Menetlus : 2016/0336(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0051/2018

Esitatud tekstid :

A8-0051/2018

Arutelud :

PV 14/03/2018 - 15
CRE 14/03/2018 - 15

Hääletused :

PV 15/03/2018 - 10.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0087

RAPORT     *
PDF 1009kWORD 115k
1.3.2018
PE 608.035v02-00 A8-0051/2018

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta

(COM(2016)0683 – C8-0471/2016 – 2016/0336(CNS))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Alain Lamassoure

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta

(COM(2016)0683 – C8-047172016 – 2016/0336(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0683),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0471/2016),

–  võttes arvesse Taani Folketingi, Iirimaa Esindajatekoja ja Senati, Luksemburgi Saadikutekoja, Malta Esindajatekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0051/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Äriühingud, kes soovivad Euroopa Liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsistele takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist ja nendevahelisest koostoimest. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi omavahelisi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks tuleks seega käsitleda mõlemat liiki turu puudujääke.

(1)  Äriühingud, kes soovivad Euroopa Liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsistele takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist ja nendevahelisest koostoimest. Globaliseerumise ja digiteerimise ajastul muutub eelkõige finants- ja intellektuaalse kapitali allikapõhise maksustamise jälgimine üha raskemaks ja sellega manipuleerimine üha lihtsamaks. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi omavahelisi ebakõlasid. Mitmete majandussektorite üldine digiteerimine ning digitaalmajanduse kiire areng seavad kahtluse alla traditsiooniliste majandusharude jaoks mõeldud liidu äriühingute maksumudelite sobivuse, muu hulgas seoses sellega, et tuleb võib-olla välja töötada uued hindamis- ja arvutuskriteeriumid, mis peegeldaksid 21. sajandi äritegevust. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need kõik ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja tekitavad moonutusi suurte äriühingute ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel. Seetõttu peaks liidu äriühingu tulumaksu maksubaasi uus standard käsitlema sedalaadi turuprobleeme, austades samal ajal pikaajalise õigusliku selguse ja kindluse ning maksualase neutraalsuse põhimõtte eesmärke. Liikmesriikide maksusüsteemide suurem ühtlustamine vähendab oluliselt liidus piiriüleselt tegutsevate äriühingute kulusid ja halduskoormust. Ehkki maksupoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115 selgelt sätestatud, et nõukogu peaks seadusandliku erimenetluse kohaselt tegutsedes ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega andma ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste maksuseaduste ning õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit saavad. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad oma maksukoormuse vähendamiseks ära siseriiklike maksusüsteemide vahelisi ebakõlasid. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õigusraamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada.

(2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit saavad ja kus äriühingutel on püsiv tegevuskoht. Arvestades digitaalseid muutusi ärikeskkonnas, on vaja tagada, et äriühinguid, kes teenivad liikmesriigis tulu, omamata selles liikmesriigis füüsilist püsivat tegevuskohta, kuid omades seal digitaalset püsivat tegevuskohta, koheldakse samal viisil kui äriühinguid, kellel on liikmesriigis füüsiline püsiv tegevuskoht. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad oma maksukoormuse vähendamiseks ära siseriiklike maksusüsteemide vahelisi ebakõlasid. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õigusraamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada. Konsolideerimine on CCCTB süsteemi oluline element, kuna ELis piiriüleselt tegutsevate sama grupi äriühingute ees olevaid olulisi maksutõkkeid saab kõrvaldada üksnes sel viisil. Konsolideerimisega kõrvaldatakse siirdehindadega seotud formaalsused ja grupisisene topeltmaksustamine.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta 7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanekus CCCTB kohta keskenduti eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks nimetatud eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemidega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks.

(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. 2011. aasta ettepanekus CCCTB kohta keskenduti eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks nimetatud eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemidega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Kui CCCTBd on hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, tagaks see maksude maksmise seal, kus tekib kasum ja kus on äriühingu püsiv tegevuskoht. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks. Siseturu täiustamine on kõige olulisem majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav tegur. CCCTB kehtestamine aitaks suurendada majanduskasvu ja luua liidus rohkem töökohti, vähendades kahjulikku maksukonkurentsi äriühingute vahel.

__________________

__________________

7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM (2011) 121 final/2 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.

7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM (2011) 121 final/2 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis konsolideerimisega seotud küsimusi käsitleda.

(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, on väga tähtis tagada äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiivi ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi üheaegne jõustumine. Kuna süsteemi selline muutus kujutab endast märkimisväärset sammu siseturu väljakujundamisel, on vaja paindlikkust, et seda saaks algusest peale nõuetekohaselt rakendada. Seega, kuna siseturg hõlmab kõiki liikmesriike, tuleks CCCTB kehtestada kõigis liikmesriikides. Kui nõukogu ei võta CCCTB loomise ettepaneku kohta ühehäälset otsust vastu, peaks komisjon esitama uue ettepaneku, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele, et esitada vajalikud õigusaktid. Viimase võimalusena peaksid liikmesriigid algatama tõhustatud koostöö, millega mitteosalevad liikmesriigid peaksid saama igal ajal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ühineda. Siiski on kahetsusväärne, et ei CCTB ega CCCTB ettepaneku kohta ole tehtud piisavalt üksikasjalikku hindamist seoses nende mõjuga liikmesriikide äriühingu maksutulule riikide kaupa.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Paljusid agressiivse maksuplaneerimise skeeme kasutatakse just piiriüleselt, mis tähendab, et neis osalevatel äriühingute gruppidel on olemas teatavad minimaalsed vahendid. Eeltoodust lähtudes peaksid CCCTB eeskirjad proportsionaalsuse huvides olema kohustuslikud üksnes olulise suurusega gruppide jaoks. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev piirmäär. Lisaks peaks siseturul kaubanduse ja investeerimise hõlbustamise eesmärgi saavutamise tõhustamiseks olema ettevõtjatel, kes grupi suurusel põhineva piirmäärani ei küündi, olema võimalik sellekohase valiku korral CCCTB eeskirjadele tugineda.

(5)  Paljusid agressiivse maksuplaneerimise skeeme kasutatakse just piiriüleselt, mis tähendab, et neis osalevatel äriühingute gruppidel on olemas teatavad minimaalsed vahendid. Eeltoodust lähtudes peaksid ühtse maksubaasi eeskirjad proportsionaalsuse huvides olema kohustuslikud üksnes äriühingutele, mis kuuluvad olulise suurusega gruppi. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev 750 miljoni euro suurune alumine piirmäär. Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse uus äriühingu tulumaksubaasi standard kõigile liidu äriühingutele, tuleks piirmäära seitsme aasta jooksul nullini vähendada. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema esimeses etapis soovi korral kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Kõigi muude tingimuste võrdsuse korral võib üleminek äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile tuua kaasa liikmesriikide maksutulu vähenemise või suurenemise. Maksutulude vähenemise kompenseerimiseks tuleks luua ajutine kompensatsioonimehhanism, mida rahastatakse uuest süsteemist tulenevate suurenenud maksutuludega liikmesriikide eelarveülejäägist. Kompensatsiooni suurust tuleks igal aastal kohandada, et võtta arvesse enne käesoleva direktiivi jõustumist tehtud võimalikke riigi või piirkonna tasandi otsuseid. Komisjon peaks olema kohustatud esitama kompensatsioonisüsteemi kaotamise või muutmise ettepaneku seitse aastat pärast selle kasutuselevõttu ning kehtestama kompensatsiooni ülemmäärad.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Selleks et vältida maksukoormuse praegust jaotust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja hargmaiste korporatsioonide vahel, nagu on mainitud Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioonis maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, on äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eesmärk mitte seada VKEsid ebasoodsasse konkurentsiolukorda, vaid luua neile võrdsed võimalused. Peamine maksuhaldur võib pakkuda VKEdele vajalikke vahendeid, et aidata neil täita haldus- ja korralduslikke nõudeid, mida vabatahtlik ühinemine CCCTBga kaasa toob.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  See, kas tegemist on konsolideeritud maksugrupiga, peaks määratama kindlaks vastavalt kaheosalisele kriteeriumile, mis põhineb i) kontrollil (üle 50 % hääleõigusest) ja ii) omandiõigusel (üle 75 % omakapitalist) või kasumiosalusel (üle 75 % õigustest saada osa kasumist). Nende kriteeriumide kohaldamine tagaks grupi liikmete vahelise majandusliku integratsiooni kõrge taseme. Süsteemi terviklikkuse tagamiseks peavad kontrolli ja omandiõiguse või kasumiosaluse kriteeriumid olema täidetud kogu maksuaasta jooksul; vastasel juhul peaks kriteeriumidele mittevastav äriühing kohe grupist lahkuma. Lühikese aja jooksu äriühingute grupiga liitumise ja grupist lahkumise tulemusel tekkiva maksutulemuste moonutamise ärahoidmiseks tuleks ette näha ka gruppi kuulumise ajaline miinimumnõue, mis on üheksa järjestikust kuud.

(6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on ELis maksuresident. Hargmaised ettevõtjad kasutavad liiga tihti skeeme kasumi viimiseks maksuparadiisidesse makse tasumata või makstes neid väga madalate maksumääradega. Püsiva tegevuskoha mõiste võimaldaks täpselt ja siduvalt määrata kindlaks kriteeriumid, mille täitmine tõendab hargmaise ettevõtja asumist asjaomases riigis. See sunnib hargmaised ettevõtjaid õiglaselt makse maksma. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad. Samuti on vaja ühist määratlust selliste püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad kolmandas riigis, või asuvad liidus, kuid kuuluvad maksumaksjale, kes on maksuresident mõnes kolmandas riigis. Kui siirdehinnad põhjustavad kasumi ülekandmist madalate maksumääradega riiki, tuleb eelistada kasumi arvestamist jaotusvalemi põhjal. Sellise süsteemi vastuvõtmisega võib liit kehtestada äriühingute kaasaegse ja tõhusa maksustamise rahvusvahelise standardi. Komisjon peaks koostama suunised üleminekuperioodi ajaks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise, kuid lõpuks peaks normiks kujunema jaotusvalemi kasutamine. Komisjon peaks tegema ettepaneku luua maksulepingu liidu mudel, mis võiks lõpuks asendada tuhanded kahepoolsed lepingud, mida iga liikmesriik on sõlminud.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Digitaalsed kaubad on äärmiselt liikuvad ja immateriaalsed. Uuringud on näidanud, et digitaalsektor on tihedalt seotud agressiivse maksuplaneerimise tavadega, kuna paljud ärimudelid ei vaja füüsilist taristut, et klientidega tehinguid teha ja kasumit teenida. See võimaldab suurimatel digitaalsetel äriühingutel maksta oma tuludelt nullilähedasi makse. Liikmesriikide riigikassad kaotavad miljardeid eurosid maksutulu, kuna nad ei saa digitaalseid hargmaiseid ettevõtjaid maksustada. Selle tõelise ja kiiret sekkumist vajava sotsiaalse ebaõigluse lahendamiseks tuleb praegust äriühingu tulumaksu käsitlevat õigust laiendada, et see hõlmaks uut digitaalset püsivat tegevuskohta, mis põhineb märkimisväärsel digitaalsel kohalolekul. Sarnaste ärimudelite jaoks on vaja võrdseid võimalusi, et lahendada digiteerimise kontekstist tulenevad maksuprobleemid ilma digitaalsektori potentsiaali pärssimata. Sellega seoses tuleks eriti arvesse võtta OECD tehtud tööd rahvusvaheliselt sidusate eeskirjade kogumi osas.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peaks koosnema kolmest võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara ja sihtkohajärgne käive. Need võrdse kaaluga tegurid peaks peegeldama tasakaalustatud lähenemisviisi maksustatava kasumi jaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel ja tagama, et kasumit maksustatakse seal, kus see saadi. Tööjõu- ja varategur tuleks seetõttu omistada sellele liikmesriigile, kus tööd tehakse või vara asub, mis võimaldab kohaselt arvesse võtta päritoluliikmesriigi huve, ning käive tuleks omistada kaupade või teenuste sihtliikmesriigile. Selleks et oleks võimalik arvesse võtta palgaerinevusi kogu liidus ja võimaldada nii ühtse konsolideeritud maksubaasi õiglasemat jaotamist, peaks tööjõutegur hõlmama nii palgafondi kui ka töötajate arvu (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur peaks aga hõlmama kogu materiaalset põhivara, kuid mitte immateriaalset vara ja finantsvara nende mobiilse laadi ja ohu tõttu, et käesoleva direktiivi sätetest võidakse mööda hiilida. Kui erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei kajasta jaotamise tulemus õiglaselt äritegevuse ulatust, nähakse kaitseklausliga ette tulude jaotamise alternatiivne meetod.

(10)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peaks koosnema neljast võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara, sihtkohajärgne käive ning internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumine ja kasutamine (edaspidi „andmetegur“). Need võrdse kaaluga tegurid peaks peegeldama tasakaalustatud lähenemisviisi maksustatava kasumi jaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel ja tagama, et kasumit maksustatakse seal, kus see saadi. Tööjõu- ja varategur tuleks seetõttu omistada sellele liikmesriigile, kus tööd tehakse või vara asub, mis võimaldab kohaselt arvesse võtta päritoluliikmesriigi huve, ning käive tuleks omistada kaupade või teenuste sihtliikmesriigile. Selleks et oleks võimalik arvesse võtta palgaerinevusi kogu liidus ja võimaldada nii ühtse konsolideeritud maksubaasi õiglasemat jaotamist, peaks tööjõutegur hõlmama nii palgafondi kui ka töötajate arvu (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur peaks aga hõlmama ainult materiaalset vara. Kui erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei kajasta jaotamise tulemus õiglaselt äritegevuse ulatust, nähakse kaitseklausliga ette tulude jaotamise alternatiivne meetod.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peab täielikult kajastama igas liikmesriigis toimunud majandustegevust, võttes nõuetekohaselt arvesse nende majanduse võimalikke olulisi erinevusi. Kui valem toob kaasa tasakaalustamata jaotuse, mis ei kajasta majandustegevust, võib sellist olukorda parandada vaidluste lahendamise mehhanism. Eespool öeldut silmas pidades peaks komisjon hindama vaidluste lahendamise mehhanismi võimalikku loomist, et tagada eri liikmesriikide osalemise puhul vaidluste nõuetekohane lahendamine.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Teatavad tegevusvaldkonnad nagu finants- ja kindlustussektor, nafta- ja gaasisektor ning mere- ja lennutransport vajavad oma eripärade tõttu konsolideeritud maksubaasi jaotamise kohandatud valemit.

välja jäetud

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Käesolev direktiiv põhineb nõukogu direktiivil 2016/xx/EL äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (millega kehtestatakse äriühingu tulumaksu ühtsed eeskirjad maksubaasi arvutamiseks) ja keskendub maksutulemuste konsolideerimisele kogu grupi ulatuses. Seetõttu on vaja käsitleda seost kahe õigusakti vahel ning näha ette maksubaasi teatavate komponentide ülevõtmine gruppide jaoks ette nähtud uude raamistikku. Selliste komponentide hulka kuuluvad eelkõige intresside mahaarvamise kord, asendamisklausel, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsed ebakõlad.

(14)  Käesolev direktiiv põhineb nõukogu direktiivil 2016/xx/EL äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (millega kehtestatakse äriühingu tulumaksu ühtsed eeskirjad maksubaasi arvutamiseks) ja keskendub maksutulemuste konsolideerimisele kogu grupi ulatuses. Seetõttu on vaja käsitleda seost kahe õigusakti vahel ning näha ette maksubaasi teatavate komponentide ülevõtmine gruppide jaoks ette nähtud uude raamistikku. Selliste komponentide hulka kuuluvad eelkõige intresside mahaarvamise kord, asendamisklausel, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsed ebakõlad. Liikmesriike ei tohiks takistada kehtestamast täiendavaid maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, et vähendada negatiivset mõju, mis tuleneb kasumi suunamisest madala maksumääraga riikidesse väljaspool liitu.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi osasid, tuleks komisjonile anda volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et (i) võtta arvesse siseriiklikes õigusnormides tehtud muudatusi seoses äriühingute liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta vastavalt I ja II lisa; (ii) kehtestada uusi mõisteid; ja (iii) täiendada intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piiramise eeskirja killustatuse vältimise eeskirjadega, et paremini käsitleda maksugrupis tekkida võivat maksustamise vältimise ohtu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(16)  Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi osasid, tuleks komisjonile anda volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et (i) võtta arvesse siseriiklikes õigusnormides tehtud muudatusi seoses äriühingute liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta vastavalt I ja II lisa; (ii) kehtestada uusi mõisteid; (iii) täiendada intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piiramise eeskirja killustatuse vältimise eeskirjadega, et paremini käsitleda maksugrupis tekkida võivat maksustamise vältimise ohtu, ning (iv) avaldada suunised üleminekuperioodiks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja võtaks seejuures arvesse Euroopa Parlamendi iga-aastast resolutsiooni. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda järgmised rakendusvolitused: (i) kehtestada igal aastal nimekiri kolmandate riikide äriühingute liikidest, mis on sarnased I lisas loetletud äriühingu liikidega; (ii) kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tööjõu-, vara- ja käibeteguri arvutamise ning töötajate ja palgafondi ning vara ja käibe jaotamise kohta vastava teguri alla ning varade hindamise kohta; (iii) võtta vastu õigusakt, millega kehtestatakse grupi loomise kohta esitatava teate standardvorm; ning (iv) näha ette eeskirjad konsolideeritud maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112.

(17)  Et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda järgmised rakendusvolitused: (i) kehtestada igal aastal nimekiri kolmandate riikide äriühingute liikidest, mis on sarnased I lisas loetletud äriühingu liikidega; (ii) kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tööjõu-, vara-, käibe- ja andmeteguri arvutamise ning töötajate ja palgafondi, kogutud ja kasutatud isikuandmete ning vara ja käibe jaotamise kohta vastava teguri alla ning varade hindamise kohta; (iii) võtta vastu õigusakt, millega kehtestatakse grupi loomise kohta esitatava teate standardvorm; ning (iv) näha ette eeskirjad konsolideeritud maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Komisjon peaks kujundama need ühtsed maksudeklaratsiooni vormid koostöös liikmesriikide maksuhalduritega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112.

__________________

__________________

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, parandada siseturu toimimist rahvusvaheliste maksustamise vältimise tavadega võitlemise ning ELis ettevõtluse piiriülese laienemise hõlbustamisega, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi ja eri viisil, sest nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust, on neid eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, kuna direktiivis käsitletakse siseturu puudusi, mis tulenevad lahknevustest siseriiklikes maksueeskirjades, mis mõjutavad siseturgu ja takistavad piiriülest tegevust. Seetõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes eriti arvesse seda, et direktiivi kohustuslik kohaldamisala on piiratud teatavat suurust ületavate gruppidega.

(18)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, parandada siseturu toimimist rahvusvaheliste maksustamise vältimise tavadega võitlemise ning ELis ettevõtluse, eelkõige VKEde, piiriülese laienemise hõlbustamisega, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi ja eri viisil, sest nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust, on neid eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, kuna direktiivis käsitletakse siseturu puudusi, mis tulenevad lahknevustest siseriiklikes maksueeskirjades, mis mõjutavad siseturgu ja takistavad piiriülest tegevust. Seetõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes eriti arvesse seda, et direktiivi kohustuslik kohaldamisala on piiratud teatavat suurust ületavate gruppidega.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist viie aasta möödumisel pärast direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti,

(20)  Kuna käesolev direktiiv hõlmab äriühingute maksustamise eeskirjade olulist muutmist, peaks komisjon olema kohustatud hindama käesoleva direktiivi rakendamist põhjalikult viie aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. See rakendamisaruanne peaks sisaldama vähemalt järgmisi punkte: käesolevas direktiivis sätestatud maksusüsteemi mõju liikmesriikide tuludele, süsteemi eelised ja puudused väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mõju õiglasele maksukogumisele liikmesriikide vahel, mõju siseturule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikke konkurentsimoonutusi äriühingute vahel, kelle suhtes kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud uued eeskirjad, ning nende ettevõtete arv, mis kuuluvad kohaldamisalasse üleminekuperioodi jooksul. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist 10 aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ning esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti,

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Selleks, et saavutada täielik ja järjepidev konsolideerimine ning vältida liikmesriikidevaheliste raamatupidamisalaste ebakõlade tõttu tekkivaid uusi arbitraaživõimalusi, tuleb konsolideeritud maksubaasi arvutamiseks vastu võtta selged, sidusad ja objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks komisjon tegema ettepaneku vajalike kohanduste tegemiseks käesoleva direktiivi asjakohastes sätetes, mis käsitlevad konsolideeritud maksubaasi määratlemist ja arvutamist.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b)  Komisjon peaks kaaluma täiendavaid uuringuid, mis analüüsivad CCCTB potentsiaalset mõju üksikute liikmesriikide äriühingu maksutulule ja liidu võimalikule ebasoodsale konkurentsiolukorrale kolmandate riikidega võrreldes.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivis 2016/xx/EU,14 osutatud maksubaaside konsolideerimise kord selliste äriühingute jaoks, kes on grupi liikmed, ning kehtestatakse eeskirjad selle kohta, kuidas äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi liikmesriikide vahel jaotatakse ja riiklike maksuhaldurite poolt hallatakse.

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidus teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks, sealhulgas eeskirjad maksustamise vältimise ärahoidmise meetmete ja väljapakutud maksusüsteemi rahvusvahelise mõõtmega seotud meetmete kohta.

_______________

 

14 [direktiivi täispealkiri] (ELT L [ ], [ ], lk [ ])].

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusnormide alusel, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele:

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusnormide alusel, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu teistes liikmesriikides asuvate püsivate ja digitaalsete püsivate tegevuskohtade suhtes, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideerimisgruppi, mille konsolideeritud kogutulu on asjaomasele eelarveaastale eelnenud eelarveaastal enam kui 750 000 000 eurot;

(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideerimisgruppi, mille konsolideeritud kogutulu on asjaomasele eelarveaastale eelnenud eelarveaastal enam kui 750 000 000 eurot. Seda piirmäära tuleks maksimaalselt seitsme aasta jooksul vähendada nullini.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktides a, b ja d esitatud tingimustele, kuid mitte lõike 1 punktis c ette nähtud tingimustele, võib otsustada kohaldada viie maksuaasta jooksul käesoleva direktiivi sätteid, ning seda ka oma püsivate tegevuskohtade suhtes, mis asuvad teistes liikmesriikides. Nimetatud ajavahemik pikeneb automaatselt viie maksuaasta võrra, välja avatud juhul, kui esitatakse artikli 47 teises lõigus osutatud teade lõpetamise kohta. Lõike 1 punktides a, b ja d sätestatud tingimused peavad olema täidetud iga pikendamise puhul.

3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktides a, b ja d esitatud tingimustele, kuid mitte lõike 1 punktis c ette nähtud tingimustele, võib otsustada kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, ning seda ka oma püsivate tegevuskohtade suhtes, mis asuvad teistes liikmesriikides.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste laevandusettevõtjate suhtes, keda maksustatakse maksustamise erikorra alusel. Laevandusettevõtjad, keda maksustatakse maksustamise erikorra alusel, võetakse arvesse, et määrata kindlaks äriühingud, kes kuuluvad samasse gruppi vastavalt artiklitele 5 ja 6.

välja jäetud

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  „konsolideeritud maksubaas“ – grupi kõigi liikmete maksubaasi summa, mis on arvutatud vastavalt direktiivile 2016/xx/EL;

(23)  „konsolideeritud maksubaas“ – grupi liikmete konsolideeritud maksustatav netotulu, mis on arvutatud järjepideva arvestusbaasi alusel, mida kohaldatakse kõigi grupi liikmete suhtes vastavalt direktiivile 2016/xx/EL;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  „andmetegur“ – internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel ühes või mitmes liikmesriigis.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui laevanduse või siseveetranspordiga tegeleva grupiliikme tegeliku juhtimise asukoht on laeva või paadi pardal, peetakse grupiliiget laeva või paadi kodusadama liikmesriigi maksuresidendiks, või kui selline kodusadam puudub, selle liikmesriigi maksuresidendiks, kus laeva või paadi operaator on maksuresident.

välja jäetud

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Residendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu kogu tulult, mis on saadud mis tahes allikast, sõltumata sellest, kas tulu saadi selles liikmesriigis või väljaspool seda liikmesriiki, kus ta on maksuresident.

4.  Residendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu kogu tulult, mis on saadud mis tahes tegevusest, sõltumata sellest, kas tulu saadi selles liikmesriigis või väljaspool seda liikmesriiki, kus ta on maksuresident.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Mitteresidendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu tulult, mis on saadud tegevusest, mida teostati liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.

5.  Mitteresidendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu tulult, mis on saadud tegevusest, mida teostati liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha, sealhulgas digitaalse püsiva tegevuskoha kaudu. Maksumaksja digitaalne püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu ... direktiivi (äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta)1 a artiklis 5 loetletud tingimustele ja kriteeriumidele.

 

_______________

 

1 a Nõukogu direktiiv ... äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (ELT L ..., …, lk ...).

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  õigus kasutada üle 50 % hääleõigusest; ning

(a)  õigus kasutada hääleõigust, mis ületab 50 %; ning

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Püsiv tegevuskoht hõlmab digitaalset püsivat tegevuskohta vastavalt nõukogu ... direktiivi (äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta)1 a artiklis 5 loetletud tingimustele ja kriteeriumidele.

 

_______________

 

1 a Nõukogu direktiiv ... äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (ELT L ..., …, lk ...).

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõigi grupiliikmete maksubaasid liidetakse kokku konsolideeritud maksubaasiks.

1.  Konsolideeritud grupi maksubaas määratakse nii, nagu oleks tegemist üheainsa üksusega. Selleks töödeldakse grupi koondmaksubaasi nii, et kõrvaldatakse kõik kasumid ja kahjumid, sealhulgas need, mis tulenevad kahe või enama samasse gruppi kuuluva üksuse vahelistest tehingutest, olenemata nende iseloomust.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui konsolideeritud maksubaas on negatiivne, kantakse kahjum edasi ja tasaarvestatakse järgmise positiivse konsolideeritud maksubaasiga. Kui konsolideeritud maksubaas on positiivne, jagatakse see VIII peatüki kohaselt.

2.  Kui konsolideeritud maksubaas on negatiivne, kantakse kahjum edasi ja tasaarvestatakse järgmise positiivse konsolideeritud maksubaasiga maksimaalselt viie aasta jooksul. Kui konsolideeritud maksubaas on positiivne, jagatakse see VIII peatüki kohaselt.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Grupid kohaldavad grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamiseks kindlat ja nõuetekohaselt dokumenteeritud meetodit. Grupid võivad meetodit vahetada üksnes tegelikel ärilistel põhjustel ja ainult maksuaasta alguses.

2.  Grupid kohaldavad grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamiseks kindlat ja nõuetekohaselt dokumenteeritud meetodit. Grupid võivad meetodit vahetada üksnes tegelikel ärilistel põhjustel ja ainult maksuaasta alguses. Kõik sellised tehingud kõrvaldatakse vastavalt artikli 7 lõikele 1 tehtava konsolideerimise tulemusena maksubaasist.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamise meetod peab võimaldama kõiki grupisiseseid ülekandmisi ja müügitehinguid kirjendada mitteamortiseeritava põhivaraga seoses madalaima kuluga või amortiseeritava varaga seoses selle maksustamisväärtuses.

välja jäetud

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Grupisisesed ülekanded ei muuda omaloodud immateriaalse põhivara seisu.

välja jäetud

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui majandustegevuse ümberkorraldamise tulemusel saavad üks või mitu gruppi või kaks või enam grupiliiget mõne teise grupi liikmeks, kantakse kogu varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kooskõlas VIII peatükiga ja majandustegevuse ümberkorraldamise maksuaastal kohaldatavate tegurite alusel grupi kõigi liikmete arvele. Varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgmistesse aastatesse.

Kui majandustegevuse ümberkorraldamise tulemusel saavad üks või mitu gruppi või kaks või enam grupiliiget mõne teise grupi liikmeks, kantakse kogu varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kooskõlas VIII peatükiga ja majandustegevuse ümberkorraldamise maksuaastal kohaldatavate tegurite alusel grupi kõigi liikmete arvele. Varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgmistesse aastatesse maksimaalselt viie aasta jooksul.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui kaks või enam peamist maksumaksjat ühinevad nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ15 artikli 2 punkt a alapunktide i) ja ii) tähenduses, siis jagatakse grupi mis tahes tasaarveldamata kahjum grupi liikmete vahel vastavalt VIII peatükile tegurite alusel selle maksuaasta lõpu seisuga, mil ühinemine toimub. Tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgnevatesse aastatesse.

2.  Kui kaks või enam peamist maksumaksjat ühinevad nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ15 artikli 2 punkt a alapunktide i) ja ii) tähenduses, siis jagatakse grupi mis tahes tasaarveldamata kahjum grupi liikmete vahel vastavalt VIII peatükile tegurite alusel selle maksuaasta lõpu seisuga, mil ühinemine toimub. Tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgnevatesse aastatesse maksimaalselt viie aasta jooksul.

__________________

__________________

15 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34).

15 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34).

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Konsolideeritud maksubaas jaotatakse igal maksuaastal grupiliikmete vahel jaotusvalemi alusel. Grupiliikmele A jaotatud osa kindlaksmääramiseks kasutatakse valemit järgmisel kujul, omistades võrdse tähtsuse käibe-, tööjõu- ja varategurile:

Konsolideeritud maksubaas jaotatakse igal maksuaastal grupiliikmete vahel jaotusvalemi alusel. Grupiliikmele A jaotatud osa kindlaksmääramiseks kasutatakse valemit järgmisel kujul, omistades võrdse tähtsuse käibe-, tööjõu-, vara- ja andmetegurile:

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – valem

 

Komisjoni ettepanek

 

 

Muudatusettepanek

olideeritud maksubaas

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui ühte või mitut tegurit ei saa maksumaksja tegevuse iseloomu tõttu kohaldada, tuleks kõigi ülejäänud kohaldatavate tegurite osakaalu valemis proportsionaalselt muuta, et säilitada iga kohaldatava teguri absoluutselt võrdne osakaal.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Grupiliikmele jaotatud osa kindlaksmääramisel omistatakse käibe-, tööjõu- ja varategurile võrdne tähtsus.

5.  Grupiliikmele jaotatud osa kindlaksmääramisel omistatakse käibe-, tööjõu-, vara- ja andmetegurile võrdne tähtsus.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Andmetegur koosneb pooles ulatuses suhtarvust, milles grupiliikme poolt kogutud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on lugeja ja kogu grupi poolt kogutud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on nimetaja, ning teise poole ulatuses suhtarvust, milles grupiliikme poolt kasutatud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on lugeja ja kogu grupi poolt kasutatud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on nimetaja.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Andmeteguri kohaselt kogutud isikuandmete mahtu mõõdetakse maksuaasta lõpus igas liikmesriigis.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28 – lõige 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 c.  Isikuandmete kogumise ja ärilistel eesmärkidel kasutamise määratlus seoses andmeteguriga määratakse kindlaks vastavalt määrusele (EL) nr 2016/679.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 29

välja jäetud

Kaitseklausel

 

Kui peamine maksumaksja või pädev asutus leiab, et grupiliikmele konsolideeritud maksubaasist jaotatud osa ei peegelda õiglaselt selle grupiliikme äritegevuse ulatust, võib peamine maksumaksja või pädev asutus erandina artiklis 28 sätestatud eeskirjast nõuda iga grupiliikme maksuosa arvutamiseks alternatiivse meetodi kasutamist. Alternatiivset meetodit võib kasutada üksnes siis, kui kõik pädevad asutused nõustuvad nende asutuste vaheliste konsultatsioonide ja vajaduse korral ka artikli 78 kohaselt peetud arutelude tulemusena sellise alternatiivse meetodi kasutamisega. Peamise maksuhalduri liikmesriik teavitab komisjoni kasutatud alternatiivsest meetodist.

 

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kaupade müük arvestatakse selles liikmesriigis asuva grupiliikme käibeteguri hulka, kus kaupade saajale lähetamine või vedu lõpule viidi. Kui sellist kohta ei ole võimalik kindlaks teha, kantakse kaupade müük selle grupiliikme arvele, kes asub liikmesriigis, kus kaupade asukoht oli võimalik viimast korda kindlaks teha.

1.  Kaupade müük arvestatakse selles liikmesriigis asuva grupiliikme käibeteguri hulka, kus kaupade saajale lähetamine või vedu lõpule viidi. Kui sellist kohta ei ole võimalik kindlaks teha või grupiliikmel ei ole maksustatavat tegevuskohta, kantakse kaupade müük selle grupiliikme arvele, kes asub liikmesriigis, kus kaupade asukoht oli võimalik viimast korda kindlaks teha.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 43

välja jäetud

Laevandus, siseveetransport ja õhutransport

 

Selle grupiliikme tulusid, kulusid ja muid mahaarvamisi, kelle põhitegevusvaldkond on laevade või lennukite käitamine rahvusvahelises liikluses või siseveetranspordi laevade käitamine, jäetakse konsolideeritud maksubaasist välja ega jaotata vastavalt artiklis 28 osutatud korrale. Need tulud, kulud ja muud mahaarvamised kantakse kõnealuse grupiliikme arvele tehingupõhiselt ja nende suhtes tehakse hinnakorrektsioon vastavalt direktiivi 2016/xx/EL artiklile 56.

 

Osalust grupiliikme kapitalis ja grupiliikme osalust võetakse arvesse, et määrata kindlaks, kas tegemist on artiklites 5 ja 6 osutatud grupiga.

 

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 46 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 nimetatud teade hõlmab kõiki grupiliikmeid, välja arvatud artikli 2 lõikes 4 osutatud laevandusettevõtjad.

2.  Lõikes 1 nimetatud teade hõlmab kõiki grupiliikmeid.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 48 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib vastu võtta õigusakti, millega kehtestatakse grupi asutamise kohta esitatava teate standardvorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Komisjon võtab vastu õigusakti, millega kehtestatakse grupi asutamise kohta esitatava teate standardvorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 55 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib vastu võtta õigusakte maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võtab vastu õigusakte maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Komisjon kujundab need ühtsed maksudeklaratsiooni vormid koostöös liikmesriikide maksuhalduritega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 65 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus grupiliige on maksuresident või kus asub tema püsiv tegevuskoht, ei nõustu peamise maksumaksja poolt artikli 49, artikli 56 lõigete 2 või 4 või lõike 6 teise lõigu kohaselt tehtud otsusega, võib ta kõnealuse otsuse kolme kuu jooksul peamise maksuhalduri liikmesriigi kohtutes vaidlustada.

1.  Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus grupiliige on maksuresident või kus asub tema püsiv tegevuskoht, kaasa arvatud digitaalse püsiva tegevuskoha kujul, ei nõustu peamise maksumaksja poolt artikli 49, artikli 56 lõigete 2 või 4 või lõike 6 teise lõigu kohaselt tehtud otsusega, võib ta kõnealuse otsuse kolme kuu jooksul peamise maksuhalduri liikmesriigi kohtutes vaidlustada.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 65 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon analüüsib, kas vaidluste lahendamise mehhanismi loomine suurendaks liikmesriikide vahel tekkivate erimeelsuste lahendamise tulemuslikkust ja tõhusust. Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 67 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kaebusi muudetud maksuteadete ja artikli 54 kohaselt väljastatud maksuteadete peale vaatab läbi haldusorgan, kes on peamise maksuhalduri liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. See haldusorgan peab olema peamise maksuhalduri liikmesriigi maksuametist sõltumatu. Kui kõnealuses liikmesriigis sellist haldusasutust ei ole, võib peamine maksumaksja esitada kaebuse otse kohtule.

1.  Kaebusi muudetud maksuteadete ja artikli 54 kohaselt väljastatud maksuteadete peale vaatab läbi haldusorgan, kes on peamise maksuhalduri liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. See haldusorgan peab olema peamise maksuhalduri liikmesriigi maksuametist sõltumatu. Kui kõnealuses liikmesriigis sellist haldusasutust ei ole või kui peamine maksumaksja seda eelistab, võib ta esitada kaebuse otse kohtule.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 67 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõikes 1 osutatud haldusorgan teeb kaebuse kohta otsuse kuue kuu jooksul. Kui peamine maksumaksja kõnealuse ajavahemiku jooksul otsust ei saa, loetakse peamise maksuhalduri otsus kinnitatuks.

5.  Kui ta on saanud kaebuse, teeb lõikes 1 osutatud haldusorgan kaebuse kohta otsuse kuue kuu jooksul. Kui peamine maksumaksja kõnealuse ajavahemiku jooksul otsust ei saa, loetakse peamise maksuhalduri otsus kinnitatuks.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 69 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum konsolideerimisgrupi tasandil, hõlmates kõik grupiliikmeid. Direktiivi 2016/xx/EL artiklis 13 osutatud summat 3 000 000 eurot suurendatakse 5 000 000 euroni.

2.  Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum konsolideerimisgrupi tasandil, hõlmates kõik grupiliikmeid. Direktiivi 2016/xx/EL artiklis 13 osutatud summat 1 000 000 eurot suurendatakse 5 000 000 euroni.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 71

välja jäetud

Kahjumi mahaarvamine ja taas arvesse võtmine

 

1.  Direktiivi 2016/xx/EL artikli 41, mis käsitleb kahjumi mahaarvamist ja taas arvesse võtmist, kohaldamine lõpeb automaatselt niipea, kui käesolev direktiiv jõustub.

 

2.  Ülekantud kahjum, mida ei ole käesoleva direktiivi jõustumise ajaks taas arvesse võetud, jääb maksukohustuslasele, kellele see üle kanti.

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 72 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei kuulu kohaldamisele viide seadusjärgsele äriühingute maksustamise määrale, mis kuuluks maksumaksja suhtes kohaldamisele direktiivi 2016/xx/EL artikli 53 lõike 1 esimese lõigu alusel, ja see asendatakse kõigis liikmesriikides kehtiva seadusjärgse äriühingu tulumaksumääraga.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2016/xx/EL artiklis 53 sätestatud asendamiseeskirju.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 73 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/2016 artiklis 59 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja kolmanda riigi residendist üksuste või kolmandas riigis asuvate püsivate tegevuskohtade vaheliste suhetega.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/EL artiklis 59 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja kolmanda riigi residendist üksuste või kolmandas riigis asuvate püsivate tegevuskohtade, sealhulgas digitaalsete püsivate tegevuskohtade vaheliste suhetega.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 74 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/EL artiklis 61 sätestatud hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja gruppi mittekuuluvate 2016/xx/EL artiklis 56 osutatud sidusettevõtjate vaheliste suhetega.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel vastab hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade ja nendega seotud korra kohaldamisala sellele, mis on määratletud direktiivi 2016/xx/EL artiklis 61.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 76

Artikkel 76

Euroopa Parlamendile teatamine

Euroopa Parlamendile teatamine

 

1.  Euroopa Parlament korraldab parlamentidevahelise konverentsi, et hinnata CCCTB korda, võttes arvesse Euroopa poolaasta menetluse raames toimunud maksupoliitika arutelude tulemusi. Euroopa Parlament edastab selle kohta oma arvamuse ja järeldused resolutsioonina, mis on adresseeritud komisjonile ja nõukogule.

Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

2.  Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 78 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 78 a

 

Kompensatsioonimehhanism

 

Selleks et kompenseerida liikmesriikide maksutuludega seotud ootamatuid šokke, mis on tingitud fiskaalkasumist ja -kahjumist, mis tuleneb otseselt ja eranditult käesoleva direktiiviga kehtestatud uuele korrale üleminekust, kehtestab komisjon spetsiaalse kompensatsioonimehhanismi, mis toimib alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Kompensatsiooni suurust kohandatakse igal aastal, et võtta arvesse enne direktiivi jõustumist tehtud riigi või piirkonna tasandi otsuseid. Kompensatsioonimehhanismi rahastatakse nende liikmesriikide eelarveülejäägist, kelle eelarvetulud on suurenenud, ja see mehhanism kehtestatakse esialgu seitsmeks aastaks. Pärast seda tähtaega hindab komisjon, kas on vaja, et kompensatsioonimehhanism edasi toimiks, ja otsustab vastavalt selle kas lõpetada või seda üks kord kuni kaheks aastaks pikendada.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 79

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 79

Artikkel 79

Läbivaatamine

Rakendamisaruanne ja läbivaatamine

Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Aruanne hõlmab eelkõige mõjuhinnangut käesoleva direktiivi peatükiga VIII ettenähtud mehhanismi kohta, mis käsitleb maksubaaside jaotamist liikmesriikide vahel.

Komisjon hindab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle kohaldamist ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Rakendamisaruanne hõlmab eelkõige mõjuhinnangut käesoleva direktiivi peatükiga VIII ettenähtud mehhanismi kohta, mis käsitleb maksubaaside jaotamist liikmesriikide vahel. Komisjon esildab rakendamisaruande järelduste põhjal või seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga tingimused äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist saadud maksutulust ühe osa eraldamiseks liidu eelarvesse, et proportsionaalselt vähendada liikmesriikide osamaksusid samasse eelarvesse.

 

Komisjon vaatab 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle kohaldamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi toimimise kohta aruande.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2021.

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2020.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

2016. aasta lõpus esitas komisjon ettepanekud viia kahes osas läbi äriühingute maksustamiseeskirjade põhjalik muutmine: võtta vastu äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas (CCTB) ning äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB). Samal ajal võttis komisjon tagasi oma 2011. aasta ettepaneku CCCTB kohta, mis oli nõukogus blokeeritud. Sellise taaskäivitatud projekti eesmärk on tugevdada siseturgu, lihtsustades ja muutes odavamaks ettevõtjate piiriülese tegevuse ELis, takistades samas ka äriühingute agressiivset maksuplaneerimist ja muutes nende maksustamise ELis läbipaistvamaks.

CCTB annab äriühingute tulumaksu maksubaasi arvutamiseks ühtsed eeskirjad ning CCCTBga lisatakse neile maksubaasi konsolideerimine, mis võimaldab ettevõtjatel ühes liikmesriigis saadud kahjumeid tasaarveldada teises liikmesriigis saadud kasumitega.

ELi äriühingute tulumaksustamise süsteemide ühtlustamise mõte ei ole uus – sellest oli juttu juba 1960. aastate alguse poliitikadokumentides. Aastal 1975 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv äriühingute maksustamissüsteemide ühtlustamise ja dividendidelt kinnipeetava maksu kohta, kuid see jäi nõukogus seisma ja võeti lõpuks 1990. aastal tagasi. Selle asemel avaldas komisjon äriühingute maksustamise suunised. Aastal 2001 avaldas komisjon uuringu äriühingute maksustamise kohta siseturul, kuid CCCTB ettepanekuga tuli komisjon välja alles 2011. aastal.

Euroopa Parlament väljendas korduvalt oma toetust CCCTB projektile. 2008. aastal toetas parlament komisjoni kavatsust käivitada CCCTB ning 2012. aastal võttis vastu raportöör Marianne Thysseni raporti, milles kutsutakse üles kohaldama CCCTBd võimalikult kiiresti ja võimalikult paljude äriühingute suhtes. Euroopa Parlament nõudis 2015. aastal oma resolutsioonis maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (TAXE 1) kohustusliku CCCTB kehtestamist ning kordas seda nõudmist oma 2016. aasta resolutsioonis (TAXE 2).

Taust

Äriühingute õiglase maksustamise küsimus tõusis rahvusvahelise tähelepanu keskmesse pärast ülemaailmset finantskriisi ja mitmeid skandaalseid paljastusi (nt Luxleaks ja Panama dokumendid). Maksustamise vältimise vastase võitluse tulemusena võeti vastu OECD maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist (BEPS) käsitlev tegevuskava. ELis on BEPSi soovitusi rakendatud näiteks 2016. aasta keskel vastu võetud maksustamise vältimise vastase paketiga (ATAD 1), käesoleva aasta algul vastu võetud paketiga ATAD 2 (hübriidsete ebakõlade kohta), lisaks teabevahetusega maksualaste siduvate eelotsuste kohta („DAC4“) ja aruandlusega riikide lõikes („DAC5“).

CCCTB on tähtis ehituskivi, mis on tõelise siseturu loomise ja maksustamise vältimise vastase võitluse rajatises puudu. CCCTB kehtestamine annab kindluse maksustamisküsimustes, selge ja stabiilse reguleeriva raamistiku ning jõulised maksustamise vältimise vastased eeskirjad, sealhulgas siirdehindade kaotamise.

Praeguses rahvusvahelises majanduskeskkonnas on liikmesriikidel raske tagada, et äritegevusest saadav tulu maksustataks selle loomise kohas. Eeskätt suurtel hargmaistel firmadel on lihtne kanda oma kasumid üle madalama äriühingu tulumaksu määraga liikmesriikidesse. Selleks et vältida kahjulikku mõju üksikute liikmesriikide maksutuludele, on raportöör seisukohal, et CCCTB eeskirjade kohaldamisel tuleks kehtestada kompensatsioonimehhanism. Lisaks pooldab raportöör paindlikkusmehhanisme direktiivi täielikuks rakendamiseks samas ajakavas koos CCTB direktiiviga ning uue süsteemi järelevalvet pärast selle kehtestamist, et kohandada seda muutuvatele poliitilistele ja majanduslikele oludele.

Võimalikud edaspidised rahvusvahelised arengud, nagu äriühingute tulumaksumäära märkimisväärne langus Brexiti-järgses Ühendkuningriigis või oodatavad äriühingute maksustamissüsteemi muudatused USAs muudavad veelgi kiireloomulisemaks vajaduse CCCTB vastu võtta koos süsteemis sisalduva teatava paindlikkusega.

Pealegi kajastavad kehtivad äriühingute tulumaksustamise süsteemid möödunud sajandi tegelikkust, mil ettevõtted olid selgelt seotud kohaliku turuga. Globaliseerumine, maailmamajanduse digiteerimine, e-kaubandus ja uued ärimudelid pakuvad märkimisväärseid võimalusi nii ettevõtetele kui ka Euroopa kodanikele. Samal ajal raskendavad need ka võitlust turumoonutuste ning maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. ELis tegutsevaid ilma füüsilise tegevuskohata ettevõtteid tuleb kohelda sarnaselt ettevõtetega, kellel on ELis füüsiline tegevuskoht. Tänapäevased, 21. sajandi maksusüsteemid peavad tegelema uue globaliseerunud digitaalmajanduse eripäradega ning seepärast on raportöör seisukohal, et CCCTB peaks hõlmama ka digitaalse tegevuskoha mõistet ning isikuandmete kaubandusliku väärtuse kasutamist.

CCCTB pakub ettevõtetele selgeid ja tuntavaid hüvesid, võimaldades neil järgida ühtseid maksueeskirju kõigis liikmesriikides ning täita oma peamise maksuhalduri juures vaid ühe maksudeklaratsiooni kogu ELis toimunud tegevuse kohta. ELi ühtse äriühingute tulumaksustamise süsteemiga välditaks ka vajadust pidada ülal paralleelseid maksustamissüsteeme liikmesriikides ning seega väheneksid märgatavalt halduskulud.

Konsolideerimine

Oma ettepanekus soovitab komisjon jagada maksutulu nende liikmesriikide vahel, kus äriühing tegutseb. Tulude jaotamisvalem (nn Massachusettsi valem, mida kasutatakse alates 20. sajandi keskpaigast ja mida komisjon soovitas kasutada juba oma 2011. aasta ettepanekus) sisaldab kolme võrdse kaaluga tegurit: käive, vara ja tööjõud. Raportöör soovitab neile lisada veel ka neljanda teguri – isikuandmete kogumise ja kasutamise ärilistel eesmärkidel (ANDMED) – et tagada CCCTB kohaldumine ka digitaalsele tegevusele. Nimetatud tegurid on agressiivse maksuplaneerimise tavade suhtes vastupanuvõimelisemad kui siirdehinnad. Jaotamisvalemeid kasutatakse ka mõnedes föderaalriikides, nagu USA, Kanada ja Šveits.

Lisaks võimaldab selline süsteem liikmesriikidel säilitada oma suveräänset õigust määrata kindlaks maksumäär ning maksustada asjakohast osa äriühingu saadud kasumist. Raportöör on seisukohal, et maksubaasi konsolideerimine on uue maksustamissüsteemi vältimatu eeltingimus ning see tuleb kehtestada samal ajal koos ühtsete äriühingu tulumaksu eeskirjadega.

Liikmesriikide maksuametite vahelise koostöö tihendamine on konsolideerimise õnnestumiseks olemusliku tähtsusega. Peamised maksuhaldurid toimivad äriühingute jaoks ühtse kontaktpunktina ning seetõttu peavad nad veelgi parandama oma võimekust, tuginedes maksustamisalase halduskoostöö tugevdamisel oma hiljutistele kogemustele nõukogu direktiivi 2011/16/EL rakendamisel.

Raportööri arvates on CCCTB ettepanekud oluline samm siseturu lõplikul väljakujundamisel ning neil on potentsiaal stimuleerida Euroopa majanduskasvu. Uus raamistik edendaks õiglasemat ja paremini lõimitud siseturgu ning see võib aidata täita ka teiste juhtprojektide, näiteks kapitaliturgude liidu, digitaalse ühtse turu ja Euroopa investeerimiskava eesmärke. Raportöör on veendunud, et CCCTB aitab praegusi rahvusvahelisi maksundusprobleeme lahendada ning võib olla oluline vahend võitluses agressiivse maksuplaneerimise vastu.


VÄHEMUSE ARVAMUS

mille on vastavalt kodukorra artikli 52a lõikele 4 esitanud

fraktsiooni PPE liikmed Esther de Lange, Brian Hayes ja Gunnar Hökmark

1. Kuigi maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse, näitab võitlus maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu vajadust tõhustada koostööd Euroopa tasandil. Käesoleval ettepanekul äriühingu tulumaksu ühtse (konsolideeritud) maksubaasi kohta on võitlusele maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu siiski üksnes väike mõju, kuid tagajärjed liikmesriikide majandusele on vägagi tõsised, eelkõige kuna majandustegevuse tase ei kajastu kavandatavas konsolideerimises õigesti.

2. CCTB ja CCCTB ettepanekute kohta, eelkõige seoses mõjuga liikmesriikide maksutulule, ei ole liikmesriikide kaupa piisavalt üksikasjalikku mõjuhinnangut tehtud. Käesolevas raportis soovitatud muudatused näitavad veelgi suuremat vajadust uue mõjuhinnangu järele koos täpsete arvutustega, millised on tagajärjed igale liikmesriigile.

3. Ka hargmaiste ettevõtjate agressiivne maksuplaneerimine on ülemaailmne probleem. Parim viis selle probleemi lahendamiseks on rahvusvaheliselt kokku lepitud alus OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) algatuse kaudu.

4. Seitsme liikmesriigi parlamendid on esitanud põhjendatud arvamused, millega esitatakse vastuväide CCTB ja CCCTB ettepanekutele subsidiaarsuse ja maksualase suveräänsusega seotud põhjustel. Seda muret ei ole käesolevas raportis üldse arvesse võetud.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (4.10.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta

(COM(2016)0683 – C8-0471/2016 – 2016/0336(CNS))

Arvamuse koostaja: Evelyn Regner

LÜHISELGITUS

I. Sissejuhatus

Kõnealuse ettepanekuga ja ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (2016/0337 (CNS)) käivitati taas komisjoni 2011. aasta algatus äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamiseks ELis. Kõnealuse kahe ettepaneku eesmärk on luua selles valdkonnas ELi õigusaktid, mis sobivad majanduskeskkonnale, mis on muutunud üleilmsemaks, mobiilsemaks ja digitaalsemaks ning kus liikmesriikidel on üha raskem ühepoolsete meetmetega võidelda tulemuslikult agressiivse maksuplaneerimise tavade vastu, et kaitsta oma riigi maksubaasi kahanemise eest ja võidelda kasumi ümberpaigutamise vastu.

II. Konsolideerimise tulemuslik rakendamine

Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi rakendamine on väga tähtis võitluses, mida peetakse selleks, et saavutada maksustamise valdkonnas ettevõtjatevaheline õiglus nii ELis kui ka väljaspool seda. Üheks peamiseks ohuks maksualasele õiglusele on kasumi ümberpaigutamise laialt levinud tava. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi täielik rakendamine võimaldab tulu omistamist seal, kus väärtus loodi, tehes seda valemi abil, mis põhineb kolmel võrdse kaaluga teguril, mis on agressiivse maksuplaneerimise tavade suhtes vastupanuvõimelisemad kui siirdehinnad. Seeläbi saaks kõrvaldada riikide maksusüsteemides esinevad lüngad, eelkõige siirdehinnad, millest on tingitud umbes 70 % kogu ELis toimuvast kasumi ümberpaigutamisest, ning astuda suure sammu õiglase, tõhusa ja läbipaistva maksusüsteemi suunas. Järelikult tuleks kõnealust kahte ettepanekut käsitleda paketina ja rakendada neid koos, et saavutada suurem maksualane õiglus. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas tuleks kehtestada 2020. aasta lõpuks.

Seoses meie maksustamissüsteemide üldise õiglusega peavad äriühingud kandma oma osa koormusest ja seetõttu on oluline, et uued maksuvabastused ei kahandaks maksubaasi. Toetada tuleb meetmeid, millega ergutatakse erasektori üksusi investeerima reaalmajandusse, sest praegune ELis esinev investeeringute puudujääk on üks peamine liidu majandusliku nõrkuse põhjus. Siiski tuleb läbimõeldult välja töötada äriühingute maksusoodustused, mida tuleb rakendada üksnes juhul, kui nende positiivne mõju töökohtadele ja majanduskasvule on tõendatav ning uute maksustamissüsteemi lünkade tekitamise oht on välistatud. Seetõttu tuleks innovatsiooni ja investeeringuid edendada riigitoetuste, mitte maksuvabastuste abil.

Selleks et võidelda tulemuslikult agressiivse maksuplaneerimise struktuuride vastu ja vältida kahe paralleelse maksusüsteemi teket, peaks äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas olema kohustuslik kõikidele äriühingutele, mille käive on suurem kui 40 miljonit eurot. Künnised mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ning suurte ettevõtjate jaoks on ammu määratletud. See kontseptsioon on pärit 1978. aasta neljandast äriühinguõiguse direktiivist. Vajadust uue künnise kehtestamise järele ei ole komisjon seni rahuldavalt põhjendanud. Kuna VKEdel puuduvad vahendid kasumi kunstliku ümberpaigutamise eesmärgil varifirmade struktuuridesse investeerimiseks, tõugatakse nad hargmaiste ettevõtjatega võrreldes ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Tugeva ühtse turu tagamiseks on väga oluline kehtestada õiglane, tõhus, läbipaistev ja majanduskasvu soodustav äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi süsteem, milles lähtutakse põhimõttest, et kasum tuleks maksustada riigis, kus see luuakse.

Võttes arvesse ettevõtluskeskkonna digitaalset muutust, tuleb määratleda digitaalse äriüksuse mõiste. Äriühinguid, kes teenivad teatavas liikmesriigis tulu selles liikmesriigis füüsilist tegevuskohta omamata, tuleb kohelda samal viisil kui äriühinguid, kellel on füüsiline tegevuskoht. Seetõttu tuleb CCCTBd kohaldada ka digitaalsete äriühingute suhtes.

III. Äriühingu tulumaksu miinimummäära kehtestamine ettepanekus

Ühtne ja õiglane äriühingu tulumaksu miinimummäär on ainuke viis, mis võimaldab tagada võrdse ja õiglase kohtlemise mitmesuguste ELis äritegevuses osalejate vahel ning maksukohustuslaste ulatuslikumas kogukonnas. Niisuguse miinimummäära kehtestamata jätmise tagajärjeks on üksnes olukord, kus võistlus madalaimate maksumäärade saavutamise nimel muutub pingelisemaks. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi olemasolu tähendab seda, et liikmesriigid ei saa enam üksteisega maksubaaside alal konkureerida ja seetõttu suurenevad majanduslikud stiimulid konkureerida maksumäärade alal. Keskmiselt on ELis äriühingu tulumaks alates 1990. aastatest vähenenud 35 %-lt praegusele 22,5 %-le. Selleks et teha ELi tasandil lõpp võistlusele madalaimate äriühingu tulumaksu määrade saavutamise nimel, tuleb kehtestada äriühingu tulumaksu miinimummäär, milleks on 25 %.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Äriühingud, kes soovivad Euroopa Liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsistele takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist ja nendevahelisest koostoimest. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi omavahelisi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks tuleks seega käsitleda mõlemat liiki turu puudujääke.

(1)  Äriühingud, kes soovivad Euroopa Liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsiste takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist ja nendevahelisest koostoimest. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud agressiivsemaks ja keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi omavahelisi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Üleilmsemas, mobiilsemas ja digitaalsemas majandusraamistikus tuleks nimetatud probleemide kõrvaldamiseks käsitleda seetõttu mõlemat liiki turu puudujääke, ühtlustades liidus äriühingu tulumaksubaasi ning luues õiglasema ja ühtlasema ettevõtluskeskkonna, kus äriühingud saavad tegutseda.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit saavad. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad oma maksukoormuse vähendamiseks ära siseriiklike maksusüsteemide vahelisi ebakõlasid. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õigusraamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada.

(2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit saavad. Äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, suurendaks hargmaiste ettevõtjate tegevuse läbipaistvust ja võimaldaks avalikkusel hinnata nende mõju majandusele. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad ära hoida seda, et äriühingud kasutavad oma maksukoormuse vähendamiseks ära siseriiklike maksusüsteemide vahelisi ebakõlasid. Liidus asuvate tegevuskohtadega grupid peaksid järgima liidu hea valitsemistava põhimõtteid. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õigusraamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta1, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanekus CCCTB kohta keskenduti eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks nimetatud eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemidega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks.

(3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta1, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanekus CCCTB kohta keskenduti eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks nimetatud eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemidega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Kui CCCTBd on hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, tagaks see maksude maksmise seal, kus kasum tekib. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks.

______________

________________

1 3.oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM (2011) 121 final/2 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.

1 3.oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM (2011) 121 final/2 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis konsolideerimisega seotud küsimusi käsitleda.

(4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis konsolideerimisega seotud küsimusi käsitleda. Äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (CCTB) rakendamine ilma konsolideerimiseta ei lahendaks aga kasumi ümberpaigutamise probleemi. Seetõttu on oluline, et konsolideerimist hakatakse kohaldama kõikides liikmesriikides alates 1. jaanuarist 2021. aastal.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Paljusid agressiivse maksuplaneerimise skeeme kasutatakse just piiriüleselt, mis tähendab, et neis osalevatel äriühingute gruppidel on olemas teatavad minimaalsed vahendid. Eeltoodust lähtudes peaksid CCCTB eeskirjad proportsionaalsuse huvides olema kohustuslikud üksnes olulise suurusega gruppide jaoks. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev piirmäär. Lisaks peaks siseturul kaubanduse ja investeerimise hõlbustamise eesmärgi saavutamise tõhustamiseks olema ettevõtjatel, kes grupi suurusel põhineva piirmäärani ei küündi, olema võimalik sellekohase valiku korral CCCTB eeskirjadele tugineda.

(5)  Selleks et võidelda tulemuslikult agressiivse maksuplaneerimise struktuuride vastu ja vältida kahe paralleelse maksusüsteemi teket, peaksid CCCTB eeskirjad olema kohustuslikud kõikidele äriühingutele, välja arvatud VKEdele. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ning suurte ettevõtjate künnised on kindlaks määratud neljandas nõukogu direktiivis 78/660/EMÜ (neljas äriühinguõiguse direktiiv)1a. Kuna VKEdel puuduvad vahendid kasumi kunstliku ümberpaigutamise eesmärgil varifirmade struktuuridesse investeerimiseks, on nad hargmaiste ettevõtjatega võrreldes ebasoodsamas konkurentsiolukorras. Tugeva siseturu tagamiseks on väga oluline kehtestada õiglane, tõhus, läbipaistev ja majanduskasvu soodustav äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi süsteem, milles lähtutakse põhimõttest, et kasum maksustatakse riigis, kus see luuakse. Et tagada ühtsus CCCTB algatuse kahe etapi vahel, tuleks ühtset tulumaksubaasi käsitlevaid eeskirju kohaldada kohustuslikus korras ka äriühingute suhtes, keda käsitatakse grupina, kui algatus täielikult ellu viiakse. Siseturul kaubanduse ja investeerimise hõlbustamise eesmärgi saavutamise tõhustamiseks peaks ettevõtjatel, kes grupi suurusel põhineva piirmäärani ei küündi, olema võimalik sellekohase valiku korral CCCTB eeskirjadele tugineda.

 

________________

 

1a Neljas nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiv 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.8.1978).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Võttes arvesse ettevõtluskeskkonna digitaalset muutust, tuleb määratleda digitaalse äriüksuse mõiste. Äriühinguid, kes teenivad teatavas liikmesriigis tulu selles liikmesriigis füüsilist tegevuskohta omamata, tuleks kohelda samal viisil kui äriühinguid, kellel on füüsiline tegevuskoht. Seetõttu tuleks CCCTBd kohaldada ka digitaalsete ettevõtjate suhtes.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peaks koosnema kolmest võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara ja sihtkohajärgne käive. Need võrdse kaaluga tegurid peaks peegeldama tasakaalustatud lähenemisviisi maksustatava kasumi jaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel ja tagama, et kasumit maksustatakse seal, kus see saadi. Tööjõu- ja varategur tuleks seetõttu omistada sellele liikmesriigile, kus tööd tehakse või vara asub, mis võimaldab kohaselt arvesse võtta päritoluliikmesriigi huve, ning käive tuleks omistada kaupade või teenuste sihtliikmesriigile. Selleks et oleks võimalik arvesse võtta palgaerinevusi kogu liidus ja võimaldada nii ühtse konsolideeritud maksubaasi õiglasemat jaotamist, peaks tööjõutegur hõlmama nii palgafondi kui ka töötajate arvu (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur peaks aga hõlmama kogu materiaalset põhivara, kuid mitte immateriaalset vara ja finantsvara nende mobiilse laadi ja ohu tõttu, et käesoleva direktiivi sätetest võidakse mööda hiilida. Kui erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei kajasta jaotamise tulemus õiglaselt äritegevuse ulatust, nähakse kaitseklausliga ette tulude jaotamise alternatiivne meetod.

(10)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peaks koosnema kolmest võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara ja sihtkohajärgne käive. Need võrdse kaaluga tegurid peaksid peegeldama tasakaalustatud lähenemisviisi maksustatava kasumi jaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel ja tagama, et kasumit maksustatakse seal, kus see saadi, seda ka juhul, kui tegutsetakse digitaalmajandussektoris, mis ei pruugi eeldada püsivat tegevuskohta liikmesriigis, et seal tegutseda. Tööjõu- ja varategur tuleks seetõttu omistada sellele liikmesriigile, kus tööd tehakse või vara asub, mis võimaldab kohaselt arvesse võtta päritoluliikmesriigi huve, ning käive tuleks omistada kaupade või teenuste sihtliikmesriigile. Selleks et oleks võimalik arvesse võtta palgaerinevusi kogu liidus ja võimaldada nii ühtse konsolideeritud maksubaasi õiglasemat jaotamist, peaks tööjõutegur hõlmama nii palgafondi kui ka töötajate arvu (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur peaks aga hõlmama kogu materiaalset põhivara, kuid mitte immateriaalset vara ja finantsvara nende mobiilse laadi ja ohu tõttu, et käesoleva direktiivi sätetest võidakse mööda hiilida. Kui erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei kajasta jaotamise tulemus õiglaselt äritegevuse ulatust, nähakse kaitseklausliga ette tulude jaotamise alternatiivne meetod. Need kolm võrdse kaaluga tegurit on aga agressiivse maksuplaneerimise tavade vastu võitlemisel tõhusamad kui laialt levinud siirdehindade meetod kasumi jaotamiseks, mida praegu kasutatakse. Selle tulemusena saaks kõrvaldada riikide maksusüsteemides esinevad lüngad, mis on eelkõige seotud siirdehindadega ja millest on tingitud umbes 70 % kogu liidus toimuvast kasumi ümberpaigutamisest, ning astuda suure sammu õiglase, tõhusa ja läbipaistva maksusüsteemi suunas.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Selleks et teha liidu tasandil lõpp võistlusele madalaimate äriühingu tulumaksu määrade saavutamise nimel, tuleb liidus kehtestada äriühingu tulumaksu miinimummäär. Keskmiselt on liidus äriühingu tulumaksu määrad alates 1990. aastatest alanenud 35 %-lt praegusele 22,5 %-le. CCCTB vastuvõtmisega kaotatakse äriühingu tulumaksu määrade täiendavas alandamises seisnenud liikmesriikidevaheline konkurents.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Äriühing, kes kohaldab käesoleva direktiivi sätteid, lakkab kuulumast riiklike äriühingu tulumaksu käsitlevate õigusnormide kohaldamisalasse kõigis neis küsimustes, mida käesolev direktiiv reguleerib, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud teisiti.

2.  Äriühing, kes kohaldab käesoleva direktiivi sätteid, kuulub jätkuvalt riiklike äriühingu tulumaksu käsitlevate õigusnormide kohaldamisalasse. Käesoleva direktiivi ja riiklike äriühingu tulumaksu käsitlevate õigusnormide vaheliste vastuolude korral on viimased ülimuslikud, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud teisiti.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusnormide alusel, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele:

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusnormide alusel, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade ja digitaalsete äriüksuste suhtes, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideerimisgruppi, mille konsolideeritud kogutulu on asjaomasele eelarveaastale eelnenud eelarveaastal enam kui 750 000 000 eurot;

(c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideerimisgruppi, mille konsolideeritud kogutulu on asjaomasele eelarveaastale eelnenud eelarveaastal enam kui 40 000 000 eurot;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka sellise äriühingu suhtes, mis on ühes või mitmes liikmesriigis, kus äriühing vastab lõike 1 punktides b–d loetletud tingimustele, asuvate püsivate tegevuskohtadega seoses asutatud kolmanda riigi õigusnormide alusel.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kolmanda riigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingu suhtes seoses püsivate tegevuskohtadega, mis asuvad ühes või mitmes liikmesriigis, ning seoses ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud tuludega, kui äriühing vastab lõike 1 punktides b–d loetletud tingimustele.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kolmanda riigi õigusaktide kohaselt asutatud ettevõtjate suhtes seoses nende digitaalsete äriüksustega, mille tegevus on konkreetselt suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele või mis saavad põhimõtteliselt oma tulu liikmesriigis toimuvast tegevusest, kui ettevõtja vastab tingimustele, mis on sätestatud lõike 1 punktides b–d. Et teha kindlaks, kas digitaalse äriüksuse tegevus on konkreetselt suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele, võetakse arvesse pakutavate kaupade ja teenuste tarbijate või kasutajate ja tarnijate füüsilist asukohta kooskõlas OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) 1. meetmega. Kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, kas digitaalne äriüksus teostab oma äritegevust liikmesriigi või liidu tippdomeeni all, või mobiilirakendustel põhineva äritegevuse puhul sellele, kas digitaalne äriüksus levitab oma rakendust liikmesriigi mobiilirakenduse levituskeskuse konkreetse osa kaudu või kas äritegevust teostatakse domeeni all, mille puhul on näiteks liikmesriikide, piirkondade või linnade nimede kasutamisest tulenevalt selge, et digitaalse äriüksuse tegevus on suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele või et äritegevuse suhtes kohaldatakse konkreetselt liidule või liikmesriigile kehtivaid üldtingimusi, või kas digitaalse äriüksuse veebikeskkond pakub konkreetselt liikmesriigi tarbijatele ja ettevõtjatele suunatud reklaamipinda.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  „digitaalne äriüksus“ – OECD BEPSi 1. meetme järelduste põhjal üksus, mis on konkreetselt suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele, võttes nõuetekohaselt arvesse pakutavate kaupade ja teenuste tarbijate või kasutajate ja tarnijate füüsilist asukohta. Kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, kas üksus teostab oma äritegevust liikmesriigi või liidu tippdomeeni all, või mobiilirakendustel põhineva äritegevuse puhul sellele, kas üksus levitab oma rakendust liikmesriigi mobiilirakenduse levituskeskuse konkreetse osa kaudu või kas äritegevust teostatakse domeeni all, mille puhul on näiteks liikmesriikide, piirkondade või linnade nimede kasutamisest tulenevalt selge, et üksuse tegevus on suunatud liikmesriigi tarbijatele või ettevõtjatele või et äritegevuse suhtes kohaldatakse konkreetselt Euroopa Liidule või liikmesriigile kehtivaid üldtingimusi, või kas ettevõtja veebikeskkond pakub konkreetselt liikmesriigi tarbijatele ja ettevõtjatele suunatud reklaamipinda;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 28 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  „tegelik äriühingu tulumaksu määr“ – äriühingu tulumaks, mis on makstud äriühingu finantsaruandes esitatud tulu ja kasumi alusel.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  kõigi oma digitaalsete äriüksustega.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 73 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/2016 artiklis 59 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja kolmanda riigi residendist üksuste või kolmandas riigis asuvate püsivate tegevuskohtade vaheliste suhetega.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/EL artiklis 59 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja kolmanda riigi residendist üksuste või kolmandas riigis asuvate püsivate tegevuskohtade või digitaalsete äriüksuste vaheliste suhetega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 79 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Aruanne hõlmab eelkõige mõjuhinnangut käesoleva direktiivi peatükiga VIII ettenähtud mehhanismi kohta, mis käsitleb maksubaaside jaotamist liikmesriikide vahel.

Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Aruanne hõlmab eelkõige mõjuhinnangut käesoleva direktiivi peatükiga VIII ettenähtud mehhanismi kohta, mis käsitleb maksubaaside jaotamist liikmesriikide vahel.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB)

Viited

COM(2016)0683 – C8-0471/2016 – 2016/0336(CNS)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

24.11.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

24.11.2016

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Evelyn Regner

28.11.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

3.5.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sergio Gaetano Cofferati, Luis de Grandes Pascual, Angel Dzhambazki, Rainer Wieland, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Gabriel Mato, Andrey Novakov

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

13

+

ALDE

EFDD

ENF

GUE/NGL

Verts/ALE

S&D

Jean-Marie Cavada

Joëlle Bergeron

Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

Kostas Chrysogonos

Max Andersson, Julia Reda

Sergio Gaetano Cofferati, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Tiemo Wölken

8

ALDE

ECR

PPE

António Marinho e Pinto

Angel Dzhambazki

Gabriel Mato, Andrey Novakov, Axel Voss, Rainer Wieland, Tadeusz Zwiefka, Luis de Grandes Pascual

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB)

Viited

COM(2016)0683 – C8-0471/2016 – 2016/0336(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

21.11.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

24.11.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

24.11.2016

JURI

24.11.2016

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

5.12.2016

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Alain Lamassoure

22.11.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

30.8.2017

10.10.2017

6.11.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

11

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Udo Bullmann, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Sander Loones, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Bernard Monot, Stanisław Ożóg, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Bas Eickhout, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Luigi Morgano, Joachim Starbatty, Romana Tomc, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Alberto Cirio, Alex Mayer, Laurenţiu Rebega

Esitamise kuupäev

1.3.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Pirkko Ruohonen-Lerner

PPE

Burkhard Balz, Alberto Cirio, Markus Ferber, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Dariusz Rosati, Anne Sander, Romana Tomc, Esther de Lange

S&D

Hugues Bayet, Udo Bullmann, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

Verts/ALE

Bas Eickhout, Sven Giegold, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

11

ECR

Sander Loones, Stanisław Ożóg, Joachim Starbatty, Kay Swinburne

ENF

Marco Zanni

GUE/NGL

Matt Carthy, Miguel Viegas

PPE

Brian Hayes, Gunnar Hökmark

S&D

Costas Mavrides, Alfred Sant

5

0

EFDD

Marco Valli

ENF

Bernard Monot, Laurenţiu Rebega

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Martin Schirdewan

 

Hääletuse parandused

+

 

Esther de Lange, Laurenţiu Rebega

0

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 9. märts 2018Õigusalane teave