raskemini ligipääsetavate piirkondade taaselustamine; tuletab meelde, et EIP peaks täitma programmi „Horisont 2020“ kaudu strateegia „Euroopa 2020“ elluviimisel peamist rolli;

5.  kutsub EIPd jätkama rahalise toetuse andmist säästvatele kohalikele energiaallikatele, et kaotada Euroopa suur sõltuvus välisest energiast ja tagada varustuskindlus;

6.  tuletab meelde, et rohkem kui 90 % ELi VKEdest on mikroettevõtjad, kes annavad peaaegu 30 % erasektori tööhõivest; juhib tähelepanu sellele, et mikroettevõtjad on majanduse tagasilöökide suhtes haavatavamad kui suuremad ettevõtjad ja võivad laenude saamisel jääda suures osas kõrvale, eriti kui nad asuvad piirkonnas, kus majandus- ja pangandusolukord on ebasoodne; kutsub EIPd üles kaaluma strateegiat, millega heastataks asjaolu, et VKEdel on raskusi projektidele toetuse saamisel;

7.  rõhutab, et EIP-l oli ja on positiivne roll avaliku sektori investeeringute puudujäägi vähendamisel; rõhutab, et investeerimine, vastutustundlikud ja jätkusuutlikud struktuurireformid ja usaldusväärne eelarvepoliitika peavad olema üldise strateegia lahutamatu osa; nõuab liikmesriikides toimuva EIP tegevuse ning riiklikes reformikavades ja riigipõhistes soovitustes ette nähtud valitsuste tegevuse, poliitika ja eesmärkide vahelist koordineerimist, kui selline koordineerimine on võimalik;

8.  rõhutab, et suurenev investeeringulõhe liikmesriikide vahel on tingitud ELi tasandi tõsistest struktuurilistest põhjustest; kutsub EIPd üles suurendama tehnilise abi andmist, et lahendada projektide koostamise vähese suutlikkuse probleem mõnes liikmesriigis; kutsub EIPd üles pakkuma üksikasjalikumat teavet iga rahastatud projekti loodud otseste ja kaudsete töökohtade kohta;

9.  tuletab meelde, et on hädavajalik kiiresti välja selgitada, millist mõju avaldab EIP praegusele eelarvele ja tegevusele Brexit, et EIP saaks jätkuvalt oma rolli täita; märgib, et Ühendkuningriik andis 16,11 % EIP kapitalist ehk 3,5 miljardit eurot sissemakstud kapitalist ja 35,7 miljardit eurot panga sissenõutavast kapitalist; rõhutab, kui oluline on täpsustada Ühendkuningriigi osamaksu suurus EIP eelarvesse ning Ühendkuningriigi tulevane majanduslik osalus EIPs; kutsub liikmesriike üles tagama, et Ühendkuningriigi lahkumine ei vähendaks EIP suutlikkust toetada ELi majandust; rõhutab sellega seoses vajadust kehtestada Ühendkuningriigis käimasolevate projektide suhtes, mida kaasrahastab EIP, võimalikult kiiresti õiguskindlus; on seisukohal, et kuigi Ühendkuningriiki tuleb enne selle ametlikku väljaastumist Euroopa Liidust kohelda investeeringutega seoses samamoodi kui kõiki teisi liikmesriike, on EIP-l õigus asetada investeerimine sõltuvusse selle tagamisest, et investeerimiskõlblikkuse kriteeriumid, eelkõige keskkonnastandardid, on kogu investeeringute kestuse ajal täidetud;

10.  tunneb heameelt nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta järelduste üle kliimamuutustega seotud rahastamise kohta(1) ja EIP kohustuse üle toetada liidu Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi; rõhutab keskkonnahoidlike investeeringute piisava rahastamise kättesaadavuse tähtsust, sealhulgas biotoorainel põhineva tööstuse jaoks(2); on veendunud, et EIP energiapoliitika 2018. aastaks kavandatud läbivaatamise tulemuseks peaks olema kaugelevaatav tegevuskava, mis viiks EIP investeeringud vastavusse 1,5 °C eesmärgiga, mis vähendaks kliimamuutustega seotud riske ja tagajärgi märkimisväärselt selle kaudu, et fossiilkütuste projektide toetamine lõpetatakse järk-järgult ning esikohale seatakse projektid, mis suurendavad energia andmist taastuvenergia ja energiatõhususe kaudu;

11.  märgib, et hoolimata 25 % üldeesmärgi saavutamisest peegeldab EIP toetus kliimameetmetele jätkuvalt turgude eri olemusi ja seetõttu ei jõudnud see 16 liikmesriigis 20 % tasemele; juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal tehti kliimameetmete investeeringuid peamiselt ELi tugevama majandusega riikidesse;

12.  palub, et EIP teeks väikeste turuosaliste ja kogukondlike ühistutega koostööd taastuvenergiaalaste väikesemahuliste projektide ühendamiseks, et need oleksid EIP investeeringute saamiseks abikõlblikud;

13.  palub komisjonil hinnata ja jälgida tähelepanelikult EIP-le antud suure arvu volitustega seotud kulusid; tuletab meelde, et praegusi finants- ja inimressursse arvestades võivad kaasnevad halduskulud mõjutada EIP üldist tulemuslikkust;

14.  rõhutab, et EIP-l oleks vaja välistegevust ellu viia nii, et tema tegevus keskenduks eelkõige ELi jaoks väga tähtsatele valdkondadele; rõhutab sellega seoses EIP välislaenude andmise volituste laiendamist, et hoogustada tegevust ühinemiseks valmistuvates riikides, lõunapoolsetes naaberriikides, Vahemere piirkonnas, Ladina-Ameerikas ja Aasias; rõhutab ka EIP tegevuse suurt potentsiaali majandusliku olukorra parandamisel eriti suure geopoliitilise tähtsusega piirkondades, eelkõige Ukrainas, kus Ida-Ukraina jätkuva sõjalise konflikti tõttu valitsevad suured majanduslikud raskused;

15.  nõuab rahalise abi suurendamist projektidele, mis aitaksid leevendada rändekriisiga seotud majanduslikke kulusid ning omaksid samal ajal positiivset mõju kodanikele, pagulastele ja muudele sisserändajatele liikmesriikides, kuhu saabub kõige rohkem pagulasi ja rändajaid;

16.  peab tervitatavaks EIP soovi kehtestada kõrgeimad standardid, et ennetada maksupettust, maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist, agressiivset maksuplaneerimist, rahapesu ja terrorismi rahastamist(3); usub aga, et on veel paranemisruumi; kutsub sellega seoses EIPd üles lõpetama koostööd selliste vahendajate, jurisdiktsioonide ja riikidega, kes ei järgi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja ELi standardeid, sealhulgas nendega, kes tegutsevad riikides, mis on kantud rahapesu seisukohast suure riskiga kolmandate riikide ELi nimekirja ning ELi tulevasse nimekirja maksuküsimustes koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta;

17.  palub EIP-l võtta kolmandatesse riikidesse investeerimisel arvesse kohalikku olukorda; tuletab meelde, et kolmandatesse riikidesse investeerimine ei või põhineda ainult võimalikult suure kasumi saamise põhimõttel, vaid selle eesmärk peab olema saavutada erasektori juhitav pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv ning vähendada vaesust töökohtade loomise ja tootmisressurssidele parema juurdepääsu abil;

18.  rõhutab, et EIP-l on vaja saada usaldusväärset ja täielikku teavet tema vahenditest lõplike toetusesaajate tegelikult kasusaavate omanike kohta, sealhulgas juhul, kui rahastamine põhineb börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatel fondidel; nõuab seepärast tungivalt, et EIP tugevdaks finantsvahendajate kasutamisel oma hoolsuskohustuse menetlust ja läbipaistvust;

19.  märgib, et komisjon on varasemalt blokeerinud teatavad rahvusvaheliste finantsasutuste esitatud projektid(4), sest need projektid hõlmasid põhjendamatult keerulist maksukorraldust, milles kasutati kolmandate riikide kahjulikke või olematuid maksusüsteeme; kutsub komisjoni ja EIPd üles lisama oma aastaaruandesse teavet projektide kohta, mille puhul vahendid on üle kantud offshore jurisdiktsioonidesse; rõhutab, et rahvusvahelised finantsasutused peavad välistama ohu, et ELi vahendid aitavad otseselt või kaudselt kaasa maksustamise vältimisele ja maksupettustele;

20.  kordab oma üleskutset komisjonile muuta Euroopa õigusakte, sealhulgas neid, mis käsitlevad EIP põhikirja, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) määrust, nelja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) määrust ja viit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), et keelata ELi rahaliste vahendite andmine lõplikele abisaajatele või finantsvahendajatele, kelle puhul on tõestatud osalemine maksudest kõrvalehoidumises või maksupettuses;

21.  märgib, et peainspektsiooni pettuste uurimise osakonnale 2016. aastal teatatud 120 juhtumist teatati 53 % EIP grupi töötajate poolt; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP veebisaidil asuv pettustest teatamise mehhanism on nüüd kättesaadav 30 keeles(5); on seisukohal, et EIP peaks hoolega jälgima rikkumisest teatajate kaitsmiseks ELi tasandil tehtavat tööd ja sellega seoses veelgi parandama talle teatamise võimalusi;

22.  võtab teadmiseks EFSI rahastatud projektidest saadud mitmekesised kogemused; toetab ja ergutab heade tavade jätkuvat vahetamist EIP ja liikmesriikide vahel, et tagada ELi kodanike igapäevaelu muutva Junckeri kava majanduslik tõhusus ja piisav finantsvõimendus;

23.  tunnistab, et rahastamisele juurdepääs on endiselt suurim kultuuri- ja loomesektori kasvu takistav tegur; rõhutab tungivat vajadust rahastamisalgatuste järele, mis seda sektorit tugevdaksid; rõhutab EIP ja EFSI potentsiaali loomesektori toetamisel, peamiselt VKEde rahastamise kaudu; kutsub EIPd üles tegelema EFSI rahastamise puudumisega kultuuri- ja loomesektorile, uurides võimalikku koostoimet programmiga „Loov Euroopa“;

24.  tuletab meelde, et riski ülekandmisel põhinevad instrumendid ei saa olla riskivabad, kui nende eesmärk on aidata kaasa ELi majanduse arengule ning majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele koostööle; rõhutab, et EIP ja tema aktsionärid peavad olema sellest täiel määral teadlikud; julgustab EIPd hindama võimalust pakkuda EIP võlakirjade otsest ostmist;

25.  avaldab heameelt EIP grupi 2017. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise strateegia üle; soovitab EIP grupil võtta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist arvesse oma finantstehingutes; nõuab soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava kiiret rakendamist, kaugeleulatuvate eesmärkide seadmist ja nendele konkreetsete näitajate lisamist;

26.  usub, et EIP grupi teavitustegevust tuleks koostöös tema asjakohaste riiklike partneritega parandada, et suurendada VKEde teadlikkust oma võimalusest saada rahastamist ning teavitada kodanikke ELi rahastatavatest kohalikest ja konkreetsetest projektidest paremini;

27.  märgib, et EIP esitab oma tegevuse kohta parlamendile aastas kolm aruannet ning EIP president ja töötajad osalevad parlamendi ja selle komisjonide taotlusel korrapäraselt kuulamistel; tuletab meelde oma nõudmist, et EIP peaks parlamendile siiski rohkem aru andma ja läbipaistvam olema; kordab sellega seoses oma üleskutset allkirjastada institutsioonidevaheline kokkulepe EIP ja Euroopa Parlamendi vahelise teabevahetuse kohta, kaasa arvatud see, et parlamendiliikmed saaksid esitada EIP presidendile kirjalikult vastatavaid küsimusi;

28.  nõuab, et eranditeta riigipõhine aruandlus saaks EIP ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia oluliseks osaks;

29.  soovitab, et uus Euroopa Prokuratuur uuriks võimalust käsitleda oma ülesannete raames ka EIP tegevust asjaomastes ELi liikmesriikides;

30.  nõuab tungivalt, et EIP grupp kinnitaks võimalikult kiiresti oma läbivaadatud rikkumistest teatamise poliitika ja tugevdaks oma kaebuste esitamise mehhanismi sõltumatust, õiguspärasust, juurdepääsetavust, prognoositavust ja läbipaistvust, sealhulgas direktorite kaasamise ja kaebuse esitajate kaitse parandamise kaudu; on veendunud, et sellised meetmed on selgelt panga, sidusrühmade ja ELi institutsioonide huvides.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

4

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Thierry Cornillet, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Barbara Kappel, Wajid Khan, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Andrea Cozzolino, Herbert Dorfmann, Frank Engel, Ashley Fox, Ramón Jáuregui Atondo, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Siegfried Mureşan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Bogdan Brunon Wenta, Sotirios Zarianopoulos, Wim van de Camp

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells, Thierry Cornillet

ECR

Ashley Fox, Kay Swinburne, Pirkko Ruohonen-Lerner, Stanisław Ożóg, Sander Loones

ENF

Barbara Kappel

PPE

Anne Sander, Bogdan Brunon Wenta, Brian Hayes, Frank Engel, Gabriel Mato, Georgios Kyrtsos, Gunnar Hökmark, Herbert Dorfmann, Ivana Maletić, Luděk Niedermayer, Markus Ferber, Siegfried Mureşan, Theodor Dumitru Stolojan, Thomas Mann, Tom Vandenkendelaere, Wim van de Camp

S&D

Alfred Sant, Andrea Cozzolino, Costas Mavrides, Hugues Bayet, Jakob von Weizsäcker, Jonás Fernández, Neena Gill, Olle Ludvigsson, Pedro Silva Pereira, Pervenche Berès, Peter Simon, Ramón Jáuregui Atondo, Roberto Gualtieri, Udo Bullmann, Wajid Khan

VERTS/ALE

Ernest Urtasun, Molly Scott Cato, Philippe Lamberts, Sven Giegold

4

ENF

Gerolf Annemans, Marco Zanni

GUE/NGL

Miguel Viegas

NI

Sotirios Zarianopoulos

5

0

EFDD

Marco Valli

ENF

Bernard Monot

GUE/NGL

Dimitrios Papadimoulis, Matt Carthy, Paloma López Bermejo

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

http://www.consilium.europa.eu/pressreleases-pdf/2017/10/47244665508_en.pdf

(2)

Näiteks hea reitinguga usaldusväärsed projektid, mis ei saa toetust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõttest.

(3)

http://www.eib.org/about/compliance/tax-good-governance/index.htm and http://www.eib.org/infocentre/publications/all/eib-group-anti-money-laundering-policy-and-combating-finance-of-terrorism-framework.htm

(4)

Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond ja ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond.

(5)

http://www.eib.org/attachments/general/reports/ig_fraud_investigations_activity_report_2016_en.pdf


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (24.11.2017)

eelarvekomisjonile

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta

(2017/2071(INI))

Arvamuse koostaja: Ivana Maletić

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et alusleping kohustab Euroopa Investeerimispanka (EIP) oma esmase laenuandmistegevuse kaudu kaasa aitama siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule ning toetama vähem arenenud piirkondade arendamiseks mõeldud projekte ja piiriülese iseloomuga projekte koostoimes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega; rõhutab seetõttu EIP olulise täiendava rolli potentsiaali tõhususpõhise ja tulemustele suunatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel muu hulgas tegevuse abil, mille eesmärk on tugevdada projektide ettevalmistamise alast suutlikkust, konsultatsiooni- ja analüüsiteenuseid ning laenude andmist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklikuks kaasrahastamiseks; palub komisjonil ja EIP-l paremini kooskõlastada oma tegevust parimate tavade levitamisel ja investeerimisvõimaluste tutvustamisel kõigis Euroopa piirkondades, sh Ühtekuuluvusfondist vahendeid mitte saavates piirkondades, pidades silmas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide paremat saavutamist;

2.  märgib, et olemasolev teave selle kohta, millises ulatuses aitab EIP laenutegevus kaasa ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele, on kahjuks piiratud; palub EIP-l seetõttu lisada oma aastaaruandesse vajaduse korral eraldi peatükid, mis oleksid pühendatud EIP mõju hindamisele seoses tema tegevusega, mille eesmärk on toetada ühtekuuluvuspoliitika rakendamist, sh ka algatuse Interreg raames, ning esitada üksikasjalik teave laenude kasutamise kohta ühtekuuluvuspoliitika projektides ja programmides, viidates ühtlasi toetuste geograafilisele jagunemisele, nende panusele ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide, sh horisontaalsete põhimõtete ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisse ning konkreetsetele võimalustele mobiliseerida erasektori vahendeid; rõhutab siinjuures ka EIP kohustust anda Euroopa Parlamendile, kontrollikojale ja muudele asutustele piisavalt andmeid, sh oma toodete kulude ja haldamise kohta, ning võtab ühtlasi arvesse ühtekuuluvuspoliitikaga ja EIPga seotud investeeringuid puudutavate koondandmete lisaväärtust ELi tasandil;

3.  toonitab, et EIP kui avalik finantsasutus, mis rahastab ELi poliitika ja prioriteetide rakendamisele suunatud projekte, peaks aitama kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, sh vähem arenenud piirkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus; märgib siiski kahetsusega, et laenuandmise geograafiline jaotus riikide lõikes, kus projekte ellu viiakse, näitab, et kõigist 2016. aastal antud laenudest on 54,11 % läinud viiele ELi suurima majandusega liikmesriigile; palub, et EIP ja komisjon uuriksid sellise olukorra põhjusi ning teavitaksid Euroopa Parlamenti tulemustest enne 2018. aasta keskpaika; toonitab vajadust vahendite laiema geograafilise jaotuse järele, sh ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) vahendite osas, mis peavad alati olema täiendava iseloomuga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahendite suhtes, et saavutada eesmärk vähendada piirkondlikke erinevusi; rõhutab vajadust EIP rolli suurendamiseks sotsiaalse ettevõtluse ja idufirmade, sotsiaalse taristu kasvu kiirendamise, taastuvenergia, energiatõhususe ja ringmajanduse projektide rahastamisel; tuletab siinkohal meelde, et EIP on suur investeerija ka ELi mittekuuluvates riikides;

4.  rõhutab, et EIP roll ühtekuuluvuspoliitikas suureneb, eelkõige rahastamisvahendite ja toetuste tõhusama kombineerimise tõttu; toonitab siiski, et nende kättesaadavus lõppkasutajate jaoks on endiselt väga madal ning et liikmesriigid tõstavad esile finantsmääruses ning ühissätete määruses sätestatud menetluste keerukust, sh ebaproportsionaalseid halduskulusid, ning konkurentsi huvipakkuvamate riiklike ning piirkondlike rahastamisvahenditega; kiidab sellega seoses heaks platvormi fi-compass loomise, mis on ühtekuuluvuspoliitika raamesse kuuluvate rahastamisvahenditega seotud nõuandeteenuste ühtne kontaktpunkt; nõuab siiski ulatuslikumat tehnilist toetust, kehtivate menetluste lihtsustamist ja suuremat tähelepanu finantsvahendajate suutlikkuse suurendamisele, ühtlasi juhib tähelepanu vajadusele siduda halduskulud ja -tasud paremini Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames kasutatavate rahastamisvahendite fondivalitseja tegevusega; tuletab siiski meelde, et toetused – kui tõhus toetamise vorm paljudes avaliku tegevuse valdkondades – tuleb säilitada ühtekuuluvuspoliitika peamise vahendina ning et rahastamisvahendid tuleks keskendada nendesse sektoritesse, kus neil on suurem lisaväärtus kui toetustel, jättes nende kasutamise korraldusasutuste otsustada; juhib tähelepanu asjaolule, et on vaja edendada tihedamat EIP koostööraamistikku Euroopa Parlamendiga, et oleks võimalik EIP tegevust põhjalikumalt kontrollida;

5.  leiab, et Euroopa Liidu pangana peaks EIP suurendama jõupingutusi, tagamaks et finantsvahendajad, kellega ta koostööd teeb, ei kasuta maksustamise vältimise struktuure, eelkõige agressiivset maksuplaneerimist, ega järgi tavasid, mis ei ole kooskõlas hea maksuhaldustava kriteeriumidega, mis on ette nähtud ELi õiguses, sealhulgas komisjoni soovitustes ja teatistes; rõhutab, et samuti peaks EIP kindlustama, et finantsvahendajad ei ole seotud korruptsiooni, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse või terrorismiga;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2016. aastal investeeriti rohkem kui 50 % kõikidest, sealhulgas EFSI raames heakskiidetud laenudest transpordi, energeetika, tööstuse, kliimameetmete, vee- ja jäätmekäitluse sektoritesse, mis näitab asjakohast temaatilist koondumist; nõuab siiski täiendavat toetust innovatsioonile puhta energia valdkonnas, teadus- ja arengutegevusele aruka spetsialiseerumise strateegiate valdkonnas ning sellistele sektoritele nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalsed taristud; rõhutab, et kõikides sektorites tuleks keskenduda projektidele, millega toetatakse VKEsid ning piiriüleste regioonide, maapiirkondade ja muude hõredamalt asustatud regioonide, raskemini ligipääsetavate, pikaajalise töötuse all kannatavate tööstusliku tähtsuse kaotanud ja vähem arenenud piirkondade taaselustamist; tõstab esile ka EIP olulist täiendavat rolli linnade tegevuskava toetamisel ning ergutab jõupingutusi linnade uuendamiseks, kaasa arvatud investeeringuid energiatõhusamatesse ja struktuuriliselt kindlatesse hoonetesse; rõhutab seoses sellega veel kord, et iga piirkond peab endiselt ka ühtekuuluvuspoliitikast kasu saama;

7.  palub EIP-l kaaluda OECD Rio kliimanäitajate kasutusele võtmist, mida kasutatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavate kliimakulutuste seireks ja kontrollimiseks, et EIP ühtekuuluvuspoliitikaga seotud tegevust struktuuri- ja investeerimisfondide kliimamuutust pidurdava rolli hindamisel paremini arvesse võtta;

8.  rõhutab riikide pankade ja institutsioonide täiendava rolli tähtsust kohalikele vajadustele kohandatud rahastamisvahendite edendamisel;

9.  väljendab kahetsust seoses asjaoluga, et puuduvad andmed EIP rolli kohta igas ühtekuuluvuspoliitika rakendusetapis ning et teave selle kohta, millises ulatuses EIP laenutegevus aitab kaasa ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele, on piiratud; rõhutab, et on vaja teha rohkem jõupingutusi suurema läbipaistvuse ja parema kommunikatsiooni saavutamiseks, et tagada teabe jõudmine kohaliku ja piirkondliku tasandi lõplike toetusesaajateni ja suurendada projektide nähtavust.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Mercedes Bresso, Rosa D’Amato, John Flack, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Stanislav Polčák, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andor Deli, John Howarth, Ivana Maletić, Jan Olbrycht, Bronis Ropė, Davor Škrlec, Damiano Zoffoli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

John Flack, Sławomir Kłosowski, Ruža Tomašić

GUE/NGL

Younous Omarjee

PPE

Pascal Arimont, Andor Deli, Krzysztof Hetman, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Stanislav Polčák, Joachim Zeller, Lambert van Nistelrooij

S&D

Mercedes Bresso, John Howarth, Constanze Krehl, Monika Smolková, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Bronis Ropė, Davor Škrlec

1

NI

Konstantinos Papadakis

1

0

EFDD

Rosa D’Amato

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Zbigniew Kuźmiuk, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Heidi Hautala, Ivana Maletić, Stanisław Ożóg, Ivan Štefanec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Rosa Estaràs Ferragut, Dietmar Köster, Monika Smolková


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Richard Ashworth, Zbigniew Kuźmiuk, Stanisław Ożóg

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Ivana Maletić, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Ivan Štefanec, Patricija Šulin, Inese Vaidere

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, John Howarth, Dietmar Köster, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Monika Smolková, Isabelle Thomas, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Indrek Tarand, Monika Vana

3

ENF

André Elissen

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga

NI

Eleftherios Synadinos

1

0

GUE/NGL

Liadh Ní Riada

 

Hääletuse parandused

+

 

Liadh Ní Riada

0

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 14. veebruar 2018Õigusalane teave