Menetlus : 2017/2030(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0059/2018

Esitatud tekstid :

A8-0059/2018

Arutelud :

PV 16/04/2018 - 22
CRE 16/04/2018 - 22

Hääletused :

PV 17/04/2018 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0100

RAPORT     
PDF 427kWORD 70k
6.3.2018
PE 612.036v02-00 A8-0059/2018

seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta

(2017/2030(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Daciana Octavia Sârbu

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Sissejuhatus

Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis püstitatakse Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele siduvad eesmärgid, mis tuleb saavutada keskkonnavaldkonnas 2020. aastaks.

Raportis hinnatakse seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi senist rakendamist ja seda, kui tõenäoliselt saavutatakse 2020. aastaks tegevusprogrammi eesmärgid. Raportis on esitatud soovitused rakendamise parandamise kohta ja ettepanekud tulevase keskkonnaalase tegevusprogrammi tarbeks.

Peamised tähelepanekud(1)

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaldamisala on keskkonnavaldkonna praeguste vajaduste seisukohast asjakohane. Tegevusprogramm mõjutab keskkonna- ja kliimapoliitikat mõõdukalt ning selles esitatakse nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi strateegilised suunised. Tegevusprogrammiga aidatakse luua sidusust nii eri poliitikavaldkondade vahel kui ka pikaajalise käsitusega.

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamise edusammud on ebaühtlased ning 2020. aastaks ette nähtud eesmärkideni jõudmine on väga ebakindel. Olenemata aga sellest ebakindlusest ja mitmesuguste näitajate piiratusest näitab prognoos, et enamik esimese eesmärgi (looduskapital) alleesmärkidest jääb täitmata. Väljavaated saavutada häid tulemusi teise eesmärgi (vähese CO2-heitega majandus ja ressursitõhusus) raames on palju paremad. Kolmanda eesmärgi (tervisele ja heaolule avalduvad riskid) väljavaateid on andmete puudumise tõttu keeruline hinnata.

Kuigi seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm ja ELi muud kõrgetasemelised poliitikavahendid on üldiselt omavahel sidusad, esineb mõningaid olulisi erandeid. Sidususe puudumist seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga on tihti kindlaks tehtud eeskätt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) puhul.

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi meetmete jaoks ette nähtud rahastamist ei peeta piisavaks, kuigi see on suurem probleem pigem liikmesriikide kui ELi tasandil. Keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringute tagamisel esineb märkimisväärseid raskusi, kuigi ELi tasandil on see sageli tingitud halvasti hallatud vahenditest, mitte rahapuudusest.

Sidusrühmad olid üldiselt arvamusel, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm loob Euroopa lisaväärtust ning avaldab head mõju inimestele, loodusele ja ettevõtjatele – kuigi viimastele vähemal määral.

Sidusrühmad toetavad kindlalt kaheksandat keskkonnaalast tegevusprogrammi. Kuigi ettepanekuid tulevase keskkonnaalase tegevusprogrammi uute alleesmärkide kohta on tehtud rohkesti, olid sidusrühmad paradoksaalsel viisil ka seisukohal, et selline programm peaks olema lihtsam ja kindlama rõhuasetusega kui praegune. Suurem hulk paremaid näitajaid parandaksid järelevalvet ja tagasisidet.

•  Esmatähtis eesmärk nr 1: kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali

Tegemist on rakendamise poolest ühe kõige probleemsema eesmärgiga. Vaatamata varasematele positiivsetele suundumustele mõnes valdkonnas, osutavad näitajad, et vaid mõni 2020. aastaks seatud alleesmärk täidetakse. Korduvalt on tehtud kindlaks, et elurikkuse kadumine ning linnu- ja elupaikade direktiivi puudulik rakendamine takistavad oluliselt keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide täitmist. ELi rahalisi vahendeid ei ole kasutatud ära nii, et need toetaksid Natura 2000 võrgustiku haldamist, ja eriti probleemne on merealade rajamine. Euroopa merede kasutamine on endiselt jätkusuutmatu.

•  Esmatähtis eesmärk nr 2: muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks

Ressursitõhususe ja vähese CO2-heitega majanduse valdkonnas on esinenud lootustandvaid suundumusi, kuigi viimase puhul on see osaliselt tingitud majanduskriisi ajal vähenenud tootmisest. Kõige väiksema tõenäosusega vähendab 2020. aastaks CO2-heidet transpordisektor. Selle eesmärgi elluviimisel on kõige probleemsem küsimus jäätmekäitlus, kuigi varasemate suundumuste põhjal on jäätmete vähendamine ja ringlussevõtt mõningal määral paranenud. EL ei aita veel piisavalt lahendada toidu raiskamise üleilmset probleemi ning edusamme takistavad jätkuvalt toidu raiskamise määratluse ja probleemi mõõtmise aluseks oleva lähtejoone puudumine. Ei ole selge, kas kõik alleesmärgid täidetakse 2020. aastaks.

•  Esmatähtis eesmärk nr 3: kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest

Suurt muret tekitab suutmatus rakendada linnapiirkondades õhukvaliteeti käsitlevaid õigusakte, võttes arvesse, et õhusaaste on ELis jätkuvalt peamine surma põhjustav keskkonnategur. Mõningatest varasematest positiivsetest suundumustest on teatatud seoses vääveloksiidide, muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaani, ammoniaagi ja tahkete osakestega, kuigi lämmastikoksiidide vähenemise seab kahtluse alla diiselmootoriga sõidukite prognoositud heitkoguste ja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste vahe. Ammoniaagi tase on püsinud stabiilsena vaatamata selle vähendamiseks kättesaadavatele tehnilistele meetmetele. Tahkete osakeste põhiallikas on fossiilkütuste põletamine elamutes ja transport. Ehkki EL ei täida tõenäoliselt 2020. aastaks linnapiirkondades omaenda õhukvaliteedi standardeid, täidab ta tõenäoliselt Göteborgi protokollist tulenevad rahvusvahelised kohustused(2). Kokkupuude keskkonnamüraga on endiselt suur ning 2020. aastaks ette nähtud alleesmärgi saavutamine on ebatõenäoline. Ei ole teada, kas EL saavutab oma eesmärgid mõõta ja vähendada kokkupuudet tervisele ja keskkonnale kahjulike kemikaalidega ning tagada pestitsiidide säästev kasutamine. Märkimisväärseid edusamme on tehtud puhtama suplusvee saavutamisel ja eeldatavasti jõutakse 2020. aastaks ette nähtud sihtmärkideni.

•  Esmatähtis eesmärk nr 4: suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise parandamise kaudu

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine hõlmab üksikasjalikke riigipõhiseid aruandeid ning selles on kindlaks tehtud rakendamisega seotud probleemid, mida esineb paljudes või kõikides liikmesriikides. Selles kirjeldatakse ka ühiste probleemide algpõhjuseid, mille hulka kuuluvad ebatõhus koordineerimine liikmesriikide ametiasutuste vahel, vähene haldussuutlikkus ja rahastus ning poliitikavaldkondade vahelise sidususe puudumine. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel tehti kindlaks, et mõnes valdkonnas, eeskätt suplus- ja joogivee valdkonnas, on rakendamine paranenud.

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine on pidev protsess, mille raames tehakse parema rakendamise nimel liikmesriikidega koostööd. Tegemist on olulise võimalusega saavutada edu sellistes põhiküsimustes nagu õhukvaliteet, mürasaaste, veemajandus, jäätmekäitlus ja elurikkus. Mõned sidusrühmad on arvustanud keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist selle pärast, et kaasatud on üksnes komisjon ja liikmesriigid, mitte aga kodanikuühiskonna osalejad.

•  Esmatähtis eesmärk nr 5: parandada liidu keskkonnapoliitika aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi

Teadmusbaas paraneb järgmistes valdkondades: kliimamuutuste ja liikide kadumise mõju ökosüsteemi teenustele, endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, mõned kemikaalide tervise- ja keskkonnamõjud, kliimamuutustega kohanemise meetodite kulutasuvus ja linnaarengu looduspõhised lahendused. Endiselt esineb olulisi lünki seoses keskkonnaalaste piirmäärade (murdepunktid), ringmajanduse mudeli, kemikaalide kombineeritud mõju, nanomaterjalide, ohu kindlakstegemise meetodite, plastist mikroosakeste mõju ning süsteemsete riskide ja muude tervist mõjutavate tegurite vastastikuse mõjuga.

Paljud sidusrühmad on andnud teada, et poliitikakujundajad ei kasuta ära olemasolevaid teadmisi või ei anta neid edasi rakendamise eest vastutavatele osalejatele. Probleem puudutab järgmisi valdkondi: toidu tarbimine ja jäätmed, endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, bioenergia, ühine põllumajanduspoliitika, energia- ja kliimaeesmärgid, linnaplaneerimine ja -projekteerimine ning tarbimisharjumuste mõjud. Mõnikord jäävad teadmised poliitikas rakendamata poliitilise tahte puudumise tõttu, kuigi olulised takistavad tegurid on ka regulatiivsed tõkked ja vahendite puudumine.

Paljud näitajad, mida kasutatakse keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide täitmisel tehtavate edusammude jälgimiseks, on piiratud ega võimalda olukorda täielikult analüüsida. Järelevalve ja rakendamise parandamiseks peaks edasistes keskkonnaalastes tegevusprogrammides olema suurem hulk paremaid näitajaid.

•  Esmatähtis eesmärk nr 6: kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna välismõjudega

Euroopa Kontrollikoda on teinud mitme eriaruande kaudu kindlaks mitu selle eesmärgi rakendamisega seotud probleemi. ELi rahastus ei ole aidanud jõuda soovitud tulemusteni järgmistes valdkondades: heitkogustega kauplemise süsteemi turu usaldusväärsuse tagamine, vesiviljeluse ja põllumajanduse keskkonnasäästlikkuse edendamine, asulareovee käitlemise parandamine, veeteede ja raudtee-kaubaveo edendamine ning Natura 2000 võrgustiku toetamine. Ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse ja elurikkusesse tehtavatest investeeringutest tuleneva kasu kohta ei olnud võimalik hinnangut anda. Mõnel juhul nõrgestab esimese ja teise eesmärgi rakendamist pigem halvasti hallatud rahastamine kui rahapuudus. Seevastu joogivee kvaliteedi paranemine (eesmärk nr 2) pandi ELi rahaliste vahendite mõistliku investeerimise arvele ning edasist arengut takistas rahaliste vahendite puudumine.

•  Esmatähtis eesmärk nr 7: parandada keskkonna lõimimist ja poliitika sidusust

Kuigi muud poliitikameetmed ja keskkonnaalane tegevusprogramm on üldiselt omavahel kooskõlas, esineb mõningaid tähelepanuväärseid erandeid. Iseäranis probleemne on ühine põllumajanduspoliitika. Intensiivne põllumajandus, mida ühise põllumajanduspoliitikaga soodustatakse, ei ole vähendanud survet looduskapitalile. Pigem on see suurendanud keemilist koormust tervisele ja keskkonnale, kahandanud ressursse, millest põllumajandus sõltub, ja takistanud linnu- ja elupaikade direktiivi ning bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamist. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise algatustest saadud kasu ei loeta piisavaks.

Varem on ühtekuuluvuspoliitika raames toetatud keskkonda kahjustavaid taristuprojekte, kuid hiljutised edusammud näitavad olukorra muutumist. Ühine kalanduspoliitika, mida varem peeti keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide suhtes ebasidusaks, on paranenud, kuid selle potentsiaali ärakasutamiseks tuleb seda paremini rakendada. Üleeuroopalist transpordivõrku peeti teise eesmärgi (ressursitõhusus ja kliimamuutused) seisukohast probleemseks.

Mitu liikmesriiki ei ole ratifitseerinud keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidega seotud rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis osutab sidususe mõningale puudumisele riiklike meetmetega. Kestliku arengu eesmärke peetakse peamiselt välisteemaks, kuid nende mõju sisepoliitikale tuleks laialdasemalt tunnistada, et suurendada sidusust keskkonnaalase tegevusprogrammi ja ELi rahvusvaheliste kohustuste vahel. Euroopa Komisjon on astunud selles küsimuses mõningaid edasiviivaid samme.

•  Esmatähtis eesmärk nr 8: muuta liidu linnad säästvamaks

Selle eesmärgi puhul on keskkonnaalase tegevusprogrammi tulemusi ja rakendamist väga keeruline hinnata, võttes arvesse ELi linnade mitmekesisust ja konkreetsete sihtmärkide puudumist asjakohases valdkonnas. Piiratud analüüs näitab siiski, et ELi linnade poliitika ja keskkonnaalane tegevusprogramm on üldiselt sidusad. Energiatõhususe, säästva transpordi ja liikuvuse, säästva linnaplaneerimise ja projekteerimise, linnade elurikkuse ja säästva hoonestuse valdkonnas täheldati ebaühtlaseid edusamme.

•  Esmatähtis eesmärk nr 9: suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel

Selles valdkonnas puuduvad selged suundumused seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi tulemuslikkuse suhtes ja edusammud konkreetsete algatuste elluviimisel on olnud ebaühtlased. EL on edendanud rahvusvahelisel tasandil heitkogustega kauplemise süsteeme, kuid ei ole suutnud samavõrd edukalt tagada, et majanduskasv saavutataks planeedi taluvusvõime piires. Näib, et vähe on saavutatud edu ka küsimuses, mis käsitleb ELi nõudlust toidu ja toiduks mittekasutatavate kaupade järele ning selle keskkonnamõju rahvusvahelisel tasandil.

Järeldused ja soovitused

Raportööri arvates esitatakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis olulised strateegilised suunised nii ELile kui ka liikmesriikidele. Sellega viiakse ellu tegevuskava, mis avaldab inimestele ja keskkonnale kasulikku mõju, ning see suurendab vastutust. On aga mitu olulist valdkonda, kus keskkonnaalase tegevusprogrammi puudulik rakendamine halvendab keskkonnaseisundit veelgi ja ohustab otseselt inimeste tervist. Need valdkonnad on: jätkusuutmatu maakasutus ja kalapüük, elurikkuse kadumine, õhukvaliteet, keskkonnamüra, jäätmekäitlus ja kokkupuude kemikaalidega. Suutmatus rakendada neis valdkondades õigusakte või kujundada asjakohast poliitikat nõuab viivitamatut lahendust. Et kõikide eesmärkide täitmises veelgi edasi liikuda, tuleks keskenduda kolmele põhiteemale: lüngad teadmistes, poliitika sidusus ja rahastamine.

Raportöör toetab kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi vastuvõtmist, kuid edasilükkamatu prioriteedina tuleks rakendada eelnimetatud valdkondades kehtivaid õigusakte ja toetavaid poliitikameetmeid. Järgmises keskkonnaalases tegevusprogrammis tuleks keskenduda pigem keskkonnakaitse ja inimeste tervise jaoks olulistele küsimustele, mitte lisada niigi laiahaardelisele programmile hulgaliselt uusi sihte ja alleesmärke. Raportöör on seisukohal, et nii inimesed, loodus kui ka ettevõtjad saaksid rohkem kasu sellest, kui keskkonnaalane tegevusprogramm oleks lihtsam ja kindlama rõhuasetusega, ning et niisugune käsitlus aitaks parandada ka järelevalvet ja tagasisidet. Määrava tähtsusega on parem sidusus olemasolevate ELi poliitikavahenditega.

Raportöör avaldab tänu ELi institutsioonidele, kes toetasid käesoleva raporti projekti koostamist mitmesuguste uuringutega, ning välistele sidusrühmadele ja liikmesriikidele, kes andsid sidusrühmadega konsulteerimise käigus palju teavet.

(1)

Tähelepanekud põhinevad järgmistel allikatel:

• „Environmental indicator report“ (keskkonnanäitajate aruanne) (Euroopa Keskkonnaamet, esimene väljaanne, detsember 2016);

• „Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine“ (Euroopa Komisjon, esimene väljaanne, veebruar 2017);

• Euroopa Kontrollikoja asjakohased aruanded;

• tegevusprogrammi rakendamise teemal sidusrühmadega toimunud suunatud konsulteerimise tulemused (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2017. aasta maist kuni septembrini);

• Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse koostatud hinnang Euroopa tasandil rakendamise kohta (parlamendi uuringuteenuste peadirektoraat).

(2)

ÜRO piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokoll hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta (Göteborgi protokoll).


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta

2017/2030 (INI)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(1) (edaspidi „seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm“),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 191 ja 192, milles käsitletakse inimese tervise ja keskkonna säilitamist ja kaitsmist ning nende kvaliteedi parandamist,

  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP 21), mis toimus 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015 Pariisis,

  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ning nende omavahel seotud ja integreeritud olemust,

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta detsembri aruannet „Environmental indicator report 2016 – In support to the monitoring of the 7th Environment Action Programme“ (Keskkonnanäitajate aruanne 2016 – seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi järelevalve toetamiseks),

  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2017. aasta novembri aruannet „Environmental Indicator Report 2017 – In support to the monitoring of the 7th Environment Action Programme“ (Keskkonnanäitajate aruanne 2017 – seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi järelevalve toetamiseks),

–  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2017. aasta teatist „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“ (COM(2017)0063) ja sellele lisatud 28 riigipõhist aruannet,

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2016. aasta teatist „ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu“ (COM(2016)0316),

  võttes arvesse oma 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta(2),

  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta(3),

  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta(4),

  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta(5),

  võttes arvesse oma 4. aprilli 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal(6),

  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti aruannet „Euroopa keskkond 2015 – seisund ja väljavaade (SOER 2015)“,

  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 19. mai 2015. aasta aruannet „Looduse seisund ELis“,

–  võttes arvesse Euroopa tasandil rakendamise hindamise uuringut „Mid-term review of the implementation of the 7th Environment Action Programme (2014-2020)“ (Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (2014–2020) rakendamise vahekokkuvõte), mille koostas 2017. aasta novembris Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, ja selle lisaks olevat uuringut,

–  võttes arvesse oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsiooni kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi läbivaatamise ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetide kindlaksmääramise kohta – parem keskkond parema elu heaks(7),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ (COM(2016)0739),

  võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava“ (COM(2011)0571),

  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatist „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ (COM(2017)0713),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0059/2018),

A.  arvestades, et seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis püstitatakse keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas õiguslikult siduvad eesmärgid, mis tuleb saavutada 2020. aastaks; arvestades, et selles määratakse kindlaks ka pikaajaline käsitus kuni 2050. aastani;

B.  arvestades, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm ei sisalda vahekokkuvõtte tegemise klauslit; arvestades, et keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raport seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise kohta pakub võimalust hinnata selle keskkonnaalase tegevusprogrammi edenemist ja anda tõenduspõhiseid soovitusi praeguse tegevusprogrammi edasise rakendamise ja tulevaste keskkonnaalaste tegevusprogrammide kohta; arvestades, et raport ei peaks piirduma mitte teadaolevate probleemide kordamisega, vaid selles tuleks eelkõige pakkuda lahendusi seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kindlaks määratud eesmärkide täitmiseks;

C.  arvestades, et komisjon koostab praegu hindamisaruannet, mille keskmes on seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi struktuur ja strateegiline roll; arvestades, et aruande eesmärk on eelkõige kontrollida, kas kokkulepitud raamistik aitab saavutada üheksat esmatähtsat eesmärki arukal viisil;

D.  arvestades, et ELil on tugevad keskkonnaalased õigusaktid, kuid nende nõrk ja ebatõhus rakendamine on juba ammune probleem; arvestades, et rakendamise puudujäägid ohustavad kestlikku arengut, avaldavad keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikku piiriülest mõju ning tekitavad märkimisväärseid sotsiaal-majanduslikke kulusid; arvestades, et peale selle kahjustavad rakendamise puudujäägid ELi usaldusväärsust;

E.  arvestades, et 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamise edusammud on seni olnud ebaühtlased: on ebatõenäoline, et esimene eesmärk (looduskapitali kaitsmine) täidetakse, kuid tõenäoliselt täidetakse mõned teise eesmärgi (vähese CO2-heitega majandus ja ressursitõhusus) alleesmärgid; samuti ei ole kindel, kas täidetakse kolmas eesmärk (keskkonnaga seotud surve ning inimeste tervisele avalduvate riskide vähendamine);

F.  arvestades, et jätkuv suutmatus rakendada õigusakte ja eriteadmisi selliste valdkondade poliitika kujundamises nagu õhukvaliteet, keskkonnamüra ja kemikaalidega kokkupuude põhjustavad tõsiseid terviseohte ning vähendavad ELi elanike elukvaliteeti ja eluiga;

G.  arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti avaldatud viimased andmed kinnitavad eespool kirjeldatud üldisi suundumusi iga valdkondliku eesmärgi kohta, kuid näitavad ka edusammude aeglustumist mõnes valdkonnas; arvestades, et mõnel juhul, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused ja energiatõhusus, alleesmärkide saavutamise väljavaated nende uute suundumuste valguses ei muutu;

H.  arvestades, et praegu ei ole kindel, kas ammoniaagi heitkoguste eesmärk saavutatakse, ja on ebatõenäoline, et maa hõivamise eesmärk saavutatakse;

I.  arvestades, et näitajate puudumise ja olemasolevate näitajate piiratuse tõttu on rakendamise suhtes palju ebakindlust; arvestades, et lüngad teadmistes pidurdavad jätkuvalt edusamme kolmel järgmisel tasandil: ohtude mõistmine, asjakohase poliitika kujundamine ohtude juhtimiseks ja vähendamiseks ja poliitikameetmete tõhususe järelevalve;

J.  arvestades, et teadmised on sageli olemas, kuid neid ei kasutata poliitikakujundamisel ega anta edasi rakendamise eest vastutavatele osalejatele; arvestades, et sageli on see tingitud poliitilise tahte puudumisest ja konkureerivatest huvidest, mida ei peeta keskkonnaalase tegevusprogrammi ega keskkonnapoliitika eesmärkidega üldiselt kooskõlas olevaks; arvestades, et majanduskasvu jätkumine sõltub ka puhtast keskkonnast;

K.  arvestades, et liidu poliitika kõrgetasemeliste vahendite ja tegevusprogrammi koostoimet tuleb programmi eesmärkide saavutamiseks parandada;

L.  arvestades, et mõnel tasandil ei ole seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi nõuetekohaseks rakendamiseks piisavalt rahalisi vahendeid; arvestades, et mõnikord ei ole ELi tasandi rahastus suutnud anda oodatud tulemusi ja mitmel juhul on see olnud tingitud pigem halvasti hallatud rahastamisest kui rahapuudusest;

M.  arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaldamisala on keskkonnapoliitika praeguste vajaduste seisukohast asjakohane, kuigi paljud sidusrühmad soovitavad lisada uusi alleesmärke, et suurendada programmi asjakohasust tulevikus;

N.  arvestades, et sidusrühmad eelistavad lisaks ka lihtsamat ja kindlama rõhuasetusega keskkonnaalast tegevusprogrammi;

O.  arvestades, et üldiselt pooldatakse kaheksandat keskkonnaalast tegevusprogrammi;

Peamised järeldused

1.  on seisukohal, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm loob lisaväärtust ja avaldab ELi ja liikmesriikide tasandi keskkonnapoliitikale positiivset mõju, tuues kasu inimestele, loodusele ja ettevõtjatele;

2.  kordab, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm tagab kuni 2050. aastani selge pikaajalise käsituse, et luua stabiilne keskkond jätkusuutliku investeerimise ja majanduskasvu tagamiseks maakera ökoloogiliste võimaluste piires;

3.  tunnustab seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi arvukate alleesmärkide varasemaid positiivseid suundumusi ning mõne 2020. aastaks ette nähtud eesmärgi lootustandvaid väljavaateid;

4.  rõhutab siiski, et arenguruumi veel on, ning palub komisjonil ja liikmesriikide pädevatel asutustel näidata üles suurimat võimalikku poliitilist tahet seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamisel;

5.  peab kahetsusväärseks, et esmatähtsat eesmärki kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali tõenäoliselt ei täideta; väljendab muret ka selle pärast, et ELi 2020. aastani kestva bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärke ei saavutata ilma viivitamatute suuremate lisapingutusteta;

6.  märgib, et esmatähtsa eesmärgi nr 2 teatavates valdkondades, eelkõige kliima ja energiaga seotud eesmärkide puhul, on tehtud mõningaid edusamme; märgib siiski, et ressursitõhususe valdkonnas tuleb pingutada rohkem; kordab, et ökodisaini direktiiv(8) ja ökomärgise määrus(9) võivad aidata parandada toodete keskkonnatoimet ja ressursitõhusust kogu nende olelusringi jooksul, käsitledes muu hulgas toote vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust, ringlussevõetavust, ringlusse võetud materjali ja eluiga;

7.  peab kahetsusväärseks, et alleesmärki saavutada pinnaveekogumite kvaliteedi hea seisund 2020. aastaks ei täideta surve tõttu, mis on tingitud saastest, veekogude morfoloogiasse sekkumisest ja liigsest tarbimisest (kuna suur kogus vett kasutatakse hüdroenergia tootmiseks);

8.  rõhutab, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärgid on minimaalsed eesmärgid ning et Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja tunduvalt rohkem pingutada;

9.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on kõik Pariisi kokkuleppele osalised ja on seetõttu võtnud kohustuse täita selle eesmärgid ning et nad on esitanud riiklikult kindlaksmääratud panuse, mille kohaselt vähendatakse liidus 2030. aastaks kogu majanduse kasvuhoonegaaside heidet 40 %; rõhutab vajadust integreerida täiel määral 2030. aasta eesmärk ja pikaajaline siht viia netoheide nullini kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse ja rahastamisprogrammidesse; kutsub komisjoni üles jätkama kliima- ja energiapoliitika raamistiku eesmärkide ülevaatamist 2018. aasta hõlbustava dialoogi ja iga viie aasta järel tehtava üleilmse vahekokkuvõtte raames ning valmistama ELile ette sajandi keskpaigani ulatuva heiteneutraalsuse strateegia, milles nähakse ette kulutõhus viis, kuidas saavutada Pariisi kokkuleppes vastu võetud eesmärk vähendada netoheidet nullini;

10.  märgib, et inimeste tervise ja heaoluga seotud eesmärkide saavutamise poole liikumine on väga ebakindel; rõhutab, et lüngad teadmistes ja piiratud näitajad takistavad poliitikavaldkonna arengut ja järelevalvet;

11.  väljendab heameelt praeguste algatuste üle, mis aitavad lünki teadmistes vähendada, sealhulgas mudel „Käivitav tegur – surve – seisund – kokkupuude – mõju – tegevus“ (Driving Force - Pressure - State - Exposure - Effects - Action (DPSEEA)) ökosüsteemi teenuseid häirivate tegurite mõistmiseks, inimeste bioseire, mille abil hinnataks inimeste kokkupuudet saasteainetega ja nende võimalikku tervisemõju, ja kemikaalide seire teabeplatvorm (IPCheM);

12.  tunneb muret, et eriteadmisi ja teaduslikke tõendeid ei arvestata poliitikakujundamisel alati asjakohaselt ega edastata rakendamise eest vastutavatele osalejatele; toob esile bioenergia, palmiõli, taimekaitsevahendid, endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, toidu tootmise ja tarbimise, geneetiliselt muundatud organismid, linnaplaneerimise ja projekteerimise, õhu- ja mürasaaste ning linnades toidu raiskamise kui näited valdkondadest, kus teaduslikke tõendeid inimeste tervist ja keskkonda ohustavate tegurite kohta ei ole avalikes ja poliitilistes aruteludes arvesse võetud; on veendunud, et vastutustundlikul poliitiliste otsuste tegemisel peaks juhinduma ulatuslikest teaduslikest teadmistest ja piisavate teaduslike andmete puudumise korral ettevaatuspõhimõtte järgimisest; tuletab meelde ELi ametite teaduslike nõuannete tähtsust selles kontekstis; rõhutab, et ELi keskkonnaõiguse ja -poliitika muud juhtpõhimõtted on „saastaja maksab“ põhimõte, ennetav tegevus ja keskkonnakahju heastamine selle tekkekohas;

13.  mõistab hukka asjaolu, et komisjon ei pea kinni tähtaegadest, mis on õigusaktides sätestatud ühtlustatud ohupõhiste kriteeriumide väljatöötamise kohta endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks ja määruse (EÜ) nr 1223/2009(10) (kosmeetikatoodete määrus) läbivaatamise kohta endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide seisukohast; palub komisjonil kosmeetikatoodete määrus endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide seisukohast viivitamata läbi vaadata; peab kahetsusväärseks, et suutmatus teha piisavaid edusamme endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide valdkonnas kujutab endast ohtu inimeste tervisele ja takistab seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi esmatähtsa eesmärgi nr 3 saavutamist;

14.  peab kahetsusväärseks, et ei ole tehtud edusamme liidu mürgivaba keskkonna strateegia väljatöötamisel, mürgivabade materjalitsüklite edendamisel ja kahjulike ainete, sealhulgas toodetes esinevate kemikaalidega kokkupuute vähendamisel; rõhutab, et vaja on teha täiendavaid pingutusi selleks, et 2020. aastaks kantaks kõik asjakohased väga ohtlikud ained, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavate omadustega ained, kemikaalimääruse REACH kandidaatainete loetellu, nagu on sätestatud seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kemikaalide kombineeritud mõju käsitletakse tulemuslikult võimalikult kiiresti kõigi asjakohaste liidu õigusaktide raames, pöörates eritähelepanu ohtudele, mis avalduvad lastele ohtlike ainetega kokkupuutest; tunneb heameelt komisjoni plastistrateegia üle ja nõuab selle kiiret rakendamist; kordab sellega seoses, et mürgivabade materjalitsüklite edendamine on oluline teisese toorme toimiva turu usaldusväärseks arenguks;

15.  toonitab, et keskkonnaalaste õigusaktide ja -poliitika rakendamise puudujääkide üks algpõhjus on asjaolu, et keskkonnakaalutlusi ei integreerita teistesse poliitikavaldkondadesse; on seisukohal, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisel on jätkuvalt oluline muude kõrgetasemeliste ELi poliitikavahendite, näiteks ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika, struktuurifondide ja ühtekuuluvuspoliitika vaheline koostoime ning parem kõrgetasemeliste poliitiliste prioriteetide vaheline sidusus; nõuab, et komisjoni ja nõukogu kõik üksused parandaksid seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide poliitilist koordineerimist ja integreerimist; rõhutab ka seda, et kõik seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi täitmata aspektid tuleb integreerida kõrgetasemelistesse vahenditesse, sealhulgas Euroopa poolaastasse;

16.  rõhutab, et võimalust luua elurikkuse kaitseks uusi rahastamismehhanisme 2020. aasta eesmärkide saavutamise nimel piirab kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ajavahemik; nõuab sellega seoses kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku, sealhulgas keskkonna ja kliimameetmete programmi, ühise põllumajanduspoliitika ja struktuurifondide vahendite maksimaalset kasutamist ning kutsub üles lisama järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku uusi rahastamismehhanisme elurikkuse kaitseks;

17.  väljendab heameelt ühise kalanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika paranduste üle, mis on suurendanud sidusust seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga; peab siiski kahetsusväärseks, et vaatamata parandatud õigusraamistikule on ühise kalanduspoliitika rakendamine jätkuvalt puudulik; tuletab meelde kalavarude hea seisundi tähtsust;

18.  tunnistab, et ühises põllumajanduspoliitikas on järk-järgult võetud arvesse keskkonnakaalutlusi, kuid see tekitab keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisel endiselt raskusi, eriti ressursimahuka tootmise ja elurikkuse valdkonnas; tuletab meelde, et ühisel põllumajanduspoliitikal on keeruline ülesanne vältida keskkonnaseisundi halvenemist sobimatute põllumajandustavade, näiteks mittesäästlike biokütuste tõttu, mittesäästlikku põllumajanduse intensiivistamist ja maa kasutamata jätmist ning tagada ühtlasi parema kvaliteediga ja üha suuremal hulgal toitu ja põllumajanduslikku toorainet maailma järjest kasvavale elanikkonnale; rõhutab, et edasised algatused ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade, sealhulgas külvikordade ja lämmastikku siduvate kultuuride toetamine on olulised ning neis peab pidama lahenduse üheks osaks põllumajandust ja põllumajandustootjaid;

19.  rõhutab, et toiduga kindlustatuse tagamine ja edendamine pikas perspektiivis, ennetades keskkonnakahju ja liikudes jätkusuutliku toidusüsteemi suunas, mis tagab tarbijatele toidu mõistliku hinnaga, peaksid olema reformitud ühise põllumajanduspoliitika peamised prioriteedid; rõhutab, et neid eesmärke on võimalik saavutada üksnes loodusvarade säästva majandamise ja poliitilise sekkumise abil, mis tagab ökosüsteemide kaitse;

20.  tuletab meelde, et kliimamuutuste ja maailma suureneva elanikkonna tingimustes avaldab kasvav nõudlus rikkalikult loomseid valke sisaldava toidu järele põllumajandusmaale ja üha haavatavamatele ökosüsteemidele olulist keskkonnasurvet; toonitab ka seda, et ülemäärases koguses loomset rasva sisaldavaid toite seostatakse üha rohkem mittenakkuslikest haigustest tingitud koormusega;

21.  tuletab meelde, et komisjon võttis 2016. aastal kohustuse võtta kestliku arengu eesmärke arvesse kõikides ELi meetmetes ja algatustes; tunnistab, et sellel kohustusel puuduvad selge strateegia ja konkreetsed ettepanekud institutsioonidele ning juhtimisraamistik, millega tagada kestliku arengu eesmärkide arvesse võtmine ELi poliitikameetmetes, seadusandlikes ettepanekutes, rakendamises ja täitmise tagamises; peab oluliseks, et EL oleks teerajajana täielikult pühendunud kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab ka seda, et seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm on kestliku arengu eesmärkide rakendamise peamine vahend;

22.  märgib, et ELi joogivesi on väga kvaliteetne; ootab, et direktiiv 98/83/EÜ(11) (joogiveedirektiiv) vaadataks läbi, et tagada kõnealuse õigusraamistiku vajalik ajakohastamine; julgustab komisjoni ja liikmesriike integreerima täiendavalt ELi vee-eesmärke tegevusprogrammi teistesse valdkondlikesse meetmetesse, eelkõige ühisesse põllumajanduspoliitikasse;

23.  väljendab heameelt mõnede ELi rahastatud projektide abil tehtud paranduste üle, kuid peab kahetsusväärseks, et paremate tulemuste saavutamise võimalusi ei ole ära kasutatud, nagu on rõhutanud Euroopa Kontrollikoda; rõhutab, et 2020. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik peab olema suunatud kestlikule arengule ja keskkonnapoliitika integreerimisele kõikidesse rahastamismehhanismidesse ja eelarveridadesse; rõhutab, et vaja on suurendada keskkonnahoidlikku investeerimist, uuendustegevust ja jätkusuutlikku majanduskasvu, kasutades uusi nii avaliku kui ka erasektori rahastamisvahendeid, ning erinevaid lähenemisviise praegusele investeerimispoliitikale, nagu keskkonnale kahjulike toetuste järkjärguline kaotamine, et saavutada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi pikaajaline käsitus; on seisukohal, et kõigi ELi struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes tuleks kohaldada selgelt määratletud säästlikkuse kriteeriume ja tulemustel põhinevaid eesmärke; nõuab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ning ühtekuuluvus- ja regionaalarengu poliitika rahaliste vahendite tõhusamat ja sihipärasemat kasutamist ning kontrollikoja osutatud eespool nimetatud probleemide kiiret lahendamist; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ELi eelarvevahendite jätkuvat eraldamist keskkonna ja kliimamuutusega seotud meetmetele ja nende võimalikku suurendamist;

24.  peab kahetsusväärseks püsivaid puudujääke asulareovee käitlemisel Euroopa eri piirkondades; rõhutab reovee puhastamise ja taaskasutamise potentsiaali, et leevendada veepuuduse olukordi, vähendada vee otsest kasutamist, toota biogaasi ja tagada veevarude parem majandamine, eelkõige kuivendamise kaudu põllumajanduse jaoks; ootab huviga reovee taaskasutamist käsitlevat seadusandlikku ettepanekut, mille komisjon esitab 2018. aasta alguses;

25.  märgib, et suurimad tervisele avalduvad keskkonnaohud ilmnevad kõige selgemalt linnapiirkondades, kuid need mõjutavad ka äärealasid ja eeslinnu, ning et 2020. aastaks elab tõenäoliselt 80 % elanikkonnast linnades ja linnalähedastes piirkondades; rõhutab asjaolu, et õhusaasteainete heide ning puudulik planeerimine ja taristu avaldavad suurt mõju majandusele, sotsiaalvaldkonnale, rahvatervisele ja keskkonnale; märgib, et õhusaaste põhjustab ELis juba enam kui 400 000 enneaegse surma juhtumit(12) ning et tervisega seotud väliskulud on 330–940 miljardit eurot;

26.  märgib, et ELis on vähemalt 10 000 enneaegse surma põhjuseks mürast tingitud haigused ning et 2012. aastal puutus ligikaudu veerand ELi elanikkonnast kokku müraga, mille tase oli piirnormist kõrgem; kutsub liikmesriike üles seadma esmatähtsaks müra seire kooskõlas direktiiviga 2002/49/EÜ(13), et tagada sise- ja väliskeskkonnas kohaldatavate piirnormide järgimine;

27.  tunnustab teatavate õhusaasteainete vähendamisel eeskätt linnapiirkondades saavutatud edu, kuid peab kahetsusväärseks õhukvaliteedi püsivaid probleeme, milles täidab suurt osa maanteetranspordi ja põllumajanduse tekitatav heide; tunnustab komisjoni poolt 2017. aasta novembris esitatud liikuvuse paketti ja 2016. aastal esitatud Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegiat, mis võiksid sillutada teed vähese heitega liikuvusele liidus;

28.  väljendab heameelt ringmajanduse paketi õigusaktidega tehtud edusammude üle; nõuab tungivalt, et kõik osalised püüaksid saavutada kõrgelennuliste sihtidega kokkuleppe;

Soovitused

29.  kutsub liikmesriike üles hindama oma edusamme seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisel ja vajaduse korral muutma oma meetmeid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid tulemused üldsusele kättesaadavaks;

30.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõigi uute seadusandlike ettepanekutega rakendataks täiel määral seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärke ja meetmeid;

31.  kutsub komisjoni üles tagama kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivse kaasamise ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise hindamisse;

32.  nõuab, et asjaomased ELi institutsioonid ja ametid seaksid esikohale teadusuuringud ja täidaksid lüngad teadmistes järgmistes valdkondades: keskkonnaalased piirmäärad (murdepunktid), ringmajanduse mudel, kemikaalide kombineeritud mõju, nanomaterjalid, ohu kindlakstegemise meetodid, plastist mikroosakeste mõju, süsteemsete riskide ja muude tervist mõjutavate tegurite vastastikune mõju, mullastik ja maakasutus ning invasiivsed võõrliigid;

33.  väljendab heameelt keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise üle, sest see on positiivne mehhanism ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamise parandamiseks ning võib aidata kaasa seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamise järelevalvele, mida on juba rõhutatud 16. novembri 2017. aasta resolutsioonis ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta(14); on seisukohal, et keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamises peaksid täiel määral osalema kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond, ning see peaks hõlmama täielikult kõiki keskkonnaalase tegevusprogrammi valdkondlikke esmatähtsaid eesmärke;

34.  nõuab, et liit ja liikmesriigid loobuksid kiiresti ja lõplikult keskkonnale kahjulikest toetustest;

35.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ja koordineerima püüdlusi loomkatsetele alternatiivsete meetodite väljatöötamise ja valideerimise edendamiseks, et aidata kaasa seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi esmatähtsa eesmärgi nr 5 saavutamisele;

36.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid rohkem selle nimel, et parandada ELi keskkonnapoliitika kognitiivseid ja teaduslikke aluseid, suurendada andmete kättesaadavust elanikele ja soodustada üldsuse osalemist teadusuuringutes;

37.  nõuab, et ELi institutsioonid ning vajaduse korral ka liikmesriikide ja piirkondade valitsused kasutaksid poliitikameetmete väljatöötamisel ja järelevalves täiel määral ära kättesaadavaid erialaseid teadmisi keskkonnale ja inimeste tervisele avalduvate ohtude kohta;

38.  nõuab ELis paremat pestitsiididele loa andmise süsteemi, mis põhineb vastastikku hinnatud teadusuuringutel ning täieliku läbipaistvuse tagamisel inimeste ja keskkonna kokkupuute ja terviseohtude määra kohta; nõuab paremaid norme pestitsiidide järelevalveks ja eesmärke nende kasutamise vähendamiseks; võtab teadmiseks komisjoni 12. detsembri 2017. aasta teatise, milles käsitletakse Euroopa kodanikualgatust „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“ (C(2017) 8414);

39.  kutsub komisjoni üles tagama, et 2020. aastaks tehakse kindlaks pikaajalised meetmed, et saavutada mürgivaba keskkonna eesmärk;

40.  palub Euroopa Keskkonnaametil suurendada edusammude jälgimisel kasutatavate näitajate kvantiteeti ja parandada nende kvaliteeti;

41.  nõuab, et rakendamisküsimust käsitletaks korrapäraselt eesistujariikide kolmiku prioriteetides ja programmides, et seda arutataks vähemalt kord aastas keskkonna nõukogus (näiteks sihtotstarbelises rakendamisküsimuste nõukogus) ning et seda käsitletaks lisaks veel ühel foorumil, millesse oleksid kaasatud ka Euroopa Parlament ja Euroopa Regioonide Komitee; nõuab nõukogu ühisistungeid, kus käsitletaks valdkonnaüleste ja horisontaalsete küsimuste rakendamist ning ühiseid probleeme, samuti esilekerkivaid küsimusi, millel võib olla piiriülene mõju;

42.  nõuab ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia täieliku rakendamise viivitamatut kiirendamist;

43.  nõuab, et taristuprojektides, eriti üleeuroopalise transpordivõrguga seotud projektides, arvestataks täiel määral keskkonnamõjudega nii kohalikul kui ka projekti tasandil; märgib, et oluline on ka keskkonnapoliitika eri meetmete sidusus; rõhutab, kui oluline on võtta arvesse keskkonda ja elurikkust taastuva hüdro- ja mereenergia taristu projektides;

44.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid suuremaid pingutusi mageveevarude kasutamise ja terviklikkuse säilitamiseks, võttes arvesse, et võimalus saavutada seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kindlaks määratud asjaomane alleesmärk on ebakindel; kutsub liikmesriike üles parandama esmajärjekorras pinnaveekogude kehva seisundit, kuna 2020. aastaks ei saavutata tõenäoliselt selle valdkonna eesmärke; kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles vähendama survet veekogudele, kõrvaldades veereostuse põhjused tekkekohas, luues alad, kus on keelatud kasutada vett hüdroenergia eesmärgil, ja tagades jõgede ökoloogilise vooluhulga säilimise; palub komisjonil mitte viivitada liikmesriikide poolt veepoliitika raamdirektiivi alusel vastu võetud veemajanduskavade teise tsükli nõuetele vastavuse hindamisega;

45.  nõuab tungivalt ühise põllumajanduspoliitika edasist reformimist, et ühtlustada jätkusuutlikku toiduainetööstust ja keskkonnapoliitika eesmärke, sealhulgas elurikkuse eesmärke, tagamaks toiduga kindlustatus nüüd ja edaspidi; rõhutab vajadust aruka põllumajanduspoliitika järele, millel on kindel suund pakkuda avalikke hüvesid ja ökosüsteemi teenuseid, mis on seotud mullastiku, vee, elurikkuse, õhukvaliteedi, kliimameetmete ja maastikuga; nõuab integreeritud poliitikat, millel on sihipärasem ja kaugeleulatuvam, kuid paindlik lähenemisviis ning milles on põllumajandussektori toetamine seotud nii toiduga kindlustatuse kui ka keskkonnaalaste tulemuste saavutamisega; kutsub liikmesriike üles tunnustama agrometsandust ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala liigina vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013(15) artiklile 46 ; kutsub komisjoni üles tagama, et keskkonnale kasulikke põllumajandustavasid toetataks ühise põllumajanduspoliitika mis tahes tulevases läbivaatamises asjakohaselt;

46.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama keskkonnaprobleemide lahenduste kasutuselevõttu, eelkõige juhul, kui on olemas tehnilised lahendused, kuid neid ei ole veel täielikult kasutusele võetud, näiteks ammoniaagi vähendamine põllumajanduses;

47.  kutsub komisjoni üles parandama oluliselt keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide jaoks ette nähtud ELi vahendite mahtu, kasutamist ja haldamist; nõuab paremat järelevalvet ning suuremat läbipaistvust ja vastutust; nõuab kliima- ja muude keskkonnaprobleemide arvestamist ELi eelarves;

48.  kutsub komisjoni üles töötama viivitamata välja kõikehõlmava üldstrateegia kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks ELis, käsitlema selles kõiki poliitikavaldkondi ja lisama sellesse rakendamise edenemise hindamiseks läbivaatamismehhanismi; palub komisjonil kehtestada kestliku arengu eesmärke käsitleva kontrolli kõigile uutele poliitikameetmetele ja õigusaktidele ning tagada kestliku arengu eesmärkide elluviimisel täieliku poliitikavaldkondade sidususe;

49.  kutsub komisjoni üles tagama kehtivate ELi õigusaktide jõustamise ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide täieliku täitmise liikmesriikide poolt, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, näiteks rikkumismenetlusi;

50.  väljendab heameelt kontrollikoja olemasolevate eriaruannete ja tulemusauditite üle ning kutsub kontrollikoda üles analüüsima ka teisi keskkonnaalase tegevusprogrammi seisukohast olulisi valdkondi, mida tööprogramm seni ei hõlma;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriikide pädevaid asutusi üles andma asjakohaseid juhiseid, et ELi vahendid oleksid paremini kättesaadavad, sealhulgas kohalike projektide jaoks, eelkõige seoses rohelise taristu, elurikkuse ning linnu- ja elupaikade direktiiviga;

52.  kutsub liikmesriike üles tagama õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide täieliku rakendamise; kutsub piirkondlikke ametiasutusi pakkuma tugiraamistikku, eeskätt linnaplaneerimise ja kohaliku poliitikakujundamise suhtes, et parandada tervisealaseid tulemusi kõigis ja eriti kõige tugevamini mõjutatud piirkondades;

53.  nõuab tungivalt, et pädevad riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused võtaksid vastu usaldusväärsete meetmetega kavad, et lahendada halva õhukvaliteediga linnastutes probleem, mis käsitleb peentele ja ülipeentele osakestele ELi õigusaktidega kehtestatud päevaste ja aastaste piirnormide ületamist; rõhutab asjaolu, et see on oluline seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi esmatähtsate eesmärkide nr 2, 3 ja 8 saavutamiseks;

54.  teeb ettepaneku võtta linnapiirkondade õhukvaliteedi parandamiseks järgmisi meetmeid: kehtestada vähese CO2-heitega alad; edendada ühisauto kasutamise ja sõidujagamise vahendeid ja teenuseid; järk-järgult kaotada saastavate sõidukite maksusoodustused; võtta töötajate jaoks kasutusele liikuvuseelarved alternatiivina ametiautodele; kehtestada tiheda liiklusega piirkondades parkimiseeskirjad, millega vähendatakse liikluse mahtu; parandada taristut, et soodustada jalgrattaga sõitmist, suurendada mitmeliigilise transpordi ühendusi ning parandada jalgrattasõidu ohutust; kehtestada jalakäijate alad;

55.  nõuab asjakohastel juhtimistasanditel paremat linnaplaneerimist ja -arendust, et kohandada esimesel võimalusel elektrisõidukite ja keskkonnasõbralike sõidukite taristut, näiteks paigaldades laadimistaristu, ning luua keskkonda ja tervist soodustavaid tegureid, näiteks vähendades soojussaari, suurendades kehalist aktiivsust, edendades rohelist taristut ning taastades mahajäetud või kahjustatud tööstuspiirkondi; tunnistab, et need meetmed parandaksid õhukvaliteeti, aitaksid võidelda saastest põhjustatud haiguste ja enneaegse suremuse vastu ning võimaldaksid teha edusamme heitevaba liikuvuse suunas;

56.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama eri transpordiliikide vahel ausa konkurentsi ja ülemineku säästvatele transpordiliikidele;

57.  kutsub komisjoni üles esitama hiljemalt 2019. aastaks liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi 2020. aasta järgseks perioodiks, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikes 3; rõhutab läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse tähtsust ELi poliitika järelevalves; rõhutab seetõttu, et järgmine keskkonnaalane tegevusprogramm peaks hõlmama mõõdetavaid ja tulemustel põhinevaid vahe-eesmärke;

58.  palub komisjoni järgmisel koosseisul seada järgmise ametiaja prioriteetseteks valdkondadeks kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimameetmed üldiselt ning seitsmenda ja eelkõige tulevase kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärgid;

º

º  º

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Keskkonnaametile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

. ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0450.

(3)

ELT C 265, 11.8.2017, lk 65.

(4)

ELT C 35, 31.1.2018, lk 2.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0441.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0100.

(7)

ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 115.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

(11)

Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(12)

Euroopa Keskkonnaameti 11. oktoobri 2017. aasta aruanne nr 13/2017 „Õhukvaliteet Euroopas 2017“.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12).

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0450.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Biljana Borzan, Soledad Cabezón Ruiz, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Peter Liese, Lukas Mandl, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Ismail Ertug, Eleonora Evi, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Peter Jahr, Rupert Matthews, Ulrike Müller, Alojz Peterle, Stanislav Polčák, Bart Staes, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Josu Juaristi Abaunz, Tomáš Zdechovský, Maria Gabriela Zoană


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

55

+

ALDE

Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Ulrike Müller, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Julie Girling, Rupert Matthews, John Procter

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Stefan Eck, Luke Ming Flanagan, Josu Juaristi Abaunz, Kateřina Konečná

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Angélique Delahaye, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Peter Jahr, Giovanni La Via, Peter Liese, Lukas Mandl, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Stanislav Polčák, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean, Tomáš Zdechovský

S&D

Nikos Androulakis, Biljana Borzan, Soledad Cabezón Ruiz, Miriam Dalli, Seb Dance, Ismail Ertug, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Maria Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Margrete Auken, Martin Häusling, Michèle Rivasi, Bart Staes

1

EFDD

Julia Reid

3

0

ECR

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 23. aprill 2018Õigusalane teave