Menetlus : 2017/2286(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0062/2018

Esitatud tekstid :

A8-0062/2018

Arutelud :

PV 13/03/2018 - 15
CRE 13/03/2018 - 15

Hääletused :

PV 15/03/2018 - 10.11
CRE 15/03/2018 - 10.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0089

RAPORT     
PDF 458kWORD 61k
9.3.2018
PE 615.442v02-00 A8-0062/2018

2019. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon

(2017/2286(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Daniele Viotti

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

2019. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon

(2017/2286(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse 2 detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(3),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(5) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta järeldusi 2019. aasta eelarve suuniste kohta (06315/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0062/2018),

A.  arvestades, et liidu 2019. aasta eelarve üle peetavad läbirääkimised, mis on parlamendi praeguse koosseisu ametiajal viimased, toimuvad samaaegselt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määruse läbirääkimiste ja ELi omavahendite süsteemi reformiga; arvestades, et 2019. aasta on 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kuues aasta;

B.  arvestades, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid peaksid püüdma saavutada lepituskomitees 2019. aasta eelarve suhtes ambitsioonika ja laiaulatusliku kokkuleppe, et mõjutada positiivselt samaaegselt toimuvaid läbirääkimisi ning võimaldada jõuda kokkuleppeni 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite suhtes parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõpuks;

C.  arvestades, et Brexiti protsess ei tohiks avaldada 2019. aasta eelarvele otsest mõju, kuna läbirääkimiste teise etapi alustamises jõuti 2017. aasta detsembris kokkuleppele ning ELi ja Ühendkuningriigi ühisaruande(6) kohaselt aitab Ühendkuningriik liidu 2019. ja 2020. aasta eelarvet jätkuvalt täita ning osaleb selles nii, nagu ta kuuluks ikka veel liitu;

D.   arvestades, et kasvavad populistlikud ja äärmuslikud liikumised kõigis liikmesriikides on levitanud ELi ja selle eelarve kohta eksitavat teavet ja seda teavet õhutanud, mis toob välja vajaduse parema ja läbipaistvama teabe järele;

E.   arvestades, et kodanikel on aastaid olnud negatiivne arusaam finants-, sotsiaal- ja majanduskriisi ohjamisest, aga praegused paranevad majanduslikud väljavaated, mis on Euroopa majanduse elavnemise teele viimiseks tehtud koordineeritud pingutuste tulemus, võimaldavad eelarvet heldekäelisemalt planeerida;

F.   arvestades, et nõukogu on viimastel aastatel korduvalt iseendale vastu rääkinud, esitades ELi jaoks uusi poliitilisi prioriteete, olemata seejuures valmis nende rahastamiseks uusi assigneeringuid eraldama; arvestades, et uusi poliitilisi prioriteete ja ELi uusi suuri ülesandeid tuleks rahastada uutest assigneeringutest, mitte olemasolevaid edukaid programme kärpides;

G.  arvestades, et käesoleva finantsplaneerimise perioodi lõpu lähenedes saab mitmeaastaste programmide rakendamine täishoo sisse ja seetõttu suureneb vajadus piisavate rahastamisvahendite järele;

Reageering ELi ees seisvatele väljakutsetele ja kodanike ootused

1.  võtab teadmiseks finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi tagajärgedest taastumise, mida on kiirendanud ELi ja liikmesriikide pingutused majanduskasvu saavutamiseks ja töökohtade loomiseks; on seisukohal, et neid pingutusi tuleb veelgi suurendada, et mõjutada positiivselt ELi kodanike igapäevaelu, kuna paljud neist on aastaid kriisi all rängalt kannatanud; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks noortele ja vaesuse või töötuse ohus inimestele, tagamaks seda, et nad tunnetaksid kasulikku mõju, vältides nii sotsiaalse ja piirkondliku ebavõrdsuse suurenemist; rõhutab seda silmas pidades, et erilist tähelepanu tuleks siiski pöörata eri piirkondade suutlikkusele senisest suurema kasvu eeliseid ära kasutada;

2.  toonitab, et Eurostati andmetel ja vastupidiselt populistlikele väidetele on ELi kodanikud ELi tuleviku suhtes optimistlikud; rõhutab, et liit peaks täitma oma ülesandeid ja kohustusi ning tegema rohkem oma kodanike elujärje parandamiseks nii praegu kui ka tulevikus, ent samuti nende kaitsmiseks ebaausate kaubandus-ja äritavade eest ülemaailmsel turul, aidates neil samal ajal sellest kasu saada; rõhutab, et tegeleda tuleb kliimamuutuste ja rahvusvaheliste julgeolekuohtude põhjustatud probleemidega; usub, et nende ootuste ja kohustuste täitmiseks peab EL oma pädevuse piires tegutsema tulemuslikumalt, et toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ja püsivate töökohtade loomist ning vähendada lõhet ELi kodanike elatustasemete vahel kõigis piirkondades, järgides samal ajal täielikult ELi 2020. aasta strateegiat, ÜRO kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkulepet; rõhutab vajadust valmistada Euroopa majandus ja ELi kodanikud ette digiteerimisega seotud võimalusteks; on seisukohal, et rände algpõhjuste kõrvaldamine ning eri liiki diskrimineerimise, näiteks naiste ja LGBTI-inimeste diskrimineerimise lõpetamine on samuti 2019. aasta olulised eesmärgid;

Jätkusuutliku tuleviku ning nii liidus kui ka väljaspool liitu väljenduva suurema solidaarsuse ettevalmistamine

ELi 2019. aasta eelarve peamised prioriteedid

3.  on seisukohal, et ELi 2019. aasta eelarves tuleks tugevdada kõiki asjakohaseid vahendeid noorte töötuse vastu võitlemiseks, eelkõige ELi majanduslikult mahajäänud piirkondades, pöörates erilist tähelepanu ettevõtlus- ja kutseoskuste ja liikuvuse parandamisele, kvalifikatsioonide tunnustamisele kõikidel haridus- ja kutseõppe tasemetel ning majanduskasvu, konkurentsivõime, töökohtade loomise ja taristusse, innovatsiooni, teadustegevusse ja VKEdesse tehtavate investeeringute toetamisele; rõhutab, et noorte töötus, millel on suur sotsiaalne mõju, on Euroopa tasandil üks tõsisemaid probleeme;

4.  usub, et ELi 2019. aasta eelarve prioriteedid peaksid olema majanduskasv, innovatsioon, konkurentsivõime, kliimamuutuste vastu võitlemine, taastuvenergiale üleminek, ränne ja julgeolek;

5.  toetab noortele rohkemate võimaluste loomist solidaarsustegevuses osalemiseks; nõuab Euroopa solidaarsuskorpuse kiiret käikulaskmist ja ulatuslikku rakendamist pärast selle 2018. aastaks kavandatud vastuvõtmist;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamendi tungival nõudmisel suurendati ELi 2018. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus noorte tööhõive algatusele algselt eraldatud vahendeid uute assigneeringute abil 116,7 miljoni euro võrra, seega on 2018. aastaks eraldatud kokku 350 miljonit eurot, kuid osutab vajadusele parandada vahendite kasutuselevõttu, milles on tekkinud viivitusi; on vastu 2018. aasta eelarve vastuvõtmisele järgnenud 2019.–2020. aasta finantsplaneeringu tehnilises kohanduses esitatud 2018. aasta finantsplaneeringu komisjonipoolsele tõlgendusele, mille kohaselt tähendaks see suurendamine tulevaste aastate assigneeringute varem kasutusele võtmist, ja loodab, et komisjon täidab 2017. aasta lepitusperioodi lõpul parlamendile antud lubadused; loodab, et 2019. aasta eelarveprojekt on noorte töötuse vastase võitluse osas ambitsioonikam, suutes leida õige tasakaalu selles valdkonnas toetuse ärakasutamise suutlikkuse tegeliku paranemise ja sellele küsimusele poliitilise toetuse väljendamise vahel; tuletab meelde, et komisjon võttis kohustuse teha ettepanek noorte tööhõive algatuse rahastamist paranduseelarve kaudu veelgi suurendada, kui algatuse suutlikkus 2018. aastal toetust ära kasutada sellist suurendamist võimaldab; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon viiksid töö-, hariduse või koolituse pakkumised vastavusse osalejate profiili ja tööturu nõudlusega, et tagada osalejatele jätkusuutlik tööhõive;

7.  palub, et komisjon teeks 2019. aasta menetluse ajaks kättesaadavaks noorte tööhõive algatuse rakendamisega seotud finantsandmed, mis oleksid esitatud riikide lõikes, et täiendada kogukuludena näidatud andmeid, mis on juba avalikult juurdepääsetavad; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks noorte tööhõive algatuse, Euroopa Sotsiaalfondi ja liikmesriikide riigieelarvete vahelist koostoimet, tagamaks, et noorte tööhõive algatus ei hakkaks asendama mittetöötavate ja mitteõppivate noortega seotud riiklikke rahastamisvahendeid;

8.  rõhutab, et 30. aastapäeva tähistav programm „Erasmus+“ on koos ELi kultuuriprogrammidega jätkuvalt peamine noorte liikuvust edendav ning noortele Euroopa põhiväärtusi õpetav ja edasi andev programm, nagu on näidanud suur taotluste arv, mis ületab olemasolevate vahendite hulka; on arvamusel, et programmi „Erasmus+“ 2019. aasta eelarvet tuleks veelgi suurendada (vähemalt kahekordistada), et vastata selle programmi rahastamiskõlblikule nõudlusele, eelkõige sellele, mis on seotud elukestva õppega;

9.  usub, et teadusuuringud, konkurentsivõime ja VKEd on majanduskasvu ja töökohtade loomist võimaldavad põhitegurid; rõhutab seetõttu, kui oluline on pakkuda ELi ettevõtetele, eriti VKEdele, innovatsiooni, teadusuuringuid ja investeeringuid toetavat keskkonda, et luua ELi majandus, mis on üleilmsel tasandil tõeliselt konkurentsivõimeline; rõhutab, kui tähtis on alamrubriigi 1a suurem eelarve ning rahastuse suurendamine selliste edukaks osutunud programmide puhul nagu „Horisont 2020“ ja VKEsid toetavad programmid, sh ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME), kus taotlejaid on palju rohkem kui rahastamise saajaid; rõhutab, kui oluline on võtta VKEdele suunatud programmide väljatöötamisel arvesse nende erinõudeid ja nappe haldusressursse; on seisukohal, et see on vajalik, pidades silmas kiiresti muutuvat ja suurest konkurentsist kantud maailma ning digiteerimisest tingitud põhjalikke muutusi kõikides sektorites; tunnistab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad samuti kaasa kõigi nende prioriteetide saavutamisele;

10.  rõhutab, et investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on ELi tegeliku konkurentsivõime saavutamise eeltingimus; peab kahetsusväärseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna taotluste murettekitavalt vähese edukuse tõttu saab vähem selle valdkonna kõrgetasemelisi projekte ELi toetust; rõhutab seda silmas pidades, et programmile „Horisont 2020“ tuleb tagada piisavad assigneeringud;

11.  rõhutab tehnoloogia muutustest tulenevat majanduskasvu potentsiaali ning nõuab, et ELi eelarvel oleks asjakohane roll Euroopa tööstuse digiteerimise ning digitaaloskuste ja digitaalse ettevõtluse edendamise toetamisel;

12.  tunnistab, et VKEd moodustavad endiselt Euroopa majanduse selgroo ning neil on kogu ELis jätkuvalt määrava tähtsusega roll töökohtade loomisel ja majanduskasvu saavutamisel; nõuab sellega seoses COSME programmi assigneeringute suurendamist 2019. aastal, võttes arvesse selle programmi edukust;

13.  väljendab heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tugevdamise ja selle kestuse pikendamise üle, kuna selle suurendatud tagatisfond mängib olulist rolli ELis investeeringute puudujäägi vähendamisel; tuletab meelde, et EFSI tagatisfondi on osaliselt rahastatud programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu arvelt, kuigi mõlema puhul on tegemist pikaajaliste, tulevikule suunatud programmidega; toonitab parlamendi ammust seisukohta, et kõiki uusi algatusi tuleb rahastada uutest assigneeringutest, mitte vahendeid ümber paigutades, ning et olemasolevatele programmidele tehtud kahju tuleb heaks teha iga-aastase eelarvemenetluse kaudu; kordab, et nendes programmides tehtud kärbete mõju tuleks nii palju kui võimalik tagasi pöörata;

14.  rõhutab, et pikendatud kestusega EFSI peaks 2019. aastal märkimisväärselt suurendama oma geograafilist ulatust, et kõik piirkonnad saaksid võrdselt kasu ELi eelarvetagatise finantsvõimendusest; palub liikmesriikidel viia läbi struktuurireformid, mis parandavad investeerimiskeskkonda ja kohaliku tasandi suutlikkust EFSI toetust kõikides piirkondades tulemuslikult ära kasutada;

15.  väljendab heameelt liikmesriikide hiljuti võetud kohustuse üle võtta vastu uus ELi kaitse tegevuskava, mille eesmärk on suurendada nii tugevat kui ka pehmet jõudu, ning leiab, et see on kooskõlas kodanikele muret tekitavate julgeolekuküsimustega, pidades silmas suurenevat ülemaailmset ebastabiilsust, mida süvendavad uut liiki ohud; toetab komisjoni hiljutist algatust käivitada Euroopa Kaitsefondi esimese etapina Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm; nõuab Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi rahastamist üksnes mittesihtotstarbeliste varude ja/või erivahendite arvelt ning seega mitte olemasolevatest programmidest vahendeid ümber paigutades;

16.  rõhutab, et sisejulgeolekuga tegelemine peab jääma üheks liidu esmatähtsaks ülesandeks, ning nõuab selle pidevalt areneva poliitikavaldkonna suuremat rahastamist; on veendunud, et EL peab investeerima rohkem oma piiride tugevdamisse ja haldamisse, õiguskaitseasutuste ja riikide ametiasutuste vahelise koostöö tõhustamisse ning terrorismi, radikaliseerumise ja organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusesse, kasutades selleks asjakohast ja kaasaegset digitaalset infosüsteemi; rõhutab sellega seoses Sisejulgeolekufondi ülesandeid ning seda, et piiride, julgeoleku ja õiguskaitse valdkonna asutusi tuleb piisavalt rahastada; tuletab meelde, et selle vahendi 2018. aasta rahastamispaketti vähendati märkimisväärselt;

17.  nõuab suuremaid rahalisi vahendeid, et võidelda radikaliseerumise nähtuse vastu, mis tekitab liidus vägivaldset äärmuslust; on seisukohal, et see eesmärk on saavutatav integratsiooni edendamise ning diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia, fundamentalismi ning nii suulise kui ka kirjaliku vaenu õhutamise vastu võitlemise abil;

18.  väljendab heameelt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi panuse üle; nõuab sellele fondile piisavate eelarvevahendite eraldamist 2019. aastal, et toetada varjupaigataotlejate väärikat vastuvõtmist liikmesriikides, õiglase tagasisaatmise strateegiaid, ümberasustamisprogramme, seadusliku rände poliitikat ja kolmandate riikide kodanike tulemusliku integreerimise edendamist ning tegeleda ebaseadusliku rändega; kinnitab veel kord, kui tähtis on, et rände- ja pagulaskriisi algpõhjustega tegelemiseks oleksid olemas sihtotstarbelised rahalised vahendid; rõhutab sellega seoses, et ELi eelarvest tuleb rahastada meetmeid nii rändajate päritolu- kui ka pagulaste vastuvõturiikides, sealhulgas, kuid mitte ainult, meetmeid vaesuse, töötuse, haridusalaste ja majanduslike raskuste ning ebastabiilsusega tegelemiseks;

19.  palub, et komisjon esitaks ettepaneku, milles nähakse ette ELi tasandil finantssolidaarsuse väljendamine terroriaktide ohvrite ja nende perekondadega;

20.  tuletab meelde ELi asutuste tähtsust ELi selliste seadusandlike prioriteetide elluviimise ja seeläbi ELi poliitikaeesmärkide saavutamise tagamisel, mis on seotud näiteks konkurentsivõime (tööhõive, jätkusuutlik kasv, energialiit), rände (varjupaik, piiriülene haldamine), põhiõiguste toetamise (andmekaitse) ja julgeolekuga (küberkuritegevus, uimastid, pettus, rahapesu, terrorism, õigusalane koostöö, politseikoostöö, suuremahuliste infosüsteemide toetamine); ootab, et 2019. aasta eelarve üle peetavate läbirääkimiste tulemusel oleksid ELi ametite ja muude ELi organite tegevus- ja halduskulud realistlikult ja piisavalt rahastatud, mis võimaldab neil asutustel täita oma kohustusi, sh lisanduvaid ülesandeid, ja tulla toime suureneva töökoormusega; nõuab piisavate vahendite eraldamist, et tagada Euroopa Prokuratuuri nõuetekohane tegevus ja toimimine; nõuab üldisemalt kõikide ametite strateegilise huvi ja ülesannete põhjalikku hindamist ning hinnangut selle kohta, kuidas oleks ameteid võimalik rühmitada vastavalt nende ülesannete ja töö tulemuste strateegilisele iseloomule; kordab, et 2018. aasta on töötajate arvu 5 %-lise vähendamise ja nn ümberpaigutamisreservi rakendamise viimane aasta; ootab, et komisjon ja nõukogu ei kärbiks 2019. aasta eelarves rohkem ametite vahendeid;

21.  on seisukohal, et ajal, mil sellised tähtsad osalised nagu USA ei soovi Pariisi kokkuleppe raames kliimamuutuste vastu võitlemiseks võetud kohustusi täita, peab 2019. aasta eelarve paigutama ELi selgelt esirinda selles meie põlvkonna jaoks ühes kõige olulisemas võitluses, andes täiendavat rahalist tuge sellistele algatustele nagu LIFE kliimameetmete programm, ECOPOTENTIAL ja ühisettevõte Clean Sky; toonitab, et sellega seotud kulutusi tuleks pidada pikaajaliseks investeeringuks, mitte kuludeks, ning et nii Euroopa Kontrollikoda kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu on kinnitanud, et ELi kliimavaldkonna rahastamise sihttase on jäänud saavutamata; kutsub komisjoni üles täitma Pariisi kokkuleppe eesmärke ja ELi enda seatud pikaajalisi kliimaeesmärke ja saavutama kehtiva (2014.–2020. aasta) mitmeaastase finantsraamistiku ajal eesmärgi eraldada kliimameetmeteks 20 % kulutustest; rõhutab sellega seoses, et 2019. aasta rahastamine peaks olema üldisest sihttasemest märkimisväärselt suurem, et kompenseerida kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku algusaastatel tehtud väiksemaid eraldisi, ning et kliimamuutuste poliitika süvalaiendamise mehhanism tuleks täies ulatuses optimeerida;

Suurem solidaarsus sotsiaalsete, territoriaalsete ja ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks

22.  on seisukohal, et ELi eelarvest tuleks toetada liikmesriikide pingutusi sellistes valdkondades nagu töötus ja tervishoid, eraldades piisavaid rahalisi vahendeid programmidele, mille eesmärk on võidelda ebavõrdsuse vastu, leevendada vaesuse kõige raskemaid vorme, konkreetselt kõige haavatavamate ja rohkem eraldatud elanikkonnarühmade, eelkõige laste vaesust, ning võimaldada kodanikel omandada vajalikud oskused digiteerimisega kohanemiseks;

23.  toonitab vajadust suurendada toetust sellistele liidu programmidele, millega edendatakse majanduskasvu ja pikaajaliste kvaliteetsete töökohtade loomist, eriti noortele, et täiendada liikmesriikide pingutusi tagada noortele varase spetsialiseerumise asemel mitmekülgne kutsekvalifikatsioon, mis aitab suurendada toimetulekuvõimet ja võimaldab ühiskondlikku kohanemist, aidates seejuures võidelda rahvastiku vähenemise ja oskustööjõu puuduse vastu teatavates sektorites ning tagada sotsiaalhoolekande süsteemide jätkusuutlikkus; märgib, et konkreetsete kohandatud meetmete kaalumine võiks osutuda kasulikuks sektorite ja/või piirkondade puhul, mis on kõige rohkem mõjutatud või mis on muutunud palju haavatavamaks;

24.  tuletab meelde elanikkonna ulatuslikku vananemist ja erihooldust vajavate isikute, eriti eakate arvu kasvu; palub komisjonil võtta demograafiliste probleemidega tegelemiseks täiendavaid toetusmeetmeid ning kordab oma toetust sellistele algatustele nagu dementsust põdevate inimeste külad, kus nende eest kantakse vajalikku hoolt juba haiguse varajasest etapist alates;

25.  usub, et sooline diskrimineerimine, eelkõige tööturul, ei ole mitte ainult vastuolus ELi väärtustega, vaid kujutab endast ka tõsist takistust majanduskasvule, sest see vähendab naiste võimalusi leida mõttekat tööd; rõhutab, et naiste võimestamine on üks peamisi tegureid, mis aitab saavutada kaasavama, õiglasema, rahumeelsema ja jätkusuutlikuma majanduskasvuga ühiskonna; ootab, et 2019. aasta eelarvest toetatakse naiste ettevõtlikkust ning soodustatakse naiste juurdepääsu ELi rahastamisele, näiteks programmidele COSME ja „Horisont 2020“, ning et laiendatakse ühtekuuluvuspoliitikat, et toetada uute investeeringute tegemist hariduse, lastehoiu ja tervishoiu taristutesse, mis aitavad naistel era- ja tööelu ühitada;

26.  kordab oma muret ELi territoriaalse solidaarsuse väljenduseks ja peamiseks investeerimispoliitikaks oleva ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel tekkinud viivituste pärast, kuid tunnistab, et 2017. aasta oli esimene aasta, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamine toimus kiiremini, ning ootab selle suundumuse jätkumist 2018. ja 2019. aastal; usub, et tõrgeteta rakendamiseks tuleks ette näha piisaval tasemel maksete assigneeringud;

27.  tuletab meelde, et liit aitas olulisel määral kaasa rahu ja lepituse soodustamisele Iirimaal, eelkõige programmide PEACE ja INTERREG kaudu, mis on suunatud Põhja-Iirimaale ja lõunapoolsetele piiriäärsetele krahvkondadele; nõuab õigusriigi ja demokraatia osas täielikku kinnipidamist varem võetud kohustuste raamistikust, nt suure reede kokkuleppest; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid rahuprotsessi toetamist programmi PEACE ja seonduvate programmide jätkuva rahastamise kaudu;

28.  juhib tähelepanu, et ühine põllumajanduspoliitika on Euroopa integratsiooni üks alustalasid, mis on taganud Euroopa kodanike varustamise ohutute ja kvaliteetsete toiduainetega, ühtse põllumajandusturu nõuetekohase toimimise ning maapiirkondade jätkusuutlikkuse paljude aastate jooksul; tuletab meelde, et ühise põllumajanduspoliitika rahalised vahendid aitavad eelkõige suurendada ELi põllumajanduse kasumlikkust ja stabiilsust;

29.  palub komisjonil jätkata põllumajandustootjate toetamist kogu Euroopas, et nad turu ootamatu volatiilsuse korral hakkama saaksid ning et tagada turvalised ja kvaliteetsed toiduvarud; soovitab pöörata asjakohast tähelepanu väikestele põllumajandusettevõtjatele ja väikesemahulisele kalapüügile;

30.  on seisukohal, et piirkondadeks jagamine ja sotsiaal-majanduslikud eesmärgid peavad olema ühises kalanduspoliitikas tähtsamal kohal ning et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohaldamisala tuleb laiendada; kutsub komisjoni üles hõlbustama juurdepääsu rahastamisvahenditele ja lihtsustama rahastamisega seotud menetlusi; väljendab erilist muret Ühendkuningriigi EList lahkumisega kaasneda võiva kahjuliku mõju pärast kalandusele, eriti Ühendkuningriigi naabruses asuvatele rannikuäärsetele liikmesriikidele;

31.  väljendab heameelt ettepaneku üle laiendada liidu kodanikukaitse mehhanismi kohaldamisala ja seda tugevdada; on arvamusel, et kodanikukaitse mehhanismi tugevdamine on äärmiselt oluline kiirema ja sidusama liidu tasandil toimuva reageerimise tagamiseks kodanikukaitse valdkonnas ning selleks et ennetada, olla valmis ja reageerida loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele nii liidusiseselt kui ka väljaspool liitu;

32.  ootab ressursside üha suuremat piiratust arvestades käimasolevate menetluste ja meetmete parandamist eelarve täitmisel ning nõuab ELilt suurema vastutuse võtmist, et tagada rahaliste kohustuste täitmine õigeaegselt ja kulutõhusalt;

33.  on arvamusel, et rände- ja pagulasvoogude ning piirikontrolli haldamisse kaasatud või sellega seotud ELi asutustele ning vastavateks programmideks ja poliitikameetmeteks tuleks eraldada piisavalt rahalisi ja inimressursse, et tulla toime praeguse pagulaskriisiga, mille osas peaksid liikmesriigid samuti võtma vastutuse vastavalt koormuse jagamise põhimõttele ning Genfi konventsioonidele; on veendunud, et EL peaks pikaajalise lahenduse leidmiseks näitama üles ka välist solidaarsust ja edendama tingimusi rahu ja heaolu saavutamiseks päritoluriikides, pannes suuremat rõhku investeeringutele ja arengupoliitikale, eelkõige Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD), arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) ja humanitaarabi rahastamisvahendi rakendamise kaudu; tunnistab arengupoliitika ja selle prioriteetide (vaesuse kaotamine ning hariduse, tervishoiu ja majanduse areng) tähtsust ja selget väärust; toonitab, et ÜRO abi- ja tööorganisatsiooni meetmeid ja programme tuleb toetada; rõhutab, et stabiilsus ELi naabruses on ELis stabiilsuse ja heaolu säilimise üks tingimus; palub seetõttu komisjonil tagada ELi naabruspoliitikasse tehtavate investeeringute prioriteetsuse, et toetada püüdlusi lahendada selle valdkonna põhiprobleemid – rände- ja pagulaskriis ning arengud lõunapoolsetes naaberriikides ning ebastabiilsus idapoolsetes naaberriikides –, mis on osaliselt tingitud sellest, et Venemaa välispoliitika ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning demokraatia ja inimõiguste standarditega; rõhutab, et uusi poliitilisi prioriteete ja ELi ette kerkivaid suuri ülesandeid – nt julgeoleku ja kaitse osas – tuleks rahastada uutest assigneeringutest ning mitte kärpida olemasolevaid edukaid ja olulisi poliitikameetmeid ja programme, nagu arengu- ja humanitaarabi ning naabruspoliitika vahendid; rõhutab ühtlasi, et julgeoleku- ja arengupoliitika mõjutavad teineteist vastastikku ning julgeolek on toimiva riigi ülesehitamise oluline tingimus;

34.  kordab oma seisukohta, et täiendavad eelarvemehhanismid, nagu usaldusfondid ja muud sarnased instrumendid, luuakse väljaspool eelarvemenetlust, need vähendavad eelarve haldamise läbipaistvust ja takistavad Euroopa Parlamendil teostamast õigust kulusid tulemuslikult kontrollida; on seetõttu seisukohal, et viimastel aastatel loodud kõnealused eelarvevälised instrumendid tuleb kanda liidu eelarvesse ning tuleb leida alternatiivseid lahendusi, et võimaldada liidul kiiresti reageerida hädaolukordadele ja hädaolukorra järgsetele olukordadele rahvusvahelisel tasandil;

35.  rõhutab, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) peaks muude eesmärkide hulgas eelkõige hõlbustama poliitika- ja majandusreforme laienemisprotsessis osalevates riikides; palub, et komisjon hindaks sellega seoses oma ettepanekus 2019. aasta eelarve kohta täiendavalt IPAt, võttes arvesse nii halvenevat poliitilist olukorda Türgis kui ka tungivat vajadust võidelda üha suureneva radikaliseerumise vastu Balkani riikides;

2019. aasta menetlusega seotud ootused

36.  palub komisjonil tegutseda menetluse kõigis etappides jätkuvalt ausa vahendajana ning täita tõeselt ja täpselt eelarvepädevate institutsioonide otsuseid;

37.  tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast mitmeaastase finantsraamistiku muutmist ja vastupidiselt nõukogu 20. veebruari 2018. aasta järeldustele 2019. aasta eelarvesuuniste kohta näitas 2018. aasta menetlus, et eelarvepädevad institutsioonid saavad neile ELi eelarve suuruse ja sisu kindlaksmääramiseks antud õigusi iga-aastase eelarvemenetluse kaudu täielikult kasutada;

38.  usub, et Euroopa Parlament kui kodanike poolt otse valitud eelarvepädev institutsioon peaks täitma oma poliitilist ülesannet ja esitama ettepanekuid selliste katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, mis väljendavad parlamendi poliitilist tulevikuvisiooni; võtab sellega seoses kohustuse esitada ettepanek katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete paketi kohta, mis on välja töötatud tihedas koostöös kõikide parlamendikomisjonidega, et leida õige tasakaal poliitilise tahte ja komisjoni poolt analüüsitud tehnilise teostatavuse vahel;

39.  ootab, et 2019. aasta eelarve üle peetavad läbirääkimised põhineksid jagatud poliitilistel püüdlustel ja solidaarsusel ning et neis võetaks arvesse ELi programmide ja poliitika lisaväärtust; on veendunud, et see eesmärk on saavutatav vaid juhul, kui läbirääkimiste osalisi teavitatakse viivitamata üksteise seisukohtadest ja läbirääkimisi alustatakse võimalikult varases etapis ning osalised on valmis saavutama kompromissi;

o

o    o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)

ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.

(5)

ELT L 57, 28.2.2018, lk 1.

(6)

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate 8. detsembri 2017. aasta ühisaruanne, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate, Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist Euroopa Liidust käsitlevate läbirääkimiste esimese etapi edenemist (TF50 (2017) 19 – komisjonilt EL 27-le).


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

8.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Heidi Hautala, Andrey Novakov, Stanisław Ożóg, Eleftherios Synadinos, Marie-Pierre Vieu, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen, Norbert Lins


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez, Urmas Paet

ECR

Stanisław Ożóg

PPE

Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Norbert Lins, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Rainer Wieland, Patricija Šulin

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Iris Hoffmann, John Howarth, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Manuel dos Santos

VERTS/ALE

Indrek Tarand

4

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen, Marco Zanni

NI

Eleftherios Synadinos

3

0

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Marie-Pierre Vieu

VERTS/ALE

Heidi Hautala

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 12. märts 2018Õigusalane teave