Menetlus : 2017/2226(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0047/2018

Esitatud tekstid :

A8-0047/2018

Arutelud :

PV 13/03/2018 - 20
CRE 13/03/2018 - 20

Hääletused :

PV 14/03/2018 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0077

RAPORT     
PDF 653kWORD 83k
28.2.2018
PE 615.386v02-00 A8-0047/2018

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2017/2226(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Hugues Bayet

Arvamuse koostaja (*):

Jean Arthuis, eelarvekomisjon

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2017/2226(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ning artikleid 136 ja 148,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8),

–  võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu 20. juuni 2017. aasta aruannet „Euroala jaoks kohase tulevase eelarvepoliitika hindamine“,

–  võttes arvesse 25.–26. märtsi 2010. aasta ja 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi ning samuti komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitust (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017 (mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond)(10),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(11),

–  võttes arvesse aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ (edaspidi „viie juhi aruanne“),

–  võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2017. aasta teatist majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise edasiste sammude ja tegevuskava kohta (COM(2015)0821),

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta sügise Euroopa majandusprognoosi,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks koostatud uuringuid ja analüüse euroala majanduspoliitika koordineerimise kohta Euroopa poolaasta raames (november 2015),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2015)0690), häiremehhanismi aruannet 2016 (COM(2015)0691) ja ühise tööhõivearuande projekti (COM(2015)0700),

–  võttes arvesse ELi institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, mis allkirjastati ja kuulutati välja 17. novembril 2017 Göteborgis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta(12),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(13),

–  võttes arvesse 22. novembri 2017. aasta soovitust nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb euroala majanduspoliitikat,

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2018. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendis toimunud arutelu komisjoniga Euroopa poolaasta paketi ja 2018. aasta majanduskasvu analüüsi üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0047/2018),

A.  arvestades, et komisjoni prognooside kohaselt Euroopa majanduse laienemine eeldatavasti jätkub, ehkki töökohtade loomise ja leibkondade ostujõu suurenemise tempo järgmise kahe aasta jooksul tõenäoliselt veidi aeglustub, seejuures on ELi majanduskasv 2017. aastal 2,4 % ning aeglustub seejärel 2018. aastal veidi (2,2 %-ni) ning 2019. aastal veel mõnevõrra (2,0 %-ni); arvestades, et täiendavaid poliitilisi meetmeid on siiski vaja, et tegeleda ülemaailmse majanduskriisi veel lahendamata tagajärgedega;

B.  arvestades, et praegune olukord ELi majanduses nõuab kaugeleulatuvaid ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme ja investeeringuid liikmesriikides, et saavutada kestlik majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõimelisus ning jõuda suurema lähenemiseni;

C.  arvestades, et eratarbimise kasv peaks prognooside kohaselt sel aastal mõnevõrra vähenema, enne kui see 2019. aastal taastub, kuna inflatsioon on 2017. aastaga võrreldes suurem, see jääb alla EKP eesmärgiks seatud 2 %, kuid on selle lähedal;

D.  arvestades, et Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele pakkunud olulist toetust ELi investeerimisel; arvestades aga, et erasektori investeeringud on ikka veel alla 2008. aasta taseme ning see mõjutab negatiivselt potentsiaalset majanduskasvu, töökohtade loomist ja tootlikkust;

E.  arvestades, et eelduste kohaselt suureneb tööhõive jätkuvalt ja jõuab rekordilise 235,4 miljoni töötava inimeseni 2017. aasta teises kvartalis; kuigi osa tööturu näitajaid viitavad püsivatele probleemidele, nagu suurenev tööturu killustatus, mis suurendab ebavõrdsust, eelkõige noorte ja madala haridustasemega inimeste seas; arvestades, et tööpuudus on ELis 7,5 % ja euroalal 8,9 %, mis, kuigi see on vastavalt üheksa ja kaheksa aasta madalaim tase, on endiselt liiga kõrge, eelkõige noorte seas; arvestades, et paljude liikmesriikide vahel valitsevad endiselt väga suured lahknevused ning tööhõive määrad peavad veel tõusma, et kriisist taastuda ja ühtlasi täita strateegia „Euroopa 2020“ riiklikud eesmärgid; arvestades, et varjatud tööpuuduse (töötud, kes sooviksid töötada, kuid kes ei otsi aktiivselt tööd) määr oli 2016. aastal 20 %;

F.  arvestades, et teatavatele suurtele korporatsioonidele ja üksikisikutele kasuliku maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse tulemusel on mitmetel liikmesriikidel jäänud saamata miljardite eurode ulatuses tulu riigi rahanduse juhtimiseks, ning seda VKEde ja teiste maksumaksjate arvelt;

G.  arvestades, et paranenud majandusolukord pakub võimalusi kaugeleulatuvate ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide, eelkõige selliste meetmete rakendamiseks, millega soodustatakse investeeringuid, kuna investeeringute määr osakaaluna SKPst on endiselt väiksem kui vahetult finantskriisile eelnenud perioodil, ning parandatakse riikide rahanduse olukorda, võttes arvesse survet, mida demograafilised muutused nende võla jätkusuutlikkusele avaldavad;

1.  võtab teadmiseks 2018. aasta majanduskasvu analüüsi paketi avaldamise ja kavandatud poliitikameetmete kombinatsiooni, mis hõlmab investeerimist, kaugeleulatuvaid ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme ja vastutustundlikku riigi rahandust ning mille eesmärk on veelgi edendada suuremat majanduskasvu ja tõhustada Euroopa majanduse elavdamist, suuremat lähenemist ja konkurentsivõimet; nõustub, et struktuursete reformide elluviimisel on vaja teha täiendavaid edusamme, et saavutada majanduskasv ja töökohtade loomine ning jätkata võitlust ebavõrdsusega, mis majanduskasvu pidurdab;

1. peatükk – Investeeringud ja majanduskasv

2.  rõhutab potentsiaalsete majandustulemuste, tootlikkuse ja konkurentsivõime ebapiisava kasvuga seotud püsivat struktuurset probleemi, millele lisandub avaliku ja erasektori investeeringute madal tase ning kaugeleulatuvate ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide puudumine mõnes liikmesriigis;

3.  tuletab meelde, et mõnedes liikmesriikides on endiselt suur jooksevkonto ülejääk, mida võiks kasutada selleks, et toetada avaliku ja erasektori investeeringuid ja edendada majanduskasvu;

4.  tuletab meelde, kui oluline on avaliku ja erasektori investeeringute ühendamine struktuurireformidega, et hoogustada ja võimendada majanduskasvu;

5.  rõhutab, kui tähtis on edendada avaliku sektori investeeringuid ELis, et leevendada praegust avaliku sektori investeeringute vähenemist; nõuab lisaks kapitaliturgude liidu väljakujundamist, et suurendada erasektori investeeringuid kogu ühtsel turul; on seisukohal, et erainvesteeringute reguleerivat raamistikku tuleks veelgi parendada;

6.  rõhutab vajadust suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, samuti tehnoloogilisse kaasajastamisse, et suurendada tootlikkust; tuletab meelde, et investeerimine sellistesse valdkondadesse nagu taristud, lapsehoid, sotsiaalkorterid, haridus, koolitus, tervishoid, teadusuuringud, digitaalne innovatsioon ja ringmajandus võib suurendada tootlikkust ja/või tööhõivet; kutsub komisjoni üles käsitlema riigipõhistes soovitustes energiatõhusust ja ressursside tarbimist, ning tagama, et riigipõhised soovitused on täielikult kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega;

7.  palub komisjonil hinnata praeguseid takistusi märkimisväärselt majanduskasvu soodustavatele taristuprojektidele selliste investeeringute eluiga arvestades ning arutada Euroopa Parlamendi ja nõukoguga võimalusi selliste takistuste kõrvaldamiseks kehtivas õigusraamistikus;

2. peatükk – Vastutustundlik riigi rahandus

8.   võtab teadmiseks euroala käsitlevates soovitustes esitatud üldiselt neutraalse eelarvepoliitika, märkides, et 2018. aastal on eelarvepoliitika paljudes liikmesriikides eelduste kohaselt veidi ekspansiivsem; tuletab meelde, et liidu eelarve-eeskirjade järjepidev rakendamine ja järgimine, sh austades täielikult kehtivaid paindlikkusklausleid, on majandus- ja rahaliidu nõuetekohaseks toimimiseks otsustavalt tähtis;

9.  rõhutab, et riikide ja euroala tasandi eelarvepoliitikas peavad riigi rahanduse ja investeeringute pikaajaline jätkusuutlikkus ning lühiajaline makromajanduslik stabiliseerimine olema tasakaalus, vastates täielikult stabiilsuse ja kasvu paktile;

10.  väljendab heameelt riigi rahanduse olukorra paranemise üle, mis on äärmiselt tähtis kindlama, kestlikuma ja tõhusama majanduskasvu saavutamiseks ning eelkõige selleks, et vähendada valitsemissektori võla suhet SKPsse ELis ja euroalal ning nominaalset eelarvepuudujääki, rõhutades samas, et valitsemissektori võla suhe SKPsse on euroalal endiselt ligikaudu 90 %, kusjuures mitmes liikmesriigis on see tunduvalt kõrgem; rõhutab, et need liikmesriigid peaksid vähendama oma suurt valitsemissektori võla suhet SKPsse kiiresti, sest seda on majanduse elavnemise ajal tunduvalt lihtsam teha; tuletab meelde, et vananev elanikkond ja muud demograafilised muutused seavad riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suure surve alla; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma tulevaste põlvkondade ees vastutust;

11.  rõhutab vajadust keskenduda rohkem riigieelarvete sisule ja juhtimisele; väljendab seetõttu heameelt kulutuste hindamise tava levimise üle ja ergutab liikmesriike oma eelarve kvaliteeti hindama;

3. peatükk – Struktuurireformid

12.   tuletab meelde, et mõned liikmesriigid peavad jätkama sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlike ning majanduskasvu toetavate struktuurireformide rakendamist, eriti arvestades paranenud majanduslikku olukorda kogu ELis, kus SKP on kasvanud peaaegu kõigis liikmesriikides, eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, töökohtade loomist, majanduskasvu ja suuremat lähenemist;

13.  nõuab kindlalt teadus- ja arendustegevuse kulude paremini kooskõlla viimist strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega; kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele asjakohase poliitika ja tegema investeeringud, et tagada või säilitada võrdne juurdepääs elukestvale õppele ja koolitusele, võttes arvesse muutusi tööturul, sealhulgas uute kutsealade tekkimist;

14.  rõhutab, et digiteerimine, globaliseerumine ja tehnoloogilised muutused muudavad radikaalselt meie tööturgu, nt toimuvad suured muutused tööhõive vormis ja staatuses, millega on vaja kohanduda; rõhutab seetõttu, kui tähtis on kujundada dünaamiline tööturg koos kättesaadavate ja kvaliteetsete sotsiaalkindlustussüsteemidega, mis võimaldab reageerida uutele olukordadele tööturul;

15.  leiab, et investeerimisega seotud kitsaskohti kaotavad reformid võimaldaksid kohe toetada majandustegevust ja samal ajal luua tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks;

16.  nõuab maksustamise läbivaatamist, et saavutada kapitali, tööjõu ja tarbimise maksustamisel õiglane tasakaal;

4. peatükk – Lähenemine ja kaasatus

17.  toonitab, et Euroopa poolaasta ja riigipõhised soovitused peaksid aitama saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, sealhulgas need, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ning edendama majanduskasvu ja töökohtade loomist; pooldab seetõttu nn sotsiaalse tulemustabeli kasutamist vahendina, mille abil jälgida Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist;

18.  rõhutab asjaolu, et reaalpalga kasv on viimasel ajal tootlikkuse kasvust maha jäänud, samal ajal on olukord tööturul paranenud; rõhutab selles kontekstis, et teatavates sektorites ja valdkondades on paralleelselt tootlikkuse eesmärkidega olemas võimalus palgakasvuks, et tagada hea elatustase, võttes seejuures arvesse konkurentsivõimet ja vajadust võidelda ebavõrdsuse vastu;

19.  rõhutab, et eelarvepoliitikas tuleb võtta arvesse rahapoliitikat, austades EKP sõltumatust;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja kõikehõlmava strateegia, et toetada keskkonnasäästlikkust suurendavaid investeeringuid ning tagada asjakohane seos ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa poolaasta vahel;

21.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aasta majanduskasvu analüüsis tõdetakse vajadust tõhusate ja õiglaste maksusüsteemide järele, mis annavad majandustegevusele adekvaatsed stiimulid; toetab komisjoni algatusi suurema läbipaistvuse ja reformitud käibemaksusüsteemi kujundamiseks ning võtab teadmiseks äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi saavutamiseks tehtud töö; tunnustab jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil võitluses maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; märgib, et riiklike maksusüsteemide tõhusamaks muutmine aitab märkimisväärselt suurendada valitsemissektori tulusid;

22.  kutsub liikmesriike üles võtma asjakohased meetmed, et aidata mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (NEET-noored) ja pagulasi ning nad integreerida, nähes varases etapis ette nõuded nende sujuva tööturule siirdumise hõlbustamiseks, et takistada nende varimajandusse suundumist, samuti tagama, et avalikeks teenusteks oleks piisavalt vahendeid; rõhutab, et sotsiaalpartneritel peaks olema keskne roll NEET-noorte ja pagulaste integreerimise hõlbustamisel ja tagamisel, et neid tööturul ei diskrimineerita;

23.  on mures selle pärast, et mõnedes liikmesriikides esineb tööturul endiselt ebavõrdsust ja diskrimineerimist, mis süvendab meeste ja naiste erinevat töötasu, pensioni ja osalemist otsuste tegemisel;

5. peatükk – Euroopa poolaasta raamistik: isevastutus ja rakendamine

24.  kiidab heaks suurema tähelepanu pööramise euroala üldisele eelarvepoliitikale, juhtides samas tähelepanu iga liikmesriigi kohustusele järgida stabiilsuse ja kasvu pakti, sealhulgas austades täielikult kehtivaid paindlikkusklausleid; rõhutab, et üldine eelarvepoliitika ei tähenda seda, et eri liikmesriikide eelarveülejääki ja -puudujääki saab üksteisega tasaarvestada;

25.  peab murettekitavaks riigipõhiste soovituste vähest täitmise määra, sealhulgas soovitused, mille eesmärk on edendada lähenemist, suurendada konkurentsivõimet ja vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust; on arvamusel, et suurem riikide isevastutus tõelise avaliku arutelu kaudu riigi tasandil tooks kaasa riigipõhiste soovituste parema rakendamise; peab oluliseks tagada, et liikmesriikide parlamendid arutaksid riigiaruandeid ja riigipõhiseid soovitusi; on seisukohal, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid olema Euroopa poolaasta protsessi paremini kaasatud; kutsub komisjoni üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et tõhustada riigipõhiste soovituste täitmist, mille eesmärk on lahendada need probleemid, mis kujutavad ohtu rahaliidu kestlikkusele;

26.  rõhutab, et kõikide täiendavate majandus- ja rahaliidu süvendamise meetmetega peab kaasnema tugevam demokraatlik kontroll; rõhutab, et selleks tuleb kooskõlas vastutuse põhimõttega tugevdada nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide parlamentide rolli; kutsub üles kaasama sotsiaalpartnereid läbirääkimistesse nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

2018. aasta majanduskasvu analüüsi aruande sektoripõhine jaotus

Eelarve

27.  on seisukohal, et ELi eelarve peab stimuleerima kestlikku majanduskasvu, lähenemist, investeeringuid ja reforme riikide eelarvelahenduste ja koostoime abil; on seetõttu veendunud, et iga-aastasest majanduskasvu analüüsist tuleb juhinduda nii liikmesriikidel kui ka riiklike ja ELi eelarvete koostamisel, eelkõige arvestades 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamist;

28.  kordab sellega seoses, et liikmesriikide eelarvete ja ELi eelarve vahel peaks olema suurem sünergia; rõhutab, et Euroopa Komisjonil, arvestades tema seotust Euroopa poolaastaga ning osalust ELi eelarve ettevalmistamisel ja täitmisel, on selles kontekstis täita oluline roll;

29.  väljendab heameelt kõrgetasemelise omavahendite töörühma 2016. aasta detsembri lõpparuande „Euroopa Liidu rahastamine tulevikus“ soovitustes esitatud ettepaneku üle suurendada ELi eelarve sünergiat ja vähendada selle killustatust;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

30.  kiidab heaks komisjoni algatuse luua tervise edendamise ja haiguste ennetamise alane veebiportaal, mis pakub ajakohast teavet tervise ja heaolu edendamist käsitlevatel teemadel ning on kodanikele oluline selge ja usaldusväärse teabe allikas; rõhutab, et portaal peaks olema täielikult juurdepääsetav kõigile ELi kodanikele, sealhulgas neile, kellel on düsleksia või muud sarnased probleemid;

31.  nõuab suuremat sidusust muude ELi poliitikameetmetega, mis käsitlevad katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut, nagu kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, keskkonnaalased õigusaktid, teadusuuringud või innovatsioonipoliitika;

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Keskpangale.

(1)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.

(2)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.

(3)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.

(4)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.

(5)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(6)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.

(7)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.

(8)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(9)

ELT L 192, 18.7.2015, lk 27.

(10)

ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

(11)

ELT C 407, 4.11.2016, lk 105.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0469.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2017)0491.


SELETUSKIRI

Euroopa Liidus on alates 2008. aastast olnud tõsine majandus- ja rahanduskriis. Pärast kümmet aastat on euroalal hakanud aeglaselt ilmnema majandustulemuste paranemine ja majanduskasvu hoogustumine.

Seejuures ei takista need makromajanduslikud näitajad ebavõrdsuse kasvu liikmesriikides koos palgavaesuse kasvuga ega lähenemise puudumist euroala liikmesriikide vahel.

2018. aasta Euroopa poolaasta peab olema võimalus viia ellu majanduspoliitikat, mis tagab majanduskasvu, investeerimise ja täieliku tööhõive. See peab samal ajal täielikult kaasa aitama Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba raames kehtestatud eesmärkide täitmisele.

Euroopa majandusjuhtimise praegune raamistik on osutunud piiratuks. Muutmata euroala eelarvepoliitika suunda on tarbetu loota, et saavutatakse jätkusuutlik majanduskasv koos kvaliteetsete töökohtadega. Seetõttu toetab raportöör stabiilsuse ja kasvu pakti reformimist, euroala fiskaalvõimekuse ning edasipüüdliku avaliku sektori investeeringute kava kehtestamist.

Ehkki Junckeri kava on olnud oluline esimene etapp erasektori jaoks, peab sellega kaasnema investeerimiskava avaliku sektori jaoks.

Kvaliteetsed avalikud taristud on meie konkurentsivõime üks tugevaid külgi.

Euroopal on aga oht see eelis kaotada praeguse investeeringute puuduse tõttu, mis ilmneb taristute vananemises ja on toonud kaasa liiklusummikute tekkimise, viivitused raudteedel ja ebakindluse energiaturgu tehtavates investeeringutes.

Euroopa Liit peab lisaks kohaldama kestlikku investeerimispoliitikat, mis tagaks vajaliku keskkonnaalase ülemineku ja võimaldaks Euroopa Liidul saavutada seatud eesmärgid. See prioriteet tuleb Euroopa poolaastasse täiel määral integreerida.

Raportöör toetab ka muid prioriteete, näiteks:

  palkade suurendamine ja sotsiaalsüsteemide kaitse;

  Euroopa maksupoliitika ühtlustamine ja võitlus maksustamise vältimise vastu, et saavutada õiglane maksustamine;

  teadus- ja arendustegevuse suurem rahastamine, et suurendada Euroopa tasandil tootlikkust.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (25.1.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta: 2018. aasta majanduskasvu analüüs

(2017/2226(INI))

Arvamuse koostaja: Jean Arthuis

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et ELi eelarve peab stimuleerima kestlikku majanduskasvu, lähenemist, investeeringuid ja reforme riikide eelarvelahenduste ja koostoime abil; on seetõttu veendunud, et iga-aastasest majanduskasvu analüüsist tuleb juhinduda nii liikmesriikidel kui ka ELi ja riiklike eelarvete koostamisel, eelkõige seoses 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisega;

2.  palub komisjonil järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tagada Euroopa Sotsiaalfondi vahendite oluline suurendamine, konkreetse eesmärgiga toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist;

3.  palub komisjonil esitada perioodi 2018–2019 kohta konkreetne õigusloomekava, mille eesmärk on parandada elu- ja töötingimusi Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamise kontekstis, ning eeskätt soovitada, et sotsiaalprotokolli väljakuulutamine lisataks aluslepingutele, et tagada sotsiaalsete põhiõiguste ülimuslikkus majanduslike vabaduste ees;

4.  kordab sellega seoses, et liikmesriikide eelarvete ja ELi eelarve vahel peaks olema suurem sünergia; rõhutab, et Euroopa Komisjonil, arvestades tema seotust Euroopa poolaastaga ning osalust ELi eelarve ettevalmistamisel ja täitmisel, on selles kontekstis täita oluline roll;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku euroala juhtimise ambitsioonikate reformide kohta, muu hulgas selleks, et luua ja võtta kasutusele erivahend eurole ülemineku toetamiseks nendes liikmesriikides, mis euroalasse ei kuulu; peab tervitatavaks ELi eelarve sünergia suurendamise ja killustatuse kaotamise ettepanekut, mis on esitatud kõrgetasemelise omavahendite töörühma 2016. aasta detsembris avaldatud lõpparuandes ja soovitustes pealkirjaga „ELi tulevane rahastamine“;

6.  tuletab meelde oma toetust euroala fiskaalvõimekuse loomisele, et tagada lähenemine ja tulla toime makromajanduslike sümmeetriliste ja asümmeetriliste šokkidega ning suurendada liikmesriikide majanduse konkurentsivõimet ja stabiilsust, nagu on soovitatud Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis euroala eelarvesuutlikkuse kohta; on seisukohal, et rahalised vahendid peaksid tulema euroalast ja muude osalevate liikmete käest tuluallikast, milles lepivad kokku osalevad liikmesriigid pädevuste üleandmise raames, ning usub, et stabiilses olukorras tuleks seda fiskaalvõimekust rahastada ka sellistest omavahenditest nagu finantstehingute maks; on seisukohal, et selline eelarvevõimekus peaks olema ELi eelarve osa, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku praegu kehtivaid ülemmäärasid, ning seda tuleks käsitleda sihtotstarbelise tulu ja tagatistena;

7.  kutsub komisjoni üles ergutama maksusüsteemide reforme, mis keskenduksid tulumaksu ülemmäära suurendamisele, ja eelkõige kapitalitulu maksustamisele, luues sellega vahendid avalike hüvede ja teenuste ülekandmiseks ning selliste suundumuste tagasipööramiseks, mis ähvardavad majanduskasvu ja töökohtade loomist sissetuleku ja rikkuse ebavõrdsuse tõttu, mis mõjutavad eelkõige sissetulekute jaotuse alumise 40 % hulka kuuluvaid inimesi;

8.  võtab teadmiseks komisjoni poolt 6. detsembril 2017 esitatud dokumendi pealkirjaga „Tegevuskava majandus- ja rahaliidu süvendamiseks“; väljendab eelkõige heameelt ettepaneku üle muuta Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Valuutafondiks ja lisada see ELi raamistikku; peab kahetsusväärseks, et komisjon esitas ettepaneku integreerida euroga seotud valitsustevahelised mehhanismid ELi raamistikku, kasutades selleks õiguslikku alust, mis välistab Euroopa Parlamendi asjakohase osalemise kaasseadusandjana; rõhutab vajadust olla veelgi ambitsioonikam, eesmärgiga luua euroala jaoks täielik eelarvevõimekus;

9.  tuletab meelde maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemise tähtsust ELi ja liikmesriikide eelarvevahendite jaoks; kiidab heaks ELi maksuparadiiside musta nimekirja, kuid peab kahetsusväärseks, et nõukogu on nimekirja kandmise kriteeriumid leebemaks muutnud; rõhutab, et musta nimekirjaga peavad kaasnema jõulised ja hoiatavad sanktsioonid nimekirja kantud riikide vastu; nõuab avalikku ja riikide kaupa toimuvat aruandlust ning äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamist, et edendada maksualast läbipaistvust ja võrdseid tingimusi;

10.  on seisukohal, et tuleb edendada avaliku ja erasektori investeeringuid taristusse, teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja haridusse, et suurendada tootlikkust ning mõjutada positiivselt majanduskasvu ja palku; nõuab tugevat ja tõhusat ühtekuuluvuspoliitikat, mis toetab muude prioriteetide hulgas sellist majanduspoliitika meetmete kombinatsiooni, mille eesmärk on saavutada kõrgetasemeline areng ja majanduskasv ning hoogustada töökohtade loomist;

11.  on veendunud, et käesolevat ettepanekut on tarvis täpsustada ja tugevdada seoses sätetega, mis käsitlevad Euroopa Valuutafondi aruandekohustust Euroopa Parlamendi ees ja parlamendi võimekust kõigi funktsioonide täitmisel, eelkõige pangaliidu ühise kaitsemehhanismina, samuti konkreetset suutlikkust võtta vastu otsuseid oma stabiliseerimisfunktsiooni täitmisel;

12.  väljendab muret euroala riikide madala inflatsioonimäära pärast, millele Euroopa Keskpank on korduvalt tähelepanu juhtinud; on seisukohal, et mõnes liikmesriigis hoitakse palkasid kunstlikult madalal ja sellel on kahjulik mõju kogu ELi majandusele;

13.  soovitab, et kõik liikmesriigid, kes on võtnud kohustuse minna üle eurole ja seda veel teinud ei ole, võtaksid vastu konkreetsed kavad võimalikult kiireks Euroopa ühisrahale üleminekuks;

14.  rõhutab, et noorte töötuse määr on ELis 17 %, ning väljendab heameelt seoses asjaoluga, et EL on eraldanud selle probleemiga tegelemiseks eelarvevahendeid, eelkõige noorte tööhõive algatuse kaudu; tuletab meelde, et 75 % noorte tööhõive algatuse eelarvest aastani 2020 on projektidele eraldatud ning 19 % on liikmesriikide poolt juba ära kulutatud, mis tähendab, et noorte tööhõive algatuse eelarve täitmise määr on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulgas kõrgeim; palub komisjonil ja liikmesriikidel küsimuse olulisust arvestades võtta meetmeid, et vahendite kasutamist veelgi parandada.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

6

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Zbigniew Kuźmiuk, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Heidi Hautala, Ivana Maletić, Stanisław Ożóg, Ivan Štefanec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Rosa Estaràs Ferragut, Dietmar Köster, Monika Smolková

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk,

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Ivana Maletić, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Ivan Štefanec, Patricija Šulin, Inese Vaidere

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, John Howarth, Dietmar Köster, Răzvan Popa, Monika Smolková, Isabelle Thomas, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos

6

ECR

Richard Ashworth, Stanisław Ożóg

ENF

André Elissen

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Liadh Ní Riada

NI

Eleftherios Synadinos

3

0

Verts/ALE

Heidi Hautala, Indrek Tarand, Monika Vana

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (2.2.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta: 2018. aasta majanduskasvu analüüs

(2017/2226(INI))

Arvamuse koostaja: Nuno Melo

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et keskkonna kaitsmine ei ole takistuseks majanduskasvule ja tööhõivele, vaid majanduse dekarboniseerimist tuleks pidada oluliseks uue püsiva majanduskasvu ja tööhõive allikaks; on seisukohal, et EL peab rohkem investeerima, et säilitada ülemaailmne juhtpositsioon üleminekul vähese CO2-heitega majandusele ning säästva tootmise ja tarbimise süsteemile;

2.  rõhutab, et keskkonna- ja säästva arengu poliitikale tuleb Euroopa poolaasta raames suurem roll anda, eelkõige sellistes olulistes valdkondades nagu ressursitõhusus, looduskapital ja ökosüsteemi teenused, keskkonnahoidlikud töökohad, jätkusuutlik innovatsioon ja keskkonnasäästlik rahastamine;

3.  kordab, et kuna vähemalt 20 % ELi 2014.–2020. aasta eelarvest tuleks kulutada kliimamuutustega seotud tegevusele, peaksid 2018. aasta osamaksed üldist eesmärki ületama, et kompenseerida kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku rakendamisperioodi esimese poole väiksemaid eraldisi; rõhutab, et stabiilne ja piisav rahastamine on esmatähtis, et saavutada Euroopa Liidu kohustused, pidades eelkõige silmas Pariisi kokkulepet; kutsub komisjoni sellega seoses üles tagama, et kliimamuutuste poliitika integreerimise mehhanism oleks täielikult optimeeritud;

4.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle integreerida kestliku arengu eesmärgid kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja algatustesse; rõhutab, et EL saab saavutada tegevuskava 2030 eesmärke ainult juhul, kui neid on Euroopa poolaasta raames igakülgselt arvesse võetud; palub komisjonil töötada viivitamata välja pikaajaline tegevuskava kestliku arengu eesmärkide täielikuks rakendamiseks ELis ning tunnistada eesmärkide omavahelist seotust ja iga eesmärgi võrdset tähtsust; kutsub ühtlasi komisjoni üles integreerima kõik 2030. aasta tegevuskava ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi lahendamata aspektid Euroopa poolaastasse;

5.  rõhutab, et Euroopa poolaastat puudutav arutelu on eriti oluline, pidades silmas vajadust leida uus struktuurireformide ja valikuliste investeeringute arengumudel strateegilistesse valdkondadesse investeerimise jaoks;

6.  rõhutab, kui oluline on keskkonnaalaselt bioloogiline mitmekesisus, näiteks Natura 2000 võrgustik, mis moodustab 1,7–2,5 % ELi SKPst tänu pakutavatele ökosüsteemi teenustele, nagu CO2 säilitamine, vee puhastamine, tolmeldamine ja turism, ning tõstab esile bioloogilise mitmekesisuse sotsiaalmajanduslikku kasu; märgib murelikult, et ELi 2020. aasta bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ei täideta, kui ei tehta märkimisväärseid täiendavaid pingutusi ega võeta asjakohaseid finantskohustusi, milleks Euroopa poolaasta on oluline vahend;

7.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et komisjoni 2018. aasta majanduskasvu analüüsis ei seostata ELi majanduse tulevikku süsinikdioksiidi heitkoguste järkjärgulise kaotamise vajaduse ja ringmajandusele üleminekuga, mistõttu puudub võimalus juhtida ELi majandus stabiilsema, kaasavama, tootlikuma ja vastupidavama arengu suunas;

8.  rõhutab säästlikkuskriteeriumide ja tulemuspõhiste eesmärkide horisontaalse kohaldamise vajadust kõigi ELi struktuuri- ja investeerimisfondide, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi puhul, et saavutada terviklik üleminek jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suunama investeeringud ümber säästvatesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse, et majanduskasvu pikemas perspektiivis jätkusuutlikult rahastada;

9.  arvab, et nii Euroopa poolaasta tegevuskavas makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli raames kui ka Euroopa 2020. aasta strateegia läbivaatamisel tuleks rakendada ressursitõhususe ning kasvuhoonegaaside heitemahukuse mõõtmis- ja võrdlusmetoodikat;

10.  tunneb heameelt selle üle, et institutsioonid ja erasektor eraldatavad üha rohkem rahalisi vahendeid kestliku arengu eesmärkide rahastamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama ELi institutsiooniliste kulutuste jaoks välja kestliku arengu kriteeriumid, tegema kindlaks kestliku arengu investeeringute võimalikud regulatiivsed tõkked ja stiimulid ning uurima avaliku ja erasektori investeeringute koondamise ja kooskõlastamise võimalusi;

11.  soovib, et meetmed, millega toetatakse jätkuvat taastumist, keskenduksid investeeringutele, mis toetavad üleminekut fossiilkütustevabale, tõhusale ja taastuvenergial põhinevale majandusele ning siseriiklikku tööhõivet ja nõudlust;

12.  rõhutab, et investeerimine ressursitõhususse, energia säästmisse ja heitkoguste vähendamisse suurendab majanduse tootlikkust ning vähendab väliskulusid ja mõju; rõhutab võimalusi toetada ringmajandusele üleminekut, et luua uusi töökohti innovatiivsete, hooldus- ja remonditeenuste valdkonnas ning disainida ja valmistada uusi säästvamaid tooteid;

13.  on seisukohal, et Euroopa poolaasta üle toimuva arutelu osana peaks komisjon pakkuma välja uusi poliitikameetmeid ja stiimuleid, et ergutada liikmesriike kiiresti järk-järgult kaotama fossiilkütuste toetused 2020. aastaks, kuna see on üks kõige pakilisemaid takistusi ELi kliima- ja taastuvenergia eesmärkide, ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel;

14.  kordab, et muud keskkonnale kahjulikud toetused tuleb 2020. aastaks lõpetada ja minna tööjõumaksudelt üle keskkonnamaksudele;

15.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Göteborgis toimunud õiglase tööhõive ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel kuulutati välja Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mis tugineb 20 põhimõttele, nagu tervishoiu valdkonnas sätestatud õigus taskukohastele ennetavatele ja kvaliteetsetele tervishoiu- ja raviteenustele;

16.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi tervise edendamist ja haiguste ennetamist käsitlevate poliitikameetmete väljatöötamise, reformimise ja tõhusa rakendamise valdkonnas, sh komisjoni struktuurireformi tugiprogrammi tehnilise toe abil;

17.  kiidab heaks komisjoni algatuse luua tervise edendamise ja haiguste ennetamise alane veebiportaal, mis pakub ajakohast teavet tervise ja heaolu edendamist käsitlevatel teemadel ning on kodanikele oluline selge ja usaldusväärse teabe allikas; rõhutab, et portaal peaks olema täielikult juurdepääsetav kõigile ELi kodanikele, sealhulgas neile, kellel on düsleksia või muud sarnased probleemid;

18.  rõhutab seoses Euroopa kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamisega, et vaja on tulemuslikult luua ELi kodanikukaitsealase reageerimise reserv, mis hõlmab riikide ressursse täiendavaid kodanikukaitse vahendeid ja millega tugevdatakse Euroopa ühist suutlikkust reageerida sellistele katastroofidele nagu metsatulekahjud ja maavärinad; rõhutab vajadust ergutada suuremat koostööd Euroopa katastroofidele reageerimise operatsioonide eelplaanimisel, muu hulgas selliste vahendite abil, nagu liikmesriikide vahendite kaardistamine, hädaolukorra lahendamise plaanide koostamine ja riskijuhtimise planeerimise parandamine;

19.  nõuab suuremat sidusust muude ELi poliitikameetmetega, mis käsitlevad katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut, nagu kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, keskkonnaalased õigusaktid, teadusuuringud või innovatsioonipoliitika;

20.  rõhutab, et selliste äärmuslike nähtuste nagu Lõuna-Euroopa riikides esineva põua ning orkaanide või katastroofiliste üleujutuste tõttu tuleb Pariisi kokkuleppe osalistel püüelda veelgi enam kehtestatud eesmärkide täitmise poole;

21.  kutsub komisjoni üles looma tõelise säästva majandamise ja metsade kaitse strateegia, et aidata võidelda kliimamuutuste mõju vastu, pöörates tähelepanu säästlikkuse aspektile ja võttes senisest enam arvesse nimetatud metsades kasvavaid puuliike; palub lisaks komisjonil rakendada ja stimuleerida projekti, millega soodustatakse puude ja põõsaste kasvu ojade ja jõgede kallastel, aidates seeläbi leevendada pikaajaliste tugevate sademete mõju;

22.  nõuab kodanikuühiskonna ja keskkonnaorganisatsioonide suuremat struktureeritud kaasamist Euroopa poolaasta protsessi ning keskkonnaministrite suuremat osalust Euroopa poolaasta protsessis nõukogu tasandil.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Seb Dance, Stefan Eck, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elena Gentile, Martin Häusling, Norbert Lins, Nuno Melo, Ulrike Müller, Christel Schaldemose, Bart Staes, Keith Taylor, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jiří Maštálka

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

50

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller, Frédérique Ries

ECR

Arne Gericke, Julie Girling, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Stefan Eck, Jiří Maštálka

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Nuno Melo, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Marco Affronte, Martin Häusling, Bart Staes, Keith Taylor

1

EFDD

Julia Reid

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (20.2.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

(2017/2226(INI))

Arvamuse koostaja: Iskra Mihaylova

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks, et Euroopa majandus on ilmutanud viimase 18 kvartali jooksul taastumismärke, kuna liikmesriigid näitavad positiivset ja kindlat majanduskasvu ja töötuse madalaimat taset alates kriisi algusajast; rõhutab siiski, et viimase OECD heaolu indeksi tulemuste kohaselt on ühiskonnas ja üksikisikute seas selged ning sügavad lõhed seoses haridustaseme, sissetulekute, jõukuse, vanuse ja sünnikohaga; rõhutab, et selline ebavõrdsus, eelkõige noorte ja pikaajalise töötuse ning vaesuse tase, on jäänud kriisiaegsele tasemele mitmes piirkonnas, kus taastumine on ikka veel aeglane; juhib sellega seoses tähelepanu struktuursele tööpuudusele ja selle kahjulikule majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele mõjule; väljendab muret asjaolu pärast, et see puudutab eriti valusalt alla 25aastaseid inimesi, kel on 60 % suurem tõenäosus jääda töötuks kui neil, kes jäävad vanusevahemikku 25–54; tõstab esile, kui oluline on noorte tööhõive algatuse pikendamine perioodiks 2017–2020 ja selle eelarve suurendamine 1,2 miljardi euro võrra;

2.  rõhutab seepärast vajadust soodustada kiiremat majanduslikku lähenemist ja kaasamist; väljendab rahulolu asjaolu üle, et komisjon tunnistab hoogu, mis majanduskasvu, sotsiaalse lähenemise, struktuurireformide ja territoriaalse ühtekuuluvuse kaudu toetab taastumise jätku, ning et varasem kokkuhoiu suund on kõrvale jäämas; tõstab esile, et Euroopa Liit tervikuna peaks jätkama igakülgse harmoonilise arengu edendamise nimel meetmete väljatöötamist ja rakendamist, et tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, mille eesmärk on vähendada eri piirkondade arengutaseme erinevusi ning kõige ebasoodsamate, eriti väikese sissetuleku ja majanduskasvuga ELi piirkondade (mahajäänud piirkonnad) mahajäämust; juhib tähelepanu vajadusele viia ellu olemasoleva poliitikameetmete kombinatsiooni kõikehõlmav kvalitatiivne ümberkujundamine, seades esikohale Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtete ja õiguste kiire rakendamise; rõhutab sellega seoses, et ühtekuuluvuspoliitikale tuleb 2020. aasta järgsel perioodil tagada piisavad rahalised vahendid, ja palub komisjonil teha vastav ettepanek; märgib, et tootlikkuse suurendamiseks, mis on majanduskasvu üks eeltingimustest, on vaja investeeringuid innovatsiooni, haridusse ja uutesse oskustesse;

3.  pooldab riigipõhistele soovitustele keskendumist ja nende ühtlustamist; väljendab siiski muret riigipõhiste soovituste ebaühtlase elluviimise pärast eri poliitikavaldkondades ja riikides; tuletab meelde ELi saadavalolevate vahendite kasutamise koostoimel põhineva lähenemisviisi olulisust ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tihedat koostööd ja kooskõlastama seda protsessi selleks, et tagada toetus suuremale majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning hoogustada investeeringuid, tööhõivet ja majanduskasvu ning tunnistada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste toetavat rolli selles protsessis; rõhutab vajadust suutlikkust suurendavate meetmete ja ELi vahendite kasutamise edasise lihtsustamise järele, võttes arvesse, et suurem osa 2017. aasta riigipõhistest soovitustest käsitlesid haldussuutlikkusega seotud probleeme; rõhutab, et riigipõhistes soovitustes tuleks paremini kajastada liikmesriikide eripära; rõhutab vajadust luua ELi ja liikmesriikide eelarvete vahel suuremat koostoimet, et saavutada iga-aastase majanduskasvu analüüsi eesmärke ja rakendada riigipõhiseid soovitusi;

4.  toonitab ühtekuuluvuspoliitika kui põhilise avaliku sektori investeerimis-, arengu- ja majanduskasvu poliitika tähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamiseks; tuletab meelde, et ajavahemikus 2015–2017 eraldati ühtekuuluvuspoliitika raames vahendeid summas, mis oli võrdne 8,5 %ga Euroopa Liidu (EL) valitsuste riskikapitali investeeringutest – arv, mis tõuseb 41 %ni, kui arvestada alates 2004. aastast ELiga ühinenud 13 liikmesriiki, ja kuni 50 %ni, kui arvestada viimati ühinenud seitset liikmesriiki; on seisukohal, et see poliitika peaks säilitama tulevases mitmeaastases finantsraamistikus vähemalt sarnasel tasemel eelarve; on siiski seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika seos Euroopa poolaastaga ei tohiks pidurdada aluslepingus sätestatud nõuetekohaste eesmärkide saavutamist, sh selle territoriaalne mõõde, kuna selline seos peaks olema tasakaalustatud ja tõhustama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutuselevõtmist ning suurendama veelgi ühtekuuluvuspoliitika kulutuste mitmekordistavat mõju ja selle panust kestlikusse ja kaasavasse majanduskasvu, mis soodustaks korralike töökohtade loomist ja sotsiaalset arengut; peab sellega seoses kasulikuks kaasata kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused Euroopa poolaasta näitajate määratlemisse; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavate tegevuste ja projektide määratlus peaks olema paindlikum ning seotud iga-aastaste riigipõhiste soovituste ja iga-aastase majanduskasvu analüüsiga;

5.  kordab, et on vajalik kiirendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutuselevõtmist, kuna need aitavad märgatavalt kaasa majanduskasvule, kestlikule arengule ja töökohtade loomisele, toetades seeläbi oluliselt riikide investeerimispoliitikat ja asjaomaseid struktuurireforme; kutsub liikmesriike üles arendama välja tugevamaid kooskõlastus- ja planeerimisstruktuure, juhtimisraamistikke ja samuti tõhusamat avalikku haldust ning vähendama halduskoormust, et nende kasutamine oleks tõhusam ja tulemuslikum; kutsub samuti komisjoni üles abistama liikmesriike kõikide saadavalolevate vahendite ja ressurssidega, et vältida nii vabastamise riski kui ka laekumata maksete kogunemist;

6.  kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestust ja mahtu pikendatakse kuni aastani 2020, et soodustada investeeringuid, hoida ära rahastamise häireid ja veenda projektiedendajaid, et nad saavad projekte kavandada ka pärast esialgse investeerimisperioodi lõppu; rõhutab vajadust luua koostoime ja vastastikune täiendavus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja teiste rahastamisvahendite vahel, säilitades struktuuri- ja investeerimisfondid ELi põhilise investeerimispoliitikana; nõuab kindlalt, et EFSId rakendataks territoriaalselt tasakaalustatumalt, aidates seeläbi kaasa ELi harmoonilisele arengule ning hoides ära liikmesriikide, piirkondade ja inimeste vaheliste erinevuste suurenemist; tuletab meelde, et pikendatud EFSI peaks jätkama mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja turulünkadega tegelemist; nõuab investeeringute territoriaalse jaotuse tasakaalustamist ja nende osakaalu suurendamist vähem arenenud piirkondades; rõhutab seetõttu suuremat vajadust muuta EFSI sidumine ELi muude rahastamisvahenditega lihtsamaks;

7.  tõstab esile struktuurireformi tugiprogrammi rolli eritoetuskavades, eesmärgiga aidata liikmesriikidel teostada reforme, et suurendada ühtekuuluvust, kohaldada õigeaegselt ELi õigusakte ning kasutada ELi vahendeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt; rõhutab, et seni saadud kogemused näitavad, et paljud liikmesriigid on programmi alusel toetust palunud ja toetustaotlused on võrdselt jaotunud kõikide toetatavate poliitikavaldkondade vahel; palub komisjonil tagada täielik läbipaistvus seoses programmi rakendamist käsitlevas iga-aastases järelevalvearuandes esitatavate üksikute projektide konkreetsete tulemustega; toonitab seoses sellega, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks ning äri- ja investeerimiskeskkonna parandamiseks on oluline kindlaks määrata ja rakendada asjakohased struktuurireformid kõigil valitsemistasanditel ja kaotada liigne bürokraatia seoses käimasolevate investeeringutega;

8.  rõhutab vajadust tagada struktuurireformide toetusprogrammi rahastamisvahendid pärast 2020. aastat – ressursid, mida ei tuleks kõrvale suunata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkidest.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Raymond Finch, John Flack, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Paul Nuttall, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Andor Deli, Ivana Maletić, Urmas Paet, Tonino Picula, Georgi Pirinski, Bronis Ropė, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi, Anna Hedh, Bogdan Brunon Wenta

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Paet Urmas

ECR

John Flack, Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

PPE

Daniel Buda, Andor Deli, Krzysztof Hetman, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Bogdan Brunon Wenta, Milan Zver, Lambert van Nistelrooij

S&D

Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Anna Hedh, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Tonino Picula, Georgi Pirinski, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Kerstin Westphal

VERTS/ALE

Bronis Ropė

7

EFDD

Eleonora Evi, Raymond Finch, Paul Nuttall

ENF

Steeve Briois

GUE/NGL

Martina Michels, Ángela Vallina

PPE

Joachim Zeller

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (11.1.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta: 2018. aasta majanduskasvu analüüs

(2017/2226(INI))

Raportöör: Evelyn Regner

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. rõhutab, et Euroopa majanduse juhtimisel tuleb SKP kasvu kitsa eesmärgi asemel keskenduda heaolule ja lähenemisele ning soolise võrdõiguslikkuse kõrgetele miinimumstandarditele; on seisukohal, et uus heaolule orienteeritud majanduspoliitika peaks põhinema nn võlupolügoonil, mis koosneb õiglaselt jagatud materiaalsest heaolust, elukvaliteedist, finantsstabiilsusest, hinnastabiilsusest, täistööhõivest ja inimväärsetest töökohtadest, ökoloogilisest jätkusuutlikkusest, avaliku sektori stabiilsest tegevusest ja tasakaalustatud välismajandussuhetest;

Muudatusettepanek    2

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. märgib, et arutelud avaliku sektori kulutuste ja poliitiliste prioriteetide aruka jaotamise üle ELi eelarves toimuvad korrapäraselt ning et selline kriitiline hindamine on hädavajalik, et parandada keskpikas ja pikas perspektiivis liikmesriikide avaliku sektori eelarvete kvaliteeti ning vältida lineaarseid eelarvekärpeid, mis võiksid mõjutada teiste seas eelkõige naisi;

Muudatusettepanek    3

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 6 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b. on seisukohal, et avaliku sektori eelarvete struktuuri ja kvaliteedi parandamine on tähtis vahend ELi fiskaaleeskirjade järgimise tagamiseks ja vältimatute kulude rahastamiseks, näiteks seoses sotsiaalkindlustussüsteemidega, mis on eriti olulised naiste jaoks, ettenägematute vajaduste jaoks puhvrite loomisega ja lõpuks vähemoluliste kulude rahastamisega;

Muudatusettepanek    4

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 7 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. juhib tähelepanu vajadusele analüüsida ja hinnata Euroopa poolaasta raames põhjalikumalt sotsiaalseid näitajaid; kutsub komisjoni üles lisama täiendavaid sotsiaalseid näitajaid, mis tuleks asetada võrdsele kohale majandusnäitajatega;

Muudatusettepanek    5

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 7 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 b. tunneb jätkuvalt muret soolise mõõtme ja näitajate puudumise pärast Euroopa poolaasta raamistikus ning nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise suuremat arvestamist riigipõhiste soovituste, lähenemisprogrammide ja riiklike reformikavade koostamisel; rõhutab vajadust jälgida sotsiaalset ja soolist arengut ning reformide mõju pikema aja jooksul; nõuab seetõttu sooliselt liigendatud andmete kasutamist, uute näitajate arvutamist ja uue teabe lisamist, mis hõlmaks strateegia „Euroopa 2020“ viit peamist eesmärki, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse ning energia valdkonna eesmärke, et jälgida edusamme ja tuua esile soolisi erinevusi;

Muudatusettepanek    6

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 7 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 c. nõuab miinimumpalga tõstmist, palkade suuremat läbipaistvust ja äriühingu tasandil palgaauditite tegemist, et saavutada sama töö eest võrdne tasu kõikides sektorites ja kõikidel kutsealadel; palub liikmesriikidel lisaks lõpetada naissoost juhatuseliikmete direktiivi blokeerimine; rõhutab lisaks, kui oluline on töötada tõhusa töö- ja eraelu tasakaalu raamistiku saavutamise nimel, et kõik mehed ja naised saaksid ühitada oma era- ja tööelu;

Muudatusettepanek    7

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 7 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 d. rõhutab, et tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemid, mis puudutavad peamiselt naisi, on vaja lahendada esmajärjekorras, ning esikohale tuleb seada jätkusuutlik tööhõive ja kvaliteetsed töökohad, investeeringud ja kvaliteetsed avalikud teenused, mis tagaksid sotsiaalse kaasatuse, eelkõige hariduse, tervishoiu, lastehoolduse, ülalpeetavate hoolduse, ühistranspordi ja sotsiaalteenuste valdkonnas;

Muudatusettepanek    8

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 7 e (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 e. nõuab, et Euroopa poolaastasse integreeritaks täielikult sotsiaalõiguste samba teine põhimõte – et meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused tuleb tagada ja neid edendada kõikides valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas, ning et naistel ja meestel on õigus võrdsele tasule võrdväärse töö eest;

Muudatusettepanek    9

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 16 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 a. on mures selle pärast, et erinevused on jätkuvalt märkimisväärsed ja kogu Euroopa Liidus on endiselt suur tööturu segregatsioon, mis põhjustab soolisi erinevusi, sh märkimisväärseid erinevusi palgas, pensionis ja jõukuses, ebavõrdseid otsuste tegemise protsesse ja lühemat karjääri naiste jaoks; rõhutab, et kuigi naiste tööhõive määr on rekordiliselt kõrge, on see meeste omast ikkagi 11 % madalam; rõhutab, et tööhõivelõhe on eriti suur emade ja hoolduskohustustega naiste puhul;

Muudatusettepanek    10

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 16 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 b. tunneb muret selle pärast, mil määral mõjutab kokkuhoiupoliitika naisi; rõhutab sellega seoses asjaolu, et naised on pika aja jooksul rohkem kannatanud avaliku sektori kulutuste kärpimise, töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika muutuste ja sotsiaalkindlustussüsteemide kärbete tõttu;

Muudatusettepanek    11

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 16 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 c. rõhutab asjaolu, et sooline diskrimineerimine on endiselt suur, nagu näitab meeste ja naiste palgaerinevus ning meeste ja naiste tööhõive määra erinevus, kusjuures meessoost töötajate keskmine tunnitasu on 16 % kõrgem kui naissoost töötajate keskmine tunnitasu; rõhutab, et need erinevused on tingitud asjaolust, et naisi töötab hästi tasustatud sektorites vähem, samuti diskrimineerimisest tööturul ja naiste suurest osakaalust osalise tööajaga töötajate hulgas; rõhutab, et nende puuduste kõrvaldamiseks on vaja teha täiendavaid edusamme; palub komisjonil sellega seoses lisada strateegiasse „Euroopa 2020“ soolise võrdõiguslikkuse samba ja soolise võrdõiguslikkuse üldeesmärgi; ergutab liikmesriike tugevdama jõupingutusi soolise palgalõhe kaotamiseks ja võtma aktiivsemaid meetmeid selleks, et suurendada naiste osalemist tööturul;

Muudatusettepanek    12

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 19 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

 

19 a. palub, et vastutavad volinikud arutaksid iga-aastase majanduskasvu analüüsi soolisi aspekte igal aastal naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga;

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

4.12.2017

 

 

 


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Udo Bullmann, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Alex Mayer, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Bas Eickhout, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Luigi Morgano, Laurenţiu Rebega, Joachim Starbatty, Lieve Wierinck


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

45

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Sander Loones, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Joachim Starbatty, Kay Swinburne

PPE

Burkhard Balz, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan

S&D

Hugues Bayet, Udo Bullmann, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alex Mayer, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

Verts/ALE

Bas Eickhout, Sven Giegold, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

7

EFDD

Marco Valli

ENF

Bernard Monot

GUE/NGL

Matt Carthy, Paloma López Bermejo, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

PPE

Markus Ferber

1

0

ENF

Laurenţiu Rebega

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 14. märts 2018Õigusalane teave