Menetlus : 2017/0102(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0060/2018

Esitatud tekstid :

A8-0060/2018

Arutelud :

PV 10/09/2018 - 19
CRE 10/09/2018 - 19

Hääletused :

PV 11/09/2018 - 6.11
CRE 11/09/2018 - 6.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0328

RAPORT     ***I
PDF 1852kWORD 307k
7.3.2018
PE 610.547v02-00 A8-0060/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

(COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Helga Trüpel

Arvamuse koostajad (*):

Brando Benifei, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Eleonora Forenza, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

* Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

(COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0262),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0162/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa solidaarsuskorpuse kohta (2017/2585(RSP))(1),

–  võttes arvesse Tšehhi Senati, Hispaania parlamendi ja Portugali Vabariigi Kogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. oktoobri 2017. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee … arvamust(3),

–  võttes arvesse Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks kuulutatud 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilise kava (PAVE) dokumenti ja sellega seotud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta viie aasta järgset läbivaatamist 2015. aastal „Helping Hands“ (Abikäed),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0060/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

millega kehtestatakse Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

 

(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses, välja arvatud põhjendused 2, 3, 38a ja 38b. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

(1)  ELi kodanike ja liikmesriikide solidaarsus on üks universaalsetest väärtustest, millel liit rajaneb. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata, samuti suurendab see noorte huvi ühise Euroopa projekti vastu. Solidaarsuse põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulis.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

(2)  14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, pädevust ja teadmisi, omandades seega väärtuslikke inimlikke kogemusi, ja mis on väga tähtis ka aktiivsete ja tegusate liidu kodanike esilekerkimise soodustamiseks.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse eesmärk on hoogustada liikumist ELi vabatahtliku tegevuse ulatusliku poliitikakava suunas, tuginedes 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tulemustele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b)  Liit ja selle liikmesriigid peaksid üldiselt enda peale võtma selliste tingimuste loomise, mis teeksid Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalemise võimalikult atraktiivseks.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu ELi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või leida töö. Kõnealuse tegevuse korral tuleks olenemata sellest, kas see toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks kvaliteetseks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse – nagu seda tol ajal nimetati – esimene etapp, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või leida töö. Kõnealuse tegevuse korral tuleks olenemata sellest, kas see toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust omal ajal Euroopa solidaarsuskorpuse nime all esimeses etapis rahastati.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Solidaarsus tähendab kõikide vastutustunnet, igaühe valmidust tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes ilma vastuteeneid ootamata.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaks neil väljendada oma pühendumist kogukondade hüvanguks, omandades samas väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandades seeläbi oma tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(4)  Noortele tuleks pakkuda kvaliteetses solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis tooks ühiskonnale kasu ja lubaks neil samas väljendada oma solidaarset pühendumist kohalike kogukondade hüvanguks ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, omandades samas väärtuslikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi eelkõige oma isiklikuks arenguks, mis tõstaks nende enesehinnangut, suurendaks nende iseseisvust ja motivatsiooni õppida ning stimuleeriks nende haridusalast, sotsiaalset, kunstilist, keelelist, kultuurilist, ühiskondlikku ja erialast arengut. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust kooskõlas töötajate liikuvust käsitlevate siseriiklike õigusaktidega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a)  Eraldi tähelepanu tuleks pöörata mitmekeelsusele, sest osa solidaarsustegevusest on piiriülene.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noorte jaoks taskukohane ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes.

(5)   Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks aitama lahendada olulisi, selgelt määratletud ühiskonnaprobleeme, vastama olulistele, selgelt määratletud vajadustele ning aitama tugevdada kohalikke või riigi tasandi kogukondi ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning edendada kodanikuaktiivsust. Solidaarsustegevus peaks vastama osalejate isiklikele vajadustele ja soodustama nende ametialast arengut, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi, olema noorte jaoks rahaliselt säästev ja hästi kättesaadav ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes. Solidaarsustegevuses tuleks tagada geograafiline tasakaal ning esmajoones ebasoodsas olukorras olevate noorte jaoks tõhus kaasamine ja võimalused tegevuses osaleda. Solidaarsustegevus ei tohiks mingil juhul olla ettevõtja sotsiaalse vastutuse asendaja ega tohiks mõjuda negatiivselt olemasolevatele töö- või praktikakohtadele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus peaks võimaldama noortel saada väärtuslikke kogemusi, arendada oma oskusi ja osaleda ühiskonna kujundamisel, pakkuma rohkem ja paremaid võimalusi mitmesugustel tegevusaladel ning tagama samal ajal juurdepääsu asjakohasele koolitusele ja selle käigus omandatud oskuste ja kogemuste ametliku tunnustamise.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)   Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii19 raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(6)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse peamine kontaktpunkt. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega ning mitte ohtu seada olemasolevate asjaomaste solidaarsuse valdkonna programmide rahastamist. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse ja programmi „Aktiivsed noored“ tugevatel külgedel ja koostoimel. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade ning Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse vastastikune täiendavus, eelkõige täiendavus riigi, piirkonna või kohalikul tasandil toimivate noortele suunatud solidaarsustegevuse, avaliku teenistuse ja liikuvuse kavadega.

Tuleks tagada, et Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus jääb puutumata soolisest diskrimineerimisest ning diskrimineerimisest sotsiaalsetel või majanduslikel kaalutlustel ning see teenistus peaks võimaluse korral rajanema headel tavadel. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus ei tohiks asendada riiklikke kavasid. Kõikidele noortele tuleks kõikides liikmesriikides asjakohase õigusraamistiku ja riiklike ressurssidega tagada juurdepääs riigi tasandi solidaarsustegevusele. Luua tuleks partnerlused Euroopa võrgustikega, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele kiireloomulistele sotsiaalsetele probleemidele, mida liikmesriigid ei ole piisaval määral lahendanud, nagu äärmine vaesus, kodutus, viletsus vähemuste hulgas, näiteks roma kogukondades, ja varjupaigataotlejate tõrjumine.

__________________

 

19 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01).

 

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a)  Solidaarsustegevus, projektid ja võrgustikutegevus põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas pakuvad noortele ainulaadset võimalust parimate tavade vahetamiseks.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega. Kui toetusesaajad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

(7)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega, pidades silmas noorte kaasatuse suurendamist, kodanikuühiskonda ja liikmesriikides juba saadud kogemusi aktiivse vabatahtliku tegevuse vallas. Kui osalevad organisatsioonid on saanud Euroopa solidaarsus-ja vabatahtliku teenistuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks avama noortele uusi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Kõnealused võimalused peaksid aitama edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist.

(8)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus peaks avama noortele uusi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Kõnealused võimalused peaksid aitama vastata rahuldamata ühiskondlikele vajadustele ja aitama tugevdada kogukondi ja edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus peaks toetama ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Samuti peaks see kaasa aitama solidaarsusmeetmeid rakendavate olemasolevate organisatsioonide toetamisele ja tugevdamisele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Vabatahtlik tegevus on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikkalik kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohi negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Selleks et tagada liidu tasandil toetatava vabatahtliku tegevuse järjepidevus, peaks Euroopa solidaarsuskorpus vabatahtliku piiriülese töö vormis toetama Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis kuulub Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse. Muud Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis ei kuulu Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse, tuleks edasi toetada programmi kohaselt, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm20. Sellega seotud õigusaktide tõlgendamisel liidu tasandil tuleks nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvat vabatahtlikku piiriülest tööd kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust käsitada samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(9)  Vabatahtlik tegevus on formaalõppe ja mitteformaalse õppimise kontekstis rikkalik kogemus, mis edendab noorte isiklikku sotsiaalhariduslikku arengut ja kodanikuaktiivsust. Võttes aga arvesse solidaarsusega seotud tegevuse valdkonnaülest laadi, sellesse tegevusse potentsiaalselt kaasatud mittetulundusüksuste ja -organisatsioonide eri staatust ning samuti solidaarsussektori sotsiaal-majanduslikku tähendust liidus, tuleks käesolevasse määrusesse lisada sätted selle tagamiseks, et vabatahtlikul tegevusel ei oleks negatiivset mõju ning see ei asendaks võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti ja solidaarsustegevust ei käsitataks ega rakendataks tegelikult nende aseainena. Seepärast peaksid vabatahtliku tegevuse vormis solidaarsustegevust pakkuma üksnes osalevad organisatsioonid mittetulundussektorist, sihtasutused ja sotsiaalsed ettevõtted.

_____________

 

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Solidaarsusega seotud valdkonna praktika- või töökohad võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja töösuutlikkust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavat praktikat peaks tasustama osalev organisatsioon ja see peaks vastama kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutavad praktika- ja töökohad peaksid noortele olema esimeseks sammuks tööturule sisenemisel ning seetõttu peaks nendega kaasnema asjakohane töö- või praktikajärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist peaksid hõlbustama asjaomased tööturu osalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad. Nemad kui osalevad organisatsioonid peaksid saama taotleda rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusstruktuuri kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ja solidaarsussektoris praktika- ja töökohti pakkuvate tööandjate vahel.

(10)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus peaks tagama solidaarsusega seotud valdkonnas ka praktika- ja töökohtade raamistiku, et aidata luua sotsiaalset, majanduslikku ja ühiskondlikku ühtekuuluvust. Praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eraldatud, seda nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast, kuna need võivad pakkuda noortele mitmesuguseid ja täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul ning parandada seal nende väljavaateid, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Praktika- ja töökohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade aseaineks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsusega seotud tegevuses, mis teisiti ei oleks neile kättesaadav. Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende püsiva tööturule integreerimise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse pakutavat praktikat peaks tasustama osalev organisatsioon ja see peaks vastama kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Peale selle peaksid praktikakohad olema lahutatud vabatahtlikust tegevusest ning põhinema kirjalikul kokkuleppel, mille praktikant ja osalev organisatsioon sõlmivad praktika alguses. Selles kirjalikus kokkuleppes peaksid olema näidatud praktika hariduslikud eesmärgid, töötingimused, praktika kestus, praktikandi tasu ning kokkuleppe osaliste õigused ja kohustused vastavalt praktika toimumise riigis kohaldatavale siseriiklikule õigusele ja/või kohaldatavatele kollektiivlepingutele. Pakutavad praktikakohad peaksid noortele olema esimeseks sammuks tööturule sisenemisel ning ei tohiks asendada töökohti. Praktikakohad peaksid olema ajutised ning mõistliku kestusega, nagu on määratletud käesolevas määruses. Töökohad peaksid põhinema kirjalikul lepingul ning nende puhul tuleks järgida kõiki töötingimusi, nagu need on määratletud töökohariigi õiguses ja/või kohaldatavates kollektiivlepingutes. Töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks rahalist toetust anda kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks. Praktika- ja töökohti tuleks rahastuslikult ja sisuliselt selgelt eristada vabatahtlikust tegevusest ning seetõttu peaks nendega kaasnema asjakohane ettevalmistus, töökohapõhine õpe ja töö- või praktikajärgne toetus seoses osaleja osalemisega Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses. Praktika ja töö korraldamist peaksid hõlbustama asjaomased tööturu osalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad. Nemad kui osalevad organisatsioonid peaksid saama taotleda rahastamist Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse pädeva rakendusstruktuuri kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ja solidaarsussektoris praktika- ja töökohti pakkuvate tööandjate vahel.

__________________

__________________

21 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

21 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid peaksid endast kujutama võimalust katsetada ideid ja toetada noori solidaarsusmeetmete edasiviivaks jõuks olemisel. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone või muid organisatsioone moodustama.

(11)  Noorte algatusvõime on ühiskonna jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonnaga solidaarselt ja selle hüvanguks, eelkõige kogukondades, mis asuvad maapiirkondades, eraldatud piirkondades või äärealadel. Need projektid peaksid endast noorte jaoks kujutama võimalust töötada välja uuenduslikke lahendusi ja katsetada ideid kestlikul viisil ning kogeda solidaarsusmeetmete edendaja rolli. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejaid tegelema sotsiaalse ettevõtlusega või tegutsema vabatahtlikena ühendustes, valitsusvälistes organisatsioonides, noorteorganisatsioonides või muudes solidaarsus-, mittetulundus- ja noortevaldkonna ühendustes ning ise organisatsioone asutama. Noortele ning noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidele tuleks anda vajalikku toetust, et nad saaksid solidaarsusmeetmeid tegusalt arendada. Töö- või praktikajärgne toetus võiks hõlmata toetust ja nõu osalistele, kes on huvitatud ühenduste, kooperatiivide, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja kogukonnakeskuste loomisest ja juhtimisest.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma rohkem kvaliteetseid praktika- ja töökohti aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus peaks samuti kaasa aitama Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

(12)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada solidaarsust kogu Euroopas ja sellest väljaspool. Samal ajal on osalevaid mittetulundusühendusi, kellel on üldhuvi teeniv olemus või sotsiaalne eesmärk, vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma rohkem kvaliteetseid praktika- ja töökohti aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus peaks toetama võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste suutlikkust ja osalevate mittetulundusühenduste kaasalöömist selles kogukonnas ning kasulike solidaarsustavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus peaks samuti kaasa aitama Euroopa solidaarsusalase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste, näiteks sotsiaalse eesmärgiga mittetulundusühenduste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate töö- või praktikakohtade ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja töö- või praktikajärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist.

(13)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames pakutavate töö- või praktikakohtade ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige internetipõhist ja väljaspool internetti toimuvat koolitust, keeleabi, kindlustust, lihtsustatud haldusmenetlusi ning töö- või praktikaeelset ja -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. See toetus tuleks välja töötada ja seda pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulundusühenduste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Juhul kui osalejate tegevust kavatsetakse läbi viia ohtlikus keskkonnas (nt pärast katastroofi), tuleks neile korraldada ennetavad ohutuskursused. Töö- või praktikajärgse toetuse puhul tuleks esmatähtsaks pidada ka osalejate jätkuvat osalemist oma kogukonna ühiskondlikus tegevuses ja neid tuleks suunata kohalike organisatsioonide või projektide juurde, milles nad saaksid osaleda pärast töö või praktika lõpulejõudmist.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas töös või praktikas osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22.

(14)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames korraldatavas töös või praktikas osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, kunstilist, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, tuleks enne solidaarsustegevust läbitud sihtotstarbelise koolituse kaudu omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas ELi suuniste ning riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha, dokumenteerida, hinnata, sertifitseerida ja tunnustada, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta. Tunnustamise vahendina tuleks kasutada noortepassi, mis aitaks kirjeldada ja kinnitada Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse kogemusega saadud mitteformaalse ja informaalse õppetulemusi. Noortepass parandab noorte õpiväljundite tunnustamist.

__________________

__________________

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a)   Noorte solidaarsustegevuse toetamiseks peaksid osalevad organisatsioonid olema lähetavad või vastuvõtvad mittetulundusühendused ning nende hulgas võiks olla valitsusväliseid või kodanikuühiskonna organisatsioone, noorteorganisatsioone ning kirikuid ja usuühinguid või -kogukondi.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kasutusele tuleks võtta kvaliteedimärgis, mis aitab tagada, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(15)  Koos asjaomaste sidusrühmadega tuleks vabatahtliku tegevuse ning praktika- ja töökohtade jaoks kasutusele võtta eraldi kvaliteedimärgised ja järelevalveraamistikud tagamaks, et osalevad organisatsioonid tegusalt ja järjepidevalt järgiksid Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse harta põhimõtteid ja nõudeid, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi solidaarsustegevus kõigil etappidel. Et vältida lahknevaid kvaliteedistandardeid, tuleks Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse hartas arvesse võtta programmi „Erasmus +“ Euroopa vabatahtliku teenistuse hartat. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames. Kvaliteedimärgised peaksid tagama, et Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse tegevust ei kasutata tegelike töö- või praktikakohtade asendajana. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess ei tohiks tekitada täiendavat bürokraatiat, mis pärsiks organisatsioone Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistusse panustamast. Kvaliteedimärgis peaks ka tagama, et osalevad organisatsioonid täidavad sotsiaalse kaasatuse eeltingimust ja eelkõige järgivad oma investeerimisprioriteeti, mis toetab üleminekut institutsioonilistelt tervishoiu- ja sotsiaalteenustelt kogukonnapõhistele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/20131a, et vältida liidu vahendite võimalikku kasutamist (ka kaudset kasutamist) tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna infrastruktuuride üksteisest eraldamiseks.

 

_____________________

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise ja tegevuse kvaliteeti ning edendada selle tegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist, peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus.

(16)  Et tõsta Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse rakendamise ja tegevuse kvaliteeti ning edendada selle tegevuse käigus omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste kindlakstegemist, valideerimist ja sertifitseerimist, peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ning Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ja võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka organisatsioonidele üks koht näiteks registreerimise, profiilide ja võimaluste kindlakstegemise ja sobitamise, võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetuse, internetikoolituse, keeleabi ja töö- või praktikajärgse toetuse, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(17)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse portaali, mis peaks olema osalevate riikide kõigis ametlikes keeltes ja kättesaadav ka puuetega inimestele, tuleks pidevalt edasi arendada ja ajakohastada, et aidata tagada lihtsat juurdepääsu Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikule teenistusele ning võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka mittetulundusühendustele interaktiivne ja mitmekeelne platvorm näiteks registreerimise, profiilide ja võimaluste kindlakstegemise ja sobitamise, võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetuse, olemasolevat solidaarsustööd või -praktikat või -projekte ning osalevaid organisatsioone käsitleva teabe, asjakohaste Euroopa või riiklike kontaktpunktide, internetikoolituse, keeleabi ja töö- või praktikaeelse ja -järgse toetuse, otsese tagasiside mehhanismide, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse portaali ja selle kasutamist tuleks üksikasjalikult selgitada programmijuhendis. Tagada tuleks koostalitlusvõime Euroopa noorteportaaliga.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Tuleks välja arendada Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse töö- ja praktikakohtade pakkumiste kvaliteediraamistik ja kvaliteedistandardid. Kvaliteediraamistiku aluseks peaksid olema kehtivad õigusaktid, mis nii liidu kui ka liikmesriigi tasandil kaitsevad töötajate, praktikantide ja vabatahtlike õigusi seoses sotsiaalkaitse, miinimumsissetuleku, stabiilsuse, töökaitse, tööalaste õiguste ning vaimse ja füüsilise tervisega. Standardid tuleks kindlaks määrata kaasava protsessiga, milles täiel määral osalevad sotsiaalpartnerid, noorteorganisatsioonid ja vabatahtlike organisatsioonid.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse hea toimimise ning meetmete õigeaegse kasutuselevõtu jaoks on ülioluline, et teenistuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud noortele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele korrapäraselt saata ajakohastatud teavet olemasolevate töö- ja praktikakohtade ning Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistusse aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)23 punkti 17 tähenduses. Lähtesumma, millest juhindutakse, hõlmab programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot) eelarveaastateks 2018, 2019 ja 2020 ümberpaigutatud summasid, mida on täiendatud osamaksetega mitmest eri rubriikidesse kuuluvast ELi programmist, nt Euroopa Sotsiaalfond, liidu kodanikukaitse mehhanism, programm LIFE ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(18)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 jooksevhindades 341,5 miljoni euro suurune rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)23 punkti 17 tähenduses. Rahastamispakett peaks hõlmama 197,7 miljonit eurot, mis olid algselt ette nähtud Euroopa vabatahtliku teenistuse liidusisese tegevuse rahastamiseks programmi „Erasmus+“ raames eelarveaastatel 2018, 2019 ja 2020, kuna see tegevus viiakse üle Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse programmi alla. Võttes arvesse vajadust vältida negatiivset mõju olemasolevate mitmeaastaste programmide rahastamisele, tuleks ülejäänud summa Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse rahastamiseks saada eranditult mittesihtotstarbelisest varust mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires ning uusi ressursse tuleks kasutada edaspidistel eelarveaastatel.

______________ ____

__________________

23 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

23 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Investeeringud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistusse ei tohiks tulla liidu teiste, noortele juba väärtuslikke võimalusi pakkuvate programmide arvelt, eriti programmi „Erasmus+“ ja noorte tööhõive algatuse arvelt. Investeeringuga Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistusse peaksid kaasnema suuremad investeeringud teistesse täiendavatesse ELi programmidesse ja programmi „Erasmus+“.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)   Selleks et tagada Euroopa solidaarsuskorpusesse panustavate programmide poolt toetatava tegevuse järjepidevus, tuleks solidaarsustööks või-praktikaks ning solidaarsusprojektideks antav rahaline toetus soovituslikult jagada nii, et 80 % sellest eraldatakse vabatahtliku töö kohtade ja solidaarsusprojektide ning 20 % praktika- ja töökohtade jaoks.

(19)   Selleks et tagada Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistusse panustavate programmide poolt toetatava tegevuse järjepidevus, tuleks solidaarsustööks või -praktikaks ning solidaarsusprojektideks antav rahaline toetus soovituslikult jagada nii, et 95 % sellest eraldatakse vabatahtliku töö kohtade ja solidaarsusprojektide ning 5 % praktika- ja töökohtade jaoks.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid osalevatel riikidel teha kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke rahalisi vahendeid.

(20)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse mõju maksimeerimiseks peaks osalevatel riikidel olema võimalik teha kooskõlas Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse eeskirjadega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke, piirkondlikke või kohalikke rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Kodanikukaitse ja humanitaarabi ei saa sõltuda Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalevatest noortest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama jätkuvad investeeringud struktureeritud kodanikukaitsesse ja humanitaarabisse.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Üldiselt esitavad osalejad toetuse taotlused selle riigi büroole, kus organisatsioon asub. Üleeuroopaliste või rahvusvaheliste organisatsioonide loodud töö- ja praktikakohtade toetuse taotlused esitatakse Euroopa Komisjoni Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b)  Komisjon peaks Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilist kava (PAVE) arvesse võttes alustama ELi vabatahtliku tegevuse tegevuskava väljaarendamist, mille eesmärk oleks lisaks laiema solidaarsuse ja vabatahtliku tegevuse kultuuri soodustamisele, edendamisele ja toetamisele tagada vabatahtlike ja vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide õiguste tunnustamine ja austamine ning vabatahtliku tegevuse ja vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide ees seisvate halduslike ja õiguslike takistuste vähendamine kogu Euroopas.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks lisaks liikmesriikide osalemisele olema avatud ka teiste riikide osalemisele nendega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. See osalus peaks vajaduse korral põhinema täiendavatel assigneeringutel, mis tuleks teha kättesaadavaks asjaosaliste riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

(22)  Nii nagu Euroopa vabatahtlik teenistus, peaks ka Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus lisaks liikmesriikide osalemisele olema avatud programmide „Erasmus+“ ja „Aktiivsed noored“ riikidele ja partnerriikidele ning algusest peale tuleks erilist tähelepanu pöörata liidu naaberriikidele, et edendada võrdseid võimalusi liikmesriikide ja kolmandate riikide noorte vahel. See osalus peaks põhinema täiendavatel assigneeringutel, mis tuleks teha kättesaadavaks asjaosaliste riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks olema suunatud noortele vanuses 18–30 aastat. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavas tegevuses osalemiseks peaks olema vaja end eelnevalt Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreerida.

(23)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus peaks olema suunatud noortele vanuses 18–30 aastat. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse pakutavas tegevuses osalemist tuleks hallata kas enda eelneva registreerimise kaudu Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse portaalis või osaleva organisatsiooni hallatava ametliku taotlemis- või töölevõtmismenetluse kaudu. Vajaduse korral tuleks registreerimist võimaldada muude lisavahendite kaudu, et hõlbustada kõigi noorte inimeste, eriti kõige haavatavamate noorte ja digitaalse kirjaoskuseta noorte osalemist. Selleks võiks kasutada juba olemasolevaid taotlusprotsesse, mida pakuvad koordineerivad ja lähetavad organisatsioonid.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Noorte inimeste sihtrühm peaks olema võimalikult laiaulatuslik ja kaasav, et Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses saaksid osaleda eri tausta, haridustaseme, oskuste, võimete, teadmiste ja kogemustega noored.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 b)  On vaja edendada laiemat poliitilist strateegiat eesmärgiga luua Euroopas vabatahtliku tegevuse jaoks soodne keskkond, dubleerimata teisi käimasolevaid programme, vaid pigem tugevdades olemasolevaid edukaid algatusi, nagu Euroopa vabatahtlik teenistus.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Seepärast tuleks kehtestada erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi24. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

(24)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse toetatav tegevus oleks tegelikult kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele, nagu erivajadustega noortele. Seepärast tuleks pakkuda erimeetmeid ja personaliseeritud tuge, et jõuda kõikide vähemate võimalustega noorte rühmadeni ja edendada sotsiaalset kaasatust ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi24. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

______________________

______________________

24 Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusele 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

24 Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusele 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kui kõik tingimused on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse struktuure rakendades. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(25)  Kui kõik tingimused on täidetud ja asjaomane tegevus ei kuulu väljajäetud tegevuste nimekirja, peaks iga Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev, avalik ja läbipaistev ning toimuma Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse struktuure rakendades. Selles protsessis tuleks vältida tarbetut halduskoormust. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Üksus, kes soovib rahastamist, et pakkuda töö- või praktikakohta Euroopa solidaarsuskorpuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Seda tingimust ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad toetust oma solidaarsusprojektidele mõne Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametliku rühma nimel.

(26)  Mittetulundusüksus, kes soovib rahastamist, et pakkuda töö- või praktikakohta Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmist ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad toetust oma programmidele ja solidaarsusprojektidele mõne mitteametliku Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejate rühma nimel. Pädevad rakendusametid peaksid tegema võrdväärseid kvaliteedikontrolle, et teha kindlaks, kas asjaomased füüsilised isikud vastavad Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse nõuetele.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Projektide kvaliteedi hindamisel peaksid üheks oluliseks kriteeriumiks olema kohalike kogukondade vajadused ja ootused. Vastavalt sellele tuleks kasutusele võtta asjakohased näitajad ja neid igal aastal uuesti hinnata.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Tõhus tulemusjuhtimine, sealhulgas seire ja hindamine, nõuab selliste konkreetsete, mõõdetavate ja realistlike näitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta ning milles arvestatakse sekkumisloogikat.

(27)  Tõhus tulemusjuhtimine, sealhulgas seire ja hindamine, nõuab selliste konkreetsete, mõõdetavate ja realistlike kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta ning milles arvestatakse sekkumisloogikat.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Euroopa solidaarsuskorpuse toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.

(28)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks bürokraatiat suurendamata tugineda kõigile Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse rakendusasutustele, komisjoni veebisaitidele ning Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistusega juba seotud liidu programmidele.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Et paremini saavutada Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud bürood tegema tihedat koostööd omavahel ning valitsusväliste organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja solidaartegevuses pädevate kohalike sidusrühmadega.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(29)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, nagu sotsiaalset integratsiooni, ühtekuuluvust, keskkonnakaitset ja kliimamuutuste leevendamist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga ja on kooskõlas Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse rahastamisallikate eesmärkidega.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamine tuleks seepärast usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile ning määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikele büroodele.

(30)  Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse rakendamine tuleks seepärast usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile ning määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikele büroodele. Tuleks luua Euroopa solidaarsuse ja vabatahtliku tegevuse valitsusväliste organisatsioonide võrgustikke hõlmav nõuandev organ.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,26 peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada nende rakendamiseks vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

(35)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,26 peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammis tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktidega ning peaksid lähtuma toetusesaajate vajadustest ja nõudmistest.

__________________

__________________

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Käesoleva määruse tõhusamaks ja tulemuslikumaks rakendamiseks peaks komisjoni abistama määruse (EL) nr 1288/2013 alusel loodud komitee. Euroopa solidaarsuskorpusega seotud küsimustes võiks see komitee kokku tulla erikoosseisus ja tema volitused peaksid olema kooskõlla viidud tema uue rolli täitmisega. Osalevad riigid peaksid nende kohtumiste jaoks nimetama asjaomased esindajad, võttes arvesse Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtliku töö ja tööhõive mõõdet.

(37)  Käesoleva määruse tõhusamaks ja tulemuslikumaks rakendamiseks peaks komisjoni abistama määruse (EL) nr 1288/2013 alusel loodud komitee eraldi allkomitee. Programmiga seotud küsimustes võiks see komitee kokku tulla erikoosseisus. Osalevad riigid peaksid nende kohtumiste jaoks nimetama asjaomased esindajad, võttes arvesse Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse vabatahtliku töö ja tööhõive mõõdet. Euroopa Noortefoorum, Euroopa Vabatahtlike Keskus ja muud asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas tööandjaid ja ametiühinguid esindavad võrgustikud, peaksid programmikomitees osalema ilma hääleõiguseta alaliste vaatlejatena ja nende osalemisõigus tuleks ette näha selle komitee töökorras.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a)  Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ rakendamise kohta1 a kutsus Euroopa Parlament komisjoni ja liikmesriike üles tegema eelarvega seoses pingutusi, et rahastada uut Euroopa solidaarsuskorpuse algatust, vähendamata teiste käimasolevate ja prioriteetsete programmide rahastamist.

 

___________________

 

1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0018.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 b)  Oma 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks1 a väljendas Euroopa Parlament muret, et vaatamata parlamendi hoiatustele on 30. mail 2017 vastu võetud seadusandlikus ettepanekus ette nähtud, et kolme neljandikku solidaarsuskorpuse eelarvest rahastatakse vahendite ümberpaigutamisega olemasolevatest programmidest, eelkõige programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot), ning kordas, et mis tahes uusi poliitilisi kohustusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ja mitte olemasolevate programmide assigneeringute ümberpaigutamise kaudu.

 

_____________________

 

1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2017)0302.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 c)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse jaoks tuleks tagada eraldi rahastamine ja eelarveeraldised ning see ei tohiks kaasa tuua noorte, hariduse, koolituse, tööhõive ja solidaarsuse edendamisele suunatud muude poliitikavaldkondade eelarve vähendamist. Tuleks tagada rahaliste vahendite optimaalne ja läbipaistev kasutamine.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olev Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispakett toetub ka programmist „Erasmus+“ ümberpaigutatud vahenditele. Need vahendid peaksid peamiselt tulema Euroopa vabatahtliku teenistuse sellise tegevuse rahastamiseks ette nähtud assigneeringutest, mis kuuluksid käesoleva määrusega toetatud vabatahtliku töö rakendusalasse. Teatavad üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu assigneeringud, mida tõenäoliselt programmis „Erasmus+“ ära ei kasutata, tuleks ümber paigutada, aitamaks piisavalt kaasrahastada riiklike büroode tegevuskulusid, ning viia rohkem kooskõlla kõnealuse meetme kasutussuutlikkusega.

(39)  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olev Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse rahastamispakett toetub programmist „Erasmus+“ ümberpaigutatud vahenditele. Need vahendid peaksid eranditult tulema Euroopa vabatahtliku teenistuse sellise tegevuse rahastamiseks ette nähtud assigneeringutest, mis kuuluksid käesoleva määrusega toetatud vabatahtliku töö rakendusalasse.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40 a)  Loomadega töötamise teraapilist väärtust arvestades tuleks pöörata eritähelepanu sellele, et pakkuda vaimse ja füüsilise puudega noortele võimalust töötada hooletaludes.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2018. Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(41)  Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)   „solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna hüvanguks täita rahuldamata ühiskondlikke vajadusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas;

 

(1)   „solidaarsustegevus“üldhuvi teeniv tegevus, mille eesmärk on lahendada kogukonna ja kogu ühiskonna hüvanguks olulisi ühiskondlikke probleeme, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, kunstilist, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut. Solidaarsustegevus toimub töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt formaalse, informaalse ja mitteformaalse hariduse ja koolituse, noorsootöö, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalse ettevõtluse, kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, kultuuridevahelise dialoogi, sotsiaalse kaasamise, puudega inimeste kaasamise, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, sotsiaalse põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande ning kolmandate riikide kodanike, nagu varjupaigataotlejad ja pagulased, vastuvõtu ja integratsiooni valdkonnas;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  „solidaarsus“ – valmisolek edendada ühiskonna huvisid konkreetse tegevuse raames, ilma vastutasu ootamata;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „osaleja“ – noor, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja võtab osa Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevusest, mida pakub mõni osalev organisatsioon;

(2)  „osaleja“ – noor, kes võtab osa Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse solidaarsustegevusest, mida pakub mõni osalev organisatsioon või mille on välja töötanud rühm noori, kes on registreerunud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse portaalis;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „ebasoodsas olukorras olevad noored“ noored, kes vajavad täiendavat abi invaliidsuse, õpiraskuste, majanduslike takistuste, kultuurierinevuste, terviseprobleemide või sotsiaalsete või geograafiliste tõkete tõttu;

(3)  „vähemate võimalustega noor“ – 1730aastane isik, kes vajab täiendavat, sihipärast abi, kuna ta on võrreldes oma eakaaslastega ebasoodsas olukorras, sest tal on tegemist ühe või mitme tõrjuva teguri või takistusega, näiteks invaliidsus, tervislik seisund, õpiraskused, sotsiaalsed ja majanduslikud takistused, kultuurierinevused, terviseprobleemid, institutsioonilised või geograafilised tõkked või diskrimineerimine põhjustel, mis on nimetatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „osalev organisatsioon“ – iga avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, millele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ja mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejale töö- või praktikakohta või viib Euroopa solidaarsuskorpuse raames läbi muud tegevust;

(4)  „osalev organisatsioon“ – mittetulunduslik avalik-õiguslik või mittetulunduslik eraõiguslik üksus, mis korraldab üldhuvi teenivat või sotsiaalse eesmärgiga tegevust, millel on tähtis roll vabatahtliku tegevuse sektorile juurdepääsu ja selles sektoris partnerluste stimuleerimisel, soodustamisel ja hõlbustamisel ning millele on antud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse kvaliteedimärgis. Selline üksus pakub Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejale solidaarsustegevuses töö- või praktikakohta ja toetab Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raamistikus muud tegevust, osaledes selles kas lähetava või vastuvõtva organisatsioonina. „Lähetav organisatsioon“ on organisatsioon, mis vastutab osalejate ettevalmistamise ja toetamise eest enne solidaarsustööd või -praktikat, selle vältel ja selle järel. „Vastuvõttev organisatsioon“ on organisatsioon, mis pakub osalejale töö- või praktikakohta;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „solidaarsustöö või -praktika“ – solidaarsusega seotud valdkonnas muus kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt) toimuv vabatahtlik tegevus, praktika või töö, mille on organiseerinud osalev organisatsioon ja mis aitab kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, edendades samas seda tegeva Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut;

(5)  „solidaarsustöö või -praktika“ – solidaarsusega seotud valdkonnas toimuv vabatahtlik tegevus, praktika või töö, millel on Euroopa lisaväärtus, mis ei asenda liikmesriigi vabatahtliku tegevuse süsteeme, mille on organiseerinud osalev organisatsioon ja mis aitab kaasa selgelt määratletud peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, edendades samas Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osaleja isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, eelistatavalt muus kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või vajaduse korral osaleja elukohariigis (riigisiseselt);

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täis- või paindliku (vähemalt kümme tundi nädalas) tööajaga vabatahtlik töö mittetulundussektori osalevas organisatsioonis, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate mittetulundusühenduste igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, ja eelkõige nendes kogukondades abi vajavatele inimestele, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada, valideerida ja sertifitseerida lasta oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele. Sellist tegevust iseloomustavad tähtajalisus, selged eesmärgid, sisu, ülesanded, struktuur ja raamistik, asjakohane hüvitis ning õigus- ja sotsiaalkaitse ning see tegevus ei saa asendada palgatööd;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „vabatahtlike rühmade töö või praktika“ – kaks nädalat kuni kaks kuud kestev töö või praktika, mis võimaldab eri osalevatest riikidest pärit Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate rühmadel ühise eesmärgi nimel vabatahtlikult mõnes kogukonnale kasulikus teenistusprojektis koos tegutseda, täites kas füüsilisi või intellektuaalseid tööülesandeid;

(7)  „vabatahtlike rühmade töö või praktika“ – kaks nädalat kuni kaks kuud kestev töö või praktika, mis võimaldab eri osalevatest riikidest pärit Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejate rühmadel koostöös avaliku sektori asutuste, mittetulundusühenduste, sihtasutuste ja sotsiaalsete ettevõtetega ühise eesmärgi nimel vabatahtlikult mõnes kogukonnale kasulikus teenistusprojektis koos tegutseda, täites kas füüsilisi või intellektuaalseid tööülesandeid;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „praktika“ – 2–12 kuud kestev tööpraktika periood, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav organisatsioon ja mis põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis hõlmab õppe- ja koolituskomponenti, ning mida rakendatakse eesmärgiga omandada tööalase konkurentsivõime parandamiseks praktilisi ja tööalaseid kogemusi ning lihtsustada üleminekut tööellu;

(8)  „praktika“ – kolm kuni kuus kuud kestev tööpraktika periood, mida saab samas osalevas organisatsioonis pikendada ühe korra ja maksimaalselt 12 kuuks, mida tasustab Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejat võõrustav organisatsioon ning mis hõlmab õppe- ja koolituskomponenti, mida rakendatakse eesmärgiga omandada praktilisi ja tööalaseid kogemusi, et arendada oskusi, mis on kasulikud osaleja isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, kodanikurolliga seotud ja erialaseks arenguks, mis põhineb kirjalikul kokkuleppel, mille sõlmivad osaleja ja osalev organisatsioon praktika alguses ja milles on kirjas hariduslikud eesmärgid, töötingimused ja praktika kestus, töötasu ning osapoolte õigused ja kohustused vastavalt selle riigi siseriiklikule õigusele ja/või kohaldatavatele kollektiivlepingutele, kus praktika toimub, kusjuures praktika ei asenda töökohti;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „töö“ – 2–12 kuud kestev tööperiood, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav osalev organisatsioon ja mis leiab aset mõnes osalevas riigis ning põhineb selle osaleva riigi õigusraamistikuga kooskõlas sõlmitud töölepingul;

(9)  „töö“ – vähemalt kuus kuud kestev tööperiood, mis põhineb kirjalikul töölepingul, milles järgitakse kõiki töötingimusi, nagu need on kindlaks määratud selle riigi õiguses ja/või kohaldatavates kollektiivlepingutes, kus töö toimub, ning mida tasustab Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejat võõrustav osalev organisatsioon;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „solidaarsusprojekt“ – 2–12 kuud kestev kohalik algatus, mille on kavandanud ja viivad ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnevad rühmad, et tegelda oma kohaliku kogukonna põhiliste probleemidega, sidudes need laiema Euroopa vaatenurgaga;

(10)  „solidaarsusprojekt“ – 2–12 kuud kestev kohalik algatus, mille on kavandanud ja viivad ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejast koosnevad rühmad, et tegelda oma kohaliku kogukonna põhiliste probleemidega, sidudes need laiema Euroopa vaatenurgaga ning olemasolevate kohalike solidaarsusalgatustega. Solidaarsustegevuse toimumise tagamiseks on osalev organisatsioon või kohalikud ametiasutused kohustatud andma suuniseid ning töö- või praktikaeelset toetust ja töö- või praktikajärgset toetust, et tagada projekti jätkusuutlikkus ja osutatud teenuste kvaliteet;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10 a)  „sotsiaalne põllumajandus“ – põllumajandusressursside kasutamine üksikisikute sotsiaalse, füüsilise ja vaimse heaolu parandamiseks, et võimaldada psühholoogiliselt või sotsiaalselt haavatavatel isikutel põllumajandustöös osaleda;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis on Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- või praktikakohta pakkuda soovivale avalik-õiguslikule või eraõiguslikule üksusele või rahvusvahelisele organisatsioonile antud pärast menetlust, mille eesmärk on tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega;

(11)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis on Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames osalevaks organisatsiooniks saada tahtvale ja töö- või praktikakohta pakkuda soovivale avalik-õiguslikule või eraõiguslikule üksusele või rahvusvahelisele organisatsioonile antud pärast menetlust, mille eesmärk on tagada kooskõla Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse põhimõtete ja nõuetega ning tagada osalevate organisatsioonide osutatavate teenuste kvaliteet;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „Euroopa solidaarsuskorpuse harta“ – dokument, milles on esitatud õigused ja kohustused, mida kõik Euroopa solidaarsuskorpusega ühineda soovivad üksused peavad järgima;

(12)  „Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse harta“ – dokument, milles on esitatud õigused ja kohustused, mida kõik Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistusega ühineda soovivad üksused peavad järgima;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  „Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus“ – määratud riikliku büroo täidetavad lisafunktsioonid Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva tegevuse arendamise ja rakendamise toetamiseks ning osalejate poolt nende töö või praktika ja projektides osalemise käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

(13)  „Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse ressursikeskus“ – määratud riikliku büroo täidetavad lisafunktsioonid Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevuse arendamise ja rakendamise toetamiseks ning osalejate poolt enne solidaarsustööd või -praktikat läbitud sihtotstarbelise koolituse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks. Vastavad riiklikud bürood peaksid osalema kaasatud Euroopa solidaarsuse algatuse ressursikeskuse ülesannete väljatöötamise protsessi;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  „Euroopa solidaarsuskorpuse portaal“ – veebipõhine vahend, mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele asjakohaseid internetiteenuseid, sh Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva teabe andmine, osalejate registreerimine, töö- või praktikakohtade täitmiseks osalejate otsimine, töö- või praktikakohtade leidmiseks kuulutamine ja nende otsimine, võimalike projektipartnerite otsimine, kontaktandmete ning töö või praktika- ja projektipakkumiste haldamine, koolitus-, teabevahetus- ja võrgustikutegevus ning võimalustest teavitamine, samuti muud asjakohased Euroopa solidaarsuskorpusega seotud arengud.

(14)  „Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse portaal“ – mitmekeelne interaktiivne veebipõhine vahend osalevate riikide kõigis ametlikes keeltes, kättesaadav ka puuetega inimestele, mis pakub Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele täiendavaid internetiteenuseid. Need teenused täiendavad osalevate organisatsioonide tegevust ning nende hulgas on Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistust käsitleva teabe andmine, osalejate registreerimine, töö- või praktikakohtade täitmiseks osalejate otsimine, töö- või praktikakohtade leidmiseks kuulutamine ja nende otsimine, võimalike projektipartnerite otsimine, kontaktandmete ning töö või praktika- ja projektipakkumiste haldamine, koolitus-, teabevahetus- ja võrgustikutegevus ning võimalustest teavitamine, töö- ja praktikakohtade kvaliteedi kohta tagasiside andmise mehhanismi tagamine, samuti muud asjakohased Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistusega seotud arengud.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Et julgustada noori osalema vabatahtlikus tegevuses, mis on täiesti tasustamata, ning võttes arvesse, et töönädal kutsekeskkonnas ei tohiks ületada 40 tundi, ei tohi noortel lubada töötada vabatahtlikuna üle 25 tunni nädalas.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust tugevdavasse vahendisse, toetades kogukondi ja leides lahendusi ühiskonnaprobleemidele.

 

Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse eesmärk on edendada solidaarsust kui väärtust ning vabatahtlikku tegevust Euroopas ja kaugemal, et rajada kaasav ühiskond, tõhustades noorte inimeste ja mittetulundusorganisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust tugevdavasse vahendisse; selle eesmärk on täiendada niisuguste organisatsioonide olemasolevaid meetmeid ja struktuure, kes toetavad kohalikke kogukondi, eelkõige haavatavaid kogukondi, ja reageerida kiiresti ühiskonnaprobleemidele, keskkonnakaitsele, kliimamuutuste leevendamisele ja suuremale sotsiaalsele integratsioonile.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  tagada, et osalejatele pakutav solidaarsustegevus aitab kaasa oluliste ühiskondlike probleemide lahendamisele ja kogukondade tugevdamisele ning on kvaliteetne ja nõuetekohaselt valideeritud;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda osalevate organisatsioonide toel noortele solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, aidates neil parandada nii oskusi ja pädevusi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule, toetades sealhulgas noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust;

(a)  pakkuda osalevate organisatsioonide toel noortele solidaarsus- ja vabatahtlikus tegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, aidates neil parandada oskusi, pädevusi ja teadmisi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks, kultuuriliseks ja erialaseks arenguks, toetades sealhulgas noorte vabatahtlike liikuvust, mille tulemusena võib paraneda ka tööalane konkurentsivõime, ja tagades samal ajal, et tasustatavat tööd ei asendata tasustamata tööga;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  suurendada vähemate võimalustega noorte kaasamist Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistusse, luues selleks kohandatud töövormid ning edendades juhendamise ja abistamise erimeetmeid;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tagada, et Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele pakutav solidaarsustegevus aitab kaasa konkreetsete, ühiskonnas katmata vajaduste rahuldamisele ja kogukondade tugevdamisele ning on kvaliteetne ja nõuetekohaselt valideeritud.

(b)  tagada, et Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejatele pakutav solidaarsus- ja vabatahtlik tegevus aitab kaasa märkimisväärsete ühiskondlike probleemide lahendamisele ning avaliku huvi vajaduste rahuldamisele kogukonna kasuks, konkreetsete, selgelt kindlaks määratud, ühiskonnas katmata vajaduste rahuldamisele ja kogukondade tugevdamisele ning on kvaliteetne, nõuetekohaselt valideeritud ja ellu viidud ning austab Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse harta põhimõtteid ja vastab selle nõuetele.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  toetada ELi vabatahtliku tegevuse tegevuskava väljatöötamist, toetamist ja haldamist eesmärgiga tagada lisaks solidaarsuse ja vabatahtliku tegevuse laiema kultuuri soodustamisele, edendamisele ja toetamisele liidus ka vabatahtlike ja vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide õiguste tunnustamine ja austamine, ning vähendada kõikjal liidus vabatahtliku tegevuse ja vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide haldus- ja õiguslikke takistusi.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  edendada solidaarsustegevusse kaasamise abil ELi kodanike seas ühise Euroopa-meelse hoiaku tugevdamist;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c)  tagada, et osalejate isiklik, haridusalane, sotsiaalne, ühiskondlik ja erialane areng ning töö- või praktikakohalt saadud teadmised, oskused ja pädevused tehakse täpselt kindlaks, dokumenteeritakse, hinnatakse ja sertifitseeritakse.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b d)  suurendada vähemate võimalustega noorte kaasamist solidaarsus- ja vabatahtlikusse teenistusse, luues kohandatud töövormid ning edendades sihtotstarbelise eelarvega individuaalse juhendamise ja abistamise erimeetmeid;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b e)  hoida ära, et organisatsioonid muudaksid sotsiaalse vastutuse meetmed Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse meetmeteks ning kasutaksid seetõttu rahalisi vahendeid ebakorrektselt;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed on kooskõlas artikli 2 punktis 1 nimetatud valdkondadega seotud asjakohaste poliitikameetmete ja programmidega ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja täiendavad neid.

1.  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse meetmed on kooskõlas artikli 2 punktis 1 nimetatud valdkondadega seotud asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega ning Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja täiendavad neid.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon ja osalevad riigid teevad koostööd tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks, tagades ühelt poolt sidususe riiklike solidaarsuse, hariduse, kutseõppe ja noortega seotud programmide ja kavade ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete vahel. Need meetmed põhinevad asjakohastel headel tavadel ja olemasolevatel programmidel.

2.  Komisjon ja osalevad riigid teevad koostööd tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks, tagades ühelt poolt sidususe riiklike solidaarsuse, hariduse ja noortega seotud programmide ja kavade ning teiselt poolt Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse meetmete vahel. Need meetmed põhinevad asjakohastel headel tavadel ja olemasolevatel programmidel.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon algatab ELi vabatahtliku tegevuse tegevuskava väljatöötamise eesmärgiga tagada lisaks solidaarsuse ja vabatahtliku tegevuse laiema kultuuri soodustamisele, edendamisele ja toetamisele liidus ka vabatahtlike ja vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide õiguste tunnustamine ja austamine, ning vähendada kõikjal liidus vabatahtliku tegevuse ja vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide haldus- ja õiguslikke takistusi.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et saavutada avatud koordinatsiooni meetodi abil erinevates riiklikes õigusaktides vabatahtliku tegevuse poliitika lähenemine ja vastastikune täiendavus.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus,

(a)  solidaarsustöö või -praktika järgmises vormis:

 

(i)  vabatahtlik töö;

 

(ii)  praktika- või töökohad;

 

(iii)  solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Töötatakse välja vabatahtliku solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektide ja võrgustikutegevuse Euroopa raamistik. Euroopa raamistikus määratakse kindlaks õigused ja kohustused ning sellega hõlbustatakse liikuvust ja oskuste tunnustamist harta kujul;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  solidaarsustöö või -praktika kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmeid, sh koolitus, keeleabi, haldusabi osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele, kindlustus, töö- või praktikajärgne toetus, aga ka sellise tõendi väljatöötamine, milles tehakse kindlaks ja dokumenteeritakse tööl või praktikal omandatud teadmised, oskused ja pädevused;

(a)  solidaarsustöö või -praktika kvaliteedi tagamiseks ja kättesaadavuseks ette nähtud meetmeid, sh koolitus internetis ja mujal, et valmistuda solidaarsustööks või -praktikaks ning juhendamine selle ajal, keeleabi, rahaline ja haldusabi osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele, kindlustus, töö- või praktikaeelne ja -järgne toetus ning noortepassi selline lisakasutamine, mille puhul tehakse kindlaks ja dokumenteeritakse tööl või praktikal omandatud teadmised, oskused ja pädevused, vabatahtlikuks tegevuseks kulunud tundide koguarv ning vabatahtliku töö või praktika kestus, mille väljatöötamisse võivad noorteorganisatsioonid olla kaasatud ekspertidena;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate üksikisikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust.

(c)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalevate või osaleda soovivate üksikisikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust, mis peab olema täielikult sidus ja täiendama tõendatud kohapealseid kogemusi, pidades eelkõige silmas häid tavasid vabatahtliku töö ja kodanikukaitse valdkonnas.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Solidaarsustöös ja -praktikas osalemist reguleeritakse Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse hartaga, milles sätestatakse osalevate organisatsioonide ja osalejate õigused ja kohustused ning osutatakse nn kvaliteedimärgise sertifitseerimisprotsessi alusele osalevate organisatsioonide jaoks. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse harta tagab osutatavate teenuste kvaliteedi, näiteks kindlustades osalejatele inimväärsed elutingimused ning piisava toidu, majutuse ja miinimumtoetuse vabatahtlikele. Vabatahtlikus töös osalemise ning praktika- ja töökohtade jaoks luuakse eraldi kvaliteedimärgised. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse harta peab olema kooskõlas artikliga 7a ning sisaldama selliste tegevuste loetelu, mis on osalejatele ja ühiskonnale kahjulik, või osalejatele sobimatu, näiteks vabatahtlik töö laste hoolekandeasutustes, mida solidaarsustöö ja -praktika raames ei tehta. Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse harta väljatöötamisel võtab komisjon arvesse Euroopa vabatahtliku teenistuse hartat.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga XX vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse harta vastuvõtmise ja muutmisega.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üksuste tegevusi ja meetmeid, mis toetavad noori juurdepääsul solidaarsustööle või -praktikale ning solidaarsusprojektidele või nende väljatöötamisel;

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a b)  tegevusi ja meetmeid, mille eesmärk on tagada nende osalevate organisatsioonide pakutava solidaarsustöö ja -praktika kvaliteet, kes toetavad noori vabatahtliku tegevuse leidmisel ja töötavad välja oma projekte, ning, kui see on asjakohane, tagada töö- või praktikajärgne toetus osalejatele, kes on huvitatud ühenduste, ühistute, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja kogukonnakeskuste loomisest ja katsetamisest;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c)  Euroopa vabatahtliku tegevuse raamistiku väljatöötamist; selles tuleks määrata kindlaks õigused ja kohustused ning sellega tuleks hõlbustada liikuvust ja oskuste tunnustamist;

Selgitus

Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis Euroopa vabatahtliku teenistuse ja Euroopas vabatahtliku tegevuse edendamise kohta (2016/2872) nõutakse Euroopa vabatahtliku tegevuse õigusraamistiku kehtestamist.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a d)  sellise osalejatele ja organisatsioonidele ettenähtud selge ja üksikasjaliku menetluse väljatöötamist, millega nähakse ette töö või praktika kõikides etappides tehtavad sammud ja ajakava;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a e)  osalevate organisatsioonide tegevusi ja meetmeid, millega toetatakse noori solidaarsustööle või -praktikale juurdepääsemisel ning projektide väljatöötamisel;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a f)  meetmeid, millega ergutatakse sotsiaalseid ettevõtteid toetama Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse tegevust ja võimaldama töötajatel osaleda Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames vabatahtlikus tegevuses;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- või praktikakohta pakkuda soovivate üksuste jaoks kvaliteedimärgise väljatöötamist ja selle haldamist, et tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega;

(b)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames vastavalt vabatahtlikku tööd või töö- või praktikakohta pakkuda soovivate üksuste jaoks kvaliteedimärgiste väljatöötamist ja nende haldamist, et tagada kooskõla Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse harta põhimõtete ja nõuetega. Eraldi akrediteerimismenetlus üksuste jaoks, kes tahavad pakkuda vabatahtlikku tööd, ja üksuste jaoks, kes tahavad pakkuda töö- ja praktikakohti eri hindamiskriteeriumide alusel, piirates juurdepääsu programmile nende tegevusvaldkondade puhul, mille jaoks nad on akrediteeritud;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  noortepassi, õpitulemuste tunnustamise liidu vahendi kasutamist;

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomist, haldamist ja ajakohastamist.

(d)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse portaali, mis hõlmab osalejate aruandeid ja muid asjakohaseid internetiteenuseid, mis on kättesaadav liidu kõigis ametlikes keeltes, et eeskätt levitada käesoleva määruse eesmärke ja hõlbustada selle kättesaadavust, ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomist, haldamist ja ajakohastamist.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse töö- ja praktikakohtade pakkumiste kvaliteedistandardeid sisaldava kvaliteediraamistiku väljatöötamist;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Selle meetme jaoks on vaja ületada digilõhe, et muuta Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavad solidaarsusmeetmed kättesaadavaks kõigile noortele eurooplastele, eeskätt maapiirkondadest pärit noortele.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus pakub võrdseid võimalusi kõikidele ELi noortele, olenemata riikide võimalustest. Lisaks seab see solidaarsus- ja vabatahtliku tegevuse Euroopa projekti keskmesse ning edendab Euroopa piire ületava solidaarsuse olulisust.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 nimetatud summa hõlmab jooksevhindades 294 200 000 euro suurust rahastamispaketti,33 mida täiendavad järgmised vahendid:

2.  Lõikes 1 nimetatud summa hõlmab jooksevhindades 294 200 000 euro suurust rahastamispaketti,33 mida suurendatakse mittesihtotstarbelistest varudest ja uute ressursside kasutamisega järgmistel eelarveaastatel.

__________________

__________________

33 See rahastamispakett kujutab endast lähtesummat, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (2013/C 373/01) punkti 17 tähenduses.

33 See rahastamispakett kujutab endast lähtesummat, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (2013/C 373/01) punkti 17 tähenduses.

Selgitus

Euroopa solidaarsuskorpus ei tohiks kahjustada muude ELi programmide toimimist, samas kui selle põhifookuses peaksid olema noored ja vabatahtlikud programmi „Erasmus+“ raames ning seda tuleks peamiselt rahastada Euroopa vabatahtliku teenistuse vahenditest, mitte muudest programmi „Erasmus+“ osadest ega ELi programmidest (märkus: käesolev muudatusettepanek nõuaks artiklite 27–31 väljajätmist).

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  35 000 000 eurot jooksevhindades Euroopa Sotsiaalfondist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  6 000 000 eurot jooksevhindades liidu kodanikukaitse mehhanismist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  4 500 000 eurot jooksevhindades programmist LIFE;

välja jäetud

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  1 800 000 eurot jooksevhindades Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ülejäänut summat tuleks rahastada kõikide rahaliste vahendite abil, mis on kehtiva finantsraamistiku määruse alusel kättesaadavad;

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Rahalisest toetusest artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud solidaarsustööle või -praktikale ning solidaarsusprojektidele nähakse soovituslikult 80 % ette vabatahtlikus töös osalemise ja solidaarsusprojektide jaoks ning 20 % praktika- ja töökohtade jaoks.

3.  Rahalisest toetusest artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud solidaarsustööle või -praktikale ning solidaarsusprojektidele nähakse soovituslikult 95% ette vabatahtlikus töös osalemise ja solidaarsusprojektide jaoks ning 5% praktika- ja töökohtade jaoks.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kõnealuse rahaeraldisega võib katta ka kulusid, mis on seotud Euroopa solidaarsuskorpuse juhtimiseks ja selle eesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute, ekspertide kohtumiste ning teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, Euroopa solidaarsuskorpuse portaali loomise, haldamise ja ajakohastamise ning vajalike IT-tugisüsteemidega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjon on Euroopa solidaarsuskorpust hallates kandnud.

4.  Kõnealuse rahaeraldisega võib katta ka kulusid, mis on seotud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse juhtimiseks ning selle eesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, eelkõige vähemate võimalustega osalevatele noortele mõeldud kohandatud isikupõhise toetuse, uuringute, ekspertide kohtumiste ning teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse portaali loomise, haldamise ja ajakohastamise ning vajalike IT-tugisüsteemidega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjon on Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistust hallates kandnud.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a.  Komisjon ja liikmesriigid jätkavad kodanikukaitse ja humanitaarabi rahastamist, et Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistust ei kasutataks avaliku sektori kulude kärpimise korvamiseks, kaasates noori vabatahtlikke nendesse sotsiaalsektoritesse, kus töökohad hävitati.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Vajaduse korral võib assigneeringud nende kulude katmiseks kajastada ka 2020. aastale järgnevat perioodi hõlmavas eelarves, et võimaldada selliste meetmete haldamist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

5.  Vajaduse korral võib maksete assigneeringud nende kulude katmiseks kajastada ka 2020. aastale järgnevat perioodi hõlmavas eelarves, et võimaldada selliste meetmete haldamist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Osalev riik võib toetusesaajatele võimaldada riiklikke vahendeid, mida hallatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjade alusel, ning võib selleks kasutada Euroopa solidaarsuskorpuse detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise.

6.  Osalev riik, piirkondlik või kohalik üksus teeb vastavalt oma vahenditele toetusesaajatele kättesaadavaks lisavahendid, mida hallatakse Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse eeskirjade alusel, ning võib selleks kasutada Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise. Liikmesriigid võivad teha kättesaadavaks uued lisavahendid.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleb nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid osalevad Euroopa Solidaarsuskorpuses.

1.  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus tegutseb Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa solidaarsuskorpus on avatud ka teiste riikide osalemisele nendega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. Koostöö põhineb vajaduse korral täiendavatel assigneeringutel, mis tuleb teha kättesaadavaks nende riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

2.  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus on 2020. aastaks avatud kõikidele teistele riikidele, kes osalevad Euroopa vabatahtlikus teenistuses, ja see on avatud ka muudele riikidele kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel. Koostöö, eelkõige koostöö naaberriikidega, aga ka madala ja keskmise sissetulekuga riikidega põhineb vajaduse korral täiendavatel assigneeringutel, mis tuleb teha kättesaadavaks nende riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Tööle või praktikale asumisel või projekti alguses peab registreeritud noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.

1.  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses saavad osaleda 17–30aastased Euroopa noored. Noored alates 17. eluaastast, kes soovivad osaleda Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses, võivad registreerida end Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuse portaalis või taotleda solidaarsustöö ja -praktikakohta taotluste esitamise protsessi kaudu, mida korraldab osalev organisatsioon, kellel on kvaliteedimärgis. Tööle või praktikale asumisel või projekti alguses peab registreeritud noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane. Komisjon püüab pakkuda töö- ja praktikakohti kõigile saadud taotlustele.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesolevat määrust kohaldades tagavad komisjon ja osalevad riigid, et eriti suuri jõupingutusi tehakse sotsiaalse kaasatuse edendamiseks, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte osavõtuks.

2.  Käesolevat määrust kohaldades tagavad komisjon, liikmesriigid ja teised osalevad riigid, et võetakse konkreetseid ja tõhusaid meetmeid sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete juurdepääsutingimuste edendamiseks, eelkõige vähemate võimalustega noorte osavõtuks, sealhulgas puudega inimeste, LGBTI-inimeste ning tõrjutud kogukondadest pärit inimeste osavõtuks. Sellised meetmed võivad hõlmata kohandatud ja personaalseid tugisüsteeme ja juhendamist, spetsiaalseid kontaktisikuid solidaarsustöö ajal ning eriformaate, nagu lühiajaline solidaarsustöö ja -praktika. Mis tahes lisakulud, mis on seotud erivajadustega inimeste osalemisega, kaetakse 100 %;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa solidaarsuskorpus on avatud avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste või rahvusvaheliste organisatsioonide osalusele, kui need on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.

1.  Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlik teenistus on avatud mittetulunduslike avalik-õiguslike või mittetulunduslike erasektori üksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu VVOde ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusele, kui nende tegevus vastab käesolevas määruses esitatud solidaarsustegevuse määratlusele, need on saanud kvaliteedimärgise ning et nende pakutav tegevus ei kuulu välistatud tegevuste loetellu.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

2.  Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse hartas sätestatud põhimõtetele ja nõuetele. Üksused, kes oma tegevust oluliselt muudavad, teavitavad sellest rakendusasutust, et korraldataks uus hindamine. Taotlus- ja registreerimisprotsess on kasutajasõbralik. Halduskoormust tuleb vältida. Vabatahtliku töö komponendini viivat protsessi tuleb eristada tööhõive komponendi kvaliteedimärgise andmiseni viivast protsessist, võttes arvesse mõlema protsessi eriomadusi.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt ja vähemalt iga kahe aasta järel uuesti, tekitamata seejuures ülemäärast halduskoormust, ja märgis võidakse tagasi võtta niipea, kui üksuse tegevus ei ole enam kooskõlas Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse hartas sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Pärast lisahindamist võidakse märgis uuesti anda. Üksuste uuesti hindamine on osa käesoleva määruse artiklis 15 osutatud järelevalvest ja hindamisest ning eelkõige eduaruandest, mille komisjon 2020. aastal avaldab.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning tal lubatakse teha solidaarsustegevuse pakkumisi registreeritud üksikisikutele.

4.  Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse kvaliteedimärgise, antakse juurdepääs Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse portaalile ning tal lubatakse teha solidaarsustegevuse pakkumisi registreeritud üksikisikutele. Komisjon kehtestab eraldi akrediteerimismenetlused üksuste jaoks, kes kavatsevad pakkuda vabatahtlikku tööd, ja üksuste jaoks, kes kavatsevad pakkuda töö- ja praktikakohti erinevate hindamiskriteeriumidega ja piirates juurdepääsu programmile osadele, mille jaoks nad on akrediteeritud.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Taotlus- ja akrediteerimisprotsesside igas etapis hoitakse halduskoormust võimalikult madalal, et vältida meelehärmi, lisakulusid või osaleva organisatsiooni poolset huvipuudust pakkuda töö- või praktikakohti.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b.  Osalevad organisatsioonid, kelle pakutud solidaarsustööd või -praktikat rahastatakse vabatahtliku tegevuse raames, võivad programmis ettenähtud ettevalmistavad ja järelkoolitused teha solidaarsustöö või -praktika ajal iseseisvalt, kui nad ei soovi neid jätta pädeva riigiasutuse vastutusele. Osalevate organisatsioonide koolituste läbiviimist rahastatakse.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamist võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, samuti osalevates riikides solidaarsustegevust teostavad rahvusvahelised organisatsioonid. Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud solidaarsusprojektide korral võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.

Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames rahastamist võivad taotleda kõik liikmesriikides või teistes osalevates riikides asutatud mittetulunduslikud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, samuti liikmesriikides või teistes osalevates riikides solidaarsustegevust teostavad rahvusvahelised organisatsioonid. Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud solidaarsusprojektide korral võivad Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud, tingimusel et pädevad rakendusametid teostavad samaväärse kvaliteedikontrolli;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon jälgib koostöös osalevate riikidega korrapäraselt Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

1.  Komisjon jälgib koostöös liikmesriikide ja osalevate riikidega, rakendusametite ning osalevate ja lähetavate organisatsioonidega ning liidu ja riigi tasandi sidusrühmadega, nagu noorteorganisatsioonid, korrapäraselt Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel. Selleks tuleks luua spetsiaalne programmi järelevalvekomisjon. Programmi järelevalvekomisjoni kuuluvad komisjoni, liikmesriikide, teiste osalevate riikide, rakendusametite, osalevate organisatsioonide ning liidu ja riigi tasandi sidusrühmade esindajad

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erieesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme mõõdetakse järgmiste näitajate abil:

2.  Erieesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme mõõdetakse järgmiste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogumi abil:

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vabatahtlikule tööle suunatud osalejate arv (riigis ja piiriüleselt);

(a)  kvaliteetses vabatahtlikus töös osalejate arv ja profiil (riigis ja piiriüleselt) riikide, vanuse ja soo lõikes;

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  selliste osalejate arv, kes on suurendanud oma teadmisi, oskusi ja pädevusi;

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  projektieesmärkide saavutamise määr väljaselgitatud kogukonnavajaduste mõttes;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)   solidaarsusprojektides osalejate arv;

(d)  solidaarsusprojektides osalejate arv ja profiil riikide, vanuse ja soo lõikes;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  selliste osalejate arv, kes kinnitavad, et nad saavutasid oskusi, pädevusi ja teadmisi isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kodanikepõhise (k.a Euroopa kodakondsuse) ja kutsealase arengu jaoks, vanuse, riikide ja soo lõikes;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  erivajadustega osalejate või vähemate võimalustega noorte arv;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  selliste osalejate arv, kes on saanud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalemise eest tõendi (nagu noortepassi) või muu ametliku tunnistuse;

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  endiste osalejate tööhõive määr;

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e c)  selliste osalejate osakaal, kes on teatanud, et nad kavatsevad jätkata osalemist solidaarsustegevuses, riigi, vanuse ja soo lõikes; solidaarsusprojektide arv;

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e d)  nende kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv, kelle solidaarsustegevuseks on Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames antud rahalisi vahendeid;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e e)  terve menetluse kvaliteet ja tulemuslikkus, eriti osalejate ja osalevate organisatsioonide poolt kantava halduskoormuse tase;

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e f)  osalejate ja osalevate organisatsioonide üldine rahulolu määr seoses Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse töö- või praktikakohtade, koolituse, keeleabi, haldusalase toetuse, kindlustuse ja töö- või praktikajärgse toetuse kvaliteediga;

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e g)  kvaliteedimärgise andmisel ja andmise uuesti hindamisel kasutatavate menetluste ja kriteeriumide tõhusus ja tulemuslikkus;

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e h)  praktika kvaliteet, eelkõige seoses osalejate abi ja järelmeetmetega;

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e i)  tulemuste kvaliteet ja solidaarsustegevuse mõju;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt e j (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e j)  selliste konkreetsete meetmete tõhusus, mis on võetud sotsiaalse kaasatuse ja kõigile osalejatele võrdse juurdepääsu tingimuste edendamiseks ja tagamiseks, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte osavõtuks;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju seire üksikasjaliku kava.

Hiljemalt ...* koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimise üksikasjaliku kava.

 

_______________

 

* Käesoleva määruse jõustumise kuupäev

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  2020. aastal avaldab komisjon aruande, milles teeb kokkuvõtte edusammudest eesmärkide saavutamisel, sh seoses eesmärgiga pakkuda 2020. aastaks 100 000 noorele Euroopa solidaarsuskorpuses osalemise võimalust (hõlmatud on kõik artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud töö- ja praktikakohad ning projektid).

3.  2019. aastal avaldab komisjon saavutatud tulemuste ning programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta aruande, milles teeb kokkuvõtte edusammudest eesmärkide saavutamisel, sh seoses eesmärgiga pakkuda 2020. aastaks 100 000 noorele Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalemise võimalust (hõlmatud on kõik artikli7 lõike 1 punktides a ja b osutatud töö- ja praktikakohad ning projektid), ning samuti programmi kulutõhususega, ja esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Töö- või praktikakohtade kvaliteeti hinnatakse, kasutades kõigis osalevates riikides ühtseid järelevalve standardeid nii, et on võimalik saavutada rakendamiskvaliteedi ühtne tase. Osalevad organisatsioonid aitavad kvaliteedinõudeid välja töötada.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva viib komisjon läbi käesoleva määruse sõltumatu hindamise ja esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

4.  Komisjon viib läbi käesoleva määruse sõltumatu järelhindamise, et hinnata programmi tõhusust, tulemuslikkust ja mõju võrreldes programmi eesmärkidega, ning esitab hiljemalt 30. juuniks 2021 peamisi järeldusi sisaldava aruande, sh soovitused programmi tuleviku kohta, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus tagab komisjon korrapäraste konsultatsioonide toimumise kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas osalejate, osalevate organisatsioonide ja asjaomaste kohalike kogukondadega. Hindamistulemusi arvestatakse tulevase programmi koostamisel ja vahendite eraldamise ettepanekutes.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon tagab koostöös osalevate riikidega kõikide Euroopa solidaarsuskorpuse toetatud meetmetega seotud teabe ja tutvustusmaterjali levitamise ning järelmeetmetest teavitamise.

1.  Komisjon tagab koostöös osalevate riikide ja liidu tasandil võrgustikega, mis on seotud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse tegevusega, kõikide Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse toetatud meetmetega seotud teabe ja tutvustusmaterjali levitamise ning järelmeetmetest teavitamise eelkõige IKT lahenduste kaudu (nt kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes kättesaadav portaal), pöörates erilist tähelepanu võrdsetele võimalustele ja juurdepääsetavusele.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 20 osutatud riiklikud bürood kujundavad nende juhitavate meetmete tulemuste tulemusliku sihtrühmadeni viimise, levitamise ja kasutamise järjekindla poliitika, abistavad komisjoni Euroopa solidaarsuskorpust (sh riikide ja liidu tasandil hallatud meetmeid ja tulemusi) käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel ning teavitavad asjaomaseid sihtrühmi oma riigis tehtud algatustest.

2.  Artiklis 20 osutatud riiklikud bürood kujundavad nende juhitavate meetmete tulemuste tulemusliku sihtrühmadeni viimise (mis peaks ühtlasi olema suunatud äärealadele), levitamise ja kasutamise järjekindla poliitika, abistavad komisjoni Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikku teenistust (sh riikide ja liidu tasandil hallatud meetmeid ja tulemusi) käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel ning teavitavad asjaomaseid sihtrühmi oma riigis tehtud algatustest.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Teabe levitamine aitab ühtlasi kaasa liidu poliitiliste prioriteetide üldisele tutvustamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

3.  Teabe levitamine aitab ühtlasi kaasa liidu poliitiliste prioriteetide üldisele tutvustamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga ning pakuvad liidule lisaväärtust ja nähtavust.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Riiklikud bürood teevad koostööd spetsialiseeritud noorte teabeteenistustega, mis teavitavad noori, ulatuvad nendeni, juhivad ja toetavad neid, eriti ebasoodsas olukorras noorte puhul, et tagada sidus ja mitmekesine levitamine ning sihtrühmadeni viimine.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  liidu tasandil Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet;

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Riigi ametiasutus nimetab sõltumatu auditeerimisasutuse. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

1.  Riigi ametiasutus nimetab kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega sõltumatu auditeerimisasutuse. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet

 

1.  Liidu tasandil vastutab Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet käesoleva määruse artiklis 7 loetletud üleliiduliste või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt esitatud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse projektitoetuse ja meetmete etappide juhtimise eest.

 

2.  Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet vastutab ühtlasi üleliiduliste või rahvusvaheliste organisatsioonide akrediteerimise ja järelevalve eest.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodena.

Kõigis Euroopa solidaarsus- ja vabatahtlikus teenistuses osalevates riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/20131 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse riiklike büroodena. Määruse (EL) 2016/589 artiklis 7 osutatud EURESe võrgustiku organisatsioonid abistavad neid riiklikke büroosid praktika- ja töökohtade vormis solidaarsusmeetmete haldamisel ning Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames asjakohaste kvaliteedi- ja abimeetmete võtmisel.

 

_______________

 

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõike 3 kohaldamist, vastutab riiklik büroo kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/201234 artikliga 44 ka projekti kõikide etappide juhtimise eest nende Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete korral, mis on loetletud artiklis 24 osutatud rakendusaktides.

2.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõike 3 kohaldamist, vastutab riiklik büroo kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/201234 artikliga 44 ka projekti kõikide etappide juhtimise eest nende Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse meetmete korral, mis on loetletud artiklis 24 osutatud rakendusaktides. Komisjon pakub riiklikele büroodele konkreetset koolitust ja suuniseid, et võimaldada neil viia nõuetekohaselt ellu projekti kogu olelusring ja saada üle kõikidest takistustest, millega üksikisikud ja organisatsioonid võivad kokku puutuda.

__________________

__________________

34 Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

34 Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  määratakse kindlaks riiklike büroode sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike büroode jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;

(a)  määratakse kindlaks riiklike büroode sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike büroode jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad, võttes arvesse lihtsustamise nõudeid ja seega osalevatele organisatsioonidele mis tahes lisakoormust panemata;

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  täpsustatakse iga-aastased prioriteedid;

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  nõustatakse riiklikke büroosid menetluste, instrumentide ja vahendite kehtestamiseks, tagades adekvaatsed vahendid haldustasude jaoks;

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike büroode võrgustikuga, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse ühtne rakendamine kõigis osalevates riikides.

7.  Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike büroode võrgustikuga, osalevate ja saatvate organisatsioonidega ning Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse tegevusse kaasatud kodanikuühiskonna sidusrühmadega, nagu noorteorganisatsioonid, et tagada Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse ühtne rakendamine kõigis osalevates riikides. Komisjon kutsub sellistele kohtumistele osalema olemasolevad liidu tasandi võrgustikud, mis on seotud Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega, nagu Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, EURES ja Eurodeski võrgustik, Euroopa Vabatahtlike Keskus ja Euroopa Noortefoorum, ning muud asjakohased kodanikuühiskonna organisatsioonid, sh tööandjaid ja ametiühinguid esindavad võrgustikud.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Riiklikud bürood vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas, mis on toetusesaajate ülesandeks usaldatud. Kontrollid annavad piisavat kindlustunnet selle kohta, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

3.  Riiklikud bürood ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse meetmete osas, mis on toetusesaajate ülesandeks usaldatud. Kontrollid on proportsionaalsed ja asjakohased ning annavad piisavat kindlustunnet selle kohta, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega, võttes arvesse lihtsustamise nõudeid ja seega osalevatele organisatsioonidele lisakoormust panemata. Et toetusesaajatele esitatavaid nõudeid lihtsustada, tuleb võimalikult palju kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammid. Iga tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 3 ja 4 esitatud üld- ja erieesmärgid viiakse järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat, riiklike büroode kaudu juhitavate meetmete jaoks eraldatud vahendite orienteeruvat jagunemist osalevate riikide vahel ning orienteeruvat rakendamisgraafikut.

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25 a vastu delegeeritud õigusakte tööprogrammide vastuvõtmise kohta. Iga tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 3 ja 4 esitatud üld- ja erieesmärgid viiakse järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, sealhulgas piiriülesel tasandil võetavaid ühismeetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat, riiklike büroode kaudu juhitavate meetmete jaoks eraldatud vahendite orienteeruvat jagunemist osalevate riikide vahel ning orienteeruvat rakendamisgraafikut.

Selgitus

Määruse rakendusmeetmete osas tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Pärast seda, kui komisjon on käesolevat määrust tööprogrammide abil kaks aastat rakendanud, esitatakse Euroopa solidaarsus- ja vabatahtliku teenistuse tulemusnäitajad nõukogule ja ELi parlamendile edasiseks kontrolliks, et hinnata kavandatud eesmärkide ja tegevuse nõuetekohast lõimimist ametliku noorte poliitikaraamistikuga, mis kehtestatakse pärast 2020. aastat.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 25

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1288/2013 artikliga 36 loodud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

Selgitus

Määruse rakendusmeetmete osas tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 25 a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1293/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1293/2013 artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3.  Keskkonnaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast keskkonna allprogrammist eraldatakse kuni 3 000 000 eurot (jooksevhindades) ning kliimaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast kliimameetmete allprogrammist kuni 1 500 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada artikli 17 lõike 4 kohaseid projekte, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis aitavad kaasa ühe või mitme artiklites 9 ja 13 kindlaksmääratud prioriteetse valdkonna eesmärkide saavutamisele. Seda raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1293/2013 erinõudeid. “

 

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

 

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

 

1.  Artikli 58 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

 

a)  esimene lõik asendatakse järgmisega:

 

„Komisjoni algatusel võivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ning kontrollimeetmeid ning toetada määruse (EL) 2017/XXX kohaseid meetmeid, nagu on osutatud kolmandas lõigus, niivõrd, kuivõrd nende eesmärgiks on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.“;

 

b)  kolmandale lõigule lisatakse punkt m:

 

„m)  Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rahastatavad meetmed, mille eesmärk on edendada nii noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule. “

 

2.  Artikli 91 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

 

„Kooskõlas määruse (EL) 2017/XXX artikli 9 lõike 2 punktiga a eraldatakse komisjoni algatusel tehnilisele abile eraldatud summast 35 000 000 eurot (jooksevhindades) Euroopa solidaarsuskorpusele selle meetmete toetamiseks. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.“

 

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 29

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõikes 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

 

„Määruse (EL) 2017/XXX kohaselt võib EAFRD rahastada 1 800 000 euroga (jooksevhindades) ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendatavaid meetmeid, mis toetavad üht või mitut liidu seatud maaelu arengu alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 erinõudeid.“

 

Selgitus

Euroopa solidaarsuskorpus ei tohiks kahjustada muude ELi programmide toimimist, samas kui selle põhifookuses peaksid olema noored ja vabatahtlikud programmi „Erasmus+“ raames (märkus: käesolev muudatusettepanek nõuaks artiklite 27–31 väljajätmist).

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 30

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 6 lisatakse punkt j:

 

„j)  Euroopa solidaarsuskorpuse poolt määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rakendatavad meetmed, mis toetavad üht või mitut liidu seatud põllumajanduse ja maaelu arengu alast prioriteeti, eelkõige määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 1 teises lõigus osutatud meetmed. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid. “

 

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 31

välja jäetud

Otsuse nr 1313/2013/EL muutmine

 

Otsuse (EL) nr 1313/2013/EL artikli 19 lõikes 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

 

„Rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ alt saadud rahastamispaketist eraldatakse 6 000 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada meetmeid, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis toetavad üht või mitut liidu seatud kodanikukaitse alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse otsuse nr 1313/2013/EL erinõudeid.“

 

(1)

(2)

(3)


SELETUSKIRI

Euroopa solidaarsuskorpus on Euroopa Komisjoni oluline algatus solidaarsuse tugevdamiseks Euroopas. Vajadus selle järele on suurem kui kunagi varem: püsiv noorte töötus, valuutakriisid ja kasvav euroskeptilisus nõuavad Euroopa tasandil suuremat pühendumist ja rohkem solidaarsust. Selleks et nende probleemidega jätkusuutlikult tegeleda ja solidaarsusalast mõtteviisi võimalikult varakult edendada, keskendub Euroopa solidaarsuskorpus Euroopa tulevikule: noortele. Komisjoni esildatud programmi ettepanekus käsitletakse lisaks Euroopa vabatahtliku teenistuse laiendamisele ka tasustatud tööalast tegevust, mis hõlmab töö- ja praktikakohti solidaarsusvaldkonnas.

Raportöörina toetan programmi tööalast tegevust käsitleva osa vähendamist kavandatud 20 %-lt 5 %-le programmi kogueraldistest, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse edu, vältida kvaliteedi halvenemist töökohtadel ja suurendada vabatahtliku teenistuse kui terviku väärtust. Kuna tööalast tegevust puudutavate lõigete muudatused kuuluvad tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni (EMPL) ainupädevusse, loodan ma selles küsimuses tõhusale koostööle tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kolleegidega.

Olen otsustanud asetada esikohale programmi solidaarsusalase mõtteviisi. Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks olema esmajoones tööhõive edendamisele suunatud programm ja kindlasti ei peaks see olema lahendus noorte töötuse probleemile. Selleks on juba olemas spetsiaalselt loodud algatused, nagu noortegarantii ja noorte tööhõive algatus. Neid algatusi tuleb laiendada, mitte nende väärtust uue programmiga vähendada.

Sellest hoolimata tekib üldine küsimus, kas kasumi teenimisele suunatud ettevõttes töötamine läheb kokku solidaarsusalase mõtteviisiga. Komisjoni ettepanekus on kvaliteedikontrolli ja järelevalvet käsitlevad punktid väga segaselt sõnastatud ja see tekitab tööhõivevaldkonnas ohtlikke lünki, mis tulevad programmis osalejatele kahjuks.

Oma raportis keskendun solidaarsuse võimalikult tõhusale edendamisele noorte hulgas. Seepärast peab üks peamistest eesmärkidest olema ebasoodsas olukorras noorte kaasamine. Selle sihtrühmani ei jõuta internetiportaalide vahendusel, vaid otseste kontaktidega. See nõuab vabatahtlikus teenistuses osalemist korraldavate asutuste ja organisatsioonide aktiivset kaasamist. Selle sihtrühmani saab jõuda vaid isiklikke sidemeid luues. Seepärast nõuan tugistruktuuride ja nende paindlikult kohandatud asutuste sihipärast toetamist, mis loovad ebasoodsas olukorras noortele võimaluse saada vabatahtliku tegevuse kogemus. Sellega seoses toetan ka vabatahtliku teenistuse paindlikumaks muutmist, et Euroopa solidaarsuskorpusega sobituksid ka alternatiivsed eluviisid ja programm seeläbi uute sihtrühmadeni jõuaks.

Seoses sellega teen ettepaneku muuta programmi nime nii, et selles säiliks programmi aluseks olev „solidaarsus“, aga kaotataks vääritimõistmist ja negatiivseid seoseid tekitav sõjaväest inspireeritud sõna „korpus“.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (12.1.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

(COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD))

Arvamuse koostaja: Brando Benifei

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon teatas Euroopa solidaarsuskorpuse algatusest 2016. aasta detsembris pärast president Junckeri kõnet Euroopa Liidu olukorra kohta. Üldeesmärk on aidata inimestel Euroopa integratsiooni projekti omaks võtta – edendada solidaarsust kui Euroopa Liidu üht olulisemat põhiväärtust, teisalt aidata noortel eurooplastel parandada oma tööväljavaateid, võttes arvesse suure töötuse ja oskuste mittevastavuse püsivat kooseksisteerimist noorte seas. Pärast algatuse esimese etapi käivitamist pidas komisjon asjakohaseks esitada ajutise õigusraamistiku ettepaneku, avaldades 30. mail 2017 ettepaneku võtta vastu määrus, mida kontrolliksid Euroopa Parlament ja nõukogu. Määrusega sätestatakse solidaarsuskorpuse õiguslik alus, määratakse kindlaks algatuse eelarve- ja rakenduskord, seatakse konkreetsed eesmärgid ja määratletakse peamised terminid.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile anti ülesanne koostada arvamus ettepaneku aspektide kohta, mis hõlmavad nn kutsealavaldkonda („occupational strand“), eelkõige tekstis sisalduvaid „praktikakoha“ ja „töökoha“ määratlusi. Kodukorra artikli 54 kohaselt on tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil komisjoni ettepaneku nende osade asjus ainupädevus.

Üldiselt kiidab tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja komisjoni ettepaneku heaks, juhib aga selgelt tähelepanu probleemsetele elementidele ja esitab nende kohta muudatusettepanekud. Tema peamine eesmärk on tagada, et Euroopa solidaarsuskorpus ei avaks ust võimalikule moonutusele, kus vabatahtlikke kasutatakse nende ülesannete täitmiseks, mida peaksid täitma korrapärast tasustatavat tööd tegevad isikud. Seda silmas pidades tuleb õigusaktides hajutada mis tahes asendamise ohud. Sel põhjusel peab arvamuse koostaja vajalikuks hoida vabatahtlik töö selgelt lahus praktika- ja töökohtadest ning hoida lahus ka mõlemale valdkonnale eraldatavad vahendid. Tekstis tuleb parandada viiteid tööhõive tagatistele ning töö- ja praktikakohtade puhul tuleb selgelt nimetada, et vaja on täielikult järgida kehtivaid siseriiklikke õigusakte, maksta kohustuslikus korras tasu ja tagada nende kohtade vastavus kõrgeimatele kvaliteedinõuetele.

Arvamuse koostaja on kindlalt seisukohal, et selles valdkonnas kuritarvituste vältimiseks on vaja vabatahtliku töö pakkujate ring piirata üksnes avaliku sektori asutuste või mittetulundussektori osalevate organisatsioonidega. See välistaks näiteks võimaluse, mis on praegu ette nähtud Euroopa vabatahtliku teenistuse raames, et suured ettevõtjad või äriühingud haaravad endale ELi rahastatud vabatahtlikud, kuna see tundub küsitav mitte üksnes eetilisest ja rahanduslikust vaatepunktist, vaid on pööratav ka ettevõtte reklaamikampaaniate vastuvõetamatuks vormiks. Lisaks sellele peavad reguleerivad asutused pöörama erilist tähelepanu solidaarsussektorile – võttes arvesse selle valdkonnaülest olemust ning sotsiaal-majanduslikku tähendust –, et vältida võimalikku kahjulikku mõju tööturule.

Selle asemel peaks kasumit taotlevatel ettevõtetel olema lubatud osaleda Euroopa solidaarsuskorpuses üksnes siis, kui nad pakuvad noortele tasustatud töö- või praktikakohti. Võimaliku alternatiivina tuleks veel uurida võimalust, et kui ettevõtted või sotsiaalsed ettevõtted soovivad osaleda Euroopa solidaarsuskorpuse algatuses, tuleks neil arendada partnerlusi või rahastada praktika- või töökohti kasumit mittetaotlevates üksustes, kus vastavat solidaarsusvaldkonda põhjalikult tuntakse.

Kui need kavandatud kohandused heaks kiidetakse, pakub Euroopa solidaarsuskorpus Euroopa noortele uusi võimalusi, et osaleda solidaarsustegevuses ning omandada väärtuslikke kohalikke kogemusi.

Arvamuse koostaja palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmetel keskenduda oma töös teksti nendele osadele, millel on selge seos tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tegevusega. See oleks mõistlik, et hõlbustada tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni seisukoha kiiret vastuvõtmist, ning tõendaks positiivset ja lojaalset koostööd kultuuri- ja hariduskomisjoniga ning selle komisjoni arvamuse koostajaga.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata. Solidaarsuse põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulis.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta17 rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

(2)  14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta17 rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ja võimaldada neil ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust, arendada samas ka oma informaalseid ja mitteformaalseid oskusi ning omandada sellega kogukonnapõhise tegevuse praktilisi kogemusi ja väärtuslikke inimlikke kogemusi.

__________________

__________________

17 Euroopa Liidu olukord 2016. aastal: Teel parema Euroopa suunas, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi, IP/16/3042 (http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-3042_en.htm).

17 Euroopa Liidu olukord 2016. aastal: Teel parema Euroopa suunas, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi, IP/16/3042 (http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-3042_en.htm).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid võtma kohustuse luua raamtingimused, mis teeksid Euroopa solidaarsuskorpuses osalemise võimalikult atraktiivseks.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“ 18rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu ELi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või leida töö. Kõnealuse tegevuse korral tuleks olenemata sellest, kas see toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ning kohalikke valitsustasandi ja valitsusväliseid osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu ELi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või leida töö. Kõnealuse tegevuse korral tuleks olenemata sellest, kas see toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

__________________

__________________

18 Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“, COM(2016) 942 (final).

18 Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“, COM(2016) 942 (final).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaks neil väljendada oma pühendumist kogukondade hüvanguks, omandades samas väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandades seeläbi oma tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(4)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis avaldaksid positiivset mõju ühiskonnale ja võimaldaksid neil eelkõige väljendada oma pühendumist kogukondade hüvanguks ja ühes sellega omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandada seeläbi oma oskusi ja tugevdada kutsealast jõudu, mida nad saavad edaspidi rakendada töökeskkonnas. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noorte jaoks taskukohane ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes.

(5)  Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks aitama vastata rahuldamata ühiskondlikele vajadustele ja probleemidele, aitama tugevdada kogukondi ja kodanikkonda ning vastata osalejate isikliku ja tööalase arenguvajadustele. Solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne ja kõigile noortele hästi kättesaadav, pakkudes neile võimalust omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi ja pälvida tehtud pingutuste eest tunnustust ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes. Eelkõige tuleks teha pingutusi, et tagada tõhus kaasatus ja võimalused pakutavas solidaarsustegevuses osaleda, seda eriti vähemate võimalustega noortele ja esmajoones puuetega noortele. Solidaarsustegevus ei tohiks mingil juhul olla ettevõtja sotsiaalse vastutuse asendaja ega tohiks mõjuda negatiivselt olemasolevatele töö- või praktikakohtadele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii 19 raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(6)  Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse (mida teevad noored) peamine kontaktpunkt. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel ning ei tohiks ohustada solidaarsuse vallas olemasolevate asjaomaste programmide rahastamist . Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noorte juurdepääsuvabatahtliku tegevuse võimalustele, samuti võimalustele, mis on välja töötatud selleks, et lihtsustada nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga, Euroopa noortefoorumiga, Euroopa Vabatahtlike Keskusega ja muude asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas sotsiaalpartneritega. Luua tuleks partnerlused Euroopa võrgustikega, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele kiireloomulistele sotsiaalsetele probleemidele, mida liikmesriigid ei ole piisavalt lahendanud, nagu äärmine vaesus, kodutus, viletsus roma kogukondades ja varjupaigataotlejate tõrjumine. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

__________________

 

19 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01).

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega. Kui toetusesaajad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

(7)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega. Kui osalevad organisatsioonid on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks avama noortele uusi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Kõnealused võimalused peaksid aitama edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist.

(8)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks avama noortele uusi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Kõnealused võimalused peaksid aitama vastata rahuldamata ühiskondlikele vajadustele ja aitama tugevdada kogukondi ja edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Samuti peaks see aitama kaasa solidaarsustegevust rakendavate olemasolevate organisatsioonide toetamisele ja tugevdamisele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalemine peaks aitama Euroopa noortel kiiremini ja kergemini tööturule sobituda, olles väärtuslik punkt elulookirjelduses.

Muudatusettepanek11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Vabatahtlik tegevus on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikkalik kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohi negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Selleks et tagada liidu tasandil toetatava vabatahtliku tegevuse järjepidevus, peaks Euroopa solidaarsuskorpus vabatahtliku piiriülese töö vormis toetama Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis kuulub Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse. Muud Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis ei kuulu Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse, tuleks edasi toetada programmi kohaselt, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm20 Sellega seotud õigusaktide tõlgendamisel liidu tasandil tuleks nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvat vabatahtlikku piiriülest tööd kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust käsitada samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(9)  Vabatahtlik tegevus on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikkalik kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Võttes aga arvesse solidaarsusega seotud tegevuse valdkonnaülest laadi, sellesse tegevusse potentsiaalselt kaasatud üksuste ja organisatsioonide eri staatust ning samuti solidaarsussektori sotsiaal-majanduslikku tähendust ELis, tuleks käesolevasse määrusesse võtta sätted selle tagamiseks, et vabatahtlikul tegevusel ei oleks negatiivset mõju ning see ei asendaks võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti ja seda ei käsitataks ega kasutataks tegelikult nende asendusena. Seetõttu peaksid käesoleva määruse alusel vabatahtliku tööna toimuvat solidaarsustööd või -praktikat pakkuma ainuüksi avaliku sektori asutused või mittetulundussektorist osalevad organisatsioonid. Selleks et tagada liidu tasandil toetatava vabatahtliku tegevuse järjepidevus, peaks Euroopa solidaarsuskorpus vabatahtliku piiriülese töö vormis toetama Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis kuulub Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse. Muud Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis ei kuulu Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse, tuleks edasi toetada programmi kohaselt, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm20 Sellega seotud õigusaktide tõlgendamisel liidu tasandil tuleks nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvat vabatahtlikku piiriülest tööd kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust käsitada samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

__________________

__________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

Muudatusettepanek12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Solidaarsusega seotud valdkonna praktika- või töökohad võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja töösuutlikkust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavat praktikat peaks tasustama osalev organisatsioon ja see peaks vastama kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutavad praktika- ja töökohad peaksid noortele olema esimeseks sammuks tööturule sisenemisel ning seetõttu peaks nendega kaasnema asjakohane töö- või praktikajärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist peaksid hõlbustama asjaomased tööturu osalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad. Nemad kui osalevad organisatsioonid peaksid saama taotleda rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusstruktuuri kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ja solidaarsussektoris praktika- ja töökohti pakkuvate tööandjate vahel.

(10)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks tagama solidaarsusega seotud valdkonnas ka praktika- ja töökohtade raamistiku, et aidata luua sotsiaalset, majanduslikku ja ühiskondlikku ühtekuuluvust. Praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eraldatud, seda nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast, kuna need võivad pakkuda noortele mitmesuguseid ja täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul ning parandada seal nende väljavaateid, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Praktika- ja töökohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade aseaineks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsusega seotud tegevuses, mis teisiti ei oleks neile kättesaadav. Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende püsiva tööturule integreerimise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavat praktikat peaks alati tasustama osalev organisatsioon ja see peaks vastama kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Peale selle peaksid praktikakohad olema lahutatud vabatahtlikust tegevusest ning põhinema kirjalikul kokkuleppel, mille praktikant ja osalev organisatsioon sõlmivad praktika alguses. Selles kirjalikus kokkuleppes peaksid olema näidatud praktika hariduslikud eesmärgid, töötingimused, praktika kestus, praktikandi tasu ning kokkuleppe osaliste õigused ja kohustused vastavalt praktika toimumise riigis kohaldatavale siseriiklikule õigusele ja/või kohaldatavatele kollektiivlepingutele. Pakutavad praktikakohad peaksid noortele olema esimeseks sammuks tööturule sisenemisel ning ei tohiks asendada töökohti. Praktikakohad peaksid olema ajutised ning mõistliku kestusega, nagu on määratletud käesolevas määruses. Töökohad peaksid põhinema kirjalikul lepingul ning nende puhul tuleks järgida kõiki töötingimusi, nagu need on määratletud töökohariigi siseriiklikus õiguses ja/või kohaldatavates kollektiivlepingutes. Töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks rahalist toetust anda kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks. Praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest rahastuslikult ja sisuliselt selgelt lahutatud ning seetõttu peaks nendega kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning töö- või praktikajärgne toetus, mis on seotud osaleja osalemisega Euroopa solidaarsuskorpuses. Praktika ja töö korraldamist peaksid hõlbustama asjaomased tööturu osalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad. Nemad kui osalevad organisatsioonid peaksid saama taotleda rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusstruktuuri kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ja solidaarsussektoris praktika- ja töökohti pakkuvate tööandjate vahel.

__________________

__________________

21 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

21 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid peaksid endast kujutama võimalust katsetada ideid ja toetada noori solidaarsusmeetmete edasiviivaks jõuks olemisel. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone või muid organisatsioone moodustama.

(11)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda lahendamata probleemidega kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid peaksid endast kujutama võimalust arendada uuenduslikke lahendusi jätkusuutlikult ja toetada noori solidaarsusmeetmete edasiviivaks jõuks olemisel. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasisele osalemisele solidaarsustegevuse eri vormides ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid tegelema ettevõtluse ja sotsiaalse ettevõtlusega või solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone või muid organisatsioone moodustama ning üha enam ühistegevuses osalema. Noortele ning noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidele tuleks anda vajalikku toetust, et algatused saaksid tõhusalt areneda. Töö- või praktikajärgne toetus võiks hõlmata toetust ja nõu osalistele, kes on huvitatud ühenduste, kooperatiivide, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja kogukonnakeskuste loomisest ja juhtimisest. Toetus võiks hõlmata ka teostatavusuuringut, õigusliku vormi valimist, äriplaani väljatöötamist, finants- ja maksunõustamist, riskihindamist ning kommunikatsiooni-, reklaami- ja turundustegevuse alast nõustamist.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma rohkem kvaliteetseid praktika- ja töökohti aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus peaks samuti kaasa aitama Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

(12)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma rohkem kvaliteetseid praktika- ja töökohti aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömisvõimet selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus peaks samuti kaasa aitama Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate töö- või praktikakohtade ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja töö- või praktikajärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist.

(13)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate töö- või praktikakohtade ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige asjakohast internetipõhist ja väljaspool internetti toimuvat koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja töö- või praktikaeelset ja -järgset toetust. See toetus tuleks luua koostöös noorteorganisatsioonide ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende asjatundlikkust selles valdkonnas. Töö- või praktikajärgse toetuse puhul tuleks esmatähtsaks pidada ka osalejate jätkuvat osalemist oma kogukonna ühiskondlikus tegevuses ja neid tuleks suunata kohalike organisatsioonide või projektide juurde, milles nad saaksid pärast tööd või praktikat osaleda.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas töös või praktikas osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22

(14)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas töös või praktikas osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida ning neid tuleks hinnata ja sertifitseerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22. Seda protsessi peaks hõlbustama Euroopa Komisjon, kes on sel eesmärgil avaldanud Euroopa suunised mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ning valideerimise Euroopa andmekogu.

__________________

__________________

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kasutusele tuleks võtta kvaliteedimärgis, mis aitab tagada, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(15)  Koostöös asjaomaste sidusrühmadega tuleks kasutusele võtta kvaliteedimärgis ja järelevalveraamistik (vastavalt vabatahtliku töö ning praktika- ja töökohtade jaoks), mis aitab tagada, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Kvaliteedimärgis peaks tagama, et Euroopa solidaarsuskorpuse tegevus ei asenda tavapäraseid töö- või praktikakohti. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess ei tohiks tekitada täiendavat bürokraatiat, mis pärsiks organisatsioone, eelkõige kutselise komponendiga eraettevõtteid panustamast Euroopa solidaarsuskorpusesse. Kvaliteedimärgis peaks ka tagama, et osalevad organisatsioonid täidavad sotsiaalse kaasatuse eeltingimust ja eelkõige järgivad oma investeerimisprioriteeti, mis toetab üleminekut institutsioonilistelt tervishoiu- ja sotsiaalteenustelt kogukonnapõhistele, nagu on sätestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruses, et vältida ELi vahendite võimalikku kasutamist (ka kaudset kasutamist) tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna infrastruktuuride üksteisest eraldamiseks.

Selgitus

Alates 2013. aastast on Euroopa Liit liikunud kindlalt tervishoiuteenuste deinstitutsionaliseerimise suunas, mis tähendab protsessi, kus patsientide pikaajalisele haiglas hoidmisele orienteeritud psühhiaatriahaiglad asendatakse kogukondlike vaimse tervishoiu teenustega, mis on vähem isoleeritud, ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele seatakse eeltingimus, et nende fondide vahendeid ei saa eraldada institutsioonilisetele tervishoiuteenustele. Euroopa solidaarsuskorpuse puhul tuleks neid nõudmisi arvesse võtta.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ja võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka organisatsioonidele üks koht näiteks registreerimise, profiilide ja võimaluste kindlakstegemise ja sobitamise, võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetuse, internetikoolituse, keeleabi ja töö- või praktikajärgse toetuse, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(17)  Kõigis ELi ametlikes keeltes toimivat Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ja võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka organisatsioonidele üks koht näiteks registreerimise, profiilide ja võimaluste kindlakstegemise ja sobitamise, võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetuse, olemasolevat solidaarsustööd või -praktikat või -projekte ning osalevaid organisatsioone, sotsiaalpartnereid, liidu ja selle liikmesriikide asjaomaseid kontaktpunkte käsitleva teabe, internetikoolituse, keeleabi ja töö- või praktikaeelse ja -järgse toetuse, töö- ja praktikakohtade vastastikuse hindamise ning otsese tagasiside mehhanismide, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et portaal oleks kõigile noortele, olenemata nende võimetest, täielikult kättesaadav.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Programmi hea toimimise ning meetmete õigeaegse kasutuselevõtu jaoks on ülioluline, et Euroopa solidaarsuskorpuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud noortele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele saata korrapäraselt ajakohastatud teavet olemasolevate praktikakohtade ja aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Tuleks välja arendada Euroopa solidaarsuskorpuse töö- ja praktikakoha pakkumiste kvaliteediraamistik ja kvaliteedistandardid. Selle aluseks peaksid olema kehtivad õigusaktid, mis kaitsevad ELi ja liikmesriigi tasandil töötajate, praktikantide ja vabatahtlike õigusi seoses sotsiaalkaitse, miinimumsissetuleku, stabiilsuse, tööalaste õiguste ning vaimse ja füüsilise tervisega. Standardite määratlemine peaks olema sotsiaalpartnerite, noorteorganisatsioonide ja vabatahtlike organisatsioonide täielikul osalemisel toimuv kaasav protsess.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)23 punkti 17 tähenduses. Lähtesumma, millest juhindutakse, hõlmab programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot) eelarveaastateks 2018, 2019 ja 2020 ümberpaigutatud summasid, mida on täiendatud osamaksetega mitmest eri rubriikidesse kuuluvast ELi programmist, nt Euroopa Sotsiaalfond, liidu kodanikukaitse mehhanism, programm LIFE ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(18)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)23 punkti 17 tähenduses. Lähtesumma, millest juhindutakse, hõlmab programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot) eelarveaastateks 2018, 2019 ja 2020 ümberpaigutatud summasid (millega ei tohi seejuures mingil viisil ohustada juba programmiga „Erasmus+“ hõlmatud liikuvusprojektide rahastamist), mida on täiendatud osamaksetega mitmest eri rubriikidesse kuuluvast ELi programmist, nt liidu kodanikukaitse mehhanism ja programm LIFE.

__________________

__________________

23 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

23 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Järgmist eelarve programmitöö perioodi käsitlevate tulevaste arutelude ajal ei tohiks Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamine ühelgi viisil kahjustada liikuvusprogrammi „Erasmus+“ ega muude põhiprogrammide, näiteks Euroopa Sotsiaalfond või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, rahastamist.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Noorte inimeste sihtrühm peaks olema võimalikult laiaulatuslik ja kaasav, et eri tausta, haridustaseme, oskuste, võimete, teadmiste ja kogemustega noored saaksid Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kui kõik tingimused on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse struktuure rakendades. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(25)  Kui kõik tingimused on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, esmalt saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse struktuure rakendades. Selles protsessis tuleb vältida tarbetut halduskoormust. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olevat Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispaketti tuleks täiendavalt toetada muudest programmidest või rubriikidest eraldatavate vahenditega, mistõttu on vaja muuta määrusi (EL) nr 1293/201327, (EL) nr 1303/201328, (EL) nr 1305/201329, (EL) nr 1306/201330, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL31.

(40)  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olevat Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispaketti tuleks täiendavalt toetada muudest programmidest või rubriikidest eraldatavate vahenditega, mistõttu on vaja muuta määrusi (EL) nr 1293/201327, (EL) nr 1303/201328, (EL) nr 1305/201329, (EL) nr 1306/201330, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL31. Seda rahastamispaketti tuleks täiendada ja samal ajal tagada, et see ei mõjutaks kahjulikult vabatahtliku töö, sotsiaalse kaasatuse ja tööhõive, aga ka liikuvuse kohta kehtivaid rahastamissätteid, mis on tagatud olemasolevate programmidega, eelkõige programmiga „Erasmus+“. Lisaks tuleks kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku määrusega ettenähtud rahalisi vahendeid kasutades eelarvet suurendada, et tagada algatuse edu ja tulemuslikkus ning toetada eriti vähemate võimalustega noori. Investeeringuga Euroopa solidaarsuskorpusesse peaks kaasnema suuremad investeeringud teistesse seda täiendavatesse ELi programmidesse, nagu programmi „Erasmus+“ ja noorte tööhõive algatusse.

__________________

__________________

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2018. Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(41)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. märtsist 2018. Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna hüvanguks täita rahuldamata ühiskondlikke vajadusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas;

(1)  „solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna ja kogu ühiskonna hüvanguks täita rahuldamata ühiskondlikke vajadusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis, millel on Euroopa ja rahvusvahelise tasandi lisaväärtus ja piiriülene mõõde, mitmesugustes valdkondades, nt formaalse ja mitteformaalse hariduse ja koolituse, noorsootöö, tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalse ettevõtluse, kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, kogukonnapõllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, noorteabi, invaliidsuse, põlvkondade solidaarsuse, kolmandate riikide kodanike, sealhulgas varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas;

Muudatusettepanek28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „ebasoodsas olukorras olevad noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi invaliidsuse, õpiraskuste, majanduslike takistuste, kultuurierinevuste, terviseprobleemide või sotsiaalsete või geograafiliste tõkete tõttu;

(3) „vähemate võimalustega noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi, kuna nad on oma eakaaslastega võrreldes ebasoodsamas olukorras ühe või mitme tõrjutust soodustava teguri või takistuse, näiteks invaliidsuse, õpiraskuste, majanduslike takistuste, sotsiaalsete takistuste kultuurierinevuste, füüsilise ja vaimse tervise probleemide või geograafiliste tõkete tõttu;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „osalev organisatsioon“ – iga avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, millele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ja mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejale töö- või praktikakohta või viib Euroopa solidaarsuskorpuse raames läbi muud tegevust;

(4)  „osalev organisatsioon“ – iga avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, millele on juba antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ja mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejale vabatahtliku töö, praktika- või töökohta või viib Euroopa solidaarsuskorpuse raames läbi muud tegevust;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „solidaarsustöö või -praktika“ – solidaarsusega seotud valdkonnas muus kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt) toimuv vabatahtlik tegevus, praktika või töö, mille on organiseerinud osalev organisatsioon ja mis aitab kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, edendades samas seda tegeva Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut;

(5)  „solidaarsustöö või -praktika“ – solidaarsusega seotud valdkonnas muus kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või (erandkorras vähemate võimalustega noorte puhul) osaleja elukohariigis (riigisiseselt) toimuv vabatahtlik tegevus, praktika või töö, mille on organiseerinud osalev organisatsioon ja mis aitab kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, edendades samas seda tegeva Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga32 vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja kas täistööajaga32, osalise tööajaga või vabal ajal toimuv vabatahtlik töö või praktika avaliku sektori asutuses või mittetulundussektori osalevas organisatsioonis, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada ning tunnustada ja tõendada lasta oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

__________________

__________________

32 Üldise põhimõtte kohaselt viis päeva nädalas ja seitse tundi ööpäevas pidevalt toimuv tegevus.

32 Üldise põhimõtte kohaselt viis päeva nädalas ja seitse tundi ööpäevas pidevalt toimuv tegevus.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „praktika“ – 2–12 kuud kestev tööpraktika periood, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav organisatsioon ja mis põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis hõlmab õppe- ja koolituskomponenti, ning mida rakendatakse eesmärgiga omandada tööalase konkurentsivõime parandamiseks praktilisi ja tööalaseid kogemusi ning lihtsustada üleminekut tööellu;

(8)  „praktika“ – kolm kuni kuus kuud kestev tööpraktika periood, mida saab samas osalevas organisatsioonis pikendada ühe korra ja maksimaalselt kaheteistkümneks kuuks, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav organisatsioon ning mis hõlmab õppe- ja koolituskomponenti, mida rakendatakse eesmärgiga omandada praktilisi ja tööalaseid kogemusi, et arendada oskusi, mis on kasulikud osaleja isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, kodanikurolliga seotud ja erialaseks arenguks, mis põhineb kirjalikul kokkuleppel, mille sõlmivad osaleja ja osalev organisatsioon praktika alguses ja milles on kirjas hariduslikud eesmärgid, töötingimused ja praktika kestus, töötasu ning osapoolte õigused ja kohustused vastavalt selle riigi siseriiklikule õigusele ja/või kohaldatavatele kollektiivlepingutele, kus praktika toimub, kusjuures praktika ei asenda töökohti;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „töö“ – 2–12 kuud kestev tööperiood, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav osalev organisatsioon ja mis leiab aset mõnes osalevas riigis ning põhineb selle osaleva riigi õigusraamistikuga kooskõlas sõlmitud töölepingul;

(9)  „töö“ – vähemalt kuus kuud kestev tööperiood, mis põhineb kirjalikul töölepingul, milles järgitakse kõiki töötingimusi, nagu need on kindlaks määratud selle riigi siseriiklikus õiguses ja/või kohaldatavates kollektiivlepingutes, kus töö toimub, ning mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav osalev organisatsioon;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „solidaarsusprojekt“ – 2–12 kuud kestev kohalik algatus, mille on kavandanud ja viivad ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnevad rühmad, et tegelda oma kohaliku kogukonna põhiliste probleemidega, sidudes need laiema Euroopa vaatenurgaga;

(10)  „solidaarsusprojekt“ – 2–12 kuud kestev kohalik algatus, mille on kavandanud ja viivad ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnevad rühmad, et tegelda oma kohaliku kogukonna põhiliste probleemidega, sidudes need laiema Euroopa vaatenurgaga. Selleks, et solidaarsustegevus saaks toimuda, on vahendusorganisatsioon või kohalikud ametiasutused kohustatud andma suuniseid ning töö- või praktikaeelset toetust ja töö- või praktikajärgset toetust, et tagada projekti jätkusuutlikkus ja osutatud teenuste kvaliteet;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis on Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- või praktikakohta pakkuda soovivale avalik-õiguslikule või eraõiguslikule üksusele või rahvusvahelisele organisatsioonile antud pärast menetlust, mille eesmärk on tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega;

(11)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis on Euroopa solidaarsuskorpuse raames osalevaks organisatsiooniks saada tahtvale ja töö- või praktikakohta pakkuda soovivale avalik-õiguslikule või eraõiguslikule üksusele või rahvusvahelisele organisatsioonile antud pärast menetlust, mille eesmärk on tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega ning tagada osalevate organisatsioonide osutatavate teenuste kvaliteet; koostöös asjaomaste sidusrühmadega luuakse vabatahtlikus töös osalemise ning praktika- ja töökohtade jaoks eraldi kvaliteedimärgis;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  „Euroopa solidaarsuskorpuse harta“ – dokument, milles on esitatud õigused ja kohustused, mida kõik Euroopa solidaarsuskorpusega ühineda soovivad üksused peavad järgima;

(12)  „Euroopa solidaarsuskorpuse harta“ – dokument, milles on esitatud õigused ja kohustused, mida kõik Euroopa solidaarsuskorpusega ühineda soovivad üksused peavad eelnevalt ja püsivalt järgima, et saada kvaliteedimärgis ja seda säilitada;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  „Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus“ – määratud riikliku büroo täidetavad lisafunktsioonid Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva tegevuse arendamise ja rakendamise toetamiseks ning osalejate poolt nende töö või praktika ja projektides osalemise käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

(13)  „Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus“ – hankemenetluse kaudu selleks eesmärgiks valitud üksuse täidetavad lisafunktsioonid Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva tegevuse arendamise ja rakendamise ning kvaliteedi toetamiseks ning osalejate poolt nende töö või praktika ja projektides osalemise käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust tugevdavasse vahendisse, toetades kogukondi ja leides lahendusi ühiskonnaprobleemidele.

1.  Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on aidata tugevdada Euroopa ühtekuuluvust ja edendada solidaarsust, toetada kogukondi ning reageerida kiiresti ja tulemuslikult ühiskonnaprobleemidele, parandades noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tagada, et Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele pakutav solidaarsustegevus aitab kaasa konkreetsete, ühiskonnas katmata vajaduste rahuldamisele ja kogukondade tugevdamisele ning on kvaliteetne ja nõuetekohaselt valideeritud.

(b)  tagada, et Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele pakutav solidaarsustegevus aitab kaasa konkreetsete ühiskondlike vajaduste rahuldamisele ja kogukondade tugevdamisele ning on kvaliteetne ja nõuetekohaselt valideeritud.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  tagada, et osalejate isiklik, haridusalane, sotsiaalne, ühiskondlik ja erialane areng ning töö- või praktikakohalt saadud teadmised, oskused ja pädevused tehakse täpselt kindlaks, dokumenteeritakse, hinnatakse ja sertifitseeritakse;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  suurendada vähemate võimalustega noorte korpusesse kaasamist, luues kohandatud töövormid ning edendades sihtotstarbelise eelarvega individuaalse juhendamise ja abistamise erimeetmeid;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c)  takistada, et organisatsioonid muundaksid sotsiaalse vastutuse meetmed solidaarsuskorpuse meetmeteks ning omastaksid seeläbi ebaseaduslikult rahalisi vahendeid;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus,

(a)  solidaarsustöö või -praktika järgmises vormis:

 

(i)   vabatahtlik töö;

 

(ii)   praktika- või -töökoht;

 

(iii)   solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vabatahtliku tööna, praktikana või tööna toimuvat solidaarsustööd või -praktikat, sh üksikisikute piiriüleselt või riigisiseselt tehtav töö või praktika ning vabatahtlike rühmade töö või praktika;

(a)  vabatahtliku tööna, praktikana või tööna toimuvat solidaarsustööd või -praktikat, sh üksikisikute piiriüleselt või (vähemate võimalustega noorte puhul) riigisiseselt tehtav töö või praktika ning vabatahtlike rühmade töö või praktika;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate üksikisikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust.

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate või osaleda soovivate üksikisikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  solidaarsustöö või -praktika kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmeid, sh koolitus, keeleabi, haldusabi osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele, kindlustus, töö- või praktikajärgne toetus, aga ka sellise tõendi väljatöötamine, milles tehakse kindlaks ja dokumenteeritakse tööl või praktikal omandatud teadmised, oskused ja pädevused;

(a)  solidaarsustöö või -praktika kvaliteedi ja juurdepääsetavuse tagamiseks ette nähtud meetmeid, sh ulatuslik veebipõhine ja -väline koolitus, keeleabi, haldusabi osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele, kindlustus, töö- või praktikaeelne ja -järgne toetus, aga ka noortepassi kogemusele tuginedes sellise ametliku tõendi väljatöötamine, milles tehakse kindlaks, dokumenteeritakse, hinnatakse ja sertifitseeritakse tööl või praktikal omandatud teadmised, oskused ja pädevused; vajaduse korral töö- või praktikajärgset toetust osalistele, kes on huvitatud ühenduste, kooperatiivide, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja kogukonnakeskuste loomisest ja juhtimisest;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- või praktikakohta pakkuda soovivate üksuste jaoks kvaliteedimärgise väljatöötamist ja selle haldamist, et tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega;

(b)  Euroopa solidaarsuskorpuse raames vastavalt vabatahtlikku tööd või töö- või praktikakohta pakkuda soovivate üksuste jaoks kvaliteedimärgiste väljatöötamist ja nende haldamist, et tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega; eraldi akrediteerimismenetlus üksuste jaoks, kes tahavad pakkuda vabatahtlikku tööd, ja üksuste jaoks, kes tahavad pakkuda töö- ja praktikakohti eri hindamiskriteeriumide alusel, piirates juurdepääsu programmile nende tegevusvaldkondade puhul, mille jaoks nad on akrediteeritud;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Selle meetme jaoks on vaja ületada digilõhe, et muuta Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavad solidaarsusmeetmed kättesaadavaks kõigile noortele eurooplastele, eeskätt maapiirkondadest pärit noortele.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  35 000 000 eurot jooksevhindades Euroopa Sotsiaalfondist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  1 800 000 eurot jooksevhindades Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ülejäänut tuleks rahastada kõikide rahaliste vahendite abil, mis on kättesaadavad kehtiva finantsraamistiku määruse alusel.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kõnealuse rahaeraldisega võib katta ka kulusid, mis on seotud Euroopa solidaarsuskorpuse juhtimiseks ja selle eesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute, ekspertide kohtumiste ning teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, Euroopa solidaarsuskorpuse portaali loomise, haldamise ja ajakohastamise ning vajalike IT-tugisüsteemidega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjon on Euroopa solidaarsuskorpust hallates kandnud.

4.  Kõnealuse rahaeraldisega võib katta ka kulusid, mis on seotud Euroopa solidaarsuskorpuse juhtimiseks ja selle eesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, eelkõige vähemate võimalustega osalevatele noortele mõeldud kohandatud isikupõhise toetuse, uuringute, ekspertide kohtumiste ning teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, Euroopa solidaarsuskorpuse portaali loomise, haldamise ja ajakohastamise ning vajalike IT-tugisüsteemidega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjon on Euroopa solidaarsuskorpust hallates kandnud.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

2.  Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele. Üksused, kes oma tegevust oluliselt muudavad, teavitavad sellest rakendusasutust, et korraldataks uus hindamine. Taotlus- ja registreerimisprotsess on kasutajasõbralik. Halduskoormust tuleb vältida. Vabatahtliku töö komponendini viivat protsessi tuleb eristada vabatahtliku töö kvaliteedimärgise andmiseni viivast protsessist, võttes arvesse kummagi protsessi eriomadusi.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon jälgib koostöös osalevate riikidega korrapäraselt Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

1.  Komisjon kehtestab koostöös osalevate riikidega prioriteetsena seire- ja hindamisraamistiku ning kasutab seda, et jälgida Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  nende kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv, kelle solidaarsustegevuseks on Euroopa solidaarsuskorpuse raames antud rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodena.

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodena. EURESe võrgustiku organisatsioonid, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/589 artiklis 7, abistavad neid riiklikke büroosid praktika- ja töökohtade vormis solidaarsusmeetmete haldamisel ning Euroopa solidaarsuskorpuse raames asjakohaste kvaliteedi- ja abimeetmete võtmisel.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa solidaarsuskorpus

Viited

COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

12.6.2017

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

12.6.2017

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.10.2017

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Brando Benifei

18.9.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2017

4.12.2017

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

4

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Deirdre Clune, Miapetra Kumpula-Natri, António Marinho e Pinto, Ivari Padar, Evelyn Regner, Anne Sander, Sven Schulze, Jasenko Selimovic, Helga Stevens, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Daniele Viotti

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

PPE

S&D

VERTS/ALE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, António Marinho e Pinto, Jasenko Selimovic, Yana Toom

Georges Bach, David Casa, Deirdre Clune, Danuta Jazłowiecka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc

Maria Arena, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Miapetra Kumpula-Natri, Javi López, Ivari Padar, Emilian Pavel, Evelyn Regner, Marita Ulvskog, Daniele Viotti, Flavio Zanonato

Jean Lambert, Tatjana Ždanoka

4

ENF

GUE/NGL

NI

Joëlle Mélin

Rina Ronja Kari, João Pimenta Lopes

Lampros Fountoulis

5

0

ECR

EFDD

Arne Gericke, Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens

Laura Agea

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.11.2017)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

(COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD))

Arvamuse koostaja: Eleonora Forenza

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on kehtestada Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik, muutes määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL; tulevane solidaarsuskorpus hõlmab ka endise Euroopa vabatahtliku teenistuse tegevust. On oluline rõhutada, et Euroopa solidaarsuskorpusel ja Euroopa vabatahtlikul teenistusel ei ole sama pädevusala, kuna Euroopa vabatahtlik teenistus on vabatahtlike programme ellu viinud ka kolmandates riikides; Seega peab arvamuse koostaja tähtsaks tagada, et kahe programmi liitmisel ei hüljataks eelmise programmi raames teostatud meetmeid.

Euroopa solidaarsuskorpuse programmi eesmärk on kaasata 2020. aastaks 100 000 noort vanuses 18‒30 aastat projektidesse, mis keskenduvad keskkonna säästmisele ja -kaitsele ning sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Kõnealune ettepanek tugineb Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetele(1). Antud programmile on juurdepääs ELi liikmesriikidel ja võimaluse korral ka teistel riikidel kahepoolsete lepingute alusel, kuid on oluline mõista, et Euroopa Liidu territooriumil viibivad praegu ka inimesed, kellel ei ole ühegi liidu liikmesriigi passi. Seetõttu on oluline juhtida tähelepanu vajadusele, et programmiga tuleb hõlmata ka noori, kes ei oma ühegi liikmesriigi isikutunnistust, lihtsustades nende elamislubade ja viisade omandamise protsessi.

Solidaarsus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, millega määratletakse Euroopa projekt ja tagatakse ühtsus, mis aitab toime tulla praeguste ja tulevaste hädaolukordade ning kriiside korral. Rooma lepingute 60. aastapäeva puhul kinnitasid Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumust solidaarsuse tugevdamisele, et edendada inimolemuse üldist arengut(2).

Arvamuse koostaja peab äärmiselt oluliseks edendada ja toetada enim majanduskriisist mõjutatud ja kõige haavatavamate noorte abistamiseks kõiki meetmeid, mille eesmärk on parandada süsteeme ja poliitikat solidaarsuse vaimus, kuna see võimaldab tugevdada kultuuri ja inimõiguseid, millele Euroopa Liit tugineb.

On oluline korrata, et naiste ja LGBTQI-inimeste ning rändajate õigused on inimõigused ja kuna need inimesed on eriti haavatavad, on vajalik hõlmata programmi suunistes ka sooga ja rändeprotsessidega seotud seisukohti.

Arvamuse koostaja väljendab heakskiitu komisjonile, kes on pööranud vabatahtlikele koolitusprogrammidele juurdepääsu puhul erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras noortele; nimetatud programmid ei tohiks mingil viisil asendada palgatööd ega praktikakohti, mida reguleeritakse asjakohaste kohalike õigusaktidega ja mille eesmärk on jõuda töölepingu sõlmimiseni. Kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tegema järelevalvet, et takistada selliste olukordade tekkimist.

Arvamuse koostaja väljendab muret haridus- ja kultuurisektori (näiteks programmi „Erasmus+“ tarbeks) jaoks juba eraldatud või broneeritud vahendite ülekandmise pärast hiljuti loodud Euroopa solidaarsuskorpuse programmi. Programm „Erasmus+“ on olnud üks parimatest vahenditest Euroopa teadvuse kinnistumisel. Programmist „Erasmus+“ kaudu saadud kogemused on kultuuriliselt ja haridusalaselt väärtuslikud ning seda asjaolu saaks ka arvesse võtta, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames pakutava koolituse kõrge tase.

Arvamuse koostaja on lisaks veendunud, et sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna sidusrühmad peavad olema kaasatud eelhindamise protsessi ning programmi käivitamisse, järelevalvesse ja seiresse ilma sekkumata vabatahtlike kodanikukaitse võrgustike töösse, kes on kas keskkonnakaitse valdkonnas või osalemise tõttu loodusõnnetuste järgses taastamistöödes panustanud komisjoni programmidesse katastroofidele reageerimise või keskkonnakaitse operatsioonide valdkonnas või nende raames koostööd teinud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaks neil väljendada oma pühendumist kogukondade hüvanguks, omandades samas väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandades seeläbi oma tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(4)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaks neil väljendada oma pühendumist kogukondade hüvanguks, omandades samas väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandades seeläbi oma tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust ja see peaks olema kooskõlas töötajate liikuvust käsitlevate siseriiklike õigusaktidega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noorte jaoks taskukohane ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes.

(5)  Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kohalikke kogukondi ja sotsiaalset ühtekuuluvust, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noorte jaoks taskukohane ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii19 raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(6)  Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt, kus kedagi ei diskrimineerita soolise kuuluvuse ega sotsiaalse tausta tõttu. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii19 raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

_________________

_________________

19 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01).

19 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega. Kui toetusesaajad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

(7)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega, pidades silmas noorte kaasatuse suurendamist, kodanikuühiskonda ja liikmesriikides juba saadud kogemusi aktiivse vabatahtliku tegevuse vallas. Kui toetusesaajad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)23 punkti 17 tähenduses. Lähtesumma, millest juhindutakse, hõlmab programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot) eelarveaastateks 2018, 2019 ja 2020 ümberpaigutatud summasid, mida on täiendatud osamaksetega mitmest eri rubriikidesse kuuluvast ELi programmist, nt Euroopa Sotsiaalfond, liidu kodanikukaitse mehhanism, programm LIFE ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(18)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)23 punkti 17 tähenduses. Lähtesummat tuleks rahastada kõikide nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/201323a raames kättesaadavate rahastamisvahendite abil, välja arvatud ümberpaigutamised.

_________________

_________________

23 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

23 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

 

23a Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Kui Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed ei ole otseselt seotud määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 raames kättesaadavate rahastamisvahenditega, peaks komisjon tagama uute täiendava rahastamise kättesaadavuse.

Selgitus

Euroopa solidaarsuskorpuse võetavad meetmed peavad olema seotud fondide ja programmidega, mille kaudu neid rahastatakse, ning mitteseotud meetmete puhul peab komisjon tagama täiendavad rahastamisvahendid, mille kaudu neid meetmeid rakendada.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid osalevatel riikidel teha kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke rahalisi vahendeid.

(20)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks peaksid liikmesriigid ja vajaduse korral pädevad kohalikud ametiasutused, kellel on ainuõiguslikud seadusandlikud volitused, ja osalevad riigid võtma vastu sätted, et teha kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Seepärast tuleks kehtestada erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi24. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

(24)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Seepärast tuleks kehtestada erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi24. Samuti peaksid liikmesriigid ja osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

_________________

_________________

24 Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusele 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

24 Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusele 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kui kõik tingimused on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse struktuure rakendades. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Euroopa solidaarsuskorpuse toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustele, sealhulgas vajaduse korral teiste peamiste sidusrühmade toetusele.

(28)  Euroopa solidaarsuskorpuse toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine veebiportaalide kaudu tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustele ja Euroopa solidaarsuskorpusega juba seotud liidu programmidele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(29)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, nagu sotsiaalset integratsiooni, ühtekuuluvust, keskkonnakaitset ja kliimamuutuste leevendamist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga ja on kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamisallikate eesmärkidega.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Käesoleva määruse tõhusamaks ja tulemuslikumaks rakendamiseks peaks komisjoni abistama määruse (EL) nr 1288/2013 alusel loodud komitee. Euroopa solidaarsuskorpusega seotud küsimustes võiks see komitee kokku tulla erikoosseisus ja tema volitused peaksid olema kooskõlla viidud tema uue rolli täitmisega. Osalevad riigid peaksid nende kohtumiste jaoks nimetama asjaomased esindajad, võttes arvesse Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtliku töö ja tööhõive mõõdet.

(37)  Käesoleva määruse tõhusamaks ja tulemuslikumaks rakendamiseks peaks komisjoni abistama määruse (EL) nr 1288/2013 alusel loodud komitee. Euroopa solidaarsuskorpusega seotud küsimustes võiks see komitee kokku tulla erikoosseisus ja tema volitused peaksid olema kooskõlla viidud tema uue rolli täitmisega. Liikmesriigid ja osalevad riigid peaksid nende kohtumiste jaoks nimetama asjaomased esindajad, võttes arvesse Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtliku töö ja tööhõive mõõdet.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olevat Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispaketti tuleks täiendavalt toetada muudest programmidest või rubriikidest eraldatavate vahenditega, mistõttu on vaja muuta määrusi (EL) nr 1293/2013,27 (EL) nr 1303/2013,28 (EL) nr 1305/2013,29 (EL) nr 1306/2013,30 samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL31.

välja jäetud

_________________

 

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

 

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

 

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

 

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

 

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

 

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna hüvanguks täita rahuldamata ühiskondlikke vajadusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas;

(1)  „solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna hüvanguks täita ühiskondlikke vajadusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja formatiivset arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, sotsiaalse ettevõtluse, kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, puude, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „ebasoodsas olukorras olevad noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi invaliidsuse, õpiraskuste, majanduslike takistuste, kultuurierinevuste, terviseprobleemide või sotsiaalsete või geograafiliste tõkete tõttu;

(3)  „ebasoodsas olukorras olevad noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi invaliidsuse, haridus-, õpi- või integratsiooniraskuste, majanduslike takistuste, kultuurierinevuste, terviseprobleemide või sotsiaalsete või geograafiliste tõkete tõttu;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga32 vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja formatiivseks arenguks, mis seetõttu aitab parandada nende tööalaseid võimalusi;

_________________

_________________

32 Üldise põhimõtte kohaselt viis päeva nädalas ja seitse tundi ööpäevas pidevalt toimuv tegevus.

32 Üldise põhimõtte kohaselt viis päeva nädalas ja seitse tundi ööpäevas pidevalt toimuv tegevus.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „vabatahtlike rühmade töö või praktika“ – kaks nädalat kuni kaks kuud kestev töö või praktika, mis võimaldab eri osalevatest riikidest pärit Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate rühmadel ühise eesmärgi nimel vabatahtlikult mõnes kogukonnale kasulikus teenistusprojektis koos tegutseda, täites kas füüsilisi või intellektuaalseid tööülesandeid;

(7)  „vabatahtlike rühmade töö või praktika“ – kaks nädalat kuni kaks kuud kestev töö või praktika, mis võimaldab eri liikmesriikidest ja osalevatest riikidest pärit Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate rühmadel ühise eesmärgi nimel vabatahtlikult mõnes kogukonnale kasulikus teenistusprojektis koos tegutseda, täites kas füüsilisi või intellektuaalseid tööülesandeid;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  „Euroopa solidaarsuskorpuse portaal“ – veebipõhine vahend, mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele asjakohaseid internetiteenuseid, sh Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva teabe andmine, osalejate registreerimine, töö- või praktikakohtade täitmiseks osalejate otsimine, töö- või praktikakohtade leidmiseks kuulutamine ja nende otsimine, võimalike projektipartnerite otsimine, kontaktandmete ning töö või praktika- ja projektipakkumiste haldamine, koolitus-, teabevahetus- ja võrgustikutegevus ning võimalustest teavitamine, samuti muud asjakohased Euroopa solidaarsuskorpusega seotud arengud.

(14)  „Euroopa solidaarsuskorpuse portaal“ – veebipõhine vahend, mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele asjakohaseid internetiteenuseid, sh Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva teabe andmine, osalejate registreerimine, kvaliteedimärgiste haldamine, töö- või praktikakohtade täitmiseks osalejate otsimine, töö- või praktikakohtade leidmiseks kuulutamine ja nende otsimine, võimalike projektipartnerite otsimine, kontaktandmete ning töö või praktika- ja projektipakkumiste haldamine, koolitus-, teabevahetus- ja võrgustikutegevus ning võimalustest teavitamine ning solidaarsusmeetmete tulemuste levitamine, samuti muud asjakohased Euroopa solidaarsuskorpusega seotud arengud.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust tugevdavasse vahendisse, toetades kogukondi ja leides lahendusi ühiskonnaprobleemidele.

Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust tugevdavasse vahendisse, toetades kogukondi ja leides lahendusi pöördelistele probleemidele, eriti neile, mis on seotud suurema sotsiaalse integratsiooni, hariduse ja tööhõive ning keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamisega.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon ja osalevad riigid teevad koostööd tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks, tagades ühelt poolt sidususe riiklike solidaarsuse, hariduse, kutseõppe ja noortega seotud programmide ja kavade ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete vahel. Need meetmed põhinevad asjakohastel headel tavadel ja olemasolevatel programmidel.

2.  Komisjon, liikmesriigid ja teised osalevad riigid teevad koostööd tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks, tagades ühelt poolt sidususe riiklike solidaarsuse, hariduse, kutseõppe ja noortega seotud programmide ja kavade ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete vahel, ilma et see piiraks ühelt poolt kohalike ametiasutuste seadusandlikke volitusi ja teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmeid. Need meetmed põhinevad asjakohastel headel tavadel ja olemasolevatel programmidel.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa solidaarsuskorpus täidab oma eesmärke järgmist liiki meetmete kaudu:

Euroopa solidaarsuskorpus täidab oma eesmärke rahastamisallikate eesmärkide raames järgmist liiki meetmete kaudu:

Selgitus

Pidades silmas, et Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamine tuleb programmist „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist, ELi kodanikukaitse mehhanismist, programmist LIFE, Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, peavad korpuse eesmärgid olema seotud nende fondide eesmärkidega, mille kaudu teda rahastatakse.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus,

(a)  solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus seoses kodanikuühiskonnaga,

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate üksikisikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust.

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate üksikisikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust, mis peab olema täielikult sidus ja täiendama tõendatud kogemusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning eelkõige häid tavasid vabatahtliku töö ja kodanikukaitse valdkonnas.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  solidaarsustöö või -praktika kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmeid, sh koolitus, keeleabi, haldusabi osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele, kindlustus, töö- või praktikajärgne toetus, aga ka sellise tõendi väljatöötamine, milles tehakse kindlaks ja dokumenteeritakse tööl või praktikal omandatud teadmised, oskused ja pädevused;

(a)  solidaarsustöö või -praktika kõrge kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmeid, sh põhjalik koolitusprogramm, keeleabi, haldusabi osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele, kindlustus, töö- või praktikajärgne toetus, aga ka sellise tõendi väljatöötamine, milles tehakse kindlaks ja dokumenteeritakse tööl või praktikal omandatud teadmised, oskused ja pädevused;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomist, haldamist ja ajakohastamist.

(d)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali, mis hõlmab osalejate aruandeid ja muid asjakohaseid internetiteenuseid, et eeskätt levitada käesoleva määruse eesmärke ja hõlbustada selle kättesaadavust, ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomist, haldamist ja ajakohastamist.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 nimetatud summa hõlmab jooksevhindades 294 200 000 euro suurust rahastamispaketti,33 mida täiendavad järgmised vahendid:

välja jäetud

(a) 35 000 000 eurot jooksevhindades Euroopa Sotsiaalfondist;

 

(b) 6 000 000 eurot jooksevhindades liidu kodanikukaitse mehhanismist;

 

(c) 4 500 000 eurot jooksevhindades programmist LIFE;

 

(d) 1 800 000 eurot jooksevhindades Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

 

_________________

 

33 See rahastamispakett kujutab endast lähtesummat, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (2013/C 373/01) punkti 17 tähenduses.

 

Selgitus

Usume, et uusi algatusi ei tohiks rahastada olemasolevate programmide ja vahendite ümberpaigutamise kaudu. Neid tuleks pigem rahastada kõikidest kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames kättesaadavatest vahenditest.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Osalev riik võib toetusesaajatele võimaldada riiklikke vahendeid, mida hallatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjade alusel, ning võib selleks kasutada Euroopa solidaarsuskorpuse detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise.

6.  Osalev riik võib vastavalt oma vahenditele teha toetusesaajatele kättesaadavaks riiklikud vahendid, mida hallatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjade alusel, ning võib selleks kasutada Euroopa solidaarsuskorpuse detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise. Liikmesriigid võivad teha uued lisavahendid kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid osalevad Euroopa Solidaarsuskorpuses.

1.  Liikmesriigid osalevad Euroopa Solidaarsuskorpuses. Liikmesriikides, kus Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete toimimisega seotud volitused on üle antud kohalikele ametiasutustele, töötatakse rakendusametitena toimivate riiklike büroode kaudu nende ametiasutuste otsese osalemise võimaldamiseks välja mehhanismid.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesolevat määrust kohaldades tagavad komisjon ja osalevad riigid, et eriti suuri jõupingutusi tehakse sotsiaalse kaasatuse edendamiseks, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte osavõtuks.

2.  Käesolevat määrust kohaldades tagavad komisjon, liikmesriigid ja teised osalevad riigid, et eriti suuri jõupingutusi tehakse sotsiaalse kaasatuse edendamiseks, eelkõige ebasoodsas ja kõige haavatavamas olukorras olevate noorte osavõtuks, ning võtavad sel eesmärgil vastu sootundliku lähenemisviisi.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa solidaarsuskorpus on avatud avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste või rahvusvaheliste organisatsioonide osalusele, kui need on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.

1.  Euroopa solidaarsuskorpus on avatud avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste või rahvusvaheliste organisatsioonide osalusele, kui need on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

2.  Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele ja eesmärkidele.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse vähemalt iga kahe aasta järel uuesti, ilma et sellega tekitataks märkimisväärset halduskoormust, ja märgis võidakse tagasi võtta.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ei too automaatselt kaasa rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

5.  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ei too automaatselt kaasa rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames, kuid on sellise rahastamise tähtis eeltingimus.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamist võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, samuti osalevates riikides solidaarsustegevust teostavad rahvusvahelised organisatsioonid. Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud solidaarsusprojektide korral võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.

Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamist võivad taotleda kõik liikmesriikides või teistes osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, samuti liikmesriikides või teistes osalevates riikides solidaarsustegevust teostavad rahvusvahelised organisatsioonid. Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud solidaarsusprojektide korral võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon jälgib koostöös osalevate riikidega korrapäraselt Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

1.  Komisjon jälgib koostöös liikmesriikide ja teiste osalevate riikidega korrapäraselt Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vabatahtlikule tööle suunatud osalejate arv (riigis ja piiriüleselt);

(a)  vabatahtlikule tööle suunatud osalejate arv, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad noored (riigis ja piiriüleselt);

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  praktikale suunatud osalejate arv (riigis ja piiriüleselt);

(b)  praktikale suunatud osalejate arv, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad noored (riigis ja piiriüleselt);

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tööle suunatud osalejate arv (riigis ja piiriüleselt);

(c)  tööle suunatud osalejate arv, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad noored (riigis ja piiriüleselt);

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  solidaarsusprojektides osalejate arv;

(d)  solidaarsusprojektides osalejate arv, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad noored;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  solidaarsusprojektide arv;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon tagab koostöös osalevate riikidega kõikide Euroopa solidaarsuskorpuse toetatud meetmetega seotud teabe ja tutvustusmaterjali levitamise ning järelmeetmetest teavitamise.

1.  Komisjon tagab koostöös liikmesriikide ja teiste osalevate riikidega kõikide Euroopa solidaarsuskorpuse toetatud meetmetega ja registreerimise ja menetluste kättesaadavusega seotud teabe ja tutvustusmaterjali levitamise ning järelmeetmetest teavitamise.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 20 osutatud riiklikud bürood kujundavad nende juhitavate meetmete tulemuste tulemusliku sihtrühmadeni viimise, levitamise ja kasutamise järjekindla poliitika, abistavad komisjoni Euroopa solidaarsuskorpust (sh riikide ja liidu tasandil hallatud meetmeid ja tulemusi) käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel ning teavitavad asjaomaseid sihtrühmi oma riigis tehtud algatustest.

2.  Artiklis 20 osutatud riiklikud bürood kujundavad nende juhitavate meetmete tulemuste tulemusliku sihtrühmadeni viimise, levitamise ja kasutamise järjekindla poliitika ja sobiva strateegia, abistavad komisjoni Euroopa solidaarsuskorpust (sh riikide ja liidu tasandil hallatud meetmeid ja tulemusi) käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel ning teavitavad asjaomaseid sihtrühmi oma riigis tehtud algatustest.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  riigisisesel tasandil riiklikud bürood osalevates riikides.

(b)  liikmesriikides ja teistes osalevates riikides nimetatud riiklikud bürood.

Selgitus

Kohapeal erinev olukord liikmesriikides, kus volitused on üle antud kohalikele ametiasutustele, kellel on oma seadusandlikud volitused, tuleb neid tasandamisel arvesse võtta.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riigi ametiasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse raames riigi ametiasutustena. Kõnealuse määruse artikli 27 lõikeid 1, 3, 5, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15 ja 16 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal. Kui mõnes käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohases riigis ei ole riigi ametiasutust määratud, tehakse seda kooskõlas määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 27 lõigetega 2–6 ja 8–15.

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riigi ametiasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse raames riigi ametiasutustena. Liikmesriikides, kus nimetatud peatükiga seotud volitused on üle antud kohalikele ametiasutustele, kellel on ainuõiguslikud seadusandlikud volitused, töötatakse rakendusametitena toimivate riiklike büroode kaudu nende ametiasutuste otsese osalemise võimaldamiseks välja mehhanismid. Kõnealuse määruse artikli 27 lõikeid 1, 3, 5, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15 ja 16 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal. Kui mõnes käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohases riigis ei ole riigi ametiasutust määratud, tehakse seda kooskõlas määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 27 lõigetega 2–6 ja 8–15.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodena.

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates liikmesriikides ja teistes riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodena. Liikmesriikides, kus nimetatud peatükiga seotud volitused on üle antud kohalikele ametiasutustele, kellel on ainuõiguslikud seadusandlikud volitused, töötatakse rakendusametitena toimivate riiklike büroode kaudu nende ametiasutuste otsese osalemise võimaldamiseks välja mehhanismid.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammid. Iga tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 3 ja 4 esitatud üld- ja erieesmärgid viiakse järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat, riiklike büroode kaudu juhitavate meetmete jaoks eraldatud vahendite orienteeruvat jagunemist osalevate riikide vahel ning orienteeruvat rakendamisgraafikut.

1.  Kooskõlas artikliga 25 a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte tööprogrammide vastuvõtmise kohta. Iga tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 3 ja 4 esitatud üld- ja erieesmärgid viiakse järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat, riiklike büroode kaudu juhitavate meetmete jaoks eraldatud vahendite orienteeruvat jagunemist osalevate riikide vahel ning orienteeruvat rakendamisgraafikut.

Selgitus

Määruse rakendusmeetmete osas tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Selgitus

Määruse rakendusmeetmete osas tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 25

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1288/2013 artikliga 36 loodud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

 

Selgitus

Määruse rakendusmeetmete osas tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 25a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Hiljemalt üheksa kuud enne nimetatud kaheaastase ajavahemiku lõppu koostab komisjon kõnealuse volituste delegeerimise kohta aruande. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Selgitus

Määruse rakendusmeetmete osas tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1293/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1293/2013 artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3. Keskkonnaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast keskkonna allprogrammist eraldatakse kuni 3 000 000 eurot (jooksevhindades) ning kliimaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast kliimameetmete allprogrammist kuni 1 500 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada artikli 17 lõike 4 kohaseid projekte, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis aitavad kaasa ühe või mitme artiklites 9 ja 13 kindlaksmääratud prioriteetse valdkonna eesmärkide saavutamisele. Seda raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1293/2013 erinõudeid.

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

 

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

 

1. Artikli 58 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

 

a) esimene lõik asendatakse järgmisega:

 

„Komisjoni algatusel võivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ning kontrollimeetmeid ning toetada määruse (EL) 2017/XXX kohaseid meetmeid, nagu on osutatud kolmandas lõigus, niivõrd, kuivõrd nende eesmärgiks on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

 

„m) Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rahastatavad meetmed, mille eesmärk on edendada nii noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule.

 

„Kooskõlas määruse (EL) 2017/XXX artikli 9 lõike 2 punktiga a eraldatakse komisjoni algatusel tehnilisele abile eraldatud summast 35 000 000 eurot (jooksevhindades) Euroopa solidaarsuskorpusele selle meetmete toetamiseks. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.

 

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 29

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõikes 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

 

„Määruse (EL) 2017/XXX kohaselt võib EAFRD rahastada 1 800 000 euroga (jooksevhindades) ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendatavaid meetmeid, mis toetavad üht või mitut liidu seatud maaelu arengu alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 erinõudeid.

 

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 30

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 6 lisatakse punkt j:

 

„j) Euroopa solidaarsuskorpuse poolt määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rakendatavad meetmed, mis toetavad üht või mitut liidu seatud põllumajanduse ja maaelu arengu alast prioriteeti, eelkõige määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 1 teises lõigus osutatud meetmed. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 31

välja jäetud

Otsuse nr 1313/2013/EL muutmine

 

Otsuse (EL) nr 1313/2013/EL artikli 19 lõikes 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

 

„Rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ alt saadud rahastamispaketist eraldatakse 6 000 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada meetmeid, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis toetavad üht või mitut liidu seatud kodanikukaitse alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse otsuse nr 1313/2013/EL erinõudeid.

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa solidaarsuskorpus

Viited

COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

12.6.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

12.6.2017

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.10.2017

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Eleonora Forenza

28.6.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

7.9.2017

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.11.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Renate Sommer, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Herbert Dorfmann, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Jan Huitema, Peter Jahr, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Younous Omarjee, Christel Schaldemose, Bart Staes, Keith Taylor, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Richard Ashworth, Pál Csáky, Marco Valli, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

55

+

ALDE

Catherine Bearder, Anneli Jäätteenmäki, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Frédérique Ries

ECR

Arne Gericke, Bolesław G. Piecha

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Stefan Eck, Eleonora Forenza, Kateřina Konečná, Younous Omarjee

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Pál Csáky, Angélique Delahaye, Herbert Dorfmann, Christofer Fjellner, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Peter Jahr, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Tomáš Zdechovský

S&D

Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Tiemo Wölken

Verts/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Bart Staes, Keith Taylor

6

ECR

Richard Ashworth, Mark Demesmaeker, Julie Girling, John Procter

EFDD

Julia Reid

ENF

Sylvie Goddyn

1

0

ALDE

Jan Huitema

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/charter/index_en.htm (2012/C 326/02) (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(2)

http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25/rome-declaration/#


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (5.12.2017)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

(COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD))

Arvamuse koostaja: Tiemo Wölken

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja peab tervitatavaks, et Euroopa Komisjon tegi 30. mail 2017 ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus. Euroopa Liit on rajatud solidaarsusele – kodanike vahelisele solidaarsusele, liikmesriikide vahelisele piiriülesele solidaarsusele ja oma tegevuse solidaarsusele nii liidu sees kui ka sellest väljaspool. See on jagatud väärtus, mida peab oluliseks kogu EL. See on üks ELi kesksetest väärtustest, tänu millele Euroopa unistus innustab jätkuvalt üha uusi põlvkondi ja loob ühiseid väärtusi üle kogu liidu.

Käesolevas Euroopa solidaarsuskorpuse ettepanekus sätestatakse eraldi õiguslik alus algatusele, mis pakub noortele üle kogu ELi võimaluse viia praktikas ellu oma nägemust paremast liidust ning sel viisil edendada Euroopa integratsiooni ning samal ajal arendada oma oskusi.

Arvamuse koostaja on siiski kindlalt veendunud, et korpus väärib eraldi eelarvet. Komisjon teeb ettepaneku rahastada Euroopa solidaarsuskorpust ajavahemikul 2018–2020 kolme neljandiku ulatuses käimasolevate programmide vahendite ümberpaigutamise kaudu nende olemasolevate eraldiste piires järgmiselt: programmist „Erasmus+“ paigutatakse ümber 197,7 miljonit eurot, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (EaSI) 10 miljonit eurot ning muudest eri rubriikidesse kuuluvatest programmidest 47,3 miljonit eurot (35 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), 6 miljonit eurot liidu kodanikukaitse mehhanismist, 4,5 miljonit eurot programmist LIFE ja 1,8 miljonit eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)). Uued rahalised vahendid moodustaksid ainult ühe neljandiku programmi kogu rahastamispaketist.

Arvamuse koostaja avaldab kindlat vastuseisu sellisele lähenemisviisile, mille kohaselt Euroopa solidaarsuskorpust kavatsetakse suures osas rahastada ELi selliste muude oluliste programmide põhitegevuste arvel, millel on oma väärtuslikud ülesanded, eesmärgid ja vastav rahastamispakett, nagu on ette nähtud praeguse mitmeaastase finantsraamistiku algusest peale. Selline lähenemisviis oleks ehk olnud vastuvõetav Euroopa solidaarsuskorpuse katseetapis, kui tegevus tuli kiiresti käivitada, kuid see ei saa olla keskmise või pika perspektiivi lahendus sellise olulise programmi rahastamisel, mis vajab lisaks eraldi õiguslikule alusele ka arvestatavat, uutest rahalistest vahenditest koosnevat rahastamispaketti.

Kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul esile kerkivad uued poliitilised prioriteedid vajavad uusi rahalisi vahendeid, mis saadakse mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvate paindlikkussätete ja erivahendite kasutuselevõtu kaudu pärast seda, kui kõik kasutada olevad varud on ammendunud. Kui Euroopa solidaarsuskorpus on tõepoolest uus prioriteetne algatus, nagu on märgitud ühisavalduses ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, on loogiline, et talle tuleks eraldada uusi rahalisi vahendeid, et ta saaks saavutada oma eesmärgid, sealjuures kahjustamata käimasolevaid ELi rahastatavaid programme ja projekte.

Arvamuse koostaja leiab, et Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamiseks ajavahemikul 2018–2020 tuleks kasutada paindlikkusvahendeid, mis on ette nähtud kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus ja mida tugevdati selle läbivaatamise käigus (nt paindlikkusinstrument ja kulukohustuste koguvaru). Ümberpaigutamine on vastuvõetav ainult juhul, kui vahendite ülekandmine on ette nähtud programmi algusest peale, nagu programmi „Erasmus+“ raames Euroopa vabatahtliku teenistuse ELi-sisese tegevuse rahastamise puhul. Arvamuse koostaja saadab selge sõnumi asjaomase algatuse rahastamise kohta, jättes välja EaSI, ESFi, kodanikukaitse, programmi LIFE ja EAFRDi maksed Euroopa solidaarsuskorpusele ning paigutades need summad tagasi eelarveridadesse, kust need esialgse rahastamiskava alusel võeti.

Programm LIFE, mis tegeleb keskkonna- ja kliimaprobleemidega, on toonud kaasa ELi keskkonnaseisundi olulise paranemise. Selleks et jätkata võitlust kliimamuutustega ja pidada kinni COP21 konverentsil saavutatud Pariisi kokkuleppest, ei tohiks programmi LIFE vahendeid muudele eesmärkidele ümber suunata.

EAFRD ja ESF annavad ELi struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) raames panuse liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse. ESIFi eesmärk on eri piirkondade arengutaseme ühtlustamine. Euroopa solidaarsuskorpust ei tohiks rahastada vahendite ühtekuuluvuspoliitikast eemale suunamisega.

Liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu koordineerivad liit ja liikmesriigid loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteeme. Pidades silmas, et viimastel aastatel on loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused muutunud (sh kliimamuutuste tõttu) märkimisväärselt sagedamaks, raskemaks ja keerulisemaks, on ühine ja integreeritud lähenemisviis õnnetuste ohjamisele järjest olulisem. Seda arvesse võttes leiab arvamuse koostaja, et kodanikukaitse vahendite ümbersuunamine Euroopa solidaarsuskorpusele on vastuvõetamatu.

Lisaks teeb arvamuse koostaja ettepaneku tugevdada sätteid, mis puudutavad järelevalvet Euroopa solidaarsuskorpuse üle ja selle hindamist.

Viimaseks kutsub arvamuse koostaja komisjoni tungivalt üles koostama selget ja ambitsioonikat ettepanekut Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise ja rahastamise kohta alates 2021. aastast, nagu oli lubatud.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)23 punkti 17 tähenduses. Lähtesumma, millest juhindutakse, hõlmab programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot) eelarveaastateks 2018, 2019 ja 2020 ümberpaigutatud summasid, mida on täiendatud osamaksetega mitmest eri rubriikidesse kuuluvast ELi programmist, nt Euroopa Sotsiaalfond, liidu kodanikukaitse mehhanism, programm LIFE ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(18)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 jooksevhindades 341,5 miljoni euro suurune rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)23 punkti 17 tähenduses. Rahastamispakett peaks hõlmama 197,7 miljonit eurot, mis oli algselt ette nähtud Euroopa vabatahtliku teenistuse liidusisese tegevuse rahastamiseks programmi „Erasmus+“ raames eelarveaastatel 2018, 2019 ja 2020, kuna see tegevus viiakse üle Euroopa solidaarsuskorpuse programmi alla. Võttes arvesse vajadust vältida mis tahes negatiivset mõju olemasolevate mitmeaastaste programmide rahastamisele, tuleks ülejäänud summa Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamiseks saada eranditult mittesihtotstarbelisest varust mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires.

_________________

_________________

23 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

23 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a)  Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ rakendamise kohta1 a ergutas Euroopa Parlament komisjoni ja liikmesriike tegema eelarvega seotud jõupingutusi, et rahastada uut Euroopa solidaarsuskorpuse algatust, vähendamata teiste käimasolevate ja prioriteetsete programmide rahastamist.

 

___________________

 

1 a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0018.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 b)  Oma 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks1 a väljendas Euroopa Parlament muret, et vaatamata parlamendi hoiatustele on 30. mail 2017 vastu võetud seadusandlikus ettepanekus ette nähtud, et kolme neljandikku solidaarsuskorpuse eelarvest rahastatakse vahendite ümberpaigutamisega olemasolevatest programmidest, eelkõige programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot), ning kordas, et mis tahes uusi poliitilisi kohustusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ja mitte olemasolevate programmide assigneeringute ümberpaigutamise kaudu.

 

_____________________

 

1 a Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2017)0302.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 c)  Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks tuleks tagada eraldi rahastamine ja eelarveeraldised ning see ei tohiks kaasa tuua noorte, hariduse, koolituse, tööhõive ja solidaarsuse edendamisele suunatud muude poliitikavaldkondade eelarve vähendamist. Tuleks tagada rahaliste vahendite optimaalne ja läbipaistev kasutamine.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olev Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispakett toetub ka programmist „Erasmus+“ ümberpaigutatud vahenditele. Need vahendid peaksid peamiselt tulema Euroopa vabatahtliku teenistuse sellise tegevuse rahastamiseks ette nähtud assigneeringutest, mis kuuluksid käesoleva määrusega toetatud vabatahtliku töö rakendusalasse. Teatavad üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu assigneeringud, mida tõenäoliselt programmis „Erasmus+“ ära ei kasutata, tuleks ümber paigutada, aitamaks piisavalt kaasrahastada riiklike büroode tegevuskulusid, ning viia rohkem kooskõlla kõnealuse meetme kasutussuutlikkusega.

(39)  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olev Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispakett toetub programmist „Erasmus+“ ümberpaigutatud vahenditele. Need vahendid peaksid eranditult tulema Euroopa vabatahtliku teenistuse sellise tegevuse rahastamiseks ette nähtud assigneeringutest, mis kuuluksid käesoleva määrusega toetatud vabatahtliku töö rakendusalasse.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olevat Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispaketti tuleks täiendavalt toetada muudest programmidest või rubriikidest eraldatavate vahenditega, mistõttu on vaja muuta määrusi (EL) nr 1293/2013,27 (EL) nr 1303/2013,28 (EL) nr 1305/2013,29 (EL) nr 1306/2013,30 samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL31.

välja jäetud

__________________

 

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

 

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

 

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

 

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

 

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga32 vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga32 vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate mittetulunduslike organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

_________________

_________________

32 Üldise põhimõtte kohaselt viis päeva nädalas ja seitse tundi ööpäevas pidevalt toimuv tegevus.

32 Üldise põhimõtte kohaselt viis päeva nädalas ja seitse tundi ööpäevas pidevalt toimuv tegevus.

Selgitus

Muudes kui mittetulunduslikes organisatsioonides tehtav vabatahtlik töö tuleb selgesõnaliselt välja jätta. Vastasel juhul tekib vastuolu mõnede liikmesriikide (nt Belgia ja Prantsusmaa) vabatahtlikku tööd käsitlevate siseriiklike õigusaktidega.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda osalevate organisatsioonide toel noortele solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, aidates neil parandada nii oskusi ja pädevusi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule, toetades sealhulgas noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust;

(a)  pakkuda osalevate organisatsioonide toel noortele solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, aidates neil parandada nii teadmisi, oskusi ja pädevusi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks, kultuuriliseks ja erialaseks arenguks kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule, toetades sealhulgas noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust;

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  teabekampaaniate korraldamist, et suurendada teadlikkust Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusest.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 nimetatud summa hõlmab jooksevhindades 294 200 000 euro suurust rahastamispaketti,33 mida täiendavad järgmised vahendid:

2.  Lõikes 1 nimetatud summa hõlmab jooksevhindades 197 700 000 euro suurust rahastamispaketti, mis vastab summale, mis oli algselt ette nähtud Euroopa vabatahtliku teenistuse liidusisese tegevuse rahastamiseks programmi „Erasmus+“ raames. Ülejäänud summa (143 800 000 eurot) Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamiseks saadakse eranditult mittesihtotstarbelisest varust mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires.

_________________

 

33 See rahastamispakett kujutab endast lähtesummat, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (2013/C 373/01) punkti 17 tähenduses.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  35 000 000 eurot jooksevhindades Euroopa Sotsiaalfondist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  6 000 000 eurot jooksevhindades liidu kodanikukaitse mehhanismist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  4 500 000 eurot jooksevhindades programmist LIFE;

välja jäetud

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  1 800 000 eurot jooksevhindades Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Vajaduse korral võib assigneeringud nende kulude katmiseks kajastada ka 2020. aastale järgnevat perioodi hõlmavas eelarves, et võimaldada selliste meetmete haldamist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

5.  Vajaduse korral võib maksete assigneeringud nende kulude katmiseks kajastada ka 2020. aastale järgnevat perioodi hõlmavas eelarves, et võimaldada selliste meetmete haldamist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

2.  Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse hartas sätestatud põhimõtetele ja nõuetele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt ja vähemalt iga kahe aasta järel uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta, kui üksuse tegevus ei ole enam kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse hartas sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Iga üksus, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, kantakse osalevate organisatsioonide andmebaasi Euroopa Noorteportaalis, millele pääsevad juurde kõik Euroopa noored.

Selgitus

Praegu kantakse Euroopa vabatahtliku teenistuse akrediteeritud struktuurid Euroopa vabatahtliku teenistuse organisatsioonide andmebaasi Euroopa Noorteportaalis. See võimaldab noortel kõnealuste üksuste kohta teavet saada. Seepärast tuleks teha sama Euroopa solidaarsuskorpuse puhul.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon jälgib koostöös osalevate riikidega korrapäraselt Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

1.  Komisjon jälgib koostöös osalevate riikidega korrapäraselt Euroopa solidaarsuskorpuse toimivust, tulemusi ja eesmärkide järgimist ning eelkõige tema panust ühtekuuluvuse ja solidaarsuse tugevdamisse Euroopas ning annab selle kohta aru.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vabatahtlikus töös osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(a)  vabatahtlikus töös osalejate arv ja profiil (riigisiseselt ja piiriüleselt);

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  praktikas osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(b)  praktikas osalejate arv ja profiil (riigisiseselt ja piiriüleselt);

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  töös osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(c)  töös osalejate arv ja profiil (riigisiseselt ja piiriüleselt);

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  solidaarsusprojektides osalejate arv;

(d)  solidaarsusprojektides osalejate arv ja profiil;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  osalejate ja osalevate organisatsioonide rahulolu tase seoses töö- või praktikakohtade, koolituse, keeleabi, haldusalase toetuse, kindlustuse ja töö- või praktikajärgse toetuse kvaliteediga;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  osalenud noorte tööhõive määr.

Selgitus

Ei tohiks unustada, et üks Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke on parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada nende sisenemist tööturule.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  2020. aastal avaldab komisjon aruande, milles teeb kokkuvõtte edusammudest eesmärkide saavutamisel, sh seoses eesmärgiga pakkuda 2020. aastaks 100 000 noorele Euroopa solidaarsuskorpuses osalemise võimalust (hõlmatud on kõik artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud töö- ja praktikakohad ning projektid).

3.  2019. aastal avaldab komisjon saavutatud tulemuste ning programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta aruande, milles teeb kokkuvõtte edusammudest eesmärkide saavutamisel, sh seoses eesmärgiga pakkuda 2020. aastaks 100 000 noorele Euroopa solidaarsuskorpuses osalemise võimalust (hõlmatud on kõik artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud töö- ja praktikakohad ning projektid), ning samuti programmi kulutõhususe kohta, ja esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva viib komisjon läbi käesoleva määruse sõltumatu hindamise ja esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

4.  Komisjon viib läbi käesoleva määruse sõltumatu järelhindamise, et hinnata programmi tõhusust, tulemuslikkust ja mõju võrreldes programmi eesmärkidega, ning esitab hiljemalt 30. juuniks 2021 peamisi järeldusi sisaldava aruande, sh soovitused programmi tuleviku kohta, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus tagab komisjon korrapäraste konsultatsioonide toimumise kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas osalejate, osalevate organisatsioonide ja asjaomaste kohalike kogukondadega. Hindamistulemusi arvestatakse tulevase programmi koostamisel ja vahendite eraldamise ettepanekutes.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1288/2013

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kuni 1,5 % üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule;

(c)  3,5 % üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastust;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 27

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1293/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1293/2013 artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„3.  Keskkonnaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast keskkonna allprogrammist eraldatakse kuni 3 000 000 eurot (jooksevhindades) ning kliimaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast kliimameetmete allprogrammist kuni 1 500 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada artikli 17 lõike 4 kohaseid projekte, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis aitavad kaasa ühe või mitme artiklites 9 ja 13 kindlaksmääratud prioriteetse valdkonna eesmärkide saavutamisele. Seda raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1293/2013 erinõudeid.“

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

 

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

 

1.  Artikli 58 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

 

a)  esimene lõik asendatakse järgmisega:

 

„Komisjoni algatusel võivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ning kontrollimeetmeid ning toetada määruse (EL) 2017/XXX kohaseid meetmeid, nagu on osutatud kolmandas lõigus, niivõrd, kuivõrd nende eesmärgiks on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.“;

 

b)  kolmandale lõigule lisatakse punkt m:

 

„m)  Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rahastatavad meetmed, mille eesmärk on edendada nii noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule.“

 

2.  Artikli 91 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

 

„Kooskõlas määruse (EL) 2017/XXX artikli 9 lõike 2 punktiga a eraldatakse komisjoni algatusel tehnilisele abile eraldatud summast 35 000 000 eurot (jooksevhindades) Euroopa solidaarsuskorpusele selle meetmete toetamiseks. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.“

 

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 29

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõikes 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

 

„Määruse (EL) 2017/XXX kohaselt võib EAFRD rahastada 1 800 000 euroga (jooksevhindades) ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendatavaid meetmeid, mis toetavad üht või mitut liidu seatud maaelu arengu alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 erinõudeid.“

 

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 30

välja jäetud

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

 

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 6 lisatakse punkt j:

 

„j)  Euroopa solidaarsuskorpuse poolt määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rakendatavad meetmed, mis toetavad üht või mitut liidu seatud põllumajanduse ja maaelu arengu alast prioriteeti, eelkõige määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 1 teises lõigus osutatud meetmed. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.“

 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 31

välja jäetud

Otsuse nr 1313/2013/EL muutmine

 

Otsuse (EL) nr 1313/2013/EL artikli 19 lõikes 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

 

„Rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ alt saadud rahastamispaketist eraldatakse 6 000 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada meetmeid, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis toetavad üht või mitut liidu seatud kodanikukaitse alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse otsuse nr 1313/2013/EL erinõudeid.“

 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa solidaarsuskorpus

Viited

COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

12.6.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

12.6.2017

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Tiemo Wölken

29.6.2017

Vastuvõtmise kuupäev

4.12.2017

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Paul Rübig, Jordi Solé, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth, Joachim Zeller

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Esteban González Pons, Siegfried Mureşan, Paul Rübig, Joachim Zeller

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, John Howarth, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

5

ECR

Bernd Kölmel

EFDD

Jonathan Arnott

ENF

André Elissen, Marco Zanni

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (29.11.2017)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

(COM(2017)0262 – C8-0162/2017 – 2017/0102(COD))

Arvamuse koostaja: Krzysztof Hetman

LÜHISELGITUS

Solidaarsus on Euroopa Liidu üks alusväärtusi, olles ühtlasi üks eurooplaste põhiväärtusi. Võib liialdamata öelda, et Euroopa Liidu edulugu põhineb solidaarsusel. Sellel on tohutu potentsiaal luua empaatiat, vastastikust hoolimist ja positiivset suhtlust nii riikide ja rahvaste kui ka üksikisikute vahel. Seepärast peaksime solidaarsuse ideed toetama, nii et see oleks kindlalt eurooplaste meeltesse juurdunud.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et Euroopa solidaarsuskorpus on selle eesmärgi saavutamiseks suurepärane vahend ning tervitas seepärast soojalt ideed, mis esitati 14. septembril 2016 kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Sellele järgnes 7. detsembril 2016. aastal komisjoni teatis „Euroopa solidaarsuskorpus“ ja 1. juunil 2017 seadusandlik ettepanek. Kõikide Euroopa riikide noorte suurem kaasamine solidaarsustegevusse võib tugevdada solidaarsust ja ühtekuuluvust kogu Euroopas, samuti aidata lahendada ühiskondlikke probleeme ning täita osalevate riikide ja piirkondade rahuldamata vajadusi. Lisaks toetab see noorte isiklikku ja tööalast arengut väärtuslike oskuste omandamise kaudu.

Arvamuse koostaja toetab Euroopa solidaarsuskorpust, mis keskenduks kahte liiki tegevusele: ühelt poolt solidaarsusprojektidele ja vabatahtlikule tööle, teiselt poolt praktikale ja tööle suunamisele. Kui esimene peaks kahtlemata olema tulevase Euroopa solidaarsuskorpuse alus, kujutab teine endast olulist võimalust noortel siseneda tööturule ja omandada kogemusi, et saada kvaliteetseid töökohti. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku eelarve jagunemist nende kahe tegevusliigi vahel veidi muuta, suurendades rahalist toetust praktikale ja töövõimalustele 30 %-ni.

Kogusumma 341 500 000 eurot, mis on ette nähtud Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamiseks kuni 31. detsembrini 2020, võimaldab kaasata solidaarsustegevustesse 100 000 noort. Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepanekut võtta see summa kasutusele erinevatest olemasolevate ELi programmidest, sealhulgas 35 000 000 eurot Euroopa Sotsiaalfondist. Ta leiab siiski, et suurem osa tuleb Erasmus+ programmi assigneeringutest, mis on mõeldud Euroopa vabatahtliku teenistuse rahastamiseks, mis kuuluks nüüd käesoleva määrusega toetatud tegevuse hulka.

Arvamuse koostaja loodab, et ettepanek tugineb kogemustele ja parimatele tavadele, mis on välja töötatud Euroopa vabatahtliku teenistuse raames, ning arendab sünergiat ja vastastikust täiendavust teiste ELi fondide ja programmidega, et täita oma potentsiaali võimalikult suures ulatuses.

Regionaalarengukomisjoni arvates on lihtsustamismeetmed äärmiselt olulised, et suurendada ELi eelarvest toetatava projekti tulemuslikkust ja tõhusust. Seepärast on arvamuse koostaja esitanud mõned muudatused, mis on kooskõlas selle põhimõttega ning tagavad, et rahastuse saajaid ei koormataks ebavajalike nõuete ja formaalsustega.

Lõpuks usub arvamuse koostaja, et Euroopa solidaarsuskorpusel on tugev positiivne mõju mitte ainult selles osalevatele noortele, vaid ka piirkondlikele ja kohalikele kogukondadele, ning seetõttu on ta soovinud tugevdada kohalikku ja piirkondlikku mõõdet.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata, samuti suurendab see noorte huvi ühise Euroopa projekti vastu.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu ELi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või leida töö. Kõnealuse tegevuse korral tuleks olenemata sellest, kas see toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu ELi vabatahtliku töö, praktika- ja töövõimalusi ning vahendeid isiklikuks arenguks. Kõnealuse tegevuse korral tuleks olenemata sellest, kas see toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

_________________

_________________

18 Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“, COM(2016) 942 (final).

18 Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“, COM(2016) 942 (final).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaks neil väljendada oma pühendumist kogukondade hüvanguks, omandades samas väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandades seeläbi oma tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(4)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaks neil väljendada oma pühendumist liikmesriikide kogukondade hüvanguks, omandades samas väärtuslikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandades seeläbi oma tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noorte jaoks taskukohane ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes.

(5)  Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne, võtma arvesse nende oskusi ja olema tihedalt seotud ühiskonna arenguga selles mõttes, et see peaks vastama peamistele ühiskondlikele probleemidele, aitama tugevdada kohalikke kogukondi ja sotsiaalset sidusust, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi, olema noorte jaoks taskukohane ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii19 raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(6)  Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse peamine kontaktpunkt, kus kedagi ei diskrimineerita tema tausta tõttu. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide piirkondade, linnade ja kohalike kogukondade jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii19 raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustiku ning programmiga „Noorte liikuvus“. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

_________________

_________________

19 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01).

19 Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega. Kui toetusesaajad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

(7)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega ning täiendavuses muude liidu poliitikavaldkondade, näiteks ühtekuluvuspoliitikaga, ilma et see kahjustaks Euroopa solidaarsuskorpuse kui sellise rakenduskavasid, vastavalt olemasolevatele vahenditele ja seoses nende kasutuselevõtuga. Kui toetusesaajad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks avama noortele uusi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Kõnealused võimalused peaksid aitama edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist.

(8)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks avama noortele uusi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid riikidevahelisi ja piiriüleseid programme ja solidaarsusprojekte. Kõnealused võimalused peaksid aitama edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, toetama tõelist Euroopa kodakondsust ja suurendama noorte solidaarsust, eesmärgiga parandada nende edaspidist juurdepääsu tööturule. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, võimaldades neil parimaid tavasid vahetada, samuti peaks see toetama meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Solidaarsusega seotud valdkonna praktika- või töökohad võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja töösuutlikkust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavat praktikat peaks tasustama osalev organisatsioon ja see peaks vastama kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutavad praktika- ja töökohad peaksid noortele olema esimeseks sammuks tööturule sisenemisel ning seetõttu peaks nendega kaasnema asjakohane töö- või praktikajärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist peaksid hõlbustama asjaomased tööturu osalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad. Nemad kui osalevad organisatsioonid peaksid saama taotleda rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusstruktuuri kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ja solidaarsussektoris praktika- ja töökohti pakkuvate tööandjate vahel.

(10)  Solidaarsusega seotud valdkonna praktika- või töökohad võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi, tagades vajaliku aluse tegevuse alustamiseks tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja töösuutlikkust, lähtudes ühtlasi igaühe isiklikest oskustest, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavat praktikat peaks tasustama osalev organisatsioon ja see peaks põhinema kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutavad praktika- ja töökohad peaksid noortele olema esimeseks sammuks tööturule sisenemisel ning seetõttu peaks nendega kaasnema asjakohane töö- või praktikajärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist peaksid hõlbustama asjaomased tööturu osalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad. Nemad kui osalevad organisatsioonid peaksid saama taotleda rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusstruktuuri kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ja solidaarsussektoris praktika- ja töökohti pakkuvate tööandjate vahel.

_________________

_________________

21 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

21 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid peaksid endast kujutama võimalust katsetada ideid ja toetada noori solidaarsusmeetmete edasiviivaks jõuks olemisel. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone või muid organisatsioone moodustama.

(11)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks, eelkõige kogukondades, mis asuvad eraldatud piirkondades või äärealadel. Need projektid peaksid endast kujutama võimalust katsetada ideid ja toetada noori solidaarsusmeetmete edasiviivaks jõuks olemisel. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone või muid organisatsioone moodustama.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate töö- või praktikakohtade ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja töö- või praktikajärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist.

(13)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate töö- või praktikakohtade ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, sh kultuuriteadlikkust ja keeleabi, kindlustust, haldusalast, logistilist ning töö- või praktikaeelset ja -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Juhul kui osalejate tegevust kavatsetakse läbi viia ohtlikus keskkonnas (nt pärast katastroofi), tuleks neile korraldada ennetavad ohutuskursused.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas töös või praktikas osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22.

(14)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas töös või praktikas osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, tuleks luua solidaarsuskorpuse vabatahtlikus töös omandatud oskuste tunnustamise süsteem ja osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid tuleks kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22.

_______________

_________________

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kasutusele tuleks võtta kvaliteedimärgis, mis aitab tagada, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(15)  Kasutusele tuleks võtta kvaliteedimärgis, mis aitab tagada, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtetele ja nõuetele. Liidu tasandil tunnustatud ühistel kriteeriumidel põhineva kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise ja tegevuse kvaliteeti ning edendada selle tegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist, peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus.

(16)  Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise ja tegevuse kvaliteeti ning edendada selle tegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist, valideerimist ja kinnitamist, peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ja võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka organisatsioonidele üks koht näiteks registreerimise, profiilide ja võimaluste kindlakstegemise ja sobitamise, võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetuse, internetikoolituse, keeleabi ja töö- või praktikajärgse toetuse, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(17)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et soodustada lihtsat juurdepääsu Euroopa solidaarsuskorpusele ja võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka organisatsioonidele üks koht muu hulgas vabatahtliku töö kohtadest teavitamise, registreerimise, profiilide ja võimaluste kindlakstegemise ja sobitamise, võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetuse, internetikoolituse, keeleabi ja töö- või praktikajärgse või -eelse toetuse, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks, mis peaksid olema seotud ühiskonna arenguga. Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis osutatavad teenused peaksid edendama ja täiendama osalevate organisatsioonide poolt juba pakutavaid teenuseid. Tuleks tagada koostalitlusvõime Euroopa noorteportaaliga.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selleks et tagada Euroopa solidaarsuskorpusesse panustavate programmide poolt toetatava tegevuse järjepidevus, tuleks solidaarsustööks või-praktikaks ning solidaarsusprojektideks antav rahaline toetus soovituslikult jagada nii, et 80 % sellest eraldatakse vabatahtliku töö kohtade ja solidaarsusprojektide ning 20 % praktika- ja töökohtade jaoks.

(19)  Selleks et tagada Euroopa solidaarsuskorpusesse panustavate programmide poolt toetatava tegevuse järjepidevus, tuleks solidaarsustööks või -praktikaks ning solidaarsusprojektideks antav rahaline toetus soovituslikult jagada nii, et 70% sellest eraldatakse vabatahtliku töö kohtade ja solidaarsusprojektide ning 30 % praktika- ja töökohtade jaoks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid osalevatel riikidel teha kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke rahalisi vahendeid.

(20)  Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks peaks osalevatel riikidel olema võimalik teha kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke, piirkondlikke või kohalikke rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Kodanikukaitse ja humanitaarabi ei saa sõltuda Euroopa solidaarsuskorpuse koosseisus teenivatest noortest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama jätkuvad investeeringud struktureeritud kodanikukaitsesse ja humanitaarabisse.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks lisaks liikmesriikide osalemisele olema avatud ka teiste riikide osalemisele nendega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. See osalus peaks vajaduse korral põhinema täiendavatel assigneeringutel, mis tuleks teha kättesaadavaks asjaosaliste riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

(22)  Eriti piiriüleste programmide puhul peaks Euroopa solidaarsuskorpus olema lisaks liikmesriikide osalemisele avatud ka teiste riikide, eelkõige Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide, idapartnerluse riikide, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemisele nendega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. See osalus peaks vajaduse korral põhinema täiendavatel assigneeringutel, mis tuleks teha kättesaadavaks asjaosaliste riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks olema suunatud noortele vanuses 18–30 aastat. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavas tegevuses osalemiseks peaks olema vaja end eelnevalt Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreerida.

(23)  Euroopa solidaarsuskorpus peaks olema suunatud noortele vanuses 18–30 aastat. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavas tegevuses osalemiseks peaks olema vaja end eelnevalt Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreerida. Vajaduse korral tuleks ette näha teisi vahendeid, mis täiendaksid kõnealust registreerimisvahendit, et hõlbustada kõigi noorte inimeste, eriti kõige haavatavamate noorte ja digitaalse kirjaoskuseta noorte osalemist. Selleks võiks kasutada juba olemasolevaid taotlusprotsesse, mida pakuvad koordineerivad ja saatjaorganisatsioonid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  On vaja edendada laiemat poliitilist strateegiat, mille eesmärk on luua Euroopas vabatahtliku tegevuse jaoks soodne keskkond ja mis ei dubleeri käimasolevaid programme, vaid pigem tugevdab olemasolevaid edukaid algatusi, nagu Euroopa vabatahtlik teenistus.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 b)  Noorte liikuvust tuleks tagada ka EuRail Youthpassi programmi kaudu.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Seepärast tuleks kehtestada erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi24. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

(24)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Seepärast tuleks kehtestada erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi24. On oluline, et riiklikud ametid kataksid noorte reisikulud juba eelnevalt, et nad ei peaks hiljem hüvitamist taotlema. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

_________________

_________________

24 Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusele 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

24 Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusele 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kui kõik tingimused on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse struktuure rakendades. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(25)  Kui kõik tingimused on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev, avalik ja läbipaistev ja toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse struktuure rakendades. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Üksus, kes soovib rahastamist, et pakkuda töö- või praktikakohta Euroopa solidaarsuskorpuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Seda tingimust ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad toetust oma solidaarsusprojektidele mõne Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametliku rühma nimel.

(26)  Üksus, kes soovib rahastamist, et pakkuda töö- või praktikakohta Euroopa solidaarsuskorpuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Seda tingimust ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad toetust oma programmidele ja solidaarsusprojektidele mõne Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametliku rühma nimel.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Projektide kvaliteedi hindamisel peaks üheks oluliseks kriteeriumiks olema kohalike kogukondade vajadused ja ootused. Vastavalt sellele tuleks kehtestada asjakohased näitajad ja neid igal aastal uuesti hinnata.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Euroopa solidaarsuskorpuse toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.

(28)  Euroopa solidaarsuskorpuse toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad, ning tekitamata rohkem bürokraatiat.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Euroopa solidaarsuskorpuse rahaliselt usaldusväärse rakendamise ja hoolika seire tagamiseks riiklikul tasandil on tähtis kasutada olemasolevaid riigi ametiasutusi, mis on määratud määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks.

(31)  Euroopa solidaarsuskorpuse rahaliselt usaldusväärse rakendamise ja hoolika seire tagamiseks riiklikul tasandil on tähtis kasutada ja vajadusel tugevdada olemasolevaid riigi ametiasutusi, mis on määratud määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,26 peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada nende rakendamiseks vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

(35)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,26 peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada nende rakendamiseks vajalikud rakendusmeetmed kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

_________________

_________________

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kuna käesoleva määruse eesmärki luua Euroopa solidaarsuskorpus ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)  Kuna käesoleva määruse eesmärki luua Euroopa solidaarsuskorpus ei suuda saavutada liikmesriigid üksi, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 a)  Pidades silmas programmi suhteliselt väikest eelarvet, tuleks Euroopa solidaarsuskorpusesse määratud komisjoni töötajad ümber paigutada, nii et see ei tooks kaasa täiendavat finantsmõju.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna hüvanguks täita rahuldamata ühiskondlikke vajadusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas;

(1)  „solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna või terve liidu hüvanguks lahendada peamisi ühiskondlikke küsimusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse (sh uute tehnoloogiate), tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ja kestliku ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, noorsootöö, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse (sh sotsiaalse põllumajanduse) ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, sotsiaalse kaasatuse (eelkõige tõrjutud kogukondades), eakate, puudega inimeste ja kõrvalist abi vajavate inimeste jaoks korraldatava tegevuse, põlvkondadevahelise solidaarsuse, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas; sellist tegevust peab iseloomustama tähtajalisus, selged eesmärgid, sisu, ülesanded, struktuur ja raamistik; ning tuleb tagada asjakohane rahaline toetus;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „osaleja“ – noor, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja võtab osa Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevusest, mida pakub mõni osalev organisatsioon;

(2)  „osaleja“ – 18–30aastane noor, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja võtab osa Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevusest või -projektist, mida pakub mõni kvaliteedimärgisega sertifitseeritud osalev organisatsioon;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „ebasoodsas olukorras olevad noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi invaliidsuse, õpiraskuste, majanduslike takistuste, kultuurierinevuste, terviseprobleemide või sotsiaalsete või geograafiliste tõkete tõttu;

(3)  „ebasoodsas olukorras olevad noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi puude, õpiraskuste, majanduslike või sotsiaalsete takistuste, terviseprobleemide, sotsiaalsete või geograafiliste tõkete või mis tahes diskrimineerimise tõttu;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „osalev organisatsioon“ – iga avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, millele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ja mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejale töö- või praktikakohta või viib Euroopa solidaarsuskorpuse raames läbi muud tegevust;

(4)  „osalev organisatsioon“ – iga avalik-õiguslik või eraõiguslik mittetulunduslik üksus, millele on liidu tasandil tunnustatud ühiste kriteeriumide alusel antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ja mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejale töö- või praktikakohta või viib Euroopa solidaarsuskorpuse raames läbi muud tegevust;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga32 vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis ait