Menetlus : 2016/0379(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0042/2018

Esitatud tekstid :

A8-0042/2018

Arutelud :

PV 25/03/2019 - 16
CRE 25/03/2019 - 16

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0227

RAPORT     ***I
PDF 1548kWORD 252k
27.2.2018
PE 597.757v02-00 A8-0042/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0861 – C8‑0492/2016 – 2016/0379(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Krišjānis Kariņš

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 104)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
 VÄHEMUSE SEISUKOHT
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0861 – C8-0492/2016 – 2016/0379(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0861),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8 0492/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Saksamaa Liidupäeva, Saksamaa Liidunõukogu, Hispaania parlamendi, Prantsusmaa Senati, Ungari Rahvuskogu, Austria Liidunõukogu, Poola Seimi, Poola Senati, Rumeenia Saadikutekoja ja Rumeenia Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt ei vasta seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 13. juuli 2017. aasta arvamust(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0042/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Minevikus olid elektritarbijad vaid passiivsed ja ostsid elektrit sageli reguleeritud hinnaga, millel puudus otsene seos turuga. Tulevikus tuleb tarbijaid kaasata nii, et nad osaleksid turul täiel määral teiste turuosalistega võrdsetel alustel. Selleks et lõimida turuga taastuvenergia üha suurenevat osakaalu, peaks tulevane elektrisüsteem kasutama täiel määral ära olemasolevaid paindlikkuse allikaid, eriti tarbimiskaja ja salvestamist. Selleks et tulemuslikult vähendada CO2-heidet võimalikult väheste kuludega, peab süsteem soodustama energiatõhusust.

(5)  Minevikus olid elektritarbijad vaid passiivsed ja ostsid elektrit sageli reguleeritud hinnaga, millel puudus otsene seos turuga. Tulevikus tuleb tarbijaid kaasata nii, et nad osaleksid turul täiel määral teiste turuosalistega võrdsetel alustel ja neil oleks õigus oma energiatarbimist hallata. Selleks et lõimida turuga taastuvenergia üha suurenevat osakaalu, peaks tulevane elektrisüsteem kasutama täiel määral ära olemasolevaid paindlikkuse allikaid, eriti nõudluspoole lahendusi ja salvestamist ning digiteerimist, integreerides innovatiivsed tehnoloogiad elektrisüsteemi. Selleks et tulemuslikult vähendada CO2-heidet võimalikult väheste kuludega, peab süsteem soodustama energiatõhusust. Energia siseturu saavutamine taastuvenergia tõhusa integreerimise kaudu võib pikas perspektiivis soodustada investeeringuid ning aidata kaasa energialiidu ja 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Lühiajalised turud suurendavad likviidsust ja konkurentsivõimet, kuna võimaldavad suuremal hulgal ressurssidel ja eriti paindlikumatel ressurssidel osaleda turul täiel määral. Tulemuslik nappusest juhinduv hinnakujundus soodustab turuosaliste kättesaadavust siis, kui turg seda kõige rohkem vajab, ning sellega tagatakse, et nende kulud hüvitatakse hulgimüügiturul. Seepärast on oluline võimalikult suures ulatuses tagada, et kõrvaldatakse halduslikud ja kaudsed hinnalaed, et energianappuse korral rakenduvad elektrihinnad saaksid tõusta saamata energia hinnani. Turustruktuuriga täieliku lõimimise korral aitavad lühiajalised turud ja nappusest juhinduv hinnakujundus kaotada muid selliseid varustuskindluse tagamise meetmeid nagu reservvõimsuse mehhanismid. Samal ajal ei tohiks nappusest juhinduv hinnakujundus ilma hulgimüügituru hinnalagedeta pärssida lõpptarbijate ning eriti kodutarbijate ja VKEde võimalust maksta kindlat ja stabiilset hinda.

(10)  Lühiajalised turud suurendavad likviidsust ja konkurentsivõimet, kuna võimaldavad suuremal hulgal ressurssidel ja eriti paindlikumatel ressurssidel osaleda turul täiel määral. Tulemuslik nappusest juhinduv hinnakujundus soodustab turuosaliste reageerimist turusignaalidele ja kättesaadavust siis, kui turg seda kõige rohkem vajab, ning sellega tagatakse, et nende kulud hüvitatakse hulgimüügiturul. Seepärast on oluline tagada, et kõrvaldatakse halduslikud ja kaudsed hinnalaed, et võimaldada nappusest juhinduvat hinnakujundust. Turustruktuuriga täieliku lõimimise korral aitavad lühiajalised turud ja nappusest juhinduv hinnakujundus kaotada muud turgu moonutavad meetmed, näiteks reservvõimsuse mehhanismid, et tagada varustuskindlus. Samal ajal ei tohiks nappusest juhinduv hinnakujundus ilma hulgimüügituru hinnalagedeta pärssida lõpptarbijate ning eriti kodutarbijate, VKEde ja tööstustarbijate võimalust maksta kindlat ja stabiilset hinda.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Tõhusa konkurentsi eeltingimuseks elektrienergia siseturul on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad tasud võrgu, sealhulgas ülekandesüsteemi ühendusliinide kasutamise eest. Kõnealuste liinide olemasolev võimsus peaks olema nii suur kui võrgu turvalise talitluse ohutusnormid võimaldavad.

(12)  Tõhusa konkurentsi eeltingimuseks elektrienergia siseturul on mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja piisavad tasud võrgu, sealhulgas ülekandesüsteemi ühendusliinide kasutamise eest. Kõnealuste liinide olemasolev võimsus peaks olema nii suur kui võrgu turvalise talitluse ohutusnormid võimaldavad.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peaks tegema Euroopa ressursside piisavuse keskpika kuni pika perioodi hindamise, mis oleks objektiivne alus ressursside piisavusega seotud probleemide hindamiseks. Reservvõimsuse mehhanismi raames käsitletava ressursside piisavuse probleemi aluseks peaks olema ELi tehtud hindamine.

(26)  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peaks kasutama Euroopa ressursside piisavuse pika perioodi hindamiseks töökindlat metoodikat, mis oleks objektiivne alus ressursside piisavusega seotud probleemide hindamiseks liidu, piirkonna ja liikmesriigi ning pakkumispiirkonna tasandil. Reservvõimsuse mehhanismi raames käsitletava ressursside piisavuse probleemi aluseks peaks olema ELi tehtud hindamine. Reservvõimsuse mehhanisme tuleks lubada kasutusele võtta üksnes juhul, kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku poolt läbi viidud liidu tasandi ressursside piisavuse hindamise käigus on tuvastatud piisavusega seotud probleeme või kui komisjonilt on saadud rakenduskava kohta positiivne otsus.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Käesoleva määrusega ette nähtud ressursside piisavuse keskmise kuni pika perioodi hindamisel (prognoos 10 aastast kuni aastani) on teine otstarve kui [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artiklis 9 osutatud hooajalistel prognoosidel (prognoos kuni kuus kuud). Keskmise kuni pika perioodi hindamisi kasutatakse peamiselt selleks, et hinnata vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele, samal ajal kui hooajalisi prognoose kasutatakse selleks, et anda teada riskidest, mis järgmise kuue kuu jooksul võivad põhjustada elektritarnete olulist halvenemist. Peale selle teevad piirkondlikud talitluskeskused piirkondlikke piisavuse hindamisi, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides, milles käsitletakse elektri ülekandesüsteemi toimimist. Need on väga lühikest perioodi hõlmavad (prognoos nädalast kuni päevani) ressursside piisavuse hindamised, mida kasutatakse süsteemi toimivuse kontekstis.

(27)  Käesoleva määrusega ette nähtud ressursside piisavuse pika perioodi hindamise metoodikal (prognoos 10 aastast kuni aastani) on teine otstarve kui [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artiklis 9 osutatud hooajalistel prognoosidel (prognoos kuni kuus kuud). Keskmise kuni pika perioodi hindamisi kasutatakse peamiselt selleks, et teha kindlaks piisavusega seotud probleeme, samal ajal kui hooajalisi prognoose kasutatakse selleks, et anda teada lühiajalistest riskidest, mis järgmise kuue kuu jooksul võivad põhjustada elektritarnete olulist halvenemist. Peale selle teevad piirkondlikud koordineerimiskeskused piirkondlikke piisavuse hindamisi, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides, milles käsitletakse elektri ülekandesüsteemi toimimist. Need on väga lühikest perioodi hõlmavad (prognoos nädalast kuni päevani) ressursside piisavuse hindamised, mida kasutatakse süsteemi toimivuse kontekstis.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Liikmesriigid peaksid kehtestama reservvõimsuse mehhanismid viimase võimalusena, kui piisavusega seotud probleeme ei saa lahendada olemasolevate turumoonutuste kõrvaldamisega. Enne sellise reservvõimsuse mehhanismi kehtestamist, mis toimib elektriturul ja seepärast turgu moonutab, peaksid liikmesriigid hindama strateegiliste reservide piisavust piisavusega seotud probleemide lahendamiseks. Strateegilised reservid moonutavad vähem turgu, sest need toimivad ainult väljaspool turgu, ja neid kasutatakse erandkorras, kui turud ei saa enam arveldusi teha. Strateegilised reservid võivad vältida finantstagajärgi turukorraldajatele, kes ei täida oma tasakaalustamiskohustusi ja peavad seetõttu kandma märkimisväärseid kulusid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad, millega hõlbustatakse tõhusat piiriülest osalemist reservvõimsuse mehhanismides. Piiriülesed põhivõrguettevõtjad peaksid hõlbustama huvitatud tootjate osalemist reservvõimsuse mehhanismides. Seepärast peaksid nad arvutama võimsused, kuni milleni on piiriülene osalemine võimalik, soodustama osalemist ja kontrollima kättesaadavust. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tagama piiriüleste eeskirjade täitmise liikmesriikides.

(31)  Käesolevas määruses tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad, millega hõlbustatakse tõhusat piiriülest osalemist muudes reservvõimsuse mehhanismides kui strateegilised reservid. Piiriülesed põhivõrguettevõtjad peaksid hõlbustama huvitatud tootjate osalemist teise liikmesriigi reservvõimsuse mehhanismides. Seepärast peaksid nad arvutama võimsused, kuni milleni on piiriülene osalemine võimalik, soodustama osalemist ja kontrollima kättesaadavust. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tagama piiriüleste eeskirjade täitmise liikmesriikides.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlikud talitluskeskused peaksid täitma ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Piirkondlike talitluskeskuste ülesanded peaksid hõlmama piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite täidetavaid ülesanded ning täiendavaid süsteemi ja turu toimimise ning riskideks valmisolekuga seotud ülesandeid. Piirkondlike talitluskeskuste ülesanded ei tohiks hõlmata elektrisüsteemi reaalajas toimimist.

(35)  Piirkondlikud koordineerimiskeskused peaksid täitma ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Piirkondlike talitluskeskuste ülesanded peaksid hõlmama piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite täidetavaid ülesanded ning täiendavaid piirkondliku tähtsusega ülesandeid. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded ei tohiks hõlmata elektrisüsteemi reaalajas toimimist.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Ülesannete täitmisega aitavad piirkondlikud koordineerimiskeskused saavutada 2030. ja 2050. aasta eesmärke, mis on sätestatud kliima- ja energiapoliitika raamistikus.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  luua alus Euroopa energialiidu eesmärkide ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku30 tõhusaks saavutamiseks, võimaldades anda turusignaale paindlikkuse suurendamiseks, CO2-heite vähendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks.

(a)  luua alus Euroopa energialiidu ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku30 eesmärkide tõhusaks saavutamiseks, võimaldades anda turusignaale paindlikkuse ja tõhususe suurendamiseks, CO2-heite vähendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks ning taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks.

__________________

__________________

30COM/2014/015 final.

30COM/2014/015 final.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  sätestada lõimitud elektrituru hea toimimise aluspõhimõtted, mis võimaldavad kõigile ressursside pakkujatele ja elektritarbijatele diskrimineerimata juurdepääsu turule ning millega luuakse tarbijatele võimalusi, soodustatakse tarbimiskaja ja energiatõhusust, hõlbustatakse hajanõudluse ja -pakkumise agregeerimist ning aidatakse vähendada majanduse CO2-heidet, soodustades turu lõimimist ja taastuvatest allikatest toodetud elektri turupõhist tasustamist.

(b)  sätestada piiriülese, lõimitud ja likviidse elektrituru hea toimimise aluspõhimõtted, mis võimaldavad kõigile ressursside pakkujatele ja elektritarbijatele diskrimineerimata juurdepääsu turule ning millega luuakse tarbijatele võimalusi, soodustatakse konkurentsivõimet ülemaailmsel turul, soodustatakse tarbimiskaja, energia salvestamist ja energiatõhusust, hõlbustatakse hajanõudluse ja -pakkumise agregeerimist ning aidatakse vähendada majanduse CO2-heidet, soodustades turu ja sektorite lõimimist ja taastuvatest allikatest toodetud elektri turupõhist tasustamist;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  soodustada sellise hästi toimiva ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mida iseloomustaks kõrgetasemeline elektrienergia tarnekindlus, nähes ette piiriülese elektrikaubanduse eeskirjade ühtlustamise mehhanismid.

(d)  soodustada sellise hästi toimiva, likviidse ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mis aitaks tagada kõrgetasemelist elektrienergia tarnekindlust, nähes ette piiriülese elektrikaubanduse eeskirjade ühtlustamise mehhanismid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „ülekandevõime piiratus“ – olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda kahe pakkumispiirkonna vahel, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada ;

(c)  „ülekandevõime piiratus“ – olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada;

Selgitus

Vastavalt algse määratluse sisule saab ülekandevõime piiratus eksisteerida vaid kahe pakkumispiirkonna vahel, mis ei kajasta ülekandesüsteemi tegelikke tingimusi, mida tuleb samuti arvesse võtta (tüüpiline näide oleks Saksamaa, kus ühes pakkumispiirkonnas on sisemine ülekandevõime piiratus).Määratlust tuleks ka ühtlustada võrgueeskirjades ja suunistes kasutatud määratlustega.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „struktuurne ülekandevõime piiratus“ – ülekandesüsteemi ülekandevõime piiratus, mida on võimalik prognoosida, mis on geograafiliselt ajaliselt stabiilne ning mis tekib sageli elektrivõrgu tavaseisundis;

(e)  „struktuurne ülekandevõime piiratus“ – ülekandesüsteemi ülekandevõime piiratus, mida on võimalik prognoosida, mis on geograafiliselt ajaliselt stabiilne ning tekib sageli elektrivõrgu tavaseisundis;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(u)  „reservvõimsuse mehhanism“ – haldusmeede varustuskindluse soovitava taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanike nende kättesaadavuse eest, v.a abiteenused;

(u)  „reservvõimsuse mehhanism“ – liikmesriikide võetud ajutised haldusmeetmed, mille abil kaetakse eeldatav ressursside piisavuse puudujääk elektrienergiaga varustamisel, et rahuldada elektrienergia nõudlust, pakkudes elektrienergia turul tegutsevatele võimsuse pakkujatele lisaks turul elektri müümisest saadavale tulule lisamakseid vastutasuks olemasoleva võimsuse kättesaadavuse või uude võimsusse investeerimise eest, et tagada vajalik varustuskindluse tase;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  „strateegiline reserv“ – reservvõimsuse mehhanism, mille puhul ressursse edastatakse üksnes juhul, kui järgmise päeva ja päevasisesed turud ei ole suutnud arveldusi teha, pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud põhivõrguhaldurite tasakaalustamisressursid on ammendunud ning reservide edastamise ajal vähendatakse turu tasakaalustamatust saamata energia hinna alusel;

(v)  „strateegiline reserv“ – reservvõimsuse mehhanism, mille puhul hoitakse ressursse väljaspool elektrienergia turgu ja neid edastatakse üksnes juhul, kui järgmise päeva ja päevasisesed turud ei ole suutnud arveldusi teha, pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud põhivõrguettevõtjate tasakaalustamisressursid on ammendunud ning reservide edastamise ajal vähendatakse turu tasakaalustamatust vähemalt hindade tehniliste piirmäärade või saamata energia hinna alusel;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid, riiklikud reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad ja turukorraldajad tagavad, et elektrituru toimimise aluseks on järgmised põhimõtted:

1.  Liikmesriigid, riiklikud reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad, turukorraldajad ja kolmandad isikud, kellele ülesanded on delegeeritud või määratud, tagavad, et elektrituru toimimise aluseks on järgmised põhimõtted:

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  välditakse tegevust, mis takistab hindade kujundamist pakkumise ja nõudluse alusel või mis ei soodusta paindlikuma tootmise arendamist, vähese CO2-heitega tootmist või paindlikumat pakkumist;

(b)  välditakse tegevust, mis takistab hindade kujundamist pakkumise ja nõudluse alusel;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  edendatakse paindlikuma tootmise arendamist, säästvat, vähese CO2-heitega tootmist ja paindlikumat pakkumist;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tarbijatel peab olema võimalik saada kasu turuvõimalustest ja konkurentsivõimelisematest jaemüügiturgudest;

(c)  tarbijatel peab olema võimalik saada kasu turuvõimalustest ja konkurentsivõimelisematest jaemüügiturgudest ning neil peab olema õigus tegutseda osalejana energiaturul ja energiasüsteemi ümberkujundamises;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  turueeskirjadega toetatakse vähese CO2-heitega majandust, võimaldades lõimida taastuvatest energiaallikatest pärit elektrit ja luues energiatõhususe stiimuleid;

(e)  turueeskirjadega toetatakse vähese CO2-heitega elektrisüsteemi ja seega majandust, võimaldades lõimida taastuvatest energiaallikatest pärit elektrit, sealhulgas energia salvestamist, ja luues energiatõhususe stiimuleid;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  turueeskirjadega nähakse ette sobivad stiimulid investeerida tootmisse, salvestamisse, energiatõhususse ja tarbimiskajasse vastavalt turu vajadustele ja tagada nii varustuskindlus;

(f)  turueeskirjadega soodustatakse hindade vaba kujundamist, et näha ette sobivad stiimulid investeerida tootmisse, eelkõige teha pikaajalisi investeeringuid vähese CO2-heitega ja säästvasse elektrisüsteemi, salvestamisse, energiatõhususse ja tarbimiskajasse ning edendada ausat konkurentsi ja tagada nii varustuskindlus;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  tuleb vältida piiriüleste võimsusvoogude ja piiriüleste tehingute takistamist elektri- ja seotud teenuste turgudel;

(g)  tuleb kõrvaldada piiriüleste võimsusvoogude ja piiriüleste tehingute tõkked elektri- ja seotud teenuste turgudel;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  turueeskirjadega nähakse vajaduse korral ette piirkondlik koostöö;

(h)  turueeskirjadega nähakse vajaduse korral ette tihe piirkondlik koostöö;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  elektrienergiat tootvad ettevõtjad kannavad täiel määral rahalist ja õiguslikku vastutust oma vara eest;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  turueeskirjad soodustavad teadus- ja arendustegevust ja selle kasutamist ühiskonna hüvanguks;

(k)  turueeskirjad soodustavad säästvate, ohutute ja vähese CO2-heitega energiaallikate, tehnoloogia või süsteemide alast teadus- ja arendustegevust ning selle kasutamist ühiskonna hüvanguks;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  turueeskirjad võimaldavad tootmisvõimsuste ja tarbimiskaja tõhusat jaotamist;

(l)  turueeskirjad võimaldavad tootmisvõimsuste, salvestamise ja tarbimiskaja tõhusat jaotamist;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)  turueeskirjad võimaldavad elektritootjatel ja elektrivarustusettevõtjatel turule siseneda ja sealt väljuda, lähtuvalt sellest, kui kasulikuks nad hindavad oma tehinguid majanduslikult ja rahaliselt;

(m)  turueeskirjad võimaldavad elektritootjatel ja energia salvestamise ning elektrivarustusettevõtjatel turule siseneda ja sealt väljuda, lähtuvalt sellest, kui kasulikuks nad hindavad oma tehinguid majanduslikult ja rahaliselt; tõhus konkurents ja hinnakujundus;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  pikaajaliste riskimaandamise võimalustega, mis lubavad turuosalistel maandada hinnakõikumisega seotud riske turupõhiselt ning vähendavad ebakindlust seoses investeeringute tasuvusega, on börsil võimalik läbipaistvalt kaubelda, võttes arvesse ELi aluslepingute konkurentsieeskirju.

(n)  pikaajaliste riskimaandamise võimalustega, mis lubavad turuosalistel maandada hinnakõikumisega seotud riske turupõhiselt ning leevendavad ebakindlust seoses investeeringute tasuvusega, on börsil võimalik läbipaistvalt kaubelda, võttes arvesse ELi aluslepingute konkurentsieeskirju, samas kui börsil pakutavaid tooteid tuleks liidu tasandil veelgi laiendada ja edendada. Regulatiivsetes muudatustes võetakse arvesse nii lühiajalistele kui ka pikaajalistele forvard- ja futuuriturgudele ja -toodetele avalduvat mõju.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Õiglane üleminek

 

Euroopa Komisjon toetab liikmesriike, kes kehtestavad riikliku strateegia söepõhise muudel tahketel fossiilkütustel põhineva energiatootmise ja kaevandamise mahu järkjärguliseks vähendamiseks kõigi kättesaadavate vahenditega, sealhulgas sihtotstarbelise rahalise toetusega, et võimaldada struktuurimuutustest mõjutatud piirkondades nn õiglast üleminekut. Komisjon aitab liikmesriikidel tegeleda puhtale energiale ülemineku sotsiaalse mõjuga ning mõjuga kutseoskustele ja tööstusele.

 

Komisjon teeb tihedat koostööd söekaevandus- ja rohkem CO2-heidet tekitavate piirkondade osalejatega, annab juhiseid, eelkõige olemasolevatele rahalistele vahenditele ja programmidele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks, ning ergutab vahetama häid tavasid, sh arutama tööstuse tegevuskavasid ja ümberõppe vajadusi.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui liikmesriik otsustab teha artikli 4 lõike 2 kohase erandi, tagab ta, et rahalist vastutust tasakaalustamatuse eest kannab teine osaline.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõigil turuosalistel on kas individuaalne või koondjuurdepääs tasakaalustamisturule. Tasakaalustamisturu eeskirjad ja tooted peavad rahuldama vajadust võtta arvesse muutliku tootmise üha suurenevat osakaalu ja tarbimiskaja üha suurenevat kasutamist ning uue tehnoloogia kasutuselevõttu.

1.  Kõigil turuosalistel, kaasa arvatud nendel, kes pakuvad muutliku võimsusega taastuvenergia allikatest toodetud elektrit ning tarbimiskaja ja salvestamise teenuseid, on täielik individuaalne või koondjuurdepääs tasakaalustamisturule. Tasakaalustamisturu eeskirjad ja tooted peavad rahuldama vajadust võtta arvesse muutliku tootmise üha suurenevat osakaalu ja tarbimiskaja üha suurenevat kasutamist ning uue tehnoloogia kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tasakaalustamisturud tuleb korraldada nii, et tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine, võttes arvesse muutliku võimsusega taastuvate energiaallikate eri tehnoloogilist suutlikkust ja tarbimiskaja ning salvestamist.

2.  Tasakaalustamisturud tuleb korraldada nii, et tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine. Kõik tootmisviisid, sealhulgas muutliku võimsusega taastuvenergia allikatest tootmine, tarbimiskaja ning salvestamine, saavad täiel määral ja võrdsetel alustel osaleda tasakaalustamisturgudel, võttes arvesse erinevat tehnoloogilist suutlikkust.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tasakaalustamisenergia tuleb toota tasakaalustamisvõimsusest eraldi. Hankemenetlused peavad olema läbipaistvad ja samas järgima konfidentsiaalsusnõudeid.

3.  Tasakaalustamisenergia tuleb toota tasakaalustamisvõimsusest eraldi. Tasakaalustamisenergia hinda ei määrata tasakaalustamislepingus eelnevalt kindlaks, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2017/21951 a artikli 16 lõike 6 kohast erandit. Hankemenetlused peavad olema läbipaistvad ja samas järgima konfidentsiaalsusnõudeid.

 

_______________

 

1 aKomisjoni 23. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 6).

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tasakaalustamisenergia tasaarvestusel järgitakse piirkulupõhist hinnakujundust. Turuosalistel peab olema lubatud teha pakkumisi võimalikult lähedal reaalajale ning vähemalt pärast piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul, mis määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 2015/1222 artiklile 5934.

5.  Tasakaalustamisenergia tasaarvestus põhineb piirikulupõhisel hinnakujundusel. Tasakaalustamisturul peab turuosalistel olema lubatud teha pakkumisi võimalikult lähedal reaalajale ning tasakaalustamisenergia sulgemisaeg ei tohi olla varasem kui piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul, mis määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EL) 2015/122234 artiklile 59.

__________________

__________________

34 Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24).

34 Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24).

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Reservvõimsuse suurus määratakse kindlaks piirkondlikult vastavalt I lisa punktile 7. Piirkondlikud talitluskeskused pakuvad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge hankida tuleva tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisel kooskõlas I lisa punktiga 8.

7.  Reservvõimsuse suurus määratakse kindlaks piirkondlikult vastavalt I lisa punktile 7. Piirkondlikud koordineerimiskeskused pakuvad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge hankida tuleva tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisel kooskõlas I lisa punktiga 8.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Vastavalt I lisa punktile 8 hõlbustatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimist piirkondlikul tasandil. Hange põhineb primaarturul ja korraldatakse nii, et sellega tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine eelkvalifitseerimise puhul kas individuaalselt või agregeerimise teel.

8.  Tasakaalustamisvõimsuse hankimist teostavad põhivõrguettevõtjad. Hange põhineb primaarturul ja korraldatakse nii, et sellega tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine eelkvalifitseerimise puhul, olenemata sellest, kas turuosalised osalevad individuaalselt või agregeerimise teel, arvestades tehnilisi piiranguid, mis on seotud võrkude haldamisega. Piirkonnaülese võimsuse reserveerimisel tasakaalustamisvõimsuse vahetamiseks on piiriks 5 % eelmise asjaomase kalendriaasta olemasolevast energiavahetuse mahust vastavate pakkumispiirkondade vahel.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Tasakaalustamisteenuste hankimisel hangitakse üles- ja allareguleerimisvõimsused eraldi. Leping koostatakse mitte enne kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood on maksimaalset üks päev.

9.  Tasakaalustamisteenuste hankimisel hangitakse üles- ja allareguleerimisvõimsused eraldi. Tasakaalustamisvõimsus hangitakse mitte enne kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperioodi kestus on maksimaalselt üks päev.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Põhivõrguettevõtjad avaldavad reaalajalähedase teabe oma juhtimispiirkonna praeguse tasakaalu, tasakaalustamishinna ja tasakaalustamisenergia hinna kohta.

10.  Põhivõrguettevõtjad või kolmandad isikud, kellele need kohustused on delegeerinud asjaomane põhivõrguettevõtja, liikmesriik või reguleeriv asutus, avaldavad reaalajalähedase teabe oma juhtimispiirkonna praeguse tasakaalu, tasakaalustamatuse prognoositava hinna ja tasakaalustamisenergia prognoositava hinna kohta.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a.  Liikmesriigid annavad määruse .../... [milles käsitletakse energialiidu juhtimist] artiklis 21 sätestatud energia siseturgu käsitleva aruandluskorra kaudu aru tasakaalustamisturgude toimivuse ja läbipaistvuse ning neile juurdepääsu kohta, eriti väiksemate teenuseosutajate poolt, pidades silmas eelkõige artiklit 4.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  korraldatakse mittediskrimineerivalt;

(a)  on mittediskrimineerivad,

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Turukorraldajatel on vaba voli arendada tooteid ja kauplemisvõimalusi, mis vastavad turuosaliste nõudmistele ja vajadustele, ning nad tagavad, et kõigil turuosalistel on individuaalne või koondjuurdepääs turule. Nad rahuldavad vajadust võtta arvesse muutuva tootmise üha suurenevat osakaalu ja tarbimiskaja suurenemist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

3.  Turukorraldajatel on vaba voli arendada tooteid ja kauplemisvõimalusi, mis vastavad turuosaliste nõudmistele ja vajadustele, ning nad tagavad, et kõigil turuosalistel on individuaalne või koondjuurdepääs turule. Nad rahuldavad vajadust võtta arvesse muutuva tootmise ja energia salvestamise üha suurenevat osakaalu ja tarbimiskaja suurenemist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Turukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga reaalajalähedaselt ning vähemalt piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul, mis määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 2015/1222 artiklile 59.

1.  Turukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga reaalajalähedaselt ning vähemalt kuni 15 minutit enne kõigi pakkumispiirkondade reaalaega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Turukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga ajavahemikel, mis on vähemalt sama lühikesed kui järgmise päeva ja päevasisese turu tasakaaluarveldusperiood.

2.  Turukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga riigisisestel ja piiriülestel turgudel ajavahemikel, mis on vähemalt sama lühikesed kui järgmise päeva ja päevasisese turu tasakaaluarveldusperiood.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Turukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed, kusjuures kõige väiksem pakkumine on 1 megavatti või alla selle, et kaasata tõhusalt nõudluse pool, energia salvestamine ja väikesemahuline taastuvenergia.

3.  Turukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed, kusjuures kõige väiksem pakkumine on 500 kilovatti, et kaasata tõhusalt nõudluse pool, energia salvestamine ja väikesemahuline taastuvenergia, sealhulgas võimaldada klientide vahetut osalemist.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  1. jaanuariks 2025 on tasakaaluarveldusperiood 15 minutit kõigis juhtimispiirkondades.

4.  1. jaanuariks 2021 on tasakaaluarveldusperiood 15 minutit kõigis juhtimispiirkondades.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Võttes arvesse aluslepingu kohaseid konkurentsieeskirju, on turukorraldajatel vaba voli arendada riskimaanduseks forvardtooteid, sh pikaajalisi, et anda turuosalistele ja eriti taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadmete omanikele võimalus maandada finantsriske, mis tulenevad hinnakõikumistest. Liikmesriigid ei tohi piirata sellist riski maandamist ühe liikmesriigi või pakkumispiirkonna piires toimuva kauplemisega.

3.  Võttes arvesse aluslepingu kohaseid konkurentsieeskirju, on turukorraldajatel vaba voli arendada riskimaanduseks forvardtooteid, sh pikaajalisi, et anda turuosalistele ja eriti taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadmete omanikele võimalus maandada finantsriske, mis tulenevad hinnakõikumistest. Liikmesriigid toetavad selliste toodete, eriti juba välja töötatud kauplemispõhiste toodete likviidsust ja võimaldavad nendega kaubelda pakkumispiirkondade üleselt.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Elektrienergia hulgihinnal puudub ülemmäär, v.a arvatud juhul, kui see määratakse artikli 10 kohaselt kindlaks saamata energia hinnaga. Elektrienergia hulgihinnal ei ole alammäära, v.a arvatud juhul, kui selle hinnaks on määratud -2000 € või vähem ning see hind saavutatakse või selle saavutamist eeldatakse, siis määratakse järgmise päeva jaoks sellest madalam hind. Seda sätet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergia ja tasakaalustamishinda.

1.  Elektrienergia hulgihinnal puudub ülem- ja alammäär. Seda sätet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergia ja tasakaalustamishinda.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erandina lõikest 1 võivad turukorraldajad kohaldada kuni [OP: two years after entry into force] järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemikes kõrgeimate kliiringhindade suhtes ülemmäärasid vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklitele 41 ja 54. Juhul kui ülemmäärad saavutatakse või eeldatavasti saavutatakse, suurendatakse neid järgmise päeva jaoks.

2.  Erandina lõikest 1 võivad turukorraldajad kohaldada maksimaalse ja minimaalse pakkumispiiri suhtes tehnilisi ülemmäärasid järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemikes vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklitele 41 ja 54 ning tasakaalustamise ajavahemikus vastavalt määrusele (EL) 2017/2195. Juhul kui need tehnilised ülemmäärad saavutatakse või eeldatavasti saavutatakse, kohandatakse neid automaatselt. Hindade tehnilised ülemmäärad on piisavalt kõrged, et mitte tarbetult kauplemist piirata, ning neid ühtlustatakse kogu ühisturul. Pärast nappusolukorra lõppu taastatakse nende algne väärtus.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriik määrab [OP: one year after entry into force] saamata energia hinna jaoks oma territooriumil kindlaks ühe hinnangulise hinna, mis väljendatakse euro/MWh. See hinnanguline hind teatatakse komisjonile ja avaldatakse. Liikmesriigid võivad pakkumispiirkonniti kehtestada saamata energia eri hinna, kui nende territooriumil on mitu pakkumispiirkonda. Saamata energia hinna kindlaksmääramisel peavad liikmesriigid kasutama meetodit, mis on loodud vastavalt artikli 19 lõikele 5.

1.  Liikmesriik määrab [OP: one year after entry into force] saamata energia hinna jaoks oma territooriumil kindlaks ühe hinnangulise hinna, mis väljendatakse euro/MWh. See hinnanguline hind teatatakse komisjonile ja avaldatakse. Piiriüleste pakkumispiirkondade korral määravad liikmesriigid saamata energia hinna jaoks kindlaks ühise hinnangulise hinna. Liikmesriigid võivad pakkumispiirkonniti kehtestada saamata energia eri hinna, kui nende territooriumil on mitu pakkumispiirkonda. Saamata energia hinna kindlaksmääramisel peavad liikmesriigid kasutama meetodit, mis on loodud vastavalt artikli 19 lõikele 5.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tootmisseadmed, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid, või kui toimub tõhus koostootmine ja ülesseatud elektrivõimsus on alla 500 kW; või

(a)  tootmisseadmed, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid, või kui toimub tõhus koostootmine ja ülesseatud elektrivõimsus on alla 500 kW;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  innovatiivse tehnoloogia näidisprojektid.

(b)  tootmisseadmed, mis on innovatiivse tehnoloogia näidisprojektid.

 

Liikmesriigid võivad kohaldada kõrgemaid piirmäärasid kohalikele energiakogukondadele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) ... [ettepanekuga COM(2016)0864/2 uuesti sõnastatud direktiiv 2009/72/EÜ].

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Kui lõike 2 kohase eelisjaotusega hõlmatud tootmisseadmete koguvõimsus on suurem kui 15 % liikmesriigi ülesseatud kogutootmisvõimsusest, kohaldatakse lõike 2 punkti a üksnes selliste täiendavate tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhuskoostootmine ja mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 250 kW.

3.   Liikmesriik, kes käesoleva määruse jõustumise ajal ühelgi juhul tootmisseadmetele eelisjaotust ei võimalda, võib taotleda lõike 2 sätetest erandit, kui ta suudab komisjonile tõendada, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

 

(a) eelisjaotust ei kohaldata muude tootmisseadmete suhtes peale nende, mis on loetletud lõikes 2;

 

(b) tema likviidsed päevasisesed, hulgi- ja tasakaalustamisturud on vastavalt käesoleva määruse sätetele kõigile turuosalistele täielikult ligipääsetavad;

 

(c) tema piiramiseeskirjad ja ülekoormuse juhtimine on kõikidele turuosalistele läbipaistvad ja vastavad käesoleva määruse sätetele;

 

(d) tema 2030. aasta taastuvenergia eesmärk on piisav, et saavutada liidu siduv üldeesmärk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta vastavalt [ettepanekuga COM(2016)0767 esitatud direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 3 lõikele 2 ja liikmesriik saavutab eeldatavasti oma eesmärgi.

 

Komisjon kiidab erandi taotluse heaks või lükkab selle tagasi kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest. Kõigi tehtud erandite puhul välditakse tagasiulatuvaid muudatusi tootmisseadmete jaoks, mis juba saavad kasu eelisjaotusest, olenemata liikmesriigi ja tootmisseadmete omaniku vahelisest vabatahtlikust kokkuleppest.

Alates 1. jaanuarist 2026 kohaldatakse lõike 2 punkti a üksnes selliste tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 250 kW, või kui käesoleva lõigu esimese lause kohane künnis on saavutatud, siis alla 125 kW.

Alates 1. jaanuarist 2026 kohaldatakse lõike 2 punkti a üksnes selliste tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid, või kui toimub tõhus koostootmine ja ülesseatud elektrivõimsus on alla 250 kW.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Nende tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mis on tellitud enne [OP: entry into force] ja mille suhtes on tellimise ajal kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL35 artikli 15 lõike 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõike 2 kohast eelisjaotust, kohaldatakse endiselt eelisjaotust. Eelisjaotust ei kohaldata enam alates kuupäevast, mil tootmisseadet muudetakse oluliselt, mis hõlmab vähemalt juhtu, kui on vaja uut ühendamislepingut või kui tootmisvõimsus suureneb.

4.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse eelisjaotust jätkuvalt nende tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mis on tellitud enne [OP: entry into force] ja mille suhtes on tellimise ajal kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõike 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõike 2 kohast eelisjaotust. Eelisjaotust ei kohaldata enam alates kuupäevast, mil tootmisseadet muudetakse oluliselt, mis hõlmab vähemalt juhtu, kui on vaja uut ühendamislepingut või kui tootmisvõimsus suureneb.

__________________

__________________

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piiratud või ümberjaotatud ressursid valitakse tootmis- või tarbimisüksuste hulgast, esitades piiramis- või ümberjaotamispakkumisi turupõhiseid mehhanisme kasutades, ning see hüvitatakse rahaliselt. Muud kui turupõhist tootmise piiramist või tarbimiskaja ümberjaotamist võib kasutada üksnes siis, kui puuduvad turupõhised alternatiivid, kui kõik olemasolevad turupõhised ressursid on ammendunud või kui selles piirkonnas, kus asuvad teenuse osutamiseks sobivad tootmis- või tarbimisüksused, on liiga vähe kättesaadavaid tootmis- või tarbimisüksusi, et tagada tõhus konkurents. Turupõhiste ressursside pakkumine peab hõlmama kõiki tootmistehnoloogiaid, salvestamist ja tarbimiskaja, sh teistes liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid, v.a juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.

2.  Piiratud või ümberjaotatud ressursid valitakse tootmis-, energiasalvestus- ja/või tarbimiskaja üksuste hulgast, esitades piiramis- või ümberjaotamispakkumisi turupõhiseid mehhanisme kasutades, ning see hüvitatakse rahaliselt. Muud kui turupõhist tootmise piiramist või energia salvestamise ja/või tarbimiskaja ümberjaotamist võib kasutada ainult talitluskindlusega seotud põhjustel ja üksnes siis, kui puuduvad turupõhised alternatiivid, kui kõik olemasolevad turupõhised ressursid on ammendunud või kui selles piirkonnas, kus asuvad teenuse osutamiseks sobivad tootmis-, energiasalvestus- või tarbimisüksused, on liiga vähe kättesaadavaid tootmis-, energiasalvestus- või tarbimisüksusi, et tagada tõhus konkurents. Turupõhiste ressursside pakkumine peab hõlmama kõiki tootmistehnoloogiaid, salvestamist ja tarbimiskaja, sh teistes liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid, v.a juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vastutavad põhivõrguettevõtjad esitavad pädevale reguleerivale asutusele vähemalt kord aastas aruande selliste tootmisseadmete piiramise või tootmise vähendamise kohta, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub koostootmine, et vähendada tulevikus vajadust sellise piiramise või tootmise vähendamise järele. Taastuvaid energiaallikad kasutavate tootmisseadmete või koostootmise piiramise või ümberjaotamise puhul antakse vastavalt lõikele 6 hüvitist.

3.  Vastutavad põhivõrguettevõtjad esitavad pädevale reguleerivale asutusele vähemalt kord aastas aruande, mis edastatakse ametile, järgmise kohta:

 

(a) tootmis- ja tarbimisüksuste turupõhiste piiramis- ja ümberjaotusmehhanismide arengu ja tulemuslikkuse tase;

 

(b) põhjused, mahud megavatt-tundides ja tootmisallika liik, mille suhtes kohaldatakse piiramist või tootmise vähendamist;

 

(c) meetmed, mis on võetud, et vähendada tulevikus selliste tootmisseadmete piiramise või tootmise vähendamise vajadust, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub koostootmine, sealhulgas investeeringud võrgutaristu digiteerimisse ja paindlikkust suurendavatesse teenustesse;

 

(d) taotlused ja lepingud, mille kohaselt tootmisüksused toimivad teataval elektrienergiaga varustatuse tasemel ja mille vajalikkust põhivõrguettevõtjad peavad põhjendama, täpsustades, millises ulatuses muud üksused ei saa neid teenuseid osutada.

 

Pädev reguleeriv asutus avaldab punktides a–d osutatud andmed vajaduse korral koos soovitustega parenduste tegemiseks.

 

Taastuvaid energiaallikad kasutavate tootmisseadmete või koostootmise piiramise või ümberjaotamise puhul antakse vastavalt lõikele 6 hüvitist.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagama põhivõrgu ja jaotusvõrgu suutlikkuse edastada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise käigus toodetud elektrit võimalikult väikeste piirangute või ümberjaotamisega. See ei takista võrgu planeerimisel arvesse võtmast väikesemahulist piiramist või ümberjaotamist, kui see on majanduslikult tõhusam ega ületa 5 % nende piirkonnas ülesseatud võimsusest, mis tuleb taastuvatest energiaallikatest või tõhusast koostootmisest;

(a)  tagama põhivõrgu ja jaotusvõrgu suutlikkuse edastada taastuvatest energiaallikatest, energia salvestamise, tarbimiskaja või tõhusa koostootmise käigus toodetud elektrit võimalikult väikeste piirangute või ümberjaotamisega. See ei takista võrgu planeerimisel arvesse võtmast väikesemahulist piiramist või ümberjaotamist, kui nad suudavad läbipaistval viisil tõestada, et see on majanduslikult tõhusam ega ületa 5 % nende piirkonnas ülesseatud võimsusest, mis tuleb taastuvatest energiaallikatest, energia salvestamisest, tarbimiskajast või tõhusast koostootmisest;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  tagama, et nende võrgud on piisavalt paindlikud, et nad saaksid neid hallata.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadete tootmist vähendatakse või piiratakse, kui puuduvad muud alternatiivid või kui muude lahendustega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud või riskid võrgu talitluskindlusele;

(a)  taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadete tootmist vähendatakse või piiratakse, kui puuduvad muud alternatiivid või kui muude lahendustega kaasneksid väga ebaproportsionaalsed kulud või tõsised riskid võrgu talitluskindlusele;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tõhusaks koostootmiseks kasutavate tootmisseadete tootmist vähendatakse või piiratakse, kui muude kui taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadete tootmist vähendatakse või piiratakse, puuduvad muud alternatiivid või kui muude lahendustega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud või riskid võrgu talitluskindlusele;

(b)  tõhusa koostootmisprotsessi abil toodetud elektri suhtes kohaldatakse vähendamist või piiramist ainult juhul, kui puuduvad muud alternatiivid kui taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadete tootmise vähendamine või piiramine või kui muude lahendustega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud või riskid võrgu talitluskindlusele;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui kasutatakse muud kui turupõhist piiramist või vähendamist, peab piiramist või vähendamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist hüvitist piirangu või vähendamisega hõlmatud tootmis- või tarbimisüksuse omanikule. Rahaline hüvitis võrdub vähemalt järgmistest elementidest suurimaga:

6.  Kui kasutatakse muud kui turupõhist piiramist või ümberjaotamist, peab piiramist või ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma piirangu või ümberjaotamisega hõlmatud tootmis-, energiasalvestus- või tarbimisüksuse omanikule rahalist hüvitist. Rahaline hüvitis võrdub vähemalt järgmistest elementidest suurimaga:

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  90 % netotulust, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks tootmis- või tarbimisüksusega toodetud, kui poleks esitatud piiramise või vähendamise taotlust. Kui tootmis- või tarbimisüksuste puhul antakse rahalist toetust toodetud või tarbitud elektri mahu alusel, loetakse kaduma läinud rahaline toetus netotulu osaks.

(b)  netotulu, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks tootmis- või tarbimisüksusega toodetud, kui poleks esitatud ümberjaotamise taotlust, sealhulgas saamata jäänud rahaline toetus, kui tootmis- või tarbimisüksuste puhul antakse rahalist toetust toodetud või tarbitud elektri mahu alusel.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pakkimispiirkondade piirid peavad põhinema ülekandevõrgu pikaajalisel struktuursel ülekandevõime piiratusel ning pakkumispiirkonnad ei või sisaldada sellist ülekandevõime piiratust. Pakkumispiirkondade struktuur liidus peab olema selline, et sellega maksimeeritakse majanduslikku tasuvust ja piiriüleseid kauplemisvõimalusi, säilitades samal ajal varustuskindluse.

1.  Pakkumispiirkondade struktuur liidus peab olema selline, et see tagab järgmise päeva turu ja päevasisese turu likviidsuse ning et sellega maksimeeritakse seega majanduslikku tasuvust ja piiriüleseid kauplemisvõimalusi, säilitades samal ajal varustuskindluse. Pakkumispiirkondade piirid peavad põhinema ülekandevõrgu pikaajalisel struktuursel ülekandevõime piiratusel ning pakkumispiirkonnad ei või sisaldada sellist ülekandevõime piiratust, välja arvatud juhul, kui sellel ei ole mõju naabruses asuvatele pakkumispiirkondadele või selle mõju leevendavad parandusmeetmed.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Iga pakkumispiirkond peab olema võrdne tasakaalustamiseenergia hinnapiirkonnaga.

2.  Iga pakkumispiirkond peab olema võrdne tasakaalustamisenergia hinnapiirkonnaga, välja arvatud juhul, kui tasakaalustamisenergia hinnapiirkond moodustab osa pakkumispiirkonnast.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Selleks et tagada pakkumispiirkondade optimaalne kindlaksmääramine omavahel tihedalt seotud piirkondades, teostatakse pakkumispiirkondade läbivaatamine. Selle läbivaatamise käigus analüüsitakse pakkumispiirkondade struktuuri kooskõlastatult, kaasates kõigi asjaomaste liikmesriikide asjaomased sidusrühmad määruse (EL) 2015/1222 artiklite 32 kuni 34 kohase menetluse raames. Seoses pakkumispiirkondade läbivaatamisega ja kaalutavate alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuriga kiidab amet heaks ja, kui vaja, taotleb muudatuste tegemist pakkumispiirkondade läbivaatamise metoodikas ja eeldustes.

3.  Selleks et tagada pakkumispiirkondade optimaalne kindlaksmääramine omavahel tihedalt seotud piirkondades, teostatakse pakkumispiirkondade läbivaatamine. Selle läbivaatamise käigus analüüsitakse pakkumispiirkondade struktuuri kooskõlastatult, kaasates kõigi asjaomaste liikmesriikide asjaomased sidusrühmad määruse (EL) 2015/1222 artiklite 32 kuni 34 kohase menetluse raames. Kehtivaid pakkumispiirkondi hinnatakse nende suutlikkuse alusel luua usaldusväärne turukeskkond, tagada piisavalt paindlik tootmis- ja koormusvõimsus, mis on hädavajalik võrgu kitsaskohtade vältimiseks ning elektrienergia nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks, mis tagab pikaajalise investeeringute kindluse ja võrgu talitluskindluse. Seoses pakkumispiirkondade läbivaatamisega ja kaalutavate alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuriga kiidab amet heaks ja, kui vaja, taotleb muudatuste tegemist pakkumispiirkondade läbivaatamise metoodikas ja eeldustes. Metoodikas võetakse nõuetekohaselt arvesse taristu arendamise projekte, mis eeldatavasti viiakse ellu järgmise 5 aasta jooksul.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Pakkumispiirkondade läbivaatamises osalevad põhivõrguettevõtjad esitavad komisjonile ettepaneku selle kohta, kas pakkumispiirkonna struktuuri tuleks muuta või see tuleks säilitada. [no later than 6 months after entry into force of this Regulation, specific date to be inserted by OP] või kuue kuu jooksul alates määruse (EL) 2015/1222 artikli 32 lõike 1 punkti a, b või c kohaselt algatatud pakkumispiirkonna struktuuri hindamise järel, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, võtab komisjon selle ettepaneku alusel vastu otsuse, kas muuta pakkumispiirkonna struktuuri või säilitada see.

4.  Pakkumispiirkondade läbivaatamises osalevad põhivõrguettevõtjad esitavad asjaomastele liikmesriikidele ettepaneku selle kohta, kas pakkumispiirkonna struktuuri tuleks muuta või see tuleks säilitada. Asjaomased liikmesriigid on need, kes osalevad määruse (EL) 2015/1222 artikli 32 lõike 2 kohaselt läbivaatamises ja asuvad määruse (EL) 2015/1222 kohaselt samas/samades võimsuse arvutamise piirkonnas/piirkondades. Ettepaneku alusel võtavad asjaomased liikmesriigid kuue kuu jooksul vastu ühehäälse otsuse, kas muuta pakkumispiirkonna struktuuri või säilitada see. Teised liikmesriigid, energiaühenduse osalisriigid või muud kolmandad riigid, kes jagavad sama sünkroonala mis tahes liikmesriigiga, võivad esitada märkusi. Otsust põhjendatakse liidu asjaomase õiguse kohaselt ja selles võetakse arvesse teiste liikmesriikide, energiaühenduse osalisriikide ja mis tahes liikmesriigiga sama sünkroonala jagavate kolmandate riikide tähelepanekuid ning asjaomaste liikmesriikide võetud kohustusi olemasoleva ülekandevõime piiratuse kõrvaldamiseks. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja ametit oma otsusest ja piiriülestest kokkulepetest, mille liikmesriigid, reguleerivad asutused või põhivõrguettevõtjad on sõlminud üksmeele saavutamiseks. Asjaomaste liikmesriikide sõlmitud kokkulepped ei kaldu kõrvale käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud koordineeritud võimsusarvutuse protsessidest ega määruse (EL) 2015/1222 asjaomastest sätetest.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kui asjaomased liikmesriigid ei saavuta ühehäälset otsust lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul või kui asjaomased liikmesriigid saavad teada, et varasema ühehäälse otsuse aluseks olevaid kohustusi ei ole täidetud, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni.

 

Komisjon algatab lepitusmenetluse ja tegutseb asjaomaste liikmesriikide vahel vahendajana. Kuue kuu jooksul pärast lepitusmenetluse algatamist võtavad asjaomased liikmesriigid vastu ühehäälse otsuse, kas muuta pakkumispiirkonna struktuuri või säilitada see.

 

Kui lepitusmenetluses osalevad asjaomased liikmesriigid ühehäälset otsust kuue kuu jooksul vastu ei võta, on liikmesriigil, kellel on sisemine struktuurne ülekandevõime piiratus, võimalus muuta oma pakkumispiirkonda või koostada tegevuskava konkreetsete meetmetega selle kohta, kuidas piiratus riigi territooriumil õigeaegselt kõrvaldada. Asjaomane liikmesriik teavitab oma valikust viivitamata komisjoni.

 

Nende liikmesriikide puhul, kes otsustavad oma pakkumispiirkonda muuta, võtab komisjon kuue kuu jooksul pärast kõnealuse teate saamist vastu otsuse, olles eelnevalt põhjalikult hinnanud kõiki kaalul olevaid küsimusi ja kõiki võimalikke lahendusi.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõikes 4 osutatud otsus põhineb pakkumispiirkonna läbivaatamise tulemusel ja põhivõrguettevõtja ettepanekul pakkumispiirkonda muuta või see säilitada. See otsus peab olema põhjendatud, eriti siis, kui see võib erineda pakkumispiirkonna läbivaatamise tulemusest.

5.  Kui asjaomane liikmesriik otsustab koostada ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamiseks üksikasjaliku tegevuskava koos konkreetsete vahe-eesmärkidega, esitab kõnealune liikmesriik kuue kuu jooksul pärast komisjoni otsust kõnealuse tegevuskava komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele. Tegevuskava rakendamise ajal esitab asjaomane liikmesriik komisjonile korrapäraselt aruandeid tehtud edusammude kohta.

 

Olenemata tegevuskava konkreetsetest edusammudest, tagab tegevuskava rakendav liikmesriik, et piiriülese kaubanduse võimsust suurendatakse igal aastal kuni vähemalt 75 % võrdlusaluseni, mis on arvutatud vastavalt artikli 14 lõikele 7 ja mis tuleb saavutada 2025. aasta lõpuks. Iga-aastane suurendamine toimub lineaarse trajektoorina.

 

Selle trajektoori lähtekoht on kas võimsus, mis on eraldatud sellel piiril tegevuskava vastuvõtmisele eelneval aastal või tegevuskava vastuvõtmisele eelneva kolme viimase aasta keskmine näitaja, olenevalt sellest, kumb on suurem.

 

Liikmesriik loetakse artikli 14 lõikega 7 vastavuses olevaks, kui piirkonnaülese kaubanduse jaoks kättesaadavaks tehtud võimsus on vähemalt võrdne lineaarse trajektoori väärtustega.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Asjaomased põhivõrguettevõtjad ja riiklikud reguleerivad asutused hindavad igal aastal, kas olemasolev piiriülene võimsus on jõudnud lineaarse trajektoorini või 2025. aasta lõpuks artikli 14 lõikes 7 sätestatud miinimumtasemeni.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Selliste liikmesriikide puhul, kelle puhul lõikes 5 a osutatud hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole järginud lineaarset trajektoori või jõudnud 2025. aasta lõpuks artikli 14 lõikes 7 nimetatud tasemeni, võib komisjon soovitada lisameetmeid ja viimase abinõuna võtta vastu otsuse, kas nendes liikmesriikides ja nende vahel pakkumispiirkondade struktuuri muuta või see säilitada.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui määruse (EL) 2015/1222 artikli 32 lõike 1 punkti a, b või c kohaselt algatatakse täiendavaid pakkumispiirkonna struktuuri hindamisi, võib komisjon võtta vastu otsuse kuue kuu jooksul alates kõnealuse pakkumispiirkonna läbivaatamise lõpetamisest.

välja jäetud

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Komisjon konsulteerib enne käesoleva artikli kohaste otsuste tegemist asjaomaste sidusrühmadega.

7.  Liikmesriigid ja komisjon konsulteerivad enne käesoleva artikli kohase otsuse tegemist asjaomaste sidusrühmadega.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Komisjoni otsuses tuleb märkida muutuse rakendumise kuupäev. Selle rakendamiskuupäevaga tasakaalustatakse ajaline surve selliste praktiliste kaalutlustega nagu elektri forvardlepingutega kauplemine. Oma otsuse osana võib komisjon määrata kindlaks asjakohase üleminekukorra.

8.  Käesoleva artikli kohaselt tehtud otsuses tuleb märkida muutuse rakendumise kuupäev. Selle rakendamiskuupäevaga tasakaalustatakse ajaline surve selliste praktiliste kaalutlustega nagu elektri forvardlepingutega kauplemine. Otsuse osana võib määrata kindlaks asjakohase üleminekukorra.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Kui määruse (EL) 2015/1222 artikli 32 lõike 1 punkti a, b või c kohaselt algatatakse täiendavaid pakkumispiirkonna struktuuri hindamisi, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 4–8.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriüleseid võimsusvooge mõjutavate ühenduste ja/või ülekandevõrkude maksimaalne võimsus, kusjuures peetakse kinni võrgu talitluskindlusega seotud ohutusnormidest. Olemasoleva võimsuse maksimeerimiseks kasutatakse vahetuskauba tegemist ja piiriülest koormuste ümberjaotamist, v. a juhul, kui näidatakse, et see ei ole majanduslikult liidu tasandil kasulik.

3.  Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriüleseid võimsusvooge mõjutavate ühenduste ja/või ülekandevõrkude maksimaalne võimsus, kusjuures peetakse kinni võrgu talitluskindlusega seotud ohutusnormidest. Olemasoleva võimsuse maksimeerimiseks kasutatakse vahetuskauba tegemist ja piiriülest koormuste ümberjaotamist, v. a juhul, kui näidatakse, et see ei ole majanduslikult liidu tasandil kasulik.

 

Parandusmeetmete kulude jaotamisel põhivõrguettevõtjate vahel analüüsivad reguleerivad asutused, mil määral suurendavad pakkumispiirkonnast väljuvad ja sinna uuesti sisenevad planeerimata võimsusvood kahe pakkumispiirkonna vahel täheldatud ülekandevõime piiratust ning jaotavad vahetuskaubanduse ja ümberjaotamise kulud proportsionaalselt nende panusega ülekandevõime piiratusse.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Põhivõrguettevõtjad ei tohi piirata teistele turuosalistele kättesaadavaks tehtava ühendusvõimsuse mahtu, et vähendada ülekandevõime piiratust oma juhtimispiirkonnas või selleks et hallata tehinguta võimsusvooge kahe juhtimispiirkonna piiril, see tähendab juhtimispiirkondade vahelised vood, mille lähte- ja sihtkoht on sama juhtimispiirkond.

7.  Põhivõrguettevõtjad ei tohi piirata teistele turuosalistele kättesaadavaks tehtava ühendusvõimsuse mahtu, et vähendada ülekandevõime piiratust oma juhtimispiirkonnas või selleks et hallata tehinguta võimsusvooge kahe juhtimispiirkonna piiril, see tähendab juhtimispiirkondade vahelised vood, mille lähte- ja sihtkoht on sama juhtimispiirkond.

 

Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 5 neljanda lõigu kohaldamist, loetakse käesolev lõige järgituks, kui saavutatakse määruse (EL) 714/2009 artikli 18 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt ja ettenägematuid asjaolusid arvesse võttes arvutatavad piirkonnaülese kaubanduse minimaalse olemasoleva võimsuse järgmised tasemed:

 

(i)   koordineeritud netoedastamisvõimsusel põhinevat lähenemisviisi kasutavate piiride puhul, juhul kui piiriülese kaubanduse jaoks tehakse kättesaadavaks vähemalt 75 % netoedastamisvõimsusest vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suunistele;

 

(ii)   voopõhist lähenemisviisi kasutavate piiride puhul, juhul kui võimsuse jaotamiseks kasutatakse voopõhisel arvutamisel arvesse võetavate piirkonnaüleste ja sisemiste kriitiliste võrguelementide puhul vähemalt 75 % soojusvõimsusest pärast N-1 põhimõtte tagamiseks vajaliku summa vähendamist võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võrkudele juurdepääsu tasud

Võrkudele juurdepääsu, võrkude kasutamise ja tugevdamise tasud

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud , sh võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning ei tohi olla kedagi diskrimineerivad. Eelkõige tuleb neid kohaldada nii, et nendega ei diskrimineeritaks jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsusi positiivselt ega negatiivselt. Nendega ei tohi diskrimineerida energiasalvestamist ega vähendada stiimulit osaleda tarbimiskajas. Kõnealused tasud ei tohi olla vahemaapõhised, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

1.  Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud, sh võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema õiglased, kuludel põhinevad ja läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning ei tohi olla kedagi diskrimineerivad. Võrgutariifid ei tohi hõlmata mitteseotud kulusid, millega toetatakse muid poliitikaeesmärke, näiteks makse, sest sellega moonutataks tootmist, tarbimist ja investeerimisotsuseid. Eelkõige toetavad need neutraalselt süsteemi üldist pikaajalist tõhusust tarbijatele ja tootjatele antavate hinnasignaalide kaudu ning nii palju kui võimalik tuleb neid kohaldada nii, et nendega ei diskrimineeritaks jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsusi positiivselt ega negatiivselt. Nendega ei tohi diskrimineerida energiasalvestamist ega energia agregeerimist ega vähendada stiimulit elektrit omatarbeks toota ja ise tarbida ning osaleda tarbimiskajas. Kõnealused tasud ei tohi olla vahemaapõhised, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tariifidega tuleb nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis anda põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjatele asjakohaseid stiimuleid tõhususe ja sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, turu lõimimise ja varustuskindluse toetamiseks ning investeeringute ja seotud teadustöö edendamiseks.

2.  Tariifidega tuleb nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis anda põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjatele asjakohaseid stiimuleid tõhususe ja sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, turu lõimimise, varustuskindluse ja ülemaailmse konkurentsivõime toetamiseks ning tõhusate investeeringute – eelkõige digiteerimisse, paindlikkusteenustesse ja ühendustesse – ning seotud teadustöö edendamiseks. Tariifid ei tohi pärssida energiasalvestamist, tarbimiskaja ega elektri omatarbeks tootmist.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Jaotustariifid peavad kajastama kulusid, mis tekivad sellest, et kasutajad ja sealhulgas aktiivsed tarbijad kasutavad võrku, ning neid võidakse eristada lähtuvalt süsteemi kasutajate tarbimis- ja tootmisprofiilist. Kui liikmesriigid on kasutusele võtnud nutiarvestid, võivad reguleerivad asutused võtta kasutusele ajapõhised eri võrgutariifid, mis kajastavad läbipaistvalt ja prognoositavalt võrgu kasutamist.

7.  Ülekande- ja jaotustariifid peavad põhinema kuludel, võttes arvesse investeerimiskulusid, hajatootmise lisaväärtust, paindlikkust, digiteerimist, tarbimiskaja, salvestamist ning põhi- ja jaotusvõrgu kasutamist süsteemi kasutajate, sealhulgas aktiivsete tarbijate poolt, need võivad hõlmata võrguühenduse võimsuse elemente ning neid võidakse eristada lähtuvalt süsteemi kasutajate tarbimis- ja tootmisprofiilist. Kui liikmesriigid on kasutusele võtnud nutiarvestid, võtavad pädevad reguleerivad asutused kasutusele ajapõhised eri võrgutariifid, mis kajastavad tarbija jaoks läbipaistvalt, prognoositavalt ja kulutõhusalt võrgu kasutamist. Liikmesriigid tagavad, et tariifid ei ole diskrimineerivad.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Reguleerivad asutused annavad jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid hankida oma teenuseid oma võrgu käitamiseks ja arendamiseks ning innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtuks oma jaotusvõrkudes. Selleks aktsepteerivad reguleerivad asutused kõiki asjakohaseid kulusid ja võtavad neid jaotustariifides arvesse ning kehtestavad tulemuseesmärgid, et anda jaotusvõrguettevõtjatele stiimul oma võrgu tõhususe ja sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks.

8.  Reguleerivad asutused annavad jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid oma võrgu kõige tõhusamaks käitamiseks ja arendamiseks ning innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtuks oma jaotusvõrkudes, muu hulgas teenuste hankimise abil. Selleks aktsepteerivad reguleerivad asutused kõiki asjakohaseid kulusid ja võtavad neid jaotustariifides arvesse ning kehtestavad tulemuseesmärgid, et anda jaotusvõrguettevõtjatele stiimul oma võrgu tõhususe, sealhulgas energiatõhususe, ning paindlikkuse suurendamiseks ja jaotusvõrkude digiteerimiseks, sh nutivõrkude ja -arvestite kasutuselevõtmise abil.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 9 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  [OP: please add specific date – three months after entry into force] annab amet reguleerivatele asutustele adresseeritud soovituse ülekande- ja jaotustariifide meetodite progressiivse ühtlustamise kohta. Kõnealuses soovituses käsitletakse vähemalt järgmist:

9.  [OP: please add specific date – three months after entry into force] hindab amet ülekande- ja jaotustariifide meetodite ühtlustamise teostatavust. Teostatavusuuringus käsitletakse vähemalt järgmist:

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 9 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  võrgukasutajate rühmad, kelle suhtes kohaldatakse tariife, sh tariife käsitlevaid erandeid.

(g)  võrgukasutajate rühmad, kelle suhtes kohaldatakse tariife tarbimise eripärade ja vormide kohaselt, sh tariife käsitlevaid erandeid.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a.  Reguleerivad asutused võtavad põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate tõhususe mõõtmiseks vastu näitajate paketi, mis peaks hõlmama vähemalt kõiki järgmisi punkte:

 

(a) piiratud energia maht MWh-des eristatuna tootmisallika liigi järgi;

 

(b) dünaamiliste liinikarakteristikute alusel juhitavate liinide pikkus protsendina;

 

(c) eemalt seiratavate ja reaalajas kontrollitavate alajaamade protsent;

 

(d) dünaamiliste liinikarakteristikute alusel juhitavate liinide pikkus protsendina;

 

(e) kahjud kõrge-, kesk- ja madalpingevõrkudes;

 

(f) elektritarne katkestuste sagedus ja kestus võrgus.

 

Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kahe aasta järel avaldavad reguleerivad asutused aruande põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate tõhususe kohta, vajaduse korral koos parandussoovitustega.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Võrkudevahelise ühendamisvõimsuse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

2.  Võrkudevahelise ühendamisvõimsuse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

(a)  jaotatud võimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks;

(a)  jaotatud võimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks; või

(b)  ühendamisvõimsuste säilitamiseks või suurendamiseks võrguinvesteeringute kaudu, eelkõige uute võrkudevaheliste ühenduste kaudu.

(b)  ühendamisvõimsuste säilitamiseks või suurendamiseks olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste kasutamise optimeerimise, kooskõlastatud parandus- ja vahetuskauba tegemise meetmete või võrguinvesteeringute kaudu, kuni piiriülese edastamisvõimsuse sihtväärtusteni.

Kui tulusid ei saa tõhusalt kasutada esimese lõigu punktides a või b sätestatud eesmärkidel, tuleb need kanda sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi reale.

Kui esimese lõigu punktides a ja b sätestatud eesmärgid on täidetud, võib ülejäänud tulu kasutada sissetulekuna, mida reguleerivad asutused võtavad arvesse võrgutariifide arvutamise metoodika heakskiitmisel ja/või võrgutariifide kehtestamisel.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulude kasutamine kooskõlas lõike 2 punktidega a ja b peab toimuma vastavalt meetodile, mille on ette pannud amet ja heaks kiitnud komisjon. Ameti ettepanek esitatakse komisjonile [OP: 12 months after entry into force] ja kiidetakse heaks kuue kuu jooksul.

3.  Tulude kasutamine kooskõlas lõikega 2 peab toimuma vastavalt meetodile, mille on ette pannud amet ja heaks kiitnud komisjon. Ameti ettepanek esitatakse komisjonile [OP: 12 months after entry into force] ja kiidetakse heaks kuue kuu jooksul.

Amet võib omaalgatuslikult või komisjoni taotlusel meetodit ajakohastada ning komisjon kiidab ajakohastatud meetodi heaks hiljemalt kuus kuud alates selle esitamisest.

Amet võib omaalgatuslikult või komisjoni taotlusel meetodit ajakohastada ning komisjon kiidab ajakohastatud meetodi heaks hiljemalt kuus kuud alates selle esitamisest.

Enne komisjonile esitamist konsulteerib amet meetodi osas vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 863/2 uuesti sõnastatud määruse (EÜ) nr 713/2009] artiklile 15.

Enne komisjonile esitamist konsulteerib amet meetodi osas vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 863/2 uuesti sõnastatud määruse (EÜ) nr 713/2009] artiklile 15.

Meetodiga tuleb vähemalt täpsustada tingimused, mille kohaselt tulusid võib kasutada lõike 2 punktide a ja b eesmärgil, ning see, mis tingimustel ja kui kaua neid võib hoida sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi real tulevaseks kasutamiseks nendel eesmärkidel.

Meetodiga tuleb vähemalt täpsustada tingimused, mille kohaselt tulusid võib kasutada lõike 2 eesmärgil, ning see, mis tingimustel ja kui kaua neid võib hoida sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi real tulevaseks kasutamiseks nendel eesmärkidel.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Põhivõrguettevõtjad määravad eelnevalt selgelt kindlaks, mil viisil võimsusjaotustulu kasutatakse, ja annavad aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Iga aasta 31. juuliks avaldavad riiklikud reguleerivad asutused iga-aastase aruande, milles esitatakse12 kuu jooksul, kuni sama aasta 30. juunini saadud tulu ja kõnealuse tulu kasutamine, sh konkreetsed projektid, mille jaoks tulu kasutati, või raamatupidamisarvestuses eraldi reale pandud summa, koos tõendusega, et selline kasutus vastab käesolevale määrusele ja lõike 3 kohaselt välja töötatud meetodile.

4.  Põhivõrguettevõtjad määravad eelnevalt selgelt kindlaks, mil viisil võimsusjaotustulu kasutatakse, ja annavad aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Iga aasta 31. juuliks avaldavad riiklikud reguleerivad asutused iga-aastase aruande, milles esitatakse12 kuu jooksul, kuni sama aasta 30. juunini saadud tulu ja kõnealuse tulu kasutamine, sh konkreetsed projektid, mille jaoks tulu kasutati, raamatupidamisarvestuses eraldi reale pandud summa või summa, mida on kasutatud võrgutariifide väljaarvutamisel, koos tõendusega, et selline kasutus vastab käesolevale määrusele. Kui osa ülekandevõime piiratuse juhtimisest saadud tulust kasutatakse võrgutariifide väljaarvutamisel, võidakse aruandes välja tuua lõike 2 kohaste kohustuste ja bilansikriteeriumide täitmine põhivõrguettevõtja poolt.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

4. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ressursside piisavus

Ressursside piisavus ja reservvõimsuse mehhanismid

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid jälgivad ressursside piisavust oma territooriumil vastavalt artikli 19 kohasele Euroopa ressursside piisavuse hinnangule.

1.  Liikmesriigid jälgivad ressursside piisavust oma territooriumil vastavalt artikli 19 kohasele Euroopa ressursside piisavuse hinnangule ning avaldavad jälgimise tulemuste kohta aruande.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tehakse kindlaks ressursside piisavusega seotud probleemid, mille puhul liikmesriigid peavad tegema kindlaks mis tahes regulatiivsed moonutused, mis põhjustasid selle probleemi või mis aitasid kaasa selle tekkele.

2.  Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tehakse kindlaks ressursside piisavusega seotud probleemid, mille puhul liikmesriigid peavad tegema kindlaks mis tahes regulatiivsed moonutused ja/või turutõrked, mis põhjustasid selle probleemi või mis aitasid kaasa selle tekkele.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid avaldavad ajakava, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed mis tahes kindlakstehtud regulatiivsete moonutuste kõrvaldamiseks. Kui liikmesriigid lahendavad ressursside piisavusega seotud probleeme, kaaluvad nad eelkõige regulatiivsete moonutuste kõrvaldamist, nappusest juhinduva hinnakujunduse võimaldamist, ühenduste arendamist, energia säilitamist, nõudluse poole meetmeid ja energiatõhusust.

3.  Liikmesriik, kellel on kindlaks tehtud piisavusega seotud probleemid, avaldab rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed mis tahes kindlakstehtud regulatiivsete moonutuste ja/või turutõrgete kõrvaldamiseks. Kui liikmesriigid lahendavad ressursside piisavusega seotud probleeme, lähtuvad nad artiklis 3 sätestatud põhimõtetest ja eelkõige teevad järgmist:

 

(a) kõrvaldavad regulatiivsed moonutused;

 

(b) kõrvaldavad hinnalaed;

 

(c) kehtestavad tasakaalustamisenergia jaoks nappusest juhinduva hinnakujunduse;

 

(d) suurendavad ühenduste ja sisevõrgu võimsust;

 

(e) võimaldavad elektri omatarbeks tootmist, energia säilitamist, nõudluse poole meetmeid ja energiatõhusust, kõrvaldades regulatiivsed takistused;

 

(f) tagavad tasakaalustamis- ja abiteenuste kulutõhusa ja turupõhise hankimise;

 

(g) kaotavad reguleeritud hinnad vastavalt direktiivi (EL) ... [ettepanekuga COM(2016)0864/2 uuesti sõnastatud direktiiv 2009/72/EÜ] artiklile 5.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid esitavad rakenduskava läbivaatamiseks komisjonile.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Komisjon võib kahe kuu jooksul alates rakenduskava saamisest otsustada, kas meetmetest piisab regulatiivsete moonutuste ja/või turutõrgete kõrvaldamiseks, ja nõuda vajaduse korral liikmesriigilt rakenduskava muutmist.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Liikmesriik jälgib rakenduskava kohaldamist ja avaldab tulemused iga-aastases aruandes.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 d.  Liikmesriik esitab rakenduskava kohaldamise jälgimise kohta aruande ametile, kes koostab selle kohta arvamuse.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 e.  Amet esitab oma lõike 3 d kohase arvamuse komisjonile. Komisjon otsustab, kas reformid on piisavalt ellu viidud.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Reservvõimsuse mehhanismi üldpõhimõtted

 

1.  Selleks et lahendada ülejäänud probleemid, mida ei saa kõrvaldada artikli 18 lõike 3 kohaste meetmetega, võivad liikmesriigid viimase abinõuna kehtestada reservvõimsuse mehhanismid, võttes arvesse käesoleva artikli sätteid ja liidu riigiabi eeskirju.

 

2.  Enne lõikes 1 osutatud reservvõimsuse mehhanismide kehtestamist korraldavad liikmesriigid ulatusliku uuringu, et selgitada välja nende võimalikud mõjud naaberliikmeriikidele, konsulteerides vähemalt nende naaberliikmesriikidega, kellega on olemas elektriline ühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega.

 

3.  Liikmesriigid hindavad, kas piisavuse probleemid võimaldab lahendada strateegilise reservi vormis reservvõimsuse mehhanism. Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid rakendada muud liiki reservvõimsuse mehhanismi. Riiklik reguleeriv asutus kiidab heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus.

 

4.  Liikmesriigid ei kehtesta reservvõimsuse mehhanisme, kui on täidetud üks või mõlemad järgmistest tingimustest: (a) Euroopa ressursside piisavuse hinnangus ei ole kindlaks tehtud ressursside piisavusega seotud probleeme; (b) artikli 18 lõikes 3 osutatud üksikasjalik rakenduskava ei ole saanud komisjonilt positiivset hinnangut, nagu on osutatud artikli 18 lõikes 3 b.

 

5.  Kui liikmesriik on juba kehtestanud reservvõimsuse mehhanismi, vaatab ta selle mehhanismi üle ja tagab, et selle mehhanismi raames ei sõlmita uusi lepinguid, kui on täidetud üks või mõlemad järgmistest tingimustest:

 

(a) Euroopa ressursside piisavuse hinnangus ei ole kindlaks tehtud ressursside piisavusega seotud probleeme;

 

(b) artikli 18 lõikes 3 osutatud üksikasjalik rakenduskava ei ole saanud komisjonilt positiivset hinnangut, nagu on osutatud artikli 18 lõikes 3 b.

 

6.  Reservvõimsuse mehhanismid on ajutised. Komisjon kiidab need heaks kõige kauem viieks aastaks. Nende kasutamine lõpetatakse järk-järgult või nendele eraldatud võimsust vähendatakse artikli 18 lõike 3 kohase rakenduskava alusel. Liikmesriigid jätkavad rakenduskava kohaldamist pärast reservvõimsuse mehhanismi kehtestamist.

 

7.  Tootmisvõimsus, mis on alustanud kaubanduslikku tootmist pärast [OP: date of entry into force of this Regulation], võib reservvõimsuse mehhanismis osaleda üksnes siis, kui selle heitkogus on alla 550 g CO2/kWh. Tootmisvõimsus, mille heitkogus on 550 g CO2/kWh või suurem, ei tohi pärast [OP: 5 years after the entry into force of this Regulation] reservvõimsuse mehhanismides osaleda, v.a strateegilistes reservides.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa ressursside piisavuse hinnangus käsitletakse iga-aastases aruandes seda, kui piisav on elektrisüsteem üldiselt elektrivoolu tarnimiseks ning kui suur on prognoositav nõudlus elektrienergia järele kümneaastasel ajavahemikul alates kõnealuse hindamise kuupäevast

1.  Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tehakse kindlaks ressursside piisavusega seotud probleemid, hinnates iga-aastases aruandes seda, kui piisav on elektrisüsteem üldiselt praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks liidus, piirkonna asjaomastes liikmesriikides, igas liikmesriigis ja vajaduse korral igas pakkumispiirkonnas kõnealuse hindamise kuupäevale järgneva kümne aasta jooksul.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Ressursside piisavuse hinnangu koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Põhivõrguettevõtjad esitavad Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule andmed, mida tal on vaja iga-aastase hinnangu tegemiseks. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peab hinnangu tegema igal aastal.

3.  Põhivõrguettevõtjad esitavad Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule vajalikud andmed. Põhivõrguettevõtjatel on õigus taotleda tootjatelt ja muudelt turuosalistelt tundlikku äriteavet mittesisaldavate ja asjaomase jaotusvõrguettevõtja poolt veel mitte kogutud asjakohaste andmete esitamist.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb meetodil, millega tagatakse, et hinnang:

4.  Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb läbipaistval meetodil, millega tagatakse, et hinnang:

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  põhineb prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohastel stsenaariumidel, sh majanduslikul hinnangul, mis hõlmab tootmisüksuste kasutuselt kõrvaldamise ja uute ehitamise ning energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete tõenäosust ning eelduste kontrollimise mõju hulgimüügi hindade ja CO2 hinna arengule;

(b)  põhineb prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohastel stsenaariumidel, sh majanduslikul hinnangul, mis kajastab tootmisüksuste kasutuselt kõrvaldamise tõenäosust, ajutist kasutuselt kõrvaldamist ja uute tootmisüksuste ehitamist, energiatõhususe ja süsteemidevahelise ühenduse eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid ning hulgimüügi hindade ja CO2 hinna arengut mõjutavaid tegureid;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  sisaldab nn musta stsenaariumi, mis peegeldab selliste haruldaste sündmuste erandlikkust ja erinevaid tõenäosusi, mille lahendamiseks strateegiline reserv on loodud; sellise musta stsenaariumi kohane tootmise piisavuse puudujääk õigustab üksnes strateegilist varu, mille suurus ei ületa 5 % asjaomase liikmesriigi tippkoormusest;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  võtab asjakohaselt arvesse kõigi ressursside panust, sh olemasolev ja tulevane tootmine, energia säilitamine, tarbimiskaja ning impordi- ja ekspordivõimalused ning nende panus süsteemi paindlikku toimimisse;

(c)  võtab asjakohaselt arvesse kõigi ressursside panust, sh olemasolev ja tulevane tootmine, energia säilitamine, sektoritevaheline lõimimine, tarbimiskaja ning impordi- ja ekspordivõimalused ning nende panus süsteemi paindlikku toimimisse;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  austab tegelikku võrguarengut.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Meetod põhineb läbipaistvatel, objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Lõigete 2 ja 5 kohased ettepanekuid ning lõike 3 kohase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemusi konsulteeritakse eelnevalt ametiga, kes peab need heaks kiitma vastavalt artikli 22 kohasele menetlusele.

6.  Käesoleva artikli lõigete 2 ja 5 kohaseid ettepanekuid ja nende aluseks olevaid stsenaariume ja eeldusi ning käesoleva artikli lõike 1 a kohase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemusi konsulteeritakse eelnevalt ametiga, kes peab need heaks kiitma vastavalt artikli 22 kohasele menetlusele.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel järgivad liikmesriigid varustuskindluse normi, milles on märgitud nende soovitav varustuskindluse tase läbipaistval viisil.

1.  Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel järgivad liikmesriigid varustuskindluse normi. Varustuskindluse normis on läbipaistval viisil märgitud liikmesriigi vajalik varustuskindluse tase. Piiriüleste pakkumispiirkondade puhul kehtestavad asjaomased asutused sellised varustuskindluse normid ühiselt.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Riiklik reguleeriv asutus kiidab heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus.

välja jäetud

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Võimsuse pakkujad saavad sama tarneperioodi jooksul osaleda rohkem kui ühes mehhanismis. Kättesaamatuse korral tuleb neil maksta kättesaamatusemakseid ning neil tuleb teha vähemalt kaks kättesaamatusemakset, kui vähemalt kahes pakkumispiirkonnas, kus võimsuse pakkuja võimsust pakub, on samaaegselt nappus.

5.  Võimsuse pakkujad saavad sama tarneperioodi jooksul osaleda rohkem kui ühes mehhanismis. Kättesaamatuse korral tuleb neil maksta kättesaamatusemakseid ning neil tuleb teha vähemalt kaks kättesaamatusemakset, kui vähemalt kahes pakkumispiirkonnas, kus võimsuse pakkuja võimsust pakub, on samaaegselt nappus. Võimsuse pakkujatel ei lubata osaleda rohkem kui oma maksimaalse võimsusega.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Igal aastal arvutavad artikli 32 kohaselt loodud piirkondlikud talitluskeskused välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse, võttes arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus. Arvutus tuleb teha iga pakkumispiirkonna piiri kohta.

6.  Igal aastal arvutavad artikli 32 kohaselt loodud piirkondlikud koordineerimiskeskused välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse, võttes arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus. Arvutus tuleb teha iga pakkumispiirkonna piiri kohta.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et lahendada ülejäänud probleemid, mida ei saa kõrvaldada artikli 18 lõike 3 kohaste meetmetega, võivad liikmesriigid kehtestada reservvõimsuse mehhanismid, võttes arvesse käesoleva artikli sätteid ja liidu riigiabi eeskirju.

1.  Mis tahes reservvõimsuse mehhanism:

 

(a) ei tekita tarbetuid turutõkkeid ega piira piiriülest kaubandust;

 

(b) ei ole ulatuslikum kui on vaja piisavuse probleemi lahendamiseks;

 

(c) valib võimsuse pakkujad läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise protsessi abil;

 

(d) on tehnoloogiliselt neutraalne;

 

(e) loob võimsuse pakkujatele stiimuleid eeldatava süsteemistressi korral kättesaadav olla;

 

(f) tagab, et tasu määratakse kindlaks turupõhise protsessi kaudu;

 

(g) kehtestab enne valikumenetluse alustamist võimsuse pakkujate osalemiseks nõutavad tehnilised tingimused;

 

(h) on avatud kõigi ressursside osalemiseks, sealhulgas salvestamine ja nõudluse juhtimine, mis suudavad pakkuda nõutud tehnilist taset;

 

(i) kohaldab võimsuse pakkujatele asjakohaseid karistusi, kui need ei ole süsteemistressi korral kättesaadavad;

 

(j) tagab, et olemasolevate tootmisseadmete võimsusega seotud lepingud sõlmitakse kõige rohkem üheks aastaks.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liikmesriik soovib reservvõimsuse mehhanismi rakendada, peab ta konsulteerima kavandatava mehhanismi osas vähemalt nende naaberliikmesriikidega, kellega on olemas elektriline ühendus.

2.  Reservvõimsuse mehhanismid, mis kujutavad endast strateegilisi reserve,

 

(a) hoitakse väljaspool turgu;

 

(b) edastatakse üksnes juhul, kui järgmise päeva ja päevasisesed turud ei ole suutnud arveldusi teha ning pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud põhivõrguettevõtjate tasakaalustamisressursid on ammendunud;

 

(c) tagavad, et perioodidel, mil strateegilisi reserve edastatakse, vähendatakse turu tasakaalustamatust kas turukorraldajate poolt vastavalt artiklile 9 kohaldatud tehnilise piirhinna alusel või saamata energia hinna alusel, olenevalt sellest, kumb on suurem.

 

(d) püsivad aastase elektritootmise kohta maksimaalselt 200 kg/CO2/kW heite piires. Toodetud elektrienergiat või strateegilise reservi vahendite kaudu saavutatud koormuse vähendamist ei müüda elektri hulgimüügiturul.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Reservvõimsuse mehhanismid ei tohi tekitada mittevajalikke turutõkkeid ega piirata piiriülest kaubandust. Mehhanismi kohase kohustusega hõlmatud võimsuse kogused ei tohi olla selle probleemi lahendamiseks vajaminevast kogusest suuremad.

3.  Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele on reservvõimsuse mehhanismid, mis ei ole strateegilised reservid:

 

(a) kavandatud tagama, et kättesaadavuse eest makstav hind võrdsustuks automaatselt nulliga, kui pakutud võimsuse tase vastab eeldatavalt nõudlusele;

 

(b) tasustavad osalevaid ressursse üksnes nende kättesaadavuse alusel ja tagavad, et tasustamine ei mõjuta võimsuse pakkuja otsuseid selle kohta, kas toota või mitte;

 

(c) tagavad, et võimsuskohustusi saab tunnustatud võimsusepakkujate vahel üle kanda.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tootmisvõimsus, mille puhul on lõplik investeerimisotsus tehtud pärast [OP: entry into force], võib võimsusmehhanismis osaleda üksnes siis, kui selle heitkogus on alla 550 gr CO2/kWh. Tootmisvõimsus, mille heitkogus on vähemalt 550 gr CO2/kWh, ei tohi reservvõimsuse mehhanismis osaleda viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui Euroopa ressursside piisavuse hinnangus ei ole kindlaks tehtud ressursside piisavusega seotud probleeme, ei tohi liikmesriigid reservvõimsuse mehhanisme kohaldada.

välja jäetud

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme [OP: entry into force of this Regulation], kohaldavad oma mehhanisme nii, et need vastaksid käesoleva määruse artiklitele 18, 21 ja 23.

Liikmesriigid, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme [OP: entry into force of this Regulation], kohaldavad oma mehhanisme nii, et need vastaksid käesoleva määruse artiklitele 18, 18 a, 21 ja 23.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  koostab ja võtab vastu ettepanekud Euroopa ressursside piisavuse hinnangu kohta vastavalt artikli 19 lõigetele 2, 3 ja 5 ning reservvõimsuse mehhanismides piiriülese osalemise tehnilise kirjelduse kohta vastavalt artikli 21 lõikele 10;

c)  koostab ja võtab vastu ettepanekud Euroopa ressursside piisavuse hinnangu kohta vastavalt artikli 19 lõikele 1 a ning reservvõimsuse mehhanismides piiriülese osalemise tehnilise kirjelduse kohta vastavalt artikli 21 lõikele 10;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h a)  ühtlustab koostöös ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusega asjaomaseid andmevorminguid ja protokolle, et hõlbustada piiriülest andmevahetust;

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j a)  edendab ülekandesüsteemide digiteerimist, et tagada muu hulgas tõhus reaalajas andmekogumine ja -kasutus ning nutialajaamad;

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j b)  edendab koostöös asjaomaste asutuste ja reguleeritud üksustega andmehaldust, küberjulgeolekut ja andmekaitset;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt j c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j c)  arendab koostöös jaotusvõrguettevõtjatega tarbimiskaja.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teatab ametile piirkondlike talitluskeskuste loomise ja tulemuslikkusega seotud puudustest.

2.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teatab ametile piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise ja tulemuslikkusega seotud puudustest.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teostab artikli 27 lõikes 1 osutatud ülesannetest tulenevate ettepanekute koostamisel ulatusliku konsultatsioonimenetluse, konsulteerides aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil artiklis 26 osutatud töökorra kohaselt kõikide asjakohaste sidusrühmadega , eelkõige kõiki sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Konsulteerimisse on kaasatud riiklikud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

1.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teostab artikli 27 lõikes 1 osutatud ülesannetest tulenevate ettepanekute koostamisel ulatusliku konsultatsioonimenetluse, konsulteerides aegsasti ja struktureeritult, nii et enne lõplikku vastuvõtmist oleks võimalik sidusrühmade märkusi arvesse võtta, ning avatud ja läbipaistval viisil artiklis 26 osutatud töökorra kohaselt kõikide asjakohaste sidusrühmadega, eelkõige kõiki sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Konsulteerimisse on kaasatud riiklikud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad ja nende esindajad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik, et käesoleva artikli lõike 3 kohaseid kohustusi oleks võimalik täita.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuri geograafilise piirkonna, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Igal liikmesriigil võimaldatakse edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte iga piirkondliku koostööstruktuuri geograafilise piirkonna kohta. Selleks konsulteerib komisjon ameti ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga.

3.  Komisjon võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuri geograafilise piirkonna, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Igal liikmesriigil võimaldatakse edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte iga piirkondliku koostööstruktuuri geograafilise piirkonna kohta. Selleks konsulteerib komisjon reguleerivate asutuste, ameti ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt [OP: twelve months after entry into force] loovad kõik põhivõrguettevõtjad piirkondlikud talitluskeskused kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega. Piirkondlik talitluskeskus luuakse ühe liikmesriigi piirkonnas, kus talitluskeskus hakkab tegutsema.

1.  Hiljemalt [OP: twelve months after entry into force] hakkavad piirkondlikud koordineerimiskeskused lisaks muudele ülesannetele, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 34, asendama määruse... [komisjoni määrus, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri] kohaselt loodud piirkondlikke talitluskindluse koordinaatoreid ja täitma nende ülesandeid kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega.

 

Kui piirkonnas ei ole ühtegi toimivat ega kavandatavat piirkondlikku talitluskindluse koordinaatorit, loovad selle piirkonna põhivõrguettevõtjad piirkondliku koordineerimiskeskuse.

 

Kõik põhivõrguettevõtjad peavad kuuluma ühe piirkondliku koordineerimiskeskuse alla.

 

Kõik süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad esitavad piirkonna reguleerivatele asutustele läbivaatamiseks ettepaneku piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise kohta kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega.

 

Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused vaatavad ettepaneku läbi ja kiidavad selle heaks määruse (EL) ... [ettepanekuga COM(2016)863 uuesti sõnastatud määruse (EÜ) nr 713/2009] artiklis 8 sätestatud menetluste kohaselt.

 

Neljandas lõigus viidatud ettepanekud sisaldavad järgmist teavet:

 

(a) liikmesriik, kus piirkondlik koordineerimiskeskus asutatakse;

 

(b) ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimise tagamiseks vajalik organisatsiooniline, rahaline ja töökorraldus;

 

(c) piirkondlike koordineerimiskeskuste töölerakendamise kava;

 

(d) piirkondlike koordineerimiskeskuste põhikirjad ja töökorrad;

 

(e) ühisotsustamise kirjeldus vastavalt artiklile 35;

 

(f) piirkondlike koordineerimiskeskuste vastutuse korra kirjeldus kooskõlas artikliga 44.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  Piirkondlikud koordineerimiskeskused alustavad tööd hiljemalt [OP: twelve months after entry into force of this Regulation].

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liidu õiguse alusel oma ülesandeid täites tegutsevad piirkondlikud koordineerimiskeskused üksikute riikide ja põhivõrguettevõtjate huvidest sõltumatult.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Piirkondlikud talitluskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites piirkondliku tähtsusega ülesandeid. Talitluskeskused määravad kindlaks töökorralduse, et tagada ühendatud ülekandesüsteemi turvaline ja töökindel toimimine.

3.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites piirkondliku tähtsusega ülesandeid. Põhivõrguettevõtjad vastutavad võimsusvoogude juhtimise eest ning turvalise, töökindla ja tõhusa elektrisüsteemi tagamise eest kooskõlas direktiivi (EL) ...[ettepanekuga COM(2016)864/2 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] artikliga 40.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlike talitluskeskuste geograafiline ulatus

Piirkondlike koordineerimiskeskuste geograafiline ulatus

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt [OP: six months after entry into force of this Regulation] esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ametile ettepaneku, milles on kindlaks määratud piirkondlike talitluskeskuste süsteemikäitamispiirkonnad, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke talitluskindluse koordinaatoreid ning lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

1.  Hiljemalt [OP: six months after entry into force of this Regulation] esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ametile ettepaneku, milles on kindlaks määratud piirkondlike koordineerimiskeskuste süsteemikäitamispiirkonnad, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke talitluskindluse koordinaatoreid ning lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlike talitluskeskuste ülesanded

Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga piirkondlik talitluskeskus täidab järgmisi ülesandeid selles süsteemikäitamispiirkonnas, kus ta on asutatud; piirkondlik talitluskeskus täidab vähemalt järgimisi ülesandeid, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud I lisas:

1.  Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab järgmisi ülesandeid selles süsteemikäitamispiirkonnas, kus ta on asutatud; piirkondlik koordineerimiskeskus täidab vähemalt järgmisi ülesandeid, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud I lisas:

(a)  koordineeritud võimsusarvutus;

(a)  koordineeritud võimsusarvutus vastavalt määruse (EL) 2015/1222 artiklite 21, 26, 29 ja 30 kohaselt väljatöötatud meetoditele;

(b)  koordineeritud talitluskindluse analüüs;

(b)  koordineeritud talitluskindluse analüüs vastavalt määruse (EL) 2017/14851a artiklite 75 ja 76 kohaselt väljatöötatud meetoditele;

(c)  ühiste süsteemimudelite loomine;

(c)  ühiste süsteemimudelite loomine vastavalt komisjoni määruse (EL) 2017/1485 artiklite 67, 70 ja 79 kohaselt välja töötatud meetoditele ja menetlustele;

(d)  põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamine;

(d)  põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamine vastavalt komisjoni määruse (EL) 2017/2196 artiklis 6 sätestatud menetluseleb;

(e)  piirkondliku taastamistegevuse koordineerimine ja optimeerimine;

(e)  piirkondliku taastamistegevuse koordineerimine ja optimeerimine;

(f)  käitamis- ja häiringujärgne analüüsimine ja aruandlus;

(f)  käitamis- ja häiringujärgne analüüsimine ja aruandlus;

(g)  reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine;

(g)  reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine;

(h)  tasakaalustamisvõimsuse piirkondliku hankimise hõlbustamine;

(h)  piirkondliku tasakaalustamisvõimsuse arvutamine;

(i)  piirkondlike järgmise nädala turu kuni päevasisese turu süsteemi piisavuse prognooside koostamine ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine;

(i)  piirkondlike järgmise nädala turu kuni päevasisese turu süsteemi piisavuse prognooside koostamine ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine vastavalt määruse (EL) ... [ettepanekuga COM(2016)862 esitatud ohuvalmidust käsitleva määruse] artiklis 8 sätestatud meetoditele ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485 [komisjoni määrus, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri] artiklis 81 sätestatud menetlustele;

(j)  katkestuste plaanimise koordineerimine;

(j)  katkestuste plaanimise koordineerimine vastavalt komisjoni määruse (EL) 2017/1485 artiklis 80 sätestatud menetlustele;

(k)  põhivõrguettevõtjate vaheliste hüvitusmehhanismide optimeerimine;

(k)  põhivõrguettevõtjate vaheliste hüvitusmehhanismide optimeerimine;

(l)  koolitus ja sertifitseerimine;

(l)  koolitus ja sertifitseerimine;

(m)  piirkondliku kriisi stsenaariumide kindlaksmääramine vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 6 lõikele 1, kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik on selle ülesande delegeerinud;

 

(n)  iga-aastaste kriisimodelleerimiste ettevalmistamine ja elluviimine koostöös pädevate asutustega [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 12 lõike 3 kohaselt;

(n)  iga-aastaste kriisimodelleerimiste ettevalmistamine ja elluviimine koostöös pädevate asutustega [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 12 lõike 3 kohaselt;

(o)  piirkondliku kriisi stsenaariumide kindlaksmääramisega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 6 lõikele 1 delegeeritud piirkondlikele talitluskeskustele;

(o)  piirkondliku kriisi stsenaariumide kindlaksmääramisega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 6 lõikele 1 delegeeritud piirkondlikele koordineerimiskeskustele;

(p)  hooajalise piisavuse prognoosidega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 9 lõikele 2 delegeeritud piirkondlikele talitluskeskustele;

(p)  hooajalise piisavuse prognoosidega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 9 lõikele 2 delegeeritud piirkondlikele koordineerimiskeskustele;

(q)  artikli 21 lõike 6 kohaselt reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamine.

(q)  artikli 21 lõike 6 kohaselt reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamine;

 

(q a)  ülesanded, mis on seotud põhivõrguettevõtjate abistamisega uue võimsuse vajaduse, olemasoleva võimsuse uuendamise või nende alternatiivide kindlakstegemisel, mis esitatakse määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud piirkondlikele rühmadele ja lisatakse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, millele on osutatud direktiivi (EL) ...[ettepanekuga COM(2016) 864/2 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] artiklis 51.

 

_______________

 

1a Komisjoni 2. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.8.2017, lk 1).

 

1b Komisjoni 24. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2196, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 54);

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võib käesoleva määruse VII peatüki kohaselt lisada piirkondlikele talitluskeskustele muid ülesandeid, mis ei hõlma otsuste tegemise õigust.

2.  Komisjon võib käesoleva määruse VII peatüki kohaselt lisada piirkondlikele koordineerimiskeskustele muid ülesandeid, mis ei hõlma otsuste tegemise õigust.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Põhivõrguettevõtjad annavad oma piirkondlikule talitluskeskusele selle ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

3.  Põhivõrguettevõtjad annavad oma piirkondlikule koordineerimiskeskusele selle ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Piirkondlikud talitluskeskused esitavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele kogu teabe, mis on vajalik piirkondlike talitluskeskuste välja pakutud otsuste ja soovituste rakendamiseks.

4.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele kogu teabe, mis on vajalik süsteemi stabiilsuse ja varustuskindluse tagamiseks.

 

Käesolevas artiklis sätestatud ja vastavates suunistes veel käsitlemata ülesannete puhul koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ettepaneku vastavalt artiklis 22 sätestatud menetlusele. Piirkondlikud koordineerimiskeskused täidavad neid ülesandeid ameti heaks kiidetud ettepaneku alusel.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 35

Artikkel 35

Piirkondlikes talitluskeskustes tehtav koostöö

Piirkondlikes koordineerimiskeskustes ja nende vahel tehtav koostöö

1.  Piirkondlike talitluskeskuste igapäevase toimimise haldamine põhineb ühisotsustamisel. Ühisotsustamine põhineb järgmistel alustel:

Piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevase toimimise haldamine põhineb piirkonna põhivõrguettevõtjate ühisotsustamisel, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondlike koordineerimiskeskuste vahelist koordineerimist käsitleval korral. Ühisotsustamine põhineb järgmistel alustel:

(a)  ülesannetega seotud planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitlev töökord vastavalt artiklile 36;

(a)  ülesannetega seotud planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitlev töökord vastavalt artiklile 36;

(b)  menetlus süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatega konsulteerimiseks seoses talitluskeskuse põhitegevuse ja -ülesannete elluviimisega kooskõlas artikliga 37;

(b)  menetlus tulemuslikuks ja kaasavaks konsulteerimiseks süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate ja asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas artikliga 37;

(c)  menetlus otsuste ja soovituste vastuvõtmiseks kooskõlas artikliga 38;

(c)  menetlus otsuste ja soovituste vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks kooskõlas artikliga 38, millega tagatakse piirkondliku koordineerimiskeskuse liikmete võrdne kohtlemine;

(d)  menetlus piirkondlike talitluskeskuste vastuvõetud otsuste ja soovituste läbivaatamiseks kooskõlas artikliga 39.

 

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlikud talitluskeskused töötavad välja täidetavate ülesannetega seotud planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitleva töökorra, võttes eelkõige arvesse kõnealuste ülesannete üksikasju ja nõudeid nagu on sätestatud I lisas.

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja täidetavate ülesannetega seotud planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitleva tõhusa, kaasava, läbipaistva ja konsensuse saavutamist soodustava töökorra, võttes eelkõige arvesse kõnealuste ülesannete üksikasju ja nõudeid, nagu on sätestatud I lisas.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piirkondlikud talitluskeskused tagavad, et väljatöötatav töökord hõlmab asjaomaste osaliste teavitamist käsitlevaid eeskirju.

2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused tagavad, et väljatöötatav töökord hõlmab asjaomaste osaliste teavitamist käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlikud talitluskeskused töötavad välja menetluse, mille alusel korraldatakse talitluskeskuste igapäevaste toimingute ja ülesannete elluviimisega seotud asjakohaseid ja regulaarseid konsultatsioone põhivõrguettevõtjate ja asjaomaste sidusrühmadega. Regulatiivsete küsimuste käsitlemise tagamiseks võib vajaduse korral kaasata konsultatsioonidesse reguleerivad asutused.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse, mille alusel korraldatakse koordineerimiskeskuste igapäevaste toimingute ja ülesannete elluviimisega seotud asjakohaseid ja regulaarseid konsultatsioone põhivõrguettevõtjate ja asjaomaste sidusrühmadega. Regulatiivsete küsimuste käsitlemise tagamiseks võib vajaduse korral kaasata konsultatsioonidesse reguleerivad asutused.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 37 a

 

Läbipaistvus

 

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse sidusrühmade kaasamiseks ning korraldavad sidusrühmadega korrapäraseid kohtumisi, et arutada ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimisega seotud küsimusi, teha kindlaks puudujääke ja esitada parandusettepanekuid.

 

2.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad sidusrühmade ja üldsuse jaoks täiesti läbipaistvalt. Kõik asjakohased dokumendid avaldatakse vastava piirkondliku koordineerimiskeskuse veebisaidil. Käesolevat lõiget kohaldatakse käesoleva määruse artiklite 32, 33, artikli 35 punkti a ja artikli 38 kohaselt vastu võetud ettepanekute, põhjenduste ja otsuste suhtes.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Otsuste ja soovituste vastuvõtmine

Otsuste ja soovituste vastuvõtmine ja läbivaatamine

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlikud talitluskeskused töötavad välja otsuste ja soovituste vastuvõtmise menetluse.

1.  Iga piirkondliku koordineerimiskeskuse põhivõrguettevõtjad töötavad välja otsuste ja soovituste vastuvõtmise ja läbivaatamise menetlused, millega tagatakse piirkondliku koordineerimiskeskuse liikmete geograafiliselt tasakaalustatud esindatus ja võrdne kohtlemine.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piirkondlikud talitluskeskused võtavad vastu põhivõrguettevõtjatele adresseeritud siduvad otsused seoses artikli 34 lõike 1 punktides a, b, g ja q osutatud ülesannetega. Põhivõrguettevõtjad rakendavad piirkondlike talitluskeskuste siduvaid otsuseid, välja arvatud juhul, kui nende rakendamine avaldaks negatiivset mõju süsteemi ohutusele.

2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad vastu põhivõrguettevõtjatele adresseeritud siduvad otsused seoses artikli 34 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülesannetega. Põhivõrguettevõtjad rakendavad piirkondlike koordineerimiskeskuste siduvaid otsuseid, välja arvatud juhul, kui otsuse rakendamine rikuks talitluskindluse piire, mille iga põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt komisjoni määruse (EL) 2017/1485 artiklile 25.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Piirkondlikud talitluskeskused võtavad vastu põhivõrguettevõtjatele adresseeritud soovitused seoses artikli 34 lõike 1 punktides c–f ning h–p osutatud ülesannetega.

3.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad vastu põhivõrguettevõtjatele adresseeritud soovitused seoses artikli 34 lõikes 1 loetletud ülesannetega, millele ei ole osutatud käesoleva artikli lõikes 2.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kui põhivõrguettevõtja otsustab piirkondliku koordineerimiskeskuse otsusest või soovitusest kõrvale kalduda, esitab ta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja teistele süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele viivitamata üksikasjaliku põhjenduse.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Läbivaatamine algatatakse süsteemikäitamispiirkonna ühe või mitme põhivõrguettevõtja taotlusel. Otsuse või soovituse läbivaatamise järel kinnitavad piirkondlikud talitluskeskused selle esialgsel kujul või muudavad seda.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Kui läbivaadatav meede on siduv otsus vastavalt käesoleva määruse artikli 38 lõikele 2, siis ei peata läbivaatamise taotlus otsuse täitmist, välja arvatud juhul, kui otsuse rakendamise tulemuseks oleks võrgu talitluskindluse piirangute rikkumine, mille iga põhivõrguettevõtja on ülekandesüsteemi käidueeskirja artikli 25 kohaselt kindlaks määranud.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused võivad ühiselt otsustada, et piirkondlikule talitluskeskusele antakse otsustuspädevus seoses ühe või mitme ülesandega, mis on ette nähtud artikli 34 lõike 1 punktidega c–f ja h–l.

4.  Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused võivad ühiselt otsustada, et piirkondlikule koordineerimiskeskusele antakse otsustuspädevus seoses ühe või mitme artikli 34 lõikes 1 loetletud ülesandega, millele ei ole osutatud käesoleva artikli lõikes 2.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 39

välja jäetud

Otsuste ja soovituste läbivaatamine

 

1.  Piirkondlikud talitluskeskused töötavad välja otsuste ja soovituste läbivaatamise menetluse.

 

2.  Menetlus algatatakse süsteemikäitamispiirkonna ühe või mitme põhivõrguettevõtja taotluse korral. Otsuse või soovituse läbivaatamise järel kinnitavad piirkondlikud talitluskeskused selle esialgsel kujul või muudavad seda.

 

3.  Kui läbivaadatav meede on artikli 38 lõike 2 kohane siduv otsus, ei peatata läbivaatamistaotluse mõjul otsuse kohaldamist, välja arvatud juhtudel, kui otsuse kohaldamine avaldab süsteemile negatiivset mõju.

 

4.  Kui läbivaadatav meede on artikli 38 lõike 3 kohane soovitus ning põhivõrguettevõtja otsustab selle läbivaatamise tulemusena soovitusest mitte lähtuda, siis esitab põhivõrguettevõtja piirkondlikule talitluskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna muudele põhivõrguettevõtjatele kõnealuse otsuse üksikasjaliku põhjenduse.

 

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlike talitluskeskuste haldusnõukogu

Piirkondlike koordineerimiskeskuste haldusnõukogu

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlikud talitluskeskused asutavad talitluskeskuste juhtimise ja tulemuslikkuse seirega seotud meetmete võtmiseks haldusnõukogu.

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused asutavad koordineerimiskeskuste juhtimise ja tulemuslikkuse seirega seotud meetmete võtmiseks haldusnõukogu.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusnõukogu koosneb liikmetest, kes esindavad põhivõrguettevõtjaid, ning vaatlejatest, kes esindavad süsteemikäitamispiirkonna reguleerivaid asutusi. Reguleerivate asutuste esindajatel ei ole hääleõigust.

2.  Haldusnõukogu koosneb liikmetest, kes esindavad kõiki süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid. Haldusnõukogu koosseis on geograafiliselt tasakaalustatud.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogu vastutab järgmise eest:

3.  Haldusnõukogu vastutab järgmise eest:

(a)  piirkondliku talitluskeskuse põhikirja ja töökorra koostamine ja heakskiitmine;

(a)  piirkondliku koordineerimiskeskuse põhikirja ja töökorra koostamine ja heakskiitmine;

(b)  organisatsioonilise struktuuri kindlaksmääramine ja rakendamine;

(b)  organisatsioonilise struktuuri rakendamine;

(c)  aastaeelarve koostamine ja heakskiitmine;

(c)  aastaeelarve koostamine ja heakskiitmine;

(d)  ühisotsustamismenetluste väljatöötamine ja heakskiitmine kooskõlas artikliga 35.

(d)  ühisotsustamismenetluste väljatöötamine ja heakskiitmine kooskõlas artikliga 35.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Haldusnõukogu pädevusse ei kuulu piirkondlike talitluskeskuste igapäevase toimimisega ja ülesannete täitmisega seotud tegevus.

4.  Haldusnõukogu pädevusse ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesannete täitmisega seotud otsused.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlike talitluskeskuste ülesehitus ja juhtimine peab põhinema talitluskeskuse tegevuse ohutust toetaval struktuuril. Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

1.  Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad loovad piirkondlike koordineerimiskeskuste organisatsioonilise struktuuri. Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  juhtivtöötajate volitused, ülesanded ja vastutus;

(a)  töötajate volitused, ülesanded ja vastutus;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piirkondlikud talitluskeskused võivad luua piirkondlikke tugipunkte, kus tegeletakse kohalike eripäradega või pakutakse talitluskeskustele tuge ülesannete usaldusväärsel täitmisel.

2.  Kui see on tingimata vajalik, võivad piirkondlikud koordineerimiskeskused luua piirkondlikke tugipunkte, kus tegeletakse kohalike eripäradega või pakutakse koordineerimiskeskustele tuge ülesannete usaldusväärsel täitmisel.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlikele talitluskeskustele tagatakse töötajad ning tehnilised, füüsilised ja rahalised vahendid, mis on vajalikud talitluskeskuste käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nende ülesannete täitmiseks.

Piirkondlikele koordineerimiskeskustele tagatakse töötajad ning tehnilised, füüsilised ja rahalised vahendid, mis on vajalikud talitluskeskuste käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nende ülesannete sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks. Piirkondlikele koordineerimiskeskustele ette nähtud inim-, tehnilised, füüsilised ja rahalised ressursid ei ületa nende ülesannete täitmisest tulenevaid otseseid vajadusi ning ühtlasi tagatakse piirkondlike koordineerimiskeskuste liikmete geograafiliselt tasakaalustatud esindatus ja võrdne kohtlemine.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlikud talitluskeskused kehtestavad menetluse vähemalt järgmiste aspektide pidevaks seireks:

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused kehtestavad menetluse vähemalt järgmiste aspektide pidevaks seireks:

(a)  talitluskeskuste tegevuse tulemuslikkus;

(a)  koordineerimiskeskuste tegevuse tulemuslikkus;

(b)  vastu võetud otsused ja soovitused ning saavutatud tulemused;

(b)  otsused ja soovitused, eelkõige need, millest põhivõrguettevõtjad on kõrvale kaldunud, ja saavutatud tulemused;

(c)  iga nende vastutusalasse kuuluva ülesande tulemuslikkus ja tõhusus.

(c)  iga nende vastutusalasse kuuluva ülesande tulemuslikkus ja tõhusus.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piirkondlikud talitluskeskused esitavad ametile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele vähemalt korra aastas talitluskeskuste pideval seirel põhinevad andmed.

välja jäetud

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Piirkondlikud talitluskeskused määravad oma kulud kindlaks läbipaistval viisil ning teatavad neist ametile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele.

3.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused määravad oma kulud kindlaks läbipaistval viisil ning teatavad neist ametile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Piirkondlikud talitluskeskused esitavad oma tegevust käsitleva aastaaruande Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule, ametile, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele ning komisjoni otsuse 2012/C 353/0237 artikli 1 kohaselt moodustatud elektrivaldkonna koordineerimise rühmale.

4.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule, ametile, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele ning komisjoni otsuse 2012/C 353/0237 artikli 1 kohaselt moodustatud elektrivaldkonna koordineerimise rühmale aastaaruande, mis sisaldab asjaomaseid järelevalveandmeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja teavet nende tegevuse kohta.

__________________

__________________

37 Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta (ELT C 353, 17.11.2012, lk 2).

37 Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta (ELT C 353, 17.11.2012, lk 2).

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Piirkondlikud talitluskeskused teatavad lõike 1 kohase seire käigus kindlaks tehtud puudustest Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele, ametile ning liikmesriikide kriisiolukordade ennetamise ja nendega toimetuleku eest vastutavatele pädevatele asutustele.

5.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused teatavad lõike 1 kohase seire käigus kindlaks tehtud puudustest Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele, ametile ning liikmesriikide kriisiolukordade ennetamise ja nendega toimetuleku eest vastutavatele pädevatele asutustele.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Ilma et see piiraks konfidentsiaalsuse põhimõtet ja vajadust kaitsta julgeolekut ning tundlikku äriteavet, avalikustavad piirkondlikud koordineerimiskeskused aruanded, millele on osutatud lõigetes 4 ja 5.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlikud talitluskeskused võtavad vajalikud meetmed oma ülesannete täitmisest tuleneva vastutuse katmiseks, eelkõige juhul, kui nad võtavad vastu põhivõrguettevõtjate jaoks siduvaid otsuseid. Vastutuse katmiseks kasutatava meetodi puhul võetakse arvesse piirkondliku talitluskeskuse õiguslikku seisundit ja olemasolevat ärikindlustuse taset.

Ettepanek luua piirkondlikud koordinatsioonikeskused vastavalt artiklile 32, sisaldab piirkondliku koordineerimiskeskuse ülesannete täitmisest tuleneva vastutuse katmise korda. Vastutuse katmiseks kasutatava meetodi puhul võetakse arvesse piirkondliku koordineerimiskeskuse õiguslikku seisundit ja olemasolevat ärikindlustuse taset.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjakohased andmed koondprognoosi ja tegeliku tarbimise, tootmis- ja võrguvõimsuse kättesaadavuse ja tegeliku kasutamise, võrgu ja võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavuse ja kasutamise ning tasakaalustus- ja reservvõimsuse kohta. Väikeste tootmis- ja võrguvõimsuste kättesaadavuse ja tegeliku kasutuse puhul võib kasutada koondprognoosi.

4.  Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjakohased andmed koondprognoosi ja tegeliku tarbimise, tootmis- ja võrguvõimsuse kättesaadavuse ja tegeliku kasutamise, võrgu ja võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavuse ja kasutamise, tasakaalustus- ja reservvõimsuse ning paindlikkuse kättesaadavuse kohta. Väikeste tootmis- ja võrguvõimsuste kättesaadavuse ja tegeliku kasutuse puhul võib kasutada koondprognoosi.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on tihedalt seotud muude muudatusettepanekutega sätete kohta, mida komisjon on muutnud.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jaotusvõrguettevõtjad, kes ei kuulu vertikaalselt integreeritud ettevõtja alla või kes on eraldatud vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 864/2 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] artikli 35 sätetele, teevad liidu tasandil koostööd Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksuse (ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse) vahendusel, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning jaotusvõrkude ja ülekandesüsteemide optimaalset haldamist ning koordineeritud käitamist. Jaotusvõrguettevõtjad, kes soovivad ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses osaleda, saavad üksuse registreeritud liikmeteks.

Jaotusvõrguettevõtjad teevad liidu tasandil koostööd Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksuse (ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse) vahendusel, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning jaotusvõrkude ja ülekandesüsteemide optimaalset haldamist ning koordineeritud käitamist. Jaotusvõrguettevõtjatel, kes soovivad ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses osaleda, on õigus saada üksuse registreeritud liikmeteks.

 

Registreeritud liikmed võivad osaleda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses kas otse või neid võib esindada liikmesriigi määratud või liidu tasandi ühendus.

 

Oma ülesannete täitmisel liidu õiguse alusel tegutsevad piirkondlikud koordineerimiskeskused üksikute riikide ja põhivõrguettevõtjate huvidest sõltumatult.

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt [OP: twelve months after entry into force] esitavad jaotusvõrguettevõtjad, kellele amet pakub haldusalast tuge, komisjonile ja ametile asutatava ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandid, sealhulgas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi.

1.  Hiljemalt [OP: twelve months after entry into force] esitavad jaotusvõrguettevõtjad, kellele amet pakub haldusalast tuge, komisjonile ja ametile asutatava ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja kavandi, osalevate jaotusvõrguettevõtjate ja neid esindama määratud üksuste loetelu, töökorra kavandi, sealhulgas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra, otsustamismenetluse ja rahastamiseeskirja.

 

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töökorra kavandis tagatakse kõigi osalevate jaotusvõrguettevõtjate tasakaalustatud esindatus, sealhulgas otsuste tegemise menetluses, olenemata osalevate ettevõtjate suurusest.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kahe kuu jooksul alates kõnealuste dokumentide kättesaamisest esitab amet pärast ametlikku konsulteerimist kõiki sidusrühmi, eelkõige jaotusvõrgu kasutajaid esindavate organisatsioonidega komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite kohta.

2.  Kahe kuu jooksul alates kõnealuste dokumentide kättesaamisest esitab amet pärast ametlikku konsulteerimist kõiki sidusrühmi, eelkõige jaotusvõrgu kasutajaid esindavate organisatsioonide ja tarbijakaitseorganisatsioonidega, komisjonile arvamuse põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kohta, võttes eelkõige arvesse eeskirju, milles käsitletakse ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse sõltumatust, huvide konfliktide ennetamist ning vajadust tagada selle liikmete geograafiliselt tasakaalustatud esindatus ja võrdne kohtlemine.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud ameti arvamust, kolme kuu jooksul pärast ametilt arvamuse saamist.

3.  Komisjon esitab arvamuse põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi, sealhulgas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja muude sidusrühmadega konsulteerimise eeskirja, otsustamismenetluse ja finantseeskirja kavandi kohta, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud ameti arvamust, kolme kuu jooksul pärast ametilt arvamuse saamist.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusega seotud kulud kannavad jaotusvõrguettevõtjad, kes on üksuse registreeritud liikmed, ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja proportsionaalsed.

6.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusega seotud kulud kannavad jaotusvõrguettevõtjad, kes on üksuse registreeritud liikmed, ning reguleeriv asutus loeb neid kulusid rahastamiskõlblikeks ja võtab neid tariifide arvutamisel arvesse. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja proportsionaalsed.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 50 a

 

ELi elektri jaotusvõrguettevõtjate üksuse peamised eeskirjad ja menetlused

 

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirjas, mis võetakse vastu artikli 50 kohaselt, tagatakse järgmised põhimõtted:

 

(a)  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töös saavad osaleda üksnes registreeritud liikmed, võimalusega delegeerida oma ülesanded teistele liikmetele;

 

(b)  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevust käsitlevad strateegilised otsused ja juhatusele esitatavad poliitilised suunised võtab vastu üldkogu;

 

(c)  üldkogu otsused võetakse vastu järgmiste reeglite kohaselt: kui saavutatakse 65 % üldkogu liikmete häältest, kusjuures iga liikme häälte arv on proportsionaalne tema klientide arvuga, ja lõpptulemust toetab vähemalt 55 % üldkogu liikmetest;

 

(d)  üldkogu otsused blokeeritakse järgmiste reeglite kohaselt: kui saavutatakse 35 % üldkogu liikmete häältest, kusjuures iga liikme häälte arv on proportsionaalne tema klientide arvuga, ja lõpptulemust toetab vähemalt 25 % üldkogu liikmetest;

 

(e)  üldkogu valib maksimaalselt nelja-aastaseks ametiajaks juhatuse;

 

(f)  juhatus nimetab oma liikmete hulgast esimehe ja kolm aseesimeest;

 

(g)   juhatus juhib artiklite 52 ja 53 kohast jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate koostööd;

 

(h)  juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega (15 häält);

 

(i)   üldkogu nimetab juhatuse ettepaneku põhjal oma liikmete hulgast neljaks aastaks ametisse peasekretäri, keda võib ühe korra ametisse tagasi nimetada;

 

(j)  üldkogu nimetab juhatuse ettepaneku põhjal ametisse eksperdirühmad, kusjuures ühegi rühma suurus ei tohi ületada 30 liiget, kellest 1/3 võib pärineda väljastpoolt liikmeskonda. Lisaks luuakse liikmesriikide ekspertide rühm, kuhu kuulub üks jaotusvõrguettevõtjate esindaja igast liikmesriigist.

 

2.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vastu võetud menetlustega tagatakse selle liikmete õiglane ja proportsionaalne kohtlemine ning menetlused kajastavad liikmeskonna geograafilist ja majanduslikku struktuuri. Eelkõige nähakse menetlustega ette järgmine:

 

(a)  juhatus koosneb juhatuse esimehest ja 27 liikmete esindajast, kellest [ ] 9 on rohkem kui 1 miljoni võrgukasutajaga liikmete esindajad; [ ] 9 on rohkem kui 100 000 ja vähem kui 1 miljoni võrgukasutajaga liikmete esindajad ja [ ] 9 on vähem kui 100 000 võrgukasutajaga liikmete esindajad; (a b) jaotusvõrguettevõtjate ühenduste esindajad võivad osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejatena;

 

(b)   juhatusse ei või kuuluda rohkem kui 3 samast liikmesriigist või kontsernist pärit liikmete esindajat;

 

(c)   juhatuse aseesimehed tuleb nimetada iga punktis a kirjeldatud kategooria liikmete esindajate hulgast;

 

(e)  ühest liikmesriigist või samast kontsernist pärinevate liikmete esindajad ei või moodustada eksperdirühmas osalejate enamust;

 

(f)   juhatus loob strateegilise nõuanderühma, kes esitab juhatusele ja eksperdirühmadele arvamusi ning koosneb Euroopa jaotusvõrguettevõtjate ühenduste esindajatest ja nende liikmesriikide esindajatest, mis ei ole juhatuses esindatud.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded on järgmised:

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded on järgmised:

(a)  ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamine ja kavandamine;

(a)  edendada ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamist ja kavandamist;

(b)  taastuvate energiaallikate, hajatootmise ja muude jaotusvõrguga lõimitud ressursside, näiteks energia salvestamise ühendamine;

(b)  täiustada ja võimalikult suurendada taastuvate energiaallikate ja hajatootmise ühendamist ning hõlbustada muude jaotusvõrguga lõimitud ressursside, näiteks energia salvestamise kasutamist ja sektorite ühendamist;

(c)  tarbimiskaja väljatöötamine;

(c)  hõlbustada tarbimiskaja väljatöötamist;

(d)  jaotusvõrkude digiteerimine, sealhulgas nutivõrkude ja -arvestite kasutuselevõtmine;

(d)  parandada jaotusvõrkude digiteerimist, võttes muu hulgas kasutusele nutivõrgud ja nutiarvestisüsteemid;

(e)  andmehaldus, küberjulgeolek ja andmekaitse;

(e)  tagada andmetele mittediskrimineeriv ja neutraalne juurdepääs, sõltumata andmehaldusmudelist, ning edendada standardimist ja piiriülest andmevahetust, eelkõige Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga, kui see on andmevahetuse hõlbustamise seisukohast asjakohane, samuti edendada küberjulgeolekut ja andmekaitset;

(f)  artikli 55 kohases võrgueeskirjade väljatöötamises osalemine.

(f)  osaleda artikli 55 kohases võrgueeskirjade väljatöötamises.

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  koostöö tegemine Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga selliste käesoleva määruse kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise järelevalve puhul, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega;

(a)  teha tõhusat koostööd Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ameti ja riiklike reguleerivate asutustega, et hõlbustada ameti ja asjakohasel juhul riiklike reguleerivate asutuste järelevalvet selliste käesoleva määruse kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise üle, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega;

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus korraldab artikli 55 kohaste võimalike võrgueeskirjade koostamise käigus aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil ulatusliku konsultatsioonimenetluse, kaasates artiklis 50 viidatud töökorra kohaselt kõik asjaomased sidusrühmad ning eelkõige kõiki sidusrühmi esindavad organisatsioonid. Konsulteerimisse on kaasatud riiklikud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus korraldab artikli 55 kohaste uute võrgueeskirjade koostamises osaledes aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil ulatusliku konsultatsioonimenetluse, kaasates artiklis 50 viidatud töökorra kohaselt kõik asjaomased sidusrühmad ning eelkõige kõiki sidusrühmi esindavad organisatsioonid. Konsulteerimisse on kaasatud riiklikud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus töötavad välja ametliku mehhanismi, et hõlbustada koostööd jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate vahel.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Jaotusvõrguettevõtjad teevad põhivõrguettevõtjatega koostööd võrkude kavandamise ja käitamise valdkonnas. Eelkõige vahetavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad vajalikku teavet ja andmeid seoses tootmisvõimsuste tulemuslikkuse ja tarbimiskaja, võrkude igapäevase käitamise ning võrguinvesteeringute pikaajalise planeerimisega, et tagada võrkude kulutõhus, turvaline ja töökindel väljatöötamine ja käitamine.

1.  Jaotusvõrguettevõtjad ja põhivõrguettevõtjad teevad koostööd võrkude kavandamise ja käitamise valdkonnas. Eelkõige vahetavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad vajalikku teavet ja andmeid seoses tootmisvõimsuste tulemuslikkuse ja tarbimiskaja, võrkude igapäevase käitamise ning võrguinvesteeringute pikaajalise planeerimisega, et tagada võrkude kulutõhus väljatöötamine ja käitamine ning turvaline ja töökindel käitamine.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  ühtlustatud ülekande- ja jaotustariifi struktuure ning liitumistasusid käsitlevad eeskirjad, sealhulgas asukohasignaalide ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamisega seotud eeskirjad;

välja jäetud

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)  piirkondlikke talitluskeskusi käsitlevad eeskirjad.

välja jäetud

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pärast ameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon iga kolme aasta tagant prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks lõikes 1 nimetatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse. Kui võrgueeskirja reguleerimisese on otseselt seotud jaotusvõrgu käitamisega ja ei ole niivõrd seotud ülekandesüsteemiga, võib komisjon kohustada Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku asemel ELi jaotusvõrguettevõtjate üksust kutsuma kokku redaktsioonikomitee ning esitama ametile võrgueeskirja ettepaneku

2.  Pärast ameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon iga kolme aasta tagant prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks lõikes 1 nimetatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse. Kui võrgueeskirja reguleerimisese on otseselt seotud jaotusvõrgu käitamisega ja ei ole niivõrd seotud ülekandesüsteemiga, võib komisjon kohustada Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku asemel ELi jaotusvõrguettevõtjate üksust kutsuma kokku redaktsioonikomitee ning esitama ametile võrgueeskirja ettepaneku

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 55 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade muutmiseks võivad ametile muudatusettepanekute kavandeid esitada isikud, kes on tõenäoliselt kõnealusest võrgueeskirjast huvitatud, sealhulgas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, põhivõrguettevõtjad, võrgu kasutajad ja tarbijad. Amet võib muudatusettepanekute kavandeid esitada ka omal algatusel.

2.  Artikli 55 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade muutmiseks võivad ametile muudatusettepanekute kavandeid esitada isikud, kes on tõenäoliselt kõnealusest võrgueeskirjast huvitatud, sealhulgas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad, võrgu kasutajad ja tarbijad. Amet võib muudatusettepanekute kavandeid esitada ka omal algatusel.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 56 a

 

Komisjon hindab 31. detsembriks 2022 võrgueeskirju ja suuniseid sisaldavaid kehtivaid rakendusakte, et hinnata, millised nende elemendid võiks kasulikult sätestada liidu elektrienergia siseturgu käsitlevates seadusandlikes aktides. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma hindamise tulemuste kohta üksikasjaliku aruande. Aruandele lisatakse asjakohasel juhul komisjoni hinnangust tulenevad seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Kui komisjon suunised vastu võtab või neid muudab, konsulteerib ta ameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja muude sidusrühmadega, kui see on asjakohane.

7.  Kui komisjon suunised vastu võtab või neid muudab, konsulteerib ta ameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja muude sidusrühmadega, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 64 a

 

Läbivaatamine

 

Komisjon vaatab käesoleva määruse rakendamise 1. juuniks 2025 läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I lisa

I lisa

PIIRKONDLIKE TALITLUSKESKUSTE TOIMIMINE

PIIRKONDLIKE KOORDINEERIMISKESKUSTE TOIMIMINE

1.  Koordineeritud võimsusarvutus

1.  Koordineeritud võimsusarvutus

1.1.  Piirkondlikud talitluskeskused arvutavad koordineeritult piirkonnaülesed võimsused.

1.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad koordineeritult piirkonnaülesed võimsused.

1.2.  Koordineeritud võimsusarvutus tuleb teha õigeaegselt turu iga ajavahemiku kohta ning päevasisese turu ajavahemikes nii sagedasti, kui on vaja.

1.2.  Koordineeritud võimsusarvutus tuleb teha õigeaegselt turu iga ajavahemiku kohta ning päevasisese turu ajavahemikes nii sagedasti, kui on vaja.

1.3.  Koordineeritud võimsusarvutust tehakse kooskõlas punkti 2 kohase ühise süsteemimudeliga ja koordineeritud võimsusarvutuse meetodiga, mille on välja töötanud asjakohase süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad.

1.3.  Koordineeritud võimsusarvutust tehakse kooskõlas punkti 2 kohase ühise süsteemimudeliga ja koordineeritud võimsusarvutuse meetodiga, mille on välja töötanud asjakohase süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad.

1.4.  Koordineeritud võimsusarvutusega tagatakse tõhus ülekandevõime piiratuse juhtimine kooskõlas käesoleva määruse kohaste ülekandevõime piiratuse juhtimise põhimõtetega.

1.4.  Koordineeritud võimsusarvutusega tagatakse tõhus ülekandevõime piiratuse juhtimine kooskõlas käesoleva määruse kohaste ülekandevõime piiratuse juhtimise põhimõtetega.

2.  Koordineeritud talitluskindluse analüüs

2.  Koordineeritud talitluskindluse analüüs

2.1.  Piirkondlikud talitluskeskused teevad koordineeritud talitluskindluse analüüsi, mille eesmärk on tagada süsteemi talitluskindlus.

2.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad koordineeritud talitluskindluse analüüsi, mille eesmärk on tagada süsteemi talitluskindlus.

2.2.  Talitluskindluse analüüs tehakse kõigi talitluse kavandamise ajavahemike puhul, kasutades ühist süsteemimudelit.

2.2.  Talitluskindluse analüüs tehakse kõigi talitluse kavandamise ajavahemike puhul, kasutades ühist süsteemimudelit.

2.3.  Piirkondlikud talitluskeskused jagavad koordineeritud talitluskindluse analüüsi tulemusi vähemalt süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatega.

2.3.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused jagavad koordineeritud talitluskindluse analüüsi tulemusi vähemalt süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatega.

2.4.  Kui piirkondliku talitluskeskuse tehtud koordineeritud talitluskindluse analüüsi käigus avastatakse võimalik piirang, töötatakse välja parandusmeetmed, millega maksimeeritakse majanduslikku kasu.

2.4.  Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse tehtud koordineeritud talitluskindluse analüüsi käigus avastatakse võimalik piirang, töötatakse välja parandusmeetmed, millega maksimeeritakse majanduslikku kasu.

 

2.4 a.  Koordineeritud talitluskindluse analüüs tehakse ühise süsteemimudeli alusel vastavalt punktile 2 ning parandusmeetmete koordineeritud kavandamise metoodika alusel, mille töötavad välja asjaomase süsteemikäitamispiirkonna ülekandesüsteemi haldurid.

3.  Ühiste süsteemimudelite loomine

3.  Ühiste süsteemimudelite loomine

3.1.  Piirkondlikud talitluskeskused seavad sisse tõhusa protsessi, mille alusel luuakse ühised süsteemimudelid iga talitluse kavandamise ajavahemiku jaoks.

3.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused seavad sisse tõhusa protsessi, mille alusel luuakse ühised süsteemimudelid iga talitluse kavandamise ajavahemiku jaoks.

3.2.  Põhivõrguettevõtjad teevad ühele piirkondlikule talitluskeskusele ülesandeks luua ühine süsteemimudel kõikide piirkondade jaoks.

3.2.  Põhivõrguettevõtjad teevad ühele piirkondlikule koordineerimiskeskusele ülesandeks luua ühine süsteemimudel kõikide piirkondade jaoks.

3.3.  Ühised süsteemimudelid hõlmavad asjakohaseid andmeid, mida on vaja talitluse tõhusaks kavandamiseks ja võimsusarvutuse tegemiseks kõigi talitluse kavandamise ajavahemike raames.

3.3.  Ühised süsteemimudelid hõlmavad asjakohaseid andmeid, mida on vaja talitluse tõhusaks kavandamiseks ja võimsusarvutuse tegemiseks kõigi talitluse kavandamise ajavahemike raames.

3.4.  Ühised süsteemimudelid tehakse kättesaadavaks kõigile piirkondlikele talitluskeskustele, põhivõrguettevõtjatele, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule ja taotluse korral ametile.

3.4.  Ühised süsteemimudelid tehakse kättesaadavaks kõigile piirkondlikele koordineerimiskeskustele, põhivõrguettevõtjatele, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule ja taotluse korral ametile.

4.  Põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamine

4.  Põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamine

4.1.  Kõik põhivõrguettevõtjad lepivad kokku künnises, mille ületamisel leitakse, et avarii-, kustumis- või taastamisolekus oleva ühe või mitme põhivõrguettevõtja tegevus on oluline teiste sünkroonselt või asünkroonselt ühendatud põhivõrguettevõtjate seisukohast.

4.1.  Kõik põhivõrguettevõtjad lepivad kokku künnises, mille ületamisel leitakse, et avarii-, kustumis- või taastamisolekus oleva ühe või mitme põhivõrguettevõtja tegevus on oluline teiste sünkroonselt või asünkroonselt ühendatud põhivõrguettevõtjate seisukohast.

4.2.  Kasutades punkti 4.1 kohaselt kindlaks määratud künnist, pakub piirkondlik talitluskeskus süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamisel.

4.2.  Kasutades punkti 4.1 kohaselt kindlaks määratud künnist, pakub piirkondlik koordineerimiskeskus süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamisel.

4.3.  Põhivõrguettevõtjatele toe pakkumisel, piirkondlik talitluskeskus:

4.3.  Põhivõrguettevõtjatele toe pakkumisel piirkondlik koordineerimiskeskus:

(a)  teeb kindlaks võimalikud ebakõlad;

(a)  teeb kindlaks võimalikud ebakõlad;

(b)  paneb ette leevendusmeetmeid.

(b)  paneb ette leevendusmeetmeid.

4.4.  Põhivõrguettevõtjad peavad ettepandud leevendusmeetmeid arvesse võtma.

4.4.  Põhivõrguettevõtjad peavad ettepandud leevendusmeetmeid arvesse võtma.

5.  Piirkondliku taastamistegevuse koordineerimine ja optimeerimine

5.  Piirkondliku taastamistegevuse koordineerimine ja optimeerimine

5.1.  Piirkondlikel talitluskeskustel on reaalajalähedased järelevalve- ja andmekogumissüsteemid, kusjuures jälgitav ala määratakse kindlaks punkti 4.1. kohase künnise kohaldamisega.

 

5.2.  Iga asjakohane piirkondlik talitluskeskus abistab määratud sageduse juhtijaid ja taassünkroniseerimise juhtijaid süsteemi tõhususe ja toimivuse suurendamisel. Põhivõrguettevõtjatel on õigus taotleda abi piirkondlikelt talitluskeskustelt, kui nende süsteem on kustumis- või taastamisolekus.

5.2.  Iga asjakohane piirkondlik koordineerimiskeskus abistab määratud sageduse juhtijaid ja taassünkroniseerimise juhtijaid süsteemi tõhususe ja toimivuse suurendamisel. Põhivõrguettevõtjatel on õigus taotleda abi piirkondlikelt koordineerimiskeskustelt, kui nende süsteem on kustumis- või taastamisolekus.

6.  Käitamis- ja häiringujärgne analüüsimine ja aruandlus

6.  Käitamis- ja häiringujärgne analüüsimine ja aruandlus

6.1.  Piirkondlikud talitluskeskused uurivad mis tahes intsidenti, mille puhul on ületatud punkti 4.1 kohane künnis, ja koostavad aruande. Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused ja amet võivad taotluse korral uurimises osaleda. Aruanne sisaldab soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

6.1.  Piirkondlikud talitluskeskused uurivad mis tahes intsidenti, mille puhul on ületatud punkti 4.1 kohane künnis, ja koostavad aruande. Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused ja amet võivad taotluse korral uurimises osaleda. Aruanne sisaldab soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

6.2.  Aruanne tehakse kättesaadavaks kõigile põhivõrguettevõtjatele, reguleerivatele asutustele, komisjonile ja ametile. Amet võib anda soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

6.2.  Aruanne tehakse kättesaadavaks kõigile põhivõrguettevõtjatele, reguleerivatele asutustele, komisjonile ja ametile. Amet võib anda soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

7.  Reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine

7.  Reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine

7.1.  Piirkondlikud talitluskeskused määravad kindlaks süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajadused. Reservvõimsuse vajaduste kindlaksmääramine:

7.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused määravad kindlaks süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajadused. Reservvõimsuse vajaduste kindlaksmääramine:

(a)  lähtub üldisest eesmärgist säilitada talitluskindlus kõige kulutõhusamal viisil;

(a)  lähtub üldisest eesmärgist säilitada talitluskindlus kõige kulutõhusamal viisil;

(b)  toimub järgmise päeva ja/või päevasisese turu ajavahemikes;

(b)  toimub järgmise päeva ja/või päevasisese turu ajavahemikes;

(c)  võimaldab kindlaks määrata süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajamineva üldmahu;

(c)  võimaldab kindlaks määrata süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajamineva üldmahu;

(d)  võimaldab kindlaks määrata mis tahes liiki reservvõimsuse miinimumnõuded;

(d)  võimaldab kindlaks määrata mis tahes liiki reservvõimsuse miinimumnõuded;

(e)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusi

(e)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusid;

(f)  võimaldab ette näha vajaliku reservvõimsuse geograafilise jaotamise nõuded, kui see on asjakohane.

(f)  võimaldab ette näha vajaliku reservvõimsuse geograafilise jaotamise nõuded, kui see on asjakohane.

8.  Tasakaalustamisvõimsuse piirkondliku hankimise hõlbustamine

8.  Tasakaalustamisvõimsuse piirkondliku hankimise hõlbustamine

8.1.  Piirkondlikud talitluskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid seoses hangitava tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisega. Tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramine:

8.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid seoses hangitava tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisega. Tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramine:

(a)  toimub järgmise päeva ja/või päevasisese turu ajavahemikes;

(a)  toimub järgmise päeva ja/või päevasisese turu ajavahemikes;

(b)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusid;

(b)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusid.

(c)  võimaldab arvesse võtta vajaminevat reservvõimsust, mis eeldatavasti saadakse tasakaalustamisenergia pakkumistest, mida ei tehta tasakaalustamisvõimsuse lepingu alusel.

(c)  võimaldab arvesse võtta vajaminevat reservvõimsust, mis eeldatavasti saadakse tasakaalustamisenergia pakkumistest, mida ei tehta tasakaalustamisvõimsuse lepingu alusel;

 

(c a)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et hankekulud oleksid võimalikult väikesed.

8.2.  Piirkondlikud talitluskeskused pakuvad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge punkti 8.1 kohaselt kindlaksmääratud vajaliku tasakaalustamisvõimsuse mahu hankimisel

 

(a)  toimub järgmise päeva ja/või päevasisese turu ajavahemikes;

 

(b)  võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusid.

 

9.  Süsteemi piisavuse piirkondlike prognooside koostamine ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine

9.  Süsteemi piisavuse piirkondlike prognooside koostamine ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine

9.1.  Piirkondlikud talitluskeskused teevad nädal-ette kuni päevasiseseid piirkondlikke piisavuse hinnanguid.

9.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad nädal-ette kuni päevasiseseid piirkondlikke piisavuse hinnanguid.

9.2.  Piirkondlikud talitluskeskused koostavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate esitatud teabe alusel piisavuse hinnangud, et teha kindlaks olukord, mille puhul võib mis tahes juhtimispiirkonnas või piirkondlikul tasandil esineda piisavusega seotud probleeme. Piirkondlikud talitluskeskused võtavad arvesse võimalikku piirkonnaülest kauplemist ja talitluskindluse piiranguid kõigi talitluse kavandamise ajavahemike puhul.

9.2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused koostavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate esitatud teabe alusel piisavuse hinnangud, et teha kindlaks olukord, mille puhul võib mis tahes juhtimispiirkonnas või piirkondlikul tasandil esineda piisavusega seotud probleeme. Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad arvesse võimalikku piirkonnaülest kauplemist ja talitluskindluse piiranguid kõigi talitluse kavandamise ajavahemike puhul.

9.3.   Tootmise piirkondliku piisavuse hindamisel koordineerib iga piirkondlik talitluskeskus teiste piirkondlike talitluskeskustega, et:

9.3.   Tootmise piirkondliku piisavuse hindamisel koordineerib iga piirkondlik koordineerimiskeskus teiste piirkondlike koordineerimiskeskustega, et:

(a)  kontrollida aluseks olevaid eeldusi ja prognoose;

(a)  kontrollida aluseks olevaid eeldusi ja prognoose;

(b)  teha kindlaks võimalikud piirkonnaülesed piisavusega seotud probleemid.

(b)  teha kindlaks võimalikud piirkonnaülesed piisavusega seotud probleemid.

9.4.  Iga piirkondlik talitluskeskus esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja teistele piirkondlikele talitluskeskustele tootmise piisavuse piirkondlikud hinnangud ja meetmed, mida ta piisavusega seotud probleemide lahendamiseks välja pakub.

9.4.  Iga piirkondlik koordineerimiskeskus esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja teistele piirkondlikele koordineerimiskeskustele tootmise piisavuse piirkondlikud hinnangud ja meetmed, mida ta piisavusega seotud probleemide lahendamiseks välja pakub.

10.  Piirkondlik seisakute kooskõlastamine

10.  Piirkondlik seisakute kooskõlastamine

10.1.  Iga piirkondlik talitluskeskus kooskõlastab seisakud, et jälgida asjaomaste võimsuste kättesaadavust ja kooskõlastada nende kättesaadavuskavad tagamaks ülekandesüsteemi talitluskindluse, maksimeerides samal ajal ühenduste ja/või piirkonnaüleseid vooge mõjutavate ülekandesüsteemide võimsust.

10.1.  Iga piirkondlik koordineerimiskeskus kooskõlastab seisakud, et jälgida asjaomaste võimsuste kättesaadavust ja kooskõlastada nende kättesaadavuskavad tagamaks ülekandesüsteemi talitluskindluse, maksimeerides samal ajal ühenduste ja/või piirkonnaüleseid vooge mõjutavate ülekandesüsteemide võimsust.

10.2.  Igal piirkondlikul talitluskeskusel on süsteemikäitamispiirkonna asjakohaste võrguelementide, energiatootmismoodulite ja tarbimisseadmete loend ning see tehakse kättesaadavaks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku talitluse kavandamise andmekeskkonnas.

10.2.  Igal piirkondlikul koordineerimiskeskusel on süsteemikäitamispiirkonna asjakohaste võrguelementide, energiatootmismoodulite ja tarbimisseadmete loend ning see tehakse kättesaadavaks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku talitluse kavandamise andmekeskkonnas.

10.3.  Iga piirkondlik talitluskeskus täidab järgmisi ülesandeid seoses seisakute kooskõlastamisega süsteemikäitamispiirkonnas:

10.3.  Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab järgmisi ülesandeid seoses seisakute kooskõlastamisega süsteemikäitamispiirkonnas:

(a)  hindab seisakute kavandamise vastavust kõigi põhivõrguettevõtjate eeloleva aasta kättesaadavuskavade alusel;

(a)  hindab seisakute kavandamise vastavust kõigi põhivõrguettevõtjate eeloleva aasta kättesaadavuskavade alusel;

(b)  esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele loetelu kavandamise kindlakstehtud mittevastavustest ja nende kõrvaldamiseks välja pakutud lahendustest.

(b)  esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele loetelu kavandamise kindlakstehtud mittevastavustest ja nende kõrvaldamiseks välja pakutud lahendustest.

11.  Põhivõrguettevõtjate vaheliste hüvitusmehhanismide optimeerimine

11.  Põhivõrguettevõtjate vaheliste hüvitusmehhanismide optimeerimine

11.1.   Piirkondlikud talitluskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid selliste rahavoogude haldamisel, mis on seotud vähemalt kahte põhivõrguettevõtjat hõlmavate ülekandesüsteemisiseste tasaarveldustega, nt võimsuse ümberjaotamise kulud, võimsusjaotustulu, tahtmatud hälbed või reservide hankimise kulud.

11.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid selliste rahavoogude haldamisel, mis on seotud vähemalt kahte põhivõrguettevõtjat hõlmavate ülekandesüsteemisiseste tasaarveldustega, nt võimsuse ümberjaotamise kulud, võimsusjaotustulu, tahtmatud hälbed või reservide hankimise kulud.

12.  Koolitus ja sertifitseerimine

12.  Koolitus ja sertifitseerimine

12.1.  Piirkondlikud talitluskeskused koostavad piirkondliku süsteemi haldamist käsitlevad koolitus- ja sertifitseerimisprogrammid, milles keskendutakse süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate kavandamis- ja kontrolliruumides töötavatele inimestele.

12.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused koostavad piirkondliku süsteemi haldamist käsitlevad koolitus- ja sertifitseerimisprogrammid, milles keskendutakse süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate kavandamis- ja kontrolliruumides töötavatele inimestele.

12.2.  Koolitusprogrammid hõlmavad süsteemi haldamise kõiki asjakohaseid komponente, sh piirkondliku kriisi stsenaariume.

12.2.  Koolitusprogrammid hõlmavad süsteemi haldamise kõiki asjakohaseid komponente, sh piirkondliku kriisi stsenaariume.

13.  Piirkondlike kriisiolukordade kindlakstegemine ja riskimaandamisstsenaariumide koostamine, võttes aluseks liikmesriikide koostatud riskideks valmisoleku kavad

13.  Piirkondlike kriisiolukordade kindlakstegemine ja riskimaandamisstsenaariumide koostamine, võttes aluseks liikmesriikide koostatud riskideks valmisoleku kavad

13.1.  Kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik delegeerib kõnealuse ülesande, määravad piirkondlikud talitluskeskused kindlaks piirkondliku kriisi stsenaariumid vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 6 lõikele 1.

13.1.  Kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik delegeerib kõnealuse ülesande, määravad piirkondlikud koordineerimiskeskused kindlaks piirkondliku kriisi stsenaariumid vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 6 lõikele 1.

13.2.   Piirkondlikud talitluskeskused valmistavad koostöös pädevate asutustega igal aastal ette ja teevad kriisi modelleerimise vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 12 lõikele 3.

13.2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused valmistavad koostöös pädevate asutustega igal aastal ette ja teevad kriisi modelleerimise vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 12 lõikele 3.

 

13 a.  Uue võimsuse, olemasoleva võimsuse uuendamise või alternatiivide vajaduse kindlakstegemine.

 

13 a.1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused aitavad põhivõrguettevõtjatel kindlaks teha uue võimsuse, olemasoleva võimsuse uuendamise või alternatiivide vajaduse, mis esitatakse määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud piirkondlikele rühmadele ja lisatakse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, millele on osutatud [ettepanekus COM(2016)0864/2 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] artiklis 51.

(1)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(2)

ELT L 288, 31.8.2017, lk 91.

(3)

ELT C 342, 12.10.2017, lk 79.


SELETUSKIRI

I. Sissejuhatus

Aastaid valitsesid Euroopa elektrisüsteemide turge riigimonopolid, mis kontrollisid kogu süsteemi alates tootmisest kuni jaotamise ja tarbijale tarnimiseni. Kuigi selline ülalt alla süsteem tagas elektrivarustuse, ei lasknud see tekkida konkurentsi, selline olukord on aga tarbijatele kahjulik. Konkurentsi soodustamiseks ja hindade alandamiseks on elektriturge 1996. aastast alates järk-järgult avatud. Viimased olulised ELi seadusandlikud muudatused tulid 2009. aastal koos kolmanda energiapaketiga.

Sellest ajast alates on elektritootmises toimunud suured muutused. Tänu taastuvenergiatehnoloogiale ja muudele tehnoloogistele edusammudele on elektritootmine arenenud tsentraliseeritud keskusepõhisest süsteemist palju detsentraliseeritumaks. Taas kord tuleb uue olukorraga kohanemiseks õigusakte muuta.

Taastuvenergia (mida saadakse tihti tuulest või päikesest) on tunduvalt suurendanud süsteemi katkendlikkust, mistõttu süsteemi on tulnud kohandada ja paindlikumaks muuta, kuid see peab siiski tagama tarbijate energiavarustuskindluse. ELi kliimaeesmärgid on soodustanud mitmete toetuskavade loomist, mis koosmõjus liikmesriikide puuduliku piiriülese koostööga on tekitanud liidu tasandil liigse tootmisvõimsuse. Mitmes liikmesriigis annavad reguleeritud hinnad koos ühitamatute toetuskavadega investoritele valesignaale.

Nende probleemide lahendamiseks ja CO2 heitkoguste tõhusamaks vähendamiseks on raportöör lähtunud eelkõige turust, pidades silmas kõikidele turuosalistele tegelike võrdsete võimaluste loomist. See tähendab loobumist turgu moonutavatest toetustest nii fossiilkütuste, tuumaenergia kui ka taastuvate energiaallikate puhul. Õiglased reeglid tähendavad ausat turukonkurentsi. Aus elektriturg aitab meil täita kliimaeesmärke ning samas pakkuda tarbijatele kõige madalamaid ja konkurentsivõimelisemaid hindu ja tagada energiavarustuskindlus ilma ülemääraste investeeringuteta.

II. Raport

II.1. Eelkõige turg

Turu peamine põhimõte on alati hindade vaba liikumine. Seega on väga tähtis kaotada hinnapiirangud, ja seda võimalikult kiiresti.

Reservvõimsuse mehhanismid on toetused, millel on vähe või pole üldse mõtet, kui ELi tootmisvõimsus on liiga suur. Raportöör on veendunud, et neid tuleks kasutada üksnes viimase võimalusena. Esiteks peaks Euroopa ressursside piisavuse hinnangus kindlaks tehtama, et piisavusprobleemid on olemas. Seejärel peab liikmesriik püüdma kaotada piisavusprobleeme tekitavad takistused konkreetsete kohustuste abil, mille komisjon läbi vaatab. Kui piisavusprobleemide lahendamine saab toimuda üksnes pikema aja jooksul, lubatakse kasutada reservvõimsuse mehhanismi, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi ja ELi riigiabi eeskirju. Sellised mehhanismid peaksid teostatavuse korral olema piiriülesed.

Kõigile võrdsete võimaluste andmine on oluline selleks, et hinnad põhineksid konkurentsil. Praegune olukord, kus osa tootjaid eelisjaotuse vormis toetatakse ja neile tasakaalustamiskohustusest erand tehakse, moonutab konkurentsi. Raportöör usub, et selleks, et turg täidaks oma eesmärgid, peaks igaüks, kes süsteemis tasakaalunihkeid põhjustab, selle eest rahaliselt vastutama. See loob õige stiimuli süsteemi tasakaalus hoidmiseks ja tagab sobiva varustuskindluse taseme, vähendades vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele.

II.2. Pakkumispiirkonnad

Suuremad pakkumispiirkonnad on likviidsemad, kuid motiveerivad vähem võrguinvesteeringuid tegema. Raportöör jagab seisukohta, et pakkumispiirkonnad peaksid olema ajas stabiilsed ja võimalikult suured, võttes arvesse süsteemset ülekoormust. Ta soovitab kasutada piitsa ja prääniku meetodit. Esiteks peaksid asjaomased liikmesriigid pärast pakkumispiirkondade läbivaatamist ühehäälselt kokku leppima pakkumispiirkonna struktuuris ja vajaduse korral konkreetsetes kohustustes. Kui kokkuleppele ei jõuta, peaks komisjon vahele astuma ja erimeelsused lahendama.

II.3. Piirkondlik koostöö

Elektriturul avaldab ühes liikmesriigis toimuv mõju teistele piirkonna liikmesriikidele ja kaugemalegi. Et tagada süsteemi kindlus ja vältida elektrikatkestusi, on oluline, et põhivõrguettevõtjad teeksid piirkonna tasandil rohkem koostööd. Raportöör on näinud, et juba tegutsevad piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid toovad süsteemi kindluse tagamisel suurt kasu. Kuna elektriturud seostuvad omavahel üha tihedamini, on järgmine loogiline samm seda koostööd suurendada, jagades piirkonna tasandil rohkem ülesandeid ja funktsioone. Lõplik vastutus süsteemi kindluse eest peab siiski jääma põhivõrguettevõtjatele.

II.4. Tarbija

Praegune tehnoloogia võimaldab uutel toimijatel elektriturul aktiivselt tegutsema asuda. Seega peab turukorraldus võimaldama igaühel, kes seda suudab ja soovib, osaleda kas oma tarbeks tootmise, salvestamise või tarbimiskaja kaudu, ning seda osalemist lihtsustama. Turutõkete kaotamine tähendab rohkem turuosalisi ja tarbijale suuremat valikut. Raportöör soovitab ettepanekus muudatusi teha ka selleks, et tarbija saaks teadlikumalt otsustada ja lühikese aja jooksul tarnijaid vahetada.


LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

D(2017)31012

Jerzy Buzek

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees

PHS 08B046

Brüssel

Teema:    Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud)

  (COM(2016)0861 – C8 0492/2016 – 2016/0379(COD))

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 104 uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Valdkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhul ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste lubatavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikes selgitustes välja tuua.“

Järgides uuesti sõnastamise ettepaneku läbi vaadanud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamust ja võttes arvesse raportööri soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või konsultatiivse töörühma arvamuses esile toodud, ning varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon oma 13. juuli 2017. aasta koosolekul toimunud hääletuse põhjal, mille tulemuseks oli 21 poolthäält ja 2 erapooletut, vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil jätkata ülalnimetatud ettepaneku läbivaatamist vastavalt kodukorra artiklile 104.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

Lisatud: Konsultatiivse töörühma esimehe allkirjastatud aruanne


LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

 

    Brüssel, 20. juuni 2017

ARVAMUS

EUROOPA PARLAMENDILE

          NÕUKOGULE

          KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastamine)

COM(2016)0861, 23.2.2017 – 2016/0379(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilisema kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 3. mail 2017. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et muu hulgas läbi vaadata komisjoni eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekul läbi(1) ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003), märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel, et järgmised tekstiosad oleks tulnud märgistada halli taustaga, mida tavaliselt kaustatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks:

– artikli 27 lõike 1 punktis b: lisatud sõnad „ja avaldab selle“;

– artikli 27 lõike 1 punktis j: lisatud sõnad „vastavalt [ettepaneku COM(2016)0862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 9 lõikele 2“;

– artikli 29 lõike 1 esimeses lõigus ja artikli 31 lõikes 1: viite „artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3“ asendamine viitega „artikli 27 lõigetes 1, 2 ja 3“;

– artikli 29 lõike 1 teises lõigus: viite „artikli 8 lõike 2“ asendamine viitega „artikli 55 lõike 14“;

– artikli 29 lõike 1 kolmandas lõigus: viite „artikli 6 lõike 11“ asendamine viitega „artikli 54 lõike 1“;

– artiklis 30: viide artiklile 54;

– artikli 56 lõikes 4: sõnad „vastavalt artiklile 63“;

– artikli 56 lõikes 5: viite „artikli 23 lõikes 2“ asendamine viitega „artiklis 63“;

– artikli 57 lõikes 6: sõnade „ja ameti arvamusel“ väljajätmine.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtiva õigusakti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER      H. LEGAL      L. ROMERO REQUENA

õigusnõunik      õigusnõunik      peadirektor

(1)

  Konsultatiivne töörühm töötas ettepaneku ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.


VÄHEMUSE SEISUKOHT

Vähemuse seisukoht (kodukorra artikkel 52a) raporti kohta, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud)

Angelika Niebler

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tänase hääletusega raporti kohta, milles käsitletakse elektrienergia siseturu määrust, otsustati, et vähemalt 75 % piiriülestest elektriliinidest tuleb 2025. aasta lõpuks avada üleeuroopalisele elektrikaubandusele ning et komisjonile jääb lõplik otsustusõigus elektrienergia pakkumistsoonide ümberkujundamise kohta.

Jõupingutused sellise jäiga 75% eesmärgi saavutamiseks 2025. aastaks põhjustaksid Saksamaal võrgu märkimisväärset ülekoormust ja see omakorda tooks kaasa tohutud koormuse ümberjaotamise kulud. Niisuguste väga konkreetsete eesmärkide seadmine välistab elektriliinide paindliku avamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku elujõulisuse alusel ega võimalda arvesse võtta tegelikku kohalikku olukorda, näiteks Saksamaal võrgu laiendamisel tehtud edusamme.

Kui nimetatud eesmärke Saksamaal ei saavutata, võib komisjon pakkumistsoonid ümber kujundada. Sellest tulenev oht, et Saksamaa ühtne elektrienergia pakkumistsoon jagatakse osadeks, avaldaks ränka mõju elektrihindadele ja looks maa põhja- ja lõunaosa vahel selge eraldusjoone.

Mina pooldan Euroopa elektrienergia siseturgu. Eleketrienergia siseturgu käsitlevas raportis esitatud jäiku nõudeid piiriüleste elektriliinide kohta pean ma aga vastutustundetuks. Sellepärast hääletasin ettepaneku vastu, millega sooviti anda parlamendile volitused kolmepoolseteks läbirääkimisteks.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.12.2017)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud)

(COM(2016)0861 – C8‑0492/2016 – 2016/0379(COD))

Arvamuse koostaja: Ivo Belet

LÜHISELGITUS

Raportöör väljendab üldiselt heameelt komisjoni puhta energia paketi prioriteetide üle, milleks on energiatõhususe esikohale seadmine, ELi üleilmne juhtpositsioon taastuvate energiaallikate vallas ja õiglased tingimused energiatarbijatele.

Määruse ettepaneku eesmärk on kujundada välja lõimitud energiaturg, millel on mitu eelist, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud suuremate elektrikoguste kulutõhus kasutuselevõtmine ja arendamine ning suurem energiasääst tänu läbipaistvamale hinnakujundusele.

Üldeeskirjad

ELi õigusaktidega tuleb tagada õige tasakaal turupõhiste lähenemisviiside ja tõhusa reguleerimise vahel. Turukorrektsioone võib vaja minna turutõrgete kõrvaldamiseks ning üldist sotsiaalset ja majandushuvi pakkuvate eesmärkide täitmiseks. Õige tasakaal on vajalik selleks, et energiaalane üleminek saaks toimuda väikseima ühiskondliku kuluga.

Eelisjaotus

Kui soovime säilitada ELi üleilmset juhtpositsiooni taastuvate energiaallikate vallas, võib seni, kuni hulgimüügiturul esineb endiselt moonutusi, taastuvatel energiaallikatel töötavate elektrijaamade eelisõigusega võrkupääsu ja eelisjaotuse lõpetamine osutuda enneaegseks. Eelisjaotuse kaotamise ja piiramise eeskirju tuleks hoolikalt hinnata.

Võrgutasud ja võimsusjaotustulu

Võrgutariifide ümberkujundamist tuleks käsitleda ettevaatlikult. Püüdlus paremini kajastada võrgu tegelikku kasutamist ei tohi kõrvale tõrjuda solidaarsuse küsimusi.

Esitatud läbivaatamises piiratakse ülekoormuse juhtimisest saadud tulude kasutamist kuludega, mis on seotud võimsuse tegeliku kättesaadavusega ja ühendusvõimsuse kuludega. Eelkõige juhul, kui süsteemidevahelise ühenduse eesmärgid on täidetud, peaks üldsuse heakskiidu saamiseks jääma võimalus suunata võimsusjaotustulu tagasi võrgu kasutajatele.

Ressursside piisavus

Raportöör väljendab heameelt Euroopa ressursside piisavuse kooskõlastatud metoodika ametlikuks muutmise üle, sest see on vajalik samm hinnangute võrreldavuse tagamiseks.

Sellegipoolest tuleb pöörata tähelepanu ka õige tasakaalu saavutamisele ühelt poolt Euroopa tasandi ning teiselt poolt piirkondliku ja riikliku tasandi vahel. Seetõttu peaks kooskõlastatud Euroopa ressursside piisavuse hindamist täiendama hinnangu andmine riiklikule või piirkondlikule tasandile (see peaks olema detailsem, käsitlema rohkem erihuve ja kohalikke olusid jms).

Et tagada energiavarustuskindlus tarbijatele vähimate kuludega, tuleks põhjalikult uurida reservvõimsuse mehhanismide kasutuselevõtmise põhjusi. Reservvõimsuse mehhanismide kulusid ja nende mõju tarbijate arvetele tuleks hoolikalt analüüsida. Reservvõimsuse mehhanismid tuleks kehtestada läbipaistvate kriteeriumide põhjal, mis hõlmavad paindlikkust ega tohiks olla vastuolus ELi kliima- ja energiaeesmärkidega. Reservvõimsuse mehhanismid peaksid olema vaid ajutine ja viimane abinõu, millel on ajaline piirang ja selge kasutamise lõpetamise strateegia.

Ülekandesüsteemi toimimine

Raportöör on seisukohal, et eri riikide energiaturgude edukaks lõimimiseks on vaja Euroopa energiasüsteemi tõhusalt koordineerida. Põhivõrguettevõtjate vaheline piirkondlik koordineerimine on energialiidu saavutamise üks alustalasid. ELi eri eeskirjade (võrgueeskirjade ja suuniste) kaudu muudeti see hiljuti kohustuslikuks. Täiendav ülesannete delegeerimine ja piirkondliku aluse laiendamine koostöö tegemiseks piirkondlike koordineerimiskeskuste raames on kahtlemata vajalik, kuid on küsitav, kas seda on võimalik saavutada ülevalt allapoole lähenemisviisi abil. Õigusraamistikuga peaks edendama ülekandevõrkude toimimise Euroopa mõõtme arendamist alt ülespoole põhimõttel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Energialiidu eesmärk on tagada tarbijatele (nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Ajalooliselt on elektrisüsteemis olnud domineerivad vertikaalselt lõimitud, tihti avalik-õiguslikud monopolid ja suured keskselt juhitavad tuum- või fossiilkütustel töötavad elektrijaamad. Alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Elektrienergia siseturul on konkurents suur, eriti hulgimüügi ja piiriülese kaubanduse valdkonnas. Konkurents on endiselt tõhusa energiaturu alus.

(2)  Energialiidu eesmärk on tagada tarbijatele (nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele) kindel, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Ajalooliselt on elektrienergia süsteemis olnud domineerivad vertikaalselt lõimitud, tihti avalik-õiguslikud monopolid ja suured keskselt juhitavad tuum- või fossiilkütustel töötavad elektrijaamad. Alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, avada ettevõtjatele uusi ettevõtlusvõimalusi, toetada ühistulisi ja piirkondlikku lisaväärtust andvaid nn kodanikuenergia mudeleid ja laiendada piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Elektrienergia siseturul on kasvanud konkurents, eriti hulgimüügi valdkonnas, ja piiriülene kauplemine. Konkurents on endiselt tõhusa energiaturu alus.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas komisjoni ümbersõnastamisettepanekuga.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte täidab energiaturu kujundamisel olulist rolli. Edendades nõudluspoole lahenduste jaoks võrdseid võimalusi, sealhulgas tarbimiskaja ja energiatõhususe suurendamist, tagatakse sellega, et turg saab tulemuslikult täita energialiidu ning kliima- ja energiaraamistiku 2030. aasta eesmärgid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Minevikus olid elektritarbijad vaid passiivsed ja ostsid elektrit sageli reguleeritud hinnaga, millel puudus otsene seos turuga. Tulevikus tuleb tarbijaid kaasata nii, et nad osaleksid turul täiel määral teiste turuosalistega võrdsetel alustel. Selleks et lõimida turuga taastuvenergia üha suurenevat osakaalu, peaks tulevane elektrisüsteem kasutama täiel määral ära olemasolevaid paindlikkuse allikaid, eriti tarbimiskaja ja salvestamist. Selleks et tulemuslikult vähendada CO2-heidet võimalikult väheste kuludega, peab süsteem soodustama energiatõhusust.

(5)  Minevikus olid elektritarbijad vaid passiivsed ja ostsid elektrit sageli reguleeritud hinnaga, millel puudus otsene seos turuga. Tulevikus tuleb tarbijaid kaasata nii, et nad osaleksid turul täiel määral teiste turuosalistega võrdsetel alustel. Selleks et lõimida turuga taastuvenergia üha suurenevat osakaalu, peaks tulevane elektrisüsteem kasutama kõiki olemasolevaid paindlikkuse allikaid, eriti tarbimiskaja ja salvestamist. Selleks et tulemuslikult vähendada CO2-heidet võimalikult väheste kuludega, peab süsteem soodustama energiatõhusust ning seeläbi pikemas perspektiivis piirama energianõudlust ja suunama investeeringuid.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Turu suurem lõimimine ja üleminek kõikuvamale elektritootmisele eeldab täiendavate jõupingutuste tegemist riikide energiapoliitika kooskõlastamisel naaberriikidega ja piiriülese elektrikaubanduse võimaluste kasutamisel.

(6)  Turu suurem lõimimine ja üleminek hajutatumale ja kõikuvamale elektritootmisele eeldab täiendavaid pingutusi riikide energiapoliitika naaberriikidega kooskõlastamisel ja piiriülese elektrikaubanduse võimaluste kasutamisel.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Peamiste turupõhimõtetega tuleks ette näha, et elektrihinnad määratakse kindlaks pakkumise ja nõudlusega. Need hinnad peaksid andma märku elektrivajadusest, andes turupõhise stiimuli investeerida sellistesse paindlikkuse allikatesse nagu paindlik tootmine, ühendamine, tarbimiskaja või salvestamine.

(8)  Peamiste turupõhimõtetega tuleks ette näha, et elektrihinnad määravad nõudlus ja pakkumine. Solidaarsuse ja kulude õiglase jaotuse põhimõtteid arvestades peaksid need hinnad näitama, millal elektrienergiat vajatakse, ning looma turupõhise stiimuli investeerida sellistesse paindlikkuse allikatesse nagu paindlik tootmine, ühendamine, tarbimiskaja või salvestamine.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Elektrisektori CO2-heite vähendamine koos taastuvenergia suureneva osakaaluga turul on energialiidu keskne eesmärk. Kuna liidus tehakse edusamme elektrisektori CO2-heite vähendamiseks ja taastuvate energiaallikate turuosa suurendamiseks, on oluline kõrvaldada piiriülese kaubanduse olemasolevad tõkked ning soodustada investeerimist toetavasse taristusse, nt paindlikumasse tootmisse, ühendamisse, tarbimiskajasse ja salvestamisse. Selleks et toetada sellist üleminekut muutlikule ja hajatootmisele ning tagada, et energiaturu põhimõtted on liidu tulevaste elektriturgude aluseks, on oluline keskenduda uuesti lühiajalistele turgudele ja nappusest juhinduvale hinnakujundusele.

(9)  Elektrisektori CO2-heite vähendamine koos taastuvenergia suureneva osakaaluga turul on energialiidu keskne eesmärk. Kuna liidus tehakse edusamme elektrisektori CO2-heite vähendamiseks ja taastuvate energiaallikate turuosa suurendamiseks, on oluline kõrvaldada piiriülese kaubanduse olemasolevad tõkked ning soodustada investeerimist tugitaristusse, nt paindlikumasse tootmisse, ühendamisse, tarbimiskajasse ja salvestamisse. Energia salvestamise lahenduste kasutuselevõtu hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et kõrvaldada topeltmaksustamist põhjustavad aegunud maksusätted. Selleks et toetada sellist üleminekut muutlikule ja hajatootmisele ning tagada, et energiaturu põhimõtted on liidu tulevaste elektriturgude aluseks, on oluline keskenduda uuesti lühiajalistele turgudele ja nappusest juhinduvale hinnakujundusele.

Selgitus

Energia salvestamise lahenduste tõhusat kasutuselevõttu on takistanud topeltmaksustamist põhjustavad maksusätted. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma meetmeid nende takistuste kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Lühiajalised turud suurendavad likviidsust ja konkurentsivõimet, kuna võimaldavad suuremal hulgal ressurssidel ja eriti paindlikumatel ressurssidel osaleda turul täiel määral. Tulemuslik nappusest juhinduv hinnakujundus soodustab turuosaliste kättesaadavust siis, kui turg seda kõige rohkem vajab, ning sellega tagatakse, et nende kulud hüvitatakse hulgimüügiturul. Seepärast on oluline võimalikult suures ulatuses tagada, et kõrvaldatakse halduslikud ja kaudsed hinnalaed, et energianappuse korral rakenduvad elektrihinnad saaksid tõusta saamata energia hinnani. Turustruktuuriga täieliku lõimimise korral aitavad lühiajalised turud ja nappusest juhinduv hinnakujundus kaotada muid selliseid varustuskindluse tagamise meetmeid nagu reservvõimsuse mehhanismid. Samal ajal ei tohiks nappusest juhinduv hinnakujundus ilma hulgimüügituru hinnalagedeta pärssida lõpptarbijate ning eriti kodutarbijate ja VKEde võimalust maksta kindlat ja stabiilset hinda.

(10)  Lühiajalised turud suurendavad likviidsust ja konkurentsivõimet, kuna võimaldavad suuremal hulgal ressurssidel ja eriti paindlikumatel ressurssidel täiel määral turul osaleda. Tulemuslik nappusest juhinduv hinnakujundus soodustab turuosaliste kättesaadavust siis, kui turg seda kõige rohkem vajab, ning tagab sellega nende kulude hüvitamise hulgimüügiturul. Seepärast on oluline võimalikult suures ulatuses tagada halduslike ja kaudsete hinnalagede kõrvaldamine, et energianappuse korral rakenduvad elektrihinnad saaksid tõusta saamata energia hinnani. Turustruktuuriga täieliku lõimimise korral aitavad lühiajalised turud ja nappusest juhinduv hinnakujundus kaotada muid selliseid varustuskindluse tagamise meetmeid nagu reservvõimsuse mehhanismid. Samal ajal ei tohiks nappusest juhinduv hinnakujundus ilma hulgimüügituru hinnalagedeta pärssida lõpptarbijate ning eriti kodutarbijate ja VKEde võimalust maksta kindlat, stabiilset ja taskukohast hinda.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Tõhusa konkurentsi eeltingimuseks elektrienergia siseturul on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad tasud võrgu, sealhulgas ülekandesüsteemi ühendusliinide kasutamise eest. Kõnealuste liinide olemasolev võimsus peaks olema nii suur kui võrgu turvalise talitluse ohutusnormid võimaldavad.

(12)  Tõhusa konkurentsi eeltingimuseks elektrienergia siseturul on mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja piisavad tasud võrgu, sealhulgas ülekandesüsteemi ühendusliinide kasutamise eest. Kõnealuste liinide olemasolev võimsus peaks olema nii suur kui võrgu turvalise talitluse ohutusnormid võimaldavad.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas komisjoni ümbersõnastamisettepaneku eesmärkidega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selleks et tõhusalt juhtida vajalikke investeeringuid, peavad hinnad andma märku, kus elektrit on kõige rohkem vaja. Piirkondlikus elektrisüsteemis eeldavad õiged asukohasignaalid pakkumispiirkondade ühetaolist, objektiivset ja kindlat kindlaksmääramist läbipaistva protsessi kaudu. Selleks et tagada liidu elektrivõrgu tõhus toimimine ja kavandamine ning tõhusad hinnasignaalid uue tootmisvõimsuse, tarbimiskaja või ülekandetaristuga seoses, peaksid pakkumispiirkonnad kajastama ülekandevõime struktuurset piiratust. Eelkõige ei tohiks piirkonnaülest võimsust vähendada ülekandevõime sisemise piiratusega seotud probleemide lahendamiseks.

(14)  Selleks et tõhusalt juhtida vajalikke investeeringuid, peavad hinnad andma märku, kus elektrit on kõige rohkem vaja. Piirkondlikus elektrisüsteemis eeldavad õiged asukohasignaalid pakkumispiirkondade ühetaolist, objektiivset ja kindlat kindlaksmääramist läbipaistva protsessi kaudu. Selleks et tagada liidu elektrivõrgu tõhus toimimine ja kavandamine ning tõhusad hinnasignaalid seoses uue tootmisvõimsuse, tarbimiskaja, energia salvestamise või ülekandetaristuga, peaksid pakkumispiirkonnad kajastama ülekandevõime struktuurset piiratust. Eelkõige ei tohiks piirkonnaülest võimsust vähendada ülekandevõime sisemise piiratusega seotud probleemide lahendamiseks.

Selgitus

Tagatakse, et energia salvestamine tunnistatakse ELi õigusaktides uueks energia varaklassiks.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Elektrisüsteemi CO2-heite tõhus vähendamine turu lõimimise abil eeldab piiriülese kaubanduse tõkete süstemaatilist kõrvaldamist, et vähendada turu killustatust ja võimaldada liidu energiatarbijatel saada lõimitud elektrituru eelistest ja konkurentsist täiel määral kasu.

(15)  Elektrisüsteemi CO2-heite tõhus vähendamine turu lõimimise abil aastaks 2050 eeldab piiriülese kaubanduse tõkete süstemaatilist kõrvaldamist, et vähendada turu killustatust ja võimaldada liidu energiatarbijatel lõimitud elektrituru eelistest ja konkurentsist täiel määral kasu saada. Seejuures tuleb ette näha õiglane üleminek söekaevanduspiirkondadele ja siiani suurel määral kivisöest toodetavast energiast sõltuvatele elektrituru osadele, kuna sellisest toodangust loobumine, mis on vajalik üleminekuks paindlikule ja säästvale energiasüsteemile, mis võimaldaks liidul täita Pariisi kokkulepet, eeldab arvukate sotsiaalsete ja majandusprobleemide lahendamist.

Selgitus

CO2-heite vähendamine peab toimuma kaasavalt, õiglaselt ja kõigi sidusrühmade kokkuleppel ning selle juures tuleb võtta arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid ning jätkusuutlikke alternatiivseid tööhõivevõimalusi, eriti seal, kus üleminek seondub kaevanduste sulgemisega. Praegu on käivitumas ettevalmistusmeetmed, et alustada söeplatvormidialoogi juhtimise, õiglase ülemineku ja tegevuse lõpetamisega seotud küsimuste arutamiseks, ning ELi elektri siseturu eeskirjad peaksid olema selle tegevusega kooskõlas.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Tuleks tunnustada mitmesuguseid taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisrajatiste eelisjärjekorras varustamist, kuna see aitab täita liidu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja kasvuhoonegaaside heite piiramise eesmärke.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peaks tegema Euroopa ressursside piisavuse keskpika kuni pika perioodi hindamise, mis oleks objektiivne alus ressursside piisavusega seotud probleemide hindamiseks. Reservvõimsuse mehhanismi raames käsitletava ressursside piisavuse probleemi aluseks peaks olema ELi tehtud hindamine.

(26)  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik peaks ELi tasandil korraldama ressursside piisavuse keskpika kuni pika perioodi hindamise, mis annaks objektiivse aluse ressursside piisavusega seotud probleemide hindamiseks. Seda hindamist peaksid täiendama detailsemad pakkumispiirkondade, liikmesriikide ja piirkondade tasandi hindamised. Reservvõimsuse mehhanismi raames käsitletava ressursside piisavuse probleemi aluseks peaksid olema kõnealused hindamised.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Käesoleva määrusega ette nähtud ressursside piisavuse keskmise kuni pika perioodi hindamisel (prognoos 10 aastast kuni aastani) on teine otstarve kui [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artiklis 9 osutatud hooajalistel prognoosidel (prognoos kuni kuus kuud). Keskmise kuni pika perioodi hindamisi kasutatakse peamiselt selleks, et hinnata vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele, samal ajal kui hooajalisi prognoose kasutatakse selleks, et anda teada riskidest, mis järgmise kuue kuu jooksul võivad põhjustada elektritarnete olulist halvenemist. Peale selle teevad piirkondlikud talitluskeskused piirkondlikke piisavuse hindamisi, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides, milles käsitletakse elektri ülekandesüsteemi toimimist. Need on väga lühikest perioodi hõlmavad (prognoos nädalast kuni päevani) ressursside piisavuse hindamised, mida kasutatakse süsteemi toimivuse kontekstis.

(27)  Käesoleva määrusega ette nähtud ressursside piisavuse keskmise kuni pika perioodi hindamisel (prognoos 10 aastast kuni aastani) on teine otstarve kui [ettepaneku COM(2016)0862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artiklis 9 osutatud hooajalistel prognoosidel (prognoos kuni kuus kuud). Keskmise kuni pika perioodi hindamisi kasutatakse peamiselt selleks, et hinnata vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele, samal ajal kui hooajalisi prognoose kasutatakse selleks, et anda teada riskidest, mis järgmise kuue kuu jooksul võivad põhjustada elektritarnete olulist halvenemist. Peale selle teevad piirkondlikud koordineerimiskeskused piirkondlikke piisavuse hindamisi, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides, milles käsitletakse elektri ülekandesüsteemi toimimist. Need on väga lühikest perioodi hõlmavad (prognoos nädalast kuni päevani) ressursside piisavuse hindamised, mida kasutatakse süsteemi toimivuse kontekstis.

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Enne reservvõimsuse mehhanismide kehtestamist, peaksid liikmesriigid hindama regulatiivseid moonutusi, mis aitavad kaasa asjaomasele ressursside piisavuse probleemi tekkele. Neil peaks olema kohustus võtta kindlakstehtud moonutuste kõrvaldamiseks meetmeid, sh kehtestada nende rakendamise ajakava. Reservvõimsuse mehhanisme tuleks kehtestada üksnes selleks, et lahendada ülejäänud probleemid, mida selliste moonutuste kõrvaldamine ei aita lahendada.

(28)  Enne reservvõimsuse mehhanismide kehtestamist peaksid liikmesriigid hindama regulatiivseid moonutusi, mis aitavad kaasa asjaomase ressursside piisavuse probleemi tekkele. Neil peaks olema kohustus võtta kindlakstehtud moonutuste kõrvaldamiseks meetmeid, sh kehtestada nende rakendamise ajakava. Reservvõimsuse mehhanisme tuleks kehtestada üksnes selleks, et lahendada ülejäänud, näiteks energiavarustuse kindluse probleemid, mida selliste moonutuste kõrvaldamine ei aita lahendada.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad, millega hõlbustatakse tõhusat piiriülest osalemist reservvõimsuse mehhanismides. Piiriülesed põhivõrguettevõtjad peaksid hõlbustama huvitatud tootjate osalemist reservvõimsuse mehhanismides. Seepärast peaksid nad arvutama võimsused, kuni milleni on piiriülene osalemine võimalik, soodustama osalemist ja kontrollima kättesaadavust. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tagama piiriüleste eeskirjade täitmise liikmesriikides.

(31)  Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad, millega hõlbustatakse tõhusat piiriülest osalemist muudes reservvõimsuse mehhanismides kui strateegilised reservid. Piiriülesed põhivõrguettevõtjad peaksid hõlbustama huvitatud tootjate osalemist reservvõimsuse mehhanismides. Seepärast peaksid nad arvutama võimsused, kuni milleni on piiriülene osalemine võimalik, soodustama osalemist ja kontrollima kättesaadavust. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tagama piiriüleste eeskirjade täitmise liikmesriikides.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Võttes arvesse liikmesriikide energiasüsteemide erinevusi ja olemasolevate elektrivõrkude tehnilisi piiranguid, on parim turu lõimimist tagav lähenemisviis tihti piirkondlik. Seega tuleks tugevdada põhivõrguettevõtjate piirkondlikku koostööd. Selleks et tagada tõhus koostöö, tuleks uue õigusraamistikuga ette näha tugevam piirkondlik juhtimine ja regulatiivne järelevalve, selleks tuleks muu hulgas suurendada ameti otsustusõigust piiriülestes küsimustes. Ka on liikmesriikide tõhusamat koostööd vaja kriisiolukorras, et suurendada varustuskindlust ja piirata turumoonutusi.

(32)  Liikmesriikide energiasüsteemide erinevusi ja olemasolevate elektrivõrkude tehnilisi piiranguid arvesse võttes tagab turu lõimimise tihtipeale kõige paremini ja kulutõhusamalt piirkondlik lähenemisviis. Seega tuleks tugevdada põhivõrguettevõtjate piirkondlikku koostööd. Tõhusa koostöö tagamiseks tuleks uue õigusraamistikuga ette näha tugevam piirkondlik juhtimine ja regulatiivne järelevalve, milleks tuleks muu hulgas suurendada ameti otsustusõigust piiriülestes küsimustes. Ka on liikmesriikide tõhusamat koostööd vaja varustuskindluse parandamiseks ja turumoonutuste piiramiseks kriisiolukordades.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Piirkondlikud talitluskeskused peaksid täitma ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Piirkondlike talitluskeskuste ülesanded peaksid hõlmama piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite täidetavaid ülesanded ning täiendavaid süsteemi ja turu toimimise ning riskideks valmisolekuga seotud ülesandeid. Piirkondlike talitluskeskuste ülesanded ei tohiks hõlmata elektrisüsteemi reaalajas toimimist.

(35)  Piirkondlikud koordineerimiskeskused peaksid täitma ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab riigi tasandiga võrreldes lisaväärtust. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded peaksid hõlmama piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite täidetavaid ülesandeid ning täiendavaid piirkondliku tähtsusega ülesandeid. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded ei tohiks hõlmata elektrisüsteemi reaalajas toimimist.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Piirkondlikud talitluskeskused peaksid eelkõige tegutsema süsteemi ja turu piirkondliku toimimise, mitte mis tahes ühe üksuse huvides. Seega tuleks piirkondlikele talitluskeskustele anda otsustamisõigus tegutseda ja juhtida meetmeid, mida süsteemi haldamise piirkonna põhivõrguettevõtjad võtavad teatavate ülesannete täitmisel, ning neil peaks olema ülejäänud ülesannete puhul suurem nõuandev roll.

(36)  Piirkondlikud koordineerimiskeskused peaksid eelkõige tegutsema süsteemi ja turu piirkondliku toimimise, mitte mis tahes ühe üksuse huvides. Seepärast peaks piirkondlikel koordineerimiskeskustel, tänu võimalusele anda soovitusi, olema suurem nõuandev roll.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Selleks et suurendada liidu jaotusvõrkude tõhusust ja tagada põhivõrguettevõtjatega ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga tihe koostöö, tuleks liidus luua Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksus (edaspidi „ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus“). ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja selle töömeetod peaks tagama liidu jaotusvõrguettevõtjate jaoks tõhususe, läbipaistvuse ja esinduslikkuse. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus peaks võimaluse korral tegema tihedat koostööd Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga võrgueeskirjade ettevalmistamisel ja rakendamisel ning peaks muu hulgas andma suuniseid hajatootmise ja salvestamise lõimimise kohta jaotusvõrgus või muudes küsimustes, mis on seotud jaotusvõrkude haldamisega.

(38)  Selleks et suurendada liidu jaotusvõrkude tõhusust ja tagada põhivõrguettevõtjatega ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga tihe koostöö, tuleks liidus luua Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksus (edaspidi „ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus“). ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja selle töömeetod peaks tagama liidu jaotusvõrguettevõtjate sõltumatuse, neutraalsuse, tõhususe, läbipaistvuse ja esinduslikkuse, ning seejuures tuleb arvestada jaotusvõrkude piirkondlikke iseärasusi. ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus peaks võimaluse korral tegema tihedat koostööd Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga võrgueeskirjade ettevalmistamisel ja rakendamisel ning peaks muu hulgas andma suuniseid hajatootmise ja salvestamise lõimimise kohta jaotusvõrgus või muudes küsimustes, mis on seotud jaotusvõrkude haldamisega.

Selgitus

Euroopa jaotusvõrgud on väga erinevad nii võrgupinge, topoloogia, piirkondade looduslike tingimuste kui ka kasutajate tarbimismallide osas. Nende iseärasustega tuleb ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevuse juures arvestada.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  luua alus Euroopa energialiidu eesmärkide ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku30 tõhusaks saavutamiseks, võimaldades anda turusignaale paindlikkuse suurendamiseks, CO2-heite vähendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks.

(a)  luua alus Euroopa energialiidu eesmärkide ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku30 tõhusaks saavutamiseks, võimaldades anda turusignaale paindlikkuse suurendamiseks ning energiatõhususe ja innovatsiooni soodustamiseks ning võttes seejuures arvesse ühenduste tähtsust ja taastuvenergia osakaalu kasvu üleminekul säästvale energiasüsteemile;

_________________

_________________

30 COM/2014/015 final.

30 COM(2014)0015 final.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  sätestada lõimitud elektrituru hea toimimise aluspõhimõtted, mis võimaldavad kõigile ressursside pakkujatele ja elektritarbijatele diskrimineerimata juurdepääsu turule ning millega luuakse tarbijatele võimalusi, soodustatakse tarbimiskaja ja energiatõhusust, hõlbustatakse hajanõudluse ja -pakkumise agregeerimist ning aidatakse vähendada majanduse CO2-heidet, soodustades turu lõimimist ja taastuvatest allikatest toodetud elektri turupõhist tasustamist.

(b)  sätestada lõimitud elektrituru hea toimimise aluspõhimõtted, mis võimaldavad kõigile ressursside pakkujatele ja elektritarbijatele diskrimineerimata juurdepääsu turule ning millega luuakse tarbijatele võimalusi, soodustatakse tarbimiskaja, energia salvestamist ja energiatõhusust, hõlbustatakse hajanõudluse ja -pakkumise agregeerimist, edendatakse elektrivõrkude piisavat vastastikust ühendamist ning aidatakse vähendada majanduse CO2-heidet, soodustades turu lõimimist ja taastuvatest allikatest toodetud elektri turupõhist tasustamist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „ülekandevõime piiratus“ – olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda kahe pakkumispiirkonna vahel, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada;

(c)  „ülekandevõime piiratus“ – olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada;

Selgitus

Esialgne sõnastus viitab, nagu võiks ülekandevõime piiratus esineda üksnes kahe pakkumispiirkonna vahel, mitte aga ühe piirkonna siseselt. Muudatus on vajalik ka kooskõla saavutamiseks pakkumispiirkonna mõistega.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(u)  „reservvõimsuse mehhanism“ – haldusmeede varustuskindluse soovitava taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanike nende kättesaadavuse eest, v.a abiteenused;

(u)  „reservvõimsuse mehhanism“ – haldusmeede varustuskindluse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse omanikke nende ressursside kättesaadavuse eest, v.a abiteenused; meetme võtmisel järgitakse käesoleva määruse ja riigiabi eeskirjade nõudeid ning vajalikkuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  „strateegiline reserv“ – reservvõimsuse mehhanism, mille puhul ressursse edastatakse üksnes juhul, kui järgmise päeva ja päevasisesed turud ei ole suutnud arveldusi teha, pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud põhivõrguhaldurite tasakaalustamisressursid on ammendunud ning reservide edastamise ajal vähendatakse turu tasakaalustamatust saamata energia hinna alusel;

(v)  „strateegiline reserv“ – reservvõimsuse mehhanism, mille puhul hoitakse ressursse väljaspool turgu ja neid edastatakse üksnes juhul, kui järgmise päeva turud ei ole suutnud arveldusi teha, pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud põhivõrguhaldurite tasakaalustamisressursid on ammendunud ning reservide edastamise ajal vähendatakse turu tasakaalustamatust saamata energia hinna alusel;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hindu kujundatakse pakkumise ja nõudluse alusel;

(a)  hinnad kajastavad üldiselt nõudlust ja pakkumist;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  välditakse tegevust, mis takistab hindade kujundamist pakkumise ja nõudluse alusel või mis ei soodusta paindlikuma tootmise arendamist, vähese CO2-heitega tootmist või paindlikumat pakkumist;

(b)  välditakse tegevust, mis takistab hindade kujundamist nõudluse ja pakkumise alusel, välja arvatud juhul, kui seda tehakse solidaarsuse ja kulude õiglase jaotuse tagamiseks ning energiaostuvõimetute tarbijate vajaduste piisaval määral arvesse võtmiseks;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  edendatakse paindlikuma tootmise arendamist, vähese CO2-heitega tootmist ja paindlikumat pakkumist;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)   turuosalised peavad hindama, millist kahju uued tooted ja teenused võivad kodutarbijatele põhjustada, ja oma pakkumisi vastavalt kohandama;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)   riiklikud reguleerivad asutused jälgivad turu arengut ja muudavad vajaduse korral tarbijate kaitse meetmeid;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  tarbijate ja väikeettevõtjate osalemist turul tuleb soodustada sellega, et elektriturul ühispakkumiste tegemiseks võimaldatakse mitme tootmisüksuse toodangu või mitme tarbimisüksuse koormuse koondamist ning tagatakse ühine käitamine elektrisüsteemis, võttes arvesse ELi aluslepingute konkurentsieeskirju;

(d)  tarbijad ja väikeettevõtjad võivad turul osaleda individuaalselt, kollektiivselt, kohaliku energiakogukonna liikmena ning sel viisil, et ELi aluslepingute konkurentsieeskirju järgides võimaldatakse elektriturul ühispakkumiste tegemiseks mitme tootmisüksuse toodangu või mitme tarbimisüksuse koormuse koondamist ning tagatakse ühine käitamine elektrisüsteemis;

Selgitus

ELi elektrituru üldpõhimõtted peaksid looma aluse, mille põhjal tunnustada ja soodustada mitte üksnes koormuste koondamist, vaid igasugust tarbijate aktiivset osalemist.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  turueeskirjadega toetatakse vähese CO2-heitega majandust, võimaldades lõimida taastuvatest energiaallikatest pärit elektrit ja luues energiatõhususe stiimuleid;

(e)  turueeskirjadega toetatakse vähese CO2-heitega majandust, luues taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia lõimimise ja energiatõhususe stiimuleid;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  turueeskirjadega nähakse ette sobivad stiimulid investeerida tootmisse, salvestamisse, energiatõhususse ja tarbimiskajasse vastavalt turu vajadustele ja tagada nii varustuskindlus;

(f)  turueeskirjadega püütakse pakkuda sobivad stiimulid tootmisse investeerimiseks, eelkõige pikaajalisteks investeeringuteks vähese CO2-heitega tootmisse, salvestamisse, energiatõhususse ja tarbimiskajasse vastavalt turu vajadustele, ning tagada seeläbi varustuskindlus;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  tuleb vältida piiriüleste võimsusvoogude ja piiriüleste tehingute takistamist elektri- ja seotud teenuste turgudel;

(g)  tuleb kõrvaldada piiriüleste võimsusvoogude ja piiriüleste tehingute tõkked elektri- ja seotud teenuste turgudel;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  kõik tootmis-, salvestamis- ja tarbimisressursid osalevad turul võrdsetel alustel;

(i)  kõik tootmis-, salvestamis- ja tarbimisressursid osalevad turul võrdsetel alustel viisil, mille puhul võetakse arvesse neist igaühe pakutavat kasu ja tekitatavat kulu keskkonnale ja süsteemile, nende jätkusuutlikkust ning nende panust 2015. aasta Pariisi kokkuleppes ja direktiivis (EL) .../...[taastuvenergia direktiiv] seatud süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkide täitmisse;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)  turueeskirjad võimaldavad elektritootjatel ja elektrivarustusettevõtjatel turule siseneda ja sealt väljuda, lähtuvalt sellest, kui kasulikuks nad hindavad oma tehinguid majanduslikult ja rahaliselt;

(m)  turueeskirjad võimaldavad elektritootjatel ning energiasalvestus- ja elektrivarustusettevõtjatel turule siseneda ja sealt väljuda, lähtuvalt sellest, kui kasulikuks nad hindavad oma tehinguid majanduslikult ja rahaliselt;

Selgitus

Kuna salvestamine on määratletud eraldiseisva tegevusena elektrisüsteemis, peavad salvestusettevõtjad suutma teha turule sisenemise või sealt väljumise otsuseid samadel alustel nagu teised turuosalised.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Õiglane üleminek

 

Euroopa Komisjon toetab liikmesriike, kes kehtestavad riikliku strateegia söeküttepõhise energiatootmise ja kaevandamise mahu järkjärguliseks vähendamiseks kõigi kättesaadavate vahenditega, sealhulgas sihtotstarbelise rahalise toetusega, et võimaldada struktuurimuutustest mõjutatud piirkondades õiglast üleminekut. Komisjon aitab liikmesriikidel kohaneda puhtale energiale ülemineku sotsiaalse mõjuga ning mõjuga kutseoskustele ja tööstusele. Komisjon teeb tihedat koostööd söekaevandus- ja rohkem CO2-heidet tekitavate piirkondade osalejatega, annab suuniseid, eelkõige olemasolevate rahaliste vahendite ja programmide kättesaamiseks ja kasutamiseks, ning ergutab vahetama häid tavasid, sh arutama tööstuse tegevuskavasid ja ümberõppe vajadusi, kasutades selleks suunatud platvorme, sealhulgas määrusega (EL) .../... [juhtimismäärus] töötajate ja kogukondade jaoks loodud õiglase ülemineku algatust.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõik turuosalised kohustuvad hoidma süsteemi tasakaalus ja vastutavad varaliselt süsteemi tasakaalustatuse eest. Nad on kas tasakaaluhaldurid või annavad selle kohustuse üle oma valitud tasakaaluhaldurile.

1.  Kõik turuosalised kohustuvad hoidma süsteemi tasakaalus ja vastutavad varaliselt süsteemi tasakaalustatuse eest, tingimusel et kõigil turuosalistel on kooskõlas artiklitega 5 ja 6 pääs tasakaalustavale ja päevasisesele turule. Nad on kas tasakaaluhaldurid või annavad selle kohustuse üle oma valitud tasakaaluhaldurile.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid võivad teha erandi tasakaalustamiskohustusest järgmiste suhtes:

2.  Liikmesriigid võivad pärast jaotusvõrguettevõtjatega konsulteerimist teha erandi tasakaalustamiskohustusest järgmiste suhtes:

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  näidisprojektid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  seadmed, mille puhul saadakse toetust, mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 107 kuni 109 sätestatud liidu riigiabi eeskirjadele ja mis on tellitud enne [OP: entry into force]. Liikmesriigid võivad liidu riigiabi eeskirjade kohaselt motiveerida turuosalisi, kes on osaliselt või täielikult vabastatud tasakaalustamiskohustusest, võtma täielikku vastutust tasakaalu eest, pakkudes asjakohast hüvitist.

(c)  seadmed, mille puhul saadakse toetust, mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 107 kuni 109 sätestatud liidu riigiabi eeskirjadele ja mis on tellitud enne [OP: entry into force]. Liikmesriigid võivad liidu riigiabi eeskirjade kohaselt motiveerida turuosalisi, kes on osaliselt või täielikult vabastatud tasakaalustamiskohustuse varalisest vastutusest, võtma täielikku vastutust tasakaalu eest, pakkudes asjakohast hüvitist.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõigil turuosalistel on kas individuaalne või koondjuurdepääs tasakaalustamisturule. Tasakaalustamisturu eeskirjad ja tooted peavad rahuldama vajadust võtta arvesse muutliku tootmise üha suurenevat osakaalu ja tarbimiskaja üha suurenevat kasutamist ning uue tehnoloogia kasutuselevõttu.

1.  Kõigil turuosalistel on täiel määral kas individuaalne või koondjuurdepääs tasakaalustamisturule. Tasakaalustamisturu eeskirjad ja tooted peavad rahuldama vajadust võtta arvesse muutliku tootmise üha suurenevat osakaalu ja tarbimiskaja üha suurenevat kasutamist ning uue tehnoloogia kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tasakaalustamisturud tuleb korraldada nii, et tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine, võttes arvesse muutliku võimsusega taastuvate energiaallikate eri tehnoloogilist suutlikkust ja tarbimiskaja ning salvestamist.

2.  Tasakaalustamisturud tuleb korraldada nii, et tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine. Tasakaalustamisturud tuleb kavandada nii, et võimaldada maksimaalselt kasutada taastuvaid energiaallikaid ning eeskätt detsentraliseeritud väike- ja hajustootmist. Turukorraldajad peavad tagama energiakogukondadele lihtsa ja proportsionaalse juurdepääsu turule.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Reservvõimsuse suurus määratakse kindlaks piirkondlikult vastavalt I lisa punktile 7. Piirkondlikud talitluskeskused pakuvad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge hankida tuleva tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisel kooskõlas I lisa punktiga 8.

7.  Reservvõimsuse suurus määratakse kindlaks piirkondlikult vastavalt I lisa punktile 7. Piirkondlikud koordineerimiskeskused pakuvad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge hankida tuleva tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisel kooskõlas I lisa punktiga 8.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Vastavalt I lisa punktile 8 hõlbustatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimist piirkondlikul tasandil. Hange põhineb primaarturul ja korraldatakse nii, et sellega tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine eelkvalifitseerimise puhul kas individuaalselt või agregeerimise teel.

8.  Vastavalt I lisa punktile 8 hõlbustatakse tasakaalustamisvõimsuse hankimist piirkondlikul tasandil. Hange põhineb primaarturul ja hanke eelvaliku ajal tuleb tagada turuosaliste mittediskrimineerimine, eelkõige individuaalselt või agregeerimise teel osalemise korral.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Tasakaalustamisteenuste hankimisel hangitakse üles- ja allareguleerimisvõimsused eraldi. Leping koostatakse mitte enne kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood on maksimaalset üks päev.

9.  Tasakaalustamisteenuste hankimisel hangitakse üles- ja allareguleerimisvõimsused eraldi. Leping koostatakse mitte enne kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood on maksimaalset üks päev. Vastavalt tasakaalustamise suuniste artikli 34 lõikele 6 ja artikli 36 lõikele 10 võivad kõik põhivõrguettevõtjad esitada pädevale reguleerivale asutusele ettepaneku, et kooskõlas käesoleva lõikega taotleda enda vabastamist hanke-eeskirjade täitmisest.

 

Eranditaotluses tuleb näidata:

 

(a)  erandi kohaldamise ajavahemik;

 

(b)  tasakaalustamisvõimsuse maht, mille suhtes erandit kohaldatakse;

 

(c)  analüüs, mis käsitleb erandi mõju tasakaalustamisressurside osalusele; ning

 

(d)  erandi põhjendus, milles näidatakse, et sellise erandi kohaldamine suurendab majanduslikku tõhusust.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  korraldatakse mittediskrimineerivalt;

(a)  on mittediskrimineerivad;

Selgitus

Järgmise päeva ja päevasiseste turgude mittediskrimineerimise põhimõttel peaks olema õiguslik toime, ilma et liikmesriigid peaksid täiendavaid meetmeid võtma.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Turukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed, kusjuures kõige väiksem pakkumine on 1 megavatti või alla selle, et kaasata tõhusalt nõudluse pool, energia salvestamine ja väikesemahuline taastuvenergia.

3.  Turukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed (kõige väiksem pakkumine 1 megavatt või alla selle), selleks et tulemuslikult kaasata nõudluse pool, energia salvestamine ja väikesemahuline taastuvenergia, sealhulgas anda lihtne ja proportsionaalne juurdepääs energiakogukondadele.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Elektrienergia hulgihinnal puudub ülemmäär, v.a arvatud juhul, kui see määratakse artikli 10 kohaselt kindlaks saamata energia hinnaga. Elektrienergia hulgihinnal ei ole alammäära, v.a arvatud juhul, kui selle hinnaks on määratud -2000 € või vähem ning see hind saavutatakse või selle saavutamist eeldatakse, siis määratakse järgmise päeva jaoks sellest madalam hind. Seda sätet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergia ja tasakaalustamishinda.

1.  Elektrienergia hulgihinnal puudub ülemmäär, v.a arvatud juhul, kui see määratakse artikli 10 kohaselt kindlaks saamata energia hinnaga. Omavahel tihedalt seotud turgudel tuleb turumoonutuste vältimiseks määrata kõigile pakkumispiirkondadele ja kõigile turgudele ühesugune ülemmäär. Elektrienergia hulgihinnal ei ole alammäära, v.a arvatud juhul, kui selle hinnaks on määratud -2000 € või vähem ning kui see hind saavutatakse või selle saavutamist eeldatakse, siis määratakse järgmise päeva jaoks sellest madalam hind. Käesolevat sätet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergiat ja selle hinda.

Selgitus

Omavahel tihedalt seotud turgudel tuleks tagada ühesugune tehniline piirhind. Ühetaolise piirhinna puudumisel võib energianappuse korral ilmneda majanduslik ebatõhusus, kuna energia pärast piiriüleselt omavahel konkureerivaid turuosalisi piiravad erinevad võimalused hinnapakkumisi teha.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Elektritootmisseadmete eelisjaotuse puhul seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed või tõhusaks koostootmiseks kasutatavad väikesed tootmisseadmed või kujunemisjärgus tehnoloogiat kasutavad tootmisseadmed järgmises ulatuses:

2.  Elektritootmisseadmete eelisjaotuse puhul seavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmis- ja salvestusseadmed või tõhusaks koostootmiseks kasutatavad väikesed tootmisseadmed või kujunemisjärgus tehnoloogiat kasutavad tootmisseadmed järgmises ulatuses:

(a)  tootmisseadmed, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid, või kui toimub tõhus koostootmine ja ülesseatud elektrivõimsus on alla 500 kW; või

(a)  tootmisseadmed, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid, või kui toimub tõhus koostootmine ja ülesseatud elektrivõimsus on alla 500 kW; või

(b)  innovatiivse tehnoloogia näidisprojektid.

(b)  innovaatilise tehnoloogia näidisprojektid.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Nende tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mis on tellitud enne [OP: entry into force] ja mille suhtes on tellimise ajal kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL35 artikli 15 lõike 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõike 2 kohast eelisjaotust, kohaldatakse endiselt eelisjaotust. Eelisjaotust ei kohaldata enam alates kuupäevast, mil tootmisseadet muudetakse oluliselt, mis hõlmab vähemalt juhtu, kui on vaja uut ühendamislepingut või kui tootmisvõimsus suureneb.

4.  Selleks et säilitada investorite jaoks stabiilne õigusraamistik, kohaldatakse jätkuvalt eelisjaotust nende tootmis- või energiasalvestusseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mis on tellitud enne [OP: entry into force] ja mille suhtes on tellimise ajal kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõike 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõike 2 kohast eelisjaotust. Eelisjaotust ei kohaldata enam alates kuupäevast, mil tootmis- või salvestusseadet oluliselt muudetakse, mis hõlmab vähemalt juhtu, kui on vaja uut ühendamislepingut või kui tootmis- või salvestusvõimsus suureneb.

–––––––––––––

–––––––––––––

35  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad liidu riigiabi eeskirjade kohaselt motiveerida eelisjaotuse korras varustatavaid turuosalisi sobiva hüvitise eest eelisjaotusest loobuma.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriigid järgivad käesoleva artikli sätteid energia siseturu aruandlusprotsessi abil, mis on sätestatud määruse (EL) .../... [juhtimismäärus] artiklis 21.

 

Enne lõigete 2 ja 3 kohaselt eelisjaotuse kaotamist tagavad liikmesriigid eelkõige, et kõik turud, sealhulgas kõik kõrvalteenuste turud on taastuvate energiaallikate osalemiseks täiesti avatud, et eelisjaotuse eeskirjad on täiesti läbipaistvad ja turupõhised, et on kehtestatud läbipaistev piiramiseeskirjade metoodika ning et taastuvaid energiaallikaid kasutavatele tootmisseadmetele kehtestatud eelisjaotuse kaotamine ei vähenda nende panust:

 

(a)  taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlevas direktiivis sätestatud ELi 2030. aasta eesmärgi täitmisse;

 

(b)  liidu kasvuhoonegaaside üldise heite vähendamisse 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 40% võrra, nagu on sätestatud ELi ja selle liikmesriikide kavandatud riiklikult määratud vähendamiskohustuses, mis esitati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piiratud või ümberjaotatud ressursid valitakse tootmis- või tarbimisüksuste hulgast, esitades piiramis- või ümberjaotamispakkumisi turupõhiseid mehhanisme kasutades, ning see hüvitatakse rahaliselt. Muud kui turupõhist tootmise piiramist või tarbimiskaja ümberjaotamist võib kasutada üksnes siis, kui puuduvad turupõhised alternatiivid, kui kõik olemasolevad turupõhised ressursid on ammendunud või kui selles piirkonnas, kus asuvad teenuse osutamiseks sobivad tootmis- või tarbimisüksused, on liiga vähe kättesaadavaid tootmis- või tarbimisüksusi, et tagada tõhus konkurents. Turupõhiste ressursside pakkumine peab hõlmama kõiki tootmistehnoloogiaid, salvestamist ja tarbimiskaja, sh teistes liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid, v.a juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.

2.  Piiratud või ümberjaotatud ressursid valitakse tootmis-, salvestus- või tarbimisüksuste hulgast, kes turupõhiseid mehhanisme kasutades esitavad piiramis- või ümberjaotamispakkumisi, ning see hüvitatakse neile täiel määral rahaliselt. Turupõhises mehhanismis osalemine on kõigi turuosaliste, sealhulgas eelkõige väikeste detsentraliseeritud ja hajustootjate jaoks vabatahtlik. Muud kui turupõhist tootmise piiramist või tarbimiskaja ümberjaotamist võib kasutada üksnes siis, kui puuduvad turupõhised alternatiivid, kui kõik olemasolevad turupõhised ressursid on ammendatud või kui selles piirkonnas, kus asuvad teenuse osutamiseks sobivad tootmis- või tarbimisüksused, on tõhusa konkurentsi tagamiseks liiga vähe kättesaadavaid tootmis- või tarbimisüksusi. Turupõhiste ressursside pakkumine peab hõlmama kõiki tootmistehnoloogiaid, salvestamist ja tarbimiskaja, sh teistes liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid, v.a juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vastutavad põhivõrguettevõtjad esitavad pädevale reguleerivale asutusele vähemalt kord aastas aruande selliste tootmisseadmete piiramise või tootmise vähendamise kohta, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub koostootmine, et vähendada tulevikus vajadust sellise piiramise või tootmise vähendamise järele. Taastuvaid energiaallikad kasutavate tootmisseadmete või koostootmise piiramise või ümberjaotamise puhul antakse vastavalt lõikele 6 hüvitist.

3.  Vastutavad põhivõrguettevõtjad esitavad pädevale reguleerivale asutusele ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile vähemalt kord aastas aruande järgmise kohta:

 

  tootmis-, energiasalvestus- või tarbimiskaja üksuste turupõhise piiramise või ümberjaotamise arengu tase ja tulemuslikkus;

 

  taastuvaid energiaallikaid kasutavate või tõhusal koostootmisel põhinevate tootmisüksuste toodangu piiramise või kahaneva ümberjaotamise põhjused, energiakogused ja nendes kasutatavad tehnoloogiad;

 

  piiramise või kahaneva ümberjaotamise vajaduse vähendamiseks võetud meetmed; ning

 

  taotlused ja lepingupõhised kokkulepped, mille kohaselt tootmisüksused toimivad teataval elektrienergiaga varustatuse tasemel; põhivõrguettevõtjad peavad põhjendama selliste korralduste vajalikkust ja seda, millises ulatuses neid teenuseid ei saanud muude ressursside abil osutada, ning näitama, kas see oli kogu liitu hõlmavate eesmärkide vähimate kuludega saavutamise põhimõttega kooskõlas.

 

Reguleerivad asutused hindavad igal aastal turu huvi.

 

Taastuvaid energiaallikad kasutavate või tõhusal koostootmisel põhinevate tootmisˇ- või salvestusüksuste tootmise piiramise või ümberjaotamise puhul makstakse vastavalt lõikele 6 hüvitist.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagama põhivõrgu ja jaotusvõrgu suutlikkuse edastada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise käigus toodetud elektrit võimalikult väikeste piirangute või ümberjaotamisega. See ei takista võrgu planeerimisel arvesse võtmast väikesemahulist piiramist või ümberjaotamist, kui see on majanduslikult tõhusam ega ületa 5 % nende piirkonnas ülesseatud võimsusest, mis tuleb taastuvatest energiaallikatest või tõhusast koostootmisest;

(a)  tagama põhivõrgu ja jaotusvõrgu suutlikkuse edastada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise käigus toodetud või salvestatud elektrit võimalikult väikeste piirangute või ümberjaotamisega. See ei takista võrgu planeerimisel arvesse võtmast väikesemahulist piiramist või ümberjaotamist, kui see on majanduslikult tõhusam ega ületa 5% nende piirkonnas ülesseatud või salvestatud võimsusest, mis tuleb taastuvatest energiaallikatest, tarbimiskajast või tõhusast koostootmisest ühenduspunktis, tingimusel et enne selle heakskiitmist on viidud läbi nõuetekohane konsulteerimine sidusrühmadega;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  võtma asjakohaseid võrgu- ja turupõhiseid operatiivseid meetmeid, et minimeerida taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmisega toodetud elektri piiramist või selle tootmise vähendamist;

(b)  tagama oma võrkude piisava paindlikkuse, et nad saaksid hallata oma võrke nii, nagu on sätestatud direktiivi .../... [elektrienergia direktiiv] artiklis 51.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  võtma asjakohaseid võrgu- ja turupõhiseid operatiivseid meetmeid, et tõhusalt mahutada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmisega toodetud elektrit ja minimeerida selle toodangu piiramist või kahanevat ümberjaotamist;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tõhusaks koostootmiseks kasutavate tootmisseadete tootmist vähendatakse või piiratakse, kui muude kui taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadete tootmist vähendatakse või piiratakse, puuduvad muud alternatiivid või kui muude lahendustega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud või riskid võrgu talitluskindlusele;

(b)  tõhusaks koostootmiseks kasutavate tootmisüksuste tootmist ja eelkõige seal, kus

 

i)  nende tootmisüksuste peamine otstarve on toota sooja asjaomase tööstusettevõtte tootmisprotsesside jaoks või

 

ii)  soojus- ja elektritootmine on omavahel lahutamatult seotud nii, et mis tahes soojusenergia tootmise muutus põhjustab iseeneslikult aktiivse elektritootmise muutusi ja vastupidi,

 

vähendatakse või jaotatakse kahanevalt ümber, kui puuduvad muud alternatiivid kui taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadete tootmise vähendamine või kahanev ümberjaotamine või kui muude lahendustega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud või oht võrgu talitluskindlusele;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  enda tarbeks toodetud elektrit, mis on toodetud taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadmetega või tõhusa koostootmisega ja mida ei edastata põhi- ega jaotusvõrku, ei piirata, v.a juhul, kui ühegi muu lahendusega ei ole võrgu talitluskindluse probleeme võimalik kõrvaldada;

(c)  taastuvaid energiaallikaid või tõhusat koostootmist kasutavates tootmisüksustes toodetud ja eelkõige omatarbeks mõeldud elektri tootmist piiratakse üksnes juhul, kui muud lahendust ei leidu või kui muud lahendused ohustaksid ebaproportsionaalselt võrgu talitluskindlust;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  punktide a kuni c kohast tootmise vähendamist või piiramist tuleb nõuetekohaselt ja läbipaistvalt põhjendada. See põhjendus esitatakse lõike 3 kohases aruandes.

(d)  eeltoodud punktide a kuni c kohast tootmise kahanevat ümberjaotamist või piiramist tuleb nõuetekohaselt ja läbipaistvalt põhjendada. See põhjendus esitatakse lõike 3 kohases aruandes.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui kasutatakse muud kui turupõhist piiramist või vähendamist, peab piiramist või vähendamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist hüvitist piirangu või vähendamisega hõlmatud tootmis- või tarbimisüksuse omanikule. Rahaline hüvitis võrdub vähemalt järgmistest elementidest suurimaga:

6.  Kui kasutatakse muud kui turupõhist piiramist või ümberjaotamist, peab piiramist või ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma piirangu või ümberjaotamisega hõlmatud tootmis-, energiasalvestus- või tarbimisüksuse omanikule rahalist hüvitist. Rahaline hüvitis võrdub vähemalt järgmistest elementidest suurimaga:

(a)  piiramise või vähendamisega seotud sellised täiendavad tegevuskulud nagu täiendavad kütusekulud tootmise suurendamise puhul või reservsoojuse tagamine, kui tõhusaks koostootmiseks kasutatavate tootmisseadmete puhul vähendatakse või piiratakse tootmist;

(a)  sellised piiramise või ümberjaotamisega seotud täiendavad tegevuskulud nagu täiendavad kütusekulud kasvava ümberjaotamise puhul või reservsoojuse tagamine, kui tõhusat koostootmist kasutatavate tootmisüksuste tootmist piiratakse või kahanevalt ümber jaotatakse;

(b)  90 % netotulust, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks tootmis- või tarbimisüksusega toodetud, kui poleks esitatud piiramise või vähendamise taotlust. Kui tootmis- või tarbimisüksuste puhul antakse rahalist toetust toodetud või tarbitud elektri mahu alusel, loetakse kaduma läinud rahaline toetus netotulu osaks.

(b)  100 % netotulust, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mille tootmis-, energiasalvestus- või tarbimisüksus oleks tootnud, kui poleks esitatud piiramise või ümberjaotamise taotlust. Kui tootmis- või tarbimisüksuste puhul antakse rahalist toetust toodetud või tarbitud elektri mahu alusel, loetakse kaduma läinud rahaline toetus netotulu osaks. Hüvitis makstakse täies ulatuses välja mõistliku aja jooksul pärast piirangu teostamist.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 3 alusel esitatud teavet kajastatakse energia siseturgu käsitlevas riiklikus aruandlusprotsessis, nagu on sätestatud määruse .../... [energialiidu juhtimise määrus] artiklis 21.

Selgitus

Halduskoormuse vähendamiseks tuleks aruandlusmenetlused ühtlustada energialiidu juhtimise määrusega.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b.  Võimaluse korral lepivad eri liikmesriikide põhivõrguettevõtjad kokku piiriülese ümberjaotamise ja vahetuskaubanduse kulude õiglases jaotamises.

Selgitus

Käesoleva artikli sätted hõlmavad ka piiriülese ümberjaotamise ja piiriülese vahetuskaubanduse korraldusi ja see tuleneb loogiliselt käesoleva artikli eelmistest lõigetest.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel kasutatakse mittediskrimineerivaid turupõhiseid lahendusi, mis annavad tõhusaid hinnasignaale asjaomastele turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele. Võrgu ülekandevõime piiratusega seotud küsimuste lahendamisel tuleb kasutada muid kui tehingul põhinevaid meetodeid, st meetodeid, mille puhul ei tehta valikut üksikute turuosaliste lepingute vahel. Kui põhivõrguettevõtja võtab operatiivseid meetmeid tagamaks, et tema ülekandesüsteem jääb tavaseisundisse, võtab ta arvesse nende meetmete mõju külgnevatele juhtimispiirkondadele ning koordineerib selliste meetmete võtmist teiste põhivõrguettevõtjatega, keda see mõjutab, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 1222/2015.

1.  Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel kasutatakse mittediskrimineerivaid turupõhiseid lahendusi, sealhulgas energiatõhususe ja nõudluspoole juhtimise lahendusi, mis annavad asjaomastele turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele tõhusaid hinnasignaale. Võrgu ülekandevõime piiratusega seotud küsimuste lahendamisel tuleb kasutada muid kui tehingul põhinevaid meetodeid, st meetodeid, mille puhul ei tehta valikut üksikute turuosaliste lepingute vahel. Kui põhivõrguettevõtja võtab operatiivseid meetmeid tagamaks, et tema ülekandesüsteem jääb tavaseisundisse, võtab ta arvesse nende meetmete mõju külgnevatele juhtimispiirkondadele ning koordineerib selliste meetmete võtmist teiste põhivõrguettevõtjatega, keda see mõjutab, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 1222/2015.

Selgitus

Kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktide e ja f, artikli 16 lõigete 2 ja 8, artikli 18 lõike 3, artikli 19 lõike 4 b, artikli 25 lõike 2 ja artikli 55 lõike 1 punkti l energiatõhusust käsitlevate sätetega tuleb määruse loogikat kohaldada ka ülekandevõime piiratuse haldamise suhtes.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriüleseid võimsusvooge mõjutavate ühenduste ja/või ülekandevõrkude maksimaalne võimsus, kusjuures peetakse kinni võrgu talitluskindlusega seotud ohutusnormidest. Olemasoleva võimsuse maksimeerimiseks kasutatakse vahetuskauba tegemist ja piiriülest koormuste ümberjaotamist, v. a juhul, kui näidatakse, et see ei ole majanduslikult liidu tasandil kasulik.

3.  Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriüleseid võimsusvooge mõjutavate ühenduste ja/või ülekandevõrkude maksimaalne võimsus, kusjuures peetakse kinni võrgu talitluskindlusega seotud ohutusnormidest. Planeeritud vahetuse kindluse tagamiseks olemasoleva võrguülekande võimsuse vähendamise korral süsteemi talitluskindlusega seotud põhjustel kasutatakse vahetuskauba tegemist ja koormuste ümberjaotamist, sealhulgas piiriülest ümberjaotamist.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud, sh võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning ei tohi olla kedagi diskrimineerivad. Eelkõige tuleb neid kohaldada nii, et nendega ei diskrimineeritaks jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsusi positiivselt ega negatiivselt. Nendega ei tohi diskrimineerida energiasalvestamist ega vähendada stiimulit osaleda tarbimiskajas.

1.  Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud, sh võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning ei tohi olla kedagi diskrimineerivad. Eelkõige tuleb neid kohaldada nii, et nendega ei diskrimineeritaks jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsusi positiivselt ega negatiivselt. Nendega ei tohi diskrimineerida energiasalvestamist, eriti mitte energiasalvestamise ja agregeerimise eest kahekordset tasu nõuda, ega negatiivselt stimuleerida elektri omatarbeks tootmist, omatarbimist ja tarbimiskajas osalemist. Kõnealused tasud ei tohi olla vahemaapõhised, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tariifidega tuleb nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis anda põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjatele asjakohaseid stiimuleid tõhususe ja sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, turu lõimimise ja varustuskindluse toetamiseks ning investeeringute ja seotud teadustöö edendamiseks.

2.  Tariifidega tuleb nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis anda põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjatele asjakohaseid stiimuleid tõhususe ja sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, turu, sealhulgas taastuvate energiaallikate ja energiasalvestusüksuste lõimimise ja varustuskindluse toetamiseks ning investeeringute ja seotud teadustöö edendamiseks.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Jaotustariifid peavad kajastama kulusid, mis tekivad sellest, et kasutajad ja sealhulgas aktiivsed tarbijad kasutavad võrku, ning neid võidakse eristada lähtuvalt süsteemi kasutajate tarbimis- ja tootmisprofiilist. Kui liikmesriigid on kasutusele võtnud nutiarvestid, võivad reguleerivad asutused võtta kasutusele ajapõhised eri võrgutariifid, mis kajastavad läbipaistvalt ja prognoositavalt võrgu kasutamist.

7.  Jaotustariifid peavad kajastama kulusid ja kasu, mis tekib sellest, et kasutajad ja sealhulgas aktiivsed tarbijad pääsevad võrgule ligi ja kasutavad seda, ning neid võidakse eristada lähtuvalt süsteemi kasutajate tarbimis-, salvestamis- ja tootmisprofiilist. Kui liikmesriigid on kasutusele võtnud nutiarvestid, võivad reguleerivad asutused võtta kasutusele ajapõhised eri võrgutariifid, mis kajastavad läbipaistvalt ja prognoositavalt võrgu kasutamist.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Reguleerivad asutused annavad jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid hankida oma teenuseid oma võrgu käitamiseks ja arendamiseks ning innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtuks oma jaotusvõrkudes. Selleks aktsepteerivad reguleerivad asutused kõiki asjakohaseid kulusid ja võtavad neid jaotustariifides arvesse ning kehtestavad tulemuseesmärgid, et anda jaotusvõrguettevõtjatele stiimul oma võrgu tõhususe ja sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks.

8.  Reguleerivad asutused annavad jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid hankida teenuseid oma võrgu käitamiseks ja arendamiseks ning innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks oma jaotusvõrkudes. Selleks aktsepteerivad reguleerivad asutused kõiki asjakohaseid kulusid ja võtavad neid jaotustariifides arvesse ning kehtestavad tulemuseesmärgid, et anda jaotusvõrguettevõtjatele stiimul oma võrgu tõhususe ja sealhulgas energiatõhususe ja paindlikkuse suurendamiseks ning edendada taastuvatest energiaallikatest saadava energia integreerimist ja energia salvestamist.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 9 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  energiatõhusust ja nõudluspoole juhtimist kahjustavate stiimulite kaotamine;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 9 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  omatarbimisest, detsentraliseeritud tootmisest, salvestamisest ja tarbimiskajast ning nende vastastikusest täiendavusest saadava kasu arvutamise meetodid;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Võrkudevahelise ühendamisvõimsuse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Selgitus

Punkti b esimest osa tuleb muuta, et see oleks ülejäänud tekstiga kooskõlas. Käesoleva artikli eri osasid ei saa üksteisest lahutada.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ühendamisvõimsuste säilitamiseks või suurendamiseks võrguinvesteeringute kaudu, eelkõige uute võrkudevaheliste ühenduste kaudu.

(b)  ühendamisvõimsuste säilitamiseks või suurendamiseks tänu investeerimisele võrkudesse, eelkõige uutesse võrkudevahelistesse ühendustesse ja sisemistesse ülekandeliinidesse, mis on loetletud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSOE) kümneaastases võrkude arengukavas, kuna need aitavad vähendada võrkudevaheliste ühenduste ülekoormust, samuti investeeringutega sellistesse piiriülestesse parandusmeetmetesse nagu ümberjaotamine ja vahetustehingud.

Kui tulusid ei saa tõhusalt kasutada esimese lõigu punktides a või b sätestatud eesmärkidel, tuleb need kanda sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi reale.

Kui tulusid ei saa tõhusalt kasutada esimese lõigu punktides a või b sätestatud eesmärkidel, võib neid lisavõimalusena asjaomaste liikmesriikide reguleerivate asutuste heakskiidul kasutada (kuni nimetatud reguleerivate asutuste määratud ülempiirini) tuludena, mida reguleerivad asutused võtavad arvesse võrgutariifide arvutamismetoodika heakskiitmisel ja/või võrgutariifide kehtestamisel. Reguleerivad asutused võivad kasutada seda võimalust ainult juhul, kui põhivõrguettevõtja kohustub võtma enda kanda kõik positiivset netotulemust andvad võrkudevahelise ühenduse projektid, mille bilanss võimaldab neid investeeringuid rahastada. Ülejäänud osa tuludest kirjendatakse ettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi reale seniks, kuni neid saab esimese lõigu punktides a ja/või b sätestatud eesmärkidel kasutada. Reguleeriv asutus teavitab ametit teises lõigus osutatud heakskiitvast otsusest.

Selgitus

Punkti b esimest osa tuleb muuta, et see oleks ülejäänud tekstiga kooskõlas. Käesoleva artikli eri osasid ei saa üksteisest lahutada.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulude kasutamine kooskõlas lõike 2 punktidega a ja b peab toimuma vastavalt meetodile, mille on ette pannud amet ja heaks kiitnud komisjon. Ameti ettepanek esitatakse komisjonile [OP: 12 months after entry into force] ja kiidetakse heaks kuue kuu jooksul.

välja jäetud

Amet võib omaalgatuslikult või komisjoni taotlusel meetodit ajakohastada ning komisjon kiidab ajakohastatud meetodi heaks hiljemalt kuus kuud alates selle esitamisest.

 

Enne komisjonile esitamist konsulteerib amet meetodi osas vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 863/2 uuesti sõnastatud määruse (EÜ) nr 713/2009] artiklile 15.

 

Meetodiga tuleb vähemalt täpsustada tingimused, mille kohaselt tulusid võib kasutada lõike 2 punktide a ja b eesmärgil, ning see, mis tingimustel ja kui kaua neid võib hoida sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi real tulevaseks kasutamiseks nendel eesmärkidel.

 

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Põhivõrguettevõtjad määravad eelnevalt selgelt kindlaks, mil viisil võimsusjaotustulu kasutatakse, ja annavad aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Iga aasta 31. juuliks avaldavad riiklikud reguleerivad asutused iga-aastase aruande, milles esitatakse12 kuu jooksul, kuni sama aasta 30. juunini saadud tulu ja kõnealuse tulu kasutamine, sh konkreetsed projektid, mille jaoks tulu kasutati, või raamatupidamisarvestuses eraldi reale pandud summa, koos tõendusega, et selline kasutus vastab käesolevale määrusele ja lõike 3 kohaselt välja töötatud meetodile.

välja jäetud

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid jälgivad ressursside piisavust oma territooriumil vastavalt artikli 19 kohasele Euroopa ressursside piisavuse hinnangule.

1.  Liikmesriigid jälgivad ressursside piisavust oma territooriumil vastavalt artikli 19 kohasele Euroopa ressursside piisavuse hinnangule ja vajaduse korral riiklikule ja piirkondlikule ressursside piisavuse hinnangule, ning esitavad selle kohta aruanded.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tehakse kindlaks ressursside piisavusega seotud probleemid, mille puhul liikmesriigid peavad tegema kindlaks mis tahes regulatiivsed moonutused, mis põhjustasid selle probleemi või mis aitasid kaasa selle tekkele.

2.  Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tehakse kindlaks ressursside piisavusega seotud probleemid, mille puhul liikmesriigid peavad tegema kindlaks mis tahes regulatiivsed moonutused ja turutõrked, mis põhjustasid selle probleemi või mis aitasid kaasa selle tekkele.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid avaldavad ajakava, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed mis tahes kindlakstehtud regulatiivsete moonutuste kõrvaldamiseks. Kui liikmesriigid lahendavad ressursside piisavusega seotud probleeme, kaaluvad nad eelkõige regulatiivsete moonutuste kõrvaldamist, nappusest juhinduva hinnakujunduse võimaldamist, ühenduste arendamist, energia säilitamist, nõudluse poole meetmeid ja energiatõhusust.

3.  Liikmesriigid avaldavad kõigi avastatud regulatiivsete moonutuste kõrvaldamiseks mõeldud meetmete ning turutõrgete kõrvaldamiseks mõeldud meetmete vastuvõtmise ajakava ja rakendamiskava. Kui liikmesriigid lahendavad ressursside piisavusega seotud probleeme, kaaluvad nad eelkõige regulatiivsete moonutuste kõrvaldamist, nappusest juhinduva hinnakujunduse võimaldamist, ühenduste arendamist, energia säilitamist, nõudluse poole meetmeid ja energiatõhusust.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid kehtestavad lõike 3 kohaselt vastu võetud meetmete tulemuslikkuse aruandlusnäitajad ja vaatavad sellega seoses läbi kõik artikli 23 põhjal loodud reservvõimsuse mehhanismid.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb meetodil, millega tagatakse, et hinnang:

4.  Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb meetodil, millega tagatakse, et hinnang:

(a)  tehakse vähemalt kahte liikmesriiki hõlmava pakkumispiirkonna tasandil;

(a)  tehakse vähemalt kahte liikmesriiki hõlmava pakkumispiirkonna tasandil;

(b)  põhineb prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohastel stsenaariumidel, sh majanduslikul hinnangul, mis hõlmab tootmisüksuste kasutuselt kõrvaldamise ja uute ehitamise ning energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete tõenäosust ning eelduste kontrollimise mõju hulgimüügi hindade ja CO2 hinna arengule;

(b)  põhineb prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohastel stsenaariumidel, sh majanduslikul hinnangul, mis kajastab tootmisüksuste kasutuselt kõrvaldamise tõenäosust, ajutist kasutuselt kõrvaldamist ja uute tootmisüksuste ehitamist, energiatõhususe ja süsteemidevahelise ühenduse eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid ning hulgimüügi hindade ja CO2 hinna arengut mõjutavaid tegureid;

(c)  võtab asjakohaselt arvesse kõigi ressursside panust, sh olemasolev ja tulevane tootmine, energia säilitamine, tarbimiskaja ning impordi- ja ekspordivõimalused ning nende panus süsteemi paindlikku toimimisse;

(c)  võtab asjakohaselt arvesse kõigi ressursside panust, sh olemasolev ja tulevane tootmine, energia säilitamine, tarbimiskaja ning impordi- ja ekspordivõimalused ning nende panus süsteemi paindlikku toimimisse;

(d)  ennetab artikli 18 lõikes 3 osutatud meetmete võimalikku mõju;

(d)  ennetab artikli 18 lõikes 3 osutatud meetmete võimalikku mõju;

(e)  hõlmab stsenaariume, mis ei sisalda olemasolevaid või kavandatavaid reservvõimsuse mehhanisme;

(e)  hõlmab stsenaariume, mis ei sisalda olemasolevaid või kavandatavaid reservvõimsuse mehhanisme;

(f)   põhineb turumudelil ja vajaduse korral voopõhisel lähenemisviisil;

(f)  põhineb turumudelil ja vajaduse korral voopõhisel lähenemisviisil;

(g)  hõlmab tõenäosusepõhiseid arvutusi;

(g)  hõlmab tõenäosusepõhiseid arvutusi;

(h)  sisaldab vähemalt järgmisi näitajaid:

(h)  sisaldab vähemalt järgmisi näitajaid:

–  tõenäoliselt andmata jääv energiakogus ja

–  tõenäoliselt andmata jääv energiakogus ja

–  eeldatav võimsusvajak;

–  eeldatav võimsusvajak;

(i)  sisaldab ressursside piisavusega seotud probleemide võimalikke allikaid, eriti seda, kas selleks on võrgu- või ressursipiirang või mõlemad.

(i)  sisaldab ressursside piisavusega seotud probleemide võimalikke allikaid, eriti seda, kas selleks on võrgu- või ressursipiirang või mõlemad.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Lõigete 2 ja 5 kohased ettepanekuid ning lõike 3 kohase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemusi konsulteeritakse eelnevalt ametiga, kes peab need heaks kiitma vastavalt artikli 22 kohasele menetlusele.

6.  Lõigete 2 ja 5 kohaseid ettepanekuid, stsenaariumeid ja eeldusi, millel need põhinevad, ning lõike 3 kohase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemusi arutatakse eelnevalt kõigi neist mõjutatud sidusrühmadega ning amet peab need vastavalt artikli 22 kohasele menetlusele heaks kiitma.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel järgivad liikmesriigid varustuskindluse normi, milles on märgitud nende soovitav varustuskindluse tase läbipaistval viisil.

1.  Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel järgivad liikmesriigid varustuskindluse normi, milles on märgitud nende vajalik varustuskindluse tase, mis leitakse läbipaistva, objektiivse, kontrollitava ja põhjaliku tasuvusanalüüsi teel.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Riiklik reguleeriv asutus määrab varustuskindluse normi kindlaks artikli 19 lõike 5 kohase meetodi alusel.

2.  Riiklik reguleeriv asutus määrab varustuskindluse normi kindlaks artikli 19 lõike 5 kohase meetodi alusel, võttes arvesse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning vajadust vältida keskkonnaohtlike toetuste negatiivset mõju ja asjatuid turumoonutusi, sealhulgas liigset tootmisvõimsust.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Igal aastal arvutavad artikli 32 kohaselt loodud piirkondlikud talitluskeskused välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse, võttes arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus. Arvutus tuleb teha iga pakkumispiirkonna piiri kohta.

6.  Reservvõimsuse mehhanismide rakendamise korral aitavad põhivõrguettevõtjad asjaomastel reguleerivatel asutustel arvutada välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse, võttes arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus. Arvutus tuleb teha iga pakkumispiirkonna piiri kohta.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et lahendada ülejäänud probleemid, mida ei saa kõrvaldada artikli 18 lõike 3 kohaste meetmetega, võivad liikmesriigid kehtestada reservvõimsuse mehhanismid, võttes arvesse käesoleva artikli sätteid ja liidu riigiabi eeskirju.

1.  Selleks et lahendada ülejäänud probleemid, mida ei saa kõrvaldada artikli 18 lõike 3 kohaste meetmetega, koostavad liikmesriigid asjakohaste meetmete kava nimetatud probleemide lahendamiseks ning rakendavad seda kuni viie aasta jooksul.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lõikes 1 nimetatud kava peab struktuurselt, lõplikult ja reservvõimsuse mehhanisme kasutamata lahendama ressursside piisavuse probleemi ühel või mitmel järgneval viisil:

 

(a)  täiendav taastuvenergia tootmise võimsus;

 

(b)  energiatõhusus;

 

(c)  tarbimiskaja;

 

(d)  energiasalvestamine;

 

(e)  võrkudevahelised ühendused.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Kuni lõike 1 kohase kava rakendamiseni võivad liikmesriigid rakendada reservvõimsuse mehhanisme, kui seda loetakse mõjuhinnangu põhjal vajalikuks ning võttes arvesse käesoleva artikli sätteid ja liidu riigiabi eeskirju.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liikmesriik soovib reservvõimsuse mehhanismi rakendada, peab ta konsulteerima kavandatava mehhanismi osas vähemalt nende naaberliikmesriikidega, kellega on olemas elektriline ühendus.

2.  Kui liikmesriik soovib reservvõimsuse mehhanismi rakendada, peab ta konsulteerima kavandatava mehhanismi osas kõigi huvitatud osapooltega, sh nende naaberliikmesriikidega, kellega on olemas elektriline ühendus.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Reservvõimsuse mehhanismid ei tohi tekitada mittevajalikke turutõkkeid ega piirata piiriülest kaubandust. Mehhanismi kohase kohustusega hõlmatud võimsuse kogused ei tohi olla selle probleemi lahendamiseks vajaminevast kogusest suuremad.

3.  Reservvõimsuse mehhanismid ei tohi tekitada asjatuid turutõkkeid, eelkõige ei või nendega diskrimineerida taastuvaid energiaallikaid, takistada üleminekut paindlikule tarbimisele ja energiatõhusust ega suurendada tarbijate kulusid. Mehhanismid ei või piirata piiriülest kaubandust. Mehhanismi kestus ja selle kohase kohustusega hõlmatud võimsus ei tohi olla suuremad sellest, mis on vajalik probleemi lahendamiseks.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Tootmisvõimsuse tagajad valitakse läbipaistvate kriteeriumide, sealhulgas paindlikkuskriteeriumide alusel. Selliste kriteeriumide eesmärk on maksimeerida võimsuste varieerimise võimet ja minimeerida reservvõimsuse mehhanismist kasu saavate elektrijaamade stabiilse väljundi vajalikku taset.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tootmisvõimsus, mille puhul on lõplik investeerimisotsus tehtud pärast [OP: entry into force], võib võimsusmehhanismis osaleda üksnes siis, kui selle heitkogus on alla 550 gr CO2/kWh. Tootmisvõimsus, mille heitkogus on vähemalt 550 gr CO2/kWh, ei tohi reservvõimsuse mehhanismis osaleda viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

4.  Tootmisvõimsus, mille puhul on lõplik investeerimisotsus tehtud pärast [OP: entry into force], võib võimsusmehhanismis osaleda üksnes siis, kui selle heitkogus on alla 550 g CO2/kWh. Tootmisvõimsus, mille heitkogus on vähemalt 550 g CO2/kWh, ei tohi reservvõimsuse mehhanismis osaleda kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist või viie aasta jooksul strateegiliste reservide alla kuuluvate jaamade puhul.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Elektritootmisseadmete CO2 heitekoefitsient peab põhinema nimivõimsusele vastaval netotõhususel kooskõlas ISO tingimustega.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui Euroopa ressursside piisavuse hinnangus ei ole kindlaks tehtud ressursside piisavusega seotud probleeme, ei tohi liikmesriigid reservvõimsuse mehhanisme kohaldada.

5.  Kui liikmesriik soovib jõustada reservvõimsuse mehhanismi, peab ta selgitama selle kooskõla Euroopa ressursside piisavuse hinnanguga, eelkõige seoses selle põhjendatuse, kohaldamisala, alustamise ja lõpetamise ning mitmeaastase rakendamisega.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Reservvõimsuse mehhanismi kavandades peavad liikmesriigid lisama väljumisklausli – sätte, mis võimaldab tõhusat järkjärgulist väljumist reservvõimsuse mehhanismist juhul, kui ressursside piisavuse hinnang näitab, et piisavusprobleemi enam ei ole.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 a (uus)

 

Elektrituru kujundamise nõuandekogu

 

Hiljemalt ...[12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] luuakse elektrituru kujundamise nõuandekogu. Nõuandekogu koosneb ELi liikmesriikide kõrgetasemelistest ekspertidest ning asjaomasest ja tasakaalustud eksperdirühmast, kuhu kuuluvad eksperdid energiasektorist, sh kommunaalteenuste osutajad, investorid, tehnoloogia pakkujad, võrguoperaatorid, kliimakaitseorganisatsioonid ning tarbijate ja kohalike energiaühenduste esindajad.

 

Nõuandekogu pakub komisjonile ülevaatlikku ja oskusteavet, nõustab komisjoni ja aitab tal ette valmistada Euroopa energiaturu ülesehitusega seotud edasisi poliitilisi algatusi. Selleks koostab nõuandekogu arvamusi, soovitusi ja vajaduse korral aruandeid.

 

24 kuu jooksul pärast nõuandekogu loomist teeb komisjon arutelust järeldused teatises, milles avaldatakse strateegilised prioriteedid Euroopa elektrituru jaoks, mis on võimeline edukalt kasutama energiasüsteemi säästva, turvalise ja taskukohase ümberkujundamise jaoks vajalikke investeeringuid.

Selgitus

EL areneb sellise energiasüsteemi suunas, kus energia tootmise piirkulud on madalad, kuid esialgsete investeeringute vajadus on suur. Praegune elektrienergia turg, kus energia eest tasumine toimub üksnes piirkulude alusel, ei kajasta seda üleminekut. Endiselt on probleemiks turupõhine tasustamine. ELi tulevase vähese CO2-heitega energiatootmise ja -tarbimise põhialuste muutmiseks tuleb energiaturu ülesehitus põhjalikult läbi mõelda.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme [OP: entry into force of this Regulation], kohaldavad oma mehhanisme nii, et need vastaksid käesoleva määruse artiklitele 18, 21 ja 23.

Liikmesriigid, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme [OP: entry into force of this Regulation], kohaldavad oma mehhanisme nii, et need vastaksid käesoleva määruse artiklitele 18, 21 ja 23 hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Selgitus

See on kooskõlas eesmärgiga luua Euroopas elektrienergia (hulgimüügi) siseturg, mis eeldab liikmesriikide turgude ühetaolist ülesehitust.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriikidele ja piirkondadele, kes reservvõimsuse mehhanismide ühtsetest eeskirjadest sõltumatult või nende mõjul otsustavad aktiivselt loobuda söeküttepõhisest energiatootmisest, võimaldatakse pikaajaline soodusraamistik õiglaseks üleminekuks säästvale ja paindlikule elektrienergiasüsteemile. Kivisöe põletamisel põhinevate tootmisvõimsuste hallatav ja kavandatav vähendamine aitaks parandada elektrienergiasüsteemi toimimist ning lisaks täita ka keskkonnaeesmärke, näiteks CO2-heite ja puhta õhu osas.

Selgitus

CO2-heite vähendamine peab toimuma kaasavalt, õiglaselt ja kõigi sidusrühmade kokkuleppel ning selle juures tuleb võtta arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid ning jätkusuutlikke alternatiivseid tööhõivevõimalusi, eriti seal, kus üleminek seondub kaevanduste sulgemisega. Praegu on käivitumas ettevalmistusmeetmed, et alustada söeplatvormidialoogi juhtimise, õiglase ülemineku ja tegevuse lõpetamisega seotud küsimuste arutamiseks, ning ELi elektri siseturu eeskirjad peaksid olema selle tegevusega kooskõlas.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik tegutseb ELi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid täites Euroopa huvides ja sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest või põhivõrguettevõtjate riiklikest huvidest ning annab panuse ajavahemikku 2020–2030 hõlmavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku saavutamisse, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tõhusale kasutuselevõtule ning energiatõhususe suurendamisele kaasaaitamise kaudu.

2.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik tegutseb ELi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid täites Euroopa huvides ja sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest või põhivõrguettevõtjate riiklikest huvidest ning annab panuse ajavahemikku 2020–2030 hõlmavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku saavutamisse, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tõhusale kasutuselevõtule koos energia salvestamise ja tarbimiskajaga ning energiatõhususe suurendamisele kaasaaitamise kaudu.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt [OP: twelve months after entry into force] loovad kõik põhivõrguettevõtjad piirkondlikud talitluskeskused kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega. Piirkondlik talitluskeskus luuakse ühe liikmesriigi piirkonnas, kus talitluskeskus hakkab tegutsema. Piirkondlik talitluskeskus luuakse ühe liikmesriigi piirkonnas, kus talitluskeskus hakkab tegutsema.

1.  Hiljemalt [OP: twelve months after entry into force] esitavad kõik süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad piirkonna reguleerivatele asutustele läbivaatamiseks ettepaneku piirkondlike koordineerimiskeskuste loomiseks kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega.

 

Ettepanek sisaldab järgmist teavet:

 

(a)  liikmesriik, kus piirkondlik koordineerimiskeskus hakkab asuma;

 

(b)  ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimise tagamiseks vajalik organisatsiooniline, rahaline ja töökorraldus;

 

(c)  piirkondlike koordineerimiskeskuste töölerakendamise kava;

 

(d)  piirkondlike koordineerimiskeskuste põhikirjad ja töökorrad;

 

(e)  koostöömenetluste kirjeldus kooskõlas artikliga 35;

 

(f)  piirkondlike koordineerimiskeskuste vastutuse korra kirjeldus kooskõlas artikliga 44.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Iga põhivõrguettevõtja vastutab ülekandesüsteemi tõhusa toimimise eest kooskõlas artikliga 44.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  piirkondliku taastamistegevuse koordineerimine ja optimeerimine;

välja jäetud

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  käitamis- ja häiringujärgne analüüsimine ja aruandlus;

välja jäetud

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine;

välja jäetud

Selgitus

Ühtlustatud artikli 5 lõike 7 muudatusettepanekuga. Reservvõimsuste hankimine ja nende vajalik suurus on tihedalt seotud süsteemi iseärasuste, aastaaegade ja seeläbi varustuskindlusega. Liikmesriikide põhivõrguettevõtjad vastutavad varustuskindluse eest ning neil peab olema ka õigus hankida nende arvates piisavaid tasakaalustus- või reservvõimsusi.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  tasakaalustamisvõimsuse piirkondliku hankimise hõlbustamine;

välja jäetud

Selgitus

Ühtlustatud artikli 5 lõike 8 muudatusettepanekuga. Reservvõimsuste hankimine ja nende vajalik suurus on tihedalt seotud süsteemi iseärasuste, aastaaegade ja seeläbi varustuskindlusega. Liikmesriikide põhivõrguettevõtjad vastutavad varustuskindluse eest ning neil peab olema ka õigus hankida nende arvates piisavaid tasakaalustus- või reservvõimsusi.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  piirkondlike järgmise nädala turu kuni päevasisese turu süsteemi piisavuse prognooside koostamine ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine;

(i)  piirkondlike järgmise nädala turu kuni päevasisese turu süsteemi piisavuse prognooside koostamine;

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  põhivõrguettevõtjate vaheliste hüvitusmehhanismide optimeerimine;

välja jäetud

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  koolitus ja sertifitseerimine;

välja jäetud

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)  piirkondliku kriisi stsenaariumide kindlaksmääramine vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 6 lõikele 1, kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik on selle ülesande delegeerinud;

lja jäetud

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  iga-aastaste kriisimodelleerimiste ettevalmistamine ja elluviimine koostöös pädevate asutustega [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 12 lõike 3 kohaselt;

välja jäetud

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)  piirkondliku kriisi stsenaariumide kindlaksmääramisega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 6 lõikele 1 delegeeritud piirkondlikele talitluskeskustele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)  hooajalise piisavuse prognoosidega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt [ettepaneku COM(2016) 862 kohase riskideks valmisoleku määruse] artikli 9 lõikele 2 delegeeritud piirkondlikele talitluskeskustele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(q)  artikli 21 lõike 6 kohaselt reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamine.

välja jäetud

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võib käesoleva määruse VII peatüki kohaselt lisada piirkondlikele talitluskeskustele muid ülesandeid, mis ei hõlma otsuste tegemise õigust.

2.  Kõik piirkondlikud koordineerimiskeskused püüavad arendada järgmisi tegevusi:

 

(a)  piirkondliku taastamistegevuse koordineerimine ja optimeerimine;

 

(b)  käitamis- ja häiringujärgne analüüsimine ja aruandlus;

 

(c)  reservvõimsuste piirkondliku mõõtme edendamine;

 

(d)  tasakaalustamisvõimsuste piirkondlike hangete hõlbustamine;

 

(e)  põhivõrguettevõtjate vaheliste hüvitusmehhanismide optimeerimine;

 

(f)  koolitus ja sertifitseerimine;

 

(g)  piirkondlike kriisistsenaariumide kindlaksmääramine vastavalt määruse (EL) .../... [ettepaneku COM(2016)0862 kohane riskideks valmisoleku määrus] artikli 6 lõikele 1, kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik on selle ülesande neile delegeerinud;

 

(h)  piirkondlike kriisistsenaariumide kindlaksmääramisega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt määruse (EL) .../... [ettepaneku COM(2016)0862 kohane riskideks valmisoleku määrus] artikli 6 lõikele 1 delegeeritud piirkondlikele koordineerimiskeskustele;

 

(i)  hooajalise piisavuse prognoosidega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt määruse (EL) .../... [ettepaneku COM(2016)0862 kohane riskideks valmisoleku määrus] artikli 9 lõikele 2 delegeeritud piirkondlikele koordineerimiskeskustele;

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Piirkondlikud talitluskeskused esitavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele kogu teabe, mis on vajalik piirkondlike talitluskeskuste välja pakutud otsuste ja soovituste rakendamiseks.

4.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele kogu nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlikes talitluskeskustes tehtav koostöö

Talitluskindluskoostöö piirkondade talitluskeskuste sisene ja nende vaheline koostöö

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlike talitluskeskuste igapäevase toimimise haldamine põhineb ühisotsustamisel. Ühisotsustamine põhineb järgmistel alustel:

1.  Talitluskindluskoostöö piirkondade igapäevase toimimise piirkonnasisene ja piirkondade vaheline kooskõlastamine põhineb ühisotsustamisel ja selle aluseks on:

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  menetlus otsuste ja soovituste vastuvõtmiseks kooskõlas artikliga 38;

(c)  põhivõrguettevõtjate otsustusprotsess, mille juures võetakse arvesse piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite ettepanekuid;

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  menetlus piirkondlike talitluskeskuste vastuvõetud otsuste ja soovituste läbivaatamiseks kooskõlas artikliga 39.

(d)  artikli 39 kohane piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite soovituste läbivaatamise menetlus.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 37 a

 

Läbipaistvus

 

1.  Piirkondlikud talitluskeskused töötavad välja menetluse sidusrühmade kaasamiseks ning korraldavad sidusrühmadega korrapäraseid kohtumisi, et arutada ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimisega seotud küsimusi ning teha kindlaks puudujääke ja esitada parandusettepanekuid.

 

2.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja piirkondlikud talitluskeskused tegutsevad sidusrühmade ja üldsuse suhtes täiesti läbipaistvalt. Kõik asjakohased dokumendid avaldatakse asjaomase piirkondliku talitluskeskuse veebisaidil. Käesolevat lõiget kohaldatakse käesoleva määruse artiklite 32, 33, artikli 35 punkti a ja artikli 38 kohaselt vastu võetud ettepanekute, põhjenduste ja otsuste suhtes.

Selgitus

Vastutavas komisjonis on piirkondlike talitluskeskuste teemal oodata põhjalikku arutelu. Kuid keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni seisukohast on läbipaistvus ja osalemine keskse tähtsusega küsimused. Seetõttu on käesolev artikkel eelnevate piirkondlikke talitluskeskusi puudutavate sätete loogiline jätk.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Otsuste ja soovituste vastuvõtmine

Soovituste vastuvõtmine

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlikud talitluskeskused töötavad välja otsuste ja soovituste vastuvõtmise menetluse.

1.  Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad töötavad välja piirkondlike koordineerimiskeskuste poolt lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumide põhjal esitatud soovituste vastuvõtmise ja läbivaatamise menetluse.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piirkondlikud talitluskeskused võtavad vastu põhivõrguettevõtjatele adresseeritud siduvad otsused seoses artikli 34 lõike 1 punktides a, b, g ja q osutatud ülesannetega. Põhivõrguettevõtjad rakendavad piirkondlike talitluskeskuste siduvaid otsuseid, välja arvatud juhul, kui nende rakendamine avaldaks negatiivset mõju süsteemi ohutusele.

2.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused on pädevad võtma vastu põhivõrguettevõtjatele adresseeritud otsuseid seoses artikli 34 lõike 1 punktides a, b, g ja q osutatud ülesannetega.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui põhivõrguettevõtja otsustab piirkondliku koordineerimiskeskuse soovitusest kõrvale kalduda, esitab ta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja teistele süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele selle kohta üksikasjalikud põhjendused.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Piirkondlikud talitluskeskused võtavad vastu põhivõrguettevõtjatele adresseeritud soovitused seoses artikli 34 lõike 1 punktides c–f ning h–p osutatud ülesannetega.

3.  Artikli 34 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülesandeid käsitlevatest soovitustest võivad põhivõrguettevõtjad kõrvale kalduda üksnes siis, kui nende järgimine ohustaks süsteemi turvalisust.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlikud talitluskeskused töötavad välja otsuste ja soovituste läbivaatamise menetluse.

1.  Piirkondlikud koordineerimiskeskused ja põhivõrguettevõtjad töötavad ühiselt välja soovituste läbivaatamise menetluse.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlike talitluskeskuste haldusnõukogu

Piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite haldusnõukogu

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlikud talitluskeskused asutavad talitluskeskuste juhtimise ja tulemuslikkuse seirega seotud meetmete võtmiseks haldusnõukogu.

1.  Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid asutavad nende juhtimise ja nende tulemuslikkuse seirega seotud meetmete võtmiseks haldusnõukogu.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  piirkondliku talitluskeskuse põhikirja ja töökorra koostamine ja heakskiitmine;

(a)  piirkondliku talitluskindluse koordinaatori põhikirja ja töökorra koostamine ja heakskiitmine;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlike talitluskeskuste ülesehitus ja juhtimine peab põhinema talitluskeskuse tegevuse ohutust toetaval struktuuril. Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

1.  Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad loovad piirkondlike koordineerimiskeskuste organisatsioonilise struktuuri. Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piirkondlikud talitluskeskused võivad luua piirkondlikke tugipunkte, kus tegeletakse kohalike eripäradega või pakutakse talitluskeskustele tuge ülesannete usaldusväärsel täitmisel.

2.  Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid võivad luua piirkondlikke tugipunkte, kus tegeletakse kohalike eripäradega või pakutakse piirkondlikele talitluskindluse koordinaatoritele tuge nende ülesannete tõhusal ja usaldusväärsel täitmisel.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlikele talitluskeskustele tagatakse töötajad ning tehnilised, füüsilised ja rahalised vahendid, mis on vajalikud talitluskeskuste käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nende ülesannete täitmiseks.

Piirkondlikele talitluskindluse koordinaatoritele tagatakse töötajad ning tehnilised, füüsilised ja rahalised vahendid, mis on vajalikud nende käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nende ülesannete sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Piirkondlikud talitluskeskused kehtestavad menetluse vähemalt järgmiste aspektide pidevaks seireks:

1.  Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid kehtestavad menetluse vähemalt järgmiste aspektide pidevaks seireks:

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vastu võetud otsused ja soovitused ning saavutatud tulemused;

(b)  põhivõrguettevõtjate otsused, mille puhul on kaldutud kõrvale piirkondlike koordineerimiskeskuste soovitustest;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Piirkondlikud talitluskeskused esitavad ametile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele vähemalt korra aastas talitluskeskuste pideval seirel põhinevad andmed.

2.  Piirkondlikud talitluskeskused esitavad ametile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele vähemalt korra aastas talitluskeskuste pideval seirel põhinevad andmed. Piirkondlikud koordineerimiskeskused avaldavad igal aastal aruande, milles selgitatakse, kuidas nende soovitusi on täidetud. Aruandes tuleks üksikasjalikult kajastada neid juhtumeid, mil käitajad ei ole koordineerimiskeskuste soovitusi ja selgitusi järginud.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Piirkondlikud talitluskeskused määravad oma kulud kindlaks läbipaistval viisil ning teatavad neist ametile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele.

3.  Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid määravad oma kulud kindlaks läbipaistval viisil ning teatavad neist ametile ja talitluskindluskoostöö piirkonna reguleerivatele asutustele.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Piirkondlikud talitluskeskused esitavad oma tegevust käsitleva aastaaruande Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule, ametile, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele ning komisjoni otsuse 2012/C 353/0237 artikli 1 kohaselt moodustatud elektrivaldkonna koordineerimise rühmale.

4.  Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid esitavad oma tegevust käsitleva aastaaruande Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule, ametile, talitluskindluskoostöö piirkonna reguleerivatele asutustele ning komisjoni otsuse 2012/C 353/0237 artikli 1 kohaselt moodustatud elektrivaldkonna koordineerimise rühmale.

_________________

_________________

37. Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta (ELT C 353, 17.11.2012, lk 2).

37. Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta (ELT C 353, 17.11.2012, lk 2).

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Piirkondlikud talitluskeskused teatavad lõike 1 kohase seire käigus kindlaks tehtud puudustest Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele, ametile ning liikmesriikide kriisiolukordade ennetamise ja nendega toimetuleku eest vastutavatele pädevatele asutustele.

5.  Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid teatavad lõike 1 kohase seire käigus kindlaks tehtud puudustest Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule, talitluskindluskoostöö piirkonna reguleerivatele asutustele, ametile ning liikmesriikide kriisiolukordade ennetamise ja nendega toimetuleku eest vastutavatele pädevatele asutustele.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkondlikud talitluskeskused võtavad vajalikud meetmed oma ülesannete täitmisest tuleneva vastutuse katmiseks, eelkõige juhul, kui nad võtavad vastu põhivõrguettevõtjate jaoks siduvaid otsuseid. Vastutuse katmiseks kasutatava meetodi puhul võetakse arvesse piirkondliku talitluskeskuse õiguslikku seisundit ja olemasolevat ärikindlustuse taset.

Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad lisavad artiklis 32 sätestatud piirkondlike koordineerimiskeskuste loomist käsitlevasse ettepanekusse keskuse ülesannete täitmisega seotud vastutuse katmise korra. Vastutuse katmiseks kasutatava meetodi puhul võetakse arvesse piirkondliku koordineerimiskeskuse õiguslikku seisundit ja olemasolevat ärikindlustuse taset.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jaotusvõrguettevõtjad, kes ei kuulu vertikaalselt integreeritud ettevõtja alla või kes on eraldatud vastavalt [ettepanekuga COM(2016) 864/2 uuesti sõnastatud direktiivi 2009/72/EÜ] artikli 35 sätetele, teevad liidu tasandil koostööd Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksuse (ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse) vahendusel, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning jaotusvõrkude ja ülekandesüsteemide optimaalset haldamist ning koordineeritud käitamist. Jaotusvõrguettevõtjad, kes soovivad ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses osaleda, saavad üksuse registreeritud liikmeteks.

Kõik jaotusvõrguettevõtjad teevad liidu tasandil koostööd Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksuse (ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse) vahendusel, et edendada elektrienergia ja gaasi siseturu väljakujundamist ja toimimist, toetada säästva, detsentraliseeritud ja integreerituma energiasüsteemi arendamist ning edendada jaotusvõrkude ja ülekandesüsteemide optimaalset haldamist ning koordineeritud käitamist. Jaotusvõrguettevõtjad ja neid liidu tasandil esindavad ühendused, kes soovivad ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses osaleda, saavad üksuse registreeritud liikmeteks. Sellise üksuse põhikiri peab tagama, et otsustusprotsessis arvestatakse jaotusvõrkude piirkondlike erinevustega.

Selgitus

Euroopa jaotusvõrgud on väga erinevad nii võrgupinge, topoloogia, piirkondade looduslike tingimuste kui ka kasutajate tarbimismallide osas. Nende iseärasustega tuleb ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevuse juures arvestada.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus tegutseb ELi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid täites sõltumatult üksikute riikide või põhivõrguettevõtjate riiklikest huvidest ning annab oma panuse aastaid 2020–2030 hõlmavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku täitmisse, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tõhusale kasutuselevõtule ning energiatõhususe suurendamisele kaasaaitamise kaudu.

Selgitus

Uuele ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele seatud ülesandeid (eriti võrgueeskirjade väljatöötamise ja parimate tavadega seotud ülesandeid) arvestades peaks üksus olema kohustatud toimima kogu Euroopa huve silmas pidades ja sõltumatult ning andma panuse ELi energia- ja kliimaeesmärkide täitmisse. Käesoleva määruse artikli 25 lõige 2 sisaldab ettepanekut kehtestada selline kohustus Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule ning järjepidevuse huvides tuleks see kehtestada ka uuele ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi elektri jaotusvõrguettevõtjate üksuse loomine

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse loomine

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt [OP: twelve months after entry into force] esitavad jaotusvõrguettevõtjad, kellele amet pakub haldusalast tuge, komisjonile ja ametile asutatava ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandid, sealhulgas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi.

1.  Hiljemalt [OP: twelve months after entry into force] esitavad jaotusvõrguettevõtjad, kellele amet pakub haldusalast tuge, komisjonile ja ametile kavandi juhtimisstruktuuri kohta, millega tagatakse liikmete ja liikmesriikide huvide õiglane ja tasakaalustatud esindatus. See hõlmab lõikes 2 määratletud kriteeriumide kavandit ning asutatava ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse registreeritud liikmete loetelu ja töökorra projekti, sealhulgas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korda ning rahastamiseeskirju.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Hiljemalt [OP: six months after entry into force] määratleb amet lõikes 1 osutatud põhikirjaprojekti koostamise kriteeriumid, registreeritud liikmete nimekirja ja töökorra projekti, pidades silmas eesmärki, et ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus jääks oma liikmetest sõltumatuks ning oleks tagatud kõigi selle liikmetest jaotusvõrguettevõtjate tasakaalustatud esindatus ja võrdne kohtlemine. Amet korraldab nimetatud kriteeriumide küsimuses ametlikud konsultatsioonid kõigi sidusrühmadega.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded on järgmised:

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhiülesanne on osalemine võrgueeskirjade väljatöötamises vastavalt artiklile 56.

 

Tema muudeks ülesanneteks võivad olla arvamuste vahetus ja parimad tavad järgmistes küsimustes:

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tarbimiskaja väljatöötamine;

(c)  tarbimiskaja ja energia salvestamise arendamine;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  andmehaldus, küberjulgeolek ja andmekaitse;

(e)  küberjulgeolek ja andmekaitse ning erapooletu andmehaldus;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  artikli 56 kohases võrgueeskirjade väljatöötamises osalemine.

välja jäetud

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  koostöö tegemine Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga selliste käesoleva määruse kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise järelevalve puhul, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega;

(a)  koostöö tegemine Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga, et uurida tekkivaid probleeme ja sõnastada soovitusi seoses selliste käesoleva määruse kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise järelevalvega, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega;

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  tegutsemine täielikus kooskõlas konkurentsieeskirjadega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus järgib oma tegevuses täielikult liidu ja liikmesriikide konkurentsieeskirju.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus korraldab artikli 55 kohaste võimalike võrgueeskirjade koostamise käigus aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil ulatusliku konsultatsioonimenetluse, kaasates artiklis 50 viidatud töökorra kohaselt kõik asjaomased sidusrühmad ning eelkõige kõiki sidusrühmi esindavad organisatsioonid. Konsulteerimisse on kaasatud riiklikud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

1.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus korraldab artikli 55 kohaste võimalike võrgueeskirjade koostamise käigus aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil ulatusliku konsultatsioonimenetluse, kaasates artiklis 50 viidatud töökorra kohaselt kõik asjaomased sidusrühmad ning eelkõige kõiki sidusrühmi esindavad organisatsioonid. Konsulteerimisse kaasatakse ka riiklikud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

Selgitus

Kuna ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses peaksid osalema kõik jaotusvõrguettevõtjad, ei tuleks neid siinkohal käsitleda kolmanda poole sidusrühmana.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Amet teostab artikli 51 kohaselt ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele pandud ülesannete täitmise järelevalvet ning tagab, et üksus täidab talle käesoleva määruse ja muude asjaomaste liidu õigusaktidega pandud kohustusi, eeskätt seoses ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse sõltumatusega ja nõudega tagada kõigi liidu jaotusvõrguettevõtjate tasakaalustatud esindatus. Amet avaldab nimetatud järelevalve tulemused määruse (EL) .../... [ettepaneku COM(2016)0863 põhjal ümbersõnastatud määrus (EÜ) nr 713/2009] artikli [16] kohases aastaaruandes.

Selgitus

Ametil peaks olema ametlik volitus teostada ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse üle tõhusamat järelevalvet. Eelkõige tuleks ametlikult nõuda ametilt selle tagamist, et ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus järgiks oma põhikirjas sätestatud kriteeriume, eeskätt oleks sõltumatu ja esindaks piisavalt oma liikmetest jaotusvõrguettevõtjaid. Sellistele ameti volituste muudatustele tuleks osutada ka ettepaneku COM(2016)0863 kohaselt ümber sõnastatud määruses 713/2009.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus esitab artiklis 51 osutatud iga-aastase tööprogrammi projekti ametile arvamuse saamiseks. Kahe kuu jooksul projekti saamise päevast esitab amet komisjonile ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse koos soovitustega, juhul kui amet leiab, et ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esitatud iga-aastase tööprogrammi projekt ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi, turu tõhusat toimimist või põhi- ja jaotusvõrkude optimaalset haldamist ja kooskõlastatud toimimist.

Selgitus

Kui amet leiab, et ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tööprogrammi projekt ei ole ELi eeskirjadega või ELi tasandi eesmärkidega kooskõlas, peaks tal olema õigus anda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusele soovitusi. Sellistele ameti volituste muudatustele tuleks osutada ka ettepaneku COM(2016)0863 põhjal ümber sõnastatud määruses 713/2009.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus võtab arvesse konsulteerimise käigus esitatud seisukohti. Enne artiklis 55 osutatud võrgueeskirju käsitlevate ettepanekute vastuvõtmist teeb ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

3.  Redaktsioonikomitee võtab konsulteerimise käigus esitatud seisukohti arvesse. Enne artiklis 55 osutatud võrgueeskirju käsitlevate ettepanekute vastuvõtmist teeb ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võib artikli 55 ja artikli 57 kohase volituse alusel vastu võtta delegeeritud õigusakte. Sellised delegeeritud õigusaktid võidakse vastu võtta võrgueeskirjadena, mis põhinevad Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku väljatöötatud teksti käsitlevatel ettepanekutel või, kui artikli 55 lõike 2 kohaselt on tehtud asjaomane otsus, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja ameti poolt artikli 55 kohase menetluse alusel väljatöötatud ettepanekutel, või artikli 57 kohasel menetlusel põhinevate suunistena.

1.  Komisjon võib artiklite 55 ja 57 kohaste volituste alusel vastu võtta delegeeritud õigusakte. Sellised delegeeritud õigusaktid võidakse vastu võtta võrgueeskirjadena, mis põhinevad Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku välja töötatud teksti käsitlevatel ettepanekutel või, kui artikli 55 lõikes 2 osutatud prioriteetide nimekirjas on nii kindlaks määratud, ameti poolt artikli 55 kohase menetluse alusel, või suunistena vastavalt artiklis 57 osutatud menetlusele.

Selgitus

It is not appropriate for the DSO entity to be in a privileged position to draft network codes (particularly when their subject matter relates to the operation of the distribution system),which will govern the DSOs’ own conduct, as well as the conduct of other market participants such as generators, suppliers, consumers, and aggregators. The EUDSO entity would be in a position to influence the drafting of rules and best practices that will significantly impact the deployment of renewables and demand response, which not all DSOs are supporting. This could increase the risk of network codes that impose additional barriers to demand response and self-consumption. This risk is exacerbated by the fact that EU unbundling rules for DSOs are not very stringent, which would allow large DSOs connected to parent utilities to exert undue influence via the DSO entity.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 63 vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste võrgueeskirjade kehtestamisega, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

1.  Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 63 ja vajaduse korral piirkondlikke erisusi arvestades vastu võtta delegeeritud õigusakte seoses selliste võrgueeskirjade kehtestamisega, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

Selgitus

Võrgueeskirjades võetakse jätkuvalt arvesse piirkondlikke erisusi.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  ühtlustatud ülekande- ja jaotustariifi struktuure ning liitumistasusid käsitlevad eeskirjad, sealhulgas asukohasignaalide ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamisega seotud eeskirjad;

(k)  ühtlustatud ülekandetariifi struktuure ning liitumistasusid käsitlevad eeskirjad, sealhulgas asukohasignaalide ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamisega seotud eeskirjad;

Selgitus

Eri võrkude erineva topoloogia ja tarbimismallide tõttu on jaotusvõrkude käitamine väga asukohaspetsiifiline tegevus. Sellepärast ei soovitata seda võrgueeskirjade või suunistega ühtlustada. Artiklis 16 on sätestatud rida olulisi põhimõtteid. Võrguga liitumise tasud on läbipaistvuse ja õiglase hinnakujunduse jaoks piisavad.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, kui lõike 2 kohases prioriteetide nimekirjas on nii kindlaks määratud, kutsub kokku redaktsioonikomitee, kes osutab võrgustikule või üksusele abi võrgueeskirjade väljatöötamise käigus. Redaktsioonikomitee koosneb Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ameti, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse, määratud elektriturukorraldajate (kui see on asjakohane) ning piiratud arvu peamiste mõjutatud sidusrühmade esindajatest. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, kui lõike 2 kohases prioriteetide nimekirjas on nii kindlaks määratud, viimistleb võrgueeskirju käsitlevad ettepanekud lõikes 1 nimetatud valdkondades pärast komisjonilt taotluse saamist vastavalt lõikele 8.

9.  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või, kui lõike 2 kohases prioriteetide nimekirjas on nii kindlaks määratud, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus kutsub kokku redaktsioonikomitee, kes aitab võrgustikul või üksusel võrgueeskirju välja töötada. Redaktsioonikomitee koosneb Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, ameti, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse, määratud elektriturukorraldajate (kui see on asjakohane) ning piiratud arvu peamiste mõjutatud sidusrühmade, näiteks tarbijate esindajatest. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või, kui lõike 2 kohases prioriteetide nimekirjas on nii kindlaks määratud, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostab võrgueeskirju käsitlevad ettepanekud lõikes 1 nimetatud valdkondades pärast komisjonilt lõike 8 kohase taotluse saamist.

Selgitus

Tähtis on tagada võrgueeskirjade väljatöötamisel tarbijate seisukohtade piisav esindatus.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Amet vaatab võrgueeskirja läbi ja tagab, et võrgueeskiri järgib asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele, diskrimineerimise ärahoidmisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele, ta esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise päevast . Komisjonile esitatava ettepaneku puhul võtab amet arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised esitasid ettepaneku koostamisel, mida korraldas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning konsulteerib ametlikult asjaomaste osalistega seoses komisjonile esitatava versiooniga.

10.  Amet vaatab võrgueeskirja läbi ja tagab, et võrgueeskiri järgib asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele, diskrimineerimise ärahoidmisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele, ning esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise päevast. Komisjonile esitatavas ettepanekus võtab amet arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised ja eriti tarbijad esitasid ettepaneku koostamisel, mida korraldas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning arutab komisjonile esitatavat versiooni ametlikult asjaomaste sidusrühmadega.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon võib vastu võtta allpool loetletud valdkondi käsitlevaid siduvaid suuniseid.

1.  Komisjon võib vastu võtta allpool loetletud valdkondi käsitlevaid suuniseid.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suunistes võib ühtlasi kindlaks määrata asjakohased eeskirjad seoses tootjate, energia salvestamise ja tarbijate (koormus) tasudega vastavalt riiklikele jaotus- ja ülekandetariifi süsteemidele ning ühendamist käsitlevale korrale, kaasa arvatud põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitusmehhanismi kajastumine riiklikes võrgutasudes ning asjakohaste ja tõhusate asukohasignaalide andmine artikliga 16 kindlaksmääratud põhimõtete kohaselt.

Suunistes võib ühtlasi kindlaks määrata asjakohased eeskirjad seoses tootjate, energia salvestamise ja tarbijate (koormus) tasudega vastavalt riiklikele ülekandetariifi süsteemidele ning ühendamist käsitlevale korrale, kaasa arvatud põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitusmehhanismi kajastumine riiklikes võrgutasudes ning asjakohaste ja tõhusate asukohasignaalide andmine artikliga 16 kindlaksmääratud põhimõtete kohaselt.

Selgitus

Ühtlustatud artikli 55 lõike 1 punkti k muudatusettepanekuga. Euroopa jaotusvõrgud on väga erinevad nii võrgupinge, topoloogia, piirkondade looduslike tingimuste kui ka kasutajate tarbimismallide osas. Seepärast vajatakse unikaalseid jaotustariifi struktuure. Riikide reguleerivad reguleerivad asutused oskavad kõige paremini neid välja töötada.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – osa 5 – punkt 5.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.1.  Piirkondlikel talitluskeskustel on reaalajalähedased järelevalve- ja andmekogumissüsteemid, kusjuures jälgitav ala määratakse kindlaks punkti 4.1. kohase künnise kohaldamisega.

välja jäetud

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Elektrienergia siseturg (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2016)0861 – C8-0492/2016 – 2016/0379(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

1.3.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

6.7.2017

Arvamuse koostaja(d)

       nimetamise kuupäev

Ivo Belet

6.7.2017

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

9

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Lynn Boylan, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Eleonora Evi, Martin Häusling, Esther Herranz García, Rupert Matthews, Christel Schaldemose, Bart Staes, Dubravka Šuica

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Maria Noichl

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

52

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries

ECR

Mark Demesmaeker

EFDD

Eleonora Evi, Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Lynn Boylan, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Herbert Dorfmann, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Esther Herranz García, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Simona Bonafè, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jo Leinen, Susanne Melior, Maria Noichl, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Bart Staes

9

ECR

Jørn Dohrmann, Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, Rupert Matthews, Bolesław G. Piecha

ENF

Jean-François Jalkh, Joëlle Mélin

NI

Zoltán Balczó

0

0

 

 

Kasutatud tähised

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Elektrienergia siseturg (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2016)0861 – C8-0492/2016 – 2016/0379(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

1.3.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

1.3.2017

ENVI

6.7.2017

IMCO

1.3.2017

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ECON

31.1.2017

IMCO

25.1.2017

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Krišjānis Kariņš

25.1.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

25.4.2017

11.7.2017

12.10.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

11

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cornelia Ernst, Gerben-Jan Gerbrandy, Françoise Grossetête, Janusz Korwin-Mikke, Werner Langen, Florent Marcellesi, Dominique Riquet, Davor Škrlec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jan Keller, Stanisław Ożóg

Esitamise kuupäev

27.2.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Kaja Kallas, Morten Helveg Petersen, Dominique Riquet, Lieve Wierinck

EFDD

Dario Tamburrano

ENF

Barbara Kappel

PPE

Bendt Bendtsen, Cristian-Silviu Buşoi, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Werner Langen, Nadine Morano, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jan Keller, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Florent Marcellesi, Davor Škrlec, Claude Turmes

11

ECR

Edward Czesak, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Stanisław Ożóg

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Angelo Ciocca, Christelle Lechevalier

NI

Janusz Korwin-Mikke

PPE

Angelika Niebler

S&D

Adam Gierek, Edouard Martin

9

0

ECR

Ashley Fox, Evžen Tošenovský

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Cornelia Ernst, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

PPE

Jerzy Buzek, Janusz Lewandowski, Hermann Winkler

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 16. märts 2018Õigusalane teave