Menetlus : 2016/0337(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0050/2018

Esitatud tekstid :

A8-0050/2018

Arutelud :

PV 14/03/2018 - 15
CRE 14/03/2018 - 15

Hääletused :

PV 15/03/2018 - 10.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0088

RAPORT     *
PDF 940kWORD 142k
1.3.2018
PE 608.050v02-00 A8-0050/2018

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta

(COM(2016)0685 – C8-0472/2016 – 2016/0337(CNS))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Paul Tang

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta

(COM(2016)0685 – C8-0472/2016 – 2016/0337(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0685),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0472/2016),

–  võttes arvesse Taani Folketingi, Iirimaa Esindajatekoja ja Senati, Luksemburgi Saadikutekoja, Malta Esindajatekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0050/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Äriühingud, kes soovivad liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsiste takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks tuleks seega käsitleda mõlemat liiki turu puudujääke.

(1)  Äriühingud, kes soovivad liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsiste takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist. Globaliseerumise ja digiteerimise ajastul muutub eelkõige finants- ja intellektuaalse kapitali allikapõhise maksustamise jälgimine üha raskemaks ja sellega manipuleerimine üha lihtsamaks. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi ebakõlasid. Mitmete majandussektorite üldine digiteerimine ning digitaalmajanduse kiire areng seavad kahtluse alla traditsiooniliste majandusharude jaoks mõeldud liidu äriühingute maksumudelite sobivuse, muu hulgas seoses sellega, et tuleb võib-olla välja töötada uued hindamis- ja arvutuskriteeriumid, mis peegeldaksid 21. sajandi äritegevust. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need kõik ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja tekitavad moonutusi suurte äriühingute ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel. Seetõttu peaks liidu äriühingu tulumaksu maksubaasi uus standard käsitlema sedalaadi turuprobleeme, austades samal ajal pikaajalise õigusliku selguse ja kindluse ning maksualase neutraalsuse põhimõtte eesmärke. Liikmesriikide maksusüsteemide suurem ühtlustamine vähendab oluliselt liidus piiriüleselt tegutsevate äriühingute kulusid ja halduskoormust. Ehkki maksupoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115 selgelt sätestatud, et nõukogu peaks seadusandliku erimenetluse kohaselt tegutsedes ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega andma ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste maksuseaduste ning õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit teenivad. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad ära siseriiklike maksusüsteemide erinevusi, et vähendada oma maksukoormust. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õiguslikku raamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada.

(2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit teenivad ja kus äriühingutel on püsiv tegevuskoht. Arvestades digitaalseid muutusi ärikeskkonnas, on vaja tagada, et äriühinguid, kes teenivad liikmesriigis tulu, omamata selles liikmesriigis füüsilist püsivat tegevuskohta, kuid omades seal digitaalset püsivat tegevuskohta, koheldakse samal viisil kui äriühinguid, kellel on liikmesriigis füüsiline püsiv tegevuskoht. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad ära siseriiklike maksusüsteemide erinevusi, et vähendada oma maksukoormust. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õiguslikku raamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada. Konsolideerimine on CCCTB süsteemi oluline element, kuna ELis piiriüleselt tegutsevate sama grupi äriühingute ees olevaid olulisi maksutõkkeid saab kõrvaldada üksnes sel viisil. Konsolideerimisega kõrvaldatakse siirdehindadega seotud formaalsused ja grupisisene topeltmaksustamine.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanek CCCTB kohta keskendus eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks sellele eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemide kasutamisega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks.

(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. 2011. aasta ettepanek CCCTB kohta keskendus eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks sellele eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemide kasutamisega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Kui CCCTBd on hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, tagaks see maksude maksmise seal, kus tekib kasum ja kus on äriühingu püsiv tegevuskoht. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks. Siseturu täiustamine on kõige olulisem majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav tegur. CCCTB kehtestamine aitaks suurendada majanduskasvu ja luua liidus rohkem töökohti, vähendades kahjulikku maksukonkurentsi äriühingute vahel.

__________________

__________________

7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM (2011) 121 final/2 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.

7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM (2011) 121 final/2 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Komisjon väljendab oma 21. septembri 2017. aasta teatises „Õiglane ja tõhus maksusüsteem Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu jaoks“ veendumust, et CCCTB loob aluse digitaalmajanduse põhjustatud maksustamisprobleemidega tegelemiseks.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis tegelda konsolideerimisega.

(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, on väga tähtis tagada äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiivi ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi üheaegne jõustumine. Kuna süsteemi selline muutus kujutab endast märkimisväärset sammu siseturu väljakujundamisel, on vaja paindlikkust, et seda saaks algusest peale nõuetekohaselt rakendada. Seega, kuna siseturg hõlmab kõiki liikmesriike, tuleks CCCTB kehtestada kõigis liikmesriikides. Kui nõukogu ei võta CCCTB loomise ettepaneku kohta ühehäälset otsust vastu, peaks komisjon esitama uue ettepaneku, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele, et esitada vajalikud õigusaktid. Viimase võimalusena peaksid liikmesriigid algatama tõhustatud koostöö, millega mitteosalevad liikmesriigid peaksid saama igal ajal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ühineda. On kahetsusväärne, et ei CCTB ega CCCTB ettepaneku kohta ole tehtud piisavalt üksikasjalikku hindamist seoses nende mõjuga liikmesriikide äriühingu maksutulule riikide kaupa.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Paljud agressiivse maksuplaneerimise struktuurid toimuvad üldiselt piiriüleses kontekstis, millest järeldub, et osalevatel gruppidel on olemas minimaalsed vahendid. Lähtudes sellest eeldusest ning proportsionaalsuse huvides peaksid ühtset maksubaasi käsitlevad eeskirjad olema kohustuslikud ainult äriühingutele, mis kuuluvad olulise suurusega gruppi. Seetõttu tuleks kehtestada suurusega seotud lävi, lähtudes selle grupi konsolideeritud kogutulust, kes konsolideeritud finantsaruande esitab. Et tagada ühtsus CCCTB algatuse kahe etapi vahel, tuleks ühtset tulumaksubaasi käsitlevad eeskirju kohaldada ka äriühingute suhtes, keda käsitatakse grupina siis, kui algatus täielikult ellu viiakse. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema ühe valikuna kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta.

(5)  Paljud agressiivse maksuplaneerimise struktuurid toimuvad üldiselt piiriüleses kontekstis, millest järeldub, et osalevatel gruppidel on olemas minimaalsed vahendid. Lähtudes sellest eeldusest ning proportsionaalsuse huvides peaksid ühtset maksubaasi käsitlevad eeskirjad olema esialgu kohustuslikud ainult äriühingutele, mis kuuluvad olulise suurusega gruppi. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev 750 miljoni euro suurune alumine piirmäär. Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse uus äriühingu tulumaksubaasi standard kõigile liidu äriühingutele, tuleks piirmäära seitsme aasta jooksul nullini vähendada. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema esimeses etapis soovi korral kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on ELis maksuresident. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad. Vastupidiselt ei peetud ühise määratluse esitamist oluliseks selliste püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad kolmandas riigis, või asuvad liidus, kuid kuuluvad maksumaksjale, kes on maksuresident mõnes kolmandas riigis. See mõõde jäetakse kahepoolsete maksulepingute ja riiklike õigusaktide käsitleda, kuna sellel on keeruline koostoime rahvusvaheliste lepingutega.

(6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on ELis maksuresident. Hargmaised ettevõtjad kasutavad liiga tihti skeeme kasumi viimiseks maksuparadiisidesse makse tasumata või makstes neid väga madalate maksumääradega. Püsiva tegevuskoha mõiste võimaldaks täpselt ja siduvalt määrata kindlaks kriteeriumid, mille täitmine tõendab hargmaise ettevõtja asumist asjaomases riigis. See sunnib hargmaised ettevõtjaid õiglaselt makse maksma. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad. Samuti on vaja ühist määratlust selliste püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad kolmandas riigis, või asuvad liidus, kuid kuuluvad maksumaksjale, kes on maksuresident mõnes kolmandas riigis. Kui siirdehinnad põhjustavad kasumi ülekandmist madalate maksumääradega riiki, tuleb eelistada kasumi arvestamist jaotusvalemi põhjal. Sellise süsteemi vastuvõtmisega võib liit kehtestada äriühingute kaasaegse ja tõhusa maksustamise rahvusvahelise standardi. Komisjon peaks koostama suunised üleminekuperioodi ajaks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise, kuid lõpuks peaks normiks kujunema jaotusvalemi kasutamine. Komisjon peaks tegema ettepaneku luua maksulepingu liidu mudel, mis võiks lõpuks asendada tuhanded kahepoolsed lepingud, mida iga liikmesriik on sõlminud.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Digitaalsed kaubad on äärmiselt liikuvad ja immateriaalsed. Uuringud on näidanud, et digitaalsektor on tihedalt seotud agressiivse maksuplaneerimise tavadega, kuna paljud ärimudelid ei vaja füüsilist taristut, et klientidega tehinguid teha ja kasumit teenida. See võimaldab suurimatel digitaalsetel äriühingutel maksta oma tuludelt nullilähedasi makse. Liikmesriikide riigikassad kaotavad miljardeid eurosid maksutulu, kuna nad ei saa digitaalseid hargmaiseid ettevõtjaid maksustada. Selle tõelise ja kiiret sekkumist vajava sotsiaalse ebaõigluse lahendamiseks tuleb praegust äriühingu tulumaksu käsitlevat õigust laiendada, et see hõlmaks uut digitaalset püsivat tegevuskohta, mis põhineb märkimisväärsel digitaalsel kohalolekul. Sarnaste ärimudelite jaoks on vaja võrdseid võimalusi, et lahendada digiteerimise kontekstist tulenevad maksuprobleemid ilma digitaalsektori potentsiaali pärssimata. Sellega seoses tuleks eriti arvesse võtta OECD tehtud tööd rahvusvaheliselt sidusate eeskirjade kogumi osas.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Maksustatavaid tulusid tuleks vähendada ärikulude ja teatavate muude kulude võrra. Mahaarvatavad tegevuskulud peaksid tavaliselt hõlmama kõiki kulusid, mis on seotud müügi ja kuludega, mis on seotud tulu loomise, säilitamise ja tagamisega. Et toetada innovatsiooni majanduses ja ajakohastada siseturgu, tuleks kehtestada teadus- ja arenduskulude mahaarvamine, sealhulgas suuremahuline mahaarvamine, ja need tuleks teha kulude kandmise aastal (välja arvatud kinnisasjad). Väikeseid alustavaid äriühinguid, kellel ei ole sidusettevõtjaid, mis oleks eriti innovaatilised (kategooria, mis eelkõige hõlmab idufirmasid), tuleks toetada ka tõhustatud suuremahuliste mahaarvamistega teadus- ja arenduskulude puhul. Õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu mittemahaarvatavatest kuludest.

(8)  Maksustatavaid tulusid tuleks vähendada ärikulude ja teatavate muude kulude võrra. Mahaarvatavad tegevuskulud peaksid tavaliselt hõlmama kõiki kulusid, mis on seotud müügi ja kuludega, mis on seotud tulu loomise, säilitamise ja tagamisega. Et toetada innovatsiooni majanduses ja ajakohastada siseturgu, tuleks kehtestada mahaarvamised ja maksumaksjad peaksid saama maksusoodustust tõeliste teadus- ja arenduskulude eest, mis on seotud töötajate, alltöövõtjate, renditöötajate ja vabakutselistega seotud kulutustega, ja mahaarvamised tuleks teha kulude kandmise aastal (välja arvatud kinnisasjad). Mahaarvamiste kuritarvitamise vältimiseks on vaja tõeliste teadus- ja arenduskulude selget määratlust. Õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu mittemahaarvatavatest kuludest.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Hiljutised arengud rahvusvahelises maksustamises on näidanud, et üldise maksukohustuse vähendamiseks kasutavad piiriülesed grupid üha enam maksustamise vältimise viise, mis toovad kaasa maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ülemääraste intressimaksete kaudu. Sellise tegevuse tõkestamiseks on vaja piirata intresside (ja muude finantskulude) mahaarvamist. Intresside (ja muude finantskulude) mahaarvamine peaks piiranguteta olema lubatud ainult niivõrd, kuivõrd neid kulusid on võimalik tasaarvestada maksustatava intressitulu (ja muu finantstulu) puhul. Intressikulude ülejäägi suhtes tuleks kohaldada mahaarvamise piiranguid, mis tehakse kindlaks lähtuvalt maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA).

(9)  Hiljutised arengud rahvusvahelises maksustamises on näidanud, et üldise maksukohustuse vähendamiseks kasutavad piiriülesed grupid üha enam maksustamise vältimise viise, mis toovad kaasa maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ülemääraste intressimaksete kaudu. Sellise tegevuse tõkestamiseks on vaja piirata intresside (ja muude finantskulude) mahaarvamist. Intresside (ja muude finantskulude) mahaarvamine peaks piiranguteta olema lubatud ainult niivõrd, kuivõrd neid kulusid on võimalik tasaarvestada maksustatava intressitulu (ja muu finantstulu) puhul. Intressikulude ülejäägi suhtes tuleks kohaldada mahaarvamise piiranguid, mis tehakse kindlaks lähtuvalt maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). Liikmesriigid võivad veelgi piirata intressi- ja muude finantskulude mahaarvamise summat, et tagada kõrgem kaitsetase.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Asjaolu, et laenuintressid on maksumaksja maksubaasist mahaarvatavad, kuid see ei kehti kasumi jaotamise korral, tekitab laenuvahenditega rahastamisele selge eelise omakapitali kaudu rahastamise ees. Võttes arvesse, et selline olukord tekitab ettevõtjatele võlgu, on oluline sätestada meetmed, mis neutraliseerivad praeguse kallutatuse, mis pärsib omakapitaliga rahastamist. Seoses sellega on kavas maksumaksjatele anda toetust majanduskasvuks ja investeeringuteks, mille kohaselt võib omakapitali suurendamise teatavatel tingimustel oma maksubaasist maha arvata. Seega on oluline tagada, et süsteem ei saa kahju kaskaadiefektist ning seetõttu oleks vajalik jätta välja maksustamisväärtus maksumaksja osalustes sidusettevõtjates. Et muuta toetuste süsteem piisavalt kindlaks, tuleks kehtestada ka maksustamise vältimise vastased eeskirjad.

(10)  Asjaolu, et laenuintressid on maksumaksja maksubaasist mahaarvatavad, kuid see ei kehti kasumi jaotamise korral, tekitab laenuvahenditega rahastamisele selge eelise omakapitali kaudu rahastamise ees. Võttes arvesse, et selline olukord tekitab ettevõtjatele võlgu, on oluline sätestada meetmed, mis neutraliseerivad praeguse kallutatuse, mis pärsib omakapitaliga rahastamist, piirates laenuintresside maksumaksja maksubaasist mahaarvamise võimalust. Selline intressidega seotud piirang on sel eesmärgil asjakohane ja piisav vahend.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Selleks et tõkestada kõrgelt maksustatud äriühingute passiivse tulu (peamiselt finantstulu) ümbersuunamist, tuleks mis tahes kahjum, mida need äriühingud võivad maksuaasta lõpus kanda, pidada kauplemistegevuse tulemustele vastavaks. Sellest tulenevalt peaks maksumaksjal olema lubatud kanda kahjumit edasi piiramatult, kehtestamata piiranguid aastas mahaarvatavale summale. Kuna kahjumi edasikandmine peaks tagama, et maksumaksja maksab makse tegelikult tulult, ei ole edasikandmisele ajalise piirangu kehtestamine põhjendatud. Kahjumi tagasikandmisega seoses ei tuleks eeskirju kehtestada, kuna selline praktika on liikmesriikides üsna tavatu ja võib kaasa tuua põhjendamatu keerukuse. Lisaks tuleks kehtestada kuritarvituste vastased sätted, et vältida, takistada või tõkestada katseid hoida kõrvale kahjumi mahaarvamise eeskirjadest kahjumlike ettevõtjate ostmise kaudu.

(12)  Selleks et tõkestada kõrgelt maksustatud äriühingute passiivse tulu (peamiselt finantstulu) ümbersuunamist, tuleks mis tahes kahjum, mida need äriühingud võivad maksuaasta lõpus kanda, pidada kauplemistegevuse tulemustele vastavaks. Sellest tulenevalt peaks maksumaksjal olema lubatud kanda kahjumit edasi viie aasta jooksul nii, et aastas mahaarvatav summa on piiratud. Kahjumi tagasikandmisega seoses ei tuleks eeskirju kehtestada, kuna selline praktika on liikmesriikides üsna tavatu ja võib kaasa tuua põhjendamatu keerukuse. Nõukogu direktiivis (EL) nr 2016/11641 a on sätestatud üldine kuritarvituste vastane reegel, et vältida, takistada või tõkestada katseid hoida kõrvale kahjumi mahaarvamise eeskirjadest kahjumlike ettevõtjate ostmise kaudu. Seda üldist reeglit tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel süsteemselt arvesse võtta.

 

_________________

 

1 a Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Hõlbustamaks ettevõtjate rahavoosuudet (näiteks kompenseerides idufirmade kahjumi liikmesriigis teises liikmesriigis teenitud kasumiga) ja innustamaks piiriülest laienemist Euroopa Liidus, peaks maksumaksjatel olema õigus ajutiselt võtta arvesse kahjumit, mis tekkis nende vahetutes tütarettevõtjates ja teistes liikmesriikides asuvates püsivates tegevuskohtades. Emaettevõtja või liikmesriigis asuv peakontor peaks seetõttu asjaomasel maksuaastal saama maksubaasist maha arvata samal maksuaastal oma vahetute tütarettevõtjate või teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade tekitatud kahjumi proportsionaalselt oma osalusega. Emaettevõtja peaks seejärel kandma oma maksubaasi mis tahes kasumi oma tütarettevõtjalt või püsivalt tegevuskohalt, võttes arvesse varem maha arvatud kahjumi summat. Kuna oluline on kaitsta liikmesriikide maksutulusid, tuleks maha arvatud kahjum automaatselt reinkorporeerida, kui see ei toimu teatud arvu aastate möödudes või kui vahetu tütarettevõtjana või püsiva tegevuskohana kvalifitseerumise nõudeid enam ei täideta.

välja jäetud

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  On väga oluline kehtestada asjakohased maksustamise vältimise vastased meetmed, et tugevdada ühtse maksubaasi eeskirju agressiivse maksuplaneerimise vastu. Eelkõige peaks süsteem sisaldama üldist kuritarvituse vastast eeskirja, mida täiendaks meetmed, mille eesmärk on ohjata maksustamise vältimise teatavaid liike. Arvestades, et üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk on võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole veel käsitletud konkreetsete sätetega, täidavad need lünki, mis ei tohiks mõjutada konkreetsete maksude vältimise vastaste eeskirjade kohaldamist. Üldisi kuritarvitamise vastaseid eeskirju peaks liidu sees kohaldama skeemide suhtes, mis ei ole tegelikud. Lisaks on oluline tagada, et kuritarvituste vastast eeskirja kohaldatakse ühtsel viisil siseriiklike olukordade, liidusiseste piiriülestele olukordade ja kolmandate riikide äriühinguid hõlmavate piiriüleste olukordade puhul, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei erineks.

(15)  On väga oluline kehtestada asjakohased maksustamise vältimise vastased meetmed, et tugevdada ühtse maksubaasi eeskirju agressiivse maksuplaneerimise vastu. Eelkõige peaks süsteem sisaldama tugevat ja tõhusat üldist kuritarvituse vastast eeskirja, mida täiendaks meetmed, mille eesmärk on ohjata maksustamise vältimise teatavaid liike. Arvestades, et üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk on võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole veel käsitletud konkreetsete sätetega, täidavad need lünki, mis ei tohiks mõjutada konkreetsete maksude vältimise vastaste eeskirjade kohaldamist. Üldisi kuritarvitamise vastaseid eeskirju peaks liidu sees kohaldama skeemide suhtes, mis ei ole tegelikud. Lisaks on oluline tagada, et kuritarvituste vastast eeskirja kohaldatakse ühtsel viisil siseriiklike olukordade, liidusiseste piiriülestele olukordade ja kolmandate riikide äriühinguid hõlmavate piiriüleste olukordade puhul, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei erineks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Võttes arvesse, et hübriidse ebakõla tulemuseks on tavaliselt topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või olukord, kus tulu arvatakse maha ühes riigis ilma maksubaasi kaasamiseta teises riigis, kahjustavad sellised olukorrad selgelt siseturu toimimist, moonutades selle mehhanisme ning tekitades õiguslikud lüngad, mis võimaldavad maksustamise vältimise tavadel õilmitseda. Arvestades ebakõlade tekkimist sellest, et liikmesriigid kvalifitseerivad õiguslikult erinevalt teatavat liiki üksusi või finantsmakseid, siis ei toimus see tavaliselt ettevõtjate puhul, kes kohaldavad ühiseid eeskirju maksubaasi arvutamiseks. Siiski esineb ebakõlasid ka ühtse maksubaasi raamistiku ning liikmesriikide või kolmandate riikide äriühingute maksustamise süsteemide vahel. Hübriidsete ebakõlade mõju likvideerimiseks on vaja kehtestada eeskirjad juhtudeks, kui üks kahest jurisdiktsioonist, kelle vahel ebakõla tekkis, keeldub makse mahaarvamisest või tagab, et vastav tulu sisaldub äriühingu tulumaksubaasis.

(17)  Võttes arvesse, et filiaalidega seotud ja hübriidse ebakõla tulemuseks on tavaliselt topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või olukord, kus tulu arvatakse maha ühes riigis ilma maksubaasi kaasamiseta teises riigis, kahjustavad sellised olukorrad selgelt siseturu toimimist, moonutades selle mehhanisme ning tekitades õiguslikud lüngad, mis võimaldavad maksustamise vältimise tavadel õilmitseda. Arvestades ebakõlade tekkimist sellest, et liikmesriigid kvalifitseerivad õiguslikult erinevalt teatavat liiki üksusi või finantsmakseid, siis ei toimus see tavaliselt ettevõtjate puhul, kes kohaldavad ühiseid eeskirju maksubaasi arvutamiseks. Siiski esineb ebakõlasid ka ühtse maksubaasi raamistiku ning liikmesriikide või kolmandate riikide äriühingute maksustamise süsteemide vahel. Hübriidsete ebakõlade või seonduvate süsteemide mõju likvideerimiseks on direktiivis (EL) 2016/1164 sätestatud hübriidseid ebakõlasid ja ümberpööratud hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad. Neid eeskirju tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel süsteemselt arvesse võtta.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Liikmesriike ei tohiks takistada kehtestamast täiendavaid maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, et vähendada negatiivset mõju, mis tuleneb kasumi suunamisest väljaspool liitu asuvatesse madala maksumääraga riikidesse, mis ei pruugi liidu standardite kohaselt automaatselt maksuteavet vahetada.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Juhuks, kui ettevõtjad rikuvad käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklikke õigusnorme, peaks liikmesriikidel olema oma seaduste alusel kehtestatud karistuste süsteem ning nad peaksid komisjoni sellest teavitama.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke elemente seoses järgmisega: i) võtta arvesse liikmesriikide seaduste muudatusi seoses äriühingu liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta I ja II lisa vastavalt; ii) kehtestada uusi mõisteid; iii) kehtestada üksikasjalikud eeskirjad maksustamise vältimise vastu mitmes spetsiifilises valdkonnas, mis on olulised majanduskasvu ja investeeringute seisukohast; iv) määratleda üksikasjalikumalt liisitud varade õigusliku ja majandusliku omandi mõiste; v) arvutada liisingumaksete kapitali- ja intressiosa ning liisitud varade amortisatsioonibaas; ning vi) täpsemalt määratleda põhivara kategooriad, millelt arvestatakse amortisatsiooni. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke elemente seoses järgmisega: i) võtta arvesse liikmesriikide seaduste muudatusi seoses äriühingu liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta I ja II lisa vastavalt; ii) kehtestada uusi mõisteid; iii) määratleda üksikasjalikumalt liisitud varade õigusliku ja majandusliku omandi mõiste; iv) arvutada liisingumaksete kapitali- ja intressiosa ning liisitud varade amortisatsioonibaas; v) täpsemalt määratleda põhivara kategooriad, millelt arvestatakse amortisatsiooni; ning vi) avaldada suunised üleminekuperioodiks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Komisjon peaks teostama käesoleva direktiivi ühetaolise rakendamise üle järelevalvet, et vältida olukordi, kus liikmesriikide pädevad asutused kehtestavad igaüks erineva korra. Ka ei tohiks liidu ühtsete raamatupidamiseeskirjade puudumine tekitada uusi maksuplaneerimis- ja arbitraaživõimalusi. Seepärast võiks raamatupidamiseeskirjade ühtlustamine ühtset korda tugevdada, eriti juhul, kui see hõlmab kõiki liidu äriühinguid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Komisjon peaks käesoleva direktiivi rakendamist hindama viie aasta möödumisel pärast direktiivi jõustumist ja esitama selle kohta nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti,

(23)  Kuna käesolev direktiiv hõlmab äriühingute maksustamise eeskirjade olulist muutmist, peaks komisjon olema kohustatud hindama käesoleva direktiivi rakendamist põhjalikult viie aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. See rakendamisaruanne peaks sisaldama vähemalt järgmisi punkte: käesolevas direktiivis sätestatud maksusüsteemi mõju liikmesriikide tuludele, süsteemi eelised ja puudused väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mõju õiglasele maksukogumisele liikmesriikide vahel, mõju siseturule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikke konkurentsimoonutusi äriühingute vahel, kelle suhtes kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud uued eeskirjad, ning nende ettevõtete arv, mis kuuluvad kohaldamisalasse üleminekuperioodi jooksul. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist 10 aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ning esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti,

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks.

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidus teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks, sealhulgas eeskirjad maksustamise vältimise ärahoidmise meetmete ja väljapakutud maksusüsteemi rahvusvahelise mõõtmega seotud meetmete kohta.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse äriühingute suhtes, kes on asutatud liikmesriigi seaduste alusel, sealhulgas nende püsivate tegevuskohtade suhtes teistes liikmesriikides, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse äriühingute suhtes, kes on asutatud liikmesriigi seaduste alusel, sealhulgas nende püsivate ja digitaalsete püsivate tegevuskohtade suhtes teistes liikmesriikides, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud gruppi, mille konsolideeritud kogutulu ületab 750 000 000 eurot eelneva aasta jooksul, mis eelneb asjaomasele majandusaastale;

(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud gruppi, mille konsolideeritud kogutulu ületab 750 000 000 eurot eelneva aasta jooksul, mis eelneb asjaomasele majandusaastale. Seda piirmäära tuleks maksimaalselt seitsme aasta jooksul vähendada nullini.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktidele a ja b, kuid ei vasta punktidele c või d, võib kohaldada käesoleva direktiivi eeskirju viie maksuaasta jooksul, sealhulgas ka oma teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse automaatselt viie maksuaasta võrra, välja arvatud juhul, kui esitatakse teade direktiivi kohaldamise lõpetamise kohta, nagu on osutatud artikli 65 lõikes 3. Lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused peavad olema täidetud iga kord, kui pikendamine toimub.

3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktidele a ja b, kuid ei vasta punktidele c või d, võib kohaldada käesoleva direktiivi eeskirju, sealhulgas ka oma teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata laevandusettevõtja suhtes, keda maksustatakse erikorra alusel. Laevandusettevõtja maksustamise erikorda võetakse arvesse, et määrata kindlaks äriühingud, kes kuuluvad samasse gruppi, nagu on osutatud artiklis 3.

välja jäetud

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  õigus kasutada üle 50 % hääleõigusest; ning

(a)  õigus kasutada üle hääleõigust, mis ületab 50 %; ning

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „laenukasutuse kulu“ – intressikulu igasuguse võlakohustuse puhul, muud kulud, mis on majanduslikult samaväärsed rahaliste vahendite kaasamisega seoses tekkinud intressi ja kuluga, nagu on määratletud riigi õigusaktides, sealhulgas maksed kasumiosaluslaenude alusel, sellistelt instrumentidelt nagu vahetusvõlakirjad ja nullkupongvõlakirjad kogunenud arvestuslik intress, alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad, kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa, seotud vara bilansilise väärtusega hõlmatud kapitaliseeritud intress, kapitaliseeritud intressi amortisatsioon, asjakohasel juhul siirdehindade kohase rahastamise tootluse põhjal arvutatud summad, tingliku intressi summad üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel, netokapitali suurenemise määratud tootlus, nagu on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 11, teatav vahetuskursikasum või -kahjum seoses laenukasutuse ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidega, rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud;

(12)  „laenukasutuse kulu“ – intressikulu igasuguse võlakohustuse puhul, muud kulud, mis on majanduslikult samaväärsed rahaliste vahendite kaasamisega seoses tekkinud intressi ja kuluga, nagu on määratletud riigi õigusaktides, sealhulgas maksed kasumiosaluslaenude alusel, sellistelt instrumentidelt nagu vahetusvõlakirjad ja nullkupongvõlakirjad kogunenud arvestuslik intress, alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad, kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa, seotud vara bilansilise väärtusega hõlmatud kapitaliseeritud intress, kapitaliseeritud intressi amortisatsioon, asjakohasel juhul siirdehindade kohase rahastamise tootluse põhjal arvutatud summad, tingliku intressi summad üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel, teatav vahetuskursikasum või -kahjum seoses laenukasutuse ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidega, rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)   „koostööd mittetegev maksujurisdiktsioon“ – jurisdiktsioon, millel on mõni järgmistest omadustest:

 

(a)  jurisdiktsioon ei vasta rahvusvahelistele läbipaistvuse standarditele;

 

(b)  jurisdiktsioonis kehtivad võimalikud soodusrežiimid;

 

(c)  jurisdiktsioonis kehtib maksusüsteem, kus äriühingu tulumaks puudub või on nullilähedane;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 b)  „majanduslik sisu“ – faktilised kriteeriumid, sh digitaalmajanduses, mida saab kasutada ettevõtja maksukohustuslasena kohaloleku määratlemiseks, nt üksusele iseloomulike inim- ja materiaalsete ressursside olemasolu, iseseisev juhtimine, õiguslik reaalsus, teenitav tulu ja vajaduse korral varade laad;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 c)  „varifirma“ – mis tahes juriidiline isik, millel puudub majanduslik sisu ja mis on loodud ainult maksustamise otstarbel;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 d)  „litsentsikulu” – igasugused kulud, mis tekivad seoses maksetega kirjandus- või kunstiteose või teadustöö, kaasa arvatud kinofilmide ja tarkvara autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disainilahenduse või mudeli, kava, salajase valemi või protsessi või tööstus-, äri- või teaduskogemusi käsitleva teabe või mis tahes muu immateriaalse vara kasutamise või kasutusõiguse eest; maksed tööstuslike, kaubanduslike või teaduslike seadmete kasutamise või kasutusõiguse eest loetakse litsentsikuludeks;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 e)  „siirdehinnad“ – hinnad, millega ettevõtja annab sidusettevõtjatele üle materiaalset või immateriaalset vara või osutab neile teenuseid;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  „hübriidne ebakõla“ – maksumaksja ja sidusettevõtja vaheline olukord või eri maksujurisdiktsioonide osapoolte vaheline struktureeritud kokkulepe, mille puhul erinevused finantsinstrumendi või üksuse õiguslikus kvalifitseerimises või kaubandusliku kohaloleku käsitamine püsiva tegevuskohana toovad kaasa mis tahes järgmise olukorra:

(31)  „hübriidne ebakõla“ – hübriidne ebakõla direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 2 punkti 9 tähenduses;

(a)  sama makse, kulu või kahjum arvatakse maksustatavast väärtusest maha nii selles jurisdiktsioonis, kust makse pärineb, kus kulu kanti või kahjum tekkis, kui ka teises jurisdiktsioonis (edaspidi „topeltmahaarvamine“);

 

(b)  makse arvatakse maksustatavast väärtusest maha jurisdiktsioonis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse võetaks (edaspidi „mahaarvamine ilma arvesse võtmiseta“);

 

(c)  kui kaubandusliku kohaloleku käsitamisel püsiva tegevuskohana esineb erinevusi ja ühe jurisdiktsiooni tuluallikast pärit tulu jäetakse maksustamise eesmärgil teises jurisdiktsioonis maksustamata ilma seda sama tulu teises jurisdiktsioonis vastavalt arvesse võtmiseta (edaspidi „maksustamata jätmine ilma arvesse võtmiseta“).

 

Hübriidne ebakõla tekib üksnes siis, kui sama mahaarvatud makse, samad kantud kulud või sama tekkinud kahjum ületab kahes jurisdiktsioonis tulu, mida võetakse mõlemas jurisdiktsioonis arvesse ja mida saab seostada sama allikaga.

 

Hübriidne ebakõla hõlmab ka maksumaksjat kaasava struktuurse kokkuleppega hõlmatud finantsinstrumendi ülekandmist, kui rohkem kui üks kokkuleppe osapooltest, kes on eri maksujurisdiktsioonide residendid, käsitlevad ülekantud finantsinstrumendi aluseks olevat kasumit maksustamise eesmärgil samaaegselt saaduna, mis tekitab mis tahes järgmise olukorra:

 

(a)  aluseks oleva kasumiga seotud makse mahaarvamine ilma selle makse maksustamise eesmärgil arvesse võtmiseta, v.a juhul, kui aluseks olev kasum lisatakse ühe osapoole maksustatava tulu hulka;

 

(b)  maksuvabastus kinnipeetavast maksust, mida võetakse rohkem kui ühele osapoolele üle kantud finantsinstrumendilt saadud makselt;

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  „struktureeritud kokkulepe“ – hübriidset ebakõla hõlmav kokkulepe, mille puhul ebakõla on kokkuleppe tingimustesse arvestatud, või kokkulepe, mis on kavandatud nii, et tekiks hübriidne ebakõla, v.a juhul, kui põhjendatult ei saa eeldada, et maksumaksja või sidusettevõtja oleks pidanud ebakõlast teadlik olema, ning nad ei jaganud hübriidsest ebakõlast tulenevat väärtust;

välja jäetud

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  „digitaalne püsiv tegevuskoht“ – sellise maksumaksja märkimisväärne digitaalne kohalolek, kes osutab mingis jurisdiktsioonis vastavalt artikli 5 lõikes 2 a sätestatud kriteeriumidele kõnealuse jurisdiktsiooni tarbijatele või ettevõtjatele suunatud teenuseid;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 b)  „Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number“ – number, mille määratlus on esitatud komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatises, mis sisaldab tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamiseks.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib artikli 66 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada rohkemate mõistete määratlused.

Komisjon võib artikli 66 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada olemasolevaid määratlusi või sätestada rohkemate mõistete määratlused.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Maksumaksjal loetakse olevat püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis kui see liikmesriik, kus ta on maksuresident, kui tal on äritegevuse kindel koht kõnealuses teises riigis, läbi mille toimub kogu äritegevus või osa sellest, sealhulgas eelkõige:

1.  Maksumaksjal loetakse olevat püsiv tegevuskoht, mis hõlmab digitaalset püsivat tegevuskohta, teises liikmesriigis kui see jurisdiktsioon, kus ta on maksuresident, kui tal on kõnealuses teises liikmesriigis äritegevuse kindel koht või digitaalne kohalolek, läbi mille toimub kogu äritegevus või osa sellest, sealhulgas eelkõige:

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  digitaalplatvorm või mis tahes muu digitaalne ärimudel, mis põhineb andmete kogumisel ja kasutamisel ärilisel eesmärgil.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui mingi jurisdiktsiooni maksuresident pakub sellist digitaalset platvormi nagu elektrooniline rakendus, andmebaas, internetipõhine kauplemiskoht või mäluruum või pakub neile juurdepääsu, või siis pakub otsingumootorit või reklaamiteenuseid veebisaidil või elektroonilises rakenduses, loetakse, et sellise maksumaksja digitaalne püsiv tegevuskoht on teises jurisdiktsioonis kui see, mille maksuresident ta on, kui maksumaksja või sidusettevõtja eespool nimetatud digitaalplatvormidelt lähtuvatest kaugtehingutest saadav aastane kogutulu teises jurisdiktsioonis on üle 5 000 000 euro ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

 

(a)  maksumaksja digitaalsele platvormile on ühe kuu jooksul sisse loginud või seda on külastanud vähemalt 1000 registreeritud üksikkasutajat, kelle elukoht on teistes liikmesriikides kui see, mille maksuresident maksumaksja on;

 

(b)  klientide või kasutajatega, kelle elukoht on teises jurisdiktsioonis, sõlmiti maksuaasta jooksul vähemalt 1000 digitaalset lepingut;

 

(c)  maksumaksja poolt maksuaasta jooksul kogutud digitaalse infosisu maht ületab 10 % grupi salvestatud digitaalse infosisu kogumahust.

 

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 66 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, kohandades rahvusvaheliste lepingute edusammude põhjal käesoleva lõike punktides a, b ja c sätestatud tegureid.

 

Kui asjaomases liikmesriigis on maksumaksja suhtes lisaks käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tulupõhisele piirmäärale kohaldatavad ka üks või rohkem käesoleva lõike punktides a, b ja c sätestatud digitaalset tegurit, loetakse, et maksumaksjal on selles liikmesriigis püsiv tegevuskoht.

 

Maksumaksja on kohustatud edastama maksuhaldurile kogu teabe, mis on seotud püsiva tegevuskoha või digitaalse püsiva tegevuskoha määramisega vastavalt käesolevale artiklile.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks summadele, mis on mahaarvatavad teadus- ja arenduskuludena vastavalt lõikele 2, võib maksumaksja iga maksuaasta kohta maha arvata täiendavad 50 % sellistest kuludest, välja arvatud materiaalse põhivaraga seotud kulud, mis tekkisid kõnealusel aastal. Nende teadus- ja arenduskulude puhul, mis ületavad 20 000 000 eurot, võivad maksumaksjad ületavast summast maha arvata 25 %.

Uurimis- ja arenduskuludeks, mis ei ületa 20 000 000 eurot ja on seotud töötajatega, sh palgad, alltöövõtjad, renditöötajad ja vabakutselised, saab maksumaksja maksusoodustust 10 % ulatuses kantud kuludest.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina esimesest lõigust võib maksumaksja täiendavalt maha arvata 100 % oma teadus- ja arenduskuludest kuni 20 000 000 euroni, kui maksumaksja vastab kõigile järgmistele tingimustele:

välja jäetud

(a)  see on noteerimata ettevõte, kus töötab vähem kui 50 töötajat ja selle aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot;

 

(b)  see ei ole olnud registreeritud rohkem kui viis aastat. Kui maksumaksjat ei ole vaja registreerida, võib viieaastast perioodi lugeda hetkest, kui ettevõtja kas alustab majandustegevust või hakkab maksukohustuslaseks;

 

(c)  see ei ole moodustatud ühinemise teel;

 

(d)  sel ei ole ühtki sidusettevõtjat.

 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  50 % esinduskuludest sellise summa ulatuses, mis ei ületa [x] % maksuaasta tuludest;

(b)  50 % tavalistest ja vajalikest esinduskuludest, mis on otseselt seotud või mida seostatakse maksumaksja äritegevusega, sellise summa ulatuses, mis ei ületa [x] % maksuaasta tuludest;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  jaotamata kasumi ülekandmine reservi, mis moodustab osa äriühingu omakapitalist;

(c)  jaotamata kasumi ülekandmine reservi, mis moodustab osa äriühingu omakapitalist, v.a ühistute ja ühistukonsortsiumide jaotamata kasumi reserv, kooskõlas riiklike maksueeskirjadega nii äriühingu praeguse tegevuse ajal kui ka pärast selle lõppemist;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide (nn maksuparadiisid) ELi loetellu kantud riikides asuvate toetusesaajatega seotud kulud;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ülejäänud laenukasutuse kulu võib maha arvata sellel maksustamisaastal, mil need kanti, kuid maksimaalselt 30 protsendini maksumaksja EBITDAst või kuni 3 000 000 euro suuruses summas, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

Ülejäänud laenukasutuse kulu võib maha arvata sellel maksustamisaastal, mil need kanti, kuid maksimaalselt 10 protsendini maksumaksja EBITDAst või kuni 1 000 000 euro suuruses summas, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui maksumaksjal lubatakse või temalt nõutakse grupi nimel tegutsemist, nagu on määratletud riiklikus grupi maksustamise süsteemis, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel maksumaksjana kogu gruppi. Sellisel juhul arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ja EBITDA kogu grupi kohta. 3 000 000 euro suurune summa võetakse samuti arvesse kogu grupi kohta.

Kui maksumaksjal lubatakse või temalt nõutakse grupi nimel tegutsemist, nagu on määratletud riiklikus grupi maksustamise süsteemis, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel maksumaksjana kogu gruppi. Sellisel juhul arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ja EBITDA kogu grupi kohta. 1 000 000 euro suurune summa võetakse samuti arvesse kogu grupi kohta.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Ülejäänud laenukasutuse kulu, mida ei saa konkreetsel maksuaastal maha arvata, kantakse edasi ilma ajaliste piiranguteta.

6.  Ülejäänud laenukasutuse kulu, mida ei saa konkreetsel maksuaastal maha arvata, kantakse edasi viie aasta jooksul.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Konkreetsed erandid

 

Ühistute ja konsortsiumide reservi jäetud jaotamata kasum nii äriühingu praeguse tegevuse ajal kui ka pärast selle lõppemist ning ühistute ja konsortsiumide poolt oma liikmetele makstavad hüvitised on lubatud maksustatavast tulust maha arvata, kui seda lubab siseriiklik fiskaalõigus.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 29

Artikkel 29

Maksustamine riigist lahkumisel

Maksustamine riigist lahkumisel

1.  Summat, mis on võrdne ülekantud varade turuväärtusega riigist lahkumise hetkel, millest on maha arvatud selle vara maksustamisväärtus, käsitatakse tekkinud tuluna mis tahes järgmistel asjaoludel:

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivis (EL) 2016/1164 sätestatud lahkumismaksu eeskirju.

(a)  maksumaksja kannab vara oma registrijärgsest asukohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;

 

(b)  maksumaksja kannab vara oma liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse peakontorisse või püsivasse tegevuskohta niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole ülekandmisest tulenevalt enam õigust ülekantud vara maksustada;

 

(c)  maksumaksja viib oma maksuresidentsuse üle teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, välja arvatud sellise vara osas, mis jääb tegelikult seotuks esimeses liikmesriigis asuva püsiva tegevuskohaga;

 

(d)  maksumaksja viib oma püsiva tegevuskoha majandustegevuse ühest liikmesriigist üle teise liikmesriiki või kolmandasse riiki niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole üleviimisest tulenevalt enam õigust ülekantud vara maksustada.

 

2.  Liikmesriik, kuhu vara, maksuresidentsus või äritegevus üle viiakse, peab maksustamise tarbeks vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtuma maksumaksja või tema püsiva tegevuskoha liikmesriigi poolt kindlaksmääratud vara väärtusest.

 

3.  Kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi vara ülekandja liikmesriiki, ei kohaldata käesolevat artiklit väärtpaberite rahastamisega seotud vara ülekandmise suhtes, tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara kantakse üle usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks.

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 41 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Maksumaksja või mitteresidendist maksumaksja püsiva tegevuskoha maksuaastal saadud kahjumi võib edasi kanda ja maha arvata järgmistel maksuaastatel, välja arvatud juhul, kui käesoleva direktiiviga on ette nähtud teisiti.

1.  Maksumaksja või mitteresidendist maksumaksja püsiva tegevuskoha maksuaastal saadud kahjumi võib edasi kanda ja maha arvata järgmistel maksuaastatel maksimaalselt viie aasta jooksul.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 42

välja jäetud

Kahjumi mahaarvamine ja taas arvesse võtmine

 

1.  Residendist maksumaksja, kes on pärast oma kahjumi artikli 41 kohast mahaarvamist jätkuvalt kasumlik, võib samal maksuaastal maha arvata oma artikli 3 lõikes 1 osutatud vahetute tütarettevõtjate või teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade kahjumi. See mahaarvamine antakse piiratud ajaks vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4.

 

2.  Mahaarvamine on proportsionaalne residendist maksumaksja osalusega oma artikli 3 lõikes 1 osutatud tütarettevõtjas ning täielik püsivate tegevuskohtade puhul. Mingilgi juhul ei tohi residendist maksumaksja maksubaasi vähendamise tulemuseks olla negatiivne summa.

 

3.  Residendist maksumaksja lisab maksubaasi tagasi varasemalt kahjumina maha arvatud summa ulatuses mis tahes oma artikli 3 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja või oma püsiva tegevuskoha edasise kasumi.

 

4.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt maha arvatud kahjumid reinkorporeeritakse automaatselt residendist maksumaksja maksubaasi järgmistel juhtudel:

 

(a)  kui pärast viiendat maksuaastat, kui kahjumid muutusid mahaarvatavateks, ei ole reinkorporeeritud mingit tulu või reinkorporeeritud tulu ei vasta maha arvatud kahjumi kogusummale;

 

(b)  kui artikli 3 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja müüakse, likvideeritakse või muudetakse püsivaks tegevuskohaks;

 

(c)  kui püsiv tegevuskoht müüakse, likvideeritakse või muudetakse tütarettevõtjaks;

 

(d)  kui emaettevõtja ei täida enam artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 45 a

 

Tegelik maksukoormus

 

Niikaua kui artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud piirmäär kehtib, peavad liikmesriigid jälgima väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja hargmaiste ettevõtjate tegelikku maksukoormust kõigis liikmesriikides ja selle avaldama, et liikmesriigid saaksid tagada sarnastele äriühingutele liidus võrdsed tingimused ning leevendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust ja kulusid.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 53 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina artikli 8 punktidest c ja d ei vabastata maksumaksjat maksust välisriigist saadud tulu puhul, mille maksumaksja on saanud kasumieraldisena kolmandas riigis asuvalt üksuselt või selliste aktsiate võõrandamisest, mida hoitakse kolmandas riigis asuvas üksuses, kui kõnealune üksus on oma maksuresidentsuse riigis kohustatud maksma seadusega ettenähtud äriühingu tulumaksu, mis on alla poole seadusjärgsest maksumäärast, mida oleks maksumaksja suhtes kohaldatud seoses sellise välismaise tuluga liikmesriigis, mille maksuresident ta on.

Erandina artikli 8 punktidest c ja d ei vabastata maksumaksjat maksust välisriigist saadud tulu puhul, mis ei ole saadud aktiivsest äritegevusest ja mille maksumaksja on saanud kasumieraldisena kolmandas riigis asuvalt üksuselt või selliste aktsiate võõrandamisest, mida hoitakse kolmandas riigis asuvas üksuses, kui kõnealune üksus on oma maksuresidentsuse riigis kohustatud maksma seadusega ettenähtud äriühingu tulumaksu, mille määr on alla 15%.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 53 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõike 1 kohaldamise korral on maksumaksja kohustatud maksma välisriigist saadud tulult maksu, arvates maksuresidentsuse liikmesriigis maksustatavast summast maha maksu, mille ta tasus kolmandas riigis. Maha ei või arvata suuremat summat kui selle tuluga seotud maksusumma enne mahaarvamist, millelt maksu võib nõuda.

2.  Lõike 1 kohaldamise korral on maksumaksja kohustatud maksma välisriigist saadud tulult maksu, arvates maksuresidentsuse liikmesriigis maksustatavast summast maha maksu, mille ta tasus kolmandas riigis. Maha ei või arvata suuremat summat kui selle tuluga seotud maksusumma enne mahaarvamist, millelt maksu võib nõuda. Mahaarvamise kasutamiseks peab maksumaksja oma maksuhaldurile tõendama, et välisriigist saadav tulu tekkis aktiivse äritegevuse tulemusena, ning seda võib teha välisriigi maksuhalduri väljastatud vastava tõendi abil.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 58

Artikkel 58

Üldine kuritarvituse vastane eeskiri

Üldine kuritarvituste vastane reegel

1.  Maksubaasi arvutamisel käesoleva direktiivi eeskirjade alusel ei võta liikmesriigid arvesse skeemi või skeemide ahelat, mis, olles loodud põhieesmärgiga saada maksueelis, mis on vastuolus käesoleva direktiivi sisu või eesmärgiga, ei ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik. Need skeemid võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivis (EL) 2016/1164 sätestatud üldist kuritarvituste vastast reeglit.

2.  Lõike 1 kohaldamisel peetakse skeemi või skeemide ahelat fiktiivseks, kui see ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu.

 

3.  Skeemi või skeemide ahelat, mida lõike 1 kohaselt arvesse ei võeta, käsitletakse maksubaasi arvutamisel vastavalt nende majanduslikule sisule.

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üksust või püsivat tegevuskohta, mille tulu ei maksustata või mis on maksust vabastatud selles liikmesriigis, kus asub peakontor, käsitatakse välismaise kontrollitud äriühinguna, kui on täidetud järgmised tingimused:

Maksumaksja liikmesriik käsitab üksust või püsivat tegevuskohta, mille tulu ei maksustata või mis on selles liikmesriigis maksust vabastatud, välismaise kontrollitud äriühinguna, kui on täidetud järgmised tingimused:

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  üksuse või püsiva tegevuskoha poolt oma kasumilt tegelikult tasutud äriühingu tulumaks on väiksem kui erinevus selle äriühingu tulumaksu summa, mis oleks üksusele või püsivale tegevuskohale määratud käesoleva direktiivi eeskirjade kohaselt, ja üksuse või püsiva tegevuskoha poolt oma kasumilt tasutud tegeliku äriühingu tulumaksu summa vahel.

(b)  üksuse kasumile kehtestatud äriühingu tulumaksu määr on alla 15%; seda maksumäära hinnatakse kasumi põhjal, mis on saadud enne selliste meetmete rakendamist, mida need riigid on võtnud, et vähendada maksubaasi, millele seda määra kohaldatakse; määr vaadatakse igal aastal läbi, võttes arvesse majanduslikku arengut maailmakaubanduses;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel, kui tulumaksu arvutamisel oleks üksuse kasumit maksustatud vastavalt käesoleva direktiivi eeskirjadele maksumaksja liikmesriigis, siis selle üksuse mis tahes tegevuskoha tulu, mis ei kuulu maksustamisele või mis on maksust vabastatud välismaise kontrollitava äriühingu maksujurisdiktsioonis, ei võeta arvesse.

välja jäetud

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui üksust või püsivat tegevuskohta peetakse lõike 1 kohaselt välismaiseks kontrollitavaks äriühinguks, siis üksuse või püsiv tegevuskoha jaotamata tulu on maksustatav, kui see tuleneb järgmistest kategooriatest:

2.  Kui üksust või püsivat tegevuskohta peetakse lõike 1 kohaselt välismaiseks kontrollitavaks äriühinguks, arvab maksumaksja liikmesriik maksubaasi hulka:

 

(a)  üksuse jaotamata tulu või püsiva tegevuskoha tulu, mis kuulub järgmistesse kategooriatesse:

(a)  finantsvaralt saadud intress või muu tulu;

(i)  finantsvaralt saadud intress või muu tulu;

(b)  intellektuaalomandist tulenevad litsentsitasud või muu tulu;

(ii)  intellektuaalomandist tulenevad litsentsitasud või muu tulu;

(c)  dividendid ja aktsiate või osade müügist saadud tulu;

(iii)  dividendid ja aktsiate või osade müügist saadud tulu;

(d)  kapitalirendist saadud tulu;

(iv)  kapitalirendist saadud tulu;

(e)  kindlustusest, pangandusest ja muust finantstegevusest saadud tulu;

(v)  kindlustusest, pangandusest ja muust finantstegevusest saadud tulu;

(f)  tulu, mis on saadud arveid väljastavalt ettevõttelt, kes saavad müügi- ja teenuste osutamise tulu sidusettevõtjatelt ostetud ja neile müüdud kaupadelt ja teenustelt, lisamata mingit või lisades üksnes vähest majanduslikku väärtust.

(vi)  tulu, mis on saadud arveid väljastavalt ettevõttelt, kes saavad müügi- ja teenuste osutamise tulu sidusettevõtjatelt ostetud ja neile müüdud kaupadelt ja teenustelt, lisamata mingit või lisades üksnes vähest majanduslikku väärtust.

Esimest lõiku ei kohaldata välismaise kontrollitava äriühingu suhtes, mis resideerub või asub liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaline, kui välismaine kontrollita äriühing on loodud paikapidavatel ärilistel põhjustel, mis kajastavad majanduslikku tegelikkust. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse välismaise kontrollitava äriühingu tegevust majanduslikku tegelikkust kajastavaks niivõrd, kuivõrd sellist tegevust toetavad vastavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid.

Käesolevat punkti ei kohaldata juhul, kui välismaine kontrollitav äriühing tegeleb märkimisväärse majandustegevusega, mida toetavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid ning mida kinnitavad asjakohased faktid ja asjaolud. Kui välismaine kontrollitav äriühing resideerub või asub kolmandas riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaline, võivad liikmesriigid otsustada esimest lõiku mitte kohaldada, või

 

(b)  üksuse või püsiva tegevuskoha jaotamata tulu, mis on saadud fiktiivsetest skeemidest, mis on loodud peamise eesmärgiga saada maksusoodustust.

 

Käesoleva punkti kohaldamisel peetakse skeemi või skeemide ahelat fiktiivseks niivõrd, kuivõrd asjaomasel üksusel või püsival tegevuskohal ei oleks vara, millelt ta kogu või osa oma tulust saab, ja ta ei oleks võtnud vastavaid riske, kui teda ei kontrolliks äriühing, kus täidetakse selle vara ja nende riskidega seotud võtmetöötajate funktsiooni, mis on kontrollitava äriühingu tulu loomisel määrava tähtsusega.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üksust või püsivat tegevuskohta ei käsitata lõikes 1 osutatud välismaise kontrollitava äriühinguna, kui mitte rohkem kui üks kolmandik üksuse või püsiva tegevuskoha tulust kuulub lõike 2 punktides a–f sätestatud kategooriatesse.

Kui liikmesriik arvutab maksumaksja maksustatava summa liikmesriigi eeskirjade alusel lõike 2 punkti a kohaselt, võib liikmesriik otsustada mitte käsitada üksust või püsivat tegevuskohta lõikes 1 osutatud välismaise kontrollitava äriühinguna, kui üksuse või püsiva tegevuskoha tulust üks kolmandik või alla selle kuulub lõike 2 punktis a sätestatud kategooriatesse.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsettevõtjat ei käsitata lõikes 1 osutatud välismaise kontrollitava äriühinguna, kui mitte rohkem kui üks kolmandik üksuse või püsiva tegevuskoha tulust lõike 2 punktides a–f sätestatud kategooriates tuleneb tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega.

Kui liikmesriik arvutab maksumaksja maksustatava summa liikmesriigi eeskirjade alusel lõike 2 punkti a kohaselt, võib liikmesriik otsustada mitte käsitada finantsettevõtjat välismaise kontrollitava äriühinguna, kui üksuse tulust lõike 2 punktis a sätestatud kategooriates üks kolmandik või alla selle tuleneb tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid võivad jätta lõike 2 punkti b kohaldamisalast välja üksuse või püsiva tegevuskoha,

 

(a)  mille bilansiline kasum ei ületa 750 000 eurot ja kaubandustegevusega mitte seotud tulu ei ületa 75 000 eurot või

 

(b)  mille bilansiline kasum ei ületa maksustamisperioodi jooksul 10 protsenti tegevuskuludest.

 

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei või tegevuskulud hõlmata sellise kauba maksumust, mis on müüdud väljaspool riiki, mille resident üksus on või kus on püsiva tegevuskoha asukoht maksustamise eesmärgil, ega sidusettevõtjatele tehtud makseid.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 61

Artikkel 61

Hübriidne ebakõla

Hübriidne ebakõla

Kui liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade tulemuseks on sama makse, samade kulutuste või sama kahjumi topeltmahaarvamine, lubatakse mahaarvamine teha üksnes selles liikmesriigis, kust makse on pärit, kus kulud tekkisid või kus kanti kahjumit.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 9 sätestatud hübriidseid ebakõlasid käsitlevaid eeskirju.

Kui kolmandat riiki kaasav hübriidse ebakõla tulemuseks on sama makse, samade kulutuste või sama kahjumi topeltmahaarvamine, ei lubata asjaomases liikmesriigis selliselt makselt, sellistelt kulutustelt või selliselt kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud.

 

Niivõrd, kuivõrd liikmesriikidevahelise hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvesse võtmiseta, ei lase maksja liikmesriik sellist makset maha arvata.

 

Niivõrd, kuivõrd kolmandat riiki hõlmava hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvesse võtmiseta:

 

(a)  kui makse on pärit liikmesriigist, ei luba see liikmesriik mahaarvamist teha või

 

(b)  kui makse on pärit kolmandast riigist, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks selle makse maksubaasi puhul arvesse, v. a juhul, kui kolmas riik on juba keelanud mahaarvamise tegemise või on nõudnud selle makse arvessevõtmist.

 

Kui püsivat tegevuskohta käsitleva liikmesriikidevahelise hübriidse ebakõla tulemuseks on maksustamata jätmine ilma arvesse võtmiseta, nõuab see liikmesriik, kus maksumaksja on maksuresident, et maksumaksja võtaks püsiva tegevuskohaga seotud tulu maksubaasi puhul arvesse.

 

Kui kolmandas riigis asuvat püsivat tegevuskohta käsitleva hübriidse ebakõla tulemuseks on maksustamata jätmine ilma arvesse võtmiseta, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks kolmandas riigis asuva püsiva tegevuskohaga seotud tulu maksubaasi puhul arvesse.

 

4.  Kui makse, mille maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, kulutustega või kahjumiga, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast on mahaarvatavad liiduvälises kahes eri jurisdiktsioonis, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kahes eri jurisdiktsioonis mahaarvatavalt makselt, kulutustelt või kahjumilt mahaarvamise tegemise.

 

5.  Kui arvessevõtmine, mis vastab mahaarvatavale maksele, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast ei ole maksja maksustatava väärtusega hõlmatud, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kõnealuselt arvessevõtmata makselt mahaarvamise tegemise.

 

6.  Kui hübriidse ebakõla tulemuseks on maksuvabastus maksust, mis peetakse kinni rohkem kui ühele kaasatud osapoolele üle kantud finantsinstrumenti hõlmavalt makselt, piirab maksumaksja liikmesriik sellisest maksuvabastusest saadavat kasu proportsionaalselt selle maksega seotud maksustatava netotuluga.

 

7.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „maksja“ seda üksust või püsivat tegevuskohta, kust makse on pärit, kus kulutusi tehti või kahjumit kanti.

 

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 61 a – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Maksuresidentsusega seotud ebakõlad

Ümberpööratud hübriidsed ebakõlad

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 61 a – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui makse, kulutused või kahjum, mis on seotud maksumaksjaga, kes on maksuresident nii liikmesriigis kui ka kolmandas riigis, on kooskõlas asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi seadustega maksubaasist mahaarvatav mõlemas jurisdiktsioonis ning seda makset, neid kulutusi või seda kahjumit saab maksumaksja liikmesriigis tasakaalustada maksustatava tuluga, mida ei ole kolmandas riigis arvesse võetud, ei luba maksumaksja liikmesriik sellelt makselt, nendelt kulutustelt või sellelt kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitavad liikmesriigid ümberpööratud hübriidseid ebakõlasid vastavalt direktiivi (EL) 2016/1164 artiklile 9a.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 65 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 65 a

 

Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number

 

Komisjon esitab 31. detsembriks 2018 seadusandliku ettepaneku ühtlustatud ühtse Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, et muuta maksuteabe automaatne vahetamine liidus tõhusamaks ja usaldusväärsemaks.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 65 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 65 b

 

Kohustuslik automaatne teabevahetus maksuküsimustes

 

Täieliku läbipaistvuse ja käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks on teabevahetus maksuküsimustes automaatne ja kohustuslik, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/16/EL1 a.

 

Liikmesriigid eraldavad oma riiklikele maksuhalduritele piisavalt töötajaid, oskusteavet ja eelarvevahendeid ning vahendeid maksuhaldustöötajate koolitamiseks, keskendudes käesoleva direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks piiriülesele koostööle maksuküsimustes ja automaatsele teabevahetusele.

 

____________

 

1 a Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 5, artikli 4 lõikes 5, artikli 11 lõikes 6, artikli 32 lõikes 5 ja artiklis 40 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

2.  Õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 5, artikli 4 lõikes 5, artikli 5 lõikes 2 a, artikli 32 lõikes 5 ja artiklis 40 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Nõukogu võib artikli 2 lõikes 5, artikli 4 lõikes 5, artikli 11 lõikes 6, artikli 32 lõikes 5 ja artiklis 40 osutatud delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Nõukogu võib artikli 2 lõikes 5, artikli 4 lõikes 5, artikli 5 lõikes 2 a, artikli 32 lõikes 5 ja artiklis 40 osutatud delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Artikli 2 lõike 5, artikli 4 lõik 5, artikli 11 lõikes 6, artikli 32 lõike 5 ja artikli 40 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

5.  Artikli 2 lõike 5, artikli 4 lõike 5, artikli 5 lõike 2 a, artikli 32 lõike 5 ja artikli 40 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 66 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 66 a

 

Maksulepingute kuritarvitamise vastased meetmed

 

Liikmesriigid muudavad oma kahepoolseid maksulepinguid kooskõlas käesoleva direktiiviga, tagamaks, et sellised lepingud sisaldavad kõike järgmist:

 

(a)   klausel, millega tagatakse, et mõlemad lepingupooled kohustuvad sätestama meetmed, mille järgi maksu makstakse seal, kus toimub majandustegevus ja kus luuakse väärtus;

 

(b)   lisa, milles selgitatakse, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on kahepoolsete lepingute eesmärk võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu;

 

(c)   klausel peamise eesmärgi kontrollimiseks üldise kuritarvituste vastase reegli alusel.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 68 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 68 a

 

Järelevalve

 

Komisjon teostab järelevalvet ning avaldab käesoleva direktiivi ühetaolise rakendamise kohta oma järeldused, et tagada liikmesriikides selle meetmete ühetaoline tõlgendamine.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 69

Artikkel 69

Läbivaatamine

Rakendamisaruanne ja läbivaatamine

Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta.

Komisjon hindab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle toimimist.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust kontrollib komisjon kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist artikli 11 toimimist ning kaalub kohandusi AGI määratluses ja parameetrites. Komisjon teostab põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas AGI võib soodustada AGI äriühinguid, kellel on õigus otsustada kohaldada käesoleva direktiivi eeskirju, et rahastada oma tegevust omakapitali kaudu.

Komisjon teeb oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks rakendamisaruandes. Aruanne sisaldab muu hulgas kõigi järgmiste elementide analüüsi:

 

(a)  selle süsteemi mõju liikmesriikide maksutuludele;

 

(b)  süsteemi eelised ja puudused väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;

 

(c)  mõju õiglasele maksukogumisele liikmesriikide vahel;

 

(d)  mõju siseturule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud uusi eeskirju;

 

(e)  üleminekuperioodi alla kuuluvate ettevõtjate arv.

 

Komisjon vaatab 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle kohaldamise läbi ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi toimimise kohta aruande.

Komisjon edastab oma järeldused liikmesriikidele, et neid võetaks arvesse äriühingute tulumaksu riiklike süsteemide kavandamisel ja rakendamisel.

Komisjon edastab oma järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele esitatavas aruandes, et neid võetaks arvesse äriühingute tulumaksu riiklike süsteemide kavandamisel ja rakendamisel, ning lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku direktiivi muutmiseks.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 70 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2018. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 70 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2019.

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2020.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Komisjon tegi 2016. aasta lõpus ettepaneku äriühingute maksustamise eeskirjade põhjalikuks muutmiseks, esitades selleks ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (CCTB) ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta. Samal ajal võttis komisjon tagasi oma ettepaneku CCCTB kohta, mis oli nõukogus blokeeritud. Antud projekt peaks siseturgu tugevdama, kuna see lihtsustab ja muudab odavamaks ettevõtjate piiriülese tegevust ELis, takistab ettevõtjate agressiivset maksuplaneerimist ja muudab nende maksustamise ELis läbipaistvamaks.

CCTB annab äriühingute tulumaksu maksubaasi arvutamiseks ühtsed eeskirjad ning CCCTBga lisatakse neile maksubaasi konsolideerimine, mis võimaldab ettevõtjatel ühes liikmesriigis saadud kahjumeid tasaarveldada teises liikmesriigis saadud kasumitega.

ELi äriühingute tulumaksustamise korra ühtlustamise mõte ei ole uus – sellest oli juttu juba 1960. aastate alguse poliitikadokumentides. Aastal 1975 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv äriühingute maksustamissüsteemide ühtlustamise ja dividendidelt kinnipeetava maksu kohta, kuid see jäi nõukogus seisma ja võeti lõpuks 1990. aastal tagasi. Selle asemel avaldas komisjon äriühingute maksustamise suunised. Aastal 2001 avaldas komisjon uuringu äriühingute maksustamise kohta siseturul. CCCTB ideega tuli komisjon välja aga alles 2011. aastal.

Euroopa Parlament väljendas korduvalt oma toetust CCCTB projektile. Aastal 2008 toetas ta komisjoni CCCTB käivitamise kavatsust ning 2012. aastal võttis vastu raportöör Marianne Thysseni raporti, milles kutsutakse üles kohaldama CCCTBd võimalikult kiiresti ja võimalikult paljude äriühingute suhtes. Euroopa Parlament nõudis 2015. aastal oma resolutsioonis maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (TAXE 1) kohustusliku CCCTB kehtestamist ning kordas seda nõudmist oma 2016. aasta resolutsioonis (TAXE 2).

Taust

Äriühingute õiglase maksustamise küsimus tõusis rahvusvahelise tähelepanu keskmesse pärast ülemaailmset finantskriisi ja mitmeid skandaalseid paljastusi (nt Lux leaks ja Panama paberid). Maksustamise vältimise piiramiseks võeti vastu OECD maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist (BEPS) käsitlev algatus. ELis rakendati BEPSi soovitused näiteks 2016. aasta keskpaiku vastu võetud maksustamise vältimise vastase paketiga (ATAD 1) ja käesoleva aasta algul vastu võetud paketiga ATAD 2 (hübriidsete ebakõlade kohta), lisaks käsitleti teabe vahetamist maksualaste siduvate eelotsuste kohta („DAC4“) ja riikide lõikes aruandlust („DAC5“).

CCCTB on see ehituskivi, mis on tõelise siseturu loomise ja maksustamise vältimise vastase võitluse rajatises puudu. CCCTB kehtestamine annab kindluse maksustamisküsimustes, selge ja stabiilse reguleeriva raamistiku ning jõulised maksustamise vältimise vastased eeskirjad, sealhulgas siirdehindade kaotamise.

Ettepanek

Globaliseeruv ja digiteeruv maailm nõuab liikmesriikidelt selle tagamist, et äritegevusest saadav tulu maksustataks selle tekkimise kohas. Eeskätt suurtel hargmaistel firmadel on lihtne kanda oma kasumid üle madalama äriühingu tulumaksu määraga liikmesriikidesse.

Komisjon jagas oma ettepaneku kaheks osaks – konsolideerimine ja äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi määramine. Esimese direktiiviga kehtestatakse äriühingu kasumi maksustamise eeskirjad. Teise direktiivi (konsolideerimine) sisuks on kõigi kasumite ja kahjumite liitmine, mille tulemusena saadakse netokasum või -kahjum kogu ELi arvestuses. Raportöör leiab aga, et üks osa ilma teiseta on mõttetu. Seepärast tuleb nende kahe teemavaldkonna seost tugevdada, ühtlustades kahe direktiivi rakendamise alguskuupäevad (hiljemalt aastal 2020). Selle tulemusena tuleks välja jätta ajutised sätted (kahjumite piiriülene tasaarvestus).

Kehtivad äriühingute maksustamise süsteemid kajastavad möödunud sajandi tegelikkust, mil ettevõtted olid selgelt seotud kohaliku turuga. Maailmamajanduse globaliseerumine ja digiteerumine raskendab võitlust turumoonutuste ning maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. ELis tegutsevaid ilma füüsilise tegevuskohata ettevõtteid tuleb kohelda sarnaselt ettevõtetega, kellel on ELis füüsiline tegevuskoht. Selleks lisab raportöör artiklile, mis käsitleb alalist tegevuskohta teises liikmesriigis, digitaalset kohalolekut määratlevad tegurid.

Raportööri arvates peaks selline põhimõte kujunema äriühingute maksustamisel üldiseks normiks. Komisjoni ettepanekus esitatud 750 miljoni euro künnis ei ole CCCTB jaoks sobiv. Raportööri ettepanek on kehtestada madalam, 40 miljoni euro suurune künnis, mis hõlmaks enamikku piiriüleselt tegutsevaid ettevõtjaid. Pikemas perspektiivis (nt viie aasta jooksul) tuleks ettevõtete ja maksuametite tegevuse lihtsustamiseks künnisest loobuda ning tagada VKEdele ja hargmaistele ettevõtetele võrdsed konkurentsitingimused. Ebavõrdsuse tõhusamaks likvideerimiseks kutsub raportöör komisjoni üles koostama VKEde ja hargmaiste ettevõtete tegelike maksumäärade statistikat.

Mõlemat liiki ettevõtete võrdsed konkurentsitingimused on probleem, mida tuleks käesolevas raportis käsitleda. VKEde ja hargmaiste ettevõtete tegelike maksumäärade lahknevus on viimastel kümnenditel suurenenud. Põhjus on selles, et erinevalt VKEdest on hargmaistel ettevõtetel üldjuhul vahendeid oma äritegevuse üleviimiseks madalate maksudega jurisdiktsioonidesse. Komisjoni ettepanek ei ole selle suundumuse kaotamiseks piisav, kuna selles jäetakse liikmesriikidele võimalus võistelda selles, kelle äriühingute tulemaksu määrad on madalamad. Seepärast tuleks rakendada tulumaksu alammäära põhimõtet.

Kokkuvõtteks

Raportööri arvates on CCCTB ettepanekud oluline samm siseturu lõplikul väljakujundamisel ning need võivad stimuleerida Euroopa majanduskasvu. Uus raamistik edendaks paremat ja õiglasemat ühtset siseturgu ning see võib aidata täita ka teiste juhtprojektide, näiteks kapitaliturgude liidu, digitaalse ühtse turu ja Euroopa investeerimiskava eesmärke. Raportöör on veendunud, et CCCTB aitab praegusi rahvusvahelisi maksuprobleeme lahendada ning võib olla oluline vahend võitluses agressiivse maksuplaneerimise vastu.


VÄHEMUSE ARVAMUS

mille on vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4 esitanud fraktsiooni PPE liikmed Esther de Lange, Brian Hayes ja Gunnar Hökmark

1.  Kuigi maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse, näitab võitlus maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu vajadust tõhustada koostööd Euroopa tasandil. Käesoleval ettepanekul äriühingu tulumaksu ühtse (konsolideeritud) maksubaasi kohta on võitlusele maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu siiski üksnes väike mõju, samas kui tagajärjed liikmesriikide majandusele on väga tõsised, eelkõige kuna majandustegevuse tase ei kajastu kavandatavas konsolideerimises õigesti.

2.  CCTB ja CCCTB ettepanekute kohta, eelkõige seoses mõjuga liikmesriikide maksutulule riikide kaupa, ei ole piisavalt üksikasjalikku mõjuhinnangut tehtud. Käesolevas raportis soovitatud muudatused näitavad veelgi suuremat vajadust uue mõjuhinnangu järele koos täpsete arvutustega, millised on tagajärjed igale liikmesriigile.

3.  Ka hargmaiste ettevõtjate agressiivne maksuplaneerimine on ülemaailmne probleem. Parim viis selle probleemi lahendamiseks on rahvusvaheliselt kokku lepitud OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) algatus.

4.  Seitsme liikmesriigi parlamendid on esitanud põhjendatud arvamused, millega esitatakse vastuväide CCTB ja CCCTB ettepanekutele subsidiaarsuse ja maksualase suveräänsusega seotud põhjustel. Seda muret ei ole käesolevas reportis üldse arvesse võetud.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (19.9.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta

(COM(2016)0685 – C8-0472/2016 – 2016/0337(CNS))

Arvamuse koostaja: Evelyn Regner

LÜHISELGITUS

I. Sissejuhatus

Kõnealuse ettepanekuga ja ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (2016/0336 (CNS)) käivitati taas komisjoni 2011. aasta algatus äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamiseks ELis. Kõnealuse kahe ettepaneku eesmärk on luua selles valdkonnas ELi õigusaktid, mis sobivad majanduskeskkonnale, mis on muutunud üleilmsemaks, mobiilsemaks ja digitaalsemaks ning kus liikmesriikidel on üha raskem ühepoolsete meetmetega võidelda tulemuslikult agressiivse maksuplaneerimise tavade vastu, et kaitsta oma riigi maksubaasi kahanemise eest ja võidelda kasumi ümberpaigutamise vastu.

II. Konsolideerimise tulemuslik rakendamine

Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi rakendamine on väga tähtis võitluses, mida peetakse selleks, et saavutada maksustamise valdkonnas ettevõtjatevaheline õiglus nii ELis kui ka väljaspool seda. Üheks peamiseks ohuks maksualasele õiglusele on kasumi ümberpaigutamise laialt levinud tava. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi täielik rakendamine võimaldab tulu omistamist seal, kus väärtus loodi, tehes seda valemi abil, mis põhineb kolmel võrdse kaaluga teguril, mis on agressiivse maksuplaneerimise tavade suhtes vastupanuvõimelisemad kui siirdehinnad. Seeläbi saaks kõrvaldada riikide maksusüsteemides esinevad lüngad, eelkõige siirdehinnad, millest on tingitud umbes 70 % kogu ELis toimuvast kasumi ümberpaigutamisest, ning astuda suure sammu õiglase, tõhusa ja läbipaistva maksusüsteemi suunas. Järelikult tuleks kõnealust kahte ettepanekut käsitleda paketina ja rakendada neid koos, et saavutada suurem maksualane õiglus. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas tuleks kehtestada 2020. aasta lõpuks.

Seoses meie maksustamissüsteemide üldise õiglusega peavad äriühingud kandma oma osa koormusest ja seetõttu on oluline, et uued maksuvabastused ei kahandaks maksubaasi. Toetada tuleb meetmeid, millega ergutatakse erasektori üksusi investeerima reaalmajandusse, sest praegune ELis esinev investeeringute puudujääk on üks peamine liidu majandusliku nõrkuse põhjus. Siiski tuleb läbimõeldult välja töötada äriühingute maksusoodustused, mida tuleb rakendada üksnes juhul, kui nende positiivne mõju töökohtadele ja majanduskasvule on tõendatav ning uute maksustamissüsteemi lünkade tekitamise oht on välistatud. Seetõttu tuleks innovatsiooni ja investeeringuid edendada riigitoetuste, mitte maksuvabastuste abil.

Selleks et võidelda tulemuslikult agressiivse maksuplaneerimise struktuuride vastu ja vältida kahe paralleelse maksusüsteemi teket, peaks äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas olema kohustuslik kõikidele äriühingutele, välja arvatud VKEdele, nagu on määratletud 1978. aastal vastu võetud neljandas äriühinguõiguse direktiivis. Seega ei ole tulevikus näiteks naabrist lihunik või väikesed alustavad äriühingud, kes on eriti innovatiivsed, kohustatud äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi kasutusele võtma. Kuna VKEdel puuduvad vahendid kasumi kunstliku ümberpaigutamise eesmärgil varifirmade struktuuridesse investeerimiseks, tõugatakse nad hargmaiste ettevõtjatega võrreldes ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Tugeva ühtse turu tagamiseks on väga oluline kehtestada õiglane, tõhus, läbipaistev ja majanduskasvu soodustav äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi süsteem, milles lähtutakse põhimõttest, et kasum tuleks maksustada riigis, kus see luuakse.

Võttes arvesse ettevõtluskeskkonna digitaalset muutust, tuleb määratleda digitaalse äriüksuse mõiste. Äriühinguid, kes teenivad teatavas liikmesriigis tulu selles liikmesriigis füüsilist tegevuskohta omamata, tuleb kohelda samal viisil kui äriühinguid, kellel on füüsiline tegevuskoht. Seetõttu tuleb CCCTBd kohaldada ka digitaalsete äriühingute suhtes.

III. Äriühingu tulumaksu miinimummäära kehtestamine ettepanekus

Ühtne ja õiglane äriühingu tulumaksu miinimummäär on ainuke viis, mis võimaldab tagada võrdse ja õiglase kohtlemise mitmesuguste ELis äritegevuses osalejate vahel ning maksukohustuslaste ulatuslikumas kogukonnas. Niisuguse miinimummäära kehtestamata jätmise tagajärjeks on üksnes olukord, kus võistlus madalaimate maksumäärade saavutamise nimel muutub pingelisemaks. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi olemasolu tähendab seda, et liikmesriigid ei saa enam üksteisega maksubaaside alal konkureerida ja seetõttu suurenevad majanduslikud stiimulid konkureerida maksumäärade alal. Keskmiselt on ELis äriühingu tulumaks alates 1990. aastatest vähenenud 35 %-lt praegusele 22,5 %-le. Et teha ELi tasandil lõpp võistlusele madalaimate äriühingu tulumaksu määrade saavutamise nimel, tuleb kehtestada äriühingu tulumaksu miinimummäär, milleks on 25 %.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Äriühingud, kes soovivad liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsiste takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks tuleks seega käsitleda mõlemat liiki turu puudujääke.

(1)  Äriühingud, kes soovivad liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsiste takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud agressiivsemaks ja keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Üleilmsemas, mobiilsemas ja digitaalsemas majandusraamistikus tuleks nimetatud probleemide kõrvaldamiseks seega käsitleda mõlemat liiki turu puudujääke, ühtlustades liidus äriühingu tulumaksubaasi ning luues õiglasema ja ühtlasema ettevõtluskeskkonna, kus äriühingud saavad tegutseda.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta,1 lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanek CCCTB kohta keskendus eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks sellele eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemide kasutamisega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks.

(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta,1 lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanek CCCTB kohta keskendus eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks sellele eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemide kasutamisega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Kui CCCTBd on hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, tagaks see maksude maksmise seal, kus kasum tekib. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks.

________________

________________

1 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM (2011) 121 final/2 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.

1 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM (2011) 121 final/2 ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis tegelda konsolideerimisega.

(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis tegelda konsolideerimisega. Äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (CCTB) rakendamine ilma konsolideerimiseta ei lahendaks aga kasumi ümberpaigutamise probleemi. Seetõttu on oluline, et konsolideerimist hakataks kohaldama kõikides liikmesriikides alates 1. jaanuarist 2021.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Paljud agressiivse maksuplaneerimise struktuurid toimuvad üldiselt piiriüleses kontekstis, millest järeldub, et osalevatel gruppidel on olemas minimaalsed vahendid. Lähtudes sellest eeldusest ning proportsionaalsuse huvides peaksid ühtset maksubaasi käsitlevad eeskirjad olema kohustuslikud ainult äriühingutele, mis kuuluvad olulise suurusega gruppi. Seetõttu tuleks kehtestada suurusega seotud lävi, lähtudes selle grupi konsolideeritud kogutulust, kes konsolideeritud finantsaruande esitab. Et tagada ühtsus CCCTB algatuse kahe etapi vahel, tuleks ühtset tulumaksubaasi käsitlevad eeskirju kohaldada ka äriühingute suhtes, keda käsitatakse grupina siis, kui algatus täielikult ellu viiakse. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema ühe valikuna kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta.

(5)  Selleks et võidelda tulemuslikult agressiivse maksuplaneerimise struktuuride vastu ja vältida kahe paralleelse maksusüsteemi teket, peaksid ühtset maksubaasi käsitlevad eeskirjad olema kohustuslikud kõikidele äriühingutele, välja arvatud VKEdele. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ning suurte ettevõtjate künnised on kindlaks määratud neljandas nõukogu direktiivis 78/660/EMÜ (neljas äriühinguõiguse direktiiv)1 a. Kuna VKEdel puuduvad vahendid kasumi kunstliku ümberpaigutamise eesmärgil varifirmade struktuuridesse investeerimiseks, on nad hargmaiste ettevõtjatega võrreldes ebasoodsamas konkurentsiolukorras. Tugeva siseturu tagamiseks on väga oluline kehtestada õiglane, tõhus, läbipaistev ja majanduskasvu soodustav äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi süsteem, milles lähtutakse põhimõttest, et kasum maksustatakse riigis, kus see luuakse. Et tagada ühtsus CCCTB algatuse kahe etapi vahel, tuleks ühtset tulumaksubaasi käsitlevaid eeskirju kohaldada ka äriühingute suhtes, keda käsitatakse kontsernina siis, kui algatus täielikult ellu viiakse. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema ühe valikuna kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta.

 

______________

 

1 a Neljas nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiv, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, EÜT L 222, 14.8.1978.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on ELis maksuresident. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad. Vastupidiselt ei peetud ühise määratluse esitamist oluliseks selliste püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad kolmandas riigis, või asuvad liidus, kuid kuuluvad maksumaksjale, kes on maksuresident mõnes kolmandas riigis. See mõõde jäetakse kahepoolsete maksulepingute ja riiklike õigusaktide käsitleda, kuna sellel on keeruline koostoime rahvusvaheliste lepingutega.

(6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on ELis maksuresident. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Võttes arvesse ettevõtluskeskkonna digitaalset muutust, tuleb määratleda digitaalse äriüksuse mõiste. Äriühinguid, kes teenivad teatavas liikmesriigis tulu selles liikmesriigis füüsilist tegevuskohta omamata, kuid kellel on selles liikmesriigis kindlad tulud, tuleks kohelda samal viisil kui äriühinguid, kellel on füüsiline tegevuskoht. Seetõttu tuleks CCCTBd kohaldada ka digitaalsete ettevõtete suhtes.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Maksustatavaid tulusid tuleks vähendada ärikulude ja teatavate muude kulude võrra. Mahaarvatavad tegevuskulud peaksid tavaliselt hõlmama kõiki kulusid, mis on seotud müügi ja kuludega, mis on seotud tulu loomise, säilitamise ja tagamisega. Et toetada innovatsiooni majanduses ja ajakohastada siseturgu, tuleks kehtestada teadus- ja arenduskulude mahaarvamine, sealhulgas suuremahuline mahaarvamine, ja need tuleks teha kulude kandmise aastal (välja arvatud kinnisasjad). Väikeseid alustavaid äriühinguid, kellel ei ole sidusettevõtjaid, mis oleks eriti innovaatilised (kategooria, mis eelkõige hõlmab idufirmasid), tuleks toetada ka tõhustatud suuremahuliste mahaarvamistega teadus- ja arenduskulude puhul. Õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu mittemahaarvatavatest kuludest.

(8)  Toetada tuleks meetmeid, millega ergutatakse erasektori üksusi investeerima reaalmajandusse, sest praegune liidus esinev investeeringute puudujääk on üks peamine liidu majandusliku nõrkuse põhjus. Samal ajal tuleb läbimõeldult välja töötada äriühingute maksusoodustused, mida tuleb rakendada üksnes juhul, kui nende positiivne mõju töökohtadele ja majanduskasvule on tõendatav ning uute maksustamissüsteemi lünkade tekitamise oht on välistatud. Seetõttu tuleks innovatsiooni ja investeeringuid edendada kõigile võrdselt kättesaadavate riigitoetuste, mitte maksuvabastuste abil.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Asjaolu, et laenuintressid on maksumaksja maksubaasist mahaarvatavad, kuid see ei kehti kasumi jaotamise korral, tekitab laenuvahenditega rahastamisele selge eelise omakapitali kaudu rahastamise ees. Võttes arvesse, et selline olukord tekitab ettevõtjatele võlgu, on oluline sätestada meetmed, mis neutraliseerivad praeguse kallutatuse, mis pärsib omakapitaliga rahastamist. Seoses sellega on kavas maksumaksjatele anda toetust majanduskasvuks ja investeeringuteks, mille kohaselt võib omakapitali suurendamise teatavatel tingimustel oma maksubaasist maha arvata. Seega on oluline tagada, et süsteem ei saa kahju kaskaadiefektist ning seetõttu oleks vajalik jätta välja maksustamisväärtus maksumaksja osalustes sidusettevõtjates. Et muuta toetuste süsteem piisavalt kindlaks, tuleks kehtestada ka maksustamise vältimise vastased eeskirjad.

välja jäetud

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Vältimaks kõrgemate maksumääradega jurisdiktsioonide maksubaasi kahanemist kasumi ümberpaigutamise tõttu kõrgete siirdehindade kaudu madalamate maksumääradega riikidesse, peaks maksumaksja ja temaga seotud ettevõtja(te) tehingute puhul kasutama hindade kohandamist kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, mis on üldiselt kohaldatav kriteerium.

(14)  Vältimaks kõrgemate maksumääradega jurisdiktsioonide maksubaasi kahanemist kasumi ümberpaigutamise tõttu kõrgete siirdehindade kaudu madalamate maksumääradega riikidesse, peaks maksumaksja ja temaga seotud ettevõtja(te) tehingute puhul kasutama hindade kohandamist kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, mis on üldiselt kohaldatav kriteerium. Selle tulemusena saaks kõrvaldada riikide maksusüsteemides esinevad lüngad, mis on eelkõige seotud siirdehindadega ja millest on tingitud ligi 70 % kogu liidus toimuvast kasumi ümberpaigutamisest, ning astuda suure sammu õiglase, tõhusa ja läbipaistva maksusüsteemi suunas.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke parandada siseturu toimimist rahvusvaheliste maksustamise vältimise tavadega võitlemise ning ELis ettevõtluse piiriülese laienemise hõlbustamisega ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi ja eri viisil, sest nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust, on neid eesmärke võimalik – tulenevalt sellest, et direktiivis käsitletakse siseturu puudusi, mis tulenevad erisustest siseriiklikes maksueeskirjades, mis mõjutavad siseturgu ja takistavad piiriülest tegevust – paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes eriti arvesse seda, et direktiivi kohustuslik kohaldamisala on piiratud teatavat suurust ületavate gruppidega.

(21)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke parandada siseturu toimimist rahvusvaheliste maksustamise vältimise tavadega võitlemise ning ELis ettevõtluse piiriülese laienemise hõlbustamisega ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi ja eri viisil, sest nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust, on neid eesmärke võimalik – tulenevalt sellest, et direktiivis käsitletakse siseturu puudusi, mis tulenevad erisustest siseriiklikes maksueeskirjades, mis mõjutavad siseturgu ja takistavad piiriülest tegevust – paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes eriti arvesse seda, et direktiivi kohustuslik kohaldamisala on piiratud teatavat suurust ületavate gruppidega. Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale äriühingu tulumaksubaasi ühtlustamisest, mis on vajalik siseturgu moonutavate takistuste kõrvaldamiseks. Lisaks annab selline järkjärguline kava liikmesriikidele õiguse määrata ise kindlaks oma maksutulude soovitud summa, et saavutada eelarvepoliitika eesmärgid. Samal ajal ei mõjutata see liikmesriikide õigust kehtestada ise äriühingu tulumaksu määr.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks.

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks, sealhulgas meetmed maksustamise vältimise ärahoidmiseks ja sätted väljapakutud maksusüsteemi rahvusvahelise mõõtme kohta.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse äriühingute suhtes, kes on asutatud liikmesriigi seaduste alusel, sealhulgas nende püsivate tegevuskohtade suhtes teistes liikmesriikides, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse äriühingute suhtes, kes on asutatud liikmesriigi seaduste alusel, sealhulgas nende püsivate tegevuskohtade ja digitaalsete äriüksuste suhtes teistes liikmesriikides, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud gruppi, mille konsolideeritud kogutulu ületab 750 000 000 eurot eelneva aasta jooksul, mis eelneb asjaomasele majandusaastale;

(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, mille konsolideeritud kogutulu ületab asjaomasele majandusaastale eelneva aasta jooksul 40 000 000 eurot;

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka äriühingu suhtes, mis on asutatud kolmanda riigi õigusaktide kohaselt seoses püsivate tegevuskohtadega, mis asuvad ühes või mitmes liikmesriigis, kui äriühing vastab tingimustele, mis on sätestatud lõike 1 punktides b–d.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka äriühingu suhtes, mis on asutatud kolmanda riigi õigusaktide kohaselt seoses püsivate tegevuskohtadega, mis asuvad ühes või mitmes liikmesriigis, ning seoses ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud tuludega, kui äriühing vastab tingimustele, mis on sätestatud lõike 1 punktides b–d.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka ettevõtete suhtes, mis on asutatud kolmanda riigi õigusaktide kohaselt seoses nende digitaalsete äriüksustega, mille tegevus on konkreetselt suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele või mis saavad põhimõtteliselt oma tulu liikmesriigis toimuvast tegevusest, kui ettevõte vastab tingimustele, mis on sätestatud lõike 1 punktides b–d. Et teha kindlaks, kas digitaalse äriüksuse tegevus on konkreetselt suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele, võetakse arvesse pakutavate kaupade ja teenuste tarbijate ja tarnijate füüsilist asukohta kooskõlas OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) 1. meetmega. Kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, kas digitaalne äriüksus teostab oma äritegevust liikmesriigi või liidu tippdomeeni all, või mobiilirakendustel põhineva äritegevuse puhul sellele, kas digitaalne äriüksus levitab oma rakendust liikmesriigi mobiilirakenduse levituskeskuse konkreetse osa kaudu või kas äritegevust teostatakse domeeni all, mille puhul on näiteks liikmesriikide, piirkondade või linnade nimede kasutamisest tulenevalt selge, et digitaalse äriüksuse tegevus on suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele või et äritegevuse suhtes kohaldatakse konkreetselt liidule või liikmesriigile kehtivaid üldtingimusi, või kas digitaalse äriüksuse veebikeskkond pakub konkreetselt liikmesriigi tarbijatele ja ettevõtjatele suunatud reklaamipinda.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  „digitaalne äriüksus“ – võttes arvesse OECD BEPSi tegevuskava 1. meedet, üksus, mis on konkreetselt suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele, võttes nõuetekohaselt arvesse pakutavate kaupade ja teenuste tarbijate ja tarnijate füüsilist asukohta. Kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, kas üksus teostab oma äritegevust liikmesriigi või liidu tippdomeeni all, või mobiilirakendustel põhineva äritegevuse puhul sellele, kas üksus levitab oma rakendust liikmesriigi mobiilirakenduse levituskeskuse konkreetse osa kaudu või kas äritegevust teostatakse domeeni all, mille puhul on näiteks liikmesriikide, piirkondade või linnade nimede kasutamisest tulenevalt selge, et üksuse tegevus on suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele või et äritegevuse suhtes kohaldatakse konkreetselt Euroopa Liidule või liikmesriigile kehtivaid üldtingimusi, või kas üksuse veebikeskkond pakub konkreetselt liikmesriigi tarbijatele ja ettevõtjatele suunatud reklaamipinda.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 b)  „tegelik äriühingu tulumaksu määr“ – äriühingu tulumaks, mis on makstud äriühingu finantsaruandes esitatud tulu ja kasumi alusel.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Maksumaksjal loetakse olevat püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis kui see liikmesriik, kus ta on maksuresident, kui tal on äritegevuse kindel koht kõnealuses teises riigis, läbi mille toimub kogu äritegevus või osa sellest, sealhulgas eelkõige:

1.  Maksumaksjal loetakse olevat püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis kui see liikmesriik, kus ta on maksuresident, kui tal on äritegevuse kindel või virtuaalne koht kõnealuses teises riigis, läbi mille toimub kogu äritegevus või osa sellest, sealhulgas eelkõige:

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  digitaalne äriüksus.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lisaks summadele, mis on mahaarvatavad teadus- ja arenduskuludena vastavalt lõikele 2, võib maksumaksja iga maksuaasta kohta maha arvata täiendavad 50 % sellistest kuludest, välja arvatud materiaalse põhivaraga seotud kulud, mis tekkisid kõnealusel aastal. Nende teadus- ja arenduskulude puhul, mis ületavad 20 000 000 eurot, võivad maksumaksjad ületavast summast maha arvata 25 %.

välja jäetud

Erandina esimesest lõigust võib maksumaksja täiendavalt maha arvata 100 % oma teadus- ja arenduskuludest kuni 20 000 000 euroni, kui maksumaksja vastab kõigile järgmistele tingimustele:

 

a)  see on noteerimata ettevõte, kus töötab vähem kui 50 töötajat ja selle aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot;

 

b)  see ei ole olnud registreeritud rohkem kui viis aastat. Kui maksumaksjat ei ole vaja registreerida, võib viieaastast perioodi lugeda hetkest, kui ettevõtja kas alustab majandustegevust või hakkab maksukohustuslaseks;

 

c)  see ei ole moodustatud ühinemise teel;

 

d)  sel ei ole ühtki sidusettevõtjat.

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Mahaarvamiste keeld

 

Mahaarvamisi ei ole lubatud teha, kui nende tagajärjel oleks tegelik äriühingu tulumaksu määr alla 20 % tuludest, millest on lahutatud maksuvabad tulud.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõik 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  niisuguste soodustatud isikute kulud, kes asuvad riikides, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide (tuntud ka maksuparadiiside nime all) ELi loetellu1 a.

 

______________

 

1 a Nõukogus koostatav maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu: http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14166-2016-INIT/et/pdf

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 42 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Lõikes 1 osutatud kahjumi täiendavat mahaarvamist ei toimu kahjumi puhul, mis on tekkinud pärast 31. detsembrit 2020.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui üksust või püsivat tegevuskohta peetakse lõike 1 kohaselt välismaiseks kontrollitavaks äriühinguks, siis üksuse või püsiv tegevuskoha jaotamata tulu on maksustatav, kui see tuleneb järgmistest kategooriatest:

2.  Kui üksust või püsivat tegevuskohta peetakse lõike 1 kohaselt välismaiseks kontrollitavaks äriühinguks, siis üksuse või püsiva tegevuskoha jaotamata tulu on maksustatav.

(a)  finantsvaralt saadud intress või muu tulu;

 

(b)  intellektuaalomandist tulenevad litsentsitasud või muu tulu;

 

(c)  dividendid ja aktsiate või osade müügist saadud tulu;

 

(d)  kapitalirendist saadud tulu;

 

(e)  kindlustusest, pangandusest ja muust finantstegevusest saadud tulu;

 

(f)  tulu, mis on saadud arveid väljastavalt ettevõttelt, kes saavad müügi- ja teenuste osutamise tulu sidusettevõtjatelt ostetud ja neile müüdud kaupadelt ja teenustelt, lisamata mingit või lisades üksnes vähest majanduslikku väärtust.

 

Esimest lõiku ei kohaldata välismaise kontrollitava äriühingu suhtes, mis resideerub või asub liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaline, kui välismaine kontrollita äriühing on loodud paikapidavatel ärilistel põhjustel, mis kajastavad majanduslikku tegelikkust. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse välismaise kontrollitava äriühingu tegevust majanduslikku tegelikkust kajastavaks niivõrd, kuivõrd sellist tegevust toetavad vastavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid.

Esimest lõiku ei kohaldata välismaise kontrollitava äriühingu suhtes, mis resideerub või asub liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaline, kui välismaine kontrollita äriühing on loodud paikapidavatel ärilistel põhjustel, mis kajastavad majanduslikku tegelikkust. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse välismaise kontrollitava äriühingu tegevust majanduslikku tegelikkust kajastavaks niivõrd, kuivõrd sellist tegevust toetavad vastavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 59 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsettevõtjat ei käsitata lõikes 1 osutatud välismaise kontrollitava äriühinguna, kui mitte rohkem kui üks kolmandik üksuse või püsiva tegevuskoha tulust lõike 2 punktides a–f sätestatud kategooriates tuleneb tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega.

Finantsettevõtjat ei käsitata lõikes 1 osutatud välismaise kontrollitava äriühinguna, kui mitte rohkem kui üks kolmandik üksuse, püsiva tegevuskoha või digitaalse äriüksuse tulust lõike 2 punktides a–f sätestatud kategooriates tuleneb tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 69 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta.

Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas

Viited

COM(2016)0685 – C8-0472/2016 – 2016/0337(CNS)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ECON

24.11.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

JURI

24.11.2016

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Evelyn Regner

28.11.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

3.5.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sergio Gaetano Cofferati, Luis de Grandes Pascual, Angel Dzhambazki, Rainer Wieland, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Gabriel Mato, Andrey Novakov

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

ENF

GUE/NGL

PPE

S&D

VERTS/ALE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

Kostas Chrysogonos

Gabriel Mato, Andrey Novakov, Axel Voss, Rainer Wieland, Tadeusz Zwiefka, Luis de Grandes Pascual,

Sergio Gaetano Cofferati, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Tiemo Wölken

Max Andersson, Julia Reda

1

ECR

Angel Dzhambazki

1

0

EFDD

Joëlle Bergeron

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas

Viited

COM(2016)0685 – C8-0472/2016 – 2016/0337(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

21.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

24.11.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

24.11.2016

JURI

24.11.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

5.12.2016

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Paul Tang

24.11.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

30.8.2017

10.10.2017

6.11.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

12

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Udo Bullmann, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Alex Mayer, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Bas Eickhout, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Luigi Morgano, Laurenţiu Rebega, Joachim Starbatty, Romana Tomc, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Alberto Cirio

Esitamise kuupäev

1.3.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Pirkko Ruohonen-Lerner

PPE

Burkhard Balz, Alberto Cirio, Markus Ferber, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Romana Tomc

S&D

Hugues Bayet, Udo Bullmann, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Bas Eickhout, Sven Giegold, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

12

ECR

Sander Loones, Stanisław Ożóg, Joachim Starbatty, Kay Swinburne

ENF

Marco Zanni

GUE/NGL

Matt Carthy, Miguel Viegas

PPE

Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Esther de Lange

S&D

Costas Mavrides, Alfred Sant

5

0

EFDD

Marco Valli

ENF

Bernard Monot, Laurenţiu Rebega

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Martin Schirdewan

 

Hääletuse parandused

+

 

Laurenţiu Rebega

0

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 9. märts 2018Õigusalane teave