Menetlus : 2017/2177(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0083/2018

Esitatud tekstid :

A8-0083/2018

Arutelud :

PV 18/04/2018 - 10
CRE 18/04/2018 - 10

Hääletused :

PV 18/04/2018 - 12.35

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0140

RAPORT     
PDF 408kWORD 72k
23.3.2018
PE 613.447v02-00 A8-0083/2018

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2017/2177(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Bart Staes

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2017/2177(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0087/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(3), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet)(4), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)(5) nr 966/2012 artiklis 208), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0083/2018),

1.  lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2017/2177(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(6),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(7) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0087/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(8), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet)(9), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)(10) nr 966/2012 artiklis 208), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0083/2018),

1.  lükkab edasi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

(2017/2177(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0083/2018),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.  arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse(11) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 65 370 233,75 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 309,98 % suurust kasvu; arvestades, et selline kasv oli tingitud ameti volituste laiendamise tõttu lisandunud uutest täiendavatest ülesannetest;

C.  arvestades, et 29 463 600 eurot tuleb liidu eelarvest, 21 710 759 eurot tuleb muudest rahalistest toetustest (peamiselt toetuslepingute kujul komisjonilt) ning 1 900 134 eurot tuleb assotsieerunud riikide (Norra Kuningriik ja Šveitsi Konföderatsioon) osamaksetest;

D.  arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne, kuid ei saanud piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed

1.  võtab murelikult teadmiseks lahendamata probleemide ja selliste lõpetamata parandusmeetmete hulga, mis tuleb hilinenud maksete, sisekontrollistandardite ja tööjõu suure voolavuse parandamiseks 2013. ja 2014. aastat puudutavate kontrollikoja kommentaaride põhjal võtta; palub, et amet viiks parandusmeetmed 2018. aasta jooksul võimalikult kiiresti lõpule ja annaks nende rakendamisest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust käsitleva märkusega arvamuse ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamist käsitleva otsuse alus

2.  peab väga kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi olulisi leide kahe 2016. aasta olulise hankemenetluse kohta viiest, mille alusel aasta jooksul makseid tehti, ning see näitab vähest kontrolli ameti hankemenetluste üle:

3.  tuletab meelde, et ühes auditeeritud hankemenetluses, mis puudutas perioodi 2016–2020 hõlmava 4 000 000 euro suuruse teenuste raamlepingu raames reisiteenuste pakkumist, paluti kahel pakkujal kolmest samade valikukriteeriumite puhul esitada täiendavat teavet; tuletab meelde, et kuigi kumbki neist ei esitanud nõutud teavet (nende isikute elulookirjeldused (CVd), kes teenuseid ameti ruumides osutaksid), jäeti neist hankemenetlusest seetõttu välja vaid üks; märgib, et teise pakkujaga sõlmiti leping selle põhjal, et asjakohased CVd esitatakse pärast lepingu sõlmimist; on seetõttu seisukohal, et hankemenetlus ei olnud võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas ja leping sõlmiti pakkujaga, kes valikukriteeriume ei täitnud; leiab, et kõnealune raamleping ja sellega seotud 2016. aasta maksed (kokku 920 561 eurot) on seega õigusnormide vastased;

4.  tuletab meelde, et 2016. aasta veebruaris sõlmis amet ilma hankemenetluseta üheks aastaks raamlepingu rändekriisiga tegelemise toetamiseks vajalike ajutiste teenuste osutamiseks summas 3 600 000 eurot; peab kahetsusväärseks, et raamleping sõlmiti ühe eelnevalt valitud ettevõtjaga ilma ühegi finantsmäärusega ette nähtud hankemenetluse kohaldamiseta; leiab, et raamlepingu sõlmimine ei olnud seetõttu asjaomaste liidu eeskirjadega kooskõlas ja lepinguga seotud 2016. aasta maksed (kokku 592 273 eurot) on seega õigusnormide vastased;

5.  märgib, et nimetatud kahe raamlepinguga seotud summad moodustavad ameti 2016. aasta kogukuludest 2,9 %;

6.  märgib, et ameti väitel tegi amet lõikes 3 osutatud raamlepingu küsimuses otsuse selle põhjal, et ettevõtja, kellega leping sõlmiti, oli ainsana suuteline lepingulisi kohustusi täitma; võtab lisaks teadmiseks, et lõikes 4 osutatud raamlepingu asjus tegutses amet äärmiselt kiireloomulisuses olukorras, kui pagulaskriis oli haripunktis, mida võimendas vajadus täita nõukogu otsuseid seoses ametile antud kriisiülesannetega; võtab teadmiseks, et nendes äärmuslikes tingimustes valitud töövõtja teenuseid oli varem kasutanud muu Kreekas asuv liidu asutus; võtab teadmiseks, et otsus registreeriti ja kinnitati erandi taotluses;

7.  palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kontrollikoja tuvastatud probleemide lahendamiseks võetud meetmetest enne 15. juunit 2018;

8.  märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algatas ameti tegevuse suhtes uurimise; austab täielikult OLAFi uurimise sõltumatust ja asjaolu, et nimetatud uurimise ühtegi eraldi osa ei saa enne kogu uurimise lõpetamist avaldada;

9.  on seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine enne, kui on täielikult olemas kogu asjakohane teave ameti tegevuse kohta, ei oleks vastutustundlik; palub OLAFil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uurimise tulemustest kohe, kui uurimine lõpetatakse, et lisada asjakohased leiud ametit käsitlevasse raportisse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt käivitas amet 2016. aasta augustis avatud (viieosalise) hankemenetluse raamlepingu sõlmimiseks, millega katta eri riikide vajadus kultuurivahendajate/tõlkide järele; märgib lisaks, et raamlepingu nelja allkirjastatud ja auditeeritud osa (2.–5. osa) kogusumma oli 60 000 000 eurot, mis oli ette nähtud neljaks aastaks; märgib, et nende osade täitmine anti ühele pakkujale, kes oli kaskaadlepingus esimene töövõtja; märgib, et see pakkuja oli eelneva kolme aasta puhul täitnud valikukriteeriumide finantsnõuded (aastakäive 1 000 000 eurot) kahel aastal ning ühe aasta kohta sõlmiti ühe mittetulundusühinguga leping, mille alusel võis pakkuja selle ühingu käibe enda omale liita; tuletab meelde, et finantsmääruse kohaselt on pakkujal lubatud toetuda muude ühingute finants- ja majanduslikule suutlikkusele; peab siiski kahetsusväärseks, et käesoleval juhul ei ole selge, kuidas nimetatud ühingu käivet teise ettevõtja omale liita, ning samuti ei ole selle tegevuse olemust arvestades selge, kas ettevõtja on suuteline tellitavate teenuste pakkumist toetama; on seisukohal, et amet oleks pidanud selle pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei olnud kooskõlas pakkuja majandusliku ja finantssuutlikkuse nõuetega; leiab ,et raamleping ja kõik asjaomased maksed on õigusnormide vastased (2016. aastal makseid ei tehtud);

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

11.  märgib murelikult, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr madal – 80,64 %; märgib peale selle, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 63,40 %;

12.  märgib, et ameti tööprogrammi muudeti kolm korda ja selle eelarvet neli korda, et võtta arvesse 2016. aastal toimunud märkimisväärseid muutusi, eelkõige ameti operatiivtoe olulist suurenemist esmase vastuvõtu keskustes teatavates liikmesriikides ning ELi-Türgi avalduse rakendamist; palub ametil võtta arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 6/2017 „ELi reaktsioon rändekriisile: esmase vastuvõtu süsteem“, ja palub kontrollikojal pidada esmatähtsaks selle eriaruande kohta koostatavat järelmeetmete aruannet, mida Euroopa Parlament palus, et võtta arvesse liidu ja selle liikmesriikide laiemasse varjupaigasüsteemi kuuluvaid esmase vastuvõtu süsteeme;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

13.  märgib, et kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr II jaotises (halduskulud) oli kõrge – 2 500 000 eurot ehk 43,9 % (2015. aastal 1 076 583 eurot ehk 36,9 %); võtab teadmiseks, et need ülekandmised on peamiselt seotud IT-taristu, tõlgete, väljaannete, ärikonsultatsioonide ja haldusnõukogu koosolekukuludega, mille lepingud sõlmiti 2016. aasta lõpupoole või millega seotud arved esitati alles 2017. aastal;

14.  märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutamised

15.  märgib, et tegevdirektor tegi 2016. aastal eelarves 20 ümberpaigutamist, et kompenseerida eelarve puudujääke ja katta esmase vastuvõtu keskuste hüppeliselt kasvanud eelarvevajadusi, eelkõige pärast ELi-Türgi avaldust; märgib murelikult, et üks neljast jaotistevahelisest ümberpaigutamisest tehti tegevdirektori otsusega, kuigi see ületas EASO finantsmääruse(12) artikli 27 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnist; märgib, et haldusnõukogu kiitis kõnealuse ümberpaigutamise peatselt heaks 2016. aasta eelarve teises muudatuses;

16.  märgib, et rändekriisi tõttu tuli 2016. aastal ameti eelarvet neli korda muuta, et vastata komisjoni ja liikmesriikide nõudmistele laiendada tegevust, arvestades varjupaigataotlejate saabumise suurenemist aastatel 2015–2016; on seisukohal, et selle tulemusena tekkis ametil raskusi nende vahendite ärakasutamisega, mis põhjustas omakorda teatud tühistamisi ja ülekandmisi ning raskusi eelarve- ja finantseeskirjadest kinnipidamisel; rõhutab, et see olukord tuleks edaspidi lahendada;

Hanke- ja personalipoliitika

17.  peab kahetsusväärseks, et ameti raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete osas olid kaks viiest auditeeritud hankemenetlusest vastuolus eeskirjadega ning vastavad eeskirjadevastased maksed moodustavad 2,9 % kogukuludest; võtab samuti teadmiseks, et sõlmiti veel üks õigusnormide vastane raamleping, mille alusel makseid ei tehtud; märgib tõsiasja, et amet on 2017. aastal juba võtnud parandusmeetmeid ning asendanud kõnealustest menetlustest tulenenud lepingud uute lepingutega; palub ametil tagada, et sellised eeskirjade eiramised ei korduks;

18.  märgib murelikult, et 4 861 maksest, mida amet 2016. aastal töötles, tehti 2007 (41 %) pärast ametlikku tähtaega; märgib aga, et see oli peamiselt tingitud eelarve hüppelisest kasvust; võtab teadmiseks, et ameti andmetel suurenes selle operatiivtegevus järsult ning tõi kaasa oluliselt suurema hulga finantstehinguid, mille töötlemiseks oli sama arv töötajaid; märgib rahuloluga, et amet võttis selle olukorra lahendamiseks eri meetmeid; võtab teadmiseks, et meetmega loodeti maksed normaliseerida 2017. aasta esimese poole lõpuks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõnealuste meetmete mõjust;

19.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt peab hankija nõudma pakkumuses esitatud hinna või kulude kohta kirjalikult täpsustusi, kui need tunduvad olevat põhjendamatult madalad, ja peab andma pakkujale võimaluse esitada märkusi; märgib siiski, et eri riikides kultuurivahendajate/tõlkide hankemenetluse kahe osa (3. ja 5. osa) kohta oli amet saanud finantspakkumusi, mis olid vastavalt 50 % ja 31 % järgmistest pakkumustest odavamad; peab väga kahetsusväärseks, et kuigi see näitab, et pakkumuste hinnad on põhjendamatult madalad, ei pidanud amet vajalikuks küsida pakkujalt selle kohta täiendavaid selgitusi;

20.  tuletab meelde, et 2014. aastal kirjutas komisjon enam kui 50 liidu institutsiooni ja organi (amet kaasa arvatud) nimel ühe töövõtjaga alla raamlepingu tarkvara ja litsentside soetamiseks ning hoolduseks ja toeks; märgib, et raamlepingu sõlminud töövõtja tegutseb vahendajana ameti ja selle vajaduste täitmiseks sobivate tarnijate vahel; märgib, et vahendamisteenuse eest on raamlepingu sõlminud töövõtjal õigus tõsta tarnijate hindu 2–9 % võrra; märgib lisaks, et aastal 2016 moodustasid maksed raamlepingu sõlminud töövõtjale 534 900 eurot; peab kahetsusväärseks, et amet ei kontrollinud süstemaatiliselt hindu ja vahendustasusid ega võrrelnud neid tarnijate hinnapakkumiste ja töövõtjale esitatud arvetega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet kavatses hakata alates 1. jaanuarist 2018 süstemaatiliselt kontrollima kõiki hinnapakkumisi alates 135 000 eurost;

21.  märgib, et ametile antud ülesannete hulga olulise suurenemisega 2016. aasta alguses suurendati korduvalt selle ressursse nii rahaliste assigneeringute kui ka töötajate aspektist; võtab rahuloluga teadmiseks, et nende ressursside tulemuslikuks kasutamiseks ja haldamiseks otsustati ameti organisatsioonilist struktuuri ühtlustada, võttes arvesse sellele antud uusi täiendavaid ülesandeid; märgib, et haldusnõukogu võttis ameti uue organisatsioonilise struktuuri vastu tegevdirektori esitatud kujul 12. mail 2016; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle uue korralduse tulemusena oodatavast olukorra paranemisest;

22.  märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli ametis 136 (töötavat või ametisse nimetatud) töötajat, sealhulgas 86 ajutist teenistujat (liidu üldeelarvega lubatud 91 ametikohast), 43 lepingulist töötajat ja 7 lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et 63,2 % kõigist töötajatest olid naised ja 36,8 % mehed; palub ametil pöörata tähelepanu töötajate soolisele tasakaalule ja arvestada seda edaspidi töölevõtmisel;

23.  märgib rahuloluga, et operatiivtegevuse kiire kasvu tõttu 2016. aastal suurenes operatiivsete töökohtade kategooria osakaal 2016. aastal 63,31 %-ni (2015. aastal oli see 58,18 %);

24.  märgib, et amet on saanud ühe kaebuse pärast mitteedukat katseaega; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni, kui kaebus on lahendatud;

25.  märgib, et keskmiselt olid ameti töötajad 2016. aastal haiguspuhkusel kokku 2,4 päeva; märgib veidi murelikult, et amet ei ole aru andnud 2016. aastal heaolutegevustele kulutatud eelarve ega päevade arvu kohta, mille jooksul iga töötaja nimetatud tegevustest osa võttis; peab kahetsusväärseks, et amet ei nimetanud 2016. aastal ette nähtud erinevaid heaolutegevusi, nagu Euroopa Parlament palus;

26.  märgib murelikult, et amet ei ole veel kehtestanud ahistamise ärahoidmise poliitikat; palub, et amet looks inimväärikuse kaitse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise poliitika raames konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku ja korraldaks teavitusüritusi, esitaks ametisisesel veebisaidil ahistamise kohta standardteavet ja käivitaks uutele töötajatele mõeldud programmi, mis sisaldab tervist ja heaolu käsitlevat esitlust;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

27.  võtab teadmiseks, et ameti andmetel töötab amet 2018. aasta esimeses pooles välja praktilise juhendi huvide konfliktide haldamise ja ennetamise kohta ning siduvad eeskirjad rikkumisest teatajate kaitseks; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle meetme rakendamisest aru;

28.  võtab teadmiseks, et amet tugevdab survet haldusnõukogu liikmetele, et nad avaldaksid oma huvide deklaratsioonid; tuletab meelde, et läbipaistvus on peamine väärtus, mille abil tagada liidu kodanike usaldus liidu institutsioonide vastu; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle küsimuse kohta aru;

29.  märgib, et amet ei ole vastanud, kas kõik kohtumised lobistidega registreeriti ja avalikustati; palub, et amet vastaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

30.  märgib, et amet sai 2016. aastal kaheksa dokumentidele juurdepääsu taotlust, mille puhul amet andis täieliku juurdepääsu seitsmele dokumendile, kuid keeldus juurdepääsu andmast ühele dokumendile, kuna teave ei olnud ametile kättesaadav, kuid palus pöörduda asjakohaste ametiasutuste poole;

31.  märgib, et ametil ei ole ametisõidukeid, kui kavatseb edaspidi osta kaks sõidukit;

Peamised saavutused

32.  väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

–  amet toetas aktiivselt liikmesriike, eelkõige Kreekat ja Itaaliat toimetulemisel enneolematu ja pideva survega nende varjupaigasüsteemidele;

–  amet toetas täielikult liidu ümberpaigutamiskava rakendamist Itaalias ja Kreekas nende inimeste puhul, kes selgelt vajasid rahvusvahelist kaitset;

–  amet tõhustas oma tegevust, et reageerida õigeaegselt ja tulemuslikult Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ühtse rakendamisega seotud probleemidele;

33.  märgib rahuloluga, et 2016. aastal osales ameti korraldatud 15 koolitajate koolitamise üritusel 218 koolitajat; märgib lisaks, et amet korraldas oma e-õppe platvormi „EASO koolituskava“ abil 361 riiklikku koolituskursust 5 833 kohalikule töötajale;

Sisekontroll

34.  märgib, et 2016. aasta alguses rakendati 16 sisekontrollistandardist osaliselt nelja standardit ning ühte ei rakendatud; märgib, et amet töötas välja personalieeskirjade puuduvad rakenduseeskirjad (sisekontrollistandard nr 3), kehtestas iga-aastase tulemushindamise süsteemi (sisekontrollistandard nr 4), käivitas esmakordselt riskijuhtimise protsessi (sisekontrollistandard nr 6), võttis vastu IT-juhtimise harta ja projektihalduse juhtimise alase harta (sisekontrollistandard nr 7) ning tegi edusamme dokumendihalduse eeskirjade kindlaksmääramisel ja rakendamisel, kiites heaks dokumendihalduse poliitika (sisekontrollistandard nr 11); palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende sisekontrollistandardite rakendamisega seotud edusammudest aru;

35.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt tuli vastavalt toetuslepingule, mille alusel soetati ja seejärel annetati Kreeka riigile 90 sõrmejälgede skaneerimismasinat ja 90 nendega ühendatavat arvutit summas 1 100 000 eurot, seadmed tarnida Ateena politsei IT-osakonnale ja sealt edasi jaotada Kreeka saartel asuvatele esmase vastuvõtu keskustele; tuletab meelde, et meetme kirjelduse kohaselt pidid ameti töötajad olema kohapeal, et tagada seadmete nõuetekohane kohaletoimetamine, paigaldamine ja omandi üleandmine Kreeka politseile; peab aga äärmiselt kahetsusväärseks, et ameti töötajad ei olnud selle nõude täitmiseks kohapeal ning asjaomastelt Kreeka ametiasutustelt saadi alles 2017. aasta juulis kinnitus selle kohta, et seadmed olid 2016. aasta veebruaris ja märtsi alguses esmase vastuvõtu keskustesse toimetatud ning et neid kasutatakse eesmärgipäraselt; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet taotles Kreeka ametiasutustelt juba 23. mail 2016 ametlikult kinnitust seadmete esmase vastuvõtu keskustesse edastamise ja paigaldamise kohta;

36.  märgib, et 2016. aastal seisis amet silmitsi mitme tegevuskeskkonna alase probleemiga, mis peale eelarve olulise suurendamise ja ülesannete laiendamise hõlmasid ka tehingute arvu olulist suurenemist, peaarvepidaja vahetumist ja mitut ajutist lahendust ning paberivaba töövoosüsteemi kasutuselevõttu; peab kahetsusväärseks, et olukorra märkimisväärset muutumist ja ebastabiilsust ei leevendatud ka raamatupidamissüsteemi uuesti kinnitamise ega tehingute regulaarse järelkontrollisüsteemi kasutuselevõtuga; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et raamatupidamissüsteemi uuesti kinnitamine on kavandatud 2017. aastaks ning järelkontrollistrateegiat hinnatakse keskpikal perioodil;

Siseauditid

37.  võtab teadmiseks, et 2016. aastal tegi siseauditi talitus ametis auditi eelarve täitmise ja hankekava elluviimise valdkonnas; märgib, et audiitorid tunnustasid ameti jätkuvaid pingutusi, et tagada selliste haldusprotsesside nõuetekohane toimimine nagu eelarve täitmine ja hanked, samas kui amet seisab silmitsi tegevusalaste probleemidega, mis on seotud ameti rolliga pagulaskriisis; märgib rahuloluga, et amet on märkimisväärselt parandanud eelarve täitmist, mida peeti rahuldavaks; märgib lisaks, et kuigi assigneeringute ülekandmise määr oli suhteliselt kõrge, peeti ülekandmisi põhjendatuks; on seisukohal, et amet peaks tõhustama oma halduskulude hankemenetluste kavandamist; märgib, et menetluste ja raamlepingute raames sõlmitud erilepingute järelevalve on puudulik ja seda tuleks seetõttu veelgi täiustada; võtab teadmiseks, et amet jätkab koostööd siseauditi talitusega, et töötada välja konkreetsed meetmed tuvastatud riskide vähendamiseks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile hankemenetluste täiustamiseks võetud meetmetest aru;

38.  märgib, et 2016. aasta alguses oli ametil kolm lõpetamata tegevuskava, mis tulenesid kolmest auditist, mis tehti 2014. ja 2015. aastal; märgib rahuloluga, et amet viis siseauditi talituse audititest tulenevast 20-st veel võtmata järelmeetmest lõpule 19; märgib, et amet loodab täita ühe veel täitmata soovituse, kui võetakse vastu uus määrus, millega asutatakse täieõiguslik amet;

Muud kommentaarid

39.  märgib, et 4. mail 2016 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu uus määrus, milles tehti ettepanek muuta amet täieõiguslikuks ametiks;

40.  tuletab meelde, et vastavalt määruse (EL) nr 439/2010(13) artiklile 46 peab amet tellima oma tegevuse tulemuste sõltumatu välishindamise; märgib, et hindamine hõlmas temaatiliselt liidu lisaväärtust ning ameti tulemuslikkust ja mõju Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas varjupaika käsitlevate õigusaktide paketi rakendamisele kaasaaitamisel; märgib, et välishindajad tutvustasid oma leide ja soovitusi haldusnõukogule 2016. aasta jaanuaris; märgib, et amet nõustus töötama välja tegevuskava, mille eesmärk on täita välishindajate üheksa soovitust; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tegevuskava rakendamisest aru;

41.  nõuab, et amet parandaks oma sisekontrollimenetlusi; tunneb heameelt parandusmeetmete üle, mida on juba võetud seoses uute sisekontrollistandardite vastuvõtmisega; juhib tähelepanu nõuetekohase kavandamise puudumisele riigihankemenetlustes ning tuletab meelde selle tähtsust isegi kriisis; märgib, et amet jättis kindlustamata 65 konteinerit (maksumusega 852 136 eurot), mis paiknevad riskantses asukohas, kus eelnevalt on rahutuste käigus teisi konteinereid hävitatud; märgib, et ameti arvates ei oleks selline kindlustus olnud kulutõhus; märgib, et amet ei olnud kõiki 2014. ja 2015. aasta käibemaksutagastusi õigeaegselt sisse nõudnud; peab tervitatavaks, et tagastused on praeguseks lõpule viidud;

42.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt soetas ja paigaldas amet 65 konteinerit kogumaksumusega 852 136 eurot, mida oli kavas kasutada mobiilsete büroodena Kreeka ja Itaalia esmase vastuvõtu keskustes; märgib, et osa konteineritest paigaldati kohta, kus ametile mittekuuluvad sarnased konteinerid hiljem rahutuste käigus hävitati; märgib, et amet ei kindlustanud konteinereid selle riski vastu, sest ameti haldusnõukogu otsustas, et kindlustuslepingu sõlmimine ei ole kulutõhus;

43.  märgib, et amet muutis oma üürilepingut ja laiendas 2016. aasta teisel poolel oma kontoripinda, võttes kasutusele täiendava osa hoonest, kus ta senised ruumid asusid; märgib, et kohustuste ja ülesannete kasvu tõttu peaks töötajate arv 2020. aasta lõpuks suurenema 500 inimeseni, millega tekib märkimisväärne vajadus täiendava kontoripinna järele; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru töötajate arvu suurenemise eeldatavast mõjust eelarvele;

44.  võtab teadmiseks büroode avamise Roomas ja Ateenas ning ameti suureneva rolli kogu liidus, kuna see laieneb esmase vastuvõtu keskustele lähemale;

45.  võtab teadmiseks kontaktametniku ametissenimetamise liidu institutsioonidesse Brüsselis ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvesse, et edendada tihedamaid suhteid ja hõlbustada koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades;

46.  võtab ameti vastuste põhjal teadmiseks, et amet ja komisjon on vahetanud põhjalikult teavet Brexiti teemal ning amet järgib hoolikalt komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi nõuandeid ja teeb vastavaid ettevalmistusi, pidades silmas ka ameti muutumist uueks Euroopa Liidu Varjupaigaametiks;

47.  märgib rahulolematusega, et amet ei andnud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile vastust oma jõupingutuste kohta kulutõhusa ja keskkonnasõbraliku töökoha tagamiseks ning CO2-heite vähendamiseks või kompenseerimiseks; palub ametil pöörata tähelepanu ka oma tegevuse keskkonnamõjule, eelkõige arvestades ameti tulevast töötajate arvu suurenemist kuni 500 inimeseni;

o

o o

48.  viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma ... 2018. aasta resolutsioonile(14) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

7.2.2018

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2017/2177(DEC))

Arvamuse koostaja: Kostas Chrysogonos

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt kontrollikoja järelduste üle, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „amet“) raamatupidamise aastaaruanne kajastab ameti finantsolukorda 31. detsembri 2016. aasta seisuga õiglaselt; märgib siiski kitsendavaid märkuseid kahe hankemenetluse kohta;

2.  rõhutab, et selleks, et katta ülesannete märkimisväärne lisandumine 2015, aasta algusest, sh toetus esmase saabumise liikmesriikidele, eelkõige varjupaigataotlejate registreerimiseks ja küsitlemiseks ning ümberpaigutamiskavale, suurenes ameti eelarve 273 %; rõhutab asjaolu, et ameti töötajate arv suurenes üksnes 34 % ja et esmase saabumise liikmesriikidesse on saadetud tööle palju vähem liikmesriikide eksperte, kui tegelikult vaja oleks;

3.  märgib, et rändekriisi tõttu tuli 2016. aastal ameti eelarvet neli korda muuta, et vastata Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide nõudmistele laiendada tegevust, arvestades varjupaigataotlejate saabumise suurenemist aastatel 2015–2016; märgib, et selle tulemusena tekkis ametil raskusi nende vahendite ärakasutamisega, mis põhjustas omakorda teatud tühistamisi ja ülekandmisi ning raskusi eelarve- ja finantseeskirjadest kinnipidamisel; rõhutab, et see olukord tuleks edaspidiseks lahendada;

4.  märgib, et kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr II jaotises (halduskulud) oli kõrge – 2,5 miljonit eurot (43,9%) – ja see vastab lepingutele, mis sõlmiti 2016. aasta lõpupoole, osaliselt seetõttu, et nimetatud aasta lõpus tehti täiendavaid eelarvemakseid, või mille eest arved saadi alles 2017. aastal; nõuab seetõttu, et amet parandaks oma eelarve haldamist;

5.  peab kahetsusväärseks, et ameti raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete osas olid kaks viiest auditeeritud hankemenetlusest vastuolus eeskirjadega ning vastavad eeskirjadevastased maksed moodustavad 2,9 % kogukuludest; võtab samuti teadmiseks, et sõlmiti veel üks õigusnormide vastane raamleping, mille alusel makseid ei tehtud; märgib tõsiasja, et amet on 2017. aastal juba võtnud parandusmeetmeid ning asendanud kõnealustest menetlustest tulenenud lepingud uute lepingutega; palub ametil tagada, et sellised eeskirjade eiramised ei korduks;

6.  nõuab, et amet parandaks oma sisekontrollimenetlusi; tunneb heameelt parandusmeetmete üle, mida on juba võetud seoses uute sisekontrollistandardite vastuvõtmisega; juhib tähelepanu nõuetekohase kavandamise puudumisele riigihankemenetlustes ning tuletab meelde selle tähtsust isegi kriisis; märgib, et amet jättis kindlustamata 65 konteinerit (maksumusega 852 136 eurot), mis paiknevad riskantses asukohas, kus eelnevalt on rahutuste käigus teisi konteinereid hävitatud; märgib, et ameti arvamuse kohaselt ei oleks selline kindlustus kulutõhus; märgib, et amet ei olnud kõiki 2014. ja 2015. aasta käibemaksutagastusi õigeaegselt sisse nõudnud; peab tervitatavaks, et tagastused on praeguseks lõpule viidud;

7.  tunneb heameelt selle üle, et hilinenud maksete määr langes 65 %-lt 2016. aasta jaanuaris 9 %-le 2016. aasta oktoobris, samal ajal kui tehingute koguarv tõusis 483-lt 2016. aasta jaanuaris 806-le 2016. aasta oktoobris; palub ametil viia lõpule vajalikud parandusmeetmed, näiteks need, mis on seotud hilinenud maksetega ja kulude hüvitamisega; väljendab heameelt juba võetud meetmete üle, mis puudutavad uut värbamispoliitikat ja tööjõu voolavuse vähenemist; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma kavad eelarve planeerimise ja eelarvehaldamise reformimiseks;

8.  nõuab tungivalt, et amet tugineks huvide konfliktide vältimise küsimuses oma 2013. aasta poliitikale ja teeks seda kooskõlas heade tavade ja komisjoni suunistega; palub ametil komisjoni täielikke ettepanekuid oodates tagada 2017. aastal vastu võetud rikkumisest teatajate tõhusa kaitse poliitika rakendamine.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

1.2.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Frank Engel, Cornelia Ernst, Raymond Finch, Lorenzo Fontana, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kostas Chrysogonos, Carlos Coelho, Gérard Deprez, Maria Grapini, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Jaromír Štětina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, Jonathan Bullock, Julia Reda, Francis Zammit Dimech

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

45

+

ALDE

Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Sophia in 't Veld, Angelika Mlinar

ECR

Marek Jurek, Branislav Škripek, Helga Stevens

GUE/NGL

Malin Björk, Kostas Chrysogonos, Cornelia Ernst, Marie-Christine Vergiat

PPE

Asim Ademov, Georges Bach, Heinz K. Becker, Michał Boni, Carlos Coelho, Frank Engel, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Roberta Metsola, Csaba Sógor, Jaromír Štětina, Traian Ungureanu, Francis Zammit Dimech, Tomáš Zdechovský

S&D

Caterina Chinnici, Ana Gomes, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Soraya Post, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Julia Reda, Judith Sargentini

6

EFDD

Jonathan Bullock, Raymond Finch, Kristina Winberg

ENF

Lorenzo Fontana, Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Raffaele Fitto, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Notis Marias, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach, Julia Pitera, Miroslav Poche

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

ECR

Raffaele Fitto, Notis Marias

EFDD

Marco Valli

ENF

Jean-François Jalkh

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Cătălin Sorin Ivan, Karin Kadenbach, Arndt Kohn, Miroslav Poche, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes, Indrek Tarand

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.

(2)

ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.

(3)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)

ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(5)

ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(6)

ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.

(7)

ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.

(8)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(9)

ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(10)

ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(11)

ELT C 245, 29.7.2017, lk 16.

(12)

  Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti haldusnõukogu 27. detsembri 2013. aasta otsus nr 20 EASO finantsmääruse kohta

(13)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

(14)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0000.

Viimane päevakajastamine: 11. aprill 2018Õigusalane teave