Menetlus : 2018/0801(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0027/2018

Esitatud tekstid :

A8-0027/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 01/03/2018 - 8.4
CRE 01/03/2018 - 8.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0046

RAPORT     
PDF 376kWORD 56k
22.2.2018
PE 616.842v02-00 A8-0027/2018

ettepaneku kohta nimetada Annemie Turtelboom kontrollikoja liikmeks

(C8‑0008/2018 – 2018/0801(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Indrek Tarand

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 1. LISA: Annemie Turtelboomi ELULOOKIRJELDUS
 2. LISA: Annemie Turtelboomi VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Annemie Turtelboom kontrollikoja liikmeks

(C8‑0008/2018 – 2018/0801(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0008/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0027/2018),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 20. veebruari 2018. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Annemie Turtelboom kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


1. LISA: Annemie Turtelboomi ELULOOKIRJELDUS

Avalikud ametid ja tööülesanded

Alates 2016  Belgia föderaalparlamendi liige

2014–2016  Flandria valitsuse peaministri asetäitja, eelarve-, rahandus- ja energeetikaminister

2012–2014   Belgia föderaalvalitsuse justiitsminister

2009–2012  Belgia föderaalvalitsuse siseminister

2008–2009  Belgia föderaalvalitsuse varjupaiga- ja rändeminister

2008–2014  Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu liige

2010  Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu eesistuja

2003–2007  Belgia föderaalparlamendi liige

Alates 2012  Antwerpeni linnavolikogu liige

Alates 2012   Antwerpeni sadama juhatuse liige  

2006–2012  Puursi linnavolikogu liige

2000–2006   Puursi avaliku sotsiaalhoolekandekeskuse liige

2008   Peaministri kantselei töötaja  

2001–2003   Katholieke Hogeschool Leuven, turundusosakonna juhataja

1993–2001   Katholieke Hogeschool Leuven, lektor

Haridus

1993    magistrikraad majandusteaduses (kiitusega), Katholieke Universiteit Leuven

1988    õpetaja diplom, Guardini

Keeled

hollandi keel   emakeel

inglise keel  ladus

prantsuse keel    ladus


2. LISA: Annemie Turtelboomi VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Töökogemus

1.  Palun loetlege oma töökogemused riigi rahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, eelarve täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.

Elulookirjelduses on esitatud kogu mu ametialane taust, kuid täpsustan siinkohal, et esimest korda puutusin nende valdkondadega kokku majandusõpingute ajal. Eelkõige riigi rahanduse kursuste käigus sain põhjaliku ülevaate riigi rahanduse planeerimise, juhtimise ja kontrolli aluspõhimõtetest. Neile teadmistele tuginesin hiljem oma karjääri käigus, raamatupidamise ja eelarvepoliitika programmi tudengeid õpetades.

Flandria valitsuse peaministri asetäitjana ning eelarve-, rahandus- ja energeetikaministrina kuulus riigi rahanduse juhtimine ning vastutus avaliku sektori vahendite kasutamise aruandluse ja auditeerimise eest minu peamiste kohustuste hulka. Vastutasin 2014. ja 2015. aasta eelarve koostamise ja kontrollimise eest. Sel ajajärgul tegin tihedat koostööd Belgia kontrollikojaga ning tellisin nii aastaaruandeid Flandria eelarve kohta kui ka eriaruandeid muu hulgas Flandria maksuameti infoturbe kohta ja Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) rakendamise kohta Flandria valitsuse poolt. Lisaks osalesin Belgia kuuenda riikliku reformi finants- ja eelarvemõju hindamisel.

Kogu minu poliitilise karjääri jooksul on riigi rahandus olnud mu töös tähtsal kohal. Kuna olen olnud mitu ametiaega Belgia föderaalse Esindajatekoja liige ja töötanud kaheksa aastat föderaalvalitsuses ning Flandria valitsuses, olen riigi rahanduse juhtimise ja kontrolliga seotud peamiste kohustustega hästi kursis.

Belgia valitsuse ministrina töötatud aastatel olen järgemööda vastutanud julgeoleku-, varjupaiga- ja rände-, sise- ja justiitsministeeriumi eest, koostanud iga ministeeriumi jaoks eelarvekavasid ja kooskõlastanud ka nende kontrollimist. Olen pidevalt püüelnud optimaalse tõhususe ja tulemuslikkuse poole ning tellisin selleks Belgia kontrollikojalt mitmeid auditeid.

Sisejulgeoleku eest vastutava ministrina tegin tihedat koostööd alalise politsei järelevalvekomiteega ning Belgia alalise luureagentuuride järelevalvekomiteega. Mõlemad asutused korraldavad Belgia julgeoleku- ja luurestruktuuri raames tulemusauditeid ning mõlemal oli vastavate julgeolekuvaldkondade tõhusal juhtimisel ja reformimisel tähtis roll.

Samuti tegin koostööd kõrgema kohtunõukoguga, mis muu hulgas aitab Belgia kohtusüsteemil auditite kaudu toimuva väliskontrolli abil paremini toimida.

2.  Millised on Teie ametialase karjääri tähtsaimad saavutused?

Minu peamine ülesanne Belgia justiitsministrina oli esimene põhjalik Belgia kohtustruktuuri reform pärast Napoleoni aega. Reform hõlmas muu hulgas kohturingkondade arvu vähendamist 27-lt 12-le, kolmanda võimuharu üldist tugevdamist, andes kohtunikele suurema autonoomia, ja liikumist tulemustele orienteeritud kultuuri suunas, kus Belgia kõrgeim kontrolliasutus kasutab ja auditeerib halduslepinguid, et tõhusust suurendada ja tulemusi hinnata. Sellel ajajärgul oli kõigi minu reformide eesmärk tõhususe suurendamine. Lisaks jälgisin sel ajal Belgia vahekohtukoodeksi väljatöötamist, mis võimaldab äriühingutel lahendada oma vaidlused vahekohtus ja vahenduse abil, selle asemel et kohtulahinguid lüüa.

Ka siseministrina teostatud reformide käigus juhindusin tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtetest. Minu järelevalve all viidi läbi tuletõrjereform ja vähendati politseiringkondade arvu. Need reformid langesid kokku rahutute aastatega siseministeeriumis, kus tuli toime tulla arvukate õnnetustega, nende seas suur gaasiplahvatus, rongikokkupõrge ja üleujutused. Juhtisin ka valimiste korraldamist, milleks ootamatult vajadus tekkis, ja Belgia Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist.

Flandria valitsuse liikmena tegelesin peamiselt maksureformiga. Juhtisin abielulahutajate maksude vähendamist eluaseme jagamisel. Suunasin ka individuaaltranspordi maksude keskkonnasõbralikumat korraldamist maksusoodustustega vähese või nullheitega autode kasutamisel. Viimaks valmistasin ette põhjaliku pärimisõiguse ja -maksude reformi, mida minu ametijärglane praegu lõpule viib.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi Teil on oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste mitmekultuuriliste ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

Olen oma karjääri jooksul pidevalt töötanud rahvusvahelises keskkonnas. Julgeoleku eest vastutava ministrina kuulus minu ülesannete hulka Belgia esindamine justiits- ja siseküsimuste nõukogus, mille liige olin kuus aastat ja mille eesistuja ma olin Belgia eesistumise ajal 2010. aastal. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu eesistujana osalesin mitmetel kolmepoolsetel läbirääkimistel – Washingtonis ja Brüsselis julgeoleku ning Madridis terrorismi ja radikaliseerumise teemal. Lisaks olid mul korrapärased kontaktid ja kohtumised rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu, OECD, Europol ja Eurojust, samuti kahepoolsed kõnelused mitme partnerriigi, näiteks Maroko ja Kreekaga. Flandria valitsuse energeetikaministrina käisin sageli tutvumas välisriikide uuenduslike energiaprojektidega ja tegin pidevalt koostööd Beneluxi nõukoguga.

Ka parlamendiliikme töö andis mulle rikkalikult võimalusi rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd teha. Olen osalenud ja olnud põhiettekandja mitmesugustel konverentsidel ning teinud koostööd paljude rahvusvaheliste algatustega. Eriti tõstaksin esile põhiettekannet GLOBSECi 2016. aasta Tatra konverentsil ja sellele järgnenud tööd GLOBSECi julgeolekureformialgatuse raames. Osalesin Armeenia 2016. aasta valimiste ajal OSCE valimisvaatlusmissioonil.

Yale Greenberg World Fellowsi programmi stipendiaadina elasin ja õppisin 2017. aasta augustist detsembrini mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas. Selles Ivy League’i ülikoolis osalesin nõudlikul õppekursusel, lisaks pidasin mitu Euroopa Liidu teemalist loengut ja nõustasin arvukaid rahvusvahelisi üliõpilasi nende tulevase karjääri kavandamisel.

4.  Kas olete varasemate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Belgia õiguse kohaselt kiidab parlament heaks valitsuse iga-aastase aruande eelarve täitmise kohta, kui on ära kuulanud Belgia kontrollikoja otsuse. Sarnane menetlus kehtib eelarve täitmise puhul Flandria piirkonnas. Õiguslikust seisukohast erinevad need menetlused mitmes aspektis eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest Euroopa Parlamendis.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Nagu on selgitatud minu elulookirjelduses ja vastustes eelmistele küsimustele, on mul olnud neli järjestikust ministrikohta: 1) varjupaiga- ja rändeminister, 2) siseminister 3) justiitsminister (kõik Belgia valitsuses) ja 4) peaministri asetäitja ning eelarve-, rahandus- ja energiaminister Flandria valitsuses. Kõik need ametikohad olid poliitilise ametissenimetamise tulemus.

Lisaks sellele valiti mind Antwerpeni linnavolikogu valitud liikmena linnanõukogu esindajaks Antwerpeni sadama juhatuses ja selle auditikomitees. Ajavahemikul 2006–2012 olin Puursi volikogu liikmena nimetatud kohaliku avaliku sotsiaalhoolekandekeskuse nõukogusse (OCMW/CPAS).

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma karjääri jooksul osalenud?

Nagu eelmistes vastustes märgitud, on justiitsministeeriumi üldreform, mille elluviimise järele ma valvasin, üks mu karjääri suuremaid saavutusi ja selle raames tuli mul teha oma tööelu tähtsaimad otsused. Selle reformi peamine eesmärk oli finantspädevuse üleandmine, mis suurendab piirkondade rahalist iseseisvust ja mida Belgia kontrollikoda on pädev auditeerima. Need reformid suurendavad oluliselt kogu kohtusüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust.

Osalesin Belgia kuuenda riikliku reformi läbirääkimistel ja lõpuks otsuste tegemisel, mis tõid kaasa pädevuse märkimisväärse edasise üleandmise riigi tasandilt piirkondlikule tasandile. Reform oli Belgias 2010.–2011. aastal toimunud valitsuse moodustamise protsessi tulemus ja andis piirkondadele majandus- ja tööhõivepädevuse ning kogukondadele vastutuse perepoliitika eest. Reformi tulemusel rahastatakse kogukondi ja piirkondi erinevalt ja neil on suurem maksuautonoomia.

Ma olin esimene Belgia minister, kes vastutas eraldi varjupaiga- ja rändeportfelli eest ja seda rasketes tingimustes. Valitsuses tehtud tõsise töö tulemusel asusin esimese naisena Belgia ajaloos siseministri ametikohale.

Olen oma poliitilise karjääri jooksul osalenud paljude muudegi kaalukate otsuste tegemisel. Nende kohta palun täpsemalt vaadata vastuseid küsimustele 1–3.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Kuidas te seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgiksite?

Sõltumatus on mis tahes kõrgeima kontrolliasutuse toimimise tähtis eeltingimus. See sõltumatus on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 285–287 ja seda on ulatuslikult kirjeldatud Lima deklaratsioonis, mille on välja andnud Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon. Ma toetan neid põhimõtteid täielikult ja kontrollikoja liikmena täidan neid tingimusteta. Ma ei lase auditeeritud organisatsioonidel end mõjutada ega sõltu sellistest organisatsioonidest, samuti ei järgi ma ühegi valitsuse ega muu isiku juhtnööre.

Oma täieliku sõltumatuse tagamiseks loobun kõigist poliitilistest volitustest ega tegele millegi niisugusega, mis võiks tulevikus minu sõltumatust kahjustada. Kontrollikoja liikme kohustuste täitmisel hoidun mis tahes huvide konfliktist, sealhulgas väljaspoolne kutsetegevus või poliitilised volitused. Samuti väldin olukordi, milles võidakse näha huvide konflikti.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad Teie tulevase tööga vastuollu sattuda?

Ei. Minul ega ka minu lähisugulastel ei ole äri- ega finantshuvisid, samuti mitte muid kohustusi, mis võiksid sattuda vastuollu minu tulevase tööga kontrollikoja liikmena.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Jah, loomulikult. Ka Belgia valitud ametiisikuna olin kohustatud huvide deklaratsiooni esitama, ja ma tegin seda alati kiiresti ja korrektselt.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ei, ma ei ole praegu seotud ühegi kohtumenetlusega.

11.  Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui jah, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul töötanud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Jah. Mind valiti 2014. aasta üldvalimistel Belgia Esindajatekoja liikmeks ja ma asusin ametisse 2016. aasta juunis. Parlamendis olen ma väliskomisjoni liige. Alates 1. jaanuarist 2013 olen Antwerpeni linnavolikogu valitud liige. Kuulun Flaami parteisse (Open Vld) ja olen selle juhatuse liige.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Jah. Ma loobun kohe kõigist aktiivsetest ülesannetest, et sõltumatult täita oma audiitoriülesandeid.

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Pettus ja korruptsioon ei tee rahvustel vahet ja seda ei tohiks teha ka nende vastu võitlemisel. Kontrollikoja liige peaks tegutsema täielikult erapooletult ja ausalt ning järgima kontrollikoja sise-eeskirju ja standardmenetlust. Seetõttu, kui avastan tõsise eeskirjade rikkumise, pettuse või korruptsiooni, millega on seotud üks või mitu isikut minu liikmesriigist, toimin ma niisamuti nagu mis tahes teist liikmesriiki puudutava juhtumi puhul, professionaalselt ja ennetavalt.

Pettusekahtluse korral teatan sellest viivitamata kontrollikoja presidendile ja tagan, et pettusejuhtumid edastatakse Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), nagu on nõutud kontrollikoja otsuses kontrollikoja ja OLAFi koostöö kohta seoses kontrollikoja audititöös avastatud või kontrollikojale kolmandate isikute poolt nende algatusel avaldatud pettusejuhtumitega.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle jõustamisele kaasa aidata?

Avaliku sektori usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri peamine tunnus on nii tegevus- kui ka kontrollisüsteemide toimimine. Süsteemid peaksid olema üles ehitatud kolme kaitseliini põhimõttel:

–  riskide eest vastutuse võtmine ja riskijuhtimine;

–  riskijuhtimise ja nõuete täitmise järelevalve ja sellele spetsialiseerumine;

–  sõltumatu kinnituse andmine, sealhulgas audit.

Maksumaksjate raha haldamisel mis tahes avalikus teenistuses tuleks järgida Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses määratletud kolme põhimõtet: säästlikkus (sisendite omandamine õigeaegselt, sobivas koguses ja sobiva kvaliteediga ning parima hinnaga), tõhusus (suurima kasuliku tulemuse saavutamine antud sisendite taseme juures) ja tulemuslikkus (kindlaksmääratud eesmärkide ja tegevuse ettenähtud tulemuste saavutamine). Kontrollikoda saab neid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid toetada, esitades õigeaegselt sõltumatud asjakohased auditiaruanded.

Finantsjuhtimise sisekontroll on hea valitsemistava oluline osa. Kontrollikojal on Euroopa Liidu institutsioonilises raamistikus aruandekohustuse tagamisel oluline roll. Avaldades aruandeid, milles on üksikasjalikult kirjeldatud häid tavasid ja tuvastatud parandamist vajavaid olukordi, on kontrollikojal ainsana võimalik nii Euroopa Parlamenti kui ka ELi kodanikke erapooletult teavitada sellest, kuidas nende raha hallatakse. Selline roll ja vastutus annavad kontrollikojale jagatud vastutuse suurendada kodanike usaldust ELi institutsioonilise raamistiku ja finantsjuhtimise vastu.

Lisaks korrapärastele finants- ja vastavusaudititele hõlmab usaldusväärne finantsjuhtimine ka tulemusauditeid, mille tähtsust olen kogu oma karjääri vältel mõistnud, nagu ma rõhutasin ka vastuses esimesele küsimusele. Äärmiselt oluline on, et kontrollikoda hindaks, kas ELi institutsioonilises raamistikus kasutatavate finantsjuhtimisviiside abil saavutatakse seatud poliitikaeesmärgid säästlikult ja tõhusalt. Vastavad juhtorganid peaksid kontrollikoja järeldusi ja soovitusi oma menetlustes võimalikult ulatuslikult rakendama.

Oma rolli laitmatult täites on kontrollikoda seega tähtis läbipaistvuse, terviklikkuse ja selge vastutuse tagaja Euroopa Liidus. Kontrollikoja aastaaruanne on oluline element usaldusväärse finantsjuhtimise järkjärgulisel parandamisel ELis ning see tuleks välja anda viisil, mis tagab maksimaalse asjakohasuse ja kasulikkuse.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas te täiustaksite kontrollikoja ja parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii üldkulude avalikku järelevalvet kui ka kulutõhusust?

Kontrollikoda on sõltumatu institutsioon, kuid see ei tähenda, et ta töötab täielikus eraldatuses. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 287 ja 319 alusel on Euroopa Parlamendi ja eriti selle eelarvekontrollikomisjoni hea suhe ELi eelarve täitmise järelevalves otsustavalt tähtis. Mida paremini Euroopa Parlament kontrollikoja aruannete põhjal järelmeetmeid võtab, seda suurem on kontrollikoja järelduste ja soovituste mõju. Et koostöö oleks võimalikult tõhus, peab parlament andma oma panuse kontrollikoja tööprogrammi kavandamise varajases etapis. Selleks on vaja kontrollikoja ja parlamendi tihedat dialoogi ja sagedasi kontakte. Püüaksin mõista Euroopa Parlamendi teabevajadust auditi lähenemisviisi ja tulemuste asjus ning toetada kontrollikoja iga-aastasesse tööprogrammi arvukamate auditite lisamist, milles keskendutakse Euroopa Parlamendi prioriteetidele ELi kodanike huvides.

Nähtavuse suurendamiseks peaks kontrollikoda koostööd tegema arvukamate komisjonidega, eelkõige valdkondlike aruannete puhul. Kuigi loomulikult otsustab Euroopa Parlament oma sisemise töökorralduse üle iseseisvalt, võiks kontrollikoda tuvastada ja soovitada valdkondi, kus laiem koostöö võiks mõlemale institutsioonile kasulik olla.

16.  Millist lisaväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Tulemusaudit on kontrollikoja tulemusauditi käsiraamatus ja muudes rahvusvahelistes standardites määratletud kui sõltumatu, objektiivne ja usaldusväärne kontroll selle üle, kas ettevõte, süsteem, toiming, programm, tegevus või organisatsioon vastab säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele ning võtab arvesse muid asjakohaseid põhimõtteid, nagu võrdõiguslikkus, keskkond ja eetika. Seega on tulemusaudit finantsauditi vajalik täiendus, eelkõige arvestades sellega, et riiklikud programmid, kus kasutatakse maksumaksja raha, muutuvad aina suuremaks ja keerulisemaks. Seepärast kiidan heaks kontrollikoja püüde finants- ja tulemusauditi vahel parem tasakaal saavutada. Tulemusauditid annavad Euroopa Parlamendile ja ELi kodanikele parema ülevaate kulutõhususest, suurendades seega läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust.

Tulemusauditid ja neist tulenevad (eri)aruanded aitavad finantsauditist veelgi paremini kindlaks määrata valdkondi, kus on võimalik säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust suurendada. Need järeldused tuleks selgelt ja praktiliselt Euroopa Parlamendile, asjaomastele institutsioonidele ja üldsusele edastada, et teadlikkust ja heade tavade ning muude soovituste rakendamise tõenäosust võimalikult palju suurendada.

Ühtlasi tuleb kõnealuste tulemusauditite ajakava nõuetekohaselt kavandada. Hoolika kavandamisega tagatakse, et järeldused ja soovitused on ELi otsustusprotsessis kasutamiseks õigeaegselt kättesaadavad. Veel on neist abi määruste edaspidisel läbivaatamisel, poliitiliste eesmärkide uuestisõnastamisel ning aruteludes mitmeaastaste finantsraamistike ja/või tulevaste ELi programmide koostamise üle.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Kuigi Euroopa ja riiklike kõrgeimate kontrolliasutuste suhteline sõltumatus on endiselt oluline, nagu on märgitud ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3, on vaja nende tasandite tihedamat usalduslikku koostööd. Seda koostööd peaks toetama kontrollikoja kontaktkomitee ning see hõlmab erinevaid lähenemisi. Esiteks võiksid kontrollikoda ja riiklikud kontrolliasutused tõhustada parimate tavade jagamist. Vastavusauditi valdkonnas peaks kontrollikoda levitama huvitatud riiklike asutuste seas oma metoodikat ja vastupidi. Tulemusauditi asjus võiksid Euroopa ja riigitasandi institutsioonid ühiskonnas laiemat konsensust eeldavates valdkondades koostööd teha, kuigi seejuures esineb ka probleeme. Teiseks võiks riikliku ja Euroopa tasandi auditeid kooskõlastada, et kattumisi vältida ja tõhusust suurendada.

Võtan teadmiseks, et Euroopa Parlament soovib ELi eelarve auditeerimisel tihedamat koostööd teha. Kontrollikoja liikmena kavatsen ma edendada suhteid parlamendiga ning aktiivselt osaleda nii eelarvekontrollikomisjoni kui ka teiste asjaomaste sidusrühmadega peetavas dialoogis.

18.  Kuidas arendaksite edasi Euroopa Kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?

Kõik kontrollikoja avaldatud aruanded peaksid eelkõige olema selgelt sõnastatud. See nõue on üksikasjalikult esitatud kontrollikoja 2018.–2020. aasta strateegias. Lisaks peaksid aruanded olema asjakohased, kasulikud ja õigeaegsed.

Et kontrollikoda saaks koostada selgeid aruandeid, on tal vaja, et liikmesriigid edastaksid komisjonile usaldusväärset ja täpset teavet. Kuna kontrollikoda ei saa liikmesriikidelt seda teavet otseselt nõuda, peaks ta dialoogis liikmesriikidega rõhutama, kui tähtis on komisjonile edastatavate andmete kvaliteet.

Euroopa Kontrollikoja eesmärk peaks alati olema luua Euroopa Parlamendile tema tööks lisaväärtust. Sellega seoses kiidan heaks kontrollikojas kõrgetasemelise töörühma loomise, et uurida, kuidas veelgi suurendada kontrollikoja aastaaruannete lisaväärtust kasutajate, eelkõige Euroopa Parlamendi jaoks. Seda on võimalik teha, pakkudes rohkem geograafilist teavet, hinnates ELi eelarve täiendavate valdkondade tulemuslikkust ning tuginedes ELi ja liikmesriikide tasandi sisekontrollile. Kuna need ettepanekud 2017. aastal vastu võeti, ootan huviga lisaväärtust Euroopa Kontrollikoja tulevastes aruannetes.

Muud küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Jah.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kontrollikoja koosseisu osaline uuendamine – BE kandidaat

Viited

05161/2018 – C8-0008/2018 – 2018/0801(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

11.1.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

18.1.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Indrek Tarand

17.1.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Arndt Kohn, Monica Macovei, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Brian Hayes, Miroslav Poche, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Monika Smolková, Hilde Vautmans

Esitamise kuupäev

22.2.2018

Viimane päevakajastamine: 23. veebruar 2018Õigusalane teave