Menetlus : 2017/0063(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0057/2018

Esitatud tekstid :

A8-0057/2018

Arutelud :

PV 13/11/2018 - 13
CRE 13/11/2018 - 13

Hääletused :

PV 14/11/2018 - 14.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0452

RAPORT     ***I
PDF 884kWORD 123k
6.3.2018
PE 610.704v03-00 A8-0057/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine

(COM(2017)0142 – C8-0119/2017 – 2017/0063(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Andreas Schwab

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine

(COM(2017)0142 – C8-0119/2017 – 2017/0063(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0142),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 103 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0119/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Senati, Hispaania parlamendi, Portugali Vabariigi Kogu ja Rumeenia Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0057/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(1)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2017/0063 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 103 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 101 ja 102 kuuluvad avaliku huvi valdkonda ja neid tuleks kõikjal liidus tulemuslikult kohaldada, et tagada moonutamata konkurents siseturul. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhus rakendamine on vajalik, tagamaks, et Euroopas on üha enam avatud ja õiglasi konkurentsivõimelisi turge, kus ettevõtjad konkureerivad eelkõige oma saavutuste põhjal ja kuhu on võimalik siseneda ilma teiste ettevõtjate põhjustatud tõketeta, mis võimaldab neil luua jõukust ja töökohti. See kaitseb tarbijaid ja siseturul aktiivselt tegutsevaid ettevõtjaid selliste äritavade eest, mille tagajärjel hoitakse kaupade ja teenuste hinnad kunstlikult kõrged, ja võimaldab neile laiemat uuenduslike kaupade ja teenuste valikut.

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 rakendavad avalik-õiguslikul tasandil vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2003(3) paralleelselt liikmeriikide konkurentsiasutused ja komisjon. Liikmesriikide konkurentsiasutused ja komisjon moodustavad koos Euroopa konkurentsivõrgustiku, kuhu kuuluvad ametiasutused, mis kohaldavad tihedas koostöös ELi konkurentsieeskirju.

(2 a)  Selleks et vältida liikmesriikides tarbetute uute menetluste kehtestamist, ei seata käesoleva direktiiviga kahtluse alla otsustamis- ja uurimisõigusi, mis on liikmesriikide konkurentsiasutuste vahel ära jaotatud ja mille tõhusus on tõestatud.

(3)  Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikega 1 kohustatakse liikmesriikide konkurentsiasutusi ja kohtuid kohaldama ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 kokkulepete või tegevuse suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Praktikas kohaldab suurem osa liikmesriikide konkurentsiasutustest paralleelselt ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 ka riigisiseseid konkurentsieeskirju. Seetõttu mõjutab käesolev direktiiv, mille eesmärk on tagada, et liikmesriikide konkurentsiasutustel on ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhusaks kohaldamiseks vajalikud sõltumatuse tagatised ning rakendus- ja trahvimisvolitused, paratamatult ka riigisiseseid konkurentsieeskirju, mida liikmesriikide konkurentsiasutused paralleelselt kohaldavad.

(4)  Lisaks peaks see, kui liikmesriikide konkurentsiasutustele antakse õigus saada uurimise all oleva ettevõtja kohta kogu teavet digitaalse kujul, sõltumata kandjast, millel seda teavet hoitakse, mõjutama liikmesriikide konkurentsiasutuste volituste ulatust siis, kui nad võtavad menetluse algfaasis vajalikke uurimismeetmeid ka nende riigisiseste konkurentsieeskirjade alusel, mida kohaldatakse paralleelselt ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102. Liikmesriikide konkurentsiasutustele erineva ulatusega uurimisvolituste andmine sõltuvalt sellest, kas nad kohaldavad lõpuks üksnes riigisiseseid konkurentsieeskirju või ka paralleelselt ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102, võib vähendada siseturul konkurentsiõiguse täitmise tagamise tõhusust. Seetõttu peaks direktiivi kohaldamisala hõlmama sama juhtumi puhul nii ainult ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist kui ka nende kohaldamist paralleelselt koos riigisiseste konkurentsieeskirjadega. Erandina tuleb käsitleda leebusavalduste ja kokkuleppe sõlmimise taotluste kaitset, mis laieneb ka riigisisese konkurentsiõiguse kohaldamisele eraldi.

(5)  Samas ei näe riigisisesed õigusnormid tihti liikmesriikide konkurentsiasutustele ette sõltumatuse tagatisi ega rakendus- ja trahvimisvolitusi, mida nad vajavad kõnealuste eeskirjade tõhusaks rakendamiseks. See vähendab nende suutlikkust kohaldada tulemuslikult ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ning vajaduse korral paralleelselt ka riigisiseseid konkurentsieeskirju. Näiteks puuduvad paljudel liikmesriikide konkurentsiasutustel riigisiseste õigusnormide alusel tõhusad vahendid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise kohta tõendite kogumiseks ja nende ettevõtjate trahvimiseks, kes on eeskirju rikkunud, või puuduvad neil piisavad inimressursid, rahalised vahendid ja eelarveline sõltumatus, mida neil on vaja ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks rakendamiseks. See võib takistada liikmesriikide konkurentsiasutusi üldse meetmeid võtmast või siis piirata täitemeetmete ulatust. Tõsiasi, et paljudel liikmesriikide konkurentsiasutustel puuduvad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks vajalikud tegevusvahendid ja tagatised, tähendab, et konkurentsivastases tegevuses osalevate ettevõtjate suhtes algatatud menetluse tulemus võib olla väga erinev, sõltuvalt liikmesriigist, kus ettevõtjad tegutsevad: nende suhtes ei pruugita võtta ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel üldse mingeid täitmise tagamise meetmeid või võidakse kohaldada ebatõhusaid meetmeid. Näiteks on teatavates liikmesriikides ettevõtjatel võimalik trahvi maksmisest kõrvale hoiduda pelgalt ettevõtte ümberkujundamise teel. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning nendega paralleelselt kohaldatavate riigisiseste konkurentsieeskirjade ebaühtlase rakendamise tagajärjel võivad jääda kasutamata võimalused kõrvaldada turule sisenemise tõkkeid ja luua kogu ▌ liidus õiglasemaid konkurentsivõimelisi turge, kus ettevõtjad saavad konkureerida omal jõul. See kahjustab ettevõtjaid ja eeskätt tarbijaid nendes liikmesriikides, kus liikmesriikide konkurentsiasutustel on vähem võimalusi konkurentsieeskirju tõhusalt rakendada. Ettevõtjad ei saa omal jõul konkureerida, kui liikmeriigis on võimalik konkurentsivastast tegevust piiravatest nõuetest kõrvale hoiduda, näiteks seeläbi, et konkurentsivastase tegevuse kohta ei ole võimalik tõendeid koguda või et ettevõtjatel on võimalik trahvide maksmisest kõrvale hiilida. Seega puudub ettevõtjatel stiimul neile turgudele siseneda ning kasutada seal oma asutamisõigust, tarnida kaupu või osutada teenuseid. Tarbijad, kes asuvad liikmesriikides, kus konkurentsieeskirjade täitmist täiel määral ei tagata, jäävad ilma kasust, mida toob tõhusate konkurentsi tagamise meetmete kohaldamine. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning kõnealuste artiklitega paralleelselt kohaldatavate riigisiseste konkurentsieeskirjade ebaühtlane rakendamine kogu liidus moonutab seega konkurentsi siseturul ja takistab selle nõuetekohast toimimist.

(6)  Puudused ja piirangud liikmesriikide konkurentsiasutuste jaoks ette nähtud meetmetes ja tagatistes nõrgestavad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks välja töötatud paralleelse pädevuse süsteemi, mis on mõeldud toimima ühtse tervikuna, mis põhineb tihedal koostööl Euroopa konkurentsivõrgustiku sees. Süsteem sõltub konkurentsiasutuste võimalusest loota asjaolude väljaselgitamisel üksteise toele, et soodustada liikmesriikidevahelist koostööd ja üksteise vastastikust abistamist. Samas ei toimi see süsteem hästi seni, kuni on olemas selliseid liikmesriikide konkurentsiasutusi, kellel puuduvad asjaolude väljaselgitamiseks nõuetekohased vahendid. Muudes olulise tähtsusega küsimustes ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel võimalik üksteist vastastikku abistada. Näiteks on piiriüleselt tegutsevatel ettevõtjatel võimalik enamikus liikmesriikidest trahvide tasumisest kõrvale hoiduda pelgalt tänu sellele, et neil puudub seadusjärgne asu- või tegevuskoht mõnedel nende liikmeriikide territooriumidel. See vähendab motivatsiooni tegutseda kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102. Sellest tulenev konkurentsieeskirjade ebatõhus rakendamine moonutab konkurentsi seaduskuulekate ettevõtjate jaoks ja vähendab tarbijate usaldust siseturu vastu, eeskätt digikeskkonnas.

(7)  Selleks et tagada Euroopas tõeliselt ühtne konkurentsieeskirjade rakendamine, mis annaks siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused ja vähendaks tarbijate jaoks ebavõrdseid tingimusi, tuleb ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning kõnealuste artiklitega paralleelselt kohaldatavate riigisiseste konkurentsieeskirjade rakendamisel ette näha sõltumatuse miinimumtagatised, piisavad rahalised vahendid, inim- ja tehnoloogilised ressursid ning peamised rakendus- ja trahvimisvolitused, et liikmesriikide konkurentsiasutuste tegevus oleks võimalikult tõhus.

(8)  On asjakohane, et käesoleval direktiivil oleks kaks õiguslikku alust – ELi toimimise lepingu artiklid 103 ja 114. Seda seetõttu, et käesoleva direktiivi eesmärgid ei hõlma üksnes ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning nendega paralleelselt kohaldatavate riigisiseste konkurentsieeskirjade rakendamist, vaid et liikmesriikide konkurentsiasutustele ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks antud vahendite ja tagatistega seotud puudused ja piirangud kahjustavad nii konkurentsi kui ka siseturu nõuetekohast toimimist.

(9)  Miinimumtagatiste kehtestamine tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutused kohaldavad ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ühetaoliselt ja tõhusalt, ei piira liikmesriikide õigust säilitada või näha liikmesriikide konkurentsiasutustele ette ulatuslikumaid sõltumatuse tagatisi ja vahendeid ning üksikasjalikumaid eeskirju nende asutuste rakendus- ja trahvimisvolituste kohta. Eelkõige võivad liikmeriigid anda oma konkurentsiasutustele lisaks käesolevas direktiivis ette nähtud põhivolitustele lisavolitusi, et suurendada nende tegevuse tulemuslikkust.

(10)  Seevastu salajastele kartellidele leebema kohtlemise võimaldamise tingimuste valdkonnas on vaja ette näha üksikasjalikud eeskirjad. Ettevõtjad annavad salajastest kartellidest, milles nad on osalenud, teada üksnes siis, kui nad saavad olla piisavalt kindlad, et neile ei määrata trahve. Liikmesriikides kohaldatavate leebusprogrammide vahelised olulised erinevused põhjustavad potentsiaalsete leebema kohtlemise taotlejate jaoks õiguskindlusetust, mis võib vähendada nende motivatsiooni leebemat kohtlemist taotleda. Selliste erinevuste tõttu võib ka juhtuda, et sama salajase kartelli eri liikmed üritavad leebusprogrammist kasu saada mitmes eri riigis. Kui liikmesriigid saaksid käesoleva direktiivi reguleerimisalas rakendada või kohaldada selgemaid ja ühtlustatud leebema kohtlemise eeskirju, aitaks see kaasa eesmärgile säilitada taotlejate soovi taotleda leebemat kohtlemist, et muuta konkurentsieeskirjade täitmise tagamine liidus nii tulemuslikuks kui võimalik, ja tagaks siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed võimalused. See ei takista liikmesriike kohaldamast leebusprogramme, mis ei hõlma mitte üksnes salajasi kartelle, vaid puudutavad ka muid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ja samaväärsete riigisiseste õigusnormide rikkumisi.

(11)  Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende riigisiseste õigusnormide suhtes, millega reguleeritakse kriminaalkaristuste määramist füüsilistele isikutele, kuid erandiks on õigusnormid, millega reguleeritakse leebusprogrammide ja füüsilistele isikutele kohaldatavate karistuste koostoimet.

(12)  Liikmesriikide konkurentsiasutustele antud volituste teostamise suhtes peaksid kehtima sobivad kaitsemeetmed, mis vastavad vähemalt ELi õiguse üldpõhimõtetele ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetele ning on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, eelkõige menetluste puhul, millega võib kaasneda karistuste määramine. Need kaitsemeetmed peaksid hõlmama õigust heale haldusele ja ettevõtjate õigust teostada oma kaitseõigusi, mille oluline osa on õigus ärakuulamisele. Eelkõige peaks liikmesriikide konkurentsiasutused teavitama uurimise all olevaid isikuid nende vastu ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel esitatud rikkumiskahtlustustest ning seda tuleks teha enne kui liikmesriikide konkurentsiasutused teevad otsuse, mis riivab nende isikute huve, kusjuures neil isikutel peaks olema võimalus esitada seisukohad nende kahtlustuste suhtes enne otsuse tegemist. Seega on äärmiselt oluline, et uurimise all olevaid isikuid teavitatakse vähemalt kõikidest kahtlustustest, millele liikmesriigi konkurentsiasutus kavatseb tugineda, kui langetab rikkumise kohta lõpliku otsuse, mis kahjustab asjaomase ettevõtja huve. Isikutel, kellele on teatatud esialgsetest ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise kahtlustustest, peaks olema õigus tutvuda liikmesriigi konkurentsiasutuse käsutuses olevate asjaomaste dokumentidega, et neil oleks võimalik oma kaitseõigusi tõhusalt teostada. Selle nõude puhul tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi ja see ei laiene liikmesriikide konkurentsiasutuste ning komisjoni käsutuses olevale konfidentsiaalsele teabele ega nende sisedokumentidele ega liikmesriikide konkurentsiasutuste ja komisjoni vahelisele kirjavahetusele. Lisaks peaks ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumist, parandusmeetmete või trahvide määramist või siduvate kohustuste kehtestamist käsitlevate liikmesriikide konkurentsiasutuste ▌ otsuste adressaatidel olema vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 6 õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriikide konkurentsiasutuste lõplikud otsused peaksid olema põhjendatud, et võimaldada otsuse adressaadil saada teada otsuse tegemise põhjused ja teostada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisel järgivad liikmesriikide konkurentsiasutused menetluste läbiviimisel mõistlikku ajakava, sest see on kooskõlas kodanike õigusega heale haldusele. Need kaitsemeetmed peaksid looma tasakaalu ettevõtjate põhiõiguste järgimise kohustuse ja ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tulemusliku rakendamise kohustuse vahel.

(13)  Liikmesriikide konkurentsiasutustele volituste andmine ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 erapooletuks rakendamiseks Euroopa konkurentsieeskirjade täitmise tõhusa tagamise ühistes huvides on oluline osa nende eeskirjade tulemuslikust ja ühetaolisest kohaldamisest.

(14)  Liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatust tuleks suurendada, et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Seetõttu tuleks riigisisestes õigusaktides kehtestada sõnaselged sätted, millega tagatakse, et liikmesriikide konkurentsiasutused on ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel kaitstud välise sekkumise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada nende poolt menetletavate küsimuste sõltumatut hindamist. Sel eesmärgil tuleks eelnevalt kehtestada selged ja läbipaistvad eeskirjad ja menetlused liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuseid tegeva organi liikmete ametisse nimetamiseks ja näha ette, millistel põhjustel nad ametist vabastatakse, et kõrvaldada kõik põhjendatud kahtlused selle organi erapooletuse ning välistest teguritest sõltumatuse suhtes. Lisaks tuleks liikmesriikide konkurentsiasutuste erapooletuse tagamiseks ette näha, et nende poolt määratud trahve ei kasutata nende enda tegevuse rahastamiseks.

(15)  Selleks et tagada liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatus, peaksid nende juhid, otsuseid tegeva organi liikmed ja töötajad tegutsema ausalt ning hoiduma igasugusest tegevusest, mis ei ole nende ametiülesannetega ühitatav. Seetõttu peaksid nad ka oma teenistus- või ametiajal ning mõistliku aja jooksul pärast seda ▌ hoiduma oma ametiülesannetega kokkusobimatust tegevusest, mis võib põhjustada mõnel konkreetsel juhul huvide konflikti. Samuti ei peaks neil teenistus- või ametiajal olema huvisid ettevõtetes või organisatsioonides, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise menetlusi, milles nad ise osalevad, sest see võib ohustada nende sõltumatust juhtumiga tegelemisel. Liikmesriikide konkurentsiasutuste töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed peaksid deklareerima mis tahes huvi või vara, mis võib põhjustada nende ülesannete täitmisel huvide konflikti. Neilt tuleks nõuda, et nad teataksid otsuseid tegevale organile, organi teistele liikmetele või, kui tegemist on liikmesriigi konkurentsiasutusega, kus otsuseid teeb vaid üks isik, oma ametisse nimetavale asutusele, kui neil tuleb oma ametiülesannete täitmisel teha otsuseid küsimuses, milles neil on huvi või mis võib nende erapooletust kahjustada.

(15 a)  Kõik liikmesriigi konkurentsiasutused peaksid avaldama käitumisjuhendi, milles kehtestatakse – ilma, et see piiraks riigisiseste rangemate eeskirjade kohaldamist – vähemalt huvide konfliktide vältimise eeskirjad, sh sätted ooteaja ning kutsete vastuvõtmise ja eraviisilise tegevuse kohta.

(16)  Liikmesriigi konkurentsiasutuse sõltumatus ei tähenda ei liikmesriigi õigusnormide kohase kohtuliku kontrolli ega ka parlamentaarse kontrolli välistamist. Ka aruandekohustusel on liikmesriikide konkurentsiasutuste tegevuse usaldusväärsuse ja õiguspärasuse tagamisel oluline osa. Proportsionaalsete aruandlusnõuete sekka kuulub nõue, et liikmesriigi konkurentsiasutus esitab valitsus- või parlamendiorganile oma tegevuse kohta korrapäraselt aruandeid. Liikmesriikide konkurentsiasutuste kulutuste suhtes võib samuti teostada kontrolli või järelevalvet, tingimusel et see ei kahjusta nende sõltumatust.

(17)  Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema võimalik seada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamiseks vajalikud menetlused tähtsuse järjekorda, et kasutada tõhusalt oma vahendeid ning keskenduda siseturul konkurentsi moonutava konkurentsivastase käitumise ära hoidmisele ja lõpetamisele. Seetõttu peaks neil olema õigus kaebusi tagasi lükata põhjendusel, et need ei ole esmatähtsad, välja arvatud juhul, kui kaebuse on esitanud asjakohane riiklik asutus, kuid tingimusel, et see ei mõjuta liikmesriigi konkurentsiasutuse ressursse. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide konkurentsiasutuste õigust lükata kaebusi tagasi muudel põhjustel, nagu pädevuse puudumine, või otsustada, et neil ei ole põhjust meetmeid võtta. Kaebuse tagasilükkamise korral tuleks kaebuse esitajat sellest õigel ajal teavitada ja talle otsust põhjendada. Ametlikult esitatud kaebuste puhul peab tagasilükkamise otsuse suhtes olema võimalik rakendada tõhusaid õiguskaitseahendeid. Liikmesriikide konkurentsiasutuste õigus viia konkurentsieeskirjade täitmise tagamiseks algatatud menetlusi läbi tähtsuse järjekorras ei mõjuta liikmesriigi valitsusasutuste õigust anda liikmesriikide konkurentsiasutustele üldisi poliitika- või prioriteetsussuuniseid, mis ei ole seotud konkreetse menetlusega ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks.

(18)  Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaksid olema kasutada piisavad ressursid, st kvalifitseeritud töötajad, juriidiline ja majanduslik oskusteave, raha ning tehnilised ja tehnoloogilised vahendid, et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks vajalike ülesannete tõhus täitmine. Kui nende kohustusi ja volitusi riigisiseste õigusnormide alusel laiendatakse, peaksid nende ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid sellegipoolest olema piisavad. Ilma et see piiraks riigisiseste eelarve-eeskirjade ja -menetluste kohaldamist, tuleks liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatuse suurendamiseks lubada neil ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite kasutamise üle iseseisvalt otsustada.

(18 a)   Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamise tõhus järelevalve, peaksid liikmesriigid tagama, et liikmesriikide konkurentsiasutused esitavad oma tegevuse ja ressursside kohta valitsus- või parlamendiorganile perioodiliselt aruandeid, mis tuleb teha avalikult kättesaadavaks. Nendes aruannetes tuleb esitada teave otsuseid tegeva organi liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta, asjaomasel aastal eraldatud rahaliste vahendite summa kohta ning selle kohta, kuidas see summa on eelnevate aastatega võrreldes muutunud. Aruanded tuleb edastada ka liidu tasandile.

(19)  Liikmesriikide konkurentsiasutustel peavad olema vähemalt minimaalsed uurimis- ja otsustusvolitused, et neil oleks võimalik ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmist tõhusalt tagada.

(20)  Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaksid olema tõhusad uurimisvolitused, et tuvastada mis tahes menetlusetapis kõik kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis on keelatud ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel, või turgu valitseva seisundi kuritarvitused, mis on keelatud ELi toimimise lepingu artikliga 102.

(21)  Liikmesriikide konkurentsiasutuste uurimisvolitused peavad olema asjakohased, et neil oleks võimalik tulla konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel toime digitaalkeskkonnaga seotud probleemidega ja saada kogu teave, sealhulgas kohtuekspertiisi alane teave, mis on seotud ettevõtjaga või ettevõtjate ühendusega, kelle suhtes uurimismeedet kohaldatakse, digitaalsel kujul, olenemata sellest, millisel kandjal teavet säilitatakse (nt sülearvutis, mobiiltelefonis, muudes mobiilseadmetes või pilve salvestatuna).

(22)  Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema lubatud kontrollida ruume, kus tegutsevad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisega seoses uurimise all olevad ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või teised turuosalised, kellel võib olla uurimise jaoks asjakohast teavet. Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema õigus niisuguseid kontrolle läbi viia, kui on olemas vähemalt mõistlik alus arvata, et tegemist võib olla ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisega. Käesoleva direktiiviga ei takistata liikmesriike nõudmast, et sellise kontrolli jaoks on vaja saada eelnev luba riiklikult kohtuasutuselt.

(23)  Et liikmesriikide konkurentsiasutuste tegevus oleks tulemuslik, peaks nende õigus viia läbi kontrolle võimaldama neil pääseda juurde teabele, mis on kättesaadav ettevõtjale, ettevõtjate ühendusele või muule isikule, kelle suhtes kontrolli tehakse, ja mis on seotud uurimise all oleva ettevõtjaga.

(24)  Selleks et kontrollide läbiviimine tarbetult ei veniks, peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema õigus jätkata uurimise all oleva ettevõtja või ettevõtjate ühenduse tegevust puudutavatest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest tehtud koopiate ja väljavõtete uurimist konkurentsiasutuse ruumides või muudes selleks ettenähtud ruumides.

(25)  Kogemused näitavad, et ettevõtja tegevusandmeid võidakse säilitada juhtorgani liikmete või teiste ettevõtja jaoks töötavate isikute kodudes, eelkõige järjest paindlikuma töökorralduse tõttu. Tagamaks, et kontrollid on tulemuslikud, peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema õigus siseneda mis tahes ruumidesse, sealhulgas kodudesse, kui on kahtlus, et seal hoitakse tegevusandmeid, mis võivad olla ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 ▌ rikkumise tuvastamiseks asjakohased. Selle õiguse kasutamiseks peaks olema nõutav kohtuorgani luba. See ei takista liikmesriike andmast äärmiselt pakilistel juhtudel riiklike kohtuorganite ülesandeid liikmesriikide konkurentsiasutustele, kes tegutsevad kohtuorgani ülesannetes.

(26)  Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema õigus nõuda teavet, mis on vajalik, et tuvastada ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaselt keelatud kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse või ELi toimimise lepingu artikli 102 kohase rikkumise olemasolu. See peaks hõlmama õigust nõuda mis tahes digitaalsel kujul salvestatud teavet, sh e-kirju ja kiirsõnumirakenduste vestlusi, olenemata sellest, kus teave salvestatud on (näiteks pilves või serveris), tingimusel et see teave on teabenõude adressaadile kättesaadav. Selle õiguse kasutamisega ei tohiks tekitada ettevõtjale uurimise vajadustega ebaproportsionaalseid kohustusi, näiteks ei tohi talle põhjustada põhjendamatuid kulusid ega nõuda temalt põhjendamatute jõupingutuste tegemist. Kuigi õigus nõuda teavet on rikkumiste avastamise seisukohast ülioluline, peaksid sellised nõuded olema proportsionaalsed. Nõuete eesmärk ei ole kohustada ettevõtjat tunnistama, et ta on rikkumise toime pannud, sest selle tõestamise ülesanne lasub liikmesriikide konkurentsiasutustel. Kogemused näitavad, et teave, mida vabatahtlikult esitavad kolmandad isikud, nagu konkurendid, kliendid ja tarbijad, võib olla konkurentsieeskirjade täitmise teadlikul ja jõulisel tagamisel väärtuslik teabeallikas ning liikmesriikide konkurentsiasutused peaksid sellise teabe esitamist soosima.

(27)  Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema turul konkurentsi taastamiseks tõhusad vahendid, mis võimaldavad neil kohaldada proportsionaalseid struktuurilisi või tegevusalaseid parandusmeetmeid, mis on toime pandud rikkumisega proportsionaalsed ja vajalikud rikkumise lõpetamiseks.

(27 a)  Ajutised meetmed võivad olla oluline vahend, mille abil tagada, et uurimise all olev rikkumine ei kahjusta uurimise ajal tõsiselt ega pöördumatult konkurentsi ega tekita seeläbi turul suundumusi, mida oleks liikmesriigi konkurentsiasutuse mis tahes otsusega menetluse lõpus väga raske ümber pöörata. Konkurentsi pöördumatu kahjustamise vältimiseks peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema õigus näha ette ajutisi meetmeid. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikide konkurentsiasutustel kehtestada ajutisi meetmeid muude asjakohaste juhtumite korral. Ajutiste meetmete kehtestamise otsus peaks kehtima ainult kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, st kas kuni liikmesriigi konkurentsiasutuse menetluse lõpetamiseni või kindlaks määratud tähtajani, mida võib vajalikul ja asjakohasel juhul pikendada. Liikmesriigid peaksid tagama, et selliste ajutiste meetmete asjakohasus on võimalik läbi vaadata kiirendatud edasikaebekorra kohaselt. Et võimaldada konkurentsiasutustel kiiresti muutuvate turuoludega toime tulla, peaks komisjon uurima võimalusi, kuidas liikmesriigi konkurentsiasutuse menetlusi seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega kiirendada või lihtsustada ajutiste meetmete võtmist. Komisjon peaks viima läbi uuringu ja esitama tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2020. aasta lõpuks ning esitama asjakohasel juhul selle kohta ka seadusandliku ettepaneku. Lisaks peaksid liikmesriigid looma vajalikud tingimused selleks, et liikmesriikide konkurentsiasutused saaksid ajutisi meetmeid ka tegelikult kasutada.

(28)  Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused teevad liikmesriikide konkurentsiasutustele sellise menetluse käigus, mille tulemusel võidakse teatav kokkulepe või tegevus keelustada, ettepaneku võtta endale kohustusi, mis konkurentsiasutuse tuvastatud probleemid lahendaks, peaks neil asutustel olema võimalik teha otsuseid, millega muudetakse sellised kohustused asjaomaste ettevõtjate suhtes siduvaks ja täitmisele pööratavateks. Üldjuhul ei ole niisugused kohustusi ette nägevad otsused asjakohased salajaste kartellide korral, sest nende puhul peaksid liikmesriikide konkurentsiasutused määrama trahvi. Kohustusi ette nägevates otsustes peaks olema sätestatud, et liikmesriigi konkurentsiasutusel puudub alus meetmeid võtta, ilma et järeldataks, kas tegemist on ELi toimimise lepingu artikli 101 või artikli 102 rikkumisega või mitte. Kohustusi ette nägevad otsused ei piira liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtute õigust teha otsuseid rikkumiste ja konkreetsete juhtumite kohta. Konkurentsiasutuste jaoks on osutunud kasulikuks ka võimalus jälgida, kuidas ettevõtjad oma kohustusi täidavad, ning võimalus määrata kohustuste mittetäitmise eest karistusi. Kui on toimunud oluline muutus mis tahes asjaoludes, millel otsus põhines, või kui ettevõtja tegevus on vastuolus tema kohustustega või kui otsus põhines asjaosaliste esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel, peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema võimalik menetlust uuesti alustada.

(29)  Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tulemuslik ja ühetaoline kohaldamine, peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema õigus määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise eest tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid trahve kas ise haldusmenetluses või taotleda selliste trahvide määramist kohtu kaudu (muus menetluses kui kriminaalmenetlus). See ei piira nende riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette, et ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise eest määravad karistusi kohtud kriminaalmenetluses.

(30)  Tagamaks, et ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused järgivad liikmesriikide konkurentsiasutuste uurimis- ja otsustusvolitusi, peab neil konkurentsiasutustel olema võimalik määrata nõuete täitmata jätmise eest tõhusaid trahve ja nende volituste alusel ette nähtu järgimise tagamiseks perioodilisi karistusmakseid kas ise (haldusmenetluses) või taotleda trahvide määramist kohtu kaudu (muus menetluses kui kriminaalmenetlus). See ei piira nende riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega nähakse ette, et ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise eest määravad karistusi kohtud kriminaalmenetluses. Lisaks ei mõjuta käesolev direktiiv tõendamiskoormist käsitlevaid riigisiseseid õigusnorme ega liikmesriigi konkurentsiasutuse kohustust tuvastada juhtumi asjaolud, tingimusel et need normid ja kohustused on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete suurus tuleks kindlaks määrata proportsionaalse osana asjaomaste ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste kogukäibest.

(31)  Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhus ja ühetaoline kohaldamine, tuleks ELi toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 kasutatud mõistet „ettevõtja“ kohaldada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mille kohaselt on ettevõtja majandusüksus, isegi kui see koosneb mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust. Seetõttu peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema võimalik tugineda ettevõtja mõistele, et teha kindlaks vastutav emaettevõtja ja määrata talle trahv tütarettevõtja tegevuse eest, kui emaettevõtja ja tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse. Selleks et hoida ära olukordi, kus ettevõtjad hoiduvad kõrvale ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise eest määratud trahvi maksmisest, tehes õiguslikke või organisatsioonilisi muudatusi, peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema võimalik tuvastada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise eest vastutava ettevõtja õigusjärglane või tema majandustegevuse jätkaja, ning määrata talle sellise rikkumise eest trahv, lähtudes Euroopa Liidu Kohtu praktikast.

(32)  Tagamaks, et ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise eest määratud trahvid kajastavad rikkumise majanduslikku olulisust, peaks liikmesriikide konkurentsiasutused võtma arvesse rikkumise raskusastet. Samuti peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema võimalik määrata trahve, mis on proportsionaalsed rikkumise kestusega. Neid tegureid tuleks hinnata kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Euroopa Kohus on sedastanud, et rikkumise raskusastme hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta juhtumi asjaolusid, rikkumise konteksti ja trahvide hoiatavat mõju. Tegurid, mille põhjal hinnang teha võidakse, on nende kaupade ja teenuste käive, millega seoses rikkumine toime pandi, ning ettevõtja suurus ja majanduslik suutlikkus, sh see, kas tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga, kelle tooteportfell on piiratud, kuna need peegeldavad mõju, mida ettevõtja võis turule avaldada. Lisaks näitab see, kui rikkumise paneb korduvalt toime üks ja sama isik, tema kalduvust selliseid rikkumisi toime panna, ja selle näol on tegemist ilmse märgiga asjaomase teo raskusest ja vajadusest trahvi suurendada, et saavutada trahvi hoiatav mõju. Trahvi suuruse kindlaksmääramisel peaksid liikmesriikide konkurentsiasutused lähtuma nende ettevõtja müüdud kaupade või osutatud teenuste väärtusest, millega rikkumine on otse või kaudselt seotud. Samuti peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema õigus suurendada trahvi, mis määratakse ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, kes jätkab sama rikkumist või paneb toime uue, sarnase rikkumise pärast seda, kui komisjon või liikmesriigi konkurentsiasutus on teinud otsuse, mille kohaselt on see ettevõtja või ettevõtjate ühendus rikkunud ELi toimimise lepingu artiklit 101 või 102. Lisaks peaksid liikmesriikide konkurentsiasutused võtma arvesse asjaomase ettevõtja majanduslikku elujõulisust ja võimalikku hüvitist, mida makstakse konsensusliku kokkuleppemenetluse raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL(4) artikli 18 lõikega 3.

(33)  Kogemused näitavad, et ettevõtjate ühendused osalevad järjepidevalt konkurentsieeskirjade rikkumises ja liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema võimalik selliseid ühendusi tulemuslikult trahvida. Rikkumise raskusastme hindamisel, et määrata kindlaks ettevõtjate ühendusele määratava trahvi suurus olukorras, kus rikkumine on seotud ühenduse liikmete tegevusega, tuleb arvesse võtta selle ühenduse liikmeks olevate ettevõtjate nende kaupade ja teenuste müügikäivet, millega rikkumine on otse või kaudselt seotud. Ettevõtjate ühendustele nende toimepandud rikkumiste eest määratud trahvide tõhusa sissenõudmise tagamiseks tuleb sätestada tingimused, mille korral võib liikmesriigi konkurentsiasutus nõuda trahvi tasumist ühenduse liikmetelt, kui ühendus ei ole maksejõuline. Sel puhul peaks liikmesriigi konkurentsiasutus arvesse võtma ühendusse kuuluvate ettevõtjate suhtelist suurust ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda. Trahvi tasumine ühe või mitme ühendusse kuuluva liikme poolt ei piira riigisiseses õiguses sisalduvate selliste eeskirjade kohaldamist, milles nähakse ette makstud trahvimäära sissenõudmine teistelt ühenduse liikmetelt.

(34)  Trahvide hoiatav mõju on Euroopa piires erinev ja mõnedes liikmesriikides on määratavate trahvide maksimumsumma väga väike. Tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutustel on võimalik määrata hoiatavaid trahve, peaks trahvi ülemmäär olema vähemalt 10 % asjaomase ettevõtja ülemaailmsest käibest. See ei tohiks takistada liikmesriike säilitamast või kehtestamast kõrgemat trahvi ülemmäära.

(35)  Leebusprogrammid on põhiline vahend salajaste kartellide avastamiseks ja nii aitavad need tõhusalt kaasa kõige raskemate konkurentsiõiguse rikkumiste eest vastutusele võtmisele ja karistuste määramisele. Siiski on liikmeriikide kohaldatavates leebusprogrammides hetkel suuri erinevusi. Need erinevused põhjustavad rikkumise toime pannud ettevõtjatele õiguskindlusetust seoses tingimustega, mille korral neil on võimalik taotleda leebemat kohtlemist, ja seoses neile kõnealuste programmide alusel antava kaitse seisundiga. Niisugune õiguskindlusetus võib vähendada ettevõtjate soovi taotleda leebemat kohtlemist. See võib omakorda muuta konkurentsieeskirjade täitmise tagamise liidus vähem tulemuslikuks, kuna avastatakse vähem kartelle.

(36)  Erinevused liikmesriikide kohaldatavates leebusprogrammides ohustavad ka siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamist. Seetõttu on asjakohane suurendada õiguskindlust nende erinevuste vähendamise abil, tagades, et kõik liikmesriikide konkurentsiasutused saavad anda kaitset trahvide eest ja vähendada trahve ning võtta vastu lihtsustatud taotlusi samadel tingimustel. Selleks et tagada siseturul ettevõtjatele veelgi suurem õiguskindlus ja suurendada leebusprogrammide atraktiivsust kogu liidus, peavad liikmesriigid tegema leebema kohtlemise tingimuste ühtlustamisel suuremaid jõupingutusi.

(37)  Liikmesriikide konkurentsiasutused peaksid pakkuma ettevõtjatele kaitset trahvide maksmise eest või trahvimäära vähendama, kui ettevõtjad täidavad teatavad tingimused. Kui ettevõtja esitab liikmesriigi konkurentsiasutusele salajase kartellikokkuleppe kohta tõendid, mis võimaldavad tuvastada ELi toimimise lepingu artikli 101 rikkumise, ja kui liikmesriigi konkurentsiasutusel enne nende tõendite esitamist sama kartelli puhul ELi toimimise lepingu artikli 101 rikkumise tuvastamiseks piisavaid tõendeid ei olnud, siis tulekski järeldada, et ettevõtja on esitanud tõendid salajase kartellikokkuleppe kohta.

(38)  Leebema kohtlemise taotlejatel peaks vajaduse korral olema võimalus taotleda leebemat kohtlemist kirjalikult või olukorrast olenevalt muul viisil, mille puhul ei tule esitada dokumente, teavet ega muid taotleja käsutuses, hoiul või valduses olevaid materjale. Seetõttu peaks liikmesriikide konkurentsiasutused kehtestama süsteemi, mis võimaldab neil võtta leebusavaldusi vastu suuliselt või muul viisil, sealhulgas digitaalsel kujul. Et vähendada halduskoormust ja muidu suurt ajakulu, mis kaasneb mitme taotluse esitamisega, peaks taotlejatel olema peale selle võimalik esitada leebema kohtlemise taotlusi mitte üksnes asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutuse ametlikus keeles, vaid ka mõnes muus liidu töökeeles.

(39)  Võttes arvesse komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste jagatud pädevusi ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamise valdkonnas, on ülioluline luua tõrgeteta toimiv lihtsustatud taotluste süsteem. Taotlejatel, kes on palunud väidetava salajase kartellikokkuleppega seoses leebemat kohtlemist Euroopa Komisjonilt, peaks olema võimalik esitada sama kartellikokkulepet käsitlev lihtsustatud taotlus sellele liikmesriigi konkurentsiasutusele, keda nad peavad pädevaks. Liikmesriikide konkurentsiasutused peaksid võtma vastu lihtsustatud taotluse, milles on väidetava kartellikokkuleppe kohta välja toodud minimaalne hulk teavet, ja mitte nõudma sellele lisaks muud teavet enne, kui nad kavatsevad juhtumi kohta menetluse algatada. Samas on taotlejatel kohustus teavitada liikmesriigi konkurentsiasutust, kellele nad lihtsustatud taotluse esitasid, kui komisjonile esitatud leebema kohtlemise taotluse sisu muutub. Liikmesriigi konkurentsiasutus peaks andma taotlejale taotluse saamise kohta kinnituse, kuhu on märgitud taotluse vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg, ning teatama taotlejale, kas ta on sama kartelli kohta juba saanud varasema lihtsustatud taotluse või leebema kohtlemise taotluse, välja arvatud juhul, kui see vähendaks uurimise usaldusväärsust. Kui komisjon on otsustanud juhtumis menetluse kas osaliselt või täielikult algatamata jätta, peaks taotlejal olema võimalik esitada täielik leebema kohtlemise taotlus sellele liikmesriigi konkurentsiasutusele, kellele ta on esitanud lihtsustatud taotluse.

(40)  Õiguskindlusetus selles osas, kas ettevõtja töötajad on kaitstud isiklikult neile määratavate karistuste eest või mitte, võib pärssida ettevõtjate soovi taotleda leebemat kohtlemist. Sellise ettevõtja praegused ja endised töötajad ja juhtorgani liikmed, kes on esitanud konkurentsiasutusele trahvidest vabastamise taotluse, peaksid seega olema kaitstud kõigi karistuste eest, mille ametiasutused võivad neile taotluses osutatud salajases kartellikokkuleppes osalemise eest määrata. Niisugune kaitse peaks sõltuma sellest, kas need töötajad ja juhtorgani liikmed teevad asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutusega tulemuslikult koostööd ja kas trahvidest vabastamise taotlus esitati enne kriminaalmenetluse algatamise kuupäeva.

(41)  Süsteemis, kus on ette nähtud paralleelsed volitused rakendada ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102, tuleb liikmesriikide konkurentsiasutustel omavahel ja komisjoniga tihedat koostööd teha. Eelkõige juhul, kui üks liikmesriigi konkurentsiasutus teeb kontrolli vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõikele 1 teise liikmesriigi konkurentsiasutuse eest, peaks taotleva asutuse töötajatel olema võimalik neid kontrolle tõhustada, eraldades selleks täiendavaid vahendeid, oskusteavet ja tehnilist tuge.

(42)  Samuti tuleks vastav korraldus ette näha selleks, et võimaldada liikmesriikide konkurentsiasutustel taotleda vastastikust abi esialgsetest rikkumiskahtlustustest ja otsustest teavitamisel ning selliste otsuste täitmisel, millega määratakse trahvid või karistusmaksed olukorras, kus ettevõtjal puudub asjaomase liikmesriigi territooriumil seadusjärgne asu- või tegevuskoht. See tagaks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhusa rakendamise ja edendaks siseturu nõuetekohast toimimist. Tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutused püüavad enne vastastikuse abi taotluse esitamist mõistlikult tagada trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsuste täitmist, tuleks taotluse saanud asutustelt nõuda niisuguste otsuste täitmise tagamist vaid olukorras, kus asjaomasel ettevõtjal puudub vastastikust abi taotleva liikmesriigi konkurentsiasutuse liikmesriigis seadusjärgne asu- või tegevuskoht või puuduvad ilmselgelt piisavad vahendid. Tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutused eraldavad vastastikuse abi taotlustele piisavalt vahendeid, ning sellise abi propageerimiseks peaks taotluse saanud asutustel olema võimalik sellega seotud kulud tagasi nõuda.

(43)  Tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutustel on võimalik ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 tõhusalt rakendada, tuleb kehtestada toimivad eeskirjad aegumistähtaegade peatamise kohta. Eelkõige peaks paralleelsete volituste süsteemis riigisisesed aegumistähtajad peatatama ajaks, mil kestab menetlus teise liikmesriigi konkurentsiasutuses või komisjonis. See ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast lõplikke aegumistähtaegu, tingimusel et lõplike aegumistähtaegade kestus ei muuda ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhusat rakendamist sisuliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks.

(44)  Tagamaks, et Euroopa konkurentsivõrgustikus käsitletakse juhtumeid tõhusalt ja tulemuslikult, peaks liikmesriikides, kus liikmesriikide konkurentsiasutused on pädevad uurima ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisi ja konkurentsiküsimustes pädevatel liikmesriigi õigusasutustel on õigus teha otsuseid rikkumise tuvastamise ja/või trahvi määramise kohta, olema liikmesriikide konkurentsiasutustel võimalik esitada kaebus otse konkurentsiküsimustes pädevale liikmesriigi õigusasutustele. Lisaks peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema asja läbi vaatava liikmesriigi kohtu menetluses, mis on algatatud liikmesriikide konkurentsiasutuste ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamist käsitlevate otsuste suhtes, täielik õigus osaleda menetluses süüdistaja, kostja või vastustajana ja neil peaks olema samad õigused nagu sellisel menetlusosalisel.

(45)  Oht, et ennastsüüstavad tõendid avaldatakse väljaspool uurimismenetlust, mille tarbeks need esitati, võib vähendada potentsiaalsete leebema kohtemise taotlejate soovi teha konkurentsiasutustega koostööd. Niisiis tuleks leebusavalduses sisalduvat teavet – sõltumata sellest, millisel kujul avaldus esitati –, mis saadi toimikuga tutvumise käigus, kasutada üksnes siis, kui see on vajalik liikmesriigi kohtu menetluses kaitseõiguste teostamiseks teatavate väga piiratud arvu juhtumite puhul, mis on vahetult seotud selle juhtumiga, millega seoses toimikuga tutvuda lubati. See ei tohiks takistada liikmesriikide konkurentsiasutusi avaldamast oma otsuseid vastavalt kohaldamisele kuuluvatele liidu või riigisisestele õigusnormidele.

(46)  Tõenditel on ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel oluline osa. Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema võimalik asjakohaseid tõendeid arvesse võtta, olenemata sellest, kas tõendid esitati kirjalikult, suuliselt või salvestise kujul, sealhulgas salajase salvestisena, mille tegi füüsiline või juriidiline isik, tingimusel et tegemist ei ole ainsa tõendiga. See ei piira isiku õigust ärakuulamisele.

(47)  Selleks et tugevdada tihedat koostööd Euroopa konkurentsivõrgustikus, peaks komisjon käigus hoidma, arendama, majutama, käitama ja toetama keskset infosüsteemi (Euroopa konkurentsivõrgustiku süsteem) kooskõlas asjakohaste konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja andmeturbe normidega. Euroopa konkurentsivõrgustik toetub oma tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse tagamisel koostalitlusvõimele. Euroopa Liidu üldeelarves tuleks ette näha keskse infosüsteemi hooldus-, arendus-, majutus-, kasutajatoe- ja käitamiskulud ning muud Euroopa konkurentsivõrgustiku tegevusega seotud halduskulud, eeskätt nõupidamiste korraldamise kulud. Kuni 2020. aastani kaetakse Euroopa konkurentsivõrgustiku süsteemi kulud kava kohaselt Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks loodud koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programmist (ISA2 programm) vastavalt selle programmi alusel kasutada olevatele vahenditele, kõlblikkuskriteeriumidele ja tähtsuse alusel järjestamise kriteeriumidele.

(48)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke tagada liikmesriikide konkurentsiasutustele ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning kõnealuste artiklitega paralleelselt kohaldatavate riigisiseste konkurentsieeskirjade tõhusaks rakendamiseks vajalikud sõltumatuse tagatised, ressursid ja rakendus- ja trahvimisvolitused ning tagada siseturu ja Euroopa konkurentsivõrgustiku nõuetekohane toimimine ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärke ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhusa ja ühetaolise kohaldamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võttes eelkõige arvesse selle lepingu territoriaalset kohaldamisala, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(5) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1)  Käesolevas direktiivis on sätestatud teatavad eeskirjad tagamaks, et liikmeriikide konkurentsiasutustel on olemas ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhusaks rakendamiseks vajalikud sõltumatuse tagatised, ressursid ning rakendus- ja trahvimisvolitused, nii et siseturul ei moonutataks konkurentsi ning et tarbijaid ja ettevõtjaid, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, ei koheldaks ebasoodsamalt selliste riigisiseste õigusnormide ja meetmete alusel, mis takistavad liikmeriikide konkurentsiasutustel konkurentsieeskirjade täitmist tõhusalt tagada. Käesoleva direktiivi kohaldamisala hõlmab ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist ning riigisiseste õigusnormide kohaldamist paralleelselt ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 ühe ja sama juhtumi suhtes, välja arvatud artikli 29 lõige 2, mille alusel kohaldatakse üksnes riigisiseseid konkurentsieeskirju.

2)  Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada teatavad eeskirjad vastastikuse abi kohta, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine ja tihe koostöö Euroopa konkurentsivõrgustiku raames.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „liikmesriigi konkurentsiasutus“ – asutus, mille liikmesriik on vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 35 määranud vastutama ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamise eest. Liikmesriigid võivad nende ülesannete täitmiseks määrata ühe või mitu haldusasutust (liikmesriigi konkurentsiasutus) ja õigusasutust (konkurentsiküsimustes pädev liikmesriigi õigusasutus);

2)   „konkurentsiasutus“ – asjaoludest sõltuvalt kas liikmesriigi konkurentsiasutus või komisjon või mõlemad;

3)   „Euroopa konkurentsivõrgustik“ – ametiasutuste võrgustik, mille moodustavad liikmesriikide konkurentsiasutused ja komisjon ning mille kaudu on ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel ja täitmise tagamisel võimalik viia läbi arutelusid ja teha koostööd;

4)  „riigisisesed konkurentsieeskirjad“ – liikmesriigi õigusnormid, mille peamine eesmärk on sama mis ELi toimimise lepingu artiklitel 101 ja 102 ning mida kohaldatakse samade juhtumite suhtes paralleelselt liidu konkurentsiõigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikele 1, välja arvatud artikli 29 lõikes 2 osutatud leebusavaldustest ja kokkuleppe sõlmimise taotlustest saadud teabe kasutamine ning riigisisesed õigusnormid, millega nähakse ette füüsilistele isikutele kriminaalkaristus;

5)   „liikmesriigi kohus“ – liikmesriigi kohus ELi toimimise lepingu artikli 267 tähenduses;

6)   „asja läbi vaatav kohus“ – liikmesriigi kohus, mis on tavalise edasikaebuse korras pädev vaatama läbi liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuseid või neid otsuseid käsitlevaid kohtuotsuseid, olenemata sellest, kas kõnealune kohus iseenesest on pädev konkurentsiõiguse rikkumist tuvastama või mitte;

7)   „menetlus“ – menetlus, mille viib seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisega läbi liikmesriigi konkurentsiasutus, kes teeb menetluse lõpetamiseks artiklis 9 või artiklis 11 nimetatud otsuse või jõuab järeldusele, et tal puudub asja edasiseks menetlemiseks alus, või menetlus, mille viib seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisega läbi komisjon, kes võtab menetluse lõpetamiseks vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 7, 9 või 10 nimetatud otsuse või jõuab järeldusele, et tal puudub asja edasiseks menetlemiseks alus;

8)   „„ettevõtja“ ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tähenduses“ – igasugune majandustegevuses osalev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist või rahastamise viisist, nagu on sõnastatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas;

9)   „salajane kartellikokkulepe“ – kahe või enama konkurendi vaheline kokkulepe ja/või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on koordineerida turul oma konkurentsikäitumist ja/või mõjutada asjakohaseid konkurentsinäitajaid sellise tegevuse kaudu nagu ostu- või müügihindade või muude kauplemistingimuste fikseerimine, tootmis- või müügikvootide määramine, turgude jagamine, sealhulgas pakkumismahhinatsioonide kaudu, impordi- või ekspordipiirangute seadmine ja/või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes, ja millest teavad kas osaliselt või täielikult üksnes kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses osalejad;

10)   „kaitse trahvide eest“ – ettevõtjale ei määrata salajases kartellikokkuleppes osalemise eest ühtegi trahvi, kui ta teeb konkurentsiasutusega leebusprogrammi raames koostööd;

11)   „trahvide vähendamine“ – vähendatud trahvi määramine võrreldes trahviga, mis oleks ettevõtjale muul juhul määratud osalemise eest salajases kartellikokkuleppes, vastutasuna konkurentsiasutusega leebusprogrammi raames tehtud koostöö eest;

12)   „leebem kohtlemine“ – nii kaitse trahvide eest kui ka trahvide vähendamine;

13)   „leebusprogramm“ – programm, mis käsitleb ELi toimimise lepingu artikli 101 või liikmesriigi õigusnormi kohaldamist ning mille alusel teeb salajases kartellikokkuleppes osaleja teistest kartellikokkuleppes osalevatest ettevõtjatest sõltumatult konkurentsiasutuse uurimises koostööd, esitades vabatahtlikult teavet kartelli ja oma osa kohta selles, mille eest vabastatakse ta vastava otsusega või menetluse lõpetamisega kartellis osalemise eest määratavast trahvist või vähendatakse sellise trahvi määra;

14)   „leebusavaldus“ – konkurentsiasutusele ettevõtja või füüsilise isiku poolt või nende nimel tehtud vabatahtlik suuline või kirjalik avaldus või selle salvestis, milles kirjeldatakse teavet, mis kõnealusel ettevõtjal või füüsilisel isikul on kartelli ja tema enda osa kohta selles, ning mis on koostatud spetsiaalselt konkurentsiasutusele esitamiseks eesmärgiga saada kaitset trahvide eest või saavutada selle määra vähendamine leebusprogrammi raames; see ei hõlma olemasolevat teavet;

15)   „olemasolev teave“ – tõendid, mis on olemas konkurentsiasutuse menetlusest sõltumata, olenemata sellest, kas see teave sisaldub konkurentsiasutuse toimikus või mitte;

16)   „kokkuleppe sõlmimise taotlus“ – ettevõtja poolt või tema nimel konkurentsiasutusele tehtud vabatahtlik avaldus, milles ettevõtja tunnistab oma osalemist ELi toimimise lepingu artikli 101 või riigisiseste konkurentsieeskirjade rikkumises või loobub oma osalemise vaidlustamisest ja tunnistab enda vastutust kõnealuse rikkumise eest ning mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et konkurentsiasutusel oleks võimalik kohaldada lihtsustatud või kiirmenetlust;

17)   „taotleja“ – ettevõtja, kes taotleb leebusprogrammi raames kaitset trahvide eest või trahvide vähendamist;

18)   „taotlev asutus“ – liikmesriigi konkurentsiasutus, kes esitab artiklites 23, 24 või 25 osutatud vastastikuse abi taotluse;

19)   „taotluse saanud asutus“ – liikmesriigi konkurentsiasutus, kes on saanud vastastikuse abi taotluse, ning artiklites 24 ja 25 osutatud vastastikuse abi taotluse puhul pädev amet, asutus või osakond, mille peamine vastutusala hõlmab selliste otsuste täitmise tagamist riigisiseste õigusnormide ja haldustavade alusel.

Kõiki viiteid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisele ning nende artiklite rikkumisele tuleb mõista nii, et need hõlmavad sama juhtumi suhtes riigisiseste konkurentsieeskirjade paralleelset kohaldamist.

II PEATÜKK

PÕHIÕIGUSED

Artikkel 3

Kaitsemeetmed

1.  Liikmesriigi konkurentsiasutused järgivad käesolevas direktiivis osutatud volituste täitmisel liidu õiguse üldpõhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

2.  Eelkõige tagavad liikmesriigid, et volituste täitmise suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid, mida on vaja ettevõtjate kaitseõiguste tõttu, mille hulka kuuluvad õigus ärakuulamisele ja õigus saada kohtus tõhusat õiguskaitset.

3.  Liikmesriigid tagavad, et menetlused, mida liikmesriikide konkurentsiasutused ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks kasutavad, viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Liikmesriigid tagavad, et enne kui tehakse käesoleva direktiivi artikli 9 kohane otsus, võtavad liikmesriigi konkurentsiasutused vastu rikkumiskahtlustuse.

III PEATÜKK

SÕLTUMATUS JA VAHENDID

Artikkel 4

Sõltumatus

1.  Et liikmesriigi konkurentsiasutused oleksid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel sõltumatud, tagavad liikmesriigid, et konkurentsiasutused täidavad oma ülesandeid ja volitusi erapooletult ning kõnealuste artiklite tõhusa ja ühetaolise kohaldamise nimel, nende asutuste suhtes kohaldatakse proportsionaalseid aruandlusnõudeid ja neil võimaldatakse teha Euroopa konkurentsivõrgustikku kuuluvate konkurentsiasutustega tihedat koostööd.

2.  Eelkõige tagavad liikmesriigid, et

a)   liikmesriigi konkurentsiasutuste töötajatel ja otsuseid tegeva organi liikmetel on võimalik täita ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel ülesandeid ja volitusi poliitilisest ja muust välisest mõjutamisest sõltumatult;

b)   liikmesriigi konkurentsiasutuste töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed ei küsi ega võta ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisega seotud ülesannete või volituste täitmisel vastu juhiseid valitsusasutustelt ega muudelt, avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt üksustelt;

c)   liikmesriigi konkurentsiasutuste töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed hoiduvad tegevusest, mis ei ole neile ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks antud ülesannete ja volitustega kooskõlas. Liikmesriigi konkurentsiasutustel peab olema kehtestatud kord, millega tagada, et nende töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed hoiduvad mõistliku aja jooksul pärast ametist lahkumist asumast töökohale, mis võib tekitada huvide konflikti seoses mõne konkreetse juhtumiga, millega nad puutusid kokku liikmesriigi konkurentsiasutuses;

d)   liikmesriigi konkurentsiasutuste otsuseid tegeva organi liikmed võib ametist vabastada üksnes siis, kui nad neile antud ülesannete täitmiseks nõutud tingimustele enam ei vasta või on riigisiseste õigusnormide tähenduses toime pannud raske üleastumise. Ametist vabastamise alused peavad olema riigisisestes õigusnormides eelnevalt sätestatud. Liikmesriigi konkurentsiasutuste otsuseid tegeva organi liikmeid ei või ametist vabastada seetõttu, et nad täitsid korrektselt neile ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks antud ning artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud ülesandeid ja volitusi;

e)   liikmesriigi konkurentsiasutustel on õigus seada neile ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks antud ning artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud ülesanded tähtsuse järjekorda. Kuivõrd liikmesriigi konkurentsiasutused on kohustatud neile ametlikult esitatud kaebused läbi vaatama, on neil ka õigus kaebus tagasi lükata, kui nad ei pea kaebuse läbivaatamist esmatähtsaks, välja arvatud asjassepuutuvate riigiasutuste kaebused, kui see on riigisiseses õiguses kohaldatav. See ei piira liikmesriigi konkurentsiasutuste õigust lükata kaebusi tagasi riigisiseses õiguses ette nähtud muul alusel. Ametlikult esitatud kaebuse tagasilükkamise suhtes kohaldatakse riigisiseste õigusnormide kohaselt tõhusaid õiguskaitsevahendeid;

e a)   liikmesriigi konkurentsiasutuste otsuseid tegeva organi liikmed valitakse ja nimetatakse ametisse eelnevalt kehtestatud selgete ja läbipaistvate valiku- ja ametissenimetamise eeskirjade ja menetluste kohaselt.

Artikkel 5

Vahendid

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutuste käsutuses on neile ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks antud ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ülesannete ja volituste täitmiseks piisavalt palju kvalifitseeritud töötajaid ning rahalisi, tehnilisi ja tehnoloogilisi vahendeid.

2.  Liikmesriigi konkurentsiasutused teevad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks järgmist: korraldavad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks uurimisi, teevad nimetatud artiklite rakendamise kohta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 5 alusel otsuseid, annavad nõu ja teevad Euroopa konkurentsivõrgustikus tihedat koostööd, et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhus ja ühetaoline rakendamine.

2 a.   Ilma et see piiraks riigisiseste eelarveeeskirjade ja -menetluste kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et nende konkurentsiasutustele on lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite kasutamisel antud sõltumatus.

2 b.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused esitavad valitsus- või parlamendiorganile oma tegevuse ja vahendite kohta korrapäraselt üldsusele kättesaadavaid aruandeid. Liikmesriigid tagavad, et aruannetes esitatakse teave otsuseid tegeva organi liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta, asjaomasel aastal eraldatud vahendite summa ning selle kohta, kuidas see summa on eelnevate aastatega võrreldes muutunud, ning need edastatakse liidu tasandile.

IV PEATÜKK

VOLITUSED

Artikkel 6

Volitus kontrollida ettevõtja äriruume

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on võimalik ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi etteteatamata kontrollida. Liikmesriikidel ei takistata nõuda, et sellise kontrolli jaoks on vaja saada liikmesriigi kohutuasutuselt luba. Liikmesriigid tagavad, et konkurentsiasutuse poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja nendega kaasasolevatel volitatud isikutel on vähemalt järgmised õigused:

a)   siseneda kõikidesse ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, kogu nende territooriumile ja kõikidesse transpordivahenditesse;

b)   vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata sellest, millisel kandjal neid hoitakse, sealhulgas õigus pääseda ligi kontrollitava üksuse jaoks kättesaadavale teabele;

c)   teha või saada raamatupidamis- ja muudest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid ning vajaduse korral jätkata nende dokumentide läbivaatamist oma ruumides või muudes selleks ettenähtud ruumides;

d)   pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises ulatuses, mida on kontrolli tegemiseks vaja;

e)   paluda ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolliga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused talletada.

2.  Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi kohustatakse liikmesriigi konkurentsiasutuste tehtavale kontrollile alluma. Kui ettevõtja või ettevõtjate ühendus liikmesriigi konkurentsiasutuste korraldusel või liikmesriigi õigusasutuse loal tehtava kontrolliga ei nõustu, võivad liikmesriigi konkurentsiasutused taotleda politseilt või teiselt samaväärselt täitevorganilt abi, et neil oleks võimalik kontrolli teha. Sellist abi võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

Artikkel 7

Õigus kontrollida muid ruume

1.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus, et raamatupidamis- ja muid äridokumente, mis puudutavad kontrolli käigus uuritavaid küsimusi ja mida võib olla vaja tõendamaks, et ELi toimimise lepingu artiklit 101 või 102 on ▌rikutud, hoitakse muudes ruumides kui artiklis 6 osutatud ruumid või muul territooriumil või muus transpordivahendis, sealhulgas ettevõtja või ettevõtjate ühenduse juhtorganite liikmete, juhatajate või teiste töötajate kodus, võivad liikmesriigi konkurentsiasutused teha nendes ruumides, transpordivahendites ja nendel territooriumidel etteteatamata kontrolle.

2.  Neid kontrolle ei tohi teha ilma liikmesriigi õigusasutuse eelneva loata, milles on selgelt esitatud tõendid, mille alusel lõikes 1 osutatud põhjendatud kahtlus on tekkinud.

3.  Liikmesriigid tagavad, et ametnikel ja nendega kaasasolevatel isikutel, kellele liikmesriigi kohus on andnud käesoleva artikli lõike 1 kohase kontrolli tegemiseks loa, on vähemalt artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 6 lõikes 2 sätestatud õigused.

Artikkel 8

Teabenõuded

Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi konkurentsiasutused võivad ▌ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt nõuda, et nad esitaksid kindlaksmääratud ja mõistliku aja jooksul kogu teabe, mida on ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks vaja. Teabenõuded peavad olema konkreetsed ja asjakohased ning nendega ei tohi sundida teabenõude saajat end ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumises süüdi tunnistama. See kohustus hõlmab teavet, mis on ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kättesaadav.

Artikkel 9

Rikkumise tuvastamine ja lõpetamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kui nende konkurentsiasutused tuvastavad ELi toimimise lepingu artiklite 101 või 102 rikkumise, võivad nad võtta vastu otsuse nõuda ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt rikkumise lõpetamist. Selleks võivad nad ette näha tegevusega seotud või struktuurilisi parandusmeetmeid, mis on toimepandud rikkumisega proportsionaalsed ja rikkumise lõpetamiseks vajalikud. Kui on olemas kaks võrdselt tõhusat parandusmeedet, peaksid liikmesriigi konkurentsiasutused eelistama seda, mis on ettevõtja jaoks vähem koormav. Kui neil on selleks õigustatud huvi, võivad nad ühtlasi tuvastada minevikus toime pandud rikkumise.

1 a.  Kui liikmesriigi konkurentsiasutused otsustavad, et ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamise menetluse jätkamiseks puudub alus, ja nad selle tagajärjel menetluse lõpetavad, tagavad liikmesriigid, et liikmesriigi konkurentsiasutused teavitavad sellest vastavalt komisjoni.

Artikkel 10

Ajutised meetmed

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused võivad omal algatusel võtta vastu otsuse kehtestada ettevõtjate suhtes ajutisi meetmeid vähemalt sellistel kiireloomulistel juhtudel, kus on olemas oht, et konkurentsi võidakse rängalt ja korvamatult kahjustada ning kui ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise kohta on tuvastatud esmapilgul usutavaid tõendeid. Niisugused otsused peavad olema proportsionaalsed ja neid tuleb kohaldada kas kindlaksmääratud tähtajani, mida võib pikendada sedavõrd, kui see on vajalik ja asjakohane, või kuni tehakse lõplik otsus. Sellistest meetmetest ja nende rakendamisest antakse Euroopa konkurentsivõrgustikule teada.

1 a.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud ajutiste meetmete asjakohasus on võimalik läbi vaadata kiirendatud edasikaebekorra kohaselt.

Artikkel 11

Kohustused

1.  Liikmesriigid tagavad, et menetluses, mis on algatatud ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise lõpetamist nõudva otsuse tegemiseks, võivad liikmesriigi konkurentsiasutused võtta pärast turuosalistelt arvamuse küsimist vastu otsuse, millega muudetakse siduvaks kohustused, mille ettevõtja on konkurentsiasutuste poolt nimetatud probleemide lahendamiseks lubanud täita. Otsuse võib teha kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles tuleb sätestada, et liikmesriigi konkurentsiasutusel ei ole enam põhjust meetmeid võtta.

1 a.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on mõjusad volitused jälgida, kuidas lõikes 1 osutatud kohustusi täidetakse.

1 b.  Kui ettevõtja tegevus on kohustuste kohta tehtud otsusega vastuolus, võivad liikmesriigi konkurentsiasutused menetluse uuesti algatada.

V PEATÜKK

TRAHVID JA PERIOODILISED KARISTUSMAKSED

Artikkel 12

Ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele määratavad trahvid

1.  Ilma et see piiraks kriminaalkohtumenetluses karistuste kehtestamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide kohaldamist, tagavad liikmeriigid, et nende konkurentsiasutustel on võimalik ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele kas haldusmenetluses tehtud otsusega ise määrata või muus kohtumenetluses kui kriminaalkohtumenetlus nõuda, et neile määrataks tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid, kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on kas tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ELi toimimise lepingu artikleid 101 või 102 rikkunud.

2.  Ilma et see piiraks kriminaalkohtumenetluses karistuste kehtestamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide kohaldamist, tagavad liikmeriigid, et nende konkurentsiasutustel on võimalik ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele kas haldusmenetluses tehtud otsusega ise määrata või muus kohtumenetluses kui kriminaalkohtumenetlus nõuda, et neile määrataks tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid, mille suurus moodustab proportsionaalse osa ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest, kui viimane on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu

a)  keeldunud artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollile allumast;

b)  eemaldanud liikmesriigi konkurentsiasutuste volitatud ametnike või nendega kaasas olnud volitatud isikute poolt paigaldatud artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud pitserid;

c)  andnud artikli 6 lõikes 1 punktis e osutatud küsimusele ebaõigeid või eksitavaid vastuseid, jätnud täieliku vastuse andmata või keeldunud seda tegemast või jätnud liikmesriigi konkurentsiasutuse kehtestatud tähtaja jooksul oma töötaja poolt antud ebaõige, eksitava või mittetäieliku vastuse parandamata;

d)  esitanud artiklis 8 osutatud ▌teabenõude täitmiseks ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe või jätnud teabe ettenähtud aja jooksul esitamata;

e)  jätnud artiklis 9, 10 või 11 osutatud otsuse täitmata.

3.  Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja mõistet kohaldatakse trahvide määramisel emaettevõtjate ning ettevõtjate õigusjärglaste ning nende majandustegevuse jätkajate suhtes.

Artikkel 13

Trahvide arvutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused võtavad ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise eest kehtestatud trahvi suuruse kindlaksmääramisel arvesse nii rikkumise raskusastet kui ka kestust. Peale selle võivad nad arvesse võtta selliseid tegureid nagu ettevõtja suurus ja turuvõim ning seda, kas rikkumine oli korduv.

1 a.  ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise eest määratava trahvi summa kindlaksmääramisel võivad liikmesriigi konkurentsiasutused võtta kooskõlas direktiivi 2014/104/EL artikli 18 lõikega 3 arvesse hüvitist, mida on makstud konsensusliku kokkuleppemenetluse tulemusel.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete käibe alusel ja ühendus on maksejõuetu, on ühendus kohustatud nõudma makseid trahvisumma tasumiseks ühenduse liikmetelt.

Liikmeriigid tagavad, et liikmesriigi konkurentsiasutused võivad nõuda trahvi tasumata osa maksmist igalt ettevõtjalt, kelle esindajad on ettevõtjate ühenduse otsuseid tegeva organi liikmed, kui see on vajalik, et kindlustada trahvi tasumine kogu selle ettenähtud ulatuses. Liikmesriikide konkurentsiasutustel peab vajaduse korral olema ühtlasi õigus nõuda trahvi tasumata osa maksmist igalt ühenduse liikmelt, kes tegutseb turul, kus rikkumine aset leidis. Käesoleva lõike alusel ei nõuta aga trahvi maksmist neilt ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nemad ühenduse rikkumisotsust täide ei viinud ja nad kas ei olnud rikkumisest teadlikud või on rikkumises osalemisest enne uurimise algatamist ilmselgelt hoidunud.

Artikkel 14

Trahvi ülemmäär

1.  Liikmesriigid tagavad, et trahvi ülemmäära, mille liikmesriigi konkurentsiasutused võivad ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise eest määrata, ei kehtestata väiksemana kui 10 % üleilmsest kogukäibest, mis ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel oli otsuse tegemise kuupäevale eelnenud majandusaastal.

2.  Kui ettevõtjate ühenduse toime pandud rikkumine on seotud ühenduse liikmete tegevusega, ei või trahvisumma olla väiksem kui 10 % iga sellise liikme üleilmsest kogukäibest, kes tegutseb turul, mida ühenduse toimepandud rikkumine mõjutas. Samas ei või ühegi ettevõtja rahaline vastutus trahvi tasumise eest ületada lõike 1 alusel kindlaksmääratud ülemmäära.

Artikkel 15

Perioodilised karistusmaksed

Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on võimalik määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid perioodilisi karistusmakseid, mille suurus moodustab proportsionaalse osa päevasest kogukäibest, et sundida neid

a)  alluma artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollile,

b)   esitama artiklis 8 osutatud täielikku ja tõest teavet,

c)   täitma artiklites 9, 10 ja 11 osutatud otsust.

VI PEATÜKK

LEEBEM KOHTLEMINE

Artikkel 16

Kaitse trahvide eest

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on kehtestatud leebusprogrammid, mis võimaldavad konkurentsiasutustel anda ettevõtjatele salajases kartellikokkuleppes osalemise tõttu määratud trahvide eest kaitse.

2.  Liikmesriigid tagavad, et salajases kartellikokkuleppes osalemise tõttu määratud trahvide eest võib kaitse anda üksnes siis, kui ettevõtja

a)  vastab artiklis 18 sätestatud tingimustele,

b)  annab oma osalusest salajases kartellikokkuleppes teada ning

c)  esitab esimesena tõendid, mis

i.  võimaldavad liikmesriigi konkurentsiasutusel viia taotluse saamise ajal salajase kartellikokkuleppega seoses läbi sihipärase kontrolli, tingimusel et seni ei olnud liikmesriigi konkurentsiasutuse käsutuses tõendeid, mis andnuks alust salajase kartellikokkuleppega seoses kontrolli teha, või ei olnud ta sellist kontrolli veel teinud, või

ii.  annavad liikmesriigi konkurentsiasutuse arvates talle aluse konkurentsieeskirjade rikkumine tuvastada, tingimusel et liikmesriigi konkurentsiasutusel selle rikkumise tuvastamiseks seni tõendeid ei olnud ja varem ei ole ükski teine ettevõtja selle kartellikokkuleppega seoses lõike 2 punkti c alapunkti i alusel trahvide eest kaitset saanud.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kaitset trahvide eest on võimalik taotleda kõigil ettevõtjatel, välja arvatud ettevõtjad, kes on sundinud teisi ettevõtjaid salajases kartellikokkuleppes osalema.

3 a.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused annavad kaitse taotlejale teada, kas talle on tingimuslik kaitse antud või mitte. Kaitse taotleja võib nõuda, et liikmesriigi konkurentsiasutused annaksid talle tema taotluse menetlemise tulemusest kirjalikult teada. Taotleja, kelle taotlus on tagasi lükatud, võib nõuda liikmesriigi konkurentsiasutuselt, et see vaataks läbi tema taotluse trahvide vähendamise kohta.

Artikkel 17

Trahvide vähendamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on kehtestatud leebusprogrammid, mis võimaldavad vähendada trahve, mis on määratud ettevõtjatele, kellel kaitset trahvide eest ei ole võimalik saada.

2.  Liikmesriigid tagavad, et trahve vähendatakse üksnes juhul, kui artiklis 18 sätestatud tingimused on täidetud ja taotleja on oma osalemisest salajases kartellikokkuleppes teada andnud ning esitab liikmesriigi konkurentsiasutusele väidetava salajase kartellikokkuleppe kohta tõendid, millega on ELi toimimise lepingu artikli 101 või samaväärse riigisisese õigusnormi rikkumist palju hõlpsam tõendada kui tõenditega, mis olid liikmesriigi konkurentsasiasutuse käsutuses juba taotluse esitamise ajal.

3.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on võimalik trahvi veel rohkem vähendada, kui taotleja esitab tõendeid, mida konkurentsiasutus saab muid tõendeid vajamata kasutada selliste uute asjaolude tõendamiseks, mille tõttu on määratav trahv suurem kui see, mis oleks salajases kartellikokkuleppes osalenutele muidu määratud. Sellisel juhul tuleb taotlejale määratavaid trahve vähendada proportsionaalselt trahvisumma suurenemisega.

Artikkel 18

Leebema kohtlemise üldtingimused

Liikmesriigid tagavad, et leebema kohtlemise saamiseks peab taotleja vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)  taotleja lõpetas väidetavas salajases kartellikokkuleppes osalemise kohe pärast leebema kohtlemise taotluse esitamist, välja arvatud osas, mis on liikmesriigi konkurentsiasutuse arvates põhjendatult vajalik uurimise usaldusväärsuse tagamiseks;

b)  taotleja teeb taotluse esitamise hetkest alates liikmesriigi konkurentsiasutusega tõelist, täielikku, pidevat ja kiiret koostööd seni, kuni konkurentsiasutus on kõigi uurimise all olevate poolte suhtes menetluse kas otsusega või muul alusel lõpetanud. See koostöö hõlmab järgmist:

i.  taotleja esitab liikmesriigi konkurentsiasutusele väidetava salajase kartellikokkuleppe kohta viivitamata tema käsutusse sattuva või tema käsutuses oleva kogu teabe ja kõik tõendid, eelkõige:

- kaitsetaotluse esitanud juriidilise isiku nimi ja aadress;

- kõikide teiste väidetavas salajases kartellikokkuleppes osalevate või osalenud ettevõtjate nimed;

  - väidetava kartellikokkuleppe üksikasjalik kirjeldus, sh sellega seotud tooted ja territooriumid ning väidetava salajase kartellitegevuse kestus ja olemus;

  - taotlejale kättesaadavad tõendid väidetava salajase kartellikokkuleppe kohta;

  - teave muude leebema kohtlemise taotluste kohta, mille taotleja on väidetava salajase kartellikokkuleppe kohta mis tahes muule liikmesriigi konkurentsiasutusele või komisjonile varem esitanud või kavatseb esitada;

ii.  taotleja jääb liikmesriigi konkurentsiasutusele kättesaadavaks, et vastata mis tahes teabenõudele, mis võib asjaolude tuvastamisele kaasa aidata;

iii.  taotleja võimaldab liikmesriigi konkurentsiasutusel vestelda oma töötajate ja juhtorgani liikmetega ning võimaluse korral ka endiste töötajate ja juhtorgani liikmetega;

iv.  taotleja ei hävita, võltsi ega varja asjaomast teavet ega asjaomaseid tõendeid ning

v.  taotleja hoidub avaldamast oma taotluse esitamise asjaolu või mistahes sisu enne, kui liikmesriigi konkurentsiasutus on esitanud asjaomases menetluses rikkumiskahtlustuse, kui ei ole kokku lepitud teisiti, ning

c)  liikmesriigi konkurentsiasutusele taotluse esitamist kavandades ei või taotleja:

i.  olla hävitanud, võltsinud ega varjanud tõendeid väidetava salajase kartellikokkuleppe kohta või

ii.  olla avaldanud oma kavandatava taotluse esitamise asjaolu ega mistahes sisu, välja arvatud teistele konkurentsiasutustele.

Artikkel 19

Leebema kohtlemise taotluse vorm

1.  Liikmesriigid tagavad, et taotlejatel on võimalik esitada leebema kohtlemise taotlus kirjalikult ja et liikmesriikide konkurentsiasutustel on kehtestatud süsteem, mis võimaldab neil leebema kohtlemise taotlusi vastu võtta kas suuliselt või muul viisil, mille tulemusel ei esitata dokumente, teavet ega muid taotleja käsutuses, hoiul või valduses olevaid materjale. Taotleja palvel kinnitab liikmesriigi konkurentsiasutus taotleja leebema kohtlemise taotluse kättesaamist kirjalikult.

1 a.  Liikmesriigid tagavad, et leebema kohtlemise taotlusi võib esitada asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutuse ametlikes keeltes või liidu töökeeltes.

Artikkel 20

Trahvide eest kaitse saamise taotluse järjekoht

1.  Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjal, kes soovib esitada trahvide eest kaitse saamise taotluse, on võimalik taotleda liikmesriikide konkurentsiasutustelt taotluse jaoks järjekohta. Järjekoht annab taotlejale võimaluse olla järjekorras ajavahemikus, mille määrab juhtumipõhiselt kindlaks liikmesriigi konkurentsiasutus, kes järjekoha saamise taotluse vastu võttis. See võimaldab taotlejal koguda vajalikku teavet ja tõendeid, et ta saaks täita trahvide eest kaitse saamiseks vajalikud tõendamisnõuded.

Liikmesriigid tagavad, et järjekoha saamise taotlusi võib esitada asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutuse ametlikes keeltes või liidu töökeeltes.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on õigus otsustada, kas anda taotlejale järjekoht või mitte. Järjekoha võib anda üksnes juhul, kui ettevõtja esitab liikmesriigi konkurentsiasutusele kogu järgmise teabe:

a) taotleja nimi ja aadress;

b) leebema kohtlemise taotluse tinginud probleemi alus;

c) kõikide teiste väidetavas salajases kartellikokkuleppes osalevate või osalenud ettevõtjate nimed;

d) mõjutatud tooted ja territooriumid;

e) väidetava salajase kartellitegevuse kestus ja olemus;

f) teave muude leebema kohtlemise taotluste kohta, mille taotleja on väidetava salajase kartellikokkuleppe kohta esitanud või kavatseb esitada mis tahes muule konkurentsiasutusele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui taotleja täidab järjekoha andmisel ette nähtud tingimused kindlaksmääratud aja jooksul, loetakse tema esitatud teave ja tõendid esitatuks ajal, mil talle järjekoht anti.

3 a.  Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjal, kes soovib esitada trahvide vähendamise taotluse, on võimalik esialgu taotleda liikmesriikide konkurentsiasutustelt järjekohta. Niisuguse järjekoha suhtes kohaldatakse mutatis mutandis lõikeid 1–3.

Artikkel 21

Lihtsustatud taotlus

1.  Liikmesriigid tagavad, et taotlejal, kes on seoses väidetava salajase kartellikokkuleppega avaldanud komisjonile soovi leebema kohtlemise saamiseks kas järjekoha taotlemise või täieliku taotluse esitamise teel, on võimalik esitada sama kartellikokkuleppega seoses lihtsustatud taotlus sellele liikmesriigi konkurentsiasutusele, keda nad peavad pädevaks juhtumit läbi vaatama.

Liikmesriigid tagavad, et lihtsustatud taotlusi võib esitada asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutuse ametlikes keeltes või liidu töökeeltes.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused võtavad vastu lihtsustatud taotlusi tingimusel, et taotlused on esitatud ühes artiklis 19 osutatud vormidest, käsitlevad samu tooteid, geograafilist territooriumi ja kestust kui komisjonile esitatud leebema kohtlemise taotlused ja sisaldavad lühikest kirjeldust artikli 20 lõike 2 punktis a ja punktides c–f osutatud teabe kohta, samuti teavet liikmesriigi kohta, kust võib tõendeid leida, sedavõrd, kui need on taotlejale taotluse esitamise hetkel teada▌.

3.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused ei küsi taotlejalt teavet, ▌enne kui nad nõuavad täieliku taotluse esitamist vastavalt lõikele 6.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused, kellele esitatakse lihtsustatud taotlus, annavad taotlejale kinnituse, milles on märgitud taotluse saamise kuupäev ja kellaaeg. Taotleja palvel kinnitab liikmesriigi konkurentsiasutus taotleja lihtsustatud taotluse kättesaamist kirjalikult.

5.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused, kellele esitatakse lihtsustatud taotlus, kontrollivad taotluse saamisel, kas nad on juba varem saanud sama väidetava salajase kartellikokkuleppe kohta lihtsustatud taotluse või leebema kohtlemise taotluse, ja teavitavad taotlejat vastavalt, välja arvatud juhul, kui see kahjustaks uurimise usaldusväärsust.

6.  Liikmesriigid tagavad, et taotlejal on võimalus esitada asjaomasele liikmesriigi konkurentsiasutusele täielik leebema kohtlemise taotlus, millega täiendatakse lõikes 1 osutatud lihtsustatud taotlust, alles siis, kui komisjon on teatanud sellele konkurentsiasutusele, et ta ei kavatse ei osaliselt ega ka täielikult juhtumis meetmeid võtta. Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriigi konkurentsiasutusi korrapäraselt olukorrast ning teeb sellise otsuse põhjendamatu viivituseta. Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on õigus määrata mõistlik ajavahemik, mille jooksul peab taotleja esitama täieliku taotluse koos vastavate tõendite ja asjaomase teabega.

7.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui taotleja esitab liikmesriigi konkurentsiasutuse määratud ajavahemiku jooksul lõike 6 kohaselt täieliku taotluse, loetakse taotluses sisalduv teave esitatuks lihtsustatud taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal. Kui taotleja esitab lihtsustatud taotluse hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast komisjonile leebema kohtlemise taotluse esitamist, loetakse lihtsustatud taotlus esitatuks komisjonile leebema kohtlemise taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal.

Artikkel 22

Leebusprogrammide ja füüsilistele isikutele määratavate karistuste koostoime

Liikmeriigid tagavad, et liikmeriigi konkurentsiasutusele trahvide eest kaitse saamise taotluse esitanud taotleja töötajad ja juhtorganite liikmed ning endised töötajad ja juhtorganite liikmed on täielikult ja viivitamata kaitstud mis tahes kriminaal- ja halduskaristuste ning muus kohtumenetluses kui kriminaalmenetlus karistuste määramise eest seoses nende osalemisega taotlusega hõlmatud salajases kartellikokkuleppes, sealhulgas piiriüleste juhtumite puhul, tingimusel et need töötajad ja juhtorgani liikmed teevad asjaomase konkurentsiasutusega tihedat koostööd ja trahvide eest kaitse saamise taotluse esitamise kuupäev on varasem kui kuupäev, mil liikmesriigi pädev asutus teavitas töötajaid ja juhtorgani liikmeid kriminaalmenetluse algatamisest.

VII PEATÜKK

VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 23

Liikmeriikide konkurentsiasutuste vaheline koostöö

Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui nende konkurentsiasutused viivad määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 alusel läbi kontrolli teise liikmesriigi konkurentsiasutuse huvides või nimel, lubatakse taotleva konkurentsiasutuse volitatud ametnikel või nendega kaasasolevatel isikutel viibida taotluse saanud konkurentsiasutuse tehtava kontrolli juures ja sellele aktiivselt kaasa aidata, tuginedes artiklites 6 ja 7 sätestatud volitustele.

Artikkel 24

Esialgsetest rikkumiskahtlustustest ja otsustest teavitamise taotlused

1.  Ilma et see piiraks muid teavitamise vorme, mida taotleva liikmeriigi konkurentsiasutus oma liikmeriigi õigusnormide alusel kasutab, tagavad liikmesriigid, et taotleva asutuse soovil teavitab taotluse saanud asutus adressaati taotleva asutuse eest esialgsetest kahtlustustest ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 väidetava rikkumise kohta ja neid artikleid kohaldavatest otsustest ning trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsuste täitmist käsitlevatest dokumentidest.

2.  Taotluse saanud asutus tagab, et teavitamine taotluse saanud liikmesriigis toimub taotluse saanud liikmesriigis kehtivate õigusnormide ja haldustavade kohaselt.

Artikkel 25

Taotlused trahvi või perioodiliste karistusmaksete määramise otsuste täitmise tagamiseks

1.  Liikmesriigid tagavad, et taotleva asutuse soovil pöörab taotluse saanud asutus täitmisele trahvi või perioodiliste karistusmaksete määramise otsused, mille taotlev asutus on teinud artiklite 12 ja 15 alusel. See kehtib üksnes osas, milles:

a)  ettevõtjal, kellelt on võimalik trahvi või perioodilist karistusmakset sisse nõuda, puudub taotleva asutuse liikmeriigis seadusjärgne asu- või tegevuskoht, või

b)   on selge, et ettevõtjal, kellelt on võimalik trahvi või perioodilist karistusmakset sisse nõuda, puuduvad taotleva asutuse liikmeriigis piisavad vahendid.

2.  Taotluse saanud asutus tagab, et otsuse täitmine taotluse saanud liikmesriigis toimub taotluse saanud liikmesriigis kehtivate õigusnormide ja haldustavade kohaselt.

3.  Taotlev asutus võib täitmist taotleda üksnes siis, kui täitmisele pööramist lubav otsus on taotlevas liikmesriigis muutunud lõplikuks ja seda ei saa enam tavakorras edasi kaevata ning kui ta on mõistlikult püüdnud tagada otsuste täitmist oma territooriumil.

4.  Aegumistähtaega käsitlevaid küsimusi reguleerivad taotlevas liikmesriigis kehtivad õigusaktid.

5.  Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud otsuseid lõike 1 kohaselt täitmisele pöörama, kui ta suudab taotlevale asutusele mõistlikult põhjendada, miks see oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus täitmisele pööramist taotletakse.

Artikkel 26

Teavitamise taotlusi ning trahve või perioodilisi karistusmakseid määravate otsuste täitmise taotlusi puudutavad vaidlused

1.  Vaidlused teavitamisele kuuluva meetme või taotleva asutuse poolt artiklite 12 ja 15 kohaselt tehtud trahve või perioodilisi karistusmakseid määrava otsuse õiguspärasuse üle kuuluvad taotleva liikmesriigi pädevate asutuste pädevusse ja neid reguleerivad selle liikmesriigi õigusnormid.

2.  Vaidlused taotluse saanud liikmesriigis võetud meetmete või taotluse saanud asutuse teavituse kehtivuse üle kuuluvad taotluse saanud liikmesriigi pädevate asutuste pädevusse ja neid reguleerivad selle liikmesriigi õigusnormid.

Artikkel 26 a (uus)

Kulude jagamine liikmeriikide konkurentsiasutuste vahel

Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused, kes paluvad abi, teevad taotluse saanud asutuse palvel järgmist:

a)   kannavad kõik artiklites 23 ja 24 osutatud meetmete võtmisega seotud lisakulud, sealhulgas tõlke- ja halduskulud;

b)   võimaldavad taotluse saanud asutusel katta kõik mõistlikud halduskulud artikli 25 kohaselt võetud meetmete tulemusena kogutud trahvidest või karistusmaksetest.

VIII PEATÜKK

AEGUMISTÄHTAJAD

Artikkel 27

Aegumistähtaegade peatamine karistuste määramise ajaks

1.  Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtajad, mille jooksul liikmesriigi konkurentsiasutused võivad artiklite 12 ja 15 kohaselt trahve või perioodilisi karistusmakseid määrata, peatatakse teise liikmesriigi konkurentsiasutuses või komisjonis sama kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse näol toimunud rikkumise suhtes algatatud menetluse ajaks. Aegumistähtaja peatamine hakkab kehtima, kui ettevõtjale, kelle suhtes menetlust kohaldatakse, on teatatud esimesest võetud uurimismeetmest. Aegumistähtaja peatamine lõpeb päeval, mil asjaomane asutus on menetluse lõpetanud ja sellest ettevõtjat teavitanud. Aegumistähtaja peatamise kestus ei piira riigisiseses õiguses ette nähtud lõplike aegumistähtaegade kohaldamist.

2.  Trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramiseks kehtestatud aegumistähtaja kulgemine peatatakse, kuni kestab konkurentsiasutuse otsuse suhtes toimuv asja läbi vaatava kohtu menetlus.

2 a.  Komisjon tagab, et liikmesriigi konkurentsiasutuselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõikele 3 saadud teade ametliku uurimismeetme alustamise kohta tehakse teiste liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa konkurentsivõrgustiku süsteemis kättesaadavaks.

IX PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 28

Liikmesriikide konkurentsiasutuste roll liikmesriikide kohtute menetluses

1.  Liikmesriigid, kes määravad nii liikmesriigi konkurentsiasutuse, kes on pädev uurima ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisi, kui ka konkurentsiküsimustes pädeva õigusasutuse, kes on pädev tegema rikkumisi tuvastavaid otsuseid ja/või määrama trahve, tagavad, et menetluse konkurentsiküsimustes pädevas õigusasutuses võib algatada vahetult liikmesriigi konkurentsiasutus.

2.  Sedavõrd, kui liikmesriigi konkurentsiasutuse ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist käsitleva otsuse suhtes algatatud menetlus toimub liikmesriigi kohtus, tuleb liikmesriigil tagada, et konkurentsiasutusel endal on täielik õigus osaleda selles menetluses süüdistaja, kostja või vastustajana ja et tal on samad õigused nagu avalik-õiguslikul menetlusosalisel.

Artikkel 29

Teabe kasutamise piirangud

1.  Käesolevas direktiivis osutatud sätete alusel kogutud teavet võib kasutada üksnes eesmärgil, milleks seda koguti. Seda teavet ei tohi kasutada tõendina füüsilistele isikutele määratavate karistuste puhul. Käesolev lõige ei piira riigisisesest kriminaalõigusest tulenevaid kohustusi.

1 a.  Liikmesriigid tagavad, et liikmeriikide konkurentsiasutused, nende ametnikud, töötajad ja teised nende järelevalve all töötavad isikud ei avalda teavet, mis nad on saanud käesoleva direktiivi alusel ja mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

2.  Liikmesriigid tagavad, et leebusavalduste ja kokkuleppe sõlmimise taotlustega lubatakse tutvuda üksnes selleks, et teostada liikmesriigi konkurentsiasutuse menetluses kaitseõigust. Liikmesriigid tagavad, et leebusavaldustest ja kokkuleppe sõlmimise taotlustest saadud teavet võib kasutada ainult isik, kellel on lubatud juhtumi toimikuga tutvuda üksnes seetõttu, et see on vajalik tema kaitseõiguste teostamiseks liikmesriigi kohtu menetluses, mis on vahetult seotud juhtumiga, mille suhtes luba anti ja mis puudutab:

a)  liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt kartellikokkuleppes osalenutele solidaarselt määratud trahvi jagamist või

b)  sellise otsuse läbivaatamist, millega liikmesriigi konkurentsiasutus on tuvastanud ELi toimimise lepingu artikli 101 või riigisiseste konkurentsieeskirjade rikkumise.

3.  Liikmesriigid tagavad, et seni, kuni liikmesriigi konkurentsiasutus on oma menetluse kõigi uurimise all olevate osaliste suhtes lõpetanud otsusega, milles viidatakse artiklitele 9 või 11, või muul viisil, ei kasutata liikmesriigi kohtu menetluses järgmist liikmesriigi konkurentsiasutuse menetluses saadud teavet:

a)  teave, mille teine füüsiline või juriidiline isik kogus konkreetselt liikmesriigi konkurentsiasutuse menetluse tarbeks, ning

b)  teave, mille konkurentsiasutus koostas ja saatis menetlusosalistele oma menetluse käigus.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutused vahetavad omavahel leebusavaldusi määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 12 alusel ainult:

a)  taotleja nõusolekul või

b)  kui teavet saav asutus on saanud samalt taotlejalt sama rikkumisega seoses samasuguse leebema kohtlemise taotluse kui teavet edastav asutus, tingimusel et teabe edastamise ajal ei ole taotlejal võimalik tagasi võtta teavet, mille ta ise on teavet saavale asutusele esitanud, või

c)  kui teavet saav asutus on võtnud kirjalikult kohustuse, et ei tema ega ükski teine asutus, kellele teave edaspidi edastatakse, ei kasuta talle edastatud teavet ega muud teavet, mida ta pärast edastava asutuse määratud edastamistähtaega saada võib, karistuste määramiseks taotleja või teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kellele kehtivad sellised soodsamad tingimused, mida edastav asutus leebusprogrammi raames taotleja esitatud taotluse alusel pakub, ega taotleja või mõne teise eespool nimetatud isiku praeguse või endise töötaja suhtes,

tingimusel et teavet saava liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt antud kaitse teabe avaldamise eest on võrdväärne kaitsega, mida pakub teavet edastav liikmesriigi konkurentsiasutus.

5.  Kui konkurentsiasutus edastab taotleja nõusolekuta teavet, mida taotleja andis vabatahtlikult määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 12 alusel, tagab liikmesriik, et teavet saaval liikmesriigi konkurentsiasutusel on võimalik täita lõike 4 punktis c osutatud kriteeriume.

6.  Lõikeid 2–5 kohaldatakse sõltumata vormist, milles leebusavaldused artikli 19 alusel esitatakse.

Artikkel 30

Tõendite lubatavus liikmesriigi konkurentsiasutuse menetluses

Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide konkurentsiasutuste menetluses lubatavad tõendid hõlmavad dokumente, suulisi ütlusi, salvestisi ja muid teabeallikaid, sõltumata kandjast, millel teavet hoitakse.

Artikkel 31

Euroopa konkurentsivõrgustik

1.  Kulud, mida komisjon kannab seoses Euroopa konkurentsivõrgustiku toimimise tagamise ja arendamise ning Euroopa konkurentsivõrgustikus tehtava koostööga, kaetakse liidu üldeelarvest eraldatavate assigneeringute piires.

2.  Euroopa konkurentsivõrgustik avaldab nii sageli kui vaja kasulikke soovitusi ja liikmesriikide konkurentsiasutuste parimaid tavasid seoses sõltumatuse, ressursside, volituste, trahvide ja vastastikuse abiga.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaheaastane ülevõtmisperiood]. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 32 a

Läbivaatamine

Hiljemalt ... [seitse aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohta ning lisab sellele vajaduse korral asjakohase seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 34

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

  ELT C ..., ..., lk ....

(3)

  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiiv 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT L 349, 5.12.2014, lk 1).

(5)

  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2017)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine

(COM(2017)0142 – C8-0119/2017 – 2017/0063(COD))

Arvamuse koostaja: Eva Maydell

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjoni kõrval etendavad liikmesriikide konkurentsiasutused ELi konkurentsiõiguse (ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102) jõustamisel otsustavat rolli ning annavad seega märkimisväärse panuse hästi toimiva, konkurentsivõimelise ja tarbijale suunatud siseturu tagamisse. Arvamuse koostaja tunnistab, et nende liikmesriikide konkurentsiasutuste funktsioonide säilitamiseks ja tugevdamiseks on vaja määrusega 1/2003 antud jõustamisvolitused tagada kõigile liikmesriikide konkurentsiasutustele mõeldud vajalike instrumentide, vahendite ja menetlustega. Kõigi liikmesriikide konkurentsiasutuste ühesugused töövahendid ja juhtpõhimõtted tagavad konkurentsieeskirjade ühtsema, tulemuslikuma ja järjekindlama jõustamise kogu ELis. Seetõttu tunnistab arvamuse koostaja, et komisjoni ettepanek võiks anda praktilist kasu võitluses konkurentsimoonutustega ning see on oluline samm ELi siseturu täieliku potentsiaali väljaarendamise suunas.

Arvamuse koostaja sooviks rõhutada, et piisavate finantsvahendite puudus mõnedes liikmesriikide konkurentsiasutustes võib mõjuda kahjustavalt menetluste prioriseerimisele ja seetõttu ka asjaomaste konkurentsiasutuste jõustamisvõimekusele. Kuigi ei ole võimalik kindlaks määrata, mida pidada piisavateks vahenditeks kõigis liikmesriikides, saaks ettepanekut siiski tugevdada, andes liikmesriikide konkurentsiasutustele suurema sõltumatuse neile eraldatud eelarve täitmisel. Selline säte võimaldaks liikmesriikide konkurentsiasutustel menetletavad juhtumid tähtsuse järjekorda seada, tegeleda mitme kontrolliga üheaegselt ning suurendada oma sõltumatust. Sellest tulenevalt soovitakse arvamuse koostaja esitatud muudatusettepanekutega anda liikmesriikide konkurentsiasutustele suurem eelarveautonoomia, järgides samas kõiki riiklikke eelarveõiguse norme.

Arvamuse koostaja on veendunud, et üheks peamiseks teguriks peaks olema liikmesriikide konkurentsiasutuste erapooletus ning kaitsmine poliitiliste ja ärimõjude eest, eriti seoses nende käsutusse antavate täiendavate instrumentide, vahendite ja mõnel juhul ka uute vastutusaladega. Seetõttu võiksid kaitsemeetmed huvide konfliktide vastu ning liikmesriikide konkurentsiasutuste ja nende juhtkondade läbipaistvad kohustused valiku- ja ametist vabastamise menetluste puhul käesolevat ettepanekut veelgi tugevdada. Sellised sätted võiksid olla kasuks ka teadlikkuse tõstmisel ja avalikkuse usalduse suurendamisel liikmesriikide konkurentsiasutuste vastu.

Mis puudutab liikmesriikide konkurentsiasutuste kohaldatavaid trahvimäärasid, möönab arvamuse koostaja, et praeguses olukorras võivad ettevõtjaid sarnaste rikkumiste eest oodata eri liikmesriikides väga erinevad trahvid. Selline olukord kujutab endast ohtu konkurentsiõiguse ühtsele jõustamisele. Arvamuse koostaja väljendab heameelt seoses asjaoluga, et ettepanekus tehakse jõupingutusi nende probleemide lahendamiseks, ning usub, et trahvide ühtne ülemmäär võib anda häid stiimuleid olukorra parandamiseks.

Arvamuse koostaja on ühtlasi arvamusel, et liikmesriikide konkurentsiasutuste tõendite kogumise volitusi oleks võimalik parandada, kui kärpida teatavaid haldusmenetlusi ning kohandada konkurentsiasutuste uurimisvolitusi paremini ettevõtete praeguse digitaalse reaalsusega. Tulenevalt eelöeldust soovitab arvamuse koostaja ettepanekut nimetatud punktides täiendada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 101 ja 102 kuuluvad avaliku huvi valdkonda ja neid tuleks kõikjal liidus tulemuslikult kohaldada, et tagada moonutamata konkurents siseturul. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhus rakendamine on vajalik tagamaks, et Euroopas on üha enam avatud ja konkurentsivõimelisi turge, kus ettevõtjad konkureerivad oma saavutustele tuginedes ja ilma teiste ettevõtjate põhjustatud tõketeta, mis võimaldab neil luua jõukust ja töökohti. See kaitseb tarbijaid selliste äritavade vastu, mille tulemusel hoitakse kaupade ja teenuste hinnad kunstlikult kõrged, ja võimaldab neile laiemat uuenduslike kaupade ja teenuste valikut.

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 101 ja 102 kuuluvad avaliku huvi valdkonda ja neid tuleks kõikjal liidus tulemuslikult kohaldada, et tagada moonutamata konkurents siseturul. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhus rakendamine on vajalik selleks, et tagada Euroopas üha enam avatud ja konkurentsivõimelisi turge, kus puuduvad turule sisenemise tõkked ja kus ettevõtjatel on võimalik konkureerida oma saavutustele tuginedes ning luua jõukust ja töökohti. See kaitseb tarbijaid selliste äritavade vastu, mille tulemusel hoitakse kaupade ja teenuste hinnad kunstlikult kõrged, ja võimaldab neile laiemat uuenduslike kaupade ja teenuste valikut.

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on muuta sõnastus selgemaks ja täpsemaks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5)  Samas ei näe paljud siseriiklikud õigusnormid liikmesriikide konkurentsiasutustele ette sõltumatuse tagatisi ega rakendus- ja trahvimisvolitusi, mida nad vajavad kõnealuste eeskirjade tõhusaks rakendamiseks. See vähendab nende suutlikkust kohaldada tulemuslikult ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ning vajadusel siseriiklikke konkurentsieeskirju paralleelselt ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102. Näiteks puuduvad paljudel liikmesriikide konkurentsiasutustel siseriiklike õigusnormide alusel tõhusad vahendid tõendite kogumiseks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise kohta ja nende ettevõtjate trahvimiseks, kes on eeskirju rikkunud, või ressursid, mida neil on vaja ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks rakendamiseks. See võib takistada liikmesriikide konkurentsiasutusi üldse meetmeid võtmast või siis piirata täitemeetmete ulatust. Paljude liikmesriikide konkurentsiasutuste jaoks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks vajalike tegevusvahendite ja tagatiste puudumine tähendab, et konkurentsivastases tegevuses osalevate ettevõtjate suhtes algatatud menetluse tulemus võib olla väga erinev, sõltuvalt liikmesriigist, kus ettevõtjad tegutsevad: nende suhtes ei võeta ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel mingeid täitmise tagamise meetmeid või kohaldatakse ebatõhusaid meetmeid. Näiteks on teatavates liikmesriikidel võimalik ettevõtjatel trahvi maksmisest kõrvale hoiduda pelgalt ettevõtte ümberkujundamise teel. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 paralleelselt kohaldatavate siseriiklike konkurentsieeskirjade ebaühtlase rakendamise tulemusel võivad jääda kasutamata võimalused kõrvaldada turule sisenemise tõkked ja luua kogu Euroopa Liidus konkurentsivõimelisemaid turge, kus ettevõtjad saavad ausalt ja endale jõukohaselt konkureerida See mõjutab ettevõtjaid ja eeskätt tarbijaid nendes liikmesriikides, kus konkurentsiasutustel on vähem võimalusi konkurentsieeskirju tõhusalt rakendada. Ettevõtjad ei saa omal jõul konkureerida, kui liikmeriigis on võimalik kõrvale hoiduda konkurentsivastast tegevust piiravatest nõuetest, näiteks seeläbi, et konkurentsivastase tegevuse kohta ei ole võimalik tõendeid koguda või et ettevõtjatel on võimalik trahvide maksmisest kõrvale hiilida. Seega puudub ettevõtjatel stiimul neile turgudele siseneda ja oma asutamisõigust teostada ning kaupu tarnida või teenuseid osutada. Tarbijad, kes asuvad liikmesriikides, kus konkurentsieeskirjade täitmist täiel määral ei tagata, jäävad ilma kasust, mida toob tõhusate konkurentsi tagamise meetmete kohaldamine. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning kõnealuste artiklitega paralleelselt kohaldatavate siseriiklike konkurentsieeskirjade ebaühtlane rakendamine kogu Euroopas moonutab seega konkurentsi siseturul ja takistab selle nõuetekohast toimimist.

(5)  Samas ei näe paljud siseriiklikud õigusnormid liikmesriikide konkurentsiasutustele ette sõltumatuse tagatisi ega rakendus- ja trahvimisvolitusi, mida nad vajavad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning siseriiklike konkurentsieeskirjade paralleelseks kohaldamiseks. Näiteks puuduvad paljudel liikmesriikide konkurentsiasutustel siseriiklike õigusnormide alusel tõhusad vahendid tõendite kogumiseks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise kohta ja nende ettevõtjate trahvimiseks, kes on eeskirju rikkunud, või ressursid, mida neil on vaja ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks rakendamiseks. See võib takistada liikmesriikide konkurentsiasutusi üldse meetmeid võtmast või siis piirata täitemeetmete ulatust. Paljude liikmesriikide konkurentsiasutuste jaoks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks vajalike tegevusvahendite ja tagatiste puudumine tähendab, et konkurentsivastases tegevuses osalevate ettevõtjate suhtes algatatud menetluse tulemus võib olla väga erinev, sõltuvalt liikmesriigist, kus ettevõtjad tegutsevad või on asutatud: nende suhtes ei võeta ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel mingeid täitmise tagamise meetmeid või kohaldatakse ebatõhusaid meetmeid. Näiteks on teatavates liikmesriikidel võimalik ettevõtjatel trahvi maksmisest kõrvale hoiduda pelgalt ettevõtte ümberkujundamise teel. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 paralleelselt kohaldatavate siseriiklike konkurentsieeskirjade ebaühtlase rakendamise tulemusel võivad jääda kasutamata võimalused kõrvaldada turule sisenemise tõkked ja luua kogu Euroopa Liidus konkurentsivõimelisemaid turge, kus ettevõtjad saavad ausalt ja endale jõukohaselt konkureerida See mõjutab ettevõtjaid ja eeskätt tarbijaid nendes liikmesriikides, kus konkurentsiasutustel on vähem võimalusi konkurentsieeskirju tõhusalt rakendada. Ettevõtjad ei saa omal jõul konkureerida, kui liikmeriigis on võimalik kõrvale hoiduda konkurentsivastast tegevust piiravatest nõuetest, näiteks seeläbi, et konkurentsivastase tegevuse kohta ei ole võimalik tõendeid koguda või et ettevõtjatel on võimalik trahvide maksmisest kõrvale hiilida. Seega puudub ettevõtjatel stiimul neile turgudele siseneda ja oma asutamisõigust teostada ning kaupu tarnida või teenuseid osutada. Tarbijad, kes asuvad liikmesriikides, kus konkurentsieeskirjade täitmist täiel määral ei tagata, jäävad ilma kasust, mida toob tõhusate konkurentsi tagamise meetmete kohaldamine. ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning kõnealuste artiklitega paralleelselt kohaldatavate siseriiklike konkurentsieeskirjade ebaühtlane rakendamine kogu Euroopas moonutab seega konkurentsi siseturul ja takistab selle nõuetekohast toimimist.

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on muuta sõnastus selgemaks ja täpsemaks. Ettevõtjad võivad tegutseda rohkem kui ühes ELi liikmesriigis, kuid menetluse tulemused võivad sõltuda ka sellest, kus nad on asutatud, s.o sellest, millise liikmesriigi konkurentsiamet juhtumiga tegeleb.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6)  Puudused ja piirangud liikmesriikide konkurentsiasutuste jaoks ette nähtud meetmetes ja tagatistes nõrgestavad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks välja töötatud paralleelse pädevuse süsteemi, mis on mõeldud toimima ühtse tervikuna, põhinedes tihedal koostööl Euroopa konkurentsivõrgustiku sees. Süsteem sõltub konkurentsiasutuste võimalusest teiste asutuste eest asjaolude väljaselgitamisel üksteisele toetuda. Samas ei toimi see süsteem hästi seni, kuni on olemas liikmesriikide konkurentsiasutused, kellel puuduvad asjaolude väljaselgitamiseks nõuetekohased vahendid. Muudes olulise tähtsusega küsimustes ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel võimalik üksteist vastastikku abistada. Näiteks on piiriüleselt tegutsevatel ettevõtjatel võimalik enamikus liikmesriikidest trahvide tasumisest kõrvale hoiduda pelgalt seetõttu, et neil puudub seadusjärgne asu- või tegevuskoht mõnedel nende liikmeriikide territooriumidel, kus nad tegutsevad. See vähendab stiimuleid tegutseda kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102. Sellest tulenev konkurentsieeskirjade ebatõhus rakendamine moonutab konkurentsi seaduskuulekate ettevõtjate jaoks ja vähendab tarbijate usaldust siseturu vastu, eeskätt digikeskkonnas.

(6)  Puudused ja piirangud liikmesriikide konkurentsiasutuste jaoks ette nähtud meetmetes ja tagatistes nõrgestavad ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks välja töötatud paralleelse pädevuse süsteemi, mis on mõeldud toimima ühtse tervikuna, põhinedes tihedal koostööl Euroopa konkurentsivõrgustiku sees. Süsteem sõltub konkurentsiasutuste võimalusest taotluse korral asjaolude väljaselgitamiseks üksteisele toetuda. Samas ei toimi see süsteem hästi seni, kuni on olemas liikmesriikide konkurentsiasutused, kellel puuduvad asjaolude väljaselgitamiseks nõuetekohased vahendid. Muudes olulise tähtsusega küsimustes ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel võimalik üksteist vastastikku abistada. Näiteks on piiriüleselt tegutsevatel ettevõtjatel võimalik enamikus liikmesriikidest trahvide tasumisest kõrvale hoiduda pelgalt seetõttu, et neil puudub seadusjärgne asu- või tegevuskoht mõnedel nende liikmeriikide territooriumidel, kus nad tegutsevad. See vähendab stiimuleid tegutseda kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102. Sellest tulenev konkurentsieeskirjade ebatõhus rakendamine moonutab konkurentsi seaduskuulekate ettevõtjate jaoks ja vähendab tarbijate usaldust siseturu vastu, eeskätt digikeskkonnas.

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on viia tekst kooskõlla mõistetega „taotlev asutus“ ja „taotluse saanud asutus“. Ühe liikmesriigi konkurentsiasutus võib teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel alusel tegeleda asjaolude väljaselgitamisega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9)  Miinimumtagatiste kehtestamine tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutused kohaldavad ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 tõhusalt, ei piira liikmesriikide õigust säilitada või näha liikmesriikide konkurentsiasutustele ette ulatuslikumaid sõltumatuse tagatisi ja vahendeid ning üksikasjalikumaid eeskirju nende asutuste rakendus- ja trahvimisvolituste kohta. Eelkõige võivad liikmeriigid anda liikmesriikide konkurentsiasutustele täiendavaid volitusi lisaks käesolevas direktiivis ette nähtud põhivolitustele, et suurendada nende asutuste tegevuse tulemuslikkust.

(9)  Miinimumtagatiste kehtestamine tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutused kohaldavad ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ühetaoliselt ja tõhusalt, ei piira liikmesriikide õigust säilitada või näha liikmesriikide konkurentsiasutustele ette ulatuslikumaid sõltumatuse tagatisi ja vahendeid ning üksikasjalikumaid eeskirju nende asutuste rakendus- ja trahvimisvolituste kohta. Eelkõige võivad liikmeriigid anda liikmesriikide konkurentsiasutustele täiendavaid volitusi lisaks käesolevas direktiivis ette nähtud põhivolitustele, et suurendada nende asutuste tegevuse tulemuslikkust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10)  Seevastu on tarvis täielikult ühtlustada salajaste kartellide leebema kohtlemise tingimused. Ettevõtjad annavad teada salajastest kartellidest, milles nad on osalenud, üksnes siis, kui neil on piisavalt õiguskindlust selle kohta, kas nad saavad kaitset trahvide eest. Olulised erinevused liikmesriikides kohaldatavates leebusprogrammides põhjustavad leebema kohtlemise taotlejatele õiguskindlusetust, mis võib vähendada nende soovi taotleda leebemat kohtlemist. Kui liikmesriigid saaksid käesoleva direktiivi reguleerimisalas rakendada või kohaldada kas vähem või enam piiravaid leebema kohtlemise eeskirju, oleks see mitte üksnes vastuolus eesmärgiga säilitada taotlejate soovi taotleda leebemat kohtlemist, et muuta konkurentsieeskirjade täitmise tagamine liidus nii tulemuslikuks kui võimalik, vaid ohustaks ka siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamist. See ei takista liikmeriike kohaldamast leebusprogramme, mis ei hõlma mitte üksnes salajasi kartelle, vaid puudutavad ka muid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisi ja vastavaid siseriiklikke õigusnorme.

(10)  Seevastu on tarvis täielikult ühtlustada leebema kohtlemise tingimused kartellidest teada andmise korral. Ettevõtjad annavad teada kartellidest, milles nad on osalenud, üksnes siis, kui neil on piisavalt õiguskindlust selle kohta, kas nad saavad kaitset trahvide eest. Olulised erinevused liikmesriikides kohaldatavates leebusprogrammides põhjustavad leebema kohtlemise taotlejatele õiguskindlusetust, mis võib vähendada nende soovi taotleda leebemat kohtlemist. Kui liikmesriigid saaksid käesoleva direktiivi reguleerimisalas rakendada või kohaldada kas vähem või enam piiravaid leebema kohtlemise eeskirju, oleks see mitte üksnes vastuolus eesmärgiga säilitada taotlejate soovi taotleda leebemat kohtlemist, et muuta konkurentsieeskirjade täitmise tagamine liidus nii tulemuslikuks kui võimalik, vaid ohustaks ka siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamist. See ei takista liikmeriike kohaldamast leebusprogramme, mis ei hõlma mitte üksnes kartelle, vaid puudutavad ka muid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisi ja vastavaid siseriiklikke õigusnorme.

Selgitus

Praktikas kohaldatakse leebuspõhimõtet pigem kartellis osaleja suhtes, kes esimesena kartellist teada annab, mitte kogu kartelli suhtes. Kartellid on juba oma olemuselt salajased, seega on tekstis kasutatav väljend „salajane kartell“ liiane. „Salajase“ ärajätmisega viiakse tekst kooskõlla direktiivis 2014/104 kasutatava terminoloogiaga. Vt ka muudatusettepanekut 10.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14)  Liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatust tuleks suurendada, et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Seetõttu tuleks siseriiklikes õigusaktides kehtestada sõnaselged sätted, millega tagatakse, et liikmesriikide konkurentsiasutused on ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel kaitstud välise sekkumise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada nende poolt menetletavate küsimuste sõltumatut hindamist. Sel eesmärgil tuleks eelnevalt kehtestada eeskirjad liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuseid tegeva organi liikme ametist vabastamise põhjuste kohta, et kõrvaldada kõik põhjendatud kahtlused selle organi erapooletuse ning välistest teguritest sõltumatuse suhtes.

(14)  Liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatust tuleks suurendada, et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Seetõttu tuleks siseriiklikes õigusaktides kehtestada sõnaselged sätted, millega tagatakse, et liikmesriikide konkurentsiasutused on ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel kaitstud välise sekkumise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada nende poolt menetletavate küsimuste sõltumatut hindamist. Sel eesmärgil tuleks eelnevalt kehtestada selged ja läbipaistvad eeskirjad ja menetlused liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuseid tegeva organi liikmete ametisse nimetamiseks ja alused ametist vabastamiseks, et kõrvaldada kõik põhjendatud kahtlused selle organi erapooletuse ning välistest teguritest sõltumatuse suhtes.

Selgitus

Arvamuse koostaja lähtub seisukohast, et ettepanekuga suurendatakse mõne riikliku konkurentsiasutuse volitusi ja pädevusi, millega peaks kaasnema ka sõltumatuse ja asjatundlikkuse suurendamine seoses nende oma töötajatega. Tulemuspõhised ja läbipaistvad ametisse nimetamised ja objektiivsed ametist vabastamised suurendavad tõenäoliselt otsustusprotsessi sõltumatust ja suurendavad avalikkuse usaldust riiklike konkurentsiasutuste vastu.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15)  Selleks et tagada liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatus, peaks nende töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed tegutsema ausalt ning hoiduma igasugusest tegevusest, mis on kokkusobimatu nende ametiülesannetega. Vajadus hoida ära ohtu liikmesriikide konkurentsiasutuste töötajate ja otsuseid tegeva organi liikmete hinnangute sõltumatusele hõlmab ka seda, et oma teenistus- või ametiajal ning mõistliku aja jooksul pärast seda peaksid nad hoiduma oma ametiülesannetega kokkusobimatust tegevusest, olenemata sellest, kas see tegevus on tasustatav või mittetasustatav. Samuti ei peaks neil teenistus- või ametiajal olema huvisid ettevõtetes või organisatsioonides, mis teevad tehinguid liikmesriigi konkurentsiasutusega sellises ulatuses, et see võib nende sõltumatust ohustada. Liikmesriikide konkurentsiasutuste töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed peaksid deklareerima mis tahes huvi või vara, mis võib põhjustada nende ülesannete täitmisel huvide konflikti. Neilt tuleks nõuda, et nad teataksid otsuseid tegevale organile, teistele organi liikmetele või, kui tegemist on liikmesriigi konkurentsiasutusega, kus otsuseid teeb vaid üks isik, oma ametisse nimetavale asutusele, kui neil tuleb oma ametiülesannete täitmisel teha otsuseid küsimuses, milles neil on huvi, mis võib nende erapooletust kahjustada.

(15)  Selleks et tagada liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatus, peaksid nende töötajad, otsuseid tegeva organi liikmed ja juhtkond tegutsema ausalt ning hoiduma igasugusest tegevusest, mis on kokkusobimatu nende ametiülesannetega. Vajadus hoida ära oht liikmesriikide konkurentsiasutuste töötajate, otsuseid tegeva organi liikmete ja juhtkonna hinnangute sõltumatusele hõlmab ka seda, et oma teenistus- või ametiajal ning mõistliku aja jooksul pärast seda peaksid nad hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada huvide konflikti või olla muul viisil nende ametiülesannetega kokkusobimatu, olenemata sellest, kas see tegevus on tasustatav või mittetasustatav. Samuti ei peaks neil teenistus- või ametiajal olema huvisid ettevõtetes või organisatsioonides, mis teevad tehinguid liikmesriigi konkurentsiasutusega sellises ulatuses, et see võib nende sõltumatust ohustada. Liikmesriikide konkurentsiasutuste töötajad, otsuseid tegeva organi liikmed ja juhtkond peaksid deklareerima mis tahes huvi või vara, mis võib põhjustada nende ülesannete täitmisel huvide konflikti. Selleks peaksid liikmesriikide konkurentsiasutuste töötajad, otsuseid tegeva organi liikmed ja juhtkond esitama igal aastal kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, näidates ära otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks ja mis võivad mõjutada nende ametiülesannete täitmist. Neilt tuleks nõuda, et nad teataksid otsuseid tegevale organile, teistele organi liikmetele või, kui tegemist on liikmesriigi konkurentsiasutusega, kus otsuseid teeb vaid üks isik, oma ametisse nimetavale asutusele, kui neil tuleb oma ametiülesannete täitmisel teha otsuseid küsimuses, milles neil on huvi, mis võib nende erapooletust kahjustada.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatus suureneb, kui nad saavad neile eraldatud eelarvet sõltumatult täita. Eraldatud eelarve täitmise vabadust tuleks rakendada liikmesriikide eelarve-eeskirjade ja -menetluste raames.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21)  Liikmesriikide konkurentsiasutuste uurimisvolitused peavad olema asjakohased, et neil oleks võimalik konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel tulla toime digitaalkeskkonnaga seotud probleemidega ja saada kogu teave, sealhulgas kohtuekspertiisi alast teavet, mis on seotud ettevõtjaga või ettevõtjate ühendusega, kelle suhtes uurimismeedet kohaldatakse, digitaalsel kujul, olenemata sellest, millisel kandjal teavet hoitakse (nt sülearvutis, mobiiltelefonis ja muudes mobiilseadmetes).

(21)  Liikmesriikide konkurentsiasutuste uurimisvolitused peavad olema asjakohased, et neil oleks võimalik konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel tulla toime digitaalkeskkonnaga seotud probleemidega ja saada kogu teave, sealhulgas kohtuekspertiisi alast teavet, mis on seotud ettevõtjaga või ettevõtjate ühendusega, kelle suhtes uurimismeedet kohaldatakse, digitaalsel kujul, olenemata sellest, millisel kandjal teavet hoitakse (nt sülearvutis, mobiiltelefonis, muudes mobiilseadmetes ja pilvepõhises andmesäilitussüsteemis).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9)  „salajane kartellikokkulepe“ – kahe või enama konkurendi vaheline kokkulepe ja/või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on koordineerida turul oma konkurentsikäitumist ja/või mõjutada asjakohaseid konkurentsinäitajaid sellise tegevuse kaudu nagu ostu- või müügihindade või muude kauplemistingimuste fikseerimine, tootmis- või müügikvootide määramine, turgude jagamine, sealhulgas pakkumismahhinatsioonide kaudu, impordi- või ekspordipiirangute seadmine ja/või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes, ja millest teavad kas osaliselt või täielikult üksnes kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses osalejad;

9)  „kartellikokkulepe“ – kahe või enama konkurendi vahel sõlmitud kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on koordineerida turul oma konkurentsikäitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsinäitajaid muu hulgas sellise tegevuse kaudu nagu ostu- või müügihindade või muude kauplemistingimuste fikseerimine või kooskõlastamine, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste puhul, tootmis- või müügikvootide määramine, turgude ja klientide jagamine, sealhulgas pakkumismahhinatsioonide kaudu, impordi- või ekspordipiirangute seadmine või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes;

(Mõistena määratletud termini muudatus tuleb teha kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas direktiiviga liikmesriikide konkurentsiasutustele antud volituste teostamise suhtes peaks kehtima sobivad kaitsemeetmed, sh peaks olema tagatud ettevõtjate õigus teostada oma kaitseõigusi ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Käesoleva direktiiviga liikmesriikide konkurentsiasutustele antud volituste teostamise suhtes peavad kehtima sobivad kaitsemeetmed, sealhulgas tuleb tagada ettevõtjate kaitseõigus, õigus heale haldusele, õigus õiglasele kohtumenetlusele ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  liikmesriigi konkurentsiasutuste töötajatel ja otsuseid tegeva organi liikmetel on võimalik ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel oma ülesandeid täita sõltumatult poliitilisest ja muust välisest mõjutamisest;

a)  liikmesriigi konkurentsiasutuste juhtorgani liikmetel, töötajatel ja otsuseid tegeva organi liikmetel on võimalik ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisel oma ülesandeid täita sõltumatult poliitilisest ja muust välisest mõjutamisest;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  liikmesriigi konkurentsiasutuste töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed ei küsi ega võta vastu ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisega seoses oma ülesannete või volituste täitmisel juhiseid mis tahes valitsusasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt;

b)  liikmesriigi konkurentsiasutuste juhtorgani liikmed, töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed ei küsi ega võta vastu ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamisega seoses oma ülesannete või volituste täitmisel juhiseid mis tahes valitsusasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt;

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  liikmesriigi konkurentsiasutuste töötajad ja otsuseid tegeva organi liikmed hoiduvad mis tahes tegevusest, mis ei ole kooskõlas neile ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks ette nähtud ülesannete ja volitustega;

c)  liikmesriigi konkurentsiasutuste juhtorgani liikmed, töötajad, otsuseid tegeva organi liikmed ja juhtkond hoiduvad mis tahes tegevusest, mis ei ole kooskõlas neile ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks ette nähtud ülesannete ja volitustega. Eelkõige tähendab see kohustus, et neil ei ole teenistus- või ametiaja jooksul huvisid üheski liikmesriigi konkurentsiasutusega tehinguid tegevas ettevõttes või organisatsioonis sellises ulatuses, et see võib nende sõltumatust ohustada;

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on suurendada riiklike konkurentsiasutuste töötajate ja liikmete erapooletust.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  liikmesriigi konkurentsiasutuse töötajad, otsuseid tegeva organi liikmed ja juhtkond deklareerivad iga huvi või vara, mis võib põhjustada nende ülesannete täitmisel huvide konflikti. Selleks esitavad liikmesriigi konkurentsiasutuse töötajad, otsuseid tegeva organi liikmed ja juhtkond igal aastal kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, näidates ära otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks ja mis võivad mõjutada nende ametiülesannete täitmist;

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on suurendada riiklike konkurentsiasutuste sõltumatust poliitilistest või ärimõjudest. Sarnased sätted juba eksisteerivad valdkondlikes eeskirjades, näiteks raudteesektori reguleerivate asutuste jaoks (direktiivi 2012/34 artikkel 55).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  liikmesriigi konkurentsiasutuste otsuseid tegeva organi liikmed võib ametist vabastada üksnes siis, kui nad ei vasta enam neile pandud ülesannete täitmiseks nõutud tingimustele või on siseriiklike õigusnormide tähenduses toime pannud raske üleastumise. Ametist vabastamise alused tuleb eelnevalt siseriiklikes õigusnormides sätestada. Liikmesriigi konkurentsiasutuste otsuseid tegeva organi liikmeid ei või ametist vabastada neile ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks antud ning artikli 5 lõikes 2 määratletud ülesannete ja volituste nõuetekohase täitmisega seotud põhjustel.

d)  liikmesriigi konkurentsiasutuste juhtorgani liikmed ja otsuseid tegeva organi liikmed võib ametist vabastada üksnes siis, kui nad ei vasta enam neile pandud ülesannete täitmiseks nõutud tingimustele või on tunnistatud siseriiklike õigusnormide tähenduses toime pandud raskes üleastumises süüdi. Ametist vabastamise alused tuleb eelnevalt siseriiklikes õigusnormides sätestada. Liikmesriigi konkurentsiasutuste otsuseid tegeva organi liikmeid ei või ametist vabastada neile ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rakendamiseks antud ning käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 2 määratletud ülesannete ja volituste nõuetekohase täitmisega seotud põhjustel.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuseid tegeva organi liikmed valitakse ja nimetatakse ametisse eelnevalt kehtestatud selgete ja läbipaistvate eeskirjade ja menetluste kohaselt;

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on suurendada riiklike konkurentsiasutuste sõltumatust poliitilistest või ärimõjudest. Sarnased sätted juba eksisteerivad valdkondlikes eeskirjades, näiteks raudteesektori reguleerivate asutuste jaoks (direktiivi 2012/34 artikkel 55).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on olemas ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisel lõikes 2 määratletud ülesannete ja volituste täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid ning tehnilised vahendid.

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiasutustel on olemas ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisel lõikes 2 määratletud ülesannete ja volituste mõjusaks ja sõltumatuks täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid ning tehnilised vahendid.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid tagavad oma konkurentsiasutustele eraldi eelarveeraldised ja selle, et neil oleks riiklikke eelarve-eeskirju järgides võimalik hallata neile eraldatud eelarvet sõltumatult, et uurida eelisjärjekorras konkreetseid juhtumeid.

Selgitus

Kui anda liikmesriikide konkurentsiasutustele õigus oma rahalisi vahendeid eri juhtumite vahel sõltumatult jagada, võimaldab see paindlikult ja iseseisvalt valida, milline juhtum väärib rohkem tähelepanu. Mõne liikmesriigi konkurentsiasutuse jaoks tähendaks see oluliselt suuremat sõltumatust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata sellest, millisel kandjal neid hoitakse, sealhulgas õigus pääseda ligi uurimise all oleva üksuse jaoks kättesaadavale teabele;

b)  vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata sellest, millisel kandjal neid hoitakse (nt sülearvutis, mobiilseadmetes ja pilvepõhises andmesäilitussüsteemis), sealhulgas õigus pääseda ligi uurimise all oleva üksuse jaoks kättesaadavale teabele;

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on sobitada ettepanek digitaalajastusse ning võimaldada liikmesriikide konkurentsiasutustele paremat juurdepääsu asjaomastele andmekandjatele. Kartelle puudutavat teavet säilitatakse harva paberkandjal, pigem leiab seda elektroonilisest kirjavahetusest.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi konkurentsiasutused võivad taotleda otsuse alusel ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt kindlaksmääratud aja jooksul kogu ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks vajalikku teavet. See kohustus hõlmab teavet, mis on ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kättesaadav.

Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi konkurentsiasutused võivad taotleda ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt kindlaksmääratud aja jooksul kogu ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks vajalikku teavet. See kohustus hõlmab teavet, mis on ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kättesaadav.

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on hõlbustada liikmesriikide konkurentsiasutustel teabe taotlemist, võimaldada neile rohkem paindlikkust ja kiirendada menetlusi.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  andnud vastuseks artiklis 8 nimetatud otsusega esitatud taotlusele ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või jätnud teabe ettenähtud aja jooksul esitamata;

d)  andnud vastuseks artiklis 8 nimetatud taotlusele ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või jätnud teabe ettenähtud aja jooksul esitamata;

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on hõlbustada liikmesriikide konkurentsiasutustel teabe taotlemist, võimaldada neile rohkem paindlikkust ja kiirendada menetlusi.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et trahvi ülemmäära, mille liikmesriikide konkurentsiasutused võivad ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise eest määrata, ei nähta ette väiksemana kui 10 % ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ülemaailmsest kogukäibest otsuse tegemise kuupäevale eelnenud majandusaastal.

1.  Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide konkurentsiasutused võivad ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise eest määrata maksimaalse trahvi, mille suurus on vähemalt 10 % ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ülemaailmsest kogukäibest otsuse tegemise kuupäevale eelnenud majandusaastal.

Selgitus

Meetmed, millega kehtestatakse maksimaalsed miinimumkaristused, on justiits- ja siseküsimustega seotud ELi õigusaktides tavalised. See sõnastus kajastab nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse (terrorismivastase võitluse kohta) artikli 5 sõnastust.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui ettevõtjate ühenduse toime pandud rikkumine on seotud ühenduse liikmete tegevusega, ei või trahvisumma olla väiksem kui 10 % iga sellise liikme ülemaailmsest kogukäibest, kes tegutseb turul, mida ühenduse toimepandud rikkumine mõjutas. Samas ei või ühegi ettevõtja rahaline vastutus trahvi tasumise eest ületada lõike 1 alusel kindlaksmääratud ülemmäära.

2.  Kui ettevõtjate ühenduse toime pandud rikkumine on seotud ühenduse liikmete tegevusega, ei või trahvi ülemmäär olla väiksem kui 10 % iga sellise liikme ülemaailmsest kogukäibest, kes tegutseb turul, mida ühenduse toimepandud rikkumine mõjutas. Samas ei või ühegi ettevõtja rahaline vastutus trahvi tasumise eest ületada lõike 1 alusel kindlaksmääratud ülemmäära.

Selgitus

Meetmed, millega kehtestatakse maksimaalsed miinimumkaristused, on justiits- ja siseküsimustega seotud ELi õigusaktides tavalised. See sõnastus kajastab nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse (terrorismivastase võitluse kohta) artikli 5 sõnastust.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et taotlejatel on võimalik esitada leebema kohtlemise taotlus kirjalikult ja et liikmesriikide konkurentsiasutustel on kehtestatud süsteem, mis võimaldab neil leebema kohtlemise taotlusi vastu võtta kas suuliselt või muul viisil, mille tulemusel ei esitata dokumente, teavet ega muid taotleja käsutuses, hoiul või valduses olevaid materjale.

Liikmesriigid tagavad, et taotlejatel on võimalik esitada leebema kohtlemise taotlus kirjalikult ja et liikmesriikide konkurentsiasutustel on kehtestatud süsteem, mis võimaldab neil leebema kohtlemise taotlusi vastu võtta kas suuliselt või muul viisil, mille tulemusel ei esitata dokumente, teavet ega muid taotleja käsutuses, hoiul või valduses olevaid materjale. Liikmesriigid lubavad konkurentsiasutustel võtta vastu täielikke leebema kohtlemise taotlusi ja lihtsustatud taotlusi lisaks konkurentsiasutuse koduliikmesriigi ametlikule keelele või keeltele ka muus liidu ametlikus keeles.

Selgitus

Arvamuse koostaja eesmärk on pakkuda ettevõtjatele täiendavaid stiimuleid leebema kohtlemise taotlemiseks, vähendades leebema kohtlemise taotluste tõlkekulusid, kui see on võimalik.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et taotlejal, kes on salajase kartellikokkuleppega seoses avaldanud komisjonile soovi leebema kohtlemise saamiseks kas järjekoha taotlemise või täieliku taotluse esitamise teel, on võimalik esitada niisuguse kartellikokkuleppega seoses lihtsustatud taotlus sellele liikmesriigi konkurentsiasutusele, keda nad peavad pädevaks juhtumit läbi vaatama.

1.  Liikmesriigid tagavad, et taotlejal, kes on seoses väidetava kartellikokkuleppega avaldanud komisjonile soovi leebema kohtlemise saamiseks kas järjekoha taotlemise või täieliku taotluse esitamise teel, on võimalik esitada niisuguse kartellikokkuleppega seoses lihtsustatud taotlus sellele liikmesriigi konkurentsiasutusele, keda nad peavad pädevaks juhtumit läbi vaatama.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmeriigid tagavad, et liikmeriigi konkurentsiasutusele trahvide eest kaitse saamise taotluse esitanud taotleja olemasolevad ning endised töötajad ja juhtorganite liikmed on kaitstud mis tahes kriminaal- ja halduskaristuste ning muus kohtumenetluses kui kriminaalkohtumenetlus karistuste määramise eest seoses nende osalemisega taotlusega hõlmatud salajases kartellikokkuleppes, kui need töötajad ja juhtuorgani liikmed teevad asjaomase konkurentsiasutusega tihedat koostööd ja trahvide eest kaitse saamise taotluse esitamise kuupäev on varasem kui kriminaalmenetluse algatamise kuupäev.

Liikmeriigid tagavad, et liikmeriigi konkurentsiasutusele trahvide eest kaitse saamise taotluse esitanud taotleja olemasolevad ning endised töötajad ja juhtorganite liikmed on kaitstud mis tahes kriminaal- ja halduskaristuste ning muus kohtumenetluses kui kriminaalkohtumenetlus karistuste määramise eest seoses nende osalemisega taotlusega hõlmatud salajases kartellikokkuleppes, kui need töötajad ja juhtorgani liikmed teevad asjaomase konkurentsiasutusega tihedat koostööd ja trahvide eest kaitse saamise taotluse esitamise kuupäev on varasem kui kuupäev, mil liikmesriigi pädev asutus teavitas töötajaid ja juhtorgani liikmeid kriminaalmenetluse algatamisest.

Selgitus

Kui direktiivis esitatud leebema kohtlemise säte on liiga lai, võib see kaotada sanktsioonide hoiatava mõju.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud otsusteid lõike 1 kohaselt täitmisele pöörama, kui see oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus täitmisele pööramist taotletakse.

5.  Taotluse saanud asutus pöörab otsused lõike 1 kohaselt täitmisele, välja arvatud juhul, kui ta suudab taotlevale asutusele piisavalt põhjendada, miks see oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus täitmisele pööramist taotletakse.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 26 a (uus)

 

Kulude jagamine liikmeriikide konkurentsiasutuste vahel

 

Liikmesriigid tagavad, et taotlev asutus teeb taotluse saanud asutuse soovil järgmist:

 

a)  kannab seoses artiklite 23 ja 24 kohaselt võetud meetmetega kõik mõistlikud täiendavad kulud, sealhulgas tõlke- ja halduskulud;

 

b)  võimaldab seoses artikli 25 kohaselt võetud meetmetega taotluse saanud asutusel katta kogutud trahvidest või karistusmaksetest kõik mõistlikud halduskulud.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon tagab, et liikmesriigi konkurentsiasutuselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõikele 3 saadud teade esimese ametliku uurimismeetmega alustamise kohta tehakse kättesaadavaks teiste liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa konkurentsivõrgustiku süsteemis.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevas direktiivis osutatud sätete alusel kogutud teavet võib kasutada üksnes eesmärgil, milleks seda koguti. Seda teavet ei tohi kasutada tõendina füüsilistele isikutele määratavate karistuste puhul.

1.  Käesolevas direktiivis osutatud sätete alusel kogutud teavet võib kasutada üksnes eesmärgil, milleks seda koguti. Seda teavet ei tohi kasutada tõendina füüsilistele isikutele määratavate karistuste puhul. Kui tegu on isiku kriminaalvastutusega, võib konkurentsiasutus edastada toimikus sisalduvaid andmeid kohtule või prokuratuurile.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine

Viited

COM(2017)0142 – C8-0119/2017 – 2017/0063(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

26.4.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

IMCO

26.4.2017

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Eva Maydell

25.4.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

4.9.2017

11.10.2017

20.11.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Nosheena Mobarik, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kaja Kallas, Arndt Kohn

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Heidi Hautala, Jaromír Štětina

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34

+

ALDE

ECR

ENF

GUE/NGL

PPE

 

 

S&D

 

 

Verts/ALE

Dita Charanzová, Kaja Kallas, Jasenko Selimovic

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Richard Sulík, Anneleen Van Bossuyt

Mylène Troszczynski

Dennis de Jong

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Jaromír Štětina, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu

Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Arndt Kohn, Marlene Mizzi, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler

Heidi Hautala, Igor Šoltes

0

 

 

1

0

EFDD

Marco Zullo

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine

Viited

COM(2017)0142 – C8-0119/2017 – 2017/0063(COD)

EP-le esitamise kuupäev

23.3.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

26.4.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

26.4.2017

IMCO

26.4.2017

JURI

26.4.2017

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

ITRE

25.4.2017

JURI

12.4.2017

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Andreas Schwab

21.3.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.7.2017

9.10.2017

21.11.2017

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, David Coburn, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Tibor Szanyi, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Jan Keller, Verónica Lope Fontagné, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Michel Reimon, Andreas Schwab, Romana Tomc, Miguel Urbán Crespo, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Zbigniew Kuźmiuk, Edouard Martin

Esitamise kuupäev

6.3.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

48

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Petr Ježek, Wolf Klinz, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Kay Swinburne, Roberts Zīle

PPE

Burkhard Balz, Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Dariusz Rosati, Anne Sander, Andreas Schwab, Theodor Dumitru Stolojan, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere, Esther de Lange

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Jan Keller, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Costas Mavrides, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Tibor Szanyi, Jakob von Weizsäcker

Verts/ALE

Philippe Lamberts, Michel Reimon, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

5

EFDD

David Coburn

ENF

Bernard Monot

GUE/ NGL

Paloma López Bermejo, Dimitrios Papadimoulis, Miguel Urbán Crespo

1

0

EFDD

Marco Valli

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 21. märts 2018Õigusalane teave